NR 16 • 21. SEPTEMBER 2011
ILMUB AASTAST 1925
Eesti konkurentsivõimelisim ettevõte 2011 on AS EMT 14. septembril toimunud pidulikul ettevõtlusauhindade galaõhtul kuulutati välja Eesti KaubandusTööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabeli 2011 võitja, kelleks osutus AS EMT, kes edestas konkurentsivõime üldedetabelis teise koha võitnud BLRT Grupp AS-i ning kolmandaks tulnud Riigi Kinnisvara AS-i. Lisaks selgitati välja 16 kategoorias majanduse tegevusalade lõikes kõige konkurentsivõimelisemad ettevõtted. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt väljaantav Ettevõtluse Auhind 2011 peavõitjaks kuulutati OÜ Fortumo, kes pärjati ka Aasta Eksportööri tiitliga. Kogu info ettevõtluskonkursside kohta leiate veebilehelt www.konkurents.ee. Kaubanduskojas on saadaval ka trükis „Eesti parimad ettevõtted 2011”, mis sisaldab kogu infot auhinnanominentide kohta.
Uus seminaridesari eksportijatele pakutavatest tugimeetmetest LK 11
Millised on pakendiregulatsioonist tulenevad kohustused? LK 5
Riigiabist Euroopa Liidus
LK 8
MAJANDUSE TEGEVUSALADE KAUPA OSUTUSID EDETABELI VÕITJATEKS JÄRGMISED ETTEVÕTTED: • Konkurentsivõimelisim side-, kommunikatsiooni- ja IT-ettevõte 2011 • EMT AS • Konkurentsivõimelisim tööstus- ja energeetikaettevõte 2011 • AS BLRT GRUPP • Konkurentsivõimelisim toiduainetööstuse ettevõte 2011 • A. LE COQ AS • Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte 2011 • PÄRNU SADAM AS • Konkurentsivõimelisim äriteenindus- ja kinnisvaraettevõte 2011 • RIIGI KINNISVARA AS • Konkurentsivõimelisim turismiettevõte 2011 • GOADVENTURE OÜ • Konkurentsivõimelisim hulgikaubandusettevõte 2011 • OILSEEDS TRADE AS • Konkurentsivõimelisim jaekaubandusettevõte 2011 • EESTI STATOIL AS • Konkurentsivõimelisim ehitusettevõte 2011 • NAPAL AS • Konkurentsivõimelisim transpordi- ja logistikaettevõte 2011 • E.R.S. AS • Konkurentsivõimelisim finantsvahendusettevõte 2011 • SWEDBANK AS • Konkurentsivõimelisim teenindusettevõte 2011 • G4S EESTI AS • Mitmekülgselt konkurentsivõimeline Ettevõte 2011 • FORTUM TARTU AS
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Juhtkiri
3
Tunnustagem majanduse edendajaid! Tänavused konkurentsivõimelisemad ettevõtjad ja ettevõtlusauhindade saajad on nüüdseks selgunud. Palju õnne võitjatele ja osalejatele!
Mait Palts Peadirektori kohusetäitja
K
oostatud Eesti ettevõtete kon-
damine oleksid läbipaistvad ja liht-
tunnustada. Seda esimest on öel-
kurentsivõime edetabeli aja-
sad – kõik võivad igal hetkel tut-
nud nii osalejad kui ka need, kes
lugu ulatub juba aastasse 2003.
vuda, millistele andmetele tugine-
konkursile osalemisankeedi saatmi-
Võib julgelt öelda, et tänavu ühek-
des on pingeread koostatud ning
sega hiljaks on jäänud ning järgmist
sandat korda koostatud edetabel on
kes on osalejad. Otsuste ja prot-
aastat ootavad. Saavutused vaja-
kujunenud kestvaks traditsiooniks
sesside läbipaistvus on olulised nii
vad tunnustamist. Kindlasti mitte
ning jagatavad auhinnad väärikaks
riigivalitsemises, ettevõtluses ning
ainult konkreetse edetabeli raames
tunnustuseks. Eks omamoodi tun-
kindlasti ka edetabelite koosta-
vaid ka laiemalt.
nustuseks võib pidada sedagi, et
mises. Samuti teame, et ettevõtja
üha enam tuntakse edetabeli, osa-
puutub igapäevaselt niigi kokku
Meie ettevõtjate panust töökohtade
lejate ja selle metoodika vastu huvi
hulga erinevate andmete esitamise
loomisele,
ka väljaspool Eestit. Olen mitmel
ja kogumisega. Just sellest lähtu-
ning riigikassa täitmisele ei saa ega
korral pidanud edetabeli koostami-
valt oleme oma edetabelis osale-
tohi alahinnata. Olgu majanduses
se metoodikat selgitama kolleegi-
mise püüdnud teha nii lihtsaks kui
head või halvad ajad, ühe väikese
dele naaberriikides ja laiemaltki ning
võimalik.
riigi ja majandusena vajame iga et-
majanduse
arengule
tevõtliku inimese panust. Võime küll
seda mitte niivõrd omal algatusel vaid ikka huvi ja küsimise peale. See
Ilma avatud ja asjatundliku metoo-
uhkustada oma seniste saavutuste
näitab, et meie tegemisi jälgitakse ja
dikata on keeruline ühte pikema
ja maailma riikide võrdluses suhte-
Trükis „Eesti Parimad
teatakse ning seeläbi tuntakse ka
perspektiiviga edetabelit koostada.
liselt kõrgete reitingutega, kuid nii
Ettevõtted 2011” on
võitjaid.
Siinkohal kuulub kahtlemata tänu
nagu peame jätkuvalt püüdlema
Eesti Konjunktuuriinstituudile, kelle
selle poole, et meie ettevõtluskesk-
Oleme küsinud endalt, mis on need
teadmised ja kogemused on suu-
kond oleks selline, et ettevõtlikud ini-
asjaolud, mis on võimaldanud meil
resti kasutatava metoodika aluseks.
mesed tahaksid siin ennast teos-
täna juba üheksandat korda konku-
Olulised on nii selle läbimõeldus kui
tada, nii peame ka ettevõtlikke alga-
rentsivõimelisemaid ettevõtteid tun-
ka avalikkus. Aastate jooksul oleme
tusi ja inimesi julgustama ja tunnus-
nustada. Vastuseid on palju. Vastu-
seda metoodikat veelgi paremaks
tama.
sed sõltuvad ka vastajatest, olgu
lihvinud. Universaalsusest annab
nendeks siis meie korraldajad ise
kinnitust kasvõi fakt, et antud me-
Täname veelkord kõiki tänavusel
või hoopis konkursil osalevad ette-
toodika töötas edukalt ka hiljuti, kui
konkursil osalejaid (nende andmed ja
võtjad. Tooksin siinkohal ära eelkõi-
kasvunumbrite asemel nägime ena-
parimate tutvustused leiate trükisest
ge kolm aspekti, mis tagavad meie
masti langustrende.
„Eesti Parimad Ettevõtted 2011” või
saadaval Kaubanduskojas.
www.konkurents.ee) ning loodame,
hinnangul konkurentsivõime edetaKolmandaks aspektiks on kahtle-
et järgmisel aastal, mil tähistame
mata ettevõtjate soov teistega mõõ-
konkurentsivõime edetabeli kümnen-
Loe lisa:
Oleme püüdnud tagada, et ette-
tu võtta ning saada tagasisidet enda
dat juubelit on nimekirjad veelgi pike-
www.konkurents.ee
võtjate konkursil osalemine ja hin-
tegevusele ja meie soov parimaid
mad ning konkurents tihedam!
beli väärtuse.
4
Teejuht
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Sisukord
Kalender
Juhtkiri
22. september
Ekspordi Akadeemia avaseminar „Mis suunas liigub Eesti ekspordi kasv?” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Marju Naar • Tel: 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee
23. september
Flandria firmad Tallinnas Tallink City Hoteli konverentsikeskuses (A. Laikmaa 5, Tallinn) Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
26. september
Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus Tallinnas Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee
27. september
Turu-uuringute koostamise koolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee
28. september
Välismessikoolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
29. september
Finantskoolitus firma võtmeisikutele II Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee
3. oktoober
Ettevõtlusnädal 2011 peakonverents „Miks on vastutustundlikud ettevõtted edukad?” Radisson Blu Hotel Olümpias (Liivalaia 33, Tallinn) Annika Metsala • 604 0091 • E-post: annika.metsala@koda.ee
5. oktoober
Seminar „Uued tarneklauslid 2010 – Mis on muutunud?” Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Toomas Hansson • Tel: 604 0092 • E-post: toomas@koda.ee
6. oktoober
Seminar-kontaktkohtumine „Ettevõtja ja disaineri koostöövõimalused” Viru Konverentsikeskuses (Viru väljak 4, Tallinn) Marju Naar • Tel: 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee
Tunnustagem majanduse edendajaid!
3
Seadusandlus Pakendiregulatsioonist
5
Lepingu muutmise ja lõpetamise võimalikkus poolte kohustuste vahekorra olulise muutumise tõttu
6
Euroopa uudised Kriis ja riigiabu Elis. Kuhu raha läks?
8
Ettevõtlikkus Ajujaht – ettevõtlikud inimesed ja värsked ideed
10
Sotsiaalne ettevõtlus Kuidas teha nii, et investeeringutest heategevusse ka reaalselt kasu oleks?
11
Eksport Euroopa Liidu tugimeetmed eksportijale
12
Tagasivaade Belgia – Euroopa süda ja hästivarjatud saladus
13
Islandit avastamas
14
11. oktoober
Finantskoolitus firma võtmeisikutele II Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee
Teated
15
12. oktoober
Liikmelt liikmele
20
Seminar „Kaasaegse asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamine ettevõttes” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee
12. oktoober
Ekspordi Akadeemia konverents „Edu läbi oskuste” Clarion Hotel Euroopas (Paadi 5, Tallinn) Marju Naar • Tel: 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee
13. oktoober
Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Norras – Arti Hilpus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
13. oktoober
Internetimess energia-, keskkonna-, säästliku ehituse ja jäätmekäitluse valdkondades tegutsejatele Skype’i vahendusel internetis Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
24. oktoober
Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus Raadimõisa hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee
Koostööpakkumised
2
Riigihanketeated
21
Uued liikmed
22
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Seadusandlus
5
Pakendiregulatsioonist tulenevad kohustused Peamised õigusaktid, mis reguleerivad pakendite taaskasutamist on pakendiseadus ning pakendiaktsiisi seadus. Üldine jäätmepoliitikast tulenev põhimõte pakendiregulatsioonis on tootjavastutuse põhimõte, mille kohaselt ettevõtjad (toote valmistajad, maaletoojad, levitajad) peavad vastutama toote eest kogu ringluse ajal kuni jäätmekäitluseni välja ning sellest Koidu Mölderson Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
tulenevalt toome siinkohal meenutuseks ära pakendiettevõtjate kohustused.
P
akendiseadus sätestab ette-
kaupa Eestis. Aktsiisist on täielikult
Nii pakendiaktsiisi seadus kui ka
võtjale (pakendi tootja, pak-
vabastatud pakend, millele on pa-
pakendiseadus annab ettevõtjale
endi sisse- ja väljavedaja, ettevõtja,
kendiseadusega kehtestatud taga-
võimaluse esitada nimetatud aru-
kes laseb turule pakendatud kaupa
tisraha, välja arvatud metallist joo-
andlus ise või anda kohustused üle
või kes veab välja pakendatud kau-
gipakend, ja millest alates 2009.
kirjaliku lepingu alusel akrediteeritud
pa ning pakendijäätmekäitleja) ko-
aastast taaskasutatakse iga paken-
taaskasutusorganisatsioonile.
hustuse pidada pakendimaterjali
dimaterjali liigist vähemalt 75%. See
Käesoleval hetkel on akrediteeritud
massi üle pidevat arvestust pakendi
protsent muutub uuest aastast –
segapakendite kogumise ja taas-
ja pakendimaterjali liikide kaupa, nt
alates 2012. aasta 1. jaanuarist on
kasutusorganisatsioonideks Eesti
toodetud tühi pakend ning sisse- ja
aktsiisist vabastatud pakend, millest
Taaskasutusorganisatsioon, MTÜ
väljaveetud tühi pakend, korduska-
taaskasutatakse iga pakendimater-
Eesti Pakendiringlus, Tootjavastutus-
sutuspakend, raskmetalle sisaldav
jali liigist vähemalt 85%.
organisatsioon OÜ ning akrediteeritud tagatisrahaga pakendite kogu-
pakend jne. Samuti peab ettevõtja
Aktsiisivabastuse saamiseks tuleb sätestatud pakendi taaskasutamise määrad täita maksustamisperioodi jooksul. Seega annab seadus ettevõtjale valiku – kas tõendada etteantud pakendi nõuete täitmine või maksta ettenähtud taaskasutuse kogusest puuduoleva osa eest pakendiaktsiis.
