Teataja detsember 2019 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. DETSEMBER 2019

lk 10–12

MUUDAME KOHALIKE OMAVALITSUSTE RAHASTAMIST! lk 22–24

KUIDAS TOIME TULLA KASVAVATE PALKADEGA?

Siiri Lahe ja Lauri Raid: paberipuud tuleb väärindada Eestis! lk 34–35

EESTI SUHTELISELT MADALAT HINNATASET TASUB TURISMI TURUNDUSES ÄRA KASUTADA lk 38–39

HEA HINNAGA ELEKTER OKSJONILT

HEAD ÜRITUSED SÜNNIVAD TÄNU KOOSTÖÖPARTNERITELE!

KAUBANDUSKOJA LIIKMESETTEVÕTETEL, KES SOOVIVAD MEIE ÜRITUSTEL KAASA LÜÜA, PALUME VÕTTA ÜHENDUST: ANNELI@KODA.EE TEL 604 0087

JUHTKIRI

Sisukord 4 Estonian Cell, automatiseerituse musternäidis 9 Lühidalt 10 Kohalikud omavalitsused ettevõtlust edendama 13 Kuidas kasutatakse tootmises digitehnoloogiaid? 14 Koda kutsub osalema 15 Mida teada kodulehele platvormi valimisel? 16 Äriseadustik läheb muutmisele 18 Bocuse d’Or tuleb Tallinna! 20 Uus liige: UpSteam kasvab kiiresti 22 Viimane aeg investeeringuid teha 25 Liitu algatusega „Tööle kaasa!“ 26 Galerii: personalijuhid Stockholmis 28 Usaldusväärne tehisintellekt 30 Pankrotimenetlused kiiremaks ja odavamaks 32 Mis kasu on statistikaameti andmetest ettevõtjale? 34 Eesti, soodne sihtkoht Põhjamaade turistile 37 Ettevõtja küsib 38 Abikäsi keskmistele ja suurtele elektritarbijatele 40 Naised ja ettevõtlus 42 Saksamaa messikalender 43 II samba reform vähendab riigi usaldusväärsust 44 Aitame toidusektori konkurentsivõimet tõsta 45 PALA paneb inimesed toidujääke kasutama 46 Palju õnne! 47 Enterprise Europe Network

KAANEFOTO Silver Gutmann EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee

ETTEVÕTJAD, TEADLASED JA KOOLID, TEEME KOOSTÖÖD!

esti majandus on meie taasiseseisvumise algusest läbi teinud meeletu arengu. Hoolimata väikesest majandusest ja rahvaarvust on meil ette näidata hulk rahvusvahelisi edulugusid, seda nii idufirmade ja IT-maailmast kui ka traditsioonilisest tööstusest ning nende kombinatsioonist, kus nutikad IT-lahendused on aidanud vana majanduse ette võtmised täiesti uuele arengutasemele. Koostöö ja arendustegevus nn vana ja uue majanduse ettevõtete, kuid laiemalt teadusasutuste ja riigi vahel on möödapääsmatult vajalik, et kindlustada Eesti majanduse ja ettevõtete areng ning parandada meie inimeste elujärje. Meil on piiratult nii looduslikke kui ka inimressursse ning nende tõhus ja mõtestatud rakendamine nõuab uudseid lähenemisi. Uut teadmist on väga keeruline luua ilma heal tasemel teadustegevuseta ja selle rahastuseta. Valitsuse otsus mitte kinni pidada eelmisel aastal sõlmitud kokkuleppest suurendada teaduse rahastamist on kahetsusväärne ning jätab paraku tuntava jälje kogu Eesti arengule. Seda olulisemaks saab pidada koostööd ettevõtete, ettevõtjate, koolide, teadusasutuste ja teiste sihtrühmade vahel. Koos on võimalik luua ja arendada midagi uut, koos paistame me paremini välja ja koos kõlab sõnum veenvamalt. Head koostööd!

SVEN MATS Mateki tegevdirektor ja Eesti KaubandusTööstuskoja juhatuse liige

TEATAJA TOIMETUS Kaur Orgusaar Tel: 604 0065 E-post: kaur.orgusaar@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Kristiina Rauts-Nõmmik Tel: 511 3302 E-post: kristiina@menuk.ee TRÜKK Kroonpress EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

ETTEVÕTE

Estonian Celli juhatuse liikmed Lauri Raid ja Siiri Lahe tänavu oktoobris vastu võtmas tiitlit „Aasta ettevõte 2019". Foto: Rene Riisalu

ESTONIAN CELL,

automatiseerituse musternäidis

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsiooni juht

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

ETTEVÕTE Estonian Cell on ettevõte, mis on toonud Eestisse üle 200 miljoni euro jagu investeeringuid, et anda lisaväärtust ühele meie rahvuslikule uhkusele, puidule. Haava paberipuu väärtus kasvab tootmisprotsessis enam kui viis korda – nii muutub madalakvaliteediline haava paberipuu suurepäraseks ekspordiartikliks, mis jõuab maailma, aga ka tagasi Eestisse kvaliteetsete paberitoodetena.

Kui rääkida paberipuidust ja puidu töötlemisest, siis mis vahe on puit massil ja tselluloosil? Lauri Raid: Meie Kundas asuv tehas ei tooda tselluloosi, vaid puitmassi, mille tootmistehnoloogia ja -protsess erinevad oluliselt tselluloositootmisest. Kõige suurem vahe on see, et puitmassi tootmisel purustatakse puit mehaaniliselt ja seda ei keedeta. Erinevusi on veelgi, kuid nii on seda kõige lihtsam seletada. Selle tulemusena ei ole meie tehase ümbruses peale puidule iseloomuliku lõhna ühegi ebameeldivat lõhna. Tihti seostatakse paberipuiduga seonduvat halbade lõhnadega ja kahjuks on see müüt visa kaduma. Siiri Lahe: Kuna oleme kogenud, et ainult positiivne kogemus on see, mis müüte murrab, siis omalt poolt oleme kutsunud kõiki huvilisi lahkelt meie tehast külastama. Hiljutine aasta ettevõtte tiitel ja selle üleandmisel lausutud tunnustavad sõnad nii meie investeeringute kui ka keskkonna sõbralikkuse kohta loodetavasti kinnitavad, et see müüt on murtav. Raid: Majanduse seisukohast on oluline, et nii tänapäevased tselluloosi- kui ka puitmassitööstused on keskkonnasõbralikud ja lisavad väheväärtuslikule puidule mitmekordselt väärtust, meie näitel lausa viis korda. Tootmises kasutame ära madala kvaliteediga puidu, mis ei sobi palgina puittoodetesse, ning nii aitame madala kvaliteediga puidul mitmesuguste paberitoodetena pikaajalisse kasutusse ja ringlusse jõuda. Estonian Cell on saanud aastate jooksul palju tunnustusi. Kuidas on need ettevõtte käekäiku mõjutanud? Raid: Oleme aastate jooksul pälvinud tunnustust keskkonnasõbralike ja innovaatiliste investeeringute eest.

Oleme ka ise olnud innukad konkurssidel kandideerijad, et suurendada teadlikkust tänapäevase ja kõrge lisandväärtusega tööstuse olemasolust ja väärtusest majandusele. Enne auhindade saamist olime veendunud, et selgitustööd jätkub veel paljudeks aastateks. Ja siis ootamatult selline tähelepanu ja tunnustus ühel õhtul korraga, nii aasta välisinvestori kui ka aasta ettevõtte tiitli näol. Lahe: Kui äsja saadud välisinvestori tiitlile kandideerisime ise oma 20-miljonilise investeeringuga, siis aasta ettevõtte tiitel tuli küll täieliku üllatusena ja päriselt ei suuda seda siiani uskuda. Seda seetõttu, et oleme tegutsemisaastate jooksul pidanud veenma nii avalikkust kui ka otsustajaid, et Estonian Celli olemasolu Eestis on hea, ning selgitama, millist kasu toob majandusele madalakvaliteedilise puidu väärindamine. Mõistagi on tunnustus oluline nii Estonian Celli juhtidele, omanikele kui ka töötajatele. Mitmelt meie töötajalt sain juba auhinnagalal SMS-i, et nad on uhked meie ettevõtte üle! Hiljuti jäi ära teie emafirma suur investeering, mille ühe sihtriigina nähti ka Eestit, kuid kahjuks see meile siiski ei tulnud. Miks? Lahe: Vastus on lihtne: konkureerinud riikidest märksa kõrgemate energiamaksude tõttu. Eestisse on keeruline teha tehnoloogiamahukaid investeeringuid, mis üldjuhul on energiamahuka tootmisprotsessiga. Seda seetõttu, et meie näitel maksab Eestis asuv energiaintensiivne tööstus ainuüksi ühel aastal 3–5 miljonit eurot elektri eest rohkem kui sarnased tehased Soomes, Rootsis, Saksamaal või Austrias. Seda isegi pärast eelmisel aastal kehtestatud aktsiisilangetust.

undas asuv Estonian Celli tehas alustas haavapuitmassi tootmist 2006. aastal, kui avati maailma kõige võimsam ja efektiivsem ühe liini tootmine. 2014. aastal oldi esimene puitmassitehas Eurooas, mis käivitas biogaasitootmise. Selle sammuga sai Estonian Cellist ka suurim biogaasitootja. Praegu võib öelda, et Estonian Celli toodetud biogaasist väärindatud biometaaniga sõidavad gaasibussid üle terve Eesti. Teataja küsimustele vastavad Estonian Celli juhatuse liikmed Siiri Lahe ja Lauri Raid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

Foto: Rauno Volmar / Scanpix

ETTEVÕTE

Riik peaks tegelema paberipuule väärtuse lisamisega sama innukalt, kui tegeletakse põlevkivi väärindamisega. Lauri Raid Kuna Eestis ei ole kehtestatud energiaintensiivse tööstuse taastuv energia tasudele Euroopa Liidu soovitatud maksulage, siis oleme sunnitud korras Eesti suurim taastuvenergia investor, makstes igal aastal 2,5 miljonit eurot teiste projektide toetuseks. Oleme Eestis ainuke eristuvalt suure elektri tarbimisega ettevõte, aga kuna meil ei ole kombeks teha erandeid, siis pole seni leitud lahendust ka märksa kõrgematele võrgutasudele, mida praegu maksame. Raid: Riik peaks tegelema madala kvaliteedilisele puidule väärtust lisava

tööstuse edendamisega sama innukalt, kui tegeletakse põlevkivi väärindamisega. Seda eriti olukorras, kus ligikaudu kolm miljonit kuupmeetrit väärindamata paberipuud Eestist välja viiakse. Mulle tundub, et paljud eestlased ei oska tööstuse väärtust majandusele hinnata ning paljud hirmud on seotud meie ajaloo ja minevikuga. Tööstusest rääkides on just üle keskea eestlaste mälus kujutlus pildid nõukogudeaegsetest tehastest, mille keskkonnakuvand ei olnud kõige parem. Nooremad eestlased on kasvanud üles Eestis, kus tööstuse roll on olnud suhteliselt väheoluline ja neil pole seetõttu olnud võimalustki näha tänapäevast ja keskkonnahoidlikku tööstust, näiteks nagu meie tehas. Lahe: Ühiskonna hirm tööstuse ees on tõesti suur. Olen nõus, et alati tuleb selliseid otsuseid teha ettevaatlikult, kuid kahjuks on meie ühiskonnas praegu rohkem levinud täielik vastuseis kui ettevaatlikkus. Näiteks on meie emaettevõttel Heinzel Groupil paberitööstusettevõtted Austria väikelinnades, kuhu on hiljuti investeeritud ligi 400 miljonit eurot, ja need tehased on Eesti omast mitu korda suuremad. Samal ajal on Austria elukeskkond üks kõrgemini hinnatuid terves maailmas. Kuidas on Lääne-Virumaal olukord tööjõuga? Raid: Meie probleem tööjõu hankimisel on seotud terves Eestis ainulaadse tootmisprotsessiga, mistõttu ükski keskeri- ega kõrgkool spetsiifiliselt puitmassitootjaid ette ei valmista. Enne tehase käivitamist läbisid kõik värvatud töötajad põhjaliku koolitusprogrammi,

Estonian Cell arvudes hh 2006. aastal alustati haava puitmassi (BCTMP) tootmisega. hh 2018. aasta käive oli 90,5 miljonit eurot. hh 100% toodangust eksporditakse ligi 30 riiki. Peamised sihtturud on India, hh hh hh hh hh

Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa, Ungari, Rootsi, Holland, Lõuna-Korea. 94 töötajat, tööviljakus töötaja kohta miljon eurot aastas (2018). 5 korda või rohkemgi lisatakse haava paberipuule väärtust. 485 000 m3 haava paberipuud on plaanis väärindada 2020. aastal. 2,5% Eestis tarbitavast elektrist tarbib Estonian Cell. 7-8 miljonit m3 75% metaanisisaldusega biogaasi toodetakse aastas.

Estonian Cell pälvis tänavu oktoobris kaks olulist tunnustust: hh Tiitli „Aasta ettevõte 2019“. Aasta ettevõte valitakse EAS-i ja Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Ettevõtluse auhind“ ning Eesti Kaubandus- Tööstuskoja konkursi „Konkurentsivõime edetabel“ parimate seast. hh Auhinna „Aasta välisinvestor 2019“ EAS-i ja Eesti Tööandjate Keskliidu konkursil „Ettevõtluse auhind 2019“.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

Tipptehnoloogiaga varustatud Estonian Celli tehas toodab ligi 170 000 tonni puitmassi aastas. Foto: Estonian Cell millele järgnes väljaõpe Austria ja Hiina tehastes. Praegu värbame uued töötajad tootmisprotsessi esimesele astmele, kus samm-sammult on kogenud töötajate juhendamisel võimalik juurde õppida ja karjääri redelil tõusta. Lahe: Oleme pingutanud selle nimel, et tagada töötajatele ohutu ja nüüdisaegne töökeskkond, konkurentsivõimeline palgatase ning väärtuspakkumine, mis sisaldab muu hulgas nii spordi- kui ka massaažitoetusi. Kindlasti on ka meie hea maine põhjus, miks meie juures tahetakse töötada ja meie juurde tööle tulla. Siiski lahkuvad töötajad aeg-ajalt ka meie juurest ja ei saa öelda, et kõik konkursid valutult kulgeks. Uuel aastal saavutate maksimaalse tootmisvõimsuse. Millised on tulevikuplaanid? Lahe: Oleme aastate jooksul tööta-

ETTEVÕTE kuupmeetrit paberipuitu Eestist toorainena välja väärindamata kujul. Mistahes paberitoote tootmiseks tuleks aga enamik ülejäänud koostisaineid Eestisse kõigepealt importida. Milline on teie koostöö kohaliku oma valitsusega? Lahe: Oleme väga õnnelikus olukorras, sest Viru-Nigula vallavalitsus mõistab tööstuse väärtust nii majandusele kui ka vallale. Oma pikaajalise tegutsemisega oleme tõestanud, et tööstus võib olla kogukonnale hea partner ja naaber ning tehase rajamisele eelnenud hirmud on ammu minetatud.

Kas teadsid? Kundas asuva Estonian Celli ainuomanik on Austria juhtiv paberitööstusettevõte Heinzel Holding GmbH, mille mahud ja käive on viimase kümne aastaga neljakordistunud. Grupi tehased asuvad Austrias (2), Saksamaal (1), Eestis (1). Grupi 2018. aasta netokäive ületas 2 miljardit eurot.

nud selle nimel, et toota erinevaid ja kõrgema kasumimarginaaliga puitmassi alaliike. Praeguseks oleme jõudnud viie eri tooteni, mis ühe liiniga tootmise ja piiratud laovarude olukorras on ka maksimum. Toodete nomenklatuuri oleks võimalik kasvatada, investeerides tootmismahtude edasisse suurendamisse praeguses tehases või rajades kõrvale teise liini. Raid: Meie praegune fookus on puitmassi tootmismahtude kasvatamisel. Tehase rajamisel plaanis olnud paberimasina mõtte oleme kõrvale jätnud. Oskame oma meeskonnaga paberipuust puitmassi toota ja seda ka müüa ning tegemist on kasvava turuga. Lahe: Meie majanduse seisukohast on mõttekam väärindatava paberipuu mahtude kasvatamine. Seda seetõttu, et paberipuu ressurss on meil olemas ja praegu viiakse umbes kolm miljonit

Teie tehas on suuresti digitaliseeri tud ja automatiseeritud. Kas ja mida soovite veel teha? Raid: Tänapäevases tööstuses toimivad IT ja tehnoloogia käsikäes. Saame uhkusega öelda, et 2006. aastal käivitatud tehases on tootmisprotsessid alates esimesest päevast olnud täielikult automatiseeritud ja tootmise juhtimine toimub vaid arvutite vahendusel. See muidugi ei tähenda, et võiksime digitaliseerituse tasemega absoluutselt rahul olla. Nii terves Heinzel Groupis kui ka Estonian Cellis käivitati mullu projekt nimega „Ole heas digivormis!“, millega oleme julgustanud kõiki töötajaid kaasa mõtlema, kuidas edasisest digitaliseerimisest väärtust leida. Lahe: Kõrge digitaliseerituse tase on võimaldanud meil suhteliselt väikese inimeste arvu juures saavutada erakordselt suur tootlikkus. Nimelt oli meie 2018. aasta käive töötaja kohta üle ühe miljoni euro aastas. See on Eesti tööstuses silmapaistev näitaja. Siiski tuleb meeles pidada, et ka digitaliseerimine on ettevõttele investeering, mis peab ära tasuma. Nii eelmisel aastal kui ka tänavu oleme teinud investeeringuid selleks, et selgitada 24/7 töötava tehase töökindlust mõjutavate seadmete ennetav hooldusvajadus välja digitaliseerimislahenduste abil. Kas tajute praegu majanduse jahene mist ning kuidas see teid mõjutab? Lahe: Maailmamajanduses toimuv mõjutab kaudselt kõiki, aga kiiremini ja otsesemalt tunnetavad trende kindlasti eksportivad tööstused. Eelnenud kaks aastat olid suurepärased nii maailmamajandusele kui ka meile. Ettevõtte varasemate aastate jõupingutused nii protsesside efektiivistamisega kui ka kõrgema lisandväärtusega toodete portfelli lisamisega kandsid vilja, seda toetas

ka hea maailmaturu konjunktuur. 2018. aastal jõudis Estonian Cell üle pikkade aastate kahjumist kasumisse. See positiivne muutus võimaldas meil hästi toime tulla ootamatult esile kerkinud tehniliste ülesannetega ja viia ellu ka 20 miljoni eurone investeeringuteprogramm laenu võtmata. Raid: Paraku on alates eelmise aasta lõpust olukord maailma majanduses drastiliselt muutunud, pärast USA-Hiina kaubandussõja algust. Hiina majanduse suuruse ja mõju tõttu tundsime negatiivset muutust kõigepealt Hiina lähiriikide turgudel, aga aasta jooksul on see muutus kandunud tasapisi ka Euroopa turgudele. Meie puhul avaldub mõju ennekõike müügihindade languses, mis tõstatab teravamalt kuluefektiivsuse ja konkurentsivõimelise omahinnaga tootmise teemad. Mis riikidesse te toodangut ekspordite ja mida sellest valmistatakse? Lahe: Ekspordi sihtriike on ligi 30 ja läbi aastate on esikümnes olnud Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, India, Lõuna-Korea jt. Avastame ja testime pidevalt uusi turge, et kasumlikumaid sihtriike valida. Paar aastat tagasi tarnisime puitmassi ka Lõuna-Aafrika Vabariiki ja Egiptusesse. Praegu on testimisel tarned näiteks Brasiiliasse. Raid: Kogu toodang läheb toormeks paberitööstusele, kes teevad erinevaid paberitooteid, mis jõuavad pikaajalisse kasutusse või ringlusse. Meie puitmassi võib leida pea kõigis paberitoodetes, nagu näiteks tapeedis, koolivihikutes, parfüümipakendites, kvaliteetsetes kunsti- ja trükipaberites, aga ka lihtsamas kartongis jm.

1 miljon

eurot oli Estonian Cellis käive töötaja kohta 2018. aastal. Estonian Celli toodang: kemitermomehaaniline haava puitmass. Foto: Estonian Cell

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

K AUBANDUSKOJA JA MATEKI GOLFITURNIIR 10. JUUNIL 2020 ESTONIAN GOLF & COUNTRY CLUB’IS JÕELÄHTMEL

K AUBANDUSKOJA JA HARMETI TENNISETURNIIR 30. MAIL 2020 PÄRNU KESKLINNA TENNISEVÄLJAKUTEL

LÜHIDALT

Seadusega ei peaks reguleerima apteekide omanikeringi Kaubanduskoda saatis Riigikogu sotsiaalkomisjonile apteegireformi suhtes arvamuse, kus juhtisime tähelepanu reformi kitsaskohtadele ja tõime välja oma ettepanekud vajalike muudatuste kohta. Leiame, et seadus ei peaks reguleerima, kas ja kui suur osalus apteegis peab kuuluma proviisorile või kellelegi kolmandale konkreetselt. Koda leiab, et seadus peab lubama ka olukorda, kus apteegi omanike hulgas ei ole ühtegi proviisorit. Selliselt ei piiraks seadus ka ülemääraselt ettevõtlusvabadust ega sekkuks ebaproportsionaalselt omandi kaitstuse printsiipi. Peame põhjendatuks, et lisaks apteegis töötavatele erialase hariduseta teenindajatele peab apteegis kohal olema ka proviisor, et tagada teenuse kvaliteet ja usaldusväärsus. Selleks ei pea aga proviisorid kuuluma apteegi omanike hulka.

