Vaimse tervise kriis: usaldame

Vaimse tervise kriis:

USALDAME TEADUST JA LOODUST

Viimase kahe aastaga maailmas toimunud muutusi on enamik meist tunnetanud oma vaimse ja füüsilise tervise muutumise kaudu. COVID-19 pandeemia, Ukraina sõda ja sellest tulenev teadmatus on tekitanud suurenenud ärevuse tuleviku ees ning räsib meie hinge ja tervist.

ERIK RÜÜTEL psühholoog, Addicere psühholoogilise konsultatsiooni agentuuri juhatuse liige

COVID-19 pandeemia viis tavateadmisesse arusaama, et inimese bioloogiline ja psühholoogiline maailm on tugevalt, kui mitte täielikult sünkroonis. Kui vaimne tervis kõigub, siis peegeldab seda meie füüsiline tervis ja enamiku füüsiliste hädade taga on düsfunktsionaalne elustiil. Kuigi intelligentsuse ja kohanemise vahel on keskmisest suurem korrelatsioon, mängivad inimese psühholoogilise enesejuhtimise arengu juures rolli mitu psühhosotsiaalset ja sotsiodemograafilist faktorit1 .

Jalad pedaalide külge lukustatud

Inimeste probleemilahendamise oskus toetub mitmele vundamenditalale. Lisaks välistele keskkondlikele mõjutajatele on selleks eelkõige meie geneetiliselt päritud operatsioonisüsteem (kesknärvisüsteem), sealhulgas isiksuseomadused. Kuid probleemide lahendamise võimekuselt lohiseb keskmine inimene meie endi loodud maailma arengu kiirele tempole juba ammu järele.

Looduse loodud eluratta peal ei ole vabakäiku ja meie jalad on pedaalide külge lukustatud. Selle, kui järsk on kallak, määrab looduslik valik, juhuslikkus ja viimase 150 aasta vältel rohkem inimene ise. Me oleme

sunnitud kaasa väntama täpselt sellise kiirusega, nagu tõmbavad eest inimeste endi tekitatud probleemid ja lahenduskeskne arenguvajadus.

Inimese bioloogia ei suuda enam sammu pidada pidevalt kiireneva tehnoloogia arenguspurdiga. Me püüame mitmesuguste katsetustega sohki tehes võistluses edasi püsida. Pingutame hoida oma vaimset ja füüsilist tervist – käime looduses jalutamas, teeme sporti ja joogat, mediteerime, toitume tervislikult, loeme öötunde, loeme samme, piirame enda ja laste ekraaniaega, mida kõike veel. Me pingutame, aga kas sellest piisab? Futuristide üks suurim hirm on see, et tehisintellekt muutub targemaks kui inimene ja võtab planeedil juhtrolli üle nagu kuulsas filmis „Terminaator“. Kas töötaja vaimne tervis on tööandja mure?

Raamatupoodide psühholoogiariiulitel vohavad eneseabiraamatud, sest need vastavad kiiresti ja lihtsate sõnadega keerulistele hingeeluküsimustele, tehes julgeid üldistusi. Kiirelt muutuvas maailmas on inimestel vaja kiiremini leida vastuseid oma muredele. Neid leitakse üha rohkem sotsiaalmeedia meemidest, ühelauselistest tarkustest ja teravmeelsustest, mitte teaduspõhisest praktikast. Usuteaduse ja sotsiaalteaduste kõrvale on ennast edukalt pressinud isehakanud tarkpead, kes oma kogemust müües üldistavad seda

ja on julgete soovitustega valmis kõigile nõu andma, olgu meediumiks teatraalsed koolitused, sõnavõtud meedias või populaarteaduslikud konverentsid.

Globaalne info üleküllus, tehnoloogilise ja bioloogilise evolutsiooni dissonantsist tulenev vanade tarkuste unustamine ja ärevuse kasv tekitavad vastuvõtlikkust maagilisele mõtlemisele. See on justkui psühhodünaamiline

Tööandja meeldetuletused hoolitseda vaimse tervise eest kukuvad töötajal prügikasti sama kiirelt, kui e-posti saabuv rämpspost.

arengufaas, kus inimesed otsivad eeskuju maailma ikoonidelt, riigijuhtidelt ja organisatsioonide liidritelt – kuidas mõelda, käituda ja elada. See omakorda annab neile eeskujudele võimaluse ollagi eeskujuks ja aidata kaasa äsja kaheksa miljardi lävepaku ületanud planeedi elanikkonna vaimse tervise eest hoolitsemisele. Oma inimeste vaimse tervise toetamine on vastutustundlik valik.