(välja arvatud isik, kes müüb paken-
Aktsiisimaksja on kohustatud pida-
missüsteemiks Eesti Pandipakend
datud kaupa) tagama oma paken-
ma kvartalite lõikes Eestis turule las-
OÜ.
datud kauba ja sisseveetud paken-
tud kauba pakendite, teisest liikmes-
datud kauba pakendijäätmete taas-
riigist soetatud ja imporditud kauba
kasutamise teatud ulatuses − pa-
pakendite müümise, tasuta võõran-
kendijäätmete kogumassist vähe-
damise, vahetamise ja omatarbeks
malt 60 protsenti kalendriaastas
kasutusse võtmise arvestust paken-
ning pakendijäätmete kogumassist
di massi ja pakendimaterjali liikide
ringlussevõetuna vähemalt 55 ja
järgi ning samuti kvartalite lõikes
mitte rohkem kui 80 protsenti ka-
arvestust pakendi taaskasutamise
lendriaastas.
kohta. Aktsiisivabastuse saamiseks tuleb sätestatud pakendi taaskasu-
Pakendiaktsiisi seadus ütleb, et
tamise määrad täita maksustamis-
pakendiaktsiisiga maksustatakse
perioodi jooksul. Seega annab sea-
Eestis turule lastud kauba pakend,
dus ettevõtjale valiku – kas tõenda-
teisest Euroopa Liidu liikmesriigist
da etteantud pakendi nõuete täit-
soetatud ja imporditud pakend ning
mine või maksta ettenähtud taas-
aktsiisi peavad maksma ettevõtted,
kasutuse kogusest puuduoleva osa
kes pakendavad kaupa ja müüvad
eest pakendiaktsiis. Järelevalvet
seda Eesti turul, kes impordivad ehk
selles osas teostab Maksu- ja Tolli-
veavad sisse (Eesti turule) paken-
amet. Samas on võimalik aruand-
datud kaupa või ettevõtted, kes müü-
luse esitamine delegeerida ka edasi
vad (sh edasimüüja) pakendatud
taaskasutusorganisatsioonile.
Täiendavat informatsiooni on võimalik vaadata nt Keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee/999. Oodatud on ka ettepanekud ja kommentaarid pakendiregulatsiooni osas e-posti aadressile koidu@koda.ee.
6
Seadusandlus
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Lepingu muutmise ja lõpetamise võimalikkus poolte kohustuste vahekorra olulise muutumise tõttu Mart Kägu Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
L
epingulistes suhetes tuleb ik-
kohustuste esialgse vahekorra taas-
Kinnisvaraga tegelev ettevõte sõl-
ainult selliseid asjaolusid, mille ole-
ka aeg-ajalt ette olukordi, kus
tamiseks. Antud paragrahvi järgne-
mis 2007. aasta alguses kinnistu
masolu, saabumine või edasikest-
üks lepingupool leiab, et lepingu
vates lõigetes täpsustatakse selle
ostmiseks müügilepingu ning 2008.
mine on hõlmatud poolte ühisest
sõlmimise ajaga võrreldes on olu-
kohaldamise eeldusi ning muuhul-
aasta suvel esitas vastav ettevõte
arusaamast ja millel põhineb lepin-
kord sedavõrd muutunud, et esialgu
gas nähakse ette võimalus ka leping
müüjale avalduse sõlmitud müügi-
gu sõlmimise soov. Seega ei kuulu
kokkulepitud tingimustel lepingu
lõpetada, kui see lepingu muutmine
lepingust taganemiseks, tuginedes
lepingu sõlmimise aluseks olnud
täitmist jätkata on ebamõistlik või
pole võimalik või ei oleks teise lepin-
VÕS § 97 lg 1. Täpsustavalt olgu
asjaolude hulka üldjuhul ühe lepin-
lausa võimatu. Võimaliku lahenduse
gupoole suhtes mõistlik.
mainitud, et müügilepinguga kohus-
gupoole ootused, kui need ei ole
tuti sõlmima tulevikus asjaõigus-
teisele poolele teatavaks tehtud ja
kohta sellises keerulises situatsioonis on pärinud ka mitmed Kauban-
Tuleb tõdeda, et Riigikohtu praktika
leping, millega toimunuks kinnistu
teine pool ei ole neid teadmiseks
duskoja liikmed. Võlaõigusseaduse
VÕS § 97 tõlgendamisel ei ole la-
omandi üleandmine. Taganemis-
võtnud või pidanud neid hea usu
(VÕS) § 97 näeb sellises olukorras
hendite arvu poolest väga rikkalik.
avalduse põhjenduseks toodi kolm
põhimõttest lähtuvalt teadma.“ VÕS
iseenesest ette kahjustatud lepingu-
Sellele vaatamata on Riigikohus
argumenti:
§ 97 kohaldamisel tuleb alati kind-
poolele õiguse nõuda teatud tingi-
teinud antud paragrahvi tõlgenda-
majanduskasvu pidurdumise tõt-
laks teha, kas muutunud asjaolud
mustel lepingu muutmist või lõpe-
mise osas olulisi lahendeid ja andnud
tu langes oluliselt kinnistu turu-
kuulusid lepingu sõlmimise aluseks
tamist. Kuivõrd seadus sätestab kül-
edaspidiseks kohtutele juhtnööre.
hind, mis oli langenud üle viie
olnud asjaolude hulka või mitte. Kui
laltki üldiselt vastava õiguse kohal-
korra esialgu kokkulepitud hin-
ei, siis ei saa ka kohaldada VÕS § 97.
damise eeldused, siis on mõistetav,
nast;
et pooltel võivad tekkida lahkarvamused vastava õiguse kasutamise osas, mistõttu on olukorrale lahenduse leidmisel oluline vaadata ka asjakohast kohtupraktikat. VÕS § 97 lg 1 ütleb järgmist: kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepin-
VÕS § 97 kohaldamisel tuleb alati kindlaks teha, kas muutunud asjaolud kuulusid lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolude hulka või mitte. Kui ei, siis ei saa ka kohaldada VÕS § 97.
gupoolte kohustuste vahekorra olu-
ehitusõiguse teostamise maht
Riigikohus rõhutas, et kuivõrd VÕS §
kinnistul oli oluliselt väiksem kui
97 lg 1 võimaldab esitada lepingu
ostmise ajal oli võimalik eeldada;
muutmise nõude vaid siis, kui lepin-
ostja tugines eeldusele, et saab
gupoolte kohustuste vahekord on
pangast kinnistu ostmiseks lae-
oluliselt muutunud ning sealjuures
nu, kuid muutunud majandus-
peavad esinema kõik VÕS § 97 lg 2
keskkonnas ei soovinud pangad
sätestatud eeldused, siis saab järel-
enam finantseerida antud kinnis-
dada, et VÕS § 97 kohaldamine on
tu omandamist.
põhjendatud üksnes äärmiselt erandlikel juhtudel. Vastasel juhul muu-
VÕS § 97 kohaldamisel on keskse
tuks tehinguline õiguskäive väga
line muutumine, mistõttu ühe lepin-
Käesolevas artiklis käsitletakse lähe-
tähendusega „lepingu sõlmimise
ebakindlaks ning põhimõte pacta
gupoole kohustuste täitmise kulud
malt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-76-
aluseks olnud asjaolude“ väljaselgi-
sunt servanada (lepinguid tuleb täi-
suurenevad oluliselt või teiselt lepin-
10, kus probleemiks oli kinnisvara
tamine. Riigikohus selgitas, et „poo-
ta) kaotaks ilmselt oma tähenduse.
gupoolelt lepinguga saadava väär-
valdkonnas sõlmitud müügilepin-
led võivad lepingu sõlmimisel sil-
tus väheneb oluliselt, võib kahjusta-
gust taganemise võimalikkus VÕS
mas pidada erinevaid eesmärke.
Riigikohus selgitas, et VÕS § 97 an-
tud lepingupool nõuda teiselt lepin-
§ 97 alusel. Faktilised asjaolud an-
Lepingu sõlmimise aluseks olnud
nab kahjustatud lepingupoolele eel-
gupoolelt lepingu muutmist poolte
tud asjas olid lühidalt järgmised.
asjaolude hulka saab lugeda aga
kõige õiguse nõuda lepingu muut-
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Seadusandlus
7
mist, mis tähendab omakorda seda,
jäi loodetust väiksemaks, kinnisvara
Riigikohus analüüsis ka VÕS § 97
muutumise korral iseenesest või-
et üldjuhul peab kahjustatud pool
hinnad olid oluliselt langenud).
kohaldamise võimalikkust kinnistu
malik VÕS § 97 kohaldada. Seal-
turuhinna väidetava olulise languse
juures tuleb arvestada, et kui VÕS
esitama hagi, milles nõuab lepingutingimuste muutmist. Mõnel juhul
Riigikohus märkis, et müügitehingu
tõttu. Teise astme kohus leidis, et
§ 97 alusel lepingust taganetakse,
pole ilmselt lepingu muutmine enam
finantseerimise küsimus on üldjuhul
müügilepingu korral ei piisa VÕS §
siis tuleb tagasitäitmise puhul ar-
mõistlik ning sellisel juhul oleks või-
ainult ühe lepingupoole (praegu
97 lg 1 kohaldamiseks üksnes hin-
vestada kinnistu väärtuse muutu-
malik ka see, et isik esitab hagi,
hageja) mõjusfääris. Sealjuures ei
milles sisaldub lepingust tagane-
tuvastanud kohtud poolte ühist soo-
mise (või ülesütlemise) avaldus ja
vi hõlmata lepingu finantseerimise
lepingu tagasitäitmise nõue. Siinko-
tingimused lepingu sõlmimise alu-
hal tuleb aga tähelepanu juhtida as-
seks olevate asjaolude hulka (ehk
jaolule, et kohus ei saa rahuldada
poolte lepingujärgsed õigused ja
lepingu lõppemise tuvastamise ja
kohustused ei olnud sõltuvuses
tagasitäitmise hagi, ilma et ta tuvas-
pangalaenu saamisest).
taks lepingu muutmise võimatuse või muutmise ebamõistlikkuse teise
Hageja tugines kohtumenetluses
lepingupoole suhtes.
muuhulgas sellele, et temal oli lepingu sõlmimisel ettekujutus, et
Kui pöörduda tagasi kõnealuse la-
ehitusõiguse protsent on oluliselt
hendi juurde, siis olgu öeldud, et
suurem (ta eeldas, et KOV aktsep-
Riigikohus ei pidanud antud olukor-
teerib suuremat ehitusmahtu antud
ras põhjendatuks VÕS § 97 kohal-
kinnistul). Riigikohus selgitas, et
damist.
ühe lepingupoole ettekujutus kinnistu tulevasest ehitusõiguse ma-
mist ka pärast lepingust taganemist.
Lepingulistes suhetes tuleb lähtuda eelkõige sellest, milles ja kuidas kokku lepiti ning esialgselt kokkulepitud tingimuste muutmine või lepingu lõpetamine lepingupoolte kohustuste vahekorra muutumise tõttu VÕS § 97 alusel on pigem äärmuslik väljapääsutee, mille kohaldamine nõuab kõigi VÕS § 97 sätestatud eelduste esinemist.
Riigikohus asus seisukohale, et kinnisasja muutunud väärtust (mis võib olla kohtumenetluse ajal nii tõusnud kui ka langenud) tuleb hinnata poolte esitatud tõendite alusel võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Hageja argumendi osas, et ta ei saanud ette näha sellist kinnisvara hindade langust, nõustus Riigikohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt isik, kelle majandus- ja kutsetegevus on seotud kinnisvara arendamisega peaks tundma kinnisvaraturgu, ning sellega seotud hinnatõusud ning -langused peaksid olema talle teada ning ka etteaimatavad.
