Teataja august 2019

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. AUGUST-SEPTEMBER 2019

lk 10–12

KAS MAJANDUSKRIISI KUULUTAJATEL ON ÕIGUS? lk 16–17

ÜMBRIKUPALKA SAAVAD NII AJAKIRJANIKUD KUI KA MÜÜJAD lk 20–21

KAUBANDUSKODA EI TOETA VÄLISTÖÖJÕU PALKAMISE MUUDATUSI lk 22–23

EESTI AITAB AAFRIKAL SAADA MAAILMA DIGILIIDRIKS lk 42–43

VÄLISMAALT KOJU ETTEVÕTLUST EDENDAMA

Esplani juht

Kadi Metsmaa

tüürib ehitusvaldkonda digihüppe poole

Meil on parimad kontoritoolid.

Vaatamata ametikohale.

Vaata lisaks ajtooted.ee

AJ Tooted on loonud sisustuslahendusi juba üle 40 aasta ning meie valikust leiad tuhandeid tooteid, mis aitavad muuta töö veelgi meeldivamaks. Telli mugavalt lehelt ajtooted.ee või helista 600 270.

JUHTKIRI

Sisukord 4 Esplan toob ehitusse uusi trende 8 Koolituskalender 9 Lühidalt 10 Kas seisame majanduskriisi lävel?

13 Viis soovitust sotsiaalmeedias turundajale 15 Mida ootavad ettevõtjad uuelt ärihooajalt?

16 Ümbrikupalka saab keskmiselt 6% töötajatest 18 Konteineritest ehitatakse kodusid ja baare 20 Välismaiste töötajate palkamise reeglid muutmisel 22 Eesti aitab Aafrika maailma digiliidriks 24 Kesk-Aasias ootavad ärivõimalused 25 Tahad eksportida? Koda aitab!

26 Galerii: suvised liikmete üritused 28 Laulukooris koos kolleegidega 30 LEF Network ehk kuidas puidutööstuse ettevõtjad

Hiinas käisid

32 Chemi-Pharm kavatseb väljaspool Eestit

tehaseid avada

35 Koda kutsub Venemaale ärikontakte looma 36 Energialiidu olukord pakatab positiivsusest 37 Koolitused aitavad käitumist muuta 38 Valmis juhend kaugtöötajatele ja nende tööandjaile 40 Loomeettevõtjatel sihikul Soome turg 42 Kuidas kodumaale tagasitulnuid ettevõtlusse

meelitada?

44 EU-GIVE, paljutõotavate võimalustega projekt 47 Enterprise Europe Network

KAANEFOTO Kätri Beljajeva EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Kaur Orgusaar Tel: 604 0065 E-post: kaur.orgusaar@koda.ee

HEADE MÕTETEGA UUDE HOOAEGA

U

ut ärihooaega on alati meeldiv alustada heade sõnumitega. Koja liikmeskond on kasvanud 3300 liikmeni, mis teeb meist jätkuvalt suurima liikmeskonnaga ja mõjukaima ettevõtjate esindusorganisatsiooni Eestis. On hea näha suurt usaldust ning soovi aidata kaasa ettevõtluskeskkonna arendamisele. Aitäh teile!

Algaval hooajal on koja fookuses mitu teemat. Sügisel on lõpuni jõudmas äriseadustiku uuendamise ettevalmistused, nii et peaks valmima eelnõu, mille hindasime eelmisel aastal ebavajalikuks. Kuid mida on kord alustatud, seda enam peatada sageli ei saa. Oleme jätkuvalt arvamusel, et kehtiv seadus põhiosas toimib, on ettevõtjaile arusaadav ja õiguspraktikagi piisav. Isegi kui on olemas mõni lahendust vajav probleem, siis selleks ei ole vaja uut seadust kirjutada.

Jätkame aktiivset tööd riigihangete seaduse uuendamise juures ning seisame ka selle eest, et pankrotiõigusega seonduvad probleemid lahendatakse. Ka tööjõuprobleemid ei pääse meie töölaualt ning otsime võimalusi tööjõukriisi lahendamiseks. Seda nii haridussüsteemi kui ka välistööjõu piirangute muutmise abil.

Suvel, vaid mõned nädalad enne ärihooaja algust, kohtus koja juhatus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministriga, et mõista paremini meie valitsuse püüdlusi väliskaubanduses ning tutvustada liikmete ootusi. Nagu ikka, on 100 päeva liiga vähe, et viia ellu reaalseid muutusi. Seega võib ettevõtja praegu ainult loota, et järgnevad päevad, kuud või aastad toovad rohkem kasu ning mõistlikke otsuseid.

Taas korraldame ka noorte ettevõtjate tunnustamist ning jätkame nii palju kiitust saanud üritustega kui ka uute algatustega. Olge aktiivsed, lugege Teatajat ja jälgige meie tegemisi kaubanduskoja teistes kanalites!

MAIT PALTS Eesti KaubandusTööstuskoja peadirektor

MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Kristiina Rauts-Nõmmik Tel: 511 3302 E-post: kristiina@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

3

ETTEVÕTJA

Fotod: Maris Tomba

Esplani kontoriruumid Tallinnas Järvevana teel.

PROJEKTEERIMINE JA EHITUS

digirevolutsiooni lävel Esplan on üks Eesti konkurentsivõimelisemaid projekteerimisettevõtteid, mis on viimase nelja aastaga neli korda kasvanud ja paistab silma uute trendide Eestisse toomisega. Ettevõtte juht Kadi Metsmaa leiab, et digihüpe on ehituses praegu veel suhteliselt algusjärgus, kuid selle kiirenedes hakkab toimuma palju põnevaid asju, millest üks on kindlasti efektiivsuse kiire kasv.

T

eataja küsimustele vastab Esplani juht Kadi Metsmaa.

Projekteerimises on digitaalne revolutsioon veel olemata, kas see on tulemas?

Projekteerimise valdkond on praegu nii põnev, nagu oli telekommunikatsiooni valdkonnas enne Skype’i või panganduses fintech’ide tulles. Kui arvestada rahvastiku järelkasvu ning seda, kui palju on vaja uusi elamispindu, infrastruktuuri ja kõike muud, siis on järgnevad aastakümned globaalses perspektiivis täidetud kasvuga.

Neli aastat tagasi Esplaniga liitudes tulid personalivaldkonnast, millest selline karjäärimuutus?

Olen juba 15 aastat erinevaid juhirolle täitnud ja kui Esplan mind enda juurde kutsus, tundus see valikutest kõige põnevam. Ja tõesti, Esplan pakub praegugi huvitavaid kogemusi ning proovikive. Kuigi projekteerimine oli valdkonna mõttes täielik kannapööre, on erinevad juhtimisega seotud aspektid ikkagi üldiselt samasugused ning

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

mingeid probleeme see ei tekitanud.

Lisaks on minu personalijuhtimise taust Esplani arengusse kindlasti oma jälje jätnud – projekteerimine ja personalijuhtimine täiendavad üksteist suurepäraselt.

Võtad tihti sõna workplace happiness’i teemadel ja Esplan on üks Workplace Evolutionaries Estonian MTÜ ehk töökeskkonna visionääride ühingu asutajatest. Kuidas see projekteeri­ misega seostub?

Tihti arvatakse, et projekteerimine on ainult joonte paberile vedamine vastavalt kliendi soovile. Kuid praegu liigume kiiresti selles suunas, et nõustame kliente igakülgselt hoonete ja tööruumide planeerimisel ja loomisel.

Seda selleks, et lõppkasutajal, näiteks töötajal, oleks loodud keskkonnas hea tööd teha. Teaduslikult sisekeskkondade planeerimisele lähenedes saame mõjutada mitmesuguseid protsesse, alustades töö tulemuslikkusest kuni tööjõu voolavuseni välja.

Ka meie enda kontor on loodud nii, et tagatud oleks parim töökvaliteet ja

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsiooni­ juht

töötajate rahulolu. Kontorit planeerima hakates profileerisime oma töötajad ning ka töökohad, et mõista erinevate ametite vajadusi. Näiteks on keskendumist vajavad töökohad paigutatud kontori vaiksemasse külge, samal ajal kui projektijuhid on avatumas osas. Lisaks veel väikesi, kuid tähtsaid tähelepanekuid – alustades suuremast

Eesti on trendide mõttes pigem mahajääja, kuid oleme seadnud endale eesmärgi edendada Eestis tööelu ja -keskkonda ning suurendada teadlikkust.

Kadi Metsmaa

ETTEVÕTJA

Kadi Metsmaa usub, et teadlikult töökeskkonda planeerides saab mõjutada nii töö tulemuslikkust kui ka tööjõu voolavust.

Foto: Sven Tupits

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

5

ETTEVÕTJA Foto: Sven Tupits

Kadi Metsmaa märgib, et Esplani tulevik on põnev, sest ollakse digitaliseerimisest tulenevate muutuste keskel. ventilatsioonivõimsusest kuni koosolekuruumide valguse värvustemperatuuri muutmiseni välja.

Kust tulevad erinevad töökohtadega seotud trendid?

Peamiselt Ameerika Ühendriikidest, kus otsitakse igakülgseid võimalusi produktiivsuse suurendamiseks. Silma paistavad ka Skandinaavia maad, näiteks meie lähinaaber Rootsi, kus teooriaid ning trende kiiresti kasutusele võetakse.

Kuidas on Eestis lugu trendide järgi­ misega?

Eesti on trendide mõttes pigem mahajääja, kuid oleme seadnud endale eesmärgi edendada Eestis tööelu ja -keskkonda ning suurendada teadlikkust. See ei tähenda ilmtingimata kõikide trendide järgimist, vaid seda, et läheneme töökohtade loomisele teaduslikult. Selles on projekteerimis­ ettevõttel suur roll, sest õigesti projekteerides säästetakse raha ja aega ning saavutatakse parimad tulemused.

Esplan on viimaste aastatega kii­ resti kasvanud ja olete värvanud ka kolmandatest riikidest. Kuidas sellega läinud on?

Meil on õnneks ettevõtte kasvamine läinud suhteliselt valutult. Me ei ole pidanud kasutama värbamisettevõtteid, vaid Esplanis töötavad välismaala-

sed on meid ise leidnud. See on suur tunnustus meie tehtud tööle. Esplani esimene välismaalasest töötaja oli egiptlane, kes ei olnud enne Eestisse tulekut üldse reisinud, kuid praeguseks on ta ära teinud eesti keele B2 taseme eksami.

Meile on välistööjõud mitmekesisuse mõttes palju juurde andnud. Näiteks paljud noored otsivad ettevõtteid, kus juba on välismaalastest töötajaid.

Välismaalasel on julgem tulla ettevõttesse, millel on juba kogemusi teistest riikidest pärit töötajatega.

Millised probleemid on praeguste kontoripindade juures levinud?

Tihti on probleem halb akustika, mis võib häirida töötegemist, aga ka ruumide ebapraktilisus. Näiteks luuakse erinevaid „loova“ keskkonnaga koosolekuruume, mis on küll piltidelt vaadates huvitavad, kuid enamasti töötegemiseks ebamugavad ning tihti ei leia need laialdast kasutust.

Samuti on ettevõtted pidevas muutumises, kuid kahjuks unustatakse ära, et koos tööga peaks muutuma ka töökeskkond. Muidu hakkab keskkond pidurdama produktiivsust ning jääb ajale jalgu.

Milliseid kontoreid praegu luuakse ja milline on büroode tulevik?

Rõhk on rätsepatööna valmivatel lahendustel ja ettevõtte protsesside

40% tõhusamaks muutub projekteerimise

protsess, kui valmib Esplanis välja töötatav digitaalne abivahend Automated Design Coordination ehk ADC. 6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

ning kultuuri põhjalikumal analüüsil.

Küsimus ei ole selles, kas valida kabinetisüsteem või avatud kontor, oluline on mõista konkreetse ettevõtte eesmärke ja töömustreid ning kujundada keskkond sellest lähtuvalt. Produktiivsust toetav keskkond sünnib inseneride, arhitektide ja töökeskkonna strateegide koostöös.

See kõik algab varasest planeerimisest ning vajaduste kaardistamisest.

Kindlasti tuleks kontorit looma hakates küsida abi ekspertidelt.

Kuigi alguses võib tunduda, et see on ajaraiskamine ning kindlasti ka kulu, on hiljem kontori ümberehitamine kordades kulukam kui kohe alguses õigete lahendusteni jõudmine. Samuti on heas kontoris suurem tootlikkus ja inimesed palju rõõmsamad. Arvan, et tulevikus jõuame büroohotellideni, kus ettevõtted

Esplani kontoris saab muuta isegi valguse värvustemperatuuri olenevalt sellest, kas tahetakse luua hubast meeleolu või soodustada külma ja erksa valguse abil töö­ tegemist. Foto: Sven Tupits

ETTEVÕTJA tegelevad ainult oma põhitegevusega, kontori eest hoolitseb operaator.

See tähendab, et ettevõtja ei pea muretsema töökohtade sisustuse või ruumide kindlustuse pärast. Niimoodi saab keskenduda põhitegevusele.

Küsimus on lihtsalt teenuste hindades.

Eestis on ligi poolteist tuhat projek­ teerimisega seotud ettevõtet, kuidas olete suutnud Eestis olla ühed konku­ rentsivõimelisemad?

Oleme olnud head ning usaldusväärsed partnerid ja pakume kliendile mitmekülgseid lisandväärtust andvaid teenuseid, stabiilsust ja garantiisid, mida tihti väiksemad tegijad pakkuda ei suuda. Kvaliteedimärk on ka tänavu täitunud 30 tegutsemisaastat, mis on Eesti mõistes väga pikk aeg.

Kuidas praegu ehitusturul läheb?

Ehitusturul hakkab taastuma tavapärane majanduskasv, mis tähendab võrreldes eelnevate aastatega mõningat stabiliseerumist.

Projekteerimisturul on jätkuvalt põnevaid objekte ning tööd jätkub.

Meie puhul mängib rolli ka see, et töötame tugevate arendajatega ning tegeleme suurte hoonete ja projektidega. Eesti turu omapära on see, et ükski ettevõte ei oma suurt osa turust, samuti ei ole siin suuri välismaiseid projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid, mis oleksid kindlad suuna­ näitajad.

Milline on Esplani tulevik?

Esplani tulevik on kahtlemata põnev, oleme digitaliseerimisest tulenevate

muutuste keskel. Kaugemas tulevikus liigub tehniline joonestamine aina rohkem riikidesse, kus tööjõud on odavam. Sellega seoses muutume ka meie rohkem tarkadeks konsultantideks ning oleme tellijale ja ehitajale projekteerimise juures partneriks.

Meie tugevus on see, et me näeme suurt pilti, mida on teiste riikide suurtel organisatsioonidel tihti raske näha ning see annab konkurentsieelise ka tulevikus.

Samuti töötame praegu digitaalse abivahendi kallal (Automated Design Coordination ehk ADC), mis on maailmas ainulaadne ja võimaldab projekteerimise protsessi paremini juhtida, muutes selle kuni 40% tõhusamaks.

Näeme selle vastu suurt huvi näiteks Kagu-Aasiast.

Esplan numbrites hh 1989. aastal asutati

Eesti-Soome ühisettevõttena.

Selleks oli vaja Nõukogude Liidu eriluba.

hh 30 aasta jooksul on tehtud

864 projekti.

hh 2012. aastal tunnustati Eesti konkurentsivõimelisima projekteerimisettevõtte tiitliga.

hh 1,5 miljonit eurot oli 2018. aastal käive.

hh 40 töötajat. hh 15 424 m2 brutopinda on

suurimas projekteeritud hoones – Kääriku spordikompleksis. Hooneid ja rajatisi on Käärikul 12 ja planeerida tuli 199 300 m2 suurune maa-ala.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

7

KODA KUTSUB OSALEMA

OOTAME SIND ÜRITUSTELE!

KONTAKTIDE LOOMINE 11. september 2019 Sri Lanka sihtturuseminar ja kohtumised Sri Lanka ettevõtetega 11. septembril külastab Eestit Sri Lanka äridelegatsioon. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab sel puhul algusega kell 10.00 äriseminari, kus antakse ülevaade Sri Lanka ärikliimast ja poliitilistest arengutest ning Eesti ettevõtjate võimalustest sellel turul.

Koht: Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel, Toompuiestee 27, Tallinn Hind: tasuta, vajalik eelregistreerimine Info: Kaire Luuk, kaire@koda.ee, 604 0083 13. september 2019 Kohtumine Läti puiduettevõtjatega Tartus 13. septembril kella 9.30–12.30 oled oodatud kohtumisele Läti puiduettevõtjatega, kes soovivad leida Eestist koostööpartnereid. Saabuva äridelegatsiooni komplekteerib Läti Kaubandus-Tööstuskoda. Kohtumine lõpeb Eesti ja Läti ettevõtjate ühise einega.

Koht: Spark Demo, Narva mnt 3, Tartu Hind: tasuta, vajalik eelregistreerimine Info: Toomas Hansson, toomas@koda.ee, 744 2196

KOOLITUSED 10. spetember 2019, esimene moodul Kuidas jõuda tootearendusest jaeketti?

Kuidas teha tootearendust nii, et jõuda oma toodetega edukalt ja kiiresti jaekettidesse? Seminaril kuuled riskidest, mis kaasnevad jaekettides müümisega, ning ka seda, kuidas toodet turundada nii, et see jääks poeriiulile pikalt püsima.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 98 € + km, mitteliikmele 196 € + km Info: Aleksandra Kriventsova, aleksandra@koda.ee, 604 0079

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

11. september 2019 Riigihangete seaduse vaidlustus- ja kohtupraktika arengud Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Advokaadibüroo KPMG Law korraldavad lühiseminari, keskendudes praktilistele küsimustele vaidlustus- ja kohtupraktikas ning korrigeerimist vajavatele murekohtadele riigihangete seaduses.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: koja liikmele ja KPMG Law kliendile 45 € + km, teistele 90 € + km Info: Marju Männik, marju@koda.ee, 604 0077

MUUD SÜNDMUSED 10. september 2019 Juhtide Klubi: disainmõtlemine Septembrikuises Juhtide Klubis räägime, mille poolest erineb disainmõtlemine ärilisest mõtlemisest, miks saab koosloome arendustegevuse oluliseks osaks ja kuidas kõige selle juures on disaineri roll muutunud.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 20 € + km, mitteliikmele 40 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092 13. september 2019 Inspiratsioonihommik Esplanis: individuaalne lähenemine personalitöös – võimalik või mitte?

Kas kiiresti kasvavas organisatsioonis on juhil, tiimijuhil või personalijuhil võimalik säilitada töötajate haldamisel personaalsus? Milliseid vahendeid on võimalik kasutada, et teada saada 50, 500 või 1000 töötajaga ettevõttes iga inimese tugevusi, arengukohti, motiveerivaid ning stressi tekitavaid tegureid? Miks on individuaalse lähenemise säilitamine personalitöös vajalik? Nende küsimuste üle arutame Eesti ühe juhtiva projekteerimisettevõtte Esplani näitel.

Koht: Esplani kontor, Järvevana tee 7b, Tallinn Hind: liikmele 20 € + km, mitteliikmele 40 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092 Kõikidele sündmustele tuleb end eelnevalt registreerida!

Vaata kõiki sündmusi www.koda.ee/sundmused.

LÜHIDALT

Välismaalaste seaduse muutmine suurendab bürokraatiat ega täida eesmärki Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-­ Tööstuskoda saatsid siseminister Mart Helmele ühise kirja, kus kritiseerivad plaanitavaid välismaalaste seaduse muudatusi. Planeeritav välismaalaste seaduse muudatuste eelnõu on tehtud kiirustades ja analüüsita ega aita mõistlikul viisil vähendada välismaalaste Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist.

Näiteks peatöövõtjad, kes ise küll võõrtööjõudu ei rendi, kuid keda eelnõu sõnastuse kohaselt saaks liigitada kasutajaettevõtjateks, peaksid eelnõu järgi hakkama alltöövõtjate eest vastutama, asudes kontrollima teise ettevõtte poolt välismaalastega sõlmitud lepinguid ja maksude tasumist. Seda on neil aga sisuliselt võimatu teha.

Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul ei ole praegune eelnõu kvaliteetne. Eelnõu eesmärgi saavutamiseks on mõistlik õigusloome protsessiga alustada otsast peale – esimese sammuna tuleks koostada väljatöötamiskavatsus, mis praegusel eelnõul puudub. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt tuleb üldreeglina enne iga eelnõu see aga koostada.

Pensionifondide investeeringud Eestisse kasvavad 2019. aasta teises kvartalis kasvas pensionifondide Eestisse investeeritud varade hulk 72 miljoni euro võrra, moodustades fondide koguvaradest 14,13%.

Kasvu vedasid peamiselt Swedbanki suurenenud investeeringud.

Fondide Eesti investeeringute osakaal on 2019. aasta II kvartaliks saavutanud senise parima tulemuse, kasvades võrdluses eelmise kvartaliga 1,21 protsendipunkti. 96,5% kasvust moodustasid Swedbanki pensionifondide investeeringud, mis ületasid 70 miljoni euro piiri.

Kõikide pensionifondide varade väärtus on praegu 4,4 miljardit eurot, millest Eestisse on investeeritud üle 616 miljoni euro.

Pensionifondide Eestisse investeeritud varade osakaal rekordtasemel 16,00% 12,61%

14,00% 11,05%

12,00% 9,59%

10,00% 8,00% 6,00%

12,06%

14,13% 13,43% 12,92%

5,48%

6%

5,69% 5,56%

6,62%

7,51%

5,01%

4,00% 2,00% 0,00%

2016 2016 2016 2016 2017 2017 2017 2017 2018 2018 2018 2018 2019 2019 I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv

Pensionifondide investeeringud Eestisse (osakaal protsentides)

Valmis uus töötervishoiu ja -ohutuse juhis kaugtöötajatele Kaugtöö võimaldamisel peavad tööandjad töötervishoiu ja -ohutuse seisukohast arvestama, et ka kaugtööd tuleb teha ohutult ning kaugtöö tegemisel peab töötaja täitma töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid.

