Teataja mai 2019

TEATAJA iGa LiiGe Loeb! iLMub aastast 1926. MAI-JUUNI 2019

lk 10–12

KUIDAS ETTEVÕTJA SAAB VÕIDELDA KORRUPTSIOONIGA? lk 24–25

KAUBANDUSKODA JAGAS AUMÄRKE lk 40–41

VÕITLUS LERNA HÜDRAGA lk 42–43

ALKOHOLIOSTUD LÄTIS: OSTJAID VÄHEM, KOGUSED KOPSAKAMAD

M.V.Wooli juht

Mati Vetevool ühendab pereäris kolm põlvkonda

JuhTKiri

sisukord 4 9 10 13 15 16 18 20 22 24 26 28 30 32 35 36 37 38 39 40 42 44 45 47

kirglik kalamees, kindlakäeline ärimees Lühidalt korruptsioon ei puuduta vaid avalikku sektorit küsime ettevõtjalt Viis soovitust eksportöörile Riigihangete seadus vajab remonti kiire tõus eesti parimaks hotelliks Mitmekesise kagu-aasia võimalused Gruusia – atraktiivne koht äriks ja puhkuseks kaubanduskoja aumärgi sai kaheksa eesti ettevõtlusesse panustajat Galerii: meeleolukas kevadball ainulaadne mootorispordi muuseum ellamaal kolm müüti jagamismajandusest küberturvalisuse nõrgim lüli peitub töötajates kuidas kasvatada endale tööjõudu?

300 eksportööri eesti suurimal ekspordikonverentsil Hiina turg ootab puidust tooteid kas üürileandja võib müüa üüripinnal olevad esemed üürivõla kustutamiseks? käteräti suurus jääb edaspidi majutaja otsustada Võitlus Lerna hüdraga alkoralli Lätis: ostjad vähem, kogused suuremad Personalijuhtide väljasõit tartusse – värskendav nagu kevadine briis sündmuste kalender enterprise europe network

kaaneFoto sven tupits eesti kaubandus-tööstuskoda toom-kooli 17, 10130 tallinn tel: 604 0060 Faks: 604 0061 e-post: koda@koda.ee www.koda.ee teataja toiMetus kaur orgusaar tel: 604 0065 e-post: kaur.orgusaar@koda.ee Makett ja kujundus Menu Meedia Reklaam: kristiina Rauts-nõmmik tel: 511 3302 e-post: kristiina@menuk.ee tRÜkk kroonpress

ÄÄrEmAA VÕi mAAilmA pArim mAA?

P

raegu arutame ühiskonnas palju selle üle, et oleme ääremaa, ja tunnetame sellega kaasnevaid probleeme. Tundub, et teame täpselt, mis on meie murekohad, ent napib kindlameelsust nendest üle olla.

Tehnoloogia riigipiire ei tunne, seega on vaja vaid julgelt mõelda – või julgust mõelda ja siis teha.

Head asjad kipuvadki juhtuma äärealadel, nii nagu kõrgmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel. Ääremaa asemel peame nägema maaäärt, viimast horisonti, kus sünnivad suured asjad. NATO läänepiiril on Vaikne ookean, idapiiril Peipsi järv, ja nende vahel hulk võimalusi. Meie olukord on praegu üsna sarnane Ränioruga – peame ääremaale looma maailma parima kompetentsi. Meie eesmärgid peavad olema kvalitatiivsed, mitte põhinema sissetoodud inimeste arvul või rahahulgal.

Julgus mõelda suurelt põhineb tugeval baasil.

Arenguhüppe alus on ühiskonna põhikokkulepetest kinnipidamine. Kui meil on selgus selles, kes me oleme, on meil lihtsam hinnata, kuhu me läheme.

Mida rohkem tegeleme vastandumisega, seda vähem jääb meil aega võtta vastutust ja teha teadlikke, kaalutletud ja kaugelevaatavaid otsuseid. Julgeid otsuseid. Me ei saa endale lubada probleemide imetlemise luksust – lihtne on pugeda oma nõrkuste taha ja neist õigustusi otsida. Praegu on meil vaja julgust olla optimistlik!

oLIVER VÄÄRTnÕu Cybernetica juhatuse esimees, eesti kaubandustööstuskoja juhatuse liige

ETTEVÕTJA

kirglik kalamees, kindlakäeline ärimees

4

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

ETTEVÕTJA

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

M.V.Wool on perefirma, mida juhib karismaatiline Mati Vetevool, kelle kireks on kalastamine. Sellest on välja kasvanud Eesti suurim kalatööstus.

Matiga vesteldes saab kohe selgeks, et äri aetakse kindlakäeliselt ning tähtsad on ausus, hea läbisaamine ja perekond.

Puudu ei jää ka heast huumorist ja kalamehejuttudest.

E

Mati Vetevool on oma kalapüügikirest osanud välja arendada eduka pereettevõtte.

Foto: Sven Tupits

esti esimene kalandusühistu, mis 1988. aastal loodi, on kasvanud tipptasemel tööstuseks, mis on oma panuse andnud nii Eesti ettevõtlusse kui ka toiduainetööstusse. Vähestele on aga teada, et Mati Vetevool käib ise kalal ning toob oma püütud kalad ka Mati Kalapoodi müügile.

Kuidas läks nii, et teie ettevõte on esimene kalandus­ ühistu Eestis?

Mulle on alati kalapüük meeldinud. Alguses käisin spinninguga, aga kui annad kuradile näpu, võtab terve käe.

Kõige alguseks võib pidada seda, kui peretuttav soovitas mereäärset krunti Vihterpalus, kus avanes võimalus minna ühele vanemale kalurihärrale abikaluriks Lääne Kaluri kolhoosis.

Kahjuks 1987. aasta septembris lahkus vana kalur meie seast ning kalastusload jäid mulle. Kuna mõrrad olid sees, läksin kolhoosi ja küsisin, et kuidas edasi. Mul lubati püüdmist huvi korral jätkata ning kuni talveni ma seda ka tegin. Talvel tegin nagu kord ja kohus korda mõrrad ning muu vajaliku. Kevadel, kui läksin kolhoosist uurima, millal võib uuesti merele minna, otsustati mõrrad minult hoopis ära võtta, sest need olid kolhoosi vara ja mind ei soovitud merel näha.

Peale seda läksin tagasi Keilasse, Harju KEK-i tööle ning tekkis mõte, et teeks kooperatiivi. Läksin otsejoones ülemuse juurde ning küsisin kümme päeva puhkust, et asjad kooperatiivi alustamiseks korda ajada. Kuna olin Harju KEK-is väga heas kirjas ja juhuse tahtel olid nii ülemus kui ka vanemtöödejuhataja kalamehed, siis juba järgmisel päeval olin täitevkomitees kooperatiivide osakonnas oma ideega kohal.

Alguses võeti ideed väga külmalt, sest tol ajal oli ju kala riigiressurss ning mereäärsed alad piirialad. Järgnevatel päevadel käisin läbi kõik vajalikud asutused, kus minu õnneks olid ees mõistvad inimesed ning valitses suhtumine, et Eesti mees peabki kala püüdma.

Suurim raskus oli see, et kõik kalastatavad veed olid Eestis kolhooside vahel ära jagatud. Lahendasime probleemi niimoodi, et küsisime luba kahe kolhoosi vete piiril kalastamiseks. Esmalt ei olnud Lääne Kaluri kolhoos sellega nõus, kuid heade sõprade kaudu õnnestus õiged inimesed ära rääkida. Kui paberid koos, sain puhkuse lõpuks aja ka kooperatiivi idee kaitsmisele täitevkomitee juures. Kaitsmise tegi eriliseks see, et enne mind ei

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

5

Fotod: Sven Tupits

ETTEVÕTJA

Harkus asuva tehase katust katab päikesepark. saanud sel päeval keegi luba eraettevõtlusega alustamiseks, mina olin esimene. Õhtul sain teada, et kokku sai loa kaks inimest, kellest üks olin mina. See oli 22. aprillil 1988. Juba samal õhtul olin merel ning edasine on ajalugu.

„Kuigi avalikkus näeb mind kui ettevõtte juhti, teeb suure osa tööst ära minu pere.“

Alustasite kala püüdmisega, kuid täna­päeval töötlete kala. Millest oli muutus tingitud?

1994. aastaks oli meri tühjaks püütud, kuna korralikku kalakaitset polnud ja kõik, kes soovisid kala püüda, said ka vastava loa. Siis tekkis mul poja Meelisega mõte asuda kala töötlema.

Samuti muutsime 1994. aastal ettevõtte nime Vihterpalu Kalastusühistust M.V.Wool AS-iks ja kolisime taluköögist spetsiaalsesse kalatootmishoonesse, mille ehitasime senise taluhoone kõrvale.

Tagantjärele vaadates oli see väga õige otsus. Praegu oleme Eesti üks suurimaid kalatöötlejad ning meie kaubamärk on tuntud ja armastatud.

M.V.Wool on perefirma ja mainite seda alati suure uhkusega. Kuidas sütitada järgnevaid põlvkondi jätkama tööd perekonna ettevõttes?

Huvi tekitamisega tuleb alustada varakult, kuid niikaua, kui teed ise tööd huvi ja innuga, siis nakkab see kindlasti ka järeltulevatele põlvkondadele. Samuti on tähtis noori tegevustesse kaasata, nii tekib neil harjumus kaasa lüüa ja tunne, et nad on panustanud. Praegu võin julgelt öelda, et kuigi avalikkus näeb mind kui ettevõtte juhti, teeb suure osa tööst ära minu pere. Pojad Meelis ja Jüri, väimeespoeg Indrek, tütrepoeg Hendrik, tütar Moonika, Jüri elukaaslane Kadri-Liis ning minu kaasa tütar Kadri. Ma olen väga rikas mees, sest kasvamas on ka kaheksa lapselast! Peagi saan ka vanavanaisaks, seega ei tasu karta, et ettevõte soiku jääks.

Ettevõtte ja tööülesannete üleandmine tuleb korraldada nii, et seda ei oleks tunda. See tähendab, et tööd tehakse koos ja ühel hetkel saab vajaduse korral probleemideta eemalduda.

Teie tooted on olnud kahel korral ka Eesti parimad toidu­ ained. Kuidas luua tooteid, mis eestlastele maitsevad?

Oleme osalenud kahel aastal Eesti parima toiduaine konkursil ja mõlemal korral oleme saanud kõige kirkama auhinna.

6

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 3 / 2019

2013. aastal oli võitja marineeritud angersäga ja 2018. aastal külmsuitsu klaarsäga viilud õlis.

Mõlemad tooted maitseMati Vetevool vad mulle väga. Kõikide toodete taga on hulganisti tootearendust ja töötunde, kuid ei saa toota midagi, mis meile endale ei maitse.

Kas ja kuidas on muutunud eestlaste kalasöömis­ harjumused?

Eestlane sööb kala päris hästi, kuid aja jooksul on tarbimisharjumused tuntavalt muutunud. Näiteks ei osteta enam räime. Kui vanasti võis räime müüa terve tonni päevas, siis nüüd on maht 50–100 kg. Sarnane olukord on näiteks ka latikaga. Kuna inimestel on raha rohkem, siis eelistatakse kallimaid kalu ja odavamad jäetakse toidulaualt kõrvale.

See tuleneb kindlasti ka meie ajaloost, sest vanasti ei olnud punast kala nii palju saada.

Kuidas on kohalik omavalitsus suhtunud ettevõtte arengusse?

Meil on kohaliku omavalitsusega väga head suhted. Oleme alati kokkulepetest kinni pidanud ja oma lubadused täitnud.

Omavalitsustega on tähtis suhelda ning vajaduse korral selgitada ja tutvustada oma tegevusi, sest nii saab maandada hirme, mis tihti on lihtsad tekkima.

Tööjõuturul on rasked ajad, kuidas teil töötajate leidmisega on?

Tööjõuga on vist kõigil keeruline, kuid liigselt viriseda siiski ei saa. Oleme saavutanud suhteliselt madala tööjõuvoolavuse ja see aitab meid ka praegu edasi. Kuna mul on perefirma, siis paneme palju rõhku inimestest hoolimisele ning nende tunnustamisele, see aitab inimesi hoida ning tihti ka motiveerib meile tööle tulema.

Hoolimata suurtest investeeringutest masinatesse on meil

ETTEVÕTJA

kas teadsid? hh Nimi M.V.Wool peidab järgmist tähendust: M nagu Mati, V nagu Mati isa Valdur, Wool nagu Vetevool. hh Pereäris on 142 töötajat. hh 2017. aasta käive oli 23 miljonit eurot. Toodetakse kahes tehases: Vihterpalus ning Harkus. Harku tehas võimaldab toota ka koššer-kala. hh Mati Vetevool sai 2012. aastal presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja 2017. aastal Ernst & Youngi aasta ettevõtja konkursil ettevõtja elutööpreemia. Tänavu mais pälvis ta Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärgi.

Mati Vetevool teab, et on oluline töötajaid hoida ja väärtustada. tootmises inimestel väga tähtis roll ning seetõttu on tähtis inimesi hoida ning väärtustada.

maitse. M.V.Wooli forell tuleb Soomest ja Norrast ning vähesel ­määral ka Eestist. Lõhe on peamiselt pärit Norrast.

Avasite 2010. aastal Harkus uue tehase. Kas ja kuidas praegu investeerite?

Investeerime väga palju. Osaliselt on meile appi tulnud ka Euroopa Liit. See võimaldas meil näiteks luua tehase katusele päikesepargi, mis võimaldab kokku hoida kuni 15% energiakulust.

Investeerime ka uutesse masinatesse. Näiteks ostsime selle aasta alguses uued fileerimismasinad, mis tagavad pa­rima kvaliteedi ning on turul parimad. Eraldi investeerime ka rohelisemasse tulevikku ja vahetame jaanipäevaks välja kõik freooniga toimivad jahutusseadmed CO2 peal toimivate vastu.

Kui suure osa oma toodangust M.V.Wool ekspordib?

Fookuses on koduturg, kuid eelnevatel aastatel on ekspordi osakaal olnud ligi 45% kogumahust. Sellel aastal tõenäoliselt me sellist mahtu seoses Taani süüdistustega meie suunal enam ei saavuta.

Kuidas on Eestis konkurentsiga?

Konkurents on väga tihe. Isegi kalamees, kes poe kõrval oma suitsukala müüb, on meie konkurent. Tihti ei ole meil võimalik võistelda väikeste tootjatega, sest meile kehtivad regulatsioonid on äärmiselt ranged ja sellega seotud kulud määravad hinna. Konkurents muidugi ei ole halb, see sunnib kõiki rohkem pingutama.

Mis on teie konkurentsieelis välismaiste tootjate ees?

Meie kala on kala maitsega, nii nagu ta olema peab. Välismaa tootjate kala on aga enamasti e-ainete maitsega. Me lisame oma toodetele ainult ühte e-ainet ning selleks on sool, välismaal toodetud kalas on aga ka palju teisi lisaaineid, mis moonutavad maitset.

Tihti tulevad meile külla välismaa tellijad, kellel on kaasas oma toote­ näidis, et millise maitsega kala nad soovivad. Kui nad maitsevad meie kala, siis jätavad oma tootenäidise puutumata. Meie eelis on puhas ja hea

Praeguseni on jäänud selgusetuks, kas hiljuti Taanis aset leidnud inimeste haigestumised on seotud M.V.Wooliga või mitte. Kuidas seda kommenteerite?

Seda on raske kommenteerida. Selge on see, et meie andsi­me edasimüüjale üle korraliku, kvaliteetse ja kõigile Euroopa normidele vastava kauba. Mis sellest edasi sai ja miks rikuti külmaahelat, ei ole enam minu öelda. Tänaseks ei ole Taanilt veel saabunud ametlikku infot, mis võimaldaks lõplikke järeldusi teha. Loodan, et Eesti veterinaar- ja toidu­ amet (VTA) on võrdväärne partner Taani ametkondadele ning seisab Eesti ettevõtja eest, kui selleks peaks vajadus tekkima.

VTA veendus kontrollkäigul meie juurde, et kogu üleantav toit on ohutu.

Kas ka varem on sarnaseid juhtumeid esinenud?

Toiduainetööstuses on usaldus väga tähtis ja kui me kord selle kaotame, siis selle tagasivõitmine on väga keeruline.

Seetõttu anname alati parima, et selliseid asju ei juhtuks ja õnneks seni ei ole ka selliseid juhtumeid olnud.

50–100 kilo päevas müüb

M.V.Wool räime, vanasti võis aga räime müüa terve tonni päevas.

Millised on ettevõtte tulevikuplaanid?

Investeeringute toel saavutame kindlasti suurema tootlikkuse ja suudame välismaiste pakkujatega paremini konkurentsis püsida.

Meie kindel eesmärk on pakkuda eestlastele parimat võimalikku toitu ka edaspidi.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 3 / 2019

7

lühidalt

Koja üldkoosolek toimub 30. mail Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete korraline üldkoosolek toimub 30. mail 2019 kell 13.00 hotellis Hestia Hotel Europa, Lääne-Euroopa saalis (Paadi 5, Tallinn). Üldkoosoleku päevakord: hh kaubandus-tööstuskoja 2018. aasta majandusaasta aruande ärakuulamine ja kinnitamine hh kaubandus-tööstuskoja juhatuse valimine hh kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimehe valimine Palume liikmetel esitada seisukohti ja ettepanekuid koosoleku päevakorra ja/või valitavate juhatuse liikmete ja juhatuse esimehe kandidaatide kohta.

Vastavalt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja põhikirjale on kõikidel kaubanduskoja liikmetel õigus valida ning olla valitud koja juht­ organitesse. Kaubanduskoja liikmel on õigus kandideerida või esitada kandidaate juhatuse liikme ja/või juhatuse esimehe kohale.

Juhatuse liikme kandidaat peab valimise hetkel esindama kaubanduskoja liiget.

Ettepanekud juhatuse liikme ja/või juhatuse esimehe kandi­daa­tide kohta tuleb esitada kirjalikult. Seda tuleb teha hiljemalt 15. maiks aadressil koda@koda.ee (digitaalselt allkirjastatult) või posti teel (allkirjastatult) aadressile Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn.

Koja liikmete üldkoosolek 2018. aastal, kõnepuldis juhatuse esimees Toomas Luman.

Pensionifondide investeeringud Eestisse ei käi ühte sammu fondide kogumahu kasvuga Kohustuslike pensionifondide varade kogumaht ületas 2019. aasta esimeses kvartalis esimest korda 4,2 miljardi euro piiri. Esimeses kvartalis oli Eestisse investeeritud 12,92% protsenti pensionifondide koguvaradest.

Eestisse investeeritud varade maht kokku on praegu 543,7 miljonit, mida on 20,7 miljonit eurot rohkem kui 2018. aasta viimases kvartalis, kuid see jääb protsentuaalselt alla aasta lõpus saavutatud 13,43 protsendile.

Tegu on juba teise protsentuaalse investeeringute mahu langusega viimase kolme kvartali jooksul. Viima­se aasta jooksul on pensionifondide Eestisse investeerimine jäänud 12–13,4% vahele. Võrdluseks – 2017. aasta teisest kvartalist kuni 2018. aasta kolmanda kvartalini toimus pidev kasv, mille jooksul investeeringute mahud kahekordistusid.

Kaubandus-tööstuskoda jälgib ja analüüsib pensionifondide varade investeeringuid Eesti majandusse juba 2016. aasta algusest.

LHV investeerib Eestisse rohkem kui teised kokku 350

Kaubanduskoja arbitraažikohtu otsused on nüüdsest sundtäidetavad 1. aprillil jõustusid tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused, mille kohaselt on kaubanduskoja arbitraažikohtu otsus sundtäidetav, ilma et see tuleks eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistada.

See tähendab, et koja arbitraažikohtu otsus jõustub tegemise hetkest ning sellega saab kohe minna kohtutäituri juurde ja alustada täitemenetlust.

Samasugune erand nähakse ette notarite koja vahekohtu menetluses tehtud otsustele. Ülejäänud Eestis tegutsevate vahekohtute otsused tuleb edaspidi kohtu poolt täidetavaks tunnistada, millega kaasneb täiendav aja- ja rahakulu.

Lisaks täiendati tsiviilkohtumenetluse seadustikku teatud piirangutega tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivusele, et kaitsta paremini tarbijate huvisid. Näiteks lisati seadusesse põhimõte, et tarbijaga sõlmitud vahekohtumenetluse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see on sõlmitud pärast seda, kui nõue on muutunud sissenõutavaks.

LHV 310 mln (25,3%)

300

250

200

Swedbank 165 mln (9,44%)

150

100

50

SEB 51 mln (6,41%) Luminor 15 mln (4,71%)

0

Pensionifondide investeeringud Eestisse (mln eurot, osakaal protsentides)

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 3 / 2019

9

EETiKA

korruptsioonist MATI OMBLER Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht

Korruptsioonist rääkides on enamasti jäänud kõlama lubamatud teod avalikus sektoris: kohaliku omavalitsuse esindaja on teinud endale kasulikke otsuseid või omastanud vara; riigiametnikele antakse altkäemaksu, et saada soovitud õiguseid või eeliseid. Erasektori keelatud tegevuste kohta on päevavalgele tulnud aga märksa vähem juhtumeid. Kas see tähendab, et erasektor on korruptiivsest käitumisest puhas?

Foto näituselt "Korruptsiooni mitu nägu"

10

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

EETIKA

K

orruptsiooni olemust on määratletud peamiselt ameti­positsiooni väärkasu­ tamise kaudu või ametikoha ärakasutamisena erahuvi­ des. Valdavalt on sellised lähenemised suunatud avalikus sektoris töötavatele inimestele, kelle ülesanded t­ ulenevad seadustest või korraldustest ja kellele on antud pädevus otsuseid või toiminguid

teha avalikest ülesannetest lähtuvalt.

Selliseid ülesandeid on riik jaganud eri aegadel ka erasektorile, et vähendada monopoolset otsustus­pädevust, luues võimaluse konkurentsiks ja ergasta­ des ettevõtluskeskkonda. Näiteks majandus- ja kommunikatsiooni­­minis­ teeriumi haldusalas on erasektorile antud õigus teha tehnoülevaatusi ja veokijuhtide täienduskoolitusi. Samuti on erasektorile liikunud omanikujärele­ valve tegemise õigus, millega puutub kokku ehitussektor.

Riigi delegeeritud ülesannete täitmisel tuleb eraettevõttel jälgida samu korruptsioonivastaseid nõudeid, mis on kasutusel avalikus sektoris.

