Teataja 06 2016

teataja i g a l i i g e l o e b! i l m u b a a s ta s t 19 2 6

J U U N I 2 0 16

7 olulist muudatust välismaalaste seaduses Lk 8

Eesti majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime aastal 2016 Lk 12

läbipaistvust riigihangetesse!

Lk 10

(c) Siberia | Dreamstime.com

Rohkem

Koda kutsub osalema

Meie seisukohad

6

Liikmeüritus

27. august Ärihooaja avamine Tallinna Lennusadamas

(Vesilennuki 6, Tallinn) Info: Gerly Jostov ∙ gerly@koda.ee ∙

604 0087

Finants- ja maksukoolitus

4. oktoober Kasum on, aga kuhu kadus raha?

Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Toomas Hansson ∙ toomas@ koda.ee ∙ 744 2196

10

7 olulist muudatust välismaalaste seaduses

8

Rohkem läbipaistvust riigihangetesse!

12

Eesti majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime aastal 2016

Messid ja kontaktkohtumised 2. juuli

Torino FashionMatch 2016: moenädal ja kontaktkohtumised

(lk 21)

Torinos Itaalias Info: Lea Aasamaa ∙ lea@koda.ee ∙ 604 0081 1. september Timber Contruction and Forestry: puidumess ja kontaktkohtumised Austrias (lk 20)

Klagenfurtises Austrias Info: Lea Aasamaa ∙ lea@koda.ee ∙ 604 0081 6.–8. september Puidutoodete ja -tehnoloogia mess ja B2B Rootsis (lk 21) Götheburgis Rootsis Info: Lea Aasamaa ∙ lea@koda.ee ∙ 604 0081 27. september POLAGRA FOOD mess ja kontaktkohtumised Poolas

Poznanis Poolas Info: Lea Aasamaa ∙ lea@koda.ee ∙ 604 0081

Ärge unustage märkimast kalendrisse 27. augustit, mil kutsume teid kõiki Tallinna Lennusadamasse, et avada koos järjekordne ärihooaeg.

4 Mida e-kviitung tegelikult Eesti kaubanduse jaoks tähendab?

26

24 EK käibemaksu tegevuskava kohta ehk ELi ühtse käibemaksuala loomisest

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee

Teataja toimetus Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: Gerli.Oopik@koda.ee Kujundus: Director Meedia

34

Koli oma kontor suveks randa

Tarbimiskeskkonna arengu konverents kompas eetilise ja ebaeetilise reklaami piire

32

j u h t k i r i

Bürokraatia vähendamisest välismaalaste töölevõtu lihtsustamiseni ehk esimese poolaasta

kokkuvõte

A

asta esimene pool on kaubanduskoja jaoks olnud äärmiselt töine. Oleme senisest aktiivsemalt teinud ettepanekuid oma liikmete huvide kaitsmiseks. Mitmed teemad on oma olemuselt suunatud majanduskeskkonna üldise pikaajalise tervise parendamisele, sest suurima ettevõtjaid ühendava organisatsioonina näeme endal vastutust algatada ja rääkida kaasa teemadel, mis on muutumas oluliseks ehk alles paarikümne aasta pärast.

Ärge unustage märkimast kalendrisse 27. augustit, mil kutsume teid kõiki Tallinna Lennusadamasse, et avada koos järjekordne ärihooaeg.

5 olulist märksõna

Bürokraatia vähendamine ning maksuameti ja statistikaameti andmestiku ühildamine – nende kahe asutuse liitmine ei näi lähimas tulevikus ilmselt jõukohane. Tuleb teha kõik, et kahe suurema andmekoguja suhtlus ettevõtjaga oleks sujuv ning parimal juhul töötaks ettevõtja igapäevast tegevust häirimata. Oleme veendunud, et andmekogumise automatiseerimine ning maksu-, tolli- ja statistikaandmete suurem ristkasutamine aitaks ettevõtja koormust oluliselt vähendada.

Töötame selle nimel, et tulevikus see õnnestuks.

Lootus on kõrge ning ametite esindajad töötavad tulemuste nimel aktiivselt.

Välismaalaste palkamist ei tohi takistada ning piirangud investoritele tuleb lihtsamaks muuta. Oleme läbi aastate seisnud selle eest, et Eesti majandus oleks avatum. See on meile konkurentsis püsimiseks vajalik, mistõttu kõik kunstlikud piirangud välismaiste spetsialistide palkamiseks või investeeringute tegemiseks Eestisse ei peaks kokku käima meie tulevikuga. Meil on hea meel, et riigikokku on jõudnud eelnõu, mis kaotab näiteks elamisloaga investoril kohustuse tõendada enda viibimist Eestis üle 183 päeva aastas. Samuti on oluline, et tippspetsialistide värbamisel muutub kohustuslik palgakriteerium ning teatud valdkondade puhul loobutakse sisserände piirarvu rakendamast (nt IT-valdkonna spetsialistid). Ehk saame kaugemas tulevikus rääkida talendikvoodi kaotamisest tervikuna – kõik talendid peavad tundma, et nad on Eestisse oodatud, kui nende kavatsused on ausad ja nad soovivad ennast siin teostada. Nende hulka ei tohiks kunstlikult, aastase piirarvuga, reguleerida.

Pensionifondide vahendite suurem investeerimine Eestisse on oluline. Kui enamik Euroopa riike on ära jaganud, et II samba vahendid on oluline allikas oma riigi majanduse elavdamisel, siis miks on see meil ikka vastupidi. Miks on nii, et eestlaste pensioniks

kogutud rahast on üksnes 5–6% otse Eestisse investeeritud, kui Tsehhis on riigist välja investeeritud vaid 12% ning ülejäänud 88% jääb riiki? Näiteid on veelgi. Need küsimused saatsime rahandusministrile, kes on lubanud põhjalikult teemat arutada. Juba on välja toodud ka mitmeid seadusandlikke takistusi, millega töö jätkub, kuid juba ainuüksi tekkinud diskussioon on olnud positiivne.

Meie põhimagistraalid peavad saama Euroopa tasemele ning raha on selleks kütuseaktsiisi näol olemas. Kütuseaktsiisi lahtisidumine teehoolduse ja arendamise eelarvest on vähendanud teede arendamiseks olemasolevaid vahendeid ca 100 miljoni võrra aastas. Võrdluseks olgu öeldud, et Kose-Mäo neljarealiseks ehitamise projekti eeldatav maksumus on 170 miljonit ja ehitus kestaks ca 4 aastat. On aga nii teaduse, kultuuri, majanduse kui ka regionaalpoliitilisest aspektist oluline, et tähtsad keskused oleksid turvaliste ja kiirete maanteeühendustega seotud.

Tallinn-Tartu maantee ei tohi olla ambitsioonide lagi, sest samavõrd olulised on ka ühendused Iklast Tallinnani ja Tallinnast Narvani. Need ei saa jääda euroopaliku külavahetee tasemele, kui soovime, et elu ka 30 aasta pärast väljaspool Tallinnat areneks ja kõik pealinna ära ei koliks.

Noorte parem arusaamine tööst ning tööharjumuse tekkimine eeldavad ka seaduse muutmist. Oleme aastaid seisnud selle eest, et ettevõtlikkust toetavad põhimõtted jõuaksid õppekavadesse ja koolitundi.

See on olnud edukas protsess. Nüüd tuleb tegeleda sellega, et noortel, kes on alles valikuid tegemas, tekiksid juba kooli ajal paremad võimalused töökogemust omandada ja erinevaid ameteid proovida, käega katsuda. Koolivaheajal taskuraha teenimine on paljude noorte soov. Miks seda takistada, kui töö ja noore võimed seda lubavad? Õppimine peab jääma esikohale, kuid eks ole töö õppiminegi oluline osa noore arengust. Oleme teinud ministrile mitmeid ettepanekuid, millest paljud on mõistmist leidnud. Loodame, et siingi muutub regulatsioon tulevikus paindlikumaks.

Soovin kaunist ja aktiivset suve kõikidele kaubanduskoja liikmetele ning ärge unustage märkimast kalendrisse 27. augustit, mil kutsume teid kõiki Tallinna Lennusadamasse, et avada koos järjekordne ärihooaeg.

Mait Palts Peadirektor

Meie seisukohad

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 6 / 2016

T

oome teieni mõned kaubanduskoja olulisemad seisukohad, mis püüavad ettevõtluskeskkonda paremaks ja ettevõtjasõbalikumaks kujundada.

Kütuseaktsiisist

Tegime peaministrile ettepaneku taassiduda kütuseaktsiisi laekumine teehoiu rahastamisega. Eesmärk on taastada olukord, mis kehtis enne 2015. aastat, kui teehoiu rahastamise suurus pidi vastama vähemalt 75% kütuseaktsiisi laekumisest. Järgmisel kahel aastal plaanitakse tõsta kütuseaktsiisi 10%. See tooks teehoiu rahastamisse rohkem kui 100 mln eurot juurde.

Kaubanduskoja juht Mait Palts ütles, et kui oleksime sama rahastussüsteemiga jätkanud, saaksime täna rääkida korralike ja mitmerealiste maanteede rajamisest peamiste linnade vahel oluliselt optimistlikumalt. Meie ettepaneku elluviimisel saab riik järgnevatel aastatel paigutada täiendavad 100 mln eurot aastas teehoidu ning alustada neljarealiste teede väljaehitamist kiiremas tempos. See omakorda tugevdab meie ettevõtluskeskkonda ning ühtlustab regionaalset arengut. Lisaks on selge, et kiiremad ja turvalisemad liikumisvõimalused ei ole olulised mitte ainult majandusele, vaid on tähtsad ka kultuuri ja teaduse arengu tagamisel. Turvalised ja mugavad ühendused nii Eestist välja kui ka Eestis sees on olulised faktorid, mille alusel otsustavad nii talendid kui ettevõtjad, kas nad soovivad ennast Eestiga siduda või mitte.

Mitmed uuringud on kinnitanud, et suured investeeringud taristu arendamisse annavad positiivse panuse tervikuna majandusarengusse. Lisaks parandavad investeeringud Eesti maanteetranspordi konkurentsivõimelisust ning suurendavad liikluse turvalisust ja keskkonnasäästu.

Leiame, et riigi ambitsioon teede korrastamisel peab olema oluliselt suurem, kui see täna on. Korda tuleks teha kogu Tallinn-Tartu maantee, samuti ei tohi Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu-Ikla arendamine jääda perspektiivituks unistuseks.

(c) Mazikab | Dreamstime.com

Võrdsest kohtlemisest

Pöördusime riigikogu põhiseaduskomisjoni poole võrdse kohtlemise seaduse muutmise eelnõu tõttu. Eelnõus soovitakse kõrvaldada erinevate sotsiaalsete gruppide (nt puudega isikud, eakad) ebavõrdne kohtlemine avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas.

Seletuskirjast puudub analüüs selle kohta, milline on muudatuse majanduslik mõju.

Analüüs koosneb vaid kahest lausest ning

muudatuste mõju ettevõtjatele ei ole üldse hinnatud. Ilma korraliku mõjude analüüsita ei ole aga võimalik tagada kvaliteetset õigusloomet.

Meie hinnangul võivad muudatusega kaasneda ettevõtjatele ja teistele sihtrühmadele rahalised kulutused. Hetkel ei ole meie teada toimunud ka arutelusid, kuidas muudatusi rakendada. Seetõttu jääb ebaselgeks, kuidas peavad muudatuse jõustudes käituma ettevõtjad ning mille alusel peaks järelevalvet tegema soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Kuna mõjude analüüs on puudu, tegime riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku jätkata selle eelnõu menetlemisega alles siis, kui on läbi viidud põhjalikum mõjude analüüs. Enne eelnõu jõustumist peab olema kõikidele olulistele sihtrühmadele arusaadav, millist mõju avaldab muudatus nende tegevusele.

Ühingute kaugjuhtimisest

Esitasime justiitsministeeriumile seisukoha äriseadustiku muudatuste kohta, mis puudutab e-residentsust ning ühingute kaugjuhtimist. Leiame, et Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks muutmise eesmärgil on äriseadustiku täiendamine ja seadusandlusesse paindlikkuse lisamine vajalik ning seetõttu toetame võimalust Eestis asuvaid äriühinguid distantsilt juhtida. Rõhutasime samas, et ühingute kaugjuhtimise võimaldamine ei tohi muuta ettevõtte asutamist ega toimimist bürokraatlikumaks ning et kuritarvituste vältimiseks peab olema tagatud pidev ja reaalne võimalus ettevõttega ühenduses olla.

Tehnovõrkude talumistasudest

Esitasime justiitsministeeriumile arvamuse tehnovõrkude talumistasude muudatuste kohta. Tänane talumiskohustuse maksustamise süsteem ei toimi ning seda oleks vaja muuta, et maaomanikele oleks tagatud õiglane tasu. Ministeeriumile saadetud kirjas toetasime lahendust, et maaomanikule tuleks hüvitada tehnovõrgu talumisest tingitud reaalsed kulud ja saamata jäänud tulu. Selleks tuleb välja töötada uus talumistasude maksmise süsteem, mis võtaks arvesse nii maa väärtust kui ka tehnovõrgust tuleneva kitsenduse ulatust.

Ole kursis meie arvamustega – loe hoolikalt e-Teatajat!

7

K AUBAN D US K O D A

7 olulist muudatust

välismaalaste seaduses Marko Udras

(c) Omur12 | Dreamstime.com

Poliitikakujundamise ja Ăľigusosakonna juhataja

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 6 / 2016

S

ügisel plaanitakse jõustada välismaalaste seaduse muudatused, kus on arvestatud mitmete kaubanduskoja ettepanekutega. Muudatused võimaldavad välismaalastel väiksema bürokraatiaga Eestis töötada ja siin ettevõtlusega tegeleda. Näiteks on eelnõus kirjas meie ettepanek kaotada 183 päeva Eestis viibimise nõue ning lihtsustada suurinvestorite elamisloa taotlemise protsessi.

1,24-kordne palgakriteeriumi kaotamine

Hetkel tuleb välismaalasele maksta vähemalt 1,24-kordset Eesti keskmist palka. Kaubanduskoda on teinud ettepaneku siduda välismaalastele makstava töötasu suurus tööandja põhitegevusala keskmise palgaga. Selline nõue võimaldaks tööandjatel maksta välismaalasele sama suurt töötasu, kui makstakse kohalikele töötajatele ühtegi valdkonda diskrimineerimata.

Meie ettepanekut on vähemalt osaliselt arvesse võetud. Täna kehtivat 1,24-kordset keskmise palga nõuet soovitakse eelnõuga vähendada, aga mitte tööandja tegevusala keskmise palgani, vaid Eesti keskmise palgani.