Euroopa ettevõtjate usk majanduskeskkonna usaldusväärsusesse vähenes

Foto: Margus Ansu / Scanpix

Kaubanduskoda tegi oma liikmete seas iga-aastase majandusküsitluse, mis on osa Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni uuringust. Küsitlusele vastas 53 000 Euroopa ettevõtjat, Eestist osales küsitluses 356 ettevõtjat. Ettevõtjate hinnangud on pessimistlikumad kui aasta tagasi. Euroopa ettevõtjad leiavad, et järgmise aasta suurimad proovi kivid on vähenev sisenõudlus, tööjõupuudus ja kiire tööjõukulude kasv. Brexiti mõju hindavad ettevõtjad väikeseks. Üldine ärikeskkonna usaldusväärsus on langenud madalaimale tasemele alates aastast 2014. Eurochambres toob välja, et Euroopa ettevõtjad soovivad tugevamat ühisturgu, soosivamaid tingimusi rahvusvahelisele kaubavahetusele ning meetmeid, mis aitaksid vähendada aina kasvavat lõhet töökohtade ja senise tööjõu oskuste vahel. Küsitlusele vastanud Eesti ettevõtted tõid 2020. aasta suurima raskusena välja kasvavad tööjõukulud – lausa 61,8% vastanutest mainis seda kolme kõige suurema probleemi seas. Sellele järgnesid haridusteemad ning töötajate ebasobivad oskused (51%). Vastanutest 46,3% leidis, et murelikuks teeb ka siseturu tarbimise vähenemine. Kaubanduskoja majandusküsitlus on üks osa iga-aastasest Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni (Eurochambres) uuringust, mida tehti juba 27. korda 28 Euroopa riigis. Tegu on Euroopa Eesti ettevõtjatest peab suurima majandusküsitlusega, mis kaasab nii tööjõupuudust järgmise suurt hulka ettevõtteid. aasta üheks suurimaks Põhjalikumalt saab uuringu tulemustega probleemiks. tutvuda Eurochambresi koduleheküljel www.eurochambres.eu.

61,8% Kaubanduskoja arvates ei pea proviisor kuuluma apteegi omanike hulka, küll aga peab proviisor olema apteegis kohal, et kliendid saaksid asjatundlikku nõu.

2020. aasta sisserände kvoot on 1314 inimest Valitsus võttis vastu otsuse, et järgmise aasta sisserände piirarv on 1314 inimest ehk ühe võrra vähem kui sellel aastal. See on ka maksimum, mida seadus võimaldab kehtestada. Septembris tuli siseministeerium välja ettepanekuga, et töötamiseks mõeldud elamisloa kvoot on vaid umbes 650 ja elamisluba töötamiseks antakse uuel aastal vaid viies valdkonnas. Muudel juhtudel oleks kvoodi alla mineva elamisloa saamiseks vaja olnud ministri nõusolekut. Kaubanduskoda oli niisugusele plaanile vastu, sest see oleks süvendanud sisse rändekvoodi täitumisega seotud probleemi ja seeläbi suurendanud ka tööjõupuudust.

Praeguseks on siseministeerium esialgsest plaanist õnneks loobunud ja töötamiseks mõeldud elamisluba saavad taotleda ka näiteks ehituses või kaubanduses töötavad välismaalased. Lisaks on ministeerium loobunud ideest, et ligi pooled kvoodi alla minevad elamisload antakse üksnes ministri nõusolekul. Siseministri määruse kohaselt on aastaks 2020 broneeritud loomingulistele töötajatele 28, sportlastele ja treeneritele 18 ning välislepingu alusel elamisloa saajatele 10 elamisluba.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

MAKSUMUUDATUS

Kohalike omavalitsuste ettevõtlusmotivatsiooni

AITAKS TURGUTADA TULUMAKSU SENISEST ERINEV JAOTAMINE

Kaubanduskoda on teinud rahandusministeeriumile ettepaneku muuta kohalike oma valitsuste tulubaasi, et suurendada omavalitsuste motivatsiooni panustada ettevõtluse arendamisse ning töökohtade loomisse oma territooriumil. 10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

MAKSUMUUDATUS

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsiooni juht

ohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi ei ole omavalitsuste ülesanne töökohtade loomisele kaasa aidata ega kohalikku ettevõtluskeskkonda arendada. Ka praegune maksusüsteem ei motiveeri omavalitsusi ettevõtluskeskkonna arengule ja töökohtade loomisele panustama.

Töökohtade loomine pole omavalitsusele prioriteet

Rae abivallavanema Priit Põldmäe sõnul peaksid omavalitsused aru saama, et kui omavalitsuses pole töökohti, siis kaovad ka elanikud, kelle maksutulust elatakse. Foto: Liis Treimann

Kohalike omavalitsuste peamine tuluallikas on füüsilise isiku tulumaks, mis 2016. aastal moodustas umbes 56% omavalitsuste tuludest. Paraku on selline osakaal tekitanud olukorra, kus omavalitsused on peamiselt huvitatud vaid sellest, et nende valla/linna elanikel oleks töö ja kõrged sissetulekud. Väiksem on huvi aga selle vastu, et omavalitsuse territooriumil asuksid ka töökohad. Põhjus on selles, et üksikisiku tulumaks laekub elukohajärgse, mitte töökohajärgse omavalitsuse eelarvesse. Seetõttu esineb juhtumeid, kus kohalik omavalitsus on olnud vastu uute töökohtade loomisele.

Eestis on kümneid tuhandeid inimesi, kes elavad ühes, kuid töötavad teises omavalitsuses. Seega on nad pendelrändajad, kes kasutavad mõlema omavalitsuse pakutavaid teenuseid (näiteks teede, tänavate hooldus ja remont, tänavavalgustus, ühistransport suuremates linnades), kuid maksutulu laekub vaid elukohajärgsele omavalitsusele. Kaubanduskoja ettepanek aitab jagada maksutulu selliste omavalitsuste vahel ausamalt.

Maksutulu motiveeriks töökohtadele mõtlema

Praegu kehtiva seaduse kohaselt laekub kohalikule omavalitsuse üksusele 11,86% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Kaubanduskoja ettepaneku kohaselt võiks edaspidi nii

5,93% töötaja tulumaksust

võiks saada oma valitsus, kus asub töö taja töökoht. Ülejäänu ehk samuti 5,93% tulumaksust laekuks töötaja elukoha oma valitsusele.

Omavalitsused peaks ettevõtluse arendamisse panustama PRIIT PÕLDMÄE Rae vallavalitsus, abivallavanem Kaubandus-tööstuskoja soov luua uusi töökohti on mõistlik ja usun, et teatud piirkondades on see isegi väga vajalik. Samas ma ei usu, et senise tulubaasi ümberjagamine paneks kohalikke omavalitsusi kuidagi töökohti juurde looma. Seadusest tulenevalt on omavalitsustele pandud kohustused, mille täitmiseks neil juba praegu raha ei jagu ja üldjuhul kulubki kõik ära just oma elanikele teenuste pakkumisel. Seetõttu on justkui õiglane, et maksutulu tuleb just sinna valda, kus elanikele ka teenuseid pakutakse. Kindlasti võiks kaaluda kohalikule omavalitsusele ettevõtlusest

lisaraha andmist, aga siin on oht, et ka see kulub praegustele tegevustele ära ja soovitud töökohti ikka ei teki. Aga tasub proovida! Pigem peaksid omavalitsused aru saama, et kui pole töökohti, siis kaovad ka elanikud, kelle maksutulust elatakse. Juba praegu kahaneb mitmes omavalitsuses elanike arv, seda eelkõige tasuvate töökohtade puudumise tõttu. Omavalitsused peaksid välja selgitama, milline ettevõtlus on nende piirkonnas sobivam. Selle valdkonna arendamine tuleb kirjutada valla arengukavadesse ja ruumilise arengu dokumentidesse ehk kajastada üld planeeringus. Rae vald on juba aastakümneid

tagasi leidnud, et tänu meie logistilisele asukohale, kus ringtee kaudu on ühendus kõikide põhimaanteede ning sadamate ja lennujaamaga, on kõige õigem panustada logistikaettevõtete arengule. Praeguseks on meil töökohti rohkem kui elanikel vaja ning elanike arv kasvab viimastel aastatel umbes 1000 võrra aastas. Kindlasti ei sobi sama ettevõtlusvorm kõigile omavalitsustele ja igaüks peaks leidma oma Nokia, et luua just tasuvaid töökohti. Olgu see siis sadama olemasolust või turismist tulenev, kaevanduse ärakasutamine või siis ikkagi ka rafineerimistehase lubamine. Tasuvad töökohad toovad kindlasti elanikke ja sellega ka maksutulu.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

MAKSUMUUDATUS

Olen kahel käel koja ettepaneku poolt MAKSIM ILJIN Narva-Jõesuu linnapea Narva-Jõesuu pöördus 2018. aastal koos Eesti Energiaga tollase riigihalduse ministri Janek Mäggi poole sama ettepanekuga, mis muudaks tulumaksuseadust selliselt, et pool töötaja makstavast tulumaksust laekuks sellele kohalikule omavalitsusele, kus asub inimese töökoht. Narva-Jõesuu haldusalas paikneb Enefit Energiatootmise AS, kus töötab ligi 1000 töötajat, kuid Narva-Jõesuu territooriumil elab neist ainult 13 ning maksude kaudu laekub omavalitsusele tulumaksu 27 000 eurot aastas. Muudatus soodustaks nende kohalike omavalitsuste arengut, kes on aidanud kaasa töökohtade loomisele ja säilitamisele, nagu seda on teinud ka Narva-Jõesuu. Praegune süsteem ei arvesta maksude riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve vahel jaotamisega, samuti sellega, millised keskkonnamõjud kaasnevad omavalitsusele, kus näiteks toimub tootmine.

töötaja elukohajärgne omavalitsus kui ka töökohajärgne omavalitsus saada võrdselt 5,93% füüsilise isiku maksustatavast tulust. Muudatuse tulemusena läheks omavalitsuste vahel ümberjaotamiseks kuni 500 miljonit eurot. Nii kasvaks automaatselt tulumaksu laekumine omavalitsuses, kuhu tekib töökohti juurde, sõltumata sellest, kas uutele töökohtadele asuvad ametisse sama omavalitsuse elanikud või mitte. Sellest tingituna võib omavalitsusel tekkida

huvi aidata kaasa uute töökohtade loomisele või ka seniste töökohtade säilitamisele isegi siis, kui vallas/ linnas ei ole piisavalt tööjõudu. Hea külg on ka see, et kaubanduskoja ettepanek ei suurenda kohalike omavalitsuste, töötajate, tööandjate ega valitsussektori halduskoormust. Näiteks info selle kohta, millises omavalitsuses inimesed töötavad, on riigil olemas, sest tööandjad peavad töötamise registrisse kandma iga töötaja töö tegemise asukoha.

Ülemineku võib teha etapikaupa Kaubanduskoja hinnangul võib kaaluda ka lahendust, kus üleminek uuele füüsilise isiku tulumaksu jaotamise süsteemile kohalike omavalitsuste vahel toimub etappide kaupa, et omavalitsustel oleks rohkem aega muudatusega kohaneda. Näiteks võiks töötaja sissetulekult laekuva tulumaksu jaotust muuta töökoha põhise ja elukohapõhise omavalitsuse vahel viieaastase üleminekuperioodiga.

Aasta 1

10% töökoha põhiselt 90% elukoha põhiselt

Aasta 2

20% töökoha põhiselt 80% elukoha põhiselt

Muudatus soodustaks nende kohalike omavalitsuste arengut, kes on aidanud kaasa töökohtade loomisele ja säilitamisele.

Aasta 3

30% töökoha põhiselt 70% elukoha põhiselt

Aasta 4

40% töökoha põhiselt 60% elukoha põhiselt

Aasta 5

50% töökoha põhiselt 50% elukoha põhiselt

Lisaks võib kaaluda teatud tasandusmehhanismide rakendamist, et näiteks ääremaadel asuvate omavalitsuste tulubaasi vähenemist leevendada. Seda on võimalik teha näiteks fondi loomise kaudu, millest suurematest tõmbekeskustest eemal asuvad omavalitsused võiksid saada toetust just ettevõtluse toetamiseks vajalike investeeringute realiseerimiseks.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

KÜSIME ETTEVÕTJALT

Kuidas kasutate OMA TOOTMISES DIGITEHNOLOOGIAID?

W IVO LAAN Wolf Group / Krimelte tootmisdirektor

olf Group / Krimelte on viimastel aastatel panustanud tootmise automatiseerimisse ja ressursside reaal ajas monitoorimisse mitte ainult Eesti tehases, vaid juurutanud sama praktikat ka tootmisettevõtetes Venemaal ja Hispaanias. Tootmisse oleme näiteks soetanud automaatsed karbiladustajad ja aluste kiletajad, balloonide ja padrunite pakkeseadmed ning korgipaigaldajad. 2018. aastal juurutasime idufirma Global Reader tarkvara tootmisliinidelt andmete kogumiseks ja analüüsimiseks ning

igitehnoloogiaid on meil kasutusel väga palju. Kõige tähtsam on kindlasti ERP süsteem Microsoft Dynamics Axapta, mis on meie vajadustest lähtuvalt loodud rätsepa lahendus. See on olnud aastatepikkune arendustöö ja oleme investeerinud suuri summasid, aga praegu saame juba ka kasu. Digilahendustest saan välja tuua näiteks järgmist: hh Tööaja tagasiside läbi tagasisideterminalide. hh Mittevastavuste registreerimine tagasisideterminalides. hh Materjalide mahakandmine terminalide kaudu. hh Ostuarvete kinnitamine digitaalselt. hh Ostude planeerimine (MRP). hh Tootmise planeerimine. hh Laoalad. Palju varem paberil olnud projekti dokumente on digitaalselt ERP-is. Palju registreid on viidud digitaalseks + kasutame automaatteavitusi. Lisaks tegeleme praegu Microsoft

MIHKEL TAMMO Estanci juhatuse esimees ja tegevjuht

Tegeleme praegu Microsoft Power BI lahendusega, et ERP-i kogunevat infot paremate juhtimisotsuste tegemiseks visualiseerida.

efektiivsuse monitoorimiseks. Lao- ja tootmisprotsesside digitaliseerimiseks võtsime kasutusele skännerid, mille funktsionaalsus on seotud laohalduse süsteemi, komplekteerimise, tootmise materjalide registreerimise, kvaliteedikontrolli ja labori päevakatsetega. Jälgime mahutite nivoosid ja temperatuure, samuti voolutarbimist meie ettevõtetes reaalajas. Oleme nende meetmete abil kasvatanud efektiivsust, mis väljendub eelkõige säästetud ajas, käsitöö vähenemises ja toodangu suurenemises. Suurim mõju tuleneb Global Readeri, skännersüsteemi ja ERP-i tarkvara MS Dynamics AX koostoimimisest.

Power BI lahendusega, et ERP-i kogunevat infot paremate juhtimisotsuste tegemiseks visualiseerida. Samuti kasutame ettevõtte peamise kommunikatsiooni- ja infokanalina digitaalseid lahendusi ning sellest on sündinud väga palju kasu majasiseses infovahetuses. Eritellimusel tehtud digilahenduste abil saame endale tööle toitu tellida ning projektijuhid saavad teha fotosid, mis liiguvad kohe nende telefonist õigesse projektikausta. Ka keevitustehnoloogia andmebaasid on digitaalsed ja seetõttu lihtsasti hallatavad. Praegu tegeleme personaliportaali loomisega. Seal hakkab toimuma palgaarvestus, kokku tuuakse inimestele tähtis info ja plaanime teha töötajatele äpi selle kasutamiseks. Klientidele loome kliendiportaali, et teha ükskõik kus maailmas asuvale kliendile meie teenuse tarbimise lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Seega palju lahendusi on käigus ja palju on tulemas. Digitaalse tegevuseta on tänapäeval raske asjakohasena püsida.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

KODA KUTSUB OSALEMA KOOLITUSED

Vilepuhumise vitamiinihommik 10. detsember 2019 Kuidas on Sinu organisatsioonis tagatud õigusnormide rikkumistest teavitavate isikute ehk vilepuhujate kaitse? 10. detsembril toimuval vitamiinihommikul räägivad asjatundjad vilepuhumise kultuurilisest taustast, kohalduvatest õigusnormidest ning nende rakendamisest, tõusetunud probleemidest ning lahendustest. Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 35 € + km, mitteliikmele 70 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Kuidas toime tulla isikuandmete kaitse üldmäärusega? 11. detsember 2019 25. mail 2018 jõustus Euroopa Liidus uus isikuandmete kaitse üldmäärus, mis tõi endaga kaasa uusi kohustusi ettevõtetele ja uusi õigusi üksikisikutele. Seminaril räägime, kuidas määrust Eestis ja Euroopas seni rakendatud on, millele meie ettevõtted peaksid keskenduma, et nende tegevusele etteheiteid ei oleks. Esinevad eksperdid Andmekaitse Inspektsioonist ja NJORD Advokaadibüroost. Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 15 € + km, mitteliikmele 30 € + km Info: Marju Männik, marju.mannik@koda.ee, 604 0077

JUHTIDE KLUBI

Emotsionaalne intelligentsus kas haip või praktiliselt kasulik igale juhile? 10. detsember 2019 Mis on emotsionaalne intelligentsus? See on oskus olla teadlik end mõjutavatest emotsioonidest, võime seda teadmist kasutada arusaadavalt ning mõistlikult nii eneseväljendamisel kui ka suhetes teistega. Emotsionaalne intelligentsus ei ole vaid jutt "pehmetest väärtustest", vaid koondab endas reaalseid praktilisi meetodeid enesearendamiseks. Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 20 € + km, mitteliikmele 40 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

MUUD SÜNDMUSED

Hommikukohv Tšehhi suursaadikuga 17. jaanuar 2020 Külla tuleb Eesti suursaadik Tšehhis (kaasakrediteeringud Horvaatias ja Sloveenias) pr Eva-Maria Liimets. Kuuleme Tšehhi, Horvaatia ja Sloveenia poliitilisest ning majanduslikust olukorrast. Milliseid võimalusi pakuvad need turud Eesti ettevõtjatele? Millised oleksid potentsiaalsed sektorid eksportööridele? Kuidas saab abiks olla saatkond? Tule kohtumisele ning saad teada! Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 20 € + km, mitteliikmele 40 € + km Info: Kaie Tropp, kaie.tropp@koda.ee, 604 0093

Paindlik tööaeg – trendid, seadusandlus ning ettevõtete kogemused 23. jaanuar 2020 Mida aeg edasi, seda enam nõuavad töötajad paindlikku tööaega ning teevad töökohavalikuid sellest tulenevalt. Aga mis on summeeritud tööaja võimalused ja piirangud? Mida toob endaga kaasa paindlik tööaeg ja kuidas seda tõhusalt rakendada? Kuidas ikkagi viia kokku töötajate soovid tööaja suhtes ja ettevõtte vajadused? Mida peaks teadma tööjõuturu muutustest tööaja osas ja kuidas nendega toime tulla? Kogemusi jagavad pikaajalise kogemuse personalitöö praktikud. Koht: SPARK Demo, Narva mnt 3, Tartu Hind: Liikmele 35 € + km, mitteliikmele 70 € + km, tudengile 25 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092 Vaata kõiki järgmisi sündmuseid www.koda.ee/sundmused.

KOGEMUS

Veebimajutus.ee võimaldab kasutada nii Voogi kui ka Wordpressi ühe klõpsuga ja klienditugi on peaaegu nagu punt veebimaailma eksperte – kui mujalt ei julge nõu küsida, siis sealt saab enamikule küsimustele vastused.

TÕNIS BRAMANIS veebimajutus.ee partnerihaldur ja süsteemiadministraator

5 1.

ASJA, MIDA PIDADA SILMAS OMA KODULEHELE PLATVORMI VALIMISEL

Arvesta varasema kokkupuutega

Kui oled enne mõne kodulehe loonud, siis ilmselt tead, millest alustada. Varasema positiivse kogemuse korral on mõistlik kasutada sama platvormi, et mitte kõike nullist õppima hakata, ja seeläbi aega kokku hoida. Kui pead aga looma kodulehte esimest korda või osutus eelnev katsetus liiga keeruliseks, siis proovi platvormi, mida pakutakse teenusena, näiteks Voog. Tänu tekstisisesele toimetamisele on selles sisu lisada sama lihtne nagu Wordi tekstitöötlustarkvara kasutada.

Mõtle halduskoormusele

Eraldiseisev platvorm, näiteks Wordpress, vajab pidevat hoolt – uuendamist vajab nii platvorm ise kui ka selle lisamoodulid. Kui tarkvaral aeguda lasta, siis on see riskantne nii sinu mainele kui ka andmete turvalisusele – pahatahtlik ründaja võib andmetega manipuleerida ja kasutada sinu identiteeti kuritahtlikult ära. Kui oled ikkagi valinud eraldiseisva platvormi ning eelarve on minimaalne, siis pead uuendamisega ise tegelema, kuid kas sa tahad sellega iga kuu tegeleda või soovid keskenduda äri arendamisele, luues kodulehele pidevalt kvaliteetset sisu, milleta asjal üldse mõtet polekski?

Planeeri tulevikku

Mõtle läbi, mida su potentsiaalne klient peab saama kodulehel teha. Kui soovid luua vaid visiitkaarti, mis tutvustaks tooteid või teenuseid ning võimaldaks kontaktivormi kaudu ühendust võtta, siis piisab lihtsustatud tööriistadest Weps, Voog või Wix täiesti. Kui vajad aga keerukamat kodulehte, e-poodi või suisa intranetti, siis on mõistlik kaaluda Wordpressi või Prestashopi.

Tõnis Bramanis.