Kuna kaugtöö puhul tehakse tööd väljaspool tööandja territooriumi, on tööandjal keeruline kontrollida, milline on töötaja tegelik töökeskkond ning kas töötaja järgib töötamisel töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid.

Seetõttu ei teadvusta tööandjad ja töötajad sageli, millised kohustused ja õigused selle töövormi kasutamisega kaasnevad, ega aima, mida nad peaksid kaugtöö kokkuleppe sõlmimisel omavahel läbi rääkima.

Sotsiaalministeeriumis koostatud juhend selgitab töösuhte osapooltele, kuidas on võimalik tagada ohutus kaugtöö korral. Tegemist on soovitusliku juhendmaterjaliga ning selle järgimine ei vabasta seaduse täitmisest.

Juhendi leiab aadressilt www.tooelu.ee /et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonnakorraldus/Kaugtoo.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

9

MAJANDUS

3,3% kasvab Eesti

majandus tänavu, prognoosis Eesti Pank.

Järgmise aasta majanduskasvu prognoos on 2,1%.

Majanduse jahtumine ei vii tingimata kriisini Eesti majandus näitas mullu üheksandat aastat järjest positiivset kasvu ja aina keerulisema väliskeskkonna kiuste püsis positiivne hoog ka tänavuse aasta esimesel poolel. Praegu võib üsna kindlalt öelda, et detsembris saab täis kümme aastat järjestikust majanduskasvu. Skeptikuid huvitab aga vaid üks – millal see kõik kokku kukub?

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

Foto: Scanpix

MAJANDUS mööda läinud, sest meie ettevõtjad ei ole neisse väärtusahelatesse kaasatud.

Selliseid näiteid võib leida veel. Nende kõigi puhul on aga lisaks üks ühine negatiivne faktor – need tekitavad ettevõtjates, investorites ja ka tarbijates palju ebakindlust ja selgusetust tuleviku osas. Ja selle eest ei pääse keegi, kes soovib globaalsest majandussüsteemist osa saada.

Majanduse jahenemine jõuab Eestisse

Praeguseks on selge, et Eesti majanduskasv aeglustub. Osaliselt on see tingitud just ümbritseva keskkonna ettevaatlikumaks muutumisest. Iga suurema investeeringu või kulutuse eel mõeldakse põhjalikumalt selle tasuvuse üle, otsused venivad ja ühes sellega muutub nõudlus kõikjal (sh Eestis) väiksemaks. Seda trendi on juba mõnda aega kinnitanud Euroopa Komisjoni küsitlusandmed, kus ettevõtjad hindavad oma konkurentsipositsiooni varasemast nõrgemaks ning annavad teada vähenevatest tellimustest erinevatel turgudel. On siiski vähetõenäoline, et selliste globaalsete mõõtmetega teemade korral (näiteks kaubandussõda, Brexit) lastakse asjad sinnamaale, kus kriisist enam pääsu pole. Oma rolli mängivad siin kindlasti ka maailma juhtivad keskpangad, kes lasevad ennast järjest enam mõjutada üldisest poliitilisest tahtest ja pakuvad vajadusel rahapoliitika leevendamise näol majandusele taas hingamisruumi.

Eesti tugevus on ka me nõrkus

KRISTO AAB LHV majandusanalüütik

K

eskkond meie ümber on muutunud üha pingelisemaks. Uudistest võib iga päev lugeda murettekitavaid sõnumeid nii lähemalt kui ka kaugemalt. Eesti on väike ja avatud majandusega riik ning meie heaolu sõltub väga suurel määral meie kaubanduspartnerite käekäigust.

Maailma suurriikide kemplemine imporditariifide üle jääb meie jaoks pisut kaugeks, sest majanduslik side nende riikidega ei ole just väga tugev.

Ka hiljuti Euroopat raputanud autotööstuse probleemid on meist enamjaolt

Suurim väline oht Eesti majandusele lasub paradoksaalsel kombel ühes meie tugevuses. Eesti majandus on üles ehitatud tuginedes Põhjamaade pankadele, kes kontrollivad suurt osa siinsetest rahavoogudest. Kümnenditaguse kriisi ajal oli just Rootsi ja Soome pankade tugevus see, mis hoidis meid veelgi hullemast. Nüüd oleme aga olukorras, kus Rootsis on majandusaktiivsus viimaste aastate madalaimal tasemel ja kinnisvaramull on hakanud õhust tühjaks jooksma. See võib oluliselt mõjutada sealsete pankade finantstervist. Põhjamaade pangad rahastavad ennast peamiselt rahvusvahelistel rahaturgudel ja ka väiksem

Olemasolevaid ressursse arvestades on majanduskasv olnud liiga kiire.

Kas kriis on tulekul?

Sergei Bogatenkov Admiral Markets AS juhatuse esimees

Kriis tuleb. Kuigi ühelt poolt kardetakse potentsiaalsest kriisist rääkida, oleme jõudnud etappi, kus reaalsus tekitab paratamatult murelikku reaktsiooni. Minevikus tehtud vigade kordamine ja senisel kursil jätkamine toob minu hinnangul kaasa languse ja halvimal juhul, erinevate tegurite koosmõjul, isegi sellise ajaloost tuntud stagnatsiooni, mida Jaapan mäletab kadunud kümnendina.

Tark on valmis olla Positiivne majandustsükkel kestab pärast viimast suurt langust juba kauem kui kümme aastat ja varasemate languste kogemuse põhjal on tark olla kriisiks valmis. Konservatiivselt oma finantsinstrumente ja -varasid ümber hinnates on võimalik ette valmistada oma võimekust kriisi ajaks ning sellest väljumisel.

Kriisi tulekule viitavad mitmed asjaolud: negatiivse tootlusega investeeringute mahu kasv, riikide hoogustunud laenamine, negatiivse intressiga hoiuste jäägid pangas, metalli ja nafta hinna langus ning kallinev kulla hind.

Samuti mõnede riikide viimase kvartali majanduslangus. Kõik see toimub ajal, mil äritegevus vajab edasiseks kasvuks stabiilsust, et kohaneda ja toime tulla rahvusvahelist majanduskeskkonda mõjutavate poliitiliste otsustega.

Kriisi ei tohi karta Loomulikult tuleb tegutseda selle vältimise suunas. Pangad peavad käituma vastavalt keskpankade ootustele, et otsida võimalust edasiseks laenamiseks õigustatud hinnaga.

Samas kaasnevad kriisiga alati võimalused, mida peaks enda kasuks tööle panema. Soovitan juba praegu ära märkida asju, mille suhtes tekib isiklik ärihuvi, mis on ülehinnatud või mille vastu on suur nõudlus, ja püüda leida võimalust oma plaani teostamiseks.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

11

MAJANDUS

krahh kohalikul kinnisvaraturul võib kõigutada investorite usku pankade vastupanuvõimesse ja edukusse ning seeläbi vähendada nende rahakaasamise võimekust turgudel.

Lisaks on Põhjamaade majandus rohkem seotud nii USA, Aasia kui ka Ühendkuningriigi majandusega ning seepärast võivad ka ootamatud pöörded USA ja Hiina kaubandustüli või Brexiti asjus investorite meelsust mõjutada. Kui Eestis tegutsevate pankade Rootsi emapankade rahakaasamise võimekus väheneb, on üsna selge, et rahakraane hakatakse kinni keerama ka muudes piirkondades. Eestis on pankadevaheline konkurents seoses kahe suure panga lahkumisega jäänud niigi hõredaks. Kui ka alles jäänud turuliidrid peaksid reaalsektorile rahapakkumist vähendama hakkama, siis võib meie laenudel põhinev majandus kiiresti hätta sattuda.

Üleliigne õhk lastakse välja

Kui jätta kõrvale ettearvamatud poliitikud ja närvilised investorid, siis võib käimasolevast majanduse jahenemisest leida ka üsna tavapärase majanduse tsüklilise toimimise jälgi. Kiirele kasvule peab järgnema aeglasem kasv või isegi mõningane langus, et üleliigne õhk majandusest välja lasta. See kehtib ühtemoodi nii rahvusvahelisel tasandil kui ka igas väiksemas majandussüsteemis eraldi.

Ka Eestis on majandus kasvanud viimastel aastatel kiiremini, kui oleks pikaajaliselt jätkusuutlik. Tootmise rakendatus on jõudnud uute rekorditeni ja tööjõudu napib juba olemasolevate tellimuste täitmiseks, rääkimata tegevuse laiendamisest. Kokkuvõttes tähendab see, et olemasolevaid ressursse arvestades on majanduskasv olnud liiga kiire. Oleme kasvanud n-ö laenatud ressursside arvelt (näiteks välistööjõud) ja see ei saa lõputult kesta. Pikemas perspektiivis võib siin näha teist ja võib-olla suurematki ohumärki Eesti majandusele. Eesti on väike riik suhteliselt väheste ressurssidega ja mingil hetkel seab see kasvule selged piirid ette. See ei tähenda tingimata traditsioonilist kriisi koos majanduslanguse ja kõige kaasnevaga, kuid võib tekitada majanduses pikaajalise stagnatsiooni ehk paigalseisu. Selle ärahoidmiseks on vältimatu teha tarku investeeringuid majanduse ja eriti tööstuse kvaliteedi parandamiseks. Automatiseeritud-digitaliseeritud tööstus võimaldab inimestel tegeleda suurema lisandväärtusega tegevustega ning jätta lihtsakoelisemad ülesanded robotseadmetele. Vaid nii on mõnda aega võimalik edasi kasvada ka oma piiratud ressursi (tööjõud) tingimustes.

–0,1% kahanes Saksamaa SKT tänavu

II kvartalis võrreldes I kvartaliga, teatas Eurostat. Sama palju kahanes II kvartalis ka Rootsi SKT. Selge on see, et järgmise üleilmse kriisi puhkemise korral ei jää ka Eesti sellest puutumata. Saame vaid olla paremini valmis selleks, mida kogemuste põhjal juba oskame oodata. Ja seda me ka oleme – ettevõtjad on mitmekesistanud oma sihtturge, pangad on karmistanud laenuandmist ja inimeste säästud suhtena kohustustesse on kasvanud. Kriis lööb aga tavaliselt sealt, kust seda oodata ei oska. Ja selleks, et see ei lööks meid meie endi seest, tuleb ennekõike säilitada kainet mõistust ja tasakaalukust ning teha tulevikku vaatavaid tarku otsuseid.

12

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

Kas kriis on tulekul?

Rain Hallikmäe Skanton Kinnisvara juhatuse liige, kinnisvaramaakler Seda küsimust kuulen ma vähemalt korra nädalas. Majanduses on ikka tõusud ja langused. Praegune tõus on kestnud tavapärasest tsüklist kauem ja seetõttu saan aru, miks inimesed on murelikud. Kui me vaatame, kuidas on viimase viie aastaga kasvanud kinnisvarahinnad ning tehingute arv, siis jah, tõesti, praegu on buum. Eriti aktiivselt müüakse uusarendusi. Osaliselt ka sellepärast, et uue ja vana kinnisvaraobjekti hinnavahe on kohati väga minimaalne ja loomulikult eelistatakse sellisel juhul uut kinnisvara.

Kui me võrdleme viimast buumi praegusega, siis kindlasti on praegu turg rohkem reguleeritud ja kriisiks ollakse paremini valmis. Õnneks on suured pangad tugevasti karmistanud laenutingimusi. Ühel päeval see kindlasti tuleb Vastusele, kas kriis on tulemas, pean vastama, et jah, ühel päeval see kindlasti tuleb. Praegu ei tea keegi kindlalt, kas see juhtub aastal 2020 või hiljem. Tänavu kinnisvaraturul suuremaid muudatusi oodata ei ole. Turg pigem stabiliseerub ja suuremat hinnatõusu kindlasti ei tule. Ei ole reaalne, et homme hakkavad Eestis kinnisvarahinnad äkki langema, see on pikem protsess ja sõltub paljudest faktoritest.

Praegu on kõik nooled erinevates sektorites rohelised ja suunaga ülespoole. Esimesed ohumärgid on õhus siis, kui uusarenduste müük väheneb, langetatakse hindu, tehakse kampaaniaid jne. See avaldab lühikese viitega mõju n-ö järelturule, mis konkurentsis püsimiseks peab samuti hakkama hindu korrigeerima.

Mida ma soovitan jälgida?

Skandinaavia turgu ja nende panku, kuna Eesti majandus on tugevalt seotud just Rootsi pankadega. Rootsi kinnisvaraturg on viimastel aastatel olnud äraootaval positsioonil ja praegu on seal tunda ärevust. Kriis ei saa alguse Eestist, vaid väljastpoolt. Tasub jälgida, mida teevad börsid – kui seal on kaua nooled allapoole, tasub laiemat pilti vaatama hakata.

Kriis kindlasti ühel päeval tuleb, kuid kui suur see tuleb ja millal, on puhas spekulatsioon.

Pikas perspektiivis on kinnisvara alati hea ja kindel investeering.

Mõtle ainult hoolega läbi, mida sa ostad, kuhu sa ostad ja mis eesmärgil ostad.

KOGEMUS

5

NÄPUNÄIDET FACEBOOKIS REKLAAMIMISELE Kas sinu Facebooki reklaamid ei too piisavalt müüki? Madis Birk, üks parimaid sotsiaalmeedia reklaamieksperte, tutvustab, mida ta on õppinud Facebookis sihtrühmale suunatud reklaamidest. Selleks analüüsis Madis üle tuhande Facebooki ja Instagrami kampaania.

MADIS BIRK sotsiaalmeedia­ turunduse asjatundja

Madise 5 soovitust 1. Sihtrühmale reklaami suunamine on kõige olulisem

internetis on nende kohta palju infot.

Facebookis vana kooli stiilis turundamine on nagu liiva müümine kõrbes.

Mis on nüüdisaegne turundus? See ei ole massreklaam ega rämpspostitus. Sa pead teadma, kellega sa räägid, enne kui saad talle midagi sisukat ja konkreetset öelda.

3. Tee uurimustööd ostja persooni loomiseks

Kõigepealt tuleb aru saada, et sihtrühmale reklaami suunamine on sinu Facebooki reklaamikampaania kõige olulisem osa.

Miks? See on tingitud sellest, et isegi keskpärane reklaam tagab sulle müügi, kui reklaami näidatakse õigele inimesele õigel ajal. Kuid isegi universumi parim reklaam ei taga müüki, kui seda näidatakse valele inimesele. Nii lihtne see ongi.

Nii saad sihtida oma reklaami otse „otsijatele“. Pean silmas inimesi, kes sinu toodet või teenust otsivad. Kõige parem on alustada sihtrühmaga, mis on sinu jaoks edukas. Selleks kasutaksin järgmisi vahendeid: hh Page Insights ja Audience Insights Section (Business Manager’is) hh Audience Breakdown function (Ads Manager’is) hh Google Analytics ja Google Keyword Planner hh Valdkonnaspetsiifilised veebilehed

2. Alusta ideaalse kliendi määratlemisest

4. Alusta Lookalike’i sihtrühmale sihtimisega

Tee seda enne, kui asud kõige muu kallale. Määratle enda jaoks ideaalne klient enne kampaania käivitamist ja enne kampaaniatüübi valimist. Ideaalse kliendi määratlemise all pean silmas ostja persooni loomist. Selleks guugelda ostja persooni loomise juhendeid –

Isegi kui oled uurimustöö edukalt läbi viinud ja loonud ostja persooni, võtab huvipõhine sihtimine aega. Seetõttu alusta mugavuse ja käivituskiiruse pärast Lookalike’i sihtimisega ja loo hiljem huvipõhise sihtimisega kampaaniaid.

Lookalike tähendab sihtrühma, kel on sinu praeguste ostjatega sarnased huvid ja harjumused.

Kui näitad oma reklaami ainult Eestis, soovitan kasutada laiapõhjalist Lookalike’i. See tähendab kümneprotsendilise Lookalike’i sihtrühma kasutamist, kuna vastasel juhul on su uus sihtrühm liiga väike.

Isegi universumi parim reklaam ei taga müüki, kui seda näidatakse valele inimesele.

5. Kohanda Lookalike laiade huvidega sihtrühmale Kui järgid ülaltoodud näpunäiteid, siis alustad Lookalike’i sihtimisega enne huvipõhist sihtimist. Siinkohal veel üks näpunäide, kui hakkad Lookalike’i sihtimiselt järk-järgult minema üle huvipõhisele sihtimisele. Kohanda ja sihi Lookalike laiapõhjaliste huvidega sihtrühmale. Laiapõhjalised huvid on sellised, mis köidavad miljoneid inimesi.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

13

NOOR E T T E V Õ TJ A 2019 O T S I M E N O O R T, E D U K A T J A V I S I O O N I G A E E S T I E T T E V Õ T J A T, K E D A P R E M E E R I D A 5000 EURO J A KUULSUSEGA. K ANDIDEERI WWW.KODA .EE / E T/MEI S T/NOORE T TEVOTJA

KÜSIME ETTEVÕTJALT

MIDA OOTATE UUELT ÄRIHOOAJALT? Ootan Eesti ligipääsetavuse paranemist.

Ootan riigilt stabiilsust.

PILLE POKK AS-i Sangaste Linnas juhatuse liige

VERNI LOODMAA Premier Hotels OÜ juhatuse liige Turismitööstuse esindajana ootan Eesti ligipääsetavuse paranemist ja otselendude arvu suurenemist.

Loodan, et algab töö rahvusvahelise konverentsikeskuse loomiseks. See on tähtis kogu Eestile.

Pean oluliseks, et maksukoormus ei tõuseks, sest see aitaks säilitada ettevõtjate investeerimisvõimet nii inimestesse kui ka põhivara kaasajastamisse. Ootan põnevusega meie suurima turismipartneri Soome turistide külastuste langustrendi pöördumist kasvule.

Tartlasena loodan, et enam välisturiste leiab tee Tallinnast väljapoole ning Tallinna–Tartu maantee väljaehitamine neljarajaliseks jätkub hoogsalt.

Mõistagi usun, et hotell Sophia ja restoran Fii jätkavad senisel heal kursil. Teeme selleks oma meeskonnaga palju tööd.

Uuel ärihooajal on Sangaste Linnase peamine eesmärk siseneda uutele eksporditurgudele. Praegu töötame aktiivselt nii Venemaa kui ka Aafrika ja Aasia turgudega. Tahame sinna jõuda nii traditsiooniliste Heleni toodetega kui ka uue funktsionaalse Helde tootesarjaga, mis valmis 2018. aastal koostöös Tartu ülikooli teadlastega ja teadusasutusega BioCC OÜ.

Meie prioriteet on pidev tootearendus ja valmidus pakkuda erinevatele turgudele just kohalike inimeste maitseeelistusi arvestavaid tooteid. Plaanime ka Eesti turu jaoks Helde sarja edasi arendada ja tuua järgmisel hooajal turule kaks-kolm uut toodet. Usume, et algav ärihooaeg pakub palju uusi võimalusi ja edukaid koostööprojekte.

Foto: Scanpix

AADU JUHKENTAL

AS-i Eesti Vanglatööstus juhatuse liige

Eesti Vanglatööstuse strateegiline eesmärk on kinnipeetavates tööharjumuste kujundamine ning neile uute tööalaste oskuste andmine. Selleks korraldame tootmist Viru, Tartu ja Tallinna vanglas, kus püüame pakkuda kinnipeetavatele vanglavälise töökorraldusega võimalikult sarnast töökeskkonda. Pakume eelkõige oskustööd, kuna see peaks soodustama nende võimalusi leida pärast vabanemist tööd.

Algavalt ärihooajalt ootame ennekõike seda, et firma töökorralduses tehtud muudatused vilja hakkaksid Prioriteet kandma ja selle kaudu paraneksid ka meie võimalused oma strateeon pidev eesmärke täita. Loodame, tootearendus. etgilisi pinged maailmamajanduses ei kulmineeru suuremaks majanduskriisiks, mis omakorda tooks kaasa meie klientide ostuvõime languse. Eesti riigilt ootame siinse ärikeskkonna ettevõtja­ sõbralikumaks muutmist ning stabiilsust.

Ootame EAS-ilt suuremat panust tööstuse ja tootmise digitaliseerimisse ja robotiseerimisse. taftingvaipu tootva Valley OÜ See lahendaks meil paljud probleemid, eelkõige asutaja ja omanik tööjõu küsimuse, ja aitaks meil püsida konkurentsis. EAS-il puuduvad meetmed tööstusrobotite soetamiseks, millest võib ka aru saada, sest kõigile ei jätku niikuinii ja see tekitab ebavõrdse konkurentsi.

Paraku on teistes Euroopa Liidu riikides toetuste jagamisel teised põhimõtted ja see teebki meie olukorra raskeks, sest konkureerime ühisel turul. Näiteks saavad meie konkurendid Hispaaniast ja Portugalist 70% ulatuses toetust uute moodsate seadmete ostmiseks. Nii et kui meie ostsime oma raha eest Ootan ebavõrdse ühe keskmise taseme masina, konkurentsi siis nemad soetasid riigiabi

lõpetamist.

INGAR METSATALU

toel korraga neli viimase peal mudelit.

Me ei tunne, et oleks vaja niivõrd palju turundusega seotud toetusi, turgude leidmise ja laiendamisega saame ise hakkama.

Sama lugu on ka võõrtööjõu kvootidega.

Teadagi püsib meie ehitussektor, põllumajandus ja üha enam ka tööstus Ukrainast saabunud võõrtööjõu õlgadel. Avalik saladus on, et ukrainlased on jõudnud siia Poola vahendusfirmade abil ja nad ei oma Eesti riigi lühi- või pikaajalist tööluba.