183 päeva nõude kaotamine

Kui välismaalane tahab rohkem kui 183 päeva aastas Eestist eemal viibida, peab ta oma eemalviibimise registreerima PPA-s. Välismaalane peab esitama eemalviibimise taotluse ning selle põhjust ja asjaolu tõendava dokumendi. Selline kohustus on liigselt koormav nendele välismaalastele, kellel on vaja palju reisida. Seetõttu oleme korduvalt teinud siseministeeriumile ettepaneku võimaldada välismaalasel viibida rohkem kui 183 päeva aastas Eestist eemal ilma eemalviibimist registreerimata.

Meie ettepanekut on kuulda võetud.

Eelnõuga muudetakse senist arusaama välismaalase Eestis püsiva elamise suhtes ja asendatakse senine vähemalt 183 päeva Eestis viibimise nõue elamisloa eesmärgipärase kasutamise nõudega. See tähendab, et eelnõuga kaotatakse lühiajalise eemalviibimise registreerimise kohustus ning nõue, et elamisloa saanud välismaalane peab Eestis viibima vähemalt 183 päeva.

Elamisload suurinvestoritele ja iduettevõtjatele Välismaalaste seaduse muudatustega

võimaldatakse suurinvestoril ehk välismaalasel, kes on teinud vähemalt ühe miljoni euro suuruse investeeringu Eesti äriühingusse, saada lihtsustatud korras elamisluba ettevõtluseks.

Muudatuste eesmärgiks on meelitada Eestisse senisest enam välisinvestoreid, kelle investeeringud aitaksid kaasa Eesti majanduse arengule ning looksid uusi töökohti. Ettepaneku luua suurinvestorite jaoks eraldi elamisloa liik tegime juba 2013. aastal. Eelnõu näeb ette soodsamaid reegleid ka neile välismaalastele, kes taotlevad viisat või elamisluba ettevõtluseks, et tegeleda Eestis iduettevõtlusega.

Lihtsustatakse elamisloa taotlusprotsessi

Eelnõuga võimaldatakse igal välismaalasel, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus, taotleda elamisluba PPA esindusest. Hetkel peab välismaalane esitama elamisloa taotluse välisesinduses ning vaid teatud juhtudel on lubatud taotlus esitada riigisiseselt.

Lisaks plaanitakse pikendada elamisloa kehtivusaega viielt aastalt kümnele aastale. Elamisluba võimaldatakse edaspidi pikendada korraga kuni kümne aasta võrra senise viie asemel. Näiteks praegu võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda kehtivusajaga kuni kaheks aastaks ja seda võib korraga pikendada kuni viie aasta võrra. Eelnõu kohaselt võib töötamiseks mõeldud elamisloa anda kuni kümneks aastaks ning seda võib pikendada korraga kuni kümne aasta võrra.

Laienevad lühiajalise töötamise võimalused

Kui hetkel võivad välismaalased Eestis lühiajaliselt (ilma elamisloata) töötada kuni 180 päeva aasta jooksul, siis eelnõu kohaselt pikeneb see aeg 270 päevani. Lisaks kaotatakse eelnõuga loetelu, millal on lubatud välismaalasel lühiajaliselt Eestis töötada. See tähendab, et edaspidi võivad kõik välismaalased Eestis lühiajaliselt töötada sõltumata nende töö iseloomust.

Ettevõttesiseselt üleviidud töötaja elamisluba

Välismaalaste seaduse muudatustega luuakse ka ettevõttesiseselt üleviidud töötaja elamisluba, mis lihtsustab ettevõttesiseselt üleviidud töötajate Eestis elamist ja töötamist ning liikmesriikide vahel liikumist ettevõttesisese ülevii-

7 olulist muudatust • 1,24-kordse keskmise palga nõue asendatakse Eesti keskmise palga nõudega.

• Kaotatakse nõue, et elamisloa saanud välismaalane peab Eestis viibima vähemalt 183 päeva.

• Kaotatakse lühiajalise eemalviibimise registreerimise nõue.

• Suurinvestoritele antakse võimalus taotleda elamisluba lihtsustatud korras.

• Soodustatakse Eestisse elama asumist iduettevõtlusega tegelemise ja iduettevõttes töötamise eesmärgil.

• Elamisluba võimaldatakse taotleda Eestist, kui välismaalane viibib siin seaduslikult.

• Laiendatakse välismaalaste lühiajalise töötamise võimalusi.

mise eesmärgil. Selline elamisluba on ette nähtud töötajale, kelle väljaspool ELi paiknev tööandja saadab ettevõttesisese üleviimise raames tööle Eestisse ja teistesse liikmesriikidesse kindlaksmääratud ajaks. Tingimus on, et Eestis paiknev äriühing kuuluks väljaspool ELi paikneva äriühinguga samasse kontserni või oleks äriühingu filiaal. Sellise elamisloa saab anda välismaalasele, kes töötab ettevõttesisese üleviimise raames äriühingus spetsialisti, juhtivtöötaja või praktikandina.

Välismaalaste seaduse plaanitavate muudatustega saab lähemalt tutvuda kaubanduskoja kodulehel. Muudatused soovitakse jõustada selle aasta 30. septembril.

9

10

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 6 / 2016

ETTE V Õ TJA K Ü SIB

Mida tuleb silmas pidada

õppepuhkuse andmisel ja tasustamisel?

K AUBAN D US K O D A

Rohkem

läbipaistvust riigihangetesse!

Kristina Jerjomina Jurist

K

ehtiva õiguse kohaselt peab tööandja andma töötajale õppepuhkust tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks. Seega peab tööandja andma õppepuhkust ka vabahariduslikuks koolituseks – näiteks juuksurile kokanduse õpinguteks.

Töötaja taotluse ja õppeasutuse teatise alusel antakse töötajale õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul. Lisaks on töötajal õigus õppepuhkusele sisseastumiseksamite sooritamiseks ning täiendavalt 15 kalendripäeva tasemeõppe lõpetamiseks.

Kehtiva seaduse kohaselt võib tööandja teatud juhtudel õppepuhkuse andmisest keelduda. Keelduda võib näiteks juhul, kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele, samuti, kui vastavad õpingud on peatatud akadeemilise puhkuse tõttu, jooksva kalendriaasta õppepuhkuse päevad on ära kasutatud või töötaja ei teata puhkuse kasutamise soovist vähemalt 14 kalendripäeva ette.

Kuigi tööandja on kohustatud andma õppepuhkust ka vabahariduslikuks koolituseks, on tasustamise kohustus siiski ainult tasemeõppe ja tööalase enesetäiendamise koolituse puhul. Õppepuhkuse esimese 20 kalendripäeva eest makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist töötasu. Ülejäänud kümne päeva eest tasu maksmise kohustus puudub. Taseme lõpetamiseks ettenähtud 15 lisapäeva eest tuleb maksta aga kehtiva töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu. Sisseastumiseksamiteks võetud õppepuhkust tasustama ei pea ning töötaja saab selleks ajaks võtta palgata puhkust.

katre rugo Jurist

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 6 / 2016

U

us riigihangete seadus on jõudnud nüüdseks riigikogu majanduskomisjoni lauale ning ühtlasi on käes viimane võimalus uue seaduse kujunemisel kaasa rääkida. Oma liikmete ning juhatuse seisukohtadele tuginedes esitasime seaduse kohta taas oma seisukohad. Tööandjate Keskliiduga tehtud ühisettepanekus rõhutasime hangete süsteemi kvaliteetsemaks ning läbipaistvamaks muutmist ja tõime välja mõningad konkreetsed ettepanekud, mille rakendamist peame uues seaduses möödapääsmatuks.

Pakkumused avalikuks

Uue seaduse puhul peame oluliseks, et see tagaks senisest suurema läbipaistvuse ning seega ausa konkurentsi ja võrdsed võimalused menetlusest osa võtta.

Praegusel kujul eelnõu täielikult seda aga ei kindlusta. Nimelt sätestab eelnõu, et mitteelektroonilise menetluse korral pakkumuste protokolli ei avalikustata. Lisaks nähakse ette, et hankija ei pea avaldama pakkumuste sisu selles osas, mille pakkuja on määratlenud ärisaladusena.

Sisuliselt tähendavad viidatud reeglid, et kui pakkuja on määranud pakkumuse maksumuse või ka ostetava toote tootja või päritolu oma ärisaladuseks, ei pea hankija seda avaldama. Eelnõu autorid on põhjendanud sellist lähenemist ärisaladuse kaitse tagamise vajadusega.

Meie sellist lähenemist ei toeta, kuna see läheb vastuollu läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Leiame, et Eesti peaks oma riigihangete seaduse sisustamisel võtma eeskujuks Soome ja Rootsi vastavad läbipaistvust soosivad regulatsioonid, kus avaliku sektori korruptsiooni tase on üks madalamaid ning kujundama oma riigihangete seaduse nii, et see aitaks liikuda korruptsiooni vähendamise suunas. Oleme küll nõus, et pakkumuste avalikustamisel võib tekkida küsimus pakkujate ärisaladuse kaitsest, kuid leiame, et pakkumuse hinna või toote tootja avalikustamist ei saa pidada sedavõrd oluliseks elemendiks, mille saladuses hoidmine kaaluks üles hankemenetluste läbipaistvuse.

(c) Scukrov | Dreamstime.com

Maksuvõlgadega ettevõtjad ei tohiks riigihangetel osaleda

Oleme seisukohal, et riigihangetel peavad saama osaleda vaid ettevõtjad, kes on ise riigi suhtes käitunud õiguskuulekalt ja oma kohustusi täitnud korrektselt.

Seetõttu tegimegi ettepaneku, et uues seaduses tuleb välistada võimalused maksuvõlgades ettevõtjatel hankemenet-

luses osalemiseks. Maksuvõla olemasolu tuleb sealjuures kontrollida hanke väljakuulutamise seisuga ja pakkumuste avamisel ning enne, kui kõik korras ei ole, ei tohiks pakkumust edasi hinnata.

Võimaldades maksuvõlgadega ettevõtjatel riigihangetel osaleda, loob see reaalse ohu, et makseraskuste tõttu jääb hankeleping täitmata ning hange tuleb uuesti läbi viia, mis raiskab nii pakkujate kui hankijate ressurssi ning põhjustab olulisi ajalisi viivitusi.

Analoogiliselt tegime ka ettepaneku, et ettevõtja, kel on esitamata viimane majandusaasta aruanne, ei tohiks hankemenetlusest osa võtta. Aruande eesmärk on anda korrektne ülevaade ettevõtte finantsseisundist ning seeläbi pakkuda teatav usaldusgarantii ettevõtte majandusliku käekäigu kohta. Selle esitamata jätmine annab aga märku ettevõtja ebausaldusväärsusest ning põhjuse kahelda ettevõtte suutlikkuses riigihankeid edukalt läbi viia. Riskide maandamiseks ja riigihangete nurjumise vältimiseks ei tohiks seega lubada hangetel osaleda ettevõtjatel, kelle maksevõimelisuses on alust kahelda.

Menetlus peab olema efektiivne

Juhtisime tähelepanu vajadusele viia hankemenetlused läbi teadlikult ja otstarbekalt. Leiame, et e-hangetele üleminek ja hankekeskuste loomise ideed on mõistlikud sammud õiges suunas.

Sealjuures peab pakkumiste esitamine elektroonilises riigihangete keskkonnas olema kasutajasõbralik ning hõlbustama ettevõtjate tööd. Muuhulgas tõime välja, et pakkumusi peaks hankekeskkonnas saama esitada ööpäevaringselt, mitte ainult ajavahemikus 9.00–16.00 ning vajadusel tagada selleks ka pidev tehniline tugi.

Kindlasti tuleb riigihangete kontekstis tegeleda veel praktika ühtlustamisega ning kohalike omavalitsuse hangete läbiviimise kvaliteedi suurendamisega.

Samuti näeme arenguruumi hankijate ja pakkujate harimises. Hankijate teadlikkus ja kompetentsus peavad olema kõrgel tasemel ning avaliku raha kasutamisel tuleb senisest enam arvestada ostetava asja või teenuse kogu majanduslikku kasu ning vähem hinda.

Muud ettepanekud

Lisaks tõime välja mõningad ettepanekud, mida oleme uue seaduse kohta ka varasemalt esitanud. Leiame, et menetluse osalistele annaks enam õiguskindlust

11

12

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 6 / 2016

Olulisemad ettepanekud • Pakkujatel peab olema võimalik pakkumuste protokollide ning pakkumuste maksumustega tutvuda.

• Ettevõtjad, kel on maksuvõlg või kes on esitamata jätnud majandusaasta aruande, ei tohiks saada hangetel osaleda.

• Seadusesse tuleks viia hankemenetluse eelseid olukordi käsitlev eelotsuse instituut.

• VAKOs kantud õigusabikulud tuleks võitjale, nagu tavalise kohtumenetlusegi puhul, kompenseerida.

• Seaduses tuleb võtta meetmeid alapakkumiste vältimiseks ja töövõtuahelas osalevate isikute maksekuulekuse parandamiseks.

rahandusministeeriumi poolt siduvate eelotsuste andmine hankemenetluse eelsete olukordade kohta. Muuhulgas aitaks see vältida hilisemaid vaidlusi ning ühtlustada hangete läbiviimise praktikat.

Taas tõime välja idee muuta riigihangete vaidlustuskomisjonis kantavate õigusabikulude kandmise põhimõtet selliselt, et kulud kannaks üksnes menetluse kaotaja nagu tavalise kohtumenetlusegi puhul.

Leiame, et on ebaõiglane nõuda kulude kandmist isikult, kes on pidanud menetluses osalema, kuna pidas vajalikuks ebakorrektse ning tema õigusi kahjustava hanke vaidlustamist või koguni isikult, kelle õiguspärast tegevust vaidlustati. Samuti pidasime oluliseks jätkuvalt rõhutada vajadust konkreetsete nõuete või võimaluste järele, mille abil oleks võimalik vältida alapakkumisi. Ka juhul, kui seaduse tasandil pole vastavate meetmete loomine võimalik, tuleb tagada, et hankijal, kes soovib selliseid tingimusi rakendada, oleks see siiski võimalik.

Kaubanduskoja ja Tööandjate Keskliidu ettepanekutega on võimalik tutvuda kaubanduskoja koduleheküljel.

MAJAN D US

Eesti majanduse

rahvusvaheline konkurentsivõime aastal 2016

leev kuum

Eesti Konjunktuuriinstituut

„Eesti

on väike, kuid ambitsioonikas riik, kes teeb suuri pingutusi oma konkurentsivõime tõstmiseks, et üle saada ajaloolisest arengupeetusest ja järele jõuda majanduslikult arenenumatele."

