Teataja nr 20

NR 20 • 16. NOVEMBER 2011

ILMUB AASTAST 1925

Kaubanduskoda tähistas 86. aastapäeva 10. novembril möödus 86 aastat Eesti KaubandusTööstuskoja asutamisest. Sündmuse tähistamiseks korraldatud pidulikul vastuvõtul peetud kõnes ütles Koja juhatuse esimees Toomas Luman: „Täna möödub täpselt 86 aastat päevast, mil peeti Kaubanduskoja asutamiskoosolek. Sellel sõna võtnud Koja esimene juhatuse esimees Joakim Puhk rõhutas Koja rolli Eesti ettevõtjate ühishuvide esindamisel läbi argumenteeritud dialoogi, märkides sealjuures, et selles dialoogis peavad esimesel kohal olema oma riigi ja rahva majanduslikud huvid. Usun, et oleme selle rolliga hästi hakkama saanud.”

Loe lähemalt lk 2

Ehitusvaldkonna uuendustest LK 6

Kuhu läheb haridusraha?

LK 15

Mida võiks arvestada rahvusvahelisele turule minev ettevõtja LK 13

2

Kaubanduskoja 86. aastapäev

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

T

äna möödub täpselt 86 aastat päevast, mil peeti Kau-

banduskoja asutamiskoosolek. Sellel sõna võtnud Koja esimene juhatuse esimees Joakim Puhk rõhutas Koja rolli Eesti ettevõtjate ühishuvide esindamisel läbi argumenteeritud dialoogi, märkides sealjuures, et selles dialoogis peavad esimesel kohal olema oma riigi ja rahva majanduslikud huvid. Usun, et oleme selle rolliga hästi hakkama saanud.

Tean, et meie ütlemised ja arvamised ei ole alati poliitikute või riigiametnike hulgas populaarsust võitnud. Kellelegi meeldimine või mittemeeldimine pole kunagi olnud ka eraldi eesmärk. Eesmärk on rääkida ausalt ja otsekoheselt probleemidest, arutleda võimalike lahenduste üle ning jõuda lõpuks tulemuseni, mis aitaksid tagada meie riigi ja ettevõtjate head käekäiku ja konkurentsivõimet pikemaski perspektiivis ega lähtuks vaid homsest edust.

Mul on hea meel, et täna on taas päevakorda tõusnud teemad nagu haridus- ja haldusreform. Tuleb tunnistada, et viimati rääkisin mõlema olulisusest ka kolm aastat tagasi siinsamas sünnipäeval. Ning kuigi vahepeal hakkas lootus tulemuste osas juba kaduma, on see täna jälle mõnevõrra taastunud.

Toonaste sõnade kordamine ei oleks aga täna kohane ning seepärast soovin otsustajatele vaid kindlameelust ja otsusteni jõudmist. Mida kiiremini, seda parem.

Oodatud

on

juba

kaua

ning

järgmist kolme aastat tulemusetut arutelu selle üle, kas kõlavam on rääkida ühendamisest või pigem koostöö

tihendamise

soodus-

tamisest, ei ole meil minu arvates enam aega. Viimane aeg otsustamiseks ja tegutsemiseks on täna käes. See on tänane ülesanne, mida ei tohi homse varna riputada, sest homme on meil juba uued mured ja väljakutsed, mis vajavad tegelemist.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

Kaubanduskoja 86. aastapäev

3

86 aastat ettevõtjate huvide eest seismist Toomas Lumani kõne Kaubanduskoja 86. aastapäeval 10. novembril 2011.

Toomas Luman Kaubanduskoja juhatuse esimees

Kui vaadata seda, mis toimub täna

suhteliselt hästi. Ja need arutelud

Palju küsitakse minult täna, milliseks

de poliitikute hiljutistele arvamus-

mujal maailmas, võime oma riigi ra-

peavad olema sisukamad kui vaid

võib kujuneda Eesti või Euroopa

tele, et õigusloome on juba liialt

handuse olukorra üle suhteliselt

aritmeetiline kaalumine, kas maksu-

majandusolukord järgmisel aastal.

stabiilseks muutunud, võiksin siiski

rahulolevad olla. Rõhutan, et see

tõusud oleksid lahendus. Võin kohe

Aus vastus oleks — ma ei tea seda

ka aasta hiljem öelda, et olukord

rahulolu saab olla vaid suhteline —

öelda, et ei ole.

ette. Ei tea keegi. Ettevõtjatena on

on liikunud paremuse poole — et

meil keeruline teha prognoose tule-

õigusloome oleks veelgi enam tead-

meil ei ole täna neid probleeme, mis mõnedel teistel riikidel, kuid kas

Pean siinkohal vajalikuks rõhutada,

viku osas, kui maailmas valitseb nii-

mis- ja analüüsipõhisem ning hu-

saame sama öelda ka vaadates

et minu arvates ei ole täna Euroo-

võrd suures ulatuses määramatust

virühmade kaasamisse eelnõude

kaugemale? Juba täna on analüüsi-

pas jätkuv ulatuslik finantskriis mitte

kui täna. Ehk oleks õige soovitada,

ettevalmistamisel ei suhtutaks enam

tud seda, milliseks kujuneb meie

niivõrd finants- või rahanduskriis,

et säilitage optimismi, kuid olgem

kui tülikasse kohustusse.

valmis ka kõige halvemaks. Valmis

sotsiaalvaldkonna rahanduslik olukord kahekümne, neljakümne ja enamagi aasta pärast. Peame tunnistama endale tõsiasja, et rahvastiku vananemine ei ole ainult muu maailma vaid otseselt ka Eesti probleem.

Arvestused näitavad, et kui täna on ühe tööealise eestlase kohta umbes 0,5 ülalpeetavat, siis praeguste arengute jätkudes on see suhe vähem kui 50 aasta pärast laias laastus selline, kus ühe tööealise kohta on 0,9 ülalpeetavat. Ehk

„Täna Euroopas jätkuv ulatuslik finantskriis ei ole mitte niivõrd finantsvõi rahanduskriis, vaid pigem just kriis riigivalitsemises, mis ei ole alati olnud vastutustundlik ja ettevaatav.”

kümne inimese maksutulust sõltub

tuleb olla sisuliselt kõigeks. Mõis-

Lõpetuseks tahaksin kõigile siinvii-

tame, et sama keeruline on ka riigil.

bijatele meelde tuletada, et ettevõt-

Sedavõrd enam ootame aga, et ka

lus on oma olemuselt emotsionaal-

poliitikute otsused eelkõige riigi ra-

ne ning äriplaanide elluviimiseks,

handuse kujundamisel lähtuksid põh-

töökohtade säilitamiseks ja loomi-

jalikust analüüsist ning jätaksid ruumi

seks on oluline positiivne emot-

paindlikkuseks ja võimaldaksid kiiret

sioon. Austatud partnerid, poliitikud,

kohanemist muutuvate oludega.

riigiametnikud — püüdkem anda endast kõik, et meil oleks ka aasta

Olen siin pidupäevakõnet pidades

pärast neid ettevõtjaid, kes tulevikku

peatunud põgusalt ka õigusloomel,

positiivselt vaatavad ja oma ettevõt-

mis ettevõtjaid mõjutab. Nii teeksin

teid arendada ja kasvatada soovi-

ka täna. Kaubanduskojas puutume

vad ning ambitsiooni omavad. Iga

päevast päeva kokku erinevate sea-

lühinägelik

või

järelemõtlemata

9 inimese hakkamasaamine. Samuti

vaid pigem just kriis riigivalitse-

duste ja määruste eelnõudega.

samm poliitikakujundajatelt võib

toob meie inimeste paratamatu

mises, mis ei ole alati olnud vastu-

Tuleb tunnistada, et see agarus,

seda emotsiooni lõhkuda. Teame

vananemine kaasa suurenevad ku-

tustundlik ja ettevaatav. Peame

mida veel mõni aeg tagasi võis

aga kõik, et midagi luua on alati

lutused ravikindlustusele. Seega —

olema valvsad ja nutikad, et me ise

näha ametnikes, kes erinevaid eel-

keerulisem kui hävitada.

kuigi meil ei pruugi olla endal täna

sarnaseid vigu ei teeks. Riikideva-

nõusid ette valmistasid, on tänaseks

nii ulatuslikke probleeme kui mujal,

helises konkurentsi on küllalt neid,

õnneks pisut vaibunud. Näeme roh-

Jõudu kõikidele ettevõtjatele konku-

tuleb siiski tegeleda meie riigi tule-

kes tahaksid Eestit jätkuvalt tühise

kem ka analüüse ja kuuleme arute-

rentsis püsimiseks ning arukust täna

vikuga ja arutleda selle üle, kuidas

ja suurte probleemidega riigina näi-

lusid selle üle, kas ja kuidas mõnda

siin viibivatele poliitikakujundajatele.

tulevikus mitte samas olukorras olla,

data. Meie ülesanne on neile selli-

küsimust

õigusakti

Ma usun ja loodan, et meie koostöö

kus need riigid, kelle halva olukorra

seks arvamiseks ise põhjust mitte

muuta või üldse muutmata jätta.

oma riigi ja rahva majanduslike hu-

tõttu saame öelda, et meil läheb

anda.

Tahaksin loota, et vaatamata mõne-

vide edendamisel jätkub.

lahendada,

4

Teejuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

Sisukord

Kalender

Kaubanduskoja 86. aastapäev

17. nov

Infoseminar „Uut Euroopa Liidu rahastusest ning abiprogrammidest

86 aastat ettevõtjate huvide eest seismist

2

ettevõtte arenguks ja ekspordi edendamiseks” Hotellis Inger (Puškini 28, Narva) Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus.ilmjarv@koda.ee

Seadusandlus Avanemas on meetme „Tööelu kvaliteedi parandamine” teine taotlusvoor

5

Ehitusvaldkonna uuendustest

6

Juriidilise isiku vastutuse regulatsioon muutmisel

7

17. nov

Välismessikoolitus Pärnus Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

17. nov

Euroopa äri- ja teadusfoorum „Smart Exchange for Future Cities — Projects, Partnerships and Cooperation” Berliinis

Euroopa uudised

Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee Mida arvas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomite ühtsest maksubaasist

8 22. nov

Lühikoolitus Tartus „ISO 9001 — Millest alustada?”

Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Kaubanduskoja Tartu esindus

Vastutustundlik ettevõtlus Tallinna ettevõtlusauhinnad 2011 kategooria „Vastutustundlik ettevõte” võitja on Microsoft Estonia OÜ Pärnumaa Vastutustundlik ettevõtja 2011 on Jaanus Luberg MS Balti Trafo OÜ-st

Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee 11 22. nov

Lühikoolitus Tartus „Efektiivsuse suurendamine lean-põhimõtete abil, lean mäng”

12

Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Kaubanduskoja Tartu esindus Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee

Eksport Mida võiks arvestada rahvusvahelisele turule minev ettevõtja?

13

22. nov

Seminar „Eestist India turule — kas ja kuidas?”

Swissôtel Tallinnas (Tornimäe 3, Tallinn) Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

23. nov

Hariduspoliitika Kuhu läheb haridusraha?

Seminar „Tulumaksu- ja käibemaksuseaduse muudatused, aktuaalsed probleemid ja lahendused”

15

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Tagasivaade 24. nov

Hommikukohv suursaadikuga:

Kaubanduskoja Pärnu esindus kolis

16

Eesti suursaadik Lätis — Mati Vaarmann

Moldova ja Valgevene käisid kontakte loomas

17

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

Liikmelt liikmele

17

1. dets

Seminar „Tulumaksu- ja käibemaksuseaduse muudatused, aktuaalsed probleemid ja lahendused” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Teated

17

Uued liikmed

20

Koostööpakkumised

21

Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee 5.-8. dets

Ärivisiit Valgevenesse Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

15. dets

Sihtturuseminar „Sihtturg — Moskva” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

Riigihanketeated

22

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

Seadusandlus

5

Avanemas on meetme „Tööelu kvaliteedi parandamine” teine taotlusvoor Sotsiaalministeerium on koostanud määruse eelnõu, mille kohaselt saavad mikro- ja väikeettevõtted* taotleda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetust töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimiseks ning Marko Udras Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

T

töötajate tervisekontrolli suunamiseks. Toetuste andmise eesmärgiks on muuta töökeskkond ohutumaks ja tervislikumaks.