Valideeri oma äri

Konsulteeri eksperdiga

Ükski platvorm ei pane äri iseenesest kasvama – ärimudeli väljatöötamise eest vastutad ainult sina ise. Vii oma toode või teenus lihtsate vahenditega turule – tee koduleht, mis äratab tutvustusega huvi ja võimaldab luua kontakte. Enne e-poe ise arendamist või tellimist on mõistlik oma äri valideerida mõne e-poe teenusplatvormi, näiteks Shopify või Shoproller peal. Rätsepalahenduse tellimise juurde on mõistlik asuda siis, kui tead, et investeering tasub end ära.

Platvormi valimisel ise teemasse süvenemine on tänuväärt tegevus ka siis, kui tellid kodulehe agentuurist – ette planeerides väldid koostöö ebaõnnestumist paremini ning mõistad kohtumistel paremini ka terminoloogiat. Eksperdi valimisel on teie hea omavahelise klappimise oluline osa ka ühine mõistmine, et sõltumata platvormist peab koduleht sinu äri kasvatama. Veendu, et kodulehe looja tehtud tööde käekiri ühtib veidigi sinu ettekujutusega, ja pea meeles, et rumalaid küsimusi ei ole olemas – kui sa ei saa asjadest aru või töö ei täida eesmärki, siis tuleb midagi muuta. Hea partner maandab aga kõik tehnilised riskid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

KASULIKKU

Äriseadustikku OOTAVAD EES SAJAD MUUDATUSED

Justiitsministeeriumi tellimusel on valminud doku ment, mis sisaldab sadu ettepanekuid äriseadustiku muutmiseks. Muudatuste nimekirjas on näiteks sund dividendide seadustamine, koosoleku kvooruminõude kaotamine ja osa müümise vorminõuete leevendamine. MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Osa saab müüa ilma notari juures käimata

Ühinguõiguse revisjoni töörühm on teinud ettepaneku leevendada osa müümise vorminõuet. Kui praegu on väärtpaberite registris registreerimata osa müümiseks vaja notariaalset tõestamist, siis edaspidi oleks lubatud osa müüa ka notariaalselt kinnitatud või elektroonilises vormis. Notariaalne kinnitamine tähendab, et notar kontrollib allkirja õigsust ja seda saab teha ka välisriigi notar. Elektrooniline vorm tähendab, et mõlemad pooled peavad osa müümise lepingu digitaalselt allkirjastama. Teatud juhtudel oleks lubatud osa müümine ka muul viisil, näiteks sõnumi saatmise või suulise kokkuleppe vormis. Selleks tuleks osaühingu põhikirjaga näha ette, et osa müümise tehingule ei kohaldata seadusest tulenevat vorminõuet. Põhikirja muudatuse vastuvõtmiseks oleks vaja kõigi osanike nõusolekut.

Osanike nimekiri usaldusväärseks

Äriseadustiku kohaselt peab osanike nimekirja juhatus, kui osad ei ole registreeritud väärtpaberite registris. Osanike nimekiri avaldatakse äriregistris ja sel on praegu üksnes informatiivne tähendus. See tähendab, et osa ostja ei saa äriregistrile tuginedes olla sajaprotsendiliselt kindel, et osa müüja on osa omanik.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 3 / 2019

Ühinguõiguse revisjoni töörühm on teinud ettepaneku anda osanike nimekirjale avalik usaldatavus sarnaselt kinnistusraamatu kannetega. Osanike nimekirja andmed avalikustatakse endiselt äriregistris, kuid osa osta soovivad isikud saaksid nendele andmetele tugineda. Erandina ei anta avalikku usaldatavust nende ühingute osanike nimekirjale, kus osa müümise tehing ei ole tehtud notari juures või digiallkirja abil. Osanike nimekirjale antakse avalik usaldatavus järgmiselt. Kui osa müüakse notari vahendusel või digiallkirja abil, siis annab osa müüja või ostja sellest juhatusele teada. Juhatus saadab lepingu edasi notarile, kes kontrollib lepingu kehtivust ning kui kõik on korras, siis vormistab notar osa omandamise tunnistuse ja edastab selle äriregistrile.

Näiteks võivad osanikud põhikirjas kokku leppida, et kui osanik lõpetab aktiivse osaühingu tegevusse panustamise, siis peab ta oma osa müüma osaühingule. Muudatusettepanekute loetelust leiab idee kaotada seadusjärgne kvooruminõue. Kvoorum on osanike või aktsionäride koosolekul osalevate või esindatud häälte arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. Praegu kehtiva seaduse järgi on osanike koosolek otsustusvõimeline üksnes juhul, kui koosolekul on esindatud üle poole häältest. Edaspidi jääks kvooruminõude kehtestamise võimalus igale osaühingule või aktsiaseltsile põhikirjaga. Kui

põhikirjas ei ole kvooruminõuet kehtestatud, siis on otsustusvõimeline iga koosolek, kus osaleb vähemalt üks osanik või aktsionär. Sellisel juhul kaoks ka vajadus korraldada korduskoosolekuid. Otsus oleks koosolekul vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole hääletamisel osalenud hääleõiguslikest häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet.

KASULIKKU Sunddividendi seadustamine

Vähemusomanike õiguste kaitseks on ühinguõiguse revisjoni töörühm käinud välja mõtte seadustada sunddividendi maksmine. Kui enamusomanikud ei ole teinud otsust dividendide maksmise kohta, siis oleks väikeomanikel teatud kriteeriumite täitmise korral õigus nõuda osaühingult või aktsiaseltsilt dividendi maksmist. Töörühm on pakkunud välja kaks sunddividendi maksmise võimalust. Mõlema võimaluse kohaselt saavad dividendi maksmist nõuda omanikud, kelle häältega on esindatud vähemalt 1/10 kapitalist. Esimese alternatiivi kohaselt tuleks dividendina välja maksta vähemalt pool viimase majandusaasta kasumist, kuid mitte rohkem kui 1/10 omakapitalist. Teise alternatiivi kohaselt ei tohi nõutav dividend olla suurem kui 4/100 osa- või aktsia kapitalist.

Mitu äri seadustiku muudatust on välja pakutud vähemus omanike huvide kaitsmiseks enamus omanike ees, näiteks on taas päevakorras sunddividendi maksmise kohustuse kehtestamine.

Vähemusomanikele antakse väljaastumisõigus

Lisaks sunddividendi seadustamisele on ühinguõiguse revisjoni töörühm teinud ettepaneku kehtestada ka muid meetmeid vähemusomanike kaitseks. Äriseadustikku soovitakse lisada säte, mis annab vähemusosanikele õiguse astuda osaühingust avalduse alusel välja, kui esinevad mõjuvad põhjused, mille tõttu ei saa temalt kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult eeldada, et ta jätkaks osanikuks olemist. Osanikul oleks väljaastumise korral õigus nõuda, et osaühing tasuks talle tema osa eest õiglast hüvitist. Kui tekib vaidlus, kas väljaastumiseks eksisteerib mõjuv põhjus või milline on õiglane hüvitis, siis lahendab vaidluse kohus. Praegu vähemusosanikel sellist õigust pole. Vähemusaktsionäridele soovitakse anda sell-out-võimalus. Kui põhiaktsionär, kellele kuulub Tutvustatud muudatusettepanekud vähemalt 9/10 aktsiakapitalist, ei on koostanud ühinguõiguse revisjoni kasuta seadusest tulenevat õigust töörühm. Praegu ei ole teada, millised teostada aktsiate väikeaktsionämuudatused ja millises sõnastuses ridelt ülevõtmist rahalise hüvitise jõuavad äriseadustiku muutmise eest (squeeze-out), siis oleks eelnõusse. väikeaktsionäridel õigus nõuda, Eelnõu esialgne versioon valmib et põhiaktsionär ostaks nende ilmselt 2020. aasta esimeses pooles. aktsiad ikkagi ära. Seega jõustuvad muudatused kõige varem 2021. aastal. Samas on Põhikirjaline võimalik, et riik soovib osa muudatusi, väljumisõigus osanikele näiteks osaühingu vorminõude leeÄriseadustikku soovitakse lisada vendamise viia ellu kiiremas tempos. ka säte, mis lubab põhikirjas Kõikide muudatusettepanekutega ette näha, millistel juhtudel on saab tutvuda kaubanduskoja kodu osanikul õigus või kohustus lehel www.koda.ee. omanike ringist lahkuda. Sellisel juhul oleks osaühingul kas

õigus või kohustus osa õiglase hüvitise eest osanikult välja osta. Näiteks võivad osanikud põhikirjas kokku leppida, et kui osanik lõpetab aktiivse osaühingu tegevusse panustamise, siis peab ta oma osa müüma osaühingule.

Juhatuse liikme vastutuse suurendamine

Ühinguõiguse revisjoni töörühm on teinud ettepaneku suurendada osanike vastutust olukorras, kus osanikud ei ole valinud juhatust. Kui osaühingul puudub juhatus, siis võiks dokumendid saata osanikule ning sellega lugeda dokumendid äriühingule kätte toimetatuks. Osanikel ei oleks juhatuse puudumise korral õigust teha osaühingu nimel tehinguid. Lisaks soovitakse muuta äriühingute juhatuse liikme poolt tekitatud kahju hüvitamise korda. Kui praegu saab nõuda, et juhatuse liige hüvitaks oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju vaid äriühingule, siis edaspidi saaks ka äriühingu võlausaldaja nõuda, et juhatuse liige hüvitaks kahju otse võlausaldajale, mitte äriühingule.

2500 -eurone minimaalse osakapitali nõue tahetakse

kaotada ja kehtestada miinimum kapitali suuruseks üks sent.

Millal muudatused jõustuvad?

Aktsiatega seotud piirangute kaotamine

Ühinguõiguse revisjoni töörühm on teinud ka ettepaneku kaotada võimalus, et põhikirjaga saab välistada aktsiate pantimine. Lisaks soovitakse seadusest kaotada aktsiaseltsi aktsiate suhtes põhikirjalise ostueesõiguse ettenägemise võimalus. Seega peaksid edaspidi kõik aktsiad olema vabalt võõrandatavad.

Audiitorite sõltumatuse suurendamine

Äriseadustikku soovitakse lisada mitu tingimust, mis aitavad tagada, et audiitor oleks auditeeritavast ühingust piisavalt sõltumatu. Näiteks on tehtud ettepanek viia seadusesse põhimõte, mille kohaselt ei või audiitorit nimetada pikemaks tähtajaks kui kolm aastat.

Osakapitali miinimumnõudeks üks sent

Üks aruteluteemasid on ka ettepanek kaotada minimaalne osakapitali nõue 2500 eurot. Nõude kaotamisel saavad osanikud põhikirjas määrata, kui suur peab olema osaühingu miinimumkapital. Edaspidi peaks osakapitali suurus olema vähemalt üks sent.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

EESTI TOIT

Miks on Eestil vaja Bocuse d’Ori? Bocuse d’Or on kõige prestiižikam kokakunstivõistlus maailmas, tihti nimetatakse seda ka kulinaariaolümpiaks. Selle kutsus ellu Prantsuse peakokk Paul Bocuse 1987. aastal Lyonis Prantsusmaal.

DIMITRI DEMJANOV Bocuse d’Or Eesti president

onkursil võistlevad 24 maailma parimat kokka, kes valmistavad pealtvaatajate silme all oma võistlustööd. Esimest korda kutsuti Eesti sel kuulsal kokandusvõistlusel osalema 2008. aastal. Eesti kokkasid on võistlusel alati saatnud edu ning kõik road on valminud meie oma kohalikust toor ainest. Nüüd, juba 2020. aasta mai lõpus, on meil võimalus korraldada selle suurvõistluse eelvoor siin koduses Eestis. Bocuse d’Ori finaal toimub 2021. aastal Lyonis.

Kümme aastat tööd, et toimumiskohaks saaks Eesti

Ligi kümme aastat oleme teinud tasahilju tööd, et saada võistluse eelvooru toimumiskohaks Eesti. Meil on ette näidata häid tulemusi eelnevatelt võistlustelt, aga ka seda, et oleme töökad ning valmis ülesande vastu võtma. Samuti oleme Eestist rääkinud kui suurepärasest kohast, kus võistlust korraldada. Nüüd tuleb vaid olla sama hea, kui oleme lubanud, et oleme.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

Suures plaanis ongi Bocuse d’Or Eesti riigi, eeskätt Tallinna mainekujundusprojekt. Enamik külalisi tuleb siia üheks nädalaks, mil võistlus kestab, ja just pealinna. Kohale tulevad ka kõik otsustajad, kes määravad maailma gastronoomia suundasid. Michelin, Gault-Millau, välisriikide ajakirjanikud, blogijad ja paljud teised. Neile tuleb vaid näidata kätte õige suund ja tutvustada Eesti toitu kogu hingest.

Bocuse d’Or toob kasu mitmel tasandil

Ungari korraldas võistluse 2018. aastal ja võime nende näitel julgelt öelda, et võistluse korraldamine (ja võitmine) on toonud nende tipprestoranidesse väga palju inimesi. Seega ei mõjuta Bocuse d’Or mitte ainult restorane, vaid kogu teenindavat sektorit, sest külalised peavad ju kuskil ööbima, millegagi ringi liikuma jne. Bocuse d’Oril heade tulemuste saavutamine mõjutab tervet sektorit ja mitte ainult sellest vaatevinklist, et sööjad on teadlikumad või neid on rohkem. Hoopis kvaliteet tõuseb peaaegu kõikides kohtades, kus pakutakse toitu. Näiteks üritage Norras, Rootsis või Taanis saada halba toitu – kuna nad on alati edukad, siis uhkus ja pitser „me oleme parimad“ ei luba neil lihtsalt midagi kehva pakkuda. Kui seesama välismaalane saaks Eestis sama head toitu kui kodus, või veelgi paremat, siis oleme loonud Eestist suurepärase kuvandi.

EESTI TOIT

Ühispildile on kogunenud Bocuse d'Or Eesti 2019 žürii liikmed. Foto: erakogu

Võistlus võimaldab teha Eesti kokkadest kaubamärgi

Bocuse d’Ori korraldamise ja kõige sellega kaasnevaga omandame selliseid oskusi, mida me ei saa kuskilt mujalt. Kokkadele annab osalemine enesekindlust, esinemisoskust, kunstilist mõtlemist ja palju muud. Võistlus toimub telekaamerate ees ning jätab vaatajale kustumatu mulje just meie kokkadest ja meie maast. Kui me suudame Bocuse d’Ori võita, siis saame oskuste pagasi, millega edaspidi õpetada järgmisi uusi võitjaid. Näiteks Rootsis valmistatakse kõikides kokakoolides ette uusi tšempioneid. Nende kokad töötavad maailma parimates restoranides – ei ole vahet, kas need on Dubais, Singapuris, New Yorgis või kusagil mujal, kuid vaieldamatu fakt on see, et Rootsi kokk on kaubamärk. Ka meie peame tšempionkokkasid kasvatama ja Bocuse d’Or on selleks suurepärane võimalus.

Eesti toit tuleb teha maailmakuulsaks

Keegi peale meie endi ei saa meie toitu väärindada. Hea näide on islandlased ja skyr. Skyr’i leiab ka meie toidupoodidest ning ei ole vist kedagi, kes ei teaks, kust see pärit on. Ka meil on selliseid võimalusi, tuleb vaid need üles leida ja piisavalt esile tuua. Me ei suuda kunagi toota midagi Hiina-suuruse riigi tarbeks, seetõttu peaks meil seda enam olema traditsioonilisi ja eksklusiivseid tooteid.

Lööge kaasa! Kuna Eesti näitamine ja tutvustamine on meie kõigi huvides, siis aastal 2020 Tallinnas toimuva Bocuse d’Ori Euroopa eelvooru korraldamisel saavad aidata kaasa kõik Eesti ettevõtted. Nimelt otsib Boucuse d’Ori meeskond partnereid, kellega 28. ja 29. mail 2020 Saku suurhallis toimuv suursündmus hiilgavalt ellu viia! Lisainfot saab www.bocusedor.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

UUS LIIGE

ÄRIIDEE, MIS SÜNDIS JUHUSEST Kuidas on omavahel seotud ukselt uksele raamatute müük ja autopesu? Väga lihtsalt: just inimeste koduustele koputades ja raama tuid pakkudes tuli ühele Eesti noormehele idee hakata samal moel müüma autopesu: klient ei pea ise pesulasse sõitma, vaid auto pesija tuleb hoopis kliendi juurde. Äriidee UpSteami loomiseks oligi sündinud.

SIIM PUKK UpSteami turundusjuht

pSteam on liikuvat autopesu pakkuv ettevõte, mille asutajad on Martin Kristerson, Valjo Kütt ja Aleksis Anijärv. Idee pärineb Ameerikast, kus kõik asutajad käisid Southwesterni tudengiprogrammi kaudu raamatuid müümas. „Ma olin just koputanud ühe proua uksele, et pakkuda talle hariduslikke raamatuid, aga siis nägin, kuidas naabri maja ette parkis värvikirev auto ja sellest välja astunud noormees hakkas sealsamas naabri autot pesema. Seda oli huvitav jälgida ja siis jäingi mõtlema, miks autopesu igal pool nii ei käi,“ meenutas UpSteami tegevjuht Martin Kristerson äriidee sünnilugu. Eestis hakati kolmekesi ideest äri looma. Esimene pesukaubik ehitati valmis ehituspoe parklas, sest meestel polnud täpset teadmist, kuidas pesukaubikut ehitama peaks ja tihti oli vaja poest neli kruvi juurde osta. Pesutehnika tuli Itaaliast, aga kuna Eestisse tellimine oli kulukas, siis sõitis Aleksis Anijärv Eestist autoga Itaaliasse aurumasina järele, sest nii tuli lihtsalt soodsam. Esimesed 17 kuud pesid kõik autod ära asutajad ise, juhtides pesemist ja äri kasvatamist Martini korterist. „See oli raske – me ei maksnud endale isegi

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

Auto sisepesu.

palka, kuna investeerisime kogu tulu ettevõtte kasvu,“ lisas Kristerson. UpSteamil on peamiselt kolme sorti kliente. Eraklientide jaoks on suurim väärtus ajasääst ja mugavus. „90% ajast seisab erakliendi auto pargituna ja me kasutame just seda aega, et auto puhtaks teha. Auto on loodud sõitmiseks ja meie eesmärk on muuta auto omamine täiesti murevabaks,“ selgitas Martin Kristerson. Sellest mõttest on välja kasvanud võimalus, et kliendid ei pea ükshaaval aegu broneerima, vaid saavad luua endale sobiva pesugraafiku pikema aja peale ette ega pruugi isegi UpSteami pesijaid näha, et puhta auto võlusid nautida. UpSteami liikmete jaoks on autopesu muutunud taustateenuseks, nagu veenäidu automaatne edastamine.

Äriklientide puhul aitab UpSteam raha kokku hoida, sest äride jaoks kaasnevad autode pesemisega kõrval kulud. Näiteks käib töötaja tööajast pesemas ja ettevõte maksab pesule lisaks palka, kütust ja sõiduki amortisatsiooni. Seetõttu lisandub igale pesule kuni 40% n-ö peidetud kulusid, mille UpSteam kaotab. „Paljud ärikliendid tahavad esmaspäevaks puhtaid autosid, mistõttu peseme nende masinaparki nädalavahetuse jooksul. Lahendame sellega logistikaprobleemi ja teeme autopargi halduse mugavamaks,“ kinnitas Martin Kristerson. UpSteami klientide hulka kuuluvad näiteks Omniva, Citybee, Synlab ja paljud teised. Lisaks on mitmes ärihoones loodud pesugraafik, et kogu maja töötajad saaksid lasta oma auto-

UpSteami asutajad Aleksis Anijärv, Martin Kristerson ja Valjo Kütt rõõmustavad, sest 2018. aasta Ajujahil jõudis UpSteam enam kui 300 idee seas 30 parema hulka.

UUED LIIKMED Autopesija saabub jalgrattal, pesuks vajalik varustus seljakotis. Fotod: UpSteam

HARJUMAA

JÕGEVAMAA

ALMAEESTI INTERNATIONAL OÜ

BIRGER OÜ

ATCG TÕLKEBÜROO OÜ

ESTONIAN PLYWOOD AS

COGNUSE OÜ

VIVANDOR OÜ

Ärikonsultatsioonid, nõustamine. Kirjalik ja suuline tõlge. Programmeerimine.

DIAMOND SKY OÜ

Metsavarumine, saematerjali tootmine, kaubaalused.

LÄÄNE-VIRUMAA

EDUTEX GRUPP OÜ

ECOLARE OÜ

ELMAA ELEKTER AS

Jaemüük.

TH MAGU OÜ

Elektritööd.

Tööstusseadmete remont, hooldus, paigaldus.

ESTONIA FUTURE FOR FEED AND LIVESTOCK OÜ

PÄRNUMAA

Loomakasvatuse abitegevused.

FORESTCOM OÜ

Saematerjal, ehituspuusepa- ja tisleritooted.

HEAVY INDUSTRY ESTONIA OÜ Metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine.

ISLB OÜ

Keskkonnasääst autopesu maailmas

Kasespooni ja -vineeri tootmine.

Sõitjate õhutransport ning lennukite ja lennujaamade opereerimine. Kangaste, kodutekstiili ja õmblustarvete hulgimüük.

sid soodsamalt tööajal pesta. Sellised pesupäevad on loodud näiteks Ülemiste Citys, Telias, Pipedrive’is ja mitmes teises ärihoones. Mõni ettevõte pakub mugavat autopesu hüvena ka oma töötajatele.

Konteinerite tootmine.

Programmeerimine (krüptoraha eurodeks vahetamine).

JETWOOD OÜ

INSAFETY OÜ

Tuleohutusalane nõustamine ja koolitus.

PERSISTENCE OÜ

Raamatupidamisteenused.

ROMETS TEENUSED OÜ

Metsamajandust abistavad tegevused.

SAAREMAA

Puidu- ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük.

HORIZONS OÜ

KLM LOGISTICS OÜ

MARKEND TEAM OÜ

Kaupade eksport Euroopa Liidust Venemaale. Tolliteenused.

Elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

LEHE PRUULIKODA OÜ

Rajatiste ehitus.

Kui seni on UpSteam kasutanud liikuvat pesulat, siis suvel tuldi turule uue Express-pesulahendusega ja mahutati kogu pesuks vajalik varustus seljakotti. Ühe auto pesuks kulub kuni üks liiter vett ja kogu mustus kogutakse mikrofiibrist lappidesse. Hiljutised mõõtmised näitasid, et pesu käigus ei satu maha grammigi mustust, mis muudab Express pesu sobilikuks ka siseparklates ja ettevõtetele, kes ei taha, et midagi maha jääks. UpSteam Express kasutab kuni 400 korda vähem vett kui tavaline pesula.

Õlletootmine.

TARTUMAA

MAGNETIC MRO AS

BALTI VARA FASSAADID OÜ

Kiire kasv ühisrahastuse abil

PUUMERKKI AS

Kolme aastaga on UpSteamis pestud rohkem kui 13 000 autot ning kaasatud Superangeli, Spring Capitali ja Funderbeami kaudu investeeringuid. UpSteamis töötab Tallinnas ja Helsingis kokku rohkem kui 50 inimest ja uued turud lisanduvad peagi. Ettevõte on võitnud mitu auhinda, sh pärjati UpSteam Tallinna linna korraldataval ettevõtluskonkursil 2019. aasta tulevikulahenduse ja vastutustundliku ettevõtja tiitlitega. Lisaks sai UpSteami mobiilirakendus ja linnaplaneerija parima UX-disaini auhinna.

Kommertslennukite hooldus.

MARKALIN MANPOWER GROUP OÜ Tööjõu rent ja värbamine, personaliteenused.

METALCOM OÜ

Metallide ja metallimaakide hulgimüük.

MIXPACK OÜ

Ökoloogiliselt puhaste ühekordsete nõude tootja Vegware maaletooja ja hulgimüüja.

PLAY SWEETS OÜ

Korterelamute rekonstrueerimise peatöövõtt.

CAPTAIN CORROSION OÜ

Korrosioonialane nõustamine, testide ja uuringute tegemine.

IRONTEC OÜ

Mehaaniline metallitöötlus mustast, värvilisest ja roostevabast metallist, mille läbimõõt on 6-250 mm.

TOPCLEAN BALTIC OÜ Hoonete üldpuhastus.

Söödavad mänguasjakomplektid. Puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine, hulgikaubandus.

SIFR OÜ

Arvutialased konsultatsioonid.

TAIA EESTI OÜ

Tööstusautomaatika, programmeerimine.

TEAM UP OÜ

VALGAMAA TRANCE-PERSONAL OÜ

Huvikoolitus ja psühholoogia.

VILJANDIMAA CLEVERON AS Robootiliste

pakiautomaatide ja pakkide kättetoimetamise lahenduste looja.

Personaliotsing.

TYREFIT OÜ

Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük.

WALDCHNEP OÜ

Elektrimootorite tootmine ja mähkimine. Elektrikilpide koostamine.

Ärihooaja alguses lisandunud uute liikmete nimekirja näeb www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

KONKURENTSIVÕIME

Mis võluvits aitaks kasvavate palkadega toime tulla? Palgad on Eestis viimase viie aasta jooksul kasvanud kiiresti, 6–8% aastas. Võrreldes Euroopa keskmise, 2–3% suuruse palgakasvuga on see positiivne uudis kõikidele töövõtjatele – Eesti inimeste elujärg on jõudsalt paranenud.

iiani on meie ettevõtjad palgakasvuga toime tulnud. Ettevõtjatele on abiks olnud meie eksporditurgude soodne majanduskeskkond, mis on võimaldanud müügimahte suurendada. Kuna praegu majanduskeskkond muutub, sest kasvunäitajad vähenevad, tekib küsimus, kuidas jätkuvalt kasvavate palkadega toime tulla. Skeptikud ütleksid siinkohal, et majandus on tsükliline ja palgakasv peab muutuva majanduskeskkonna tõttu märgatavalt vähenema. Peame aga arvestama, et meie tööjõuturgu mõjutab tõsine demograafiline probleem – tööjõuturult lahkub igal aastal rohkem inimesi kui on täis

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

ealiseks saavaid noori. Skandinaavia tõmme on viimase 20 aasta jooksul meid palju mõjutanud ja Põhjala riike RAUL KIRSIMÄE vaevab töökäte puudus samamoodi Swedbanki tööstusosakonna nagu meid Eestis. Seetõttu kasvavad juhataja palgad Eestis jätkuvalt Euroopa keskmisest märgatavalt kiiremini. Swedbanki prognoosi kohaselt tõusevad palgad Eestis 2019. aastal 7,5%, 2020. aastal 6,5% ja 2021. aastal 5,5%.

Aeg ärimudelite muutusteks on küps

Töötlev tööstus on Eesti kõige suurem majandusharu ja tööandja, andes üle 70% kaupade müügi kaudu riiki tulevast ekspordirahast. Samas on tööstus praegu liiga tööjõumahukas. Seda näitab fakt, et tööstuse panus meie

KONKURENTSIVÕIME

Kiire tööjõukulude kasv mõjub kõige halvemini ehitusmaterjalitootjatele EBITDA marginaal 2019 ja prognoos 2020–2021 kohta, kui palgakasv on 8% aastas. 2019

15%

2020

2021

12,6%

12,5%

10,7%

10% 8,7%

8,4%

7,5% 6,1%

2,5%

5,5%

4,2%

1,5%

0,9% Ehitusmaterjalide tööstus

Toiduaine tööstus

Raske- ja keemiatööstus

Puidutööstus

Muu tööstus Allikas: Swedbank

Viimase nelja aasta jooksul aktiivsemalt investeerinud ettevõtete kasumimarginaal oli osas sektorites kuni kaheksa korda kõrgem võrreldes vähem investeeringuid teinud ettevõtetega.

SKP-s on umbes 15% ja tööhõives 19%. Kui võrdleme oma näitajaid Saksamaa, Soome ja ka Leedu omadega, siis näeme, et nendes riikides on vastavad näitajad vastupidised ja tööstuse osakaal majanduses on suurem kui tööhõives. Meie liiga suurele tööjõumahukusele viitavad ka Euroopas ja maailmas tehtud uuringud, mille kohaselt kasutatakse meie ettevõtetes Euroopa keskmisest vähem elektroonilist teabejagamist (ERP majandustarkvara lahendusi) ja robotite arv töötajate suhtes on kümme korda väiksem Euroopa keskmisest. Swedbank analüüsis kasvavate palkade mõju ettevõtete finantstulemustele ja ärimudelite jätkusuutlikkusele. Hindasime ligi 150 Eesti suurima tööstusettevõtte finantsandmete põhjal, kuidas mõjutaks jätkuvalt kiire palkade kasv ettevõtteid, kui neil müügimahtu kasva-

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

KONKURENTSIVÕIME tada ei õnnestu. Analüüsi tulemused näitavad, et kiire tööjõukulude kasvu jätkudes on lähima kolme aasta jooksul umbes 50% Eesti tööstusettevõtetest haavatavad. Kiire palgakasvu jätkudes võib nende ettevõtete kasumimarginaal enne intresse, makse ja amortisatsiooni (EBITDA) langeda alla 2%, mis on kriitiliselt madal tase.

17% oli Swedbanki analüüsitud Eesti tööstusettevõtete keskmine investeerin gute tootlus (ROI). Investeeringute tasuvusaeg oli 4,3 aastat.

Kui investeeringuid edasi lükata, turukonjunktuur ei parane ning mahud ja hinnad ei kasva, langeb ettevõtete investeerimisvõimekus tasemele, kust on raskem ka uusi investeeringuid finantseerida. Samuti halveneb investeeringute edasilükkamisel ettevõtte võimekus suurenevas hinnakonkurentsis toime tulla. Enim on marginaalide survele avatud tööjõumahukamad ettevõtted, kus tööjõukulude osakaal ulatub üle 20% müügikäibest. Kõige rohkem on selliseid ettevõtteid ehitusmaterjalide tööstuses ja muu töötleva tööstuse harudes (tekstiil, mööblitootmine).

Millest on abi kulusurvega toimetulemisel?

Analüüsides kõrgemate kasumimarginaalidega opereerivate ettevõtete tulemusi, avanes väga huvitav pilt – viimase nelja aasta jooksul aktiivsemalt investeerinud ettevõtete kasumimarginaal oli osas sektorites kuni kaheksa korda kõrgem võrreldes vähem investeeringuid teinud ettevõtetega. Keskmine finantskulude ja amortisatsioonieelse kasumi (EBITDA) marginaal oli nendes ettevõtetes 9,4% kõrgem võrreldes vähem investeeringuid teinud ettevõtetega. See näitab, et ettevõtted on hästi läbi mõeldud investeeringute abil oma tööjõumahukust vähendanud ja parandanud oluliselt oma konkurentsipositsiooni. Sealjuures võib huvitava faktina välja tuua, et ettevõtete näitajate põhjal on tööstus investeeringute tegemiseks väga hea koht – keskmine investeeringute tootlus (ROI) oli 17% ja investeeringute tasuvusaeg 4,3 aastat!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

Kõige rohkem investeeris viimasel neljal aastal puidutööstus Investeeringute osakaal müügitulust, 2015–2018 keskmine

Muu tööstus 6,2 Puidutööstus

10,1 %

Raske- ja keemiatööstus 8,4 Toiduainetööstus 8,6

Ehitusmaterjalide tööstus 4,7 Tööstuse keskmine 7,5

10%

Allikas: Swedbank

Teeme koostööd investeeringute suurendamiseks Tööstuse käekäik on Eesti majandusele väga tähtis. Just praegu on äärmiselt vajalik ettevõtete ja riigi koostöös aidata kiirendada tehnoloogilise muutuse elluviimist meie kõige olulisemas majandussektoris – seda nii seniste kui ka uute meetmetega. Kahe-kolme aasta pärast võib olla paljude ettevõtete jaoks liiga hilja. Suure tööjõukulude osakaaluga (üle 20% käibest) ettevõtted peaksid turumuutustele reageerima kohe, sest juba paari aasta pärast on investeerimisvõimekus märgatavalt väiksem ja konkurentsipositsioon halvenenud. Investeeringute tegemist soodustavad praegu nii langenud tehnoloogiahinnad, robotite kasutusvõimaluste laienemine ja digitaalsete lahenduste kätte saadavus. Lisaks efektiivsuse tõstmisele suunatud investeeringutele on tulevikku vaadates järjest enam olulised investeeringud toodete või kaubamärgi arendusse, et saaksime Eestis toodetud kvaliteetsete toodete eest paremat hinda küsida. Aeg ärimudelite muutuseks on küps ning kapitalimahukamad ettevõtted suudavad ka rahvusvahelises konkurentsis paremini toime tulla!

5 põhjust, miks osaleda „Tööle kaasa!“ algatuses • Hea võimalus tutvustada noortele ettevõtet ja ametite sisu • Võimaldab panustada järelkasvu ja tekitada huvi noortes talentides • Täidab sotsiaalselt vastutustundliku ja peresõbraliku ettevõtte eesmärki • Võimalus saada noortelt värskeid ideid ja tagasisidet ettevõtte tööle • Loob positiivset emotsiooni ja vaheldust tavapärasesse tööpäeva Loe lisaks ja registreeru www.töölekaasa.ee

GALERII

Stockholmis

INNUSTUST SAAMAS PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

Nagu heaks tavaks on saanud, käime sügiseti kaubandus- tööstuskoja ja INSTAR-i eest vedamisel koos personalijuhtidega avastamas, mida põnevat tehakse tööandja brändingu arendamiseks lähiriikides. Sel korral jõudis järg Rootsi kätte.

eis sai alguse Eesti saatkonnas Stockholmis, kus personalijuhte tervitas suursaadik Margus Kolga ja Tiiu Mõtus tutvustas Rootsi töökultuuri. Reisi vältel võtsid meid vastu ja jagasid oma kogemusi SEB, Epicenter, Pleo, Sweco, Telia ja TeamTailor. Ühe reisil osaleja tagasiside võtab need kaks tihedat päeva hästi kokku: „Väga inspireeriv, innustav, uusi mõtteid, energiat ja jaksu andev ettevõtmine. Aitäh kõigile, kes selle võimalikuks tegid!’’ Järgmine personalijuhtide insipratsioonireis toimub 5.–6. novembril 2020 Hollandisse.

Lõuna SEB-s.

Personalijuhid kogunesid SEB-s koos võõrustajatega ühispildile.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

GALERII Esmalt võeti personalijuhid vastu Eesti saatkonnas Stockholmis, kus räägiti Rootsi töökultuurist.

Telia särava vastuvõtja Eva-Lotta Göthega soovisid kõik osalejad pildile jääda.

Epicenteri kaasasutajad praktiseerivad idamaiseid võitluskunste ja usuvad, et võitluskunstidel ning äri kasvatamisel on palju ühist. Foto on tehtud koos vastuvõtja Mart Maasikuga võitluskunstide saalis.

Suursaadik Margus Kolga.

Telias sealse tööga tutvumas.

Korraldajad Kersti Vannas ja Piret Potisepp.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

EUROOPA UUDISED

Usaldusväärne tehisintellekt Tehisintellekt tuleb. Selline on valitsev usk ja teadmine. Missuguseks tehisintellekt kujuneb, ei ole veel selge, kuid Euroopa Liit ütleb (näiteks Euroopa tehisintellekti strateegias), et see peab olema inimkeskne ja usaldusväärne.

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

ida see tähendab? Lühidalt öeldes tähendab inimkeskne usaldusväärne tehisintellekt seda, et tehnoloogia arendamisel peavad olema selle keskmes inimeste vajadused. Tehisintellektirakendused peaksid olema mitte ainult kooskõlas

seadusega, vaid järgima ka eetilisi põhimõtteid ja tagama, et nende rakenda misel välditaks soovimatut kahju. Euroopa Komisjon (EK) on öelnud, et vaja on eetikasuuniseid, mis tugineksid praegusele õigusraamistikule ning mida tehisintellekti arendajad, tarnijad ja kasutajad peaksid siseturul rakendama. Nende suuniste väljatöötamiseks asutas EK tehisintellekti eksperdirühma, kelle ülesanne oli koostada tehisintellekti eetikasuunised ja valmistada ette tehis intellektialase poliitika soovitused. See eksperdirühm tuligi välja suunistega usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks.

Tehisintellekti arendamise suuniste kolm tingimust ja seitse põhinõuet Suuniste kohaselt peab tehisintellekti usaldusväärsuse saavutamiseks olema täidetud kolm tingimust. Tehisintellekt peab usaldusväärsuse saavutamiseks: 1. vastama seadusele, 2. olema kooskõlas eetika põhimõtetega, 3. olema töökindel. Nendest kolmest komponendist ja Euroopa väärtustest lähtudes määratakse suunistes kindlaks seitse põhinõuet, millele usaldusväärse tehis intellekti rakendused peavad vastama. Suunised sisaldavad ka kontrollnimekirja, mille alusel veenduda, kas kõik nõuded on täidetud.

Seitse põhinõuet on järgmised: 1. Inimese toimevõime (human agency) ja järelevalve. 2. Tehniline töökindlus ja ohutus. 3. Privaatsus ja andmehaldus. 4. Läbipaistvus. 5. Mitmekesisus, mittediskrimineerimine ja õiglus. 6. Ühiskondlik ja keskkonnaalane heaolu. 7. Vastutuse võtmine. Nendele nõuetele peaksid vastama kõik eri keskkondades ja majandusvaldkondades kasutatavad tehisintellektisüsteemid. Rakendamine sõltub aga konkreetsest kontekstist ja olukorrast.

Näiteks kui tehisintellekti rakendus soovitab lugeda raamatut, mis osutub ebasobivaks, on see palju vähem ohtlik, kui viga näiteks vähi diagnoosimisel ning seetõttu ei pea selle järelevalve olema sama range. Need suunised ei ole siduvad ja nendega ei looda uusi õiguslikke kohustusi. Siiski on vähemalt osa nendest põhinõuetest, näiteks ohutus, isikuandmete kaitse, privaatsus või keskkonnakaitse-eeskirjad, võetud arvesse ka paljudes Euroopa Liidu õiguse sätetes.

Inimese toimevõime ja järelevalve

põhisest süsteemist ja selle rakendusvaldkonnast tuleks tagada asjakohased juhtimismeetmed, sealhulgas süsteemi kohandatavus, täpsus ja selgitatavus. Inimene peab saama otsustada, millal ja kuidas süsteemi mis tahes konkreetses olukorras kasutada. See võib sisaldada otsust tehisintellekti süsteemi teatud olukorras mitte kasutada, määrata kindlaks inimese kaalutlusõiguse tasemed süsteemi kasutamise ajal või tagada võimalus süsteemi tehtud otsus tühistada. Tuleb tagada, et avaliku sektori asutused saaksid järelevalvekohustust

täita kooskõlas oma volitustega. Kui kõik muud asjaolud on võrdsed, siis mida väiksem on inimese võimalus tehisintellekti süsteemi üle järelevalvet teha, seda ulatuslikumat katsetamist ja rangemat valitsemist selle suhtes nõutakse.

Tehisintellekti süsteemid peaksid aitama inimestel teha paremaid ja teadlikumaid valikuid. Need peaksid inimese toimevõimet ja põhiõigusi toetades aitama luua heal järjel ja tasakaalustatud ühiskonda, vähendamata, piiramata ega eksitamata seejuures inimeste sõltumatust. Inimeste tehtav järelevalve aitab tagada, et tehisintellekti süsteem ei kahjustaks inimeste sõltumatust ega põhjustaks muid kahjulikke mõjusid. Sõltuvalt konkreetsest tehisintellekti-

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

Tehniline töökindlus ja ohutus

Usaldusväärse tehisintellekti jaoks on vaja, et algoritmid oleksid piisavalt turvalised, usaldusväärsed ja töökindlad, et tegeleda vigade või järjepidevusetustega tehisintellekti süsteemi kõigis

EUROOPA UUDISED elutsüklites ning tulla adekvaatselt toime ekslike tulemustega. Tehisintellekti süsteemid peavad olema piisavalt vastupidavad nii avalike rünnakute kui ka andmete või algoritmide manipuleerimise varjatud katsete suhtes. Probleemide korral peab neil olema varuplaan. Nende otsused peavad olema täpsed või vähemalt õigesti kajastama nende täpsusastet ja tulemused peavad olema korratavad. Peale selle peaksid tehisintellekti süsteemidel olema sisse projekteeritud ohutus- ja turbemehhanismid, mis tagaksid, et süsteemid on igas etapis kontrollitavalt ohutud ning lähtuvad sellest, et olulisim on kõigi asjaosaliste füüsiline ja vaimne turvalisus. Muuhulgas tähendab see tahtmatute tagajärgede ja süsteemi toimimises tekkida võivate vigade minimeerimist ja võimaluse korral nende tagasipööratavust.

Privaatsus ja andmehaldus

Privaatsus ja andmekaitse peavad olema tagatud tehisintellekti süsteemi elutsükli igas etapis. Inimese käitumist puudutavatest digitaalandmetest võivad tehisintellekti süsteemid järeldada mitte

õpetamist mis tahes konkreetse andmekogumi põhjal. Tagada tuleb ka andmete terviklus. Kasutatavaid protsesse ja andmekogumeid tuleb katsetada ja need tuleb dokumenteerida igas etapis, st nii süsteemi kavandamise, õpetamise, katsetamise kui ka kasutusele võtmise käigus. See peaks kehtima ka selliste tehisintellekti süsteemide kohta, mida ei töötata välja asutusesiseselt, vaid mis on saadud mujalt. Samuti tuleb hallata ja kontrollida andmetele juurdepääsu.

Läbipaistvus

Tagada tuleks tehisintellekti süsteemide jälgitavus. Oluline on logida ja dokumenteerida nii süsteemide tehtud otsused kui ka otsuste aluseks olnud protsess (sh andmete kogumise ja märgistamise kirjeldus ja kasutatud algoritmi kirjeldus). Tuleb selgitada, mil määral tehisintellekti süsteem mõjutab ja kujundab organisatsioonilist otsustusprotsessi, süsteemi projekteerimisvalikuid ning selle kasutamise põhjendusi (tagades seega mitte ainult andmete ja süsteemi, vaid ka ärimudeli läbipaistvuse). Oluline on ka asjassepuutuvaid sidusrühmi tehisintellekti

Tehisintellekti süsteemid peaksid aitama inimestel teha paremaid ja teadlikumaid valikuid.

ainult tema eelistusi, vanust ja sugu, vaid ka seksuaalset sättumust ning usulisi või poliitilisi vaateid. Selleks, et üksikisikud hakkaksid andmetöötlust usaldama, tuleb tagada, et neil oleks täielik kontroll oma andmete üle ja andmeid ei kasutataks nende kahjustamiseks või diskrimineerimiseks. Süsteemide toimimise seisukohast on ülioluline kasutatavate andmekogumite kvaliteet. Kogumisetapis võib andmetes kajastuda sotsiaalselt konstrueeritud kallutatust või ebatäpsusi, vigu ja eksitusi. Need tuleb korrigeerida enne tehisintellekti süsteemi

diskrimineerimist. Kahju võib tuleneda ka (tarbija) erapoolikuse tahtlikust ärakasutamisest või ebaausast konkurentsist. Peale selle võib kallutatud olla ka tehisintellekti süsteemide väljatöötamise viis (nt algoritmi programmeerimiskoodi kirjutamine). Selliste probleemidega tuleks tegeleda süsteemi väljatöötamise algusest peale. Nende lahendamisele võib kaasa aidata mitmekesisuse arvestamine projekteerimisrühmade moodustamisel ning kodanikele osalemisvõimaluste loomine tehisintellekti arendamises. Tehisintellekti süsteemid peaksid arvesse võtma inimvõimete, -oskuste ja -nõuete kogu ulatust ning tagama universaaldisaini abil juurdepääsetavuse, et ka puuetega inimesed saaksid neid kasutada.