Sellega lähevad ka nende pealt makstavad miljonite eurode suurused maksud Poola riigile. Meie ajutise võõrtööjõu kvoot, 1315 inimest aastas, on selgelt ajale jalgu jäänud. Kvooti tuleks suurendada, sest ukrainlased jõuavad siia niikuinii.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

15

TULIPUNKTIS

PALK ÜMBRIKUS EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT

S

elleks, et välja selgitada, kui levinud ja muutunud on ümbrikupalkade maksmine Eestis, on Eesti Konjunktuuriinstituut alates 2008. aastast regulaarselt elanikke küsitlenud. Aastatel 2008–2018 on ümbrikupalga saajate osakaal varieerunud, kuid 2018. aasta kohta saab järeldada, et osakaal on langenud: ümbrikupalka sai 5–8% töötajatest. Võrdluseks võib tuua, et 2008. aastal sai ümbrikupalka keskmiselt 10–14% töötajatest.

Foto: Shutterstock

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring näitas, et kuigi ümbrikupalga saajate arv on aastatega vähenenud, sai 2018. aastal ümbrikupalka keskmiselt 6% töötajatest. Eelkõige oli levinud legaalse ja illegaalse töötasu kombinatsioon. Keskmiselt moodustas ümbrikupalk aasta netosissetulekust 36%.

Mullu vähenes oluliselt ümbrikupalgaga rahulolematute arv 50%

30%

20%

10% 2004

2006

2008

2010

2012

Rahulolu ümbrikupalga saamisega 2004–2018 (% ümbrikupalga saajatest)

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

2014

2016

rahul

2017

ükskõik

2018

ei ole rahul

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

40%

TULIPUNKTIS Ümbrikupalgad on otseselt seotud töötasude väljamaksetega sularahas. Kõigist ümbrikupalga saajatest sai 2018. aastal 69% töötasu kätte osaliselt sularahas ning 17% ainult sularahas.

Samas on ühiskonna üldine hoiak ümbrikupalkadesse jätkuvalt tauniv, sellist käitumist peetakse ebaausaks ning tuntakse muret sotsiaalsete tagatiste suhtes.

Pensionäride seas palju musta raha saajaid

Ümbrikupalka sai iga teine oma põhitöökohal, 44% ümbrikupalga saajatest lisatöökohal ning 6% ümbrikupalga saajatest sai seda mitmel töökohal. Seejuures saab välja tuua, et teistest sotsiaal-demograafilistest gruppidest erinesid vanaduspensionärid, nimelt oli 65–74-aastaste vanusegrupis väga suur nende osakaal (58%), kes said ümbrikupalka nii põhitöökohal kui ka täiendava töötamise eest. Seega jäetakse pensioni saades töötasude pealt maksukohustused täitmata ning siin võib põhjuseks olla ka uus tulumaksuvaba miinimumi süsteem. Võrreldes varasemate aastatega on vähenenud ümbrikupalga saamine põhitöökohal ning see on jäänud üha rohkem lisatöö tasustamise vormiks.

Ükskõik, kas palk tuleb ümbrikus või mitte

Kui varem on ümbrikupalga saajad väljendanud konkreetsemalt oma rahulolu või rahulolematust varjatud töötasu saamise suhtes, siis 2018. aastal kasvas hüppeliselt nende osakaal, kelle jaoks oli ükskõik, kas saada töötasu illegaalselt või mitte.

Oluliselt on vähenenud nende osakaal, kes ei ole ümbrikupalga saamisega rahul, ning nende arvel on suurenenud nii rahulolu kui ka ükskõiksus, kas saada ümbrikupalka või mitte.

Rahulolu põhjendatakse eelkõige sellega, et maksude maksmata jätmise arvel saab palgaraha rohkem, ning sellega, et ümbrikupalk on paindlikum palgavorm, st raha saab kiiremini kätte (kas kohe pärast tööülesannete sooritamist või siis enne ametlikku palgapäeva, kui tegemist on kombineeritud töötasuga: osa ametlikult ning osa varjatult).

Neile, kes polnud ümbrikupalgaga rahul, oli vastumeelne kaotada sotsiaalsetes garantiides (pension, haigushüvitised), lisaks ka puhkusetasudes ja tööstaažis (kui pole ametlikult tööle vormistatud). Samuti märgiti, et maksudest kõrvalehoidmine on kuritegelik. Rahulolu oli suurem alla 30-aastaste seas ning rahulolematuid oli eelkõige pensioniealiste hulgas

Neis ametites saadi 2018. aastal ümbrikupalka hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh hh

(abi)tööline ajakirjanik autojuht-traktorist ametnik ehitaja kaubandustöötaja klienditeenindaja kojamees kokk koristaja kütja lapsehoidja lukksepp majahoidja muusik müüja puutöö tegija põllutööline raamatupidaja sotsiaalmeedias turundaja taksodispetšer

Majandussektoritest olid varjatud töötasude maksmise esikolmikus ehitus-, kaubandus- ja tööstusettevõtted.

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut

Ümbrikupalk pole töötaja jaoks alati sundvalik Ümbrikupalga saajatest 2/3-le maksti seda tööandja initsiatiivil, iga kolmas soovis ise töötasude varjamist. See näitab, et alati ei ole tegemist töötaja jaoks n-ö sundseisuga.

Siiski arvas iga neljas ümbrikupalga saaja, et sellega mittenõustumisel jääks ta töökohast ilma. Samas 43% hinnangul ei muutuks midagi, töökoht säiliks, ning kolmandik ümbrikupalga saajatest ei teadnud, kas keeldumine tähendaks töökoha kaotust või mitte.

119 mln eurot jäi riigil 2018. aastal töötamisega

seotud maksudelt saamata (keskmiselt jäi saamata 75 mln eurot sotsiaalmaksu ning 44 mln eurot füüsilise isiku tulumaksu).

Maksukaotus oli väiksem kui 2017. aastal, mil see jäi vahemikku 124–175 mln eurot.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

17

Fotod: MILO

UUS LIIGE

SÕPRUSEST SAI ALGUSE ÄRI

Konteinerist sai stiilne ja mobiilne baar. Reklaamid konteineri esiosas on lihtsalt vahetatavad.

Kaks aastat tagasi võtsid kaks Eesti noort naist ja parimat sõbrannat, Rahel Korallus ja Shirly Valge endise Eesti mööblitootja brändi MILO üle ning asusid mere­konteineritest elamuid disainima ja tootma.

M

ilo Design OÜ toodab konteineritest ehitisi Harjumaal koostöös MILO endise omaniku Indrek Ambosega, kellel on enam kui kahe aastakümne pikkune kogemus nii mööbli- kui ka üldehituses. Pärast esimest tegevusaastat uuel kujul lõi MILO partnerluse ka Šveitsi ehitusfirma ja Horvaatia konteinermajade tootjaga, et majade Euroopasse eksportimisel transpordikulusid kärpida. Esimesel tegutsemisaastal sõlmiti edasimüügileping Ühendkuningriigi konteinerimüügi firmaga, kes MILO elamuprojekti saareriigis turundab.

Koostöö sai alguse pereringist

Nagu öeldud, oli MILO varem tuntud mööblitootjana, mis lõpetas sel alal aktiivse tegutsemise mõned aastad tagasi.

Ettevõtte senisel omanikul Indrekul ja tema tütrel ning praegusel kaasomanikul Rahelil oli juba pikemat aega idee toota merekonteineritest maju. „Olin ettevõtlusega toodete impordi ja turundamise näol juba paar aastat varem esimesed kogemused omandanud ja tahtsin millegi suuremaga edasi liikuda. Seetõttu ei kõhelnud ma idee koos elluviimises sekunditki, kui Rahel minu poole pakkumisega pöördus,’’ lausus kaasomanik Shirly. „Samuti sai määravaks meie­

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

vaheline usaldus, milleta äris ja partnerluses ei saa. Tunneme üksteist ja teame teineteise suurimaid saladusi põhikooKAUR ORGUSAAR list saati ehk 17 aastat,’’ lausus Rahel. kaubanduskoja kommunikatsiooni­ Vahetult enne MILO uuel kujul juht ülevõtmist kolis Shirly Šveitsi, kuid tänu e-Eesti teenustele on kogu firma asjaajamine lihtne. Koostöö jagunebki selliselt, et Shirly arendab Šveitsis elades eksporti Euroopas, samuti välispartnerlust edasimüüjate leidmiseks ja tegeleb sotsiaalmeedias turundamise ning firma paberimajanduse haldamisega. Rahel on ametis Eesti projekteerijate ja ehitajatega tööde kooskõlastamisega, samuti kliendisuhtluse ja müügiga.

Miks merekonteinerid?

Koos aina kasvava globaalse tööstuse ja kaubandusega suureneb ka kaubatransport, mis on keskkonnale järjest laastavam. 97% merekonteineritest, millega transporditakse kaupu Euroopasse, USA-sse ning teistele kontinentidele, toodetakse Hiinas. Internetist saadava info kohaselt on maailmas üle 17 miljoni konteineri, millest kaubaveoks kasutatakse vaid kuut miljonit. See tähendab, et 11 miljonit konteinerit seisab kusagil lihtsalt niisama. Enamasti on Hiinast uue konteineri tellimine mitmeid kordi odavam kui korra kasutatud konteineri tühjalt tagasisaatmine.

UUED LIIKMED HARJUMAA

LÄÄNE-VIRUMAA

ABETONE EHITUS OÜ

PALMS ART GROUP OÜ

Teede ja kiirteede ehitus.

AMPRON OÜ

LED-infoekraanide tootmine.

ARTSTAC OÜ Rahel Korallus (vasakul) ja Shirly Valge.

Idee sündiski just lähtudes põhimõttest, et olemasolevatest seisvatest merekonteineritest saaks midagi kasulikku ning stiilset, samas vastupidavat ja praktilist ehitada. „MILO ülevõtmisel mängis suurt rolli ka meie kirg midagi uuel kujul luua, edasi arendada ning maailma ja keskkonna heaks midagi positiivset ära teha,’’ on ühisel seisukohal nii Rahel kui ka Shirly. Nad leiavad, et keskkonnasääst ei ole ainult prügi sorteerimine, vaid nii oma eluviisis kui ka ettevõtluses protsesside optimeerimine.

Merekonteiner on ääretult vastupidav, kerge transportida ning saadaval erinevates standardmõõtudes.

Merekonteinerist ehitamisel on võimalused sama lõputud kui tavaehituses, kuid madalama hinnaga. Konteinerehitis on ideaalne võimalus äri edendamiseks ja selle mobiilseks muutmiseks. See võimaldab äri teha lihtsal ja hõlpsal viisil nii punktis A kui ka punktis B, ning kui need ei ole nii tulusad, siis punktis C. Samuti võib konteinerehitist kasutada turundustrikina, meelitades inimesed kohale ainuüksi sellepärast, et tegu on merekonteineriga.

Ehitus kestab olenevalt projekti keerukusest umbes ühe kuu. Ehitatakse tehases, kust valmiskujul merekonteiner toimetatakse kliendini veoautoga. MILO pakub omalt poolt disaini- ja projekteerimisteenust, kuid ehitatakse ka vastavalt kliendi etteantud disainile.

Elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

PÕLVAMAA

AV MEDIA PARTNERS OÜ

FAIR ONE OÜ

Professionaalne video­ produktsioon.

CARGOHEAD OÜ

Messide ja näituste korraldamine. Messistendide ehitus ja kujundus.

Veoste ekspedeerimine.

PÄRNUMAA

DAMBIS EESTI OÜ

HELARES CONSULT OÜ

Välimööbli, linnamööbli, fitnessväljakute jm hulgimüük.

DIGILUX OÜ

Moodulitest valmistatud maakeldrite, veinikeldrite, õllekeldrite ja koobassaunade ehitamine.

EESTI E-KAUBANDUSE LIIT

RAPLAMAA

Elektri- ja automaatikatööd.

E-kaubanduse arendamine.

ELISIUM AT OÜ

Tahkekütuse hulgimüük.

ERS TRUMLITAGASTUS OÜ

BON SOYA OÜ

Valmistoitude tootmine.

Toiduainete (veganitooted) tootmine ja müük.

Tühjade kaablipakendite käitlemine.

SAAREMAA

EST PROJECT OÜ

NOCRY OÜ

Jaemüük posti või interneti teel.

Tööjõurent.

GREENSPIRIT OÜ

Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus.

TREENINGFOOKUS OÜ

GROUP ECOBOX OÜ

TARTUMAA

Lemmikloomatoodete tootmine.

Spordinõustamine.

NEWIN OÜ

Elektritööd.

HEMP FUTURES OÜ

Tera- ja kaunviljakasvatus, õlitaimeseemnete kasvatus.

RECAR GROUP OÜ

ISENSES OÜ

SÖÖDI KARN OÜ

Sõidukite müük.

Sea- ja linnulihast suitsutatud toodete valmistamine ja müük.

KINGLIPP OÜ

TRANZIT SERVICE OÜ

Kalade, vähilaadsete ja kalatoodete hulgimüük.

Mootorsõidukite osade vahendus, hulgimüük.

KLIIMASEADE OÜ

Kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus.

VILJANDIMAA

NORDIC MARITIME OÜ Ekspedeerimine.

Põranda- ja seinakatete paigaldus.

REORG OÜ

MK METS OÜ

ROBBY & BOBBY OÜ

VÕRUMAA

Matka- ja militaarkaupade jae- ning hulgimüük.

Raamatupidamis- ja finantsjuhtimisteenused.

LOYATIC OÜ

Maastiku hooldus ja korrashoid.

CLEANGOLD OÜ

TARREST LT OÜ

Puhastustegevus. Maastiku korrashoid ja hooldus.

TSEETAN-GOLD OÜ

LINTEXON OÜ

Ehituse peatöövõtt.

Väärisesemete tootmine.

Ehete jaemüük ja parandus.

IDA-VIRUMAA MILO elamud on mõeldud aastaringseks kasutamiseks.

SILFER OÜ

Eesti kunsti tutvustamine rahvusvaheliselt.

Mõõte-, katse- ja navigatsiooniseadmete tootmine.

MILO multifunktsionaalne büroo või miks ka mitte pood. Konteinerisse saab ehitada sobiva disainiga tualettruumid või hoopis proovikabiinid. Täpselt nii, nagu klient soovib. Suured aknad annavad valgust ning tekitavad väljaspool seisjates uudishimu.

Kunstialane loometegevus.

KATEVARA OÜ

Katuse- ja fassaaditööd.

Mehaaniline metallitöötlus.

Suve jooksul lisandunud uute liikmete nimekirja näeb veebist www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

19

KASULIKKU Mullu suvel tegi politsei koos maksu­ ametnike ja tööinspektsiooni esindajatega reidi Pärnu ehitus­objektidele, kus oli luubi all 30 peamiselt Ukrainast pärit töötajat. Kõikide töötajate dokumendid olid korras.

Fotod: Scanpix

Foto: Andras Kralla

RIIK SOOVIB LISAKOHUSTUSI

välistöötajaid kasutavale ettevõttele Siseministeerium on välja töötanud välismaalaste seaduse muudatused, millega lisatakse välistöötajaid kasutavatele ettevõtetele mitmeid uusi kohustusi ja laiendatakse nende vastutust. Riik plaanib muudatused jõustada juba selle aasta 15. detsembril.

K

ui Eesti ettevõte sõlmib näiteks Poola ettevõttega (olgu tegemist tööjõurendiettevõttega või mitte) teenuse osutamise lepingu ja Poola ettevõte saadab Eesti ettevõtte juurde tööd tegema Ukraina kodaniku, siis ei ole Eesti ettevõttel praegu kehtiva korra järgi mingeid välismaalaste seadusest tulenevaid kohustusi.

Välistöötajate rentijate kohustused suurenevad

Siseministeerium soovib olukorda muuta ning panna Eesti ettevõttele täiendavaid kohustusi. Sisuliselt soovib riik kehtestada näites toodud Eesti ettevõttele samad kohustused, mis kehtivad praegu kasutajaettevõttele. Kasutajaettevõtteks loetakse ettevõtet, kes rendib teiselt ettevõttelt välistöötajaid.

Praeguse seaduse kohaselt on renditööga tegemist üksnes siis, kui üks Eesti ettevõte rendib teisele Eesti ettevõttele välismaalasest töötaja. Kui aga välismaalane tuleb Eestisse

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

tööle mõne teise Euroopa Liidu (EL) riigi kaudu, siis loetakse seda teenuse osutamiseks. Selline töötamine ei ole praegu seadusega väga hästi reguleeritud ning seda muuta püütaksegi.

Muudatuse kohaselt lisandub teisest EL-i liikmesriigist välismaalasest töötaja palganud Eesti ettevõttele näiteks kohustus viivitamata võimaldada politsei- ja piirivalveametile juurdepääsu tööruumidesse, töötajatele ja dokumentidele, mis on seotud ettevõttele teenust osutava välismaalasega.

Lisaks saab politsei- ja piirivalveamet õiguse keelduda Eestisse saadetud välismaalase lühiajalise töötamise registreerimisest, kui Eesti ettevõttel on ajatamata maksuvõlg.

Uue kohustuse sõnastus ei ole hästi õnnestunud. Nimelt on eelnõus kirjas, et kui Eesti ettevõte kasutab teise EL-i liikmesriigi ettevõtte teenuseid, siis loetakse Eesti ettevõtet kasutajaettevõtteks ning talle hakkavad kehtima kasutajaettevõtte kohustused. Plaanitavast muudatusest võib välja lugeda, et näiteks kui Eesti ettevõte laseb oma auto Lätis

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

KASULIKKU pesta või rendib Leedust auto, siis ka sellistel juhtudel on Eesti ettevõte kasutajaettevõte, kuigi ettevõte ei kasuta Eestis välistöötajaid.

Tööandja peab kontrollima, et keegi ei peta

Praegu on kasutajaettevõte kohustatud kontrollima, kas tema juures töötaval välismaalasel on õiguslik alus Eestis viibida ja töötada. Edaspidi peab kasutajaettevõte tagama ka selle, et välismaalane töötab Eestis selleks antud õigusliku aluse kohaselt ning tööandja ja kasutajaettevõtte vahel sõlmitud lepingu järgi. Õiguslikuks aluseks saab olla kas lühiajalise töötamise registreerimine maksu- ja tolliameti töötamise registris või elamisluba töötamiseks. Mõlema õigusliku aluse puhul on mitmeid erandeid ehk soodustusi, mida vahel kuritarvitatakse. Näiteks kui välismaalase töötamine registreeritakse lühiajalise töötamisena hooajatöötajana, kuid tegelikult renditakse töötaja ehitusettevõttele, siis seaduse kohaselt pole see lubatud. Seda seetõttu, et hooajatööd on lubatud teha

Sisuliselt soovib riik muudatuse abil panna osa oma ülesandeid ettevõtete õlgadele. ainult teatud valdkondades ja ehitus nende sekka ei kuulu.

Siiski võidakse proovida hooajatöö erandit ära kasutada, sest erinevalt üldreeglist ei pea hooajatöötajale maksma Eesti keskmist palka.

Lisaks soovib riik seadusesse viia põhimõtte, et kui välismaalase faktiline tegevus ei vasta Eestis töötamise õigusliku aluse sisule ja eesmärgile, kohustuvad tööandja, kasutajaettevõte, vastuvõttev üksus ja välismaalane lähtuma neist õiguslikest alustest, millele tegevus sisult vastab. See tähendab, et kasutajaettevõte peab tagama, et renditöötaja teeb täpselt seda tööd, mille tegemiseks ta lühiajaline töötamine registreeriti või milleks ta sai töötamist võimaldava elamisloa.

Sunniraha kuni 64 000 eurot, rahatrahv kuni 32 000 eurot

Eelnõu annab politsei- ja piirivalveametile võimaluse teha tööandjale, kasutajaettevõttele ja vastuvõtvale üksusele ettekirjutus ja rakendada sunniraha, kui ettevõte ei täida eelnevalt nimetatud kohustust. Sunniraha ülemmäär on 64 000 eurot.

Kui kasutajaettevõte või vastutav üksus rikub eelnimetatud kohustusi, siis järgneb sellele ka rahaline karistus. Trahvi maksimummäär on füüsilise isiku (nt juhatuse liige või mõni teine ettevõtte esindaja) puhul kuni 1200 eurot ja juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot. Juba praegu on seaduses kirjas võimalus trahvida sama summa ulatuses tööandjat.

Tööandja, kasutajaettevõte või vastuvõttev üksus?

Siseministeerium tahab välismaalaste seaduses selgelt välja tuua, millistel ettevõtetel on teatud õigused ja kohustused seoses välistöötajate kasutamisega. Selleks soovib riik lisada seadusesse põhimõtte, mille kohaselt loetakse edaspidi tööandjaks, kasutajaettevõtteks või vastuvõtvaks üksuseks igat füüsilist või juriidilist isikut, kes otsustab välismaalase kvalifikatsiooni, vajalike erioskuste ja hariduse, terviseseisundi ja töökogemuse, teadmiste ning töötamise võimaldamise

üle, kehtestab töökorralduslikud reeglid ja kontrollib nende täitmist ning varustab välismaalased töötamise juhistega.

Tegelikult suurendab ministeeriumi ettepanek ebaselgust.

Viidatud definitsiooni lugedes jääb arusaamatuks, millisel juhul on ettevõte tööandja, millisel juhul kasutajaettevõte või vastuvõttev üksus. Lisaks tekib oht, et edaspidi võidakse kasutajaettevõtteks lugeda näiteks peatöövõtjat, kelle alltöövõtja kasutab välistöötajaid. Sellisel juhul jäävad peatöövõtjale ka välismaalaste seadusest tulenevad kohustused.

Tõendamiskohustus pannakse edaspidi ettevõttele

Ühe olulise muudatusena soovib riik panna välistööjõudu kasutavatele ettevõtetele kohustuse tõendada, et välismaalase tegevus Eestis vastab Eestis töötamise õiguslikule alusele ja eesmärgile. Näiteks kui politsei- ja piirivalveametil on kahtlus, et välismaalase lühiajaline töötamine Eestis ei vasta õiguslikule alusele ja eesmärgile, peab välismaalase tööandja esitama politsei- ja piirivalveametile vastavad tõendid. Kui ettevõte ei esita tõendeid või ei ole need politsei- ja piirivalveameti hinnangul piisavad, on neil võimalik tunnistada välismaalase lühiajaline töötamine kehtetuks.