COVID-19 globaalne pandeemia ja Ukraina sõda andsid tugeva tõuke lisaks füüsilisele tervisele just vaimse tervise eest hoolitsemise vajaduse tõusule avaliku ja erasektori tööandjate vaatenurgast. Me saime aru, et peame aitama inimestel enda eest hoolitseda. Kuigi uurimustulemusi COVID-19 kriisi mõjust alles kogutakse, näitas Maailma Terviseorganisatsiooni kevadine raport, et kriisi tõttu ärevushäirete ja depressiooni esinemise määr on tõusnud üle maailma 25%.

Psühholoogilise toe kasutegur

Olen psühholoogina 17 aastat seisnud teaduspõhise kirjanduse ja praktika ühendamise eest nii spetsialistina kui ka psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni valdkonna juhina. Poolteist sajandit arenenud teadusharuna pakub psühholoogia eri paradigmade, koolkondade vaatenurkade ja teraapiatehnikate abil lahendusi inimeste hirmude, pingete, ülemõtlemise, ärevuse, meeleolu languse, kaotuste, võitude, rahulolematuse ja isiksuse eripärade tasakaalustamiseks.

Organisatsioonide juhtkonna ja personaliosakonna poolsed meeldetuletused ja nõuanded töötajatele hoolitseda oma vaimse tervise eest on tervitatavad, kuid mattuvad argipäevaste töökohustuste ja e-kirjade alla või kukuvad prügikasti sama kiirelt, kui postkasti saabuv rämpspost ja reklaamlehed. Kiireneva arengutempoga sammu hoidvad organisatsioonid leiavad endale oma inimeste vaimse tervise toetamiseks ja hoidmiseks välise partneri.

Paljud Eesti avaliku ja erasektori organisatsioonid on valinud oma töötajate vaimse tervise eest hoolitsemiseks psühholoogilisi tugiteenuseid pakkuva ettevõtte. Pikaajaline koostöö kvaliteetset psühholoogilist tuge pakkuva partneriga tõstab märgatavalt töötajate rahulolu, töömotivatsiooni ja aitab kaasa organisatsiooni terviklikkusele, samal ajal vähendades personalikulusid.

Kas inimene suudab sammu pidada maailma arengu kiirusega?

Viimase 50 aasta jooksul veab inimese arengut üha kasvava jõuga tehnoloogia areng. Pidevalt kasvavat arengukurvi kirjeldab hästi Moore’i seadus. Tehnoloogia arengu kiiruse kahekordistumist iga kahe aasta tagant on tabavalt visualiseerinud USA futurist Ray Kurzweil. Inimese loodud tehnoloogia arenguga püüab sammu pidada ka inimese loomulik evolutsiooniline areng. Inimese genoomi areng toimub samuti kasvavas tempos. Teisisõnu on inimese bioloogiline areng praegu kiirem kui kunagi varem meie liigi ajaloos ja tulevikus kiireneb veelgi. See näitab meie liigi kohanemisvõimet maailma kiirete muutustega.

Küll aga säilib küsimus, kas me kohaneme piisavalt kiiresti? Flynni efekti (1980) järgi tõuseb inimeste keskmine intelligentsus (IQ) tööstuslikult arenenud riikides kiirusega kolm IQ punkti iga kümne aasta kohta. Genoomi kiirest arengust rääkides võrdleme inimese bioloogilisi muutusi aga 40 000 ja 5000 aasta lõikes.

Kas ja kuidas on võrreldavad tehnoloogia arengu kiiruse kahekordistumine iga kahe aasta tagant, meie IQ tõus iga kümne aastaga ja inimese geneetiline evolutsioon, mida mõõdetakse tuhandetes aastates?

Võib tekkida küsimus, miks inimese geneetiline areng on märkimisväärselt aeglasem kui meie intelligentsuse kasv. Millele siis toetub meie intelligentsuse areng, kas pelgalt paremale haridussüsteemile ja toitumisharjumustele, nagu väidavad uurimused2. Võimalik, et meie genoomi muutuste mõõtmine on veel lapsekingades ja me ei oska veel adekvaatselt hinnata oma bioloogiliste alustalade arengut piisava täpsusega. Peame usaldama nendele küsimustele vastuste kogumise bioloogilise antropoloogia valdkonna teadlastele.

1 Alexander, R. M., & Reynolds, M. R. (2020). Intelligence and adaptive behavior: a meta-analysis. School Psychology Review, 49(2), 85–110. 2 Lynn, R. (2009). What has caused the Flynn effect? Secular increases in the Development Quotients of infants. Intelligence, 37(1), 16–24.

Vaimse tervisega seotud hüvesid pakutakse rohkem kui kasutatakse

Värsketest uuringutest selgub, et kuigi kolmandikus küsitlustele vastanud organisatsioonides toetatakse töötajate vaimset tervist, on vaid käputäis töötajaid neid võimalusi kasutanud.