Neist segadust tekitavaim − seda mitte ainult Eestis − on seni olnud kohustus jälgida huvide konflikti olukorras, et otsuseid või toiminguid tegev inimene neis ei osaleks, vaid ennast taandaks.

Sellise korruptsioonivastase seadusega kehtestatud nõude eesmärk on tagada aus ja läbipaistev otsustamine ja ressursside kasutamine. Seadusandja soov on minimeerida need olukorrad, kus otsuseid saab teha enda, endaga seotud lähisugulase või ettevõtte suhtes. Teisisõnu – kui neist reegleist kinni ei peeta, kaob usaldusväärsus, et parim võidab, ja võidutsema hakkab teatud monopoolset ja ainupädevat otsustamist eelistav seltskond inimesi.

Niimoodi hakkakski korruptiivne praktika iseenesest arenema järgmisele tasemele, kus igasuguse otsuse saamiseks tuleb otsustajat rahaliselt motiveerida. Seadusega sätestatud keelust kinnipidamine aitab luua hea tava nii avalikus sektoris kui ka laiemalt, et avalik haldus ja ressursside kasutamine toimib konkurentsitingimustes, eelistamata kedagi tema seotuse või ebaausa tegevuse pärast.

Korruptsioon pole Eestist kadunud

Justiitsministeeriumi (2017) ja Ernst & Young Balticu (2018) uuringute kohaselt on Eestis elavatel inimestel korruptiivse käitumisega jätkuvalt rohkesti kokkupuuteid ning nendesse ­olukordadesse

sattumine pole aastatega oluliselt vähenenud.

Ausat ettevõtlust ja sellega kaasnevat vastutustundlikkust on mujal maailmas propageeritud enam kui kümmekond aastat. Eestisse on see jõudnud tasahilju ja väga populaarseks pole see mõtteviis saanud. Vastutustundliku ettevõtlusega on peaasjalikult algust teinud või seda juba rakendanud need ettevõtjad, kelle tegevus ületab riigipiire ja on rahvus­ vahelise mõõtmega. Viimane ongi toonud kaasa teadmise ja mõningal juhul ka kohustuse hakata kasutama riskide maandamisega seotud reeglistikku ehk compliance’i programmi. Program­ ­mi rakendamisega annab ettevõtte

Selleks, et erasektor saaks panustada riigis pettuse ja korruptsiooni vähendamisele, võiksid erasektori liidud käsikäes ühise eesmärgi nimel vastutustundliku ettevõtluse eest senisest enam seista. juhtkond töötajatele suuremad teadmi­ sed ohtudest, nendest hoidumisest, nendega tegelemise vajadusest, samuti luuakse käitumisjuhised probleemidega hakkama­saamiseks ausal ja läbipaistval moel. Selline suhtumine motiveerib inimesi aususele ülesehitatud ettevõttes töötama ja vastavat lähenemist eeldatakse ka oma lepingulistelt partneritelt.

Suurettevõtted on maailmas astunud isegi järgmise sammu – lepingulistesse suhetesse astutakse vaid nende ette­ võtetega, kellel on kasutusel pettuse ja korruptsiooniriskide maandamisega seotud reeglistik ja kes tegelevad aktiivselt ausa ettevõtluskeskkonna loomisega.

KAS TEADSID? Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo tegeleb avalikus ja erasektoris aset leidvate korruptsioonikuritegude avastamise, menetlemise ja tõkestamisega. Lisaks tegeletakse vastavalt võimalusele ennetusega, mis hõlmab nii infotunde ja koolitusi kui ka suuremaid projekte, et inimeste teadlikkust pettuse ja korruptsiooni teemal suurendada.

Korruptsioonikuritegude büroo on viimase viie aasta jooksul registreerinud kokku 1552 kuritegu ning sama aja jooksul prokuratuuri saatnud 1383 kuritegu (Politsei- ja Piirivalveamet, 2018).

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 3 / 2019

11

Väga korrumpeerunud

Väga vähe korruptsiooni

0–9 10–19 20–29 30–39 40–49 50–59 60–69 70–79 80–89 90–100

Transparency International

EETIKA

Eestis vähem korruptsiooni kui USA-s Eesti saavutas juba seitsmendat aastat järjest rahvusvahelises korruptsiooni­ tajumise uuringus, mida teeb Transparency International (2019), varasema aas­ taga võrreldes parema tulemuse, jõudes ajaloos esimest korda 20 kõige vähem korruptiivse riigi hulka. Asusime 18. kohale, jättes selja taha Jaapani ja USA. Tulemusest saame välja lugeda, et oleme muutumas ausamaks ja toimetame läbipaistvamalt kui kümme aastat tagasi. Küll aga ei saa jääda uuringu tulemusi nautima, ilma et järgmiseid paremuse poole viivaid samme ette ei võtaks. Selles on oma roll meil kõigil.

See aitab edaspidi ära hoida võimalikud kulud, mis on seotud maksejõuetuse, tööde tegematajätmise, pettuse ja korruptsiooni ning neist tuleneva negatiivse reklaami ja mainekahjuga.

Ausa ettevõtluse maine on rahvus­ vaheliste ettevõtete jaoks väga oluline, seetõttu kasutavad nad riskide maandamise reeglistikku ning eeldavad sarnaste reeglite olemasolu ka oma lepingu­partneritelt. Selline suhtumine ja ennetavate meetmete suurem kasutuselevõtt peaks olema ettevõtluskeskkonna ausamaks kujundamisel aluseks.

Ilma selleta on püüdlused midagi pare­maks teha pinnapealsed, sest need ei kaasa vajalikul määral töötajaid ega anna jätkusuutlikke lahendusi ettevõtte kujunemisele hea mainega ettevõtteks, kellega teised sooviksid ja julgeksid tehinguid teha. Ettevõttes riskide maandamise tegevuste alustamisega ei peaks oota­ma esimest ebameeldivat juhtumit, vaid ennetamisega on soovitatav algust teha esimesel võimalusel.

Vastutustundliku ettevõtluse eest tuleb seista Avalikus sektoris tegeletakse riskide maandamisega põhjalikumalt – pööratakse tähelepanu eetikale, aususele, ressursikasutusele ja järelevalvele.

Ausa avaliku sektori kaudu luuakse riigis parimal moel konkurentsitingimused, parimad võimalused ettevõtluseks, suurem palgatulu ja tööhõive, finantseeringute juurdevool, lootuses,

12

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 3 / 2019

Ettevõttes riskide maandamise tegevuste alustamisega ei peaks ootama esimest ebameeldivat juhtumit, vaid ennetamisega on soovitatav algust teha esimesel võimalusel. et läbipaistev ning avatud avalik teenus avaldab positiivset mõju ka erasektorile.

Kui aga avalikus sektoris oleks pettuse ja korruptsiooniriskide maandamisega kõik korras, oleks avaliku halduse posi­tiivne mõju erasektorile praegusest erinev. Selleks, et erasektor saaks panustada riigis pettuse ja korruptsiooni vähendamisele, võiksid erasektori liidud käsikäes ühise eesmärgi nimel vastutustundliku ettevõtluse eest senisest enam seista. Selline lähenemine oleks jätkusuutlik ja pikemas perspektiivis suure mõjuga. Muutuksid nii ette­võtlus­kultuur kui ka ootused avalikule sektorile, mis omakorda kannustaks hea eeskuju toel avalikku sektorit läbipaistvamalt ja avatumalt toimima.

Erasektor puutub avaliku sektoriga

kokku eelkõige teenuse osutamise kaudu. Valdavalt toimib see hea tava kohaselt ning ausate põhimõtete järgi, mis loob väärtust ega surma läbipaistvust ja konkurentsi. Muidugi leidub erandeid, kus ettevõtjad ise pakuvad avaliku sektori otsustajale altkäemaksu, et saavutada teiste ees eelis ja hanke­võit.

Juhtub ka seda, et ametnik on ebaaus ega asugi otsuseid tegema enne, kui soovitud altkäemaksu makstud pole.

Need on tavapärased erasektori kokkupuuted korruptiivse käitumisega, suheldes avaliku sektoriga. Mis aga toimub ettevõtja ja ettevõtja vahel, kui nendega lepingulistes suhetes riiki pole?

Kui harvad on need olukorrad, kus ettevõtja esindaja pakub altkäemaksu teisele ettevõtjale, et saada paremat lepingut või paremaid tingimusi kauplemiseks või ehitamiseks, või hoopiski selleks, et olla pidevalt teenuseosutaja, kuna vaid nii on võimalik selles linnas või maakonnas üldse teenust osutada? Polegi võimalik hinnata, kui sageli seda juhtub ning millises mahus ja kui palju tekitab see lisakulu ettevõtjatele, kelle teadmata võltsitud ning ülespaisutatud arvete alusel varjatult altkäemaksu tasutakse.

Olen veendunud, et veel kümmekond aastat tagasi esines selliseid juhtumeid hulga sagedamini kui tänapäeval. Kuid sellised olukorrad pole päevakorralt kaugeltki maas. Oleme seda näinud ka meie menetletud juhtumite valguses, et erasektoris toimetavad ettevõtjad on eri põhjustel asunud paremaid tingimusi soovides teise ettevõtja otsustajat rahaliselt motiveerima, et otsus ikka tema kasuks tehtaks. Altkäemaksu­ summad võivad küündida kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse eurodesse.

Just sellistest summadest jäävad tee­ nuse ostjad ebaausa käitumise puhul ilma, sest see raha kulub nende kassast kunstlikult suureks paisutatud arvete tasumiseks. Üldjuhul nad ei teagi, et kunstlikult suure arve on kirjutanud oma töötaja, kes teenib palgakulule ettevõtte arvelt lubamatut lisa.

Artikli kirjutamisel on kasutatud järgmisi allikaid: Ernst & Young Baltic AS, 2018. Pettuseriskide uuring Eestis 2018. http://www.ey.com/ Publication/vwLUAssets/Pettuseriskideuuring-Eestis-2018/$File/Pettuseriskide%20 uuring%20Eestis%202018.pdf.

Justiitsministeerium, 2017. Elanike, ettevõtjate ja avaliku sektori töötajate korruptsiooni­ küsitluse tulemused 2016. www.korruptsioon. ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/ dokumendid/korru-uuringu_ lyhiversioon_0.4_0.pdf.

Politsei- ja Piirivalveamet, 2018. Korruptsioonikuritegude büroo ülevaade 2016-2017. www2.politsei.ee/dotAsset/807522.pdf.

Transparency International, 2019. Corruption Perception Index 2018. www.transparency.ee/ cm/files/cpi_2018_executive_summary_ web.pdf.

KüsimE ETTEVÕTJAlT

millisEid mEETmEid KAsuTATAKsE TEiE ETTEVÕTTEs

pettuste ennetamiseks ja avastamiseks?

Roger Allas, logistikaettevõtte HaVi Logistics oÜ tegevjuht

T

egemist on äärmiselt olulise küsimusega. Korruptsiooniga tegelemine hakkab meie puhul pihta emaettevõtte tasandil.

Meil on loodud erinevad juhised, mida tuleb järgida ja mida käsitletakse jätkusuutlikkuse mudelina.

Eelkõige on tegemist väärtustel põhineva tööga, millega tuleb pidevalt tegelda, tõdesid üle korrata ning meelde tuletada. Me kasutame täiendjuhendamist: osa inimesi läbib selle korporatiivsel tasandil e-õppe vormis ning ülejäänutele tehakse üldkoosolekutel ülevaade üks-kaks korda aastas. See aitab inimestel korruptsiooniteemal iseendasse vaadata ja sel teemal mõtiskleda.

Usun, et korruptsioon on probleem, millega tuleks tegelda pigem pikemas perspektiivis ning arendada ühiskonnas hoiakuid, mis sellist teguviisi tauniksid. Toon näite ühiskondlikust hoiakust. Nimelt olen oma Taani kolleegidega arutlenud maksusüsteemide üle ning nende arvamustest on jäänud kõlama, et Taani inimesed on pigem uhked oma maksukoormuse üle ning peavad väga oluliseks makse maksta.

Selline mõtteviis on arenenud aastakümnete jooksul ning inimesed peavad oluliseks anda oma panus ühiskonda.

Meil on loodud erinevad juhised, mida tuleb järgida ja mida käsitletakse jätkusuutlikkuse mudelina.

Gulzalina Žehhtunova, õmblusettevõtte nirgi servis oÜ juhatuse liige

K

orruptsiooniohtlike olukordade vältimiseks toimub meil tihe suhtlus äripartneritega, tänu millele saab ettevõtte juhtkond kohe teada, kui on tekkinud mingid moonutused või ebakõlad. Samuti on tähtis motiveerida võtmetöötajaid, et tagada ühtne töökultuur. Tuleb hoida usaldusväärseid ja pikaaegseid töötajaid, kes on ausad ja tööandja suhtes lojaalsed.

tÖÖtUba: KuidAs orgAnisATsiooni VÄÄrTusEd TÖÖlE pAnnA Töötoas saad teada, mis on väärtuste sügavamad tähendused, ning õpid mõistma, kuidas need inimesi ja organisatsioone mõjutavad. Samuti mõtestad oma organisatsiooni väärtusi ning saad neile tagasisidet (väärtuste võimalused ja ohud). Õpid nippe, nõkse ja võtteid organisatsiooni väärtuste juurutamiseks ning väärtuspõhiseks juhtimiseks.

Koolitaja: Kati Tikenberg, Aeternumi konsultant-koolitaja Aeg ja koht: 15. mai kell 10.30–15.10, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Osalustasu: Kaubandus-tööstuskoja, Spark Demo ja Tartu Teaduspargi liikmetele 99 eurot + km; mitteliikmetele 198 eurot + km Lisainfo: koja kodulehelt www.koda.ee või Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

K AUBANDUSKOJA JA MATEKI GOLFITURNIIR 13. JUUNIL 2019 ALGUSEGA KELL 15.00 ESTONIAN GOLF & COUNTRY CLUB, JÕELÄHTME TULE JA OSALE OMA ETTEVÕTTE VÕISTKONNAGA GOLFITURNIIRIL! Reeglid ning võistluse juhend: www.koda.ee/et/sundmused/golf1 Osalemistasu võistkonna kohta 199 € +km.

Registreerimise tähtaeg on 11. juuni.

KÕIGI OSALEJATE VAHEL LOOSIME VÄLJA TURKISH AIRLINESI POOLT VÄLJA PANDUD LENNUPILETID KAHELE! Info ja registreerimine: Anneli Perne 604 0087 · anneli@koda.ee

GOLFITURNIIRI TOETAJAD

KogEmus

5

Naistepäeval toimus Ekspordi Akadeemia Naisteklubi naisi vägagi köitvas kohas – Eesti suurima ehtetootja Marmara Sterlingu kontoris. Õhus oli lillelõhna ja elevust, mida ilusad ehted naistes tekitavad. Lisaks õhinale said osalejad Marmara Sterlingu juhilt Janno Jaekilt kaasa hulk häid näpunäiteid, mida ka Teataja lugejatega jagame.

sooViTusT EKsporTÖÖrilE

Janno näpunäited eksportöörile 1. Ekspordiga alusta lähiturgudelt

Juhuse tahtel läks nii, et Marmara Sterlingu esimene ekspordisihtkoht oli Läänemeri ehk Tallinki Helsingi ja Stockholmi vahel sõitva laeva tax free pood. Järgmisena võeti sihikule Läti turg. See on lähedal, seega oli lihtne autoga kohale sõita, kaubanduskeskused läbi käia ning turuolukord kaardistada. Edasi mindi neis keskustes konkreetsetesse poodidesse ning pakuti Marmara ehteid müüki. Võeti ka.

Mida kaugemaks läheb vahemaa ekspordisihtriigiga, seda erinevamaks muutuvad ka ärikultuurid ja -suhtlus ning kogu kliendisuhte loomise ja hoidmise protsess on aja- ja rahamahukam.

2. Kaalu välismessidel osalemise plusse ja miinuseid enne otsustamist

Marmara Sterling on osalenud nii mõnelgi välismessil.

Kui alguses ehk oodati suure õhinaga kohe suuri müügitulemusi, siis nüüdseks on omal nahal kogetud, et mõne messi puhul on osalemine lihtsalt nii kulukas, et seda tulu pool ei katagi. Üks taoline kogemus on Jannol ja tema meeskonnal Šveitsist. Küll aga on teistelt messidelt õnnestunud lahkuda n-ö plussis – messil loodud kontaktide tulemusena on sisseostjad avanud uksed uutele turgudele. Janno tõdes, et teised eksportöörid on korduvalt öelnud, et messidel tulebki aasta-aastalt käia ja tulemus tuleb ehk kolmandal aastal, aga keegi ei anna garantiid, et see nii läheb.

3. Leia kohapealne esindaja

N-ö oma mees Havannas on tähtis juba seetõttu, et siis on suhtlemine kohalike klientidega ladusam. Ka seadused on eri riikides erisugused ja kohalik on nendega ilmselgelt paremini kursis kui sinna korraks ärireisile saabunu. Marmara on oma esindajad leidnud nii rahvus-

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

vahelise ärivõrgustiku Business Network Internationali (BNI) kaudu kui ka juhuse või isiklike tutvuste abil. BNI võrgustik on esindatud ka Eestis ning siinsed liikmed saavad osaleda teistes riikides regulaarselt toimuvatel kohtumistel.

4. Kaalu hinnastamist, see on kriitiline edutegur

Mitu osalejat uurisid Jannolt, kas ja kuidas nad oma toodete hinnastamist suunavad. Vastus oli lühike: palju.

Edasimüüjatega sõlmitud lepingutes on kirjas soovituslikud jaehinnad. See väldib segadust tarbijais, kes võivad esmalt piiluda ka veebipoodi ning seejärel teha otsuse, kas ostavad ehte poest või veebist.

5. Ole valmis ootamatusteks

Isegi kui sul on toimiv koostööpartner olemas, võib ta mingil hetkel lihtsalt ära kaduda – pole võimalik saada kontakti ühelgi viisil ja seda isegi vaatamata asjaolule, et pole tasumata arveid või muid selliseid „segavaid tegureid“. Marmaral just nii Lõuna-Rootsis asuva kliendiga juhtuski. Seetõttu on hea, kui ettevõttel on palju erinevaid kliente.

tule klubisse! järgmine ekspordi akadeemia naisteklubi toimub 28. mail orgaanilist kosmeetikat tootva eurobio Lab oÜ tootmishoones ja kontoris tallinnas. eurobio Lab kuulub kuulsale kontsernile natura siberica, mis on Venemaa üks suurimaid kosmeetikatootjaid. oma tooteid müüakse euroopas, aasias, austraalias ja Lõuna-ameerikas. kogemusi neile turgudele jõudmise ja seal püsimise kohta jagab svetlana kelman, eurobio Lab’i tegevjuht. osalemistasu on 20 € +km.

Vajalik on eelregistreerimine!

Loe rohkem: koda.ee/et/sundmused/ekspordiakadeemia-naisteklubi-2.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

15

KAsuliKKu

riigihangete seadus VaJab reMONti Poolteist aastat tagasi jõustus uus riigihangete seadus, mis sai 2017. aasta parima seaduse tiitli. Seaduse rakendamisel saadud tagasiside näitab aga rahandusministeeriumi hinnangul, et seaduse eesmärkide paremaks tagamiseks on seda vaja muuta. Lisaks on kasvanud hankijate ja ettevõtjate töö- või halduskoormus.

Foto: Madis Veltman / Ekspress Meedia / Scanpix

MERIKE KOPPEL kaubanduskoja jurist

16

Riigihangete puhul on tavaline, et võitjaks osutub odavaima pakkumise tegija. Reidi tee esimene riigihange tuli tühistada, sest kõik pakkumised olid kümmekond miljonit eurot kallimad kui linna rahakotile jõukohane.

Uue hanke võitsid ühispakkumise teinud KMG Inseneriehitus ja Verston Ehitus, kuid oluliselt odavamaks hind ei läinud – linn pidi lisaeelarvega raha juurde eraldama.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

S

eetõttu saatis ministeerium huvigruppidele arvamuse avaldamiseks riigihangete seaduse muutmise väljatöötamise kavatsuse. Riigihangete seadus teeb avaliku raha kasutamise paindlikumaks ja läbipaistvamaks ning seega immuunsemaks korruptsiooni suhtes. Lisaks peavad hankijad kasutama parima pakkumise väljaselgitamisel peale madalaima hinna ka teisi kriteeriume, näiteks innovaatilisus ja sotsiaalsed aspektid.

Ühetaoline kohtlemine kõigis riigihangetes

Ettevõtjate seisukohast on oluline, et vaadatakse üle kõigile riigihangetele laienev ärisaladuse käsitlemine, pakkumuste avamisel teabe avaldamine ning põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi puudutavad reeglid, et saavutada ühetaoline kohtlemine sõltumata menetlusliigist. Plaanis on tehnilisemad muudatused, põhimõttelisi uuendusi kavas ei ole.

Näiteks kehtivas reeglistikus ei laiene ärisaladuse märkimise ja piiritlemise reeglid erihangetele ehk lihthankemenetlusele ning sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusele.

Seetõttu saab ettevõtja erimenetlustes märkida pakkumuse maksumuse ärisaladusena. Reeglid ärisaladuse märkimise, kaitse ja piiritlemise kohta peaksid olema kõigis riigihangetes ühetaolised.

KAsuliKKu h Hankelepingu erakorralise ülesütlemise võimaluse

Ettevõtja hankest kõrvaldamine

h Varasema hankelepingu rikkumisest teavitamine.

h

Varasemate hankelepingute rikkumiste eest kõrvaldamine eeldab, et hankijal on teave sellise rikkumise kohta. Probleem on selles, et hankija ei tea või saab teada liiga hilja, et ettevõtja on varem korduvalt või pidevalt rikkunud hankelepingut, ning seetõttu ei ole võimalik ettevõtjat hankemenetlusest kõrvaldada.

