Lühidalt

Keeleametile on tulnud kaebusi, et digiplatvormide vahendusel töötavad kullerid ja taksojuhid ei oska eesti keelt, samas pole keeleseaduse muudatuste eelnõu seletuskirjas öeldud, kui palju selliseid kaebusi on laekunud. Foto: Shutterstock

Koda tegi ettepaneku

peatada keeleseaduse muudatuste menetlus

Kaubanduskoda avaldas arvamust keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, mis puudutab muu hulgas võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami, digiplatvormi kaudu töötavate inimeste ja taksojuhtide keelenõudeid.

Kaubanduskoda tegi ettepaneku peatada eelnõu menetlus, sest lahendamist vajavad probleemid ei ole seletuskirjas piisavalt selgelt välja toodud ja vastuseta on küsimus, miks on probleemide lahendamiseks valitud just eelnõus sisalduvad muudatused. Koja hinnangul on paljude muudatuste näol tegemist ka ülereguleerimisega. Lisaks tõi koda välja puudujääke mõjuanalüüsis ja muid olulisi rikkumisi seoses hea õigusloome põhimõtetega. Arusaamatu on ka see, miks toimub eelnõu menetlemine kiireloomulisena. 31,2% Ettevõtjate

kindlustunne on nõrk

Eesti ettevõtjatest arvab, et 2023. aastal siseturu maht langeb.

Selgus 2023. aasta sisserände piirarv

Valitsus otsustas kehtestada järgmise aasta sisserände piirarvuks 1307, mis on ka maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab kehtestada.

Siseministri määrusega jaotatakse sisserände kvoot eri valdkondade vahel. Kõige rohkem on võimalik tähtajalisi elamislube anda töötamiseks töötleva tööstuse valdkonnas (600 elamisluba). Ehitusvaldkonnas töötamiseks on 200 elamisluba ning töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas 100 elamisluba. Ettevõtluseks on uuel aastal 5 elamisluba.

Spordivaldkonnale on ette nähtud 30 ja kultuurivaldkonnale 19 elamisluba. Töötamiseks välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna on broneeritud 35 elamisluba. Lisaks on 5 elamisluba ette nähtud välislepingu alusel. Seega on sisserände kvoodist eespool nimetatud valdkondadele eraldatud 994 elamisluba ja vabalt jaotamiseks on 313 elamisluba.

Politsei- ja piirivalveamet on andnud teada, et alates 28. novembrist on võimalik broneerida aegu detsembrisse elamisloa taotluste esitamiseks 2023. aasta sisserände piirarvu alusel. Elamisloa taotluse esitamiseks tuleb broneerida aeg kodulehel https://broneering.politsei.ee/. Elamisloa taotlusi saab esitada ka Eesti saatkondades.

Kaubanduskoda tegi oma liikmete seas iga-aastase majandusküsitluse. Küsitlusele vastanud Eesti ettevõtted tõid suurima väljakutsena esile kasvavad tööjõukulud, teiseks suurimaks probleemiks hinnati tarneahela katkemist ning kolmandaks taskukohast juurdepääsu energiale ja toorainele. Seevastu Läti ja Leedu ettevõtjad hindasid taskukohast juurdepääsu energiale ja toorainele tunduvalt suuremateks probleemideks kui Eesti ettevõtted.

Eesti ettevõtjad on järgmise aasta suhtes üldiselt pigem negatiivselt meelestatud. Kui eelmisel aastal leidis 51,9% vastanutest, et siseturu mahud jäävad sarnaseks, siis sellel aastal arvab sama kõigest 42,6% vastajatest. 26,2% näeb siseturu kasvu ja 31,2% vastajatest näeb langust (eelmisel aastal nägi langust 10,7% vastajatest).

Võrreldes eelmise aastaga ollakse ka ekspordi suhtes pigem negatiivselt meelestatud. 48,7% vastanutest leiab, et eksport jääb samale tasemele, samas 24,4% leiab, et eksport kasvab (eelmisel aastal 39,4%) ning 26,9% vastanutest prognoosib ekspordi osakaalu langust.

Kaubanduskoja majandusküsitlus on üks osa iga-aastasest Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni (Eurochambres) uuringust, mis viidi läbi juba 30. korda 25 Euroopa riigis. Tegu on Euroopa suurima majandusküsitlusega.