Jääb ebaselgeks, miks on seda muudatust üldse vaja.

Juba praegu on välismaalaste seaduses kirjas, et nii välismaalasel kui ka tema tööandjal on kohustus esitada politsei- ja piirivalveametile teatud tõendeid. Sisuliselt soovib riik muudatuse abil panna osa oma ülesandeid ettevõtete õlgadele.

Lühiajalise töötamise registreerimiseks võib kuluda rohkem aega

Siseministeerium on käinud välja ka idee anda politsei- ja piirivalveametile rohkem aega lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse läbivaatamiseks. Kui praegu tuleb taotlus läbi vaadata kümne tööpäeva jooksul, siis riik soovib seda aega pikendada 15 tööpäevani.

Kaubanduskoda ei toeta seda muudatust. Kui politsei- ja piirivalveametil on vaja täiendavat aega, siis lubab ka praegune seadus pikendada taotluse läbivaatamise aega.

Koda ei toeta plaanitavaid muudatusi Toetame seadusemuudatuste eesmärki aidata vähendada välismaalaste Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist. Samas oleme vastu eelnevalt kirjeldatud meetmetele, sest need ei aita meie hinnangul kõige mõistlikumal viisil soovitud eesmärki täita.

Muudatused on koostatud kiirustades ning sellest tulenevalt on muudatused ettevõtetele ning ilmselt ka järelevalveasutustele ebaselged. Lisaks puudub korralik mõjuanalüüs. Arusaamatuks jääb ka see, millist probleemi soovitakse eelnõu abil lahendada ehk millised on need välistööjõu kasutamise skeemid, mille vastu soovitakse võidelda.

Eelkirjeldatud muudatused on praegu eelnõu faasis, kuid ministeeriumi visiooni kohaselt tuleb muudatused jõustada 2019. aasta 15. detsembril.

Välismaalaste seaduse plaanitavate muudatustega ning kaubanduskoja arvamusega saab lähemalt tutvuda veebilehel www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

21

Fotod: kaubanduskoda

KOGEMUS

Ühisfoto Rwanda IT-ministriga.

Euroopa digiliider Eesti aitab Aafrikal saada maailma digiliidriks Eesti digilahenduste vastu on Aafrikas endiselt suur huvi. Kaubanduskoja sõlmitud leping oma partneriga Rwandas peaks Eesti ettevõtjatele selle Aafrika riigi kolleegidega sidemete sõlmimise edaspidi lihtsamaks tegema.

JANA SILAŠKOVA kaubanduskoja projektijuht

M

ai alguses asusime koos Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga (ITL) taas teele Rwanda pealinna Kigalisse. Delegatsiooni peamine eesmärk oli külastada Aafrika digivaldkonna iga-aastast tippsündmust Transform Africa Summit, mida peeti tänavu 14.–17. maini. Konverentsi peateema oli Aafrika digitaalmajanduse edendamine.

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

Tänavu toimus konverents juba viiendat korda. Seekord oli kokku tulnud 5660 osalejat 107 riigist (enam kui 1000 osalejat rohkem kui eelmisel aastal), sealhulgas kolm presidenti (Rwanda, Keenia, Mali), 22 ministrit, kõrged riigiametnikud, rahvusvahelised ja regionaalsed organisatsioonid, investorid, ettevõtjad, kodanikuühendused ja ülikoolid. Üks konverentsi tipphetk oli kindlasti ka tervitussõnad inimrobot Sophialt tippkohtumise avasessioonil. Üritusel toimus 51 sessiooni, sealhulgas eestlaste korraldatud partnersessioon, kus tutvustati Eesti IKT-klastri arengukoostöö projekti raames valminud tehnoloogilist

demolahendust. Lahenduse eesmärk oli anda Aafrika Liidu riikide ametnikele reaalne e-riigi lahenduste toimimise kogemus. Sessioonil osales üle 50 külalise, kelle mahutamiseks pidi juurde tooma topeltkoguse toole.

See näitas, et huvi Eesti lahenduste vastu püsib endiselt suur ning me räägime teemadel, mis kõnetavad nii aafriklasi kui aina rohkem ka erine-

2020 toimub Transform

Africa Summit Guinea pealinnas Conakrys.

KOGEMUS vate doonororganisatsioonide esindajaid. Lisaks sellele osales delegatsiooni juht Siim Sikkut Aafrika digitaalse lõhe ületamise teemalises paneelarutelus.

Eesti messipaviljoni saatis menu

Seekordse konverentsi edukaks toimimiseks andsid panuse rohkem kui 37 sponsorit, sealhulgas Eesti äridelegatsioon, kes osales ka seekord Eesti IKT-lahendusi tutvustava messipaviljoniga, mis asus konverentsiala suurima auditooriumi vahetus läheduses. See andis meie ettevõtjatele taas suurepärase võimaluse olla suurelt pildil, näidata videoid ja esitlusi, jagada oma kontakte ning koguda ise huviliste andmeid.

Konverentsi peasponsorid olid Rwanda valitsus, Keenia valitsus, Tata Communications and Transport Services ning Maailmapank.

Viimane andis konverentsil muu hulgas lubaduse rahastada Aafrika digitaalmajandust järgneval kümnel aastal 25 miljardi USA dollariga, millele loodetakse lisada vähemalt samaväärne erasektori panus.

Transform Africa 2019 kõrval­ üritusena toimus ka Garage48 korraldatud Re-Invent Hackathon, kus meie ettevõtjad osalesid mentoritena.

Huvilised Eesti paviljonis.

Pikkade kohtumiste ja Eesti e-eduloo tutvustusi täis päevade lõpuks muutusid aruteluvormid paindlikumaks.

Kaubanduskoda allkirjastas oma Rwanda partneriga PSF (Private Sector Federation) koostöökokkuleppe, mis võimaldab edaspidi Eesti ja Rwanda ettevõtjate vahelisi kontakte hõlpsamini saavutada.

Hulgaliselt kasulikke ja huvitavaid kohtumisi

Seekordne visiit oli äärmiselt tegus ka kohtumiste poolest. Juba enne konverentsi kohtusime Rwanda ITja innovatsiooniministri ning Côte d’Ivoire’i IT-ministriga, samuti Côte d’Ivoire’i IT-agentuuri, Rwanda IKT-klastri ja kohaliku Euroopa Liidu esindusega.

Konverentsiga samal ajal toimus meil ka mitu olulist kohtumist – näiteks Rwanda rahandus- ja majandusplaneerimise ning justiitsministeeriumiga, Maailmapangaga, Rwanda riigi infosüsteemide ameti ja Rwanda arenguametiga (Rwanda Development Board).

Visiidi lõpetas koostööseminar, mida juhtis Rwanda IT-minister.

Kirsina tordil allkirjastas kaubanduskoda oma Rwanda partneriga PSF (Private Sector Federation) koostöökokkuleppe, mis võimaldab edaspidi Eesti ja Rwanda ettevõtjate vahelisi kontakte hõlpsamini saavutada ning selle alusel algatusi ellu viia.

Delegatsioon kogunes pildistamiseks e-estoniaxi paviljoni.

Kes käisid Rwandas?

Rwanda visiidi korraldas kaubanduskoda koostöös Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga. Äridelegatsiooni juhtis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut. Visiidil osalesid Aktors, B.Est Solutions Estonia, Cybernetica, GoSwift, Net Group, Nortal, RaulWalter ja Reach-U.

Koostöökokkuleppe allkirjastamine Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Rwanda ette­ võtjate esindusorganisatsiooni vahel.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

23

KOGEMUS

KESK-AASIAL

tasub pilku peal hoida Kesk-Aasia majandus kasvab ja Eesti ettevõtetel on võimalus sellest osa saada. Kui seni on sealseid riike (Kasahstan, Usbekistan, Kõrgõzstan, Türkmenistan) peetud pigem madala arengutasemega maadeks, mis paistavad silma autoritaarse juhtimisstiili ja korruptiivsusega, siis vähemalt majanduses on olukord muutumas. Eriti paistavad sellest vaatevinklist silma Kasahstan ja Usbekistan, mida majandus- ja taristuminister Taavi Aasa saatev Eesti ettevõtete äridelegatsioon külastas selle aasta mai lõpupäevadel.

MARGUS ILMJÄRV kaubanduskoja Jõhvi esinduse juhataja

18

-miljonilise elanik­ konnaga Kasahstani majanduskasv (u 4% aastas) on Kesk-Aasia riikide seas suurim. Seda on viimastel aastatel suures osas mõjutanud maavarade kõrged hinnad ning tarbimise ja valitsussektori kulutuste suurenemine.

Kasvava energianälja käes vaevlevas maailmas suureneb huvi Kasahstani ressursside vastu ning majanduskasvule aitab kaasa riigi strateegiline asukoht Hiina ja Venemaa huvide ristumiskohas.

Majandust reguleeriv õigusraamistik on läbinud reforme ning erasektor seisab silmitsi väiksema hulga piirangutega kui varem. Töösuhted on paindlikud, hõlbustades tööturu dünaamilist arengut, ja töövõimeline elanikkond kasvab kiiresti. Arenguruumi on veel omandiõiguste kaitses, kohtusüsteemi sõltumatuses ja korruptsioonivastases võitluses.

Eesti jaoks on enim huvipakkuvad koostöövaldkonnad transport ja transiit, aga ka IT, põllumajandus, haridus ja keskkond (säästlik areng ja roheline energia). Kasahstanile pakuvad huvi Eesti kogemused e-riigi arendamisel ja IT-lahenduste kasutamine eri valdkondades.

Usbekistanis reformitakse usinalt

32-miljonilise rahvaarvuga Usbekistani uus president Shavkat Mirziyoyev on astunud samme, et parandada suhteid naabritega ja meelitada riiki

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

välisinvesteeringuid. Sellel eesmärgil on tõhustatud avalikku haldust ning reformitud põllumajandust, rahandust ja pangandust. 2017. aasta septembris lasti vabaks kohaliku valuuta vahetuskurss, mille tagajärjel kaotas see oma väärtusest 50%, kuid muutus vabalt konverteeritavaks.

2015. aastal võeti kasutusele veebipõhine kontaktpunkt, et lihtsus-

tooteid (34%).

Potentsiaalsed kasvuvaldkonnad Eesti ja Usbekistani firmade vahel võiks olla IKT-sektor, põllumajandus, haridus ja keskkond (säästlik areng ja roheline energia). Sarnaselt Kasahstaniga pakuvad ka usbekkidele huvi Eesti kogemused e-riigi arendamisel ja IT-lahenduste kasutamine eri vald­ kondades.

Eesti delegatsioon Kasahhi-Eesti valitsustevahelise koostöökomisjoni koosoleku protokolli allkirjastamisel Nur-Sultanis 29. mail 2019. Foto: kaubanduskoda tada ettevõtete suhtlust riigiga. See on parandanud ettevõtluskeskkonda, kuid üldine õigusraamistik kannatab läbipaistvuse ja selguse puudumise tõttu. Töösuhted ei ole piisavalt paindlikud ning riigis on jätkuvalt probleeme korruptsiooni ja protektsionismiga.

Kui vaadata Eesti ja Usbekistani vahelisi majandussuhteid, siis mõlema riigi potentsiaali arvestades on siin suuri kasvuvõimalusi. Praegused majandussuhted põhinevad ennekõike eri kaubagruppide ekspordil ja impordil. Eesti firmad müüvad Usbekistani põhiliselt masinaid ja seadmeid ning toiduaineid. Usbekistanist imporditi meile enim mineraalseid tooteid (64% impordist) ning metalle ja metalli­

Kasulikud kontaktid visiitidelt Kesk-Aasia regiooni arengupotentsiaal on suur ja seal toimuval tasub pilku peal hoida.

Sealsete riikide kohta info saamiseks ning kontaktide loomiseks pakub häid võimalusi osalemine kaubanduskoja korraldatavatel visiitidel, mille käigus võib tekkida kohtumisi, milleni üksi on raske jõuda.

Samuti tasub piirkonna kohta info saamiseks ühendust võtta Eesti suursaatkonnaga Nur-Sultanis, kust saab lisaks Kasahstanile infot ka teistes piirkonna riikides toimuva kohta.

KODA PAKUB

EKSPORDI TARGALT. KODA SAAB SIND TOETADA! Kas kaalud välisturule sisenemist või juba tegutsed mõnel välisturul ning soovid tegevust laiendada uutele turgudele? Kui jah, siis oled kindlasti kokku puutunud paljude küsimustega. Missugusele turule minna? Kes on konkurendid ja kust leida nende kohta infot? Kes on sealsed (potentsiaalsed) partnerid? Kas minu toodetele või teenustele on seal turul üldse nõudlust? Kust leida kontakte? Milliseid dokumente on mul kaupade üle piiri saatmiseks tarvis?

K

ui jääd mõnele ekspordiga seotud küsimusele vastuse leidmisega hätta, siis kaubanduskoda saab sind aidata! Võta meiega ühendust, lepime kohtumise kokku ning leiame koos vastused.

Kaubanduskoja liikmele on üks tund ekspordialast konsultatsiooni tasuta, järgnevad tunnid vähemalt 50% hinnasoodustusega. Konsultatsiooni hind mitteliikmele on 75 eurot tund, koja liikmele 35 eurot tund.

Kui tunned, et ainult nõuannetest jääb väheks, siis tule ja uuri, millised meie teised eksporti toetavad teenused võiksid sulle abiks olla.

Pakume turgude võrdlust, et oleks lihtsam otsustada

Kindlasti ei ole turu valimine lihtne ja paljud turud võivad tunduda sobilikuna. Ettevõtjaid, kellel on ressurssi ja võimekust siseneda mitmele välisturule korraga, on väga vähe. Kui sa pole üks nendest, siis saab koda olla turgude võrdlemisel abiks. Meilt saad kahe-kolme riigi võrdluse soovitud

Väga praktiline töötuba!

Katre Liiv MTÜ Jututaja asutaja ja juhatuse liige

toote või teenuse kohta, milles analüüsime nii seal tegutsevaid konkurente, nõudlust, toote sobivust turule kui ka seadusandlikke piiranguid, turutõkkeid jms. See võrdlus aitab sul õigeid otsuseid teha.

väärtuslikele kontaktidele, kellega ise ühendust saada on võimatu. Boonusena saad veeta paar päeva koos teiste Eesti ettevõtjatega, keda huvitab sama sihtturg, ning kuulda nende edulugusid või murekohti.

Kontaktide loomise reisid ja kõrgetasemelised visiidid

Ekspordi Akadeemias saad aimu teiste kogemusest

Turgude võrdlusest on väga palju abi, kuid kas ainult paberil info ikka aitab saada ülevaadet sellest, mis väljavalitud turul tegelikult toimub? Oma silm on kuningas ning seetõttu soovitame osaleda kontaktide loomise reisidel.

Miks? Esiteks saad esmase turutunnetuse, näed konkurentide tooteid ja keskkonda, milles nemad tegutsevad. Sinu eest on juba kokku lepitud kohtumised potentsiaalsete äripartneritega, kelle käest saad vahetut tagasisidet oma toodete või teenuste sobivuse kohta. Kui aga juba tegutsed sihtturul, siis on kõrgetasemelised ärivisiidid just sulle – need annavad võimaluse end äripartneri silmis veelgi paremas valguses näidata. Lisaks pääsed ligi sellistele

Osalesin Yasmine Khateri töötoas „Kuidas jutustada lugu ja kasvatada müüki?“. Yasmine’i loo jutustamise koolitus oli selline, kust saadud teadmisi sai kohe päriselus kasutama hakata. Väga praktiline!

Koolitus oli hästi süsteemse, loogilise ja lihtsa ülesehitusega, argumente toetasid faktid ning praktilisi harjutusi aitasid teha hästi arusaadavad mudelid. Koolituse lõpus kordasime olulisemad asjad veel eraldi kinnistamiseks üle. Yasmine koolitajana oli samuti suurepärane ja täpselt parajalt kaasav.

Ekspordi Akadeemia alla on koondunud eri suunitluse ja formaadiga üritused, mis on kõik seotud eksporditeemadega. Kui tunned, et vajad mõne turu kohta infot ja ülevaadet turu hetkeseisust ja trendidest, siis on sihtturuseminarid ja hommikukohvid Eesti suursaadikutega just sulle.

Teiste ettevõtjate kogemusi kuuled aga Ekspordi Akadeemia klubis – kas suures ringis või privaatsemalt eksportivate ettevõtjatega suheldes.

Klubiformaat annab palju vabadust ja mänguruumi.

Erinevad töötoad on aga sobilikud uute oskuste harjutamiseks ja kinnistamiseks, et enne järgmisi müügikohtumisi oleks enesekindlust tegutsemiseks igas olukorras.

VÕTA MEIEGA ÜHENDUST JA VAATAME ÜLE SINU ETTEVÕTTE VAJADUSED! Liisi Kirschenberg eksporditeenuste koordinaator liisi@koda.ee 604 0093

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 3 / 2019

25

GALERII

Põnevad võistlusmomendid TENNISES JA GOLFIS Rauno Loonurm võitu tähistamas.

Teise koha võitjad Mart Nõmper (Rödl & Partner OÜ) ja Anastassia Solovieva (Katomsk AS).

Kaubanduskoja ja Harmeti tenniseturniir 1. juunil toimus Pärnu kesklinna tennise­ väljakutel kaubanduskoja ja Harmeti tenniseturniir. Turniiril osales 23 paari, kes olid võistlustules rändkarika ja Turkish Airlinesi välja pandud lennupiletite nimel.

Esimese koha said Tarmo Thomson (AS Prelvex) ja Rauno Loonurm (Harmet OÜ), teise koha Mart Nõmper (Rödl & Partner OÜ) ja Anastassia Solovieva (Katomsk AS) ning kolmandaks tulid Anneli Metsa (SA.MET AS) ja Sirli Laur (Ü&A OÜ). Lohutusturniiri võitsid sel korral Julia Mozberg (Helmes AS) ja Kristjan Abakanov (Ericsson Eesti AS).

Fotod: Kaur Orgusaar

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

Esimese koha võitajad Tarmo Thomson (AS Prelvex) ja Rauno Loonurm (Harmet OÜ).

GALERII

Kaubanduskoja ja Mateki golfiturniir 13. juunil toimus Jõelähtmel, Estonian Golf & Country Clubis kaubanduskoja ja Mateki golfiturniir, kus võistles 18 ettevõtlikku meeskonda. Esikoha noppis Hansavest Rental OÜ (Rainer Paks, Rasmus Paks, Allan Roosipuu, Derek Vaide), teisele kohale tuli RAMM Ehituse OÜ (Lauri Männiste, Siim Ehatamm, Rainer Boberg, Märt Mõistus) ning kolmanda koha sai Solar4You OÜ (Jaanus Simson, Rene Aguraiuja, Hanno Strazds, Katrin Kiisa).

Fotod: Jarek Jõepera

Golfiturniiril toimus ka golfidemo, mille käigus said osalejad käe valgeks ning räägiti mängu ajaloost ja reeglitest.

Võitjad meeskonnast Hansavest Rental OÜ (Rainer Paks, Rasmus Paks, Allan Roosipuu, Derek Vaide).

Mateki tegevdirektor Sven Mats andmas üle Turkish Airlinesi välja pandud lennupileteid kahele, mille võitis loosi tahtel Avo Raigla, kes esindas ettevõtet Saksa Automaatika OÜ.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 2 / 2019

27

ORGANISATSIOONIKULTUUR

Ühine laulmine aitab töötajaid liita Laulu- ja tantsupeol osaleb alati ka koore, mille liikmed on mõne asutuse töötajad. Peo juubeliaastal on paslik uurida, miks inimesed tahavad pärast päevatööd kolleegidega koos laulu lõõritada ja kas see mõjutab ka töiseid suhteid. Oma kogemusi jagavad maksu- ja tolliamet ning rahvusringhääling.

SAJALIIKMELINE SÕPRUSKOND ANU OKS Eesti Rahvusringhäälingu segakoori koorivanem

Eesti Rahvusringhääling ei ole kunagi olnud päris tava­ line asutus. Ikka on seal töötajaid, kes on harjunud televõi raadiopubliku tähelepanuga. Niisiis panimegi oma kollektiivi välja ETV hittsaatesse „Laulu­lahing”. Tahtsime Eesti rahvale näidata, kuidas tuttavad telenäod laulmisest rõõmu tunnevad.

S

Milleks ühele suurele asutusele oma koor?

Ennekõike pakub see töötajatele võimalust ühiselt vaba aega kvaliteetselt veeta ja lisaks kolleegiks olemisele omavahel sõbraks saada. Selle aasta tantsupeoks pani ERR välja ka oma tantsurühma ÜmbERRingi, kes tantsupeo etendustel oma naeratuste, tantsurõõmu ja entusiasmiga kaugele silma paistis. Laulmine ja tantsimine ühendavad inimesi

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

Rahvusringhäälingu koor teel laulupeole.

Foto: ERR

elleks, et kiiresti rajale saada, kutsuti koori ette dirigent Hirvo Surva, kes ei saanud pakkumisest loobuda. Kui saate salvestused lõppesid, siis oligi 2008. aasta laulupidu ukse ees ja niimoodi kokku jäädigi – laulupidu ühendab ja hoiab!

Laulupeol käimine on kooril juba veres – Eesti Rahvusringhäälingu segakoor alustas kooskäimist 2008. aasta varakevadel eesmärgiga võtta osa 2009. aasta juubelilaulupeost „Üheshingamine”. Koori moodustamise alguses olid kindlasti pooled umbes sajapealisest koorist ERR-i töötajad või inimesed, kes on rahvusringhäälingu tegevusega iga päev seotud. Praeguseks on koorist saanud hiiglama suur sõpruskond, kellega ühiselt laulmist ja kooskäimist nauditakse. Loomulikult osalesime ka sel aastal juubelilaulupeol „Minu arm".