Esmalt tuvastas Riigikohus selle, et
hust lepingu sõlmimise aluseks
puudusid lepingu lõpetamise eel-
olnud asjaolude hulka VÕS § 97
dused (vt VÕS § 97 lg 5) – käes-
lg 1 tähenduses ei kuulu. Lubatav
olevas asjas ei tuginenud hageja
ehitusmaht ei olnud lepingu sõl-
sellele, et lepingu muutmine oleks
mimise hetkel teada ning pooled ei
võimatu või oleks teine lepingupool
leppinud selles osas ka midagi
nalangusest kinnisvaraturu situat-
esialgselt kokkulepitud tingimuste
väitnud, et lepingu muutmine pole
konkreetsemalt kokku. Hageja pi-
siooni muutumisel majanduslangu-
muutmine või lepingu lõpetamine
tema suhtes mõistlik. Eeltoodule
danuks ise lepingu sõlmimisel asja-
se tõttu ja tähtsust ei ole sellel, kas
lepingupoolte kohustuste vahekor-
vaatamata pidas Riigikohus vaja-
kohaseid samme astuma – leppima
vaidlusaluse kinnistu väärtus vähe-
ra muutumise tõttu VÕS § 97 alusel
likuks analüüsida ka hageja poolt
kokku nt taganemisõiguses või nt
nes taganemisavalduse esitamise
on pigem äärmuslik väljapääsutee,
esile toodud argumente VÕS § 97
asjaõiguslepingu sõlmimises pärast
ajaks 30% või enam. Riigikohus
mille kohaldamine nõuab kõigi
kohaldamise kasuks (ei saanud pan-
kohaliku omavalitsuse lõplikku ot-
sellise seisukohaga ei nõustunud.
VÕS § 97 sätestatud eelduste esi-
sust ehitusõiguse mahu kohta.
Seega on kinnisasja väärtuse olulise
nemist.
galt enam laenu, kinnistu ehitusmaht
Kokkuvõttes võib öelda, et lepingulistes suhetes tuleb lähtuda eelkõige sellest, milles ja kuidas kokku lepiti (pacta sunt servanda) ning
Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet
MAJANDUSRUUM kolmapäeviti kell 11.00–12.00, kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00 Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.
8
Euroopa uudised
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Kriis ja riigiabi ELis. Kuhu raha läks? Möödunud kriis näitas muuhulgas kui intensiivselt küsis erasektor riigilt abi nii USAs kui Euroopa Liidus. Ja riigid andsid. Maksumaksjate raha riigiabina. Õigusliku poole pealt tuli ELis selleks kõigepealt leevendada riigiabi reeglistikku. Mida siis ka tehti. Reet Teder Kaubanduskoja esindaja EMSKs
A
javahemikus 1. oktoobrist
2010. aastal üks peamisi ülesan-
pingete lahendamiseks anda siht-
kiidetud abi kogumaht oli 82,5 mil-
2008 kuni 1. oktoobrini 2010
deid ja selle täitmisel järgiti kolme
otstarbelist kriisiabi ka pärast 2010.
jardit eurot (0,7% ELi SKPst). Pea-
tegi Euroopa Komisjon finantssek-
järgmist põhimõtet:
aastat.
miselt kasutati järgmisi meetmeid:
toris üle 200 otsuse riigiabi kohta,
pikaajalise elujõulisuse taasta-
mida anti finantssektorile liikmesrii-
mine ilma riigiabita, tuginedes
Komisjon pikendas 1. detsembril
kide majanduses tõsiste häirete kõr-
tõhusale ümberkorralduskavale;
2010 finantssektori suhtes raken-
subsideeritud tagatised ja
valdamiseks. Enam kui 40 kava
kulude jagamine panga/tema
datavate kriisiabi meetmete eeskir-
subsideeritud laenud.
kiideti heaks, muudeti või pikendati
2009. aastal anti liikmesriikides finantssektorile abi nimiväärtuses 1107 miljardit eurot (9,3% ELi SKPst), samal ajal kui 2008. aastal anti abi kokku 1236 miljardit eurot.
osanike ja riigi vahel;
ühisturuga kokkusobiv piiratud summas antav abi;
jade kehtivust 2011. aasta lõpuni.
konkurentsimoonutuste vähen-
Kuna nüüd on pankadel turgudelt
Kaubandust toetas riikliku ekspor-
damine, üldiselt kas struktuuri-
kapitali kaasamisega vähem prob-
dikrediidikindlustuse
meetmete (loovutamine) või te-
leeme kui eelmise kriisi ajal, oli Eu-
heakskiitmise tingimuste leebemaks
gevust reguleerivate meetmete
roopa Komisjon ka natuke rangem.
muutmine.
(omandamise keeld või agres-
Nimelt kehtestati 1. jaanuaril 2011
oluliseks märguandeks peeti ka
siivse majandustegevuse piira-
nõue esitada iga abisaaja kohta,
riskikapitali kohandamist. Liikmes-
mine) kaudu.
kelle suhtes on rakendatud rekapi-
riike, kes kasutasid subsideeritud
erakorralise
Erainvestorite
jaoks
taliseerimis- või langenud väärtu-
laene keskkonnasäästlike toodete
Komisjon kiitis 2010. aastal heaks
sega varadega seotud meetmeid,
tootmiseks, oli vähem; sellest teatas
14 panga ümberkorraldamise või
ümberkorralduskava,
olenemata
viis liikmesriiki (Prantsusmaa, Sak-
likvideerimise. Peamised juhtumid
sellest, kas asjaomast panka pee-
samaa, Itaalia, Hispaania ja Ühend-
olid seotud järgmiste pankadega:
takse põhimõtteliselt elujõuliseks või
kuningriik).
Aegon, Dexia, Ethias, Parex ja
raskustes olevaks. Väidetavalt aga
ja üksikud otsused tehti rohkem kui
Sparkasse Köln/Bonn. Komisjon
puudub paljudes riikides valitsustel
Tulenevalt ebakindlast majandus-
40 finantseerimisasutuse kohta.
kiitis nende ümberkorraldamise
siiski tõene ülevaade pankade tege-
seisundist pidas EK ajutise raa-
2009. aastal anti liikmesriikides fi-
heaks ja kinnitas siduvate tegevust
likust seisundist.
mistiku täielikku lõpetamist 2010.
nantssektorile abi nimiväärtuses
reguleerivate meetmete ja struktuu-
1107 miljardit eurot (9,3% ELi SKP-
rimeetmete rakendamise. Banco
st), samal ajal kui 2008. aastal anti
Privado Portuguêsi puhul tegi
abi kokku 1236 miljardit eurot. Riigi-
komisjon negatiivse otsuse ja see
poolseid kapitalisüste kasutati 2010.
pank on praegu likvideerimisel.
aastal 2009. aastaga võrreldes siiski
aasta lõpus enneaegseks. Praegu-
Toetused reaalmajandussektorile
ses turuolukorras peeti sobivaimaks lahenduseks lasta raamistikul järk-järgult aeguda. Komisjon
2008. aastal võttis Komisjon vastu
kiitis 1. detsembril 2010 heaks aju-
ajutise raamistiku, mille eesmärk oli
tise raamistiku pikendamise kuni
vähem; lisaks sellele pandi panka-
2010. aasta esimesel poolel puh-
hõlbustada kriisi ajal äriühingute
2011. aasta lõpuni ja keskendu-
dele, mille suhtes rakendati 2009.
kenud eraldiseisev kriis näitas siis-
juurdepääsu rahastamisele. Ajava-
mise VKEdele ning teatavatele
või 2010. aastal varade või kapitali-
ki, et hoolimata teatavast parane-
hemikul raamistiku kehtestamisest
konkreetsetele meetmetele. Kui
seerimise toetusmeetmeid, ümber-
misest võrreldes finantsturgudel
kuni 1. oktoobrini 2010 kiitis komis-
paljud väikeettevõtted aga sellest
korraldamise kohustus. Mitme Euroo-
2008. aasta lõpus kuhjunud pin-
jon heaks 73 kava ja neli sihtotstar-
üleüldse teavad või reaalset kasu
pa panga ümberkorraldamine oli
getega, tuleb jätkuvalt esinevate
belist abimeedet. 2009. aastal heaks-
saavad on aga teine küsimus.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Euroopa uudised
9
Euroopa uudised Euroopa Komisjon nimetas ametisse Eesti esinduse uue juhi
Hannes Rummi laialdased koge-
ganisatsioonides ja suhete loomisel
mused aitavad Euroopa Komisjoni
energeetikasektori oluliste partner-
Eesti esindusel täita keskset rolli
riikidega. Strateegia koondab 43
Eesti elanike ja meedia teavitamisel
konkreetset meedet nende eesmär-
ning arendada komisjoni suhteid
kide saavutamiseks.
riigi- ja kohaliku tasandi asutuste ja 1. septembril astus ametisse Euroo-
muude sidusrühmadega.
Energiavolinik Günther Oettingeri sõnul on Euroopa Liidu energiapo-
pa Komisjoni Eesti esinduse uus
Euroopa Komisjon julgustab liikmesriike rakendama automaatse häiresüsteemi lahendust eCall
juht Hannes Rumm. Enne Eesti
Euroopa Komisjonil on esindused
liitikas saavutatud viimastel aastatel
ühinemist Euroopa Liiduga juhtis
igas Euroopa Liidu liikmesriigis.
märkimisväärset edu. „Nüüd peab
Euroopa Komisjon võttis 8. sep-
Hannes Rumm valitsuse euroteavi-
Need esindavad komisjoni koha-
Euroopa Liit lisaks suurel sise-
tembril vastu soovituse, milles palu-
tust, olles aastatel 2001–2004 riigi-
peal, teavitades
ajakirjandust ja
turul saavutatule laiendama oma
takse liikmesriikidel tagada, et
kantselei Euroopa Liidu infosekre-
avalikkust komisjoni poliitikast ning
tegevust väljapoole ning tagama
mobiilioperaatorid ajakohastaksid
tariaadi juhataja.
vahendades liikmesriigi infot komis-
Euroopale energiavarustuse kind-
oma infrastruktuuri nii, et aastaks
jonile.
luse ja edendama rahvusvahelisi
2015 oleks võimalik paigaldada
Hannes Rumm oli tänavu kevadeni
energiapartnerlussuhteid,” sõnas
kõigile uutele autodele automaatne
Riigikogu liige ning on varem töö-
Oettinger.
päästeteenistusse helistamise süs-
tanud ettevõtluses ja ajakirjanduses. 1994. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajakirjanduse erialal. Enne Riigikantselei Euroopa Liidu Infosekretariaadi
Euroopa Komisjon muudab energiakokkulepped läbipaistvamaks
juhatajaks saamist töötas Hannes
teem eCall. Lisaks tegi komisjon ettepaneku otsuse kohta, millega luuakse liikmes-
eCall-seadmed edastavad raskema
riikide ja kolmandate riikide valit-
õnnetuse korral häirekeskusele viivi-
suste vahelisi energiakokkuleppeid
tamata automaatse väljakutse, isegi
käsitleva teabe vahetamise mehha-
kui juht või reisija on teadvusetu või muul põhjusel võimetu helistama.
