NR 8 • 20. APRILL 2011
ILMUB AASTAST 1925
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmed pikendasid senise juhatuse volituste tähtaega
14. aprillil Tallinnas, Nordic Hotel Forumis toimunud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja korralisel üldkoosolekul valiti Kaubanduskoja juhatus ja juhatuse esimees ning kinnitati 2010. aasta majandusaasta aruanne. Üldkoosolekust võtsid osa 214 Kaubanduskoja liikmesettevõtet või nende volitatud esindajat. Kaubanduskoja juhatuse liikmeteks olid Kaubanduskoja liikmed eelnevalt seadnud üles 15 ettevõtjat, kes kuulusid ka seni tegutsenud juhatusse. Kaubanduskoja juhatuse esimehe kohale esitati üks kandidaat – Toomas Luman (Nordic Contractors AS), kes osutus 214 poolthäälega valituks. Toomas Lumanile oli see üheksas kord juhatuse esimeheks valituks osutuda (alates 1995. aastast). Üldkoosolekul päevakorravälise sõnavõtuga esinenud rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas Eesti rahandus- ja majanduspoliitika stabiilsuse vajadust. Samuti sõnas minister, et aegade jooksul on Kaubanduskojast riigile ja valitsusele saanud usaldusväärne ja väärtuslik partner. Tutvustades valitsuse tegevuseesmärke, rõhutas Ligi vajadust langetada tulumaksumäär aastaks 2015 käibemaksumääraga samale tasemele, ehk 20 protsendini. Kaubanduskoja juhatuse ametiajaks on neli aastat. Järgmised valimised toimuvad 2015. aasta kevadel.
E-raha asutuste regulatsioonist LK 7
Leev Kuum: Eesti majanduse olukord paraneb jätkuvalt LK 8
Ekspordi Akadeemias räägiti koostöö väärtusest LK 14
Kasahstan – avastamist väärt kaubanduspartner LK 15
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Teejuht
3
Sisukord
Kalender
Juhtkiri
20. aprill
Kvaliteedijuhtimise seminar koostöös Tartu Teaduspargiga Tartu Teaduspargis (Riia 181a, Tartu) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
21. aprill
Investeerimisseminar Peterburis Peterburi kaubanduskojas (46-48 Chaikovskogo, Peterburi) Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-mail: margus@koda.ee
30. aprill
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Kevadball Restoranis Gloria (Müürivahe 2, Tallinn) Annika Eesmaa • Tel: 604 0094 • E-post: annika@koda.ee
2. mai
Välismessikoolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
3. mai
Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee
4. mai
Õppepäev „Kohustuste täitmise tagamine” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee
4. mai
Hommikukohv suursaadikuga: Eesti asjur Afganistanis – Tanel Sepp Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
5., 6. ja 13. mai
Ekspordiplaani koostamise koolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
11.–13. mai
Kontaktkohtumised energia- ja keskkonnasektori ettevõtetele Madriidis – GENERA 2011 Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
16. mai
Välismessikoolitus Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
16. mai
Peterburi suunaline äriseminar Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
18. mai
Õppepäev „Kohustuste täitmise tagamine” Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee
18. mai
Õppepäev „Kohustuste täitmise tagamine” Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post:toomas@koda.ee
18.–19. mai
Kontaktkohtumiste üritus „Unlocking the Potential” Maltal Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
4. mai
Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Gruusias – Toomas Lukk Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
23.–27. mai
Ärivisiit Moldovasse Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
6. juuni
Välismessikoolitus Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
11. juuni
Kaubanduskoja tenniseturniir Pärnu Kesklinna Tenniseväljakutel (Ringi 14a, Pärnu) Annika Eesmaa • Tel: 604 0094 • E-post: annika@koda.ee
Kaubanduskoja tegevusest majandusja hariduspoliitika kujundamisel
4
Seadusandlus Kas ehitusloa tü histamine on võimalik pärast ehitisele kasutusloa andmist?
5
E-raha asutuste regulatsiooni täiendamine
7
Konjunktuur Eesti majanduse olukord jätkab paranemist: majanduskliima indeks tõusis 6,3 punktile
8
Euroopa uudised Mida teha tuumajäätmetega?
10
Hariduspoliitika Tagasivaade Kaubanduskoja haridusteemalistele tegemistele märtsis 2011
13
Ekspordi Akadeemia 30. märtsil toimunud Ekspordi Akadeemia seminaril räägiti koostöö väärtusest
14
Välissuhted Kasahstani presidendi riigivisiit Eestisse
15
Tagasivaade Eesti ettevõtjatega Norras
16
Hommikukohvil suursaadikuga esines Eesti suursaadik Hispaanias härra Toomas Kahur
18
Teated
19
Uued liikmed
23
Riigihanketeated
Koostööpakkumised
Liikmelt liikmele
24
25
25
4
Juhtkiri
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Kaubanduskoja tegevusest majandus- ja hariduspoliitika kujundamisel Väljavõte Kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani kõnest Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse üldkoosolekul 14. aprillil. Toomas Luman Kaubanduskoja juhatuse esimees
T
raditsiooniliselt on kord aas-
torid, mis võimaldavad ettevõtjatel
tevõtjatel lasuvate aruandluskohus-
damisele ja infovahetuse tõhusta-
tas kokkuvõtete ja aruannete
senisest rohkem oma igapäevasele
tuste vähendamise suunas, peab
misele. Senised edukad ideed ja
tegemise aeg ja mul on hea meel
põhitegevusele pühenduda. Olu-
dubleeriva andmekogumise välti-
projektid peavad jätkuma ka tuleva-
näha, et leidub aktiivseid liikmeid,
kord, kus näiteks olulised maksu-
mine olema riigi jätkuv prioriteet.
tel aastatel.
keda huvitab Kaubanduskoja käe-
seadused muutuvad mitu korda
Olukord, kus keskmisel Eestis tegut-
käik.
aastas, ei ole see, mida ettevõtjad
seval ettevõtjal tuleb ligikaudu kord
Oleme tänaseks juba teinud ette-
näha sooviksid. Stabiilsus ei tähen-
nädalas esitada mõnele ametiasu-
paneku ekspordijuhi kutsestandardi
2010 aasta kokkuvõttest on aga
da, et vajalikud muudatused peavad
tusele oma tegevuse kohta arvukalt
koostamiseks, mis oleks üheks nur-
palju olulisem see, millest lähtume
ootama, kuid iga muudatuse vajadus
andmeid tundub ebamõistlikuna.
gakiviks vastava õppekava loomi-
oma tegevuses täna, homme ja üle-
peab olema põhjalikult kaalutud.
Riik vajab otsuste langetamiseks
sel. Need tegevused on käima
homme. On tõsi, et majanduskriis
Mõjude analüüs peab eelnema igale
adekvaatset informatsiooni majan-
lükatud ja vajavad lõpuleviimist. Tä-
on täna leevenemas ja kevadele ko-
eelnõule ning andma vastuse sellele,
duses toimuvast, kuid ka siin tuleb
na tegeleb ekspordi küsimustega
haselt on meeleolud positiivsemad.
milleks muudatus vajalik on, millised
lähtuda proportsionaalsusest. Pea-
enamikes ettevõtetes tegevjuht ise −
Loodan, et see annab ka Eesti et-
on alternatiivsed lahendused ning
me jõudma selleni, et kui riik on kord
lisaks veel personalijuhi, müügijuhi
tevõtjatele energiat ja jõudu aktiivset
kuidas mõjutavad soovitud muuda-
infot küsinud ja seda saanud, ei
ja finantsspetsialisti ülesannetega.
äritegevust jätkata, häid ideid seni-
tused ettevõtjate halduskoormust.
peaks seda kordama.
Äritegevust edasi arendades ollakse
sest hoogsamalt käima lükata ning
Lisaks eelnevale mõjude analüüsile
jätkuvalt Eesti majanduse arengus-
tuleks üha enam tähelepanu pöörata
se panustada.
ka mõjude järelhindamisele.
aga paratamatult silmitsi vajadusega
Eksport
võtta tööle juba vastava valdkonna kvalifitseeritud spetsialist. Täna on
Eelmisel aastal läbiviidud ekspordi-
need võimalused ekspordispetsialistide osas väga piiratud.
Sobiv hetk on siinkohal heita pilk ka
Ettevõtlusvabadus on üks põhiva-
probleemide uuring andis meile hea
nendele põhimõtetele ja teemadele,
badustest, mille garandiks on põhi-
ülevaate nendest nö pudelikaeltest,
mis on järgmiste aastate jooksul
seadus.
peab
mis meie ettevõtteid enim eks-
Kaubanduskoja tegevuses olulised.
olema kujundatud ka õiguskesk-
pordipotentsiaali arendamisel takis-
Oleme jaotanud vastavad prioritee-
kond. Mistahes ettevõtlust piiravate
tavad: vähene koostöö, kvalifitsee-
Ettevõtjatega tööjõuturust rääkides
did neljaks:
meetmete puhul on oluline tagada,
ritud oskustööjõu ja ekspordijuhtide
kuuleme me jätkuvalt, et enim on
üldine majanduskesk-
et soovitud vahendid selleks oleksid
puudumine ning jätkuvad vajaka-
puudus kvalifitseeritud oskustööta-
proportsionaalsed ja vajalikud. Et-
jäämised teadmistes. Need on
jatest. Ei ole saladuseks, et nii on
eksport;
tevõtlus areneb kõige edukamalt
teemad, millega Eestis paratamatult
see olnud juba aastaid. Jätkuvalt
tööjõuturg;
vaba turumajanduse ja ausa kon-
tegeleda tuleb – nii Kaubandus-
näeme, et lisaks tööjõuvajaduse
hariduspoliitika.
kurentsi tingimustes, kus keelde ja
kojas kui ka ettevõtjaid toetavates
pikaajalisele mudelipõhisele prog-
piiranguid rakendatakse minimaal-
tugistruktuurides. Olulist rolli peavad
noosile, mis keskendub ametikoh-
selt, kuid efektiivselt.
selles täitma ka Eesti majandus-
tadele ja sektoritele, tuleb kesken-
diplomaadid ning -esindajad. Kau-
duda oluliselt rohkem just puudu-
konna stabiilsus;
Esiteks õiguskeskkonna stabiilsus.
Sellest
lähtuvalt
Usume, et just seadusandluse ja
Tööjõuturg
poliitikate stabiilsus, sh eriti maksu-
Kuigi ministeeriumid on astunud
banduskoja roll saab siin olla
olevate kompetentside väljaselgi-
süsteemi stabiilsus on need fak-
viimastel aastatel olulisi samme et-
eelkõige suunatud koostöö eden-
tamisele. See, kui teame, et ette-
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Kaubanduskoja üldkoosolekul valiti juhatuse liikmeteks eelnevalt üles seatud 15 ettevõtjat, kes kuulusid ka seni tegutsenud juhatusse ning jätkavad ka järgneva nelja aasta jooksul. Kaubanduskoja juhatuse esimees: • TOOMAS LUMAN, Nordic Contractors AS, juhatuse esimees Kaubanduskoja juhatuse liikmed: • VÄINO KALDOJA, Silberauto AS, juhatuse esimees • VALDO KALM, EMT AS, juhatuse esimees • JUHAN KOLK, Alexela Oil AS, nõukogu liige • GUNNAR KRAFT, Sangar AS, juhatuse esimees • ENN KUNILA, Liviko AS, nõukogu esimees • JÜRI KÄO, NG Investeeringud OÜ, juhatuse esimees • MEELIS MILDER, Baltika AS, juhatuse esimees • TIINA MÕIS, Genteel AS, juhataja • FELIKS MÄGUS, Nordic Hotels OÜ, juhatuse esimees • ENDEL PALLA, Harju Elekter AS, nõukogu esimees • NEINAR SELI, Estiko AS, nõukogu esimees • JAAN TOOTS, Rotermann Grupp OÜ, nõukogu esimees • KOIT UUS, Uuemõisa Invest AS, juhataja • ENN VESKIMÄGI, Standard AS, juhatuse esimees
võtjatel on lähimatel aastatel vaja
teemi ja koolikorraldust korrasta-
1000 inseneri, ei vii meid kuigivõrd
mata on võimatu tõsta Eesti rah-
edasi, sest vaja oleks selgitada välja, milliste kompetentsidega
Seadusandlus
5
Kas ehitusloa tühistamine on võimalik pärast ehitisele kasutusloa andmist? Mart Kägu Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
A
eg-ajalt on ikka ette tulnud
varasemalt ehitusloa tühistamist
juhtumeid, kus ehitised on
käsitlenud, kuid seniste Riigikohtu
vusvahelist konkurentsivõimet ja
püstitatud ja pärast ilmnevad prob-
lahendite pinnalt pole väga üheselt
tagada edu tulevikus.
leemid seoses ehituslubade ja ka-
võimalik öelda seda, kas ehitusloa
sutuslubadega, mida väljastavad
tühistamine on võimalik ka pärast
riik või kohalikud omavalitsused.
kasutusloa väljastamist või mitte (vt
peavad need inimesed olema. Vajalik on analüüsida, kas senine
Olen ka varem öelnud, et kooli-
metoodika ning kogutav statistika
lõpetajate teadmiste ja oskuste
on selle eesmärgi saavutamiseks
lähendamine tööturu vajadustele
piisavad ja asjakohased.
eeldab koolitunnis õpitava suuremat sidustamist „päriseluga kõi-
Teiseks oluliseks probleemiks on
kidel haridustasemetel. Samuti ole-
noorte ja tööturule sisenevate ini-
me jätkuvalt veendunud, et põhi-
meste ootuste ja ettevõtjate poolt
kool peab olema kõigile ja kõikjal
reaalselt pakutavate võimaluste
võrdselt kättesaadav ning riiklikult
vahel esinev vastuolu. Vajalik on
juhitud nn võrdsuskooli põhimõttel.
leida viise, kuidas vähendada
nt 3-3-1-33-05, 3-3-1-25-02). Maini-
Ehitusloa tühistamine pole võimalik pärast seda, kui ehitise suhtes on välja antud kasutusluba. Ehitusloa tühistamine on võimalik enne kasutusloa väljastamist.
tud otsusega asuti seisukohale, et ehitusloa tühistamine pole võimalik pärast seda, kui ehitise suhtes on välja antud kasutusluba. Ehitusloa tühistamine on võimalik enne kasutusloa väljastamist.
