Kes vastutab töötaja tervise eest?

Kui tervise juhtimise eest väljastataks juhiluba, siis läbiks teooriaeksami filigraanselt enamik. Praktikas aga saaks paljud juba lõunaks trahvi kange kaela või valutava selja eest. Kes vastutab meie heaolu eest ja kui hästi me oma tervist juhime?

MAIA VOITES Borealis Eesti müügijuht

Nädala alguses on plaanid suured: vähemalt kaks korda nädalas teen trenni, magusast loobun üldse, lõunal käin jala ja töölt lahkun punktipealt. Kui siis töö meid esimeste tundidega justkui vatitekiga matab, on kolleegi sünnipäevatort lohutuseks nagu loodud. Lõunale ei jõua, sest ootamatu koosolek tuli vahele. Pärast tööd näljasena trenni minna on ju lauslollus. Kui töölt õigel ajal minema saab, siis arvutiekraani taga tuleb konutada hiliste õhtutundideni. Hulk ülesandeid lükkub peatumises, mis kinnitab, et meditsiiniline „doping” ei aita kaasa tervise säilimisele. Seda tagab üha enam inimese enda panus ja hool tervise eest!“ rõhutab Säkk.

Kuna hoolsus on inimestel siinkohal rahuldav, siis toob see kaasa suurema finantsilise koormuse kõigile, sealhulgas tööandjale. Enamik tööandjaid saab aru, et ei ole mõistlik loota vaid inimese vastutusele. Paljud ettevõtted panustavad töötaja heaolusse rohkemgi, kui riik kohustab. „Meil on selle kohta mõistegi käibel – tervislik töökoht. See hõlmab nii head ja turvalist töökeskkonda ja -kohta kui ka sotsiaalpsühholoogilisi tegureid ning töötajate tervislike eluviiside toetamist,“ toob Janar Säkk välja põhilise.

taas järgmisse päeva. Me ju ei ole tegelikult vastutustundetud, aga lihtsalt aega pole!

Loodetakse liialt meditsiinile

Terviseedendaja ja -entusiast Janar Säkk tegeleb iga päev inimeste liikuma motiveerimise ja nõustamisega. Tema sõnul on igasuguse tervisega seotud eesmärgi puhul kõige olulisem järjepidevus ja vastutustunne oma tervise eest. Üks põhjustest, miks me ei sea enda heaolu esikohale, peitub ehk tehnoloogia ja meditsiinisüsteemi kiires arengus – me loodame, et häda korral teevad tabletid imet.

Eestil ja suuremal osal ülejäänud maailmast on läinud hästi, sest meie eluiga pikeneb. Seda suuresti tänu välisele sekkumisele, nagu meditsiini ja tehnoloogia areng. „Eesti raskuspunkt seisneb hoopis tervena elatud aastate

Heaolu algab peast

Kõige parem viis oma tervise tagamiseks on võtta vastutus selle juhtimise

Pipedrive’i Mustamäe kontori kujundamisel on mõeldud ka töötajate hingetõmbepausidele. Muu hulgas saab näiteks lauajalgpalli mängida. Foto: Liis Treimann / Äripäev / Scanpix

eest enda kätte. Tasub mõelda, kas praegusel moel töötamine, liikumine ja elamine tervikuna hoiab mind sama tervena ka kümne aasta pärast. Kui on vajakajäämisi, siis ära oota, kuniks tuleb infarkt või depressioon. Ennetada on kergem kui ravida. Lisaks iseenda heaolu jälgimisele hoia pilk peal ka kolleegil – kas temagi liigub piisavalt, milline on ta meeleolu ja käitumine.

Ehk oleks mõistlik korraldada tööl liikuvuspolitsei reide, ärgitamaks õigel ajal pause tegema ja liikuma? Lisaks võiks pidada kinni päevarutiinist, et vähendada kehale ja vaimule mõttetu lisastressi kuhjumist. Tähtis on puhata piisavalt, eriti oluline on korralik ööuni, mis on vajalik stressi maandamiseks, mälu säilitamiseks, haiguste ennetamiseks ja kehakaalu kontrolli all hoidmiseks.