öötervishoiu ja tööohutuse

misele tuleks suurendada ka ette-

toetuse taotlejate ringi kõikidele kuni

tervisekontrolli mõistlik kulu ühe töö-

seadusega on tööandjatele

võtjate praktilist teadlikkust riskiana-

49 töötajaga juriidilistele isikutele,

taja kohta 30 eurot.

pandud mitmeid kohustusi, taga-

lüüsi läbiviimise osas. Oleme teinud

sest sama töötajate arvuga tööand-

maks töökeskkonna turvalisus (muu-

Sotsiaalministeeriumile ettepaneku

jaid peab kohtlema võrdselt.

hulgas viia läbi töökeskkonna riski-

lisada meetme raames toetavate

analüüs ja suunata töötajaid ter-

tegevuste nimekirja riskianalüüsi

Lisaks tööandja õiguslikule vormile

avanenud ja taotlusvooru alguse

visekontrolli), mille täitmiseks on

koostamise infomaterjalide väljatöö-

ning töötajate arvule on veel mit-

täpne kuupäev ei ole teada, kuid

eelpoolnimetatud meede ka välja

tamine ning nende tutvustamine ja

meid nõudeid, millele taotlejad pea-

kindlasti saab toetust hakata taot-

kuulutatud. Määruse eelnõu alusel

praktilisele kasutamisele kaasaaita-

vad vastama. Taotlejal ei või olla

lema 2012. aastal. Toetuse saami-

saab toetust taotleda ainult riski-

mine. Kui tööandjatel oleks riskiana-

maksuvõlga ning tema suhtes ei või

seks tuleb nõuetekohane taotlus

analüüsi läbiviimiseks, töökeskkon-

lüüsi koostamisest paremad tead-

olla algatatud likvideerimismenet-

esitada Elukestva Õppe Arenda-

na ohutegurite mõõtmiseks ning

mised, siis oleksid nad võimelised

lust, pankrotimenetlust või tehtud

mise Sihtasutusele Innove. Taotlusi

töötajate tervisekontrolli suunami-

seda tegevust enamasti ka ise läbi

pankrotiotsust. Samuti peab taotleja

saab esitada kuni taotlusvooru eel-

seks. Riskianalüüsi korraldamist

viima. Eeldatavasti on riskianalüüsi

olema tegutsenud vahetult enne

arve lõppemiseni, kuid mitte hiljem

toetatakse ainult juhul, kui sellega

läbiviimine tööandja enda töötaja-

taotluse esitamist ettevõtjana vähe-

kui 30. juunil 2013.

kaasneb ohutegurite mõõtmine ning

tega odavam kui sama teenust

malt ühe aasta ning silmas tuleb pi-

töötajate tervisekontrolli läbiviimise

sisse ostes ning võib-olla kokkuvõt-

dada, et ei oleks ületatud vähese

eest antakse toetust ainult siis, kui

tes ka tulemuslikum.

tähtsusega abi piirmäärasid.

Meetme „Tööelu kvaliteedi parandamine” teine taotlusvoor ei ole veel

* Mikroettevõte on kuni 10 töötajaga,

selle vajadus tuleneb riskianalüüsist.

Eelnõu kohaselt võivad toetust taot-

Toetust antakse ühele projektile mi-

Vastavalt eelnõu seletuskirjale saab

leda ainult kuni 49 töötajaga äriühin-

nimaalselt 1000 eurot ning maksi-

toetust küsida ainult eelpoolnimeta-

gud ning füüsilisest isikust ette-

maalselt 10 000 eurot, kusjuures

tud tegevustele, sest uuringud näi-

võtjad. Suurematele ettevõtetele ei

omafinantseering peab olema vähe-

tavad, et nende töötervishoiu ja

anta toetust, sest nende võimekus

malt 30% projekti kuludest. Toetuse

tööohutuse kohustuste täitmisega

täita töötervishoiu ja tööohutuse

saamiseks tuleb projekt, mille ra-

on tööandjatel kõige rohkem prob-

seadusest tulenevaid nõudeid on

hastamist taotletakse, ellu viia ühek-

leeme. Näiteks Tööinspektsiooni

eelnõu koostajate sõnul parem. Sot-

sa kuu jooksul alates taotluse esita-

2011. aasta teise kvartali töökesk-

siaalministeeriumi uuringu põhjal on

misest. Euroopa Sotsiaalfondi va-

konna ülevaatest selgub, et igas

väikeettevõtete töötervishoiu ja töö-

henditest hüvitatakse ainult need

kolmandas ettevõttes puudus või

ohutuse kulu töötaja kohta 1,4

kulud, mis on põhjendatud, mõist-

vajas täiendamist töökeskkonna

korda suurem kui suurettevõttel.

likud ja vajalikud. Nendeks kuludeks

riskianalüüs.

Lisaks suurematele ettevõtetele on

on riskianalüüsi ja tervisekontrolli

toetuse taotlejate ringist välja jäänud

läbiviimise kulu, töökeskkonna ohu-

Samas leiame, et lisaks eelnõus

näiteks mittetulundusühingud ja

tegurite mõõtmise kulu ning käibe-

nimetatud riskianalüüsi ja tervise-

sihtasutused. Oleme soovitanud

maks, kui toetuse saaja on lõpp-

kontrolli korraldamise kulude hüvita-

Sotsiaalministeeriumil

tarbija. Näiteks on eelnõu kohaselt

laiendada

käibega kuni 2 miljonit eurot aastas, väikeettevõte on kuni 50 töötajaga, käibega kuni 10 miljonit eurot aastas.

Eelnõu ning seletuskirjaga saab tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

Eelnõuga seotud arvamused on oodatud e-posti aadressile marko@koda.ee.

6

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

Ehitusvaldkonna uuendustest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis oktoobri lõpus toimunud infotunnis anti ülevaade lähiaja plaanidest ehitusvaldkonnas.

Koidu Mölderson Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

Õ

igusaktide muudatused

kirjadki ütlevad, ehitise või selle

vajalikud finantsnõuded ei kajasta

gistrist, st viiakse läbi laiem uuen-

ja täiendused

osade ning ehitusprojektide vasta-

hetkel ehitusturul valitsevaid hindu.

damine ning muudetakse ehitus-

vuse hindamist ehitisele või projek-

register selliselt, et kõik toimingud

Koostamisel või täiendamisel on

tis ettenähtud nõuetele. Ekspertiisi

mitmeid õigusakte ning niipea kui

tegemise kohustus nii ehitisele kui

eelnõud valmis, kirjutame nendest

ka ehitusprojektile tuleneb ehitus-

edaspidi kindlasti ka pikemalt. Muu-

seadusest ning kuna seadust on

hulgas jätkatakse vahepeal katke-

mitmeid kordi muudetud, siis pee-

Ehitustööde riigihangete tunnustatud

menetlejate aega. Ehitusregistri

nud planeerimisseaduse ja ehitus-

takse vajalikuks ka määruseid kaas-

pakkujate nimekirja (ERTPAN) regu-

uuendatud veebiversiooni lubatakse

seaduse kodifitseerimise protses-

ajastada.

leerib määrus „Nõuded Riigihangete

tutvustada

tunnustatud

aasta alguses.

siga, kus osapoolte tehtud ette-

Ehitustööde riigihangete tunnustatud pakkujate nimekiri — ERTPAN

pakkujate

(lubade taotlemine, projektide üles laadimine, menetlemine jne) on võimalik läbi viia elektroonselt, säästes sellega oluliselt nii ettevõtja kui ka

ametlikku

esmakordselt

tuleva

panekud lisatakse eelnõudesse, et

Samuti plaanitakse muuta Majan-

nimekirja kantavatele isikutele, nime-

need seejärel saata juba ametlikule

dus- ja Kommunikatsiooniministri

kirja koostamise nõuded ja korra ning

Lisaks paluti meelde tuletada ka

kooskõlastamisele.

määrust nr 123 „Ehitusmaterjalide ja

nimekirjast teavitamise kord” ning

seda, et määrus „Majandustege-

toote nõuetele vastavuse tõenda-

nimekiri oli siiani Majandus- ja Kom-

vuse registris ehituse valdkonnas

Korrigeerida plaanitakse määrusi

mise kord ja eri liiki ehitustoodete

munikatsiooniministeeriumi hallata.

tegutseva

„Ehitise ekspertiisi tegemise kord” ja

nõuetele vastavuse tõendamiseks

Kuna tunnustatud pakkujate nimekiri

täpse liigituse loetelu” jõustus juba

vajalikud vastavushindamise prot-

on aga suhteliselt varjusurmas olnud

aasta tagasi ning sellega kehtestati

seduurid”. Muutmisele läheb mää-

ning valdkonna ettevõtjad selle töös-

ehitusvaldkonna ettevõtjatele kin-

ruse 3. peatükk ehk eri liiki ehitus-

hoidmises turgu korrastavat tegurit

nine nimekiri, mille järgi tuleb regist-

toodete vastavushindamise tõen-

näevad, siis korraldati nimekirja hal-

ris oma registreering täpsustada.

damissüsteemid ja kontrollitavad

daja leidmiseks hange. Võitjaks osu-

Kuid tänaseni on paljud ettevõtted

omadused — st plaanitakse keh-

tus Eesti Ehitusettevõtjate Liit, kes

jätnud oma andmed määrusega

testada kontrollitavad omadused

edaspidi nimekirja haldamisega

kooskõlla viimata ning ministeeriu-

ehitustoodetele.

tegeleb. Tuleva aasta jooksul plaan-

mist rõhutati, et sellistel ettevõtetel

itakse nimekiri kaasajastada ning

puudub tegutsemisõigus ning tege-

Muutmisel on määrus „Nõuded ehi-

muuta kättesaadavaks online-info-

mist on väärteoga.

tustööde riigihangete tunnustatud

süsteemiks.

Ekspertiisi tegemise kohustus nii ehitisele kui ka ehitusprojektile tuleneb ehitusseadusest ning kuna seadust on mitmeid kordi muudetud, siis peetakse vajalikuks ka määruseid kaasajastada.

ettevõtja

tegevusala

pakkujate ametlikku nimekirja kantavatele isikutele, nimekirja koostamise nõuded ja kord ning nimekirjast teavitamise kord”. Olulisemad

Ehitusregistris tehtavad toimingud muudetakse elektroonseks

„Ehitusprojekti ekspertiise tegemise

muudatused tehakse nimekirja kan-

kord“. Kehtivad määrused on muut-

tavate ettevõtjate majandusnäitajate

Lisaks riigihangete tunnustatud pak-

mata kujul jõus olnud juba aastast

nõuete osas, kuna kehtivas määru-

kujate nimekirja veebipõhiseks muut-

2003 ning reguleerivad, nagu peal-

ses sisalduvad kvalifitseerumiseks

misele, uuendatakse ka ehitusre-

Ehituse vallas plaanitavate tegevuste kohta kommentaare või küsimusi saab esitada e-posti aadressile koidu@koda.ee.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

Seadusandlus

7

Juriidilise isiku vastutuse regulatsioon muutmisel Justiitsministeeriumis on valminud karistusseadustiku muutmise eelnõu, millega on plaanis muuta mh juriidilise isiku vastutuse regulatsiooni.

Täiendavalt soovitakse muuta ka ametiisiku definitsiooni. Täpsustavalt olgu mainitud, et eelnõus on veel mitmeid teisi täiendusi, kuid allpool vaadeldakse juriidilise isiku vastutust puudutavaid sätteid.

Mart Kägu Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

S

Eelnõu sätestab pädeva isiku mõiste väga laialt — isikule peab olema antud õigus tegutseda mingi tegevuse raames juriidilise isiku huvides (nt esindada teda mingi üksiku tehingu tegemisel).

iinkohal olgu mainitud, et kõ-

juriidilisele isikule, kui isik kasutab

dokumentide nõuetele vastavust

nealusest eelnõust kirjutati

vastavat pädevust süüteo toimepa-

hinnata. Seega võib tekkida vabalt

Kaubanduskoja Teatajas ka suve-

nemiseks. Sealjuures pole isiku

olukord, kus juhtorgan on vastavad

hakul. Käesoleva artikli kirjutamise

suhe juriidilise isikuga, sh allutatus

dokumendid küll kehtestanud, kuid

tingis asjaolu, et tänaseks päevaks

tema kontrollile või tehingu iseloom,

need hinnatakse nt prokuröri poolt

on eelnõus tehtud mitmeid täpsus-

mille alusel suhtes ollakse, iseene-

ebapiisavaks ning suure tõenäo-

tusi ja muudatusi.

sest määrav. Arvestades pädeva

susega järgneb siis ka ettevõtte vas-

isiku laia määratlust, võib pädevate

tutus. Probleemne on siinjuures

Juriidilise isiku vastutuse küsimuse

isikute ring ka ühe juriidilise isiku

vastuolu just süütuse presumpt-

juures omab kahtlemata olulist

puhul väga laiaks kujuneda. Seal-

siooniga, sest eelnõu kohaselt peab

tähendust see, millise isiku tegevust

juures märgitakse seletuskirjas veel

juriidiline isik tõendama, et ta on va-

saab omistada juriidilisele isikule.

seda, et juriidilise isiku vastutus ei

jalikud meetmed kasutusele võtnud.