Mõnes teises liikmesriigis kasutatakse pakkujate usaldusväärsuse hindamiseks näiteks musti nimekirju, kuhu kantakse ettevõtjaid ka varasemate hankelepingute olulise või pideva rikkumise eest. Rahandusministeerium ei näe vajadust sarnase musta nimekirja loomiseks. Ministeerium pakub alternatiivse lahendusena välja, et hankijale pannakse seadusest tulenev kohustus sisestada registrisse kohe teave hankelepingu rikkumisest, kui selle tulemusena on lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

Piirangud alltöövõtja puhul. Kui hankest kõrvaldamise alus on pakkujal või taotlejal endal (näiteks maksuvõlg, toimepandud konkurentsikuritegu vms) näeb seadus ette teatavad erandid, mis lubavad pakkujal või taotlejal menetluses jätkata. Näiteks on lubatud pakkuja või taotleja kõrvaldamata jätta, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi. Oma usaldusväärsust saab ettevõtja tõendada heastamise taotlemise kaudu. Heastamise võimaluse kasutamiseks peab ettevõtja koos taotluse või pakkumusega esitama tõendid, et on kasutusele võtnud meetmeid usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla näiteks rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamine, aktiivne koostöö uurimisasutustega vms. Samamoodi kohustub seadus andma pakkujale või taotlejale võimaluse maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Seevastu alltöövõtja puhul ei näe seadus ette ühegi eeltoodud võimaluse kasutamist. Sama kehtib ka siis, kui ettevõtja tugineb pakkumist tehes mõne teise ettevõtte vahenditele või kogemusele, et tal oleks võimalik vajaduse korral teise ettevõtte vahendeid hankelepingu täitmiseks kasutada. See on ajendanud sihtrühmi esitama ettepaneku kohelda alltöövõtjat ja isikuid, kellele pakkuja tugineb, samas olukorras sarnaselt.

Muudatus annab ettevõtjatele paindlikumad võimalused menetluses jätkata, kui nende alltöövõtjatel või isikutel, kellele nad tuginevad, on kõrvaldamise aluseid.

Kohaliku maksu maksuvõlg. Võrreldes eelmise riigihangete seadusega tehti uues seaduses põhimõtteline valik kontrollida kohaliku maksu maksuvõlga hankija asukoha järgi. Sellise valiku põhjendus on tõdemus, et kohaliku omavalitsuse üksuse hankijate jaoks on esmatähtis see, et pakkuja oleks selle omavalitsuse kohalikud maksud tasunud.

Samas on huvigrupid väljendanud mõtet, et kohaliku maksu maksuvõla kontrollimine hankija asukoha järgselt ei ole otstarbekas, seda eriti välismaiste pakkujate puhul. Lisaks on tähelepanu juhitud asjaolule, et kui kohalikus omavalitsuses kohalikke makse ei ole, tekitab selle kohta ettevõtjalt teabe küsimine tarbetut koormust.

Seetõttu on tehtud ettepanek loobuda kohaliku maksu maksuvõlast kõrvaldamise alusena.

laiendamine. Praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus ettevõtjal on kohustuslik kõrvaldamise alus tekkinud hankelepingu täitmise käigus. Kehtiv seadus ei näe aga ette, et hankija saaks sellisel juhul hankelepingu erakorraliselt üles öelda. On tehtud ettepanek, et hankeleping võiks olla lubatud erakorraliselt üles öelda, kui ettevõtjal on hankelepingu täitmise ajal tekkinud kohustuslik kõrvaldamise alus. Sellise lahenduse korral tuleks siiski välistada ülesütlemine, kui tegemist on maksuvõlaga, mille ettevõtja tasub või ajatab.

Põhjendamatult odav

h Protsendi kõrvalekalde meetod. Seadus kehtestab ehitustööde hankelepingute puhul nn protsendi kõrvalekalde meetodi. Lihtsustatult tähendab see, et kui menetluses on vastavaks tunnistatud vähemalt kolm pakkumust, tuleb eeldatavalt edukalt pakkujalt küsida selgitust siis, kui tema pakkumuse maksumus on vähemalt 10% võrra madalam maksumuselt järgmisest pakkumusest või vähemalt 20% võrra madalam pakkumuste maksumuste keskmisest. Pakkujad ja hankijad on teinud ettepaneku muuta 10% ja 20% lävendit, kuna väidetavalt on sellised vahed pakkumuste maksumuses liiga tavapärased ega anna alust kahelda pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Seetõttu on tehtud ettepanek küsida eeldatavalt pakkujalt selgitust siis, kui tema pakkumuse maksumus on vähemalt 15% odavam järgmise pakkumuse maksumusest (senise 10% asemel). h Keskmise palga nõue. Seadus kohustab hankijat ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu korral tuvastama, kas pakkuja või pakkumuses nimetatud alltöövõtja keskmine töötasu on suurem kui 70% valdkonna keskmisest.

Kui see nii ei ole, peab küsima pakkujalt selgitust.

Seaduse rakendamisel on selgunud, et tegelikult pole keskmise palga nõue olemuslikult seotud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisega ning võiks vajaduse korral olla ette nähtud mingis muus kontekstis, näiteks hankelepingu täitmise tingimusena.

Vaadatakse üle kõigile riigihangetele laienev ärisaladuse käsitlemine, pakkumuste avamisel teabe avaldamine ning põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi puudutavad reeglid.

h

ettevõtjad, avaldage arvamust!

Riigihangete seaduse muutmise väljatöötamise kavatsuse koostamisele eelnes 2018. aastal sihtrühmadelt info kogumine, mis kestab selle aasta sügiseni. siiani on hankijatelt tulnud seaduse muudatuste tarbeks märkimisväärselt rohkem sisendit kui pakkujatelt. seega on ettevõtjate tagasiside nii väljatöötamiskavatsuses toodud ettepanekute kui ka valdkonna probleemide kohta laiemalt väga oodatud.

Rahandusministeerium kavatseb saadud tagasiside põhjal esitada seaduseelnõu kooskõlastamiseks 2020. aasta esimeses kvartalis. eelnõu võiks seadusena jõustuda 1. juunil 2021.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

17

Fotod: Sven Soome ja Jake Farra

uus liigE

KiirE TÕus eesti PariMaks HOtelliks JAAN OLMARU Estiko kommunikatsioonijuht

Veidi vähem kui kolm aastat tagasi Tartu vanalinnas uksed avanud hotell Lydia sai tänavu jaanuaris suure tunnustuse – maailma suurim reisiportaal TripAdvisor kuulutas Lydia Eesti parimaks hotelliks.

S

ee on väga suur tunnustus meie inimeste tööle,“ tõdeb hotelli juhataja Kristo Seli ning kinnitab, et ta ei plaani loorberitele puhkama jääda. „Tahaksime oma taset veelgi tõsta. See on raske ülesanne, aga meie soov on inimeste ootusi kogu aeg ületada ning neid üllatada.“ Lydia hotelli erilisus algab juba nimest, mis on inspireeritud Eesti rahvusliku liikumise ühest tuntumast suurkujust Lydia Koidulast ning ka Kristo Seli vanavanematest. „Samas majas elas kunagi Koidula. Teiseks on minu kaks vanavanaema olnud Lydiad. See tegi nimevaliku meie jaoks lihtsaks,“ sõnab Seli ja võrdleb hotellis peatumist vanavanemate juurde minekuga, kus oled alati väga oodatud ning kus sinu eest hoolitsetakse.

Privaatsus ja personaalsus

„Just sellist tunnet tahaksime oma külalistes tekitada,“ ütleb Seli ning tõstab Lydiat iseloomustades esile kaks peamist märksõna: privaatsus ja personaalsus. Kui esimene tähendab seda, et Lydiast ei saa kunagi hotelli, kus peatuvad

18

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

suured turismigrupid, siis personaalsuse all mõtleb ta eelkõige individuaalset lähenemist. „Ma julgen öelda, et oleme üks personaalsema lähenemisega hotelle Eestis ning meie soov on oma külalist võimalikult hästi tunda. Millised on tema soovid, mis talle meeldib ja mis mitte. Ikka selleks, et saaksime järgmisel korral pakkuda paremat teenindust,“ selgitab Seli.

Lydia hotell asub Tartu raekoja platsi läheduses Toomemäe nõlval. See on nelja tärniga superior-hotell, kus on 70 tuba. Neist enamik on nn classic-toad, mis asuvad hoone uues osas ja millest avaneb vaade Toomemäele. Lisaks on hotellis 12 superior-tuba, viis executive-tuba ja neli sviiti.

Hotellis on erinevaid sauna- ja lõõgastusvõimalusi pakkuv spaa, spordiklubi, restoran Hõlm, sohvabaar ärikohtumisteks ning tipptasemel heli-, valgus- ja videolahendustega sündmuskeskus.

Isikupärane butiikhotell

Seli sõnul ei saa Lydiat võrrelda suurte ketihotellidega, kus pole vahet, kas ööbid Singapuris või Soomes. „Meil on

uuEd liiKmEd HaRJumaa

TAAVI TARKVARA OÜ

ALIEN GAIN OÜ

Programmeerimine. tarkvaraarendus.

AT GRUPP OÜ

Ravimite ja muude apteegikaupade hulgimüük.

BALTFISH TRADE OÜ

TOIKAKO KAUBANDUS OÜ

Valmistus- ja lisaainete müük toiduainetööstustele.

TORNATOR EESTI OÜ

kasutatud transpordivahendite ost-müük.

Metsamajandus.

CONSUMER SERVICE OÜ Ventilatsioonisüsteemide müük ja paigaldus.

ELEKTER SINU KODUS OÜ

elektripaigaldiste projekteerimine, ehitamine ja paigaldus.

ENKO AS

Plasttoodete ja valuvormide tootmine. Mehaaniline metallitöötlus.

FASTKULLER OÜ

TWIN TIMBER OÜ

Puidumaterjali vahendamine.

IDa-VIRumaa AUTOESINDUS OÜ

sõiduautode ja väikebusside (täismahuga alla 3,5 t) müük.

N.E.W.S.TEXTILE OÜ

tekstiilikiudude ettevalmistamine ja ketramine.

Posti- ja kulleriteenus.

JÕGEVamaa

FORTUNA TRAVEL OÜ

MO-PUIT JÕGEVA AS

saematerjali ja puittoodete tootmine.

Hotellindus.

FREIGHTEX OÜ

„Peale sisemise kire ja soovi Tartusse midagi erakordset luua veavad meid kindlasti edasi ka külaliste head sõnad.“

Veespordivarustuse tootmine.

Värvide tootmine, hulgimüük.

BALAINE OÜ

oluliselt suurem vabadus olla isikupärasem ning ka asukohapõhisem. Lydia peegeldab kindlasti Tartut. Oleme suunatud inimestele, kes seda hindavad.

Kuigi meil on kokku 70 tuba, oleme butiikhotelli suhtumisega,“ selgitab Seli.

Kokkuvõttes peab inimene tundma, et hotell on tema tulekuks valmis, teda Kristo Seli, oodati ja et temaga Lydia hotelli juhataja tegeletakse. Oma eesmärkide saavutamisel lähtuvad Lydia hotelli töötajad kuuest põhiväärtusest, milleks on ausus, avatus, pühendumine, hoolivus, positiivsus ja koostöö. Seli sõnul peitubki klientide südamete võitmise võti töötajates ja nende suhtumises. „Peale sisemise kire ja soovi Tartusse midagi erakordset luua veavad meid kindlasti edasi ka külaliste head sõnad,“ ütleb Seli ja märgib, et lisaks TripAdvisori tunnustusele kuulub Lydia ka Booking.com kasutajate tagasiside järgi kolme kõrgeima reitinguga hotelli hulka kogu Baltikumis.

Lisaks Lydia hotelli arendamisele on meeskonnal veelgi suuremad plaanid, mille elluviimisele kaasaaitamiseks otsustati liituda kaubanduskojaga. „Eesti KaubandusTööstuskoda on meie suurim ettevõtjaid esindav organisatsioon. Lydia hotelli jaoks on oluline kaasa rääkida nendel teemadel, mis kujundavad Eestis ettevõtjasõbralikku majanduskeskkonda. Soovime anda panuse nii meie turismisektori kui ka ettevõtluskeskkonna parandamiseks,“ selgitab Kristo Seli.

TAHE OUTDOORS OÜ TEKNOS OÜ

transport ja logistika.

Lydia interjööri iseloomustavad klassika ja hubasus.

Majandustarkvara taaVi arendus, müük ja hooldus.

Veoste ekspedeerimine.

LÄÄnEmaa

H.M. SEAFOOD OÜ

CIPAX EESTI AS

kalapreservide (steriliseerimata konservide) tootmine.

HANSAVEST RENTAL OÜ Välisriikide tööjõu vahendamine eestisse, eelkõige metallivaldkonnas.

IDEAS & SOLUTIONS OÜ

Raamatupidamine, maksualane nõustamine.

Plasttoodete tootmine.

saaREmaa LAHHENTAGGE OÜ

kange alkoholi destilleerimine, segamine.

TaRTumaa BIONORIA OÜ

JET EXPRESS OÜ

Posti- ja kulleriteenus. Maantee- ja lennutransport.

naturaalsete toiduainete import ja edasimüük.

ERGOWAY OÜ

KUKUPESA OÜ

sisekujunduspostrite ja õnnitluskaartide tootmine ja müük.

MAPEK OÜ

elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

MEDCARE ERIARSTID OÜ

töötervishoiuteenuste pakkumine, eriarstide vastuvõtud.

OPTIMAR CONSULT OÜ optikatoodete eksport.

POST11 OÜ

Veoste ekspedeerimine, piiriülene e-kaubanduse logistika.

PRIMOSTAR OÜ

sanitaarseadmete jm ehitusmaterjalide hulgimüük.

SAKVOYAGE OÜ

töötervishoiu ja ergonoomika teenuse pakkumine.

ORGAANILINE ELU OÜ

jaapani brändi dr. ohhira maaletoomine, müük veebis.

TENT EXPERT OÜ

PVC-kangast toodete valmistamine ja parandus.

TÕNU OKSA MARJAMAA TALU FIE Marjade kasvatamine, pakendamine; mooside ja mahlade tootmine.

VaLGamaa SA FLORENTAISE EESTI FILIAAL turbatootmine.

Reisikorraldus.

VÕRumaa

SISI FINANTSID OÜ

SAMM METS OÜ

Raamatupidamine, maksunõustamine.

Metsakinnistute ost, metsa ülestöötamine.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

19

KogEmus

Arutelud Vietnami kaubandus-tööstuskojas.

Kohtumine Vietnami riigiministriga.

Kohtumine Jakarta linnapeaga.

kes käisid visiidil? ettevõtetest osalesid Vietnamis admiral Markets, aktors, Cybernetica, elcogen, Farmi, Goswift, Haage joogid, PW Partners, RaulWalter, Reach-u. indoneesiat külastasid admiral Markets, aktors, Cybernetica, elcogen, Goswift, Positium ja RaulWalter. Filipiinidel käisid aktors, Cybernetica, ecomatic, Goswift ja RaulWalter. kagu-aasia visiiti korraldas kaubandus-tööstuskoda koostöös välisministeeriumiga arengukoostöö projekti raames. delegatsiooni juhtis Vietnamis ja indoneesias välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler andres Rundu ning Filipiinidel suursaadik Väino Reinart.

20

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

Mitmekesise kaGU-aasia võimalused Tiivustatuna edukast Malaisia ja Tai visiidist möödunud aasta oktoobris, jätkasime sel kevadel Kagu-Aasia võimaluste avastamist. Märtsi esimesed nädalad möödusid 12 ettevõtte esindajatega Vietnamis, Indoneesias ja Filipiinidel, kus kohtusime riigi- ja erasektori organisatsioonidega. Huvi meie vastu tekkis neist nii mõneski.

V

isiiti alustasime Vietnami pealinnast Hanoist, mida külastasime arengukoostöö projekti raames juba teist korda. Seekord oli meil kaasas 12 ettevõtte esindajad peamiselt kahest sektorist: IKT ja toidutööstus.

Vietnam on sotsialistlik vabariik, mida juhib Vietnami Kommunistlik Partei. Riigis elab umbes 97 miljonit inimest ning SKT inimese kohta on umbes 6900 USA dollarit (ostujõu standardi alusel). Sealjuures lõviosa (u 70%) SKT-st moodustab täielikult riigi omanduses olevate ettevõtete varade väärtus. Vietnami puhul ei saa jätta mainimata ka kiiret majanduskasvu,

JANA SILAŠKOVA kaubanduskoja projektijuht

mis eelmisel aastal oli 7%. See on loonud väga soodsa pinnase Vietnami muutumisele piirkondlikuks tootmiskeskuseks – ainuüksi Samsung on investeerinud Vietnami üle 17 miljardi USA dollari.

Vietnamis kohtusime teiste hulgas asepõllumajandusministri, riigiministri, Hanoi linnapea, kohaliku Euroopa Liidu suursaadiku,

kogemus

Ekspordime Indoneesiasse palju Oliver Väärtnõu, Cybernetica juhatuse esimees Indoneesia ning KaguAasia piirkond üldisemalt on Cyber­neticale strateegilise tähtsusega. Indoneesia on kaua olnud üks meie peamisi ekspordipartnereid ning tegutseme sealses regioonis aktiivselt edasi mitmel ärisuunal. Hindame kõrgelt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tuge ja panust nii visiidi korraldamisse kui ka nende rolli ärisuhete hoidmisel ja uute leidmisel ettevõtjaile olulistes riikides.

Pressikonverents Indoneesia kaubandustööstuskojas. ­ laneeringute ja investeeringute p aseministri, asejustiitsministri, IT-­ aseministri, aserahandusministri ning kohaliku kaubandus-tööstuskojaga. Lisaks toimusid ettevõtete vahelised kohtumised.

Indoneesia, maailma suurim moslemiriik

Hanoist liikusime seitsmest peami­ selt IT-valdkonna ettevõttest koosneva delegatsiooniga edasi Indoneesia pealinna Jakartasse. Indoneesia on riik, mis on maailmas rahvaarvu poolest neljandal kohal. Siin elab hinnanguliselt ligi 264 miljonit inimest!

Samuti on tegemist maailma suurima moslemiriigiga – nimelt on tervelt 87% rahvastikust islamiusku. Indoneesia SKT inimese kohta on umbes 12 400 USA dollarit (ostujõu standardi alusel).

Indoneesia on huvitatud koostööst Eestiga infotehnoloogiliste v­ ahendite ja digitaalse meedia vallas ning mõ­ned Eesti IT-ettevõtted tegutsevad seal juba usinasti.

Indoneesias kohtusime Jakarta linnapeaga ning korraldasime ühis-

seminari delegatsiooni jaoks oluliste ministeeriumide ja valitsusasutuste esindajatega. Lisaks korraldasime äriseminari koos Indoneesia kaubandus-­ tööstuskojaga. Pärast seda toimus pressikonverents ning Eesti ettevõtted said kohtuda kohalike ettevõtetega.

Filipiinid, noorte inimeste riik

Kagu-Aasia visiidi viimase sihtpunktina külastasime viie IT-ettevõtte esindajatega Filipiinide pealinna Manilat.

Filipiinidel elab umbes 105 miljonit inimest, kelle mediaanvanus on 23,7 aastat. Võrdluseks – Vietnamis ja Indo­neesias on see 30. Filipiinide SKT inimese kohta on umbes 8400 dollarit (ostujõu standardi alusel).

Filipiinidel kohtusime teiste hulgas rahandusministriga ning sadama­ ameti, keskpanga, IT-ministeeriumi ja tolli ametnikega. Lisaks korraldasid Eesti aukonsulid Manilas vastuvõtu Eesti Vabariigi 101. aastapäeva ja Eesti delegatsiooni külastuse auks, kus osales üle saja kohaliku riigi- ja erasektori esindaja.

Vietnami, Indoneesia ja Filipiinide sarnasused ja erinevused Kolme riigi sarnasustest võib välja tuua selle, et kõigis neis riikides on tuntav huvi e-valitsemise ja nn targa linna lahenduste vastu. Eestit teatakse kui nende valdkondade eestvedajat. Seetõttu on mõned märtsikuise äridelegatsiooni liik­med jõudnud neid riike juba iseseisvalt uuesti külastada, et pooleli jäänud teemasid edasi arutada.

Samuti tasub mainida, et kogu piirkond on äärmiselt suure potentsiaaliga – Vietnami, Indo­neesia ja Filipiinide majanduskasv on 5–7% aastas ning nende majandused ei sõltu Hiinast ega USA-st. Kõik kolm kuuluvad ka Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN), mis on Euroopa Liidu kõrval järgmine ühen­dus maailmas, mis töötab pea sama hästi.

Kui rääkida veidi ärikultuurist, siis kõik kolm riiki on äärmiselt hierarhilised ja formaalsed ning sellega tuleb arvestada ka äri tege­ misel. Veel tuleb arvestada sellega, et „ei“ seal eriti öelda ei armastata, pigem kasutatakse venitamis­ taktikat. Ning mis kõige olulisem – kohaliku partneriga tuleb luua usaldusväärne suhe. Sellele lootma jääda, et korra visiidil käies see tekib, ei tasu – tuleb käia korduvalt ning näidata oma huvi, panustades aega just isikliku kontakti loomisele ja partnersuhte hoidmisele.

Erinevusena võib välja tuua asja­olu, et kõiki neid riike on koloniseerinud varem eri riigid: Vietnami Prantsusmaa, Indoneesiat Holland ja Filipiine Hispaania ning USA, mis tähendab seda, et nende riikide kujunemislugu ja traditsioonid mitmes mõttes erinevad.

Samuti on erinev nende religioosne taust ja poliitilised süsteemid. See kõik mängib äri ajamisel olulist rolli ning iga riigi taust tuleks enda­le enne kindlasti selgeks teha, et kohtumistel ja suhete loomisel mitte ebaõnnestuda. Siin tasub nõu küsida näiteks Eesti aukonsulite või kohalike ettevõtlusorganisatsioonide käest, kelle kontakte hea meelega jagame.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 3 / 2019

21

sihTTurg Tänavu augustis alustab WizzAir Tallinnast otselende Kutaisisse, mis on pealinna Thbilisi järel Gruusia tähtsuselt teine linn.

GrUUsia –

ATrAKTiiVnE KohT ÄriKs JA puhKusEKs Sajandeid on Gruusia olnud piirkonna kultuuri-, haridus- ja transpordikeskus, mida on läbinud mõned kõige kuulsamad kaubateed, sealhulgas Siiditee. Riik on tuntud oma rikkaliku kultuuripärandi, mitmekesiste maastike, külalislahkuse, maitsva köögi ja 8000-aastase veinivalmistustraditsiooni poolest.

Moodne klaassild Thbilisis viib presidendilossini.

22

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

TEA AKHVLEDIANI Gruusia suursaadik Eestis

T

änapäeval on Gruusia nüüdisaegne Euroopa riik, kes jagab ja edendab Euroopa ühiseid väärtusi, on osa Euroopa Liidu viisavaba liikumise režiimist ja vabakaubanduspiirkonnast. Lisaks nendele saavutustele ja kõrgetele kohtadele maailma kõige mainekamate organisatsioonide edetabelites on Gruusia muutunud üheks piirkonna kõige populaarsemaks sihtkohaks.