Asjaolud ja kohtumenetlus I ja II astme kohtutes
täna esinevat vastuolu noorte
Eestis on tööpuuduse tase täna
haridusvalikute ja palgaootuste
jätkuvalt kõrge. Tegemist on tõsise
Eelkõige seonduvad probleemid
Antud lahendis olid asjaolud lühi-
ning ettevõtjate vajaduste ja või-
probleemiga, millega tuleb tege-
ehitise vastavusega ehitusloas
dalt järgmised. Kohalik omavalitsus
maluste vahel. Üks on selge −
leda, kuid mööda ei tohi vaadata
märgitule ja hoone kasutamisega
kehtestas 2006. a ettevõtjale A ku-
noored peavad saama senisest
sellestki, et ka tulevased tööturule
selleks mitte ettenähtud otstar-
uluva järveäärse kinnistu suhtes
rohkem infot tööjaotusest ühis-
sisenejad peavad saama haridus-
beks. Kui juba püstitatud ehitise
detailplaneeringu, mis lubas kin-
konnas täna ja tulevikus. Vajalik
süsteemist kaasa sellised osku-
puhul puudub ehitusluba või see
nistule ehitada paadikuurina kasu-
on suurendada noorte teadlikkust
sed, mis muudavad nad tööturul
tühistatakse, siis kaasneb sellega
tatava ehitise. Kohalik omavalitsus
ettevõtlusest, tootmisest ja töö-
rakendatavaks.
suure tõenäosusega ehitise lam-
väljastas 2006. aastal ka vastava
mutamine. Seega pole ehitusloa
ehitusloa ning 2008. aastal anti ehi-
Olen veendunud, et Koda osaleb
olemasolu ja kehtivus teisejärgu-
tisele kasutusluba. Kasutusluba
Kõike eelmainitut peab ilmtingi-
jätkuvalt aktiivselt karjäärinõusta-
lise tähendusega. Kuid mis aja
väljastati korraldusega, milles oli
mata toetama ka kaasaegne ning
missüsteemi ellurakendamisel ja
jooksul saab üldse toimuda ehi-
märgitud ehitise (paadikuuri) kasu-
stabiilne õiguskeskkond ja vaja-
ettevõtlushariduse edendamisel.
tusloa tühistamine?
tusotstarbeks kuur, saun, garaaž,
turust tervikuna.
dusel ka maksupoliitika.
suvila, aiamaja (reaalselt olid seal Siinkohal loodan ma kõigi teie
Sellele küsimusele vastas Riigiko-
saun, elu- ja puhkeruumid). Paadi-
panusele ettevõtjate hääle kuul-
hus eelmise aasta lõpus tehtud la-
kuur ise moodustas reaalselt ehi-
davakstegemisel. Tänasel üldko-
hendis (3-3-1-63-10), kus selgitati
tisest kõigest ca 20%. Seega oli
Neljandaks oluliseks teemaks on
gul osalemine seda tahet ka kin-
täpsemalt, millal on võimalik ehi-
korraldus vastuolus detailplanee-
hariduspoliitika. Ilma haridussüs-
nitab.
tusluba tühistada. Riigikohus on ka
ringuga. Keskkonnainspektsioon
Hariduspoliitika
6
Seadusandlus
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
esitas 2008. aastal protesti vastava
tusloa väljastamist, mistõttu rikuks
sisuliselt ehitise valmimine. Ehitus-
se olukorra saavutamiseks, mis
detailplaneeringu, ehitusloa ja kasu-
kasutusloa tühistamine õiguspärase
loa õiguslik toime ammendub see-
võib tähendada ka ehitise ümber-
tusloa tühistamiseks. Protestis juhiti
ootuse põhimõtet. Keskkonnains-
tõttu ehitisele kasutusloa väljastami-
ehitamist või isegi lammutamist.
tähelepanu asjaolule, et detailpla-
pektsioon esitas seepeale apellat-
sega. Ehitisele antud ehitusluba
neeringuga lubati paadikuur ehitada
siooni, milles leidis, et kohtu seisu-
kehtib kuni ehitisele kasutusloa and-
Mis puutub nö paadikuurile antud
osaliselt järve kallasrajale, mis on
koht, mille kohaselt detailplanee-
miseni, pärast kasutusloa andmist
kasutusloasse, siis see oli Riigikoh-
vastuolus nii looduskaitseseaduse
ringu ja ehitusloa tühistamine pole
kaotab ehitusluba kehtivuse. Pärast
tu hinnangul antud õigusvastaselt,
kui ka veeseadusega. Lisaks eeltoo-
võimalik pärast kasutusloa väljas-
ehitisele kasutusloa andmist ei ole
sest eelkirjeldatud ehitise (hoones
dule asub nö paadikuur järveäärses
tamist, on väär.
võimalik ehitise nõuetelevastavust
oli saun ja eluruumid) püstitamine
vaidlustada ehitusloa peale protesti
ehituskeeluvööndisse on keelatud.
ehituskeeluvööndis, kuhu oleks lubatud ehitada küll paadikuur, ent mitte
Ringkonnakohtu otsus oligi vastu-
või tühistamiskaebuse esitamise teel.
Riigikohus rõhutas ka seda, et vaa-
hoone, mille kasutusotstarve paadi-
pidine halduskohtu otsusele ning
Samuti ei saa haldusorgan enam
tamata asjaolule, et protest esitati
kuurina on ilmselgelt teisejärguline.
eelviidatud detailplaneering, ehitus-
ehitusluba tühistada.
Keskkonnainspektsiooni poolt ca üheksa kuud pärast kasutusloa väl-
ja kasutusluba tühistati. Seepeale Halduskohus leidis, et detailplanee-
kaebaski ettevõte A otsuse edasi
Riigikohus selgitas täpsustavalt, et
jastamist pole põhjendatud õigus-
ringut, ehitusluba ega kasutusluba
Riigikohtusse.
kasutusloa andmisel ei kontrolli hal-
pärase ootuse põhimõttele tugi-
pole võimalik tühistada. Haldusko-
dusorgan mitte üksnes ehitise vas-
nedes jätta kasutusluba jõusse.
hus tugines oma otsuses eelkõige
tavust ehitusprojektile, vaid ka ehiti-
Seda just põhjusel, et kinnisvara-
se nõuetelevastavust laiemalt. See-
arendusega tegelev ettevõte pidi
haldusmenetluse seaduse § 61 lõi-
Riigikohtu seisukoht
kele 2, mis ütleb, et haldusakt kehtib
Riigikohus märkis oma lahendis es-
ga tuleb haldusorganil juhul, kui
mõistma ehituskeeluvööndisse ehi-
kuni/.../haldusaktiga antud õiguse
malt detailplaneeringu kohta, et de-
kasutusloa menetluses ilmneb, et
tamist lubava ehitusloa õigusvasta-
lõpliku realiseerimiseni või kohus-
tailplaneering ei kaota kehtivust
ehitusluba on välja antud õigusvas-
sust.
tuse täitmiseni/.../. Eeltoodust tule-
sellega kavandatu elluviimisel. Vii-
taselt, kaaluda ehitusloa kehtetuks
nevalt oli kohus seisukohal, et kuna
mast seetõttu, et detailplaneerin-
tunnistamise või muutmise vaja-
Kokkuvõttes asus Riigikohus niisiis
detailplaneeringuga
guga
dust.
seisukohale, et kui ehitisele on väl-
kavandatud
määratletud
ehitusõiguse
jastatud kasutusluba, siis ehitusluba
paadikuurile on antud ehitusluba,
tingimused kehtivad võimalike pla-
kuur on lõpuni valmis ehitatud ning
neeringualale püstitatavate ehitiste
Käesolevas asjas oli aga ehitisele
pole enam võimalik tühistada. Ehi-
sellele on antud ka kasutusluba, on
suhtes üldiselt, mitte üksnes ehitiste
juba väljastatud kasutusluba, mis-
tusloa tühistamine on võimalik enne
detailplaneering selles osas reali-
esmakordsel püstitamisel. Seetõttu
tõttu oli ehitusluba oma kehtivuse
kasutusloa väljastamist.
seeritud ning kaotanud oma kehti-
ei mõjuta ehituslubade väljastamine
kaotanud ning selle tühistamine koh-
vuse. Ehitusloa tühistamise võima-
detailplaneeringu regulatsiooni keh-
tu poolt ei olnuks enam võimalik.
Tuleb mainida, et antud Riigikohtu
tust selgitas kohus analoogselt −
tivust. Seega on detailplaneeringu
Riigikohus selgitas, et selleks, et
otsuse suhtes esitati ka üks eriarva-
paadikuuri valmimisega (sellele oli
kehtestamise otsuse tühistamine
vaidlustada halduskohtus juba val-
mus, mis juhib tähelepanu sellele, et
antud kasutusluba) kaotas kehtivu-
võimalik (ei kohaldu haldusmenet-
minud ehitise, millele on antud ka-
kõnealuse Riigikohtu otsuse koha-
se ka ehitusluba. Kasutusloa puhul
luse § 61 lg 2).
sutusluba, õiguspärasust, tuleb
selt muutub tegelikult väga küsi-
esitada kaebus ehitise kasutusloa
tavaks lammutusettekirjutuse tege-
selgitas kohus, et kuivõrd ehitusluba ei saa tühistada, siis ei saa ka kasu-
Ehitusloa tühistatavuse osas selgi-
tühistamiseks. Kasutusloa tühis-
mise võimalikkus kasutusloa saa-
tusluba tühistada ning pealegi esi-
tas Riigikohus järgmist. Kasutusloa
tamise korral tuleb haldusorganil
nud ehitise suhtes, mille püstitami-
tati protest ca 9 kuud pärast kasu-
andmisega ehitisele fikseeritakse
teha isikule ettekirjutus õiguspära-
sel on rikutud ehitusluba.
Kasutusloa andmisega ehitisele fikseeritakse sisuliselt ehitise valmimine. Ehitusloa õiguslik toime ammendub seetõttu ehitisele kasutusloa väljastamisega. Riigikohus selgitas, et selleks, et vaidlustada halduskohtus juba valminud ehitise, millele on antud kasutusluba, õiguspärasust, tuleb esitada kaebus ehitise kasutusloa tühistamiseks.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Seadusandlus
7
E-raha asutuste regulatsiooni täiendamine Rahandusministeeriumi poolt on muutmisel makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, põhirõhuga uuendada e-raha asutuste regulatsiooni.
Koidu Mölderson Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
E
elnõu seletuskirjas on toodud
täpsustatakse e-raha väljastami-
tatavate teenuste ringi, nt võib e-
Teatavad erandid (ei pea rakenda-
lühidalt, mille osas peamised
se ja tagastamise (tagasivõt-
raha asutus edaspidi väljastada
ma rangeid e-raha asutustele keht-
muudatused tulevad:
mise) aluseid, mille kohaselt on
laenu enda vahendite arvelt, ehkki
estatud
ühtlustatakse e-raha asutuste
tarbijal senisest suurem õigus
laenu ei tohi endiselt anda nendest
jagunemise, kontrolli jms nõudeid)
ning muude e-raha väljastajate
igal ajahetkel vahetada e-raha
vahenditest, mis on saadud e-raha
e-raha teenuste osutajatele on sä-
(nt isikud, kes väljastavad e-
tagasi reaalseks rahaks.
vastu antud klientide rahast.
testatud eelnõuga neile äriühingu-
tegevusloa,
ühinemise-
tele, kelle väljastatud e-raha sead-
raha, kuid võimaldavad selle ka-
E-raha asutuseks võib edaspidi olla mistahes äriühing, kelle püsiv tegevus on enda nimel e-raha väljastamine – st, et antakse võimalus ka e-raha asutamine muu äriühingu vormis.
Endiselt jääb kehtima põhimõte, et
mele
e-rahana ei käsitata selliseid ette-
summa on 150 eurot ühe kalendri-
maksega maksevahendeid, mis on
aasta kohta, seda juhul, kui kesk-
välja töötatud konkreetsete kaupade/
mine väljastatud e-raha maht (s.o
teenuste jaoks ja mida kasutatakse
väljastatud e-rahaga seotud rahal-
maksevahendina üksnes piiratud
iste kohustuste keskmine üldsum-
viisil, nt ostes kaupu või teenuseid
ma iga kalendripäeva lõpus eelneva
ainult selle kaupleja kaupluses või
kuue kalendrikuu jooksul) ei ole
kauplusteketis või ka spetsiaalse va-
suurem kui 500 000 eurot. Selline
liku kaupade või teenuste ostmi-
äriühing peab asuma Eestis, ei või
ulatuses vahendeid, mida saab
seks, olenemata müügipunkti geo-
asutada filiaali välisriigis ega osu-
kasutada makseteks erinevate
Kehtiv seadus piirab väga olulises
graafilisest asukohast. Sama kehtib
tada piiriüleseid teenuseid.
toodete ja teenuste tarbimisel.
ulatuses seda, kes võib olla e-raha
ka e-raha väljastajaga sõlmitud
E-raha definitsiooni alla läheb nii
asutus ja milliste tegevustega võib
kaubanduslepingu alusel teenuse-
Hetkel on eelnõu seletuskirjas muu-
e-raha, mis hoitakse nö makse-
e-raha asutus tegeleda. Kui kehtiva
pakkujate piiratud võrgus või piiratud
datuste jõustumise tähtajaks 30. aprill
terminalides maksehoidja valdu-
seaduse kohaselt on õigus e-raha
valiku kaupade või teenuste oman-
ning juba tegutsevatele ettevõtetele
ses (ettemakstud kaardid või
asutuseks olla vaid aktsiaseltsidel,
damiseks (näiteks kaupluste klien-
oma tegevuse seadusega kooskõlla
elektroonilised kanalid) või on
kelle peamine ja püsiv tegevus on
dikaardid, tanklakaardid, liikme-
viimiseks antakse lühike ülemineku-
talletatud serverisse (võrgustiku
e-raha väljastamine ning keelatud
kaardid, ühistranspordikaardid, toi-
periood, mis saab eeldatavalt olema
või tarkvara lahendusel põhinev
laenu andmine, siis eelnõuga on
dutalongid ja teenuskaardid jmt
oktoobri lõpp 2011; ettevõtetele, kes
e-raha);
sutamist piiratud ulatuses) tegevusele seatud nõuded, seda põhjusel, et need omavad oma tegevuses sarnast iseloomu; lihtsustatakse ning muudetakse neutraalsemaks e-raha definitsiooni, mis peaks katma rohkem olukordi, kus teenusepakkuja (eraha asutus või krediidiasutus) emiteerib ettemakstud väärtuse
salvestatav
maksimaalne
laiendatud e-raha asutuste definit-
teenusepakkujate võrgustike jaoks
tegutsevad § 12 toodud erandi alusel,
kehtestatakse uus liberaalsem
siooni. E-raha asutuseks on, eelnõu
väljatöötatud kaardid). Kui selline
kohaldatakse üleminekuaega kuni
usaldatavusnõuete raamistik e-
kohaselt, mistahes äriühing, kelle
sihtotstarbeline maksevahend muu-
järgmise aasta aprilli lõpuni.
raha asutustele, mille kohaselt
püsiv tegevus on enda nimel e-raha
tub nö laialt kasutatavaks makseva-
alandatakse eelkõige kapitali
väljastamine – see tähendab, et an-
hendiks, mida tunnustavad e-raha
nõuet 1 miljonilt eurolt 350 000
takse võimalus ka e-raha asutamine
väljastajaga lepinguliselt mitte seo-
eurole selleks, et võimaldada
muu äriühingu, näiteks osaühingu,
tud kolmandad isikud, tuleb sellise
turule pääseda ka väiksematel
vormis. Muudatustega ei piiritleta
e-raha väljastaja tegevus viia koos-
teenusepakkujatel;
enam e-raha asutuste poolt osu-
kõlla käesoleva eelnõu sätetega.
Täpsemalt saab eelnõu ja seletuskirjaga tutvuda meie kodulehel ning oodatud on ka kommentaarid ja ettepanekud e-postiaadressile koidu@koda.ee.
8
Konjunktuur
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Eesti majanduse olukord jätkab paranemist: majanduskliima indeks tõusis 6,3 punktile Leev Kuum Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur
E
Majanduse seisundit hinnati esmakordselt kaheaastase vaheaja järel, rahuldavaks.
Konjunktuuriinstituudi
Ekspertide hinnangud majanduse
kriisi ajal sisemajanduse kogupro-
(EKI) ekspertide paneeli märt-
üldolukorra kohta jagunesid märtsis
duktist kiiremini (ligi poole võrra) ja
2011 järgmiselt (%):
nende taastumine on toimunud aeg-
esti
sikuu hinnangutest nähtub, et ma-
lasemalt. Suuresti on selle põhju-
janduse üldolukord on eelmise vaatlusega (detsember 2010) võr-
Olukord on hea –
seks äriettevõtete madal kasumlik-
reldes taas sammu võrra paranenud.
17% ekspertidest
kus ja sellest tulenev kapitali puudus.
Mis veelgi olulisem – majanduse
Olukord on rahuldav –
seisundit hinnati esmakordselt ka-
66% ekspertidest
Investeeringute olukorda hindasid
heaastase vaheaja järel, rahulda-
Olukord on halb –
eksperdid märtsis 2,8 punktiga, mis
vaks. Majandusolukorra jätkuvat
17% ekspertidest
on sama kui 2010. a detsembris.
paranemist EKI ekspertide grupp
Ekspertide individuaalsed vastused
Koondhinnang – 5,0 punkti ¹
üsna üksmeelselt ka detsembris
jagunevad järgmiselt (%):
prognoosis (detsembris olid sellel
Investeeringute olukorda hindas eks-
arvamusel 67% ekspertidest). Siis
pertide grupp märtsis oluliselt halve-
panustati eelkõige töötlevale töös-
maks majanduse üldolukorrast − nii
tusele, mis juba aasta tagasi sai eks-
on see olnud kogu kriisiperioodi
pordi toel „tuule tiibadesse”.
jooksul. Investeeringud vähenesid
Olukord on hea – 17% ekspertidest Olukord on rahuldav – 11% ekspertidest
Eesti majandusolukord ja prognoos 6 kuu pärast Kogu majandus Hea Parem
9 8 7 6
Rahuldav Sama
5 4 3 2
Halb Halvem
1 1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Konjunktuur
9
Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet
MAJANDUSRUUM kolmapäeviti kell 11.00–12.00, kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00 Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.