L.K.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 6 / 2016

(c) Carballo | Dreamstime.com

E

lame globaliseeruvas, järjest avatumas maailmas, kus majanduslik ja mitte ainult majanduslik konkurents riikide (ettevõtete) vahel üha teravneb ning laieneb uutele elualadele. Mõistagi ei tee see elu kergemaks, kuid üsna kindlalt võib väita, et lõppkokkuvõttes võidavad konkurentsist kõik, mitte ainult tugevad. Tähelepanuväärne on asjaolu, et kaubandusbarjääre nõrgendatakse (kaotatakse) suuresti riikide (ja ettevõtete) omal tahtel ning vabal kokkuleppel. Võtame värskete näidetena kasvõi ELi-USA vahelise vabakaubandusleppe ja riikideülese digitaalkaubanduse arendamise.

Sellises olukorras on parim, mida me teha saame – arendada oma konkurentsivõimet. OECD defineerib riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet kui määra, mis näitab kui palju suudab riik (tema ettevõtted) vabades turumajanduslikes tingimustes toota kaupu ja teenuseid, mis vastavad rahvusvaheliste (välis)turgude nõuetele, samaaegselt suurendades oma elanike sissetulekuid.

Vahest öeldakse, et riikidevaheline konkurents pole aus võistlus ja et riigid on juba „sünnijärgselt” ebavõrdsed konkurendid: ühed on suured, teised väiksed, ühtedel on rikkalikult loodusressursse, teistel mitte midagi, ühtede näol on tegemist vanade rikaste koloniaalriikidega, teised on äsja iseseisvaks saanud. Kuid olukord pole nii hull – õnneks on välja töötatud hulk mitmesuguseid arengumudeleid, mis edukal rakendamisel loovad võimalusi erinevatele riikidele. Uuringud on näidanud, et mõnikord võivad riigid, kes töötlevad sisseostetud loodusressursse, olla majanduslikult isegi edukamad kui need, kes müüvad oma loodusrikkusi. Teada on, et mitmed „vaesed” riigid on oma konkurentsivõime tõstmise nimel väärtustanud avatust, haridust ja ettevõtlikkust ning tuginevad nüüd rikkalikule inimkapitalile. Mitmetele väikeriikidele on rikkust toonud sellised edumudelid nagu Kerge äri teha, Arenenud logistika, Tugev pangandus, Kompetentsi mitmekesisus, Teadupõhine majandus jne.

Samuti on kasulik teada, et konkurentsivõime edumudelid pole igavesed ning kord toimiv eelis ei pruugi selleks olla aasta pärast. Seepärast saavad paljud riigid (ka ettevõtted) arendada endas võimet muutuda (juhtida muutumist), et teistest kiiremini reageerida maail-

13

14

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 6 / 2016

Joonis 1. Eesti koht edetabelis 2002–2016. ma konkurentsimaastikul aset leidnud muutustele. Olgu öeldud et riikides, kus juhtimine on heal tasemel, lähevad ka asjad hästi. Riigid, kes püüdlevad kõrgemale, on ambitsioonikad, jõuavad ka kõrgemale. Kõik see muudab ühe riigi rahvusvahelise konkurentsivõime arendamise reaalseks, võimalusterikkaks ja annab paljudele riikidele võimaluse pääseda esirinda.

Mis puutub aga riigi rahvusvahelise konkurentsivõime mõõtmisesse (hindamisse), siis võib seda teha ka teistmoodi, kui lähtuda vaid ülaltoodud OECD definitsioonist ehk ekspordisuutlikkusest. Teine tee on luua võimalikult kõikehaarav pilt riigis valitsevatest tingimustest. Just nii talitab Lausanne Juhtimise Arendamise Instituut (IMD).

Täpsemalt väljendades – IMD riikide rahvusvahelise konkurentsivõime reiting näitab, kuidas riigid loovad ja säilitavad keskkonda, mis annab konkurentsijõudu nende ettevõtetele. IMD poolt arendatud metoodika näeb ette enam kui 300 näitaja arvesse võtmist iga riigi kohta ja on leidnud laialdast rahvusvahelist tunnustust. Vastavat uuringut (hindamist) viiakse läbi juba enam kui 20 aastat ja kokkuvõtted avaldatakse kord aastas. Eesti Konjunktuuriinstituut on IMD koostööpartner alates 2002. aastast.

Just värskelt, k.a mai lõpus avaldas IMD oma käesoleva aasta uuringu esialgsed tulemused (aastaraamat World Competitiveness Yearbook 2016 ilmub augustis). Sellest nähtub, et projektis osales tänavu 61 riiki ja Eesti on riikide võrdluses (sarnaselt eelmise aastaga) 31. kohal. Olgu märgitud, et Eesti on 30 edukama riigi hulgas olnud alates 2002. aastast 8 korral, kusjuures kõrgeim koht edetabelis (19) oli 2006. aastal. Keskmine koht edetabelis perioodil 2002–2016 on Eestil 28. Hili-

sem tulemuste võrdlus on näidanud, et vaatamata väga laialdasele infole, mida IMD kasutab, on Eesti oma keskmisest positsioonist kõrgemal olnud eelkõige nendel aastatel, mil majanduse kasvunäitajad on olnud kiiremad (vt joonis 1).

Lisaks edetabelile avaldas IMD, nagu tavaliselt, riikide konkurentsivõime ka %-na esikohal oleva riigi suhtes.

Eesti võimekust hinnati sel aastal 73,5% esikohariigi suhtes. See on 4,3 protsendipunkti enam kui eelmisel aastal ja vaid 0,8 protsendipunkti vähem kui rekordilisel 2007. aastal (74,3%). Kõigi aegade keskmine konkurentsvõime indeks esikohal oleva riigi suhtes on Eestil 67,4%.

Kõige konkurentsivõimelisem riik 2016. aastal on Hongkong, 2015. aasta edetabeli juht USA langes kolmandale kohale. Kümne konkurentsivõimelisema riigi hulka tõusid tänavu Iirimaa ja Holland. Kümne edukama riigi hulgast langesid välja Saksamaa (2016. a 12. koht, 2015. a 10. koht) ja Luksemburg (2016. a 11. koht, 2015. a 6. koht).

2016. aasta edetabelit juhivad (TOP 10): W C Y Riik 2016

W C Y +/2015

1

Hongkong

2

+1

2

Šveits

4

+2

3

USA

1

–2

4

Singapur

3

–1

5

Rootsi

9

+4

6

Taani

8

+2

7

Iirimaa

16

+9

8

Holland

15

+7

9

Norra

7

–2

10

Kanada

5

–5

Terve edetabeli suuremad tõusjad on tänavu Iirimaa (9 kohta), Holland (7 kohta) ning Läti, Slovakkia ja Sloveenia (kõik 6 kohta). Edetabelis langesid kõige enam Kasahstan (13 kohta) ning Indoneesia, Mehhiko ja Kreeka (kõik 6 kohta).

Eestile enam huvipakkuvate riikide kohad edetabelis on: W C Y Riik 2016

W C Y +/2015

20

Soome

20

30

Leedu

28

–2

37

Läti

43

+6

44

Venemaa

45

+1

59

Ukraina

60

+1

IMD aastaraamatus on ära toodud ka riikide positsioonid nn alamedetabelites, milliseid on kokku neli: majanduse seisund, valitsuse tõhusus, äritegevuse efektiivsus ja infrastruktuur. Eesti positsiooni kohta alamedetabelites võib märkida järgmist.

• Majanduse seisundi (selle alla kuuluvad siseriiklik majandus, rahvusvaheline kaubandus, välisinvesteeringud, tööhõive ja hinnad) poolest on Eesti tänavu 39. kohal ja tõusis aastaga 1 koha võrra. See positsioon vaevalt meid rahuldab, kuid väljendab suuresti olukorda, mis meie ja terve Euroopa Liidu majandust viimastel aastatel iseloomustab. Näitaja on väga tundlik dünaamika suhtes, mis nähtub ilmekalt ka jooniselt (vt joonis 2).

• Valitsuse tõhusus (eelarvepoliitika, maksupoliitika, institutsionaalne

16

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 6 / 2016

Joonis 2. Majanduse seisund 2002–2016.

Joonis 3. Valitsuse tõhusus 2002–2016.

Joonis 4. Äritegevuse efektiivsus 2002–2016. raamistik, äriseadustik, sotsiaalne raamistik) on hinnatud tänavu kõrge 20. koha vääriliseks, mis on ühtlasi ka Eesti konkurentsivõime kõige tugevam komponent rahvusvahelises võrdluses (vt joonis 3). Eesti võib eriti uhke olla oma valitsuse eelarvepoliitikale, mis on riigi konkurentsivõime jätkusuutlikkuse oluline garantii.

• Äritegevuse efektiivsus (tootlikkus, tööturg, finantsturud, juhtimise praktika, väärtushinnangud) on hinnatud 34. kohaga, mis on 2 koha võrra parem kui eelmisel aastal (vt joonis 4). Samas on tegemist valdkonnaga, kus Eestil on palju arenguruumi. Eelkõige peame silmas langevat ja madalat tootlikkust.

Kõige enam tuleks keskenduda tööturu arendamisele, mis eeldab oskustööjõu laiemat koolitamist ja suurema lisandväärtusega toodete osakaalu tõstmist kogutoodangus.

• Infrastruktuuri (baas-, tehnoloogiline-, teaduslik infrastruktuur, tervishoid, haridus) osas oleme tänavu saanud 33. koha, mis on ühe võrra madalam kui eelmisel aastal (vt joonis 5). Infrastruktuuril on oluline mõju riigi üldisele konkurentsivõimele ning selle

Joonis 5. Infrastruktuur 2002–2016. alaareng võib kujuneda takistuseks ka teistele valdkondadele. Samas on infrastruktuuri arendamine kulukas ning võtab palju aega., mistõttu hästi arenenud infrastruktuur on omane valdavalt rikastele riikidele.

Eesti toppamine 30. koha läheduses näitab, et valdkonnale tuleb edaspidi enam tähelepanu pöörata.

IMD konkurentsivõime aastaraamat sisaldab arvestaval hulgal ka ettevõttejuhtidelt kogutud hinnanguid, milledest siinjuures toome ära ettevõttejuhtide nägemuse Eesti ettevõtluskeskkonna positiivsete külgede kohta. Küsitletud ettevõttejuhid pidid etteantud 15 ettevõtluskeskkonna komponendi hulgast valima välja 5 , mis nende arvates on Eestis paremini lahendatud. Jooniselt nähtub, et kõige rohkem „hääli” said meie haridustase, maksusüsteem, poliitiline stabiilsus, õiguslik keskkond ja oskustega tööjõud (vt joonis 6).

Lõpetuseks olgu märgitud, et Eesti majandus on käesoleval ajal majandustsükli aeglase (mõõduka) arengu faasis, mistõttu riigi ja ärisektori tähelepanukeskmesse on tõusnud tegevused, mis on suunatud eelkõige

majanduskasvu kiirendamisele. Samas langeb see, mida me peame tegema majanduskasvu kiirendamiseks suuresti kokku sellega, mida me peaksime tegema niikuinii oma konkurentsivõime tõstmiseks.

Kõige vahetum tee tõusule on kaupade ja teenuste ekspordi suurendamine. Ettevõtted peaksid tegema kõik nendest sõltuva, et muuta oma tooted paremaks ja nõutavamaks rahvusvahelistel turgudel. Riigil tuleks aga ettevõtete tegevust ekspordi arendamisel igati toetada. Seda nii teadusuuringute rahastamisega, arenguprogrammide väljatöötamisega kui ka riikidevaheliste raamlepete sõlmimisega. Riigi ja ettevõtete ühiseks eesmärgiks peaks olema rahvusvahelises väärtusahelas ülespoole pürgimine, kasutades selleks ära kõiki olemasolevaid konkurentsieeliseid. Eelkõige võiks selleks olla suuremat lisandväärtust loovate majandusharude eelisarendamine.

Olulist kohta uute turgude hõivamisel omab innovatsioon. Et sellealastest kulutustest oleks maksimaalselt kasu, peaks silmas pidama, et need poleks ühekülgselt teadus- ja tehnoloogiakesksed, vaid kindlasti orienteeritud ka rahvusvaheliste turgude nõudlusele.

Riigi otsene abi äriettevõtetele on

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 6 / 2016

Joonis 6. Hinnang Eesti ettevõtluskeskkonna komponentidele. ka tööjõu täiend- ja ümberõpe. Kui see on operatiivne ja tööturu vajadusi arvestav, siis pole karta, et töötajate soov selles osaleda võiks olla vähene.

Eesti rikkus on tema inimesed ja, et seda rikkust paremini kasutada, tuleb inimesi koolitada tegema keerukamat tööd. Samaaegselt peab riik seisma ka selle eest, et tekiks piisavalt uusi töökohti kõrge tootlikkusega tegevusharudes.

Analüüs on näidanud, et olukorras, kus nõudlus rahvusvahelistel turgudel on pidurdunud, löövad paremini läbi välisosalusega ettevõtted. Õigesti talitavad ettevõtted, kes praeguses keerulises olukorras kaasavad oma tegevusse välispartnerid, eriti sellised, kes valdavad segmenti välisturul.

Põhjalik ülevaade Eesti konkurentsivõimest valmib Konjunktuuriinstituudil aasta lõpuks (Aastaraamat 2016).

PROOVI SUVEKUUDEL riigihangete monitooringu teenust TASUTA! Riigihangete monitooring pakub mugavat ja praktilist infoteenust, kui soovite laiendada oma ettevõtte tegevushaaret ning leida uusi turge oma toodetele ja teenustele Eestis või teistes Euroopa riikides.

KELLELE? Omate positiivseid kogemusi avalikule sektorile teenuste ja kaupade müümisel.

Euroopa Liidu 1000 miljardi euro suurune hanketurg tundub atraktiivne.

Te ei soovi kulutada oma aega otsimaks iga päev enam kui 750 avaldatava hanketeate seast sobivaid.

Võta meiega ühendust e-posti teel koda@koda.ee. Täpsustame meeleldi teenuse loomise detaile!

17

KONTOR ON KÕIKJAL

Pilvetöökoht 365 on kaasaegne IT-lahendus, mis võimaldab töötada asukohast olenemata. � Alati ajakohane tarkvara � Failid ja rakendused kõikjal kaasas � Madalad stardikulud

telia.ee/Office365

Pakendid

riigihanketeated

kõigile – karjapoisist peaministrini

Erinevad teenused

Lätis hangitakse lumekoristusteenuseid (sh hoovid, katused jms).