Ühiskondlik ja keskkonnaalane heaolu

Ideaaljuhul peaksid kõik inimesed, sh tulevased põlvkonnad, saama osa elurikkusest ja elamiskõlblikust keskkonnast. Seepärast tuleks soodustada tehisintellekti süsteemide kestlikkust ja ökoloogilist vastutustundlikkust. Peale selle tuleks tehisintellekti süsteemide mõju arvesse võtta mitte ainult üksikisiku, vaid ka ühiskonna kui terviku seisukohast. Tehisintellekti süsteemide kasutamisele tuleks pöörata erilist tähelepanu eelkõige olukordades, mis on seotud demokraatliku protsessiga, sh arvamuste kujundamise, poliitiliste otsuste tegemise või valimistega. Kuigi tehisintellekti süsteeme saab kasutada sotsiaalsete oskuste parandamiseks, võivad need samamoodi tuua kaasa ka nende oskuste halvenemise.

Vastutuse võtmine

süsteemi võimalustest ja piirangutest teavitada. Kasutajad peavad teadma nii seda, et nad suhtlevad tehisintellekti süsteemiga, kui ka seda, millised inimesed selle eest vastutavad.

Mitmekesisus, mitte diskrimineerimine ja õiglus

Andmekogumid, mida tehisintellekti süsteemid (kas õppimiseks või toimimiseks) kasutavad, võivad olla tahtmatult kallutatud ajalooliste eelarvamuste või halbade juhtimismudelite tõttu. Selliste moonutuste edasikandumine võib põhjustada otsest või kaudset

Tuleb luua mehhanismid, mille abil tagada vastutuse võtmine tehisintellekti süsteemide ja nende tegevuse eest nii enne kui ka pärast nende rakendamist. Väga oluline on tehisintellekti süsteemide auditeeritavus. Sise- ja välisaudiitorite hinnang süsteemile ja hindamisaruannete kättesaadavus aitavad suurel määral kaasa kogu tehnoloogia usaldusväärsusele. Välisaudit tuleks tagada eelkõige põhiõigusi mõjutavate rakenduste, sh ohutuse seisukohalt oluliste rakenduste puhul. Tehisintellekti süsteemide võimalikud negatiivsed mõjud tuleks kindlaks teha, neid hinnata, need dokumenteerida ja minimeerida. Seda protsessi hõlbustab mõjuhinnangute kasutamine. Hindamine peaks olema proportsionaalne tehis intellektisüsteemist tulenevate riskide ulatusega. Artikkel tugineb Euroopa Komisjoni teatisele „Usalduse loomine inimkeskse tehisintellekti vastu“. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

KASULIKKU

PANKROTIMENETLUSED muutuvad kiiremaks ja odavamaks

Justiitsministeerium on välja pakkunud hulgaliselt ettepanekuid, et muuta pankrotimenetlust kiiremaks, kulutõhusamaks ja läbipaistvamaks. Näiteks on ministeerium teinud ettepaneku luua maksejõuetuse teenistus, näha ette kohtute spetsialiseerumine ja muuta pankrotihaldurite tasu süsteemi. MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

raegu on Eesti pankrotimenetlused liiga pikad ja kulukad ega täida hästi oma eesmärki tuua võlausaldajatele raha tagasi. Kui Soome pankrotimenetlustes rahuldatakse võlausaldajate nõuetest umbes 88%, siis Eestis on see näitaja vaid 41%. Menetlus kestab Soomes keskmiselt 10–11 kuud, Eestis aga kolm aastat. Muudatuste abil soovib riik tagada võlausaldajatele suuremad väljamaksed, selgitada välja seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuse juhtumid ning parandada Eesti ettevõtluskliimat ja rahvusvahelist mainet.

Riik hakkab uurima maksejõuetuse põhjuseid

Eestis raugeb umbes 45% ettevõtete suhtes esitatud pankrotiavaldustest enne pankroti väljakuulutamist. Sellistel juhtudel jäävad maksejõuetuse põhjused välja selgitamata ning võlausaldajate nõuded rahuldamata. Levinud on ka skeemid, kus juhatus ootab pankrotiavalduse esitamisega nii kaua, et ettevõttel pole enam vara, ja sageli raugeb seetõttu ka pankrotimenetlus. Olukorra parandamiseks on justiitsministeerium teinud ettepaneku luua konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistus, mille peamine eesmärk on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuste põhjuseid ja suurendada oma tegevuse kaudu võlausaldajatele tehtavaid väljamakseid. Lisaks kujundaks teenistus maksejõuetuse valdkonnas ühtset praktikat. Eelnõu kohaselt võib maksejõuetuse teenistus võlgniku tegevuse kontrollimiseks teha eriauditi või korraldada pankrotimenetluse avaliku uurimise. Eriauditit

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

KASULIKKU 1

saaks pankrotimenetluses teenistuselt taotleda pankrotihaldur, kuid avaliku uurimise otsustab teenistus võlgnikupõhiselt. Avalikku uurimist on teenistusel võimalik teha vaid juhul, kui muidu raugeks pankrotimenetlus. Kui järelevalve käigus ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo, teatab teenistus sellest prokurörile või politseile. Lisaks võib teenistus taotleda kohtult ärikeelu kohaldamist.

Pankrotimenetluse kestus Eestis. Pankrotimenetluse kestus Soomes. Pankrotimenetlusele kuluv aeg aastates. selt võiks edaspidi pankrotiasjadega tegeleda Harju ja Tartu maakohus. Nii oleks tagatud, et kohtunikud saaksid senisest paremini spetsialiseeruda maksejõuetusasjade lahendamisele.

Pankrotiasju hakkab menetlema vaid kaks kohut

Osanikele ja nõukogule pannakse uus kohustus

Kui praegu lahendavad pankrotiasju kõik neli maakohust, siis eelnõu koha-

Justiitsministeerium on pakkunud välja mõtte, et kui osaühingul ei ole juhatust ega nõukogu, peaks kohtule pankrotiavalduse esitama osanikud. Seda seetõttu, et kuna osanikud ei ole taganud juhatuse liikmete olemasolu, siis peaks avalduse esitamise kohustus lasuma just neil. Osanikud vabanevad vastutusest, kui nad ei teadnud osaühingu püsivast maksejõuetusest. Osanike vastutuse tekkimiseks on tõendamise kohustus võlausaldajal. Aktsiaseltside puhul lasuks pankrotiavalduse esitamise kohustus nõukogul, kui aktsiaseltsil puudub juhatus. Erinevalt osanikest vabaneksid nõukogu liikmed vastutusest vaid juhul, kui nad tõendavad, et ei teadnud aktsiaseltsi püsivast maksejõuetusest.

Rein Kilgile (paremal) kuulunud AS-i Werol Tehased pankroti protsess kestis üle seitsme aasta ja lõppes tänavu sügisel.

Piiratakse ettevõttele laenu andnud omaniku hääleõigust

Foto: Scanpix

Riik soovib välistada, et omanikel oleks võimalus saada kontroll pankrotimenetluse üle näiteks fiktiivsete laenulepingute alusel. Selliste olukordade vältimiseks näeb eelnõu ette reeglid allutatud laenude jaoks. Kui ettevõtte juhatuse liige või omanik, kellele kuulub üle 10% osavõi aktsiakapitalist, annab ettevõtte maksejõuetuse olukorras ettevõttele laenu, siis loetakse sellist laenu eelnõu kohaselt allutatud laenuks. See tähendab, et eelnevalt nimetatud isikud oleksid pankrotimenetluses väljamaksete järjekorras teistest võlausaldajatest madalamal positsioonil. Praegu on ettevõttele laenu andnud omanikul maksejõuetuse olukorras laenu tagasi-

3 aastat kestab Eestis keskmiselt pankroti menetlus, Soomes keskmiselt 10–11 kuud.

saamisel samasugused õigused nagu teistel võlausaldajatel. Lisaks laenu allutamisele piirab eelnõu ka laenuandjate hääleõigust. Eelnevalt kirjeldatud juhtudel ei ole oma ettevõttele laenu andud isikutel edaspidi hääleõigust võlausaldajate üldkoosolekul. Hääleõigust ei ole eelnõu kohaselt ka laenu andnud ettevõtte juhatuse liikme või omaniku lähedasel, näiteks abikaasal või lapsel, kui lähedane andis ettevõttele laenu ja teadis ettevõtte maksejõuetusest.

Seadusesse lisatakse maksejõuetuse eeldused

Ministeerium soovib seadusesse lisada ka tingimused, mille täitmise korral eeldatakse maksejõuetust. Näiteks eeldatakse ettevõtte maksejõuetust, kui juhatuse liige teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel võib ettevõte olla maksejõuetu. Maksejõuetust eeldatakse ka olukordades, kus juhatuse liige teatab võlausaldajale või avalikkusele, et ettevõte ei suuda oma kohustusi täita, või kui äriühingu netovara on vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist. Kui eeldus on täidetud, kuid ettevõtte hinnangul ei ole ta maksejõuetu, siis peab ettevõte esitama selle kohta tõendeid. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on tõendite esitamise kohustus võlausaldajatel. Ministeeriumi esialgse plaani kohaselt jõustuvad pankrotiseaduse muudatused 2021. aasta 1. jaanuaril. Plaanitavate muudatustega saab lähemalt tutvuda koja kodulehel www.koda.ee.

Eestis raugeb umbes 45% ettevõtete suhtes esitatud pankrotiavaldustest enne pankroti väljakuulutamist. Maksejõuetuse põhjused jäävad välja selgitamata ja võlausaldajate nõuded rahuldamata. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

ANDMED

MIS KASU ON STATISTIKAAMETI ANDMETEST ETTEVÕTJALE? KADRI KÜTT statistikaameti meediasuhete juht

Tänapäeval saab statistikaamet rohkem andmeid regist ritest kui küsimustike abil. Andmeesitajate töö lihtsustamine on endiselt prioriteet ja üha enam püütakse saadud infot ettevõtjatele kasulikuks teha.

tatistikaamet soovib vähendada andmeesitajate koormust 10 000 tunni võrra aastas. Kuna andmeid ei koguta enam topelt, siis väheneb ettevõtete halduskoormus. See toetab statistika ameti eesmärki anda usaldusväärset ja tarbija sõbralikku teavet ning teha kiiret andmekaevet reaalajas. Peadirektor Mart Mägi sõnul keskendutakse edasistes lihtsustamistes peamiselt aruandluskoormusele ehk suuraruannetele (EKOMAR ja väliskaubandus, palga- ning aastaaruanded).

Andmete esitamine on muutunud lihtsamaks

„Aruandluses soovime jõuda kõigepealt selleni, et saame suurettevõtetelt konsolideeritud aruandeid, milles on nii ema- kui ka tütarettevõtete andmed. See puudutab kokku 200 ettevõtterühma. Teiseks soovime „Aruandlus 3.0“ abil kasutada aruannetes võimalikult palju eeltäitmist. Tegeleme oma küsimustike ümberkujundamisega ja oleme mitmest küsimustikust juba loobunud. Saame vajaliku info kätte registritest ja see on väga oluline, kuna saame andmeid kombineerida ning selle kaudu andmeesitajate elu lihtsamaks muuta,“ kirjeldas Mägi.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

Hea eeltäitmise näide on EKOMAR, kus kasutatakse ettevõtete majandusaasta aruannete andmeid. Võrreldes majandusaasta aruandega kogutakse EKOMAR-iga detailsemaid andmeid. Seetõttu võib jääda arusaamatuks, miks küsitakse midagi, mille kohta ettevõtted harilikult andmeid ei kogu. Mägi selgitas, et EKOMAR-i andmeid on vaja rahvamajanduse arvepidamise hindamiseks. Need on riigile olulised näitajad, mille põhjal saab majanduse suundumusi analüüsida. EKOMAR eeltäidetakse majandusaasta aruande andmetega, sest kvartaliküsimustikest saab vähem infot ning nelja kvartali summa ja aastaaruande andmed võivad erineda. Kui ettevõte ei esita majandusaasta aruannet õigeks ajaks või ei tee seda üldse, siis tuleb tal EKOMAR-is esitada rohkem andmeid. Kui esitada aruanne tähtajaks ja täita ka aastaaruande lisad, siis väheneb EKOMAR-i täitmisele kuluv aeg märkimisväärselt. „Eeltäitmine võimaldab muuta aruandluse kasutaja sõbralikumaks, aga kõiki küsimustikke ei saa tehnilistel põhjustel lihtsustada. EKOMAR-i põhiväljad on nii eeltäidetud, kui võimalik. Kui ettevõte pole majandusaasta aruannet (tähtajaks) esitanud, tuleb esitajal teha käsitööd,“ sõnas Mägi.

ANDMED

uut praktilist rakendust

Statistikaamet on teinud palju selleks, et andmeesitajad saaks midagi ka vastu. Valminud on kolm rakendust, mis võiksid ettevõtteid igapäevatöös aidata.

Statistika andmebaasi koguneb andmeesitajatelt ja registritest tohutu hulk olulist infot. Andmeid kogutakse selleks, et kõigil nende koondamisest ja analüüsist kasu oleks. Enamasti tehakse andmekorjet mõne avaliku huvi esindaja tellimusel, aga ka rahvusvahelise võrdluse tegemiseks. Aruanded on olulised, sest annavad ülevaate riigi majanduslikust olukorrast, aitavad jälgida trende ja toetavad poliitiliste otsuste tegemist.

Quid pro quo ehk mis kasu saavad andmeesitajad?

Kohalike omavalitsuste ja ettevõtete kohta saab Mart Mägi sõnul väga palju uut infot töötamise registrist (TÖR). Nii saavad andme esitajad detailsema ülevaate ametikohtadest ja nende täitumusest piirkonniti, samuti saavad nad infot mediaanpalga, töösuhte pikkuse, töötaja vanuse, õpitud eriala ja ametikoha seoste kohta. Nende andmete põhjal saab teha varasemast täpsemat palga statistikat ja kuvada infot nii maakonna kui ka ametikoha kaupa. „Tänu TÖR-ile saame interaktiivselt kuvada, kui palju sõltub vald konkreetsest tegevusalast. Saame senisest põhjalikumalt analüüsida ka palgalõhet. Võimalik on vaadata personali voolavust ja jälgida, kas ja millal asub kõrgkooli lõpetaja oma erialal tööle ning milline on selle valdkonna mediaanpalk,“ täpsustas statistikaameti peadirektor.

Statistikaametil on masinloetavad agregeeritud andmestikud, mida ettevõtted saavad oma infosüsteemiga ühildada.

Statistikaamet soovib, et saadud teave aitaks ettevõtjatel teha juhtimisotsuseid. Ettevõtted saavad juhtimisotsuste tegemisel toetuda eSTAT-is, juhtimislaual ja väliskaubanduse rakenduses kuvatavale infole. hh eSTAT. See on elektrooniline andme edastuskanal, mille kaudu saab turvaliselt, kiiresti ja mugavalt esitada riiklike statistikatööde jaoks kogutavaid andmeid. hh Juhtimislaud. Seal näeb olulist riiklikku statistikat visualiseerituna ja rakendus on kättesaadav vaid paari hiireklõpsuga. Amet teeb tihedat koostööd nii kohalike omavalitsuste kui ka erialaliitudega ja juhtimislaudade projektiga ollakse juba lõpusirgel. Kuna juhtimislaudadesse on koondatud konkreetse valdkonna olulisemad näitajad, siis väheneb nende andmete otsimisele või küsimisele kuluv aeg. hh Väliskaubanduse rakendus. Seal on andmed visualiseeritud ning teavet saab filtreerida kaubagrupi ja riigi järgi. „Kui ettevõtja esitab meile eSTAT-i kaudu palga või majandustegevusega seotud küsimustikke, saab ta vastu info, milline on tema palgatase või kasum võrreldes tegevusharu ja Eesti keskmisega. Väliskaubanduse rakendusse on koondatud kogu Eesti väliskaubanduse andmestik, mis uueneb igal kuul. Juhtimislaudade keskkonnas saame erialaliitudele pakkuda neile vajaliku info kombinatsiooni,“ tutvustas Mägi võimalusi. Statistikaameti kasutuses olevad andmed on hästi turvatud ja neid ei väljastata andme esitaja tasandil ühelegi institutsioonile. Ametil on ka masinloetavad agregeeritud andmestikud, mida ettevõtted saavad oma infosüsteemiga ühildada. Andmeid tellivad eelkõige ministeeriumid ja erialaliidud, aga see võimalus on ka ettevõtjatel. Tellimustööd on tasulised, kuid raha ei küsita mitte andmete, vaid nende koondamiseks kuluva tööaja eest. Mägi julgustas ettevõtjaid statistikaameti poole pöörduma, sest 85% päringutest saavad vastuse päeva jooksul. Lähitulevikus valmib veel teisigi ettevõtetele kasulikke rakendusi. Seni tasub andmete kasutamiseks vaadata eSTAT-i, juhtimislaudu, väliskaubanduse rakendust, statistika andmebaasi ja kuulata Äripäeva raadio saadet „Arvude taga“.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

HINNAD

Eesti soodsat hinnataset

TULEKS TURISMITURUNDUSES ROHKEM VÄLJA MÄNGIDA Eesti Konjunktuuriinstituudi septembrikuine võrdlus Eesti ja Soome hinnatasemest osutab, et kaupade ja teenuste hinnad on Tallinnas üldjuhul märksa madalamad kui Helsingis. Seega on Eesti Põhjamaadest tuleva turisti jaoks soodsate hindadega riik ja hinnavahe Tallinna kasuks on suurem just teenuste puhul.

uringu raames võrdles Eesti Konjunktuuriins tituut hindu Soome K-Citymarketi, K-Supermarketi ja S-Marketi (Prisma) ning Eesti Selveri, Prisma ja Maxima e-keskkonnas. Ravimite ja teenuste hindu võrreldi kahe riigi e-müügikeskkondades. Vaatluse all olid hinnad 16.–17. septembrini 2019. Eesti madalamale hinnatasemele võrreldes Soomega osutavad ka Eurostati andmed. Nii oli Eesti hinnatase 2018. aastal keskmiselt 42,4 protsendipunkti Soome hinnatase mest madalam. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega olid hinnad Soomes 22,5 protsendipunkti EL-i keskmisest kõrgemad ja Eestis 19,9 protsendipunkti EL-i keskmisest madalamad.

MARJE JOSING Konjunktuuri instituudi direktor

Soodne hinnatase on turismi konkurentsivõimes oluline indikaator. Eesti on Põhjamaadest tuleva turisti jaoks soodsate hindadega riik, kuid seda konkurentsieelist tuleb hoida ja Eesti soodsat hinda tasub turismiturunduses rohkem kasutada.

Toit Helsingis vähemalt viiendiku kallim

Konjunktuuriinstituudi vaadeldud toidukaupadest oli Helsingis kanafilee 108%, lõhefilee 79%, maitsestamata jogurt 61%, 200-grammine või 39%, kanamunad (10 tk) 35%, lihaveise välisfilee steik 30%, jogurt 22% ja Edami juust 21% kallim kui Tallinnas. Mittealkohoolsetest jookidest maksis Coca-Cola (0,5 l) Helsingis 145% ja joogivesi Evian (0,5 l) 116% rohkem kui Tallinnas. Ka alkohoolsete jookide hinnavõrdlus osutab, et neid

150%

Eestis maksab toit pisut vähem Euroopa Liidu keskmisest. Kalleim Euroopa riik on Taani

125%

100%

EL-i riikide hinnataseme võrdlus (2018, EL 28 = 100)

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

EL-i riikide toiduhindade võrdlus (2018, EL 28 = 100)

Küpros

Itaalia

Horvaatia

Prantsusmaa

Hispaania

Kreeka

Iirimaa

Eesti

Saksamaa

Taani

Tšehhi

Bulgaaria

25%

Belgia

50%

Euroopa Liit

75%

HINNAD

-6%

Helsingi, €

+22%

Kas teadsid?

+34%

Euroopa Liidu keskmise hinnatasemega võrreldes oli kõrgeim hinnatase Taanis (+37,9 protsendipunkti) ja madalaim Bulgaarias (-49,4 protsendipunkti). Eestist on EL-i keskmisega võrreldes kallim osta näiteks rõivaid ja alkoholi, toiduhinnad on meil EL-i keskmisega peaaegu samal tasemel, kuid teenused (nt transport, side, majutus) oda vamad.

1,39 1,69

0,83 1,11

Jogurt 1 kg

Rukkipala 330 g

2,78 2,62

0,96 1,04 Täispiim 1l

Slovakkia

Poola

Austria

Holland

Malta

Ungari

Luxemburg

Leedu

Läti

Majutuses oli Helsingi hotelli kahene standardtuba koos hommikusöögiga 33% kulukam kui Tallinnas, söögikohas tuli pasta Bolognese eest maksta 75% ja juuksuris meeste

Sloveenia

Teenuste eest tuleb üle lahe palju maksta

juukselõikuse eest 86% rohkem. Hambaraviteenused olid Helsingis 131–195% kallimad, samas hambaarsti visiiditasu oli Helsingis 7% soodsam. Ühistranspordipileti eest tuli Helsingis maksta kaks korda (100%) rohkem kui Tallinnas (Helsingis 4 € ja Tallinnas 2 €), taksosõidu kilomeetri eest 77% enam (Tallinnas 0,79 €/km ja Helsingis 1,4 €/km) ja loomaaia üksikpileti eest 75% rohkem (Tallinnas 8 € ja Helsingis 14 €). Samas olid Helsingis mähkmed Pampers 30%, vitamiinid Minisun Defence (C+D3) 21% ja tabletid Ibumax 2% soodsamad. Arvestades Soome elanike kõrgemaid sissetulekuid on Soome kallimad hinnad loomulik nähtus, kuid eriti soodne on Põhjamaalase kõrgema sissetulekuga teha oste Eestis. Eespool toodu on hindade võrdlus. Kui arvesse võtta ka elanike sissetulekud, siis on kõrgema sissetulekuga soomlase jaoks ka Soomes paljud kaubad soodsamad kui eestlase jaoks Eestis.

