Majandusprognoos: talv tuleb pilvine

Allikas: Eesti Panga prognoos 20.09.2022.

2022 –0,5% 2023 1,1% 2024 3,7%

SKP reaalkasv

2022 19,1% 2023 6,8% 2024 2,1% 2022 1705 € 2023 1883 € 2024 1998 €

Inflatsioon Keskmine brutokuupalk

2022 6,5% 2023 8,6% 2024 7,5%

Töötuse määr

Talv tuleb pilvine, aga elame üle

Majandusanalüütikute poole pöördutakse tihti küsimustega: mis saab edasi? Kuhu meie majandus liigub? Kui varem sai neile küsimustele vastates tugineda üsna detailsetele prognoosidele, siis nüüd on reaalsus teistsugune. Praeguses segases keskkonnas on mitu aastat ette vaatavad prognoosid oma väärtuse kaotanud.

Ebamääraseid tegureid on esile kerkinud nõnda palju, et ajalooliste trendide ülekandumine tulevikku ei ole enam nii tugev kui varem. Seda hoolsamalt peetakse aga arutelusid selle üle, mis võiks ees oodata lähitulevikus.

Tööstuse konkurentsivõime küsimärgi all

Eesti majanduse aluseks oleva töötleva tööstuse toodangumahud on viimastel kuudel vähenenud ning üha rohkem on kuulda ettevõtjate sõnumeid plaanide edasilükkamisest, koondamistest ja kahjuks ka tegevuse lõpetamisest.

Kõige raskem tundub olevat puidutööstusega seotud ettevõtetel, kelle lõpptoodang – olgu see mõni ehitusdetail, mööbliese või valmis aiamaja – leidis tihti ostja Soomest, Rootsist või mujalt Euroopast. Praegu on aga kõikjal Euroopas majandusaktiivsus kahanenud ning ehitus- ja kinnisvaraturg kerges languses. Lisaks on siinsete ettevõtjate sisendkulud kasvanud rohkem kui mujal, sest kohalik palkmaterjal on kallis ja riigi energiatoetused ettevõtjatele pehmelt öeldes kesised.

Kui kogutud puhvrite ja tegevuse optimeerimise abil saaks külma aja üle elada, siis potentsiaalne pikemaajalisem konkurentsivõime kadu on tõsine probleem, mida on märksa keerulisem tagasi pöörata.

KRISTO AAB LHV Panga majandusanalüütik Kaupmeeste jaoks on pidu läbi

Pandeemia ajal kogunenud säästude ja pensionireformi toel elasime möödunud talvel ja sel kevadel nii, nagu homset polekski – jaekaubanduse maht kasvas 15–20% ajal, mil inflatsioon oli samuti 15–20%. Ennekuulmatu! Nüüdseks on see aeg läbi. Majapidamiste hoiuste kasv on peatunud ja pigem on mõnel kuul hoiused juba vähenenud. Selline areng jätkub kindlasti ka tulevatel kuudel, mil postkasti jõuavad järjest suuremad küttearved. Ja kuigi kaupmehed eelistaksid kindlasti, et iga kuu ja nädalaga käibenumbrid aina kasvaksid, siis mõistliku ja kestliku

majandusarengu kontekstis tuleb kainenemine võib-olla hoopis kasuks. See loob inimestele võimaluse vaadata oma kulutustele kriitilise pilguga otsa ja teha vajaduse korral korrektuure, mis muidu kahe silma vahele jääksid.

Rahapoliitikal varasemast nõrgem mõju

Lisaks kohalikele muutustele kujundatakse meie majanduse arengut ka väljaspool Eesti piire. Jättes kõrvale geopoliitilised sündmused ja keskendudes rohkem majanduspoliitikale, ei saa mööda vaadata karmistuvast rahapoliitikast, mis üha enam reaalmajandust pitsitab. Praeguseks on kõik (mõne erandiga) keskpangad asunud inflatsiooniga hoogsalt võitlema ja tõstnud intressimäärad viimase kümnendi kõrgeima tasemeni. Intressimäärade liigutamine ehk raha hinna muutmine on ajalooliselt olnud keskpankade peamine rahapoliitiline tööriist, mille abil proovitakse inflatsiooni ja majandusarengut hoida stabiilsena. Teoorias on keskpankade toimetamispõhimõtted lihtsad ja oodatavad tulemused küllaltki loogilised. Paraku on majanduse struktuur muutunud üleilmselt iga aastaga üha keerulisemaks ja seetõttu ei ole rahapoliitikal suuremates valuutapiirkondades enam reaalmajandusele nii otsest ja tugevat mõju kui veel mõni aastakümme tagasi. Muu hulgas on sellele kaasa aidanud ka keskpangad ise, kes on vahepeal ülileebe ja toetava rahapoliitikaga kaldunud äärmusesse, kust on raske välja pääseda. Leebe rahapoliitika kriitikute üks peamiseid hoiatusi on alati olnud see, et väljakutse ei ole negatiivsete intresside ja rahatrükiga alustamine, vaid hiljem sellega lõpetamine. Nüüd on keskpangad pidanud olude sunnil selle väljakutse vastu võtma.