Tähtaeg 27.07.2016. Kood 103 Leedus hangitakse kommunikatsioonimaterjalide trükkimist ja kohaletoimetamisteenust.

Tähtaeg 12.07.2016. Kood 104 Eestis hangitakse AS Eesti Liinirongid poolt täiendavaid partnereid asendustransporditeenuste tarbeks.

Tähtaeg 12.07.2016. Kood 105

Gerli Ööpik

Erinevad tarned

Turunduskoordinaator

P

õlvamaa pakenditootja Cista AS on tegutsenud juba 24 aastat. 1992. aastal asutatud ettevõte tegeleb lainepapist, kartongist ja paberist pakendite tootmisega.

Põhjus, miks me neist kirjutame, on see, et Cista on üks hea näide kontaktvõrgustiku Enterprise Europe Network’i eduloost.

Kaubanduskoda korraldas 2014. aastal visiidi Rootsi, millest Cista osa võttis.

Visiit läks edukalt. Seda tõdes ka Cista tegevdirektor Vahur Käärik, kes jäi korraldusliku poolega väga rahule. Kääriku sõnul ei läinud nad Rootsi uisapäisa, vaid neil oli teatud kogemus juba olemas. Cista otsustas peale visiiti taas Rootsi naasta, et leida veel potentsiaalseid partnereid. Selle külastuse käigus õnnestus neil kohtuda kaheksa võimaliku koostööpartneriga. Üks Rootsi ettevõte, kellel on juba Eestis tegutsemisega kogemusi, otsustas alustada Cistaga koostööd. Omavaheline koostööleping sõlmiti möödunud kevadel.

Järgnevalt pisut lähemalt Cista tegemistest ja tulevikuplaanidest.

Cista ei erine sugugi teistest ettevõtetest.

Küsimuse peale, mis teeb nende ettevõtte eriliseks, vastas Käärik üsna veendunult – ega tegelikult ei olegi midagi unikaalset.

Teistmoodi on neil Kääriku sõnul aga see,

Iirimaal hangitakse laia riikliku kampaania raames tarkasid elektriarvesteid.

Tähtaeg 18.07.2016. Kood 106 et Cista püüab leida lahendusi kliendi pakendamisprobleemile – sellele, kuidas suurendada müüki, mil viisil oleks võimalik kliendi toodet muuta riiulil paremini nähtavaks, kuidas hoida pakendamisel aega kokku ning kuidas oleks toode transportimisel purunemise eest kaitstud. Selline on Cista teenindusprintsiibi eripära, mille on nad endale puust ja punaseks selgeks teinud.

Võib ju arvata, et selline lähenemine on kliendi jaoks kallis, kuid Käärik kinnitas, et nende eesmärk ei ole kliendi taskust viimast raha ära võtta. „Kui kundel on hästi, siis läheb ka meil hästi. Meie üritame kanda kundet nagu muna lusika peal, et ta kindlalt seal püsiks ja ennast hästi tunneks,“ tõdes Käärik.

Kuigi Cista peab eelkõige oluliseks tuntust oma kodumaal, on neil ette näidata märkimisväärne kogemus eksporditurul.

Nad on eksportimisega tegelenud juba ettevõtte algusaastatest alates. Välisturule minekud on tema sõnul toimunud justkui klassikalise äriõpiku järgi. Nad on oma tooteid müünud sihtriigis kohapeal, kasutanud agentide abi, loonud esinduse ning alustanud seal tootmist (nt Venemaa puhul). Cista ekspordib laias laastus 40% oma toodangust. Riigid, kuhu põhiline eksport toimub, on Soome, Rootsi, Läti ja Norra. On ka teisi riike. „Mõned üksikud n-ö kevadekuulutajad

Kreekas hangitakse alussärke.

Tähtaeg 30.07.2016. Kood 107 Soomes hangitakse päästeteenistuste vormirõivaid ja jalanõusid.

Tähtaeg 30.09.2016. Kood 108 Rootsis hangitakse lasketiirude märklaudu, noole- ja lauamängude varustust, kaitse- ja turvamaterjalide koolitusteenuseid. Pakkumiste esitamine inglise või rootsi keeles.

Tähtaeg 22.09.2016. Kood 109 Kreekas hangitakse sõjalaevade mootoreid ja mootoriosasid.

Tähtaeg 11.07.2016. Kood 110

Ehitus

Soomes hangitakse reoveepuhastusjaama tugevdamistöid ja täiendavaid ehitustöid, sh betoonkonstruktsioonide ehitust.

Tähtaeg 16.08.2016. Kood 111 Leedus hangitakse ülikoolihoone ehitustöid ja arhitektuurialaseid projekteerimisteenuseid.

Tähtaeg 04.07.2016. Kood 112

võta ü h e ndu s t

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

Soomes hangitakse värve, seinakattematerjale, maalripintsleid ja viimistlusvahendeid.

Tähtaeg 07.07.2016. Kood 113

Meditsiin

Eestis hangitakse ravimeid kapetsitabiin ja eribuliin.

Tähtaeg 18.07.2016. Kood 114 Eestis hangitakse seedetrakti ja ainevahetust puudutavaid ravimeid (alfaagalsidaas ja beetaagalsidaas).

Tähtaeg 18.07.2016. Kood 115 Leedus hangitakse elektrokirurgilisi seadmeid.

Tähtaeg 18.07.2016. Kood 116 Rootsis hangitakse veenipunktsiooni ja vereanalüüsi seadmeid, meditsiiniseadmeid, farmaatsiatooteid, meditsiinilisi tarbekaupu.

Tähtaeg 07.07.2016. Kood 117 Rootsis hangitakse Euroopa denguepalaviku, Chikungunya viiruse ja Zika viirushaiguse jälgimise ja nakkusekandjate tõrjega seotud otsuste langetamise protsessi toetamise vahendite väljatöötamist.

Pakkumisi võib esitada eesti keeles jt ELi keeltes.

Tähtaeg 18.07.2016. Kood 118

Toiduained

Soomes hangitakse erinevaid piimatooteid.

Tähtaeg 27.06.2016. Kood 119 Soomes hangitakse värsket kala, mereande, koorikloomi.

Tähtaeg 13.07.2016. Kood 120 Taanis hangitakse steriliseeritud toitu rottidele ja hiirtele eksperimentaalmeditsiini keskusesse.

Tähtaeg 06.07.2016. Kood 121

Puit ja metsateenused

Soomes hangitakse küttepuid.

Tähtaeg 12.07.2016. Kood 122 Eestis hangitakse käsitsiraiena harvendus- ja sanitaarraiet ning kokkuveoteenuseid.

Tähtaeg 07.07.2016. Kood 123 Eestis hangitakse lageraie- ja kokkuveoteenuseid.

Tähtaeg 12.07.2016. Kood 124

v õta ü h e ndu s t

Lea Aasamaa Tel: 604 0081 E-post: lea.aasamaa@koda.ee

oleme ka Prantsusmaale ja Inglismaale saatnud, aga kõik oleneb tootest,“ ütles Käärik.

Läbirääkimised käivad Rumeeniaga, kuid need on alles algusjärgus. Suurem rõhk välisturgudel on ikkagi suunatud Skandinaavia maadesse.

Nagu eespool sai mainitud, tegeleb Cista lainepapist, kartongist ja paberist pakendite tootmisega. Lisaks tavapärastele ja traditsioonilistele pakenditele on nad loonud nutipakendi – kasutajasõbralik, uudne, mõeldud kõigile. Esmalt on oluline, et toode ise mahuks pakendisse. Paraku näeb seadus ette, et tootele lisaks tuleb pakendisse panna ka 25 Euroopa Liidu liikmesriigi keeles olevad juhendid ja ohutusnõuded. See nõuab aga suurema pakendi kasutamist. Kuna juhendid peavad tootega kaasas olema, tekkis neil mõte panna kogu info pakendi peale, mitte sisse. Tänapäevased tehnoloogilised lahendused lubavad varasemalt paberkandjal olnud info paigutada hoopis „pilve“. See kõik on võimalik tänu NFC-tenoloogiale – NFC-toega mobiiltelefon tuleks asetada pakendil oleva märgisega kohakuti ning see võimaldab „pilve“ salvestatud materjaliga tutvuda. Cista viis nutipakendi arenduse veel edasi, lisades tooteinfo kuulamise võimaluse. See on eelkõige mõeldud just pimedatele klientidele. „On ju olemas ka pimedate kiri, mis on trükitud või õieti pressitud paberile, aga selle maht on piiratud,“ sõnas Käärik. Nii nad mõtlesidki, et 21. sajandi tehnoloogia on niivõrd võimekas, et lubab kasutada inimhäält, mis aitaks pimedatele kasutusjuhendid kättesaadavaks muuta. Lisaks võimaldab selline nutipakend kliendil ise valida, millist sisu ta lisaks kasutusjuhenditele soovib pakendil kajastada.

Paraku ei ole nutipakend veel sellist populaarsust saavutanud. Tundub, et Cista on lihtsalt oma ideega veel pisut ajast ees. Kääriku arvates hakkab NFC-tugi ja tehnoloogia alles oma võidukäiku tegema. Seega ei oleks tema sõnul peatselt võimatu nutitelefoniga poelettidelt toote leidmine, infoga tutvumine (kasutusjuhendid jms) ning maksmine.

Poeuksel olev sensor tuvastab poest väljumisel maksmise.

Rääkides tulevikust, on Cista lähiaja plaanid seotud uute masinate hankimisega. Turul olemine ja efektiivne tootmine eeldab Kääriku sõnul investeerimist rauda ehk uutesse pinkidesse. See on otsapidi seotud ka töökäte vähesusega. Uued pingid võimaldavad olemasolevatele töötajatele rohkem mahtu anda.

Pikas perspektiivis püüavad nad edaspidigi tegeleda kartong- ja paberpakendi turul, täita endale seatud eesmärke ja visioone.

Soovime Cista ASile nende tegemistes edu!

Timber Contruction and Forestry: puidumess ja kontaktkohtumised Austrias

wikicommons

riigihanketeated

1. septembril 2016 Klagenfurtises Austrias

Olete oodatud osalema Kesk-Euroopa olulisimale puidusektori messile „Internationale Holzmesse/HOLZ&BAU“, mille raames toimub tasuta kontaktkohtumiste üritus. Viimasele on võimalik varakult koostööprofiil riputada ja tutvuda eelnevalt potentsiaalsete koostööpartneritega.

Kaasatud valdkonnad: • ehituspuit ja tooted; • metsatööstuse seadmed, töötervishoid, ohutus ja õnnetuste ennetamine; • puidu raietehnikad; • saeveski tehnoloogia; • puidu mõõtmine ja IT-lahendused; • bioenergia; • transport ja logistika.

Registreerimistähtaeg: 31.08.2016.

Osalemine tasuta.

Lisainfo: www.b2match.eu/timberfair2016

Torino FashionMatch 2016: moenädal ja kontaktkohtumised

koostööpakkumised

Puidutoodete ja -tehnoloogia mess ja B2B Rootsis

Rootsi ettevõte otsib koostööpartnerit Balti riikidest, kes toodaks aknalaudu ja puidust kronsteine.

Kood: BRSE20160421001 Rootsi ettevõte otsib tekstiiliga tegelevat ettevõtet, kes toodaks vastavalt joonistele ja näidistele tekstiilist hoiustamise lahendusi autodele.

Kood: BRSE20160518001

wikicommons

wikicommons

Leedu toiduainete tootja otsib pikaajalist toiduainete pakendite tarnijat, kes valmistaks tootmislepingu alusel paberist ja alumiiniumist pakendeid.

Kood: BRLT20160414001

2. juulil 2016 Torinos Itaalias

Torino moenädal kujutab endast 7 päeva (27. juuni–3. juuli) moelavasid, töötubasid ja üritusi ilusas Torino linnas. See on ideaalne koht, et luua uusi rahvusvahelisi kontakte, ammutada inspiratsiooni, uusi ideid ja alustada projekte, suheldes moeekspertide ja professionaalidega.

Sihtgrupp: • moedisainerid ja stilistid (tekstiil ja aksessuaarid); • noored disainerid ja tootjad; • tekstiili ja aksessuaaride tootmisettevõtted; • moetööstuse valdkonna edasimüüjad, jaemüüjad, agendid, tarnijad ja sisseostjad.

Kõrvalüritustena toimuvad ettevõttekülastused piirkonna tuntud moebrändide juurde. B2B osalejatele pakutakse võimalust oma kollektsiooni moelaval toimuval show’l tutvustada.

Tehnoloogia märksõnad: • innovatiivsed tekstiilist materjalid; • tekstiilkiud; • jalanõud, nahatehnoloogiad.

Registreerimistähtaeg: 29.06.2016 Osavõtt B2Bl tasuta.

Lisainfo: www.b2match.eu/to1-fashionmatch

6.–8. septembril 2016 Götheburgis Rootsis

Olete oodatud uudistama ja uusi ärikontakte looma Wood Products & Technology messi raames Rootsis Götheburgis. See on suurim põhjamaade puidutööstuse ettevõtete kohtumispaik, ent osalejaid on ka mujalt maailmast.

Olulisemad valdkonnad: • innovatiivsed ja efektiivsed puidu ökotehnoloogiad; • puidutooted: x-lam paneelid, puitraamid, -aknad, -katused, -uksed; • mitmekordsed puithooned; • innovatiivne puidudisain; • saeveski tehnoloogiad; • puidu mõõdistamine ja IT-lahendused; • puusepatöö; • mööbli tootmine.

Registreerimistähtaeg: 05.09.2016.

Osalemine tasuta.

Suurbritannia laste magamistoamööbli ning tarvikute tootja ja tarnija otsib pikkaajalise tootmiskogemusega mööblitootjat, kes valmistaks tootmislepingu alusel puidust lastevoodeid, narisid, üheinimesevoodeid ja magamistoamööblit, nt kummuteid, riidekappe, riiuleid, laudu jne.

Kood: BRUK20160513001 Leedu spordiseadmete tarnimisele ja paigaldamisele spetsialiseerunud ettevõte pakub levitamise teenuseid fitness-seadmete ja professionaalse spordiklubi varustuse tootjatele.

Kood: BRLT20160425001 Taani kodutarvete disaini ja müügiga tegelev ettevõte otsib köögi- ja lauatarvete tootjat, kes valmistaks puidust soola- ja pipraveskeid vastavalt ettevõtte kujundusele.

Ettevõte on nõus kaaluma puidutööstuse ettevõtete ettepanekuid, kelle tooted vastavad teatud nõuetele ja kvaliteedile. Mõlemal juhul plaanib ettevõte tarnida soola- ja pipraveskeid tootmislepingu alusel.