KADRI SEEDER Palgainfo Agentuuri juht

Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas suuremahulisi tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse tööturul toimuvaid arengusuundi, töötajate ja tööandjate suhtumist ja käitumist tööga seotud teemadel. Septembris toimunud tööandjate küsitlusele vastas 441 organisatsiooni esindajat ning oktoobris toimunud töötajate küsitlusele 9256 inimest.

Koostöös Tartu ülikooli psühholoogia instituudi teadlastega lisati ankeeti küsimused selle kohta, kuidas toetavad tööandjad töötajate vaimset tervist. Sarnased küsimused esitati nii tööandjatele kui ka töötajatele. Soodustuste küsimuses uuriti, milliseid tervisega seotud soodustusi töötajatele pakutakse. Eraldi olid küsimused ka töötajate vaimse tervise toetamisega seotud tegevuste kohta.

Kolmandikus (33%) organisatsioonides, kus töötajatele mingeid soodustusi pakutakse, toetatakse ka töötajate vaimset tervist. Töötajate küsitluses osalejatest märkis 32%, et nende organisatsioonis toetatakse töötajate vaimset tervist, aga vaid 6% vastajatest oli seda hüve ka kasutanud. Peaaegu kaks kolmandikku (64%) töötajatest pidas oluliseks tööandja tuge vaimse tervisega seotud muredega toimetulekul.

Töötajatelt ja tööandjatelt uuriti, milliseid tegevusi organisatsioonis tehakse töötajate vaimse tervise toetamiseks. Nii töötajad kui ka tööandjad märkisid kõige sagedamini, et töötajad käivad regulaarselt töötervishoiuarsti juures tervisekontrollis, mida näeb ette ka töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Seadusest tuleneb ka tööandja kohustus hinnata vaimse tervise riske (psühhosotsiaalseid ohutegureid), mida on tehtud 20% töötajate ja 43% tööandjate hinnangul. 18% tööandjatest ja 42% töötajatest ütles, et töötajate vaimset tervist ei toetata nende organisatsioonis mitte mingil viisil.

18%

tööandjatest ja 42% töötajatest ütles, et töötajate vaimset tervist ei toetata nende organisatsioonis mingil viisil.

Võrreldes tööandjate ja töötajate vastuseid vaimse tervise toetamise küsimusele, näeme üsna suuri erinevusi. Need võivad tulla sellest, et küsitlusele vastanud organisatsioonide esindajad on rohkem teadlikud mitmesugustest tegevustest, mida tööandjana vaimse tervise toetamiseks tehakse. Aga võib ka olla, et tööandjate head kavatsused ei jõua alati kõigi töötajateni.

Töötajad käivad regulaarselt töötervishoiuarsti juures tervisekontrollis

Tööandja on hinnanud vaimse tervise riske töökohal

Tööandja on teavitanud ja koolitanud töötajaid vaimse tervise teemadel Tööandja korraldab töötajatega regulaarselt tagasisidevestlusi, et hinnata ka vaimse tervise muresid

Tööandja katab psühholoogilise ja/või psühhiaatrilise nõustamise kulud

Tööandja juurutab vaimset tervist toetavat juhtimis- ja töökultuuri

Tööandja korraldab regulaarseid töötajate küsitlusi, et hinnata ka vaimse tervise muresid

Tööandja on koostanud tegevuskava vaimse tervise riskide maandamiseks

Tööandja on teavitanud ja koolitanud juhte vaimse tervise teemadel

Tööandja on võtnud tööle töötajate vaimset tervist toetava(d) spetsialist(id) 44%

20%

13% 22%

11%

22%

11% 14%

10%

22%

9% 14%

8%

21%

8% 18%

5% 4% 43% 68%

 Töötajate vastused  Tööandjate vastused

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Vaimse tervise toetamine töökohal Allikas: Palgainfo Agentuur, sügis 2022

Vaimse tervisega tegelemine on loomulik osa päevast

ANDRUS JOASAAR Ball Transport OÜ

Ma usun ütlusse „terves kehas terve vaim“. Terve keha eeldus on füüsiline liigutamine ja selle soodustamiseks on Ball Transpordis aastaid tagasi välja töötatud spordilisatasu süsteem. Iga töötaja märgib avalikku tabelisse, mitmel korral ta kalendrikuus füüsiliselt aktiivne oli või trenni tegi. Kui kümme korda saab täis, siis maksame lisatasu 70 eurot neto. Süsteem on aususe peale, keegi luuramas ei käi. Asi töötab, sest aeg-ajalt juhtub, et kõik töötajad minimaalset kordade arvu täis ei saa. Aasta lõpus teeme kokkuvõtte ja autasustame aktiivsemaid karikatega. Kunagi hüvitasime spordiklubi kuukaarte, kuid siis hakkasid metsas jooksjad ja lastega kelgutajad nurisema.