Olukord on halb –
Olukord on halb –
72% ekspertidest
33% ekspertidest
Koondhinnang – 2,8 punkti
see ühendab endas riigi hetkeolu-
Olukord on siis parem –
korra hinnangu lähema 6 kuu aren-
67% ekspertidest
Koondhinnang – 3,7 punkti
guväljavaadetega. Märtsis tõusis
Olukord on umbes sama –
Eesti majanduskliima indeks 6,3
33% ekspertidest Eratarbimise olukord on investee-
Eratarbimine, mis vähenes veel ka
ringute omast mõnevõrra parem
2010. aastal (-1,9%) peaks käesol-
ning siin võib rääkida ka teatud
eval aastal mõnevõrra kasvama ja
progressist viimastel vaatlustel: sep-
seda tänu tööhõive paranemisele ja
tembris 2,7 punkti, detsembris 3,4
mõningasele palgatõusule.
punktile, mis on selgelt üle rahul-
Olukord on siis halvem –
dava taseme (5,0 punkti). Võrdlu-
0% ekspertidest
seks olgu märgitud, et sama me-
Ootused kokku – 7,7 punkti
toodika alusel arvutatud EL-27 riikiPositiivsete ootuste kinnituseks võib
de keskmine majanduskliima näitaja
öelda, et 2010. aasta IV kvartalis
oli k.a jaanuaris 5,6 punkti. Seejuu-
Ekspertide hinnangud märtsis jagu-
Majanduse edasiste väljavaadete
kasvas SKP 6,7% ja tööstustoodang
res Soome 5,9 punkti, Rootsi 7,2
nesid järgmiselt (%):
osas näitas märtsi küsitlus, et EKI
suurenes 34,7% (aasta varasemaga
punkti, Saksamaa 7,1 punkti, Läti
ekspertide paneel on tervikuna seda
võrreldes).
5,0 punkti ja Leedu 5,5 punkti.
punkti ja märtsis (2011) 3,7 punkti.
meelt, et positiivsed muutused jätku-
Olukord on hea – 0% ekspertidest Olukord on rahuldav – 67% ekspertidest
vad eeloleval 6 kuul. Täpsemalt hin-
Rahvusvaheliselt on riigi majandu-
dasid eksperdid majanduse üldolu-
solukorra kõige kaalukamaks näita-
hea – 9 punkti, rahuldav 5 – punkti,
korda 6 kuu pärast järgmiselt (%):
jaks majanduskliima indeks kuna
halb – 1 punkt.
¹ Punktid on tuletatud hinnangutest:
Eesti majandusolukord ja prognoos 6 kuu pärast Investeeringud Hea Parem
9 8 7 6
Rahuldav Sama
5 4 3 2
Halb Halvem
1 1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
10
Euroopa uudised
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Mida teha tuumajäätmetega? 2008. aasta aruande andmetel on ELis 143 töötavat tuumaelektrijaama (reaktorit) − Belgias 7, Bulgaarias 2, Hispaanias 8, Hollandis 1, Prantsusmaal 58, Rootsis 10, Rumeenias 2, Saksamaal 17, Slovakkias 4, Sloveenias 1, Soomes 4, Tšehhis 6, Ungaris 4 ja Suurbritannias 19. Lisaks sellele on mitmeid suletud jaamu ning muid tuumarajatisi, nt rajatised kasutatud tuumakütuse ümbertöötlemiseks, mis toodavad radioaktiivseid jäätmeid. Reet Teder Kaubanduskoja esindaja EMSKs
I
gal aastal toodab Euroopa Liit
kõrge radioaktiivsusega jäätmete
lakse ühel meelel selles, et ajutine
suure tõenäosusega ka jätkub, liht-
keskmiselt 280 kuupmeetrit kõr-
hulk aastatel 2000-2005 keskmiselt
pikaajaline ladustamine on sobilik
sustatult öeldes selle üle, kas jäät-
ge radioaktiivsusega jäätmeid, st
1,5% aastas ning vanade elektrijaa-
mis tahes lahenduse esimeses eta-
mete ladustamisel tuleb eelistada
tuumalõhustumissaadusi ja kasu-
made sulgemine suurendab seda
pis. Aga praegused hoiustamisviisid
põhjalikku matmist ja ülipikaajalist
tatud tuumakütust. Need on ülira-
veelgi. 2004. aasta lõpu seisuga
ei ole pikas perspektiivis jätkusuut-
kindlust ja ohutust või tulevikus
dioaktiivsed, sisaldavad pikaajalisi
ladustati Euroopas hinnanguliselt
likud. Praegu ei ole ELis ikka veel
juurdepääsetavat kasutamist või-
radionukliide ja eritavad märkimis-
220 000 m3 pikaajalisi madala ja
kõrge radioaktiivsusega tuumajäät-
maldavat ladustamist. Esimene viis
väärselt kuumust. Sellised jäätmed
keskmise radioaktiivsusega jäät-
mete lõpphoiustamisrajatisi, ehkki
tähendaks, et radioaktiivsed jäät-
moodustavad ca 10% toodetud ra-
meid, 7000 m3 kõrge radioaktiivsu-
Rootsi, Soome ja Prantsusmaa ka-
med ei kujutaks endast ohtu ka siis,
dioaktiivsetest jäätmetest ja sisal-
sega jäätmeid ning 38 000 tonni
vatsevad sellised rajatised töökorda
kui isegi igasugune teadmine nen-
davad 99% kogu radioaktiivsusest.
kasutatud tuumkütustest saadud
seada 2025. aastaks.
dest ja nende asukohast on kadu-
Lisaks toodetakse ELis 3600 tonni
raskemetalle. Tegelikult veelgi roh-
kasutatud tuumakütusest saadud
kem, sest arvestada tuleb esiteks ka
Kui arvestada veel, et ka riikides, kus
pidevat teadmist eeldusel, et neid
raskemetalle ning 5100 kuupmeetrit
nö mõistelist nüanssi. Nimelt ei
seni puudub eelnev tuumaenergia
jäätmeid osatakse tulevikus hästi
pikaealisi radioaktiivseid jäätmeid,
määratleta osades riikides nagu
tootmiskogemus plaanitakse ehita-
kasutada.
mille lõppladustamise meetodeid ei
Suurbritannia ja Prantsusmaa kasu-
da tuumaelektrijaamu, siis on selge,
ole veel välja töötatud. Samuti suu-
tatud tuumakütust ja ümbertöödel-
et tuumajäätmete teema on üliolu-
Lisaks vajavad selgeid lahendusi ka
reneb ka madala radioaktiivsusega
dud plutooniumi ja uraani tuuma-
line. Küsitlused on näidanud, et 93%
praegused probleemid. Näiteks kes
jäätmete hulk, millest suur osa lõpp-
jäätmena. Seda põhjusel, et kasu-
Euroopa kodanikest peavad radio-
kannab radioaktiivsete jäätmete
ladustatakse tavapärasel viisil.
tatud tuumakütus on ringlussevõt-
aktiivsete jäätmete käitlemise prob-
käitlemise kulud. Direktiivi eelnõu
miseks sobiv materjal ja ümber-
leemi lahendamist äärmiselt vajali-
kohaselt lähtutakse ka siin põhi-
töödeldud uraani ja plutooniumi
kuks ning ei soovi seda jätta tulevas-
mõttest „saastaja maksab”. Samuti
saab kasutada uue kütuse tootmi-
te põlvede hooleks. Seega tuleb la-
ka jäätmekaubandus. Direktiivi eel-
seks. Teiseks – kõik need andmed
hendus või lahendused välja töö-
nõus nähakse ette radioaktiivsete
puudutavad tsiviilotstarbelist tuuma-
tada.
jäätmete lõppladustamine samas
Igal aastal toodab Euroopa Liit keskmiselt 280 kuupmeetrit kõrge radioaktiivsusega jäätmeid.
nud. Teine viis seevastu hoiaks tallel
liikmesriigis, kus need on tekkinud,
kasutust. Lisandub ju veel militaarvaldkond, milles toimuva kohta
Euroopa Komisjon on lõpuks kon-
kui liikmesriigid ei ole sõlminud lepin-
üldine avalik teave puudub. Kõik
sulteerimiseks saatnud direktiivi ka-
gut ühes liikmesriigis asuva lõpp-
Radioaktiivsed jäätmed tekivad ka-
see kokku tähendab, et tuumajäät-
sutatud tuumakütuse ja radioak-
ladustamiskoha kasutamise kohta.
sutatud tuumakütuse ümbertöötle-
meid on rohkem.
tiivsete jäätmete käitlemise kohta.
St liikmesriikides tekkinud radioak-
See on olnud koostamisjärgus üle
tiivseid jäätmeid tuleks käidelda üksnes ELis. Kuid see ei välista ka-
misel, koheseks lõppladustamiseks mõeldud kasutatud tuumakütusest,
Esimene äriettevõttest tuumaelektri-
kümne aasta. Sellega soovitakse
tuumaelektrijaamade
tavapärase
jaam hakkas Euroopa Liidus tööle
rahvusvaheliselt kokkulepitud ohu-
sutatud tuumakütuse ümbertööta-
töö ja sulgemise käigus. Tuuma-
54 aastat tagasi. Kogu selle aja
tusnormid muuta ELis õiguslikult
misel tekkivate ümbertöötatud jäät-
elektrijaamades toodetava elektri-
jooksul on pidevalt arutletud jäät-
siduvaks ja täitmisele kuuluvaks.
mete tagasiviimist päritoluriikidesse
hulga suurenemise tõttu suurenes
mete käitlemise teemal. Üldiselt ol-
Põhimõtteline debatt on käinud, ja
väljaspool ELi. Mis ilmselt tähendab
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
aktiivse radioaktiivsete jäätmete veo jätkumist Läänemerel. Liikmesriigid on kohustatud nelja aasta jooksul käesoleva direktiivi vastuvõtmisest koostama ja esitama riiklikud programmid, kus teavi-
Euroopa uudised
Euroopa Komisjon kavatseb tulevikus suurendada liikuvust, ent saastada vähem
tatakse jäätmete hetkeasukohast ning esitatakse kavad nende käitlemiseks ja lõppladustamiseks. Juriidiliselt siduv ja jõustatav raamistik tagab, et kõik liikmesriigid kohaldavad Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri raames välja töötatud ühiseid norme kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõikidesl etappides kuni lõppladustamiseni välja.
Euroopa Komisjon võttis 28.03. 2011 vastu ulatusliku strateegia „Transport 2050”, mis aitab suurendada liikuvust, kõrvaldades peamised takistused võtmetähtsusega valdkondades, ning hoogustada majanduskasvu ja suurendada tööhõivet. Samas vähendab see märkimisväärselt Euroopa sõltuvust imporditud naftast, samuti CO2-heidet transpordi vald-
Riigid peavad koostama programmid, mis hõlmaksid ülevaadet radioaktiivsetest jäätmetest, käitlemisplaane tekkimisest kuni lõppladustamiseni, plaane lõppladustamisrajatise sulgemise järgseks ajaks, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kirjeldust, rakendamise ajalist raamistikku ja tähiseid, lõppladustamise lahenduste rakendamiseks vajalike tegevuste kirjeldust, kulude hinnangut ja valitud rahastamiskavade kirjeldust. Direktiivis ei eelistata ühtegi lõppladustamisvormi.
konnas: 2050. aastaks 60%. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja ümber kujundada Euroopa praegune transpordisüsteem. Peamised eesmärgid 2050. aastaks on lõpetada tavakütusega autode kasutamine linnades, kasutada
puudutanud pigem tuumajaama poolt- ja vastuargumente. Paratamatult puudutab radioaktiivsete jäätmete küsimus ka meid. Niisiis, mida me eelistame?
Käesolev kirjutis on koostatud EMSKs toimunud arutelu ja EMSK arvamuse eelnõu „Ettepanek: nõukogu direktiiv kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta” põhjal.
nadevahelised ja pikamaaveod.
järelevalve ning pangad muutuma
Linnatranspordil seisab ees suur
tugevamaks ja maksevõimetute fi-
muutus – üleminek keskkonna-
nantseerimisasutuste kriiside la-
säästlikumate autode ja puhtama
hendamise süsteem tulemusliku-
kütuse kasutamisele. 50% autoka-
maks. Täna algatatud konsultat-
sutajatest lõpetab 2030. aastaks
siooni raames keskendutakse sel-
tavakütusega autode kasutamise
lele, kuidas äriühingud (mitte ainult
ning 2050. aastaks lõpetatakse
finantseerimisasutused)
praegu
nende kasutamine linnades täieli-
töötavad. Mitmed uurimused osu-
kult. Linnadevahelises transpordis
tavad, et paljusid äriühingute üld-
peaks keskpika (al 300 km) vahe-
juhtimise valdkondi on võimalik
maa puhul 50% reisijate- ja kauba-
parandada. Koostatava rohelise
veost toimuma maanteede asemel
raamatu eesmärk on seega alga-
raud- või veeteedel. Kuigi pika-
tada üldine mõttevahetus mitmel
maareisidel ja mandritevahelises
olulisel teemal.
kaubaveos on endiselt ülekaalus
Esitatud küsimustes käsitletakse
lennu- ja laevareisid, suurendavad
seda, kuidas sooline ning kutse-
uued mootorid, kütused ja liiklus-
alaste taustade, oskuste ja rah-
korraldussüsteemid tõhusust ja
vuste mitmekesisus võiks suuren-
vähendavad heidet. Väikese CO2-
dada äriühingu nõukogu tulemus-
sisaldusega kütuse osakaal len-
likku toimimist ning uuritakse, kui-
nunduses peab 2050. aastaks
das paremini kaasata aktsionäre ja
suurenema 40%-ni. Väga oluline
osanikke äriühingu üldjuhtimise
on ka intelligentsete maismaa- ja
küsimustesse. Samuti uuritakse,
veetranspordi juhtimissüsteemide
kas on vaja aktsionäride tuvasta-
kasutusele võtmine.
mist, st mehhanismi, mis võimal-
lennunduses 40% ulatuses vähese
dab emitentidel näha, kes tema
CO2-heitega keskkonnasäästlikke
aktsionärid on, ning vaadeldakse
kütuseid, vähendada meretranspordi heidet vähemalt 40% ning minna linnadevahelisel reisijate- ja kaubaveol keskmise pikkusega vahemaa puhul 50% ulatuses üle maanteetranspordilt raudtee- ja veetranspordile. Kõik see aitab sa-
Seni Eestis toimunud debatt on
11
jandi
keskpaigaks
Euroopa Komisjon uurib võimalusi äriühingute üldjuhtimise parandamiseks
vähendada
võimalusi anda investoritele ja avalikkusele asjakohasemat teavet. Kehtivate
eeskirjade
kohaselt
peaksid äriühingud, kes ei järgi äriühingu üldjuhtimise siseriiklikke soovitusi, selgitama, miks nad seda ei tee, kuid väga sageli selgitustest keeldutakse. Rohelises
transpordist tulenevat heidet 60%.
Finantskriisi üks õppetunde on, et
raamatus küsitakse, kas nende
Eesmärk on luua Euroopa ühtne
äriühingute üldjuhtimine ei ole ol-
selgituste kohta peaks olema ük-
transpordipiirkond, kus on suurem
nud piisavalt tulemuslik. Euroopa
sikasjalikumad eeskirjad ning kas
konkurents ja täielikult integreeri-
Komisjon algatas täna sel teemal
järelevalveorganitel peaks olema
tud transpordivõrk, mis ühendab
avaliku konsultatsiooni, kutsudes
rohkem sõnaõigust seoses äri-
erinevaid transpordiliike ning või-
üldsust arutlema selle üle, kuidas
ühingute aruannetega äriühingu
maldab täielikult muuta reisijate ja
laiendada äriühingute nõukogude
üldjuhtimise kohta.
kauba transpordiviisi. Selleks on
pädevust ja parandada nende
Konsultatsioon kestab 22. juulini.
tegevuskavas esitatud 40 konk-
toimimist ning paremini kaasata
Komisjon analüüsib hoolikalt kon-
reetset algatust järgmiseks aasta-
aktsionäre ja osanikke juhtimis-
sultatsiooni vastuseid ning esitab
kümneks.
tegevusse. Tähtaeg küsimustele
sügisel aruande tagasiside kohta,
Tegevuskavas püstitatakse erine-
vastamiseks on 22. juuli.
mille põhjal otsustatakse, kas on
vad eesmärgid eri liiki vedude
Kriisist õppimise tulemusena peaks
vaja selles valdkonnas vastu võtta
jaoks, milleks on linnasisesed, lin-
paranema finantseerimisasutuste
uusi eeskirju.
