NR 21 • 30. NOVEMBER 2011
ILMUB AASTAST 1925
Ärivisiidid — kasulik ärisuhete loomise võimalus Riigijuhtide visiitidel koos äridelegatsiooniga on alati kahepoolne kasu, ühest küljest annab see võimaluse ettevõtjatele uksi avada ning juba olemasolevaid majandussidemeid kõrgemale tasemele viia. Teisalt näitab äridelegatsiooni kaasamine riiklikul tasandil, et tahe ka praktiliseks koostööks on olemas. Eesmärk on ju üks — tutvustada maailmale Eesti tugevusi ja eeliseid. Meid tuntakse maailmas siiski väga vähe ning taoline riiklikul tasandil tähelepanu ettevõtlusele on suureks toeks ettevõtjate rahvusvahelistumisel. Jätkub lk 19
Muudatused käibemaksu ja sotsiaalmaksu vallas LK 6 Veelkord tühja kasseti tasust
LK 8
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jätkab aktiivset koostööd metallija masinatööstussektoriga LK 17
Eksportööride koolitused 2011—2012 Ärihooajal 2011-2012 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikeste ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele. Osalejatele jagab teadmisi suurte kogemustega lektor Jakob Saks. Kaasatud on ka praktikud ettevõtetest.
VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks JAKOB SAKS on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordi- ja messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.
Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 15. detsember 2011 (vene keeles) Valga • Valga Maavalitsuse väikeses saalis (Kesk 12) • 26. jaanuar 2012 Haapsalu • Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3) • 16. veebruar 2012 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 6. märts 2012 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 7. märts 2012 (vene keeles)
MÜÜGIVÕRGU LOOMISE JA ARENDAMISE KOOLITUS Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Marju Naar Tel 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee
Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 13. detsember 2011 (vene keeles) Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 24. jaanuar 2012 Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 14. veebruar 2012
Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu. Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.
Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 14. detsember 2011 (vene keeles) Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 25. jaanuar 2012 Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 15. veebruar 2012
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Juhtkiri
3
Riigivisiitide rollist rahvusvahelistumisel Eesti tahab, ja kahtlemata ka saab, oma majanduskliimat hetkel maailmas üsna edukana näidata. Me oleme väike ja dünaamiline riik, mille ettevõtluskeskkond tervikuna on stabiilne ja võrreldes paljudega ka soodne.
Mait Palts Peadirektor
V
õimalusi enda tutvustami-
tugevdada, kellele uusi luua või
kontaktide edasiarendamine. Kui
seks mujal on loomulikult
aidata kaasa konkreetsete lepingute
tulevasel või olemasoleval äripart-
mitmeid — näiteks võivad ettevõtjad
sõlmimisele. Kindlasti on teatud osa
neril avaneb võimalus vahetada
oma tooteid ja teenuseid teistes rii-
visiidist ka mõnes mõttes turism,
paar sõna visiitidel Eestit esindavate
kides omal käel tutvustada, osaleda
kuid seda välistada ei ole esiteks
kõrgete ametnike või poliitikutega,
koostöös teiste ettevõtjate või riigiga
võimalik ja teiseks ka vajalik või
avaldab see peaaegu alati muljet
erinevatel messidel ja visiitidel.
mõistlik. Ärisuhete loomine ei tähen-
ning mõjutab positiivselt edasisi
da üksnes läbirääkimisi lepingu-
suhteid. See, et äridelegatsioone
Variante on teisigi ning iga välis-
punktide üle vaid ka kultuuri ja muu
üldse riigivisiitidel kaasatakse, näi-
külastus mängib oma rolli Eesti ku-
taustsüsteemi tundmaõppimist.
tab kogu riigi suhtumist ettevõtlusesse. Kaugeltki mitte kõikides maa-
vandi loomises eksportriigi, inves-
Kindlasti on teatud osa visiidist ka mõnes mõttes turism, kuid seda välistada ei ole esiteks võimalik ja teiseks ka vajalik või mõistlik. Ärisuhete loomine ei tähenda üksnes läbirääkimisi lepingupunktide üle vaid ka kultuuri ja muu taustsüsteemi tundmaõppimist.
teeringute sihtriigi või millegi kol-
Vaieldamatult võib aga öelda, et
ilma riikides pole see nii iseenesest
mandana. Ka riikide puhul kehtib
äridelegatsiooni liikmete jaoks on
mõistetav, kui eeldada võiks.
põhimõte, et kui sind ei teata, on
riigivisiitidel osalemine olnud alati
võimalused koostööks olematud.
oluline ja kasulik. Loomulikult sõltub
Lisaks visiidil osalevate ettevõtjate
palju ettevõtja enda ootustest ja
huvile ning soovile ärisidemeid
Viimasel ajal on jälle arutletud riigi-
soovidest, kuid ettevõtjatelt saadud
edendada, on selliste visiitide olu-
visiitide rolli ja olulisuse üle — kord
tagasiside lubab seda siiski järel-
liseks osaks alati ka kogu Eesti
peetakse neid turismireisideks, siis
dada. Kuna äridelegatsiooni pro-
tutvustamine. Iga visiidi käigus an-
jälle on külastatav riik liialt kauge või
grammist moodustavad olulise osa
takse muuhulgas ka ülevaade Eesti
tundmatu, või sihtkohana lihtsalt
kohtumised kohalike ettevõtjate või
majandusest, maksusüsteemist, in-
mõttetu. Arvamusi on palju ning ega
teiste majandusvaldkonnas aktiiv-
vesteerimisvõimalustest jne. Sellega
see halba tee, kui Eesti tutvustamist
selt tegutsevate isikute või organi-
annavad delegatsiooni liikmed nii
või selle olulisust erinevate nurkade
satsioonidega, on võimalusi kasu-
koos kui üksikult omapoolse panu-
alt arutatakse. Peaministri visiit Viet-
likke kontakte luua piisavalt. Pigem
se terve Eesti ettevõtjate tutvus-
nami ja Singapuri on üks neist sünd-
tekib tihti küsimus, kas kõiki saadud
tamisele ja rahvusvahelistumisele.