Turism on Gruusia majanduse üks kõige kiiremini kasvavaid tegevusharusid. Rekordilised tulemused saavutati 2018. aastal: Gruusia võõrustas üle 8,6 miljoni rahvusvahelise reisija, mida on 9,8% rohkem kui 2017. aastal. Reisijate arvu suurendas peamiselt uute lennufirmade lisandumine, taristu märkimisväärne parandamine ja muud Gruusia valitsuse käivitatud algatused.

Gruusia turismi arengustrateegia kohaselt on 2025. aastaks eesmärk 11 miljonit külastajat.

Mul on hea meel märkida, et 2018. aastal kasvas Eestist pärit külastajate arv 80% võrra. Usun, et Gruusia ja Eesti vaheliste otselendude käivitamine 2019. aasta suvel suurendab veelgi Eesti elanike huvi Gruusia avastamise vastu. Kuigi Gruusia on suhteliselt väike riik, pakub ta turistidele väga palju põnevat. Gruusia on uhke, et tal on üle 12 000 ajaloo- ja kultuurimälestise, 103 kuurorti ja 182 kuurordipiirkonda, 84 kaitseala ja UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvaid kultuurimälestisi.

Lisaks turismisektorile väärib nimetamist ka Gruusia soodne ärikeskkond ja investeerimisvõimalused.

Strateegiline asukoht piirkonna sisenemisväravana võimaldab juurdepääsu erinevatele turgudele ja aitab suurendada kaubavoogusid, pakkudes lühimat transiiditeed Euroopa, Kesk-Aasia ja Hiina vahel.

Eksporditurgude mitmekesistamine on Gruusia valitsuse üks prioriteete. Usume, et vabakaubanduslepingute sõlmimine naaberriikide, Kesk-Aasia riikide, Hiina, EL-i ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooniga suurendab riigi atraktiivsust investeerimise

sihtturg

KAS TEADSID?

sihtkohana. Samal ajal kuulub taristu arendamine Gruusia peamiste majanduslike prioriteetide hulka kui oluline tegur majanduskasvu stimuleerimisel, otseste investeeringute ligimeelitamisel ja edasisel integratsioonil EL-iga.

Seega omandab Gruusia järk-järgult ­piirkondliku kaubandus- ja logistika­keskuse funktsiooni, täiustades pide­­valt transporditaristut ja kõrvaldades kaubandustõkkeid. Sel­leks osa­leb Gruusia mitmes olulises rah­vusvahelises projektis, sealhulgas Anak­ lia süvamere­sadama ehitamine, Bakuu-Thbilisi-Karsi raudtee projekt, Ida-Lääne maantee ehitamine ja reno­veerimine, Pärsia lahe − Musta mere koridor, Lapis Lazuli transiidikoridor Afganistani ja Türgi vahel jpm.

Gruusia loodeosa mägedes asuv Usghuli küla on Euroopa kõrgeim püsivalt asustatud paik.

Usghuli kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Gruusia majandusreformidele suunatud jõupingutused kajastu­vad selgelt rahvusvahelistes majandusuuringutes. hh Maailmapank asetab Gruusia ärisõbralikkuse poolest maailma riikide seas 6. kohale (190 riigi arvestuses). hh Maailma Majandusfoo­rum asetas Gruusia 2018. aasta madalaimate maksude edetabelis 8. kohale. hh Transparency Internationali hiljutise edetabeli kohaselt on Gruusia korruptsioonitajumise indeksi poolest maailma riikide seas 41. kohal 180 riigi arvestuses. hh Heritage Foundation pai­gu­tas Gruusia majandus­vabaduse indeksi pingereas 16. kohale 180 riigi seas. hh Reitinguagentuur Fitch on ajakohastanud Gruusia pikaajaliste kohustuste reitingut (IDR) ja kergitanud selle tasemelt BB– tasemele BB. hh Gruusia on 20 parima Euroopa riigi seas õigusriigi põhimõtete, korruptsioonivastase võitluse, valitsuse tõhususe ja õigusloome kvaliteedi suhtes.

Tule osale ringmajanduse õppereisil Hollandisse!

17.–19. juunil korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ettevõtjatele ringmajanduse teemalise õppereisi Hollandisse.

Hollandis on ringmajandusest räägitud aastaid ning seal on palju põnevaid projekte ja ette­võtteid, mis on tegutsemispõhimõtetes aluseks võtnud ringmajanduse, jäätmevaba tootmise ja omavahelise koostöö. Õppereis on mõeldud eri sektorite ettevõtetele, sest ringmajanduse põhimõtteid saab rakendada nii teeninduses, tootmises kui ka innovatsioonis, ja mis kõige olulisem – toote või teenuse disainis.

Reisi programmi ja maksumuse kohta leiad lisainfo koja kodulehelt www.koda.ee.

Lisainfo: Liisi Kirschenberg, eksporditeenuste koordinaator Liisi.Kirschenberg@koda.ee, 604 0093

TunnusTus

Kevadballil sai kaubanduskoja aumärgi kaheksa eesti

ettevõtlusesse panustajat KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Traditsioonilisel 4. mail toimunud kevadballil tunnustas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda I, II ja III klassi aumärkidega inimesi, kes on mänginud olulist rolli Eesti ettevõtluskeskkonna kujundamisel ning kelle saavutusi ettevõtluses saab seada eeskujuks.

Kaheksast aumärgi saajast seitse püüti pildile (vasakult paremale): Indrek Peterson, Mati Vetevool, Heiki Einpaul, Neinar Seli, Rainer Saks, Simo Puustelli, Dmitri Jegorov.

24

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

tunnustus

E

Toomas Luman kevadballil kõnet pidamas.

esti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk on kaubanduskoja austus-, tunnustus- või tänu­ avaldus, mis antakse Eesti Vabariigi või välisriigi koda­ni­ kule eriliste teenete eest kaubanduskoja ja/või Eesti majanduse arengule kaasa­ aitamisel. Kaubanduskoda tunnustab märkimisväärseid inimesi aumärkidega juba aastast 1999 ning aumärgi on pälvinud 130 inimest. Tänavu lisandus nende sekka veel kaheksa.

I klassi aumärgi said: Mati Vetevool – AS-i M.V.WOOL juhataja, eriliste teenete eest ettevõtluse ja toidutööstuse pikaaegsel arendamisel.

Heiki Einpaul – Hekotek AS-i juhatuse esimees, eriliste teenete eest ettevõtluse ja tööstuse pikaaegsel edendamisel.

Jüri Külvik – Lemeks AS-i juhatuse esi­ mees, eriliste teenete eest ettevõtluse ning metsa- ja puidutööstuse pikaaegsel edendamisel.

Neinar Seli – Estiko AS-i nõukogu esimees, eriliste teenete eest Eesti ettevõtluse ning tööstussektori arendamisel.

II klassi aumärgi said: Simo Puustelli – Harju Elekter Kiinteistöt OY tegevdirektor / Satmatic OY juhatuse esimees, eriliste teenete eest ettevõtluse ning tööstusvaldkonna rahvusvahelisel arendamisel.

Rainer Saks – välisministeeriumi kants­ler, eriliste teenete eest Eesti välis­diplomaatia ja äridiplomaatia arendamisele kaasaaitamisel.

III klassi aumärgi said:

Fotod: Erlend Štaub

Dmitri Jegorov – rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler, eriliste teenete eest Eesti ettevõtlusja maksupoliitika edendamisel.

Indrek Peterson – Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor, eriliste teenete eest Eesti ehitussektori, sh valdkonna ühistegevuse edendamisel.

Esimese klassi aumärk antakse ­kõrgele riigitegelasele või ettevõtjale, teise klassi aumärk antakse kõrgele riigi­ tegelasele, ettevõtjale või ettevõtte tegev­juhile ning kolmanda klassi aumärk antakse kõrgele riigitegelasele, ettevõtjale, ettevõtte tegevjuhile või koja tegevpersonali esindajale.

Vaata kevadballi pildigaleriid lk 26–27.

Meie areng olgu pigem evolutsiooniline kui revolutsiooniline Toomas Luman Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees

K

aubanduskojal täitus tänavu 30 aastat taasasutamisest.

Selle aja jooksul on tuhanded ettevõtjad saanud meie käest abi ja nõuandeid, sadu ja sadu ettevõtjaid on viidud Eestist välja ärivisiitidele, läbi on töötatud ja arvamusi on koostatud tuhandete seaduste ja määruste eelnõudele.

Kõik ikka selleks, et meie liikmetel oleks lihtsam, et nende äritegevus areneks ning ettevõtja oleks hea ja auväärne olla. Need tegevused on vajalikud nii praegu kui ka tulevikus. Ükski riik ei saa teatavasti kunagi päris valmis, niisamuti ka Eesti riik. Kuigi suurt põhjust muretsemiseks ja mastaapseks reformimiseks ehk polegi, tuleb riigihalduse korrastamisega jätkuvalt tegeleda.

Meie areng olgu siiski pigem evolutsiooniline kui revolutsiooniline.

Praegu koostatakse riigis taas arengukavasid ja strateegiaid, mis peaksid meie elu ja poliitilisi otsuseid mõjutama järgneva 10–15 aasta jooksul. Ma olen küll üsna skeptiline selles suhtes, kui mõistlik on kiirelt arenevas maailmas nii pikki plaane teha, kuid mis saaks olla halba selles, kui eri maailmavaatega poliitilised jõud suudaksid kokku leppida kolmes kuni viies olulises väljakutses, mis meie riigi ees seisavad. Ning otsiksid neile ka lahendusi ja lepiksid kokku põhimõttelistes tegevusplaanides. Praegu näeme pigem seda, kuidas täitevvõim ja ametnikud selliste strateegiliste plaanide koostamist veavad, kuid puudu on poliitilisest soovist seda tegevust poliitiliselt sisustada. Sellest on tõsiselt kahju. Üks on aga selge. Me võime kavandada mistahes strateegiaid, kuid kui me ei arvesta seal meie demograafiast tulenevate muutustega ja sellest lähtuvate suurte katsumustega, kui me ei lahenda ühte peamist probleemi, milleks on kvaliteetse ja kättesaadava hariduse tagamine alates alusharidusest kõikidele lastele, ega anna endale aru, millised on meie reaalsed võimalused, siis ei ole ühelgi lennukal arenguvisioonil mõtet. Enne tuleb tagada, et vundament oleks tugev, siis saab hakata vaatama, mis värvi ja kui paljude akendega võiks olla sinna peale tulev ehitis. Hariduse kvaliteedi teema on ja jääb.

Rahvastiku vananemise ja kahanemise pilt ei ole samuti unenägu, mis mööduks. Kulutada saab samuti jätkuvalt nii palju, kui on jõukohane ilma kellegi teise arvele kohustusi jätmata. Riik saab olla just nii paks ja pakkuda avalikke teenuseid täpselt nii palju, kui me oleme nõus ise maksudena kinni maksma. Tasuta asju ei ole ega tule!

Hariduse kvaliteedi teema on ja jääb.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 3 / 2019

25

galerii

Kevadball Juba 23 aastat on kaubanduskoda tähistanud kevade saabumist suurejoonelise kevadballiga.

Tänavu toimus kevadball 4. mail Hiltoni hotellis, kuhu kogunes üle viiesaja külalise.

Hiltoni esindaja Ligia Brasoveanu pidulisi tervitamas.

Koja liige Tradehouse andis naistele võimaluse jumestust lihvida.

26

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 3 / 2019

ABB robot YuMi lõi ballikülastajatega veiniklaase kokku.

galerii

Fotod: Erlend Štaub

Täiskoosseisus esinenud The Swingers koos lauljate Birgit Sarrapi ning Mikk ja Tanja Saarega tõi tantsupõranda rahvast täis.

Neinar Seli tantsuhoos.

Koja teenuste direktor Piret Potisepp ja näitleja Reimo Sagor olid õhtujuhi rollis ning kuulutasid hilisõhtul välja ka tordi­ söömise.

Estraveli ja Finnairi poolt välja pandud reisi kahele Pariisi võitis Margus Allik, keda õnnitles Estraveli esindaja Katrin Aaslaid.

Ballil sai õnne proovida ruletilaual.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 3 2 / 2019

27

KogEmus

Vallatud kurvid Mootorispordimuuseum on Eesti üks suuremaid muuseume, mille teeb eriliseks asjaolu, et muuseum on erakätes ning seal on võimalik tutvuda Eesti mootorispordi saavutustega läbi aegade.

E

esti Mootorispordi Muuseumi ehk MOMU idee seemneks võib pidada 1986. aastat, kui Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) autokateedris tehti uurimistöö Estonia vormelautode kohta.

Autokateedri tudengite abiga korjati info kokku ja sellega projekt justkui lõppes. Siis hakkas aga veteransportlaste seas levima kuulujutt, et lisaks raamatule hakatakse rajama ka muuseumi. Kuulujutt muutus seda tõsisemaks, et mootorispordiga seotud inimesed hakkasid tooma kõikvõimalikke mälestusesemeid, karikatest mootorispordiga seotud varuosadeni. Mootorispordimuuseumi loomisest räägime Arno Sillatiga, kelle suur kirg mootorispordi ning autonduse vastu on teinud unistusest reaalsuse.

Miks just mootorispordimuuseum, mitte auto­ või tehnikamuuseum?

Mootorisport on Eestis kõige populaarsem spordiala läbi aegade. Kui mõelda tagasi Pirita ringraja sõitudele, siis viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel käis igal üritusel ligi 150 000 inimest, seega on tegu olulise osaga meie ajaloost ja ühistest mälestustest.

Teine põhjus on kindlasti meie kodumaine mootorisporditehnika tööstus ning selle saavutused. Juba 1938. aastal valmis Eesti esimene tehases toodetud võidusõidumasin ning sellele on järgnenud 81 aastat edukat tööstust, mida nüüd jätkab tudengivormel.

Samuti on eestlased olnud mootorispordis väga edukad ning see vajab tutvustamist. Ja lõpuks ei ole ümber-

kaudsetes riikides ühtegi sarnast muuseumi. On üksikuid automuuseume ja Soomes on näiteks rallimuuseum, kuid tervikuna mootorispordile pühendatud muuseume ei ole, nii et me täidame ka regionaalse mootorispordimuuseumi rolli. Meie unikaalsusele lisab kaalu ka asjaolu, et muuseumi avamisele tuli rahvusvahelise autospordiliidu FIA president Jean Todt.

Mis on teid motiveerinud Eesti üht suurimat muuseumi tegema?

Mootorispordi ja vormelite tootmise juures olin tänu perekonnale praktiliselt sünnist peale – isa, ema ja üks vanaisa olid Tallinna Autode Remondi Katsetehases tööl ja osa minu esimestest mälestustest on samuti sealt. Tehases alustasin töökarjääri lukksepaõpilasena. Õppisin toonases TPI-s autondust ja sellele alale olen truuks jäänud. Muuseumi loomine algas juhusest ja üks asi viis teiseni. Eks selle asja tagantlükkamine on mingil moel minu missioon.

Millised mootorispordivaldkonnad on esindatud?

Võidusõidumasinad mootorspordi kõikidest harudest: autospordist, mootorrattaspordist ja veemotost. Iga ala jaguneb omakorda: autoralli, ringrajasõit, motokross, kui mõningaid paljudest nimetada. Eksponaatide seas on arvukalt haruldusi, näiteks Estonia vormelautode mudelid ja modifikatsioonid, Lada VFTS ja mitu maailmameistrite masinat. Lisaks on näitusel hulgaliselt sõiduvarustust eri aegadest, auhindu, seadmeid ja tööriistu ning

1938. aastal valmis

Eesti esimene tehases toodetud võidusõidumasin.

28

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

KogEmus MOMU väljapanekut uudistades lähevad silmad särama igal motohuvilisel.

Rahvusvahelise autospordiliidu president Jean Todt (fotol vasakul) sai muuseumi avamisel Arno Sillatilt (paremal) mälestuseks 1939. aasta Eesti Suursõidu medali.

kas teadsid?

Fotod: Pille Russi, Tiiu Niglas

h MoMu Mootorispordi Muuseum asub tallinna kesk-

mänguautosid. Seega on vaatamist ja uudistamist kõikidest valdkondadest, sest Eesti mootorisport on ajalooliselt väga mitmekesine ning ka võidukas.

linnast ligi 50 km lääne pool, Haapsalu maantee ääres turba asulas ajaloolises 1923. aastal ehitatud ellamaa elektrijaama hoones. MoMu sai 2018. aastal eesti muuseumide aastaauhindade eriauhinna, lisaks sai muuseumi eestvedaja arno sillat 2017. aastal eesti olümpiakomitee auhinna „eestimaa spordihing 2017“ mootorispordimuuseumi rajamise eest. h Põrandapinda: 8000 m2, seinapinda: 1,3 ha. h eksponaatide arv: üle 300 auto ja mootorratta. h Vanim eksponaat: autotehnika õpik aastast 1903, välja antud Vene tsaaririigis.

mida me edasi anname. Seega on raske ühte põnevat välja valida ja see otsus võiks jääda külastajale, sest siin on igaühele midagi põnevat ja avastusväärset.

Kuidas on külastajad MOMU vastu võtnud?

Kuidas leidis MOMU oma praeguse kodu, milleks on Väga hästi, oleme tehnikaga seotud ringkondades juba ajalooline Ellamaa elektrijaam? tuntud ja nõutud. Samuti muutub üldsus aina teadlikumaks.

Siia majja sattusime esimest korda 2005. aastal. Kuna Enamasti levib teadmine meist inimeselt inimesele, kui hoone oli pärast 1966. aastal elektrijaama kinnipanemist räägitakse, et tasub suurlinnadest välja sõita ning sellises katlamaja, siis oli meile avanenud pilt üpris trööstitu. Sama väikses kohas nagu Turba on tegevust tervele perele. Samuti kiiresti, kui hoonesse tulime, siit ka lahkusime. Lihtne analeitakse meid aina rohkem üles ka ürituste korraldamiseks, lüüs näitas, et võimalusi pole, on vaid ohud ja nõrkused. mis teeb ainult rõõmu.

Eks hoone suurus tekitas samuti kõhklusi ning otsus oli see kõrvale jätta. Näiteks oli seintel nii palju nõge, et sai teha Milline on MOMU roll ja eesmärk? sügavaid käejälgi.

Kuigi võiks arvata, et lood ja masinad innustavad noori 2006. aastal peeti aga viimane Kalevi suursõit ning meie mootorispordiga tegelema, siis muuseumil on palju laiem senises asukohas Pirital Kalevi Motoklubis kadus pidepunkt missioon. Meie soov on tekitada noortes huvi tehnoloogia mootorispordiga. Oli selge, et klubihoonest meie jaoks asja ja tööstuse vastu. Selleks, et Ott Tänak või Michael Schuei saa, ning tulime elektrijaama juurde tagasi. Leidus ka macher saaksid võita, teevad tööd tuhanded inimesed, olgu muid võimalusi, näiteks oli mõttes teha muuseum Lutheri selleks insenerid või mehaanikud. Olla osa sellest masinavabriku masinasaali. Paraku kaldus mõte üha rohkem värgist on vähemalt sama huvitav ja põnev kui olla sõitja. elektrijaama poole, sest teised võimalused olid märksa Sellesse meeskonda on pealegi palju lihtsam pääseda kui kallimad ja sobisid pikas perspektiivis vähem. tippsportlaseks saada.

2007. aastal alustasime töödega, kuid õnnetuseks tuli kohe masu, mis sundis meid kuni Millised on muuseumi tuleviku­ 2014. aastani edasiste tegevustega plaanid? ootama. Siis asusime aga suhteliselt Üks suund on tegevuste lisandumine, et kiiresti hoonet korda tegema ning 2017. tekitada käeliste tegevuste harjumust. aastal tegime uksed lahti. Nüüd oleme Kahjuks pole aina rohkem noori hoidEllamaa ajaloolise elektrijaama suures Muuseum on avatud nud käes haamrit või saagi, rääkimata osas korda teinud ning muinsuskaitse 10. juunist kuni 31. augustini tööriistadest, mida kasutatakse mootoall olevad osad eeskujulikult säilitanud, kolmapäevast pühapäevani rispordis. Samuti jätkame masinapargi seega pakume avastamisrõõmu ka kella 12–18, 1. septembrist kasvatamist, veel ligi 60 ühikut tehnikat arhitektuurihuvilistele. kuni juuni alguseni nädalaootab restaureerimist. vahetustel kella 12–18.

Samuti on palju tööd arhiividega, Millised on teie põnevaimad Gruppidele ollakse kokkuleppel kus meil on tuhandeid pilte ja negatiive eksponaadid? avatud ka muudel aegadel. ning dokumente, mis heidavad valgust Kõige põnevamad on lood, mis koos meie värvikale mootorispordiajaloole. eksponaatidega kaasas käivad ning

Oma silm on kuningas!

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

29

KAsuliKKu

kOlM Müüti

JAgAmismAJAndusEsT JAAN APS Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku kaasasutaja

Tulised arutelud on jagamismajandust saatnud selle termini sünnist saadik umbes kümme aastat tagasi.

Jagamismajanduse entusiastlikumad eestkõnelejad väidavad, et jagamismajandus on oma olemuselt õilsam kui tavapärane ettevõtlus ning mõjutab positiivselt majanduskasvu, inimeste heaolu ja keskkonnakaitset.

Ä

ärmuslikumad vastased aga raiuvad vastu, et innovatsioonist ja tuleviku tööturust rääkivate ilusate loosungite taga peituvad eelmistest sajanditest vägagi tuttavad võtted töötajatelt õiguste röövimiseks ning maksupettusteks.

Mõlema äärmuse puhul on tegemist müütidega. Parem arusaamine jagamismajanduse olemusest ja sellesse sektorisse kuuluvate ettevõtete mitmekesisusest aitab ettevõtjatel ja avaliku sektori esindajatel märgata ja kasutada jagamismajanduse suuri positiivseid võimalusi ning tarbijatel teha teadlikumaid valikuid. Järgnevalt võtame ette ja lükkame ümber kaks positiivset ning ühe negatiivse müüdi.

Wolti toidu kohale toimetamise teenust ei saa pidada jagamismajanduseks, sest kui selle eest raha ei makstaks, kahaneks „jagajate“ ring olematuks.

Müüt nr 1. Jagamismajandus on üllas, sest asendab tavapärase rendi ja müügi ressursside jagamisega otse inimeselt inimesele.