12
Euroopa uudised
Euroopa Komisjon tegutseb selle nimel, et lennureisijate õigused ei jääks ainult paberile Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas tegi 11. aprillil teatavaks meetmed, mille eesmärk on selgitada lennureisijate õigusi käsitlevate õigusaktide jõustamist, et tarbijad saaksid oma õigusi paremini kasutada ja tunneksid ennast kindlamini. Asepresident teatas ka kavatsusest alustada sidusrühmadega dialoogi lennureisijate õigusi käsitleva määruse (EÜ) nr 261/2004 läbivaatamiseks, et tuua selgust eelkõige sellistesse olulistesse küsimustesse nagu vastutuse piiramine erakorraliste asjaolude puhul, hüvitiste
piirmäärad,
reisiteekonna
muutmine jm valupunktid, mis hõlmavad ka reisijate kaitset pagasi käitlemise häirete ja lennuplaani muutmise korral. Euroopa Komisjoni transpordivaldkonna eest vastutav asepresident Siim Kallas märkis: „Üldiselt tähen-
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
kuute kohaldamisaastat ning ka-
sele abisummat suurendada. Viiest
Seepärast esitas Euroopa Komis-
vatseb võtta reisijate õiguste pare-
suurimast abiandjast maailmas on
jon sel nädalal romasid käsitlevate
maks kohaldamiseks üleeuroopa-
kolm ELi liikmesriigid: Prantsus-
riiklike
lisi meetmeid. Kõigepealt suuren-
maa, Saksamaa ja Ühendkuning-
Euroopa raamistiku.
datakse riiklike täitevasutuste võrgu
riik. ELi kogurahvatulust moodus-
Raamistik keskendub neljale sam-
volitusi (et võtta vajaduse korral
tab arenguabi kokku 0,43%. Aren-
bale: juurdepääs haridusele, töö-
vastu otsuseid reisijate õigustega
guvolinik Andris Piebalgs ütles,
kohtadele, tervishoiule ja eluase-
seotud küsimuste ning nende
et kuigi EL hoidis 2010. aastal
mele. Liikmesriigid peaksid määra-
ühise tõlgendamise ja jõustamise
oma liidrikohta abiandjana maa-
ma kindlaks riiklikud romade inte-
kohta). Samuti antakse välja riiklike
ilmas, moodustab abieelarve en-
gratsiooni
täitevasutuste tõlgendussuunised
diselt alla 1% riikide kogurahva-
oma territooriumil asuvale roma
piiratud liikumisvõimega reisijaid
tulust. Kui EL tahab täita oma 2015.
elanikkonna suurusele ja valdkon-
käsitleva
ning
aastaks seatud eesmärgi tõsta
nas seni tehtud tööle.
luuakse uus foorum, mille kaudu
ametlikku arenguabi 0,7%-ni kogu-
„Hoolimata osade riikide poliitikute
saada tarbijatelt, vabaühendustelt
rahvatulust, tuleb abieelarvet suu-
headest kavatsustest on enamiku
ja lennundussektoris osalejalt taga-
rendada.
romade elus viimastel aastatel vä-
sisidet kõikide reisijate õigustega
Voliniku sõnul on abi tark inves-
he muutunud,” ütles komisjoni ase-
seotud teemade kohta.
teering tulevikku. Kaasava majan-
president Viviane Reding. „Liikmes-
Lennureisijate õigusi käsitleva mää-
duskasvu ja säästva arengu eden
riikide ühine ülesanne on lõpetada
ruse läbivaatamist silmas pidades
damine partnerriikides on mõlema
romade tõrjutus – koolides, töö-
alustab komisjon 2011. aastal mõ-
poole huvides. Piebalgsi hinnangul
kohtadel, tervishoius ja seoses elu-
juhinnangu koostamist ning avalik-
pole tõhus abi ainult kinni rahas
asemega. Kõige olulisem on minu
kusega konsulteerimist küsimustes,
ning tänavu esitab Euroopa Ko-
jaoks liikmesriikide abi selle taga-
mis hõlmavad vastutuse selget jao-
misjon ettepanekud selle kohta,
misel, et kõik roma lapsed lõpetak-
tumist erakorraliste asjaolude puhul,
kuidas tulevikus arengupoliitikat
sid
hüvitiste proportsionaalsust, reisi-
paremini suunata, koostööd paran-
Reding.
teekonna muutmist ning muid täien-
dada ja abi kohapealset mõju suu-
Romad elavad Euroopas märga-
davat arutelu nõudvaid küsimusi,
rendada.
tavalt halvemates sotsiaal-majan-
määruse
kohta
nagu reisijate õigused pagasi kaot-
davad reisijate õigustega seotud ELi õigusaktid tohutut edasiminekut ning on loonud reisijatele nn turvavõrgu, piiranud oluliselt teatavate äritavade kasutamist ning suurendanud reisijate õigusi kogu lennundussektoris. Kuid esimese kuue aasta jooksul on saadud ka hulgaliselt kogemusi ja tuvastatud
Euroopa Liit andis 2010. aastal rekordsummas arenguabi; eesmärki siiski ei täitnud
eesmärgid
vähemalt
vastavalt
põhikooli,”
ütles
duslikes tingimustes kui enamik
simineku ja lendude ümbersuunamise korral.
integratsioonistrateegiate
elanikkonnast. Kuues ELi riigis läbi
Euroopa Liidu liikmesriikidelt oodatakse romade lõimimise strateegiat
viidud uurimuse põhjal selgus, et üksnes 42% roma lastest lõpetavad põhikooli, samas kui ELi keskmine on 97,5%. Keskkoolihariduse puhul on romade osalus hinnanguliselt vaid 10%. Tööturul on romade tööhõive määr
Euroopa 10–12 miljonit roma kan-
madalam
natavad diskrimineerimise ja tõrju-
määr kõrgem. Eluasemete puhul
ja
diskrimineerimise
tuse all ning nende õigusi eira-
puudub neil tihti juurdepääs põhi-
tada. Järgmine oluline samm on
Euroopa Liidu poolt antav arengu-
takse, samal ajal kaotavad valit-
teenustele, nagu kraanivesi või
tõhustada õigusaktide jõustamist,
abi suurenes möödunud aastal 4,5
sused sissetulekus ja tootlikkuses,
elekter. Samuti on romade puhul
sest paberile pandud õigustest ei
miljardit eurot, ulatudes kokku 53,8
sest võimalikud anded võivad
täheldatav suur erinevus tervises:
piisa – neid tuleb ka tegelikkuses
miljardi euroni. See teeb EList suu-
minna kaotsi. Romade – Euroopa
romade oodatav eluiga on 10 aas-
rakendada.”
rima arenguabi andja, mille panus
suurima etnilise vähemuse – parem
tat väiksem kui ELi keskmine mees-
Euroopa Komisjon on analüüsinud
üleilmsest abist moodustab üle
majanduslik ja sotsiaalne integrat-
te 76 ja naiste 82 eluaastat.
lennureisijate õigusi käsitleva mää-
poole. Kuigi EL ei suutnud täita
sioon on vältimatu, kuid et sellel
Liikmesriigid peavad esitama riik-
ruse ja piiratud liikumisvõimega
2010. aastaks seatud eesmärki,
oleks tulemusi, on kõigil tasanditel
likud romasid käsitlevad stratee-
reisijaid käsitleva määruse esimest
suudeti vaatamata majanduslangu-
vaja tegeleda tõrjutuse põhjustega.
giad 2011. aasta lõpuks.
valdkondi, mida on võimalik täius-
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Hariduspoliitika
13
Tagasivaade Kaubanduskoja haridusteemalistele tegemistele märtsis 2011
Tiia Randma Haridusnõunik
1. märtsil toimus Kutsekojas 8-ast-
2. märtsil toimus kutseõppeasutuse
sorite koolitusel, et võtta osa ra-
23. märtsil toimus Eesti Kõrghari-
melise Euroopa Kvalifikatsiooniraa-
seaduse (KÕS) muutmise töörühma
kenduskõrgkoolide kvaliteedijuhti-
duse Kvaliteedi Agentuuris kutse-
mistiku
koosolek Väike-Maarja Õppekesku-
mise protsessis kooli välishinda-
õppeasutuste akrediteerimise juht-
jana.
rühma koosolek. Anti ülevaade käi-
rakendamise
juhtrühma Carita
ses, kus arutelu põhirõhk oli KÕSi
Blomqvist (Finnish National Board
muutmisega kaasnevate teiste sea-
of Education), Baiba Ramina (Aca-
duste ja seletuskirja arutelul.
koosolek.
Väliseksperdid
demic Information Centre of Latvia)
masolevast pilootvoorust. Pilootvoor 15. märtsil toimus Riigikantselei
viiakse läbi ehituse ja toitlustuse-
eestvõttel aruteluseminar poliitika-
hotellinduse
õppekavarühmades
ja Margaret Cameron (Scottish
3. märtsil toimus Tallinnas SA Innove
dokumendi „Eesti 2020” põhitee-
ning selles osalevad kõik kutse-
Credit and Qualifications Frame-
poolt korraldatud infopäev „Tööjõu-
made tutvustamiseks.
õppeasutused, kus õppekava paku-
work Partnership) tegid ettekande
ja koolitusvajadus“. Andres Pung
oma riikide sidumisprotsessist ning
(Haridus- ja Teadusministeeriumi
16. märtsil osales haridusnõunik In-
tulemus on koolile õppe läbiviimise
tegid ettepanekuid Eesti raporti
kutse- ja täiskasvanuosakonna juha-
fotehnoloogia ja Telekommunikat-
õiguse andmine või mitteandmine.
täiendamiseks. Eesti jaoks on jätku-
taja) tegi ülevaate Brugge kommüni-
siooni Liidu (ITL) ja Kutsekoja
Ajakava kohaselt tehakse vastavad
valt probleemiks üldhariduse tase-
keest Eesti kontekstis ning Jaanika
korraldatud konverentsil „IT-spet-
otsused maikuu lõpuks.
mete asetus. Kutsekoja juhatuse
Meriküll (Eesti Pank; Tartu Ülikool)
sialistid 2013 – Eesti konkurentsi- ja
liikme Olav Aarna sõnul pole seni
rääkis tööjõu nõudlusest ja tööjõuva-
ekspordivõime allikas”. Konverent-
28. märtsil toimus kutseõppeasu-
õiguslikku alust, mis seoks üldhari-
jaduse prognoosimisest ning kooli-
sil tutvustati IKT kutsestandardite
tuse seaduse muutmise töörühma
duse EKRiga. Ikka veel arutletakse
tusvajadusest. Kristel Jalak (Develop
väljatöötamise
ja
koosolek Tallinna Teeninduskoolis,
selle üle, kas keskharidus peaks
Design) tutvustas värsket uuringut
kavandati koostööd nii kogu IKT
kus põhiteemaks oli kutseharidusstandardi eelnõu arutelu.
takse. Akrediteerimisprotsessi lõpp-
hetkeseisust
olema kolmas või neljas tase. Eks-
tööjõu vajadusest Eesti põllumajan-
sektori kui ka konkreetsete õppe-
pertide analüüsist selgub, et kesk-
dus-, toidu- ja metsandussektoris.
asutuste ja õppekavade tasemel.
hariduse võiks paigutada neljandale
Päeva võttis kokku Maris Lauri
Päeva ülevaade ja esitlused on
31. märtsil esines haridusnõunik
tasemele. Nii on ka paljudes muu-
(Swedbank) poolt juhitud paneel-
kättesaadavad
Pärnus toimunud ümarlaual. Pärnu
des Euroopa riikides. Samuti otsus-
diskussioon teemal „Prognoos ja
(www.itl.ee).
tati, et lähiajal on vaja kindlale ot-
reaalsus - kas igavene vastuolu?“
ITLi
veebilehel
Kutsehariduskeskuses
kohtusid
kolm Pärnumaa gümnaasiumi, Tartu 17. märtsil toimus Eesti Kutseõppe
Ülikooli Pärnu Kolledž ja Mainori
8. märtsil toimus Heateo SA Noored
Edendamise Ühingu juhatuse koos-
Kõrgkool, et arutleda selle üle, mil-
1. märtsil toimus ka Kutsekoja ESF
kooli programmi eesvedamisel aru-
olek. Tehti kokkuvõtteid talvesemi-
lisel viisil oleks Pärnumaal ühiste
programmi „Kutsete süsteemi aren-
telu „Tagasi kooli” programmi raames
nari korraldusest ja kavandati järg-
jõududega kõige otstarbekam güm-
damine“ juhtrühma koosolek. Aru-
loodud andmebaasi laiendamisvõi-
nevaid tegevusi. Kaubanduskoda
naasiumi astme valikainena ettevõt-
tati Kutsekoja 2011. aasta tegevusi,
malustest. Olemasolev andmebaas
algatab arutelu erinevate asjasse-
lusõpet edaspidi pakkuda.
kutsete süsteemi osapoolte (kut-
on hea baas koolide ja ettevõtlike ini-
puutuvate ministeeriumide vahel
senõukogud ja kutsekomisjonid)
meste kokkuviimise tõhustamiseks.
kutseõppes praktilise tööna valmi-
susele jõuda.
vate toodete ja teenuste ning ma-
ülesandeid muutuvas õigusruumis ja võimalikku tulevast tegevusvald-
9.-10. märtsil osales haridusnõunik
jandustegevust reguleeriva õigus-
kondade jaotust.
SA Archimedes korraldatud asses-
ruumi sidustamiseks.
Nagu ikka, on kõik Koja liikmed oodatud kõikidel haridusteemadel kaasa rääkima!
14
Ekspordi Akadeemia
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
30. märtsil toimunud Ekspordi Akadeemia seminaril räägiti koostöö väärtusest
Peter Gornischeff Teenuste direktor
E
ASi teadmiste ja oskuste aren-
kuludest vaid kõrgema lisandväär-
ettevõtet ning tõdes, et koostöö võib
guprogrammi raames läbivii-
tusega tootmisest.
toetuda ja toimida ka üksnes usaldusel, omamata ainsatki kirjalikku
dava Ekspordi Akadeemia hooaja viimase seminari teema oli „Efektiivse
Teises ettekandes andsid Ott Lumi
lepingut. Sellist ettevõtet nimetatak-
koostöö kasumlikkus” − kuidas koos-
ja Andreas Kaju (Meta Advisory
se Imaginary Organization’iks ehk
töö ja partnerluse abil tegevust ka-
Group) ülevaate, miks ja kuidas
IOks. Dan Berglund juhib ettevõttet,
sumlikumaks muuta.
suhelda otsustajatega avalikus sek-
kus on rakendatud IO põhimõtteid.
toris. Ettevõtlus sõltub väga palju
Kümne aastaga on eksport kasva-
Esimeseks esinejaks oli Koja Pärnu
avaliku sektori tegevusest/tegevuse-
nud nullist 12 miljoni euroni, ettevõte
esinduse direktor Toomas Kuuda,
tusest. Partnerlus ja suhtlemine ava-
müüb kogu maailmas ning käive on
kes rääkis klastritest nii teoreetilisest
liku sektoriga peab põhinema pika-
16 miljonit eurot, kusjuures kasumi-
vaatenurgast kui praktilistest koge-
ajalisel plaanil. Igas riigis kehtivad
marginaal on 35%. Ettevõtte kasum
mustest
puiduklastri
omad reeglid selles osas, kuidas su-
töötaja kohta on Rootsi kõrgeim. IO
vedamisel. Kuuda juhtis tähelepanu
helda avaliku sektori esindajatega.
on süsteem, milles ettevõte määrab
sellele, et klastrit ei saa luua for-
Euroopa Liit on unikaalne, kuna on
väärtused, protsessid, aga part-
maalselt, vaid ainult eeldusel, et et-
ise loonud mehhanismid, mille abil
nerid, kes protsesse läbi viivad
tevõtjad seda ise tahavad. Klastri-
huvigruppidel on võimalik oma huve
tegutsevad väljaspool ettevõtte ju-
vormis koostöö üheks tähtsaks
ise otse kanaliseerida.
riidilist keha. Tegevusmudel annab
Pärnumaa
võimaluse väiksematel ettevõtetel
eesmärgiks on konkurentsivõime
Seminari peaesineja Dan Berglund (Smart Media Solutions) esitles oma ettevõtet ning tõdes, et koostöö võib toetuda ja toimida ka üksnes usaldusel, omamata ainsatki kirjalikku lepingut.
kasvatamine, kuna klastri majan-
Seminari peaesineja Dan Berglund
kiiresti tegutseda ja kasvada ilma
duslik edu ei tulene madalamatest
(Smart Media Solutions) esitles oma
investeeringuteta, kuna kulusid ja
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
tulusid jagatakse partneritega. Tänu IO süsteemile on Smart Media Solutions (SMS) suutnud kasvada
Marina Kaljurand Eesti suursaadik Kasahstanis
laenu võtmata. IO juhtimisel on tähtis tugev visioon, väärtushinnan-
Välissuhted
15
Kasahstani presidendi riigivisiit Eestisse
gud ning jätkusuutlik strateegia. Suhted peavad olema loodud win-
20. aprillil külastab Eestit riigivisiidiga Kasahstani
win põhimõttel ja tegevuse vundamendiks on usaldus. Võrgustikku
president Nursultan Nazarbajev – riigijuht, kes on
juhtival isikul on ülitähtis funktsioon.
olnud Kasahstani eesotsas üle 20 aasta ning kes
SMS on oma valdkonnas (multi-
sai aprilli alguses toimunud presidendivalimistel
meedia kinnitusvahendid) valinud tippsegmendi ja nende tooted mak-
rahvalt mandaadi järgmiseks ametiajaks. Viimati
savad ca 5 korda rohkem kui tu-
külastas president Nazarbajev Eestit 1994. aastal.
geva brändita konkurentide omad. SMS on enda võrgustikku liitnud maailmatasemel partnereid nii disainis, logistikas kui ka tootmises.