Sellest tulenevalt soovitakse eel-

eelda tingimata seda, et juriidiline

Põhimõtteliselt tähendab see seda,

nõus määratleda juriidilise isiku juh-

isik (nt oma organi või juhtivtöötaja

et juriidiline isik peab tõendama

tivtöötaja ja pädeva isiku mõisted.

vahendusel) annaks isikule käsu

oma süütust.

Eelnõu kohaselt on juhtivtöötaja

süütegu toime panna või kasutaks

füüsiline isik, kelle pädevuses on

isikut süüteo toimepanemisel ära

esindada või juhtida juriidilist isikut

(kaastäideviimine, vahendlik täide-

seega eelkirjeldatud probleemidega

või teostada juriidilises isikus järele-

viimine). Pädev esindaja võib otsus-

on vahetult seotud ka uus kavan-

valvet ning pädev esindaja on isik,

tada süüteo juriidilise isiku huvides

datav säte, mis ütleb, et juriidilisel

kellele on antud pädevus tegutseda

toimepanemise iseseisvalt, kasu-

isikul puudub süü, kui tema pädeva

juriidilise isiku huvides, kuid kes ei

tades ära juriidilise isiku poolse kon-

esindaja toime pandud tegu oli jurii-

ole juriidilise isiku organi liige ega

trolli lünklikkust, puudulikkust või

dilise isiku jaoks vältimatu. Peab

juhtivtöötaja.

pealiskaudsust. Sellest tulenevalt

tõdema, et selle sätte puhul on

rõhutataksegi seda, et juriidiline isik

täiendav probleem selles, et tege-

Kui juhtivtöötaja osas palju küsimusi

peab tagama (oma juhtorganite ja

liku sisuni jõudmiseks peab vaata-

ei teki, siis olukord on märksa kee-

juhtivtöötajate kaudu), et vastav

ma seletuskirja. Seletuskirjast näh-

rulisem pädeva isiku puhul ja eriti

pädev isik ei paneks toime süü-

tub, et antud sättega soovitaksegi

vastava isiku tegevuse omistamisel

tegusid. Kuid millised need meet-

tegelikult panna juriidilisele isikule

juriidilisele isikule. Eelnõu sätestab

med või sammud olema peaksid, et

peale kohustus võtta kasutusele

pädeva isiku mõiste väga laialt —

seda tagada? Sellele küsimusele

kõik vajalikud meetmed (kasvõi käi-

isikule peab olema antud õigus te-

selget vastust pole. Seletuskirjas

tumisjuhised ja eetikakoodeksid)

gutseda mingi tegevuse raames ju-

küll viidatakse erinevate käitumis-

hoidmaks ära pädevate isikute poolt

riidilise isiku huvides (nt esindada

juhiste ja eetikakoodeksite kasu-

süütegude toimepanemine. Kau-

teda mingi üksiku tehingu tegemi-

tamise võimalusele, kuid puuduvad

banduskoja hinnangul peaks sätte

sel). Isiku käitumine on omistatav

ju kriteeriumid, mille alusel selliste

mõte olema selge ka seletuskirja

Eelkirjeldatud regulatsiooniga ja

8

Seadusandlus • Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

lugemata, mistõttu peaks vähe-

füüsilise isiku huvides”. Seega

Lisaks eeltoodule väärib esiletoo-

masti kaaluma antud sätte sõnas-

realiseerub eraõigusliku ametiisiku

mist muu hulgas see, et soovi-

tuse muutmist.

ametiseisund pädevuses esinda-

takse laiendada nende juriidiliste

da teist isikut. Kui eraõiguslik ameti-

isikute ringi, keda saab vastutusele

Euroopa siseturg vajab tugev-

Eelnõuga soovitakse täpsustada

isik ei esinda teist isikut oma

võtta süütegude toimepanemise

damist. Siseturu väljakujunda-

nii avalik-õigusliku kui ka eraõigus-

teoga, siis ei ole ta käsitatav ameti-

eest. Nimelt, kehtiv seadus sätes-

mine nõuab aga ettevõtete

liku ametiisiku mõistet. Eesmärgiks

isikuna.

tab, et juriidilise isiku vastutust

maksustamisbaasi ulatuslikumat

sätestavaid sätteid ei kohaldata

ühtlustamist.

on ühtlustada siseriiklikus õiguses vastavat mõistet ja ühtlasi viia see kooskõlla Eesti poolt endale võetud rahvusvaheliste kohustustega.

Eelnõu kohaselt on avalik-õiguslik ametiisik (KarS § 288 lg 1) „füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena, või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiseisund on pädevus teha teise isiku jaoks siduv otsus, toiming või tehing või osaleda sellise otsuse, toimingu või tehingu tegemises või sisulises ettevalmistamises, samuti võimalus käsutada ametikohajärgselt avalikku vahendit või töödelda siseteavet.”

Seega ametiisik ei pea olema tingimata juhtival positsioonil, vaid oluline on see, et tal on pädevus mõjutada sisuliselt teisele isikule siduva otsuse tegemist. Seletuskirjas selgitatakse, et üldjuhul pole nt asutuse sekretäril pädevust koostada otsuse teksti ja sellisel juhul ei saa teda ameti-

Eelnõuga plaanitakse sundlõpetamine karistusõigusliku sanktsioonina juriidilisele isikule kaotada. Viimast põhjendatakse sellega, et kuivõrd juriidilise isiku sundlõpetamise kohaldamiseks eksisteerivad tõhusalt kohaldatavad alused väljaspool karistusõigust, on sundlõpetamine karistusõigusliku sanktsioonina ülemäärane.

Seega juriidilise isiku sundlõpetamise võimalus iseenesest jääb alles — külla aga mitte karistusõigusliku meetmena.

isikuks lugeda. Kui sekretäril

S

eda eelkõige järgmistel põhjustel:

riigile, kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele

CCCTBga luuakse piiriüleselt

isikule. Eelnõuga soovitakse muu-

tegutsevatele äriühingutele pare-

ta vastava sätte sõnastust selliselt,

mad tingimused. Kokkuvõttes

et „avalik-õiguslikud juriidilised

võimaldavad esitatud eeskirjad

isikud” asendatakse mõistega „rii-

kehtestada ettevõtte tulumaksu

kidevahelised organisatsioonid”.

vastavalt majanduslikule suut-

Viidatud muudatus tooks kaasa

likkusele, vältida moonutusi ja

selle, et eelpool nimetamata ava-

ennetada maksudest kõrvale-

lik-õiguslikke juriidilisi isikuid oleks

hoidmist.

võimalik võtta vastutusele samamoodi nagu eraõiguslikke juriidilisi

EMSK arvates on CCCTBga või-

isikuid. Eelnõu koostajad selgita-

malik vähendada või lausa kõr-

vad seda muudatust asjaoluga, et

valdada suur osa maksualastest

kuivõrd avalik-õiguslikud juriidi-

takistustest piiriülese tegevuse

lised isikud on üha enam tegevad

puhul ELis, nt nagu piiriülese

eraõiguslikus sfääris, puudub se-

kahjumi piiratud tasaarvestami-

nisel immuniteedil põhjendus.

ne, siirdehindade keeruline arvutamine ja topeltmaksustamine

Kokkuvõttes on muudatuste ees-

ning püsivate tegevuskohtade ja

märk muuta juriidiliste isikute vas-

tütarettevõtete ebavõrdne koht-

tutuselevõtmise regulatsioon tõ-

lemine ELis ning vastavalt nende

husamaks. Samas tekitavad mõ-

asukohale riigipiiride sees või

ned kavandatavad muudatused

neist väljaspool.

küsimusi kooskõlast karistusõiguse põhimõtetega, mistõttu vajavad

CCCTBga muutuvad erinevused

need Kaubanduskoja hinnangul

tegelikes maksumäärades läbi-

veel täiendavat analüüsi selles

paistvamaks. Komitee arvamuse

osas, kas eelnõus väljapakutud

kohaselt ei vähendaks CCCTB

kujul nende muudatuste ellu-

riiklike maksumäärade olulisust

siiski on see pädevus, siis on ta

Oluline on kindlasti märkida, et eel-

rakendamine on põhjendatud ja

äriühingutele asukoha valimisel,

otsuse sisuline ettevalmistaja ja

nõuga plaanitakse sundlõpeta-

vajalik.

kuna ka pärast CCCTB kehtes-

seega ametiisik.

mine karistusõigusliku sanktsioo-

tamist jäävad maksumäärad eri

nina juriidilisele isikule kaotada.

liikmesriikides erinevaks. Prae-

Eraõigusliku ametiisiku mõiste

Viimast põhjendatakse sellega, et

guses maksukonkurentsis on

seondub kuritegudega, mis puu-

kuivõrd juriidilise isiku sundlõpe-

peamine teema kasumite ja kah-

dutavad pistist ja altkäemaksu

tamise kohaldamiseks eksistee-

jumite ümberpaigutamine liikmes-

(KarS §§ 293-298). Eelnõu sõnas-

rivad tõhusalt kohaldatavad alused

riikidesse, kus maksustamis-

tab eraõigusliku ametiisiku mõiste

väljaspool karistusõigust (tsiviil-

määrad on kas madalad või

järgmiselt: „Ametiisik käesoleva

seadustiku üldosa seaduse § 40),

kõrged. CCCTBga keskenduks

seadustiku §-des 293–298 nime-

on sundlõpetamine karistusõigus-

tatud kuritegudes on ka füüsiline

liku sanktsioonina ülemäärane.

isik, kelle ametiseisund seisneb

Seega juriidilise isiku sundlõpe-

pädevuses juhtida eraõiguslikku

tamise võimalus iseenesest jääb

juriidilist isikut või tegutseda era-

alles — külla aga mitte karistus-

õigusliku juriidilise isiku või teise

õigusliku meetmena.

maksukonkurents neile tegurite-

Eelnõu teksti ja seletuskirjaga saab tutvuda Koja kodulehel www.koda.ee. Ettepanekud ja arvamused palume saata aadressil mart@koda.ee.

le, mida võetakse arvesse maksustamisbaasi jaotamise valemis.

EMSK arvates on ühtse maksubaasi ettepanekus peamine kasumi ja

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

Euroopa uudised

9

Mida arvas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühtsest maksubaasist Olgu kõige olulisem ka kõigepealt ära öeldud — Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus ühtsest konsolideeritud maksubaasist (CCCTB) on toetav.

Reet Teder Kaubanduskoja esindaja EMSKs

kahjumi tasaarvestamine (konsoli-

Lisaks üldisele hinnangule esitas

leks, et lihtsustada väikeste ja

mine on piiratud juhtumitega,

deerimine) eri liikmesriikides. Seda

EMSK Euroopa Komisjonile ka

keskmise suurusega ettevõtete

mille aluseks on üksnes õigus-

võib pidada CCCTB eeskirjade

hulga konkreetseid märkusi.

jaoks maksustamismenetlust ja

likud kohustused. See välistab

tagada eeskirjade ühtne raken-

puhtalt majanduslikult põhjusta-

damine

maksukohustuslaste

tud varade maksustamise. Ko-

põhisisuks. Üksnes konsolideerimise abil on võimalik kõrvaldada ole-

Neist toon esile järgmised:

suhtes. See nõuab aga liikmes-

mitee arvates ei ole see majan-

leemid, võimaldada üleeuroopalisi

Väljastpoolt ELi teenitud sisse-

riikidevahelist paremat haldus-

duslikust seisukohast õigusta-

maksuneutraalseid ümberkorraldusi

tulekute topeltmaksustamise väl-

alast koostööd, mis praegu veel

tud, kuna seega piiratakse ma-

ja vältida topeltmaksustamist.

timine põhimõttelise maksuva-

puudub. Siiski võib prognoosida

janduslikku suutlikkust ja seeläbi maksustatavat kasumit.

masolevad tasaarvestamise prob-

bastuse kaudu on tervitatav ja

liikmesriikide pädevate siseriik-

Samas näeb EMSK ka ühtse mak-

väärib edasiarendamist. EMSK

like ametiasutuste ja peamise

sustamisbaasi ettepaneku negatiiv-

ei pea asjakohaseks, et selliseid

maksuhalduri vahelisi vaidlusi

Ettepanekus sisaldub võimalus

seid külgi. EMSK mõistab, et osade

sissetulekuid maksustatakse, kui

seoses taotlustega pädeva asu-

kasutada varakogumina amorti-

liikmesriikide arvates ei ole see et-

välisriigi maksustamistase on

tuse arvamuse saamiseks ning

seerimist individuaalse amorti-

tepanek kooskõlas subsidiaarsuse

madal.

tuluauditite ja jaotusvalemi küsi-

seerimise asemel. See on õigus-

mustega.