Tegelikkus. Enamik praegusest jagamis­

majandusest seisneb teenuste või ka toodete tavapärases pakkumises raha eest ilma igasuguse õilsameelsuseta.

Klassikaline näide jagamismajanduse helesinisest unistusest on alljärgnev. Piirkonna lapsevanemad vahetavad mobiiliäpis infot oma võsukeste liikumistrajektooride kohta ja kasutavad võimalust tööjaotuseks laste viimisel kooli, huviringi ja trenni: „Täna sõidutan mina naabri lapsi, homme sõidutab naaber minu lapsi.“ Mõlemad leibkonnad säästavad aega, närve ja kütuseraha. Suur hulk pooltühje autosid asendub väiksema arvu inimesi täis autodega.

Tulemuseks on ummikute vähenemine ja puhtam linnaõhk, seega võidab ka looduskeskkond. Tänu autojagamisele

30

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

Foto: Liis Treimann / Äripäev

kas teadsid?

EU

kaubanduskoda osaleb ühe GIVE partnerina jagamismajanduse projektis eu-GiVe – võimaluste loomine jagamismajandusele euroopas. Projekti praeguse etapi sisu on ettevõtete jagamismajanduse ideega seonduvate vajaduste väljaselgitamine ja nõustamise pakkumine (nt turundussõnumid, koduleht, strateegiliste sõnumite seadmine). ettevõtetele on nõustamine tasuta. tunned huvi? Võta ühendust: piret@koda.ee.

suhtlevad ja sõbrunevad inimesed, kes muidu oleksid urbanistlikus keskkonnas üksteise jaoks võõraks jäänud.

Kogukondlik sidusus ja tolerants tõusevad, lapsevanemad hakkavad korraldama talguid ja lõkkeõhtuid.

Eelnevalt kirjeldatud tähenduses ei vasta jagamismajanduse mõistele pea ükski tuntumatest ettevõtetest Eestis, keda tavapäraselt jagamismajanduse lipulaevadena mainitakse. Olgu jagatavaks ressursiks juba eelmainitud auto (Bolt, Uber, Yandeks), kinnisvara (Airbnb) või toit (Wolt) – kui inimesed peaksid loobuma selle eest raha küsimisest, kahaneks „jagajate“ ring olematuks.

Praegu osaleb enamik teenusepakkujaid jagamismajanduses siiski enda käsutuses oleva ressursi raha eest rentimiseks või müümiseks, mitte selle jagamiseks teistega altruistlikel motiividel. Spekuleerin, et enamik kas või sõidujagamisteenuse pakkujaid eelistaks piisavate finantsvahendite korral kodus lastega mängida või sõpradega saunas istuda, mitte teiste inimestega oma autot „jagada“.

kasulikku

Müüt nr 2. Jagamismajanduse edenemine võr­ dub kasvava ja konkurentsivõimelisema majanduse, rahulolevamate inimeste ja keskkonnaressursside säästmisega.

Tegelikkus. Jagamismajanduse ettevõtete tegevu­

sel võib olla ühiskonnale ja sealhulgas ettevõtluskesk­ konnale negatiivseid otseseid ja kaudseid mõjusid.

Foto: EPA / Scanpix

Jagamismajanduse maailm võib tõesti tunduda võrratu kolmekümneaastasele üksikule inimesele, kes pakub vabakutselisena graafilise disaini teenuseid, teenib esimeste säästude eest ostetud kesklinnakorteriga Airbnb kaudu lisatulu, liigub linna peal ainult Boltiga või kui õue minna ei viitsi, tellib Woltist toitu koju ning aeg-ajalt sõidab antro­ poloogilisest huvist ise Uberiga taksot.

Jagamismajandus ei pruugi tunduda nii tore aga neljakümneaastasele keskharidusega lapsevanemale, kelle kolmest lapsest üks on puudega ja kes ei saa enam kunagi kindel olla, kui palju ta sõidujagajana päeva lõpuks eurosid koju toob. Mida rohkem on inimesel oma leibkonnaga seotud püsikulusid ja vähem sääste, seda rängemalt võib teda mõjutada traditsiooniliste töösuhete kadumine. Rahulolematute inimeste suur hulk toob kaasa poliitilise ebastabiilsuse.

Alguses loodeti, et digiplatvormid võimaldavad kasutada samu ressursse säästlikumalt ja kauem. Kas või autojaga­ misteenused võivad tekitada tänu mugavusele ja tasku­ kohasusele veelgi suurema sõitude arvu. See tähendab aga keskkonna suuremat saastatust.

Lõpuks jääb majanduskasvu argument ja loodetav positiivne mõju tööhõivele, mida jagamismajandust iseloomustavad paindlikud töötamise võimalused pakuvad. Aga kas enamasti madala tunnitasuga töökohad eelkõige teenindavas sektoris on ikka tuleviku innovatiivne majandus?

Võitlus traditsioonilise takso ja jagamismajanduse vahel: Taiwani pealinnas Taipeis toimus 21. aprillil Uberi autojuhtide streik, sest võimud soovivad nende tegevust piirata. Uber väidab, et sel on laastav mõju Taiwani enam kui 10 000 Uberijuhile.

Eestis on hiljuti loodud jagamismajanduse ettevõte CareMate, kelle platvormi kaudu saab tellida sobiva hooleandja endale või lähedasele.

Müüt nr 3. Jagamismajandus on ilusate sõnade

ja uhkete digiplatvormide taha peitunud nüüdisaegne orjastamine koos maksupettusega.

Tegelikkus. Tänu jagamismajanduse ettevõtetele

saavad omavahel tehinguid teha inimesed, kellel see muidu poleks (nii paindlikult ja mugavalt) võimalik olnud. Teatud tingimustel võib jagamismajanduse ettevõtetel olla ühiskonnas tugev positiivne mõju.

Juba 2015. aastal tehti Harvard Business Review’s ettepanek asendada „jagamismajanduse“ mõiste Uberist ja teistest samalaadsetest ettevõtetest rääkides „ligipääsumajanduse“ terminiga. Nn jagamismajanduse ettevõtted on tänu digitaalsete platvormide loomisele tõesti hästi hakkama saanud ligipääsu võimaldamisega majandustegevusele nii eri tüüpi teenuste pakkujate kui ka tarbijate rollis.

Ligipääsu ei jagata aga tasuta, vaid sarnaselt iga­ suguse vahendustegevusega maksab lõpptarbija kinni nii teenuse­pakkuja kui ka vahendaja panuse. Vahendajate abil leiavad üksteist kliendid ja teenusepakkujad, kes enne digiplatvormi loomist poleks üksteist leidnud või oleks see olnud liialt ajamahukas. Maailmas on näiteid ka jagamismajanduse ettevõtetest, kus teenusepakkujad on ühtlasi ka ettevõtte omanikud, näiteks sõidujagamisühistu Modo Co-op Kanadas.

Osal juhtudel muudabki nn jagamismajanduse ettevõtte ärimudel maailma otseselt paremaks. Seda tehakse siis, kui luuakse ligipääs sihtrühmadele, kelle heaolu paraneb otseselt tänu ettevõtte teenuse tarbimisele. Kodumaisteks näideteks on CareMate, kes annab võimaluse leida osalise ajaga hooldajaid oma lähedastele, ja Tugitakso, mis annab võimaluse kutsuda taksojuhi, kes on väikse lisatasu eest valmis tegema lisapingutuse näiteks eaka või erivajadusega inimese kodunt välja taksosse aitamisega.

Lisaks maailma paremaks muutvate äriideede ­mär­ka­­misele ettevõtjate poolt saavad sektori arengut mõjutada ka tarbijad. Kas või küsides – kuivõrd konkreetne digiplatvorm annab teenusepakkujatele võimaluse teenida väärikat sissetulekut ja investeerida oma ettevõtlusriskide maandamisse ning sotsiaalse turvalisuse tagamisse?

Kui aegamisi muutuvad vastutustundlikumaks nii jagamis­majanduse ettevõtjate kui ka nende klientide valikud, avaneb lõpuks ka valdkonna tõeline positiivne potentsiaal ühiskonna jaoks.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 3 / 2019

31

KAsuliKKu

kübertUrValisUse nõrgim lüli peitub töötajates IT-seadmete ja digilahenduste kasutamine on ettevõtete ja seal töötavate inimeste jaoks saanud osaks argipäevast.

Paraku leiavad kurjategijad üha lihtsama vaevaga üles kaitseta jäänud IT-süsteemid ja nappide teadmistega arvutikasutajad.

Seetõttu on vähe kasu turvasüsteemidest, kui ettevõte ei panusta töötajate arvutioskuste ja IT-teadlikkuse arendamisse.

K

überturvalisuse eksperdid on viimase aasta jooksul ettevõtjatele üha aktiivsemalt meelde tuletanud, et enam pole küsimus niivõrd selles, kas rünnak võib ka neid tabada, vaid millal see juhtub. Seetõttu ei piisa enam seadmete ja perimeetri kaitsmisest ettevõtte IT-infrastruktuuris. Vaja on keskenduda rohkematele aspektidele – ründe ennetamisele, tegevustele selle ajal ning pärast. Ohtude ennetamisel peab arvestama, et kaitsta tuleb aina rohkemaid omavahel ühenduses olevaid seadmeid ja kasvavaid andmemahtusid, seejuures arenevad ründajad ja ründed pidevalt. Selle kõigega toimetulekuks muutuvad turvalahendusedki järjest keerulisemaks.

Millised ohud ettevõtjaid varitsevad?

Riigi Infosüsteemi Ameti hiljuti avaldatud statistika kohaselt teatati 2018. aastal Eestis kordades rohkem küberjuhtumitest kui varasematel aastatel. Aastaraamatust „Küberturvalisus 2019“ selgub, et üle poole registreeritud juhtumitest tõi kaasa pahavara, mis nakatas seadmeid robotvõrgustikega.

Selle kõrval tekitas jätkuvalt palju kahju ka lunavara, mille ohvriks langesid nii suuremad ettevõtted kui ka väiksemad perearstikeskused.

Lainetena jõudsid Eestisse õngitsuskirjade kampaaniad, mille abil üritati varastada kasutajate paroole või krediitkaardiandmeid. Uus trend on seejuures asjaolu, et õngitsuskirjad on muutunud personaalseks. See tähendab, et pahalased teavad väga täpselt, keda nad ründavad, ning teevad seda üsna tõetruult. Varasemast enam tõid ettevõtetele kahju finantspettused, mille abil esitasid kurja-

32

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

tegijad ettevõtetele sadu libaarveid.

Arvepettuste tõttu said Eesti ettevõtted enam kui pool miljonit eurot kahju.

AIGAR KÄIS Kui vaadata Microsofti iga-aastast Telia Eesti IKT-riskide ja rahvusvahelise küberturvalisuse raporturvajuht tit (Security Intelligence Report), siis nähakse digimaailma kõige suurema ohuna praegu just andmepüüki. Raporti kohaselt tõusis eelmise aasta jooksul andmepüügikirjade osakaal võrreldes tavakirjadega 250%.

Kasvava andmepüügi kõrval tuleb raportist ühe positiivse uudisena välja, et võrreldes 2017. aastaga on märkimisväärselt vähenenud lunavararünnakud – 2017. aasta märtsist kuni 2018. aasta detsembrini vähenes rünnakute arv 60% võrra. Samas on jätkuv trend pahaaimamatute kasutajate paikamata arvutitesse krüptoraha kaevandavate programmide paigaldamine. Krüptoraha kaevandamiseks arvutusvõimsust kasutavad programmid on tõsine probleem, kuna tihti ei pruugi kasutaja ise aimata, et taustal käib kaevandamine. Microsoft toob ka välja, et see on üks peamisi rünnakuviise, mis on hakanud lunavararünnakuid asendama.

Kaitse algab ohtude hindamisest

Praegu on peamised rünnakuobjektid e-kirjad, kuid mitte vähem olulise tähtsusega on ka veeb, pilverakendused, mobiilsed seadmed, arvutid ning loomulikult ettevõtete harukontorid ja ka peakontori serverikeskused. Häkkerid kasutavad osavalt ära inimlikke nõrkusi. Seetõttu võib ettevõttes kasutusel olla ükskõik kui võimas turvalahendus, kuid kogu ahela nõrgim lüli on inimene, kelle kaudu võib häkker süsteemi üle kontrolli saavutada. Libastumised on

kasulikku

seejuures endiselt liiga lihtsad juhtuma – olgu selleks siis internetis leidu­vatele kahtlastele reklaamidele klõpsamine või andmete jagamine vastusena ­e-­kirjadele või võõrastele SMS-idele.

Kunagi pole hilja ettevõtte küberturvalisus ja töötajate küberhügieen korralikult luubi alla võtta ning anda olukorrale aus ja õiglane hinnang.

Seejärel saab koostada realistliku tegevusplaani ning hakata seda ellu viima.

Kindlasti ei ole see ühekordne projekt, vaid pidev teekond ning seetõttu on oluline, et kõrval oleks tugev partner, kes on sel teekonnal toeks.

Ettevõte võib ka ise palgata spetsialisti küberturvalisuse tagamiseks, kuid see valdkond on väga kiirelt arenev ja seetõttu võib juhtuda, et palgatud töötaja kas ei ole piisa­valt kõrgel tasemel või lahkub ühel hetkel koos vajalike teadmis­ tega. Järjest rohkem ettevõtteid vaatab väliste partnerite poole, et usaldada oma turvalisus kogenud ekspertide kätte.

Kuigi sageli peetakse kõige suuremaks IT-riskiks häkkereid ja arvutisse saadetavaid viiruseid, on praktikas kõige reaalsemad ohud pigem andmete või seadmete hävimine.

Andmete kaitsmine on a ja o

Ääretult oluline on varundada ettevõtte andmeid ning kaitsta neid infolekete, kogemata või pahatahtliku kustumise või volitamata muutmise eest. Andmed on ettevõtte vara, mis peavad olema alati volitatud isikutele kättesaadavad, säilima korrektse ja konfidentsiaalsena. Kui andmetele mingil põhjusel ligi ei pääse, siis töö seiskub.

Kuigi sageli peetakse kõige suuremaks IT-riskiks häkkereid ja arvutisse saadetavaid viiruseid, on praktikas kõige

reaalsemad ohud pigem andmete või seadmete ­hävimine.

Andmete lekkimise või kahjus­ tamise mõju ettevõtte mainele ja konkurentsivõimele on samuti ränk. Seega tuleb korraldada andmete turvaline ühiskasutus ja varukoopiate tegemine. Siin on abi turvalistest pilve­serveritest ja ärikriitiliste andmete automaatsest regulaarsest varundamisest. Edasi tuleb turvata andmete hoidmist kasutajate seadmetes ja liikumist andmevõrgus.

Seadmed kontrolli alla

Töötajad loevad ettevõtte e-kirju, kasutavad ettevõtte andmeid ja infosüsteeme nutiseadmetes ning sülearvutites. Abiks on lihtsad ja tõhusad kaitsemeetmed. Kindlasti tuleb hoida seadmete ekraanid lukus, et keegi ei saaks sinu nime alt kasutada seadet siis, kui see avalikus kohas hetkeks tähelepanuta jääb. Enamikule seadmetele on väga lihtne seadistada salvestatud andmete krüpteerimist, mis aitab ka siis, kui seade peaks minema rikki. Igal seadmel peab olema pahavarakaitse ning regulaarselt on vaja uuendada tarkvara.

Suureks abiks on töökoha halduse teenus, mille raames seadistatakse seadmed ja tarkvara vastavalt nõuetele, ning küsimusi ja probleeme lahendatakse keskhalduse abil. See annab ettevõttele turvalisuse tagamiseks vajalikud teadmised ning võime kiiresti reageerida.

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 3 / 2019

33

kasulikku Turvalised andmevõrgud

Töö sujub siis, kui andmed liiguvad ning seda saab korraldada turvaliselt. See tähendab, et paroolid ei tohi olla standardsed – kui seade töökorda seatakse, siis tuleb see turvaliselt ära konfigureerida, mis tähendab ka vaikimisi seatud paroolide muutmist.

Sisevõrk tuleb seadistada nii, et võõra seadme volitamata ühen­ da­mine ja andmeliikluse pealt­ kuulamine on takistatud. Tulemüür on teenus, mis salvestab kõigi ühenduste ajalugu, näitab ja aitab mõista andmevõrgus toimuvat ning kontrollida kehtestatud reeglitest kinnipidamist. Tulemüür tõkestab internetist saabuvad massilised kahtlased päringud, et need ei koormaks ettevõtte võrguseadmeid. Tulemüür on abiks ka kasutajate seadmete internetikäitumise reguleerimisel – ühenduste koormus on kontrollitud ning suureneb pahavara nähtavus, võimekus kiirelt reageerida ja ühendused blokeerida.

Tulemüür on teenus, mis salvestab kõigi ühenduste ajalugu, näitab ja aitab mõista andmevõrgus toimuvat ning kontrollida kehtestatud reeglitest kinnipidamist.

Välisriigis viibides ja võrguteenuseid kasutades tuleb olla ettevaatlik ning kasutada VPN-teenust. Arvestada tuleks sellega, et lennujaama või hotelli wifis on üldjuhul kogu liiklus pealtkuulatav ning tundlikule infole võõraste jaoks ligipääs avatud. Samuti on oluline, et iga ettevõtte töötaja arvuti kõvaketas saaks krüpteeritud, et välistada halvimad tagajärjed varguse või kaotamise korral.

Külalistele eraldi wifi

Tänapäeval ei vaja turvaline ja mugav wifi-lahendus enam keerulisi ja kulukaid seadmeid ega võrguseadistusi.

Kui ettevõttes käib pidevalt internetti kasutada soovivaid külalisi, on mõistlik luua töötajatele ja külalistele erinevad wifi-võrgud, sedagi loomulikult turvalisuse pärast. Lisaks ettevõtte sisevõrgule peaks parooli all olema ka külalistele pakutav võrk. Nii on ettevõttel võimalik hallata, kellele paroole kasutamiseks antakse, ning see välistab juhuslike inimeste võrkusattumise, kelle tegevus ei pruugi olla otseselt pahatahtlik, kuid kes võivad ettevõtte ohtlikku olukorda panna. Veelgi olulisem on avatud võrgu puhul vältida vii­rusi. Kui me ei saa kontrollida, kes meie võrku kasutab, suureneb oht, et keegi võib seda teadlikult või teadmatult viirusega nakatada. Tasub teada, et enamik krüptoviirusega nakatumise juhtumeid on seotud tundmatu faili avamisega tööarvutis.

Kas teie parooli saab ära arvata?

Aeg-ajalt tasub üle vaadata ka ettevõtte paroolipoliitika – mida keerulisem on parool, seda raskem on parooliküttidel seda tuvastada. Turvaliseks peetakse parooli, kus on minimaalselt 12 tähemärki ja kus kergelt äraarvatavate sõnade asemel kasutatakse nii väikeseid kui ka suuri tähti, numbreid ja erimärke.

Keeruline parool ja turvalisus on määrava rolliga ka siis, kui kasutatakse avalikke ja populaarseid pilveteenuseid.

Sedasorti algteadmised peavad olema selged igale ettevõtte töötajale – juhtkonnast laomeheni välja. Võimalikult palju tuleb ka turvalisuse üle otsustamise funktsioone suunata inimestelt masinatele – tehnoloogia peab seadma selged piirid, et näiteks paroolina pole töötajal võimalik kasutada ebaturvalist lahendust.

Turvalahendused, mis on vajalikud ettevõtte kaitsmiseks hh Andmetele pääsevad ligi vaid inimesed, kellel on

hh

hh hh

34

s­ elleks ettevõtte luba. Ükski server ega arvuti ei tohi olla ühendatud internetiga või olla füüsiliselt ligi­ pääsetav ilma teadliku otsuseta.

Internetiühenduse puhul aitab tark tulemüür kontrollida ligipääsu ettevõttesse. Väljaspool kontorit peab arvutitel ja nutiseadmetel olema aktiveeritud isiklik tulemüür ning ligipääsukaitse.

Andmed peaksid asuma lisaks igapäevaselt kasutatavale asukohale ka eraldi varupinnal, kust neid on vajadusel võimalik muutmata kujul kätte saada.

Delikaatsete andmete hoidmiseks on otstarbekas kasutusele võtta ettevõtetele mõeldud failijagamise keskkonnad. Avalikud failijagamise teenused ei

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 3 / 2019

hh

hh

ole üldjuhul turvalised – seda kinnitavad ka nende teenuste kasutamistingimused.

Internetti võivad olla avatud vaid need rakendused, mis on loodud avalikuks kasutuseks. Siin aitab ajakohane ja tark tulemüür, ent mõistlik on kriitiliselt üle vaadata serveritesse paigaldatud tarkvara – iga üleliigne programm on potentsiaalne tagauks „pimedale tänavale”.

Iga server ja tööarvuti ning ettevõtte andmete ligipääsuga nutiseade peab olema kaitstud anti­viirusega või muu pahavara eest kaitsva tarkvaraga – seda hoolimata tarkvarast, mis seadmes asub. „Parem karta, kui kahetseda“ on elementaarne reegel.

KogEmus

KuidAs KAsVATAdA eNdale tÖÖJÕUdU? Just sellisel intrigeerival teemal sai kaasa mõelda ja rääkida Tartus märtsikuu alguses toimunud seminaril.

Püüdsime jälile jõuda salaretseptile, kuidas ettevõtted uut tööjõudu ning säravate silmadega inimesi leiaksid.

B

olti (endine Taxify) personalijuht Agne Sokolov rääkis Bolti ülikiirest kasvust ja sellest, kuidas sellises ettevõttes organisatsioonikultuuriga tegeletakse. „Ega võluvitsa pole.

Tulebki teha ja toimetada,“ oli Agne peamine sõnum. Samas rõhutas ta, et väga kiire kasvuga ettevõttes on süsteemide loomine paratamatu, et plahvatuslikult kasvanud töötajaskonda juhtida.

Väga oluline on efektiivne värbamine

Seetõttu on Bolt tänavu keskendunud just värbajate koolitamisele. Potentsiaalsetele töötajale on aga selge sõnum – me ei saa garanteerida kella kaheksast viieni tööd. Mõnikord võib juhtuda, et konkurent tuleb uue kampaaniaga just reede õhtul välja ja siis on vaja nädalavahetusel töötada, et oma just algama pidanud kampaania ümber teha.