K
asahstanist räägitakse järjest
ne reform, mis muudab Kasahstani
enam kui Kesk-Aasia poliitili-
energiaressursside ja maavarade
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommu-
sest liidrist ja majandusvedurist,
eksportijast konkurentsivõimeliseks,
nikatsiooni Liidust, kes rääkis koos-
Euroopa Liit valmistab ette man-
kaasaegseks ja innovatiivseks ma-
tööst Eesti IKT klastris. Klastri aren-
daati läbirääkimiste alustamiseks
janduseks. Muuhulgas püstitati järg-
damise protsessis tuleb arvestada et
uue partnerlus- ja koostööleppe
mised konkreetsed eesmärgid:
see võtab aega. Klaster tekib ise,
osas, 2010. aastal oli Kasahstan
SKT 50% tõus võrreldes 2008.
seda ei saa luua, vaid klastrite teket
OSCE eesistuja – olles seejuures
saab toetada. Ta tõi välja, et võrreldes
esimene endine NSVL liiduvabariik,
aastaga 2006 on aasta 2011 muu-
kes selle õiguse sai. Lisaks sellele
tunud – esiteks koostööd on rohkem
on Kasahstanil head suhted kõigi
nii sektori sees kui sektorite vahel,
oma olulisemate partneritega –
teiseks ollakse juba valmis tegelema
lisaks Euroopa Liidule ka Venemaa,
ka teemadega, mis ei too kohest rik-
Hiina ja USAga.
Viimane külalisesineja oli Jüri Jõema
aastaga; tööjõu tootlikkuse tõus 50%-100% erinevates tööstusharudes; tõsta nafta ja gaasi eksporti 40% võrra; vähendada energeetika osakaalu 10% võrra SKTst võrreldes 2008. aastaga;
kust vaid mis loovad parema majanKasahstan on seadnud endale väga
tõsta innovatiivsete ettevõtete
ambitsioonikad eesmärgid. 2010. a
arvu 10% võrra võrreldes 2010.
Seminari viimases osas tegime
võeti vastu majanduse mitmekesis-
aastaga.
kokkuvõte Ekspordi Akadeemia
tamise ja tööstuse arendamise viie
hooajast ja rääkisime võimalikest
aasta programm, mille eesmärgiks
Seepärast on igati kohane rääkida
tulevikutegevustest. Kõlama jäi, et
on Kasahstani majanduse struktuur-
Eesti ja Kasahstani kahepoolsetest
duskeskkonna mitme aasta pärast.
auditoorium soovib kuulata eelkõige teiste ettevõtjate kogemusi. Ekspordi Akadeemia võiks ühtlasi olla kanaliks ettepanekute tegemisel avalikule sektorile. Kindlasti püüame neid ettepanekud võtta arvesse järgmise Ekspordi Akadeemia hooaja käigus, aga ka jooksvalt Koja edasises tegevuses. Täname kõiki Ekspordi Akadeemia toetajaid ja tegevustes kaasalööjaid!
Ekspordi Akadeemia korraldamist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.
Marina Kaljurand on Eesti Vabariigi esimene suursaadik Kasahstanis ning ta resideerib Tallinnas.
16
Välissuhted
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
suhetest ning eelkõige majandus-
kõige transport ja logistika, IKT ja
Kasahstanis pr Bibigül Balpykiga.
suhetest. Kõrgetasemelised visii-
e-teenused, energeetika, aga ka
Tema abiga on nii mitmedki Eesti
E
did ja kohtumised ei mõjuta ma-
põllumajandus, toiduainetetöös-
ettevõtted leidnud endale Kasah-
suursaadik
jandussuhted üleöö ega suurenda
tus, kergetööstus jne.
stanis koostööpartnerid või kasu-
Saadiku sõnum oli lihtne ja ettevõt-
likud kontaktid. President Nazar-
jaid motiveeriv − ekspordimahud
imeväel kaubavahetust, küll aga
simest päeva alustasime äriseminariga, mille avas Eesti Norras
Arti
Hilpus.
on need üheks sammuks, mida riik
Samas tuleb tunnistada, et riik
bajevi visiidi ajal kirjutatakse alla
Norra suunal näitavad kasvuten-
saab teha majandussuhete eden-
saab luua eksportimiseks ja in-
KTK koostöölepingule Atameke-
dentsi ja kvaliteetsetele toodetele on
damiseks. Rõhutab ju riigivisiit
vesteerimiseks soodsa keskkon-
niga. Valmistatakse ette koostöö-
turul nii nõudlust kui ostujõudu.
lisaks suhete (välis)poliitilisele täht-
na, aga ei saa sundida eksportima
lepingut EAS ja Kasahstani riikliku
susele ka mõlema riigi soovi aren-
või investeerima. Tänaseks on
ekspordi- ja investeerimisagentuuri
Ettevõtjatele meeldis väga Kodu-
dada majandus- ja kaubandus-
Eesti ja Kasahstani vahel sõlmitud
KAZNEX INVEST vahel. Kõik see
maja müügi- ja turundusdirektor
suhteid.
vastastikune topeltmaksustamise
peaks aitama ettevõtjaid, kes on
Andrus Leppiku ettekanne − Kodu-
vältimise leping, riigivisiidi ajal kir-
huvitatud ettevõtlusest ja/või in-
maja on eksportinud edukalt Norra
Riigivisiit on hinnang riikidevahelis-
jutatakse alla vastastikusele inves-
vesteeringutest Kasahstanis.
turule juba 13,5 aastat, sealsele
tele suhetele ning tunnistus selle
teeringute kaitse lepingule, riikide-
kohta, et suhted väärivad tõstmist
vahelised poliitilised suhted on
Kolmapäeva, 20. aprilli hommikul
toodangust. Kodumaja põhikliendid
uuele tasemele. Kasahstani presi-
head ja mõlemad riigid soovivad
maandub Tallinna lennujaamas
on peatöövõtjad ja kinnisvaraaren-
dendi visiidile eelnesid mitmed väik-
arendada majandussuhteid. Sel-
Kasahstani presidendi erilennuk
dajad.
semad sammud, alustades mitte-
lega peaksid olema loodud riigi-
ning algab Kasahstani presidendi
lüüakse Norra turul läbi hea kvali-
resideeriva suursaadiku nimetami-
poolsed eeldused ning edaspidine
Nursultan
riigivisiit
teediga − Eesti ettevõtjad pakuvad
sest Kasahstani (2007), peaministri
sõltub väga palju ettevõtjatest.
Eestisse. Loodan ja usun, et see
kvaliteetsele tootele juurde head
visiit saab olema välispoliitiliselt olu-
teenindust, koduturul tegutsevad
ja teda saatva äridelegatsiooni
turule müüakse 76,4% ettevõtte
Nazarbajevi
Andrus
Leppiku
sõnul
visiidist Astanasse (2009), Eesti ja
Kasahstan peaks olema Eesti et-
line ning majandussuhteid eden-
norralased kipuvad selles osas
Kasahstani valitsustevahelise ko-
tevõtjatele perspektiivikas ja huvi-
dav. Kasahstan, mida iseloomus-
sageli laisad olema. Lisaks tuntud
misjoni loomisest ja tööle asumi-
tav riik ja viimased aastad on
tab soodne geograafiline asukoht
müügi põhitõdedele pidas Leppik
sest (2010, 2011) ja lõpetades
näidanud, et järjest enam seda ta
ja sajanditepikkune transiidikori-
välisturgudel edukaks toimetami-
vastastikuse otsusega avada mõ-
ka on. Nii laiemas mõttes kui
doriks olemine ning mis ühendab
seks oluliseks suhtlemist välissaat-
lemas pealinnas alalised diplo-
ostjate poolest, kes vaatamata sel-
endas idamaist tarkust ja läänelikku
kondade, aukonsulite ja erialaliitu-
maatilised esindused (2011).
lele, et Kasahstani turul ei ole vii-
moderniseerimist – tasub avasta-
dega. Hästi müüvad juba teostatud
masel paarikümnel aastal õieti
mist ning on väärt saama Eestile
projektid − see on küll aeganõudev,
Täna tuleb tunnistada, et Eesti ja
Eesti kaupu olnud, mäletavad siia-
olulisemaks kaubanduspartneriks,
aga usaldusväärne. Samuti peab
Kasahstani majandussuhted on
ni Eestis toodetud piima- ja liha-
kui ta täna on.
ettevõtte koduleht olema kindlasti
väga tagasihoidlikud, vastastiku-
toodete, kommide ja konservide
sed investeeringud väikesed ja tu-
maitset. Endiselt on külakostina
Kasahhi vanasõna ütleb, et hobust
on ka kohapealse esindaja leidmi-
rism pea olematu. 2010. aastal
hinnas „Vana Tallinn” ja erinevad
ei saa hinnata enne, kui ta on sa-
ne, kes tunneks sealset kultuuri ja
moodustas kaubavahetus Kasah-
Eestis toodetud viinad.
duldatud ja inimest ei saa hinnata
äritavasid.
kohalikus keeles ning suureks abiks
enne, kui ta on rääkinud. Samuti
staniga ainult 0,5% Eesti kogukaubavahetusest. Kuigi kaubava-
Eesti toodete propageerimisele ja
võib öelda, et Kasahstani kohta ei
Konsultatsioonifirma Northern Part-
hetus on viimastel aastatel tasapisi
ettevõtjate abistamisele aitab olu-
saa anda hinnangut enne, kui ei
ners esindajad Lars Gunnar Lillek-
suurenenud, on olemasolev suur
liselt kaasa saatkonna avamine
ole seal käidud ning tutvutud nii
lev ja Jørgen Svendgård tutvus-
potentsiaal siiani kasutamata ja
Astanas käesoleva aasta septem-
riigi poliitilise ja majanduse oluko-
tasid ettevõtte alustamise protse-
arenguruumi piisavalt. Seda tõdes
bris ja Astanas resideeriva saadiku
rraga kui ka elu-olu ja kultuuriga.
duure Norras ja sealset maksu-
ka Kasahstani riikliku majandus-
ametisse nimetamine. Kusjuures
Edukat Kasahstani avastamist ja
süsteemi. Heaoluriigi Norra majan-
palati Atamekeni juhtkond visiidi ajal
saatkonna ja saadiku tegevuspiir-
julget majandustegevust Kasah-
dus baseerub peamiselt naftal,
Eestisse 2010. aasta augustis.
konnaks saavad lisaks Kasah-
stanis!
gaasil ja kalandusel. Norra tööpuu-
stanile ka Türkmenistan, Tadžiki-
dus püsib stabiilselt madala 3%
Valitsustevahelise komisjoni töö
stan ja Kõrgõzstan. Alates maist
käigus on arutatud majandus-
on Eesti kodanikele ja ettevõtjatele
suhete tänast seisu ja analüüsitud,
abiks ja toeks Välisministeeriumi
millised võiksid olla vastastikku hu-
poolt lähetatav diplomaat, kes
vitavad ning perspektiivsed koos-
hakkab kuni saatkonna avamiseni
töövaldkonnad. Pooled jõudsid
töötama aukonsulaadi ruumides.
Inflatsioon:
vastastikusele arusaamisele, et
Mitmetel Eesti ettevõtjad on juba
nendeks valdkondadeks on eel-
teinud koostööd Eesti aukonsuliga
Otsesed välisinvesteeringud:
juures. Välisfirmade jaoks atrakStatistika (2010) Elanikkond: SKT: SKT per capita: Töötus:
15,7 miljonit 177,4 mld USD 11,315 USD 6,6% 17,2% 14,5 mld USD
tiivsete sektoritena tõi Northern Partners välja järgmised valdkonnad: ehitus (eramud/korterid ja äripinnad), teede ja raudteede ehitus, mööbel
ja
sisekujundustooted
ning tööjõud tervishoius (õed, arstid, hooldusõed).
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Tagasivaade
17
Eesti ettevõtjatega Norras Viibisin 4.-7. aprillini Kaubanduskoja esindajana koos kümne Eesti ettevõtjaga ärivisiidil Norras. Delegatsiooni kuulusid ettevõtjad puidu, metalli, klaasi ja valgustuse valdkondadest, kusjuures kõige suurem oli ehitusettevõtete osakaal – kokku kolm.
Marju Naar Teenuste osakonna projektijuht
Pärast äriseminari jätkasime kontak-
traditsioonilisse
tkohtumistega Eesti ja Norra ettevõt-
Stortorvet Gjæstgiver.
Norra
restorani
jate vahel, mis oli meie ettevõtjate
et jõulisest müügikampaaniast ja
Õhtu kulmineerus suursaadiku vas-
reklaamist ei piisa, vajalik on ka
tuvõtuga Eesti saatkonnas Oslos.
põhjalik analüüs. Prognosesente-
Kõik ettevõtjad said ennast ja oma
jaoks visiidi tähtsaim osa. Kontakt-
Teisel päeval külastasime Norra fir-
res AS andmebaasid võimaldavad
ettevõtet saadikule lühidalt tutvus-
kohtumised organiseeris Norra kon-
masid, mis sobisid tegevuse poo-
võtta välja statistikat maakondade
tada.
sultatsioonifirma Norway Business
lest Eesti delegatsiooni kuuluvate
ja isegi väikeste omavalitsusük-
House, mida esindas Erling Behrens.
firmade profiiliga. Firmakülastused
suste kaupa.
Norway Business House oli Eesti et-
organiseeris samuti Norway Busi-
tevõtjate profiilid ja kodulehed põhja-
ness House. Esimeseks võõrusta-
Teise külastuse tegime Põhjamaade
likult läbi töötanud ning selle tulemu-
jaks oli Prognosesenteres AS, mille
suurimasse ehitusettevõttesse NCC
Ettevõtjad hindasid visiiti korda-
sena oli kõikidel ettevõtetel kaks koh-
põhitegevusala on ehitus- ja kinnis-
AB. Ettevõte annab tööd 18 000 töö-
läinuks. Kaubanduskoja poolt tänan
tumist, kahel firmal lausa kolm.
varasektori analüüside ja prognoo-
tajale, tegutsetakse Põhjamaades,
Eesti saatkonda Oslos, EASi ja Nor-
side teostamine Norras, Rootsis ja
Balti riikides, Saksamaal ja Vene-
way Business House’i, tänu kellele
Pärast kontaktkohtumisi mindi Norra
Taanis. Väga huvitav ja kasulik oli
maal. NCC teeb palju rahvusvahe-
kujunes see üritus sisukaks ja loo-
ettevõtjate ja Eesti saatkonna esin-
see eelkõige meie ehitusettevõt-
list koostööd, seda kontseptsiooni
detavasti produktiivseks ka pikas
dajatega
jatele. Külastuse tulemusena tõdeti,
tutvustati ka Eesti ettevõtjatele.
perspektiivis.
networking-õhtusöögile
All vasakul Tõnu Järv (Foreco Homes and Houses), loo autor, Ulvar Zeider (Andrese Klaas), Erno Niemien (Saides Narva) ja Rasmus Eesmaa (Rasmar Ehitus). Üleval vasakul Gerd Veelma (Andrese Klaas), Ürjo Jõks (Hektor Light), Vallo Visnapuu (Pärnu Puiduklaster), German Berlov (Terasman) ja Aare Roosalu (RPM Grupp).
