Fantoomliitumised elektrivõrgus

Fantoomliitumiste probleemiga

TEGELEMINE VÄÄRIB KIITUST, ENT PALJU ON KA EBASELGUST

Koda esitas riigikogu majanduskomisjonile arvamuse elektrituruseaduse plaanitavate muudatuste kohta, millega põhiliselt käsitletakse nn fantoomliitumiste probleemi ehk olukorda, kus tootjad loovad tehnilise võimekuse elektri tootmiseks ja selle võrku edastamiseks, ent tegelikkuses seda tegema ei hakka.

KASPAR KEERUP kaubanduskoja jurist

Seeläbi on takistatud ka uute elektritootjate võrku lisandumine. Koda peab fantoomliitumiste probleemiga tegelemist õigeks, kuid tegi eelnõu kohta mitu muudatusettepanekut.

Liitumislepingut sooviv tootja peab üldjuhul tasuma deposiiti

Vastavalt eelnõule peavad tootjad, kelle tootmisseadmete võimsus on üle 15 kilovati, maksma edaspidi liitumislepingu sõlmimisel võrguettevõtjale deposiiti summas 38 000 eurot megavoltampri kohta. Võrguettevõtja tagastab deposiidi tootjale pärast seda, kui ta on elektri tootmisega ettenähtud perioodi jooksul alustanud. Seejuures on liitumispunkti väljaehitamise korral võimalik deposiit liitumistasust tasaarvestada.

Kaubanduskoda peab mõistlikuks kasutada fantoomliitumiste ärahoidmiseks deposiidi kehtestamist, kuid tegime riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku kaaluda deposiidi vähendamist. Eelnõus olev suur deposiidi summa võib vähendada potentsiaalsete tootjate huvi hakata elektrit tootma.

Fantoomliitujatele võivad hakata kohalduma erinevad tasud

Teise fantoomliitumiste vastase meetmena näeb eelnõu ette, et võrguettevõtjale tuleb maksta tasu 38 000 eurot iga kasutamata megavoltampri kohta, kui päikesepaneelide puhul ei ole tootmist alustatud ühe ja muude taastuvenergialiikide korral kahe aasta möödumisel liitumislepingu sõlmimisest. Näiteks ei tule tasu maksta juhul, kui hakata tootma elektrit päikeseenergiast ja tootmisega alustatakse vähem kui aasta pärast liitumislepingu sõlmimist.

Samuti hakkab eelnõu kohaselt tasu kehtima ka juhul, kui elektri tootmist ei ole alustatud kahe aasta jooksul võrgulepingu sõlmimisest. See tähendab, et kui kaks aastat on möödunud võrgulepingu

38 000 eurot tuleb

võrguettevõtjale maksta iga kasutamata megavoltampri kohta, kui päikesepaneelide puhul pole tootmist alustatud ühe ja muude taastuvenergialiikide korral kahe aasta möödumisel liitumislepingu sõlmimisest.

sõlmimisest ning tootja ei ole oma tootmisvõimsust kasutanud, siis selleks, et ta hiljem ikkagi tootmist alustada saaks, peab ta juba maksma võrguettevõtjale tasu.

Senistele liitumistele, mille kaudu elektri tootmist ei toimu, hakkab kehtima kahe aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul peavad nii praeguseks

liitumislepingu sõlminud kui ka võrgulepingu sõlminud isikud hakkama elektrit tootma. Kui nad seda ei tee, aga hiljem siiski soovivad elektrit tootma hakata, peavad ka nemad hakkama maksma selle eest tasu.

Koda soovib saada selgust ka selles, kas võib tekkida olukordi, kus mõned tootjad peavad tasu maksma nii liitumislepingu kui ka võrgulepingu alusel. Koda väljendas seisukohta, et juhul, kui mingites olukordades esineb topelt tasu küsimine, siis oleme selle vastu.

Eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt kohalduks tasu suuruses 38 000 eurot kasutamata megavoltampri kohta nii neile, kes viivitavad tootmisega ettenähtust kaks kuud kauem, kui ka neile, kes viivitavad kümme kuud. Kaubanduskoja hinnangul võiks kord olla selline, et kui tootja hakkab elektrit tootma näiteks kuus kuud pärast ettenähtud perioodi lõppu, peaks ka talle kohalduv tasu olema mitte 38 000 eurot megavoltampri kohta, vaid sellest poole väiksem.

Tootja peab tasusid maksma ka siis, kui viivitus ei sõltu temast

Eelnõu praegune sõnastus ei näe ette ühtki erandit, mis võiks vabastada tootjaid erinevate tasude maksmisest juhul, kui nad ei alusta elektri tootmist ettenähtud aja jooksul. Mitmed eelnõu kohta arvamust avaldanud ettevõtted olid seisukohal, et tasude kehtestamine nende tootjate suhtes, kes ei ole ettenähtud perioodi jooksul alustanud elektri tootmist neist mitteolenevatel põhjustel, oleks ebaõiglane. Näiteks võib selline olukord tekkida juhul, kui tootjal on pooleli kohtuvaidlus riigiga seoses kavandatava elektritootmisega. Seetõttu palus koda majanduskomisjonil kaaluda erandi kehtestamist tasu maksmisest vabastamiseks olukordades, kus elektri tootmise alustamisega viivitamine on tingitud tootjast mitteolenevatest põhjustest.

Eelnõu keelab liitumistaotluses määratud tehnoloogia muutmise

Eelnõu sätestab, et liitumistaotluses määratud tehnoloogiat, mille abil elektrit tootma hakatakse (st päikeseenergia, tuuleenergia või salvestusenergia), ei saa muuta. Praegu on tehnoloogia muutmine lubatud.

Kaubanduskoda palus majanduskomisjonil kaaluda võimalust lisada liitumistaotluse järgsele tehnoloogiale ka teine tehnoloogia, kui liitumistaotluse järgse tehnoloogia puhul on paigaldatud vastava tehnoloogia tootmisseadmed vähemalt 50% liitumislepinguga ette nähtud tootmisvõimsuse ulatuses. Sarnase sisuga ettepanekuid tegid ka mitu teist aruteludesse kaasatud osapoolt.

Eelnõu on riigikogus teisel lugemisel

Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu läbis 26. oktoobril esimese lugemise ja on nüüd teisel lugemisel. Kui eelnõu läbib ka teise ja kolmanda lugemise, võetakse eelnõu vastu ning seejärel jõustuvad muudatused üldises korras ehk kümme päeva pärast muudatuste avaldamist Riigi Teatajas. Praegu ei ole teada, millal võiks eelnõu jõustuda, ja pole teada ka see, kas riigikogul on plaanis võtta koja arvamusi arvesse või mitte.

Seadusemuudatusega tahetakse edaspidi vältida olukordi, kus tuule- ja päikeseparkide rajajad sõlmivad võrguettevõtjaga elektritootmiseks lepingu, kuid tegelikult niipea elektrit tootma ei hakka. Foto: Shutterstock