Rahvusvahelise koostöö mitmekesistamine

Rahvusvahelise koostöö mitmekesistamisest saab edu pant

Väljakujunenud logistiliste sidemete ja tarneahelate hävimine Ukraina sõja tõttu on toonud kaasa transpordikulude ja lõpptoodete hindade tõusu. Sanktsioonipoliitika mõjutab ka riikidevahelise kaubavahetuse intensiivsust ja kaubavoogude suunda. Euroopa-Aasia transiidikaarel perifeersel positsioonil olev Eesti on sattunud Euroopa Liidu naabritest kõige haavatavamasse positsiooni.

Kõike seda arvesse võttes on energiakriisist jagusaamiseks, majanduslanguse tagajärgede leevendamiseks ning ekspordi-impordi mahu suurendamiseks vaja ümber korraldada meie riigi rahvusvaheliste majandussuhete süsteem ja suurendada koostööd uute partneritega. Aina kosuv Türgi

Eesti üks potentsiaalseid kaubanduspartnereid on Türgi. Arenenud majandusega, 85 miljoni elanikuga, mahuka turuga ja kaubavahetuseks hea positsiooniga, marsruutidel idast läände ja põhjast lõunasse, on Türgi nii investoritele kui ka transiidifirmadele vägagi atraktiivne. Türgi on ressursside poolest rikas, riigi territooriumi läbib nafta- ja gaasijuhtmete süsteem, mis ühendab Euroopat Kesk-Aasia ja Kaukaasiaga. Aastatel 2010–2020 kasvas Türgi SKT keskmiselt 5,5% aastas. Türgi eksport on viimase kümne aasta jooksul kasvanud peaaegu seitse korda – 31 miljardilt 225 miljardile USA dollarile. Türgi ekspordi osatähtsus maailmakaubanduses on kasvanud 0,51%-lt 1,05%-le. Türgi on terasetootmises maailmas 8. kohal.

Tugevate majandustulemuste põhjus on muljetavaldav reformikava, stabiilsed eksporditulemused, suur siseturg ja vabakaubanduslepingutega kaetud regionaalsed turud, mis tagavad tootjatele juurdepääsu piirkonna miljardile tarbijale. Türgil on soodne strateegiline positsioon, siin asuvad rahvusvaheliste

NIKOLAI DEGTJARENKO NV Trade OÜ juhatuse liige, Maardu linnavolikogu liige

Kriis on alati vastupidavuse proov, kuid Eesti ettevõtjate ülesanne on muuta see uute võimaluste aknaks!

korporatsioonide piirkondlikud peakorterid, kust on tagatud katkematu globaalne side. Türgi võib jõuda erinevatele turgudele tänu oma lähedusele Euroopale, Aasiale ja Aafrikale. Soodne on ka riigi demograafia, sest noorest ja dünaamilisest elanikkonnast on pooled alla 32-aastased. See on haritud, konkurentsivõimeline ja tootlik tööjõud. Tööjõukulud on endiselt 5–20% madalamad kui Ida-Euroopa riikides, mis tagab Türgi tööstuse konkurentsivõime.

Muidugi on riigil probleeme, ennekõike kurdi küsimus. Euroopa Liiduga ühinemise väljavaatel pole veel selgeid piirjooni. Viimastel aastatel on inflatsioon Türgis saavutanud rekordtaseme, ületades 80%, rahvusvaluuta Türgi liir on järsult nõrgenenud. Kuid majandus kasvab endiselt. Samuti kasvab Türgi poliitiline mõju peamise regionaalse võimukeskusena.

Türgil on Ukraina kriisi lahendamisel eriline roll. Pole juhus, et Istanbulis loodi nn teraviljaalgatuse elluviimiseks koordineeriv keskus, mis võimaldas blokaadist läbi murda ja jätkata Odessast meritsi toiduvarude tarnimist maailma eri piirkondadesse.

