Kas andmete pilves hoidmine täidaks kliimaeesmärke?

Kas andmete pilves hoidmine täidaks kliimaeesmärke?

MARGUS DANIL Storadera äriarenduse juht

Mitmesuguste uuringute kohaselt moodustab serverikeskuste tarbitav energia 1–2% globaalsest energiatarbimisest. Selle energia tootmise käigus paisatakse atmosfääri hinnanguliselt sama palju süsihappegaasi, kui seda teeb globaalne lennundussektor kokku. Arutleme korra, mida me ise saaks ära teha, et andmete – tänase kulla – salvestamine kulutaks võimalikult vähe energiat.

Mis vahe on ettevõtte andmete varundamisel ettevõtte enda kontrolli all olevasse serverisse ning „kõikjal ja ei kuskil” asuvasse teenusepakkuja kontrolli all olevasse andmepilve? Varundamine on riskide maandamise seisukohalt väga õige tegevus. Samas pööravad ettevõtted andmete salvestamisel seni veel liiga vähe tähelepanu keskkonnaaspektidele ja energiatõhususele. Võrdleme kahe eri stsenaariumi korral sama hulga andmete salvestamise energiakulu aastas.

Mida tähendab andmete pilves hoidmine? Üldjuhul tähendab see, et andmed asuvad füüsiliselt mõne suure serverikeskuse serverites ja andmesalvestusseadmetes. Kuna serverikeskused on neid seadmeid tihedalt täis, siis kulub keskuste töös hoidmiseks väga palju energiat.

Tüüpiline väikeettevõtte stsenaarium

IT-nõustajana tean, et enamasti on väikeettevõttel mõned serverid või täidab nende eesmärki isegi mõne töötaja arvuti. Kui ettevõttes ollakse piisavalt riskiteadlik, siis tehakse andmete varukoopia tavaliselt väiksemat sorti NAS (Network Attached Storage, ’võrgumälu’) seadmesse, mis asub ettevõtte ruumides. Jätame siinkohal kõrvale selle stsenaariumiga seotud riskid, nagu vargus või tulekahju, mis võivad hävitada nii algandmed kui ka varukoopia, ja keskendume ainult energiatõhususele.

Üsna sageli on andmete hoidmiseks vajalik Synology või mõne muu tootja kahe kõvakettaga seade, kus mõlemal kettal on samad andmed, et oleks tagatud andmete säilimine ühe ketta rikke korral. Olenevalt seadmest tarbib see ligi 15 W elektrit töörežiimis ja 5 W jõuderežiimis.

Oletame, et seadmes on näiteks kaks Seagate Exose 8 TB mahutavusega kõvaketast, mis mõlemad tarbivad töötamise ajal 11 W ja jõudeolekus 8 W energiat. Oletame ka, et seade on jõudeolekus poole ajast. Lihtne arvutus näitab, et aastane energiatarbimine 1 TB salvestatud andmete kohta on umbes 21 kWh. Siia tuleb omakorda lisada seadme töös hoidmiseks vajalikud ruumide kütte ja jahutuse, samuti valgustuse kulud suurusjärgus 40% eelmainitud energiatarbimisest. Seega tuleb aastane energiakulu sama koguse andmete salvestamiseks juba 29,1 kWh.

Loomulikult on TCO (Total Cost of Ownership, ’kogu omamiskulu’)

Mida järeldada neist stsenaariumitest?

Kahe ülaltoodud stsenaariumi võrdlemiseks võtame näiteks väiksema ettevõtte, kellel on kokku 8 TB andmeid: dokumendid, pildid, videod, varukoopiad, joonised jne. Sellisel juhul on oma seadmes andmete hoiustamisel aastane energiakulu 233 kWh võrreldes 52 kWh tüüpilise pilvesalvestuse korral. Vahe mõistmiseks võib tuua sellise näite, et kokku hoitava energiaga saaks kaks 55-tollist LED-telerit töötada tavalise kasutamise korral terve aasta (iga päev neli tundi vaatamist ja ülejäänud aeg ooterežiimis, kummagi teleri aastane energiakulu 92 kWh). Samuti saaks

seisukohast olulised ka seadme ostu- ja ülalpidamiskulud, kuid keskendume siin ainult keskkonnamõjule ja energiasäästule.

Pilvestsenaarium

Loomulikult on igal teenusepakkujal oma spetsiifika, kuid lähtun siinkohal avaliku projekti Cloud Carbon Footprinti kasutatud metoodikast. Suure tõenäosusega on suurusjärgud enamiku teenusepakkujate korral sarnased. Erinevused tulenevad peamiselt sellest, kui tõhusalt on IT- taristu üles ehitatud, kui tõhusaid andmete salvestamise algoritme kasutatakse ning kui energiasäästlikud on andmekeskused, milles opereeritakse.

Toon näiteks suure tihedusega salvestusseadmed koos 18 TB kõvaketastega. Arvestades kogu taristut, sealhulgas võrguseadmeid ja andmekeskuse energiatõhusust, on 1 TB andmete salvestamise aastane energiatarve umbes 6,5 kWh.

Võrreldes tüüpilise väikeettevõtte stsenaariumi 29,1 kWh ja pilvestsenaariumi 6,5 kWh energiatarvet, on lihtne märgata, et erinevus on ligi viiekordne! Mõelge korraks – sama andmemahu salvestamine võib kulutada viis korda vähem energiat! See on saavutatud peamiselt tänu skaleerimisefektile – suured salvestusseadmed on just nii palju kordi efektiivsemad. Muidugi võib väita, et üle interneti andmete transportimisel pilveteenuse pakkuja juurde kaasneb samuti energiakulu, konkreetsed seadmed võivad olla vähem või rohkem efektiivsed, ning arvestada ka seda, milline on kulude arvestamise metoodika. Kuid mistahes muutujaid arvesse võttes on pilvesalvestus energiatõhususe seisukohast tõenäoliselt efektiivsem ja väiksema keskkonna jalajäljega.

terve aasta kasutada kahte tüüpilist sülearvutit neli tundi ööpäevas või hoida töös D-energiaklassi külmikut!

Järeldus: kui keskkonnasäästlikkus on sulle või sinu ettevõttele oluline, on pilve kasuks otsustamine kindla peale minek. Eriti olukorras, kui see on ka kulude mõttes parem alternatiiv salvestusseadmete omamisele. Hoia oma andmeid seal, kus need on turvaliselt ja soodsalt hoitud ning lisaks on tagatud maksimaalne energiatõhusus. Pilveteenuse pakkuja valikul uuri, millises mahus kasutatakse taastuvenergiat ja kas teenusepakkuja toodab ka ise energiat, näiteks on püstitatud päikesepaneelide park. Ainult sel juhul on tegemist keskkonnateadliku valikuga.