Kontoritöötaja nipid vaimule ja kehale

Terviseedendaja Janar Säkk soovitab kontoris vaimse ja füüsilise toonuse hoidmiseks lihtsaid tegevusi. h Sulge ja pane kõrvale kõik elektroonilised vahendid 5–10 minutiks vähemalt iga pooleteise tunni tagant.

Viieminutilisi pause võiks teha rohkemgi. h Aeg-ajalt tõuse töölaua tagant mõneks minutiks, siruta ja venita. h Kasuta kindlasti tööandja pakutud võimalusi: massaažitooli, trenažööri jt vahendeid. h Ilusa ilmaga käi kasvõi korraks õues jalutamas.

Koerailmaga võta ette matk siseruumides. h Kasuta korruste vahel liikumiseks treppe. h Võimaluse korral kasuta ergonoomilist lauda, et saaksid aeg-ajalt töötada püsti. h Hoia vesi nähtaval, et saaksid janu ennetamiseks või selle tekkimisel juua. h Naera nii palju kui võimalik, sest see suurendab hea tuju hormooni, dopamiini hulka ajus ja hapnikutaset kehas. Ergonoomilised töövahendid, õige tööasend ja regulaarsete pauside tegemine aitavad kontoritöötajal luu ja lihaskonna vaevusi vältida. Foto: Borealis Eesti

A. LE COQ JA FUJITSU ESTONIA – TÖÖTAJATE HEAOLU LIPULAEVAD

Palju kuuleme lugusid ettevõtetest, kelle kontoris on eraldi ruumid nii puhkamiseks kui ka lõõgastumiseks ning sealt leiab pinksilaudu, massaažitoole ja isegi spordisaale.

Vahel jäävad kõrvu ka jutud sellest, kuidas need vahendid vaid tolmu koguvad. Karastusjookide tootja A. Le Coq ning IT-teenuste ja -toodete pakkuja AS Fujitsu Estonia on siin teistele eeskujuks nii loodud võimaluste kui ka puhkealade kasutamise poolest.

Kas teie töökohas on n-ö heaoluala, kus töötajad saavad puhata ja lõõgastuda?

Aune Praks, A. Le Coqi töökeskkon-

naspetsialist: Meie töötajad jagunevad kontori- ja tootmistöölisteks, logistikakeskuses on ka komplekteerijad ja laadurijuhid. Osa on pigem staatilise töölaadiga (istuv) ja teised liigutavad ehk liigagi palju. Mõlemal juhul on massaažist abi ja nii on meil majas, kus asuvad töötajate riietusruumid, ka puhkeruum koos köögi ja lõõgastusalaga. Puhkamiseks on diivanid ja massaažitool, mis on privaatsuse mõttes kardinaga eraldatud.

Hoones, kus töötavad pigem istuva tööviisiga inimesed, on samuti ruum, mida me nimetame tervisetoaks. Seal on varbsein, suuremad ja väiksemad pallid, hantlid ning seljavenituspink. Tervisetoas on ka massaažitool. Reola tootmisüksuses on samuti sarnane tuba ja sealgi on massaažitool. Oma

Fujitsu uhiuues kontoris Ülemiste linnakus Alma Tominga majas on puhkeruum massaažitoolidega. Foto: Taavi Sepp / Postimees / Scanpix

neljandat tooli ootame logistikakeskusesse.

Kaire Kattai, Fujitsu Estonia

tööheaolujuht: Meil on Eestis neli kontorit: Pärnus ja Tartus ning kaks Tallinnas. Kuna meie Tallinna kontorite uuenduskuur lõppes hiljuti koos uue kontori avamisega Ülemiste linnakus, siis meil on ka verivärsked vaba ja puhkeaja veetmise alad. Need aitavad meie töötajatel lõõgastuda ja töömõtetele puhkust anda.

Erinevad alad on varustatud mugavate istumiskohtade ja hubase valgusega. Fujitsu eesmärk on panustada oma töötajate arendamisse, seetõttu oleme mõlemas asukohas avanud ka raamatukogu – et töötajad saaksid lugedes ennast arendada ja uusi teadmisi koguda.