Rumeenia

sai septembris märksa odavamalt Tallinnast. Eesti langetas 1. juulil 2019 alkoholiaktsiisi ja võrreldes analoogse EKI hinnavaatlusega juunis olid mõne alkohoolse joogi hinnad Tallinnas ka langenud. Nii näiteks maksis õlu A. Le Coq Premium (0,5 l) Tallinnas juunis 1,42 € ja septembris 1,36 €, viin Finlandia (0,5 l) juunis 13,32 € ja septembris 11,92 €, viin Viru Valge (0,7 l) juunis 13,49 € ja septembris 12,99 €. Hinnalangus on olnud siiski väiksem kui aktsiisilangetus eeldaks. Tallinna soodsamad hinnad ilmnesid samuti puu- ja köögivilja hindades. Porgandite eest tuli Helsingis maksta 156%, lahtiste kartulite eest 44% ja banaanide eest 41% rohkem kui Tallinnas.

Ühendkuningriik

Suhkur 1 kg

Rootsi

0,62 0,90

+8%

Portugal

+45%

Tume šokolaad 200 g

Soome

Tallinn, €

Allikas: Eurostat

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

SILBERAUTO

MITSUBISHI L200 – TERAVAM KUI KUNAGI VAREM Mitsubishi uus L200 on efektse välimusega auto. Kit-

sad ja kõrgel asetsevad tuled, massiivne esistange koos suurte õhuvõtuavadega ning hiiglaslikud udutuled saavad ajapikku omaseks kogu Mitsubishi autovalikule. Uue L200 salong on auto eksterjöörist veidi rahulikum. Pehmed ja mugavad istmed võtavad juhi kiirelt omaks ning armatuurlaualt leiab kõik vajalikud nupud muretult üles. Suur osa raadio-, side- ja püsikiirushoidiku nuppudest asuvad roolil. Kirgas „kellade“-plokk on informatiivne, uhkustamata sealjuures liigse elektroonsusega. Autosse mahub istuma viis inimest. Selleks, et kõrgesse autosse oleks mugavam siseneda, leiab uuest L200-st hulganisti sangu, mille abil end ka reljeefsemal pinnasel turvaliselt paigal hoida.

Panipaikadega on kõik hästi

Istmetevaheline laegas on piisava suurusega ning peidab endas ühe sigaretisüütaja-laadimisava. Ustetaskutesse mahuvad veepudelid ja muud vajalikud asjad ilusasti ära ning olulisemad paberid ja peenemad vidinad võib panna kindalaekasse. Samuti leiab korraliku suurusega avause armatuurlaua alumisest osast. Veoskeemivalikusse kuuluvad tagavedu, kiire nelikvedu ja lülitatav Super Select II nelikvedu koos aeglustiga. L200 on läbi aastate paistnud silma oma tõsiseltvõetava maastikusuutlikkusega. Nii leiab uuelt versioonilt lisaks lülitatavale nelikveole ka maastikusõidurežiimi, vastavalt sõiduoludele elektrooniliselt kontrollitavad sõidurežiimid „Kruus“, „Muda/lumi“, „Liiv“ või „Kivid“, samuti keskdife rentsiaali ja tagadiferentsiaali luku. Pealesõidu- ja mahasõidunurgad on vastavalt 30 ja 22 kraadi.

Hulgaliselt juhiabilisi

Viimase põlvkonna L200 on varustatud mitmekülgsete juhiabisüsteemidega. Näiteks oskab auto eespoolt tulevat ohtu nähes ise pidurdada. Turvalisele ja muretule sõitmisele aitavad kaasa stabiilsus- ja veojõukontroll, elektrooniline haagise stabiilsuskontroll, nõlvaltstardiabi, mäest

laskumise abisüsteem, sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem, 360-kraadi täisvaatemonitor ning neli kaamerat. Lisaks tagant ristsuunas läheneva sõiduki hoiatussüsteem ning esimesed ja tagumised nurgaandurid. Keskkonsooli alaosast vaatavad vastu suured nupud. Neid on talvisel perioodil kinnastatud käega hea vajutada. Väiksemad kahetsoonilise automaatse kliimaseadme peenhäälestusnupud asuvad veidi kõrgemal ning keskkonsool tipneb kirka nutitelefoni-ühenduvusega 7-tollise ekraaniga. (LW/MW/FM raadio, CD- ja MP3-mängija, DAB, 6 kõlarit, 4 x USB, HDMI, Bluetooth).

Üks parimate sõiduomadustega kastikas

Nii nagu Mitsubishi kastika eelmine põlvkond, on ka uus tehtud niimoodi, et see pakuks igati tõsiseltvõetavat ja funktsionaalset sõidukogemust. Tõsi, tegemist on siiski kastikaga ning seda tüüpi autode sõidumugavusest ja -omadustest tuleb rääkida vastavas kontekstis, ent siinkohal tuleb tunnistada, et uus L200 on kastikate hulgas üks parimate sõiduomadustega isendeid. Mõnus kruiisikiirus jääb kastika olemust arvestades mõneti üllatavalt koguni 100-110 km/h vahele. Ka vedrustuse kohta saab öelda vaid kiidusõnu. See on piisavalt jäik ja tummine, et kiiremates kurvides mitte läbi kalduda ja „vedelana“ tunduda, ning piisavalt pehme, et kruusateedel ka tühja kastiga sõites mitte liigselt põruma hakata. L200 kandevõime on kuni 976 kg ning veetava haagise mass võib küündida kuni 3100 kg-ni. Uut kastikat veab edasi 2,2-liitrine 110 kw (150 hj) turboülelaadimisega diiselmootor. Liikluses püsimiseks vajab uus L200 lisaks diiselkütusele ka AdBlue’d. Jõuallika külge saab ühendada 6-käigulise manuaal- või automaatkäigukasti. Keskmist kütusekulu lubatakse tehase andmetel 7,6-7,9 l / 100 km. Sõidukogemus, funktsionaalsus, auto käitumine teel ja maastikusuutlikkus on sedavõrd head, et värske L200 – või Triton, nagu seda teistel turgudel tuntakse – ei liigitu enam tööautode klassi, vaid seab end pigem töökate elustiiliautode hulka.

ETTEVÕTJA KÜSIB

Vastab:

„Ettevõtja küsib“ on Teataja regulaarne rubriik, kus ettevõtjad saavad vastuse oma küsimustele. Küsimused saate esitada aadressil juristid@koda.ee.

MERIKE KOPPEL kaubanduskoja jurist

Millal ja kuidas esitada võlausaldaja pankrotiavaldust?

lukorras, kus lepingu partner on jätnud oma rahalised kohustused täitmata ja esinevad kahtlused võlgniku maksevõimes, on valida, kas esitada kohtule võlgniku vastu hagiavaldus või pankrotiavaldus. Ideaalne oleks jõuda võlgnikuga kokkuleppele ja kohtuteed vältida. Kui see aga ei õnnestu, siis tasub enne pankrotiavalduse esitamist mõelda, mis sul on võita ning kas suudad võlgniku maksejõuetust tõendada. Enne kohtusse pöördumist tasub avalike registrite kaudu kontrollida, milline on võlgniku olukord, ja saada teada, kas on ka teisi võlausaldajaid. Samuti tuleks saada võlgnikult kinnitus võla suuruse kohta. Sama oluline on organiseerida kõik olemasolevad dokumendid: leping, mille alusel tekkis nõue, nõude olemasolu tõendavad aktid ja arved. Veel läheb vaja raamatupidamislikku väljavõtet, kogu kirjavahetust firmade vahel jm, millega tõendada oma väiteid.

Kohtusse pöördumisel arvesta aja ja kuludega

Võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot. Võlgniku pankrotimenetlus algatatakse üldjuhul paari kuu jooksul pankroti

avalduse kohtusse esitamisest. Kui on näha, et võlgnik on hakanud oma vara välja kantima, siis kiirusta! Mida kiiremini teha pankrotitaotlus, seda suurem on võimalus saada raha tagasi, kui vara on firmast välja kanditud. Sellisel juhul võib tekkida vastava tehingu või toimingu kehtetuks tunnistamise küsimus (s.o tagasivõitmine). Arvesta, et kohus võib kohustada võlausaldajat maksma ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti rahasumma, kui on alust arvata, et pankrotivarast vahendeid ei jätku.

Veendu takistuste puudumises

Tee kindlaks, et ei esineks seadusest tulenevaid takistusi pankrotimenetluse algatamiseks. Esiteks peaksid olema veendunud, et ettevõtte võlg ületab pankrotiseaduses (PankrS § 15 lg 3 p 3) nõutud summat, mis on aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot; OÜ, tulundusühingu ja usaldusühingu puhul 2500 eurot; teiste juriidiliste isikute puhul 1000 eurot.

Teiseks peaks nõude tasumise tähtaeg olema kätte jõudnud, st rahaline nõue on muutunud sissenõutavaks. Kolmandaks pead tõendama, et võlgnik on maksejõuetu. Teisisõnu seda, et ettevõte ei suuda enda võlga tasuda ja see suutmatus ei ole ajutise iseloomuga.

Kuhu esitada pankrotiavaldus?

Pankrotiasju menetlevad maakohtud. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Tartu Maakohus ja Pärnu Maakohus. Pankrotiavaldus esitatakse selle maakohtu kohtu majale, mille tööpiirkonnas võlgu jäänud ettevõte asub või füüsilisest isikust võlgnik elab.

Mida kiiremini teha pankrotitaotlus, seda suurem on võimalus saada raha tagasi, kui vara on firmast välja kanditud.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

KOGEMUS Hea hinnaga elektri lepingu saamiseks peab turul pidevalt pilgu peal hoidma. Ekraanide eest aitäh Hansab AS-ile. Foto: Energiaoksjon

ENERGIAOKSJON ANNAB EESTI ELEKTRITARBIJATELE MÜÜJATEGA VÕRDSEMAD VÕIMALUSED Aastas on 250 tööpäeva. Täpselt nii palju on ka päevi, mil energiaettevõtete konto rites tegelevad Eesti ja välismaistes ülikoolides hea füüsika- ja matemaatika hariduse saanud helged pead tootmise optimeerimise ja kasumi maksimeerimisega. Konkurentsis püsimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ei olegi teist võimalust.

URMAS VOIT Gethingsdon Services OÜ juhatuse liige

eevastu elektritarbijad saavad energiaostule tähelepanu pühendada vast ühe päeva jagu aega aastas, kui sedagi. Pool tundi täna, pool tundi järgmisel nädalal. Sellest ei piisa, et turult parima hinnaga elektrileping kätte saada. Samas ei ole ettevõtete juhtidel võimalik toetavatele teenustele oma põhitegevuse kõrvalt liiga palju aega pühendada, ilma et tähtsad asjad ei hakkaks kannatama.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

Abikäsi keskmistele ja suurtele elektritarbijatele

Ostjate positsiooni tugevdamise vajadust tajudes hakkaski Energiaoksjoni meeskond eelmise aasta teises pooles arendama teenust, mis aitab keskmistel ja suurtel elektritarbijatel elektrituru hinnaliikumisi jälgida ning tagada ostuks soodsamatel hetkedel müüjate maksimaalne omavaheline konkurents. Vahepeal vaatan juba hommikul liftiga kontorisse sõites, mis suunas esimesed CO2 tehingute hinnad liiguvad ning kas päeva esimesed Soome elektrifutuuridega tehtavad tehingud Nasdaqil näitavad tõusu või langust. Elektrienergia on väga likviidne börsikaup, nagu nafta, vili või alumiinium.

Üks erinevus seisneb selles, et erinevalt Põhjamaadest ei kajastata Eestis müüdud elektritehinguid ühelgi börsil. Pole ka ühte kohta, kuhu vaadates on võimalik aru saada, mis hinnaga Eesti elektritarbijad tulevikuks elektrit osta saavad, ega ka seda, kas elektri hind on langus- või tõusutrendis. Hea hinnaga elektri ostu kuldvõtmeke peitub esiteks õiges ajastuses ja teiseks müüjate maksimaalses konkurentsis. Esimesega ei ole veel lõpuni harjunud ostjad ja teisega ei ole veel harjunud müüjad. Energiaoksjoni teenusel on klientidele väga selge väärtus. Kuna me ei sõltu elektrimüüjatest, siis ei ole meil vaja klientide jaoks panna kokku sõnumeid, mille tulemusest sõltub see,

KOGEMUS

kui edukalt me oma tootmisvarasid kaitsta suudame või kui hästi me oma kokku ostetud energiaportfelli müüa oskame. Nii saame tuua tarbijateni sõltumatu info, kus erapooletus aitab vältida huvide konflikti.

Elektrit saab osta vähempakkumiselt

Me paneme klientide jaoks turuhindade põhjal regulaarselt kokku elektrihinna muutumise info. Kui sellele lisatud soovitusele tuginedes tundub neile, et on õige aeg tulevikus tarbimiseks elektrit osta, siis paneme me oma vähempakkumisega veebioksjoni üles ja kutsume elektrimüüjad hinnapakkumisi tegema. Nii mõnelgi oksjonil on läinud väga tuliseks pakkumiseks. Klientidel on sellest ainult võita. Maksimaalne konkurents on alati ostja huvides. Eri aegadel on erinevatel elektrimüügikontoritel kõrgendatud huvi oma müügiportfelli hoida või kasvatada. Kui selline kõrgendatud huvi on rahuldatud, siis võib see peegelduda täiendavalt lisatud kasumimarginaalis. Kuna aga müügiargumendid sellest ei muutu, siis ostjad ei või kunagi teada, mis õhustik elektrimüüjate tagatubades parasjagu valitseb. Selleks, et kliendi jaoks ei valitseks sundseisund, ei soovita me kunagi jätta uue lepingu sõlmimist kehtiva lepingu lõppemisele liiga lähedale. Sellises olukorras tuleb leppida hindadega, mida turg parasjagu pakub. Kui selline olukord on aga tekkinud, siis me saame aidata kliendil sellest olukorrast välja navigeerida ja hoida edaspidi elektrihinna pikemalt ette teada.

Elektrit saab osta mitme aasta peale ette

Energiaoksjon hakkas teenust pakkuma selle aasta juulis. Praeguseks on selle kaudu ostetud 322 000 euro eest 6500 MWh elektrit. Teiste hulgas on ostjad ka paar suurimat puidutööstust. 2020. aasta tõotab tulla juba oluliselt

suurema mahuga. Järgmiseks aastaks on elektrioksjonil osalemiseks volitusi antud 44 300 MWh ulatuses ostutehingute tegemiseks, mille rahaline väärtus on 2 miljonit eurot. Ostjate jaoks on harjumatu uus strateegia, mille kohaselt on kasulik planeerida elektriostu ka kaugemateks aastateks – näiteks aastaks 2022. Seda isegi olukorras, kui kehiva lepingu lõppemise ja plaanitava ostuperioodi vahele jääb lepinguta katmata periood. Samuti on harjumatu veel see, et oksjoneid tehakse kvartalite kaupa. Just nii leitakse müüjate portfellidest üles ka hooajaliste eelistega elekter. Kõik see on tehtud Energiaoksjoni teenuses lihtsaks ja ostja jaoks mugavaks. Teenus on ostjale paindlik, kuna oksjoni tulemus ei ole talle siduv. Ostjal on oksjoni lõppedes võimalus vahetult pärast tulemuste selgumist ilma põhjendusi esitamata oksjon ebaedukaks tunnistada ja sellega ei kaasne kohustusi mitte kellegi ees. Energiaoksjoni numbriline info on avalik. Ostjad ja pakkujad on küll korraldajale teada, aga avalikkusele oksjonil osalejate nimesid ei kajastata. Elektrit ostva ettevõtte nimi on teada ainult hinnapakkumiste tegijatele, et nad oskaksid arvestada kliendi elektritarbimise eripäradega. Pakkumiste tegijad on teada ainult oksjoni korraldajale. Parima pakkumise teinud ettevõte saab ostjale teatavaks siis, kui ostja peab oksjonit õnnestunuks ning soovib minna parima pakkumise teinud müüjaga lepingusse. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et kui vaadata uude aastasse, siis seal ootavad meid ees kõrged elektrihinnad ja ebakindel majandus ning just siis on mõistlik kõikide kulukomponentidega maksimaalselt tegeleda. Energiaoksjon oskab ja tahab selles oma pädevuse piires kaasa aidata. Me positsioneerime ennast selgelt ja ühemõtteliselt ostja huvide eest seisjana, jäädes müüjate suhtes erapooletuks.

Võidame oksjonilt elektrit ostes endale lisakasumi Martin Arula AS-i Toftan tegevjuht Suurtarbijal on keerukas elektriostu otsuseid teha. Ei ole lihtne saada kõikide elektrimüüjate pakkumisi samal päeval ja otsuse tegemiseks pakutav aeg on lühike (tavaliselt tundides). Seetõttu jääb elektritarnijaga vajalik suhtlemine ära. Selle tulemusena sõlmitakse lepped, mis on tihti tehtud kiiruga ja sisetunde alusel. Energiaoksjon annab võimaluse panna ise paika periood, milleks elekter ostetakse, sealjuures on võimalik osta elektrit vajaduse korral ka väga lühikeseks perioodiks. Oksjon on kiire ja kiretu, osalejate jaoks läbipaistev ja külmalt aus. See teeb hilisema otsustamise samuti lihtsaks ja kiretuks. Oksjonitule muste analüüs on erakordselt hariv, mõistmaks ka turu ja selle osaliste käitumist. Kliendina võidame elektrimüüja marginaali arvelt endale lisakasumi, samas tagab oksjoni formaat selle, et ükski osaleja kahju ei kannata.

Kas teadsid? hh Energiaoksjon kogub klientide jaoks turuhindade põhjal regulaarselt kokku elektrihinna muutumise info ja soovitused, millal on soodsaim aeg elektrit osta.

hh Kui klient soovib selle info põhjal elektrit osta, siis paneb Energiaoksjon vähem pakkumisega veebioksjoni üles ja kutsub elektrimüüjad hinnapakkumisi tegema.

hh Ostjal on oksjoni lõppedes võimalus vahetult pärast tulemuste selgumist põhjendusi esitamata oksjon ebaedukaks tunnistada. Sellega ei kaasne kohustusi kellegi ees.

hh Ettevõtteil, kelle elektrienergia tarbimine jääb alla 1000 MWh aastas, saavad samuti oksjonilt elektrit osta. Neil on seda mõistlik teha koos teiste äriklientidega, sest siis on mahud suuremad ja hind parem.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

KOGEMUS

Kas teadsid? Kohtumise Põhjamaade naisinvestorite ja -ettevõtjatega korraldasid kaubandus- tööstuskoda koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Soome Suur saatkonnaga Tallinnas. Ette võtetest osalesid korraldustöös BeMore Superfoods, Nordic Honey, Haage Joogid ja Joik.

Noored ja ettevõtlikud: NOH Productioni asutaja ja tegevjuht Birgit Karus, NÖEP-i manager Thea Zaitsev, Nordic Honey asutaja ja tegevjuht Kadri Rytkönen.

Julgust on naistel enam kui küll, tuleb lihtsalt alustada Tänavu 21. novembril kaubanduskojas toimunud kohtumisel Põhjamaade naisinvestorite ja -ettevõtjatega jagasid esinejad oma lugusid ning arutlesid selle üle, kuidas innustada naisi veelgi enam investeerima ja ettevõtlusega algust tegema.

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

Pärast arutelu ja esinejate kuulamist kaubanduskoja ruumides jätkus üritus mitteformaalsena Soome Suursaatkonna Tallinna ruumides. Muljeid jagasid (vasakult) kaubanduskoja teenuste direktor Piret Potisepp, Soome-Eesti Kaubanduskoja juht Ave-Mai Aedna, EAS-i välisinvesteeringute esindaja Soomes ja ürituse kaaskorraldaja Pilvi Hämäläinen, Reet Laja, Kersti Toots, Maret Tamra ja EAS-i investorkonsultant Anneli Hansen.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

iinkohal vahendamegi kolme esineja ettevõtjaks ja investoriks saamise lugusid.

