Ülevaade kaugtööga seotud seadusemuudatustest

Suur ülevaade kaugtööga seotud

SEADUSEMUUDATUSTEST

Seadusesse lisandus üldine põhimõte, et tööandja peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise niivõrd, kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik. Foto: Shutterstock

Tänavu 19. novembril jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduses olulised muudatused seoses kaugtööga. Näiteks on nüüd seaduses senisest selgemalt kirjas, millised on tööandja ja töötaja kohustused seoses kaugtööga.

Kaubanduskoda juhtis viimastel aastatel korduvalt sotsiaalministeeriumi tähelepanu sellele, et kaugtööga seotud töökeskkonna nõudeid tuleb muuta paindlikumaks. Kuna kaugtöökoha tingimused on enamasti tööandja kontrolli alt väljas, siis ei ole mõistlik tööandjalt nõuda, et kaugtöö korral tuleb täita samasuguseid reegleid nagu töökohal töötamise korral.

Sotsiaalministeerium võttis meie ettepanekuid arvesse ja töötas välja vastava seaduseelnõu, mis jõustus selle aasta 19. novembril. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 135 on nüüd kirjas kuus tööandja kohustust, mida tööandja saab ja peab täitma kaugtöö korral.

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

1Riskide hindamine ja vähendamine Esiteks peab tööandja kajastama töökeskkonna riskianalüüsis töö iseloomust tulenevad võimalikud riskid ja kaugtöö erisusi arvestades rakendama abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks. Kaugtööga seotud riskide kaardistamine on oluline, kuna selle alusel peab

tööandja töötajaid juhendama, kuidas kaugtööga seotud võimalikke riske ennetada või maandada.

Kui töötaja teeb kaugtööd eri kohtades, näiteks kodus, suvilas, kohvikus ja ühistranspordis, siis ei ole tööandjal reaalselt võimalik kõiki töökohti kontrollida ega riske kohapeal hinnata. Sellises olukorras võib tööandja kaugtööga seotud võimalikud riskid kajastada riskianalüüsis üldistatud kujul. See tähendab, et tööandja ei pea hindama kaugtööga seonduvaid võimalikke riske iga töötaja ega iga kaugtöö tegemise koha kohta eraldi, vaid võib kaardistada ja riskianalüüsis kajastada kaugtööga seonduvad riskid üldistatult. Need riskid võivad olla näiteks vale tööasend, kehv valgustus ja psühhosotsiaalsest ohutegurist tulenevad riskid.

2Töötaja juhendamine Teise kohustusena näeb seadus ette, et tööandja peab enne töötaja kaugtööle lubamist töötajat juhendama. Kaugtöö iseloomust lähtuvalt võib olla vajadus töötajat juhendada näiteks tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuete asjus või tutvustada ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid. Töötaja peab pärast juhendamist oskama ise märgata kaugtööga seotud ohte ja neid maandama.

Lisaks on seaduses kirjas, et tööandja peab töötajat kaugtöö korral juhendama regulaarselt vastavalt vajadusele. See tähendab, et vajaduse korral peab tööandja juhendamist kordama. Näiteks kui kaugtöö tegemise keskkond on muutunud, töötaja kasutab uut töövahendit või tehnoloogiat, muutunud on töötaja tööülesanded, siis peab tööandja töötajat uuesti juhendama.

3Sobilikud töövahendid Kolmanda kohustusena peab tööandja tagama ka kaugtöö korral töötajale tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid. Sama põhimõte kehtib ka kaugtööd mittetegevate töötajate puhul. Näiteks kui töötaja vajab töö tegemiseks arvutit ja telefoni, siis peab tööandja need töövahendid töötajale tagama.

4Tervisekontroll Kaugtöö korral jääb endiselt kehtima põhimõte, et tööandja peab korraldama kaugtööd tegevale töötajale tervisekontrolli sarnaselt tööandja asukohas kohapeal töötavate töötajatega vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 131. See tähendab, et kui kaugtöötaja töötab näiteks kuvariga, siis peab tööandja saatma töötaja töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli.