Ressursirohke Kasahstan

Teine oluline riik, millele kaubandus-tööstuskoda on keskendunud, on Kasahstan. Eesti äridelegatsioon külastas Almatõd selle aasta mais ja novembris käidi pealinnas Astanas. Ressursirikas Kasahstan võib vastastikuste sanktsioonide sõja kontekstis pakkuda midagi sellist, mida Venemaalt praegu saada on võimatu. 2022. aasta jaanuarisündmused andsid Kasahstanis tõuke muutuste alguseks riigis ja „teise vabariigi“ kujunemisele. Eeldatakse, et „teise vabariigi“ ehitamine võtab aega vähemalt aasta ja tähendab kõikehõlmavaid reforme. Uus majandusleping tähendab valitsuse sekkumise lõpetamist hinnakujundusse ja seotud turuüksuste kohustust hankida luba majanduslikuks kontsentratsiooniks, samuti uue maksuseadustiku kehtestamist. Kasahstani iseseisvusajal on riiki meelitatud ligi 330 miljardi dollari ulatuses välisinvesteeringuid 120 riigist. Tegemist on parima investeerimiskliimaga riigiga piirkonnas. Maailmapanga Doing Businessi edetabelis oli Kasahstan 2020. aastal maailmas 25. kohal ja sai vähemusinvestorite õiguste kaitsmisel parima riigi tiitli. Samas on Kasahstani ärisektor huvitatud läände laienemisest ja valmis investeerima Eesti majandusse, et luua uusi logistikamarsruute.

Türgi ja Eesti ärisuhteid soojendamas

Kaubandus-tööstuskoja egiidi all külastas 13.–16. septembrini Türgit Eesti ettevõtjate ja ettevõtlusekspertide delegatsioon. Delegatsioon võeti vastu Türgi presidendi kantseleis.

Reisil osalejad pidasid töökohtumisi Türgi välismajandussuhete nõukogu DEIK juhtkonna ning Türgi-Eesti ärinõukogu esimehe Aykut Kayaga, kohtuti Eesti Ankara saatkonna asejuhataja Tiina Jokstiga. Eesti ettevõtjad ja ärieksperdid külastasid visiidi käigus ka rahvusvahelist teadusparkide ja innovatsioonitsoonide ühendust IASP. Vestlustel ei räägitud ainult kaubanduskoostööst ja investeeringute arendamisest, vaid ka võimalusest tarnida Türgist EL-i energiaressursse ja loodusvarasid. Head suhted Türgiga võimaldavad Eestil kiiresti üles ehitada uue, mitmekesiste sidemetega majandusmudeli ja avada uksed Aasia turgudele.

Eesti delegatsioon imetles Istanbuli uut ja tohutute mõõtmetega kruiisisadamat, mis on märk Türgist kui meresuurriigist. Türgis tuntakse huvi ka Eesti sadamate vastu, märgatav huvi on Muuga sadama vastu. Perspektiivi on metallide ja energiaressursside transiidiks Eesti kaudu Põhja-Euroopasse. Selles kontekstis on head väljavaated kolme mere algatusel, mis eeldab 13 Euroopa riiki hõlmava jõe- ja meretransiidikoridori loomist Läänemerest Aadria mere kaudu Musta mereni. Selle algatuse liikmeks võib saada ka Türgi. Keerulises poliitilises olukorras on vaja Eesti välismajandussuhteid mitmekesistada ja Türgi äriringkond on selleks valmis.

EAS ja rahvusvaheline kaubandusnõukogu kuulutasid juulis Istanbulis välja 19.–21. oktoobril Tallinnas toimunud auhinnagala „2022 Go Global Awards”. Eesti ja Türgi häid suhteid kinnitas oktoobris ka riigikogu väliskomisjoni esinduslik visiit, keda võttis vastu Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu.

Nikolai Degtjarenko esinemas kohtumisel Türgi vabariigi presidendi kantseleis.

Eesti äridelegatsioon kohtumisel Türgi vabariigi presidendi kantseleis. Fotod: kaubanduskoda