Teine oluline tahk on juhiomaduste arendamine, sest kui paarikümne inimesega otse suhtlemisega saab ettevõtte asutaja hakkama, siis töötajate arvu suurenedes on vaja hakata looma vahetasandeid. Nii juhtubki, et väga headest spetsialistidest saavad juhid, kel aga ei pruugi kõiki hea juhi kompetentse veel olla.

Oluline märksõna on ka kommunikatsioon. Just seetõttu on tublisti panustatud sellesse, et juhid külastaksid kontoreid üle maailma ja suhtleksid silmast silma.

Välismaalt värbamisest ja praktikantidest

Siret Saks RASK Advokaadibüroost tõi värvikaid näiteid seadustest, mis ilmestab hästi praegust suhtumist välismaalastest töötajatesse – Eestis töötamine peaks olema välismaalase seisukohast

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

privileeg koos mitmete kohustuste, kuid väheste õigustega.

Lennuakadeemia personalijuht Merelle Zeiger nentis, et mõnikord on liiga keeruline välismaalasi Eestisse värvata, sest nende nõudmised on pehmelt öeldes üüratud. Merelle vahendas, et neil on olnud kandidaate, kes lisaks oma puhkusetasudele on soovinud sama ka tervele perele.

Laura Sildmäe, MoveMyTalenti asutaja ja tegevjuht on vajadusel viinud välismaalase koju ka toataime – ikka selleks, et võõrsilt saabunud spetsialist end võimalikult hästi tunneks. Laura soovitas neile, kes välisvärbamisega veel algust pole teinud, esmalt väga selgelt läbi mõelda, milliste ülesannete täitmist ettevõte välistöötajalt ootab.

Seminaripäeva lõpetas elav arutelu praktikaprogrammide teemal. Kas üldse on vaja eraldi praktikaprogrammi?

Või piisab ka sellest, et ettevõte on valmis praktikante võtma? Põnevaks tegi arutelu see, et osales ka tudeng, kes personalijuhtide räägitut kohe peegeldas. Risse Soomets Playtechist ja Katrin Koha Nortalist olid mõlemad seda meelt, et kui ettevõtte töötajad teemat n-ö ära ei osta, siis on personaliosakonnal väga keeruline praktikaprogrammi vedada. Mõlemal on aga vedanud – neil on juhtide tulihingeline toetus ja programmide sisu hinnatakse väga.

Viimast eelkõige seetõttu, et programmi värvatut niisama lihtsalt enam programmi lõppedes ettevõttest ära ei lasta.

Võidavad mõlemad!

sisukam kui nii mõnigi suurüritus Marilis Aasa devrico personalispetsialist osalesin 5. märtsil seminaril „kuidas kasvatada endale tööjõudu?“ ja jäin rahule. seminar oli hästi korraldatud ning jättis sisukuselt varju nii mõnegi suurema ja tuntuma personalivaldkonna ürituse. kaubanduskoja seminari formaat võimaldab ettekannete tegijatel teemasid süvitsi avada, nii et neist saab näpunäiteid kaasa võtta. osalejate arv on täpselt paras, et soodustada omavahelist suhtlust ja kogemuste vahetamist. tartusse sõit oli kindlasti osalemist väärt!

tUle seMiNarile!

Kuidas tulemuslikult uusi töötajaid ettevõttesse kaasata?

29. mail Tartus

Paneme kevadele väärika punkti koostöös tartu linnavalitsuse ja sPaRk demoga korraldataval seminaril, kus fookus on uute töötajate sisseelamisel. oma kogemust tulevad vahendama kogenud personalijuhid Vladimir Šarõi saku Metallist ning Reet treial uPM-kymmenest. Lisaks jagab nippe ja praktilisi nõuandeid tööandja brändi ning brändisaadikute kohta signe Ventsel.

Hind: koja liikmele ja sPaRk demo asukale 35 € + km mitteliikmele 70 € + km tudengi erihind 25 € + km Vaata lähemalt: www.koda.ee/ sundmused.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 1 / 2019

35

KogEmus

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Fotod: Kaarel Langemets

Tallinnas toimus 3. aprillil ekspordikonverents „Made in Estonia“, kus said kokku Eesti eksportöörid, poliitikud ja avaliku sektori esindajad.

Konverentsi eesmärk oli ühiselt arutada Eesti ekspordi- ja majanduspoliitika arenguid, tuua välja ettevõtjate vajadusi ning vahetada kogemusi.

Üle 300 Eesti eksportööri täitsid Kosmose kinosaali.

300 eksPOrtÖÖri

EEsTi suurimAl EKspordiKonVErEnTsil

K

onverentsi avas Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid, kelle sõnul moodustab eksport Eesti SKT-st umbes neli viiendikku. „Väikese riigina vajame kasvuruumi ja seda leidub väljaspool oma kodu.

Ainult avatuse abil saame ületada oma siseturu väiksusest tulenevaid kasvupiiranguid, saada tulu mastaabiefektist ja oma tegevust skaleerida. Ainult kodus tegutsedes poleks meil ju sündinud ühtegi ükssarvikut,“ ütles riigipea.

Swedbank tutvustas tööstusuuringut

Värskest uuringust selgus, et ettevõtjad on tuleviku suhtes optimistlikult meelestatud, kuid käibe kasvatamise võimalused on vähenenud. Muret teeb jätkuvalt kasvav palgasurve, kuid sellest olulisemgi on kvalifitseeritud tööjõu puudumine, mis takistab uute tehnoloogiate kasutusele võtmist.

Ärimudelite muutumine ja eksport

Konverentsil toimus mitu paneelarutelu.

Neist esimeses räägiti ärimudelite muutustest ja küsiti, kuidas suurendada lisandväärtust. Kõlama jäi mõte, et ettevõtja jaoks on põhilised valikud kas uued ja kallimad tooted ning teenused või efektiivsem tootmine ehk digitaliseerimine ja automatiseerimine. Lisaks tuleb aina rohkem liikuda targa tööstuse ja toote poole. Seetõttu on aina tähtsam lisandväärtuse juhtimine ja selle

36

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

Eesti riigi bränd käib justkui ees ja meid teatakse pigem eduka e-riigina, mitte Skype’i või mõne teise teenuse sünnimaana.

Mis tOiMUs? h ekspordikonverentsi „Made in estonia“ korraldasid eesti kaubandus-tööstuskoda, ettevõtluse arendamise sihtasutus ja swedbank. h tegemist on eesti suurima ekspordikonverentsiga, kohal oli üle 300 eesti eksportööri. h konverentsi materjale ja videoid saab vaadata veebilehelt aadressil ekspordikonverents.ee.

mõõtmine, sest see aitab hinnata ettevõtte käekäiku ja elujõulisust. Paneelarutelus osalesid Ruth Oltjer, Robin Saluoks, Andres Allikmäe, Jüri Külvik ja Veljo Konnimois ning modereeris Kaupo Reede.

Päeva teine paneelarutelu keskendus ekspordile. Ettevõtjad tõid välja, et Eesti kui e-riigi tuntus aitab jõudsalt eksporti edendada. Kui tavapäraselt on brändid loonud kuvandit ka oma päritolumaale, siis Eesti on olnud erand, kus riigi bränd käib justkui ees ja meid teatakse pigem eduka e-riigina, mitte Skype’i või mõne teise teenuse sünnimaana.

Praegu peame pingutama selle nimel, et lisaks IT-sektorile tuntaks ja toodaks esile ka teisi sektoreid, milles edukad oleme.

Paneelarutelus osalesid Indrek Kasela, Triin Kask, Kristjan Kõljalg, Jaan Vainult ja Viljar Lubi ning modereeris Marii Karell.

Parimad ekspordipraktikad Hollandist

Konverentsi peaesineja oli Henk Gennissen (Heila Cranes Nederlandi ärijuht), kes võrdles Hollandit mitmes aspektis Eestiga. Ta tõi välja, et väikestel riikidel on raske võistelda suurtega, kuid tähtis on teha tarku valikuid nii sihtturgude kui ka toodete puhul. Oma esitluses jagas Gennissen hulga praktilisi näpunäiteid, mis aitaks meie ettevõtetel maailmas läbi lüüa. Ta pani suurt rõhku kontaktidele ja usalduse loomisele ning sellele, et väikesed ettevõtted peaksid tegema koostööd, et siseneda edukalt uutele turgudele – koos ollakse arvestatav jõud.

Turu-uuring

HiiNa tUrG ootab puidust tooteid Eesti puidusektori ettevõtetele paistab Hiina nagu tõotatud maa, sest suurriik impordib lõviosa vajaminevast puidust ning hiinlased hindavad puitu nii majaehituses kui ka mööbli valmistamisel kõrgelt.

LIISI KIRSCHENBERG kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator

P

uit on olnud Hiinas traditsiooniline ehitusmaterjal, kuid praegu on Hiina puitmajade sektor Euroopast umbes 30 aastat taga ning kogu ehitusturust moodustab puitmajade osakaal kõigest 1%. Hiina impordib suurema osa vajaminevast puidust, sest aastakümneid tagasi toimunud liigse raietegevuse tõttu on praegu kehtestatud täielik metsade mahavõtmise keeld. Puitmaterjali imporditakse peamiselt Venemaalt, Põhja-Euroopast ja Kanadast.

Puitmajade ehitamisel on üheks takistuseks maaomandi küsimus – nimelt kuulub Hiinas maa riigile ning elanikud saavad omandada kasutusõiguse, mis antakse keskmiselt 40–70 aastaks. Seega on mistahes maja ehitamiseks tarvis valitsuse luba. Seetõttu on väga oluline, et puitmajade tootjad teeksid pidevalt tööd ka kohalikes omavalitsustes, et näidata puitmajade kasulikkust, vastupidavust, ohutust ja väärtust elukeskkonnale.

Passiivmaja põhimõtted on hiinlastele küll tuttavad, kuid madala energiahinna tõttu ei olda valmis tasuma energiasäästliku maja eest kallimat hinda, kui selle tasuvusaeg on üle viie aasta. Energiasääst pole peamine müügiargument – olulisemal kohal on elanike jaoks maja kasulikkus tervisele, eriti ohutus laste tervisele, mugavus ning loomulikult ohutus (nt maavärinate piirkonnad).

Kui puitmaja tellimine ei ole Hiinas veel väga levinud, siis puidust mööbel ja muu kodusisustus on järjest populaarsem. Hiinas on mööblitööstus väga arenenud, kuid enamasti on tegu lamineeritud materjalidest tehtud masstoodanguga. Importmööbli puhul on oluline bränd, kuid väga edukalt on võimalik turule siseneda, kui kasutada tuntud ja hinnatud sisekujundajate abi.

Sisekujundajad pakuvad oma klientidele valikut oma koostatud kataloogidest ja annavad ka ise soovitusi.

Järjest olulisem on see, et mööbel oleks elanikele ohutu, ei lõhnaks ega eritaks ebasoovitatavaid aineid.

Puidust viimistlusmaterjalid on moes

Ka see valdkond on Hiinas edusamme teinud – järjest rohkem hinnatakse imporditud kõrge kvaliteediga põranda- ja seinamaterjale. Mitu suurt Euroopa ja Põhja-Ameerika kaubamärki on saanud Hiinas väga populaarseks, kusjuures märksõnadeks on naturaalne, kaua vastu pidav puit ning põhjamaine disain. Eriilmeliste põrandate ja seinte eest ollakse valmis ka kõrgemat hinda maksma, kuid tuleb meeles pidada, et hiinlased hindavad väga kaubamärke ja ilma tuntuseta tuleb ka hinnas järeleandmisi teha.

Fotod: Kertu Kalmus / Saarte Hääl

Puitmaja saab ehitada valitsuse loaga

Mullu sügisel avas Vjatšeslav Leedole kuuluv Saare Erek Hiinas puitmajade tehase.

E U ROO PA L I I T

Euroopa Regionaalarengu Fond

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

37

ETTEVÕTJA KüsiB

Kas üürileandja võib müüa üüripinnal olevad esemed üürivõla kustutamiseks?

Minu poolt välja üüritud ruumide üürnik ei ole hoolimata korduvatest meeldetuletustest tasunud üürivõlga. Soovin temaga sõlmitud lepingu üles öelda. Kuna on teada, et üürnik ei suuda oma võlgnevusi mulle tasuda, siis kas mul on õigus üüripinnal olevad esemed maha müüa ja saadud rahast üürivõlg kustutada?

Vastab HEIKKI VÕSU kaubanduskoja jurist

J

ah, on küll. Seda nimetatakse üürileandja pandiõiguseks. Üürileandja pandiõiguse tekkimiseks ei ole vaja sõlmida eraldi lepingut. See tekib automaatselt koos üürilepingu allkirjastamisega. Pandi alla kuuluvad kõik asjad, mis üüritavates ruumides on. Sealjuures on oluline tähele panna, et pole oluline, kes on asjade omanik.

Näiteks kui üürnik on liisinud arvutid,

jõusaaliseadmed või tehase aparatuuri, siis kuigi need kuuluvad juriidiliselt liisinguettevõttele, siis üürileandja võib need võla katteks maha müüa. Siinkohal on oluline erand: kui üürileandja sai enne üürilepingu ülesütlemist teada, et mingi osa asjadest ei kuulu üürnikule, siis neid ta panditud varana müüa ei tohi. Näiteks kui üürnik on teavitanud üürileandjat, et ta liisib üüritavasse kontorisse sisseseatavad arvutid liisingufirmalt, saab üürileandja küll rakendada pandiõigust kõigile asjadele, kuid liisingufirmal on õigus tulla ja nõuda arvutid üürileandja käest endale. Üürileandja ei või asju kinni pidada või oma valdusesse võtta suuremas ulatuses, kui on vajalik tema sisse-

nõutavaks muutunud nõuete tagamiseks. Nõuded, mida panditud esemete müügist saadud rahaga saab katta, on üsna ulatuslikud: jooksva ja sellele eelneva aasta üürivõlg, samuti hüvitisnõuded, lisaks kõrvalnõuded, nagu viivise- ja leppetrahvid, menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused.

Panditud esemeid ei tohi üürileandja endale jätta, vaid peab need müüma kas avalikul enampakkumisel või muul viisil, milles üürnik ja üürileandja on kokku leppinud. Näiteks võib üürniku lepingupartner olla huvitatud tehase sisseseadest ja maksab selle eest kõrgemat hinda. Nii hoitakse kokku ka enampakkumise korraldamise kulu.

Müügist tuleb üürnikku kuu aega ette teavitada, kui ei ole just tegu kiiresti rikneva kaubaga (nt toit) või esemetega, mille puhul müügiga viivitamine võib asja väärtust oluliselt vähendada. Kui panditud esemed on müüdud ja üürileandja nõuded rahuldatud, siis ülejääva summa peab andma üürnikule.

olulised teemad tööstusest!

Tööstusajakiri ja -veeb on Eesti Elektritööstuse Liidu, Eesti Masinatööstuse Liidu, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Eesti Plastitööstuse Liidu, Eesti Elektroonikatööstuse Liidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ametlik häälekandja.

Loe veebis:

KAsuliKKu

Praegu näeb määrus „Nõuded majutusettevõttele“ ette, et majutuskohas olevate käterätikute miinimumsuurus peab olema 40 × 60 cm ja vannilinadel vähemalt 65 x 130 cm.

käteräti suurus jääb edaspidi majutaja otsustada Olukorda, kus hotelli või puhkemaja patjade ja käterätikute mõõtmed on majandusministri määrusega täpselt sätestatud, ei saa pidada mõistlikuks. Seetõttu on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium asunud üle vaatama majutusteenuse osutamisega seotud nõudeid ning soovib neid lihtsustada.

K

oda peab nõuete lihtsustamist mõistlikuks, sest praegu on valdkond üle reguleeritud. See tekitab ettevõtetele liigset bürokraatiat ega vasta osaliselt ka majutusettevõtete ja nende klientide vajadustele.

Esitasime majutusettevõtetelt laekunud tagasiside alusel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepanekud majutusteenuse osutamisega seonduvate nõuete lihtsustamiseks.

Liikmete tagasiside näitas, et praegu leidub õigusaktides hulgaliselt nõudeid, mida ei ole vaja või mis peaksid olema sõnastatud üldisemalt.

Liiga detailsed reeglid

Näiteks on majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses kirjas, et majutusettevõttes kasutatavad käterätikud peavad olema miinimumsuurusega 40 × 60 cm, vannilinad miinimumsuurusega 65 × 130 cm, padi peab olema miinimumsuurusega 40 × 50 cm voodikoha kohta ning tekk vähemalt 40 cm voodikohast laiem. Majutusettevõtetele on ette antud ka konkreetne nimekiri mööbliesemetest, mis peavad majutusruumis kindlasti olema.

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Mööbli ja muude hotellitoas olevate asjade mõõtmed ei peaks edaspidi sisalduma õigusaktides. Selle asemel võiks kehtida üldine põhimõte, et majutusruum peab olema otstarbekohaselt sisustatud.

Lisaks on turismiseaduses ja ka vastavas määruses reguleeritud, kuidas tuleb majutusettevõtet või selle juurdepääsu tähistada. Sellise sätte järele puudub aga praktiline vajadus.

Iga majutusettevõte võiks ise otsustada, kuidas sissepääsu või hoonet tähistada.

Faksi peab vastu võtma

Iga majutusettevõtte liigi kohta on kehtestatud veel täiendavaid nõudeid.

Näiteks hotelli pakutavate kohustuslike teenuste hulgas on välja toodud faksi vastuvõtmise võimalus ning elektroonilise kirja saatmise ja saamise võimalus. Lisaks on määruses kirjas, et

kas teadsid? kaubanduskoda tõi majandusja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud kirjas välja, et majutusteenuseid reguleerivad õigusaktid ei peaks piirama elamusmajutuse teenuse pakkumist. selle alla kuulub näiteks ööbimine metsavenna punkrites, jääonnides, viikingite puuhüttides, maa-alustes koobastes, lumehanges ja mujal.

hotelli külastajaid teenindavad töötajad peavad kandma vormiriietust ning soovitatavalt rinnasilti nime ja ametinimetusega.

Määruses on välja toodud ka kellaajad, millal hotell peab külastajatele toitlustust pakkuma. Hommikusöögi võimalus peab hotellis olema tööpäeviti vähemalt ajavahemikus 7.00–10.00 ning puhkepäevadel ajavahemikus 8.00–11.00. Soojade toitude saamise võimalus peab külastajatel olema ajavahemikel 12.00–15.00 ning 18.00–22.00.

Määrusega on reguleeritud ka see, mitme ruutmeetri suurune peab hotellituba minimaalselt olema. Sellise detailsusega nõuded ei ole enam kindlasti hädavajalikud.

Ministeerium plaanib majutusteenuse osutamisega seotud õigusaktide muudatused välja töötada 2019. aasta teiseks pooleks.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

39

EuroopA uudisEd Taanis Helsingøri sadamas on skulptuur, mis kujutab Heraklese võitlust hüdraga.

Tänapäevane võitlus väärinfoga on sarnane: hävitad ühe vääruudise, tekib kümneid asemele.

VÕitlUs

lErnA hüdrAgA Üks müütilise kangelase Heraklese vägitöödest oli võitlus Lerna hüdraga. See oli elukas, kelle üht pead maha lüües kasvas kohe kümme uut asemele. See analoogia iseloomustab hästi praegust väärinfovastast võitlust ja Euroopa Komisjoni väärinfovastast tegevuskava.

K

ui üldiselt võidakse väärinfo all mõista igasugust valeinformatsiooni, siis selles tegevuskavas on väärinfo defineeritud kitsamalt: „Väärinfo on tõendatavalt vale või eksitav teave, mida luuakse, esitatakse ja levitatakse majandusliku kasu teenimise või üldsuse tahtliku petmise eesmärgil, ja mis võib põhjustada avalikku kahju. Avalik kahju võib seada ohtu demokraatlikud protsessid, samuti sellised avalikud hüved nagu liidu kodanike tervis, keskkond või julgeolek.

Tahtmatud vead, satiir ja paroodia või selgesti eristatavad erapoolikud uudised ja kommentaarid ei ole väärinfo.“

Neljal sambal põhinev võitlus Väärinfovastaseks võitluseks pakub Euroopa Komisjon tegevuskavas välja neli meetmete rühma, mida komisjoni kõnepruugis kutsutakse sammasteks.

1. Parandada Euroopa Liidu (EL) institutsioonide suutlikkust väärinfot avastada, analüüsida ja paljastada.

2. Tugevdada koordineeritud ja ühist tegevust väärinfole reageerimiseks.

3 .Kaasata erasektor võitlusse väärinfoga.

40

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

4. Suurendada teadlikkust ja parandada ühiskonna vastupanuvõimet.

Kuidas avastada väärinfot?

Selleks, et väärinfo vastu midagi ette võtta, tuleb sellest kõigepealt aru saada, püüda tuvastada allikad ja levitajad.

Väärinfo tuvastamiseks ja selle vastaseks võitluseks on EL loonud spetsiaalseid üksusi. Mõningaid väärinfo vorme, eelkõige riikide juhitavat väärinfo levitamist analüüsib EL-i hübriidohtude ühisüksus koostöös Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni töörühmadega ja liikmesriikide talitustega.

Väärinfo levitajad võivad asuda liikmesriikides või väljaspool, nende hulka võivad kuuluda riikide (või valitsuste

30 riiki kasutab

väärinfot ja eri vormides mõjutustegevust, sh oma riigi sees.

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees

rahastatavad) agendid ja valitsusvälised osalejad. Hinnangute kohaselt kasutab üle 30 riigi väärinfot ja eri vormides mõjutustegevust, sh oma riigi sees.

Kes väärinfot levitavad?

Liikmesriikides asuvate isikute väärinfo kasutamine on hakanud üha rohkem muret tekitama. Samuti on väärinfot levitanud valitsusvälised osalejad (nt vaktsineerimise kohta). Mis puudutab liiduväliseid agente, siis EL-i hübriidohtude ühisüksuse andmete kohaselt on EL-i jaoks suurim oht Vene Föderatsioonist pärit väärinfo. Selle levitamine on süstemaatiline, hästi rahastatud ja teiste riikidega võrreldes oluliselt suurema haardeulatusega. Venemaa puhul on väärinfo koordineerimine, sihtrühmade valimise tase ja strateegiline mõju osa laiemast hübriidohust, mis kasutab erinevaid vahendeid, hoobasid ja ka valitsusväliseid osalejaid.

Ka sotsiaalmeediast on saanud oluline väärinfo levitamise vahend.

