Kui hea on meie ühine turg?

Kui hea on meie ühtne turg?

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees

Ühtse turu toimimise tagamine on EL-i ja liikmesriikide jagatud vastutus. Siiski võib tõdeda, et liikmesriikides on olukord erinev ning EL-i õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel on endiselt palju lahknevusi. Objektiivselt vaadeldes võib leida liikmesriikide vahelistele lahknevustele olulisi põhjuseid, kuid sageli jäetakse riigisisese regulatsiooni puhul arvestamata selle võimalik negatiivne mõju ühtsele turule. Seetõttu on EL-is endiselt palju regulatiivseid ja mitteregulatiivseid tõkkeid, mille tagajärjel on ühtne turg mittetäielik ja killustunud. Sellised tõkked on näiteks h riigisisesed õigusaktid, mille põhjenduseks on väide, et kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet; h eeldatava vastastikuse tunnustamise põhimõtte mittejärgimine; h EL-i tasandil kokku lepitud EL-i õigusaktide ülevõtmise korral riikide valitsuste ja parlamentide poolt ülemääraste nõuete kehtestamine (st ülereguleerimine) ja mittevastav ülevõtmine riigisisesesse õigusesse. h peatselt kehtestatavatele Euroopa meetmetele sarnaste meetmete rakendamine riiklikul tasandil, et prognoosida EL-i poliitika rakendamist, kuid seades riiklikud huvid esikohale olenemata sellest, et EL-i poliitikameetmed on veel komisjonis väljatöötamisel. Üks selline näide on EL-i ringmajanduse poliitika, kus Euroopa strateegiliste ökosüsteemide küsimuses on ülekaalus riiklikud huvid.

Majanduskahju

Ühtse turu piirangute ja tõrgetega kaasnevad ka majanduskulud, eelkõige saamata jäänud tulu. Euroopa Parlamendi jaoks koostatud RAND Europe’i uuringus analüüsiti kaubandustõkete vähenemisest tingitud majandusmõju ühtsele turule. Uuringu kohaselt tooks kaubandustõkete vähenemisest tingitud paranenud kaubavoogude, majanduskasvu ja töökohtade loomisega seotud mõju majanduslikku kasu 183–269 miljardit eurot aastas. Saamata jäänud võimalikku tulu on hinnanud ka Euroopa Komisjon. Komisjoni hinnangul edendaks täielikult integreeritud EL-i digitaalne ühtne turg innovatsiooni, panustaks igal aastal EL-i majandusse 415 miljardit eurot ja looks sadu tuhandeid uusi töökohti.

Järeldus – terviklikum ühtne turg tooks kaasa märkimisväärse majandusliku kasu.

Selle realiseerimiseks tuleb tegeleda piirangute vähendamise või kaotamisega. Piiranguid aga on mitmes valdkonnas, näiteks reguleerimis-, riigisisese õiguse, maksu-, logistika- ja tarneküsimustes. Kõik see muudab kaubanduse kogu euroliidus jätkuvalt keerukaks.

Euroopa Liidu ühe nurgakivi – ühtse turu – algusest on täitunud 30 aastat. Ühtne turg ehk kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine EL-i piires on ühtlasi üks EL-i suuremaid eeliseid ja tugevusi. Jätkuvalt aga on õhus küsimus, kas ühtne turg ja vaba liikumine on ikka piisavalt vaba ja kui ei, siis millised on tõrked ja kus need peituvad?

Sageli jäetakse riigisisese regulatsiooni puhul arvestamata selle võimalik negatiivne mõju ühtsele turule.

Teenused

Piirangud pärsivad ka sellist olulist majandussektorit nagu teenuste sektor, mis on riikide lõikes endiselt killustunud. Selle põhjustena võib esile tuua ajalooliselt väljakujunenud piiravaid riigisiseseid eeskirju, samuti teenuste direktiivi puudulikku rakendamist, mis takistab ettevõtte asutamisvabadust, teenuste vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust.

Nii kaupade kui ka nendega seotud teenuste vaba liikumist võivad takistada riigisiseseid tehnilised nõuded. Sageli ei teata liikmesriigid uutest riiklikest tehnilistest nõuetest vastavalt direktiivis (EL) 2015/1535 sätestatud korrale ega rakenda vastastikuse tunnustamise põhimõtet ühtlustamata meetmete korral, nagu näiteks ülereguleerimine teatud direktiivide rakendamise puhul jne.