– nii läheb ka kontoris ja koosolekul ladusamalt ning rõõm­samalt.

Loomulikult on ERR-il vahel vaja ka esinduskollektiivi, keda tähtsatel hetkedel lavale saata. Tänavu 11-aastaseks saav koor on lisaks kahele laulupeole esinenud Eesti Rahvusringhäälingu pidustustel ja vastuvõttudel, reklaamides ja telesaadetes, Eesti Segakooride Liidu korraldatud kontsertidel, jõulukontsertidel kirikutes üle Eesti ja traditsioonilistel kevadistel sünnipäevaja sõpruskontsertidel Tallinna lauluväljaku klaassaalis. Samuti on uhke tunne, kui kontserdil „Ringhääling 90" Estonia laval laulab just ERR-i enda segakoor.

Samuti on ERR-i segakoor viinud Eesti koorimuusika ja laulupeo traditsioone välisriikidesse – käisime Kanadas,

Venemaal ja korduvalt põhjanaabrite juures Soomes.

Dirigendid on meil super!

ERR-i segakooril on dirigentidega vedanud. Eesotsas on alati vankumatu peadirigent Hirvo Surva ja dirigendid Mai Simson ning Ene Salumäe hoiavad kooritegevust kindlalt õigel kursil. Koori juhatusse kuuluvad veel president Tiina Leedu ja koorivanem Anu Oks, lisaks on kooril laekur ja kroonik.

Minu meelest võiks igal asutusel olla oma kultuurikollektiiv – kas tantsu­ rühm, laulukoor või ansambel. See on kõige lihtsam võimalus, et kolleegidest saaksid sõbrad. Ning oh seda kaasa­ elamist ja aplausi, kui kolleegid lavalt maha astuvad!

ORGANISATSIOONIKULTUUR

Maksu- ja tolliameti laulukoor tänavusel laulupeol.

Foto: maksu- ja tolliamet

AGNES SUURMETS-OTS maksu- ja tolliameti sisekommunikatsiooni juhtivspetsialist

KOOS LAULMINE LAEB VÕRRATU ENERGIAGA

Maksu- ja tolliametis (MTA) on juba viimased üheksa aastat tegutsenud laulukoor Peale Viit. Kuigi 1300 töötajaga organisatsioonis tundub 30-liikmeline koor väike, on meil kolleegide hulgas kaasaelajaid palju.

Ü

hiselt tegutsemine ja koostöö on oluline osa MTA identiteedist.

Koori tegutsemiskohas Ülemiste linnakus asuvad meie inimesed kahes hoones kokku 15 korruse peal. Ühistegevused nagu laulukoor on need, mis aitavad meeskonda liita ja luua sidemeid inimeste vahel, kes tööalaselt tõenäoliselt kokku ei puutukski. Organisatsioo­ nina tunneme suurt rõõmu selle üle, et meie inimesed soovivad koos aega veeta ka pärast tööpäeva lõppu. See tugevdab meeskonna ühtsustunnet ja laulukoor just seda võimalust pakubki.

Laulukoor Peale Viit asutati 2010. aasta sügisel. Koori loomise mõte tekkis pärast ühte Euroopa Liidu riikide tollijuhtide kohtumist Eestis, kus meelelahutuseks astus üles üksik laulev maksuametnik. See esinemine andis tõuke paarile krapsakale aktivistile, kes tegid üleskutse, et leida organisatsioonist üles kõik lauluhuvilised ametnikud.

Laulupeol osalemine andis indu aastateks

Koori esimene proovikivi oli osalemine laulupeol. Kuigi esialgu ei mõelnud liikmed koori tulevikule pikalt ette,

siis laulupeost saadud emotsioon oli niivõrd võimas, et andis indu veel pikaks ajaks. Dirigent Kristel Marand leiab koorile kogu aeg uusi väljakutseid, mis laulukoori kooskäimisele ka laulupidude vahel selge eesmärgi annavad. Kooriliikmed hindavad oma dirigenti ülivõrdes ja ütlevad, et Kristeli juhendamisel laulmine annab iga kord väga positiivse emotsiooni. Isegi kui tööpäeva lõpus ollakse väsinud, siis Kristeli käe all koos laulmine laeb võrratu energiaga.

Koor koondab enamjaolt organisatsiooni töötajaid, kuid uks on olnud avatud ka teistele liituda soovijatele.

Nii on liikmete hulgas MTA töötajate sõpru, aga ka meie häid naabreid Ülemiste linnakust. Kui mõni kooriliige on MTA-st lahkunud, siis üldjuhul koori jääb ta siiski edasi.

Maksuameti nimi tekitab publikus elevust

Tõsiasi, et Peale Viit on just MTA laulukoor, tagab igal üritusel 100% tähelepanu. Kipub olema nii, et kui koor välja hõigatakse, siis koori nimi jäetakse vahel lausa mainimata. Rõhutatakse hoopis seda, et tegu on just maksu- ja tolliameti kooriga. Pealtvaatajate hulgas kutsub see muidugi esile muheda

elevuse. Meie esinemist vürtsitavad alati õhtujuhi naljad ja lõbusad märkused maksuametnikest ning maksudest. Ka laulu- ja tantsupeo rongkäigus tervitatakse meid eriti hoogsalt ja hõigetega nagu „Elagu maksumaksja!“, „Elagu tulumaksutagastus!“ vms. Nii et igav juba ei hakka!

Laulmine pole ainus, mida koos teeme

Meil on hea meel, et saame laulmise kaudu näidata meie professionaalide pehmemat külge. Lisaks sellele, et töö ajal oleme kodanikele asjatundliku nõuga toeks nende maksu- ja tolliasjades, tegeleme vabal ajal üheskoos mitmesuguste hobidega. Lisaks laulukoorile on MTA töötajad moodustanud näiteks jalgpallimeeskonna, koos kolleegidega osaletakse rahvaspordiüritustel, traditsiooniks on muutunud meeskondade ühismatkad ja sammukogumised.

Suure organisatsioonina peame oluliseks, et suudame oma inimesed ka väljaspool tööülesannete täitmist ühes rütmis hingama panna. See loob väga tugeva aluse sujuvale koostööle ja ühtsele meeskonnale. On ju rõõm, kui laulupeo emotsioon kolleegi silmadest veel pikka aega vastu peegeldab.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

29

Foto: kaubanduskoda

KOGEMUS

Eesti, Soome ja Läti puidusektori ettevõtjad käisid Hiinas sidemeid loomas.

EELARVAMUSED HIINA KOHTA MIHKEL URMET Tempt OÜ

ei osutunud tõeks

Käisin juulis koos Eesti, Soome ja Läti puidusektori ettevõtjatega Hiinas. Viibisin selles riigis esimest korda ja sõitsin sinna päris suure eelarvamusega – kuna olin näinud palju dokumentaalfilme Hiinas tekitatud ökokatastroofidest, siis eeldasin, et olukord on hullem.

Näiteks arvasin seal nägevat pigem Indiale omast prahi mahaloopimist ning Aasia suurlinnade stiilis korralagedust ja kõnniteede puudumist, aga reaalsus oli väga üllatav.

K

ui nägin, kui vähe võib olla suurlinnas autosid (maksustamise tõttu?) ja et enamik kasutab elektrirollereid, siis mõistsin, et Hiina on teinud suure hüppe ning üritab arendada linnu inim- ja loodussõbralikumaks. Pargid olid ilusasti korrastatud, tänavad puhtad ning inimesed viisakad, kuigi paljud häbenevad inglise keeles rääkida.

Ka huvi puitmajade vastu näitab, et sealne kasvav keskklass ning teadlikkus inimeste ökoloogilisest jalajäljest on viimas Hiinat õigemasse suunda. Loodan, et me suudame sellele teekonnale, kus me kõik kosmoselaeval nimega Planeet Maa oleme, anda ka oma panuse – Põhjamaade loodusteadmistega suudame nii suures riigis tekitada muudatusi, mis mõjutavad positiivselt kogu järgmist 500 miljonit aastat, mis meil siin loodetavasti jäänud on.

E U ROO PA L I I T

Euroopa Regionaalarengu Fond

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

Kui Eesti puitarhitektuuri Hiinasse eksportida, siis avanevad tohutud võimalused nii kodumaistele arhitektidele, meie majatehaste arengule, aga ka üldiselt meie majandusele. Hiina tehastest oleks meil õppida paljutki ja kindlasti tuleks järgmisele visiidile kaasata rohkem tootjaid, et suurendada teadlikkust sealse tootmise olukorrast.

Enim üllatas mind Hubei provintsis asuva Saaremaa Houses tehase ja ühe suure mööblitootja külastus reede pärastlõunal. Kohaliku kombe kohaselt tegelevad kõik töötajad reedeti tootmise koristamisega. See koristamine ei olnud midagi sellist, nagu olen Eestis näinud – kõik seadmed võeti praktiliselt algosadeks ning puhastati suruõhuga, mikrofiiberlapikestega jne. Seda tehti põhjalikkusega, mis pani mind kulme kergitama.

Kes ja miks käisid Hiinas?

Interregi Kesk-Läänemere programmist rahastatava LEF Network to China projekti eesmärk on kasvatada väärindatud puidu (sh puitmajade, mööbli, ehitusja sisustusmaterjalide) eksporti Hiinasse.

14.–20. juulil toimus Eesti, Soome ja Läti puidusektori delegatsioonide ühine õppe- ja kontaktide loomise reis Hiina. Eestist osales seitse ettevõtet: Estopuit OÜ, Wermo AS, Forestcom OÜ, Toftan AS, Astel OÜ, Q-House Baltic OÜ, Tempt OÜ ning Eesti Puitmajaliidu ja kaubanduskoja esindajad.

ETTEVÕTJA KÜSIB

Ettemakstud kaupa ei tarnitud õigeks ajaks, kas saan raha tagasi?

Soovisin osta oma ettevõttes kasutusel olevale masinale lisatarvikut. Müüja esitas mulle ettemaksuarve, kus oli kirjas, et kaup toimetatakse minule 30 päeva jooksul alates ettemaksu laekumisest. Tasusin ettemaksu, kuid kaupa mulle õigeks ajaks ei saadetud. Kui esitasin müüjale soovi ettemaksu tagasi saada, keeldus ta sellest väitega, et tootja on kauba juba teele pannud ja tal ei ole seda lisatarvikut kellelegi teisele müüa. Kirjalikku lepingut meie vahel sõlmitud ei ole. Kas mul on õigus ettemaks tagasi saada?

Vastab HEIKKI VÕSU kaubanduskoja jurist

E

ttemaksu näol on seaduse mõttes tegemist käsirahaga. Käsiraha kohta ütleb võlaõigusseadus (VÕS), et see on „ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma“ (VÕS § 156 lg 1).

Siinkohal tuleb silmas pidada, et ka suuline leping on leping, lihtsalt selle tingimuste tõendamine võib olla keerulisem kui kirjaliku lepingu

puhul. Antud juhul on teil suulise lepingu sõlmimise tõendina olemas ettemaksuarve, kus müüja on võtnud kohustuse pärast ettemaksu saamist tarnida teile kaup teatud aja jooksul.

Teie omalt poolt tõendate lepingu sõlmimist sellega, et teete ettemaksu ehk maksate käsiraha.

Seaduse kohaselt võib müüja jätta käsiraha endale ainult juhul, kui ostja on oma kohustust rikkunud (VÕS § 157 lg 1), näiteks keeldub ostja kaubale järele tulemast või tühistab tellimuse pärast ettemaksu tasumist. Praegusel juhul on aga lepingut rikkunud müüja ja sellisel juhul on ostjal õigus nõuda käsiraha tagastamist (VÕS § 157 lg 2). Asjaolu, et tegemist on lisatarvikuga, mida müüjal ei ole kellelegi teisele võimalik pakkuda, ei oma antud juhul tähtsust.

KOGEMUS

Chemi-Pharm:

KLOONIME TALLINNA TEHASE KA MUJALE MAAILMA Sel ajal, kui president Kersti Kaljulaid tänavu mais Chemi-Pharmi uue tehase avamisel töötajaid ja külalisi tervitas, seisis väike transpordirobot viisakalt tagapool. Ju ta aimas, et tema aeg alles tuleb. Sest nüüd, mil esimene uue kontseptsiooni järgi ehitatud tehas edukalt töötab, on ettevõtte lähiaastate eesmärk viia tehase automatiseeritus täiesti uuele tasemele, et rajada analoogseid tehaseid tulevikus kõikjal üle maailma.

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

KOGEMUS

Tehase avamisel viisid Chemi-Pharmi tehnikadirektor Andres Oltjer ja juhataja Ruth Oltjer Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi ka moodsasse laborisse.

TAIVO PAJU ajakirjanik

K

ui Chemi-Pharmi uue tehase ehitusel olid müürid juba püsti ja katus peal, juhtus oota­ matu lugu: esialgsest planeeringust tuli loobuda ning kogu tehase tootmisliinid 90 kraadi ümber keerata. Mitte küll seepärast, et projekteerijad oleksid praaki teinud. Uus paigutus võimaldas tootmist veelgi ladusamalt korraldada. Selle tulemuseni jõuti aga üsna ebaharilikul viisil – virtuaalreaalsusprillide abil.

Nimelt osales Chemi-Pharm üleeuroopalises väike­ tehaste robotiseerimise katseprojektis, mille käigus valmis ka tehase täielik 3D-mudel. See võimaldab tootmist digitaalselt (ümber) planeerida. Virtuaalreaalsusprillide abil oli võimalik sõna otseses mõttes sentimeetri täpsusega uus tehas läbi kõndida ning jälgida, kus asuvad tootmisliinid, kus inimesed; kuidas jõuab liinile tooraine ja lahkub valmistoodang, kus jooksevad kommunikatsioonid. 3D-mudel võimaldas avastada probleemsed lõigud tootmises ammu enne seda, kui need oleksid ilmnenud päriselus.

Koostöö teadlastega

5 miljonit eurot maksis Chemi-Pharmi uus tehas.

Väiketehaste robotiseerimisprojekt pole kaugeltki esimene Chemi-Pharmi koostöö teadlastega. Arstina töötanud Ruth Oltjer alustas tänapäevaste desinfektsiooni­vahendite maale­toomist 1997. aastal. Tänu suurele nõudlusele tuli neid ise tootma hakata. Nüüdseks oleme tänu sellele ammu unustanud kohutava kloorihaisu, mis haiglates, sööklates jm tol ajal ninna lõi. „Retseptid töötasime välja koos toonase keemiainstituudi teadlastega, kiirelt palkasime teadlased ka oma laborisse. Hiljem oleme arendustöös kaasanud Soome, Jaapani, Kanada, Rootsi, Singapuri jpt riikide teadlasi,“ rääkis ettevõtte asutaja Ruth Oltjer.

Just see tee, vastandina tootmise väljaviimisele odavatesse piirkondadesse, nagu ütles tehase avamisel president, võimaldab jätta töökohad Eestisse ja tulla toime järjest kasvavate palkadega. Chemi-Pharm on valinud just selle tee – kaasates teadlasi ning kasutades uusi teadmisi, käivitanud Eestis suure potentsiaaliga tootmise.

Seni on see valik end õigustanud. Chemi-Pharmi kasvu­tempo on viimasel ajal 10–20% aastas. Kolmveerand toodangust eksporditakse ja see jõuab 17 riiki, Lätist ja Soomest Indoneesia ja Malaisiani. Kunagisest väike­firmast on saanud Eestis üks targa äri eestvedajaid. Ega muidu poleks kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts toonud välja põhjused, miks ta hea meelega just Chemi-Pharmi investeeriks. „Neil on toode, mille järele nõudlus maailmas kasvab. Teiseks otsib Chemi-Pharm aktiivselt uusi ärivõimalusi ja turge. Räägitakse kaasa ka Eesti arengut puudutavates küsimustes, panustatakse tootesse ja innovatsiooni, ning firma väärtused on paigas,“ ütles Mait Palts.

Esimene näidistehas

Chemi-Pharmi Tallinna piiril Tänassilmas asuv tehas näeb esmapilgul välja nagu iga teine tänapäevane tehas.

Läikivate põrandatega tootmisruumid desovahendite ja luksus­kosmeetika tootmiseks, laeni ulatuvate riiulitega tooraine- ja kaubalaod, tippvarustusega laborid, hubased olmeruumid ja söögituba, moodne kontor koos katuse­ terrassiga. Tootmisliinidel segatakse kemikaalidest kokku desovahendid ja keedetakse valmis kreemid.

Fotod: Chemi-Pharm

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

33

KOGEMUS Fotod: Chemi-Pharm

Pidulik lindi läbilõikamine.

KAS TEADSID? hh Chemi-Pharmi tootevalikus

hh hh Valminud tehas on Chemi-Pharmi jaoks ülitähtis veel ühel põhjusel. Desovahendid koosnevad suures osas veest, mille transport on kulukas. „Transpordi seisukohalt oli tehase Eestisse rajamine isegi Kesk-Euroopasse eksportides paras nonsenss, aga vähemalt seni on meie madal korruptsioonitase ja asjaajamise lihtsus pika vahemaa üles kaalunud,“ rääkis Ruth Oltjer.

Malaisiasse või Indoneesiasse eksportimise puhul räägime veelgi pikematest vahemaadest. Seetõttu tuleb järjest lähemale päev, mil Chemi-Pharm peab ekspordimahtude kasvamisel rajama tehased ka teistesse riikidesse. „Meie jaoks on Tänassilma tehas katseprojekt,“ ütles Ruth Oltjer. „Nüüd teame täpselt, kuidas tehast planeerida ja ehitada. Fookuses on automatiseerimine. Kui jõuame sellega soovitud tasemele, ehitame täpselt samasugused kloontehased ka maailma teistesse piirkondadesse. Tähtaegadest ei saa ma veel rääkida, aga see on pigem viie kui kümne aasta perspektiiv.“

Robot pole asi iseeneses

See, millele Chemi-Pharm praegu keskendub, on sisuliselt Saksa suurtööstustest alguse saanud Tööstus 4.0 revolutsioon, mis tähendab tootmise ja IT-valdkonna täielikku integreerimist.

Selle valdkonna eestvedaja on Chemi-Pharmis tegevjuht Kristo Timberg.

Töötanud varem KPMG konsultandina, on ta veennud paljusid Eesti ettevõtete juhte tehnoloogiauuendusi tõsiselt võtma. Nüüd on tal võimalus seda kõike ise teoks teha. „Olen korduvalt öelnud, et asume murrangu serval – tänu tehnoloogiale on võimalik saavutada tootmises, nagu ka igas teises valdkonnas, uskumatu kiirus ja kvaliteet,“ kinnitas Kristo Timberg. „Ja ma ei pea siin silmas kiirema tootmisliini või roboti ostmist, pean silmas kogu ettevõtet ja kliente hõlmavat terviklikku IKT-lahendust. See tähendab

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

paljude eri valdkondade integreerimist: digitaliseerimine, andmetöötlus, asjade internet, tehisintellekt, robotiseerimine.“ Koos Tallinna tehnikaülikooli teadlastega on praegu tehases käsil mobiilse laoroboti „õpetamine“. See aga on tõesti vaid jäämäe veepealne osa. Eesmärk on ju see, et needsamad transpordirobotid peavad ise 100% aru saama, mida, millal ja kuhu viia. Selle eelduseks on omakorda kvaliteetsed andmed: need peavad laekuma süsteemi automaatselt (käsitsi sisestamine toob kaasa vead) ning uuenema reaalajas. Selleks on tehtud põhjalik eeltöö.

Kõik andmed, mis puudutavad varusid, tootmist, valmistoodangut jm, on nüüd integreeritud ühtsesse kesksesse süsteemi. Selline tarkvara võimaldab juhtida varusid ja tootmist märksa täpsemini. Näiteks saab Chemi-Pharm paljude klientide puhul reaalajas jälgida, millise tempoga desovahendeid kasutatakse, ja prognoosida, millal on vaja teele panna uus saadetis. See võimaldab väga täpselt toorainet hankida ja tootmist planeerida. „Olen veendunud, et eriti põhjalikult peavad kesksetesse, kõiki protsesse hõlmavatesse lahendustesse panus-

hh hh

on enam kui 100 toodet: pindade, instrumentide ja instrumentaariumi desinfitseerimise ained, käte ja naha antiseptika ning hooldusvahendid, puhastusvahendid, seebid ja eksklusiivkosmeetika.

2018. aasta käive 6 mln eurot, kasv võrreldes 2017. aastaga 8,5%.

2018. aasta kasum 487 849 eurot, kasv võrreldes 2017. aastaga 78%.

Töötajate arv 2018. aastal 47 ja 2019. aastal 49.

Enne Tänassilma tehase valmimist asus tootmine Tallinnas Põllu tänaval. Uus tehas planeeriti 3D-kujutiste ja virtuaalreaalsusprillide abil juba siis, kui hoone seinad alles kerkisid. Tootmine koliti ümber kolme päevaga.

tama just väikeettevõtted. Vastasel juhul jäädakse maailma suurtest firmadest, kes panustavad sellesse kümneid ja kümneid miljoneid, lootusetult maha,“ rõhutas Kristo Timberg.

Nii et võimas robotkäsi, mis peatselt Chemi-Pharmi tehases üles pannakse, ei ole kaugeltki mitte ainult selleks, et mõne töötaja elu kergemaks teha.

Selleks muidugi ka, aga laiemat pilti vaadates on see osa tänapäevasest ITja tootmislahendusest, et tõsta toodangu maht sama töötajate arvuga uutesse kõrgustesse.

Kaubanduskoja pea­direktor Mait Palts kinkis Chemi-Pharmile uue tehase avamise puhul kella. Kingituse võttis vastu Chemi-Pharmi juhataja Ruth Oltjer.