Rumm mitme ajakirjandusväljaande
7. septembril esitles Euroopa Ko-
nism. Kavandatava mehhanismi
juures. 2004. aastal pöördus ta ta-
misjon esmakordselt põhjalikku
eesmärk on tugevdada liikmesriiki-
gasi erasektorisse, asudes ametis-
enegiaalast välissuhete stratee-
de positsiooni kolmandate riikidega
Soovituses palutakse kõigil liikmes-
se OÜ Media Focus juhatajana.
giat, mille keskseteks teemadeks
peetavatel läbirääkimistel ning sa-
riikidel tagada, et mobiilsideoperaa-
Aastail 2007–2011 kuulus ta Sotsi-
on parem kooskõlastatus Euroopa
mal ajal tagada energiavarustuse
torid suhtuksid eCall-seadmetelt
aaldemokraatliku Erakonna frakt-
Liidu
ning
kindlus, siseturu korralik toimimine
tehtud kõnedesse samuti kui teis-
siooni liikmena Riigikogusse ning
energiaalaste välispoliitiliste priori-
ja investeeringuteks vajalik õigus-
tesse hädaabikõnedesse, st vaat-
osales põhiseaduskomisjoni ja ri-
teetide kindlaksmääramine ja ra-
kindlus.
leksid neid prioriteetsena ega võ-
igieelarve kontrolli erikomisjoni töös.
kendamine.
liikmesriikide
vahel
taks nende eest tasu. Samuti märImporditud energia osakaal suure-
gitakse soovituses, et Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid tagama, et mo-
2009.–2011. aastal nõustas Hannes
Vastavalt strateegiale Energia 2020
neb Euroopa Liidus pidevalt – prae-
Rumm väliseksperdina Armeenia
on seatud eesmärgiks laiendada
gu imporditakse 80% naftast ja 60%
biilioperaatorid kehtestavad süs-
valitsust Euroopa Liidu partnerlus-
Euroopa Liidu energiapoliitika rah-
gaasist. Liikmesriikide otsustel ja
teemid eCall-kõnede identifitsee-
poliitikat tutvustava kommunikat-
vusvahelist mõõdet, suurendades
kolmandate riikidega sõlmitud kok-
rimiseks, nii et need saaks suunata
väljatöötamisel
Euroopa Liidu liikmesriikide ja kol-
kulepetel on oluline mõju energia-
häirekeskusesse, kus on olemas
ning aitas Armeenial ette valmistada
mandate riikide vahel sõlmitavate
taristu arengule ja Euroopa Liidu
seadmed selliste kõnede vastuvõt-
Euroopa Liidu teabekeskuse raja-
energiakokkulepete
energiavarustusele tervikuna.
miseks.
mist. Hannes Rumm on olnud
ning tugevdades koordineeritust
Tallinna Linnavolikogu kahe koos-
partnerriikidega suhtlemisel, seisu-
Täiendav teave:
Euroopa Komisjoni eesmärk on, et
seisu liige.
koha võtmisel rahvusvahelistes or-
ec.europa.eu/energy/international
eCall-teenus toimiks 2015. aastaks
sioonistrateegia
läbipaistvust
10
täielikult kogu Euroopa Liidus ning Horvaatias, Islandil, Norras ja Šveit-
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Lo Rihvk Ajujahti projektjuht
sis. Liiklusõnnetuse korral on päästeteenistuste jaoks elude päästmiseks ja vigastuste raskuse leevendamiseks oluline iga minut. Õnnetuses kannatanutel ei jätku aga alati piisavalt reageerimisvõimet ja füüsilist jõudu, et kohe häirekeskusesse he-
Ajujaht – ettevõtlikud inimesed ja värsked ideed
listada. Prognoositakse, et eCall-tehnoloogia kiirendaks päästeteenistuste saabumist linnapiirkondades 40% ja maapiirkondades 50%. Kui eCallsüsteem laialdaselt kasutusele võe-
K
ust ammutad sina oma äri
Ajujahi 2010. aasta võitja. Click&
seltskonnas saanud ideid, kuidas
arendamiseks uusi ideid?
Grow on tänaseks oma toote-
enda olemasolevas äris midagi
mitmekümnel tuhandel juhul vigas-
Kust leiad talendid, kes aitavad
arendusega niikaugele jõudnud, et
efektiivsemalt ja paremini teha.
tuste ja traumade raskust. Mobiil-
need ideed ellu viia? Ajujaht on
elektrooniline sensorite poolt juhi-
Need andekad inimesed võivad
sideoperaatrid peavad tagama, et
Eesti suurim alustavate ettevõtete
tav taimekasvatuspott on saada-
olla ka sinu tulevased kolleegid või
eCall-kõnesid saaks sujuvalt häire-
konkurss, mis igal sügisel kogub
val üle maailma. Meeskond tege-
koostööpartnerid.
keskusele edastada.
kokku Eesti säravaimad äriideed
leb 18 000 ettetellimuse täitmi-
ning koondab nende taga seisvad
sega. Click&Grow on ka Eesti
Ela kaasa meie selle hooaja võist-
andekad noored inimesed.
Ettevõtluse Auhinna Innovaator
lusele veebilehel www.ajujaht.ee
2011 nominent.
ja www.facebook.com/ajujaht. Kui
takse, päästaks see Euroopas igal aastal mitusada elu ning vähendaks
Uuele autole eCall-süsteemi paigaldamine läheb hinnanguliselt maks-
soovid osaleda hindaja või mento-
ma alla 100 euro auto kohta. Pri-
Kas oled kuulnud 2011. aasta Aju-
vaatsuse huvides ei võimalda eCall-
jahi võitjast Virtual Garden, mis
Nende ja ka teiste meeskondade
rina, jagada oma kogemusi ja kon-
süsteem jälgida sõidukite teekonda,
pakub veebikeskkonda, mille abil
edu üheks oluliseks võtmeteguriks
takte, võta meiega ühendust!
kuna süsteem on täiesti passiivne
igaüks saab kiirelt ja lihtsalt aiapi-
on kindlasti olnud konkursi käigus
ning ei edasta ühtki signaali, v.a
dajaks hakata? Ajujahist väljakas-
saadud kontaktid, kogemused ja
juhul, kui see liiklusõnnetuses ak-
vanud virtuaalne köögiviljaaed on
teadmised nii Eesti kui ka välismaa
tiveerub. Praegu on vaid 0,7% kõi-
esimese saagikoristuse teinud ja
tipptegijatelt. Nii mõnigi ettevõtja,
gist Euroopa Liidu sõiduautodest
köögiviljad omanikele kenasti kätte
kes on Ajujahi konkursil osalenud
varustatud automaatsete hädaabi-
toimetanud. Meie üheks säravaks
hindaja või mentorina, on ande-
kõnede süsteemidega.
täheks on Click&Grow, kes on
kate ja julgelt mõtlevate osalejate
Täiendav teave Komisjoni Infoühiskonna portaalist: ec.europa.eu/information_society
Ajujaht 2011 võitja
Virtual Garden koos žüriiliikmetega.
LO RIHVK Ajujahti projektjuht info@ajujaht.ee www.ajujaht.ee www.facebook.com/ajujaht
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Sotsiaalne ettevõtlus
11
Kuidas teha nii, et investeeringutest heategevusse ka reaalselt kasu oleks? Strateegiline filantroopia kui uus suundumus Eesti heategevusmaastikul Mart Kuusk Heateo Sihtasutus
I
lmselt on iga heategevusse
line filantroopia ettevõtlikke ning
Kõik algab probleemi adumisest.
Näiteks lõi Heateo Sihtasutus stra-
suunduva Eesti ettevõtte või
uudseid ideid säravate eestveda-
Kui Eesti koolisüsteemi kimbutab
teegilise filantroopia mudeli alusel
eraisiku peast käinud läbi küsimus:
jatega, et pakkuda mõjuvat lahen-
õpetajaskonna kõrge keskmine va-
(Swedbanki rahastusel ning Fontes
kuhu ja kuidas oleks kõige opti-
dust ühiskonna kitsaskohtadele.
maalsem oma raha või teenuseid
nus (ca 50 eluaastat), noorte õpeta-
PMP, Hill&Knowltoni ja paljude teiste
jate puudus ning suur õpilaste välja-
ettevõtete vabatahtlikul panusel)
suunata, et sellest mingi konkreetse
Lisaks ideede arengu võimendusele
kukkumine põhikoolist, siis võiks ju
2006. aastal uuendusliku haridus-
ühiskondliku probleemi lahenda-
läbi kapitali kaasamise panustavad
öelda, et see probleem jäägu riigi ja
programmi Noored Kooli, mis vär-
misel võimalikult palju kasu oleks?
strateegilise filantroopia fondid pika-
poliitikute lahendada. Kuid tegelikult
bab suutlikke ja motiveeritud noori
Heategevuses osalejad ehk filant-
ajalisele (kolm kuni seitse aastat)
roobid üle kogu maailma on haka-
partnerlusele, mille käigus tõstetak-
nud senisest üha teadlikumaid vali-
se ärisektori professionaalsete va-
kuid tegema. Sest ettevõtlustausta-
batahtlike oskusteabega toetus-
ga heategija soovib enamasti panus-
organisatsiooni suutlikkust olulise-
tada algatustesse, mis tooks ühis-
mates valdkondades, nt strateegi-
konnale reaalselt kõige rohkem tulu.
line planeerimine, finantsjuhtimine, inimvarade arendamine, turundus,
Strateegiline või ka riskifilantroopia
kommunikatsioon, tulemuste mõõt-
(venture philanthropy) on uus suun-
mine jne. Tegelikult võib oskusteabe
dumus filantroopiamaastikul, mis
vahendamine osutuda oluliselt suu-
sai alguse eelmise sajandi lõpu-
remaks investeeringuks võrreldes
kümnendil USA-s ning on levinud
rahalise panusega.
jõudsalt üle maailma, tänaseks ka Eestisse. Strateegiline filantroopia
Strateegilise filantroopia alguseks
lähtub suuresti riskikapitali (venture
Eestis võib pidada 2005. aastat, kui
capital) tegevuspõhimõtetest, otsi-
Heateo Sihtasutus võttis kasutusele
des ja toetades potentsiaalselt suu-
uudse tegevusmudeli, millega ühis-
rima mõjuga ühiskondlikke algatusi
konna edendamiseks hakati toeta-
ja sotsiaalseid ettevõtteid, millede
ma algatusi, millel oli nähtav potent-
tegevussuutlikkuse tõstmise kaudu
siaal sisulise muutuse loomiseks
taotletakse ühiskondlikku kasu kasvu.
probleemses valdkonnas. Toetusor-
ülikoolilõpetajaid õpetajaks. Tänu
Erinevalt traditsioonilisest filantroopiast, mis keskendub maailmaparandamisele eeskätt (ühekordsete) finantstoetuste ning stipendiumite pakkumise kaudu, otsib strateegiline filantroopia ettevõtlikke ning uudseid ideid säravate eestvedajatega, et pakkuda mõjuvat lahendust ühiskonna kitsaskohtadele.
programmile õpivad tuhanded kooliõpilased noorte inimeste käe all, kes teavad, et iga õpilane on suuteline hästi õppima, kui teda aidata ja õigesti juhendada. Täna toetab Heateo Sihtasutus koostöös paljude Eesti ettevõtetega (loe strateegilise filantroopia toetajatega) kaheksat organisatsiooni/ sotsiaalset ettevõtet, mis tegelevad oluliste valdkondadega Eesti ühiskonnas: puudega inimeste tööjõuturule aitamine, vanemliku hoolitsuseta lastele paremate võimaluste loomine, HIV-ennetus, mõistliku tarbimise edendamine ning koolisüsteemi parandamine. Väljakutseid Eesti ühiskonnas siiski jagub ning strateegiline filantroopia on vaid üks võimalus muutuse loo-
ganisatsioonide arendamisse hakati Erinevalt traditsioonilisest filantroo-
kaasama Eesti juhtivaid äri- ja ava-
puudutab nimetatud probleem meid
miseks. Ent lähtudes maailmakoge-
piast, mis keskendub maailmapa-
liku sektori spetsialiste, kes profes-
kõiki lapsevanemate ja tööandja-
mustest, on tegemist efektiivse viisi-
randamisele eeskätt (ühekordsete)
sionaalsete vabatahtlikena aitasid
tena. Mida saaks kodaniku või vas-
ga, kuidas ettevõtted ja varakad
finantstoetuste ning stipendiumite
organisatsioone oma oskusteabega
tutustundliku ettevõttena omalt poolt
eraisikud saavad lüüa kaasa ühis-
pakkumise kaudu, otsib strateegi-
kiiremini edasi liikuda.
teha?
konna arendamises.
12
Eksport
Margus Ilmjärv Kaubanduskoja Jõhvi esinduse juhataja
Toomas Hansson Kaubanduskoja Tartu esinduse juhataja
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Euroopa Liidu tugimeetmed eksportijale Kaupade ja teenuste eksport moodustab Eesti sisemajanduse koguproduktist üle 70 protsendi. Seda on tunduvalt rohkem kui nn suurtes majandustes. Ühest küljest on selle põhjuseks asjaolu, et väikese siseturu tingimustes on laienemissooviga Eesti firmad sunnitud otsima turgu välismaalt. Teisalt on selge, et importides paljusid kaupu ning tooraineid on riigi kui terviku tasandil eksport vajalik impordi tasakaalustamiseks. Seega võib öelda, et nii firmade kui riigi tasandil on eksport lahenduseks, millel puudub hea alternatiiv.