Kood: RDK20160513001 Prantsusmaa ettevõte otsib pöögist küttepuude tarnijat.

Kood: BRFR20160415001 Soome valgustuse- ja tekstiilitootja pakub turustamisteenuseid uuenduslike ja kaasaegsete lambikuplite ja valgustoodete tootjatele.

Kood: BRFI20160519001 Küprose ettevõte, kelle põhitegevuseks on külmutatud toidukaupade (liha, kala) ja muude kaupade eksport, pakub veise-, sea-, kana- ja kalkuniliha tootjatele ja tarnijatele kaubandusvahendaja teenuseid.

Kood: BRCY20160318001

võta ü h e ndu s t

Lisainfo: www.b2match.eu/woodgot2016

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0078 E-post: Aleksandra@koda.ee

koostööpakkumised

(c) Rrab1972 | Dreamstime.com

Leedu mööblitööstuse ettevõte pakub kaubavahendaja teenuseid mööblimaterjalide tootjatele (lamineeritud puitlaastplaat, spoon, kõrgläikega keskmise tihedusega puitkiudplaat, mööbli furnituur jne). Partner peaks suutma pakkuda valmis materjali, mis on transportimiseks.

Kood: BRLT20160517001 Suurbritannia ettevõte otsib tekstiiltoodete tootjat, kes õmbleks ettevõtte disainitud spordikaupadele kotte, nt jalgratta-, golfi- ja surfilauakotid.

Kood: BRUK20160502001 Suurbritannia disainer otsib õmblusega tegelevat ettevõtet, kellel on kogemusi siidist riiete tootmisel, et valmistada siidist ja puuvillast luksuslikke igapäevarõivaid, ööpesu ja rannarõivaid.

Kood: BRUK20160524001 Serbia kuivatatud puuviljade ja termotöödeldud täidiste tootja otsib orgaaniliste ja mitteorgaaniliste sügavkülmutatud puuviljade (kirss, aprikoos, ploom, marjad jm puuviljad) tootjaid.

Puuviljad ja marjad peavad sobima kommitäidiste ja kondiitritoodete täidiste toomiseks.

Kood: BRRS20160413001 Suurbritannia ettevõte on välja töötanud uuendusliku luku tarkvara (SDK) ja otsib lukutootjat.

Riistvara arendamise komplekt (HDK) / tootmine vastavalt kirjeldustele ja rakendusliidesele (API), mis on lisatud olemasolevatele elektroonilistele lukkudele „make it smart”. Nutikas lukk, mis on kontrollitav nutitelefoni kaudu.

Kood: BRUK20160322002 Taani ettevõte, kes tegeleb erinevate majapidamistarvete müügiga, otsib metalltoodete tootjat, kes suudab toota lepingu alusel roostevabast terasest esemeid (grillimistarvikuid – grillkahvel, -tangid ja -spaatel, kuid ka küünlajalgu) vastavalt nõutud kujundusele.

Kood: BRDK20160512001 Suurbritannia ettevõte, kes on välja töötanud turvaliseks muudetud postkastid (peavad vastu süütamisele, tulekahjule, vargusele, postivargusele ja üleujutustele), otsib sertifitseeritud tootjat oma patenteeritud postkastide tootmiseks.

Kood: BRUK20160420001 Leedu VKE, kes toodab dekoratiivse originaalkujundusega käsitööklaasi, otsib edasmüüjaid.

Kood: BOLT20160513001 Belgia orgaaniliste hommikusöökide (pudrud koos erinevate seemnete, pähklite ja rosinatega) müügiga tegelev ettevõte otsib turustajaid ja edasimüüjaid, et müüa oma tooteid väljaspool Belgiat.

Kood: BOBE20160414001

v õta ü h e ndu s t

Aleksandra Kriventsova Tel: 604 0078 E-post: Aleksandra@koda.ee

Leidke ärikontakte ja teavet uuelt Aasia-suunaliselt infoplatvormilt Kutsume tutvuma uue infoplatvormiga EU Asia Business Link (EALink), mis on mõeldud Euroopa ettevõtetele aitamaks luua ja arendada ärisuhteid mitmetes Aasia regiooni riikides (Hiina, Indoneesia, Jaapan, India, LõunaKorea, Tai, Singapur, Vietnam jt). EALink on hea koht, kust alustada, et otsida vajaminevat infot ja tuge sihtturul.

Tuge pakkuvateks organisatsioonideks on mitmed Euroopa päritolu kaubanduskojad ja ka muud ELAasia suunalist äritegevust toetavad organisatsioonid, kellest paljud on ka EEN võrgustiku partnerid.

Lisainfo www.ealink.eu.

ELi Inkubatsiooni Keskus Hiinas ootab Euroopa start-up’e ELi Inkubatsiooni Keskus on loodud koostöös EEN partneri EUPICi ja Qingdao kõrgtehnoloogilise tsooni poolt. See inkubaator on mõeldud just Euroopa start-up ettevõtetele, kes soovivad siseneda Hiina turule ning kasutada selleks soft-landing’u ja teisi vajalikke tugiteenuseid.

Keskus asub 1370 ruutmeetril koos kontoripinna, konverentsiruumide ja ruumidega vaba aja veetmiseks. Rentimiseks pakutakse 3-, 6- ja 12-kuulise tasuta rendipinnaga kontoreid. Rendipinnalt küsitakse teenustasu vaid elektrikulu, koristusteenuse, kütte, jahutuse, WiFi-teenuse ja deposiidi eest.

Inkubatsioonikeskuse eesmärk on aidata luua tehnoloogilisi, kaubanduslikke ja investeeringute valdkonna koostöösidemeid Euroopa Liidu ja Hiina ettevõtete vahel.

Valdkondlik rõhuasetus: masinatööstus, laevaehitus, IKT, biofarmaatsia, biotehnoloogia, energia ja keskkond, modernne põllumajandus, UAV, robootika, targad linnad.

Kontaktandmed: Project Innovation Centre (Qingdao) EEN West China (Qingdao) B-7F, Venture Building, Zhi Li Dao Road. Hi-Tech Zone, Qingdao, 266109, P.R.China Tel +86 532 8386 0670 | Fax +86 532 8386 3923 | E-post: info_qingdao@eupic.org.cn, koduleht: www.eupic.org.cn/,

E u roo pa u u d i s e d

EK käibemaksu tegevuskava kohta ehk ELi ühtse

käibemaksuala loomisest

Reet Teder

(c) Brandedhorse | Dreamstime.com

Eesti Kaubandus–Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomitees

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 6 / 2016

E

uroopa Komisjon (EK) on asunud tõsiselt tegelema käibemaksu regulatsiooniga ELis. Kavas on põhjalikud ja põhimõttelised muudatused, mille tulemuseks on praeguse süsteemi muutmine ja ELi ühtse käibemaksuala loomine. Alljärgnev tugineb EK teatisele käibemaksu tegevuskava kohta.

Uue süsteemi aluseks on kauba sihtriigis maksustamise põhimõte.

See tähendab, et maksustamise eeskirju, mille kohaselt kauba tarnija nõuab käibemaksu oma kliendilt, plaanitakse kohaldada ka piiriülestele tehingutele, seda aga vastavalt kliendi asukohariigi käibemaksumäärade järgi (kui tegemist on ELi sisese tehinguga, väljapoole ELi eksportides jääks süsteem muutmata).

Põhjustena, miks üldse sellist ulatuslikku muutmist ette võetakse, on EK välja toonud järgmised asjaolud.

Kõigepealt – käibemaksusüsteem ei ole suutnud sammu pidada globaliseerunud, digitaalse ja mobiilse majandusega. Praegune süsteem, mis on kehtinud alates 1993. aastast ning pidi olema ajutine, jagab iga piiriülese tehingu maksuvabaks piiriüleseks tarneks ning maksustatavaks piiriüleseks omandamiseks. Siseriiklikke ja piiriüleseid tehinguid käsitletakse erinevalt ja kaupu või teenuseid saab ühtsel turul osta käibemaksuvabalt.

See on nagu tollisüsteem, kuid samaväärse kontrollita, mistõttu on pettuste võimalus suur. Selline pettus leiab aset juhul, kui tarnija väidab, et transportis kauba teise liikmesriiki, kuid tegelikult tarbitakse need käibemaksuvabalt kohapeal, samuti juhul, kui piiriülese tehingu klient ostab kaupu või teenuseid käibemaksuvabalt ja võtab käibemaksu, kuid ei edasta seda maksuametitele ning tema kliendil on võimalik see maha arvata. Käibemaksupettuste olukord ei ole kõigis riikides ühesugune: käibemaksu alalaekumine ulatub vähem kui 5%-st rohkem kui 40%-ni. Kokkuvõtlikult – praegune süsteem on killustunud, piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate kasvava arvu tõttu keeruline ning petta on kerge.

Võitlust käibemaksupettustega peabki EK olulisimaks, julgedes tunnistada, et praegune seis on vilets.

Oodatava ja tegelikult kogutud tulu erinevuse tõttu laekub käibemaksu vähem hinnanguliselt 170 miljardi euro ulatuses ning ainuüksi piiriülese

pettuse tõttu jääb igal aastal saamata 50 miljardit eurot. Seega uus süsteem peab suutma sellele vastu seista.

Samuti leiab EK, et käibemaksusüsteemi tuleb ettevõtjate jaoks lihtsamaks muuta. Nõuete täitmisega kaasnevad kulud on ühtsel turul tegutsedes märkimisväärselt suuremad kui kodumaisel turul ning süsteemi keerukus takistab ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) tegevust.

Lisaks peab ühine käibemaksusüsteem olema tõhusam, eelkõige digitaaltehnoloogia võimaluste ärakasutamisel ja tulu sissenõudmise halduskulude vähendamisel. Suurenema peab ka usaldus, seda nii ettevõtjate ja maksuametite kui ka ELi liikmesriikide maksuametite vahel. Pettustevastases võitluses jääb EK hinnangul lihtsalt kontrolli tõhustamisest jm abinõudest väheks, kuna pettuste võimalus on praegusesse süsteemi n-ö sisse genereeritud.

Kuna käibemaksusüsteemi sedavõrd ulatusliku muutmise ettevalmistamine ja vastuvõtmine on küllaltki aeganõudev, on EK käivitanud paralleelselt mitu sellega seotud algatust: • kiirreageerimismehhanism ootamatu ja suuremahulise maksupettuse tõkestamiseks; • sihtkohas uute, üldpõhimõtetega kooskõlas olevate käibe tekkimise koha eeskirjade rakendamine telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste lõpptarbijale osutamisel ühtse kontaktpunkti abil, et hõlbustada maksukohustuste täitmist; • uus ja läbipaistev ELi käibemaksusüsteemi juhtimissüsteem, kuhu oleksid otsesemalt kaasatud kõik sidusrühmad.

Kõrvalepõikena veel – mõned käibemaksupettustega rohkem hädas olevad liikmesriigid on palunud EKlt luba rakendada ajutist üldist pöördmaksustamissüsteemi, mis kalduks kõrvale käibemaksudirektiivi üldpõhimõtetest. Üldise pöördmaksustamise süsteemi puhul „peatatakse” käibemaks terves majandusahelas ja nõutakse sisse ainult tarbijatelt. See tähendab, et kogu käibemaksu kogumine viiakse jaemüügietappi. Vahepeal kaalus EK ka sellise süsteemi kehtestamise võimalikkust kogu ELis. Kuid üldisel pöörd-

Võitlust käibemaksupettustega peabki EK olulisimaks, julgedes tunnistada, et praegune seis on vilets.

maksustamise süsteemil on olulisi puudusi. See ei ole isereguleeruv nagu praegune käibemaksusüsteem, kus tegelikult väike arv suhteliselt suuri, usaldusväärseid maksukohustuslasi majandusahelas maksab suurema osa käibemaksust.

Lisaks võib esineda muid pettuse liike, nt pettureid, kes väidavad end maksukohustuslasteks, et saada lõpptarbimiseks mõeldud tooteid käibemaksuvabalt. Seetõttu hindas EK, et üldise pöördmaksustamissüsteemi kasutuselevõtu puhul oleks maksupettuste risk veel suurem ning selline muudatus ei tasu end ära.

EK järeldus on seega, et parim võimalus ELi jaoks tervikuna oleks maksustada B2B (business to business) kaubatarneid ELis samamoodi nagu omamaiseid tarneid, jättes käibemaksusüsteemi aluseks olevad elemendid muutmata. Uus süsteem aga nõuaks maksuametite vahel suuremat usaldust ja koostööd, kuna kauba sihtliikmesriik peaks piiriülesel tarnimisel tasumisele kuuluva käibemaksu kogumisel lootma lähteliikmesriigile.

Selline süsteem hõlmaks olulist muutust ka ettevõtjate jaoks. Ettevõtjad peavad siis olema pidevalt kursis teiste liikmesriikide käibemaksumääradega.

Sealjuures kavandab EK VKE-dele (väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele) lihtsustatud meetmeid, nn oma paketti. Selleks aga, et tagada ettevõtjate jaoks sujuv üleminek ning lubada kõigil liikmesriikidel jõuda kõrgemale koostöö- ja haldussuutlikkuse tasemele, peaks igasugune rakendamine olema järkjärguline.

25

26

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 6 / 2016

i n n v o vat s i o o n i v e e r g Oma teatises on EK välja pakkunud järgmise ajakava: 2016 – piiriülese e-kaubanduse käibemaksutõkete kaotamise ettepanek (digitaalne ühtne turg – õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm) – e-väljaanded; • maksuametitevahelise ning tolli- ja õiguskaitseasutustega tehtava koostöö parandamise ning maksuametite suutlikkuse suurendamise meetmed; • vastastikust abi (maksuvõlgade sissenõudmisel) käsitleva direktiivi hindamisaruanne.

2017 – VKEde käibemaksupakett; • käibemaksualase halduskoostöö ja Eurofisci tõhustamise ettepanek; • piiriülese kaubanduse lõpliku käibemaksusüsteemi ettepanek (ühtne Euroopa käibemaksuala – esimene samm – õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm); • käibemaksumäärade reform (õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm).

Tegevuskava realiseerumisest ja EK edasistest sammudest lubame oma liikmetele Teataja vahendusel teada anda aga juba edaspidi.

Piret Potisepp

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Mida

e-kviitung

tegelikult Eesti kaubanduse jaoks tähendab?

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 6 / 2016

M

ai lõpus anti Ülemiste keskuses Eesti suurima paberkorvi avamisega avalöök Eesti elektroonilise kviitungi (e-kviitungi) projektile.