KOGEMUS

ANNA WRETLING: naiste võimekust peab tunnustama

Pärast majandushariduse omandamist asus Anna Wretling tööle suurorganisatsioonides, kuid leidis peagi, et sealsed protsessid olid liiga aeglased ja muudatuste tegemine keeruline. Seetõttu asutas ta oma ettevõtte. See võimaldas Annal töötada paindlikult ja kiiresti ning olla klientidele lähedal. Aastaid juhtis Anna Stockholmis sisekujundusettevõtet. Lisaks asutas ta ka naiste spordirõivaste tootja ja müüja PowerWomani ja hakkas tegelema koolitamisega, ise samal ajal lapsi kasvatades. Anna ambitsioon oli üles töötada sisekujundusettevõte, see maha müüa ja seejärel hakata investeerima PowerWomanisse. Seda ta ka tegi. PowerWoman on globaalne naiste spordirõivaste bränd, mille kaugem eesmärk on naistele mõjuvõimu andmine ning naiste tugevuse ja võimekuse tunnustamine. Küsimusele, kas tal on proovikive, millega peab ärimaailmas naisjuhina hakkama saama, vastab Anna relvituks tegevalt: „Kõige häirivam on see, et ma pean selgitama mõnda asja, mida meestel ei ole vaja selgitada. Naistele esitatakse teistsuguseid küsimusi kui meestele ja sageli pessimistlikumal viisil. Nii seatakse naisi keerulisemasse olukorda juba esimese küsimusega alustades.“ Anna jääb siiski positiivseks, hoolimata tõdemusest, et naised peavad end tõestama just seetõttu, et nad on naised. Ta ütleb, et usub võistlemisse, kuid võistlus peab olema aus.

oma kirge ja asus kutseõppesse mustrite valmistamist tudeerima. Maritile öeldi, et see on halvim otsus ja ta rikub oma elu ära. Kuid ta ise arvas, et pole piisavalt loominguline ja teadis, et just tehnilised teadmised võimaldavad olla osa moemaailmast. Seejärel järgnesid magistriõpingud ja praktika välismaal. „Mul on vedanud, et mul on olnud võimalus muuta oma isiklikud teosed tegutsevateks brändideks,“ leiab Marit, kelle üks töödest, rahvusvahelist tunnustust pälvinud mantlite projekt on sündinud nostalgilistest nõukogudeaegsetest villastest tekkidest. Mariti soovitus teistele naistele, kes mõtlevad järgida oma unistust asutada ettevõte või on juba ettevõtete juhid, on lihtne. „Peate lihtsalt alustama. Ei teie ise ega ükski teie idee, toode või ettevõte ei saa kunagi millekski tõeliselt valmis, alati on uusi proovikive. Lihtsalt väga oluline on õppida neid kergekäeliselt võtma ja mitte enda suhtes liiga kõvasti pingutama.“

Kõige häirivam on see, et ma pean selgitama mõnda asja, mida meestel ei ole vaja selgitada.

Õhtuse koosviibimise võõrustaja oli Soome Suursaatkond Tallinnas, kelle poolt osales naisinvestorite ja -ettevõtjate üritusel nii suursaadik kui ka majandusesindaja, mõlemal nimeks Hannu. Nii et kui suursaadik tervitussõnu ütles, sai ta esimest korda elus alustada oma pöördumist sõnadega „Lugupeetud Hannu ja naised“. Fotol Hannude vahel kaaskorraldaja, EAS-i investorkonsultant Anneli Hansen.

IRA BRETLING: energia hoidmine on oluline

Ira Bretling on Soome äriinglite võrgustiku FIBAN liige ja strateeg. Tema esimene töökoht oli 16-aastasena kontorikoristajana. Pärast seda töötas ta aastaid jaekaubanduses kaupluse assistendina ning õpingute ajal tegi mitu praktikat. Ira kirjutas magistritöö Ericssonile töötajate motiveerimise teemal ja sai seejärel pärast õpingute lõpetamist Ericssonis oma esimese töökoha. Küsimusele, kuidas seljatada raskusi, millega ärimaailmas tuleb hakkama saada, on Iral varuks mitu vastust. „Olgu tegemist naise või mehega: võimekus asju ära teha põhineb inimese energiatasemel, mille hoidmiseks peab pidevalt tööd tegema. See on tööelus kõigi, aga eriti juhtide jaoks oluline,“ kinnitab Ira. Tema hinnangul on juhid organisatsiooni energia hooldajad, kuna nende töö ulatub mobiliseerimisest meeskonna ja organisatsiooni energiataseme suunamiseni, uuendamiseni, laiendamiseni või stabiliseerimiseni. Üks viis selle üle järele mõelda on küsida endalt, millised energiad sisenevad minuga koos tuppa? Küsimusele, mis soovituse ta alustavale ettevõtjale ja investorile kaasa annab, vastab Ira: „Te ei pruugi alati olla võimeline valima inimesi, kellega koos töötate, olgu see teie boss, kolleegid või isegi kliendid. Vahel on teil tõenäoliselt raskusi. Arvan, et sellistele olukordadele tasub läheneda kui õppimisvõimalustele, nii on see kasulik ka teie vaimsele energiale.“

MARIT ILISON: peate lihtsalt alustama!

Moedisainer Marit Ilison tõdeb, et tema tee ettevõtluseni on olnud väga orgaaniline ja tal pole kunagi olnud eesmärki omada oma ettevõtet ega kaubamärki. Maritile meeldis lapsepõlves alati oma kätega asju teha. Pärast keskkooli kiitusega lõpetamist ei kandideerinud ta ülikooli, vaid järgis

Fotod: Erlend Staub

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

PENSIONIREFORM

KAS HAKKAME KÕIK INVESTORIKS? Riigi jaoks oluliste majandusotsuste ja seadusemuudatuste tegemisel on oluline, et sellele eelneks analüüs ning tarbijate ja ettevõtjate võimaliku käitumise ja otsuse tagajärgede prognoosimine. Kahjuks see sageli nii ei ole ning osa poliitikuid lähtub vaid enda eelistustest ja lühiajalisest kasust. iseseisvalt investeerides saavutada sedagi tagasihoidlikku tootlust, mida pensionifondid on seni näidanud. MARJE JOSING Konjunktuuri instituudi direktor

äiteid, kus otsustati enne, kui analüüsiti, pole vaja kaugelt otsida: paari aasta tagune liialt järsk aktsiiside tõus ja praegu toimuv pensionisüsteemi reform.

Ise investeerivad väga vähesed

Pensionireformi autorite väitel antakse II pensionisamba vabatahtlikuks muutmise ja kogutud raha väljavõtmise või investeerimiskontole kandmisega inimestele võimalus ise aktiivselt investorina tegutseda. Tegelikult on inimeste osakaal, kes suudavad edukalt investeerida ja väärtpaberiturul toimetada, väike. Eesti Panga tellitud finantskäitumise uuringust selgub, et investoritena on tegutsenud alla kümnendiku täiskasvanud elanikest. Finantsvarasid oli 2017. aastal 99,6%-l leibkondadest, kuid enamasti on tegemist (küllaltki väikese) pangahoiusega. Võlakirju omas vaid 0,4% leibkondadest, aktsiaid 4,4%. Nappide teadmistega väärt paberitehinguid tehes on inimesel suur risk sääste kaotada. Seega ei pruugita

II samba raha ahvatleb kulutama

Väga raske on prognoosida, kui suur osa elanikest II pensionisambast loobub ja kogutud raha ära kulutab. Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri andmetel kulutavad pooled Eesti elanikest nii palju kui teenivad ega säästa. Peost suhu elavatel inimestel on kindlasti suurem huvi II samba maksetest loobuda ja kogunenud raha tarbimisse suunata.

Peost suhu elavatel inimestel on kindlasti suurem huvi II samba maksetest loobuda ja kogunenud raha tarbimisse suunata. Konjunktuuriinstituudi kord kuus korraldatavas tarbijabaromeetri uuringus on küsimus, milline on pere rahanduslik olukord. Septembrikuu andmetel suutsid säästa pooled täiskasvanud elanikud ja pooled tulid ots

otsaga kokku. Eri sissetulekugruppide säästmissuutlikkus on väga erinev. I kvartiili (madalaima sissetulekuga) kuuluvatest vastajatest säästis 22% peredest ja IV kvartiilis (jõukam 25%) 76% vastanutest. Järgneva 12 kuu jooksul säästmist pidas tõenäoseks 48% vastanutest.

Reform vähendab riigi usaldusväärsust

Riigid kujundavad oma elanikes paljusid hoiakuid pikkade aastate jooksul. Keeruline on saavutada olukorda, et elanikud oleksid motiveeritud ausalt makse maksma, säästma pensionipõlve jaoks, hooliksid keskkonnast, usaldaksid oma riiki, politseid ja kohtusüsteemi. Usalduse kadu riigi tegutsemise järjepidevuse suhtes maksab kätte palju laiemalt kui vaid pensionisüsteemi problemaatikas. Nii inimlik on tahta tarbida kohe ja mitte hoolida võimalikest probleemidest tulevikus. Aga kindel on see, et suur osa inimesi peab mingil ajal vanaduspensionile jääma. Poliitikud ei ole praegu andnud ühtki selget seletust, kuidas ühe suhteliselt lihtsa säästmisvariandi (II pensionisamba) lammutamine ja suure osa rahast tarbimisse suunamine aitab inimestel tulevikus pensionil olles inimväärselt hakkama saada ja lahendada Eesti üht suurt probleemi – liialt madalaid pensione.

Pooled Eesti inimesed elavad peost suhu Hinnang pere rahanduslikule olukorrale septembris 2019, protsent vastanutest erinevates tulukvartiilides. Pere sissetuleku grupp

Säästab palju

Säästab natuke

Nii palju kui teenib, ka kulub

Elatakse varasemate säästude abil

Elatakse võlgu

I kvartiil (madalaim) II kvartiil III kvartiil IV kvartiil (kõrgeim)

0 0 0 0

22 50 66 76

77 50 33 24

1 0 1 0

0 0 0 0

KOKKU

0 49 50

Allikas: konjunktuuriinstituut

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

KOGEMUS

QUALIFY PROJEKT AITAB TOIDUSEKTORI KONKURENTSIVÕIMET TÕSTA Eesti Kaubandus-Tööstuskoda osaleb Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatud Interreg Europe projektis QUALIFY, mis on mõeldud toidusektorile ja kannab nime „Toidusektori ettevõtete konkurentsivõime suurendamise koostööprojekt“. KADRI RAIK kaubanduskoja projektijuht

olm aastat kestva projekti jooksul tegeletakse toiduainesektori ettevõtete toidupettuste ennetamise ja toidukvaliteedi kontrolli temaatikaga. Kuuest riigist kaasatud partnerid on Government of Catalonia – Department of Agriculture, Livestock, Fisheries and Food (juhtpartner Kataloonia), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Eesti), Chamber of Agriculture of Vienne (Prantsusmaa), Chamber of Commerce and Industry (Sloveenia), Bulgarian Chamber of Commerce and Industry (Bulgaaria), Region of Thessaly (Kreeka). Interreg Europe programmist rahastatava projekti eelarve on 1 312 970 eurot.

teemadega tegelevate partnerriikide ja Euroopa Liidu asutustega. Kokku kogutakse ja vahendatakse infot projekti partnerriikidest üle 50 parima tava kohta.

Hispaanias kogemusi saamas

Oktoobris kohtusid partnerid esimest korda Barcelonas, kus külastati Simón Colli šokolaaditootmisettevõtet, mis toodab šokolaadi kakaoubadest lõpptooteni reklaamlausega „Oast tahvlini”. Ettevõte hoolitseb tootmisprotsessi kõigis etappides selle eest, et tagada toodete kõrgeim kvaliteet ja aroom. Simón Colli toodete valmimise protsess on hea näide ja eeskuju kõigile VKE-dele, kuidas kvaliteedistandarditele korrektselt läheneda, kaotamata samas toote autentsust. Rõhk Teise ettevõttena tutvustas oma kvaliteedistandarditele tegemisi Sumarroca veinimõis, mis Projekti eesmärk on parandada suuremahulise tootmise asemel on väikese ja keskmise suurusega keskendunud maheda kvaliteetettevõtete (VKE-de) kvaliteedi Projektis osaleb kuus riiki, neist esimesena veini ja vahuveinide tootmisele. standardite haldamist. Samuti tutvustas oma tegemisi Hispaania. Ühe perekonna viinamarjakasaidata aru saada, kuidas tekivad vatuses kasvatatakse kõiki viinamarju, mida oma toodete toiduainetööstuses pettused, millised on võimalused pettootmiseks vaja läheb. Veinimõis kontrollib tootmisahela tusi vältida ning kuidas rakendada paremaid ja täpsemaid kõiki etappe, olles taas hea näide VKE võimekusest säilikvaliteedistandardeid, mis tagavad hea kvaliteediga ja tada autentsus ja kõrged kvaliteedistandardid. konkurentsivõimelisemad tooted. Oluline on tõhustada Tänavu on plaanis küsitleda 30 Eesti toidutööstusettevõsidusrühmade suutlikkust ning suurendada VKE-de üldist tet, et selgitada välja, kui hästi teatakse ja tuntakse Euroopa konkurentsivõimet ja rahvusvahelistumise võimalusi. Liidu fonde ja toetusi ning Konkreetsed tegevused on näiteks partnerriikide poliikui teadlikud ollakse kehtivatikainstrumentide, tegevus- ja arengukavade ning muude test kvaliteedistandarditest. strateegiadokumentide edasiarendamine ja täiustamine. Järgmise aasta sügisel on meil Seda tehakse seiresüsteemi abil. Samuti luuakse projekti aga hea võimalus võõrustada teemasid kajastav e-õppe kursus. partnereid ja tutvustada mõnda Projekti käigus korraldavad partnerid 35 sidusrühmade huvitavat Eesti söögi- ja joogikohtumist, neli levitamisüritust ja kuus partnerkohtumist tootjat. koos õppekäikudega, samuti toimub pidev suhtlus nende Projekti partnerid:

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

VÄRSKE IDEE

Alternatiiv toidujääkide äraviskamisele asub mobiiliäpis Maailmas jäetakse kasutamata või visatakse ära ligikaudu kolmandik kogu toodetud toidust. Tarbi Toitu Targalt kodulehe andmetel visatakse Eesti restoranides, kohvikutes ja sööklates iga aasta ära umbes 10 000 tonni toitu. Suure osa neist jäätmetest moodustab taldrikule jäänud toit, kuid mahu poolest järgmine on liigses koguses valmistatud toit, mida ei ole suudetud päeva jooksul ära süüa või maha müüa.

oidu raiskamise probleemi leevendamiseks ja üldiselt teadlikkuse tõstmiseks loovad Merilin Vernik ja Joanna Laast mobiilirakenduse PALA, mille kaudu on toitlustajatel võimalik maha müüa päeva jooksul ülejäänud toit ning tarbijad saavad odavamalt kõhu täis, kuna müüdav toit on tavapärasest soodsam. Selle asemel, et ülejäägid lihtsalt ära visata, on ettevõtjatel võimalus nendelt jääkidelt ka raha teenida.

Oma karbiga poodi

PALA üks looja Joanna Laast rääkis, et lisaks toiduraiskamise probleemi leevendamisele on PALA eesmärk suurendada nii toitlustusettevõtjate kui ka tavakodanike teadlikkust probleemist.

Kaubanduskoda lööb kaasa Euroopa Liidu rahastatavas projektis EU-GIVE, mille eesmärk on luua Euroopas jagamismajanduse võimalusi immateriaalse vara ja väärtusahelate kaudu. Koostööd tehakse viie partneriga, kes kuuluvad Euroopa ettevõtlusvõrgustikku (Enterprise Europe Network, EEN), mis aitab ettevõtetel rakendada uuendusi ja edendada majandustegevust rahvusvahelises ulatuses. Projekti meeskond aitab osalejatel saada maksimaalset kasu jagamismajanduse pakutavatest võimalustest, viies ettevõtjad kokku oluliste osalejate ja sidusrühmaEU dega, samuti edukate algatuste ja GIVE üleilmselt tunnustatud mentoritega.

„Üks eesmärkidest on ka oma pakendiga toidu ostmise populariseerimine, mille suhtes on Eestis veel päris palju arenguruumi,“ lisas ta. Mobiilirakendus on probleemi leevendamiseks parim lahendus, kuna see võimaldab ühes kohas kokku viia sajad ettevõtjad tuhandete tarbijatega, kellel on võimalik rakenduse kaudu enda lähedal asuvaid palasid avastada ja nautida. „Praegu ei ole Eestis sellist süsteemi, mis võimaldaks üle jäävat värsket toitu kiiresti maha müüa,“ märkis Merilin Vernik. Tema sõnul tuleb Eestis selle teemaga veel palju tööd teha, et toitlustusettevõtted näeksid ülejääke kui tuluallikat, mitte kui kulu.

PALA vajab raha Joanna Laast (vasakul) ja Merilin Vernik töötavad välja mobiili rakendust, mille kaudu saavad toitlustajad üle jäänud toidu maha müüa ja tarbijad seda soodsamalt osta.

„Otsime aktiivselt rahastust, et süsteemi võimalikult hästi tööle saaks. Praeguseks teame, et Eestis on nõudlus sellise rakenduse vastu tarbijate ja ettevõtete seas olemas,“ ütles Joanna Laast. PALA tiim tegi turu-uuringu, mis oli testimissüsteemi väljatöötamise alus. Tänu testperioodis osalenud toitlustusettevõtetele ja tarbijatele on nad reaalselt töötavale süsteemile mitu sammu lähemal. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kaudu sai PALA tiim endale mentori, Be More Superfoodsi tegevjuhi Kirti Asperki. PALA tegijate sõnul on nad just tänu Kirti Asperkile jõudnud praeguseks nii kaugele, sest ilma tema abita oleksid nad vahepeal olnud kui peata kanad. Tihtipeale toob Asperk neid maa peale tagasi, kuid vahepeal õhutab just suurelt unistama. Tema tohutu kogemustepagas on PALA tiimi aidanud nii tootearenduse, müügi kui ka äriplaani asjus. Lisaks abistas Asperk neid testperioodi ettevalmistamisel. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

JUUBILARID

PALJU ÕNNE!

100

SUVA AS Sajandat sünnipäeva tähistava Suva eelkäija on 1919. aastal asutatud AS Rauaniit, mille põhitoodang olid paelad ja nöörid. 1925. aastaks oli ettevõte sedavõrd laienenud, et sortimendis olid ka sokid, sukad, sukkpüksid ja trikootooted. Nõukogude ajal tegutseti Punase Koidu nime all ning lisaks sukkadele-sokkidele alustati ka siidriide ja tekstiilgalanterii tootmist. 1991. aastast kannab vabrik taas nime Suva. Praegu on Suva sukavabrik Eesti suurim ja toota suudetakse kolm miljonit suka-sokipaari aastas. Pool toodangust eksporditakse Põhjamaadesse ja teistesse Euroopa riikidesse. Muide, kas teadsite, mida tähendab ettevõtte nimi? Sõna Suva on tuletatud sõnadest SUka VAbrik. EESTI KUNSTIMUUSEUM SA 1919. aastal asutatud Eesti Kunstimuuseum kogub ja tutvustab eesti kunsti keskajast tänapäevani. Kunstimuuseum toimis enne Kumu valmimist 2006. aastal väga mitmel pinnal, kõige pikemalt Kadrioru lossis. Lisaks Kumu kunstimuuseumile kuuluvad muuseumiperre Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu muuseum.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

PROMENS AS

KAANON-TECH TuÜ LASITA AKEN AS NORDECON AS VG HOLDING AS

ADVOKAADIBÜROO TGS BALTIC AS AR AGENTUURI AS ARHIIVIKORRASTAJA OÜ ARKOGREN OÜ AUTOSPIRIT AS BUREAU VERITAS EESTI OÜ D.T.L.CONSUMER PRODUCTS EESTI ELEKTRITSENTRUM AS HARDMEIER OÜ INNECTO OÜ KATOMSK AS LUXEN OÜ MORRISON INVEST AS NORMA AS OPTIMERA ESTONIA AS PEX TALLA OÜ REVALA OÜ RUDUS AS TARTU TERMINAL AS TARPLANI KAUBANDUSE OÜ TRAAGELDAJA OÜ UPONOR INFRA OÜ VALLIN BALTIC AS VARSON OÜ VIIMSI KEEVITUS AS WINDOOR AS MINOTEC DC OÜ NITTIS OÜ OLEREX AS OTOLUX AS RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS AS SAARTE LIINID AS TOFTAN AS VENNAD-DAHL AS

Eesti firma loob globaalse mõjuga TEHNOLOOGILISI LAHENDUSI Guardtime on Eesti juurtega plokiahelapõhiseid küberturbelahendusi arendav ettevõte, kus töötab üle 200 inimese. Neist Eestis asuvad natuke üle pooled. Kontorid on meil lisaks Eestile ka Šveitsis, Hollandis, Ühendkuningriigis, Singapuris ja Ameerika Ühendriikides.

eie peamine ärimudel on toodete litsentseerimine koos partneritega. Enamasti on partnerettevõtte(d) valdkonna eksperdid ning meie tehnoloogia arendajad ja juurutajad. Selliseid ärisuundi on Guardtime’is mitu: kaitsetööstus, tarneahelad, meditsiin, kindlustus jne. Nimekaimatest partneritest ja klientidest võib välja tuua KPMG, Lockheed Martini, Ericssoni, Verizoni, maailma suurima kaubavedaja Maerski ja paljud teised. Loomulikult ka Eesti riigi.

Blockchain on kasutusel olnud üle kümne aasta

Eesti riik on meie KSI (keyless signatures infrastructure) plokiahela tehnoloogiat testinud ja rakendanud juba üle kümne aasta ning see on integreeritud mitmesse e-teenusesse, nagu näiteks Riigi Teataja, kinnistusraamat, äriregister jpm. Olemuselt on tegu matemaatiliselt tagatud küberturvalisuse lahendusega digitaalsete andmete kasutuse ning väärkasutuse tuvastamiseks. Tänu ülesehitusele võimaldab KSI ploki ahel säilitada digiandmete muudatuste ajalugu, tuvastades kohe, kes ja millal on digiandmeid muutnud, ning teha seda kasvõi miljardite andmete puhul praktiliselt reaalajas. Viimase paari aasta jooksul oleme arendanud eraldi ärisuunana logide turvamise ja tõendusväärtuse pakkumise lahendust Truetrail. Igas tänapäevases süsteemis jääb kõikidest tegevustest maha jälg ehk logi, olgu tegu pangaülekandega või haigusloo vaatamisega. Truetrail tagab, et seda logi ei saaks keegi märkamatult muuta ja et see oleks vajaduse korral kasutatav kohtus vettpidava tõendusmaterjalina. Praegu võimaldab see ettevõtetel tagada küberturbe nõudeid ja muuta auditeerimist efektiivsemaks. Peamist potentsiaali näeme sel tehnoloogial teenustes ja lahendustes, mida praegu veel ei eksisteeri – tehisintellekti põhiste süsteemide auditeerimine, isejuhtivate autode sertifitseerimine jne.