Mõningatel juhtudel (näiteks Cambridge Analytica) on seda kasutatud väärinfot sisaldava sisu edastamiseks konkreetsetele kasutajatele, kes valitakse välja nende isikuandmeid loata uurides

EuroopA uudisEd ja kasutades, eesmärgiga mõjutada valimistulemusi.

Viimasel ajal on tõendeid ka selle kohta, et privaatsõnumside rakendusi kasutatakse üha rohkem väärinfo levitamiseks. Näiteks manipuleeritakse videotega (süvavõltsingud, ingl deep fakes), võltsitakse ametlikke dokumente, kasutatakse robotprogramme (bottide) erimeelsusi tekitava sisu ja arutelude levitamiseks ning võimendamiseks sotsiaalmeedias, varastatakse infot ja trollid ründavad sotsiaalmeediaprofiile.

Väärinfo levitamiseks kasutatakse ka traditsioonilisemaid info edastamise meetodeid, nagu televisiooni, ajalehti, veebisaite ja ahelkirju. Komisjon peab tõenäoliseks, et enne Euroopa Parlamendi valimisi suureneb EL-i, selle institutsioonide ja poliitika vastu suunatud kestvate väärinfokampaaniate hulk.

Mida erasektor saaks teha?

Komisjoni hinnangul on veebiplatvormide, reklaamijate ja reklaamiettevõtjate roll väärinfoga võitlemisel ülitähtis. Just veebiplatvormide abil on võimalik pahatahtlike isikute väärinfole tuginevaid sõnumeid võimendada, konkreetsetele sihtrühmadele suunata ja levitada.

2018. aasta aprillis kutsus komisjon suuri veebiplatvorme üles väärinfo levi-

tamise vastu tegutsema. Seejärel avaldati väärinfot käsitlev tegevusjuhend, millele allakirjutanud (sh Facebook, Google, Youtube, Twitter, tarkvaratootjad (Mozilla), reklaamiettevõtjad ning veebiplatvorme ja reklaamitööstust esindavad kutseorganisatsioonid) kohustusid kasutama konkreetseid meetmeid enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi.

Nüüd kutsub komisjon kõiki tegevusjuhendile allakirjutanuid üles juhendis ettenähtud meetmeid ja menetlusi kiiresti ja tulemuslikult ellu rakendama.

Eelkõige peaksid suured veebiplatvormid kohe h tagama kontrolli reklaami paigutamise üle, samuti poliitilise reklaami läbipaistvuse, kontrollides sealjuures sponsorite identiteeti h sulgema nende teenuseid kasutavad võltskontod ning h tegema kindlaks robotprogrammid ja need vastavalt märgistama.

Veebiplatvormid peaksid tegema koostööd riikide audiovisuaalmeedia valdkonda reguleerivate asutuste ning sõltumatute faktikontrollijate ja teadlastega, et avastada väärinfokampaaniaid ja nende eest hoiatada. Samuti tuleb muuta faktikontrolli läbinud sisu paremini nähtavaks ja seda rohkem levitada.

aitab ainult tõhus koostöö h oma tegevuskavas järeldab euroopa komisjon, et väärinfoga võitlemiseks on tarvis poliitilist kindlameelsust ja ühtset tegutsemist. h tegutsema peaksid kõik riikide valitsemissektorisse kuuluvad asutused (sh hübriidohtude vastase tegevuse, küberjulgeoleku, luure- ja strateegilise kommunikatsiooni üksused, samuti andmekaitse-, õiguskaitse- ja meediaasutused ning valimiste korraldamise eest vastutavad asutused). seda tuleks teha tihedas koostöös sama meelt partneritega kõikjal maailmas. h Väärinfoga võitlemine eeldab tihedat koostööd liidu institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja erasektori, eeskätt veebiplatvormide vahel.

JUHtide klUbi

KriisiKommuniKATsioon Maikuu Juhtide Klubis saad teada, kuidas kriisi algusetapil meediaga suhelda.

Teemadena tulevad arutlusele:

h h h h h h

kriiside haldamine avalikkuse ees ajakirjandus ja sotsiaalmeedia ajakirjanikega suhtlemise a ja o kriisi korral mida öelda ajakirjanikele, kui tehas parasjagu põleb keeruline juhtum: kui endine töötaja hakkab tööandja vastu blogi pidama kuidas käituda kriisi korral sotsiaalmeedias

Koolitaja: Heikki Sal-Saller, In Nomine konsultant ja partner Heikki on kommunikatsiooniga tegelenud üle 20 aasta. Ta alustas oma karjääri ajakirjanikuna ning viimased 18 aastat on olnud kommunikatsiooniettevõtte In Nomine konsultant ja partner. Kriisialast nõustamist on In Nomine pakkunud Eesti kütusefirmadele, laevafirmale ja põllumajandusettevõtetele.

Aeg ja koht: 14. mai 2019 kell 15–17, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Hind: liikmele 20 € + km; mitteliikmele 40 € + km. Vajalik eelnev registreerumine!

Lisainfo: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

TulipunKTis

alkoralli lätis: ostjaid vähem, kogused suuremad

 Eesti (Alcostock)  Läti (Alko1000) 14,00

(+72%)

12,00 10,00 8,00 6,00

(+70%) 7,99

(+79%) 9,99

10,5

(+33%)

(+7%) 9,99 9,35

5,24

6,12

5,57

 Eesti (Alcostock)  Läti (Alko1000) 25,00

(+93%) 20,00 17,39

7,99

6,99

4,69

(+38%) 10,99

(+116%) 19,39

(+76%) 19,39

15,00

4,00

10,00

2,00

5,00

8,99

10,99

8,99

10,99

veebr

nov

Laua Viin 0,5 liitrit 40%

veebr

nov

Viru Valge 0,5 liitrit 40%

veebr

nov

Absolut 0,5 liitrit 40%

euro

0,00

0,00 euro

(+76%) 19,39*

veebr

nov

A. Le Coq Premium Export 24 x 0,33 liitrit 5,2%

veebr

nov

Saku Originaal Export 24 x 0,33 liitrit 5,2%

* Hind Super Alko kaupluses

Joonis 1. Viina jaehinna muutused Eesti ja Läti piiriäärsetes kauplustes 2018. aasta veebruaris ja novembris, sulgudes hinnaerinevused Lätiga.

Joonis 2. Õllekohvri jaehinna muutused Eesti ja Läti piiriäärsetes kauplustes 2018. aasta veebruaris ja novembris, sulgudes hinnaerinevused Lätiga (Eesti hind sisaldab panti).

Möödunud aastal jäi Lätist alkoholi ostnud eestimaalaste osakaal 2017. aastaga samale tasemele, kuid kasvasid ostukogused, eriti õlle ja lahja alkoholi ostud. Kokku lisandus 2018. aastal Läti ostude arvel meie tarbimisele 2,5 liitrit absoluutalkoholi täiskasvanud elaniku kohta.

MARJE JOSING Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor

E

estis algas kiirem alkoholiaktsiisi tõus 2015. aastal, kui sellel ja järgmiselgi aastal kasvas aktsiisimäär 15%. Selle tulemusel suurenesid märgatavalt ka alkohoolsete jookide jaehinnad, mis pani aluse piirikaubanduse tekkeks.

Aktsiiside kiire kasv suurendas jaehindade erinevusi Eestis ja Lätis ning seda kiirustasid ära kasutama ettevõtjad, kes rajasid eestlaste tarvis

42

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

alkoholikauplusi otse Läti piirile. Kui alguses oli Lätiga võrreldes suurem just kange alkoholi aktsiisivahe ja sellega koos ka jaehindade erinevus, siis 2017. aasta suvest kasvas märgatavaks ka õlle ja kääritatud jookide aktsiiside ja jaehindade erinevus, sest Eestis suurenes õlleaktsiis aasta jooksul 87% ja lahjadel kääritatud jookidel 60%. See mõjutas nende joogigruppide hinnaerinevusi ning Läti piiripoodidest ostmise aktiivsust.

Kuigi Eesti ja Läti alkoholi aktsiisivahe on vähenenud, on see endiselt suur ja mõjutab oluliselt kahe riigi jaehindade erinevusi.

Illustreerimaks alkoholihindade erinevust, on joonistel 1 ja 2 ära toodud erineva hinnaklassiga viinade ning

kahe enamlevinud õllekohvri hinnatasemed Eestis ja Lätis 2018. aasta alguses ja lõpus.

Nii nagu on oluline lahutada Eesti elanike alkoholi tarbimise mahu kindlaksmääramisel Eesti siseturu müügist maha turistide ostud, siis on tarbimises oluline arvestada Eesti elanike poolt välismaalt toodud alkoholi kogust. Selleks on konjunktuuriinstituut viimase kolme aasta jooksul Eesti KaubandusTööstuskoja tellimusel teinud elanike piiriostude uuringut.

Ekstra alkoreise vähem

Eelmise aasta detsembris tehtud küsitlus näitas, et 2018. aastal jäi Lätis alkoholi ostnud inimeste osakaal samaks kui 2017. aastal (35% küsitlusele vastanutest). Seejuures vähenes nende inimeste osakaal, kes käisid Lätist alkoholi ostmas spetsiaalselt (2017. aastal 18%, 2018. aastal 14%), kuid suurenes elanike osakaal, kes olid alkoholi ostnud Lätis läbisõidul või reisil olles (2017. aastal 21%, 2018. aastal 25%, vt joonis 3).

Järjest on kasvanud tuttavatele Lätist

TulipunKTis  2016

 2017

 2018

140

 2016

 2017

120

25

25

100

21

20

16

14

60

20

0

0

Ostis Lätist reisil või läbisõidul olles

Joonis 3. Alkohoolsete jookide ostmine ostuviisi järgi 2016–2018, % vastanutest.

 2016

 2017

100 80

20

18

10

13

6

viin

liitrid

5

%

50

40

7

Käis Lätist spetsiaalselt ostmas

93

80

18

15 10

126

 2018

30

25

17

32

7

veinid

õlu

long-dringid

Joonis 6. Alkohoolsete jookide keskmised ostukogused Lätist vastava joogi ostja kohta 2016–2018, liitrites.

 2018

93 73

80

60

50

40

48

45

40

37 26

20

4

%

0

Enda tarbeks

Ka sõpradele ja tuttavatele (kingituseks)

Ka sõpradele ja tuttavatele (raha eest)

5

1

Ka edasimüügiks

Joonis 4. Spetsiaalselt Lätist alkoholi ostnute eesmärk 2016–2018, % Lätis spetsiaalselt alkoholi ostnud vastanutest.

raha eest alkoholi kaasatoomine ning 2018. aastal suurenes ka alkoholi edasimüügiga tegelejate osakaal. Nii selgus küsitlusest, et sõpradele või tuttavatele tõid raha eest alkoholi ligi pooled ning edasimüügiks 5% Lätis spetsiaalselt alkoholi ostmas käinutest (vt joonis 4).

Ostetakse ka muid kaupu

Lisaks alkoholile osteti Lätist ka muid kaupu ja tooteid, näiteks toiduaineid, mootorikütust, rõivaid, ehituskaupu jm.

Keskmiselt osteti Lätist 2018. aastal kaupu 648 euro eest, sh alkoholi 329 euro eest. Need inimesed, kes käisid Lätis spetsiaalselt alkoholi järel, ostsid kaupu keskmiselt 1097 euro eest, sh alkoholi 619 euro eest.

Eelmise aasta küsitluse põhjal plaanib üsna arvestatav hulk Eesti elanikke ka tänavu Lätti kaupu ostma minna, kuigi võrreldes varasema aastaga näitasid küsitlustulemused mõningat Läti-suunalise ostuaktiivsuse vähenemist. Kõige tõenäolisemad ostuartiklid on jätkuvalt alkohol, toiduained ja mootorikütus (vt joonis 5).

Alkohol

14

Toiduained

15

9

Mootorikütus

6

Ehituskaubad

6

10 13 10

Rõivad, jalatsid

4

11

Aianduskaubad

5

9

Mööbel ja kodusisustus

4

10

Tubakatooted

4 5

Koduelektroonika

2 7 %

16

43

12

20

47

14

19

49

13

19

51

22

46

20

14 17

53

23

14

47

11

16

71 24 20%

9 53

40%

60%

14 80%

100%

Joonis 5. Lätist kaupade ostmise plaanid 2019. aastal, % vastanutest  Jah, läheb kindlasti ostma  Tõenäoliselt jah, kui Lätis on hind odavam

 Tõenäoliselt mitte  Kindlasti mitte  Ei oska öelda

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

43

KogEmus

Personalijuhtide väljasõit tartusse – värskendav nagu kevadine briis PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

Märtsis toimunud kahepäevasesse väljasõitu mahtus väga erinevate organisatsioonide külastusi. Üks on selge – oma valdkonna praktikate jagamisest võitsid nii vastuvõtjad kui ka osalejad.

Kogemuste jagamine on kasulik nii jagajale kui ka vastuvõtjale

Foto: Aldo Luud / Õhtuleht / Scanpix

Ireen Saealle, estiko-Plastari personalijuht

44

Meie kogemuste, õnnestumiste ja õppetundide jagamine võib ka teistele kasulik olla ning ühtlasi annab see hea võimaluse kõrvalt omaenda tegemisi hinnata. Lisaks hindan väga sellise ürituse käigus tekkivaid uusi kontakte. ettevõttes, kus on vaid üks personalitöötaja, on võimalus oma eriala teemadel mõtteid jagada eriti tore.

Võõrustamine andis ka võimaluse tutvustada meie ettevõtte tegevusi ja plaane, et jõuda peresõbraliku tööandja märgiseni. sammud selle märgiseni jõudmiseks aitavad ettevõttes viia personalitöö uuele tasemele. soovitan seda ka teistele ettevõtetele, kes peavad pereja töötajasõbralikkust oluliseks. tänan korraldajaid!

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

E

simene ettevõte, mida külastasime, oli EstikoPlastar. Põnev oli kuulda, kuidas Estiko-Plastaris on traditsioon veeta pikk nädalavahetus koos kolleegidega kusagil päikselises sihtkohas. Kusjuures töökaaslastega reisile minek ei pea tähendama, et kulud katab tööandja.

Ireen Saealle, ettevõtte personalijuht, rääkis mõõdikutest, mida nad töötajate ja personalitöö olukorra jälgimiseks kasutavad. Need on voolavus, töötajate soovitusindeks, töö rahuloluindeks, palgakulude osatähtsus käibest. Keskmine tööstaaž on ettevõttes kümme aastat ning töötajaid kokku 157. Ireen tõi näite, et kui rahulolu-uuringust selgus, et ei olda rahul tasusüsteemiga, siis nüüd ongi seda püütud rohkem töötajate soovidele vastavaks kujundada. Samast küsitlusest selgus, et töötajate jaoks on väga oluline õigluse printsiip. Näiteks võis tootmises töötasu sõltuda konkreetsest masinast, millega inimene töötas, kuid nüüd on sedagi püütud üle vaadata ja korrektuure teha.

Kroonpressi personalijuht Merle Okas rääkis, et kui ta ettevõttesse tuli, arvas ta, et jääb sinna paariks aastaks.

Praeguseks on aastaid kogunenud aga märksa rohkem. Põhjuseks huvitav ja mitmekesine töö pidevalt arenevas ettevõttes.

Merle tõdes, et töötajate leidmiseks on ta teinud kõike võimalikku – alates pikaajalisest koostööst kutseõppeasutuste ja kõrgkoolidega, Kroonpressi ekskursioonile tulevatele kooliõpilastele trükierialade propageerimisest kuni kõikide värbamiskanalite kasutamiseni.

Lisaks tavapärastele tööportaalides avaldatavatele tööpakkumistele võib nimetada interaktiivseid töökuulutusi,

Ületas ootusi Piret Lätik, balbiino personalijuht Väljasõidul osalemine ületas ootusi – nii mitmekesine ettevõtete valik, säravad vastuvõtjad ja imeline majutus. kõik meeldis väga, eriti lahe oli Vanemuise külastus, sealsed vastuvõtjad ning nende pilguheit ettevõtte sisemusse.

Koos on tore!

Merle Okas, kroonpressi personalijuht oli suur rõõm võõrustada personalijuhte ja ettevõtete juhte kroonpressis. taolised kohtumised on alati meeletult huvitavad. Hea meel on jagada kogemusi, samuti on tore tunda kaasvõitlejate tuge ja arutada koos ühiseid teemasid.

KodA KuTsuB osAlEmA osalemist karjäärimessidel, sihtotsinguid jne. Väga hea „kasvulava“ on ka praktikantide Kroonpressi toomine ja nende õpetamine-juhendamine. Paljud praktikandid soovivad hiljem ka tööle jääda.

Et töötajad jääksid ettevõttesse kauemaks ja oleksid motiveeritud, on loodud töötajate soovide ja vajadustega arvestav töökeskkond. Ühe vajaduste väljaselgitamise vahendina kasutatakse rahulolu-uuringuid, lisaks on töötajatel iga päev võimalik lisada kvaliteediaruandesse oma ettepanekuid.

Lisaks külastasime Pühaste Pruulikoda, noori ettevõtlikkusele ärgitavat ja innustavat Ettevõtlusküla, piilusime Vanemuise lava taha ning kuulasime kohvik Werneri personalipraktikaid.

Loomulikult said osalejad jagada ideid, mõtteid ja kogemusi. Üks on kindel – järgmine väljasõit tuleb, seda varem kui aasta pärast.

tulge Viljandisse ja rootsi! h järgmine personalijuhtide väljasõit toimub 17.–18. oktoobril ja viib Viljandisse.

Lisainfo ja registreerumine koja veebilehel www.koda.ee/ sundmused. h kaubanduskoda ja instar viivad personalijuhid traditsioonilisele tööandja brändingu teemalisele õppereisile. tänavu sõidame 6.–7. novembril Rootsi. Meie vastuvõtmise soovi on juba kinnitanud Rootsi tööandja brändingu pingeridades troonivad seb, sweco jt.

Lisainfo: piret@koda.ee.

Võimalus endasse vaadata Leelo Saar Raintree estonia oÜ büroo- ja personalijuht Hea on teada, kuidas oma linna ettevõtetel läheb, mis on hästi ja mis võiks paremini minna. kuulad edulugusid ja mõistad, et meil endil läheb tegelikult sama hästi ja vahel ette juhtuvad kitsaskohad on võimalik kergelt ületada. tuleb vaid inimestega suhelda. seda see väljasõit ka pakkus. uusi kontakte ja suhtlust. Mina tänan!

Ootame sind üritustele! eksPoRdi akadeeMia

FinantskooLitus

16. mai 2019 Ekspordi Akadeemia: oskuslik networking

30. mai 2019 Soome maksusüsteemi olulisemad teemad Eesti ettevõtetele

Töötoas saad teada, kuidas tunda end networking’u käigus enesekindlalt ning leida sobivaid kontakte.

Eestlasele on kontaktide leidmine ja suhtlemine üritustel keeruline ülesanne, kuid kõik networking’u põhitõed on õpitavad. Töötoas õpid looma tugevaid ja väärtuslikke võrgustikke ning lisaks saad teada, milliseid vigu network’imisel vältida. Tule arenda ennast ning sellega koos oma ettevõtet – välisturgudele minekul on networking’u oskus hädavajalik!

Soomes tegutsevatel ja seal tegutsemist kavandavatel Eesti ettevõtetel on vaja tunda Soome maksusüsteemi aluseid ja maksuseadusi, et vältida arusaamatusi ja vigu suhtlemisel Soome maksuametiga. Seminari eesmärk on anda meie ettevõtjatele teadmised Soome maksuseadustest põhiliste maksuliikide suhtes, selgitada välisriigi äriühingute registreerimisvõimalusi ja -kohustusi ning juhtida tähelepanu praktikas enamlevinud probleemide lahendamisele.

Koht: SPARK Demo, Narva mnt 3, Tartu Hind: koja liikmele ja SPARK Demo asukale 50 € + km, mitteliikmele 100 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 85 € + km, mitteliikmele 170 € + km Info: Kati Krass, kati.krass@koda.ee, 443 0989

Muud sÜndMused 21. mai 2019 Töötuba: kuidas oma toodet või teenust õigesti hinnastada?

Hinnakujunduse teema võiks kõnetada kõiki, kellel on huvi oma toodet või teenust müüa. Koolitaja Kirti Asperk räägib hinnastamise protsessi etappidest, omahinna ja müügihinna arvutamisest ning konkurentide toodete ja hindade jälgimisest.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 98 € + km, mitteliikmele 196 € + km Info: Aleksandra Kriventsova, aleksandra@koda.ee, 604 0078 23. mai 2019 Aafrika Foorum III Nii mõnigi Eesti ettevõte on viimaste aastate jooksul vaadanud aina rohkem Aafrika mandri poole ja on ka neid, kes seal juba tegutsevad.

Kaubanduskoda on koostöös välisministeeriumiga korraldanud Aafrikasse mitu visiiti ning oleme välja pakkunud Eestit kui digiriiki ja potentsiaalset innovatsioonialast partnerit nii Aafrika riikide valitsustele kui ka erasektorile.

Koht: välisministeerium, Islandi väljak 1, Tallinn Hind: tasuta Info: Jana Silaškova, jana@koda.ee, 604 0083

LiikMete ÜRitus 13. juuni 2019 Kaubanduskoja ja Mateki golfiturniir Kutsume liikmeid osalema kaubanduskoja ja Mateki golfiturniiril.

Moodustage oma ettevõtte töötajatest meeskond ning veetke koos üks sportlik päev! Kõigi osalejate vahel loosime välja lennupiletid Turkish Airlinesilt.

Koht: Jõelähtme, Estonian Golf & Country Club Hind: võistkonna kohta 199 € + km Info: Anneli Perne, anneli@koda.ee, 604 0087

juHtide kLubi 10. september 2019 Disainmõtlemine Jane Oblikas, innovatsioonibüroo Design Minds asutaja ja disainmõtlemise treener räägib disainmõtlemise võimalustest, et luua tähenduslikke ja edukaid tooteid ning teenuseid.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 20 € + km, mitteliikmele 40 € + km.

Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092 Kõikidele üritustele tuleb eelnevalt registreeruda!

Vaata lähemalt www.koda.ee/sundmused.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

45

JUUBILARID mais ja juunis

Palju õnne!

105

Tallinna Farmaatsiatehas AS Baltikumi vanima ravimitootmis­ ettevõtte asutasid saksa soost apteekrid ja see asus Harju tänaval.

Lisaks arstirohtudele müüdi algus­ aastatel ka parfümeeriasaadusi ja kosmeetikatarbeid parimatest koduja välismaistest tehastest, kirurgilisi instrumente ning isegi maitseaineid restoranidele ja koduköökidele.