KODA KUTSUB OSALEMA

VENEMAA REGIOONID HUVITUVAD KOOSTÖÖST EESTI ETTEVÕTETEGA Kuigi Eesti ja Venemaa kaubandussuhteid mõjutavad viis aastat tagasi kehtima hakanud majandussanktsioonid, on nii mõnedki Venemaa regioonid viimasel ajal üles näidanud huvi koostöö vastu Eesti ettevõtetega.

MARGUS ILMJÄRV kaubanduskoja Jõhvi esinduse juhataja

N

aftahindade langus ja Ukraina sündmustest ajendatud rahvusvahelised sanktsioonid lükkasid Venemaa 2015. aastal sügavasse majanduslangusesse, mil SKT langes peaaegu 2,8%. Langus jätkus 2016. aastani, mil SKT kahanes veel 0,2%. Alates 2017. aastast on Venemaa majandus kasvule pööranud ja valitsus teeb jõupingutusi ettevõtluskeskkonna parandamiseks ning tooraine müügist sõltuvuse vähendamiseks.

KAS TEADSID? Vene Föderatsioonil on maailma suurim territoorium (17 100 000 km²), suuruselt üheksas rahvaarv (142 122 776 inimest) ning SKT mahult maailma 11. majandus (1,5 triljonit dollarit).

Venemaa esiviisikust väljas

Sarnaselt teiste lääneriikidega mõjutavad Eesti ja Venemaa vahelist majanduskoostööd alates 2014. aastast Euroopa Liidu poolt Venemaa suhtes kehtestatud majandus­sanktsioonid ning Venemaa kehtestatud vastusanktsioonid. Nii on Venemaa viimastel aastatel välja langenud Eesti kaubandus­partnerite esiviisikust, kuhu ta varem järjekindlalt kuulus.

Eesti ettevõtete olulisimad ekspordi­ artiklid Venemaale on masinad ja seadmed, keemiatooted ning metallitooted. Venemaalt imporditakse peamiselt mineraalseid tooteid, puitu ja puittooteid ning keemiatooteid.

Statistika ei peegelda kogu tõde Venemaa otseinvesteeringud Eestisse moodustasid 2017. aasta seisuga umbes 600 miljonit eurot, Eesti otseinvesteeringud Venemaale olid samal ajal 252 miljonit eurot. Äriregistri andmetel oli 2017. aasta mai seisuga Eestis registreeritud ligi 3221 Venemaa osalusega äriühingut.

Neid arve hinnates tuleb silmas pidada seda, et Vene kapital liigub tihti kolmandate riikide kaudu ja tegelikud arvud võivad olla ametlikust statistikast oluliselt suuremad.

Tulge kontakte looma!

Viimasel ajal võib suhetes Venemaaga märgata trendi, et keskvalitsuse jäika välispoliitilist suunda trotsides on mitmed Venemaa regioonid näidanud huvi Eesti ettevõtetega koostöö arendamise vastu ja pöördunud vastavate ettepanekutega Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poole.

Seetõttu korraldame ettevõtetele kontaktide loomise reise Kaliningradi (9.–11. oktoobrini) ning Peterburi (13.–15. novembrini). 7. oktoobril võõrustame kaubanduskoja Tallinna kontoris koostöösidemete loomisest huvitatud Nižni Novgorodi ettevõtete esindajaid.

Täpsemat infot Venemaa ette­võtjatega kontaktide loomise ürituste kohta leiab kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

Kaubanduskoda kutsub ettevõtjaid 13.–15. novembrini kontaktide loomise reisile Venemaa suuruselt teise linna Peterburi. Foto: Shutterstock

EUROOPA UUDISED

2025. aastaks tahetakse Balti

riikide energiasüsteem ühildada Euroopa mandriosa võrguga.

ENERGIALIIDU OLUKORD PAKATAB POSITIIVSUSEST Lugedes Euroopa Komisjoni teatist energialiidu olukorra kohta, võib lugejat tabada hämming. Teatis on äärmiselt positiivne ja tulvil töövõitude kirjeldusi. Saame teada, et kui energialiitu asutades (u 2015. aastal) seati eesmärgiks turvalise, säästva, konkurentsivõimelise ja taskukohase energia tagamine Euroopa Liidu tarbijatele, siis neli aastat hiljem on energialiidust saanud tegelikkus.

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

E

esti kohta käiv osa ütleb: energialiidu peamine prioriteet on olnud ülejäänud võrguga ühendamata piirkondade energia­ süsteemide eraldatuse lõpetamine.

Balti riikides on sel alal saavutatud märkimisväärset edu. Need riigid, mis moodustasid varem ühe EL-i energia­ saartest, on nüüd ülejäänud EL-iga hästi ühendatud, nii et võrkudevaheliste ühendustega on hõlmatud 23,7% elektrivõrgust. Selleni on jõutud tänu Rootsi, Soome ja Poolaga loodud uutele võrkudevahelistele ühendustele. Nüüd keskendutakse Balti riikide energiasüsteemi ühildamisele Euroopa mandriosa võrguga hiljemalt 2025. aastaks.

Tõhus energia siseturg

Euroopa Komisjon kinnitab, et tugevamate ja omavahel paremini ühendatud võrkude arendamine liikmesriikides on võimaldanud tulemuslikumalt kohaldada energia siseturu eeskirju. Selle tulemuseks on konkurentsivõime ja varustuskindluse suurenemine ning kulude vähenemine. Siin on oluline roll riikide järgmise päeva elektriturgude liitmisel: järgmise päeva turg on elektrituru osa, kus börsidel kaubeldakse järgmisel päeval tarnitava elektriga igaks tunniks.

Praeguseks on oma järgmise päeva elektriturud liitnud 26 riiki, kus tarbitakse üle 90% Euroopa elektrienergiast

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

ja kus elab üle 400 miljoni inimese. Viimase seitsme aasta jooksul on Euroopa tarbijad ainuüksi järgmise päeva turgude liitmisest kasu saanud ligi miljard eurot aastas. Turgude liitmine on viimastel aastatel aidanud kaasa ka hindade ühtlustumisele eri piirkondades (näiteks on Läänemere piirkonna riikides ning Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides hinnad ühtlustunud vastavalt 80% ja 41%).

Positiivne mõju tööhõivele

Teatises leiab Euroopa Komisjon, et energiasüsteemi ja kliimamuutuste valdkonnas toimuv üleminek toob juba praegu majandusele kasu ja soodustab töökohtade loomist ning sellel võib tulevikus olla veelgi suurem mõju.

Aastatel 2000–2014 kasvas tööhõive majanduse keskkonnasektorites märkimisväärselt kiiremini (+ 49%) kui kõigis majandussektorites kokku (+ 6%).

Praegu on EL-is neli miljonit keskkonnahoidlikku töökohta, millest ligi 1,4 miljonit on seotud energeetikasektori taastuvenergia valdkonnaga. Eeldatavasti kaasneb edasiste energia- ja kliimameetmetega töökohtade arvu kasv, sest investeeringud aitavad asendada fossiilkütuste importi. Euroopa tööstusharude konkurentsivõime suureneb tänu teerajaja eelisele ning kliimamuutustega kohanemine kaitseb töökohti ja töövõimalusi.

On ka probleeme

Teatises mööndakse, et kuigi üleminek toob kasu enamikule inimestest ja piirkondadest, kaasnevad sellega teatavatel juhtudel ka sotsiaalsed probleemid.

Näiteks võivad regulatiiv- või fiskaalmeetmed avaldada pärssivat mõju,

millega kaasneb kütteostuvõimetuse kasv. Samuti võib üleminekust tulenev kasu ebaühtlaselt jaotuda. Enamikule sektoritest, piirkondadest ja elanikkonnarühmadest avaldab üleminek märkimisväärset positiivset mõju, kuid on ka neid, keda tuleb ümberkohanemisega toimetulekuks abistada.

Nii näiteks aitab söekaevandus- ja CO2-mahukate piirkondade toetuse algatus leevendada vähese CO2-heitega majandusele üleminekust tulenevaid sotsiaalseid tagajärgi. Praegu on 12 liikmesriigis 41 söekaevanduspiirkonda, kus on 185 000 söe kaevandamisega seotud töökohta. Euroopa Komisjon aitab neil piirkondadel välja töötada vähese CO2-heitega majandusele ülemineku strateegiaid, mis leevendavad võimalikku kahjulikku sotsiaal-majanduslikku mõju.

KAS TEADSID? Euroopa Komisjoni (EK) teatisest võib teha kolm järeldust.

1. EK käsitluses tähendab millekski valmisolek seda, et on vastu võetud vastavad poliitilised otsused ja dokumendid, mitte seda, kas nendes ette nähtu on ka tegelikult realiseerunud ja toimiv.

2. EK toetus võib tähendada ka arutelusid ja soovitusi.

3. Eestile ja Ida-Virumaale oleks kasulik lülituda söekaevanduspiirkondadega samasse nimekirja, sest lisaks arutelude vormis pakutavale toetusele lisandub siis ka rahaline abi.

KOOLITUS

KOOLITUSED aitavad muuta käitumist

TIINA-KATRINA KABER Catalyst Estonia ja EnterTraining OÜ juht, treener

N

ii peaks iga koolituse planeerimine algama vajaduse väljaselgitamisest – mida on tegelikult vaja saavutada. Kui fookuses on uue info jagamine, ei pruugi koolituse keerukas loomisprotsess üldse vajalik olla ning piisab loengust või lugemisvarast. Kui tähtis on aga osalejate käitumise muutmine, tasub koolituse formaati tõsiselt kaaluda.

Kui koolituse kasuks otsus tehtud, tasub edasi mõelda, mis loob eduka koolituse.

Eduka koolituse jaoks on vaja vähemalt kolme asja

1. Kaasatus, kaasatus, kaasatus! Mitte kaasamine ehk suunatud tegevus ühelt inimeselt teisele. Näiteks koolitajana inimeste kaasamine on päris paras proovikivi. Hoopis tõhu-

Foto: Shutterstock

Miks kedagi koolitada? Miks ise koolitusel osaleda? Enamasti on koolituse eesmärk teatud muutus käitumises – kas tõhusam tööülesannete täitmine, sujuvam suhtlus kolleegidega või hoopis küberturvalisus.

Meeskonnatunde tugevdamise koolitustel kasutatakse vahel mängulisi võtteid. sam on luua keskkond, kus osalejad otsustavad ise kaasa tulla.

Inglise keeles on kaks eri sõna: involvement ja engagement.

Esimest on lihtne saavutada – vali vaid meeskonnaliikmed välja ja kutsu nad koosolekule või koolitusele kohale. Sellega oled loonud võimaluse osaleda. Teine on keerukam.

Nagu õpetamise asemel on võtmeks õppimine, on koolitamise asemel võtmeks keskkond, mis võimaldab osalejatel kogeda, avastada ja kasvada. Ehk olla tõeliselt kaasatud.

2. Oma meeskonnatöö arendamise võrgustikus oleme hakanud kasutama terminit entertraining – see on kogemusi loov, analüüsiv ja vastavalt kontekstile kohast sisendit pakkuv koolitus. 17 aastat tagasi noortekoolitajana alustades uskusin siiralt, et see ongi koolituste norm.

Täiskasvanukoolitusse imbub see lähenemine kahjuks aga aeglaselt ning liialt sageli pakutakse koolituse nimetuse all loenguid. Õnneks on inspireerivaid koolitajaid Eestis mitmeid ning tõelist arengut toetava keskkonna loomine muutub üha levinumaks.

3. Oma teema tundmine ja kvaliteetse sisu pakkumine ei saa seejuures kuhugi kaduda. Nii nagu nutitahvel klassiruumis ei taga heade õppematerjalide olemasolu, ei piisa koolitustel vaid keskkonna loomisest. Väärt sisu on jätkuvalt oluline. Küll aga tasub koolitust planeerides mõelda hoolikalt sellele, kuidas toimub tegelikult õppimine, mida on vaja olulise sisu vastuvõtmiseks ja millest sõltub meie käitumine. Nii on lihtsam otsustada, milline koolitus valida, et soovitud eesmärkideni jõuda!

PERSONALIJUHID, TULGE VILJANDISSE JA ROOTSI! Koja korraldatav järgmine personalijuhtide väljasõit toimub 17.–18. oktoobril Viljandisse.

Hilissügisel viivad kaubanduskoda ja Instar personalijuhid traditsioonilisele tööandja brändingu teemalisele õppereisile. Tänavu sõidame 6.–7. novembril Rootsi. Meid võtavad vastu Rootsi tööandjabrändingu pingeridades troonivad SEB, Sweco jt.

Lisainfot Viljandi ja Rootsi väljasõitude kohta saab Piret Potisepalt aadressil piret@koda.ee või koja kodulehelt www.koda.ee/sundmused.

KASULIKKU Foto: Shutterstock

Kodukontoris töötavale inimesele peab tööandja tagama ergonoomilise töökeskkonna: reguleeritava tooli, muudetava kõrgusega arvutikuvari jms. Küll aga pole tööandjal võimalik pidevalt kontrollida, kas töötaja neid ka kasutab või eelistab arvutitööd voodis teha.

KES VASTUTAB KAUGTÖÖTAJA HEAOLU EEST? Kaugtööd tuleb teha ohutult ning kaugtöö tegemine ei vabasta tööandjaid töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmisest.

Mille peale peaksid tööandja ja töötaja enne kaugtöö kasutamist mõtlema ja milles kokku leppima? Sotsiaalministeerium on koostanud juhendi, kust saab lugeda, kuidas on võimalik kaugtöö korral ohutust tagada.

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

T

MERIKE KOPPEL kaubanduskoja jurist

öökeskkond on võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga palju muutunud. Seda tänu nii tehnoloogia arengule kui ka inimeste muutunud hoiakutele. Üha enam ootavad ja eeldavad töötajad paindlikku töökorraldust ning otsivad elukorraldusega kõige paremini sobivaid töötingimusi.

Ettevõtja jaoks on professionaalsete töötajate leidmine aina keerulisem ning see nõuab loovaid ja paindlikke lahendusi. Seetõttu on kasvav trend võimaldada kaugtööd, sest see aitab ettevõtjatel leida ja hoida motiveeritud töötajaid.

KASULIKKU Kaugtöö kasuks räägib mitu asja

Kaugtööl on hulk positiivseid külgi, nagu parem töö- ja pereelu ühitamine, töötaja ja tööandja kulude kokkuhoid, töökohtade loomine maapiirkondades ja vähenenud töövõimega inimeste aktiivsem kaasamine tööellu.

Kuna kaugtöö puhul tehakse tööd väljaspool tööandja territooriumi, siis on tööandjal keeruline kontrollida, milline on töötaja tegelik töökeskkond ning kas töötaja järgib töötamisel töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Seetõttu ei teadvusta tööandjad ning töötajad sageli, millised kohustused ja õigused selle töövormi kasutamisega kaasnevad, ega aima, mida peaksid kaugtöö kokkuleppe sõlmimisel omavahel läbi rääkima.

Mis on kaugtöö ja millal seda teha?

Kaugtöö tähendab, et töötaja täidab poolte kokkuleppel oma igapäevaseid tööülesandeid väljaspool tööandja asukohta. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkreetses kaugtöö tegemise kohas (näiteks töötaja kodu) või selles, et töötaja teeb tööd eri kohtades (näiteks kodus, raamatukogus, kohvikus).

Kaugtöö võib tähendada ka töö tegemist teises riigis.

Kõiki töid ei saa teha kaugtööna. Kaugtööd võiks eelkõige võimaldada töökohtadel, kus oht töötaja tervisele on väike (näiteks arvutiga tehtav töö, käsitöö).

Kuna tööandjal on kaugtöökeskkonnas keeruline töötaja töötingimusi piisavalt kontrollida, ei tohiks kaugtööd teha juhul, kui töökeskkond vajab erinõudeid (näiteks sundventilatsioon, müraisolatsioon).

6 olulist fakti kaugtöö kohta 1. Kaugtööd tehakse poolte kokkuleppel. Tööandja ei saa sun2.

3.

4.

5.

6.

dida töötajat kaugtööd tegema ja töötaja ei saa kaugtööd nõuda.

Kaugtöö tegemise kokkulepe annab töötajale suurema vabaduse valida, kus ta tööd teeb, kuid ei välista töötaja allutatust tööandja juhtimisele ja kontrollile. Töötaja täidab ka kaugtööd tehes tööandja antud tööülesandeid ja on vajaduse korral tööandjale kättesaadav.

Enne kaugtöö võimaldamist peab tööandja läbi mõtlema, kas ta suudab kaugtöö korral tagada tööülesannete täitmise, hea koostöö töötajaga, meeskonnatunnetuse säilimise ja ohutu töökeskkonna.

Tööandja vastutab kaugtöö korral töötaja töötervishoiu ja -ohutuse eest. Kokkulepped, mis välistavad kaugtöö korral tööandja vastutuse, on seadusega vastuolus ning tühised.

Tööandjal on mõistlik leppida töötajaga kokku kaugtöö tegemise üldistes põhimõtetes või kirjeldada kaugtöö põhimõtteid töökorralduse reeglites, et ei peaks enne töötaja igat kaugtööle minekut kaugtöö tingimusi uuesti töötajaga läbi rääkima.

Kui pooled ei jõua kokkuleppele kaugtöö tegemise tingimustes, sh kaugtööga seotud kulude hüvitamises (näiteks seadmete soetamise ja töökoha kohandamise kulud) või kui kulud on töötaja või tööandja jaoks liiga suured, ei peaks kaugtöö kokkulepet sõlmima.

Tööõnnetus kaugtöötajaga?

Tööõnnetus on õnnetus, mis on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetus võib juhtuda ka kaugtööl olles. Kui kaugtööl toimunud õnnetuse korral tuvastatakse seos tööga, on tegemist tööõnnetusega.

Kaugtöö võimaldamisel tuleb tööandjal teha kõik endast olenev, et vältida tööõnnetuse juhtumist.

Tööandja saab hinnata riske, töötajat juhendada ja saata töötaja tervisekontrolli. Kui tööandja on täitnud kõik töötervishoiu ja -ohutuse kohustused, siis ei ole ta eelduslikult süüdi tööõnnetuse toimumises.

Tööandjal ja töötajal tuleb enne töötaja kaugtöö kasutamist läbi mõelda, kuidas peab töötaja tööõnnetuse korral tegutsema. Igal juhul peab töötaja tööandjat viivitamatult teavitama tööõnnetuse toimumisest. Õnnetuse seose tööga selgitab tööandja välja uurimise käigus.

Töötaja, kellega kaugtööl tööõnnetus juhtus, peab teavitama tööandjat õnnetuse asjaoludest ja selgitama, kuidas on õnnetus seotud tööülesannete täitmisega. Näiteks on tegemist tööõnnetusega, kui töötaja saab kodus vigastada töövahendi purunemise tõttu. Kodus tööajal majapidamistöid tehes juhtunud õnnetus ei ole tööõnnetus.

Asjaolu, et tööõnnetus ei juhtunud tööandja ruumides, vaid kaugtöö tegemise kohas, ei vabasta tööandjat kohustusest selgitada välja tööõnnetuse põhjused ja asjaolud. Kui tööandjal ei võimaldata tööõnnetust selle juhtumise kohas uurida, võib vigastatud töötajal olla keerulisem tõestada, et vigastus tekkis tööõnnetuse tagajärjel.

Artikli kirjutamisel on kasutatud veebilehe www.tööelu.ee materjale.

Ettevõtja saab juhend­ materjalidest kasulikke näpunäiteid Sotsiaalministeerium on koostanud lisaks kaugtöötaja töötervishoiu ja -ohutuse juhisele ka töökeskkonna vaimse tervise analüüsi ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise juhendmaterjalid.

Töökeskkonna vaimse tervise analüüsi eesmärk on toetada tööandjaid töökeskkonna riskide maandamisel ja töötajate vaimse tervise häirete ennetamisel. Analüüsis kirjeldatakse töötaja tervist mõjutavaid ohutegureid töökeskkonnas, selgitakse töökeskkonna vaimse tervise käsitlust õigusaktides, uuringutes ja erinevates töökeskkondades Eesti ja Euroopa Liidu näitel ning tuuakse välja vaimse tervise hoidmiseks vajalikud tegevused, mis aitaksid tööandjatel ja riigil tööga seotud vaimse tervise probleemidega tõhusamalt tegeleda.

Ministeerium jätkab selle teemaga tegelemist sügisel, valmistades ette järgmisi vajalikke samme ettevõtete psühhosotsiaalse töökeskkonna parendamiseks.

Ootame teie ettepanekuid ja kommentaare selle teema kohta e-posti aadressile merike.koppel@koda.ee. Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame sotsiaalministeeriumile.

Vaata veebist Kaugtööd puudutavad juhendid leiab aadressilt www.tooelu.ee/et/ Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

39

KOGEMUS

LOOMEETTEVÕTJAD murravad Soome turule PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

K

Ekspordikoolitused ja kogenud mentori tugi aitavad ettevõtetel eksporti suurendada ja välisturgudele minekuks enesekindlust kasvatada, näitab kaubandus-tööstuskoja korraldatud ekspordi arenguprogrammis osalenud ettevõtete kogemus.

aubandus-tööstuskoda korraldas 2017. aastal esimest korda loomemajanduse ettevõtetele suunatud ekspordi arenguprogrammi. EAS-i kaasrahastusel toimunud programmi oli kaasatud ka Danske Bank, kelle spetsialistid aitasid loomeettevõtjaid finantsteadmistega. Programmi lõppedes suutsid kümnest osalenud ettevõttest pea pooled kuue kuu jooksul kasvatada oma välisturgudel müüki ning neist kolm olid teinud märkimisväärse ekspordikasvu.

edukaks ekspordiks, eriti Soome turule. „Osalejad õpivad, kuidas eksportida koordineeritult ning saavutada seeläbi maksimaalseid tulemusi, raiskamata ressursse. Töötubades toimuvad arutelud aitavad kogemusi jagada ja teistelt õppida,“ selgitas Vantunen.