Ettevõtlusseminaride sari
E
uroopa Liidu liikmena on
euroopalises EURES portaalis on
Erasmus for
meie firmadel soodne juurde-
tööandjal ligipääs rohkem kui
Young Entrepreneurs
pääs ühisturule, samuti on Euroopa
80 000 eurooplase CV-le, kellega
Liidus töötatud välja hulgaliselt
saab soovi korral ühendust võtta.
Ekspordi alustamisele mõeldes ei
meetmeid ja tugistruktuure ekspor-
Samuti on võimalik portaali vahen-
ole mõnikord suurimaks takistuseks
tivate firmade abistamiseks ja nõus-
dusel edastada oma tööpakkumi-
mitte raha ega personali puudus
tamiseks. Kursisolek pakutavate
ne, millega saavad tutvuda töö-
vaid puuduvad kogemused või ka
võimalustega lubab ettevõtjal otsus-
otsijad üle Euroopa. Lisaks sellele
lihtsalt puuduv sihtriigis valitseva
tada kas ja milliseid neist kasutada.
saab EURES-spetsialistidelt abi ka
olukorra tunnetus. Sellises olukorras
TOIMUMISKOHAD JA -AJAD:
Samas näitab tegelikkus, et heal
paljude välisriigist tööjõu värba-
võib kasu olla Euroopa Liidu pro-
4.10.
juhul ollakse teadlikud vaid Ette-
misel tekkida võivate praktiliste
grammist Erasmus for Young Entre-
11.10. Järvamaa, Paide
võtluse Arendamise Sihtasutuse
probleemide lahendamisel.
preneurs, mis toetab ettevõtjate
12.10. Raplamaa, Rapla
poolt pakutavatest meetmetest ning
18.10. Pärnumaa, Pärnu
eriti palju ei teata muude struktuu-
19.10. Läänemaa, Haapsalu
ride poolt eksportijatele pakutavast.
20.10. Viljandimaa, Viljandi
Siinkohal mõned näited:
„Uut Euroopa Liidu rahastusest ning abiprogrammidest ettevõtte arenguks ja ekspordi edendamiseks”
Jõgevamaa, Jõgeva
stažeerimist teiste ettevõtjate juures üle kogu Euroopa.
Kredex Ekspordiga alustades või ekspor-
On selge, et eduka ekspordi põhili-
26.10. Saaremaa, Kuressaare
dimahte
põrkab
ne ja otsustav faktor on ettevõtja.
27.10. Hiiumaa, Kärdla
enamik ettevõtteid kokku täien-
Samas pole mõtekas ignoreerida
dava kapitali kaasamise vajadu-
Euroopa Liidu poolt pakutavaid võr-
suurendades
8.11.
Põlvamaa, Põlva
EURES
9.11.
Võrumaa, Võru
Üheks enamlevinud probleemiks
sega. Loomulikult on lihtsaim või-
gustikke, tugistruktuure ja rahas-
10.11. Valgamaa, Valga
oma ettevõtte arenguplaanide ellu-
malus omanikel ettevõttesse lisa-
tamisallikaid. Ülaltoodud on vaid mõ-
15.11. Lääne-Virumaa, Rakvere
viimisel võib osutuda kvalifitseeri-
raha juurde panna või laenata
ned näited võimalikest tugimeetme-
16.11. Ida-Virumaa, Jõhvi
tud töötajate puudus. Eksportida
puudujääv
pankadest.
test, mis edukale ekspordile kaasa
17.11. Ida-Virumaa, Narva (vene keeles)
sooviva ettevõtte puhul on tõenäo-
Juhul kui omanikel aga vahendeid
võiksid aidata. Täielikuma ülevaate
liselt oluline palgata inimene, kes
napib või pangad ei ole nõus, tu-
andmiseks nimetatud valdkonnast
tunneb konkreetse sihtturu tingi-
lenevalt madalast omafinantsee-
korraldavad Euroopa Liidu Eesti esin-
musi, on kursis müügitehnikatega
ringu määrast, riskantsest sektorist
dus ja Kaubanduskoda oktoobris ja
ning valdab kohalikku keelt. Liht-
või
tagatistest,
novembris maakondades seminari-
saim võimalus sellise inimese leid-
mõistlikel tingimustel laenu and-
desarja „Uut Euroopa Liidu rahas-
miseks on tõenäoliselt pöörduda
ma, tasuks ettevõtjal tutvuda siht-
tusest ning abiprogrammidest ette-
abi saamiseks Euroopa Komisjoni
asutuse Kredex poolt pakutavate
võtte arenguks ja ekspordi eden-
poolt loodud töövahenduse võr-
võimalustega. Tutvuda tasuks nii
damiseks”, mille raames räägitakse
gustiku EURES (European Em-
allutatud laenu, tehnoloogialaenu
laiemalt eksportijatele pakutavatest
ployment Services) poole, mille
kui ka krediidikindlustuse tingi-
tugimeetmetest, aga ka sellest,
tegevust Eestis koordineerivaks
mustega, mis aitavad maandada
kuidas suurendada oma võimekust
asutuseks on Töötukassa. Üle-
võlgu müümisel tekkivaid riske.
koostöös teiste ettevõtjatega.
Seminaride täpsema kirjelduse ja toimumiskohad leiate Kaubanduskoja kodulehelt aadressil www.koda.ee.
kapital
ebapiisavatest
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Tagasivaade
13
Belgia – Euroopa süda ja hästivarjatud saladus Euroopa ühest tuntuimast tundmatust riigist, selle ärikultuurist ja võimalustest rääkis nüüdseks juba endine Eesti suursaadik Belgias Mariin Ratnik 6. septembril Kaubanduskojas toimunud Priit Raamat Teenuste osakonna projektijuht
traditsioonilisel lühiseminaril „Hommikukohv suursaadikuga.”
P
indala poolest üks Euroopa
Olles äärmiselt konservatiivsed, on
Belgia turu vastu huvi tundev ette-
väiksemaid riike on kindlasti
belglased samas üsnagi avatud
võtja on kindlasti teretulnud küsima
ka üks killustunumaid – Belgias ei
uutele tehnoloogiatele. Ning see
infot ja muud abi Eesti saatkonnast.
ole enam kui aasta jooksul suu-
võib olla üheks võimaluseks, mida
detud valitsust moodustada. Kuid
Eesti ettevõtted võiksid ära kasu-
Lisaks turu- ja muule infole võib sel-
Mariin Ratniku sõnul ei ole valitsu-
tada.
leks abiks olla ka saatkonnapoolne kiri, sest tihtipeale on sellistes kon-
se puudumine mõjutanud igapäevaelu ei prantsuskeelses Valloonias,
Kuna Belgia turud on seni konku-
servatiivsetes riikides nagu Belgia
flaamikeelses Flandrias ega ka
rentsile üsna suletud olnud, tähen-
tähtis tiitel või positsioon see, mis
pealinn Brüsseli piirkonnas peaaegu
dab see, et inimesed on harjunud nii
võib nii mõnegi ukse avada.
üldse. Tuleneb see riigi administra-
teenuste kvaliteediga, mis suursaa-
tiivsest iseärasusest, mille kohaselt
diku sõnul võib mujalttulnule peh-
Kindlasti on mõtet pöörduda ka Bel-
keskvalitsuse ning piirkondlike valit-
meltöeldes nõrk tunduda, kui ka
gia piirkondlike kaubanduskodade
suste võim on sisuliselt võrdne.
teenuste kõrge hinnaga. Ka see
poole.
võiks olla üheks asjaks, mida Eesti
Väljakujunenud ja konservatiivsed turud
Kokkuvõtteks võib öelda, et Belgia
uurides silmas võiksid pidada.
on riik, mille võimalusi tasuks uurida, olgugi et sealne ärikultuur ning kon-
Justnimelt, turud. Killustunud riigile omaselt puudub Belgial ühtne turg – on Flandria turg, mis on seo-
Olles äärmiselt konservatiivsed, on belglased samas üsnagi avatud uutele tehnoloogiatele. Ning see võib olla üheks võimaluseks, mida Eesti ettevõtted võiksid ära kasutada.
ettevõtjad Belgia turu võimalusi
Eesti ettevõtteid on Belgias vähe
servatiivsus võib eestlastele esialgu pisut ehmatav tunduda.
tud rohkem Hollandile ja Põhja-
Tulenegu see siis Belgia suhtelisest
Euroopale omase ärikultuuriga ning
vähesest avatusest konkurentsile
Valloonia turg, mis on mõjutatud
või sellest, et Eesti ettevõtjad pole
Oluline on isiklik kontakt ja soovi-
prantsuskeelsest
kus
Belgiat lihtsalt enda jaoks veel avas-
tused, telefonist ja e-kirjast ei pii-
pööratakse väga suurt tähelepanu
tanud, kuid Mariin Ratniku sõnul on
etiketile.
väga vähesed Eesti ettevõtted leid-
kultuurist,
nud tee Belgiasse. Samas oleks
Hea teada
sa. Eelistatakse pikaajalist koostööd ja äriplaane.
Kuid kogu Belgia äri ja ärisuhtlust
oleks Belgia selle riigi suurust ning
Kiiresti ei juhtu midagi.
iseloomustab konservatiivsus, kon-
tootmismahtusid arvestades Eesti
Oluline on silmas pidada piir-
kurentsipelgus
ettevõtjale üks loogilisemaid tegut-
ning
pikaajaliste
plaanide ja töösuhete eelistamine.
semiskohti Euroopas.
Samuti on Belgia ettevõtluskesk-
kondlikke erisusi. Hea asukoht ja logistikavõrk. Eestiga võrreldav riigi ja ettevõ-
konnale tervikuna iseloomulikud vä-
Sarnaselt Eestile on ka suurem osa
ga kõrged maksud ning kallis töö-
Belgias tegutsevaid ettevõtteid väi-
jõud.
kese ja keskmise suurusega.
tete suurused. Kõrged tööjõukulud ja kõrged maksud.
14
Tagasivaade
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Islandit avastamas Ida-Virumaa ettevõtjate delegatsioon külastas 5.-9. septembrini Islandit. Reisi korraldasid Kaubanduskoja Jõhvi esindus ja Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus (IVEK), suurema osa kuludest kattis Põhjamaade Ministrite Nõukogu (Norden) ning kohapealset programmi aitas paika panna Kaubanduskoja ammune koostööpartner Kjartan Jonsson firmast EYLENDUR Ltd.
Margus Ilmjärv Kaubanduskoja Jõhvi esinduse juhataja
V
isiidi eesmärgiks oli õppida
Islandlaste äärmiselt tugev ko-
saates oma tuttavatele üle maa-
ettevõtete kui ka riigi tasemel. Näi-
tundma Islandi ettevõtlus-
gukonna ning ühtsuse tunne,
ilma infot Islandi vaatamisväär-
tena võiks tuua Islandi asukoha „in
keskkonda ja organisatsioone, mis
mille tõestuseks võiks tuua järg-
suste kohta ning kutsudes neid
the middle of the nowhere“ – At-
edendavad innovatsiooni, haridust,
mise näite: hiljutise majandus-
just nüüd Islandit külastama.
landi ookeani põhjaosas. Island-
turismi ning seisavad hea inves-
krahhi tagajärjel on riigi majan-
Arendusorganisatsioonide töö
lased on osanud muuta oma
teeringute riikimeelitamise eest. Kõik
duse jaoks äärmiselt oluline välis-
korraldamise efektiivsus, mis
asukoha
osalevad firmad kohtusid ka samas
raha sissevool. Üks võimalik tee
olulisel määral tuleneb inimeste
tegutsedes edukalt maailma kahel
valdkonnas tegutsevate Islandi et-
selle saavutamiseks on maad
vähesusest ja ka avaliku sektori
kõige suuremal turul – Euroopa
tevõtetega, kellega vahetati koge-
külastavate välisturistide arvu
toetusprogrammide piiratusest.