Globaalselt oleme rahapoliitika kursi muutuse mõjusid mõnel pool juba näinud. Aktsiaturud olid vahepeal juba 25% viimasest tipust kukkunud, Briti võlakirjade hind käis üles-alla nagu mõne arengumaa puhul, USA dollar pole teiste valuutade suhtes nõnda tugev olnud rohkem kui kakskümmend aastat ning Euroopa Keskpank töötab ennetavalt välja tööriistu Lõuna-Euroopa riikide päästmiseks, kelle võlakoormus ei kannata kõrget intressitaset. Õnneks on muutused reaalmajanduses jäänud tagasihoidlikumaks. Kinnisvarahinnad on eri piirkondades vaid veidi langenud ja tööpuudus õige pisut kasvanud. Suuremad probleemid on seotud energia varustuskindlusega, kuid selles vallas pole rahapoliitikast kasu ega kahju.

Õhkkond on ärev ja doominokivid on ilusti üksteise kõrval vaid väikest tõuget ootamas.

Seekord sisenesime kriisi tugevamana

Kokkuvõttes on praegune parim teadmine selline, et talv tuleb karm, kuid Eesti majandus elab selle üle. Sisenesime praegusesse kriisi tugeva konjunktuuriga ja võrreldes varasemate kriisikogemustega on Eesti majandus oluliselt tasakaalukam. Lisaks geopoliitilistele pingetele ja ebakindlusele seoses energiajulgeolekuga muudab lähituleviku suhtes ettevaatlikuks fakt, et keskpangad pole rahapoliitika karmistamisega veel kaugeltki lõpetanud. See tähendab, et enne, kui asjad hakkavad paremuse poole minema, lähevad need suure tõenäosusega praegusest siiski halvemaks. Arutelud selle üle, kas majanduslangus on juba käes ning kui pikk ja sügav see seekord olla võiks, käivad nii Eestis, Saksamaal kui ka Ameerikas. Loodetavasti saabub lähikuudel mingigi selgus, kuid õhkkond on ärev ja doominokivid on ilusti üksteise kõrval vaid väikest tõuget ootamas.

MAJANDUSE TAASTUMISEKS TULEKS EUROOPAS ÜHTLUSTADA ETTEVÕTETE AITAMISE REEGLEID

Majanduse nigelam seis tähendab ettevõtete jaoks paratamatult teatavat kohandumist. Siinjuures on üks olulisi tegureid see, millistel tingimustel ja millisel määral Euroopa eri riigid raskustes ettevõtteid toetavad.

KASPAR OJA Eesti Panga ökonomist

Kasu oleks eelkõige ühtlustatud toetusreeglitest, mis ei moonutaks konkurentsi ega tekitaks nõiaringi täiendavast eelarvestiimulist põhjustatud hinnatõusu näol.

Suuremas osas prognoosidest, sh Eesti Panga omas, arvatakse, et majandus kasvab 2023. aastal Euroopas üsna kiduralt või isegi langeb. See mõjutab suuresti ka Eesti tööstuse käekäiku, kuna me ekspordime Euroopa turgudele. Ei ole enam uudis, et üks kehva kasvu põhjus on kõrged energiahinnad, mis vähendavad tarbijate ostujõudu. Lisaks karmistavad keskpangad hinnakasvu kontrolli alla saamiseks rahapoliitikat ja seegi hakkab nõudlust piirama. Ebakindlus geopoliitilises keskkonnas ja hindade kiirest muutusest tekkinud määramatus muudavad äririskide võtmise kulukamaks. See kõik piirab majanduskasvu.