Programm kestab septembrikuu lõpuni. Eesmärk on, et kõik osalenud ettevõtted on selleks ajaks kasvatanud eksporti 10%.

Uus programm algas kevadel

Toetudes eelmisel korral saadud osalejate tagasisidele, käivitasime selle aasta kevadel loomemajanduse ekspordi­ programmi uuesti. Seekordset koolituskava on täiustatud vastavalt eelmisel korral osalejatelt saadud tagasisidele. Näiteks täiendati teemaderingi, mida finantsvallas käsitletakse, ning laiendati mentorite valikut. Kõige olulisem muudatus on aga programmi sihtturus. Ekspordituru fookus on nüüd väga konkreetne – keskmes on eksport Soome.

Koolituskavas on neli koolitusmoodulit, mis keskenduvad ekspordi planeerimisele ja elluviimisele, ning kaks koolitusmoodulit finantsteadmiste parandamiseks. Lisaks on kõigil osalejatel võimalik kasutada mentori tuge. Mentorid on teised loomemajanduse ettevõtjad, kel endal sarnased sammud eelnevalt juba astutud.

Eesmärk on kasvatada eksporti 10%

Markku Vantunen, Celerma tegevjuht ja konsultant ning loomemajanduse ekspordiprogrammi koolitaja ja mentor, leiab, et programm aitab osalevatel ettevõtetel luua eeldusi

40

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

Markku Vantuneni 3 soovitust loomevaldkonna eksportöörile 1. Loomemajandusettevõtete pakkumus on tavaliselt ainulaadne. Selgita oma ainulaadsust lihtsa ja arusaadava loo kaudu.

2. Soome ja Eesti ei ole kultuuriliselt väga erinevad.

Turgu peaks testima ning vastavalt tulemustele tuleks sõnumeid ja pakkumust kohandada. Korralik kodutöö ja planeerimine on eduka ekspordi alus.

3. Leidke kliendid ja partnerid, kes teie pakkumust hindavad, hoidke nendega tihedat sidet, kohelge neid hästi ja õiglaselt. Tehke kõik selleks, et teie esimesed kliendid ja partnerid hindaksid teie ettevõtet ja pakkumust – pidage lubadustest kinni ja hoidke nendega kontakti.

KOGEMUS

Kevadel 2019 alustanud programmis osaleb kuus ettevõtet 1. Soma jewellery

SOMA jewellery disaineriehted on valmistatud tänapäevastest kvaliteetsetest materjalidest, ühendades käsitöötraditsioonid moodsate tehnoloogiatega. Bränd on jõudnud võita Eesti moetundliku publiku südamed, samuti köita rahvus­ vahelise ajakirjanduse tähelepanu. SOMA valmistab nii seeriatooteid kui ka unikaalehteid kõigile neile, kes hindavad stiili, kvaliteeti ja võimalust tuua esile oma kordumatus.

3. STEAM Exhibitions OÜ Ettevõte pakub ekspositsioonide arenduse täisteenust: disain, produktsioon, insenertehnilised lahendused ja tootmine.

Põhilised kliendid on muuseumid ja teaduskeskused või era­ettevõtted, kes soovivad tutvustada oma tooteid interaktiivsel moel ja väljapanekute kaudu.

Eksport enne programmi: Norra, Jaapan. Mõlemad riigid alates märtsist 2019.

Eksport enne programmi: Projekte on tehtud näiteks Skandinaavias, Lähis-Idas, USA-s, Hiinas ja Balkanil.

Ootused: Sofia Hallik, Soma jewellery looja: tahame saada baasteadmised uuele turu sisenemiseks.

Kuidas saada teada, kas meie toode sobib turule? Kuidas kontrollida müüki välisturgudel?

Ootused: Haiko Kilkson, Steam Exhibitioni juhatuse liige: programmist loodame nõu ja abi, kuidas senist hoogu mitte kaotada ja uusi turge avada.

2. AS RTG Projektbüroo

4. Stella Soomlais stuudio (Artisana OÜ)

RTG Projektbüroo alustas tegevust 1998. aastal ning on projekteerimise mahult üks suuremaid omalaadseid ettevõtteid Lõuna-­Eestis. Firma kasutuses olev moodne tehnoloogia võimaldab optimaalselt ühildada tähtaegu, kvaliteeti ja hinda.

Eksport enne programmi: Ettevõte ei ole enne loomemajanduse arenguprogrammiga liitumist ekspordiga tegelenud.

Ootused: Sander Sauk, RTG Projektbüroo: loodan kogenud lektoritelt saada erinevaid teadmisi. Eelkõige selle kohta, millist eeltööd peab tegema ja mis on keerukad aspektid, et arendada ettevõtte eksporti ning teha seda võimalikult efektiivselt. Näen, et väga suur abi on mentorluse programmist, sest Roadplan OÜ tegevjuht Riho Milva annab edasi oma kogemusi ning suunab oma teadmiste põhjal meid vajalikke tegevusi tegema ning vältima sihipäratut tegevust. Programmis osalemine loob kindlustunde ja see omakorda motiveerib meie ettevõtet järgmistele tegudele.

Stella Soomlaisi stuudio disainib ja valmistab nahast kotte ning aksessuaare. Lisaks ilusale ja kauakestvale disainile on ettevõtte eesmärk muuta naha kasutamist ja tarbimist jätku­ suutlikumaks ning vastutustundlikumaks, rakendades tegevuses ringmajanduse põhimõtteid.

Eksport enne programmi: Väga vähesel määral Soome, kuid strateegiliselt mitte.

Ootused: Stella Soomlais, stuudio asutaja ja disainer: suurim kasu on spetsiaalselt võetud aeg teemaga süsteemselt tegelemiseks. Suur lisaväärtus on ka üks ühele kohtumised mentoritega, kes on head lakmuspaberid, et hinnata firma üldist olukorda ja püstitatud eesmärke.

5. Pure Domus OÜ

Pure Domus disainib looduslikest materjalidest sisustustooteid ja beebialpakast kudumeid. Ettevõtte missioon on aidata inimestel ümbritseda end tervislikumate toodetega, tarbida vähem, aga kvaliteetseid ja kestvaid tooteid.

Eksport enne programmi: Saksamaale ja Soome.

Ootused: Karin Kiviste, Pure Domuse looja ja juhatuse liige: ootame programmist uusi ideid ja kontakte seoses Soome turu ja digiturundusega.

6. Yellow Studio (Beatus Plus OÜ)

Ettevõte tegeleb arhitektuurse visualiseerimisega, luues enne ehitustööde algust arvutigraafika abil objektidest kolmemõõtmelised pildid ehk fotorealistlikud renderdused ja animatsioonid.

Neid kasutatakse enamasti turundusmaterjalidena kinnisvara müügikampaaniates ning ka ideede esitlemiseks investoritele, valitsusele jne.

Eksport enne programmi: Eksporditud pole kuigi palju. Portfoolios olid vaid mõni projektid, mis tehti Lätis, Soomes ja Norras.

Ootused: Aleksandra Dovgaljova, Yellow Studio müügija turundus­ spetsialist: arenguprogramm varustab osalejaid teadmiste ja vahenditega, mis suunavad neid süstemaatiliselt mõtlema ja tegutsema. Plaan on paigas ning loodame juba tänavu siseneda eksporditurule ja suurendada ekspordist saadavat müügitulu paari aasta jooksul vähemalt 30%-ni.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

41

KOJU TAGASI

Kuidas kodumaale tagasitulnuid ettevõtlusse meelitada?

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

D

iasporaa alla peetakse silmas kodanikke, kes asuvad koduriigist väljaspool. Miks neid taolise terminiga kirjeldatakse? Uurisin õigekeelsussõnaraamatut ja seal on kirjas: diasporaa – rahva hajutatus võõrsil pärast kodumaa vallutamist võõra võimu poolt; muu-usulise enamusrahva hulgas laialipillatud vähemus.

Diasporaa, paljude riikide kasutamata ressurss

Kristi Lehtis jättis välismaal juristikarjääri sinnapaika, naasis Eestisse ja hakkas käsitööšokolaadi valmistama. Foto: Sven Tupits

Aastast aastasse kuuleme poliitikute juttu ime­ rohust tööjõupuuduse vähendamiseks, millele viitavad nii koalitsiooni kui ka opositsiooni kuuluvad austatud isikud. Kas oskad seda imerohtu nimetada? Vastus on diasporaa tagasimeelitamine Eestisse ja siinsele tööturule kaasamine.

Mis on selle võõramaiselt kõlava termini taga?

42

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 3 / 2019

Kui meil näiteks äride ülevõtmiste ja ostmiste kohta statistika puudub, siis rände kohta on väga palju arvulisi näitajaid. Põhjus on igati loogiline – rändestatistika on just viimasel ajal olnud avalikkuse huviorbiidis. Teame, et üle aastakümnete on Eesti rändesaldo viimasel neljal aastal olnud positiivne. Kindlasti on oma osa välistööjõu kaasamisel kohalikesse ettevõtetesse, kuid suur osakaal on ka tagasipöördunud kodanike arvul. Ja see kasvab.

Tagasipöördunute kohta detailset statistikat pole, kuid neist suure osa moodustavad Soomest naasnud eestimaalased. Seoses pikale veninud Brexitiga kasvab ka Suurbritanniast tagasipöördujate arv.

Tore on näha ja kuulda tublidest noortest, kes on aastaid välismaal täätanud ja kasutavad seal omandatud teadmisi ja kogemusi nüüd kodumaal.

Tuleme aga tagasi algusesse – kas kodumaale naasmine on nii lihtne, nagu poliitikud arvavad, ja kas tagasipöördujate arv kasvab iseenesest?

Rändespetsialistid sellesse paraku väga ei usu.

Ettevõtjaks hakkamine – täiendav argument kodumaale naasmiseks?

Tihti juhtub, et tagasitulnu märkab turunišši, mis tema asukohariigis oli hõivatud, kuid koduturul vaba. Hea näide on noored ja ambitsioonikad kokad, kes püüavad Eestis popiks muuta jäätmevaba restorani. Vilniuses aga töötab gurmeerestoran, mis oli esimene omataoliste seas ning tõeline

KOJU TAGASI sensatsioon kohalikul restoranimaastikul – sellegi asutas kodumaale naasnud noor kokk.

Teine trend on töövaldkonna totaalne muutmine. Kui inimene on välismaal teatud valdkonnas pikka aega intensiivselt töötanud, võib ta tahta täielikku karjäärimuutust. Hea näide on Chocolala asutaja Kristi Lehtis, kes tegi juristina karjääri nii Ühendkuningriigis kui ka araabia maades. Eestisse naastes hakkas Kristi valmistama käsitööšokolaadi ja teeb seda edukalt siiamaani.

Kas naasmine võiks lihtsam olla, kui toimiks aktiivne platvorm, kust saaks ülevaate erinevatest kodumaal müügis olevatest ettevõtetest? Praegu on tegemist hüpoteesiga, mis vajaks kas kinnitamist või ümberlükkamist. Seda püütaksegi teha Interregi rahastatavas projektis INBETS. Missugused on meetodid, vahendid ja tegevused, mis aitaksid kaasa diasporaa naasmisele, mitte aga talentide väljavoolamisele riigist? Selleks, et paremini aimu saada, millised võiksid olla ja peaksid olema toetavad tegevused, mis kodumaale tagasipöördumist soodustaksid, korraldame sügisel fookusgruppe ning konsulteerime ekspertidega. Kui sul on teema vastu huvi, võta ühendust ning anna endast märku e-posti teel piret@koda.ee.

Eestlaste Eestisse tagasi­ pöördumine: kas piisavalt ambitsioonikas eesmärk?

Marion Pajumets, Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti (EMN Eesti) rändeekspert 2018 oli juba neljas järjestikune aasta, mil Eesti rändesaldo oli positiivne (statistikaamet, 2019). Eestisse asus elama 17 547 inimest ja lahkus 10 476 inimest. Sisseränne eelmise aastaga võrreldes ei kasvanud, kuid väljarändajaid oli paari tuhande võrra vähem. Selle tulemusel oli rändesaldo 1800 inimese võrra suurem kui 2017. aastal. Nii sisse- kui ka väljarändajate hulgas oli kõige rohkem Eesti kodanikke – sisserändajatest 45% ja väljarändajatest 63%. Eesti kodanike rändesaldo oli siiski positiivne.

Rääkides tööjõupakkumise suurendamisest, näevad Eesti poliitikud küllalt tihti lahendust eestlaste tagasipöördumises.

Arutlegem, kes on see eestlane, keda oodatakse tagasi meie majandust kasvatama ning kas naasmine pole mitte liiga piirav siht?

Esiteks, kuidas määratleda, kes kuulub Eesti diasporaasse ja kellele peaks meie diasporaa­poliitika mõju avaldama? Paraku ei taga fakt, et inimese soontes voolab eesti verd või et ta kõneleb eesti keelt, tema soovi Eestiga sidet hoida ja tugevdada. Ehk tasuks kaaluda maa-, vere- ja kodakondsuse kriteeriumidest loobumist ning diasporaapoliitika suunamist laiemalt nn „Eesti saadikutele“. Need on inimesed, kes näevad Eestit vahva riigina, tahavad meie inimeste ja ettevõtetega koostööd teha ja levitavad seda vahva-Eesti-sõnumit maailmas. Näiteks sobivad e-residendid, kes on Eesti majandusruumiga seotud (vt ka Pajumets ja Lauren, 2016).

Teiseks, Eestisse naasmise eesmärgiks seadmine. Meie ajastu on pendelrände ja ringrände ajastu. Üha vähem leidub nii paikseid inimesi kui ka neid, kes üks kord elu jooksul sünnikodust uuele kodumaale rändavad ja siis pühenduvad sellele paigale kuni oma päevade lõpuni. Palju tavapärasem on hargmaisus ehk samaaegne seotus mitme riigi või isegi linnaga eri riikides. Sellise reaalsuse taustal näib eestlaste Eestisse naasmise eesmärgiks seadmine anakronismina. Tänapäev on hargmaine – õpingud, töö ja isiklik elu võivad jaguneda mööda maailma laiali. Nii on diasporaa termingi asendumas hargmaisusega ja diasporaapoliitika termin hargmaisuspoliitikaga.

Enam veel, Eesti saadikute majanduslik väärtus Eesti jaoks võib kasvada sellest, kui nad käivad Eestis, aga elavad näiteks Londonis. Neid tuleks lihtsalt praegusest edukamalt majandusse kaasata, toetudes nende kogemustele, ideedele, võrgustikele. Ja miks mitte innustada nende osalemist Eesti ettevõtluses.

Paraku ei taga fakt, et inimese soontes voolab eesti verd või et ta kõneleb eesti keelt, tema soovi Eestiga sidet hoida ja tugevdada.

KAS TEADSID? INBETS-projekti eesmärk on esmalt uurida, seejärel luua ja arendada uuenduslikke ja ülekantavaid mudeleid ja tööriistu, mille abil väikeste ja keskmiste ettevõtete ülevõtmine (näiteks kui omanik soovib ettevõtte müüa) saaks tulevikus hõlpsamalt toimida. Ühtlasi soovitakse projektiga muuta need tööriistad kättesaadavaks ja kasutatavaks Läänemere-äärsete riikide ettevõtetele.

Projekti rahastab Interreg Baltic Sea Regioni programm. Projekti juhtivpartner on Baltic Sea Academy. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on üks projekti partneritest.

Hoia end projekti käiguga kursis: www.inbets.eu.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

43

EU-GIVE

Suurepärased algatused paljutõotavate võimalustega PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

Kaubandus-tööstuskoda lööb kaasa Euroopa Liidu rahastatavas projektis EU-GIVE, mille eesmärk on luua Euroopas jagamismajanduse võimalusi immateriaalse vara ja väärtusahelate kaudu.

K

oostööd tehakse veel viie partneriga, kes kuuluvad Euroopa ettevõtlusvõrgustikku (Enterprise Europe Network, EEN), mis aitab ettevõtetel rakendada uuendusi ja edendada majandus­ tegevust rahvusvahelises ulatuses. Projekti meeskond aitab osalejatel saada maksimaalset kasu jaga­ mismajanduse pakutavatest võimalustest, viies ettevõtjad kokku oluliste osalejate ja sidusrühmadega, samuti edukate algatuste ja üleilmselt tunnustatud mentoritega.

Projekti eesmärgid

hh suurendada teadlikkust jagamismajanduse mõistest, selle võimalustest ja selle käigus kasutusele võetud uuendustest; hh kasutada maksimaalselt ära jagamismajanduse pakutavaid võimalusi, luues sidemeid oluliste osalejate ja sidusrühmadega ning ka edukate algatustega; hh toetada väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, sotsiaalettevõtteid, idufirmasid ja arengupotentsiaaliga ettevõtjaid, et nad saaksid kasu senistest erialateadmistest, hoogustades nende reageerimist jagamis­ majanduse kiiresti kasvavale turustusruumile; hh koondada kuue partnerriigi (Itaalia, Hispaania, Portugal, Belgia, Sloveenia ja Eesti) pädevusi. Need kogenud partnerid osalevad ka Euroopa ettevõtlusvõrgustikus (EEN), maailma suurimas rahvusvahelise tasandi äritegevusest huvituvate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) tugivõrgustikus.

Kas teadsid?

EU-GIVE projektis osalevad kuus riiki: Eesti, Itaalia, Hispaania, Portugal, Belgia ja Sloveenia. Osalevate ettevõtjate ja/ või jagamismajanduse projektide algatajate jaoks on see võimalus kasutada tipptasemel mentoreid, saada ühiselt koolitusi ning osaleda projekti lõppkohtumisel Brüsselis, kus saab oma ideid tutvustada nii investoritele kui ka teiste osalevate riikide projektimeeskondadele. Kõik kulud katab EU-GIVE.

Changemakers – noorte mõjuvõimu suurendamise platvorm

EU GIVE

Selle algatuse loojad osalevad EU-GIVE projekti kolmandas etapis ja said mitu koolitust. Changemakersi (’maailmamuutjad’) platvormi ülesanne on aidata noortel saavutada täielik potentsiaal ideede arendamise kaudu. Sel viisil antakse neile võimalus eesmärgid ja kavatsused tulevikus ellu viia. Projekti algatajate eesmärk on võimaldada igal noorel inimesel olla ettevõtlik või ettevõtlikuks saada.

Changemakersi platvorm alustas tegevust 2016. aastal ja kaks esimest programmi – Changemakersi akadeemia ja Changemakersi suveakadeemia – viidi ellu 2017. aastal.

Changemakersi akadeemia on töö käigus õppimise programm, mille raames koostavad 14–19-aastased noored kahe kuu jooksul ühe sotsiaalettevõtte turustuskava ja rakendavad selle. Osalejad töötavad kuueliikmelistes rühmades koos innustava mentoriga, et aidata abi vajavat ettevõtet. Changemakersi suveakadeemia kestab neli päeva ja sama sihtrühm loob oma sotsiaalse ettevõtte.

Aasta hiljem algatati uue kolmepäevase programmi käigus Changemakersi idufirma, mis keskendub meeskonnatöö ja juhtimisoskuste arendamisele.

Töö noortega on näidanud, et noortel on üha rohkem vaja arendada oma nn pehmeid oskusi (näiteks teabevahetus, meeskonnatöö, juhtimine) järjepidevalt ja kogu aasta vältel.

Selle probleemi lahendamiseks luuakse Changemakersi keskus, mis sarnaneb huvikooliga, kuid kus keskendutakse meisterdamise või jalgpallimängu asemel isiklikule arengule.

Noortele pakutakse kord nädalas pooleteisttunnist koolitust, kasutades selleks mitteformaalseid haridusmeetodeid. Koolituste vahelisel ajal täidavad nad koduseid ülesandeid, et kasutada omandatud teadmisi ja oskusi. See võimaldab neil kiiresti õppida ja ennast arendada. Ühe kuu osalustasu on 50 eurot.

Foto: Changemakers

44

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

Arvete finantseerimine pakub ettevõtjale olulisi eeliseid!

Miks kasutada faktooringut või arvete ostu? ✔ ✔ ✔ ✔ ✔ ✔ ✔ ✔

Ostjatele pikemad maksetähtajad Vara pantimine ei ole vajalik Olemasolev laen ei ole takistuseks Maandab ostjatelt tulenevaid finantsriske Kiired maksed tarnijatele soodustavad allahindlusi Arvete finantseerimine ka ehitussektorile Ekspordifaktooring Euroopa piires Raha kiirelt kätte

Küsi pakkumist: myyk@svea.ee tel +372 679 9423 svea.ee

AASTATASU NÜÜD

0€

Svea Finance AS – paindlikud ja personaalsed finantseerimislahendused aastast 2005.

JUUBILARID

PALJU ÕNNE! EESTI PAGAR AS Eesti Pagari eelkäija alustas tegevust 1914. aastal Antslas, kus küpsetati leiva- ja saiatooteid. 1960. aastal koondati erinevad väikesed leivatehased ETK kaubamärgi alla ning 2004. aastal tuldi turule kaubamärgi­ ­ga Eesti Pagar. Ettevõte on Eesti suurim pagaritööstusettevõte, mille sortimendis on ligi poolsada saia- ja leivatoodet, lisaks kondiitritooted, tordid ja sügavkülmutatud tooted.

100

METROSERT AS

30

ESCO AS TAHE KAYAKS OÜ

46

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

25

ALISTRON AS ARPEKS KAUBANDUS AS ASB GREENWORLD EESTI OÜ BALTFLEX AS BALTI PLAADIKAUBANDUSE AS BAMBONA AS BULK & TANK OÜ DPD EESTI AS ELISA EESTI AS ERMECOL OÜ GENTEEL AS HEA TAVA OÜ INTRAC EESTI AS ITAK OÜ LILLE HAMBARAVI OÜ MINOTEC DC OÜ NITTIS OÜ OLEREX AS OTOLUX AS RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS AS SAARTE LIINID AS TOFTAN AS VENNAD-DAHL AS

Foto: Shutterstock

105

SOLVIT tuleb appi Vaatamata sellele, et Euroopa Liidus on piiriüleseks ette­võtluseks loodud head eeldused, võib juhtuda, et teise riigi ametkonnad ei järgi kehtestatud reegleid. Selliste probleemide kohtuväliseks lahendamiseks tuleb appi liikmes­riikide vaheline vabatahtlik koostöövõrgustik SOLVIT.