Liidus ja Ameerika Ühendriikides.
musi ning arutati koostöövõimalusi
suurendamine, milleks riik kut-
Ressursside piiratus tingib va-
tulevikuks.
sus ellu promokampaania „In-
jaduse teha aktiivset koostööd
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et island-
konkurentsieeliseks,
spired by Iceland“. Mis aga
erasektoriga ning arendada oma
lased on teinud vajalikud järeldused
Kui püüda võtta kokku osalenute
muudab selle kampaania er-
tooteid ja teenuseid vastavalt
neid tabanud majanduskrahhist ja
eredamaid muljeid saareriigis näh-
iliseks on see, et selle elluviimisel
turu reaalsetele vajadustele.
see annab alust uskuda, et nad
tust, võiks esile tuua järgmised
osales peaaegu kolmandik riigi
Oskus pöörata oma nõrkused
suudavad olla tulevikus edukad ja
punktid:
319 000 suurusest elanikkonnast,
tugevusteks ja seda nii inimeste,
konkurentsivõimelised.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Seminari eelteade:
Soome äripartnerina 24. oktoobril Nordic Hotel Forumis
Teated
Konverents
Edu läbi oskuste 12. oktoobril Clarion Hotel Euroopas (Paadi 5, Tallinn)
24. oktoobril korraldab Soome suursaatkond koostöös EASi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga Nordic Hotel Forumis sihtturu seminari „Soome äripartnerina”. Seekordsel seminaril keskendutakse paneeldiskussioo-
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab Ekspordi Akadeemia sarjas
nidele, käsitledes kahe riigi koostöövõimalusi erinevatest aspektidest.
koostöös rahvusvahelise organisatsiooniga Pera konverentsi, kus aru-
Käsitlusele tulevad muuhulgas sellised teemad nagu koostöö Läänemere
tatakse, kuidas tagada Eesti töötlevas tööstuses järjepidev tootlikkuse
regioonis, start-up'ide koostöö jne. Täpne programm on koostamisel. Jäl-
kasv. Konverents on suunatud ettevõtjatele, erialaliitude liikmetele,
gige infot Koja kodulehel www.koda.ee.
ettevõtluskonsultantidele, valitsusele, poliitikutele ja meediale. Konverentsi moderaator on Hannes Hermaküla. Konverentsi programm 9.30
Registreerimine ja tervituskohv
9.45
Avasõnad Lauri Nirgi (Pera Eesti tegevjuht) ja
Lisainfo ja registreerimine: EVA MARAN Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee
Mait Palts (Kaubanduskoja peadirektori kt) 10.00
Valitsus: mis tehtud ja kavad Juhan Parts (majandus- ja kommunikatsiooniminister)
10.30
Kohvipaus
Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Norras —
10.45
Briti majanduse edu tänu rahvusvahelistele
Arti Hilpus
11.15
võrgustikele ja tootlikkuse kasvule John Hill (Pera tegevjuht Inglismaalt) Inglismaa ettevõtte kogemus (esineja täpsustamisel)
13. oktoobril Kaubanduskojas
11.45
Kohvipaus
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Välisministee-
12.00
Rahvusvahelise ettevõtte tootlikkus Eestis Üllas Täht (Ensto Eesti tegevjuht)
riumiga neljapäeval, 13. oktoobril kell 9.00-10.30 Kaubanduskojas 12.15
Eesti tee kõrge tootlikkusega riigiks
mikukohvi seminari osalustasu on Kaubanduskoja liikmele 7 eurot;
12.45
Küsimused ja kokkuvõte konverentsi esimesest poolest
mitteliikmele 14 eurot (hindadele lisandub käibemaks). Vajalik eel-
13.00
Lõuna
13.45
Tootlikkus Eestis ja mujal
14.30
Paneeldiskussioon:
(Toom-Kooli 17, Tallinn) järjekordse Hommikukohvi lühiseminari.
Keit Kasemets (Riigikantselei strateegiadirektor)
Seekordsel üritusel esineb Eesti suursaadik Norras Arti Hilpus. Hom-
registreerimine hiljemalt 11. oktoobriks. Käsitletavad teemad:
Kuidas tagada tööstuses järjepidev tootlikkuse kasv?
Norra ja Eesti majanduskoostöö seis ja võimalused Norra majanduse väljavaated Norra hetkeolukord ning tulevikuväljavaade
15.30
Ettepanekud ja järeldused
Korraldajad jätavad endale õiguse teha vajadusel programmis muudatusi.
Eesti ettevõtjate võimalustest Norra turul Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel
Pakume osalejatele konsulteerida võimalust Pera konsultantidega
Norra kultuurilised iseärasused ja turulepürgijate takistused
kohapeal alates kella 13.30, palume soovist informeerida registreeri-
Suhtlemine Norra ärikultuuris ja bürokraatias
misel. Seminari osalemistasu Kaubanduskoja liikmele 60 eurot ja mitteliikmele 120 eurot (hind sisaldab käibemaksu, toitlustamist ja konverentsimaterjale). Registreerumise tähtaeg on 7. oktoober.
Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
Lisainfo ja registreerimine: MARJU NAAR Tel: 604 0092 E-post: marju.naar@koda.ee
15
16
Teated
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Eksportööride koolitused 2011—2012 Ärihooajal 2011-2012 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ajavahemikus september 2011 kuni märts 2012 viiakse läbi koolitusprojekt „Ekspordivaldkonna koolitused 2011“. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikeste ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele. Osalejatele jagab teadmisi suurte kogemustega lektor Jakob Saks. Kaasatud on ka praktikud ettevõtetest.
VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks JAKOB SAKS on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordi- ja messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.
Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 28. september
Lisainfo ja registreerumine:
Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega.
Lidia Friedenthal Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee
Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 26. oktoober Pärnu •Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 17. november Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 15. detsember (vene keeles)
MÜÜGIVÕRGU ARENDAMISE JA LOOMISE KOOLITUS
Koolituse viib läbi Jakob Saks.
Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 24. oktoober Marju Naar Tel 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee
Pärnu •Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 15. november Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 13. detsember (vene keeles)
Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu. Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.
Ekspordivaldkonna koolitused 2011/2012 toimumist kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond ning koolitused toimuvad koostöös EASiga.
TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 27. september Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 25. oktoober Pärnu •Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 16. november Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 14. detsember (vene keeles)
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Kutse esimesele rahvuslikule Hiina impordi messile
China International Import Expo 29.-31. märtsil 2012 Hiinas
Teated
17
Internetimess energia-, keskkonna-, säästliku ehituse ja jäätmekäitluse valdkondades tegutsejatele
Uued kontaktid – uued koostöövõimalused! 13. oktoobril Skype’i vahendusel internetis
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on Stockholmis resideeruva Jiangsu provintsi kaubandusesindaja kaudu saanud ametliku kutse osaleda Hiina esi-
Kontaktkohtumiste üritused on oma iseloomult individuaalsed kohtumised teiste üritusele reg-
mesel rahvuslikul tasandil korraldataval impordi-
istreerunud osalejatega. Kohtumisi saab juba eelnevalt interneti vahendusel kokku leppida ja
messil – China International Import Expo 2012.
see annab unikaalse võimaluse ettevõtetele, ametiasutustele, organisatsioonidele, ülikoolidele, uurimisinstitutsioonidele jt kohtuda lühikese aja jooksul ühes kohas võimalikult paljude po-
CIE2012 toimub 29.-31. märtsini 2012 Kunshanis, Jiangsu provintsis Hiina Rahvusvahelise Kaubanduskoja ja Jiangsu Provintsi Valitsuse toetusel ja see pakub suurepärase võimaluse välisfirmadele
tentsiaalsete varustajate, klientide ja teiste koostööpartneritega. Seekord on Net4Biz projekti raames võimalik kohtuda potentsiaalsete koostööpartneritega oma kontorilaua tagant lahkumata. Sellel innovatiivsel virtuaalsel üritusel osalemiseks registreeri oma firma juba täna internetilehel www.net4biz.se
tutvustada Hiinas oma tooteid ja tehnoloogiaid (eriti tehnilised seadmed, infotehnoloogiad, kesk-
„Kohtumised” toimuvad Skype’i vahendusel. Kõik, mida Internetimessil osalemiseks vaja, on
konnatehnikad- ja tehnoloogiad, tarbekaupu).
arvuti ja internetiühendus. Süsteem on väga lihtne: kui ettevõte on osalejaks registreerunud, antakse osalejale Skype’i kasutajanimi (kui osalejal endal seda veel pole). Iga osaleja saab
Miks osaleda? See on esimene rahvuslikul tasandil importööridele mõeldud mess Hiinas, mis annab välisfirmadest tootjatele ja eksportööridele hea platvormi Hiina turule minekuks. Aktiivne reklaamikampaania toob messile kvalifitseeritud Hiin importööre. Eelnevalt kokkulepitud kohtumised, külastused, messistendiga esinemise
tutvuda teiste registreerunud ettevõtete kirjeldustega ja välja valida need, kellega sooviks kontakti luua. Net4Biz meeskond koostab kohtumiste kavad, saadab need igale osalejale eelnevalt e-posti teel ning 13. oktoobril kohtumiste kavas ettenähtud kellaajal saabki helistades üksteisega individuaalselt suhelda. Täpsem info messi olemuse ning registreerumise kohta on saadaval Koja kodulehel rubriigis „Koolitused ja üritused”. Net4biz internetimessil osalejate tegevusvaldkonnad Energia Säästlik ehitus Keskkond Jäätmekäitlus
võimalus – kõik selleks, et messil osalemine oleks võimalikult edukas. Parim koht uute trendide ja Hiina importturu tegutsemisprintsiipide õppimiseks.
Miks osaleda? Kõik osalevad ettevõtted on samadest valdkondadest Kogemus näitab, et u 30% osalejatest sõlmivad pärast koostöölepingu Lühikese kuid intensiivse perioodi jooksul on võimalus kohtuda oma ala ekspertidega 10
Palume firmadel, kes oleksid huvitatud selle messi külastamisest või messil osalemisest endast
Euroopa riigist Kuna osalemine on tasuta ja kuhugi sõitma ei pea, on see ülimalt efektiivne!
esimesel võimalusel Kaubanduskoja teenuste osakonnale märku anda. Lisainfo messi kohta: www.importexpo.org/web/english.
Lisainfo ja registreerimine: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 E-post: kristy@koda.ee
Registreerumistähtaeg on 22. september. Mida varem registreerute, seda varem teie potentsiaalsed koostööpartnerid teie osalemist tähele panevad ja ise samuti üritusele registreeruvad.
Lisainfo ja registreerimine: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
18
Teated
Venekeelne seminar metalli- ja masinatööstusettevõtete juhtidele:
Kuidas tõsta efektiivsust tootmisettevõttes? 3. novembril Jõhvis Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsub metalli- ja masinatööstusettevõtete tegev-, tootmis-, kvaliteedi- ja keskkonnajuhte 3. novembril Jõhvis toimuvale sektoripõhisele seminarile. Seminaril räägitakse efektiivsemast tootmisest eri nurkade alt — kuidas säästa tootmisel materjali ja energiat, kuidas planeerida ja juhtida protsesse efektiivsemalt ja ilma raiskamiseta, kuidas korraldada tootmisettevõtte jäätmekäitlus säästlikumalt, kuidas olla valmis karmistuvateks ohtlike ainete regulatsioonideks ja kaitsta tootmisprotsessi mõjude eest keskkonda.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Mis suunas liigub Eesti ekspordi kasv? Ekspordi Akadeemia avaseminar 22. septembril Kaubanduskojas 22. septembril toimub Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Ekspordi Akadeemia avaseminar. Päevakavas on ettekanded Eesti Konjunktuuriinstituudi direktorilt Marje Josingult (Mis suunas liigub Eesti ekspordi kasv?) ja Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveerilt (Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade). Arengufondi esindaja teeb ettekande teemal „Eesti ekspordi kasvule taganttuul maailma muutustrendidest” ning Andrus Säälik Rahandusministeeriumist annab ülevaate Rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist. Lisaks sellele annab Tanel Kookmaa,
Huvitav lisavõimalus
Viking Window ekspordijuht ülevaate ettevõtja hinnangust ekspordi-
Seminarile registreerunud ettevõtetel on võimalik leppida eelnevalt kokku
trendidele ärihooajal 2010-2011ja räägib ka möödunud masuperioo-
kontaktkohtumised seminaril kõnelenud ekspertidega. Samuti on või-
dist. Nordea Panga makroanalüütik Tõnu Palm kõneleb Nordea Panga
malus täpsustada ettevõtte jaoks olulisemaid küsimusi oma protsesside
hinnangust ekspordi suundumustele.
parendamiseks. Päeva lõpetab firmakülastus.