tatud. Varakogumina amortisee-

põhimõttega ning need liikmesriigid kardavad, et selle süsteemi raken-

Üksikuid eeskirju on vaja osa-

damisega kaasnevad riigi suverään-

liselt märkimisväärselt täpsus-

EMSK leiab, et Euroopa Komis-

gutele sisefinantseerimise või-

suse kitsendamine, maksualaste

tada. See on vajalik selleks, et

jon peaks pöörama enam tähe-

malust. 25% amortisatsiooni-

võimaluste piiramine, maksutulude

vältida direktiivi väga erinevat

lepanu kavandatud jaotussüs-

määra puhul tasaarvestataks

vähenemine või muud soovimatud

rakendamist riikide tasandil ja

teemile. Praegune ettepanek,

suur osa amortisatsioonikulumist

tagajärjed (näiteks töökohtade kao-

seega vaid direktiivi üksikute

mis annab võrdse kaalu nii käi-

aga alles asendusinvesteeringu

tus või ümberpaiknemine).

eeskirjade rakendamist. Eelkõi-

betegurile kui ka vara- ja töö-

hetkel. Seepärast tuleks asja-

ge puuduvad määratlused (näi-

jõutegurile, võib soosida liikmes-

kohaselt tõsta amortisatsiooni-

Kuid kuna CCCTB rakendamine

teks majanduslik omanik) ja

riike, mis tarbivad rohkem lihtsalt

määra varakogumina amortisee-

oleks vabatahtlik, tõsi — vabatahtlik

piisavalt ei kasutata täpsustatud

oma suuruse tõttu. Intellektuaal-

rimise korral.

ettevõtetele, liikmesriik ei saa selle

õigusalaseid mõisteid (näiteks

omandi peaaegu täielik kõrvale-

süsteemi valikut ettevõtetele keelata,

põhivara,

jätmine jaotusvalemist teeb sel-

Teema lõpetuseks ka positiivse

siis kaaluvad EMSK hinnangul posi-

tootmiskulud).

lest süsteemi, mis põhineb iga-

stsenaariumi ootus — EMSK loo-

nenud nägemusel Euroopa ma-

dab, et ühtne maksubaas võib viia

jandusest.

juba mõne aastaga nõuetele vas-

soetusmaksumus,

tiivsed küljed võimaliku negatiivse

rimise lahendus pakub äriühin-

mõju ikkagi üles. Siiski on EMSK

„Kõik ühest kohast” (one-stop-

seisukohal, et komisjon peaks taga-

shop) lähenemisviisi kasutuse-

järgede paremaks hindamiseks neid

levõtmist

maksustamisbaasi

Eraldiste loomise võimalust pii-

väärse vähenemiseni äriühingute

aspekte sotsiaalmajandusliku ana-

kindlaksmääramise jaoks peab

ratakse komitee arvates liiga

jaoks ja halduskulude vähenemiseni

lüüsi raames täpsemalt uurima.

komitee kasulikuks eelkõige sel-

suures ulatuses. Eraldiste loo-

liikmesriikide jaoks.

tavusega seotud kulude märkimis-

10

Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

T

Euroopa uudised

allinna

Ettevõtlusauhinnad

2011 kategooria „Vastutus-

tundlik ettevõte” võitja oli Microsoft Estonia OÜ ja Tallinna Spordi- ja tamaks neid turule sisenema. VKE

ettevõtjate, eelkõige väikeettevõt-

Noorsooameti poolt välja antava eri-

jaoks on mõlemad kursused tasuta

jate haavatavust. Sellised tavad

auhinna „Laste- ja noortesõbralik

ning elamiskulude katteks on või-

võivad hõlmata tähtsa teabe maha-

ettevõte” pälvis AS Tallinna Vesi.

malik taotleda Euroopa Komisjoni

vaikimist või vale teabe esitamist

Kaubanduskoda tunnustab vastu-

toetust.

pakkumise tegemisel, kusjuures

tustundlikku ettevõtlust ning õnnitleb

Müügi- ja üldisemale äritegevusele

pettuse vahendina kasutatakse

võitjaid, seetõttu avaldame Teata-

Euroopa Komisjon on välja pakku-

suunatud 5-päevane kursus tut-

sageli eksitavat reklaami. Samuti

jates intervjuud mõlema kategooria

nud muudatused, millega kiiren-

vustab müügi ja turunduse eripä-

võidakse ettevõtjaid ahistada, sun-

võitjaga.

datakse Euroopa Liidus elavate

rasid Jaapani ja Aasia turgudel.

dida või avaldada neile lubamatut

välismaalaste reisimist ja kol-

Koolitusel osalemiseks avalduse

survet.

Järgnevalt aga intervjuu Microsoft

mandatest riikidest Euroopa Liitu

esitamise tähtaeg on 8. detsember

Komisjoni korraldatava avaliku

Estonia OÜ haridus- ja toetus-

saabuvate inimeste kontrollimist.

2011 ning kursused toimuvad 27.

arutelu käigus kogutakse andmeid

programmide koordinaatori Tiina

Igal aastal ületab Euroopa Liidu

veebruarist 2. märtsini 2013.

nii üksikisikutelt, ettevõtjatelt kui ka

Viiderfeldiga.

välispiire enam kui 700 miljoni ini-

4-5 nädalane kursus annab põhja-

kodanikuühiskonnalt. Arutelu järel

mest ning 2030. aastaks kasvab

liku ülevaate Jaapani tööstusest,

esitab komisjon 2012. aasta esi-

Miks te oma ettevõttega teete roh-

Euroopa lennujaamu läbivate ini-

majandusest

äritavadest

mesel poolel ELi võimalikud tule-

kem, kui on tavaliselt kombeks?

meste arv kuni 80%. Reisijate ar-

laiemas perspektiivis, sisaldades

vased meetmed, mis võivad hõl-

Mis on ajendiks sellistele pingu-

vu kasvu tõttu kavandab Euroopa

endas ka jaapani keele lühikur-

mata ka muudatuste tegemist

tustele?

Komisjon kasutusele võtta elek-

sust. Koolitusel osalemiseks aval-

õigusaktides.

Niivõrd suurele ettevõttele kui seda

troonilise andmebaasi praeguse

duse esitamise tähtaeg on 16.

passide tembeldamise süsteemi

veebruar 2012 ning kursused

asemel.

toimuvad 14. mai-8. juuni/15. juuni

Samuti võimaldatakse sageli rei-

2012 (viimane, 5. nädal on vaba-

sivatel kolmandate riikide rühma-

tahtlik).

Euroopa Liit lihtsustab välisriikidest saabuvate reisijate kontrollimist

ning

del siseneda Euroopa Liitu automaatsete turvaväravate kaudu, kui nad on eelnevalt läbinud asjakohase eelkontrolli.

Komisjon kogub infot ettevõtlusalaste pettuste kohta

on Microsoft, peaks vastutustundlik käitumine olema sisse kodeeritud.

Komisjon sätestab avamerel nafta ja gaasi tootmise uued ohutusstandardid

Edukas ettevõte peab suutma, li-

Euroopa Komisjon kavatseb kasu-

koostööd teha.

saks oma põhitegevustele, ka ühiskonnale tagasi anda. Lisaks on meile oluline, et meie enda töötajatel oleks uhke töötada Microsoftis ning et meie klientidel ja koostööpartneritel oleks hea meel meiega

tusele võtta uued eeskirjad, et vähendada nafta- ja gaasitöös-

Milliseid täiendavaid kõigile töö-

Väikeettevõtjatest pettuseohvrite

tuses endiselt lubamatut kõrget

tajatele mõeldud võimalusi ja toe-

paremaks kaitsmiseks algatab Eu-

suurõnnetuse toimumise tõenäo-

tusi teie ettevõte pakub?

roopa Komisjon avaliku arutelu, et

sust avamerel. Eelnõu järgi pea-

Kuigi konkreetsed toetused, mida

koguda ettevõtjatelt ja teistelt pet-

vad liikmesriigid hoolikalt kontrolli-

töötajatele pakutakse (sporditoetu-

tustega kokkupuutunutelt rohkem

ma lubade väljastamist ja nõudma

sed, spordiriietused, toetused pere-

teavet ebaausate tavade, sealhul-

ettevõtjatelt hädaolukorra lahen-

kondlikel sündmustel jne) on olu-

gas internetipettuste kohta.

damise kavasid. Eelnõu järgi pea-

lised, siis peame olulisemaks üldise

Euroopa Liidu ja Jaapani Tööstus-

Kogu Euroopas tekitavad väikeet-

vad nafta- ja gaasiettevõtjad vas-

positiivse õhkkonna loomist. Oluli-

koostöö Keskus kuulutab koos

tevõtjatele kahju petturid, kes ka-

tutama ka kõigi õnnetustega seon-

sed märksõnad on siin ettevõtte

Euroopa Komisjoniga välja kaks

sutavad ebaausaid võtteid, näiteks

duvate kahjude eest, mis tekita-

kultuur, ametialane areng ning töö-

Jaapanis toimuvat koolituspro-

eksitavat reklaami. Sellised pet-

takse kaitsealustele mereliikidele ja

tajate heaolu. Kõigele sellele pöö-

grammi eesmärgiga jagada Eu-

turid asuvad sageli väljaspool riigi

merelistele elupaikadele.

ratakse erinevate meetmetega palju

roopa ettevõtjatele informatsiooni

piire ja kasutavad ära teistes ELi

Lisainformatsioon Koja kodulehel

tähelepanu. Erinevad hüved, mida

ettevõtlusest Jaapanis ning julgus-

riikides äritegevust harrastavate

rubriigis „Euroopa uudised”.

me ka pakume, ei ole põhilised

Jaapani ja Aasia turgudele sisenemist ja sealset ettevõtlust tutvustavad kursused

tegurid, mis tekitavad töötajates rahulolu, selleks on ikkagi avatud suhtlemine, töötajaid kaasav juhtimine ning nende arengut toetavad tegevused.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

Vastutustundlik ettevõtlus

11

Tallinna ettevõtlusauhinnad 2011 kategooria „Vastutustundlik ettevõte” võitja on Microsoft Estonia OÜ Intervjueeris:

Kaidi Talsen Küsimustele vastas:

Tiina Viiderfeld Haridus- ja toetusprogrammide koordinaator

Tallinna Ettevõtlusameti poolt korraldatud Tallinna Ettevõtluspäeva raames tunnustati kohalikke ettevõtjaid ja ettevõtluse arendajaid, teiste auhinnakategooriate seas oli üheks konkursiks ka vastutustundlike ettevõtete väljaselgitamine.

Milliseid paindlikke töötingimusi

Alates ühistest seminaridest kuni

Oleme teinud nii rahalisi kui ka tark-

oleksid

te oma töötajatele pakute?

selleni, et meie enda töötajad on ko-

varalisi annetusi. Oleme aidanud

aitaksid vähendada ökoloogilise

Microsoft peab väga oluliseks töö-

danikeühenduste korraldatud tege-

päris mitmeid vabaühendusi, kellel

jalajälje suurust. Näiteks juba maini-

ja eraelu tasakaalu. Ja eriti selgelt

vustes kaasa löönud. Viimati tegime

on heategevuslik eesmärk, tarkva-

tud Live Meeting aitas meil endal

väljendub see paindliku tööaja ka-

koos Vaata Maailma SA-ga arvutite

raga. Palju oleme toetanud IT-alase

vähendada lendamisega seotud

sutamises. Töötajatel on vabadus ja

uuendamise projekti „Uus algus”.

hariduse toetamist, seda erinevates

mõju keskkonnale — paljud kohtu-

vanuserühmades ja piirkondades.

mised ja koolitused viiakse läbi üle

vastutus otsustada, millal ja kus töö-

keskkonnasõbralikud

ja

interneti, selle asemel, et kohale

tada, sellest tulenevalt on asjad

Kas teie ettevõtte töötajad on

läinud vaid paremaks. Töötajatel on

osalenud vabatahtlikena mingite

Kas arvate, et koostöö kohaliku

lennata. Meie pilvetehnoloogia plat-

võimalik töötada vajadusel kodus.

kogukonna või ühiskonna prob-

omavalitsusega ja/või kodanike-

vorm võimaldab ettevõtetel vähen-

Kodust on turvaline ligipääs samade-

leemide lahendamisel?