5Tööõnnetus Lisaks tuleb tööandjal ka edaspidi uurida kaugtöö korral tööõnnetusi ja kutsehaigestumise juhtumeid. Näiteks kui töötaja saab kodus vigastada töövahendi purunemise tõttu, siis on tegemist tööõnnetusega. Tööajal kodus majapidamistöid tehes juhtunud õnnetust ei loeta tööõnnetuseks ka edaspidi.

6Haigushüvitis Tööandjale jääb alles ka kohustus, et töötaja haigestumise korral tuleb tööandjal maksta töötajale haigushüvitist vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-le 122 .

Muud tööandja kohustused seoses kaugtööga

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on nüüd ka selgelt kirjas, et tööandja peab kaugtöö korral täitma eelnevalt nimetamata töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi ainult siis, kui see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik. Seaduse varasemast versioonist puudus selline põhimõte. Näiteks on tööandjal kohustus tagada esmaabiandja ja esmaabivahendid töökohal, kuid kaugtöö korral ei ole tööandjal võimalik esmaabiandja olemasolu tagada. Samas on tööandjal võimalik töötajat juhendada, kuidas käituda õnnetuse korral ning vajaduse korral anda esmaabivahendeid.

Tööandja vabanes kaugtöökoha sisustamisest

Sotsiaalministeerium pakkus välja, et tööandjal võiks olla ka seitsmes kohustus kaugtöö korral. Nimelt nägi eelnõu algselt ette, et tööandja peab kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti.

Koda andis nii sotsiaalministeeriumile kui ka riigikogu sotsiaalkomisjonile teada, et sellise kohustuse lisamine seadusesse on ülereguleerimine. Kui tööandja on loonud oma ruumides töötajale sobivad töötingimused, kuid töötaja eelistab teha tööd vähemalt osaliselt kaugtööna, siis sellistes olukordades ei peaks seadusest tulenema miinimumnõuet, et tööandja peab sisustama ühe töötaja jaoks kaks töökohta. Lisaks tekitaks selline kohustus segadust. Näiteks oleks jäänud ebaselgeks, mida tähendab töökoha kujundamine ja sisustamine. Kas tööandja peaks andma töötajale laua ja tooli või ka kardinad, kööginurga ja looma pesemisvõimaluse?

Riigikogule saadetud kirjas tõime välja, et tööandja ja töötaja suudavad ka ilma seadusemuudatuseta töökoha sisustamise suhtes kokkuleppele jõuda ning meile teadaolevalt ei ole sellel teemal suuri vaidlusi poolte vahel esinenud. Seetõttu tuleks vastav kohustus jätta seadusesse lisamata. Riigikogu võttis meie ettepanekut arvesse ning seadusesse lisati üksnes põhimõte, et kaugtöö töökoht sisustatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. See tähendab, et seadusesse ei lisandunud sotsiaalministeeriumi esialgset ideed, et tööandja peab kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha.

Ka töötajal on kohustused

Kuna kaugtöö korral on tööandjal piiratud võimalused tagada tööohutus kaugtöö tegemise kohas ja seda kontrollida, siis lasub töötajal suurem vastutus oma ohutuse tagamisel võrreldes tööandja ruumides töötamisega. Seetõttu lisandus töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse punkt, mille kohaselt peab töötaja kujundama kaugtööl ohutu töökoha ja töötingimused lähtuvalt tööandja antud juhistest.

Seaduse kohaselt ei vabasta töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused tööandjat asjakohasest vastutusest. Samas lisandus seadusesse põhimõte, et tööandjal on võimalik kaugtöö korral vastutusest vabaneda, kui tööandja on täitnud kõik eespool nimetatud kohustused seoses kaugtööga. Näiteks kui töötajaga juhtub kaugtööl tööõnnetus, peab tööandja vaidluse korral tõendama, et tema on omalt pool täitnud kõik seadusest tulenevad kohustused töötaja ohutuse ja tervise kaitse tagamiseks ning õnnetuse põhjuseks on töötajapoolne tööohutusnõuete rikkumine.

Kui teil tekib küsimusi 19. novembril jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste kohta seoses kaugtööga, siis võtke ühendust e-posti aadressil marko@koda.ee.