Kiire hinnatõus ei haava majanduskasvu pelgalt tarbijate ostujõu languse kaudu. Hindade kiire muutumise ajal on raske prognoosida, milliseks need edaspidi kujunevad. See teeb ettevõtete jaoks lepingute sõlmimise riskantsemaks ja vähendab seeläbi majandusaktiivsust. Kui riskid jäävad lepingus vaid ühe poole kanda, on viimane sunnitud hinda tõstma, et lepingule lõpuks ise mitte peale maksta. Kui aga hind on kõrgem, siis on nõudlus väiksem.

Paremad kohandujad võidavad

Selleks et majandus saaks hakata kriisist taastuma, on harilikult tarvis teatavat kohandumist. See tähendab paratamatult osa ettevõtete äri muutumist ja osa töökohtade kadumist, et need saaksid uuesti tekkida uutes ettevõtetes. Majandusprognooside põhistsenaariumites ei oodata siiski tööpuuduse suurt kasvu. Senine statistika näitab, et töötus küll kasvab, kuid on siiski endiselt väike. Riigi roll on sellises olukorras soodustada inimeste ümberõpet ja aidata ettevõtteid uutele turgudele sisenemisel.

Toormete ja energia kiire kallinemine on pannud aga valitsusi mõtlema oma riigi ettevõtete toetamisele. Võimalused ja meetmed seda teha on riigiti erinevad. Ebaühtlased abistamismeetmed moonutavad riikidevahelist konkurentsi, halvendades sel viisil Euroopa ühisturu toimimist. Euroopa riikide suur vabadus oma ettevõtteid kriisi eest kaitsta on Eesti ettevõtetele enamasti kahjulik, sest meie majandus on väga ekspordimahukas ja võimalused oma ettevõtteid toetada on piiratud. Pikaajaliselt on kõigile kasulikum, kui edukad on need ettevõtted, kellel on turul loomulik konkurentsieelis, mitte ärid, kes elavad toetustest.

Niisuguses olukorras võib ettevõtete helde toetamine riigieelarvest viia nõiaringini. Kui üks riik oma ettevõtteid toetab, on ka teistel riikidel surve seda teha, et vältida oma ettevõtete konkurentsivõime langust. See tähendab aga suuremat eelarvestiimulit, mis viib omakorda hoogsama inflatsioonini ja sealt edasi vajaduseni taas uute toetuste järele.

Riigiabiga ebavõrdse konkurentsini

Mõneti on praegune olukord sarnane 1930. aastatega, kui Euroopa riigid devalveerisid kordamööda valuutat, et tugevdada oma ettevõtete konkurentsivõimet. Kursi langetamisega püüti ühest küljest muuta oma tooteid soodsamaks, et neid oleks lihtsam eksportida. Teisest küljest taheti sedasi muuta importi kallimaks, et tarbijad eelistaksid kodumaist. Taoline konkurentsivõime kunstlik moonutamine polnud jätkusuutlik. See tekitas riikide vahel pingeid ja halvendas inimeste majanduslikku olukorda. 1930. aastate vahetuskurssidega mängimise poliitikast saadi jagu alles Bretton Woodsi süsteemi loomisega.

Eesti võiks Euroopa Liidus tungivamalt nõuda sarnaste riigiabi reeglite järgimist, et lõpetada konkurentsi moonutavad tegutsemisviisid. Euroopa Liit võiks kaaluda sellist abistamist, mis ühtlustaks turgu valdkondades, kus osa riikide toetused seda moonutavad. Eestis tasub toetusskeeme luua eeskätt sektorites, kus teiste riikide toetused asetavad meie ettevõtted kehvemasse positsiooni.

Auru väljalaskmine pole halb

Kuigi prognoosides oodatakse lähikvartaliteks majanduse olukorra halvenemist, on lähtekoht, kust mured algasid, väga tugev. Erinevad küsitlused, milles on antud hinnang äritsüklile, näitavad, et suurema osa 2022. aastast on Eesti majandust iseloomustanud väga tugev seis: ettevõtted tajuvad teravat tööjõupuuduse probleemi ja tööstuses on pea kogu tootmisvõimsus rakendatud. 2022. aasta neljanda kvartali alguses osutasid küsitlused majandustsükli keskmisele tulemusele. See näitab, et teatav majanduse kohandumine võib olla vajalik ka edasiste haavatavuste vältimiseks.