ühendustega kohalike problee-

dada oma energiakulu kuni 30%.

le keskkondadele (üle interneti), mis

Jah, ikka. Kõikidel töötajatele on või-

mide lahendamisel võiks olla

Rohkem infot, kuidas meie tooted

kontoris. Läbi tehnoloogiavahendite

malus võtta lisaks tavapuhkusele

tihedam või tõhusam?

aitavad loodushoiule kaasa, saab

on võimalik kodust või mujalt osaleda

juurde kolm palgalise puhkuse

Tihti nähakse eraettevõtete panust

lugeda siit: www.microsoft.com/

nii aktiivse kui passiivse osalejana

päeva, et tegeleda heategevusega.

ainult sponsoriks olemisena. Samas

environment

koosolekut. Seda nii telefoni teel kui

Osad nendest päevadest kasutame

on ettevõtetel palju oskusteavet,

ka läbi veebipõhise Live Meeting kon-

üheskoos, ülejäänu osas valivad

mida kodanikeühendused, riigiasu-

Kas teie ettevõte on kavandanud

verentsipidamise keskkonna.

töötajad ise, kus soovivad vabataht-

tused ja kohalikud omavalitsused

oma keskkonnamõjude heasta-

likena abiks olla. Näiteks oleme

võiksid rakendada enda eemärkide

miseks või loodushoiu huvides

korraldanud arvutite uuendamise

saavutamisel. Koostöös sünnivad

sponsorlusprojekte või algatanud

programmi „Uus algus”, meie töö-

palju tõhusamad tegevused. Näi-

tegevusi?

tajad on andnud koolides vabataht-

teks oleme mitu aastat olnud aktiiv-

Kuna Microsoft Eestis ei tegele toot-

likena internetiohutuse alaseid koo-

sed internetiohutuse sõnumi levita-

misega, siis ei ole meie mõju kesk-

litusi, külastanud koos tänavalas-

mises ning seda koostöös erinevate

konnale siin nii suur. Küll aga looda-

tega AHHAA keskust jm. Lisaks on

organisatsioonidega. See on hea

me oma toodetega vähendada IT-

Microsoft panustanud ka ülemaa-

näide sellest, kuidas erasektor ja va-

vahendite kasutamisest tekkivat mõju

ilmsete katastroofide tagajärgede

baühendused ning riiklikud asutused

keskkonnale, lisaks „Uue alguse”

likvideerimisele — kogunud oma töö-

saavad teha head koostööd ühiskon-

projektiga „toodame rohelisi arvuteid”

tajatelt annetusi kokku (palgast võe-

da arendava tegevuse elluviimisel.

ning meie enda töötajad osalevad

takse avalduse alusel soovitud sum-

Selliseid näiteid võiks olla rohkem.

erinevatel loodushoiu talgutel.

Peame väga oluliseks töö- ja eraelu tasakaalu.

Eriti selgelt väljendub see paindlikkus tööaja kasutamises.

Töötajatel on vabadus ja vastutus otsustada, millal ja kus töötada.

Kas teete koostööd kodanike-

ma maha) ning iga annetus kahekor-

ühendustega, ühisprojekte koha-

distatakse firma enda rahadega.

Kas teie ettevõtte tegevus, teenused ja tooted on viidud võimalikult

liku omavalitsusega?

Oleme üle mitme aasta teinud koos-

Kas teie firma on osalenud hea-

keskkonnasõbralikule tasemele?

Intervjuud AS-iga Tallinna Vesi

tööd erinevate kodanikeühendus-

tegevuses, olete annetanud kel-

Microsofti toodete juures on palju

on võimalik lugeda detsembri-

tega ja kohalike omavalitsustega.

legi/millegi hüvanguks?

tähelepanu pööratud sellele, et nad

kuu esimeses Teatajas.

12

Vastutustundlik ettevõtlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

Pärnumaa Vastutustundlik ettevõtja 2011 on Jaanus Luberg MS Balti Trafo OÜ-st Eesti Kaubandus-Tööstuskoda andis teistkordselt välja auhinna Pärnumaa Vastutustundlik ettevõtja. Koostööd sümboliseeriv Tauno Kangro pisiplastika anti ettevõtlusnädala raames üle MS Balti Trafo OÜ juht Jaanus Lubergile.

Kati Krass

Esimese analoogse tiitli pälvis 2010. aastal Fein Elast Estonia OÜ ja Urmas Mägi.

Kaubanduskoja Pärnu esinduse projektijuht

M

S Balti Trafo OÜ on loodud

Ettevõtte majandusnäitajad on head

selt Pärnumaa ettevõtluskeskkonna

1997. aastal ning põhineb

ning näitavad igal aastal kasvutrendi.

kujundamisel, olles alati koostööks

MS Balti Trafo OÜ on innovatiivne —

valmis. Ta on olnud Vändra Ettevõt-

saksa kapitalil.

Kommentaar Jaanus Lubergilt:

koostöös rahvusvaheliste partnerite

jate Koja üks aktiivsematest asuta-

on

ja klientidega toimub pidev toote-

jaliikmetest ja kuulub täna Pärnu-

Vändras asuv, elektroonika induk-

arendus. Investeeritud on töökesk-

maa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse

tiivkomponente, väiketrafosid ja

konna parandamisse, millest tule-

nõukogusse. Koostöös Pärnumaa

toiteelemente arendav ning tootev,

nevalt on loodud head ning kaas-

Kutsehariduskeskusega oli ta „Elekt-

üle 170 töötajaga ettevõte kas-

aegsed töötingimused ning hoolitse-

roonikaseadmete koostaja” õppe-

vanud Pärnumaa oluliseks tööand-

takse töötajate väljaõppe eest.

kava üheks peamiseks väljatöö-

Võimalused efektiivsust tõsta

tajaks ja arendajaks ning heaks

vaid eraldiseisva ettevõtte sise-

Jaanus

Lubergi

juhtimisel

jaks. Tooteid turustatakse Lääne-

Ettevõtte juhtimine ei ole võimalik ainult sisemisi protsesse suunates, vältimatu on suhtlemine tarnijate, klientide, riigiasutustega jne.

Euroopasse, Skandinaavia- ning

Lisaks ettevõtte edukale juhtimisele

partneriks õppepraktikate korralda-

seid protsesse tõhustades on

Baltimaadesse.

on Jaanus Luberg osalenud aktiiv-

misel.

piiratud, palju suuremat efekti annab partnerite vahelise koostöö arendamine. Seega on hea koostöö kõigi osapoolte arengu ja kestva edu aluseks. Avatud koostöö tähendab ka ausat tagasisidestamist, mis näitab kätte parenduskohad või annab kinnitust valitud suuna õigsusest. Oleme viimastel aastatel saanud nautida tavapärasest rohkem avalikkuse tähelepanu, tänu kollektiivi jõupingutusi saatnud edule. Kõik sellekohased kiitused

ja

tunnustused

on

mõjunud alati rõõmustavalt ning innustavalt.

Pärnu esinduse juhatja Toomas Kuuda annab auhinna üle MS Balti Trafo OÜ juhatuse esimehele Jaanus Lubergile.

(Foto: Urmas Luik, Pärnu Postimees)

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

Eksport

13

Mida võiks arvestada rahvusvahelisele turule minev ettevõtja?

Tänapäeval räägitakse palju sellest, et ettevõtjatel tuleks aktiivselt tegeleda ekspordiga — see on majanduse kasvu oluline tegur.

Koda külastanud välismaalased väidavad, et eestlastel on, Ene Rammo Finantsdirektor

M

mida eksportida, aga nad ei oska ju turundada.

illele võiksime

hiljem. Turule sisenemist takistavad

keelt kõnelevate riikide turgudele.

Yorgis kohtumisele minema täpselt

tähelepanu pöörata

samuti firmavälised faktorid, mis on

Analoogiliselt saab kultuurilise lähe-

või ta kaotab igasuguse lugupida-

rahvusvahelisele

need turgu, tootmist ja keskkonda

dusega põhjendada Eesti ettevõt-

mise. Kui aga Bagdadis keset

turule minekul?

kujundavad tegurid nii sihtriigis kui

jate suurt ekspordiorientatsiooni

läbirääkimist hakatakse palvetama

ka kodumaal, mis ei allu üldreeglina

Soome ja Rootsi turgudele.

Meka poole, ei ole kristlastel kohustust seda kaasa teha.

Peamine erinevus siseriiklikult ja

antud ettevõtte juhtimisotsustele

rahvusvaheliselt kasutatava turun-

ning mille otsa turulesisenejad sa-

Kõige üldisemalt tähendab kultuuri-

duse vahel seisneb selles, et rah-

geli komistavad:

line kohandumine põhimõtte „tee

Seni kõige sügavama kultuuride

vusvahelises turunduses tuleb eri-

sihtriigi turu iseloom,

Roomas nii nagu roomlased tee-

võrdlevanalüüsi on (30 aasta jook-

nevate riikide lõikes kokku puutuda

sihtriigi turu konkurentsivõitluse

vad” järgimist. Kõige lihtsam on selle

sul) viinud läbi Gert Hoffstede. Selle

põhimõtte ellurakendamine, kui et-

analüüsi tulemuste alusel tõi ta välja

paljude spetsiifiliste teguritega, mis

tugevus,

on iseloomulikud ainult sellele riigile.

turunduse infrastruktuuri kätte-

tevõtte esindaja teeb isikliku külas-

erinevad mõõtmed, mille poolest

Loomulikult oleks kergem, kui oleks

saadavus ja selle kvaliteet,

käigu potentsiaalsesse sihtriiki, olles

erinevatesse kultuuridesse kuuluvad

võimalik töötada kõikide riikide

tootmise iseloom sihtriigis,

enne seda kogunud kõikvõimalikku

inimesed on erinevad ning milliste

jaoks välja üks ühtlustatud turun-

sihtriigi valitsuse väliskauban-

informatsiooni antud riigi kohta. Kui

erinevustega peab rahvusvahelistel

aga visiit sihtriiki tehakse selle maa

turgudel tegutsedes arvestama.

dus. Tegelikkuses pole see aga või-

duspoliitika,

malik, kuna igas riigis eksisteerib

sihtriigi turu kaugus,

kultuurilise tausta eelneva analüü-

terve hulk tõkkeid, mis takistavad tu-

sihtriigi välismajandussidemed,

sita, võivad tulemused olla kohu-

Need on:

runduse standardiseerimist. Seega

sihtriigi sotsiaalkultuurilised

tavad. Sel juhul on juht võimeline

Jõuvahekord (power distance)

ei saa välja tuua ühte ja ainukest

tegurid.

rahvusvahelise turunduse plaani

hindama ärisuhteid seal maal vaid

Näitab ühiskonna ja selle liikme-

oma kultuurilise tausta seisukohast,

te sallivust ebavõrdsuse suhtes

struktuuri, mis sobiks kõikidel juh-

Oluline tegur, millele tasub tõsiselt

mis toob kaasa väärad hinnangud.

juhi ja alluva vahel, nii ettevõtte

tudel. Alati tuleb lähtuda konkreet-

mõelda, on eksportija kodumaa ja

Nende vältimiseks on tarvis defi-

tasandil kui ka kogu ühiskonnas.

sest tootest, ettevõttest, sihtturust ja

sihtriigi ühiskondade kultuuriline

neerida äritegevuse eesmärk algul

Suure jõuvahekorraga riikides on

loomulikult ettevõtte eesmärkidest

lähedus. Harilikult sisenetakse kõi-

oma kultuuri ja traditsioonide raa-

igaühel oma õiglane koht hierar-

sihtturul. Esmaseks turunduse plaa-

gepealt nende riikide turule, mis

mes ning seejärel püüda kujundada

hilises süsteemis ja selle süstee-

ni koostamisel lahendust nõudvaks

eksportija kodumaale kultuuriliselt

seda sihtriigi kultuuri ja kommete

mi liikmed võtavad seda loomuli-

küsimuseks on sihtriigi valik — see

lähedased. Seetõttu on näiteks USA

piirides. Pärast info kogumist ja tea-

ku olukorrana. Kõige suurem jõu-

tähendab, millise riigi turul soovitak-

firmadele esimene sihikule võetav

tud tasemel sihtriigi kultuuri ja äri-

vahekord oli Hofstede küsitluses

se oma toodet või teenust realisee-

välisturg Kanada, millele sageli

tegevusega tutvumist, on tarvis

Malaisias ja madalaim Austrias.

rida. Rahvusvahelise turundusega

järgnevad Austraalia, Uus-Meremaa

sobitada oma ettevõte selle riigi

Riski vältimine (ebakindluse ta-

tegelev ettevõte peab oma eeliste

ja Suurbritannia. Samal ajal sisene-

keskkonda. Seega peab otsustama,

lumine) (uncertainty avoidance)

ärakasutamiseks tundma sihtriigi

vad Suurbritannia firmad esmajoo-

milliste antud riigi tavadega firma ar-

See mõõdab inimeste soovi väl-

turgu. Turu uurimisega tuleb tegele-

nes mitte geograafiliselt lähedasele

vestama peab, milliseid võib arves-

tida ebamäärasust, teadmatust,

da mitte ainult vahetult enne siht-

Prantsusmaa turule, vaid hoopis

tada ja milliseid ei järgi. Näiteks

potentsiaalset ohtu ja riski. Tule-

turule sisenemist vaid pidevalt ka

Austraalia, Kanada, USA jt inglise

Ladina-Ameerika ärimees peab New

vik on alati raskesti prognoositav,

14

Eksport

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

tundmatud ohud võivad ähvar-

teid (näiteks personaalarvuteid)

esindajatega, on tulemuseks

dada ja seetõttu püütakse riski

samal viisil kui individualistlikus

mõlemapoolne ärritus ning või-

V

vältivates ühiskondades elu

ühiskonnas.

Kollektivistlikus

vad tekkida kriisisituatsioonid.

kohta (vaata joonist 1), on Eestis

struktureerida, kehtestada pika-

ühiskonnas ei võeta üldreegli-

Madalmaades on valdav line-

kõrghariduse rahastamiseks kuluv

ajalisi reegleid jms, mis kõik

na tööd koju kaasa ning sellest

aarne arusaam ajast ja tegut-

„pearaha” pea kaks korda suurem

peavad aitama kaasa kindlus-

tingituna on Jaapanis näiteks

semisest. Maades, kus elavad

kui üld- või kutsehariduses. Kutse-

tunde loomisele. Inimesed sel-

koduste arvutite osa väike. Jaa-

lineaaraktiivsed inimesed, on

hariduse arengukava 2007–2013

listest kultuuridest elavad välja-

panis on väga populaarne

aeg seotud kella ja kalendriga.

seadis

poole oma sisemist pinget ja

võrkmüügi süsteem (enne ostu

Multiaktiivsetes kultuurides, näi-

baasrahastuse tõusu võrreldes üld-

seetõttu arvatakse, et nad rää-

sooritamist konsulteerib jaa-

teks araabia või romaani rah-

haridusega suhteni 1,5:1. Tegelik-

givad valjemini, tugevalt žesti-

panlanna 8 naisega). Kõige

vaste asualadel, on aeg seotud

kuses on kutseõppe baasrahastus

kuleeritult jne, madala riski väl-

kollektivistlikumad olid Guate-

sündmuste või inimestega. Aeg

aastal 2010 madalam kui üldhari-

timise ühiskonnas aga hoitakse

mala ja Ecuador ning indivi-

on nagu isiklik tarbeese, millega

duses.

emotsioone talitsetuna. Neis

dualistlikumad USA, Austraalia

saab manipuleerida, mida võib

ja Suurbritannia.

painutada, pikemaks venitada

Uurides naaberriigi Soome haridus-

või kokku suruda sõltumata

kulude

sellest, mida kell ütleb.

vahel (vaata joonist 2), on pilt

ühiskondades arvatakse ka, et reegleid peaks olema võima-

Maskuliinsus ja feminiinsus

õrreldes erinevate koolitüüpide rahastamist õpilase

eesmärgiks

kutseõppe

jagunemist

koolitüüpide

likult vähe ja hoopis rohkem

Maskuliinses ühiskonnas on

tuleb otsustada nn terve mõis-

domineerivad väärtushinnan-

tuse tasandil, mitte aga keeruka

gud seotud edu ja saavutami-

Nii näemegi, et äritegevusega on

seõppe koolituskoht. Arvestades

regulatsiooniga. Kõige kõrge-

sega, oma omandi näitamise-

hõlmatud miljonid inimesed erine-

kvaliteetse kutseõppe eripäraga —

ma riski vältimise tasemega

ga, raha teenimisega ja vähese

vates riikides, kusjuures nende kul-

praktiliseks õppeks vajalike tööva-

maailmas olid kreeklased ja

tähelepanu pööramisega teis-

tuuriline, hariduslik ja sotsiaalne

hendite ja -materjalide, õppebaa-

portugallased ning madalama

tele ümbritsetava ühiskonna

taust on väga erinev. Kui ettevõtja

side ning seadmete ülalpidamiseks

tasemega singapurlased ning

liikmetele. Feminiinses ühiskon-

siseneb rahvusvahelisele turule,

vajaminevaid ressursse, paistab see

jamaikalased.

nas on väga oluline nõrgemate

peab tema juhtkond omandama

mõistuspärane.

eest hoolitsemine, vastastikused

ka teadmised vastava riigi äritege-

Individualism ja kollektivism

sootuks teine. Kõige kallim on kut-

ühiskonnas

sõltuvussuhted inimeste vahel ja

vuse kultuurist ja sellega ka arves-

Eesti

hoolitsevad inimesed oma vä-

põhimõte, et suurepärane elu-

tama. Üsna sageli sõltub esimese

koolitüübiti on kujunenud juhuslikult

ga lähedaste inimeste eest ja ei

kvaliteet on tähtsam kui võit.

eksporttehingu sõlmimine ja järg-

ja kulustruktuuris puudub seos

pööra kuigivõrd tähelepanu üle-

Euroopas on kõrge feminiin-

neva koostöö edukus sihtriigi äri-

koolitüübi iseloomu ja eripäraga.

jäänutele. Inimesed väljendavad

suse indeksiga Skandinaavia-

kultuuri tundmisest. Eesti ettevõt-

Eesti haridussüsteemi rahastamine

iseenda arvamust ja nende

maad ja Holland. Maskuliinsed

jatele on välisturgude äritegevuse

ei arvesta õppe läbiviimiseks vaja-

eneseteostus on väga oluline.

on Jaapan ja Suurbritannia.

kultuuri tundmine eriti tähtis, kuna

likke kulutusi. Lähtutakse poliitiliste

meil puudus poole sajandi vältel

valikute tulemusel kujunenud vald-

Individualistlikus

Inimestevahelised suhted on

valitsussektori

kulutused

lõdvemad, suheldakse verbaal-

Lisaks nendele Hofstede’i poolt

oma koht rahvusvahelises äritege-

kondlikest piirsummadest, mis ei

selt, valitseb madala konteks-

välja toodud mõõdetele on lisan-

vuses ja seetõttu ei ole paljudel ka

võta arvesse demograafilise situat-

tiga suhtlemine. Tehakse väga

dunud veel viies mõõde:

isiklikke kogemusi, mida oleks põl-

siooni muutust ega ühiskonna muu-

selget vahet isikliku ja ühis-

Tegevuse pikaajaline orien-

vest põlve edasi antud.

tuvaid vajadusi.

kondliku või avaliku elu vahel.

tatsioon (suhtumine aega)

Kollektivistlikus ühiskonnas on

(long term orientation)

Tabel 1.

Kasutatud materjalid:

selgelt välja kujunenud sisemi-

Kas aja kasutamine on opti-

ne kokkukuuluv grupp ja väljas-

maalne või juhindutakse mõt-

poolne grupp. Inimeste grupi-

test, et meie ei suuda muuta

normid, pere, kool, töö (G. Hofstede).

kuuluvus on määratletud juba

aja liikumist. Lineaaraktiivsed

• Ebakindlust hästi ja halvasti taluvate

sünnihetkest alates. Neil on

inimesed (näiteks rootslased,

tugev grupiteadlikkus ja sellest

hollandlased, sakslased) tee-

tuleneb ka inimeste identiteet.

vad ühte asja korraga, kesken-

• Individualistliku ja kollektivistliku

Isiklik ja ühiskondlik elu ühildu-

duvad sellele ja teevad selle

ühiskonna erinevused: üldised

vad tugevalt ja seda on kutsu-

ära ettenähtud ajal. Multiaktiiv-

tud ka nn tehnoloogiliseks

sed inimesed ei pea kinni päe-

konna erinevused: ühised normid,

paradoksiks.

Hästiarenenud

vaplaanidest ning ei ole eriti

pere, kool, töö (G. Hofstede).

turg ei pruugi sellises ühiskon-

täpsed. Kui lineaaraktiivse kul-

nas tähendada, et inimesed

tuuritaustaga inimesed tööta-

kasutavad tehnoloogilisi too-

vad koos multiaktiivse kultuuri

• Väikese ja suure võimudistantsiga ühiskonna erinevused. Üldised

maade peamised erinevused: üldised normid, pere, kool, töö (G.Hofstede).

normid, pere, kool, töö (G. Hofstede).

• Feminiinse ja maskuliinse ühis-

Haridusliikide rahastamise proportsioonide võrdlus Eestis ja Soomes 2010. aastal

Haridusliik

Eesti

Soome

Kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi suhe

0,88

1,73

Kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli suhe

0,51

1,38

Kvalifitseeritud oskustööjõu puudus

Artikli pikem versioon www.koda.ee/teataja.

on ettevõtjate hinnangul muulhulgas ka Eesti suurim eksporditakistus,

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

Hariduspoliitika

15

Kuhu läheb haridusraha?

Haridusteemadest rääkides on viimastel nädalatel silmatorkavalt palju meediaruumi saanud õpetajate palk. Teema üleskerkimine riigieelarve menetlemisprotsessi ajal Riigikogus on mõistetav. Alahindamata õpetajatöö väärtustamiseks tehtavate sammude vajalikkust, paistab see mure terviku vaatenurgast vaid väikese detailina. Kui teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti riigieelarves haridusele minev osa märkimisväärne, siis kuhu see raha kulub?

Tiia Randma Haridusnõunik

mis pärsib selgelt ettevõtjate aren-

tikutulega otsitud meistrimehed

juba niigi kokkusurutud ja säästu-

jagunema hariduskulud erinevate

guvõimalusi. Samas võib selle prob-

jäävad tootmisesse tulemata;

eelarvega majandav koolitüüp ei

koolitüüpide vahel. Kas tänaseks

leemi algpõhjust otsida haridus-

üks kolmandik Eesti tööealisest

ole jätkusuutlik.

väljakujunenud hariduskulude ja-

kulude jagunemisest. Kuidas nii?

gunemine ja õppijate osakaalud

elanikkonnast ei oma mingit

Aga seetõttu, et:

kutse- või erialast hariduslikku

Õpetajate palganumbri või tasuta

koolitüübiti toetavad Eesti jõudmist

ettevalmistust;

kõrghariduse üle vaidlemise asemel

edukate majandusriikide hulka?

kaks kolmandikku põhikooli lõ-

alarahastamise tulemusena on

oleks vaja leppida kokku suures

petajatest jätkab üldhariduses ja

kutseõpe kui kõige kulukam ha-

pildis — kuidas peaksid Eesti

Ettevõtete ja tööturu poolt vaadates

ei sisene kutseõppesse ning

ridusliik sattunud olukorda, kus

ühiskonna kestmise huvist lähtudes

see täna nii pole.

Joonis 1.

Joonis 2.

Eesti valitsemissektori kulutused (eurot aastas) koolidele

Koolituskoha keskmine maksumus (eurot aastas)

aastatel 2006–2010 (v.a investeeringud ja välisabi) õpilase kohta.

Soomes aastatel 2006–2010

Kõrghariduses on arvestatud riigieelarvelisi õppekohti.

(v.a toetused ja investeeringud).

Üldharidus

Üldharidus

Kutseharidus

Kõrgharidus

6000

12 000

5000

10 000

4000

8000

3000

6000

2000

4000

1000

2000

0

Kutseharidus

Kõrgharidus

0 2006

2007

2008

2009

2010

2006

2007

2008

2009

2010

16

Tagasivaade

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

Kaubanduskoja Pärnu esindus kolis Alates käesoleva aasta augustikuust tegutseb Kaubanduskoja Pärnu esindus uues asukohas — Pärnu peatänaval asuvas, väärika eestiaegse arhitektuuriga hoones aadressil Rüütli 39. Uusi kontoriruume tutvustasime lähematele koostööpartneritele 21. oktoobril.

Kati Krass Kaubanduskoja Pärnu esinduse projektijuht

Ä

sjase uuenduskuuri läbinud

kahjutundega. Kaheksa seal viibitud

mete ja avaliku sektori esindajate

koja Pärnu esindus on valmis oma

hoone ja selle teisel korrusel

aasta jooksul on kolledž palju kas-

hulgast esinduse tulevikuplaanidest.

rolli täitma.”

asuvad kontoriruumid sobivad hästi

vanud, juurde on tulnud uusi õppe-

„Piirkondliku majandusarengu poo-

kokku Kaubanduskoja esindusliku

suundi ja inimesi, nii hakkas ruu-

lest on Pärnumaa olnud alati Eesti

Ettevõtjatele pakutavate teenuste

maine ja Pärnu esinduse vajadus-

mide väljarentimine takistama kooli

maakondade esirinnas. Me oleme

osas tahame jätkuvalt pakkuda seda,

tega. Asukoha hoonestus ja siin tä-

enda arengut. Lahkumine kolledžist

omanud selget visiooni, eesmärke

mis on vajalik ja huvitav. Jätkub töö

nasel päeval toimuv äritegevus jät-

ei tähenda meie suhete lõppu,

ja viinud ellu tegevusi, mis on taga-

puiduklastri edasiarendamisel, saa-

kab möödunud sajandi algusest

jätkuvalt teeme koostööd ettevõt-

nud Pärnumaa kasvu ja arengu.

vutamaks puiduettevõtete eksport-

pärit piirkonnale omast äride ja

luse ja majanduse arengu hüvan-

Kuid täna oleme olukorras, kus on

turgude laienemine ja tootearendus-

büroode traditsiooni. Kaubandus-

guks Pärnumaal ning seminariruu-

vaja leida uusi lähenemisi ja või-

like projektide ellukutsumine. Semi-

koja logo pärnakatele hästi tuntud

mide valikul kasutame meile kehti-

malusi, mis tooks kaasa tarkade,

naride, koolituste ja infoüritustega

hoone seinal on lisaks kohalikele

vat sõbrahinda.

elanikele nähtav ka linna peatänaval

hästitasustatud ja noori motiveeri-

tahame pakkuda juba tuntuks saa-

vate töökohtade tekke piirkonnas.

nud head taset, kutsudes rääkima

liikuvatele külalistele. Oma senisest

Uue kontori avaüritusel rääkis esin-

Selleks on tihe koos- ja kaastöö et-

oma ala parimaid lektoreid ja spet-

asukohast, Tartu Ülikooli Pärnu

duse juhataja Toomas Kuuda koos-

tevõtjate ning kohaliku võimu vahel

sialiste ning seda ettevõtjatele huvi-

Kolledžist, lahkusime sõbralikult ja

tööpartneritele Kaubanduskoja liik-

möödapääsmatu ning Kaubandus-

tavatel ja aktuaalsetel teemadel.

Kaubanduskoja logo Pärnu peatänaval saab lõpliku läike

Avamispeo külalised

(Foto: Urmas Luik, Pärnu Postimees)

(Foto: Kati Vaas)

Tagasivaade • Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

Moldova ja Valgevene käisid kontakte loomas

17

Eelteade: Sihtturuseminar

Sihtturg — Moskva 15. detsembril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös EASi ning Moskva Kaubanduskojaga 15. detsembril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Oktoobrikuus külastas Eestit kaks äridelegatsiooni

sihturuseminari „Sihtturg-Moskva”. Seminaril käsitletakse Moskva majan-

endistest sotsialistlikest liiduvabariikidest

duskliimat, võimalusi, ohte, kahepoolseid transpordivõimalusi, juriidilisi komplikatsioone ning ettevõtte juhtimise eripärasid. Seminaril teeb ettekande ka Moskva Kaubanduskoja esindaja, kes räägib muuhulgas ettevõtte asutamisvõimalustest, välisinvestoritest jms.

Kristy Tättar Teenuste osakonna projektijuht

Seminar on eesti keeles (välja arvatud Moskva Kaubanduskoja esitlus).

Osalemistasu Kaubanduskoja liikmele on 25 eurot/mitteliikmele 40 eurot.

Hindadele lisandub käibemaks.

Seminari täpsem kava selgub lähiajal ning pannakse üles Kaubanduskoja kodulehele www.koda.ee.

Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

Liikmelt liikmele Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Kaubanduskoja liikmete hulgast. Koostöösoov või soodupakkumine peab sisaldama: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda,

19.

oktoobril oli Eestis Moldova

Mõlema ärifoorumi vastu on Eesti

peaministrit saatev kõrge-

poolelt väga suur huvi, kontakte oma

tasemeline äridelegatsioon ja 24.–

ala spetsialistidega otsis üle 120

27. oktoobrini äridelegatsioon Valge-

Eesti ettevõtja.

vene kaubanduskoja eestvedamisel.

firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-postiaadressi, kontaktisiku andmeid ning pakkumise kehtivusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile liikmetele.

Lisainfo: KAIDI TALSEN

Moldova delegatsioonis oli kokku

Mõlemal ärifoorumil esitatud ette-

ligi 30 ja Valgevene delegatsioonis

kannete koopiad on leitavad Kau-

11 ettevõtte esindajat, kõik erineva-

banduskoja kodulehelt toimunud

test valdkondadest.

ürituste arhiivist, kus on ka Eestit

Radis OÜ

külastanud ettevõtete lühitutvustu-

Radis OÜ pakub meeneid-firmakinke, mida saabuvat aastalõppu ooda-

sed ja kontaktid.

tes on EKTK liikmetel kindlasti vaja. Meie valikus on eelmisel hooajal

Koostööhuvidki olid väga erinevad — kes soovis oma tooteid müüa, kes

Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

populaarsust kogunud etnoteemalised meened alates kuumaalusest

soovis Eestist midagi osta, kelle hu-

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kor-

viks oli lihtsalt informatsiooni kogu-

raldab vastuvisiidi Valgevenesse 5.–

mine ja kes otsis koostööpartnereid.

8. detsembrini.

lõpetades kandikuga. Täpsem info http://radis.ee/tuppa/etno-kingitused Lisainfo: Mauri Abner E-post: mauri@radis.ee Tel: 550 5228

18

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

Seminar

Eestist India turule — kas ja kuidas?

22. novembril Tallinnas India on maailmamajanduses jõuliselt esiplaanile kerkimas. 2025. aastaks

Euroopa äri- ja teadusfoorum

Smart Exchange for Future Cities — Projects, Partnerships and Cooperation 17.-18. novembril Berliinis

on Indial lootus saada ostujõult viiendaks turuks, näiteks Saksamaastki suuremaks. Seepärast tasub nii juba rahvusvaheliselt tegutseval kui ka peagi maailmaturule pürgival Eesti ettevõtjal India suunas samuti oma võimalusi otsida ja kaaluda.

22. novembril kell 14.00-17.15 korraldavad Eesti Arengufond, Baltic Innovation Agency ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Swissôtel Tallinnas äriseminari „Eestist India turule: kas ja kuidas?”. Kutsume sind seminaril osalema, kui tunned huvi Indias leiduvate ärivõimaluste vastu ning tahad teada rohkemat sealsel turul tegutsemise eripäradest, eduteguritest ja tugiorganisatsioonidest.

Seminari raames tutvustab Siim Sikkut Eesti Arengufondist käimasoleva Eesti-India seireprojekti põhjal India majanduse ja äri tulevikutrende ning

Euroopa äri- ja teadusfoorumi soov on tuua kokku erinevate sektorite

seirejäreldusi Eesti ettevõtete võimalustest Indias. Lisaks teeb Poul

ettevõtete ja uurimisinstituutide esindajad ning anda neile võimalus

Jensen, New Delhis asuva European Business and Technology Centre

innovatiivsete ideede vahetamiseks, kontaktide loomiseks ja koos-

tegevjuht ülevaate India ärikeskkonnast, Euroopa ettevõtete turule sisen-

tööprojektide algatamiseks.

emise õppetundidest ning EBTC pakutavatest tugiteenustest.

Foorumi eesmärk on toetada sektoritevahelist innovatsiooni ja ideede

Täpsemalt saad seminari koguprogrammist ülevaate veebiaadressilt

vahetamist; luua võimalused tehnoloogia ülekandmiseks teadusest

www.eestistindiaturule.ee. Seminarile registreerumine toimub aadressil

ettevõtlusesse ja vastupidi ning tuua kokku potentsiaalsed koostöö-

www.eestistindiaturule.ee/registration.

partnerid erinevatest Euroopa piirkondadest. Üritus on tasuta, eesti ja inglise keeles (ilma tõlketa).

Detailsema informatsiooni foorumi kohta: päevakava, registreerumisprotseduuride kirjelduse ja praktilised nõuanded leiate ürituse kodulehelt aadressil www.amiando.com/EBSF2011. Eesti ettevõtetele on osalemine tasuta, ürituse kodulehel registreerumisel nõutud osalemiskoodi saate Kaubanduskojast.

Lisainfo: SIIM SIKKUT, Eesti Arengufondi Eesti-India seire juht

Lisainfo: KRISTY TÄTTAR

E-post: siim.sikkut@arengufond.ee

Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

E-post: rene@bia.ee

RENE TÕNNISSON, BIA juhatuse liige

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

Teated

19

Lühiseminarid 22. novembril Tartus, Atlantise konverentsikeskuses Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja TJO Konsultatsioonid korraldavad 22. novembril Tartus, Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2) kaks lühikoolitust: „ISO 9001 — millest alustada?” ja „Efektiivsuse suurendamine lean-põhimõtete abil, lean mäng”. Mõlemad seminarid viib läbi Tauno-Jussi Onoper, TJO Konsultatsioonid juht ja juhtimiskonsultant, kes on osalenud enam kui 100 organisatsiooni arendamisel (juhtimissüsteemi, strateegia, efektiivsuse, protsesside korrastamise ja lean-projektid jpm). Samuti on ta rahvusvaheliste standardite kohaselt akrediteeritud nõustaja (ILM/SFEDI Accredited Business Support Professional). Paljude rahvusvaheliste standardite tõlkija (sh ISO 9001, ISO 14001 jpt) ning Eesti algupäraste standardite (nt EVS 18001, EVS 903) väljatöötamisega seonduvate projektide läbiviija

Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Lätis —

Mati Vaarmann ISO 9001 — millest alustada?

24. novembril Kaubanduskojas

Kell 9.30-13.00 toimuva lühiseminari „ISO 9001 – millest alustada?” sihtgrupiks on organisatsioonid, kes soovivad välja arendada ISO 9001 nõuetele vastava kvaliteedijuhtimissüsteemi. Osalemistasu on 14

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kor-

eurot, hinnale lisandub käibemaks. Kui sama firma esindaja osaleb ka pärastlõunal toimuval seminaril

raldab koostöös Välisministeeriu-

„Efektiivsuse suurendamine lean-põhimõtete abil, lean mäng”, rakendatakse mõlema koolituse puhul

miga neljapäeval, 24. novembril kell

hinnasoodustust -10%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid ja kohvipausid. Käsitlusele tulevad teemad:

8.45-10.15 Kaubanduskojas (Toom-

Kvaliteedijuhtimissüsteemi mõte

Kooli 17, Tallinn) järjekordse Hom-

Standardi ISO 9001 sisu ja dokumenteerimisnõuded

mikukohvi lühiseminari. Seekordsel

ISO 9001 juurutamine samm-sammult

üritusel esineb Eesti suursaadik Lätis

Kuidas jõuda ISO 9001 sertifikaadini

Mati Vaarmann.

Kust saada raha?

Tagasiside sertifitseerijate tähelepanekutest

Käsitletavad teemad: Läti ja Eesti majanduskoostöö

Efektiivsuse suurendamine lean-põhimõtete abil, lean mäng Kell 13.30-17.00 toimuva lühiseminari „Efektiivsuse suurendamine lean-põhimõtete abil, lean mäng” sihtgrupiks on tootmisettevõtete tegev- ja tootmisjuhid, kes soovivad saada rohkem teada lean-tootmise meetodite kohta ja kogeda praktikas lean-tootmise põhimõtete mõju tootmise läbilaskevõime suurendamisele ning kulude alandamisele. Kuna lean-põhimõtted on rakendatavad ka nt logistikas, teeninduses ja teistes valdkondades, siis on oodatud ka nende organisatsioonide juhid, kui nad otsivad ideid juhitava organisatsiooni tulemuslikkuse suurendamiseks, sh kulude ja kadude vähendamiseks.

Osalemistasu on 19 eurot, hinnale lisandub käibemaks. Kui sama firma esindaja osaleb ka 22. novembri

seis ja võimalused Läti majanduse väljavaated, majanduskriisi võimalused/ohud Eesti ettevõtjate võimalustest Läti turul Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel Läti kultuurilised iseärasused ja turule pürgijate takistused Suhtlemine Läti ärikultuuris ja bürokraatias

ennelõunal toimuval ISO 9001 koolitusel, siis rakendatakse mõlema koolituse puhul hinnasoodustust -10%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid ja kohvipausid. Käsitletavad teemad:

Hommikukohvi seminari osalustasu

Lean mõtteviis ja levinumad lean metoodikad — kuidas neid Eesti ettevõtetes rakendada

on Kaubanuduskoja liikmele 7 eurot

Kadude (raiskamiste) vähendamine

ja mitteliikmele 14 eurot (hindadele

Lükka vs tõmba („Push” vs „Pull”) süsteem, kanban süsteem

lisandub käibemaks). Vajalik eelre-

Protsessi koormuse tasakaalustamine

gistreerimine hiljemalt 22. novembril.

Kaizen süsteemi käivitamine Millest alustada, kuidas edu saavutada?

Teadmiste kinnistamiseks lean mängu läbiviimine

Info ja registreerimine:

Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esindus E-post: tartu@koda.ee • Tel: 744 2196

Tel: 604 0081 E-post: priit@koda.ee

20

Uued liikmed

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

Tallinn ja Harjumaa AKVEDUKT OÜ ECLIPTICA BALTIC OÜ

607 5061 5348 4784

www.akvedukt.ee

Veevarustus- ja kütteseadmete ning nende koosteosade hulgimüük.

www.ecl.ee

Mitmesuguste erinevate kaupade eksport-import.

FINMEC AS

637 9223

www.finmec.ee

Teraskonstruktsioonide tootmine.

GEOSOFT OÜ

680 3888

www.geosoft.ee

Trimble maamõõduseadmete ja tarkvara müük. GNSS püsijaamadest parandusseadmete edastamine. Geodeetilise lisavarustuse müük.

MBR METALS OÜ

766 0184

www.mbrmetals.com

Värviliste metallide ja maakide vahendus.

NORDIC GATE OÜ

5622 8063

www.nordicgate.eu

Metsamajandust abistavad tegevused.

www.nordlandtravel.ee

Turism.

NORDLAND TRAVEL OÜ

633 7951

OIRO EHITUS OÜ

553 5763

www.oiro.ee

Ehitus. Renoveerimine, korterite remont, elektritööd, santehnilised tööd.

PAINTLINES OÜ

682 6912 681 4300

www.paintlines.ee

Metalli värvide, s.h autovärvide ja värvimisseadmete müük, paigaldus ja hooldus. Värvitöökodade planeerimise nõustamine.

RASMAR EHITUS GRUPP OÜ TUOMAINEN & CO OÜ VALENBERG OÜ VIKING FORELL OÜ

WWW MARKETING OÜ

633 666 5322 9925 601 1847 5664 2528

688 8098

Elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine. Kaubavedu maanteel. www.tuomainenco.com

IT- ja raamatupidamisvaldkonna töötajate värbamine.

Personaliotsingu nõustamine.

www.valenberg.ee

Välisfassaadide renoveerimine.

www.viikingitekyla.ee

Turism, toitlustus, majutus, vabaajategevuste pakkumine.

Saunade ja muude ruumide rent.

Erinevate kultuuriprogrammide pakkumine.

www.wsionline.ee

Reklaamindus, internetiturundus, digitaalturundus ja vastavad koolitused.

Ida-Virumaa OFELAS OÜ

357 6701

www.collidrill.ru

Puuride ja nende juurde kuuluvate instrumentide hulgimüük.

VESTIFEX OÜ

356 5176

www.vestifex.com

Muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused (koolitused, personaliarendus, projektitaotluste ettevalmistamine ja juhtimine).

325 5900

www.tapamill.ee

Saematerjali kuivatamine, hööveldamine, immutamine, sõrmjätkamine ja värvimine. Höövlilaastu pallimine.

Lääne-Virumaa TAPA MILL OÜ

Pärnumaa RATMONT OÜ

520 8974

Elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Projektijuhtimine.

Raamatupidamisteenus.

Tartumaa AAKRI RAAMATUPIDAMINE OÜ

5303 7453

www.priatoetused.ee

Raamatupidamisteenus, äriplaanide koostamine, toetustaotlused (PRIA ja EAS). Nõustamine.

ATC AS

742 3173

www.agritradingcompany.com

Põllumajandustoorme ja loomasööda ost-müük.

HOOL LAHENDUSED OÜ

502 3293

www.hool.ee

Kassaseadmete müük ja arendus.

MAHE SEEME OÜ

5662 4370

NATURAL HOUSE OÜ

5740 5376

Põllumajandussaaduste kasvatamine, varustamine ja turustamine. www.naturalhouse.ee

Passiiv- ja energiasäästlike majade tootmine ja projekteerimine.

PRIMUS EESTI OÜ

738 5850

SANGLA TURVAS AS

730 3688

www.sanglaturvas.ee

Puhastatud naftatoodete tootmine. Turba tootmine.

Hakkepuidu puitvilla jms tootmine. Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine. Veekogumine, -töötlus ja -varustus; kanalisatsioon; elektrienergia tootmine.

Matkapliitide ja laternate tootmine.

VILLAARE OÜ

529 5301

www.villaare.ee

Üldehitustööd ja kinnisvaraarendus.

525 6048

www.leigola.ee

Puidust treppide, mööblidetailide, uste, liimpuidu ja höövelmaterjali valmistamine.

Viljandimaa LEIGOLA OÜ

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

Koostööpakkumised

21

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUM kolmapäeviti kell 11.00–12.00, kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00 Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

Koostööpakkumised Türgi kodutekstiile (voodi- ja

Hispaania kirjastus otsib edasi-

Prantsuse ettevõte, mis on välja

Taani Hiina ja India turgudele

laudlinad jms) kujundav ja tootev

müüjaid ning pakub frantsiisimi-

töötanud uudse šokolaadi käsit-

spetsialiseeritud konsultatsiooni-

ettevõte otsib edasimüüjaid ja

se ja ühisettevõtluse võimalust.

lemise masina otsib edasimüü-

firma otsib impordi ja ekspordiga

pakub end edasimüüjaks.

Kood 2011-10-27-012

jaid, pakub end alltöövõtjaks ning

tegelevaid koostööpartnereid.

on huvitatud vastastikuse toot-

Kood 2011-10-25-024

Kood 2011-10-28-006

Taani kalatööstusettevõte otsib krevettidelt käsitsi kesta eemal-

mise võimalusest.

uudse Coca Cola baasil valmis-

damiseks alltöövõtjaid.

Kood 2011-10-26-027

tatud karastusjoogi (erinevad

Kood 2011-10-27-011

Saksa toidu- ja joogifirma otsib

maitsed) edasimüüjaid.

Kood 2011-10-20-039

Poola riigihangete monitooringu-

Hispaania ehitusmaterjalidega

ga tegelev ettevõte pakub oma

Suurbritannia finantsettevõte pakub oma teenuseid Suurbritannia turule sisenemisel.

Kood 2011-10-25-019

tegelevate ettevõtete ühing otsib

teenuseid Poola riigihangetel

Saksa interaktiivseid informat-

edasimüüjaid ning pakub vas-

osalemiseks.

sise- ja välisvalgusteid ja nende

sioonisüsteeme, kioskite sise- ja

tastikuse koostöö võimalust eriti

Kood 2011-10-26-016

süsteeme tootev ettevõte otsib

välireklaami ja selle tarkvara ning

laonduse valdkonnas.

Suurbritannia psühhomeetrilise

Kood 2011-10-27-009

testimisega tegelev ettevõte pa-

elektroonilisi

reklaamtahvleid

arendav ja tootev ettevõte otsib

Itaalia eritellimusel kujundatavate

edasimüüjaid ja on huvitatud ka

ja

ühisettevõtlusest.

(peegel-, raamitud televiisor jms)

Kood 2011-11-01-002

valmistatavate

televiisorite

kub koostööd ning on huvitatud

võte otsib koostööpartnereid vas-

Itaalia põrandate, uste, mööbli, seinte, jahtide jms katteks kasu-

DNA katsete tulemusel uuendus-

võte otsib edasimüüjaid ja pakub

tatavaid papüüruslehti tootev et-

likke vananemisvastaseid naha-

vastastikuse tootmise võimalust.

tevõte pakub vastastikuse toot-

Kood 2011-10-27-003

mise võimalust.

Kood 2011-10-28-046

Kood 2011-10-24-037 Tšehhi masinaehituse ja selle elektroonilisi osi valmistav ette-

mise seadmeid valmistav ette-

Prantsuse vanuritele ja lastele

edasimüüjaid.

Kood 2011-10-26-003

ja nende mööblisse paigalda-

lisi, edasimüüjaid ja investoreid.

energiasäästlike

ka ühisettevõtlusest.

Poola ettevõte, mis valmistab

hooldustooteid otsib koostööhuvi-

Suurbritannia

tastikuseks tootmiseks.

Kood 2011-10-18-012

Kood 2011-10-25-004

mõeldud toodete kujundamise,

Suurbritannia eritellimusel kujun-

Hispaania logistikafirma pakub

turunduse jms tegelev konsultat-

datavate suruõhu- ja elektrikäivi-

laonduse- ja transpordi teenu-

sioonibüroo pakub end alltöövõt-

tajatest koosnevaid tööstusliku

seid, eriti mööblitootjatele.

jaks ning otsib alltöövõtjat.

tootmise automatiseerimispak-

Kood 2011-10-28-031

Kood 2011-10-26-028

endeid (toit ja jook, kemikaalid,

Poola multifunktsionaalseid ela-

Itaalia tööstusmasinate ja nende

metallid, plastmass, kumm, teks-

mutes, hotellides, autopesulates,

sisseseadete paigaldamisega te-

tiil, tubakas jms) valmistav ette-

pesumajades jms kasutatavaid

gelev ettevõte pakub end alltöö-

võte otsib edasimüüjaid ning

soojusvaheteid tootev ettevõte

võtjaks ja otsib alltöövõtjat ning

tooteportfelli laiendamiseks kon-

otsib edasimüüjat.

on huvitatud ka ühisettevõtlusest.

takti ka tootjatega.

Kood 2011-10-27-020

Kood 2011-10-25-034

Kood 2011-10-24-039

Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused nüüd nähtavad Koja kodulehel http://www.koda.ee /koostoopakkumised.

Täpsem info: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

22

Riigihanketeated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. november 2011

Riigihanketeated Tekstiil, rõivad, jalanõud

Erinevad tarvikud

ja kaitseriided

ja vahendid

ge. Tähtaeg 20.12.2011.

kompetentsi tõstmisele suunatud

Saksa kinnaste hange. Tähtaeg

Saksa jaotuskaablite, kaablikar-

Kood 4439

koolitus- ja nõustamise teenuste

dokumentidega tutvumiseks 30.

bikute, pistikute ja pistikupesade,

11.2011, tähtaeg hankel osale-

ahjude ja kodumasinate osade

aeg 08.12.2011.

töötamise hange. Tähtaeg 09.12.

miseks 05.12.2011.

hange. Tähtaeg dokumentidega

Kood 4440

2011.

Kood 4426

tutvumiseks on 22.11.2011, täh-

Mööbel, sisustus ja tarvikud Eesti riigiasutusele büroomööbli hange. Tähtaeg 19.12.2011.

Soome teehooldussõidukite han-

Saksa suurköögisisustuse hange. Tähtaeg dokumentidega tut-

Kood 4901 Ehitus,

12.2011.

ehitusmaterjalid

laev sidesüsteemide hange Poo-

Kood 4433

Eesti haiglale tuletõkke uste ja

las. Eeldatav hanke avaldamise

nende paigalduse hange. Täht-

tähtaeg jaanuaris 2012. Hankel

valgusega märkide) hange. Täht-

aeg 22.11.2011.

osaleda soovijatel palutakse en-

aeg 14.12.2011.

Kood 4441

dast märku anda hiljemalt 20.12.

Lõuna-Eestis asenduskodude ja

Kood 4434

vumiseks 05.12.2011, tähtaeg

peremajade ehituse peatöövõtu

hankel osalemiseks 12.12.2011.

Masinad ja seadmed

hange. Tähtaeg 30.11.2011.

Kood 4428

Eestis televisiooni- ja audiovi-

Kood 4442

13.12.2011.

di hange. Tähtaeg 19.12.2011.

Muu

Kood 4429

Kood 4435

Saksa kantseleitarvete hange.

Eestis printerite rentimise hange.

aeg 05.12.2011.

Tähtaeg 13.12.2011.

Kood 4430

Kood 4436

2011.

Kood 4902

Toiduained

hange. Tähtaeg 09.01.2012.

Soome piimatoodete hange. Täht-

Kood 4437 Taani mereväele mobiilsete kraa-

Kood 4431

Tähtaeg 16.12.2011.

Kood 4443 Saksa prügikonteinerite hange.

Saksa tuletõrjele redelautode

aeg 19.12.2011.

NATO hanke eelteade: kallas-

suaalsete seadmete kasutusren-

Taani madratsite hange. Tähtaeg

Taani lasteaiamööbli hange. Täht-

ning e-kursuste mooduli välja-

taeg hankel osalemiseks on 20.

Soome liiklusmärkide (sh sise-

Kood 4427

Soome kiirabiautode hange. Täht-

OECD hange: OECD personali

Tähtaeg 27.12.2011.

Kood 4444 NATO ja ÜRO hanked

nade hange. Hankedokumentide

NATO hange:automaatse satel-

esitamine inglise keeles. Tähtaeg

liidi identifitseerimise süsteemi

01.2012.

13.12.2011.

hange. Tähtaeg 14.12.2011.

Kood 4432

Kood 4438

Kood 4900

Soome kala hange. Tähtaeg 05.

Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

Eksportööride koolitused 2011—2012 Ärihooajal 2011-2012 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikeste ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele.

Osalejatele jagab teadmisi suurte kogemustega lektor Jakob Saks. Kaasatud on ka praktikud ettevõtetest.

VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel.

Koolituse viib läbi Jakob Saks JAKOB SAKS on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordi- ja messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.

Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 15. detsember 2011 (vene keeles) Valga • Valga Maavalitsuse väikeses saalis (Kesk 12) • 26. jaanuar 2012 Haapsalu • Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3) • 16. veebruar 2012 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 16. märts 2012 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 17. märts 2012 (vene keeles)

MÜÜGIVÕRGU LOOMISE JA ARENDAMISE KOOLITUS Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Marju Naar Tel 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee

Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 13. detsember 2011 (vene keeles) Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 24. jaanuar 2012 Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 14. veebruar 2012

Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu.

Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta.

Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 14. detsember 2011 (vene keeles) Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 25. jaanuar 2012 Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 15. veebruar 2012