Meil on Tallinna kontoris 13 töötajat ja reedeti mängime kontoris minigolfi. Reeded on meie ettevõttes ühed kiiremad päevad, kuid minigolfi eesmärk ongi ümber lülituda, et anda ajule korraks puhkust. Sageli pärast sellist lõdvestust lahenevadki pausile pandud probleemid hoopis loovamalt. Auhinnaraha summad on küll sümboolsed, kuid ka väike lisahüve tekitab võistlusmomendi ja teeb heameelt. Kokku on kaks turniiri aastas ja iga poole aasta tagant jagame parimatele välja ka väheke suuremad summad. Auhinnaraha tohib kulutada emotsioonide kogemisele – perega õhtusöök restoranis, puhkusereis, kino, teater jne.

Koroonakriisi ja kodukontori perioodil panime golfimängu pausile ja asendasime selle töötajate enda algatusel sammude lugemisega. Tegime taas nädalased tsüklid ja vaatasime iga nädal tulemustele otsa. Vahed olid väga suured: suurimad liikujad tegid nädalas üle 100 000 sammu ja vähem liikuvad 15 000 – 20 000 sammu. Taas toimis kõik aususe peale, panime sammud ühiskasutatavasse Excelisse kirja, tasulisi ühisäppe ei kasutanud.

Esimesel COVID-i perioodil kogunesime iga tööpäeva hommikul kell 10 ühisesse Skype’i vestlusse. Eesmärk oli hoida kõik töötajad samas infoväljas. Kuna vestluses oli videopildi kasutamine kohustuslik, siis ei lasknud see meil üksteise nägu ära unustada. Meil on kasutusel sülearvutid, seega veebikaameratesse ei olnud esimese hooga vaja investeerida.

Koos käime vahel ka seenel

Iga kuu korraldame ühisüritusi, mis on üldjuhul sportlikud. Osalemine on vabatahtlik, üldjuhul pärast tööaega. Viimati käisime curling’ut mängimas, enne seda mängisime padelit ja septembris käisime laupäeva varahommikul seenel. Varem oleme käinud ronimas, suusatamas, jooksutrennis, discgolf’i ja tennist mängimas, karti sõitmas, soome kelkudega tuhisemas, laternamatkal, sukeldumas jne. Grupiga on lõbusam ja sel viisil on ka kulu osaleja kohta mõistlik. Oleme tavaliselt ka treeneri või juhendaja võtnud.

Soovin olla eeskujuks ja seega hoolitsen alati selle eest, et minu trennid oleksid tehtud. Igahommikuse koeraga jalutamise ajal kuulan sageli psühholoogiateemalisi taskuhäälinguid, näiteks Vikerraadio „Minu mängureeglid“ ja varem „Peresaade“, ning olen töötajatega vesteldes ka teiste jaoks võimalike huvipakkuvate teemade puhul nimetatud saadetele viidanud. Samuti olen andnud raamatuvihjeid ja hiljem neil teemadel arutlenud. Olen töötajatelt saanud positiivset tagasisidet, et on võimalik ka neil teemadel rääkida.

Parem rääkida murest varem kui hiljem

Meie ettevõttel on raamleping psühholoogilise abi kasutamiseks, kõik töötajad võivad sinna anonüümselt pöörduda. Kuu lõpus tuleb arve, aga me ei tea, kes ja mitu korda on psühholoogi juures käinud. See ei ole olnud märkimisväärne kulu, mõned korrad on seda kasutatud. Asja mõte on pigem selles, et kui on mingi probleem ja selle saab võimalikult kiirelt lahendatud, on see kõigile kasulik.

Juhina kultiveerin üksteist austavat suhtlusstiili. Kui on erimeelsused töötajate või alltöövõtjatega, siis tuleb need lahendada ratsionaalselt ja rahulikult, mitte emotsionaalselt karjudes. Kui midagi taolist juhtub, annan korrigeerivat tagasisidet ja palun tulevikus olukorra paremini lahendada. Sellistest teemadest räägin ma iga uue töötajaga juba tema esimestel nädalatel.

Kuigi meil on kokkulepe, et kõik peavad kõigi jaoks vajaduse korral 24/7 kättesaadavad olema, püüan töötajaid teadlikult töövälisel ajal võimalikult vähe tülitada, et nad saaksid oma perele keskenduda. See tähendab, et kui midagi väga kriitilist ei ole juhtunud, siis minult e-kirja või kõnet õhtuti, öösiti või nädalavahetuseti ei tule.