Raamatukogu töötab iseteeninduse põhimõttel, st töötajad toovad sinna raamatuid ja tagastavad need pärast lugemist. Tartus ja Pärnus on samuti olemas puhkealad ja nende uuenduskuuri oleme kavandanud 2023. aastasse.

Kas ja kui aktiivselt teie ettevõtetes heaolualasid ja massaažitoole kasutatakse? Kas massaažitoolist on abi näiteks valude ennetamiseks, pinge leevendamiseks?

Aune Praks: Toole kasutatakse aktiivselt. Kui veel kolme tooli ettevõttes polnud ja viisime nn kontoritöötajate tooli Reolasse, sündis sellest palju kära. Saime aru, kui paljud töötajad seda kasutasid ja vajasid. Tootmistöötajate käest oleme saanud tagasisidet, et jala- ja seljavalusid leevendab massaaž kindlasti. Ka minnakse sinna lihtsalt lõõgastuma, n-ö nautima aega iseendaga.

Kaire Kattai: Puhkealad on aktiivses kasutuses ning töötajad hindavad võimalust veeta aega töölauast eemal ja teha puhkepause. Mõlemas Tallinna kontoris on massaažitoolid ning lähiajal jõuavad need ka meie teistesse kontoritesse üle Eesti. Toolide kohta olen saanud ainult positiivset tagasisidet ja töötajad on väga rahul, et saavad kasutada seda võimalust. Esialgu võttis kolleegidel küll aega, et juhend läbi lugeda ja enda jaoks sobivaim massaažirežiim leida.

Tootmistöötajate käest oleme saanud tagasisidet, et jala- ja seljavalusid leevendab massaaž kindlasti.

Aune Praks A. Le Coqi kogemusest massaažitoolide kasutamisel.

Kuidas on suhtumine inimestesse, kes kasutavad tööl pakutavaid võimalusi? Kas vaadatakse ka viltu?

Aune Praks: Viltu ei vaadata, aga tootmistöötajatel pole vahel lihtsalt aega. Kui 12-tunnine vahetus läbi, siis tahaks töö juurest ruttu ära. Samas kontoris asuv tool on IT-töötajatel regulaarselt kasutuses ja sinna jäädakse vahel ka pärast tööaja lõppu.

Kaire Kattai: Fujitsu juhindub oma kontorite ülesehitusel põhimõttest „Work-Life-Shift, Modern Workspace and Employee Experience“. Seetõttu oleme ise loonud maailma eri paigus asuvatesse kontoritesse puhke- ja vaba aja veetmise kohti, kus töötajad saaksid lõõgastuda ning kolleegidega koos aega veeta. Seega Fujitsus võib lubada endale puhkehetki, ilma et keegi arvaks, et laiskled ega tee tööd. Me vajame enda ümber inimesi, kes on energiat ja tahtmist täis ning vajaduse korral saavad seda puhkealadel koguda.

Konverents: uued suunad personalijuhtimises

Kutsume osalema konverentsil, kus astuvad üles rahvusvahelised lektorid ja personalitöö praktikud Eestist!

Konverentsi teemad: • Y- ja Z-põlvkond tööturul – uusimate uuringute tulemused. • Töötaja pädevuste hindamine ja hindamistööriistad, mis on abiks värbamisel. • Kuidas saada hakkama ilma personalijuhita?

Personalijuhtimise olulisemad teemad, millega võiks kursis olla iga väikeettevõte. • Kuidas toetada oma meeskonda parimal moel? Kiire sissevaade mentorlusse ja selle rolli ettevõttes. • Kuidas koolitada töötajaid limiteeritud eelarve ja ajaga?

Konverents on tasuta. Töökeel: inglise keel Registreerimine kaubanduskoja kodulehel. Lisainfo: merit@koda.ee

Personalijuhtimise konverents on REGROW projekti lõpukonverents, kus Eesti kaubandus-tööstuskoda osales projektipartnerina. REGROW ehk noore põlvkonna tööjõu värbamine on ERASMUS+ programmi projekt, mille eesmärk oli töötada välja uuenduslikud personalijuhtimise praktikad.

20. jaanuaril 2023 kella 10–13

Toom-Kooli 17, Tallinn, kaubandustööstuskoda