Toote turuletoomisele aitab kaasa toetus

Truetraili kiiremaks turuletoomiseks taotlesime Euroopa Komisjonilt 2018. aasta suvel väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetusprogrammist (Horisont 2020 SME Instrument) toetust. Meie taotlus osutus edukaks ja peatselt algav projekt kestab kaks aastat. Selle aja jooksul arendame True traili n-ö karbitooteks, et seda saaks müüa/tarnida ka väline müügiorganisatsioon. Sel moel plaanime jõuda globaalse läbimurdeni – loodame, et mõne aasta pärast kasutavad

Truetraili tuhanded ettevõtted. Nii et võime öelda, et Horisont 2020 toetusmeede kiirendab Guardtime’i pingutusi Truetraili laiemaks turuletoomiseks. IVO LÕHMUS Meede SME Instrument/EIC AcceGuardtime lerator sobib eelkõige teaduspõhistele tehnoloogiaettevõtetele, kes loovad turge muutvaid, globaalse mõjuga lahendusi. Sobime sellesse kategooriasse hästi, ent konkurents on ka väga tihe. EIC Acceleratori grandile oodatakse kandideerima testitud prototüübi tasemel lahendusi (TRL6+). Seega sobib see meede hästi jätkama kohalike teadus- ja arendustegevuse meetmete najal tehtud projekte, mis on pigem suunatud varasemate tasemete arendusele. Kindlasti tuleb rahastust taotleval ettevõttel väga hästi katta ka teisi hinnatavaid aspekte, sealhulgas ettevõtte suutlikkust loodavat innovatsiooni rahvusvaheliselt kommertsialiseerida. Guardtime’i rahastamise puhul oligi üks oluline aspekt meie järjepidevus teadus- ja arendustegevuse vallas. Saime Euroopa Komisjonile näidata tugevat ajalugu, kuidas oleme krüptograafia ja arvutiteaduse teoreetilisi lahendusi edukalt toodeteks arendanud ja neid hiljem ka globaalsel turul edukalt müünud.

Järgmine taotlusvoor vähem kui kuu pärast Horisont 2020 SME instrument / EIC Acceleratori meetme raames toetatakse tootearendust ning esmaseid turundustegevusi. Projektitaotluse saab esitada Euroopa Liidu ettevõte ilma partnereid kaasamata ja projekti raames on lubatud suuremahulised allhanked. Projekti toetused on vahemikus 0,5-2,5 miljonit eurot ja lisaks grandile on võimalik küsida kuni 15 miljonit eurot investeeringut. Meetme kohta saab lisainfot ja nõustamist Enter prise Europe Networki partneritelt Invent Baltics OÜ-lt ja B.I.A. OÜ-lt. Järgmised EIC Acceleratori taotlusvooru tähtajad on 8. jaanuaril, 18. märtsil ja 19. mail 2020. Loe meetme kohta lisaks siit: http://invent.ee/sme-instrument-est.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

MESSID ENAVIGATE 2020: MERENDUSE VALDKONNA KONVERENTS, MESS JA KOHTUMISTE ÜRITUS 22. jaanuaril 2020 Turus (Soome)

Tulge osalema Põhjamaade tippsündmusele laevaehituse, laevatööstuse ja merelogistika valdkonnas. eNaviGate’i üritusel osalemine on suurepärane võimalus kohtuda nii messikülastajate kui ka eksponentidega, laiendada ettevõtte turuhaaret, hankida või täiendada uuenduslikke protsesse või tehnilisi lahendusi, leida äri- ja arenduspartnereid ning saada lisateavet valdkonna viimastest arengutest. Peamised teemad: hh digitaliseerimine hh keskkonnahoidlik laevandus hh merelogistika hh teadmiste ja oskusteabe tulevik Lisainfo: www.navigate.fi. Registreerimine kohtumisüritusele kuni 17. jaanuarini 2020 aadressil https://navigate-2020-matchmaking. b2match.io.

FUTUREBUILD MATCHMAKING 2020: EHITUSVALDKONNA MESS JA KOHTUMISED 4. märtsil 2020 Londonis (Suurbritannia)

Iga-aastane populaarne ehitusvaldkonna kohtumispaik tarnijatele, edasimüüjatele, teenuse osutajatele ja alltöövõtjatele, et luua uusi kasulikke ärikontakte – ehitajate, arhitektide, töövõtjate, turustajate, agentide, teaduskeskuste ja paljude teistega. Peamised teemad: hh energiatõhusus, madala süsinikusisaldusega energia hh materjalid hh linnataristu hh ehitus- ja materjalitehnoloogia hh keskkond Lisainfo ja registreerimine kuni 1. märtsini 2020 aadressil https://futurebuild-matchmaking-2020.b2match.io. Osalemine B2B-üritusel on tasuta.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

BIOGAAS, PUIDUENERGIA, JÄÄTMED / TAHKE BIOMASS: KOLM MESSI JA KOHTUMIS ÜRITUS PRANTSUSMAAL 29.– 30. jaanuaril 2020 Nantesis (Prantsusmaa)

Biogaz Europe, Bois Energie ja ReGen Europe – need on kolm paralleelset sündmust, mis hõlmavad kogu biomassi ja energia temaatikat. Eraldi on kaasatud kolm sektorit (biogaas, puiduenergia, jäätmed energiaks) ning eri sektorite esindatus võimaldab osalejatel luua kasulikke uusi ärikontakte. Messidele oodatakse põllumajandustootjaid ja toidutöötlejaid, jäätme- ja energiavaldkonna spetsialiste, kohalikke omavalitsusi, tööstusettevõtete esindajaid, bioenergiaseadmete, -seadmete ja -teenuste tootjad või tarnijad. Peamised teemad: hh biomass, biogaas, jäätmed energiaks hh anaeroobne lagundamine hh koostootmine, biometaan, bioGNV hh katlad, kuivatamine/röstimine, gaasistamine pürolüüsimeetodil, plasma hh soojuse ja elektri koostootmine hh soojusjaotusvõrgud hh sünteesigaas, bioõli hh lähteaine, kütusevarustus hh käitlemine ja ladustamine Osalemine on tasuta, kuid messile pääsemiseks tuleb registreerida e-pääse – selleks on registreerimine avatud kuni 27. jaanuarini 2020 aadressil https://biogazeurope-2020.b2match.io.

MOEVALDKONNA KONTAKTKOHTUMISED @ MODEFABRIEK AMSTERDAMIS

26.-27. jaanuaril 2020 Amsterdamis (Holland)

Enterprise Europe Network (EEN) Holland kutsub osalema järjekorras üheksandale B2B kohtumisüritusele Modefabriek messi raames Amsterdamis, mis võimaldab moe valdkonnas aktiivselt tegutsevatel ettevõtetel kohtuda uute potentsiaalsete äripartneritega üle maailma. Miks osaleda B2B üritusel? hh Laiendage oma rahvusvahelist moevõrgustikku. hh Tutvuge potentsiaalsete äripartneritega (brändid, agentuurid, tootjad, tootmisettevõtted ja kõik teised moespetsialistid). hh Alustage piiriüleseid kontakte ja koostööd Euroopas ja mujal maailmas. hh Osalevad ka Modefabrieki eksponendid. hh Kõigile osalejatele on Modefabrieki sissepääs tasuta. hh Hankige rohkem teadmisi Hollandi moeturu kohta. Modefabriek on inspireeriva moekaubandusüritus. Alates esmakordsest toimumisest 1996. aastal on see arenenud palju enamaks - tänapäeval leiavad aset brändiesitlused, moeetendused, väljas on eksponendid, kauplused, toimuvad vestlused ja töötoad. Lisaks söögid-joogid ja muusika ja muuga. See moesündmus ühendab ettevõtluse ja inspiratsiooni, hõlmates Belgia, Hollandi ja Luksemburgi piirkonda. Lisainfo: kohtumisüritusel osalejatele on Modefabriekisse sissepääs tasuta (kui teie koostööprofiil on kinnitatud, lisab Modefabriek teid peasissekäigu (Europaplein 8) külaliste nimekirja. Registreerimine kuni 21. jaanuarini 2020 aadressil https://fashionmatch-9thedition.b2match.io.

KOOSTÖÖPAKKUMISED TOIT Itaalia ettevõte on töötanud välja toiduainete säilitamise tööstusliku meetodi, mis võimaldab säilitada köögivilju, puuvilju, liha ja valmistoite, jäätist jm toitu ilma külmkapita, lisaaineteta või kontrollitud keskkonnata kuni viis aastat. Ettevõte otsib kaubandusagente. KOOD: BOIT20190416001 Rumeenia toiduainete hulgimüügiga tegelev ettevõte pakub delikatesside ja toitlustusteenuste tööstustele, nt kvaliteetliha ja singi, piimatoodete, maiustuste ja muude (niši-) eritoodete tootjatele oma kaubandusagendi teenuseid. KOOD: BRRO20190423001 Kreeka ettevõte pakub toiduettevõtetele, toidupoodidele ja restoranidele kasutamiseks seadet, mis võimaldab mõõta toiduainete antioksüdantsust toodete puhul, nagu kohv, mahlad, õlu ja vein, piim jpm. Toode võimaldab tootvale või turustavale ettevõttele paremat teavet oma toodete kohta ja aitab sisseostjatel tarnijate tooteid õiglaselt hinnata. KOOD: TOGR20191022001 Leedu taimeteetootja kasutab teedes ravimtaimi umbes 100 taimeliigi kombinatsioonidest. Firma otsib tehnoloogiat, mis võimaldaks juba kuivatatud ürtide oksüdeerimist. See tehnoloogia peaks oksüdatsiooniprotsessi taaskäivitama. Ettevõte otsib partneriga tehnilise koostöö lepingut. KOOD: TRLT20190822002

METALL/MASINAD Rootsi firma otsib vastavalt kujundatud prototüübile roostevabast terasest köögitangide tootjat. Toote käepidemed peavad olema kaetud silikooniga. Tootja peab suutma toodet masstoota. KOOD: BRSE20190916001 Prantsusmaa metallurgia-, raua- ja terasetööstusele, plastitööstusele, mööbli-, auto- ja kosmosetööstusele tööpinkide ja robotite levitamisega ja integreerimisega tegelev ettevõte otsib 3-teljelise CNC-masina tootjat. KOOD: BRFR20191001001

Saksamaa ettevõte pakub sõiduautode, veoautode, rasketehnika jms varuosade tootjatele ja tarnijatele koostööd turustusteenuste lepingu alusel. KOOD: BRDE20191023001

kasutatakse suitsugaaside taaskasutamisseadmetes (st soovitakse koostöö tulemusel kindlaks määrata / läbi viia pinnakatte koostise valideerimisprotseduur). KOOD: TRES20180510001

Saksamaa idufirma otsib ettevõtet, kel on kogemus eritellimusel sukelaparaatide (täpsemalt mootorite) ehituses. KOOD: BRDE20190923004

Korea ettevõte on spetsialiseerunud taaskasutussüsteemide ja kontrollsüsteemide väljatöötamisele ja tootmisele ning otsib tarnijaid moodultüüpi pumpade jaoks koos filtritega. Koostööd soovitakse tootmislepingu alusel. KOOD: TRKR20191022001

Poola süütepoolide tootmisega tegelev autotööstusettevõte otsib täppisvaltsitud/treitud osade, sügavtõmmatud osade ja survevaluseadmete tarnijaid väikeste partiide tootmiseks. KOOD: BRPL20190905001 Belgia ettevõte on välja töötanud keskkonnasäästliku transporditava väikeelamu, mille vee- ja elektrivajadus kaetakse täielikult säästvate vee- ja energiaallikatega. Ettevõte otsib partnereid, kes saaksid pakkuda elamutele täiustatud säästvaid ja saastevabu tehnoloogiaid, nt säästvad akud, fotogalvaanilised süsteemid, veepuhastussüsteemid, nutikad koduautomaatika rakendused. KOOD: TRBE20191009001 Poola ettevõte tegeleb uuendusliku kompaktse kokkupandava elamumooduli väljatöötamisega. Ettevõte otsib partnerit minimaalselt 2 mm laiuse profiiliga terasest isekandva konstruktsiooni väljatöötamiseks. Ettevõte soovib teha tehnilise koostöölepingu kaudu koostööd disainilahenduste ja katsete tegemiseks laboris. KOOD: TRPL20191011001 Hiina tsementeeritud karbiididega tegelev ettevõte otsib tsementeeritud karbiidi 3D-printimise vormimistehnoloogiat. Partneritega soovitakse koostööd teaduskoostöölepingu ja tehnilise koostöö lepingu kaudu. KOOD: TRCN20180828004 Hispaania ettevõte otsib partnereid, kel on teadmisi ja kogemusi energiajaamade külmjaotusega gaasikondensaatorite kavandamisel ja tootmisel. Ettevõte vajab spetsifikatsioone täiustatud süsinikterasest torude katte lõpliku koostise väljatöötamiseks, mida

EHITUS/SISUSTUS Rumeenia ettevõte, kes tegeleb hoonete viimistlus- ja soojustustoodete müügiga, pakub agendi teenuseid sarnaste toodete tootjatele/turustajatele. KOOD: BRRO20191104001 Suurbritannia akna-, ukse- ja kardinalahenduste ning ruloode projekteerija otsib uusi tarnijaid. Sobivad ettevõtted, kes juba toodavad ruloode komponente või ruloodesse integreeritavaid automatiseerimissüsteeme või tarnivad kvaliteetseid kangaid, mis sobivad mitmesuguste ruloode või kardinate jaoks. KOOD: BRUK20191105001

ELEKTROONIKA JA IKT Poola ettevõte kavandab ja toodab eri tüüpi kabiine siseruumides kasutamiseks. Sellised tooted võimaldavad mugavat vestlust kohtades, kus puudub privaatsus, nt avatud kontorites, tootmissaalides, restoranides, näitusepindadel. Konkurentsivõime suurendamiseks otsib ettevõte uusi tehnoloogiaid, pöörates erilist tähelepanu multimeedia- ja telekommunikatsioonitehnoloogiatele, mis täiustaksid nende tooteid. KOOD: TRPL20190910001 Saksamaa elektroonikaettevõte tegeleb transporditehnoloogia juhtimissüsteemidega (nt juhtimis- ja näiduelementide), toiteallikate ja terviklikke sõlmede tootmisega (nt sõlmed masinaehitussektorile) ning otsib elektroonikaseadmete tootmist (EMS) trükkplaatide (PCB-de) kokkupanekuks allhankelepingu alusel. KOOD: BRDE20191025001 EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

Hispaania professionaalsete foto- ja videotoodete ning -seadmete turustaja tahab laiendada oma tooteportfelli ja otsib uuenduslikke foto- ja videotoodete seadmete tootjaid. KOOD: BRES20191022001 Suurbritannia ettevõtte otsib NFC-kaartide tootjat. Kaardid peavad olema Mifare Classic / 1K kiibistikuga. KOOD: BRUK20191111001 Saksamaa veejaotusvõrkude seadmete ehitamisega alustav idufirma otsib veejaotusvõrkude tööstusele kohandatud tarkvara, mis on mõeldud andmete jälgimiseks ja töötlemiseks (registreerimiseks, analüüsimiseks, järeltöötlemiseks ja aruandluseks). KOOD: BRDE20190923002 Kreeka ettevõte, kes tegeleb kaasaskantavate elektrienergiasüsteemide tootmisega, on töötanud välja hädaolukorra/pääste taskulambid, mis ei tööta elektrienergiaallika, vaid vee baasil. Ettevõtte otsib turustajaid. KOOD: BOGR20191113001 Hiina ettevõte otsib koostööpartnerit elektroonilise riiulimärgistuse (ESL) tehnoloogia ühiselt arendamiseks. Peamiste toodete hulka kuuluvad kaubanduslikud kassaaparaadid, kommertstarkvara, nutikad jaemüügiseadmed, lototerminalid jm. Koostöö toimuks tehnilise koostöö lepingu alusel. KOOD: TRCN20190929001 Suurbritannia inseneriettevõte, kes on keskendunud taastuvenergia tehnoloogiate arendamisele madala sissetulekuga riikides, on leiutanud nutika Li-ion-aku. See aku võib kasutada uusi või ringlusse võetud Li-ion-akuelemente energia salvestamiseks. Ettevõte soovib partnerlust organisatsiooniga tehnilise koostöö lepingu alusel, et testida akut vastavas keskkonnas. KOOD: TOUK20191007001

TEKSTIIL Suurbritannia idufirma otsib koostööpartnerit, kes on väärtustava taaskasutuse raames võimeline säästval

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 6 / 2019

ja keskkonnasõbalikul viisil tootma jakke/mantleid. Koostööpartneril peab olema kogemus jätkusuutliku kangaga ja teadmised ringlussevõtu kohta. Tuleb kasuks, kui partner suudab rõivaeseme lahti võtta, töödelda ja seejärel uueks rõivaks muuta. KOOD: BRUK20191029001

KOSMEETIKA JA FARMAATSIA Prantsuse ettevõte arendab ja müüb orgaanilisi koduseid lõhnaaineid ja essentsõlidel põhinevaid kosmeetikatooteid. Ettevõte otsib kahte tüüpi partnerlust. Esiteks teenuse lepingut tarnijatega, kes suudavad välja töötada uusi koostisi ja tooteid, nagu pulbrid, geelid, kreemid ja lõhnaaine hajutajad. Teiseks otsitakse oma toodetele pakenditootjaid/tarnijaid (pudelid, purgid, mehaanilised pumbad, õhupihustid, pappkarbid, kleebised ja sildid). Partnerid peaksid olema Ecocerti sertifikaadiga. KOOD: TRFR20191106001 Leedu kosmeetika- ja ravimiettevõte on spetsialiseerunud uuenduslike ravimite ja kosmeetikatoodete tootmisele. Ettevõte on hiljuti välja töötanud uue nahapuhastustehnoloogiaga toote ning otsib partnereid, et tuua toode uutele turgudele ühisettevõtte lepingu alusel. Toode võimaldab teha kodustes tingimustes naha sügavpuhastushooldust ohutult. KOOD: TOLT20181105001 Hispaania meditsiiniliste ja traumatoloogiavahendite turustaja otsib lülisamba piirkonna implantaatide ning implantaatide eemaldamisega seotud tarvikute tootjaid Euroopast. KOOD: BRES20191114001

MUU Saksamaa värbamisagentuur otsib teenuslepingute alusel usaldusväärseid tööjõu värbamispartnereid Euroopast. Ettevõtte soovib leida partnereid, kes aitaksid tööjõu vahendamisel/ värbamisel järgmistesse sektoritesse: tervishoid, masinaehitus, tootmine, logistika. KOOD: BRDE20191018001 Prantsusmaa loomasööda ja piimaasendajate tootja otsib vasikatele piimapulbri, magusa vadakupulbri ja rasvapiima pulbri tarnijaid. Pulbrid või toorained peavad vastama tehnilistele kirjeldustele, et neid saaks lisada lõpptoodetesse ehk vasikate toitu. KOOD: BRFR20191107001 Rootsi veebipood otsib tarnijaid kodu- ja vabaajakaupade valdkonnas. Otsitakse tooteid, mis on väikesed ja klassifitseeritakse tarvikuteks (st mitte mööbel ja muud suured esemed), nt treeningtooted, mänguasjad ja mängud, hügieenivahendid, naljakad vidinad, köögitarvikud, puhastus- ja riidehooldustooted jne. Samuti otsitakse mobiiltelefonide, arvutite ja tahvelarvutite tarvikute tarnijat. KOOD: BRSE20191003001 Suurbritannia e-kaubanduse ettevõte pakub levitamisteenuseid uuenduslike toodete tootjatele/tarnijatele järgmistest sektoritest: elektroonika, keskkonnasõbralikud tooted, orgaaniline toit ja kosmeetika. KOOD: BRUK20191028001

Albaania farmaatsiaettevõte otsib käsimüügi- ja retseptiravimite tootjaid. KOOD: BRAL20191104001

Huvi korral otsi täiendavaid koostööpakkumisi aadressil www.enterprise-europe.ee, lisades lehe keskel asetsevasse koostööpakkumiste andmebaasi huvi pakkuvaid filtreid.

Kreeka ettevõte pakub kosmeetikatööstustele tigude sekretsiooni, mida saab kasutada vananeva naha taastamiseks. Tootmisel säilitab sekretsioon 95% oma toimeainetest. Ettevõte pakub sekretsiooni nii vedelal kui ka pulbri kujul. KOOD: BOGR20191113001

LISAINFO: Aleksandra Kriventsova, aleksandra@koda.ee, 604 0079

Keskmine kütusekulu 7,6–7,9 l/100 km ja CO2-emissioon 200–208 g/km.

Uus GLS. Tugevuse sümbol. Uus Mercedes-Benz GLS on lugu tugevusest. Mitte pidevast püüdlusest seda tõestada, vaid tugevusest, mis peegeldab sisemist meelekindlust. Tugevusest, mille lai spekter sisaldab jõudu, võimekust, sihikindlust. Tugevusest lubada endale hinge puudutavaid tundeid, teha julgeid otsuseid, nautida parimat. Tugevusest, mis tekitab oma aususega austuse. Uus GLS. Mercedes-Benzi maasturid. Võimsad. Igas mõttes. Vaata lisa mercedes-benz.ee.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

K AUBA NDUSKOJA K E VA DBA LL 2 02 0 4. APRILLIL KELL 19.00 HILTON TALLINN PARK HOTELLIS SU UR EPÄ R A NE K ING IIDEE TÖÖTAJATELE VÕI ISEENDALE Glamuurne asukoht Põnevad esinejad Imelised road Suurepärased auhinnad Hind aasta lõpuni 45 € + km Lisainfo ja piletid: Anneli Perne • anneli@koda.ee • 604 0087