Seminari täpsem kava on nähtav Koja kodulehel koolituste ja ürituste
Osalustasu 20 eurot (lisandub käibemaks). Hind sisaldab kohvipause ja
rubriigis. Osalemistasu liikmele 20 eurot ja mitteliikmele 40 eurot
lõunat. Seminari toimumist kaasfinantseerib Euroopa Komisjon. Semi-
(sisaldab käibemaksu, toitlustamist ja materjale). Registreerumise
nar toimub Kersti Võlu koolituskeskuses (Kooli 7, Jõhvi) algusega kell
tähtaeg on 20. september. Korraldajad jätavad endale õiguse teha
10.00. Vajalik eelregistreerimine. Seminari päevakava leiate www.koda.ee.
vajadusel programmis muudatusi.
Lisainfo ja registreerimine: VIKTORIA INDRISOVA
Lisainfo ja registreerimine: MARJU NAAR
Tel: 604 0063 E-post: viktoria.indrisova@koda.ee
Tel: 604 0092 E-post: marju.naar@koda.ee
EU-China Business & Technology Cooperation Fair 18.-20. oktoobril Chengdus, Hiinas Hiina ja Euroopa Liidu vaheline koostöö on oluline mõlemale osapoo-
Registreerides Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kaudu on osalemine TASUTA.
lele ning seetõttu korraldatakse äri- ja tehnoloogiaalast koostöömessi
Osalemispakett sisaldab järgmist:
EU-China Business & Technology Cooperation Fair juba kuuendat korda.
osalemine avatseremoonial ja foorumil;
Koostöömessist on välja kujunenud üks suuremaid investeeringute, kauban-
individuaalsete kontaktkohtumiste organiseerimine;
duse ja tehnoloogia-alase koostöö platvorme Euroopa Liidu ja Hiina vahel
osalemine korraldatud firmakülastustel;
ning sellel osaleb lisaks sadadele Hiina ettevõtetele ka suur hulk Euroopa
hiina-inglise keele tõlkide kasutamine;
ettevõtteid. Järjekordse koostöömessi põhirõhk on bio-farmaatsia, uute
osalemine gala-õhtusöögil;
energiate ja IT sektoritel. Osalema oodatakse ligi 400 Hiina ja 100 Euroopa
ürituse kataloog;
ettevõtte esindajaid, individuaalsete kontaktkohtumiste raames on võimalik
lennujaama transfeer kinnitatud kuupäevadel ja kellaaegadel;
luua kontakte, vahetada mõtteid ja arutleda koostöövõimaluste üle.
soodushinnaga hotellid.
Koostöömessi toetavad: Euroopa Liit, Hiina Kaubandusministeerium, Sichuani provintsi valitsus, EL liikmesriikide ametlikud koostööpartnerid, Chengdu maakonna valitsus ja CCPIT Chengdu.
Lisainfo ja registreerimine: KRISTY TÄTTAR • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Teated
19
Rohelise tehnoloogia ja säästliku eluviisi messi ECOMONDO raames toimuv kontaktkohtumiste üritus Itaalias 9.-12. novembrini Itaalias
Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on hea meel kutsuda huvilisi külastama 9.-12. novembrini 2011 Itaalias Rimini Fieras toimuvat üht suurimat rahvusvahelist rohelise tehnoloogia ja säästliku eluviisi messi ECOMONDO 2011. Messil on esindatud ettevõtted/organisatsioonid järgmistest tegevusvaldkondadest: jäätmekäitlus ja taaskasutus; vesi ja kanalisatsioon; taastuv ja bioenergia; säästlik ehitus jmt. 2010. aasta messil osales 75000 m² messiväljakul stendiga üle 1500 ettevõtte/ organisatsiooni, messi külastas üle 65 000 spetsialisti ja huvilise. Messi koduleheküljel en.ecomondo.com saab messist täpsema ülevaate.
Flandria firmad Tallinnas
Taastuv ja bioenergia, energiasäästlikkuse, vee- ja kanalisatsiooni ning jäät-
23. septembril Tallink City Hotelis
likke kui ka maakondlikke ametiasutusi ja uurimisinstitutsioone oodatakse
mekäitluse ja taaskasutusega tegelevaid ettevõtteid, organisatsioone, nii riikkülastama messi ja osalema messiga paralleelselt korraldataval kontaktkoh-
23. septembril on võimalik luua kontakte Flandria firmadega, kes
tumiste üritusel Ecobusiness Cooperation Event at Ecomondo 2011. Kontakt-
tulevad Eestisse ennast tutvustama ja koostööpartnereid otsima.
kohtumiste üritus Ecobusiness Cooperation Event at Ecomondo 2011 on osa Euroopa Liidu poolt rahastatud projektist 2nd Generation BioMatch (vaata
Flandrias on u 1000 km siseveeteid, moodustades seega Euroopa
lisainfot: www.bioenergy-match.eu), mille eesmärk on keskkonnasektori ette-
ühe tihedaima siseveeteede võrgustiku. Organisatsioon Waterwe-
võtete konkurentsivõime suurendamine. Üritus pakub registreerunud osale-
gen en Zeekanaal (Waterways and Sea Canal www.wenz.be)
jatele lisaks messiga tutvumisele lisaboonusena ka eelnevalt kokkulepitud
ühendab Flandria veeteede ja kanalite ääres tegutsevaid firmasid
individuaalseid kohtumisi nii messil osalevate ettevõtete kui ka erinevatest
ning organisatsiooni kuuluvad mitmed tööstuspiirkonnad, logistika-
riikidest pärit ekspertidega.
ja muud firmad, kes kõik kasutavad siseveeteid rahvusvahelise transpordi ja ekspordi arendamiseks ning kes otsivad jätkuvalt uusi
Osalemispaketi hind registreerunud osalejatele on 415 eurot ja see sisaldab
rahvusvahelisi koostööpartnereid.
messikülastust, giidiga ekskursioone messil, eelkorraldatud individuaalseid kontaktkohtumisi ja kolm ööd majutust hotellis Lungomare. Lisaks jäävad
Organisatsioonil Waterwegen en Zeekanaal on hea meel kutsuda
osaleja kanda komandeeringukulud (transport Itaaliasse, päevarahad jmt).
Eesti ettevõtteid oma liikmesfirmadega kontakte looma. Kontaktüritus toimub 23. septembril Tallink City Hoteli konverentsikeskuses
Kuidas osaleda?
(A. Laikmaa 5, Tallinn) Belgia saatkonna ja Flaami valitsuse toel.
Registreerida oma ettevõte/organisatsioon ürituse kodulehel
Ajakava:
Tutvuda Online-kataloogi abil teiste registreerunud osalejatega
(www.b2match.eu/ecomondo2011) hiljemalt 18. oktoobriks 2011.
11.30–12.00
Ettevõtete presentatsioonid
12.00–14.00
Firmadevahelised kohtumised
Peale registreerimise lõppu valida välja firmad/organisatsioonid, kellega oleks huvi kohtuda ja anda oma kohtumise soovist teada
Individuaalsed kohtumiste ajakavad saadetakse osalejatele Firmade nimekirja ja lühitutvustused leiab Kaubanduskoja kodulehelt Koolituste ja seminaride rubriigist.
umbes nädal enne messi. Kaubanduskoda paneb kokku delegatsiooni huvilistest, oma osalemishuvist anda teada Kaubanduskoja teenuste osakonna projektijuht Kristy Tättarile.
Lisainfo ja registreerumine: FRANK VAN EYNDE Economic & Commercial Counsellor Flanders Investment and Trade Helsinki C/O Embassy of Belgium in Helsinki Aleksanterinkatu 17 • FI- 00100 Helsinki • Finland Tel: +358 (0)962 6233 E-post: frank.vaneynde@fitagency.com www.flanderstrade.com • www.brussels-export.be
Lisainfo ja registreerimine: KRISTY TÄTTAR • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
20
Teated • Liikmelt liikmele
Tee oma kontorist tark e-kontor! Võta IKT fookusega infotöötaja-sekretäri koolituse läbinu enda ettevõttesse praktikale!
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Liikmelt liikmele Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Kaubanduskoja liikmete hulgast. Koostöösoov või soodupakkumine peab sisaldama: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-postiaadressi, kontaktisiku andmeid ning pakkumise kehtivusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile liikmetele.
BCS Koolitus kutsub ettevõtteid üles pakkuma praktikakohti IKT foo-
Lisainfo: KAIDI TALSEN • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee
kusega infotöötaja-sekretäri koolituse läbinutele. Augustikuust käivitus koolitusprojekt „Tark e-kontor – IKT fookusega infotöötaja-sekretär”.
DOKUD.EE Dokud.ee aitab ettevõtetel koostada interneti vahendusel juriidiliselt kor-
Projekti eesmärgiks on anda hetkel töötutele noortele inimestele kaasaja vajadustele vastavad teadmised ning oskused infotöötaja-sekretäritöö efektiivsemaks muutmiseks. Projekt saab teoks Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel ja praktikajuhendamine on projekti elluviija poolt tasustatud. Projektis osalejad soovivad teie ettevõttesse praktikale tulla üheks kuuks. Praktikakoht peab võimaldama praktikandil rakendada erialaseid oskusi ning arendada koolituse käigus saadud teadmisi.
rektsed lepingud ja dokumendid. Lihtsa protsessi abil aidatakse läbi mõelda peamised valikukohad ning vormistatakse neile vastavalt juriidiliselt korrektsed dokumendid 15 minutiga. Dokud.ee aitab säästa aega ja raha ning vältida kulukate ning aeganõudvate vaidluste tekkimist. Eesti Kaubandus ja Tööstuskoja liikmetel on võimalus kuni 1. oktoobrini koostada dokumendid 25% soodsamalt sisestades maksmisel allahindluskoodi KODA. Lisainfo: Mihkel Randrüüt
22-päevase koolituse raames saavad osalejad teadmised kuidas raken-
Tel: 600 6350 • E-mail: info@dokud.ee
dada IKTd efektiivselt personalitöös ja info- ning dokumendihalduse
www.dokud.ee • facebook.com/dokud.ee
valdkonnas. Personalitöö raames käsitletakse teemasid nagu personalivärbamine, -uuringud, -arvestus ja -ürituste korraldamine. Info- ja doku-
EPC FINANCE / RAAMATUPIDAJA.NET
mendihalduse valdkonnas käsitletakse teemasid nagu dokumendihaldu-
EPC Finance OÜ on raamatupidamisteenuseid pakkuv ettevõte. Paku-
se korraldamise head tavad ja korraldamise põhimõtted, dokumendi-
me klientidele kompleksseid lahendusi raamatupidamisarvestuse kor-
halduse vahendid, infojagamine nii ettevõtte sees kui ka väljapoole.
raldamisel, olles lojaalsed ja neutraalsed ning tagades täieliku konfidentsiaalsuse. Koostöös meiega saad keskenduda oma põhitegevu-
Toetavate teemadena saavad koolitusel osalejad põhjalikud teadmised
sele, jättes raamatupidamise ning sellega seonduva oma partneri
ja oskused arvutikasutamisest ja enamlevinud kontoritarkvaradest;
kanda. Pakkumine Kaubanduskoja liikmetele kuni aasta lõpuni: raa-
saavad teadmised e-turunduse alal ning õpivad tegema ja haldama asu-
matupidamise sisseseadmine/ülevõtmine tasuta. Esimene kuu -50%,
tuse kodulehte; läbi isiksusejuhtimise kursuse õpivad tundma iseennast
teine ja kolmas kuu -30% teenuse maksumusest.
ning arendama oma suhtlemisoskust ja sotsiaalset külge.