Viimasel päeval külastasime Oslo Ehitusmessi, mis toimus Lillestrømis.
18
Tagasivaade
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Hommikukohvil suursaadikuga esines Eesti suursaadik Hispaanias härra Toomas Kahur Järjekordsel hommikukohvil suursaadikuga rääkis Eesti suursaadik Hispaanias härra Toomas Kahur oma sihtriigist ning selle iseärasustest ning võimalustest eestlastele tema pilgu läbi. Priit Raamat Teenuste osakonna projektijuht
E
ttekande alguses käsitles
Ärikultuur sarnaneb suuresti ka
on otsus kaotada hoiukassad 2011.
ei tööta ennast surnuks. Samas on
härra suursaadik müüte ja
muule – kellaaegu ja arvete täht-
aasta lõpuks ning moodustada nen-
erinevatel piirkondadel erinev kin-
stereotüüpe, mis ei vasta tõele.
aegadest kinnipidamist peetakse
de baasil pangad. Seetõttu tuleb sil-
nistunud töökultuur, mistõttu tuleb
Laialdselt levinud arusaam His-
oluliseks. Hispaanlased kiidavad
mas pidada, et niinimetatud uued ja
iga olukorda vaadelda konkreetses
paania mañana-suhtumisest ei ole
eestlaste korrektsust, arvete õige-
vanad pangad on erinevad, sest
kontekstis ning võtta asju täpselt nii
otseselt tõsi vaid pigem Ernest
aegset tasumist ja negatiivset hoia-
nende käitumine nii laenu kui muu
nagu nad on. Tegevuste jätmine vii-
Hemingway
tuntuks
kut mustade tehingute osas. His-
finantseerimise, aga ka tingimuste
masele hetkele on Hispaanias tava-
saanud arusaam − mañana tä-
paanlaste käitumine selles on sar-
osas võib olla väga erinev. See on
line nähtus, kuid imepärasel kombel
hendab nii homset kui ka hom-
nane eestlastega ning oma partne-
üks asjaolusid, millele ettevõtjad, ka
saab kõik alati õigel ajal valmis.
mikut. Vastupidiselt stereotüübile
ritelt oodatakse samasugust käitu-
kohalikud, peaksid tähelepanu pöö-
on hispaanlane töökas − tööpäev
mist. Praktilise näpunäitena soovi-
rama.
algab eraettevõtetes kell seitse ja
tas suursaadik pärast tähtsa e-kirja
lõpeb kell kaheksa. Sinna vahele
saatmist üle helistada ja teisele poo-
Mida tuleks pidada silmas ärisuhtlu-
mida ise avada ei õnnestugi ning ka
mahub ka pikk lõunapaus, mis
lele oma kirjast märku anda.
ses hispaanlastega? Selles osas tõi
bürokraatiamaailm võib Hispaanias
härra suursaadik välja paar olulist
hirmuäratav olla. Saatkonna kontak-
kirjutistest
algab päeval kell kaks ja kestab
Suursaadik õhutas ettevõtjaid kasutama saatkonna abi, sest on uksi,
orienteeruvalt kella viieni. Pikk lõu-
Härra suursaadik käsitles ka majan-
aspekti, mille seas üks olulisimaid
tid ning võimalused võivad olla Eesti
napaus on ka peamiste ärilõunate
duskriisi Hispaanias. Kriisi kui sellist
on silmast silma kohtumine. Tele-
ettevõtjatele sellisel juhul väga väär-
toimumisajaks.
ei tunnistatud tükk aega, mistõttu
fonivestlus ei saa iial olla nii konk-
tuslikud. Saatkonna poole tuleks jul-
vastava reaktsiooniga jäädi väga hil-
reetne kui kohtumine vastava inime-
gelt pöörduda juba oma plaanide
Ärimaailmas kehtivad samasugu-
jaks. Paljud reformid on kriisi leeven-
sega. Hispaanlastele meeldib palju
algfaasis, nii on kõige lihtsam edasi
sed sotsiaalsed reeglid nagu era-
damiseks kiirustades läbi viidud –
suhelda ning oluline osa selles on
minna. Tihti aitab see säästa ka
eluski. Nagu igas riigis, ei meeldi ka
riigiametnike palgad on külmutatud,
small talkil. Eestlasele omane põh-
raha ja aega.
Hispaanias kohalikele teatud tee-
pensioniiga soovitakse tõsta 67 elu-
jamaine konkreetsus tuleb tihti kõ-
mad, mille ülesvõtmine võib kind-
aastani jms. Kõigil neil otsustel on
vale jätta. Lisaks meeldib hispaan-
lana tundunud kokkuleppe lihtsalt
tegelik mõju ka ärikliimale, mis on
lasele kui võõramaalane teab mõnd
nurjata. Näiteks tuleks ettevaatlik
tähtis kõigile Hispaanias töötavatele
kohalikku viisakusväljendit – see su-
olla Franco perioodi ja kodusõja
või seal tegevuse alustamist kaalu-
latab jää koheselt. Kuid hispaan-
teemadega. Targem on lasta his-
vatele välisfirmadele.
lastega suheldes on kõige olulisemaks kannatlikkus, kannatlikkus ja
paanlastel rääkida ja sel teemal oma arvamust mitte avaldama ha-
Olulist rolli Hispaania ärisektoris
veelkord kannatlikkus. Tuleb teada, et
kata kuna tegemist on, ka ärisituat-
mängivad ka pangad ja hoiukas-
kõik juhtub omal ajal või veidi hiljem.
sioonis, väga emotsionaalse küsi-
sad.
musega. Teiseks keeruliseks tee-
kontrolli kohalik omavalitsus ning
Töökultuur on asi, mis ühendab his-
maks, mida tasuks pigem vältida,
hoiukassal on kohustus investeerida
paanlasi. Toomas Kahuri sõnade
on baskide ja kataloonlaste ise-
kasum
sotsiaalsfääri
kohaselt töötab hispaanlane selleks,
seisvuspüüded.
(pargid, mänguväljakud jne). Tehtud
et elada, mitte vastupidi – inimesed
Hoiukassade
kohalikku
üle
teostab
Hommikukohv suursaadikuga on kutsutud ellu koostöös Välisministeeriumiga, et huvilistel oleks võimalik suursaadikutega kohtuda ning ka suursaadikutel saada vahetut kontakti ärisektori inimestega. Paaritunnisel koosviibimisel vabamas õhkkonnas kohvitassi taga annab suursaadik ülevaate oma sihtriigi ärikultuurist, suhtlemisest, bürokraatiast, kogemusest jne.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Teated
Seminari eelteade:
Hongkong — Eesti ettevõtete värav Aasiasse Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Välisministeeriumi, EASi, ja Hongkongi Londonis asuva majandus- ja kaubandusesindusega
Ärivisiit Moldovasse 23.-27. mai
korraldab 2. juunil Hongkongi majandust ja koostöövõimalusi tutvustava äriseminari. Progamm valmib lähipäevil ja sellega saab tutvuda Koja kodulehel „Koolituste ja ürituste” alajaotuses.
Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on koostöös Välisministeeriumi, EASi ja kohapealsete koostööpartneritega ettevalmistamisel ärivisiit Moldovasse 23.-26. mail. Oma osalemisest palume teatada hiljemalt 21. aprillil. Esialgne programm: Esmaspäev, 23. mai
Lisainfo ja registreerumine: KRISTY TÄTTAR • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
Lend Tallinn – Riia – Chisinau (Air Baltic). Majutumine hotelli „Dacia”. Linnaekskursioon. Kohtumine ja õhtusöök suursaadik Jaan Heinaga, saatkonna asejuhi Mati Murdi ja Eesti aukonsuliga Moldovas Igor Goncearoviga. Teisipäev, 24. mai Äriseminar Moldova Kaubanduskojas. Individuaalsed kontaktkohtumised Moldova Kaubanduskojas. Firma/organisatsiooni külastus. Kolmapäev, 25. mai Osalemine Moldova Messikeskuses korraldataval „XI Forum of Small and
Neljapäev, 26. mai
Peterburi suunaline äriseminar
Firma/organisatsiooni külastus või soovi korral – vaba programm. Lend
16. mail Kaubanduskojas
Medium Enterprises”. Firma/organisatsiooni külastus. Ekskursioon veinikeldrisse ja õhtusöök.
Chisinau – Riia – Tallinn (Air Baltic). Osalemispaketi hind on 425,80 eurot/6662,32 krooni (ei sisalda lennupileti maksumust) ja osalemispaketti kuulub: 3 ööd majutust hotellis „Dacia”; korralduskulud Moldovas (äriseminari, individuaalsete
kontaktkohtumiste ja ettevõtete/organisatsioonide külastuste korraldus, osalemine foorumil); kohalik transport Moldovas; linnaekskursioon 23. mail ja ekskursioon veinikeldrisse 25. mail.
15.-17. maini toimuvad järjekordsed „Peterburi Kohtumised” Tallinnas, seekord juba üheteistkümnendat korda. Traditsiooniliste „Peterburi Kohtumiste” raames korraldavad Kaubanduskoda ja Tallinna Linnavalitsus kahe linna ettevõtjate äriseminari esmaspäeval, 16. mail kell 10.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja suures saalis (Toom-Kooli 17, Tallinn). Äriseminaril tutvustatakse mõlema linna ettevõtluskeskkonda, kuulatakse ettekandeid ettevõtjatele huvipakkuvatel teemadel ning vaetakse ärisidemete tihendamise võimalusi. Äriseminarile järgnevalt on võimalus luua kontakte ja kohtuda Peterburi ettevõtjatega. Kutsume äriseminaril
Kõik ettepanekud ja soovitused programmi osas on teretulnud!
osalema Eesti ettevõtjaid, kes omavad ärisidemeid Peterburi ettevõtjatega, soovivad neid luua või on huvitatud tutvumisest ettevõtluse arendamise võimalustega Peterburis. Osavõtutasu liikmele 15 eurot/234,7 krooni, mitteliikmele 30 eurot/469,4 krooni. Hindadele lisandub käibemaks. Registreerimine kuni 12. maini.
Lisainfo ja registreerumine: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
Lisainfo ja registreerumine: PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
19
20
Teated
Kontaktkohtumised energia- ja keskkonnasektori ettevõtetele –
GENERA 2011
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Seminar:
Kohustuste täitmise tagamine 4. mail Tallinnas, 18. mail Tartus
11.-13. mail Madriidis Võlgnevused on tänases majandusolukorras kujunenud Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on hea meel kutsuda huvilisi külastama 11.-13. maini Madriidis toimuvat rahvusvahelist energia- ja keskkonnateemalist messi GENERA 2011 ning osalema messiga paralleelselt korraldatavatel ekskursioonidel ja kontaktkohtu-
kahjuks tõsiseks äritegevust häirivaks probleemiks ning seetõttu on oluline tunda ja kasutada õiguslikke vahendeid, mis võimaldavad riske vähendada.
miste üritusel. Kogu paketi eesmärgiks on anda taastuvenergia- ja keskkonnasektorites
Teie abistamiseks nendes küsimustes korraldame koostöös
tegutsevatele ettevõtetele, uurimisinstituutidele, ülikoolidele jt organisatsioonidele või-
Advokaadibürooga VARUL 4. mail Eesti Kaubandus-Töös-
malus omavahel kohtuda, kontakte sõlmida ning ideid vahetada. Registreerunud osa-
tuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) ja 18. mail Atlantise kon-
lejatele on messikülastus, ekskursioonid ja eelkorraldatud kontaktkohtumised tasuta,
verentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) erinevaid kohustuste
osaleja kanda jäävad komandeeringukulud (transport Madriidi, majutus, päevarahad jm).
täitmise tagamise võimalusi tutvustava õppepäeva.
Kuidas osaleda?
Päevakava:
Registreerida ettevõte ürituse kodulehel (www.bioenergy-match.eu) hiljemalt 20. aprillil. Tutvuda online-kataloogi kaudu teiste registreerunud osalejatega.
10.00
Kohustuste täitmise tagamise vajadus
–10.30
ja erinevad võimalused (Tallinnas: Martin Tamme, mag.iur.,
Peale registreerumist valida välja firmad/organisatsioonid, millega oleks huvi
vandeadvokaat, partner;
kohtuda ning anda seejärel oma kohtumissoovist teada hiljemalt 29. aprilliks.
Tartus: Paul Varul, PhD, vandeadvokaat, partner)
Individuaalsed kohtumiste ajakavad saadetakse osalejatele umbes nädal enne messi. Soovi korral aitame reisipaketti koostada.
10.30
Hüpoteek
–11.30
(Tallinnas: Martin Tamme, mag.iur., vandeadvokaat, partner; Tartus: Leonid Tolstov, vandeadvokaat, partner)
Projekti taustast 2nd Generation BioMatch on Euroopa Liidu poolt rahastatud algatus bioenergia sek-
11.30
Kohvipaus
tori ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks. Projekti kuulub neli suurt kontakt-
11.45
Õiguste pantimine, sh finantstagatis
kohtumiste üritust, mis toimusid/toimuvad paralleelselt erinevate erialamessidega.
–12.45
(Tallinnas: Marko Kairjak, LL.M., vandeadvokaat; Tartus: Leonid Tolstov, vandeadvokaat, partner)
Lisandväärtusena toimub erialamesside raames eraldi korraldatud kontaktkohtumiste üritus 9 riigi ettevõtjatele, mida Eesti poolt korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Lisaks Eestile osalevad üritusel ettevõtjad Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast, Lätist, Rootsist, Soomest, Suurbritanniast ja Taanist. Ürituse raames on huvilistel võimalik kohtuda
12.45
Lõuna
13.30
Käendus
–14.30
ligi 600 ettevõtte, organisatsiooni ja uurimisinstituudiga, mille tegevusaladeks on valdkonnad biomassist bioenergiani. Messil stendiga esindatud osalejate kõrval on võimalik kohtuda ka registreerunud külastajatega. Miks osaleda? Lisaks erialamessi külastamisele ja selle eksponentidega tutvumisele annab kontaktkohtumiste üritus suurepärase võimaluse väikese aja- ja rahakuluga kohtuda võtme-
(Tallinnas: Ants Mailend, LL.M., vandeadvokaat, partner; Tartus: Peeter Viirsalu, MA, vandeadvokaat)
14.30
Omandireservatsioon, tagasiloovutamine,
–15.30
liising, faktooring (Tallinnas: Tarmo Peterson, LL.M., vandeadvokaat; Tartus: Rait Ratasepp, MA, vandeadvokaadi abi)
otsustajatega ning luua uusi kontakte (võimalus kohtuda personaalselt eelnevalt kodulehel välja valitud ettevõtete esindajatega). Samuti on see tasuta turunduskanal
Osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 55 eurot/860,56
oma ettevõtte/organisatsiooni tutvustamiseks ja arendamiseks. Kasutage suurepärast
krooni ja mitteliikmetele 80 eurot/1251,73 krooni, hinnale
võimalust tutvustada oma ettevõtet, tooteid ja tegemisi ning luua uusi kontakte Madriidis!
lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõuna ja kohvipausid.
Lisainfo ja registreerumine: TOOMAS HANSSON Lisainfo ja registreerumine: KRISTY TÄTTAR • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Estonian Export Directory ilmus juba kuueteistkümnendat korda
Teated
Kontaktkohtumiste üritus
Unlocking the Potential 18.-19. mail Maltal
See praktiline töövahend sisaldab ligi tuhande Eesti ettevõtte andmeid, kes soovivad oma kaupu ja teenuseid välisturgudele viia ja mujalt maailmast partnereid leida. Mahukas väljaanne tutvustab Eestit mujal maailmas, sest lisaks ettevõtete kataloogile sisaldab see ka üldinfot Eesti majanduse kohta, statistikat ning huvitavat ja kasulikku materjali neile, kes soovivad Eestis ettevõtlust alustada. Kogu teave on raamatus inglise, saksa ja prantsuse keeles.