Pressiteavitusest sai lugeda, et seeläbi väheneb pabertšekkide osatähtsus Eesti kaubanduses. Uurisin lähemalt, millega tegu.

Selgus, et e-kviitungi portaali näol on tegemist süsteemiga, mis võimaldab lõpptarbijal hallata mugavalt ühes veebikeskonnas oma kviitungeid ning sellega kaasnevaid dokumente, nt garantiikirju ja tootejuhendeid.

Kaupmeestel võimaldab see omakorda vähendada paberkviitungitega seotud probleeme ja kulusid. Lühidalt – tõsta klienditeeninduse kvaliteeti.

Samuti tekib klientidel võimalus suunata kviitungid otse raamatupidamisse. Oluline on detail, et e-kviitungi kasutamine saab olema vabatahtlik nii ettevõtete kui ka lõpptarbijate jaoks. Üle-eestilise e-kviitungi projekti eestvedaja ja Omniva esindaja Pille Muni sõnul on tegemist laiema ühiskondliku algatusega, mille taga on tunda ka riigi tuge. „Eesrindliku e-riigina on meil võimalik sooritada elektroonselt mitmeid toiminguid maksude deklareerimisest ravimiretseptide vaatamiseni. Kuid tänaseni vajame pärast ostu sooritamist paberkviitungit ning puudub keskne süsteem, mis võimaldaks inimestel hallata kogu nende ostuinfot,“ rääkis Muni.

(c) Miflippo | Dreamstime.com

400 miljonit kviitungit aastas

Ülemiste keskuses toimunud e-kviitungi projekti tutvustusüritusel avati Eesti seni suurim paberikorv, kus on üle 15 000 tšeki, mis koguti kolme nädala jooksul projekti meeskonna ettevõtetest. „See on siiski vaid murdosa sellest, mis trükitakse Eestis ühe aasta jooksul – umbes 400 miljoni kviitungi trükkimiseks kulub aastas 20 tonni paberit,“ täpsustas Muni.

Muni sõnul on teenus hetkel testimise beetafaasis ning lõpptarbijatel avaneb võimalus portaali kasutamiseks juba sügisest. „Paralleelselt süsteemi arendamisega käivad läbirääkimised mitmete müügi- ja teenindusettevõtetega e-kviitungiga liitumiseks. Oleme teinud tihedalt koostööd ka majandustarkvara ja

kassasüsteemi tootjatega, et valmistada ette kaupmeeste liidestamine ning luua koostöös Teliaga ka mobiilne kviitung. Näeme, et kaupmeestel on vajadus ja ka huvi liitumiseks olemas,“ ütles Muni.

Projektiga liitunud Alexela kommunikatsioonijuhi Norbert Kaareste sõnul on paberkviitungid e-riigi puhul möödunud aja nähtus. „Juba käesoleval aastal on ainuüksi Alexela tanklates väljastatud üle 800 tuhande kviitungi ehk põhimõtteliselt 4 tšekki iga sekundi kohta. Me näeme, et e-kviitungi kasutuselevõtmine aitaks oluliselt säästa nii keskkonda kui meie klientide aega,“ kommenteeris Kaareste.

Projektiga on liitunud ka Eesti suurim äritarkvara tootja Directo, kelle tarkvara kasutatakse 3200 kaupluses üle Eesti. Directo müügidirektori Egon Leego sõnul on tänu liitumisele nende klientidel koheselt täielik valmisolek e-kviitungisüsteemi kasutuselevõtmiseks. „See võimaldab müügikohtadel jõuda uuele tasemele klienditeeninduses, kus järelteenindus on klientide jaoks veelgi kiirem ja mugavam,“ sõnas Leego.

E-kviitungi projekti juhib Omniva, koostööpartnerid on Telia Eesti, IKT Demokeskus, Authente, Helesinine Konsultatsioonid, TripleDev ja Trinidad. Kassasüsteemide osas on projekti koostööpartneriteks lisaks Directole ka Ektaco, ID Süsteemid, Laansoo & Trussmann ning Gilbarco.

Projekti rahastatakse osaliselt Eesti-Norra koostööprogrammi Roheline IKT kaudu ning projekti kaasfinantseerivad partnerid.

27

H A R I D US

Praktika

on hüppelaud noorte talentide püüdmiseks

Epp Joala Kommunikatsioonijuht

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 6 / 2016

E

smakordselt ajaloos tegutsevad praegu tööturul korraga viis generatsiooni.

Millised on äsja tööturule sisenenud Y- ja Z-generatsioonide ootused tööandjale?

Kuidas nad vanemate generatsioonidega omavahel tööle panna? Kas ja miks on noorte praktikale võtmine ettevõttele kasulik? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsiti vastuseid koostöövõrgustiku „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ ja Innove seminaril „Kuidas külvad, nõnda lõikad – järelkasvu arendamisest“.

SA Innove esindaja Sirli Kriisa selgitas, et vaikne generatsioon, J-, X-, Y-, Z-generatsioon töötavad pealtnäha ühtmoodi, kuid tegelikkuses on neist igal ühel erinev nägemus töötamisest, juhtimisest ja ootusest tööandjale. Vanemad generatsioonid hindavad stabiilsust, austavad võimu ja pühenduvad karjääri loomisele. Y- ja Z-generatsioonid, kes on äsja tööturule sisenenud, hindavad aga paindlikkust, loovust ja soovivad vanu traditsioone hoopis muuta. Seetõttu on oluline, et nii töötajad kui ka juhid neid erinevusi mõistaksid ning austaksid põlvkondade erinevusi.

Z-generatsioon on üles kasvanud nutiajastul, mistõttu räägitakse, et nende tööturule sisenemisega muutub oluliselt kogu majandusruum ja ettevõtlus üleüldiselt.

Juba praegu peab olema valmis selleks, et noored töötajad on mobiilsemad. See tähendab aga seda, et nende tööle saabumisega peab töökeskkond olema neile sobiv – töö tegemiseks peavad olemas olema erinevad IT-lahendused, kodukontori võimalus jpm.

Kersti Vennase, tööandjate brändinguga tegeleva ettevõtte Instar EBC esindaja sõnul on üks võimalus noori enda juurde meelitamiseks pakkuda võimalikult palju praktikakohti. Ettevõtja peaks praktikakohti välja kuulutades tundma oma sihtrühma, olema unikaalne ning pidama oma lubadusi. Sihtrühma tundmine tähendab seda, et praktikakohti pakutakse sellise valdkonna tudengitele, keda on ettevõttesse vaja ja kellest võiks tulevikus potentsiaalselt saada täiskohaga töötajad. Unikaalsuse all peetakse silmas seda, et noorele pakutakse praktikaprogrammi, mis tekitab neis huvi. Kui ettevõte lubab huvitavat kogemust, toredaid kolleege jms, tuleb neid lubadusi ka täita.

Instar EBC korraldatud uuringust Eesti tudengite tööootuste kohta selgus, et 61,9 protsenti vastanutest olid vastamise hetkel juba tööalaselt hõivatud. Seetõttu on praktikantide võtmine väga oluline – kui Sina praktikanti ei võta, teeb seda keegi teine.

Praktika on nagu esimene armastus, mis ei unune ning sellest räägitakse.

Seejuures ei pea tööandja võtma kohe riski ja pakkuma praktikandile reaalset töökohta. Praktika annabki võimaluse õppida inimest tundma ja saada teada, milleks ta võimeline on. Lõpptulemusena võib ettevõte leida endale väärt töötaja.

Tartu Ülikooli eestvedamisel korraldati praktikantide, ettevõtete ja ülikoolipoolsete juhendajate seas küsitlus koostöö kohta praktikate puhul. Tulemused näitasid, et tihti ei ühti ülikoolis õpitu reaalse eluga ja paraku ei jõua osapoolte tagasiside õigete kontaktideni. Et praktika oleks kõikidele kasumlik, on oluline osapoolte omavaheline suhtlus enne ja pärast praktikal käimist.

Raul Roots Eesti Energiast on üks nendest tublidest noortest, kes alustas oma tööalast elu praktikandina ja on nüüd oma valdkonna hinnatud spetsialist. Tema sõnul on oluline, et ettevõtja teaks, mida ta praktikandilt ootab, planeerima ülesandeid pigem rohkem kui vähem ja kindlasti andma tagasisidet – ka negatiivset. Praktikant peab aga ise olema aktiivne ja julge ning tegema alati rohkem, kui nõutakse, kuid kvaliteetselt. Need aspektid tagavad hea kogemuse mõlemale poolele.

Ka ettevõtja Margit Härma hindab kõrgelt noori, kes on pealehakkajad. Härma jaoks on praktikantide puhul oluline nende loomus. Tema sõnul on igal ühel nähtav või varjatud talent. Härma eesmärk on see üles leida ja aidata lihvida perfektsuseni.

Seejärel saab noort suunata just sellise ametikohani, mis talle sobib.

Lõpetuseks sobivad hästi Kersti Vennase sõnad – kuna praktika on noorele enamasti esimene kokkupuude reaalse tööga, on positiivse emotsiooni andmine ettevõtte mainele olulise tähtsusega. Praktika on nagu esimene armastus, mis ei unune ning sellest räägitakse.

29

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 6 / 2016

Iraan – sinu ettevõtte uus mängumaa 3.

juunil toimus Olümpia hotellis kaubanduskoja korraldatud Iraani-Eesti äriseminar, mille eesmärk oli tutvustada ja tugevdada kaubandussidemeid Iraaniga ning anda ülevaade välissuhetest. Eestit esindasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja Eesti Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektor Jüri Seilenthal. Kohale olid tulnud Iraani kaubandusdelegatsiooniga Iraani Kaubanduskoja president Mohsen Jalalpour, Iraani Kaubanduskoja asepresident Morteza Allahdad ja Iraani Kaubanduskoja majandusdirektor Ali Niazi.

Iraan asetseb strateegiliselt heas asukohas – Ida ja Lääne ristumiskohas, mis on piiratud Pärsia lahe ja Kaspia merega, võimaldades seeläbi pidada häid kaubandussuhteid teiste riikidega juba alates 2. sajandist e.m.a.

Mohsen Jalalpour tõi välja Eesti kasvava ja laialdase majanduse ning suure edasimineku erinevates majandussektorites. Kuna Eesti ettevõtted on konkurentsivõimelised puidu-, tekstiili-, kaevandus-, infotehnoloogia- ja elektroonikatööstuses ning põllumajanduses, siis on võimalik, et pannakse alus kaubandussuhtele kahe riigi vahel. Iraan saab vastu pakkuda pikaajalist kogemust nafta- ja gaasitööstuses, stabiilsust ja juurdepääsu mere- ja õhuteele geograafiliselt heas asukohas. Need asjaolud võivad oluliselt tõsta Iraani ja Eesti vahelisi majandussidemeid. Koostöö võiks alata näiteks riikidevahelise transpordimahu suurendamise ning turismindus- ja tööstusvaldkonna eraettevõtete koostööga.

Eesti ja Iraani vahelised välissuhted

Jüri Seilenthal ütles, et Eesti on huvitatud ärisidemete loomisest Iraaniga ning et Eesti firmad soovivad luua kontakte Iraani ettevõtjatega. Eesti on rahvusvaheliselt tuntud oma infotehnoloogia arengu poolest, aga Eestil on ka muid tugevusi, mis said ülalpool juba mainitud. 2015. aastal oli Iraan 46. kohal Eesti ekspordipartnerite seas.

Aastate jooksul on eksporditooted varieerunud. Näiteks 2015. aastal oli põhilised ekspordiartiklid vili ja puidutooted. Iraan seevastu eksportis Eestisse vürtse, meloneid ja papaiasid.

Vastavalt Euoopa Keskpangale oli Iraani investeering Eestisse 43 000 €.

Hetkel on Eestis 18 firmat, kellel on osalus Iraani firmades.

Olukord ja võimalused pärast sanktsioonide lõppemist

Pärast sanktsioonide lõppemist on Iraani külastanud paljude riikide, sealhulgas Eesti delegatsioonid. Mõned neist (Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa) on juba lepingudki allkirjastanud.

Kui 1995. aastal andis 56% Iraani SKPst nafta ja gaas, siis 2014. aastaks oli see langenud 23%-le, mis tähendab, et Iraan liigub üle teenindussektorisse. Sanktsioonide tõttu ei ole Iraanil olnud palju kaubanduspartnereid.

Esimesel kohal on olnud Hiina, millele järgneb Araabia Ühendemiraadid.

Morteza Allahdad ütles, et Iraan püüdleb innovaatilise ja teadmistepõhise majanduse poole. Pärast president Rouhani võimuletulekut 2013. aastal on Iraani majandus olnud suunatud rohkem erasektorile ja on püütud vähendada riigikontrolli majanduse üle.

Kristiina Soosaar

Tallinna Ülikool Aasia Uuringute Koda Eestis

Allahdad lisas soovitustena, et investeerida võiks aktsiaturgudesse, järelteenindusse ning partnerettevõttetesse, et müüa oma tooteid ja teenuseid.

Võimalused tehnoloogia- ja teadmistepõhisel koostööl

Ali Niazi tõi välja, et rohkem kui 42% Lähis-Ida internetikasutajatest elavad Iraanis, mis on vahemikus 2011 kuni 2014 kahekordistunud ja et 94% elanikkonnast kasutavad mobiilsidet.

Koostööd kahe riigi vahel on võimalik teha info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Näiteks tõi ta uued interneti- ja mobiilipõhised rakendused; andmekaevandamise kasutamine, et luua uusi ärisid mobiilsidelt saadud informatsiooni põhjal, finantstehnoloogiad, B2B e-äriteenused, transpordi ja logistika, et luua intelligentne transpordisüsteem. Samuti saab koostööd teha jäätmekäitluses, uute niisutussüsteemide loomises põllumajanduses ja reovee ümbertöötlemises. Kasvav nõudlus on ka energia järele.

Iraani turgudele lähenemiseks on mitmeid võimalusi: otsesed investeeringud projektidesse, ühistesse teadustöödesse, kohalikku tootmisesse Iraanis ja toodangu ülemaailmsele turustamisele, kuna Iraanil on ligipääs rohkem kui 400 miljonile inimesele Lähis-Ida regioonis.

(c) Chrispyphoto | Dreamstime.com

30

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 6 / 2016

ETTE V Õ TJA V ASTAB

Suvi – uued

S

väljakutsed turismisektoris

uvi on turismisektoris tegutsevatele ettevõtetele üks kiiremaid perioode aastas. Inimestel on puhkused, turiste jõuab Eestisse palju ning see paneb ettevõtted tõsiselt proovile. Uurisin neljalt selles valdkonnas tegutsevalt ettevõttelt, kuidas on nad saabunud suvehooajaks valmistunud.