Lisainfo: Raido Valdre E-post: info@efin.ee • Tel: 5331 1715; 712 2772 Pärnu mnt 10, Tallinn 10148
OÜ OSSMET Alates 1. septembrist pakub OÜ OSSMET lisaks oma tavapärastele teenustele ka vesilõikuspingi teenuseid. Šveitsis valmistatud Bystronic ByJet Classic 6030 on tänasel päeval võimsaim vesilõikuspink Eestis.
Ootame kõiki huvitatud ettevõtteid
Töölaual suurusega 3000 x 6000 mm võib lõigata kuni 200 mm paksust
meiega ühendust võtma!
tasapinnalist materjali. Lõigatava materjali valik on väga lai, lõikame terast, roostevaba terast, puitu, plasti, kivi, klaasi, vahtmaterjale jpm. Jätkuvalt osutame ka pulbervärvimise, lasergraveerimise ning CNC
Täpsemat infot projekti kohta leiate veebis aadressil: www.bcs.ee/sekretar
Lisaküsimuste korral ning praktikandi võtmiseks võtke palun ühendust: ANNI SILD BCS Koolitus, projektijuht Tel: 688 8860 E-post: Anni.Sild@bcs.ee
freesimise teenust, pakkudes sellega klientidele võimalust vesilõikusega lõigatud detailid üksiti ka värvida ning markeerida. Nagu meie ettevõttes tavaks on saanud, anname endast parima, et edestada konkurente tarneajaga. Kliendi kasutuses on meie mahukas materjaliladu ning usinad varustajad, kes leiavad vajadusel ka vähelevinud erimaterjalid, et tagada vajaminevad detailid kõige spetsiifilisematele projektidele. Lisainfo: Tel: 521 66 11 • E-post: laser@ossmet.ee
Koostööpakkumised • Riigihanked
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Koostööpakkumised
Riigihanketeated
Serbia erinevate sokkide tootja
Tekstiil, rõivad ja jalanõud
Rootsi metallist ajaleheriiulite,
otsib edasimüüjat.
riidestangede ja nagide tootja
Rootsi rõivaste hange (töörõi-
Kood 2011-07-13-024
kauplustele (nagu nt H&M) ot-
vad, kaitserõivad jm). Tähtaeg
sib alltöövõtjat nimetatud too-
10.10.2011. Kood 4334
Serbia pudelivee tootja otsib edasimüüjaid.
dete erinevatele osadele.
Kood 2011-04-26-027
Kood 2011-09-05-001
21
Rootsi mitmete korteritega hooldekodu ehitushange. Tähtaeg 3.11.2011. Kood 4350 Inglise rööbaste hange. Täht-
Soome kaitse- ja vihmakindlate
aeg 10.10.2011. Kood 4351
rõivaste hange. Tähtaeg 10.10. 2011. Kood 4335
Muud tarvikud ja vahendid
Serbia äri-, finants- ja juhtimis-
Rumeenia kala ja kalatoodete
konsultatsiooni firma otsib part-
hulgimüüja otsib vahendajaid
Rootsi kinnipeetavatele ja van-
Soome erinevate köögitarvete
nerit välismaal ning pakub oma
ning pakub oma tooteid kala-
gidele kingade hange. Tähtaeg
hange. Tähtaeg on 20.10.2011.
teenuseid ettevõtetele, kes on
tööstustele.
20.10.2011. Kood 4336
huvitatud Serbia turust.
Kood 2011-08-30-005
Kood 2011-07-01-022
Iisraeli ettevõte, mis tegeleb auto-
Rootsi froteest käterätikute han-
Kood 4352 Rootsi toidujäätmekottide han-
ge. Tähtaeg 30.11.2011.
ge. Tähtaeg 10.11.2011.
Kood 4337
Kood 4353
Belgia konveierlinte tootev ette-
rehvide ümbertöötlemisega pa-
võte otsib kvaliteetsete kummist
kub erinevaid rehvide ümber-
konveierlintidega varustajat.
töötlemise tulemusena saadud
Toiduained ja joogid
(kiiged, liivakastid, tunnelid jne)
Kood 2011-09-08-007
tooteid (kummigraanulid jm).
Soome mittealkohoolsete jooki-
hange. Tähtaeg on 10.10.2011.
Prantsuse erinevate masinate ja
Kood 2011-08-21-002
Inglise mänguväljakute tarvikute
de hange. Tähtaeg 20.10.2011.
Kood 4354
Kood 4338
varustuse müügiga tegelev et-
Ungari põllumajandustoodete
tevõte otsib oma tootevaliku
ettevõte otsib edasimüüjaid pes-
Soome erinevate toiduainete
laiendamiseks uusi varustajaid.
tud ja pesemata merino lamba-
(vikerforell ja heeringas) hange.
Eelteade: Soome erinevate pu-
Kood 2011-09-06-040
villale.
Tähtaeg 20.10.2011. Kood 4339
hastus- ja põrandahooldusva-
Rootsi veislaste liha hange. Täht-
hendite hange. Avaldamise kuu-
Rootsi mööblitootja otsib alltöö-
Kood 2011-08-17-005
Kemikaalid
aeg 18.10.2011. Kood 4340
päev 08.09.2011. Kood 4355
Inglise leiva ja pagaritoodete
Soome meditsiiniliste gaaside
võtjat peamiselt ladustamiseks
Iisraeli kvaliteetsete spordi- ja
mõeldud mööbli tootmise osas
treeningrõivaste tootja otsib eda-
(kapid, riiulid jmt).
simüüjaid.
hange. Tähtaeg on 24.10.2011.
hange. Tähtaeg 17.10.2011.
Kood 2011-09-06-029
Kood 2011-09-12-001.1
Kood 4341
Kood 4356
Soome toidukaupade vahenda-
Itaalia puidust laevavarustuse ja
ja otsib edasimüüjaid erineva-
aiamööbli tootja otsib edasi-
Masinad ja seadmed
Mööbel
tele snäkitoodetele ja maitse-
müüjaid.
Rootsi värviprinterite hange. Täht-
Rootsi kontorimööbli hange.
ainesegudele, samuti otsivad
Kood 2011-08-02-027
aeg 25.10.2011. Kood 4342
Tähtaeg 13.10.2011. Kood 4357 Eelteade: Inglise koolimööbli
kontakti kvaliteetsete toiduaine-
Ukraina investeerimisfirma otsib
te tootjatega ning pakuvad end
suurejoonelise hotellikompleksi
Ehitus ja ehitusmaterjalid
edasimüüjaks.
arendusele investoreid.
Soome killustiku hange. Täht-
Kood 2011-09-05-019
Kood 2011-09-02-043
aeg 24.10.2011. Kood 4343
hange. Avaldatud 05.09.2011. Kood 4358 Inglise vannitoamööbli hange.
Poola ehete, rõivaste ja akses-
Ungari aroomiteraapiliste suve-
Soome tee-ehitustööde tehnilise
suaaride hulgimüüja otsib edasi-
niiride (nt taimsed lõhnapakid)
projekteerimise teenuste hange.
müüjaid ning pakub end tootja-
tootja otsib vahendajaid.
Pakkumise tähtaeg 17.10.2011.
IT
tele edasimüüjaks.
Kood 2011-09-06-020
Kood 4344
Eelteade: NATO küberturbe suu-
Tähtaeg 12.10.2011. Kood 4359
Soome tee-ehitustööde tehnilise
rendamiseks vajalike teenuste
projekteerimise teenuste hange.
hange. Eeldatav hanke avalda-
müüa kogu tootmisliini.
Pakkumise tähtaeg 17.10.2011
mise tähtaeg septembris 2011.
Kood 2011-09-05-012
Kood 4345
Kood 4360
Kood 2011-09-05-013 Rootsi puitmajatehas soovib
Vene erinevate LED-lampide ja
Rootsi torumaterjali (PVC torud
muu sellise tootja otsib edasi-
ja PVC/PP liitmikud) hange. Tähtaeg 3.10.2011. Kood 4346
müüjat Baltikumis.
Soomes Pori spordikompleksi
Kood 2011-09-05-008
ja ujula ehitushange. Tähtaeg
Poola kvaliteetsete tselluliidiravitoodete (sukad, sokid, põlvikud jne) valmistaja otsib edasimüüjaid. Kood 2011-09-02-029 Rootsi nahast, kunstnahast ja tekstiilist käekottide ja aksessuaaride tootja otsib alltöövõtjat. Kood 2011-08-29-030
Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused nüüd nähtavad Koja kodulehel http://www.koda.ee /koostoopakkumised.
17.10.2011. Kood 4347 Eelteade: Soome ankrute ja ankurdamise varustuse hange. Avaldatud 05.09.2011. Kood 4348
Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee
Rootsi kruusa, liiva ja killustiku hange. Tähtaeg on 19.10.2011. Kood 4349
Täpsem info: LEA AASAMAA Tel: 604 0090 E-post: lea@koda.ee
22
Uued liikmed
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 21. september 2011
Tallinn ja Harjumaa AIRVITAMIN GRUPP OÜ
www.airvitamin.ee
AQUA INVEST OÜ DELUXE INTERNATIONAL OÜ ETEENUSED OÜ
M.I.MASSAAŽIKOOL OÜ NATE NM OÜ PIVOTS TRADE SOLUTIONS OÜ
RADIS OÜ
516 5470
Mootorsõidukite hooldus ja remont. Muude mootorsõidukite müük. Muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused.
www.dlx.ee
680 1170
Kemikaalide hulgimüük. Logistika.
661 6000
Äri- ja tugiteenused ettevõtetele ning organisatsioonidele: raamatupidamis-, disaini-, ruumide rendi-, personali-, virtuaalkontori-, turundus-, müügi- ja IT teenused.
5819 4168
Tõlkebüroo. Hiina keele õpetus. Ärikonsultatsioon.
www.mell.ee
675 1267
Maavarade kaevandamine ja müük. Elektri- ja sidekommunikatsioonide ehitus. Maaparandustööd. Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus. Kinnisvaraarendus. Masinate ja seadmete rent. Teede ehitus. Kaeve-, planeerimis- ja lammutustööd.
www.massaz.ee
664 6190
Kutseõppeasutus. Ilu- ja isikuteenus-massaažiteenus.
www.camfil.ee
682 8570
Camfil Farr Eesti esindus.
www.pivotstradesolutions.com
PRACTICAL TRADING SCHOOL OÜ
Õhupuhastite, -niisutite, -kuivatite, ionisaatorite, ventilaatorite, soojuskiirgurite ja veeionisaatorite jae- ning hulgimüük.
www.eTeenused.com
GOLDEN FENIX OÜ K.U.MELL AS
642 0093
www.tradingschool.ee www.radis.ee
5304 1550
Puidu eksport.
661 2419
Tulemustele suunatud ja praktilisel kogemusel põhinevad finantskoolitused kauplejatele.
5656 0756
Aiamööbli tootmine. Laste- ja elutoamööbli tootmine. Erinevate puidust sisustuselementide tootmine (sh suveniirid).
RUSHOLOD FOODS OÜ
www.rusholod.ee
678 2204
Külmutatud toidukaupade hulgimüük.
SILWI AUTOEHITUSE AS
www.silwi.ee
636 0610
Autode ümberehitus. Metallkonstruktsioonide ja -mööbli tootmine.
5553 0879
Metallkonstruktsioonide valmistamine. Trepipiirded, rõdupiirded, aiad, väravad. Piirde- ja kallastarvikute müük ja tootmine. Väravate automaatika müük ja paigaldus. Plastkorkide müük.
www.tormitehnika.ee
526 8518
Ujuvkonstruktsioonide ehitus.
www.goldline.ee
501 6867
Laevade lossimine puisteainetega. Puistematerjalide ja konteinerite vedu. Tent-haagistega vedu.
www.finestmetallid.ee
524 5984
Metallide hulgi- ja jaemüük. Ehitustegevus.
5635 8902
Ekspedeerimine.
526 2677
Eelduste loomine erinevate jookide, toidukaupade ja -ainete konkurentsivüõimeliseks ekspordiks ja impordiks.
STABICO OÜ
TORMITEHNIKA OÜ
www.stabico.ee
Järvamaa GOLDLINE GROUP OÜ Pärnumaa FINEST METALLID OÜ IZUMRUD OÜ Tartumaa MT EXPORT GROUP OÜ
www.mtexport.ee
Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee
Teenuste osakond
Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond
Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus Kaubanduskoja Jõhvi esindus
Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950