Olukorras, kui majandus püsib pikemat aega üle oma pikaajalise võimekuse, suureneb tööjõupuudus ja kasvab palgasurve. See tähendab aga omakorda eksportiva sektori konkurentsivõime langust ja võib kärpida majanduse kasvuvõimalusi. Seetõttu võib teatav auru väljalaskmine majandusest olla eksportivale sektorile pikemas vaates isegi kasulik.

Järgmiste aastate üheks oluliseks küsimuseks saab see, kuidas suudetakse kaasata Ukrainast pärit tööjõudu, mis moodustab järjest suurema osa Eesti tööealistest inimestest. Oktoobri lõpuks oli Eesti elanikkonnale lisandunud Ukraina sõjapõgenike näol ligikaudu 3%.

Kui sõda Ukrainas ühel päeval lõppeb, pakub see Eesti ettevõtetele võimalusi Ukrainasse laienemiseks ja sealses ülesehitustöös osalemiseks. Ukraina ülesehitamist ei peaks vaatama pelgalt kui abi, vaid kui mõlemale poolele kasulikku võimalust.

Prognoosides oodatakse, et 2023. aasta jooksul hakkab majandus jälle kosuma. Mida ühtlasemana suudame ärikeskkonna hoida Euroopa ettevõtete jaoks, seda tõenäolisem on, et kasvust lõikavad kasu eeskätt kohanemisvõimelisemad ettevõtted. Minevik on näidanud, et Eesti ettevõtted on head kohanejad.

Millal tuleks lepingust taganeda ja millal leping hoopis üles öelda?

Lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine on mõlemad võlaõigusseaduse § 101 lõikest 4 tulenevad võimalused, mida kahjustatud lepingupool saab lepingu rikkumise korral kasutada.

IREEN TARTO kaubanduskoja jurist

Praktikas tekitab tihti segadust, millal on lubatud lepingust taganeda ja millal lepingut üles öelda. Oluline on neid siiski eristada, kuna need on erinevad õiguskaitsevahendid nii sisu, kohaldamise kui ka tagajärgede poolest. Toon välja lepingust taganemise ja ülesütlemise erinevused.

Üürilepingut on võimalik üles öelda, kuid müügilepingust tuleb taganeda

Lepingu ülesütlemist on võimalik kasutada kestvuslepingute puhul ehk juhul, kui leping on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. Kestvuslepingule on iseloomulik see, et lepingut ei täideta ühekordselt, vaid pikema aja jooksul ning kohustuse täitmine on korduv. Tüüpilised kestvuslepingud on näiteks üürileping, rendileping ja liisinguleping.

Lepingust taganemist kasutatakse aga selliste lepingute puhul, mis on suunatud ühekordsele sooritusele. Kõige klassikalisem näide on müügileping. Muu hulgas on lepingust taganemise puhul oluline see, et taganeda saab ainult kehtivast lepingust.

Lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemise põhjused

Lepingu ülesütlemise alus sõltub sellest, kas tegemist on tähtajalise või tähtajatu kestvuslepinguga. Kui tegemist on tähtajatu kestvuslepinguga, siis saab lepingu pool selle üles öelda ka ilma mõjuva põhjuseta ehk korraliselt. Kui ühe poole huvi kaob, siis saab ta lepingu ühepoolselt lõpetada, esitades ülesütlemise avalduse teisele lepingupoolele.

Tähtajalise lepingu puhul on vaja lepingu ülesütlemiseks mõjuvat põhjust ehk lepingu saab üles öelda erakorraliselt. Oluline on aga asjaolu, et erakorraline ülesütlemine on lubatud vaid mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemist õigustavatest asjaoludest teadasaamist.

Lepingust taganeda saab aga ainult juhul, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Võlaõigusseaduse § 116 lõikes 2 on loetletud olukorrad, mida eelkõige peetakse oluliseks lepingurikkumiseks. Näiteks on tegemist olulise lepingurikkumisega siis, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Tagajärjed on väga erinevad

Lepingu ülesütlemise tagajärg on lepingu edasiulatuv lõppemine ehk pärast ülesütlemist ei saa pooled enam teineteiselt nõuda lepingu täitmist. Lepingust taganemise tagajärg on aga hoopis lepingu tagasiulatuv lõppemine ehk mõlemad lepingupooled peavad andma välja lepingu alusel saadu. Näiteks müügilepingust taganemise korral peab ostja tagastama saadud asja ja müüja peab tagastama ostja makstud raha.

Kui teil tekib küsimusi lepingust taganemise või ülesütlemise teemal, siis võtke ühendust koja juristidega e-posti aadressil juristid@koda.ee.