Ravimitootmise laiendamiseks koliti 1930. aastate teisel poolel Tondi tänavale, kuhu ehitati avar tootmishoone koos abihoonetega.

Tehas jätkas katkestusteta tööd ka teise maailmasõja ajal ning oli muuhulgas kuni 1990. aastani Nõukogude Liidu juhtiv labor loomsete mürkide uurimise ja farmaatsias kasutamise alal.

Ettevõte erastati aastal 1994 ning alates 1998. aastast kuulub enamus­osalus Baltimaade suurimale ravimi­firmale JSC Grindeks.

80

Eesti Energia AS

60

TEASPON AS

46

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 3 / 2019

25

DDP EST OÜ EPICOR SOFTWARE ESTONIA AS FENNICA KÖÖGI OÜ GEROMINT OÜ HOLMEN METS AS I&T METALL OÜ KIA AUTO AS LETOFIN AS LEVST OÜ M.V.WOOL AS MISS-L OÜ MSI GRUPP AS RAKISTE TEHAS AS SANWOOD AS SEKTOPLAST OÜ SIEMENS OSAKEYHTIÖ EESTI FILIAAL SINITTA AS SPRAYTEC OÜ SINITTA AS TOPAUTO AS ÖSEL FISH OÜ

Tasuta abi intellektuaalomandi küsimustes Tänapäeval moodustab ligikaudu 80% ettevõtte varast intellektuaalne omand, olgu selleks siis kaubamärk, töötajate oskused ja teadmised, kliendi- ja koostööpartnerite andmebaas, muu konfidentsiaalne info, tööprotsessid jne. Seega on intellektuaalomandi haldamine ettevõtte innovatsiooni ja konkurentsivõime seisukohalt väga tähtis.

S

iinkohal saab appi tulla Euroopa IP Helpdesk (http://www.iprhelpdesk. eu). See on Euroopa Komisjoni ametlik intellektuaalomandi teenus, mis pakub tasuta esmast intellektuaalomandi ja intellektuaalomandi õiguse alast nõustamist ja informatsiooni.

Selle teenuse eesmärk on abistada väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ning Euroopa Liidu rahastatavatest programmidest abisaajaid intellektuaalomandi küsimustes. Samuti soovitakse suurendada ettevõtjate teadlikkust intellektuaalomandist ning vajadust seda kaitsta ja hallata. Ühtlasi on oluline suutlikkus tegeleda intellektuaalomandi varade ja intellektuaalomandi juhtimisega.

Teenust on oodatud kasutama nii välisturgudel tegutsevad ettevõtted, Euroopa Liidu rahastatavatest programmidest abisaajad kui ka erinevad sidusrühmad.

Euroopa IP Helpdesk on teenus, mida rahastab Euroopa Komisjon (leping EASME / H2020 / 2018/008) ja mida haldab Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME).

MERIT FIMBERG-ESPUCH kaubanduskoja teenuste osakonna projektijuht

Milliseid teenuseid IP Helpdesk pakub?

h Infoliin. Päringuid võib saata e-posti teel service@iprhelpdesk.eu (vastuse saab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul) või helistada infotelefonile +352 25 223 3333. h E­uudiskiri. See annab ülevaate viimastest intellektuaalomandi uudistest ja üritustest. h Veebiraamatukogu. Sealt leiab intellektuaalomandi alaseid teabelehti, mis pakuvad lihtsaid ja hõlpsalt loetavaid juhtnööre (nt intellektuaalomandi haldamine „Horisont 2020“ projektides, intellektuaalomand äriplaanides, intellektuaalomandi tähtsus rahvusvahelistumisel jne). h Koolitused ja veebiseminarid.

Kuus korraldatakse veebiseminare eri teemadel (intellektuaalomandi haldamine „Horisont 2020“ projektides, tehnoloogiasiire jne).

Kõik teenused on tasuta!

een.ec.europa.eu enterprise-europe.ee

kas teadsid? inteLLektuaaLoMandi LiiGid h Patent – kaitseb leiutist, eeldusel, h

h h h

et see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. kaubamärk – graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest. tööstusdisain – toote ruumiline või tasapinnaline väliskujundus. autoriõigus – kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. Ärisaladus – selline salastatud teave ettevõtte äritegevuse kohta, mis annab ettevõttele konkurentidega võrreldes turueelise.

ettevõtjaid huvitavad praktilised teemad Mõned näited küsimustest, millega helpdesk’i poole on pöördutud: h kas autoriõigus või patent – kuidas peaksin kaitsma tarkvara? h intellektuaalomand ja veebileht – kuidas saaksin kaitsta oma veebilehte? h Milline kaitse sobib kõige paremini minu tootele: kas kaubamärk, tööstusdisain või patent? h Millise konkurentsieelise saab ettevõte, kui ta kaitseb disainilahendusi?

Huvi korral saab küsimusi-vastuseid vaadata: https://www.iprhelpdesk.eu/ helpline/sample-cases.

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

47

koostööPakkuMised EHITUSMATERJALID, EHITUSTÖÖD Rumeenia ettevõte otsib ehitustöödel kasutatavate käsitööriistakomplektide ja polüuretaanvahu tootjad või edasimüüjaid.

KOOD: BRRO20190123001 Rumeenia ettevõte otsib mutrite, kruvide ja seibide tootjaid või tarnijaid.

KOOD: BRRO20190129001 Rumeenia ettevõte otsib ventilatsioonivõrede tootjaid.

KOOD: BRRO20190301002 Katari ettevõte otsib legeerterase, roostevaba terase ja süsinikterase tarnijaid. KOOD: BRQA20190312001 Prantsuse agent otsib ettevõtteid, kes toodavad tehnilisi tooteid (tehnilised materjalid, elektri- ja elektroonilised seadmed), et neid Prantsusmaal müüa.

KOOD: BRFR20181015001

Rootsi ettevõte otsib naturaalse päikesekreemi ja kosmeetika tootjat.

KOOD: BRSE20190319001

Saksa agent otsib autotööstuse, lennunduse ja sõidukite osade ning automatiseerimislahenduste tootjaid või tarnijaid. KOOD: BRDE20190206001

Rootsi ettevõte, kes töötab välja veiseorganitest toidulisandeid, otsib ökosertifikaadiga tootjat, kes pakuks külmkuivatamist, pulveriseerimist, kapseldamist, pakendamist ja märgistamist.

KOOD: BRSE20190225001

PUIT JA MÖÖBEL Suurbritannia ettevõte otsib poesisustuse ja -mööbli tootjat.

KOOD: BRUK20190227001 Sloveenia edasimüüja otsib väikelaste puitmänguasjade tootjat.

KOOD: BRSI20190301002 Poola ettevõte otsib laudade, toolide ja muude era- ja kaubanduslikuks kasutamiseks mõeldud mööbliesemete tootjaid. KOOD: BRPL20190311001

Saksa ettevõte, kes tegeleb ehitusprojektide juhtimisega, otsib koostööd ehitusfirmadega allhanke korras. KOOD: BRDE20190206003

Prantsuse ettevõte otsib jäätise söömiseks mõeldud puidust minilusikate või pulkate tootjat.

KOOD: BRFR20190214001

METALL JA MASINAD

PAKEND

Rootsi ettevõte otsib hallist malmist valandite tootjaid (suurused 20–8500 kg). KOOD: BRSE20190129001

Rumeenia ettevõte, kes toodab kosmeetikatooteid, otsib pakendite tootjat (klaas- ja/või akrüülpurgid 50 ml ja 100 ml, pakkekarbid ja etiketid). KOOD: BRRO20190207001

Norra ettevõte, kes tegeleb tõsteseadmetega, otsib tootmispartnerit, kel oleks kogemust roostevabast terasest toodete, keevitamise, elektrolüütilises poleerimise, vesi- ja laserlõikuse, mehaanilise töötlemise ja paigaldamisega.

KOOD: BRNO20190225001 Rootsi lennundustööstuse ettevõte otsib terasest kokku keevitatud paksude lehtede ning õhukeste plaatide ja konstruktsioonide tootjat.

KOOD: BRSE20190410001 Taani ettevõte otsib tööstuslike ventilatsioonisüsteemide jaoks terasest ventilaatorite tootjaid.

KOOD: BRDK20190206001 Sloveenia ettevõte otsib kvaliteetsete aiatraktorite, muruniidukite ja kettsaagide tootjaid.

KOOD: BRSI20190301001

48

Suurbritannia ettevõte otsib valamute poleerimiseks mõeldud poolautomaatse või manuaalse poleerimismasina tootjat.

KOOD: BRUK20190301001

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

Luksemburgi ettevõte, kes arendas välja uudse snäkipakendi, otsib pakendi ja kartongkarpide tootjat ja reklaammaterjalide trükkijat.

KOOD: BRLU20190221001 Poola kosmeetikatootja otsib pakendite (200 ml plastpakend, 30 ml pipetiga klaaspudel, ripsmetuši 7 ml klaaspakend, pakendite värvus: tume, läbipaistmatu) tootjat.

KOOD: BRPL20190204001

KODUTARBED Prantsuse ettevõte otsib looduslike ja lõhnastatud küünalde tootjat.

KOOD: BRFR20190219001 Küprose ettevõte otsib kodu- ja hotellitarvete tarnijaid või tootjaid.

KOOD: BRCY20190226001

TOIT

Poola hulgimüüja otsib toiduainete (koor, kitsepiim, lehmapiim, Kreeka jogurt, fetajuust, toidulisandid, mahetoit) tootjaid.

KOOD: BRPL20190128001 Luksemburgi ettevõte otsib Argentinast või USA-st pärit grillitud ja soolatud maapähklite tootjat.

KOOD: BRLU20190222001 Sloveenia lihatoodete tootja ja hulgimüüja pakub kaubandusagendi teenuseid lihatoodete tootjatele.

KOOD: BRSI20190401001

RÕIVAD JA TEKSTIIL Rootsi ettevõte otsib tootjat kaitsejalatsitele, mis on tehtud kergest ja vastupidavast polümeerriidest.

KOOD: BRSE20190204001 Rootsi ettevõte otsib vastavalt GOTS-i (Global Organic Textile Standard) või vähemalt Oeko-tex 100 standardi järgi valmistatud Euroopas trükitud padjapüüride tootjat.

KOOD: BRSE20190411001 Kreeka ettevõte otsib naisterõivaste kaubanduslepinguga tootjaid.

KOOD: BRGR20190409001 Rootsi ettevõte otsib õmblustehast, mis suudab pakkuda kõrge kvaliteediga teenuseid peamiselt kleitide tootmisel.

KOOD: BRSE20190405001 Prantsuse erootilise pesu ja rõivaste disainer otsib tootjaid.

KOOD: BRFR20190327001 Tšehhi rõivaste ja aksessuaaride jaemüüja otsib säästvast ja keskkonnasõbralikkust materjalist tekstiili-, rõiva- ja moetarvete tootjaid ja tarnijaid. KOOD: BRCZ20190416001

NAHKTOOTED Rumeenia ettevõte otsib naha tarnijaid.

KOOD: BRRO20190308001 Hollandi ettevõte otsib kvaliteetsete nahkkottide tootjat.

KOOD: BRNL20190215001 Rumeenia nahktoodete tootja otsib rahakottide ja sülearvutikottide, prillitooside tootjat ja/või turustajat.

KOOD: BRRO20190318001

IT Kreeka ettevõte, kes pakub uuenduslikke digitaalseid lahendusi, otsib koostööd riist- ja tarkvaraarendajatega.

KOOD: BRGR20190227001 Hollandi ettevõte otsib uudseid tarkvara ja riistvara IT-lahendusi.

KOOD: BRNL20190109001 Hispaania ettevõte, kes töötas välja juurdepääsurakenduse kõigi võtmete haldamiseks, et pääseda ligi mis tahes keskkonnale (nt veeb, sotsiaalvõrgustik, asukoht jne) otsib juurdepääsukontrolliseadmete rakenduste tootjaid oma toote kohandamiseks ja integreerimiseks.

KOOD: BRES20190404001

VARIA Prantsusmaa ettevõte pakub allhanget elektrimootorite ja generaatorite tootjatele ning arendajatele.

KOOD: BRFR20190322001 Hollandi ettevõte otsib väetiste (granuleeritud uurea, 46% lämmastikusisaldusega, tahke lämmastikväetis) tootjaid.

KOOD: BRNL20190315001 Tšehhi ettevõte pakub distributsioonija laoteenuseid. Eelkõige huvitavad toidu- ja joogisektor, kuid ka mööbel ja mänguasjad. KOOD: BRCZ20190131001 Suurbritannia ettevõte otsib firmat, mis toodaks videoid nende Facebooki lehele. KOOD: BRUK20190125002 Suurbritannia ettevõte otsib elektrijalgrataste ja selle osade tootjat. KOOD: BRUK20190222001

LISAINFO: Aleksandra Kriventsova, aleksandra@koda.ee, 604 0079 Rohkem koostööpakkumisi leiab aadressil www.enterprise-europe.ee.

RiiGiHanked IKT, masinad ja seadmed h Norras hangitakse täiendavaid litsentse ja hooldust (virtuaalplatvorm VMware). Tähtaeg 29.05.2019.

Kood 741. h Taani kinnipidamisasutus hangib videokaameraid ning turvalisusega seotud seadmeid ja teenuseid (sh kehakaamerad). Tähtaeg 27.05.2019. Kood 742. h Lätis hangitakse kohtuekspertiisi meditsiinilise infosüsteemi arendamist ja hooldamist vastavalt pakkumiseeskirjade nõuetele.

Tähtaeg 30.05.2019. Kood 743. h Leedu õppeasutus hangib FT-IR spektromeetri. Tähtaeg 31.05.2019.

Kood 744.

Ehitus, seotud teenused ja tarned h Norras hangitakse puusepatoodete paigaldustöid ja ehitusmaterjale (sh metallitöid, puurimistöid, keevitamist, fassaaditöid). Tähtaeg 27.05.2019. Kood 745. h Lätis hangitakse torujuhet ja seonduvaid tooteid. Tähtaeg 29.05.2019.

Kood 746. h Austrias hangitakse muuseumile teraskonstruktsioonid, klaasist katus, lamekatte tihendus- ja veevärgitööd ja vastavad paigaldustööd.

Tähtaeg 24.05.2019. Kood 747. h Rootsis hangitakse lasteaia ehitustööd. Tähtaeg 27.05.2019.

Kood 748. h Rootsis hangitakse põrandapaigaldus- ja katmistöid. Tähtaeg 27.05.2019. Kood 749.

Erinevad teenused h Leedus hangitakse metsaraieteenuseid. Tähtaeg 13.05.2019.

Kood 750. h Soomes hangitakse meditsiiniteenusena pediküüriteenust (vastuvõtul ja kodukülastustena).

Tähtaeg 31.05.2019. Kood 751. h Eesti linnas hangitakse haljas-

alade hooldusteenust. Tähtaeg 31.05.2019. Kood 754.

Erinevad tarned h Rootsis hangitakse kerg- ja raskeveokite rehve. Tähtaeg 29.05.2019.

Kood 752. h Lätis hangitakse ärireisiteenuseid (maht 1,25 mln eurot). Tähtaeg 27.05.2019. Kood 753. h Austrias hangitakse teedele puistatavat soola. Tähtaeg 24.05.2019.

Kood 755. h Rootsis hangitakse kooritud kartuleid. Tähtaeg 27.05.2019.

Kood 756. h Rootsi õppeasutus hangib loomasööta ja seemneid. Tähtaeg 27.05.2019. Kood 757. h Lätis hangitakse laborimööblit (lauad jms) ja seadmeid. Tähtaeg 27.05.2019. Kood 758. h Lätis hangitakse aluspesu, jakke, pükse, kindaid, mütse ja särke.

Tähtaeg 27.06.2019. Kood 759. h Soomes hangitakse koolile lahtist mööblit. Tähtaeg 04.06.2019. Kood 760. h Rootsis hangitakse jalgrattakiivreid, lisatoodetena jalgrattaid. Tähtaeg 29.05.2019. Kood 761. h Rootsis hangitakse pakendeid: pappkarpe, lisatoodetena kotte, polüeteenist jäätmekotte ja jäätmetrumleid. Tähtaeg 25.05.2019.

Kood 762. h Rootsis hangitakse veo- ja jääkmaterjalide konteinereid. Tähtaeg 27.05.2019. Kood 763. h Lätis hangitakse energiatõhusaid protsessivalgusteid ja nende paigaldamist (sh operatsioonisaali valgusteid). Tähtaeg 30.05.2019.

Kood 764.

LISAINFO: Lea Aasamaa, lea@koda.ee, tel 604 0076

eesti kaubandus-tööstuskoja teataja I 3 / 2019

49

Messid

Tööstusliku allhanketöö kohtumised ostjatele ja pakkujatele 4.–6. juuni 2019 Bilbao, Hispaania Põnev allhankeüritus toimub koostöös Barcelona kaubanduskoja, Bilbao messikeskuse, Hispaania kaubanduskodadega ning teiste Euroopa EEN-i partneritega ja selle keskmes on kohtumiste üritus enam kui 90 sisseostvale firmale ja alltöövõtjale Euroopast. Ostjad kuuluvad peamiselt järgmistesse sektoritesse: autotööstus, ehitus, raudtee (nii sõidukid kui ka infrastruktuurid), elekter ja elektroonika, energia, kaitse, eri tüüpi masinate tootjad. Üritus keskendub järgmistele teemadele: hh elektroonika, mikroelektroonika hh mehaaniline töötlemine (treimine, puurimine, vormimine, hööveldamine, lõikamine) hh vormimine, survevalu hh lennundustehnoloogia

Future of Building 2019 4.–5. juuni 2019 Viin, Austria

Registreerumine on avatud kuni 12. maini aadressil http://subcontratacion.bilbaoexhibitioncentre.com/en/ information/b2b-meeting.

Innovaatilisi ehituslahendusi tutvustaval üritusel toimub tuleviku ehituslahendusi kajastav konverents ja ehitusteemaline mess (osalevad ehituse, infrastruktuuri, puidutööstuse, ehitus- ja interjöörimaterjalide ning ehitustehnoloogiate ettevõtted). Aset leiab ka menukas kohtumiste üritus, kuhu oodatakse rohkem kui pooltuhat osalejat enam kui 50 riigist.

Euroopa ettevõtetele on osalemine tasuta.

Lisainfo ja registreerumine kuni 18. maini aadressil https://buildings2019.b2match.io.

Cybersecurity Meetings in Occitanie 2019: küberjulgeoleku töötoad, näitus ja kohtumised 4. juuni 2019 Toulouse, Prantsusmaa Küberohud tekitavad vajaduse kaitsta organisatsioonide infrastruktuure ja andmeid. Küberjulgeoleku lahendused on turvalist majanduskasvu ja turvalisi tehnoloogiaid silmas pidades otsustava tähtsusega.

Küberturvalisuse üritus Prantsusmaal annab võimaluse tutvustada oma ettevõtte tooteid ning tutvuda võimalike äripartneritega.

Kontaktide loomise üritus toimub juba viiendat korda ürituse „Cybersecurity Meetings in Occitanie (CMO)“ raames. Üritus keskendub järgmistele teemadele:

hh hh hh hh hh hh hh

elektroonika, IT, telekommunikatsioon riskijuhtimine lairibaühenduse tehnoloogiad mobiilside sideprotokollid, koostalitlusvõime elektroonilised mõõtesüsteemid keskkonnariski ja -mõju hindamine

Lisainfo ja registreerumine B2B üritusele kuni 29. maini aadressil https://cybersecurityinoccitanie2019.b2match.io.

B2B üritusel osalemine on tasuta, aga eeldab registreerumist põhiüritusele.

50

eesti kaubandus-tööstuskoja TEATAJA I 3 / 2019

EMO Hannover 2019: suurim metallisektori mess ja kohtumised 16.–20. september 2019 Hannover, Saksamaa Maailma suurimal metallitööstuse messil on hea võimalus end kurssi viia sektori viimaste arengutega ning leida uusi ärivõimalusi ja -kontakte.

Viimati toimus mess 2017. aastal ja siis osales 2200 eksponenti ja 129 000 külastajat 160 riigist. Kohtumisüritustest võttis osa 298 osalejat 25 riigist.

Mess keskendub järgmistele teemadele: hh lõikamise ja vormimise tööpingid hh tootmissüsteemid hh täppisriistad hh automatiseeritud materjalivood hh arvutitehnoloogia hh tööstuselektroonika ja tarvikud Messi lisainfo: www.emo-hannover.de B2B üritusele registreerumine ja lisainfo aadressil www.emo-b2b.com. Registreerumine on avatud kuni 15. septembrini, ent tasuta saab seda teha kuni 31. juulini.

Pärast seda kuupäeva on osavõtutasu 250 eurot.

Keskmine kütusekulu 6,1–9,4 l/100 km ja CO2-emissioon 161–214 g/km.

Võimsuse vormid. Uus GLE. Uus GLE. Intelligentsem. Teadlikum. Võimsam. GLE on maastur, aga seda uuel moel.

Loevad sisemised väärtused. Digitaalsed ekraanid, parim viimistlus ning väljapeetud disain. Detailid, mis räägivad kvaliteedist. Uus GLE kehastab modernset luksust.

Nii teedel kui ka maastikul. Kohti on kuni seitse. Kõrgtehnoloogiline vedrustus ja enneolematu sõidumugavus. Võimsad, aga säästlikud mootorid.

Mercedes-Benzi maasturid. Võimsad. Igas mõttes.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

Üleinumtearledrmaitsed ikul s

Parimad puhtad Läänemere maitsed leiad alati Eckerö Line’i rootsi lauast, lisaks on meie laevakokad valinud parimaid palasid ka maalt ja metsast, põllult ja aiast.

Tule ja leia omad lemmikud meie hõrgutiste hulgast MS Finlandia pardal!

Paar päeva Helsingis Helsingis leidub häid söögikohti igale maitsele ja rahakotile, lisaks põnevaid kauplusi, kus eksootiliste toor- ja maitseainete valik silme eest kirjuks võtab! Ja ära unusta Helsingi turgusid oma rikkaliku valikuga! Avasta Helsingi maitsed, ühenda see pisikese puhkusega ja naudi Eckerö hotellipakette Helsingisse, hinnad al. 72€/inimene!

Lisainfo www.eckeroline.ee

Autoga Soome!

MS Finlandia pardal seilad mugavalt ka autoga – meie autopaketid on mõeldud kahele kuni viiele inimesele ja sõidukile, soodsate autopakettide hinnad al. 39€