Starmaker OÜ tegevjuht Tene Link

Suvi on vanalinna restoranidele kindlasti kõige töisem ja kiirem aeg. Käesolev aasta on väljakutseterohke, kuivõrd vanalinnas toimuvad ka kaevamis- ja ehitustööd, mis paneb nii ettevõtjad kui ka vanalinna külalised keerulisse olukorda.

Ellujäämiseks tuleb ettevõtjatel kohaneda ning nii avas Olde Hansa harjumuspärase suveterrassi asemel restorani ees eraldi Olde Hansa Hortuse – kauni õuepikniku ala keset linnaruumi, kus linnud laulavad ja loodus kohiseb. Hortuse ruumid ja suveterrass asuvad Vanaturu kaelas endise Kaarmanni kaupluse pinnal.

Samal ajal on auväärt külalised teretulnud maitsma head ja paremat vanas heas Olde Hansa restoranis.

Estravel OÜ juhatuse liige Anne Samlik

Küsis

Gerli Ööpik

(c) THPStock | Dreamstime.com

Turunduskoordinaator

Suvehooaja ettevalmistus algas meil tegelikult juba sügisel, kui avasime suvehooaja reiside müügi.

Peagi on algamas Eesti inimeste suvepuhkuste periood ja selleks ajaks pakume oma klientidele laia puhkamisvõimaluste valikut nii kodumaal, lähiriikides kui ka kaugemal.

Paljudel on suvepuhkuse reisideks piletid juba ostetud ja reisikonsultantide abiga pannakse nüüd reisiplaane täpsemalt paika – leitakse sobiv hotell, ekskursioonid jmt. Soodsaid pakkumisi lennupiletitele ja päikesereiside pakettidele on ka hetkel veel üsna laias valikus saadaval. Populaarsust on kogunud kruiisipuhkus – suvehooajal näiteks Vahemerel või Norra rannikul, sügise poole Kariibidel. Eksklusiivsem võimalus on rentida jaht ja seilata suvel näiteks Horvaatia saarestikus.

Seega valik on lai ja igapäevaselt

töötamegi selle nimel, et iga klient leiaks just enda jaoks sobivaima puhkusereisi.

Lisaks valmistume oma töötajate suvepuhkuste perioodiks ning meil on käimas tervisehooaeg, mille raames proovime kõik suvel aktiivsemad ja sportlikumad olla.

Sel aastal on meil ka väike võistlus, sest kambavaim ju motiveerib enda tervise eest hoolt kandma.

Juba valmistume ka talvehooajaks, kuna avatud on talviste reiside müük.

Nordic Aviation Group'i juhatuse liige Erik Sakkov

Nordica jaoks algas suvehooaeg juba märtsi lõpus, mil startisid meie suveliinid ning Tallinnast lähtuv otselendude võrgustik kasvas kaheksalt liinilt viieteistkümnele.

Seetõttu tegi Nordica ettevalmistusi suveks juba talvel.

Lisaks kasvanud lendudemahule ja oluliselt suurenenud reisijate arvule on suvel mõnevõrra erinev ka meiega lendavate reisijate profiil. Ärikliente lendab suvekuudel märkimisväärselt vähem, samas, kui puhkusereisijate arv on tavapärasest kõrgem. Sellele aitab palju kaasa ka asjaolu, et Nordica pakub käesoleval suvel mugavaid otselende mitmetesse puhkusekuurortidesse Euroopas – valikus on Split ja Rijeka Horvaatias, Nice Prantsusmaal ning vana hea Odessa Ukrainas.

Samas teeb Nordica meeskond juba praegu tööd ka eeloleva talve nimel ja omakorda tehakse plaane järgmiseks suveks, sest vaatamata siravale päikesele ostetakse juba praegu talviste lendude pileteid ning lennundusvaldkonnas saavad tehtud esialgsed kokkulepped järgmise aasta suvesihtkohtade osas.

Egetours Travel Agency CEO ja projektijuht Aleksei Oleinik

Meie ettevõte pakub kõiki teenuseid, mis on seotud siseturismiga: ekskursioonid, majutus, konverentsiteenused, transport, tõlketeenused.

Enne suvehooaja algust tegeleb meie meeskond kõikide ärikontaktide värskendamisega ja uute toodete/teenuste ettevalmistusega.

Siseturismiga tegelevad ettevõtjad peavad sellega arvestama, et turismivaldkonnas vahetub tööjõud

31

32

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 6 / 2016

väga kiiresti ning igal aastal tuleb oma teenuseid samadele partneritele uuesti tutvustada. Majutuses pikendatakse või sõlmitakse kõik majutuslepingud. Selline töö võtab oma aja. Oleme märganud, et üksikud reisijad ei kasuta enam reisibüroode teenuseid majutuse otsimisel, nad kasutavad selleks erinevaid broneerimissüsteeme. Meie klientideks on seetõttu jäänud turismigrupid ja konverentsiga seotud turistid.

Kui rääkida meie ekskursioonidega seotud tegevustest, siis igal aastal koolitame uusi ja vanu giide. Viimase kolme aasta jooksul oleme korraldanud koolitusi Tallinna loomaaias, Nuku muuseumis, loodusmuuseumis. Samuti pakub Segway Tallinn igapäevaseid vanalinna tuure Segwaydega. Meie oleme kõiki giide ise koolitanud ja koolitame ka edaspidi, et meie partneritel oleksid kvalifitseeritud ja pädevad ekskursioonide läbiviijad.

Igal aastal teenindame üle 10 000 turisti ja suurem osa nendest on siia saabunud vaid üheks päevaks kruiisilaevadega. Paljud turistid soovivad ekskursioonide asemel aga iseseisvalt linna uudistada. Seega tekkis mõte luua nutirakendus just sellistele turistidele, et neil oleks lihtsam pakutavas orienteeruda. Lõime andekate inimestega koos uue ettevõtte Ticcet OÜ, mis tegeleb tarkavara arendamisega just turismivaldkonnas.

Ticcet võimaldab osta pileteid vaatamisväärsuste, muuseumide ja ürituste külastamiseks äpi kaudu. Sihtgrupiks ongi eelkõige turistid, kellel on piiratud aeg sihtkohas viibimiseks. Kasutaja saab pakkumisi filtreerida vastavalt geopositsioonile, kategooriale või hinnale.

Arvestades, et suur hulk turiste kasutab reisimisel nii AirBNB, Booking.com’i kui ka Uberi teenuseid, on suur võimalus, et nad võiksid kasutada innovaatilist teenust ka kohalike vaatamisväärsustega tutvumiseks, eesmärgiga säästa aega turistiraamatute, flaierite ning kaartide lappamiselt.

Kokkuvõtteks võime öelda, et siseturismivaldkonnas töötavad ettevõtjad peavad igal uuel hooajal käivitama oma äriprotsessid uuesti ja otsima võimalusi, kuidas pakkuda oma klientidele Eestimaa avastamiseks erinevaid põnevaid võimalusi.

K ASULI K K U

Tarbimiskeskkonna arengu konverents kompas eetilise ja ebaeetilise

reklaami piire Gerli Ööpik Turunduskoordinaator

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja 6 / 2016

(c) Binkski | Dreamstime.com

P

iiranguteta reklaam vs reklaamivaba maailm – kas pole mitte intrigeeriv vastandus?

Just sellist pealkirja kandis selleaastane tarbimiskeskkonna arengu konverents. Ettekanded keskendusid peamiselt sellele, kuidas saavutada kesktee piirangute ja eneseregulatsiooni vahel reklaaminduses. Jagame teiega esinejate olulisemaid mõtteid.

Konverentsi avakõnes tõdes majandus- ja taristuminister Kristen Michal, et tema ei usu reklaamivaba maailma mõttekusse. Sellisel juhul tuleks televisioonis näidatav meelelahutus mõnel muul viisil kinni maksta. Mida saab aga iga meediakanal ise ära teha, on otsuste eetilisest küljest ülevaatamine. Seda ka sellisel juhul, kui seadus piiranguid ette ei näe.

Tänane digitaliseerunud maailm nõuab tarbijalt aga suuremat tähelepanu. Europarlamendi saadik Kaja Kallas keskendus oma ettekandes just sellele teemale. Ta tõdes, et tarbija käitumine on ajas väga palju muutunud ning me ei pruugi seda ise märgatagi. Tarbija on positsioonis, kus tal on rohkem võimu – kui talle midagi ei meeldi, võivad sellest koheselt paljud teada saada (nt kaebekiri sotsiaalmeedias). Samas ei tohiks Kallase sõnul ära unustada seda, et kogu digitaalne maailm baseerub usaldusel. Oma ettekande lõpus tõdes ta, et regulatsioon on siiski teatud mõttes vajalik: „Regulatsioon on oluline, aga kui seda on liiga palju, siis tapab see innovatiivsuse. Küll aga on regulatsioon vajalik, et asjad toimiksid.“ Uuele ajale ja kommetele keskendus ka Tallinna ülikooli lektor Tiina Hiob. Tema sõnul on kõik, mis täna meediamaastikul toimub, segi nagu puder ja kapsad. Tänane tarbija on harjunud reklaamiga selliselt, nagu see oli 90ndatel. Tarbijal on sellest ajast teadmine ja kogemus, et reklaam on kunstiline, liialdav, mõnikord lihtsameelne, eeldab reageerimist. Tänane reklaam ei pruugi nendele kriteeriumitele enam vastata. Tekibki küsimus, kas sotsiaalmeedias edastatav sõnum on reklaam või meelelahutus. Seetõttu peab Hiob tänases kontekstis kõige ausamaks just klassikalist reklaami. Põhjus on lihtne – inimesed on sellise reklaamiga harjunud ning teavad, kuidas reklaamitegijad erinevaid nõkse kasutades mõnd toodet või teenust müüvad. Samas on need reklaamid mõeldud kohanema ka tänasele reklaamiseadusele. Kuna muutunud tavad nõuavad uut lähenemist, peaksime Hiobi sõnul liikuma erinevate valdkondade iseregulatsiooni suunas.

Advokaadi vaatenurgast lahkas teemat Allar Jõks. Ta rõhutas eelkõige vajadust vaadata asju laiemalt, st analüüsida piirangute mõju ühiskonnale tervikuna (sh tarbijatele, ettevõtlusele, riigiasutustele ja järelvalvet teostavatele asutustele). Mõistlik on alati küsida, kas piirang aitab seatud eesmärgini jõuda, kas see on õigustatud või on piirang n-ö õhinapõhine. Jõksi sõnul on läbimõtlemata piirangute seadmine pigem probleemi eest põgenemine ning põhjustega tegelemise

vältimine. Oleks hea, kui riik ja ettevõtjad teeksid praktikate/piirangute väljatöötamisel koostööd.

Kas ühiskond on üldse valmis piirangutevabaks maailmaks? Sellele küsimusele keskendus Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop oma ettekandes. „Ükski väärtus pole absoluutne, ka mitte vabadus,“ sõnas Sutrop. Reklaamid on loodud reklaamija huvides, kuigi see võib tunduda esmapilgul teisiti. Reklaam edastab tarbija jaoks vajalikku infot ning sellest tulenevalt võib tunduda, et reklaam lähtub tarbija huvidest. Tarbija on tegelikult igal juhul nõrgem pool. Moraali küsimus on aga see, kas me peaksime nõrgemat kaitsma või mitte. Sutrop tõi välja selle, et me ei saa ühegi piirangu puhul välistada ohte, kuid samas ei saa me kogu vastutust inimeste õlgadele panna. Reklaamieetika reguleerimisel ei peaks tegelema üksikute reklaamide halvaks või heaks nimetamisega, vaid reklaamipoliitikale tuleks laiemalt otsa vaadata. Piirangute seadmisel on nii omad plussid kui ka miinused. Kui piirangud on liiga tugevad, siis võtame tarbijalt vastutuse ja kaob vajadus asju kriitiliselt hinnata. Tarija hakkab liigselt usaldama. Reklaamija ei julge aga enam reklaamida ning tarbija jääb infost ilma.

Kui piirangud on liiga nõrgad, jätame nõrgemad kaitseta. Piirangute vajadus peitub ebamoraalsete tegude ärahoidmises. Sutrop toonitas, et ärgem võtkem tarbijalt võimalust eksida ja oma vigadest õppida. Seega tuleks piirangud ja vabadus viia mingisuguse tasakaalustatud lahenduseni.

Reklaamitegija vaatepunktist avas teemat loovagentuuri Kontuur Leo Brunett loovjuht ja partner Urmas Villmann. Ta rääkis oma ettekandes sellest, kuhu suunas reklaam tänapäeval liigub.

Villmann usub, et kui teha head reklaami, siis see reklaam kasvab ja areneb inimeste järgi. Reklaami tegemise juures on oluline see, et inimestele tuleb rääkida seda, mida nad kuulda tahavad.

Inimeste vajadused on aga ajas muutuvad. See, mis toimis reklaamina kümmekond aastat tagasi, ei toimi täna. Siinkohal on oluline ka tagasiside.

Reklaamitegija peab kuulama tagasisidet oma tööle ning sellest õppima. Kui nad seda ei tee, on oht kaduda koos reklaamitava tootega. Oluline on aru saada sellest, et reklaamitegija vastutab selle eest, mis reklaamil kirjas on, mis pilte kasutatakse. Reklaamitegija ei vastuta aga selle eest, mis toimub inimese peas, kes seda reklaami näeb ja enda jaoks lahtimõtestama asub.

Konverents lõppes aruteluga piiranguteta reklaami ja reklaamivaba maailma teemadel, kus osalesid Urmas Oru (Kanal 2), Maris Jesse (Tervise Arengu Instituut), Katrin Bats (Rimi), Margit Sutrop (Tartu ülikooli eetikakeskus) ja Sven Luka (Imagine). Ühtse seisukohana jäi kõlama, et piirangud peaksid siiski säilima, kuid oluline on erinevate osapoolte vahel saavutada kokkulepe.