Eesti ja Malta majandussidemed ja kaubavahetus on senini jäänud tagasihoidlikuks. 2008. aastal oli Eesti ja Malta vahelise kaubavahetuse kogukäive 1112 tuhat eurot ning Malta oli Eesti 89. kaubanduspartner. 2009. aastaga kasvas Malta tähtsus Eesti kaubanduspartnerina, tõustes 69. kaubavahetuspartneriks kogukäibega 3208 tuhat eurot. 2010. a. toimus väike tagasilangus – 9 kuu seisuga on Malta Eesti 76. kaubavahetuspartner. Kogukäive 2457 tuhat eurot moodustab alla 1% kogu Eesti kaubavahetusest.
Küsi tasuta raamatut ja CD-d
Eesti peamised ekspordiartiklid Maltale on loomsed ja mineraalsed tooted ning
Eesti Kaubandus-Tööstuskojast
laevade varustamine, peamised impordiartiklid Maltalt on masinad, seadmed,
telefonil 604 0060 või e-postiaadressil koda@koda.ee
metallid, metalli- ja keemiatooted. Mõned Malta tööstussektorid nagu IT ja
Väljaanne on saadaval ka CD-l ning veebiaadressil:
kommunikatsioon, farmaatsia ning aviatsioon on viimastel aastatel kiiresti rahvus-
www.estonianexport.ee Koostööpartner: Ekspress Hotline AS • Tel: 626 6910
vahelist tunnustust kogunud. Tõestuseks on see, et suurenev arv tuntud rahvusvahelisi operaatoreid on avastanud Malta pakutavaid tugevusi ja eeliseid ning on edukalt Malta turul kanda kinnitanud.
Lisainfo väljaande kohta: Piret Salmistu • Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee
Praeguseks hetkeks on üritusele registreerunud ligi 70 Malta ettevõtet/organisatsiooni järgmistelt tegevusaladelt: Taastuv energia ja keskkond Toiduainetetööstus
Sloveenia-Eesti ärifoorum ning kontaktkohtumised Sloveenia ettevõtjatega 6. mail Tallinnas
Koolitusteenused Konsultatsiooniteenused Loometööstus ja visuaalne kunst Maltal on nendes sektorites palju suurepäraseid spetsialiste, kes soovivad leida kontakte teiste riikide kolleegidega, vahetada ideid ja leida koostöövõimalusi. Lisaks Malta ettevõtetele/organisatsioonidele osaleb kontaktkohtumiste üritusel
5.-6. mail külastab Eestit suur, 28-liikmeline Sloveenia ettevõt-
kolleege ka Austriast, Bulgaariast, Hispaaniast, Islandilt, Itaaliast, Pakistanist,
jate äridelegatsioon. Seoses sellega korraldab Kaubandus-
Kreekast, Liibüast, Luksemburgist, Norrast, Poolast, Rootsist, Saksamaalt,
koda 6. mail Sloveenia-Eesti ärifoorumi ning kontaktkohtu-
Suurbritanniast, Türgist ja Venemaalt.
mised Sloveenia ettevõtjatega. Äridelegatsioonis on esindatud väga erinevad sektorid: pangandus ja kindlustus, elektroonika,
Juba registreerunud osalejatega saab tutvuda ja lisainformatsiooni ürituse kohta
energeetika, ehitus ja ehitusmaterjalid, IT ja telekommunikat-
leiab kodulehelt: www.maltab2b.eu.
sioon, toiduainetööstus, turism, projekteerimine jne. Eesti ettevõtetele on osalemine tasuta (Net4Biz projekti raames toetab projekti Kuna äridelegatsioon on väga suur, palume selle liikmetega
Euroopa Komisjon), enda katta jäävad komandeeringukulud (sõit sinna, maju-
tutvuda Kaubanduskoja kodulehel: www.koda.ee/koolitused
tus, päevarahad). Soovi korral aitame reisipaketi koostamisel.
/?id=14969, kus on avatud ka registreerumine. Osalemine on tasuta, kuid registreerumine on kohustuslik. Registreerumise viimane kuupäev on 2. mai.
Lisainfo ja registreerumine: EVA MARAN Tel: 604 0083 E-post: eva@koda.ee
Lisainfo ja registreerumine: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
21
22
Teated
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Firmade kontaktkohtumised „Baltic Business Arena” 16.-17. juunil Stockholmis ICSB – International Council for Small Business korraldab Rootsis Stockholmis 15.-18. juunil oma 56. aastakonverentsi ning kohale oodatakse ligi 1000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtte juhti üle 70 riigist. Konverentsi erilise osana korraldakse 16.-17. juunini esmakord-
Hommikukohv suursaadikuga:
selt kontaktkohtumised ettevõtjaile „Baltic Business Arena”, kus osalejad saavad võimaluse ka omavahel kohtuda ja koostöövõimalusi arutada. Osaleda võivad nii ostjad, kes otsivad uusi innovaatilisi tooteid/teenuseid; toodete/teenuste – uute lahenduste pakkujad; uurimisinstituudid, kes soovivad partneritega mõtteid ja ideid vahetada; finantsinstituudid. Osalema oodatakse järgmiste tegevuslade esindajaid: Clean-Tech (jäätmekäitlus, taaskasutus, vesi ja kanalisatsioon, keskkütte- ja
Eesti asjur Afganistanis – Tanel Sepp 4. mail Kaubanduskojas
jahutusseadmed, energiasäästlikkus jmt ning sellealane konsultatsioon ja teenused) Taastuvenergia (bio-, päikese-, tuule- ja hüdroenergia, biokütused; teenused) Säästlik ehitus (ehitusmaterjalid ja -tehnoloogiad, passiivmajad jpm) Life Sciences (meditsiini- ja biotehnoloogia, tervishoid, farmaatsia jne) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (roheline IT, uued meediad, mobiilsed teenused,
kodulahendused jpm)
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab mais koostöös Välisministeeriumiga kaks lühiseminari „Hommikukohv suursaadikuga”. Neist esimesel, 4. mail, esineb Eesti asjur Afganistanis Tanel Sepp.
10 osaleva Eesti ettevõtte osalemistasu tasub SIDA (Swedish International Development Cooperation Agency), lisaks antakse ka reisitoetust umbes 200 euro ulatuses. Ürituse osalemistasu 2900 Rootsi krooni sisaldab järgmist:
Käsitletavad teemad: Afganistani olukord ning võimalused, tähelepanekud ja märkused ettevõtjatele, võimalik abi suhtlemisel ning kokkuviimistel,
kontaktkohtumiste korraldamine kahel päeval;
kultuurilised iseärasused ning bürokraatia.
osaleva ettevõtte andmete kandmine online-kataloogi ja levitamine teistele osalejatele; osalemine spetsiaalsetes töötubades;
Kõige olulisemateks küsimusteks on võima-
lõunasöögid 16. ja 17. juunil;
likud suunad ärikeskkonnas ning erinevad
kohvi ja suupisted kohtumiste toimumise ajal;
võimalused ettevõtjatele täiesti uue sihtriigi
osalemine 16. juunil õhtusel networking-üritusel.
avastamiseks.
Toetuse saamiseks peab osaleja täitma kõiki alljärgnevaid tingimusi:
Lühiseminari „Hommikukohv suursaadikuga” osalustasu Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liik-
ettevõte peab olema Eestis registreeritud;
mele on 9,59 eurot/150 krooni ja mitteliikmele
osaleja on väike- või keskmise suurusega ettevõte;
19,17 eurot/300 krooni (lisandub käibemaks).
ettevõte tegutseb ühes ja/või mitmes ülalnimetatud sektoris;
Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 2. mail.
osaleja on alustav ettevõte või soovib tutvustada oma uut teenust/toodet/tehnoloogiat
või soovib leida uusi innovaatilisi lahendusi/tooteid.
Järgmine lühiseminar sarjast „Hommikukohv suursaadikuga”, kus oma kogemusi ja mõtteid
Detailne informatsioon ürituse kohta ja registreerumine osalemiseks: www.b2match.eu/
jagab Eesti suursaadik Gruusias Toomas Lukk,
balticbusiness. Registreerimisankeedi saab täita ka paberil. Täidetud ankeedi palume saata
toimub 19. mail.
kas faksi või e-posti teel. Registreerimistähtaeg 9. mai.
Lisainfo ja registreerumine: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 Faks: 604 0061 E-post: kristy@koda.ee
Lisainfo ja registreerumine: PRIIT RAAMAT Tel: 604 0081 E-post: priit@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Uued liikmed
23
Harjumaa ja Tallinn ADVOKAADIBÜROO BERGMANN OÜ
www.abergmann.ee
ALTENBERG REVAL AS ARUUT OÜ
www.aruut.ee
BALTI TOODE OÜ BMC TECHNICS OÜ
Kinnisvara arendus ja rent.
608 0505
Garderoobide ja nende uste tootmine. Eritetellimusel mööblitootmine, klaaslahendused, mööblidisain.
www.baltitoode.ee
5850 1235
Keevistraadi müük. Seltskonnamängude Baila ja Afterparty müük. Konteinerite müük.
5332 3491
Metallitöötlusseadmete import, paigaldus, hooldus ja koolitus nendega töötamiseks.
5554 5405
Peenete ja ülipeenete pulbrite ja nende segude tootmiseks vajaminevate tehniliste seadmete väljatöötamine.
5303 9750
Lepingute ja dokumentide koostamine ja vormistamine. Andmetöötlus.
www.dokud.ee
EASTESSVE TRADING OÜ EESTI FINANTSTEENUSTE AGENTUUR OÜ
Õigusabi.
627 9370
www.bmctechnics.eu
DISAM-E OÜ DOKUD OÜ
632 2232
www.efta.ee
508 4409
Kinnitusvahendite hulgimüük.
682 7800
Finantsjuhtimine, raamatupidamine, maksunõustamine, juriidiline nõustamine.
EXPERT ADVICE OÜ
www.expertadvice.ee
5559 7928
Terasest ja alumiiniumist konstruktsioonide valmistamine. Roostevaba terase töötlemine.
FRED & EMMA PLAYGROUNDS OÜ
www.fredemma.com
661 1265
Laste mänguväljakute ja spordivahendite tootmine ja paigaldus. Haljastustööd.
INGLI PAI OÜ
5566 7004
Loodusliku kosmeetika tootmine ja turustamine. Aroomteraapia ja tervisenõustamise alased loengud.
INRESTAURAATOR PROJEKT OÜ
655 2599
Arhitektuurne projekteerimine. Projekteerimise peatöövõtt, sisekujundusprojektide koostamine.
KOLM ÕDE OÜ LINUS MEDICAL OÜ LUMERANTA OÜ MEDIA MENU INTERNATIONAL AS MULTIPIPE OÜ NORDIC HOUSES OÜ
NURMAK OÜ OPTIM TECHNOLOGY OÜ ROHE GROUP OÜ SAKSA AUTOMAATIKA OÜ
630 6300
Majutus. Toitlustus.
661 9855
Meditsiiniseadmete, kirurgiriistade ja ortopeediliste abivahendite hulgimüük. Meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük.
5667 4345
Erinevate puhastusmasinate müük, -hooldus, -remont, -rent. Puhastusmasinate kulutarvikute ja varuosade müük.
www.mediamenu.ee
669 1880
Interneti- ja mobiilse reklaami valmistamine.
www.multipipe.eu
512 2510
Metallist ja plastmassist torude hulgimüük. Torufitingute hulgimüük.
www.nordichouses.eu
602 5300
Kokkupandavate puitehitiste ja nende elementide tootmine. Elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Arhitekti ja insenerialased tegevused ja nendega seotud tehniline nõustamine.
www.nurmak.ee
626 7872
Üldehitus. Ehitusjuhtimine.
www.optim.ee
686 1390
Internetiturundus, otsingumootorite optimeerimine.
www.rohegroup.ee
506 2778
Internetikaubandus, looduskosmeetika ja 100% looduslike toodete jae- ja hulgimüük.
www.linusmedical.com www.puhastusmasinad.ee
www.saksa-automaatika.ee
605 2526
Tööstusautomaatika projektide teostamine. Ehitusautomaatikatööd.
www.talentor.ee
640 3200
Personaliotsing. Töölepingute jms dokumentatsiooni vormistamine. Tööandja esindamine töövaidlustes. koondamisnõustamine.Töövahendus. Karjäärinõustamine. Teavitamine tööturu olukorrast.
5691 5374
Puu- ja köögivilja hulgimüük. Müüdavate kaupade ladustamine, komplekteerimine ja klientidele kohalevedu.
www.ttk-tallinn.ee
554 4445
Metallilõike tööriistade ja nende lisatarvikute müük.
www.airtours.ee
627 6050
Reisibüroo. Konverentsikorraldus.
BALT-KOMZ-SERVICE AS
www.bks.ee
392 4562
Kuivatusseadmete tootmine mitmesugustele materjalidele. Vaakumkuivatid toiduainetele ja puidule. Mittestandardsete seadmete väljatöötamine ja valmistamine.
FFC LOGISTICS OÜ
www.ffcl.eu
337 2000
Rahvusvahelised autoveod. Ekspedeerimine. Laoteenused. Tolliagentuur.
www.merit.ee
776 8361
Majandustarkvara tootmine ja müük, raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva ja palgaprogrammi Merit Palk tootmine.
www.agroproff.ee
325 8965
Põllumajandustehnika ja nende varuosade müük. Põllumajandusmasinate hooldus ja remont.
www.balmec.com
509 0834
Metsamasinate varuosade tootmine, hüdrosilindrite remont ja valmistamine. Treimis-freesimistööd.
5664 1729
Klaas-alumiinium lahenduste projekteerimine, tootmine, müük ning paigaldus. Ehitusmaterjalide vahendus.
TALENTOR ESTONIA / IN RE OÜ
TIE GROUP OÜ TÖÖSTUSTARVIKUTE KESKUS OÜ VIRONE REISIBÜROO AS
Ida-Virumaa
Jõgevamaa MERIT TARKVARA AS
Lääne-Virumaa AGROPROFF OÜ
Pärnumaa BALMEC FOREST OÜ
Tartumaa ALUTEC GROUP OÜ
www.alutec.ee
MARTELLA OÜ MONARO GROUP OÜ
503 1578
Metsasaaduste (seened, marjad) hulgimüük.
www.monaro.eu
733 1330
Ehitus. Ehituskaupade import ja hulgimüük.
www.mapomets.ee
505 0375
Metsamajandus, metsavarumine, metsamajandust abistavad tegevused, puidukaubandus, metsa ja põllumaa ost.
www.protex.no
767 9490
Trikotaažist toodete tootmine meestele ja naistele. Vormirõivaste ja pealisriiete tootmine meestele ja naistele. Mööblitööstuses pehmele mööblile kinnitatavate toodete tootmine.
www.moisaturism.ee
511 1099
Katusorganisatsioon kohalikele omavalitsustele mõisakoolide haldajana ja nende piirkonnas ettevõtjate ja organisatsioonide koolitamine ja esindamine.
524 0635
Puidu vahendamine.
550 5279
Ruumide üürileandmine. Ehitusjuhtimine. Omanikujärelvalve.
Valgamaa MAPOMETS OÜ PROTEX BALTI AS
Viljandimaa EESTI MÕISAKOOLIDE ÜHENDUS MTÜ PLASTO EESTI OÜ
Võrumaa KAMEL AS
24
Riigihanketeated
Teade liikmesettevõtete juhtidele
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Riigihanketeated 1) graafiline kujundus,
NATO ja OSCE
tk). Tähtaeg pakkumiste esitami-
trükiteenused;
seks 13.05.2011. Kood 4179
2) digitaaltrüki- ja
IT ja seadmed Teenuste ostmise hange IT-infra-
Radarmärgi parandustööd, märk
kopeerimisteenused;
asub meres, 5 km kaugusel sada-
struktuuride arendamiseks Afgan-
3) reklaammaterjalide tarnimine;
mast. Tähtaeg 12.05.2011.
istanis (riistvara, insenertehnilised
4) fotograafiateenused.