Rikkumismenetlused on aga pikad, kulukad ja ebaselge tulemusega. Ettevõtjate jaoks on see lihtsalt liiga kallis ja see takistab neil oma äritegevust laiendada või investeerida mujale EL-is.

Tooted

Umbes 82% ühisel turul kaubeldavatest toodetest kuulub ühtlustatud eeskirjade alla ja umbes 18% liidusisesest kaubavahetusest kuulub vastastikuse tunnustamise alla. Kuid ikka ja jälle on uusi juhtumeid, kus riiklikud tehnilised eeskirjad näivad olevat vastuolus liidu õigusega. Lisaks on paljudes liikmesriikides hiljuti järsult suurenenud toiduainete ja jookide riiklikud märgistamisnõuded, mida põhjendatakse tarbijakaitse- ja keskkonnanõuetega. Samal ajal ei toimi vastastikuse tunnustamise põhimõte sujuvalt. Seda tõendab asjaolu, et 71% väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes taotlesid ühtlustamata kaupade vastastikuse tunnustamise senisesse süsteemi vastuvõtmist, ei antud turulepääsu luba.

Tarnepiirangud

Probleemiks võivad olla ka territoriaalsed tarnepiirangud. 2018. aasta asukohapõhist tõkestust käsitlevad õigusaktid on aidanud edendada kaubandust EL-is, kuid osa

Euroopa tarbijate suhtes rakendatakse endiselt kaupade ja teenuste asukohapõhist tõkestust. Näiteks eksisteerivad püsivad territoriaalsed tarnepiirangud, mida viiakse ellu mitmesuguste võtetega, sh tarnimisest keeldumine või konkreetselt turustajalt tarnimise lõpetamise ähvardamine, liikmesriikidele müüdavate kaubakoguste piiramine, seletamatud erinevused tootevalikus ja -hindades eri liikmesriikides või toote pakendil kasutatava keelevaliku piiramine.

Tööjõud

Endiselt on kogu EL-is probleem ka töötajate ja spetsialistide piiriülese liikuvusega. See piirab pakkumist ja põhjustab ebakõlasid eelkõige IT- ja kõrgtehnoloogia sektoris. Diplomite ja kvalifikatsioonide tunnustamine, mis on oluline vabade töökohtade täitmiseks seal, kus püsib tööjõupuudus, on jätkuvalt kogu EL-i hõlmav probleem. Praegune süsteem toetub endiselt liiga palju eri riikide riigisisesele õigusele. Komisjon peaks tagama, et liikmesriikides kohaldatakse diplomite ja muude kvalifikatsioonide tunnustamisel ühtlustatumat lähenemisviisi. Kui euroliidu sisesed kaubandustõkked väheneksid, saaksime paranenud kaubavoogude, majanduskasvu ja töökohtade loomisega seotud positiivse mõju tulemusel majanduslikku kasu 183–269 miljardit eurot aastas. Foto: Shutterstock

Lahendus on ühtse turu piirangute kaotamine

See aga eeldab palju tugevamat poliitilist tahet. Näiteks soovib Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee näha konkurentsipoliitikat, mis on eelkõige suunatud EL-i algatatud üleminekute elluviimisele. Need aga nõuavad suuri avaliku ja erasektori investeeringuid, innovatsiooni, täiendavaid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid arenguid. Kõike seda tuleb toetada õigus- ja finantsraamistikuga, mis tagab turul võrdsed tingimused kõikidele sidusrühmadele, piirkondadele ja kodanikele kogu EL-is. Peamine on tagada, et ühtne turg oleks terviklik ja mitte killustunud. Ei tohi lubada mis tahes kaubanduslikku, sotsiaalset, regulatiivset, maksu- ja keskkonnaalast dumpingut. Seda peavad järgima kõik liikmesriigid, samuti nõudma, et EL-i välispartnerid austaksid EL-i põhiväärtusi ja -õigusi, olgu tegemist sotsiaal-, ettevõtlus- või keskkonnavaldkonnaga.

Artikkel tugineb Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamusele „Euroopa mõõtme puudumisest tulenevad kulud – ühtse turu eelised“. Sellest pärinevad ka järeldused ja soovitused.