33

eesti kaubandus-tÜÜstuskoja teataja 6 / 2016

K ASULI K K U

Koli oma kontor suveks

randa

(c) Kaspiic | Dreamstime.com

34

Juubilarid JUUNI 70

SILMET GRUPP AS liige alates 1996

25

EESTI POST AS liige alates 2001 ESPAK PÄRNU AS liige alates 2005 EUMAR SANTEHNIKA OÜ liige alates 2000 MANGELBERT OÜ liige alates 1996 MASEKO AS liige alates 2004

S

uvekontor rannas või suvilas!? Kõlab utoopilise unistusena? Tänapäevaste võimaluste juures on see täiesti reaalne. Kohe räägin, mida peaks tegema, et see unistus juba sellel suvel täide läheks ja kuidas Telia unistuse täitumisele kaasa saaks aidata. Üks on kindel – kaugtöö tegemine peab olema sama mugav, kui töötamine kontoris laua taga. Selleks tarbeks on Telial loodud Office 365 Pilveteenus, mis peaks rahuldama ka kõige nõudlikuma kasutaja vajadusi. Lühidalt öeldes on tegemist Microsofti grupitöö- ja kontoritarkvara lahendusega, millele Telia pakub omaltpoolt juurde erinevaid lisavõimalusi – värskete töövahendite soetamist, maailmatasemel kliendituge ning töökohtade ja Office 365 keskkondade haldust.

Kaugtöötaja seisukohast kirjutades saab Office 365 kasutaja grupitööd teha. Näiteks kolleegidega veebipõhiselt samu dokumente täiendada ning kalendreid, tööülesandeid ja kontakte jagada. Ehk siis, kontorist eemal olles saab ta kolleegidega viibida ühes ja samas infoväljas. Keskkond on saadaval eesti keeles ning on kasutajale väga mugav. Tellides teenuse Telia pilveteenusena, talletatakse kasutajate info ja andmed teenusepakkuja juures pilves.

Nagu mainitud, saab soovi korral Office 365 Pilveteenusega kaasa ka Telia lisateenuseid. Selleks, et kindlustada oma arvuti või nutiseadmete korrashoid, on mõistlik kasutada lisateenusena ka töökohtade kaughaldust. Aegajalt seadmetega ikka ju juhtub midagi, aga kontorist eemal olles pole IT-spetsialist alati käepärast. Kaughaldusega saab IT-abi üle interneti. See tähendab, et Telia esindaja võtab kliendi loal ekraanipildi

üle ning lahendab arvutis oleva probleemi.

Oma kogemusest võin öelda, et 80% Telia klientide probleemidest saavad lahendatud kaughalduse teel.

Office 365 Pilveteenusega koos saab soetada ka uusi seadmeid. Tellides Office 365 Pilveteenuse, saab seadmele hea hinna ning selle osamaksed liidetakse teenuse kuuarvetele. Kaugtööks sobivad hästi hübriidarvutid. Need on kerged ja neid saab vastavalt soovile kasutada kas sülevõi tahvelarvutina. Üks selline on näiteks HP ElitePad X2. Hübriidarvutiga saab laua taga istudes mugavalt klaviatuuril trükkida ning ringi liikudes võtta kaasa arvutist vaid tahvli osa ning jätta maha kõik n-ö sülearvuti juurde kuuluva. Ükski kaugtöö ei saa aga tehtud, kui puudub vajalik internetiühendus. Kuna Telia 4G mobiilivõrk katab 97% Eestimaa pinnast, võib kodukontori luua tõesti kasvõi randa. Ülikiire 4G mobiilse internetiga saab väga mugavalt pidada online koosolekuid ning jagada kolleegidega tööks vajalikke faile, just nii nagu kontoriski. Üks oluline asi veel – turvalisus. Selleks, et kontori- ja kaugtöötajate vaheline andmeside oleks turvaline, peaksid kõik ettevõtte töötajad kasutama turvalist VPN-ühendust, mis takistab võõrastel ettevõtte andmetele ligipääsu. Turvalisuse tagamiseks pakub Telia Office 365 Pilveteenusele lisaks ka Kohtvõrkude lahendust.

Seega, pisut ettevalmistusi ja suvi metsa- või rannakontoris võib alata.

Kirjutas Taavi Talve, Telia IT-teenuste tootehaldur.

MV EHITUSE OÜ liige alates 1997 RAIT AS liige alates 1997 RAMSI TURVAS AS liige alates 1995 RAUTAKESKO AS liige alates 1995 SNM MÖÖBEL OÜ liige alates 1992

20

ALUNAUT OÜ liige alates 2013 KR PUITEHITUSE OÜ liige alates 2011 LITMARK OÜ liige alates 2008 MATKASPORT OÜ liige alates 2000 METSAGRUPP OÜ liige alates 1996 PERFOPABER OÜ liige alates 2007 RICHTER GEDEON VEGYESZETY GYAR RESZVENYTARSASAG EESTI FILIAAL liige alates 2005 ROBOCOP OÜ liige alates 2008

15

FAKTO AUTO AS liige alates 2013 M-RING MTÜ liige alates 2003 MTF LOGISTICS AS liige alates 2002 SAS INSTITUTE OÜ liige alates 2007

Pildigalerii: kaubanduskoda avas tennise- ja golfiturniiriga suvise spordihooaja Fotod: kaubanduskoda

TECH GROUP AS liige alates 2005

10

BELINOR TEXTILE OÜ liige alates 2007 CARGOTRADE OÜ liige alates 2007 COLOR SYSTEMS OÜ liige alates 2008 D.A.S. ÕIGUSABIKULUDE KINDLUSTUSE AS liige alates 2009 EURONURK SPEDITION OÜ liige alates 2013 HANSAKATUSED OÜ liige alates 2007 KALEV AS liige alates 2007 P.P.EHITUSJÄRELEVALVE OÜ liige alates 2012 PELLTECH OÜ liige alates 2010 PERTON EHITUS OÜ liige alates 2014 REKLAAMILAHENDUSE OÜ liige alates 2014 SERVITUR OÜ liige alates 2011 VIKING FORELL OÜ liige alates 2011

5

A-ORBU OÜ liige alates 2016 K.B.PASSAGE OÜ liige alates 2015 MERCURIO OÜ liige alates 2014 WOOD LOGS OÜ liige alates 2015

Tenniseturniiri võitjad. Sulev Alajõe (vasakul) ja Leev Kuum pärast võidukat matši.

28. mail leidis aset 20. kaubanduskoja tenniseturniir, mille üldvõitjateks krooniti Sulev Alajõe (Wendre) ja Leev Kuum (Eesti Konjunktuuriinstituut), kes alistasid finaalis paari Andras Kaasik (Baltwood) ja Rene Mustasaar (Helmes).

Kolmandale kohale tulid Rainer Änilane (Danske Bank) ja Sirje Peetri (Kihnu Kala).

Täname kõiki osalejaid ja pöidlahoidjaid. Suur aitäh meie headele koostööpartneritele: Silberauto, Turkish Airlines, Olde Hansa, Stillabunt, Saku ja Domina Elegans.

JUULI 60

SANGAR AS liige alates 1991

25

BENECOMBI OÜ liige alates 2001 DANSKE BANK A/S EESTI FILIAAL liige alates 1999 EHTO OÜ liige alates 2003 ELVA E.P.T. AS liige alates 1996 JÄLLE JA KO AS liige alates 2000

Golfiturniiri võitjad

Fotod: Joosep Martinson

KESNA OÜ liige alates 1998 M.F. LEMING OÜ liige alates 1999

9. juunil toimus aga kaubanduskoja ja Mateki golfiturniir, millest võtsid osa 19 ettevõtte meeskonnad. Golfiturniiri võitjaks osutus teist aastat järjest advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ (Jüri Sirel, Janno Kuusk, Kristo Kallas, Kristel Valk, Janne-Liisa Ottis). Teisele kohale tuli Ernst & Young Baltic ASi meeskond (Ivar Kiigemägi, Reimo Kuldkepp, Erik Oja) ning kolmanda koha saavutas Q-haus Majatehase meeskond (Reino Soots, Meelis Krämann, Tõnu Kattai, Janno Jõgi). Võistluse lõpus läksid Turkish Airlines’i poolt loosi ka kaks piletit Türki. Loosiõnn naeratas Hillar Joonile (Novarc Group AS).

Täname osalejaid ja meie häid koostööpartnereid: Matek AS, Silberauto, Turkish Airlines, Nordic Hotel Forum, Stillabunt, Saku ja Domina Elegans.

M.K.T. AS liige alates 1996 O-I PRODUCTION ESTONIA AS liige alates 1992 PUUMARKET AS liige alates 2012 SIRJE AS liige alates 2002 SWEDBANK AS liige alates 1995 TERRAT AS liige alates 2001 TRANSPOINT INTERNATIONAL (EST) AS liige alates 1995 VALDEK AS liige alates 1999

20

AKKO WOOD OÜ liige alates 2006 ARISTATA OÜ liige alates 1999 BIOLAN BALTIC OÜ liige alates 2000 ERAKLIINIK DENTES AS liige alates 2003 ESTONIAN MALT OÜ liige alates 2003 FAASION OÜ liige alates 2004 PÄIKESEDEKOORI OÜ liige alates 2003 WERMO AS liige alates 2014

15

ALCANTRA OÜ liige alates 2012 BAV ENGINEERING OÜ liige alates 2003 BESUR OÜ liige alates 2006 CHAGA OÜ liige alates 2016 HEDOLINK OÜ liige alates 2008 LINXTELECOM ESTONIA OÜ liige alates 2007 LOGOWEST OÜ liige alates 2010 REAALPROJEKT OÜ liige alates 2012 TELEALARM OÜ liige alates 2016

10

BNT ATTORNEYS-AT-LAW ADVOKAADIBÜROO OÜ liige alates 2012 METSAHARVENDUSE OÜ liige alates 2015 MOODUL PROJEKT OÜ liige alates 2016 Q-HAUS BALTIC OÜ liige alates 2015 RAE KIVITEHAS OÜ liige alates 2008 SIMPA GRUPP OÜ liige alates 2014 TECCEN OÜ liige alates 2010 VECTA DESIGN OÜ liige alates 2009

5

AUTO CARDAN OÜ liige alates 2013 BALTPELLET OÜ liige alates 2012 BRIGHTSPARK OÜ liige alates 2015 CUSTOM METAL OÜ liige alates 2015 INTERVACTECHNOLOGY OÜ liige alates 2015 ORGANIC.EST OÜ liige alates 2012 PROFIA ARVESTUSE OÜ liige alates 2015

Uued liikmed Harjumaa ja Tallinn

360 DEGREES OÜ www.360degrees.ee Transporditeenused. Ekspedeerimine.

AMIGTEX OÜ www.amigtex.com Seadmete ja materjalide müük rõiva-, mööbli-, jalatsi-, auto- ja muudele eritööstustele. Rõiva ja pehmemööbli konstrueerimine, modelleerimine jm teenused.

BRAVO HEALTHCARE OÜ Ravimite tootmine ja turundus.

Ravimiuuringud.

DZALLAIR OÜ www.dzallair.ee Rahvusvaheline kaubavedu maanteel. Veoste ekspedeerimine.

HFH GRUPP OÜ www.hfh.ee Hüdraulikasüsteemide koostamine ja paigaldus.

IPF DIGITAL ESTONIA OÜ www.credit24.ee Juhtiv tarbimislaenude väljastaja Eestis.

JENJAN IMPEX OÜ www.jenjan.eu Toidu- ja joogikaupade spetsialiseerimata hulgi- ja jaemüük.

NETTO24 OÜ www.netto-group.com Adermalocatelli metallkinnituste esindus Eestis. Ehitusmaterjalide, mööbli, tarbekaupade ja riiete vahendamine.

NOBENAPS OÜ www.nobenaps.ee Alkoholi hulgimüük restoranidele, baaridele ja kauplustele.

NORDIC AVIATION GROUP AS www.nordica.ee Lennufirma. Valdusettevõte.

OP CORPORATE BANK PLC EESTI FILIAAL www.opbank.ee Krediidiasutus.

PLACET GROUP OÜ www.placetgroup.com Tagatisega ja tagatiseta laenude väljastamine era- ja juriidilistele isiskutele.

PRFOODS AS www.prfoods.ee Kalatoodete tootmine. Kalakasvatus. Peakontorite tegevus.

PUMP-MIX OÜ www.pumpmix.ee Ehitusmasinate ja -seadmete rentimine ja kasutusrent, müük. Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük.

Mootorsõidukite hooldus ja remont.

SALES-STAR AS www.salestar.ee Ostu, müügi, riiuldamise, logistika, BTL-turunduse, tooteesitluse, aruandluse ja turu-uuringute teenuse pakkumine firmadele.

SENDSMAILY OÜ www.smaily.com Tarkvaraarendus, turundusteenused internetis, e-kirja turundus, masspostitamised, kommunikatsiooni automatiseerimine, konsultatsioonid.

SMARTOOLS OÜ Logistika.

SMISO OÜ www.smiso.ee Laevade ja paatide remont ja hooldus. Laevade ehitus. Muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine.

THREOD SYSTEMS OÜ www.threod.com Mehitamata lennumasinate arendamine ja tootmine sõjalise, riiklku ja äri eesmärgil.

TRADEHOUSE OÜ www.tradehouse.ee Profesionaalsete juuksehooldusvahendite, kosmeetika, tarvikute ja salongisisustuse maaletoomine ning turustamine juuksuri- ja ilusalongidele.

Lisaks jaemüük tavatarbijale.

Iluteenuste koolitus.

TRUCK CENTER INTERNATIONAL OÜ www.truck-center.ee Veoautoosade ja lisaseadmete müük. Veoautode remont.

URU OÜ Valdusfirmade tegevus.

VIKING LINE EESTI OÜ www.vikingline.ee Reisi- ja reisijateveo teenuste vahendamine. Muu inimressursiga varustamine.

WEIMER FORESTRY MACHINES OÜ Põllu- ja metsamasinate tootmine ja müük.

Ida-Virumaa

VIPODEKLARANT OÜ www.vipodeklarant.ee/est Tolliagentuuri teenused, tolliladu ja tolliterminaal.

Jõgevamaa

BITBOARD OÜ www.bitboard.ee/et Arvutite, tarkvara ning lisaseadmete jae- ja hulgimüük.

Paelte kudumine kangastelgedel, heegel- ja kudumismasinatel.

Läänemaa

SMARTDO OÜ www.healbed.com Kõrgetehnoloogiliste vibroakustiliste seadmete tootmine (arendamine, müük).

Pärnumaa

GRANIIDIKESKUS OÜ www.graniidikeskus.ee Täitematerjalide ost-müük, transporditeenused.

Tartumaa

ESTONIAN LOG CABINS OÜ www.estonianlogcabins.com Ümarfrees palkmajade ja käsitööna valminud ehitiste tootmine. Aiamajade vahendamine.

KVL EHITUS OÜ www.kvlehitus.ee Elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

MARJAVESKI OÜ www.marjaveski.ee Külmutatud ja värskete marjade, seente ost ja müük.

Külmlao teenused.

RENUM INVEST OÜ Tütarettevõtete haldamine.