Kood 4182
teenused, tarkvara jm tugiteenu-
Teade avaldatud 12.04.2011.
sed). Tähtaeg osalustaotluste esitamiseks 06.05.2011. Kood 4166
Kood 4173
Transporditeenus
Eelteade tehniliste eeskirjade tõlki-
Taksoteenuste osutamise hange
Printerite hange. Tähtaeg pakku-
miseks (kuni nelja-aastase lepingu
Heinäveden vallas (sotsiaalhoole-
Tuletame Teile meelde, et Kau-
miste esitamiseks 09.05.2011.
sõlmimiseks). Tõlgitavate doku-
kanne ja puuetega inimeste toe-
banduskoja liikmemaksu tasu-
Kood 4167
mentide
tus). Tähtaeg 13.05.2011.
lehekülgede
koguarv
mise tähtaeg oli käesoleva
Hooldusteenuste hange automa-
2010. aastal ca 31 000 lehekülge
aasta 15. märts. Täna on Koja
tiseeritud IT-seadmetele Itaalias
aastas. Teenuste laad hõlmab järg-
liikmeskonnas 3165 liiget ja
(automated information system).
mist: ülimalt tehnilised tekstid; töö-
Tarned: puhastussüsteem,
2011. aasta liikmemaksu on
Tähtaeg osalustaotluste esitami-
tamine lühikeste ja väga rangete
laste mänguväljak,
tasunud 65% liikmetest.
seks 11.05.2011. Kood 4168
tähtaegadega; suur ja kõikuv maht.
kütusetõrjeseadmed,
Hankemenetluse kavandatud al-
turundusmeened
tiliste andmete haldamiseks, ana-
guskuupäev 01.09.2011.
Ostetakse laborikasutuseks Sol-
lüüsiks ning majanduslike ja graa-
Kood 4176
OSCE IT tarkvara hange: statisKaubanduskoja liikmetel on mitmete õiguste kõrval kaks peamist põhikirjajärgset kohustust Kaubanduskoja ehk teiste liikmete ees – liikmemaksu õigeaegne tasumine ning oma ettevõtte kohta tões-
filiste modelleerimiste teostami-
Kood 4180
vent puhastussüsteem (Solvent purification system). Tähtaeg 12.05.
seks. Tähtaeg pakkumiste esita-
Ehitusteenus
miseks 02.05.2011. Kood 4169
Ehitustööde hange. Euroopa Parla-
Ostetakse mänguväljaku tarbeid
2011. Kood 4181
mendi presidendi ja peasekretäri
kolme sihtkohta: liivakastid, roni-
EUROOPA LIIDU
büroode seadmestamise tööde
miskonstruktsioonid, kiiged. Täht-
INSTITUTSIOONID
teostamiseks. Pakkumiste esitami-
te andmete esitamine. Just
ne 23.05.2011. Kood 4172
aeg 10.05.2011. Kood 4183 Hangitakse
naftatõrjeseadmeid
kehtivate andmete edastamine
Konsultatsiooniteenused, trüki-
parandab kindlasti mõlema-
ja kujundusteenused, tõlketeenused
Mööbel
suunalist kiiret infovahetust.
Teenused Euroopa Koolitusfondi
Eelteade (avaldatud 12.04.2011)
Väga oluline on Koja poolt õige
Ukraina projektitegevuste tugitee-
büroomööbli hankimise ja seondu-
Kõrgkool soovib osta logodega va-
info edastamine koostööpart-
nuste osutamiseks. Tähtaeg pak-
vate teenuste kohta. Hankija Euro-
rustatud turundusmeeneid ja -kin-
nereid otsivatele ettevõtjatele
kumiste esitamiseks 24.05.2011.
just asukohaga Haagis.
gitusi. Tähtaeg 03.05.2011.
(aadress, telefoni- ja faksi-
Kood 4170
Kood 4175
Kood 4185
(päästeametile, politseile, turvatöö-
number, e-postiaadress). Sa-
Turvalisuse ja ohutusega seotud
muti ootame operatiivset infot
nõustamisteenuste osutamine Eu-
Reisiteenuste ostmine
likvideerimiste, ühinemiste ja
rojusti uute ruumide jaoks. Teade
raamlepinguna
muude muudatuste kohta.
avaldatud 12.04.2011.
Reisibüroo valimine (3+1 aastat).
Kood 4171
Kood 4184
Kõnealune leping on seotud Eu-
Hangitakse uuring: ELi metsade
roopa Investeerimispanga person-
mõju ilmastikumustritele (millises
ali mis tahes isiku reisivajadustega
ulatuses mõjutab metsaga kaetus
katmisega, hõlmates Luxembour-
hüdroloogilise tsükli atmosfääriosa,
gis asuvaid peakortereid ning kõiki
metsaga kaetusest ELi ilmastikule
selle välismaal asuvaid büroosid.
Küsimuste korral palun võtke
ja kliimale (tuuled, sademete mus-
Osalustaotluse esitamise tähtaeg
alati meiega ühendust!
trid, temperatuurierinevused, päik-
30.04.2011. Kood 4177
Täname kõiki oma liikmekohustusi täitnud liikmeid!
tajatele). Tähtaeg on 12.05.2011.
sekiirgus) tuleneva mõju hindamisele ja kõnealuste näitajate eel-
SOOME
datavale muutumisele tulevikus).
Lisainfo: JANNE-LY PRIKS Tel: 604 0086 E-post: janne-ly@koda.ee
Pakkumiste esitamise tähtaeg on
Ehitus- ja hooldustööd
23.05.2011. Kood 4174
Ehitustöö sildade ehitamiseks met-
Eelteade raamlepingu sõlmimiseks järgmiste
toodete
hankimiseks
nelja osana (pakkumisi võib esitada erinevatele osadele):
sateedele metsaautode jaoks. Tähtaeg 27.05.2011. Kood 4178 Vihmaveekaevude liivapesade tüh-
Täpsem info: LEA AASAMAA
jendusteenuse tellimine (ca 1000
Tel: 604 0090 • E-post: lea@koda.ee
Koostööpakkumised • Liikmelt liikmele
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Koostööpakkumised
25
Liikmelt liikmele
Poola tekstiiltoodete tootja otsib
Türgi konsultatsiooniettevõte (kor-
edasimüüjaid. Toodete sortimenti
raldab üritusi/ärireise Türgi investo-
kuuluvad eelkõige sokid ja suka-
ritele ja ettevõtjatele) otsib kontakte
püksid. Hetkel tooted müügil pea-
heade sidemetega professionaal-
miselt kohalikul turul.
sete
Kood 2011-04-01-025
Kesk- ja Ida-Euroopas (sh väljas-
konsultatsiooniettevõtetega
pool ELi, Venemaal), kes suudaksid Rumeenia kaevandusettevõte otsib
pakkuda vajalikke ettevõtluse tugi-
koostööpartnereid ja edasimüüjaid
ja konsultatsiooniteenuseid Türgi
oma toodetele. Toodete sortimenti
klientidele teenusepakkuja sihtriigis.
kuuluvad kivitooted: kruus, liiv, tse-
Kood 2011-03-31-019
Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Kaubanduskoja liikmete hulgast. Koostöösoov või soodupakkumine peab sisaldama: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-postiaadressi, kontaktisiku andmeid ning pakkumise kehtivusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile liikmetele. Lisainfo: KAIDI TALSEN • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee
Hansa Konverentsid OÜ
ment ning need on sobilikud nii Poola ettevõte otsib edasimüüjaid
Hansa Konverentsid pakub kõigile liikmete võimalust tulla 40% sood-
projektide jaoks.
oma kergmetalli survevalu masina-
samalt meie uue tuleohutuse seaduse teemalisele koolitusele „Tule-
Kood 2011-04-01-012
tele (magneesium ja alumiinium).
ohutuse seaduse rakendamine töökohal tuleohutuse korraldamisel”.
Pakutakse edasimüügiks ka kerge-
Liikmetele kehtib suurepärane soodushind 84 eurot (koolituse tegelik
metalli survevalu valmisliine (külm/
hind on 140 eurot). Koolitused toimuvad: 5. mail Tartus (eesti keeles),
teenuseid: installatsiooni- ja re-
soe kamber).
13. mail Tallinnas (vene keeles) ja 26. mail Tallinnas (eesti keeles). Vali
monditeenuseid kütte-, kanalisat-
Kood 2011-03-31-013
endale sobivaim ja registreeri koolitusele!
tsiviil-, tööstus- kui muude ehitus-
Rumeenia ettevõte pakub allhanke-
siooni-, ventilatsiooniprojektidele. Kood 2011-04-01-010
Poola ettevõte pakub allhanketee-
Lisainfo:
nust kergemetalli survevalu teenus-
Heve-Riin Klaus
Slovakkia ettevõte otsib edasimüü-
tele (külm/soe kamber). Ettevõtte
Tel: 682 5539
jaid oma toodetavatele kütuse-
on spetsialiseerunud auto jt surve-
E-post: hansa@hansakonverentsid.ee
mahutitele (mootorsõidukitele ka-
valu osade tootmisele.
www.hansakonverentsid.ee
sutamiseks avalikel maanteedel,
Kood 2011-03-31-011
mahutid kiire sulgemismeetodiga), treileritele ja pooltreileritele. Lisaks
Saksamaa internetiturnduse tark-
pakub ettevõte nimetatud toodete
varalahenduste tootja sõiduautode
hooldusteenuseid ning tööstuslikku
edasimüüjatele otsib tehnilise tõl-
lakkimisteenust mootorsõidukitele
keteenuse
ja treileritele.
Euroopa keeltes (ka hiina keel).
Kood 2011-04-01-001
Kood 2011-03-29-015
pakkujaid
põhilistes
1Office Eesti OÜ 1Office Eesti OÜ avas Tallinnas Foorumi ärimaja teisel korrusel (Narva mnt 5) uue büroohotelli. Ootame Koja liikmeid tutvuma meie 2- ja 3kohaliste möbleeritud bürootubadega, mida teenindavad vastuvõtusekretärid. Koja liikmetele büroohotelli teenus esimesel lepingukuul 50% soodsamalt.
Saksa ettevõte, mis on tegev infra-
Poola kivist, graniidist jm mater-
puna küttesüsteemide valdkonnas
jalidest köögi tööpindade tootja
otsib
otsib oma toodetele edasimüüjaid
edasimüüjat
mõeldud
madratsitele
soojusmattidele,
mis
hoiavad ära hallituse ja tolmules-
Lisainfo: Ivar Veskioja E-post: ivar@1office.ee Tel: 5111234
ja koostööpartnereid. Kood 2011-03-29-004
tade leviku ja vähendavad seeläbi allergia teket. Kasutusvaldkond varieerub haiglatest ja hotellidest
Soovite alanud aastal leida uusi äripartnereid Euroopast?
kuni kodudes kasutatavate madratsite korrashoiu ja eluea pikendamiseni. Prototüüpi pakutakse ka koostöös edasiarendamiseks.
Euroopa miljardite eurode suurune riigihangete turg tundub Teile
Kood 2011-03-31-034
atraktiivne? Proovi nüüd riigihangete monitooringu teenust 40% Läti
puidutöötlusettevõte
otsib
edasimüüjaid oma puidust aiamööblile. Kood 2011-03-31-022 Poola ettevõte otsib edasimüüjaid unikaalsele orgaanilisele väetisele. Kood 2011-03-31-014
Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused nüüd nähtavad Koja kodulehel http://www.koda.ee /koostoopakkumised.
Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee
odavamalt ja tutvu igapäevaselt kümnete riigihangetega üle Euroopa! Hind aprilli lõpuni 28,76 eurot/450 krooni kuu, infot edastame igal tööpäeval.
* Tavahind ühe kuu kohta Kaubanduskoja liikmele 47,93 eurot (750 krooni), mitteliikmele 95,87 eurot (1500 krooni).
26
Teated
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011
Kaubanduskoja
TENNISETURNIIR 11. juunil Pärnus
11. juunil algusega kell 10.00 toimub Pärnu Kesklinna Tenniseväljakutel (Ringi 14a) traditsiooniline Kaubanduskoja Tenniseturniir. Võistlus viiakse läbi lihtsas „iga mehe paarismängu” süsteemis. Võistluskaaslased ja turniiritabel loositakse kohapeal kõigi juuresolekul, tugevusgrupid moodustatakse eelregistreerunud mängijate seniste tennisetulemuste põhjal Eesti Tenniseliidu eksperdi ja harrastusliigade korraldaja Toomas Kuuma poolt. Kaubanduskoja rändkarikas ootab uusi Tenniseturniiri võitjaid! Eelmisel aastal toimunud turniiri võitsid Raivo Hellerma (Stora Enso Eesti AS) ja Kalle Pedak (Hedman Partners Attorneys-at-Law). Turniiril osalemiseks eeldame eelnevat võistluskogemust. Registreerunutele saadetakse täpsem ülevaade turniiri süsteemi ja ürituse enda kohta. Osalemistasu võistlejatele on 22 eurot/359,85 krooni (lisandub käibemaks). Arve saadetakse registreerumisel. Registreerumistähtaeg on 3. juuni.
Ootame Kaubanduskoja liikmeid koos perekondade ja kolleegidega nautima meeldejäävat võistlust ja ettevõtlike inimeste seltskonda. Info ja registreerimine: ANNIKA EESMAA Tel: 604 0094 E-post: annika@koda.ee
Koostöösoovid: PIRET SALMISTU Tel: 604 0060 E-post: piret@koda.ee
Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee
Teenuste osakond
Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus
Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757
Kaubanduskoja Jõhvi esindus
Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950
Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond
Eksportööride koolitused 2010—2011 Ärihooajal 2010-2011 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ajavahemikus september 2010 kuni juuni 2011 viiakse läbi koolitusprojekt „Ekspordivaldkonna koolitused 2010”. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele. Koolitusteemasid on neli, millest mahukaim on kolmepäevane Ekspordiplaani koostamise koolitus. Osalejatele jagavad teadmisi kogemustega lektorid: Juhan Bernadt, Yrjo Ojasaar ja Jakob Saks. Kaasatud on praktikud ettevõtetest.
• Juhan Bernadt on ligi 30 aastat tegelenud rahvusvahelise müügi-, turunduse- ja brändijuhtimisega nii suurettevõtetes kui väiksemates arenevates ettevõtetesüle maailma. Viiastel aastatel on ta tegelenud ettevõtete konsulteerimisega ning ekspordi- ja turunduskoolituste läbiviimisega Eestis.
EKSPORDIPLAANI KOOSTAMISE KOOLITUS Eesmärk on anda eksportööridele teadmised ja praktilised juhised oma ettevõtte ekspordistrateegia kujundamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks ning ekspordiplaani iseseisvaks koostamiseks ja selle efektiivseks elluviimiseks. Koolituse viivad läbi Juhan Bernadt ja Yrjo Ojasaar. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 5., 6., 13. mai
• Yrjö Ojasaar omandas õigusalase hariduse Ameerika Ühendriikides, kus praktiseeris advokaadina ning seejärel tehnoloogiaettevõttes partnerina. Tema tänane tegevus on seotud ettevõtetele era- ja riikliku riskikapitali kaasamise, rahvusvaheliste strateegiliste partnerite leidmise ning intellektuaalse omandi kaitsmise ja arendamisega. Hetkel töötab Yrjö Ojasaar OÜs Advokaadibüroo Luiga Hääl Mody Boreniuse, kus ta nõustab innovaatilisi firmasid. • Jakob Saks on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordija messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.
VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 2. mai Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 16. mai Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 6. juuni
MÜÜGIVÕRGU ARENDAMISE JA LOOMISE KOOLITUS Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 3. mai • 7. juuni Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 4. mai Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 18. mai
Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal • Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi • Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu. Osalustasu 19,17 eurot/300 krooni üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.
TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 17. mai Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 8. juuni
„Ekspordivaldkonna koolitused 2010” sarja läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.
Κaubanduskoja Κevadball 30. aprillil kell 19.00 restoranis Gloria, Tallinnas
Hea Kaubanduskoja liikmesettevõtte juht! Kalendrikevad on käes ja küllap jõuab ka päriskevad peatselt meieni. Igal juhul toimub Kaubanduskoja traditsiooniline kevadball ka sel aastal – juba viieteistkümnendat korda! Olete oodatud laupäeval, 30. aprillil kell 19.00 restorani Gloria (Müürivahe 2, Tallinn), et veeta pidulik ja meeleolukas õhtu koos teiste Kaubanduskoja liikmesettevõtete esindajatega. Tantsuks mängib ansambel James World Project. Solistidena astuvad üles James Werts, Marilin Kongo ja Anneliis Kits. Veinikeldris loovad meeleolu kitarriduo Aldo Järve ja Jüri Vaino. Kauni kevadise portreefoto jäädvustab teist fotograaf Toomas Tuul. Lisaks palju üllatusi. Õhtut juhib Marko Reikop.
Kutse hind on 64 eurot/1001,38 krooni. Hinnale lisandub käibemaks. Kutse kehtib kahele. Info ja registreerimine: Annika Eesmaa • Tel: 604 0060 • E-post: annika@koda.ee Koostöövõimalused: Piret Salmistu • Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee