Teataja nr 21

NR 21 • 30. NOVEMBER 2011

ILMUB AASTAST 1925

Ärivisiidid — kasulik ärisuhete loomise võimalus Riigijuhtide visiitidel koos äridelegatsiooniga on alati kahepoolne kasu, ühest küljest annab see võimaluse ettevõtjatele uksi avada ning juba olemasolevaid majandussidemeid kõrgemale tasemele viia. Teisalt näitab äridelegatsiooni kaasamine riiklikul tasandil, et tahe ka praktiliseks koostööks on olemas. Eesmärk on ju üks — tutvustada maailmale Eesti tugevusi ja eeliseid. Meid tuntakse maailmas siiski väga vähe ning taoline riiklikul tasandil tähelepanu ettevõtlusele on suureks toeks ettevõtjate rahvusvahelistumisel.

Jätkub lk 19

Muudatused käibemaksu ja sotsiaalmaksu vallas LK 6 Veelkord tühja kasseti tasust

LK 8

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jätkab aktiivset koostööd metallija masinatööstussektoriga LK 17

Eksportööride koolitused 2011—2012 Ärihooajal 2011-2012 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikeste ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele.

Osalejatele jagab teadmisi suurte kogemustega lektor Jakob Saks. Kaasatud on ka praktikud ettevõtetest.

VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel.

Koolituse viib läbi Jakob Saks JAKOB SAKS on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordi- ja messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.

Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 15. detsember 2011 (vene keeles) Valga • Valga Maavalitsuse väikeses saalis (Kesk 12) • 26. jaanuar 2012 Haapsalu • Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3) • 16. veebruar 2012 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 6. märts 2012 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 7. märts 2012 (vene keeles)

MÜÜGIVÕRGU LOOMISE JA ARENDAMISE KOOLITUS Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Marju Naar Tel 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee

Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 13. detsember 2011 (vene keeles) Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 24. jaanuar 2012 Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 14. veebruar 2012

Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu.

Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta.

Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 14. detsember 2011 (vene keeles) Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 25. jaanuar 2012 Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 15. veebruar 2012

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Juhtkiri

3

Riigivisiitide rollist rahvusvahelistumisel Eesti tahab, ja kahtlemata ka saab, oma majanduskliimat hetkel maailmas üsna edukana näidata. Me oleme väike ja dünaamiline riik, mille ettevõtluskeskkond tervikuna on stabiilne ja võrreldes paljudega ka soodne.

Mait Palts Peadirektor

V

õimalusi enda tutvustami-

tugevdada, kellele uusi luua või

kontaktide edasiarendamine. Kui

seks mujal on loomulikult

aidata kaasa konkreetsete lepingute

tulevasel või olemasoleval äripart-

mitmeid — näiteks võivad ettevõtjad

sõlmimisele. Kindlasti on teatud osa

neril avaneb võimalus vahetada

oma tooteid ja teenuseid teistes rii-

visiidist ka mõnes mõttes turism,

paar sõna visiitidel Eestit esindavate

kides omal käel tutvustada, osaleda

kuid seda välistada ei ole esiteks

kõrgete ametnike või poliitikutega,

koostöös teiste ettevõtjate või riigiga

võimalik ja teiseks ka vajalik või

avaldab see peaaegu alati muljet

erinevatel messidel ja visiitidel.

mõistlik. Ärisuhete loomine ei tähen-

ning mõjutab positiivselt edasisi

da üksnes läbirääkimisi lepingu-

suhteid. See, et äridelegatsioone

Variante on teisigi ning iga välis-

punktide üle vaid ka kultuuri ja muu

üldse riigivisiitidel kaasatakse, näi-

külastus mängib oma rolli Eesti ku-

taustsüsteemi tundmaõppimist.

tab kogu riigi suhtumist ettevõtlusesse. Kaugeltki mitte kõikides maa-

vandi loomises eksportriigi, inves-

Kindlasti on teatud osa visiidist ka mõnes mõttes turism, kuid seda välistada ei ole esiteks võimalik ja teiseks ka vajalik või mõistlik. Ärisuhete loomine ei tähenda üksnes läbirääkimisi lepingupunktide üle vaid ka kultuuri ja muu taustsüsteemi tundmaõppimist.

teeringute sihtriigi või millegi kol-

Vaieldamatult võib aga öelda, et

ilma riikides pole see nii iseenesest

mandana. Ka riikide puhul kehtib

äridelegatsiooni liikmete jaoks on

mõistetav, kui eeldada võiks.

põhimõte, et kui sind ei teata, on

riigivisiitidel osalemine olnud alati

võimalused koostööks olematud.

oluline ja kasulik. Loomulikult sõltub

Lisaks visiidil osalevate ettevõtjate

palju ettevõtja enda ootustest ja

huvile ning soovile ärisidemeid

Viimasel ajal on jälle arutletud riigi-

soovidest, kuid ettevõtjatelt saadud

edendada, on selliste visiitide olu-

visiitide rolli ja olulisuse üle — kord

tagasiside lubab seda siiski järel-

liseks osaks alati ka kogu Eesti

peetakse neid turismireisideks, siis

dada. Kuna äridelegatsiooni pro-

tutvustamine. Iga visiidi käigus an-

jälle on külastatav riik liialt kauge või

grammist moodustavad olulise osa

takse muuhulgas ka ülevaade Eesti

tundmatu, või sihtkohana lihtsalt

kohtumised kohalike ettevõtjate või

majandusest, maksusüsteemist, in-

mõttetu. Arvamusi on palju ning ega

teiste majandusvaldkonnas aktiiv-

vesteerimisvõimalustest jne. Sellega

see halba tee, kui Eesti tutvustamist

selt tegutsevate isikute või organi-

annavad delegatsiooni liikmed nii

või selle olulisust erinevate nurkade

satsioonidega, on võimalusi kasu-

koos kui üksikult omapoolse panu-

alt arutatakse. Peaministri visiit Viet-

likke kontakte luua piisavalt. Pigem

se terve Eesti ettevõtjate tutvus-

nami ja Singapuri on üks neist sünd-

tekib tihti küsimus, kas kõiki saadud

tamisele ja rahvusvahelistumisele.

mustest, mis on viimasel ajal rohkelt

kontakte jõuab edaspidi edasi aren-

Seetõttu võib öelda, et riigivisiitide

kõneainet pakkunud. Nagu tänasest

dada ja neist kasu saada. Olulise-

roll ettevõtjate üldises rahvusvahe-

Teatajast lugeda võite, olid visiidil

mate ja perspektiivikamate välja-

listumises ja Eesti tuntuse tõstmises

osalenud ettevõtjate tagasiside ja

sõelumine on sellisel juhul kindlasti

äriringkondades üle maailma on

kommentaarid igati positiivsed. Ol-

samuti tähtis.

väga oluline. Loomulikult ei suurenda ükski visiit automaatselt kauba-

gugi, et kauged maad — oma ärihuvid ja võimalused on meil sealgi.

Nagu öeldud, on kõikidel senistel

vahetust puudutavat statistikat, kuid

Kellele andis visiidil osalemine või-

visiitidel osalenud ettevõtjaid, kelle

sellelt pinnalt on positiivsed mõjud

maluse seniseid ärisidemeid veelgi

eesmärgiks on just varem loodud

tulevikus kergemad tulema.

4

Teejuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Sisukord

Kalender

Juhtkiri

1. dets

Seminar „Tulumaksu- ja käibemaksuseaduse muudatused, aktuaalsed probleemid ja lahendused”

Riigivisiitide rollist rahvusvahelistumisel

3

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Seadusandlus

5.-8. dets

Korteriomandite majandamine toimub tulevikus ainult korteriühistu kaudu

5

Muudatused käibemaksu ja sotsiaalmaksu vallas

6

Ärivisiit Valgevenesse Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

7. dets

Saksamaa sihtturuseminar metalli- ja masinatööstusettevõtjatele

Riigivara valitsemise regulatsiooni plaanitakse muuta

7

Kas on elu väljaspool salvestamist ja õiglast hüvitamist?

8

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Marju Naar • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee 7. dets

Euroopa uudised Äriühingust ja selle juhtimisest

Seminar „Tulumaksu- ja käibemaksuseaduse muudatused, aktuaalsed probleemid ja lahendused” Ajamajas (Tallinna 16, Kuressaare)

9

Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Innovatsiooniveerg Heast maastikuarhitektuurist võidavad kõik

12. dets 12

Koja Tartu esindus • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee 13. dets

Hariduspoliitika

Infopäev ärivõimalustest Leedus Tartu Maavalitsuses (Riia 15, Tartu)

Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus (vene keeles) Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi)

Ettevõtlik õpe ja keskkonnaharidus — kas järjekordne moeröögatus või tänapäevakooli nurgakivi

13

Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee 14. dets

Vastutustundlik ettevõtlus Tallinna ettevõtlusauhinnad 2011 kategooria „Lasteja noortesõbralik ettevõte” võitja AS Tallinna Vesi

Turu-uuringute koostamise koolitus Jõhvis (vene keeles) Koja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

14 15. dets

Välismessikoolitus Jõhvis (vene keeles) Koja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Juhtimisveerg Iga Eesti naine peaks vähemalt korra haaremis käima

16

15. dets

Sihtturuseminar „Sihtturg — Moskva” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

Tagasivaade Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jätkab aktiivset koostööd metallija masinatööstussektoriga

17

Reportaaž Itaaliast rohelise tehnoloogia ja säästliku eluviisi messilt Ecomondo

18

Ettevõtjate pilguheit Vietnamile ja Singapurile

19

Teated

20

Liikmelt liikmele

21

Uued liikmed

22

Koostööpakkumised

22

Juubilarid

23

16. dets

Seminar „Kuidas olla edukas Soome riigihangetel?”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Marju Naar • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Seadusandlus

5

Korteriomandite majandamine toimub tulevikus ainult korteriühistu kaudu Justiitsministeerium on välja töötanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu, mille kohaselt peab kõigi korteriomandite majandamine toimuma alates 1. jaanuarist 2016 korteriühistu kaudu.

Marko Udras Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

P

raegu reguleerib korterioman-

miseks on tulevikus lubatud korteri-

Eelnõu koostajate sõnul võimaldab

Sarnaselt kõikidele juriidilistele isi-

diga seotud küsimusi kaks

omandi valitsemine ainult korteri-

selline regulatsioon jätkata professio-

kutele peavad korteriühistud korral-

ühistu kaudu.

naalsete valitsejate kasutamist juh-

dama tekkepõhist raamatupidamist

tudel, kus see on ennast õigustanud.

ja koostama majandusaasta aruan-

seadust — korteriomandiseadus ning korteriühistuseadus. Justiitsministeerium soovib asendada kah-

Eelnõu kohaselt loob riik automaat-

te kehtivat seadust ühega — kor-

selt korteriühistu nende korteri-

teriomandi- ja korteriühistuseadu-

omandite majandamiseks, kelle

sega, mille eesmärgiks on regulee-

majandamine toimub praegu korte-

rida kõiki korteriomandiga seotud

riomanike ühisuse alusel. Justiits-

küsimusi selgelt ja paindlikult. Kõi-

ministeeriumi prognooside kohaselt

kide korteriomanike rahustuseks

kahekordistub selle tulemusena kor-

võib öelda, et kavandatav eelnõu ei

teriühistute arv. Olemasolevad kor-

too endaga kaasa väga suuri muu-

teriühistud ei pea eelnõu kohaselt

datusi, sest eelnõu koostajad on

aktiivseid

lähtunud põhimõttest, et olemas-

Erandiks on korteriühistud, mille

olevat regulatsiooni tuleb säilitada

kaudu valitsetakse mitut kinnisasja.

võimalikult suures ulatuses.

Eelnõu kohaselt ei ole enam lubatud

jõupingutusi

tegema.

mitme maja majandamiseks loodud Kõige olulisemaks uuenduseks on

korteriühistud. Sellise korteriühistu

see, et korteriomandi majandamine

igale kinnisasjale tekib eelnõu ko-

toimub tulevikus ainult juriidilise

haselt eraldi korteriühistu ja olemas-

isiku — korteriühistu vormis. Praegu

olev ühistu loetakse lõpetatuks.

toimub korteriomandi majandamine

net. Korteriomanike ühisuste puhul

Lisaks füüsilistest isikutest koosnevale juhatusele võib juhatuse funktsioone täita ka juriidilisest isikust valitseja.

Eelnõu koostajate sõnul võimaldab selline regulatsioon jätkata professionaalsete valitsejate kasutamist juhtudel, kus see on ennast õigustanud. Järelikult ei muuda uue seaduse jõustumine halvemaks ka nende ettevõtjate olukorda, kes tegelevad praegu korteriomandi esemeks olevate kinnisasjade haldamisega.

praegu sellised nõuded puuduvad.

Vähendamaks üldise raamatupidamiskohustuse võimalikke negatiivseid mõjusid, kehtestab eelnõu leebemad reeglid ilma juhatuseta tegutsevale kuni 10 korteriga korteriühistule, kes võib pidada kassapõhist raamatupidamist. Samuti ei ole selline korteriühistu kohustatud esitama majandusaasta aruannet.

Suurematele korteriühistutele (100 või rohkem korterit) kavandatakse rangemate nõuete kehtestamist — nende puhul on kohustuslik raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll.

Eelnõu muudab selgemaks korteriühistu maksejõuetuse regulatsiooni.

korteriomanike ühisuse või korteri-

Korteriühistu juhtimise osas ei näe

ühistu kaudu. Probleeme on esile

eelnõu ette suuri muudatusi. Sarna-

kerkinud peamiselt korteriomanike

selt praegusele toimub ka edaspidi

ühisuse ja selle valitsejaga. Eelnõu

korteriühistu juhtimine korterioma-

seletuskirjas osundatakse näiteks

nike üldkoosoleku ja juhatuse kaudu.

sellele, et maja remontiva ehitus-

Ühe uuendusena ei pea korteriühis-

ettevõtjaga lepingu sõlmimisel teki-

tul olema juhatust, kui korteriühistul

tab praegune korteriomanike ühisus

on alla 10 liikme. Juhatuse olemas-

segadust, sest pole selge, kas le-

olu ei ole kohustuslik ka siis, kui kõik

Järelikult ei muuda uue seaduse

tähendab, et kohus kehtestab pä-

pingu pool on valitseja või korteri-

korterid kuuluvad ühele isikule. Li-

jõustumine halvemaks ka nende et-

rast nõuete kaitsmist korteriühistule

omanikud ja kuidas teha kindlaks,

saks füüsilistest isikutest koosnevale

tevõtjate olukorda, kes tegelevad

ise sellise majanduskava, mis tagab

kas ennast valitsejana esitlev isik

juhatusele võib juhatuse funktsioone

praegu korteriomandi esemeks ole-

eelnõu koostajate sõnul korteri-

üldse on seda. Arusaamatuste välti-

täita ka juriidilisest isikust valitseja.

vate kinnisasjade haldamisega.

ühistu jätkusuutliku tegevuse.

Korteriühistu suhtes viiakse pankrotimenetlus läbi teatud erisustega.

Võrreldes teiste juriidiliste isikute pankrotimenetlusega on üheks oluliseks erinevuseks see, et pankroti tulemusena korteriühistut ei likvideerita, vaid sisuliselt saneeritakse. See

6

Seadusandlus

Eelnõuga soovitakse suurendada ka korteriomanike õigusi. Eelnõu kohaselt antakse korteriomanikele õigus küsida pangalt korteriühistu pangakonto

väljavõtet.

Eelnõu

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Muudatused käibemaksu ja sotsiaalmaksu vallas

koostajad loodavad, et selle õiguse andmisega väheneb oht, et korteriühistu juhatus kuritarvitab korteri-

Hetkel on Riigikogusse jõudnud käibemaksuseaduse muudatus

omanike usaldust. Lisaks õigusele

ning kooskõlastamisele on esitatud rahandusministri määrus

saada teavet kavandatakse veel

„Sotsiaalmaksu arvestamise ja sotsiaalmaksu väljamaksmise kord”,

ühte muudatust, mis on seotud korteriomanikega — üks korteriomanik

millest siin lühikese ülevaate anname.

ei pea täitma üle jõu käivat kohustust. See tähendab, et eelnõuga muudetakse korteriomaniku kui ehi-

Koidu Mölderson

tise kaasomaniku vastutuse põhi-

Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

mõtted. Näiteks kui korteriühistu katuselt kukub alla katusekivi ja keegi saab sellega viga, siis ei või eelnõu kohaselt kannatanu esitada

K

äibemaksuseaduse

jaanuaris kaheks aastaks 38,5

sõnastust ning sotsiaalmaksu-

muudatus

euroni vähendatud tax free piirmäär

seaduse muudatusi.

avaldanud positiivset mõju turismi-

Määruse eelnõu ütleb, et tööand-

enam kahjuhüvitise nõuet iga selle maja korteriomaniku vastu. Kanna-

Korra juba Rahandusministeeriumi

sektorile. Väiksema piirmäära ka-

jast sotsiaalmaksu maksja (ka FIE,

tanul on õigus esitada nõue ainult

poolt algatatud, aga toppama jää-

suks räägib ka teiste riikide prak-

kui tal on töötaja) arvutab sotsiaal-

korteriühistu vastu.

nud käibemaksuseaduse § 5 lõige

tika. Näiteks Soomes on piirmäär

maksu töötajale kuu eest makstud

2 punkti 2 muutmine on uuesti

40 eurot, Lätis 42 eurot ja Leedus

tasult, kuid mitte vähem kui sotsiaal-

Korteriomandi- ja korteriühistusea-

jõudnud Riigikogu rahanduskomis-

58 eurot. Ehkki riigi tulusse jääb piir-

maksuseaduses sätestatud kuu-

dus hakkab mõjutama väga pal-

joni ning Riigikogu 22. novembri is-

määra samal tasemel hoidmisega

määralt iga tasu väljamaksmiseks

jusid inimesi — seletuskirjas esita-

tungil esimesele lugemisele.

arvestuslikult laekumata ca miljon

kokkulepitud kuu eest. Tasu välja-

tud statistika järgi on Eestis ligi-

Käibemaksuseaduse § 5 lõige 2

eurot, siis loodetakse sellise muu-

maksmiseks kokkulepitud kuuks

kaudu 470 000 korteriomandit ning

punkti 2 kohaselt on õigus käsitada

datusega jätkuvalt elavdada turis-

loetakse kalendrikuud, milles sisal-

21 000 korteriomandi esemeks ole-

kauba ekspordina kauba võõran-

misektorit, mis omakorda peaks ka

dub palgapäev. Eelnõuga täpsus-

vat kinnisasja. Seetõttu kavatse-

damist ühendusevälise riigi füüsili-

riigieelarvelisi laekumisi positiivselt

tatakse sotsiaalmaksu arvestust

takse seaduse põhiosa jõustada

sele isikule, kui võõrandatud kauba

mõjutama. Seaduse jõustumise

juhuks, kui töötasu makstakse kas

alles 1. jaanuarist 2016, mis peaks

müügihind koos käibemaksuga üle-

ajaks on märgitud 2012. aasta

palgapäevale eelneval kuul või sel-

jätma piisavalt aega muudatuste

tab 128 eurot. Hetkel kehtiv määr on

jaanuar, lootusega, et eelnõu veel

lele järgneval kuul ning kuidas

sisseviimiseks.

siiski vaatamata § 5 lõige 2 punktis

enne

toimub sotsiaalmaksu arvutamine

2 madalam, kuna käibemaksuse-

vastu saab võetud.

aastavahetust

Riigikogus

tud kuul. Samuti sätestab eelnõu

aduse § 46 lõikega 16 tehti erand 2010. ja 2011. aastataks, millega käibemaksutagastusega

müügi

Sotsiaalmaksu arvestamise kord

piirmäära vähendati 38,35 eurole.

Eelnõu ning seletuskirjaga saab tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee. Eelnõuga seotud ettepanekud on oodatud kuni 10.01.2012 e-posti aadressile marko@koda.ee.

palga väljamaksmiseks kokkulepireeglid olukorraks, kus palga maksmiseks kokkulepitud kuul on kuumääralt sotsiaalmaks arvutatud ja

Sooviga jätkata madalama müügi

Uue rahandusministri määrusega

deklareeritud, kuid töötasu maks-

piirmääraga, esitatigi mitme erialali-

koondatakse kokku kolm kehtivat

takse välja mõnel hilisemal kuul.

idu poolt Riigikogule ettepanek

määrust: „Sotsiaalmaksu arvestuse

Sellisel juhul vähendatakse välja-

käibemaksuseaduse muutmiseks.

kord Maksu- ja Tolliametis”, „Sot-

makstud palgalt arvutatud sotsiaal-

Rahandusministeeriumi poolt koos-

siaalmaksu arvestamise kord sot-

maksu nö õigel palga maksmise

tatud § 5 muutmise eelnõu osas

siaalmaksuseaduse § 2 lõigetes 2 ja

kuul kuumääralt arvutatud ja dekla-

avaldas ka Kaubanduskoda oma

3 sätestatud juhtudel” ning „Maksu-

reeritud sotsiaalmaksu võrra.

toetust ning leiame, varasemalt ke-

ja Tolliameti poolt maksukohustus-

htinud kõrgem müügi piirmäär ei

laste registris olevate andmete

ole õigustatud. Väiksema tax free

Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti

müügi piirmäära poolt on ka Ma-

Haigekassale väljastamise kord”.

jandus- ja Kommunikatsiooniminis-

Uus määrus on tehtud arvestades

teerium, kelle hinnangul on 2010. a

2009. aasta töölepingu seaduse

Eelnõudega on võimalik lähemalt tutvuda Koja kodulehel www.koda.ee. Oodatud on ka kommentaarid ja küsimused aadressil koidu@koda.ee.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Seadusandlus

7

Riigivara valitsemise regulatsiooni plaanitakse muuta Rahandusministeeriumis on valminud riigivaraseaduse muutmise eelnõu.

Muudatusettepanekute peamine eesmärk on täpsustada ja lihtsustada riigivara valitsemisega seotud regulatsiooni. Tõsi küll, antud seadus ja ka eelnõu puudutavad eelkõige riigivara valitseja tegevust, kuid siiski on võimalik antud eelnõust esile tuua mõningad sätted, mida oleks hea teada ka ettevõtjal.

Mart Kägu Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

K

Mainimist väärib ka muudatusettepanek, mis puudutab riigivara kasutusse andmist või võõrandamist enampakkumise teel.

Täpsemalt puudutab see tagatisraha tagastamise tähtaega avalikul enampakkumisel osalejatele, kes ei võitnud enampakkumist.

Eelnõu ja selle seletuskirjaga on võimalik lähemalt tutvuda Koja kodulehel www.koda.ee.

ehtivas seaduses sätestatak-

Lisaks eeltoodule soovitakse eel-

selgitada käesoleva meetme tingi-

se Vabariigi Valitsusele voli-

nõuga kehtestada volitusnorm riigi-

musi ja protseduuri ning samuti

tused sätestada määrusega kord,

vara valitseja ja eraõigusliku jurii-

osaleda taotlusi hindava hindamis-

kuidas toimub riigivara kasutusse

dilise isiku (näiteks Ettevõtluse Aren-

komisjoni töös.

andmine (nt hoonestusõigusega

damise Sihtasutus, edaspidi EAS)

koormamine) ja võõrandamine. Eel-

vahelise halduslepingu sõlmimiseks

Mainimist väärib ka muudatusette-

toodu all mõeldakse tegelikult seda,

riigivara kasutamiseks andmise ning

panek, mis puudutab riigivara kasu-

et valitsus kehtestab nii asjaajamis-

võõrandamise otsustamisel. Selle

tusse andmist või võõrandamist

korra kui ka hindamispõhimõtted

eesmärgiks on eelkõige soov kasu-

enampakkumise teel. Täpsemalt

riigivara kasutusse andmisel ja võõ-

tada eraõigusliku juriidilise isiku pä-

puudutab see tagatisraha tagasta-

randamisel ettevõtjale või kohalikule

devust nt taotlejate nõustamisel,

mise tähtaega avalikul enampakku-

omavalitsusele. Samas ei tulene see

taotluste registreerimisel, taotlemis-

misel osalejatele, kes ei võitnud

otseselt vastava volituse sõnastu-

tingimuste selgitamisel taotlejatele

enampakkumist. Kehtiva regulat-

sest.

täpsustataksegi

taotluste täitmiseks jne. Eelnõu se-

siooni alusel on tähtajaks viis töö-

õigusselguse huvides volituse sõ-

letuskirjas peetakse sellise eraõi-

päeva peale enampakkumise tule-

nastust nii, et vastav määrus peab

gusliku juriidilise isikuna silmas eel-

muste kinnitamist, mis on praktikas

sätestama nii asjaajamise korra kui

kõige just EASi ja seda selgitatakse

osutunud liiga koormavaks, kuivõrd

ka hindamiseks vajalikud põhimõt-

sellega, et viimane omab kõige täp-

enampakkumise tulemused kinni-

ted Eesti majandusarengule oluliste

semat informatsiooni Eesti kui in-

tatakse 20 tööpäeva jooksul pärast

ning suuremahuliste investeeringute

vesteerimiskeskkonna suhtes huvi

enampakkumise tulemuste teata-

(vähemalt 6 miljonit eurot) tegemi-

avaldanud suurinvestorite ja nende

vaks tegemist. Eelnõu kohaselt

seks vajaliku riigivara võõrandami-

plaanide kohta. Samuti peaks EASil

tagastatakse tagatisraha 10 päeva

sel ja hoonestusõigusega koorma-

olema esmane tihedaim kontakt

jooksul enampakkumise tulemuste

miseks esitatud taotluste hindami-

kõigi potentsiaalsete investorite ja

teatavaks tegemisest arvates. Suu-

sel. Eelnimetatud taotluste/projek-

tööstusparkide arendajatega. Eel-

lise ja elektroonilise enampakkumi-

tide hindamise peamiste väärtus-

nõu koostajad näevad EASi kui

se tulemused saab teada sisuliselt

näitajatena tuleb eelnõu kohaselt ar-

isikut, kes nõustab vastavas prot-

kohe pärast võitja selgumist. Kirja-

vestada investeeringu majandus-

sessis nii potentsiaalset taotlejat kui

liku enampakkumise puhul peab

likku lisandväärtust, projekti kesk-

ka kasutusse andmise ning võõran-

tulemuste avaldamist ootama mak-

konnasõbralikkust ning panust re-

damise otsustamisele eelneva vaja-

simaalselt 5 tööpäeva. Seega peaks

gionaal- ja sotsiaalmajandusliku

liku hindamise läbiviimiseks kokku-

kavandatav muudatus tagatisraha

arengu soodustamisse. Samas jääb

kutsutud riigivara valitsejate hinda-

tagastamise aja osas kindlasti olu-

lahtiseks see, millist asjaajamis-

miskomisjoni. Kokkuvõttes nähakse

korda parandama.

korda ja põhimõtteid rakendatakse

EASi ülesannetena anda infot, aida-

sellisel juhul, kui tegemist pole

ta leida investoril tema äriplaani ellu-

Kõnealune eelnõu loodetakse jõus-

suuremahuliste investeeringutega.

viimiseks sobivaim riigivara ning

tada 1. jaanuaril 2012. a.

Eelnõuga

8

Seadusandlus

Toomas Seppel Kultuuriministeeriumi meediaosakonna nõunik

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Kas on elu väljaspool salvestamist ja õiglast hüvitamist?

Niinimetatud tühja kasseti tasu nimekiri1 tegi oma järjekordse ringkäigu ja arvamusi jagati igale maitsele. Siiski ei ole antud teema puhul räägitud järgmistest asjaoludest.

M

Mis saab edasi?

is saab siis, kui Eesti loo-

ca 75 000 euro suurune hüvitis

võimalik kaaluda nii selle maksmist

bub hüvitise maksmisest

hääbub veelgi ning viimased sendid

riigieelarvest (sarnaselt juba toimiva

filmi- ja muusikateoste autoritele?

laekuvad koos viimaste CD- ja DVD-

paljundushüvitisega) kui otsida jär-

Enne kui valida hüvitamise mudel

Sellisel juhul tuleb Eestil üle vaadata

toorikute maaletoomisega. Nimelt

jekordset võimalust salvestuskand-

(seda eeldusel, et vaba kasutus

autoriõiguse seaduse muusika ja

on tänases süsteemis tasu määr

jate ja -seadmete hulgast. Viimasel

jääb), tuleks hinnata, milline on

filmide kopeerimise vaba kasutuse

kehtestatud

(kauba

juhul saab valida ka mahupõhise või

kahju, mida muusika- ja filmitööstus

reeglid. Nimelt peavad EL liikmes-

maaletoomise väärtusest 3% ja 8%)

seadusega kehtestatud kindla tasu,

vaba kasutuse tõttu saab. Selle

riigid tagama autoriõiguse oma-

ning kaupade nimekiri on valitsuse

mida kohaldatakse teatud kaupade

jaoks tuleks kõigepealt välja selgi-

jatele ainuõiguse lubada ja keelata

otsustada. Sellise olukorraga ei lepi

maaletoomisel. Sisuliselt tähendaks

tada, mis on need tehnilised viisid,

teoste kopeerimine. Juhul kui liikmes-

ilmselgelt muusika- ja filmiteoste

riik seda ainuõigust piirab, tuleb see

autorid ning õigust minnakse otsima

hüvitada ka autoriõiguste omajatele.

kohtusüsteemist. Kodanikku ja et-

seadusega

tevõtjat selline vaidlus otseselt ei Eesti on juba 1992. aastal otsus-

mõjuta, kuid riik saaks endale kaela

tanud, et isiklikuks tarbeks võib ko-

mitmeaastase kohtusaaga, mille

peerida raamatuid, filme, muusikat

kulud ületaksid oluliselt tänast ko-

jt teoseid. Niisuguse kopeerimise

gutavat tasu.

eelduseks on asjaolu, et see peab toimuma õiguspärasest allikast (st

Tänaseks on selge, et autoriõiguse

ei laiene torrentile jms piraatkoo-

omajatele, maaletoojatele ja tarbi-

piate failivahetusele). Seega võib

jatele sobivat salvestusseadmete ja

Eesti loobuda hüvitise maksmisest,

-kandjate nimekirja ei ole võimalik

kuid samaaegselt tuleks keelata ka

koostada. Seetõttu antud eelnõu me-

filmidest ja muusikast koopiate

netlemisest sellisel kujul loobutakse.

kuidas Eestis tehakse vaba kasu-

Tänaseks on selge, et autoriõiguse omajatele, maaletoojatele ja tarbijatele sobivat salvestusseadmete ja -kandjate nimekirja ei ole võimalik koostada.

Seetõttu antud eelnõu menetlemisest sellisel kujul loobutakse.

tuse alusel koopiad filmidest ja muusikast. Seejärel saab hinnata, mis on sellise kasutuse tõttu saamata jäänud tulu muusika- ja filmitööstusele. Juhul kui metoodika ja vastav summa kalendriaastas on teada, saab edasi minna hüvitamise mudeli valikutega.

see, võrreldes tänase süsteemiga,

tegemine isiklikuks otstarbeks. Paigutades taolise õigusliku mudeli

Arvestades, et täna on õhus ka vaid-

kõrgemat tasu vähematele kau-

tavaellu, tähendaks see tõenäoliselt,

lus selle üle, kas tasuga koormatud

padele. Niisuguse mudeli kahjuks

1 Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006.

et niigi esinduslik „õiglaste” piraa-

seadmete loetelu peab olema sar-

räägib aga, et täna on väga keeru-

aasta määruse nr 14 „Audiovisuaalse

tide nimekiri saaks olulist täiendust.

naselt maksude ja koormistega

line valida välja nn patuoinast, mil-

Ilmselt ei ole see riigi ega tema ko-

sätestatud seaduses (sellise mär-

lelt tasu koguda, sest tehnoloogia

seerimiseks tasu maksmise kord,

danike huvides.

kuse on teinud ka Eesti Kaubandus-

muutub kiiresti ning täna turul olev

salvestusseadmete ja -kandjate

Tööstuskoda), teeb Kultuuriminis-

kaup ei pruugi paari aasta pärast

loetelu ning muusika- ja filmikultuuri

Mis saab siis, kui jätta Vabariigi

teerium ettepaneku muuta autori-

enam sellises mahus saadaval olla

arendamiseks ning koolitus- ja

Valitsuse 17. jaanuari 2006. a mää-

õiguse seadust selliselt, et vaada-

(nt CD- või DVD-toorikud). Niisiis

ruse nr 14 kaupade nimekiri muut-

takse üle hüvitamise maksmise

ei pruugi selline mudel olla kuigi

mata? Ilmselt juhtub see, et tänane

põhimõtted. Hüvitamise puhul on

kestvuslik.

teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompen-

teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord” muutmine eelnõu.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Euroopa uudised

9

Äriühingust ja selle juhtimisest Euroopa Komisjon on üllitanud, konsulteerinud ja vastusedki saanud teemal „Roheline raamat – Äriühingu üldjuhtimise ELi raamistik”. Üheks arvamuse andjaks oli ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK). (Mõni aeg tagasi tegeles EL analoogilise, aga mõnevõrra kitsama teemaga: Roheline raamat „Äriühingute üldjuhtimine finantsasutustes ja tasustamispoliitika”. Ka selle kohta andis EMSK arvamuse ja seda tutvustasin samuti Teataja vahendusel). Enne kui asun Äriühingu üldjuhtimise ELi raamistiku kohta antud EMSK arvamuse Reet Teder Kaubanduskoja esindaja EMSKs

Õ

tutvustamise juurde, tasub alustada kaugemalt ja mõne sõnaga puudutada ka seda, kuidas ja mis põhjustel on kujunenud erinevad äriühingu juhtimismudelid.

igusaktid, traditsioonid, äri-

nõustavad ja esindavad osanikke

börsiettevõtetest

ei

on välismaiste (peamiselt Briti ja

juhtimise tavad ja aktsionä-

ettevõtete juhtimisorganites. Ette-

oleks või et Suurbritannias ei oleks

Ameerika) institutsiooniliste inves-

ride käitumisviisid on riigiti erinevad.

võtete kontrolli välimist turgu peaae-

ühele isikule kuuluvat äriühingut.

torite (pensionifondide, investeeri-

Lihtsustatult öeldes on riigid oma

gu ei ole suurte holding-firmade ja

Lisaks sellele, majandus areneb ja

mis- ja riskifondide) järjest tuntavam

regulatsioonide tegemisel lähtunud

ristosaluse tõttu. Juhtkonna otsus-

elu muutub. Alates 1990ndate aas-

kohalolu Euroopa valuutaturgudel.

mitte abstraktsest õiguse puhtuse

tamisprotsessi toetab osanike otse-

tate keskpaigast on just nn germaa-

Sellised investorid pooldavad väga

teooriast, vaid pragmaatlistest regu-

ne mõju kahetasandilise juhtimis-

ni ja romaani mudelid läbi teinud

aktsionäride vara väärtuse maksi-

leerimist vajavatest asjaoludest.

süsteemi kaudu, kus lisaks aktsionä-

suuri muutusi. Suured erapangad ja

mumini viimist ja avaldavad lisa-

Sellest üks olulisemaid on — kuidas

ridele on esindatud ka sidusrühmad.

suured tippettevõtted on loobunud

survet äriühingu üldjuhtimise tra-

mas pidades võime rääkida kolmest

Nende kahe äärmusliku mudeli

erinevast mudelist.

vahel, kuid siiski lähemal viimasele,

Kasvav konkurents tooteturgudel loob Euroopa ettevõtetele stiimulid, et omandada piisavat suurust ja mõju turul — peamiselt tänu välistele kasvustrateegiatele ja lihtaktsiate vahetustehingute strateegiatele.

aktsiaseltse

ditsioonilistele mudelitele Euroopas,

raha äriühingusse tuleb. Seda sil-

on äriühingute üldjuhtimise romaani Äriühingute üldjuhtimise Briti süs-

mudel. Sel on mõlema mudeliga

teemi iseloomustab „aktsionäri vara

ühiseid jooni, kuid erinevusteks on

suurendamise” (shareholder value)

riigi tähtis roll ja suured osad pere-

spetsiifiline kontseptsioon, kusjuu-

kondade omandis.

res väärtpaberiturg etendab olulist rolli ettevõtete rahastamisel ja nen-

Mudelite erisusi arvestades on ker-

de kontrollimisel väljastpoolt. Ette-

gem mõista, miks Briti süsteemis

võtetel on ühetasandiline juhtimis-

soovitakse nii väga seada sisse eri-

süsteem ja tavaliselt väga madal

nevaid äriühingu väliseid kontrollor-

omanike kontsentratsioon.

ganeid, ükskõik, kuidas neid nime-

et nihutada rõhuasetust sidusrühmade huvidelt osanike lühiajalistele huvidele (st kiire(ma)le kasumi saamisele).

Ja nüüd siis asub EK asja kallale.

Selle Rohelise raamatuga soovib EK parandada äriühingute üldjuhtimist Euroopa Liidus, optimeerides õigusaktide süsteemi ja nn pehmet õigust.

Selles esitatakse 25 küsimust, mis on jagatud kolme jao vahel ja puudutavad direktorite nõukogu koosseisu ja tööd, aktsionäride rolli ja

tatakse, või vähemalt äriühingust sõlüldjuhtimise

tumatuid isikuid äriühingu erine-

tihedatest panga ja ettevõtte vahe-

„täida või selgita” lähenemisviisi ra-

„germaani mudeli” puhul nähakse

vatesse nõukogudesse. Loogiline —

listest suhetest. Paralleelselt pan-

kendamist.

ettevõtet eri osalejate (kellest kõigil

nad peaksid silma peal hoidma

kade ja ettevõtete vaheliste suhete

on firma tegevuses oma „huvid”)

äriühingusse väljast tulnud isikute

taandumisega omandavad aktsia-

EMSK hinnangul jätab Euroopa Ko-

partnerlusena. Lisaks osanike vara

rahal ja selle liikumisel. Samuti on

turud ettevõtete rahastamisel järjest

misjon aga arvestamata Euroopas

väärtuse maksimumini viimisele on

siis arusaadav näiteks Prantsuse

tähtsama rolli. Kasvav konkurents

toimivate süsteemide mitmekesi-

firmadel laiem valik strateegilisi

äriühingu, kus peamine raha on ühe

tooteturgudel loob Euroopa ette-

suse. Näiteks, kasutades mõistet

eesmärke. Ettevõtete rahastamise

perekonna käes, pahameel mingi-

võtetele stiimulid, et omandada pii-

„direktorite nõukogu” võib see tähen-

juures on pangad palju olulisem

suguse välise kontrolli sissesuru-

savat suurust ja mõju turul —

dada ühel juhul kõrgemat juhtimis-

allikas kui kapitaliturud. Väga sageli

mise ja väliste vaatlejate vastu. See

peamiselt tänu välistele kasvustra-

organit, teisel juhul järelevalveor-

omavad pangad suurt osa kapi-

lihtsustatud skeem ei tähenda, et

teegiatele ja lihtaktsiate vahetuste-

ganit. Komisjon peaks võtma roh-

talist, osutavad finantsteenuseid,

Prantsusmaal laia omanikeringiga

hingute strateegiatele. Tähtis aspekt

kem arvesse ühe- ja kahetasandilise

Samas

äriühingute

10

Euroopa uudised

juhtimise eripärasusi alates mõistete täpsustamisest. EMSK palub

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Euroopa uudised

komisjonil eelkõige silmas pidada, et äriühingu üldjuhtimise põhieesmärk on tagada äriühingu elujõulisus ja edenemine jätkusuutlikul moel. Äriühingu üldjuhtimise paketi muudatusi

kavandades

kutsub

EMSK komisjoni üles viima läbi põhjalikku mõjuhindamist tekkivate ku-

Euroblogis avaldati kommentaar Eesti majanduskasvu väljavaadetest

lude ning vajaminevate inimres-

on andnud teatava konkurentsi-

teenuste kättesaadavuse suuren-

eelise kriisist taastumisel. Majan-

damisel, tervise edendamisel ja hai-

duskasv on muutunud laiapõh-

guste ennetamisel ning kodanike

jalisemaks, sest algselt ainult

kaitsel piiriüleste terviseohtude eest.

ekspordil põhinev taastumine on alates 2010. aasta teisest poolest

Tarbijakaitseprogramm toetab eel-

leidnud tuge ka sisenõudlusest.

seisvatel aastatel ELi tarbijapo-

sursside ja õiguslike reformide

Euroblogis avaldati Euroopa Ko-

osas, et edaspidised ettepanekud

misjoni majandus- ja rahanduse

Artikli täisteks on aadressil

bijad ühtse turu keskmesse ning

oleksid realistlikud. Lisaks märgib

peadirektoraadi analüüs. Selle ko-

blogs.ec.europa.eu/estonia/

anda neile võimalus osaleda turul

EMSK, et tulevastes õigusakti ette-

haselt on Euroopa Liidu majan-

euroopa-majanduskasvu-jarsk-

aktiivselt ja panna turg enda heaks

panekutes tuleb luua tasakaal

duse taastumine peatunud. Järsult

aeglustumine-ohustab-eesti-

tööle, suurendades tulemusliku

õigusaktide ja nn pehme õiguse,

halvenenud kindlustunne mõjutab

majanduse-arengut

turujärelevalve

sealhulgas soovituste ja äriühingu

investeeringuid ja tarbimist, nõr-

ohutust, parandades tarbijate in-

üldjuhtimise eeskirjade vahel.

genev maailmamajanduse kasv

formeeritust, haritust ja teadlikkust

pärsib eksporti ning fiskaalne kon-

liitikat. Selle eesmärk on tuua tar-

Euroopa Komisjon avalikustab uue ambitsioonika tervishoiu- ja tarbijakaitseprogrammi

kaudu

toodete

oma õigustest, konsolideerides

Lõpetuseks aga toon ära ühe Ro-

solideerimine vähendab sisenõud-

helise raamatu küsimuse ja EMSK

luse panust. EL27 majanduskasv

vastuse sellele. „Küsimus 13. Palun

pidurdub 1,6%lt käesoleval aastal

osutage mis tahes kehtivatele ELi

0,6%ni aastal 2012. Omaette küsi-

õigusnormidele, mis Teie arvates

mus on, kas see pidurdamine on

võivad soodustada investorite hul-

lühi- või pikemaajaline. Kuigi riskid

gas ebasobivat lühiajalist lähene-

ja ebamäärasus on suured, on ko-

misviisi ning soovitage, kuidas võiks

misjoni prognoosi kohaselt oodata

Euroopa Komisjon võttis vastu uue

teerida tervishoidu ja tarbijakait-

neid eeskirju muuta, et vältida sellist

kasvu aeglast taastumist 2013.

tervishoiuprogrammi ja tarbijakait-

sesse. Praegused programmid

käitumist.”

aastal. Seda eeldusel, et prae-

seprogrammi ettepanekud, mille

kestavad 2013. aasta lõpuni.

gused maailma eri nurkades kas-

eesmärk on aidata kaasa sellele,

„Kapitaliturge on põhjalikult muut-

vu elavdamiseks tehtavad majan-

et Euroopa kodanikud oleksid ter-

Uus tervishoiuprogramm ja uus

nud uute investorite, näiteks riski-

duspoliitilised meetmed kannavad

ved, aktiivsed, informeeritud ja

tarbijakaitseprogramm on osa ELi

fondide saabumine ja varahaldurite

positiivset vilja.

mõjukad ning suudaksid anda

2014.–2020. aastaks ette nähtud

oma panuse majanduskasvu.

finantsprioriteetidest (ELi mitme-

motivatsioonistruktuuri mõju. Kehti-

tarbijaõigusi ja õiguste jõustamist piiriülestel juhtudel.

Uued programmid lähtuvad praegusest tervishoiu- ja tarbijakaitseprogrammist, mis annavad liikmesriikidele hea võimaluse inves-

vad Euroopa õigusaktid ühinemiste

Eesti majanduskasv ulatub prog-

ja ülevõtmiste valdkonnas ei takista

noosi kohaselt 2011. aastal 8

Uued programmid katavad ajava-

Euroopa Komisjon kuulutas välja

vaenulike ülevõtmispakkumiste te-

protsendini, mis on kõrgem kui

hemiku 2014–2020. Programmi

juunikuus.

gemist, mille ainus eesmärk on

kevadel prognoositud. Nõrgenev

„Tervis majanduskasvu tegurina”

suurendada lühiajalisi aktsiahindu

välisnõudlus

Eesti

eelarve on 446 miljonit eurot ja tar-

Lisateavet aastate 2014–2020

osanike ja sidusrühmade pikaaja-

kasvuväljavaateid juba käesoleva

bijakaitseprogrammi eelarve 197

finantsraamistiku kohta saab

lise lisaväärtuse kahjuks. Seetõttu

aasta lõpus, mille toimel majan-

miljonit eurot.

veebilehelt bit.ly/rohG8H

tuleks seda vastavalt muuta. EMSK

duskasv pidurdub 2012. aastal

leiab, et teabe avaldamine on tõ-

3,2 protsendini. Eesti majandus

Programmi „Tervis majanduskasvu

husam, kui see toimub kahepool-

on näidanud üles paindlikkust

tegurina” eesmärk on toetada ja

selt. Kuna ELi börsil noteeritud

buumiajal tekkinud tasakaalus-

täiendada liikmesriikide tegevust

ettevõtted alluvad arvukatele säte-

tamatuste vähendamisel ja krii-

innovaatiliste ja jätkusuutlike tervis-

Teave aastate 2008–2013

tele, mis kohustavad neid avaldama

siga toimetulekul, mis koos tu-

hoiusüsteemide väljaarendamisel,

tarbijakaitseprogrammi kohta:

õigeaegselt reguleeritud, hinna-

geva seotusega Põhjamaadega

kodanikele ohutumate tervishoiu-

bit.ly/unxNwq

tundlikku ja siseteavet, siis oleks kasulik, kui institutsioonilised investorid oleksid samuti allutatud siduvatele nõuetele oma investeerimispoliitika avaldamise kohta.”

halvendab

aastasest finantsraamistikust), mille

Teave aastate 2008–2013 tervishoiuprogrammi „Üheskoos tervise nimel” kohta bit.ly/rZch0a

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Sigaretitootjad peavad järgima suuremat ohutust tagavaid standardeid Järelevalveta jäetud sigaretid on

Majanduskasvu edendamiseks soovitab Euroopa Komisjon väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel seada siht maailmaturule

traagiliselt lõppenud tuleõnnetuste

Euroopa uudised

Lisateavet leiab järgmistelt aadressidelt: • ec.europa.eu/enterprise/ policies/sme/market-access/ internationalisation/index_en.htm • europa.eu/rapid/pressReleases Action.do?reference=MEMO

Euroopa Komisjon teatas teisipäe-

=0&language=EN&gui

val, et plaanib luua võrgustiku, mille eesmärk on toetada naisettevõtjaid

üks peamisi põhjusi Euroopas. On

Euroopa Komisjon soovitab Eu-

tõendeid, et isekustuvate sigarettide

roopa väikese ja keskmise suuru-

kasutamine aitaks tulesurmasid

sega ettevõtetel (VKEd) majandus-

vähendada rohkem kui 40% võrra.

kriisi ületamiseks ning suurema ka-

Isekustuvad sigaretid on sellised,

sumi saamiseks kasutada ära või-

mis järelevalveta jätmise korral ise

malusi, mida pakuvad sellised

kustuvad ning seetõttu ei põhjusta

kiiresti arenevad turud nagu Hiina,

tõenäoliselt nii palju tulekahjusid.

India ja Venemaa või piirkonnad,

Sellist ohutusmeedet kasutatakse

nagu Kagu-Aasia ja Ladina-Amee-

juba mitmes maailma riigis (USAs,

rika, seisab komisjoni poolt aval-

Kanadas, Austraalias) ning ELis

datud teatises „Väike ettevõte, suu-

Euroopa Komisjon asutab Firenzes

Soomes alates 2010. aasta aprillist.

red ideed”.

Euroopa

ning jagada oskusteavet ja vahetada kogemusi.

Euroopa Komisjon loob meediapluralismi ja -vabaduse keskuse Ülikool-Instituudi

Euroopas on naiste osakaal füüsilisest isikust ettevõtjate seas ainult 34,4%. Selle suurendamiseks nõustavad edukad naisettevõtjad kaks kuni neli aastat tagasi ettevõtte loonud naisi. Nad annavad naistele

(EUI)

Robert Schumani nimelises süvaAlates 17. novembrist 2011 peavad

Vaid 13% Euroopa Liidu VKEdest

uuringute keskuses meediapluralis-

kõik Euroopas müüdavad sigaretid

tegutseb rahvusvaheliselt väljaspool

mi ja -vabaduse keskuse ning

vastama uutele eeskirjadele, et vä-

Euroopa Liidu kaubanduse, inves-

toetab seda 600 000 euroga. Kesku-

hendada sigaretist tekkinud tule-

teeringute või muude koostöö-

ses alustatakse professor Pier Luigi

kahjusid. Uutes standardites nõu-

vormide kaudu koos välismaiste

Parcu juhatusel tööd 2011. aasta

takse vähendatud süttivust, mille

partneritega. Seepärast püüab ko-

detsembris.

saavutamiseks tuleb kasutada siga-

misjon luua sidusama ja tulemus-

retipaberit, millel on kahes kohas

likuma Euroopa Liidu strateegia, et

Keskuses arendatakse välja uusi

paksemast paberist rõngas. Kui si-

toetada VKEsid rahvusvahelistel tur-

ideid mitmekesise ja vaba meedia

garet jäetakse järelevalveta, siis jõuab

gudel.

tagamiseks ning töötatakse selle arutelud

takistab hapniku juurdepääsu.

tevõtluse tugiteenuseid tugevdades

Euroopas.

meediapluralismi

üle

da ja arendada. Võrgustikus osaleb 170 juhendajat 17 Euroopa riigist.

Juhendajateks valitakse naisettevõtjad (või ka mehed), kes on vähemalt viis aastat edukalt omanud ja

kustest ning on valmis oma teadmisi ja oskusi vabatahtlikkuse alusel (st tasuta) jagama. Samuti peab neil olema võimalus juhendada vähemalt kahte ettevõtjat ning nendega vähemalt ühe aasta jooksul regulaarselt kohtuda.

ning olemasolevate ressursside, Lisainformatsioon on leitav

sealhulgas ettevõtlusvõrgustiku En-

Lisateavet saab Robert Schumani

aadressidelt:

terprise Europe Network koordi-

nimelises süvauuringute keskuse

• ec.europa.eu/consumers/

neerimist ja kasutamist parandades.

veebilehelt:

Seega oleks VKEdel parem juurde-

www.eui.eu/DepartmentsAnd

• ec.europa.eu/consumers/

pääs olulisemale teabele ja abile,

Centres/RobertSchumanCentre

safety/news/index_en.htm

kui nad üritavad siseneda uutele tur-

/Index.aspx ja Euroopa Ülikooli

policy/index_en.htm

ettevõtet äri olulises algetapis juhti-

juhtinud väikeettevõtet, on teadlikud

nimel, et muuta kvaliteetsemaks Seda on võimalik saavutada et-

• ec.europa.eu/health/tobacco/

konkreetseid nõuandeid, kuidas uut

naisettevõtjatele eriomastest ras-

seejärel sigaret kustub, sest rõngas

safety/prod_legis/index_en.htm

Euroopa Komisjon loob juhendajate võrgustiku naisettevõtjate toetamiseks

/11/765&format=HTML&aged Language=en

põlev tubakas üheni rõngastest ja

11

gudele ja otsida sobivaid kohalikke

Instituudi veebilehelt

partnereid.

www.eui.eu/Home.aspx

Lisateave on leitav aadressil ec.europa.eu/enterprise/ policies/sme/promotingentrepreneurship/women /index_en.htm

12

Innovatsiooniveerg

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Heast maastikuarhitektuurist võidavad kõik Maastikuarhitektuuri ei saa pidada enesestmõistetavaks, tõdesid oma ala tipptegijad novembris Tallinnas toimunud rahvusvahelisel maastikuarhitekuuri kongressil „Mind the Gap. Landscapes for a New Era”. Toome lugejani lühikokkuvõtte teemadest, mida kongressil arutleti.

Piret Potisepp Innovatsioonikeskusest InnoEurope

M

aastikuarhitektuuri

kollaseid lehti kandvad puud siia

erialade spetsialistidele nagu arhitek-

Näiteid on tuua lähemaltki. Paljud on

peetakse enesest-

sattusid. Tegelikult on ju selle taga

tid, sotsioloogid ja urbanistid. „Näi-

ehk kuulnud sellest, kuidas Kopen-

mõistetavaks, kuigi

maastikuarhitekti töö ja sellest peaks

teks seisame Suurbritannias hetkel

haagenis muudeti kesklinn autova-

tegelikkus on hoopis

nii avalikkust kui tellijaid teavitama.”

silmitsi tõdemusega, et mitmeid

baks ning see tõi kaasa piirkonnas

maastikke, millede planeerimisel ei

tegutsevate äride õitsengu ning

arvestatud paljude oluliste detailide-

rahulolevad linnakodanikud. Kui Jan

ga, on vaja nüüd muuta,” tõdes ta.

Gehl selle idee 50 aastat tagasi välja

vastupidine Heast maastikuarhitektuurist „Maastikuarhitektidel on lahendada

võidavad kõik

käis, peeti teda hulluks. Täna pee-

tõsine probleem — kasutusel on

takse teda geeniuseks.

palju termineid, mis tahes-tahtmata

„Viimasel ajal on üha enam räägitud

tekitavad segadust. Näiteks, maas-

„haige ehitise sündroomist” — ter-

tikuarhitekti elukutse alla mahuvad

visehäirest, mille põhjuseks on ini-

Kongressi üks peaesinejatest Mary

„Ei saa öelda, et Eestis maastiku-

nii maastikumanagerid, maastiku-

mese töö- või elukoht. Sisuliselt

Bowman USAst ütles: „Maastiku-

arhitektuurialaselt midagi ära tehtud

arhitektid, linnaplaneerijad, linna-

tähendab see, et hooned võivad

arhitektid peavad oma rolli ümber-

pole. Tallinna südames asuv Vaba-

kujundajad

haljastajad.

inimesed sõna otseses mõttes hai-

mõtestama. Kui hetkel on valda-

duse väljak, Pärnu rannapromenaad,

Seepärast juhtubki korduvalt, et

geks teha. Seega, me ei saa rää-

vaks, et maastikuarhitekt kaasa-

Maanteemuuseumi ala — need on

maastikuarhitektide roll läheb eri-

kida ainult kohtade-hoonete funkt-

takse projekti lõppfaasis, siis tege-

mõned näited. Loodan, et ka Eestis

nevate terminite vahel kaotsi. Kõige

sionaalsusest, vaid kogu keerukast

likult peaks protsess toimima vastu-

hakatakse mõistma, et nii nagu iga

enam peetakse maastikuarhitek-

keskkonnast, kus inimesed soovik-

pidi — esimene, kelle poole tellija

hoone vajab projekteerimist, vajab

tideks maastikukujundajaid, keda

sid töötada ja tunneksid end mu-

pöördub on maastikuarhitekt.”

ka iga maastik kujundamist. Või-

isiklikult nimetan „väliruumi huule-

gavalt seal elades. Just selliste

pulgaks” — need on inimesed, kes

komplekssete lahenduste väljatöö-

Bowman ise on sellega suurepä-

Salmistu, Eesti Maastikuarhitektide

on ruumi kujundamise protsessi

tamine on maastikuarhitekti igapäe-

raselt hakkama saanud, sest kong-

Liidu esimees.

kaasatud tõesti viimasel hetkel ning

vaseks tööks ja sellest võidavad

ressil esitles ta kuulajaskonnale

kes üldprotsessis mängivad vähe-

kõik kodanikud,” selgitas Thorne

hiljuti nii Singapuris kui Araabia

Eestis toimunud maastikuarhitek-

tähtsat rolli. Nad lisavadki natukene

maastikuarhitektide panust elukesk-

Ühendemiraatides elluviidud pro-

tuurialane tähtsündmus pani alguse

värvi lõplikule väljanägemisele,” sõ-

konna paremaks muutmisesse.

jekte. Nende tööde lähtepunktiks oli

Euroopa iga-aastastele kongresside

linlastele ja ka külalistele meeldiva

sarjale. Kolm päeva väldanud kong-

kui

ka

nastas ühe elukutsega seotud suu-

Häid näiteid on palju

davad sellest ju kõik,” ütles Sirle

rima väljakutse Nigel Thorne, Euroo-

„Pean tähtsaks rõhutada, et me ei

looduskeskkonna

kujundamine.

ressil esinesid maailmakuulsad oma

pa Maastikuarhitektide Föderatsioo-

räägiks vaid ikoonilistest ehitistest.

„Kui maastikuplaan sai valmis, oli

ala tipptegijad ning osalejaid saa-

ni (EFLA) president. „Maastikuarhi-

Maastikuarhitektidel lasub tohutu

alles seejärel järgnevaks sammuks

bus Tallinnasse Euroopast ja kauge-

tektuuri peetakse enesestmõiste-

vastutus ruumide loomisel. Kui ees-

ehitiste ja hoonete projekteerimine.

malt. Kongressi korraldas Eesti

tavaks. Nagu näiteks Tallinasse saa-

märgiks on ruumide loomine, muut-

Kusjuures paljud neist hoonetest

Maastikuarhitektide Liit ning rahas-

bumisel ütles hotelliadministraator,

mine ja kujundamine pikaajalises

said niimoodi maastikku kohal-

tasid Eesti Ettevõtluse Arendamise

et hetkel on Tallinnas kuldne sügis.

perspektiivis, on koostöö mööda-

datud, et neid on esmapilgul loo-

Sihtasutus, Kultuurkapital, Kultuuri-

Vean kihla, et seejuures ei mõelnud

pääsmatu.” Siinkohal viitas Nigel

dusest keeruline eraldad,” selgitas

ministeerium ning mitmed maine-

ta hetkekski, kuidas need kaunid

Thorne teistele linnaga tegelevate

Mary.

kad sponsorid.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Hariduspoliitika

13

Ettevõtlik õpe ja keskkonnaharidus — kas järjekordne moeröögatus või tänapäevakooli nurgakivi 22. novembril toimus Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse eestvedamisel Jõhvi Kont-

Tiia Randma

serdimajas Haridusfestival, mille raames toimus konverents, erinevad näidistunnid

Haridusnõunik

ja töötoad, ning messialal tutvustasid kõike seonduvat arvukad eksponendid.

H

programm

liku eluhoiaku kujundamine kooli-

Programm „Ettevõtlik kool” pakub

põnevaks koolijuhtide debatt „Ette-

pakkus kaasamõtlemise ja

tunnis ja tunnivälistes tegevustes.

õpetajatele tuge juhendmaterjalide,

võtlik õpe ja keskkonnaharidus —

-tegemise võimalusi nii õpetajatele

Programmi põhimõtted on koon-

koolituste ja koostööpartnerite leid-

kas järjekordne moeröögatus või

kui ka noortele. Osalejateks olid

datud nn „5 T” märksõnadesse:

misel. Kord aastas toimub ettevõt-

tänapäevakooli nurgakivi”.

õpetajad, koolijuhid ja õpilased val-

Teeme koos! — igaühel on en-

liku kooli konkurss, kus aasta-

davalt Ida-Virumaalt, aga ka kauge-

da valitud sobiv roll, mis on oma-

aastalt kasvab nii osalejate arv kui

Ehk pisut ootamatu oli aga, et ette-

malt. Samuti olid põnevaid esine-

vahel kokku lepitud, oskus teha

ka konkureerivate projektide tase.

võtlusõppe vajalikkuses ja ettevõt-

aridusfestivali

misi kuulamas mitmed vallajuhid ja teised omavalitsuste esindajad, aga ka koostööpartnerid ettevõtetest.

likkuse kujundamise olulisuses olid

koostööd Tunneme vastutust! — laps

Programmi tegemistest saad lähe-

teab, et iga valikuga kaasneb

malt lugeda aadressilt www.enter-

vastutus

prisingself.com

ühte meelt kõik koolijuhid.

Kaubanduskoda tutvustas Haridusfestivali messialal „Olen ettevõtlik!”

Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse (IVEK)

Tõeline elu! — loome seoseid

poolt 2005. aastal Šotimaa eesku-

reaalse eluga, kaasates õppe-

Ilmselt on programmi „Ettevõtlik kool”

kava materjale ja jagas õpetajatele

jul käivitatud ettevõtliku kooli pro-

töösse partnereid

poolt senitehtu edukuse näitaja ka

ettevõtlikkuse kompetentside pla-

gramm on ettevõtlikkuse pisikuga

Teeme ise! — teadmiste rak-

see, et käesoleva aasta Haridus-

katiteks kujundatud kirjeldusi. Pla-

nakatanud juba kümneid laste-

endamine praktikas — teeme

konverentsil osaleda soovijaid oli nii

katid on õpetajate seas nõutud

aedu ja koole Ida-Virumaal. Pro-

päris asju

palju, et kõik ära ei mahtunudki.

kaup — õpetajate hinnangul teevad

gramm on laienemas Tartu- ja

Tagasiside! — saame teadmise,

Huvilisi ja uudistajaid jätkus mes-

sellised „tööriistad” ettevõtlikkuse

Pärnumaale ning Lääne-Virumaale.

kas soovitud õpitulemus on saa-

sialale ja töötubadesse. Teiste sisu-

olemuse ja selle olulisuse mõistmise

Programmi eesmärgiks on ettevõt-

vutatud

kate esitluste reas kujunes oodatult

lihtsaks.

Haridusnõunik Tiia Randma tutvustab ettevõtlusõppe materjale Koja stendil.

14

Vastutustundlik ettevõtlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Tallinna ettevõtlusauhinnad 2011 kategooria „Lasteja noortesõbralik ettevõte” võitja AS Tallinna Vesi Intervjueeris:

Kaidi Talsen Toimetaja

T

allinna Ettevõtlusameti poolt

Miks te oma ettevõttega teete roh-

ülioluline. Pakume palju erinevaid

filiseks kui näiteks oma juhtimisos-

korraldatud Tallinna Ettevõt-

kem kui on tavaliselt kombeks? Mis

toetusi ja soodustusi. Pea iga kuu

kuste arendamiseks. Meie juhtkond

luspäeva raames tunnustati koha-

on ajendiks sellistele pingutustele?

toimub töötajatele suunatud ühis-

usub arenguprogrammide kasute-

likke ettevõtjaid ja ettevõtluse aren-

Kvaliteetse joogivee ja kanalisatsioo-

üritus, nendest viis on suured ja

gurisse nii järelkasvu kindlustamisel,

dajaid, teiste auhinnakategooriate

niteenuste pakkujana mõjutame ca

mõeldud kas kõigile töötajatele või

organisatsiooni toetamisel muuda-

seas andis Tallinna Spordi- ja Noor-

500 000 inimese elukvaliteeti ja meid

kogupereüritusena.

tustega kohanemisel kui ka tööta-

sooamet välja ka eriauhinna „Laste-

ümbritsevat keskkonda. Peame vas-

Meie personali tugevuseks ja samal

jate kõrge pühendumise hoidmisel.

ja noortesõbralik ettevõte”, mille päl-

tutustundlikku tegutsemist oma ko-

ajal ka nõrkuseks on pikk tööstaaž

Otsese rahalise toetusena aitame

vis AS Tallinna Vesi.

huseks ning teeme enamat kui Eesti

ning kõrge keskmine vanus. Oskus-

oma töötajatel finantseerida õpin-

ja Euroopa seadused meid kohus-

teabe säilitamine ning uue tootmis-

guid tasemeõppes.

tavad.

spetsialistide põlvkonna kasvata-

Tundub, et ka meie tasustamise ja

Kaubanduskoda tunnustab vastu-

mine on peamiseks prioriteediks.

tunnustamise süsteem on üsna eri-

võitjat ja avaldab seetõttu intervjuu

Milliseid täiendavaid kõigile tööta-

Alates 2008. aastast oleme käivi-

nev sellest, mida enamikes Eesti et-

AS-iga Tallinna Vesi. Küsimustele

jatele mõeldud võimalusi ja toetusi

tanud nii juhtidele kui spetsialistidele

tevõtetes kasutatakse. Näiteks see,

vastasid Jane Libe (keskkonna-

teie ettevõttel on?

pikaajalised arenguprogrammid, et

et iga töötaja aastaeesmärgid on

hariduse spetsialist) ja Estel Pukk

Meie jaoks on töötajate heaolu, pro-

iga töötaja, kel soov ja valmisolek,

seotud nii ettevõtte, osakonna kui ka

(korporatiivteenuste juht).

fessionaalne areng ning hea tervis

saaks võimaluse nii erialaspetsii-

individuaalsete tulemustega ning

tustundlikku ettevõtlust ning õnnitleb

AS-i Tallinna Vesi juhatuse esimees Ian Plenderleith räägib Tallinna rahvusvahelises lasteaias veesäästlikkusest.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Vastutustundlik ettevõtlus

15

tulemustasu suurus sõltub nii ees-

võtte personalist. Passiivsetest viri-

Ettevõte on Eesti Keskkonnajuhti-

Meie strateegiliseks eesmärgiks on

märkide täitmise protsendist kui ka

sejatest on saanud aktiivsed tegut-

mise Assotsiatsiooni (EKJA) asuta-

kasutada ressursse efektiivselt ja

töötaja käitumisest ning ettevõtte

sejad, kelle eesmärgiks on teha

jaliige ja osaleb ühingu juhatuse

säästlikult, s.h panustada ka kogu-

väärtuste järgimisest. Samuti on

rohkem, paremini ja säästlikumalt

töös. EKJA ühendab keskkonna-

konna arengusse. Ettevõtte toetus-

töötaja professionaalne areng seo-

kui varem. Erinevate osakondade ja

tegevusest huvituvaid ettevõtteid ja

põhimõtted jagunevad kolme vald-

tud otseselt tasustamise ja tunnus-

ametikohtade inimeste koostöös on

organisatsioone, et edendada kesk-

konda: rohelisem ja sportlikum

tamise süsteemiga. Mida paremad

paranenud nii projektide kvaliteet,

konnajuhtimist Eestis. Eesti Vee-

elukeskkond; rohkem keskkonna-

on töötaja tulemused, seda parem

sihtgrupi rahulolu kui hoitud olulisel

ettevõtjate Liidu (EVEL) liikmena on

teadlikke inimesi ning toetus ja

on tema töötasu ning lisatasud ning

määral kokku ressursse. Infovahe-

ettevõte organiseerinud mitmeid

tähelepanu abivajajatele.

samuti võimalused teha ettevõtte-

tus erinevate majade ja üksuste töö-

sisest karjääri, osaleda koolitustel

tajate vahel on paranenud. Spetsia-

ning lüüa kaasa üle-ettevõtteliste

listide seast selgusid tugeva liidri-

projektide teostamisel.

võimega inimesed, kellest näiteks üks noormees on paari aastaga

Igas valdkonnas on meil hulk tege-

Võimaldame oma töötajale ühe vaba tööpäeva juhul kui ta soovib mõnest heategevusprojektist osa võtta.

vusi, millest osa teeme aastast aastasse ning osad on ühekordsed projektid. Teeme näiteks palju teavitus- ja koostööd eri vanusegruppidega alates lasteaialastest kuni

Palun kirjeldage huvitavamaid

kasvanud dispetšeri ametikohalt

töötajatele suunatud ja nende

tippjuhtkonna liikmeks.

poolt positiivseimalt vastu võetud

Oleme teinud ka väiksemaid asju,

algatusi, tegevusi.

mis on saanud positiivse vastukaja.

Konkurentsitult populaarseim on

Näiteks igale töötajal on võimalus

meie vabatahtlik projektijuhtimise

esitada oma ideid keskkonna, kvali-

vee- ja kanalisatsiooniteenustega

vaüritustel ning kasvumulda Tallinna

koolitusprogramm. Aastaid tagasi

teedi ja töökeskkonna parandami-

seotud seminare ning koolituspro-

tänavate haljastamiseks. Neid tege-

olime olukorras, kus osakondade-

seks „Heade ideede panka”. Kõiki

gramme teistele EVELi liikmetele.

vusi on väga palju!

vaheline koostöö, töötajate rahulolu

ideid hinnatakse üks kord kvartalis

Ettevõte teeb koostööd mittetulun-

koolitus- ja arenguvõimalustega,

töökeskkonnanõukogu poolt. Posi-

dusorganisatsioonidega, kelle ees-

Kas teie ettevõtte tegevus, tee-

ühisürituste kvaliteet, masust tule-

tiivse hinnangu saanud ideed viiak-

märgiks on keskkonnahoid ning

nused ja tooted on viidud võima-

nev surve kuludele jmt tekitasid

se ellu ning ideede autorid saavad

vastutustundliku ettevõtluse eden-

likult keskkonnasõbralikule tase-

kokku portsu probleeme. Ühe idee-

tunnustuse. Samuti on töötajatel

damine, näiteks Ökokratt, MTÜ

mele?

na kiitis juhtkond heaks projektijuh-

võimalus kaasa rääkida töökesk-

Ökomeedia, CSR Foorum jne.

Parendamaks klientide rahulolu ja

timise koolitusprogrammi, milles

konna küsimustes näiteks osaledes

võisid osaleda soovi korral kõik töö-

loovtööde konkursil või parimate

Kas teie ettevõtte töötajad on

likkust on ettevõttes rakendatud

tajad. Programmi sisuks oli projekti-

tööohutuslausete välja selgitamisel.

osalenud vabatahtlikena mingite

kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüs-

kogukonna või ühiskonna prob-

teem. Oluline on ka hädaolukor-

juhtimise alane koolitus ning kohus-

doktorantideni (Õunakese lasteaed, TTÜ, Kopli Ametikool jpm); toetame Mikk Pahapilli teel olümpiale, pakume puhast joogivett spordi- ja rah-

keskkonnaalase tegevuse tulemus-

tus vähemalt ühe ettevõttesisese või

Kas teete koostööd kodanike-

leemide lahendamisel?

dade ennetamine ning keskkonna-

-välise projekti teostamisel kaasa

ühendustega, ühisprojekte koha-

Ettevõte soosib väga vabatahtlikku

teadlikkuse suurendamine. Oma

liku omavalitsusega?

tegevust. Välja on kujunenud nii et-

tegevusvaldkonna vajadustest ja

Meie jaoks on juba aastaid olnud

tevõttesisene vabatahtlik tegevus

suurima mõjuga keskkonnariskidest

ülioluline teha koostööd kõigi asja-

kui ka väljapoole suunatud heateo

lähtuvalt on looduskeskkonnatege-

omaste keskkonnaorganisatsioo-

projektid. Võimaldame oma tööta-

vused ettevõttes põhjalikult läbi-

nide ning -asutustega. Traditsioo-

jale ühe vaba tööpäeva juhul kui ta

mõeldud ja süsteemselt tegeletakse

niks on kujunenud koostöö linna-

soovib mõnest heategevusprojektist

tulemuste parendamisega. Paneme

osavalitsustega,

Tänu projektijuhtide koolitusprogrammile on spetsialistide seast selgunud tugeva liidrivõimega inimesed, nt üks noormes on paari aastaga tõusnud dispetšeri ametikohalt tippjuhtkonna liikmeks.

käivad

osa võtta (nt koristustalgud, puudust

olulist rõhku ka nii avalikkuse kui

meie töötajad korteriühistutele suu-

kannatavatele toidu komplekteeri-

oma töötajate keskkonnateadlik-

natud infoüritustel, et rääkida kesk-

mine, puuetega lastega piparkoogi

kuse edendamisse. Peamised kesk-

konnahoidu ning spetsiifilisematel

küpsetamine, koolis/lasteaias tun-

konnaküsimused meie ettevõttes on

ettevõtte

näiteks

dide ja tegevuste läbiviimine jms).

heitvee kvaliteet, jäätmekäitlus, vee-

teemadel.

Seoses Euroopa vabatahtliku tege-

ressursi ja ka muude ressursside,

AS Tallinna Vesi tütarettevõte Water-

vuse aastaga osaleb AS Tallinna

nagu elekter ja kemikaalid, kasutus.

com OÜ on suure tähelepanu alla

Vesi Siseministeeriumi eestveda-

Keskkonnaküsimused on tihedalt

lüüa, et lisaks teooriale ka praktiline

võtnud ka naabervallad, tehes koos-

misel ka 2011. a vabatahtliku tege-

seotud elukvaliteedi ning elanike ter-

kogemus omandada. Huvi oli ooda-

tööd erinevate sidusrühmadega,

vuse pilootprogrammis.

vise teemaga, olulisim on tagada

tust kordades suurem. Tänaseks on

osaledes mitmetel aruteludel ja üri-

programmis osalenud 45 töötajat

tustel (nt Eesti valdade ja linnade

Kui teie ettevõte tegeleb sponsor-

hädaolukordi.

ning projektide teostamisse kaud-

päev jne). Toetame linna haljastust

lusega, siis keda/mida sponso-

Ettevõte täidab kõiki vee-erikasutus-

selt kaasatud enam kui 20% ette-

tasuta kasvumullaga jmt.

reerite?

lubade tingimusi ja tegelikult kasu-

tegevust

puudutavatel

teenuse olemasolu 24/7 ning vältida

16

Juhtimisveerg

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

tatud veekogus on väiksem kui lu-

Iga Eesti naine peaks vähemalt korra haaremis käima

batud. Veel üks oluline veekasutuse aspekt on vähendada veekadusid veevõrgus, mis on siiani ettevõttes ka õnnestunud.

Kas teie ettevõte on kavandanud oma keskkonnamõjude heastamiseks või loodushoiu huvides sponsorlusprojekte või algatanud tegevusi?

Ettevõte toetab ressursside säästlikku kasutust läbi teadlikkuse tõusu ning investeeringute. Korraldatud on mitmeid kampaaniaid nii vee

Taivo Paju Juhtimisajakirja Director peatoimetaja

säästmise, reovee puhastamise kui ka kraanivee kvaliteedi osas (www.jookraanivett.eu).

Ma

mõtlen seda tõsiselt.

Just siin ongi peidus põhjus, miks

neile tubli laksu enesekindlust —

Naised,

unustage

Eesti naised peaks kohustuslikus

just selle, mille paljud emad on

raames toetatakse ehituse ja kesk-

Marmasis, Antalia ja teised Türgi

korras haaremit külastama: ehk

andmata jätnud.

konnatehnika interdistsiplinaarset

kuurordid! Käige ära hoopis kuul-

see paneks neid mõtlema, kui hal-

doktorikooli ettevõtte oskusteabe

sas Topkapi palees Istanbulis.

vasti nad end tööl eksponeerivad,

See projekt oleks pikaajaline, rää-

ning juurdepääsu võimaldamisega

Saate oma silmaga näha, milline

rikkudes nii ise ära oma karjääri.

kida tuleks vähemalt kolmel korral:

ettevõtte ressurssidele. Ümarlau-

üks tõeline sultani haarem välja

Nagu näitab Institute of Leader-

teises-kolmandas klassis, et teki-

dade ja seminaridega püütakse

näeb.

ship & Managementi uuring, saab

tada tüdrukutes tööga seotud

naiste karjäärile takistuseks just

unistused. Teist korda gümnaasiu-

Oleme sõlminud koostöömemorandumi TTÜ Doktorikooliga, mille

leida lahendusi, kuidas muuta veelgi efektiivsemaks näiteks lekete

Arvamus, et haarem oli vaid sultani

liigne tagasihoidlikkus ja ebakind-

mis ning kolmandat korda ülikoo-

tuvastamine, reoveepuhastamine

jaoks seksodroom, on ääretult

lus. Hirm, et ma ei saa oma tööga

lis, et mehelemineku tuhinas nai-

jms.

piiratud. Paradoksaalselt oli just

hakkama, on omane just naistele.

sed juttu ära ei unustaks. Uskuge,

Eelmisel aastal viisime ettevõtte

haarem koht, kus naised said teha

Meeste enesekindlus voolab suisa

kümnekonna aasta pärast oleks

Ülemiste Veepuhastusjaamas läbi

impeeriumi kõige säravama kar-

kõrvadest välja, aga näiteks naisi,

tulemus käes. Siis ei pääseks nõr-

erinevaid katselisi uuringud puhas-

jääri. Nagu kuulus konkubiin Roxe-

kes julgeksid küsida ametikõrgen-

gad meesjuhid enam ametisse

tusprotsessi täiustamiseks tulevi-

lana, kes sai hakkama millegi

dust ka juhul, kui nad tingimustele

pelgalt seepärast, et neist andeka-

kus. Uuriti orgaanilise aine vähen-

ennekuulmatuga, pannes sultani

ei vasta, on vaid 14%.

mad ja tublimad naised ise kõrvale

damise võimalusi puhastusprotses-

endaga abielluma. Roxelana mõ-

sis. Toorveetöötluse osas osutus

jutas osava poliitikuna terve riigi

Nii et Eesti naiste karjäärituses on

sobivaks

elu-olu ning kõige tipuks aitas

mõttetu süüdistada mehi. Esiteks

Aga mis siis nonde meestega te-

troonile oma poja.

on see vale, teiseks ebakonstruk-

ha, kes enam löögile ei pääse? Ei

tiivne. Pakun olukorra parandami-

tea. Ilmselt tuleks siis nende tur-

Üks hea võimalus keskkonnale te-

Tõsi, algus oli noortel ilusatel tüd-

seks välja ühe tõhusa riikliku

gutamiseks ka üks projekt käima

kitatava kahju vähendamiseks on

rukutel, kes kõik olid teisest riigist

projekti, millega peaks kiirelt alus-

panna.

näiteks rohelise energia kasuta-

vanematelt röövitud või ostetud,

tama. Meil on õnneks särava kar-

mine. Meie ettevõtte puhul tähen-

haaremis trööstitu. Nad pidid

jääriga naisi omajagu — kohe tulid

dab see eelkõige reoveepuhas-

alustama türgi keele ja kommete

pähe Siiri Oviir, Kersti Kaljulaid,

tuses reoveesette kääritamise tule-

ning kaunite kunstide õppimisest,

Signe Kivi ja Tiiu Aro avalikust sek-

musel tekkiva biogaasi maksimaal-

seejärel alustasid aga tööd pi-

torist, äripoolelt Piret Minn Sadolin-

set kasutamist teistes tööprotses-

gem teenrite kui konkubiinidena.

ist, Riina Varts Eesti Energiast,

sides, kuid samal ajal püütakse

Mõned neist suutsid olukorra-

Sirje Potisepp Toiduliidust... neid

leida muid keskkonnasõbralikke la-

ga kohaneda ning tõusta juht-

on muidugi kõvasti rohkem. Need

hendusi.

positsioonile haaremi organisat-

naised tuleks meelitada rääkima

Tööd keskkonnamõjude heasta-

sioonis või siis jääda mitmesaja

oma tööst ja elust Eesti koolitüd-

miseks või loodushoiu huvides teeb

konkubiini hulgas silma sultanile

rukutele, kes on laululavale kokku

ettevõtte järjepidevalt.

endale.

kogutud. See inspireerib ja annab

magnetioonvahetuse

põhimõttel töötav protsess, mida nimetatakse MIEX süsteemiks.

astuvad.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Tagasivaade

17

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jätkab aktiivset koostööd metallija masinatööstussektoriga Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldas novembris kaks koolitust metalli- ja masinatööstusettevõtetele — 3. novembril toimus Jõhvis venekeelne seminar „Kuidas tõsta efektiivsust tootmisettevõttes”

Annika Metsala

ning 9. novembril leidis Tallinnas aset seminar „Kohustuslikud nõuded

Teenuste osakonna nõunik

J

kemikaalide käitlemisel metalli- ja masinatööstusettevõttes”.

õhvi seminar oli jätk maikuus Viljandis ja Tallinnas toimunud

eestikeelsetele seminaridele, mille käigus tutvustati ettevõtetele efektiivsemat tootmist eri nurkade alt — kuidas säästa materjali, energiat, kuidas planeerida ja juhtida protsesse efektiivsemalt ja ilma raiskamiseta, kuidas korraldada tootmisettevõtte jäätmekäitlus säästlikumalt ning kaitsta tootmisprotsessi mõjude eest keskkonda. Räägiti ka keskkonnanõuetest,

millele

tootmis-

ettevõtted peavad vastama ning sellest, kuidas korraldada ettevõttes

Jõhvi seminaril osalejad käisid uudistamas, kuidas on tööprotsessid korraldatud firmas Ecometal.

Nagu fotolt näha, on ohutusnõuded külastajatele rangelt paigas.

hindamine selleks, et kõik vajalikud mõõtmised oleks tehtud ning kõik

juurutamist. Kuna meie tegevus on

rile suunatud seminar Tallinnas, kus

Tulemas seminar

vajalikud load oleksid olemas tões-

rangelt reguleeritud erinevate riiklike

tutvustati kohustuslikke nõudeid ke-

masinatööstuse ettevõtjatele

tamaks oma tootmise keskkonna-

organite poolt väljastatavate litsent-

mikaalide käitlemisel. Räägiti lähe-

sõbralikkust rahvusvahelisel tasan-

side ja lubadega, siis ainult seeläbi

malt veekeskkonnale ohtlikest aine-

dil juba pea normiks saava kvaliteedi-

on olnud võimalik tagada ettevõtte

test, kemikaali ohutuskaartidest, oht-

tunnuse ja konkurentsieelisena.

järjepidevus kõikides etappides.

like kemikaalide kasutamisest toot-

Tänu kvaliteedinõuete rangele jälgi-

mises ning vajalikest asendamistest,

Jõhvi seminar toimus vene keeles

misele kogu tegevusaja vältel oleme

samuti erinevatest teabeallikatest,

ning seminaril osales kokku 17 et-

saavutanud klientide usalduse ning

kust on võimalik saada taustainfot

tevõtet. Seminari jooksul käidi külas

suutnud tagada müügiprotsessi sta-

vajalike asendamiste kohta.

ka vanadest akudest pliid ümber-

biilsuse. ISO standardite kasutuse-

töötleval ettevõttel Ecometal. Nagu

levõtt on aidanud meil tugevdada

Mõlema seminari materjalid on kõi-

fotolt näha, on ohutusnõuded külas-

kontrolli ettevõtte erinevate protses-

gile kättesaadavad Koja kodulehel

tajatele rangelt paigas. Ecomental

side üle, olnud heaks lähtekohaks pi-

rubriigis „koolitused ja üritused/

AS-i esindaja Marge Lumi: „Oleme

devas täiustamise protsessis ja and-

toimunud üritused”. Seminarid toi-

klientide poolt kehtestatud kvalitee-

nud kindlustunnet edasiseks tegut-

musid projekti ESMI (Environmental

dinõuded ning seadusandlusest tu-

semiseks nii sise- kui välisturgudel.”

Services for Metal and Machinery

lenevad keskkonnanõuded seadnud

Antud sektori ettevõtetele võib huvi pakkuda ka Kaubanduskoja 7. detsembril koostöös Eesti Masinatööstuse Liidu ja EASiga korraldatav Saksamaa sihtturuseminar masinatööstuse ettevõtjatele. Oma kogemust jagavad Saksamaa ettevõtetega koostööd tegevad järgmised Eesti masinatööstuse ettevõtjad — Sumar, Vertex, BLRT Masinaehitus ja Metec.

Industries) raames ning olid kaas-

ettevõttes esikohale juba enne ISO

9. novembril toimus koostöös Balti

finantseeritud Euroopa Komisjoni

9001 ning ISO 14001 standardite

Keskkonnafoorumiga samale sekto-

poolt.

Täpsem info leheküljel 20 ja Koja kodulehel www.koda.ee.

18

Tagasivaade

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Reportaaž Itaaliast rohelise tehnoloogia ja säästliku eluviisi messilt Ecomondo 9.–12. novembrini 2011 toimusid Itaalias Riminis üheaegselt kolm rahvusvahelist messi: üks Euroopa suurimaid rohelise tehnoloogia ja säästliku eluviisi messe Ecomondo, energiamess Key Energy ja Cooperambiente.

Kristy Tättar Teenuste osakonna projektijuht

M

essidel olid esindatud järg-

omavahel kontakte luua ja koostööd

uute ehitiste projekteerimisel suu-

tele parimate energiatarbimise tingi-

mised tegevusvaldkonnad:

arendada ning selle läbi ka oma

rendada hoonete kasutusmugavust

muste väljatöötamisega. Ettevõte

konkurentsivõimet tõsta.

ja vähendada ekspluatatiooniku-

teostab hoonete (sh passiivmaja)

jäätmekäitlus ja taaskasutus;

lusid. Messikülastuse võtsin ette, et

energiatõhususe arvutusi, koostab

taastuv- ja bioenergia;

Ühe messe külastanud ja kontakt-

vaadata, mida pakutakse energia-

energiamärgiseid nii olemasole-

säästlik ehitus jmt.

kohtumiste üritusel osalenud Eesti

tõhususe vallas. Kuna osalejate hul-

vatele kui ka rajatavatele hoonetele

ettevõtja, Energiamaja Konsultat-

gas oli teadus- ja uurimisasutusi

kasutusloa saamiseks. Samuti teos-

Nelja päeva jooksul külastas mes-

sioonid OÜ juhatuse esimehe Tullio

ning ka uusi tehnoloogiaid juuru-

tab

sikeskust 75 980 spetsialisti, mis on

Libliku sõnul oli osalemine vägagi

tavaid tootmisettevõtteid, siis huvi-

Lisaks aidatakse planeerida ehitust

ligi 17% rohkem kui eelmisel aastal,

kasulik. „Rohemajanduse osatäht-

tavaid ideid ma ka sain ja loodame

alates

samas väljaspool Itaaliat tulnud

sus maailmamajanduse kontekstis

neid kohe ka rakendama hakata,”

teostamisest, läbi ehitusprotsessi

külastajaid oli 49% eelmisest korrast

järjest kasvab. Euroopas on hoo-

rääkis Tullio Liblik.

elluviimise juhtimise ja omaniku-

rohkem, mis näitab messide veelgi

nete energiasäästlik ehitamine ja

rohkem rahvusvahelisemaks muu-

renoveerimine praegu väga tõsine

Energiamaja Konsultatsioonid OÜ

Koostatakse ettevõtetele energiatar-

tumist.

teema. On vaja uusi innovatiivseid

on 2009. aastal loodud ettevõte, mis

bimise auditeid ja analüüse ees-

ideid, et olemasolevaid hooneid

tegeleb ehitusjuhtimise ja hoonete

märgiga vähendada kulutusi ener-

energiatõhusamaks muuta ning

energiatõhususega ning ettevõte-

giatarbimisele.

vesi ja kanalisatsioon;

Messiga paralleelselt korraldatati kontaktkohtumiste üritus „EcoBusiness Cooperation Event”, mille raames sai lisaks messil stendiga osalenud ettevõtetele kohtuda ka messi külastanud ja üritusele registreerunud ettevõtete, organisatsioonide, riiklike ja maakondlike ametiasutuste, uurimisinstitutsioonide jpt erialaspetsialistiga. Tegemist oli 2nd Generation BioMatch (www.bioenergy-match.eu) projekti viimase kontaktkohtumiste üritusega. See Euroopa Liidu poolt rahastatud projekt andis kahe aasta jooksul nelja erineva ürituse käigus üheksa Euroopa riigi — lisaks Itaalia ja Eestile ka Hispaania, Kreeka, Läti, Rootsi, Soome, Suurbritannia ja Taani keskkonnasektorile võimaluse

hoonetele ehituse

energiaauditeid. tasuvusarvutuste

järelevalve kuni ehitise valmimiseni.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Tagasivaade

19

Ettevõtjate pilguheit Vietnamile ja Singapurile Vietnam ja Singapur on kahtlemata väga erineva arengutasemega riigid, kuid potentsiaali on Eesti ettevõtjate jaoks mõlemas, Singapurilt on lihtsalt oluliselt rohkem õppida.

Eva Maran Teenuste osakonna projektijuht

P

eaministri visiidil Vietnami ja Singapuri on eelmainitu edu-

kateks näideteks Hanois 7. novembril (osales üle 60 kohaliku ettevõtja) ja Singapuris 9. novembril (osales üle 100 kohaliku ettevõtja) toimunud äriseminarid.

Info, mida taolistel üritustel jagatakse jõuab otse nende inimesteni, kes otsustavad investeeringute või ettevõtte laienemise üle ning isegi kui käegakatsutavaid tulemusi kohe tunda ei ole, on positiivsed tulemused tulevikus kindlasti tõenäolised. Singapuris äriseminaril osale-

Sealse ärikultuuriga riikides on riigi

Groupi 17 Eestis tegutsetud aastat,

silmast silma inimestega kohtuda.

nud Eesti Energia juhatuse esimehe

esindaja osalemine märgilise tähen-

mille jooksul on tänaseks Eestisse

Kohalike ettevõtjatega kohtudes jäi

Sandor Liive arvates oli Singapuris

dusega — mida kõrgema taseme

investeeritud 71 miljonit eurot ning

mitmeid kordi kõlama vana tõsiasi,

toimunu üks paremaid äriseminare

esindatus riigi poolt, seda tõsise-

plaan on investeerida järgmise viie

et kui kohale ei tulda ja kontakte ei

välisvisiitide ajaloos. Kindlasti on

malt ja olulisemalt ka partnerit ning

aastaga kokku täiendavad 123 mil-

looda, siis ei sünni kindlasti ka min-

oluline ka fakt, et nii visiit kui ka

esmast kontakti võetakse.

jonit eurot.

git koostööd. Aasias on just eriti

äriseminar leidsid kajastust ka ko-

suur soov enne koostöö alustamist

halikus ajakirjanduses. See, et maa-

Lisaks sõlmitud uutele kontaktidele

Värske positiivne uudis logistikutelt

partneri isikuga tutvuda. Võimalu-

ilmakaardil pea nähtamatu Eesti

on oluline osa ka seniste kontaktide

seoses Singapuriga on kahtlemata

sed koostöö sündimiseks on alati

jõuab oma investeerimiskliimat tut-

tugevdamisel. Siin saab tuua näi-

see, et Tallinna Sadama koostöö-

suuremad, kui ise kohal käiakse ja

vustades nii Vietnami kui ka Singa-

teid ka juba toimivast koostööst:

partner Rail Garant kirjutas just visi-

ennast tutvustatakse ning kontakte

puri meediasse, on väga positiivne.

Ilves-Extra AS omab tootmisüksust

idi ajal Singapuris alla uue kontei-

luuakse. Teisisõnu, kehtib vana tõsi-

Vietnamis ning ettevõtte juhi Arvo

nerterminali kraanade ostulepingule.

asi — äri teevad ikka inimesed.

Aasia ettevõtjate silmis oli kahtlema-

Kivikase sõnul aitas peaministriga

ta väga oluline, et äriseminaride

kohtumine viia olemasolevad äri-

Palju on kõneainet pakkunud ka nii

Valgeristi arvates on Singapur Eesti-

avasõnad tulid just meie peaministri

sidemed kõrgemale tasemele. Lo-

kaugetesse maadesse korraldatud

ga väga mitmes mõttes sarnane —

poolt. Väga positiivne mõju oli ka

gistikaklastri liige ja üks edukamaid

visiitide põhjendatus ja kasu. Eesti

näiteks soodne geograafiline asu-

faktil, et Singapuris jagasid praktilisi

Eesti logistikaettevõtteid Vopak EOS

Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni

koht, mille ümber asuvad kasvava

kogemusi Eesti kohta siin kogemust

on oma terminalidega Singapuris

juhataja Andres Valgeristi arvates

tarbijaskonnaga turud; lennujaama

omavad

Sonny

esindatud. Vähem oluliseks ei saa

tuleb konkreetsete sõnumite kohale-

ja sadama omavaheline lähedus,

Aswani, Eesti aukonsul Singapuris.

pidada Singapuri ettevõtte Tolaram

toimetamiseks ikka ise kohal käia ja

mis annab head eelised logistika- ja

ettevõtjad,

sh

20

Tagasivaade • Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

jaotuskeskuste ehitamiseks; turva-

Eestil võtta eeskuju Singapuri riigi

malused konkurentsis püsimiseks

(Ettevõtluse Arendamise Sihtasu-

line ärikeskkond ja haritud tööjõud.

suhtumisest, kus töötatakse selle

ning riigi tasemel toetus nende

tus), Kaubanduskoja peadirektor

„Meil oli hea meel saada kinnitust

nimel, et maailmatasemel ärid oma

püüdlustele on väga oluline.

Mait Palts ja rahvusvaheliste suhete

oma väljatöötatud logistilise asu-

riiki tuua.

koordinaator Eva Maran. Singapuris Eeltoodust võib järeldada, et visiit

liitusid delegatsiooniga Sandor Liive

meie omadega väga sarnased ja

„Singapur liigutab maailmamõistes

Vietnami ja Singapuri on igati hea

(Eesti Energia), ja 18-liikmeline

kui neil on õnnestunud need eelised

väga suuri kaubavoogusid ja nad

näide riigi ja ettevõtjate koostööst

logistikaklastri delegatsioon.

oma kasuks tööle panna, annab

otsivad investeerimisvõimalusi Eu-

Eesti esindamisel ning majanduselu

see meilegi kindlust, et oleme õigel

roopas. Kui nad kasvõi mingi osa

arendamisel, mille kinnituseks oli ka

teel. Tuleb nn Singapuri mudelist

oma ärist meiega siin koos teeksid,

erakordselt suur ettevõtjate huvi.

teha Eesti mudel, mis sobib meie

siis oleks see Eesti jaoks juba ar-

Peaministrit saatsid visiidil Vietnami

piirkonnale,” ütles Valgerist.

vestatav asi,” sõnas Valgerist.

Viktor Siilats (Info Ettevõtete Grupp),

koha eelistele — Singapuri omad on

Allan Aru (Featherie Invest), Ott Lisaks ettevõtluse poolele on oluline

Jaanus Rahumäe (ESC Global Se-

Pärna (Eesti Arengufond), Jaanus

tutvuda ka sealse riigikorraldusega

curity) sõnul on Eesti väikeettevõtja-

Tamm (Defendec), Jaanus Rahu-

ja saada aru, millel põhineb riigi

tel Aasias võrreldes Ameerika või

mägi (ESC Global Security), Arvo

edukus. Sandor Liive sõnul tasub

Euroopaga oluliselt paremad või-

Kivikas (Ilves-Extra), Maria Alajõe

Lisaks soovitame lugeda ka artiklit „Eestlased Aasiat avastamas” Koja kodulehel Teataja artiklite rubriigis www.koda.ee/teataja-artiklid.

Saksamaa sihtturuseminar metallija masinatööstusettevõtjatele

Sihtturuseminar

7. detsembril Kaubanduskojas

15. detsembril Kaubanduskojas

7. detsembril toimub Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eesti

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös EASiga 15. det-

Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Masinatööstuse Liidu, Saksa-Balti Kauban-

sembril kell 10.00-16.00 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

duskoja ja EASi koostöös metalli- ja masinatööstusettevõtetele mõeldud

sihtturuseminari „Sihtturg — Moskva”. Jätkuna kevadel toimunud

Saksamaa sihturuseminar.

Peterburi sihturuseminarile käsitletakse seekord teist spetsiifilist

Sihtturg — Moskva

turgu Venemaal — Moskvat. Seminarile on kutsutud ka Moskva Käsitletavad teemad:

Riiklik Registreerimiskoda, kes annab vahetu ülevaate hetkeolu-

Ülevaade Saksamaa metalli- ja masinatööstuse sektori

korrast ning majanduskliimast Moskvas.

hetkesituatsioonist. Distributsioonikanalid ja kvaliteedikontroll Võtmefaktorid Saksamaa turule sisenemisel

Seminaril käsitletavad teemad:

Krediidikindlustus ja selle kasulikkus äritegemisel väljaspool Eestit

Moskva majanduskliima Välismaiste ettevõtete registreerimine Moskvas

Lisaks annavad ülevaate oma koostöökogemusest Saksamaaga Vertex

Logistilised kahepoolsed võimalused

Estonia AS, BLRT Masinaehitus OÜ ja Meteci Valduse OÜ. Ettekanded tee-

Ettevõtte juhtimise eripärad Moskvas

vad Olaf Holzgrefe (German Quality Sourcing), Maren Diale-Schellschmidt

Finantsriskid ekspordil Venemaale

(Saksa-Balti Kaubanduskoda), Mariko Rukholm (KredEx Krediidikindlustus).

Piiriületuse olukord ning seonduvad küsimused Tulevikuvaade Moskva suunal

Seminari osalustasu on 20 eurot (hind sisaldab käibemaksu ning seminari

Ettevõtjate praktilised kogemused Moskva suunal

materjale ja lõunat).

Seminar on eesti keeles (välja arvatud Moskva Riikliku Registreerimiskoja ettekanne). Osalemistasu on 25 eurot. Hinnale lisandub käibemaks. Seminari detailsem kava: www.koda.ee.

Lisainfo ja registreerimine: MARJU NAAR Tel: 604 0082 E-post: marju.naar@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Seminar

Kuidas olla edukas Soome riigihangetel?

16. detsembril Kaubanduskojas

Teated • Liikmelt liikmele

21

Liikmelt liikmele Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Kaubanduskoja liikmete hulgast. Koostöösoov või soodupakkumine peab sisaldama: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-posti-

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 16. detsembril 2011 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Kuidas olla edukas Soome riigihangetel?”. Registreerumise tähtaeg on 14. detsember. Korraldajad jätavad endale õiguse teha vajadusel programmis muudatusi.

Esinejad: Tarja Krakau on olnud seotud Soome riigihangete valdkonnaga üle 10 aasta. Alates 1997. aastast töötas Tarja Espoo linna juristina, aastatel 2001-2006 tegeles Soome Kaubandus- ja Töös-

aadressi, kontaktisiku andmeid ning pakkumise kehtivusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile liikmetele.

Lisainfo: KAIDI TALSEN Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

tusministeeriumis Soome riigihangete õiguse kujundamisega (sh riigihangete seaduse väljatöötamisega). Alates 2007. aastast on ta töötanud erasektoris firmas PTC Services Oy, mis pakub

Radis OÜ

konsultatsioone riigihangete ja lepinguõiguse teemal ning korraldab avaliku sektori koolitusi.

Radis OÜ pakub meeneid-firmakinke, mida

Merylin Jalakas ettevõttega Projekt Kuubis OÜ on osalenud Soomes omavalitsuste projekteer-

saabuvat aastalõppu oodates on EKTK liikme-

imishangetel. Soome turul on tegutsetud kolm aastat.

Kuido Kaskla firmaga Purustaja OÜ on osalenud Soome ehitussektori hangetel lammutustööde valdkonnas, Soomes on tegutsetud pea viis aastat.

Seminari moderaator on Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.

tel kindlasti vaja. Meie valikus on eelmisel hooajal populaarsust kogunud etnoteemalised meened alates kuumaalusest lõpetades kandikuga. Täpsem info http://radis.ee/tuppa/etnokingitused

Päevakava: 9.45

Registreerimine ja tervituskohv

Lisainfo:

10.00

Kuidas osaleda edukalt Soome riigihangetel?

Mauri Abner

Hea praktika edasiandmine ettevõtjatele, levinumad vead,

E-post: mauri@radis.ee

Soome ja Eesti erinevused riigihangete keskkonnas jne

Tel: 550 5228

(Tarja Krakau, PTC Services Oy) 11.30

Kohvipaus

11.45

Soome hangetel edukalt osalenud ettevõtja kogemus • I

AS Dentes

(Merylin Jalakas, Projekt Kuubis OÜ tegevjuht)

Hygiene Line on AS Dentese kaubamärk, mis

Soome hangetel edukalt osalenud ettevõtja kogemus • II

tegeleb professionaalse hügieeni-, puhastus- ja

(Kuido Kaskla, Purustaja OÜ)

desinfektsioonivahendite sarjaga. Tootevalikus

Paneeldiskussioon:

on puhastus- ja desinfektsioonivahendeid mit-

„Mis on Soome hangetel osalemisel peamised komistuskivid?”

meotstarbeliseks ja laialdaseks kasutamiseks:

Päeva kokkuvõte

raviasutustes, apteekides ja hooldekodudes;

(Mait Palts, Kaubanduskoja peadirektor)

hambaravikabinettides; ilusalongides; kontori-

12.15 12.45 13.30

ruumides; tööstuses ja autohoolduses; koolides Osalejad paneeldiskussioonis:

ja lasteasutustes; saunades, spordiasutustes ja

Tarja Krakua, PTC Services Oy

ujulates; kauplustes; toiduainetööstustes ja

Merylin Jalakas, Projekt Kuubis OÜ tegevjuht

toitlustusasutustes ning kodumajapidamistes.

Andres Oltjer, AS Chemi-Pharm müügidirektor

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele puhas-

Heiki Kollo, Tallinna Pesumaja OÜ juhatuse liige

tus- ja desinfektsioonitooted 7% soodsamalt.

Kuido Kaskla, Purustaja OÜ juhataja Lisainfo: Aule Reijo E- post: aule.reijo@dentesgroup.eu Tel: 503 0608

Lisainfo ja registreerimine: MARJU NAAR • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee

Ropkamõisa 10, Tartu www.hl.dentesgroup.eu

Koostööpakkumised • Riigihanketeated

22

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Koostööpakkumised

Riigihanketeated

Rootsi kandikute kujunduse ja

Rootsi kõrgtehnoloogilisel laser-

Tekstiil, rõivad, jalanõud

müügiga tegelev ettevõte otsib

tehnoloogial põhinevate jälgimis-,

ja kaitseriided

keid (multifunktsionaalseid lume-

alltöövõtjaid digitaalselt prinditud

vaatlus- ja mõõtesüsteemidega te-

Lätis hangitakse eriotstarbelisi töö-

sahku). Tähtaeg 28.12.2011.

puust ja metallist kandikute toot-

gelev ettevõte otsib edasimüüjaid.

rõivaid (kindad, tunked jm). Täht-

miseks.

Kood 2011-11-07-020

aeg 09.01.2012. Kood 4445

Poolas hangitakse talihooldesõidu-

Kood 4460 Soomes hangitakse päästepaate.

Hispaania ökoloogilisi hälle, mida

Soomes hangitakse aluspükse.

Saksa laevatööstusele diiselmoo-

on võimalik ühendada suure voo-

Tähtaeg dokumentide väljastami-

Saksamaal hangitakse päikese-

torite heitgaaside töötlemise süs-

diga, valmistav ettevõte otsib

seks 02.01.2012, tähtaeg osale-

energia seadmeid. Tähtaeg 19.12.

teeme (mis võimaldavad raske-

edasimüüjaid ning on huvitatud

miseks 18.01.2012. Kood 4446

kütuseõli (HFO) kasutamist ja vas-

ka ühisettevõtlusest.

Kood 2011-11-08-020

tavad Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni Marpol Lisale 4) too-

Kood 2011-11-10-011 Iiri suhtekorralduse, ürituste korral-

Prantsusmaal hangitakse kardina-

2011. Kood 4462 Saksamaal hangitakse tuletõrje

riiet. Tähtaeg 26.12.2011.

paakautosid. Tähtaeg dokumenti-

Kood 4447

de väljastamiseks 27.12.2011, täht-

tev ettevõte otsib edasimüüjaid.

damise, ajakirjanduse ja keele-

Rootsis hangitakse ilmastikukind-

Kood 2011-11-17-062

õppe internetikursuseid pakkuv

laid rõivaid. Tähtaeg 30.01.2012.

Ungari alumiiniumist kõrgrõhu

ettevõte otsib vahendajaid ning

Kood 4448

valukodadega tegelev ettevõte

tegeleb ka esinejate vahendami-

otsib edasimüüjaid ja vahendajaid

sega.

kotti kaitseväele. Tähtaeg 29.02.

ja alltöövõtjaid, pakub end alltöö-

Kood 2011-11-10-008

2012. Kood 4449

võtjaks ning on huvitatud vas-

Tähtaeg 30.12.2011. Kood 4461

Rootsis hangitakse ca 3500 selja-

aeg osalemiseks 09.01.2012.

Kood 4463 Paber ja pakend Norras hangitakse erinevaid paberitooteid (tualettpaber, salvrätikud, rasvakindel paber, ühekord-

Taani jõujaamadele ja meretöös-

tastikkusest tootmisest.

tusele töötlusüksusi (torusid) too-

Mööbel, sisustus ja tarvikud

seks kasutamiseks mõeldud paber

Kood 2011-11-10-025

tev ettevõte otsib heitgaaside ja

Saksamaal hangitakse meditsiini-

jne). Tähtaeg 06.01.2012.

muude süsteemide terasest kom-

lisi voodeid. Tähtaeg dokumentide

pensaatorite tootjaid.

väljastamiseks 30.12.2011, täht-

Kood 2011-11-01-020

aeg osalemiseks 03.01.2012.

berit, paberkäterätte ning seepi.

Kood 4450

Tähtaeg 27.12.2011. Kood 4465

Saksa loomisel olev bioinformaatikaettevõte soovib teha koostööd bioinformaatika, süsteemi- ja arvutusbioloogia uurimuse- ja aren-

Taani arvutiparandus/teenindus

Kood 4464 Sloveenias hangitakse tualettpa-

duse valdkonnas.

ettevõte otsib erinevate arvutiriist-

Taanis hangitakse erinevat mööblit

Kood 2011-11-09-016

vara komponentidega varustajat.

vastvalminud rehabilitatsioonikes-

Ehitus, ehitusmaterjalid

Kood 2009-11-23-002

kusele. Tähtaeg 21.12.2011.

Saksamaal hangitakse linoleumi,

Poola erinevaid terastooteid val-

Kood 4451

põrandavaipu jm põrandakatte-

mistav ettevõte pakub end alltöö-

Prantsuse elektriseadmete ette-

võtjaks ning on huvitatud ka vas-

võte pakub end vahendajaks

Norras hangitakse köögimööblit

materjale. Tähtaeg dokumentide

tastikkusest tootmisest.

Prantsuse turule siseneda soovi-

koos paigaldusega. Tähtaeg 05.01.

väljastamiseks 07.12.2011, täht-

Kood 2011-11-09-008

jatele, samuti ollakse huvitatud

2012. Kood 4452

aeg osalemiseks 09.01.2012.

Ungari integreeritud bioenergee-

ühisettevõtlusest, vastastikkusest

Norras hangitakse plastist prügi-

tilist kliimamuutuse vastast kesk-

tootmisest ning alltöövõtust.

kaste meditsiinilise prügi jaoks.

konnakaitset ja biotehnoloogiliste

Kood 2011-11-10-013

Kood 4466

Tähtaeg dokumentide väljastami-

Muu

komplekside teostust pakkuv et-

seks 19. 12.2011, tähtaeg osale-

Šveitsis hangitakse trafosid (15 ja

tevõte on huvitatud vastastikku-

miseks 29.12.2011. Kood 4453

sest tehnilisest koostööst, otsib

Soomes hangitakse toole. Tähtaeg

21,8 MVA). Tähtaeg 11.01.2012.

Kood 4467

02.01.2012. Kood 4454

alltöövõtjaid ning pakub end all-

NATO ja ÜRO hanked

töövõtjaks.

Toiduained

Kood 2011-11-08-014

NATO eelteade: hangitakse raa-

(nt

Leedus hangitakse erinevaid toidu-

diovastuvõtjad ülemaailmseks si-

valuvaigistav aplikaator) arenda-

aineid (liha-, pagari-, piimatooted,

deks. Plaanitav teate avaldamise

mise ja tootmisega tegelev ette-

köögiviljad jmt) haridusasutustele

aeg 14.12.2011 ja plaanitav hanke

võte otsib edasimüüjaid ning

ja vanadekodudele. Tähtaeg 02.

pakub end edasimüüjaks Iisraeli

01.2012. Kood 4455

Iisraeli

meditsiinivahendite

tähtaeg 06.02.2012. Kood 4903 NATO eelteade: hangitakse puhastusvahendeid Norra. Plaanitav

turule siseneda soovijatele, samuti ollakse huvitatud vastastikkus-

Erinevad tarvikud ja vahendid

teate avaldamise aeg 03.01.2012

est tootmisest ning otsitakse all-

Prantsusmaal hangitakse ohutus-

ja plaanitav hanke tähtaeg 14.02.

töövõtjat.

prille. Tähtaeg 04.01.2012.

Kood 2011-11-10-005

Kood 4456 Leedus hangitakse desinfektante.

Itaalia autotööstusele survevalumeetodil plastooteid tootev ettevõte otsib alltöövõtjaid ning on huvitatud ka ühisettevõtlusest.

Kood 2011-10-11-026 Poola jaotusseadmete süsteeme ja elektriseadmeid tootev ettevõte otsib edasimüüjaid.

Kood 2011-11-08-019

2012. Kood 4904

Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused nüüd nähtavad Koja kodulehel http://www.koda.ee /koostoopakkumised.

Täpsem info: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

Tähtaeg 04.01.2012. Kood 4457 Taanis hangitakse liiklusmärke.

Tähtaeg 22.12.2011. Kood 4458 Masinad ja seadmed Prantsusmaal hangitakse sõjalaevade osi. Tähtaeg 09.01.2012.

Kood 4459

Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011

Juubilarid

Õnnitleme detsembrikuu juubilare!

25

ELSTERA AS

MEFO AS

PELLONE OÜ

liige alates 2003

liige alates 2007

liige alates 2010

ENGLO OÜ

PRIKE AS

ÕNNERATAS OÜ

liige alates 1996

liige alates 1995

liige alates 2004

ESTIKO PLASTAR AS

SCANWELD AS

liige alates 1997

liige alates 1996

ESTON EHITUS AS

TALLINNA SADAM AS

liige alates 2009

liige alates 1954

ESTONIAN AIR AS

TALLINNA ÄRIPANGA AS

liige alates 1997

liige alates 2004

MISTRA-AUTEX AS liige alates 2009

20 ABB AS

A & H RISTPALKMAJAD OÜ

liige alates 1996 ABESTOCK AS

ETEM PÄRNU AS

liige alates 2004

liige alates 1999 FLORTO OÜ

JAAK OJA OÜ liige alates 2005

liige alates 2003 ELCOMEX TRADE OÜ

liige alates 1992 ADVOKAADIBÜROO

10

GAUR AS

15

liige alates 2006

BERMET MANAGEMENT AS

FREESPORT TRADING OÜ

liige alates 1998

liige alates 2011

GEO S.T. OÜ

JYSK LINNEN`N

liige alates 1999

FURNITURE OÜ

liige alates 2006 ALEKON HOLDING AS liige alates 2002

GS INVEST OÜ liige alates 2005

ARIKO RESERV AS liige alates 1996

JÄLLE JA KO AS liige alates 2000

liige alates 2008 INSENERIBÜROO

BALT-KOMZ-SERVICE AS KARLA AUTO O.K. OÜ

AKSIAAL OÜ

QUANTUM EESTI AS

liige alates 2009

liige alates 2000

liige alates 2002

KATEKS SISUSTUS AS

ITELLA INFORMATION AS

liige alates 1998

liige alates 1999

KH ENERGIA-KONSULT AS

KMA OÜ

liige alates 2003

liige alates 2011

M JA P NURST AS

MADIS ABILINE FIE

ADVISORS OÜ

liige alates 1999

liige alates 1999

liige alates 2006

LIIT MTÜ

MAVES AS

MERINVEST OÜ

NORDLAND TRAVEL OÜ

liige alates 1983

liige alates 1996

liige alates 2000

liige alates 2011

liige alates 1999 DALE LD. AS liige alates 1992 EERO OÜ liige alates 1997 EESTI KRAANAVABRIK OÜ liige alates 2001

5 COLLIERS INTERNATIONAL

EESTI MÖÖBLITOOTJATE

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

23