E

esti SOLVIT-keskuse poole on ettevõtjad aastate jooksul pöördunud väga erinevate probleemide lahendamiseks.

Näiteks on abi soovinud Eesti transpordiettevõtted, kelle autojuhte on ilmaasjata trahvitud – juhid pole küll Euroopa Liidu kodanikud, kuid elavad ja töötavad siin legaalselt. Trahve on tehtud ka selle eest, et väidetavalt asus veokil sõidumeerik vales kohas, kuigi sõiduk vastas kõikidele nõuetele.

Sõidu- ja puhkeaja kontrollimisel on trahvitud selle eest, et andmete viimane allalaadimine juhikaardilt oli toimunud 104 päeva varem, kuigi komisjoni määruse kohaselt tuleb seda teha iga 28 päeva järel. Tegelikult aga selline info juhikaardile ei salvestu ja selle põhjal rikkumist vormistada ei saa. Kuupäev, mis juhikaardilt tuvastati, oli viimati toimunud kontrollimise kuupäev.

Probleeme on olnud kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega. Eesti arst soovis tööle asuda Hispaaniasse, kuid eriarsti diplomi tunnustamisprotseduur võttis aega pea aasta. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv näeb kõnealuse tähtajana ette aga mitte rohkem kui kolm kuud.

Mured maksude ja kaupade vaba liikumisega

SOLVIT-i poole võib pöörduda ka maksude teemadel. Oleme aidanud üht Eesti ettevõtjat, kel tekkis probleem käibemaksu tagastamisega. Ettevõte esitas nõuetekohased dokumendid korrektselt, kuid teise liikmesriigi ametiasutus jättis tagasimaksed tegemata.

Eelmisel aastal pöördus meie poole üks Eesti turismiettevõte, kuna Leedu turismiamet nõudis, et ajutise online-turismiteenuse pakkumiseks peab ettevõte olema kantud kohalikku registrisse ning omama vastavat litsentsi võrdselt kohalike turismifirmadega. See nõue

oli aga vastuolus teenuste direktiiviga, sest ettevõte oli kantud Eesti majandustegevuse registrisse ning pakkus oma teenuseid ajutiselt piiriüleselt.

Kaupade vaba liikumisega tekkisid probleemid Hispaania hulgimüüjatega, kes kauplesid valge veini 200 ml suuruste pakenditega. Sellise mahuga pakendis veini müümine ei ole EL-i õiguse kohaselt aga enam lubatud.

Eesti ettevõtja ostis Hispaania ettevõttelt nimetatud toodet ja sai müügipiirangust teada alles Eestis, kui soovis registreerida toodet alkoholiregistris.

SOLVIT-i sekkumise tõttu pidi Hispaania ettevõtja oma kauba tagasi võtma ja Eesti ette­võtjale ettemaksu tagastama. Lisaks pidi ta vastavalt parandama müüdavate veinide reklaami oma ettevõtte kodulehel.

Kõik mainitud kaebused leidsid SOLVIT-i kaudu lahenduse.

Transpordiettevõtjate vaidlused

Praegu on Eesti SOLVIT-is menetluses kahe transpordiettevõtja kaebused. Üks vaidlus on käimas selle üle, kas digimeerikul oleva info põhjal on tagantjärele õigus teha trahvi kiiruse­ ületamise eest. Teine vaidlus puudutab kolmanda riigi kodanikku, kes töötab Eesti transpordiettevõttes autojuhina.

Juht on nõuetekohaselt vahetanud oma koduriigi juhiloa Eesti juhiloa vastu, kuid teise liikmesriigi asutus väidab, et tal peaks olema selle riigi juhiluba, mille kodanik ta on. Loodame, et ka need kaebused leiavad positiivse lahenduse.

5000 kaebust aastas menetleb

KAS TEADSID? hh SOLVIT on liikmesriikide vaheline vabatahtlik online-koostöövõrgustik, mille keskused tegutsevad lisaks EL-i liikmesriikidele ka Norras, Islandil ja Liechtensteinis. Tegemist on nii ettevõtjatele kui ka kodanikele mõeldud tasuta teenusega, mis on loodud siseturu probleemide kiireks ja efektiivseks kohtuväliseks lahendamiseks.

Lahendus püütakse leida 10 nädala jooksul. hh SOLVIT saab abi osutada üksnes siis, kui mõne teise liikmesriigi ametiasutus on rikkunud Euroopa Liidu õigust. SOLVIT ei saa sekkuda kaebustesse, mille asjus on alustatud kohtu­ menetlust. Kui SOLVIT-i kaudu ei õnnestu kaebust lahendada, võib pöörduda oma riigi kohtu poole või esitada ametlik kaebus Euroopa Komisjonile. hh SOLVIT ei tegele ettevõtjate vaheliste ega tarbijatega seotud kaebustega, juriidilise nõustamise ega infopäringutele vastamisega.

Võta ühendust!

Eesti SOLVIT-keskus tegutseb majandusja kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonnas.

Tel: 625 6489, 639 7617 E-post: solvit.eesti@mkm.ee Kaebuse elektrooniline vorm: https://bit.ly/2HeaF6z Lisainfo: www.mkm.ee/et/solvit http://ec.europa.eu/solvit/index_et.htm

SOLVIT, neist ligi 90% leiab lahenduse.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

47

KOOSTÖÖPAKKUMISED TOIT

PAKEND

Poola veini- ja toiduimportija otsib bagin-box veini tarnijat.

KOOD: BRPL20190808003

Rumeenia käsitöökosmeetika tootja otsib klaaspakendite tootjaid.

KOOD: BRRO20190607001

Rumeenia ettevõte pakub frantsiisilepingu alusel sisenemist Rumeenia turule maiustuste, pagaritoodete ja jäätise tootjatele.

KOOD: BRRO20190624001

Poola paberpakendite tootja otsib kartongi ja papi tootjaid või tarnijaid.

KOOD: BRPL20190510002

METALL/MASINAD Sloveenia ettevõte otsib kvalifitseeritud piduriosade tootjat, kes suudab valmistada ratastoolipidureid vastavalt tehnilisele kirjeldusele. Enamik osi peab olema valmistatud roostevabast terasest ja alumiiniumist.

KOOD: BRSI20190724001 Kreeka tööstuslike teraskonstruktsioonide tootmisega tegelev ettevõte otsib karastamata ehitusterase tarnijat.

KOOD: BRGR20190611001

EHITUS/SISUSTUS Rumeenia ettevõte otsib laevatoodete tootjaid või tarnijaid, kes saavad pakkuda terviklahendusi laeva sisustamiseks. Nt soojusisolatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemid; siseseinte ja lagede lahendused; kajutite ja ühisruumide mööbel; tualettide ja köögi sanitaartehnika ja -seadmed.

KOOD: BRRO20190605001 Saksamaa ettevõte pakub alltöövõttu tipptasemel siseviimistlusettevõtetele, kelle ülesanne on nt põranda- ja plaatimistööd; kütte-, kliima- ja muude sanitaarseadmete paigaldamine; siseviimistlustööd puidu/metalliga.

KOOD: BRDE20190621001 Portugali ettevõte otsib uuenduslikke ja energiatõhusaid reoveepuhastustooteid.

KOOD: BRPT20190709001 Poola ettevõte pakub turustamis- ja kaubandusagendi teenuseid ventilatsiooni- ja kliimaseadmete tootjatele.

KOOD: BRPL20190610001

48

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

Prantsusmaa klaastaara turustaja otsib keeratava korgiga klaaspurkide ja -pudelite tarnijat.

KOOD: BRFR20190613001

TEKSTIIL Taani ettevõte otsib nailonist/puuvillast valmistatud koerakaelarihmade ja -tarvikute tootjat, kelle ülesanne on ka materjali tarnimine.

KOOD: BRDK20190708001 Suurbritannia ettevõte otsib tekstiili­ ettevõtet hübriidkottide tootmiseks.

Toode peab olema kantav nii selja- kui ka käekotina, keerukuselt sarnaneb golfikeppide kotiga.

KOOD: BRUK20190528001 Saksamaa telgitootmisettevõte otsib tekstiilisektori ettevõtet puuvillast ja PES-kangast telkide tootmiseks.

KOOD: BRDE20190711001

KOSMEETIKA JA KEEMIATÖÖSTUS Hollandi ettevõte otsib erineva kuju, värvi ja parfüümiga vannipommide tootjat.

KOOD: BRNL20190702001 Rootsi ettevõte otsib kosmeetikavõi kodukeemiatootjat kihisevate hügieenitablettide tootmiseks.

KOOD: BRSE20190527001 Rumeenia autopuhastus- ja salongi desinfitseerimise vahendite tootja otsib autokeemiatootjaid, kelle tootevalikus on nt järgmised tooted: veevabad pesuvahendid ja vahaga spreid.

KOOD: BRRO20190726001

Leedu hulgimüüja (nt parfüümid, nahaja juuksehooldustooted) otsib kosmeetikatootjaid või hulgimüüjaid.

KOOD: BRLT20190626001

MUU Suurbritannia ettevõte, kes on töötanud välja araabia keelt õpetava e-õppeplatvormi, otsib veebisisu hindajat, kelle ülesanne on pakkuda nii välist kvaliteeditagamist kui ka akrediteerimist vastavalt CEFRL-i standarditele.

KOOD: BRUK20190716002 Saksamaa käsitööehete tootja otsib materjali tarnijat, kes saaks pakkuda kujundustooteid (nt nahast paelad, looduslik kautšuk, pärlid, sametpa­­elad jne), samuti viimistlus- ja kinnitus­­to­oteid (nt hõbedast, kullast ja rooste­ vabast terasest ühenduslülid ning kõrvarõngakonksud) ning pakendamislahendusi.

KOOD: BRDE20190625001 Bulgaaria ettevõte otsib plastjäätmete tarnijat Euroopa Liidust.

KOOD: BRBG20190723001 Saksamaa mööblitootja otsib IMOS-tarkvara kasutajaid mööblidisaini allhankeks.

KOOD: BRDE20190612001 Rootsi kingituste ja reklaamkingituste hulgimüüja otsib jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike meenete ning kingituste tootjaid.

KOOD: BRSE20190709001

LISAINFO: Aleksandra Kriventsova, aleksandra@koda.ee, 604 0079 Rohkem koostööpakkumisi leiab aadressil www.enterprise-europe.ee.

RIIGIHANKED IKT hh Eestis hangitakse uue infoportaali arendus- ja tugiteenuseid. Tähtaeg 24.09.2019. Kood 782. hh Euroopa Kaitseagentuur soovib sõlmida raamlepingut küber­ kaitsevõime arendusteenuste hankimiseks. Tähtaeg 07.10.2019.

Kood 783. hh Luksemburgis hangitakse integreeritud juhtumihaldussüsteemi IT-lahendus (maht 25 miljonit eurot). Võistlev läbirääkimistega hankemenetlus. Osalemistaotluse esitamine kuni 30.09.2019.

Kood 784. hh Euroopa Liidu toetuse abil Benini rahvusliku energiainfosüsteemi (SINEB) loomine. SINEB koosneb peamiselt riigi energiasektori jaoks kogukondliku andmejagamisplatvormi arendamisest ja jõustamisest. Maksimaalne eelarve 1 miljon eurot. Tähtaeg osalustaotluse esitamiseks 09.09.2019 (kohaliku aja järgi kell 18.30). Kood 785. hh Sloveenias hangitakse mahepõllu­ majanduslike ja integreeritud põllumajandustoodete kasvatajate/ töötlejate registrite uuendamine (ökorakendus) sidustehnoloogia abil, sh järgnev hooldusteenuse osutamine. Tähtaeg 13.09.2019.

Kood 786.

Teenused hh Eestis hangitakse piletite trükkimise teenust (maht u 1 miljon eurot).

Tähtaeg 16.09.2019. Kood 787.

hh Soome korraldab hanke maantee vaheosale liikluskorraldussüsteemi ehitamiseks, sh projekti koostamine ja järelevalve (maht u 150 000 eurot).

Tähtaeg 12.09.2019. Kood 788. hh Eestis hangitakse isiku- ja pädevustunnistuste toorikute kujundamist, tootmist, isikustamist, pakendamist ja tellijale tarnimist. Tähtaeg 26.09.2019. Kood 789. hh Hollandis hangitakse transporditeenust (juhiga veokid transpordivad kunsti). Tähtaeg 26.09.2019.

Kood 790. hh Brüsselis hangitakse dokumentide kirjaliku tõlkimise teenust (sh vannutatud tõlge). Tähtaeg 16.09.2019.

Kood 791.

Metallkonstruktsioonid ja moodulmajad hh Saksamaal hangitakse metallkonstruktsioone ja -tooteid, sh kuumtsingitud terasest trepikonstruktsioone, väikeseid treppe või kaldteid, treppide ja platvormide klaasist reelinguid (turvaklaas, klambrid, terasest käsipuud) jms. Tähtaeg 09.09.2019. Kood 792. hh Prantsusmaal hangitakse moodulmaju ja metallkonstruktsioone.

Tähtaeg 30.09.2019. Kood 793. hh Saksamaal hangitakse kahekorruseline moodulmaja, sh paigaldamine (u 1000 m2). Tähtaeg osalemistaotluse esitamiseks 10.09.2019 (pakkumiskutse saa­ detakse välja valitud pakkujatele).

Kood 795.

hh Prantsusmaal hangitakse moodul­ hoonete tarnimine ja paigaldamine vastuvõtu- ja treeningplatsi loomiseks ragbistaadionil. Tähtaeg 13.09.2019. Kood 796.

Tarned hh Hispaanias hangitakse meditsiinilisi tarbekaupu (torud ja pistikud, verekogumistorud, mikrotuubid, uriinitorud, uriinianumad). Tähtaeg 16.09.2019. Kood 798. hh Taanis hangitakse Kopenhaageni piirkonda ehitusmaterjale, torustikku, elektrikaupu ja käsitööriistu.

Tähtaeg 24.09.2019. Kood 799. hh Soomes hangitakse kardinaid, kardinakangaid, kardinate kujundamist, mõõtmist, õmblemist ja paigaldamist, samuti valmiskardinaid. Lisaks mitmesuguseid käsitsi valmistatud lõngu, kangaid ning materjale ja seadmeid õmblemiseks, kudumiseks ja muudeks tekstiilitöödeks. Tähtaeg 16.09.2019. Kood 800. hh Luksemburgis ostetakse vormi- ja ametirõivaid (mõõdu järgi tehtud naiste- ja meestefrakkide tarne kohanäitajatele (pintsakud, püksid, seelikud ja vestid), lisaks naiste pidulikud pluusid). Tähtaeg 07.10.2019. Kood 801.

LISAINFO: Lea Aasamaa, lea@koda.ee, tel 604 0076

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

49

MESSID Orgaanilise toidu ja maheda elustiili mess ja kohtumised 13.–14. novembril 2019 Rootsis Malmös Malmös toimub kaks messi: Nordic Organic Food Fair ja Eco Life Scandinavia. Lisaks korraldatakse tasuta silmast silma kohtumiste üritus. Kohtumisüritusele oodatakse nii sisse­ ostjaid kui ka tootjaid/müüjaid, et leida uusi äripartnereid.

Kontakte on võimalik luua juba varakult, kui loote endale elektroonilises süsteemis profiili, mis võimaldab teiste osalejatega eelnevalt suhelda.

Messil ja B2B üritusel on esindatud üle 500 ettevõtte toidu, joogi, majapidamise, kosmeetika, ilu ja tervisetoodete valdkonnast enam kui 50 riigist.

Ehkki kohtumisüritusel saab osaleda tasuta, on osalemise tühistamine lubatud kuni 5. novembrini 2019. Hilisemal tühistamisel ja ka mitteilmumisel rakendatakse 100-eurost trahvi.

Lisainfo ja registreerimine (kuni 4. novembrini 2019): https://organic-food-eco-life-matchmaking.b2match.io.

Virtuaal- ja liitreaalsuse (AR/VR) kohtumiste üritus 20. novembril 2019 Soomes Helsingis Match Up XR on iga-aastane SLUSH-i eelsündmus Helsingis, mis keskendub virtuaal- ja liitreaalsuse (AR/VR) tööstusele, tehnoloogiatele ja lahendustele. Mach Up XR toimub juba kolmandat korda ja osalejaid oodatakse kogu maailmast üle 400. Üritus on tasuta.

Osalema oodatakse organisatsioone, kes on huvitatud uutest AR/VR-lahendustest, ning ettevõtteid, kes otsivad partnereid ja uusi talente, samuti AR/VR-meeskondi ja -idufirmasid, kes otsivad uusi kliente. Oodatud on ka valdkonna tööstuse eksperdid, teadlased ja tudengid. Õhtusel üritusel kohtuvad osalejad parimate AR/VR-ettevõtete ja -idufirmadega. Valdkonna tipud räägivad, kuidas nad on XR-i oma projektides ära kasutanud ning millised on XR-i arengu ja tehnoloogiate väljavaated.

Registreerimine: hh Terve õhtuprogrammi jaoks registreerimine Eventbrite’i veebilehel (pole veel avatud). hh B2B kohtumisüritusele registreerimine: https://match-up-2019-xr.b2match.io (avatud).

Elmia allhankemess ja kohtumiste üritus Euroopa Liidu ja Hiina ettevõtlus- ja tehnoloogiakoostöö mess ning B2B kohtumised 11.–13. novembril 2019 Chengdus ja 14.–15. novembril Qingdaos Euroopa Liidu ja Hiina ettevõtlus- ja tehnoloogiakoostöö mess ja selle raames korraldatav kohtumisüritus toimub juba neljandat korda. Üritusel on seni osalenud 430 Euroopa ettevõtet ning enam kui 1100 osalejat Hiinast. Selle tulemusel on sõlmitud 550 edukat koostöölepingut. Olete oodatud osalema, et otsida Hiina partnereid, asutada või laieneda oma äri ja luua püsivaid partnerlussuhteid Hiinaga.

Messil esindatud valdkonnad: hh IT, IKT hh tööstus 4.0 ja nutikad tehaselahendused hh puhtad tehnoloogiad (cleantech), keskkond ja energia hh merendus hh kõrgtehnoloogilised materjalid hh biotehnoloogia hh põllumajandus ja toit hh kõrgharidus ja täiendusõpe Lisainfo ja registreerimine (kuni 12. oktoobrini 2019): www.eu-china.org.cn.

50

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 4 / 2019

12.–13. novembril 2019 Rootsis Jönköpingis Olete oodatud uusi kontakte looma traditsioonilisele Elmia allhankemessile, mis on Põhja-Euroopa juhtiv töötleva tööstuse allhankijate mess. Mess on peamiselt suunatud autotööstusele, ehitusseadmete tootjatele, meditsiini- ja mööblitööstusele. Sellel messil kohtub üle 15 000 külastaja ning 1200 eksponenti 30 riigist.

Elmia allhankemessil ja B2B üritusel viiakse kokku ostjad ja tarnijad paljudest Euroopa riikidest. See on ainulaadne võimalus luua uusi ärikontakte.

B2B üritusel on sel aastal fookuses välismaiste ostjate kohalemeelitamine. Selleks pakutakse neile 1000 eurot reisikuludeks ja majutuseks ning kohapeal ligipääsu koosolekualale ja salongile koos suupistete, wifi, kaubandusväljaannete ja koosolekuruumidega. Ostjaprogrammi kandideerimiseks täitke B2matchi veebilehel olev avaldus.

Osalemistasud: Tarnijad: 249 eurot Ostjad: tasuta (kandideerige lisaks ostjate sponsoreeritud programmi) Registreerimine kuni 12. novembrini 2019. Lisainfo: https://subcontractor-connect-2019.b2match.io.

Keskmine kütusekulu 6,1–9,4 l/100 km ja CO2-emissioon 161–214 g/km.

Võimsuse vormid. Uus GLE. Uus GLE. Intelligentsem. Teadlikum. Võimsam. GLE on maastur, aga seda uuel moel.

Loevad sisemised väärtused. Digitaalsed ekraanid, parim viimistlus ning väljapeetud disain. Detailid, mis räägivad kvaliteedist. Uus GLE kehastab modernset luksust.

Nii teedel kui ka maastikul. Kohti on kuni seitse. Kõrgtehnoloogiline vedrustus ja enneolematu sõidumugavus. Võimsad, aga säästlikud mootorid.

Mercedes-Benzi maasturid. Võimsad. Igas mõttes.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

koosolekud merel

Lase värskel tuulel ja lummaval merevaatel rutiin peast välja puhuda ning tule oma meeskonnaga MS Finlandia koosolekukeskusesse töist nõupidamist või vabas stiilis ideede vahetust läbi viima!

MS Finlandia koosolekukeskuses on kõik vajalik olemas kuni 200-le inimesele.

Tööruumide suurust ja paigutust saab kujundada täpselt kliendi vajadustele vastavaks. Ruumides on WiFi, digiekraanid ja vajadusel pabertahvlid.

Koosolekukeskuses on Lounge, kus saab vajadusel segamatult arvutiga tööd teha või lugeda. Ruum mahutab kuni 36 inimest ja seda on võimalik broneerida tervele rühmale.

Keskuse aulas on alati kaetud laud kohvi ja väikeste soolaste ning magusate snäkkidega.

NÄIDIS PÄEVAKAVA 11.20 pääs laevale 11.40 suupistetega kohvipaus 12.00 – 13.30 nõupidamine 13.30 kohvipaus 13.45 – 15.30 nõupidamine 15.30 rikkalik lõunasöök Buffet Eckerö’s 17.30 laev saabub Tallinnasse

Hind alates 49€/in