mustest, mis on viimasel ajal rohkelt
kontakte jõuab edaspidi edasi aren-
Seetõttu võib öelda, et riigivisiitide
kõneainet pakkunud. Nagu tänasest
dada ja neist kasu saada. Olulise-
roll ettevõtjate üldises rahvusvahe-
Teatajast lugeda võite, olid visiidil
mate ja perspektiivikamate välja-
listumises ja Eesti tuntuse tõstmises
osalenud ettevõtjate tagasiside ja
sõelumine on sellisel juhul kindlasti
äriringkondades üle maailma on
kommentaarid igati positiivsed. Ol-
samuti tähtis.
väga oluline. Loomulikult ei suurenda ükski visiit automaatselt kauba-
gugi, et kauged maad — oma ärihuvid ja võimalused on meil sealgi.
Nagu öeldud, on kõikidel senistel
vahetust puudutavat statistikat, kuid
Kellele andis visiidil osalemine või-
visiitidel osalenud ettevõtjaid, kelle
sellelt pinnalt on positiivsed mõjud
maluse seniseid ärisidemeid veelgi
eesmärgiks on just varem loodud
tulevikus kergemad tulema.
4
Teejuht
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Sisukord
Kalender
Juhtkiri
1. dets
Seminar „Tulumaksu- ja käibemaksuseaduse muudatused, aktuaalsed probleemid ja lahendused”
Riigivisiitide rollist rahvusvahelistumisel
3
Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee
Seadusandlus
5.-8. dets
Korteriomandite majandamine toimub tulevikus ainult korteriühistu kaudu
5
Muudatused käibemaksu ja sotsiaalmaksu vallas
6
Ärivisiit Valgevenesse Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
7. dets
Saksamaa sihtturuseminar metalli- ja masinatööstusettevõtjatele
Riigivara valitsemise regulatsiooni plaanitakse muuta
7
Kas on elu väljaspool salvestamist ja õiglast hüvitamist?
8
Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Marju Naar • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee 7. dets
Euroopa uudised Äriühingust ja selle juhtimisest
Seminar „Tulumaksu- ja käibemaksuseaduse muudatused, aktuaalsed probleemid ja lahendused” Ajamajas (Tallinna 16, Kuressaare)
9
Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee
Innovatsiooniveerg Heast maastikuarhitektuurist võidavad kõik
12. dets 12
Koja Tartu esindus • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee 13. dets
Hariduspoliitika
Infopäev ärivõimalustest Leedus Tartu Maavalitsuses (Riia 15, Tartu)
Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus (vene keeles) Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi)
Ettevõtlik õpe ja keskkonnaharidus — kas järjekordne moeröögatus või tänapäevakooli nurgakivi
13
Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee 14. dets
Vastutustundlik ettevõtlus Tallinna ettevõtlusauhinnad 2011 kategooria „Lasteja noortesõbralik ettevõte” võitja AS Tallinna Vesi
Turu-uuringute koostamise koolitus Jõhvis (vene keeles) Koja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee
14 15. dets
Välismessikoolitus Jõhvis (vene keeles) Koja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
Juhtimisveerg Iga Eesti naine peaks vähemalt korra haaremis käima
16
15. dets
Sihtturuseminar „Sihtturg — Moskva” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
Tagasivaade Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jätkab aktiivset koostööd metallija masinatööstussektoriga
17
Reportaaž Itaaliast rohelise tehnoloogia ja säästliku eluviisi messilt Ecomondo
18
Ettevõtjate pilguheit Vietnamile ja Singapurile
19
Teated
20
Liikmelt liikmele
21
Uued liikmed
22
Koostööpakkumised
22
Juubilarid
23
16. dets
Seminar „Kuidas olla edukas Soome riigihangetel?” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Marju Naar • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Seadusandlus
5
Korteriomandite majandamine toimub tulevikus ainult korteriühistu kaudu Justiitsministeerium on välja töötanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu, mille kohaselt peab kõigi korteriomandite majandamine toimuma alates 1. jaanuarist 2016 korteriühistu kaudu. Marko Udras Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
P
raegu reguleerib korterioman-
miseks on tulevikus lubatud korteri-
Eelnõu koostajate sõnul võimaldab
Sarnaselt kõikidele juriidilistele isi-
diga seotud küsimusi kaks
omandi valitsemine ainult korteri-
selline regulatsioon jätkata professio-
kutele peavad korteriühistud korral-
ühistu kaudu.
naalsete valitsejate kasutamist juh-
dama tekkepõhist raamatupidamist
tudel, kus see on ennast õigustanud.
ja koostama majandusaasta aruan-
seadust — korteriomandiseadus ning korteriühistuseadus. Justiitsministeerium soovib asendada kah-
Eelnõu kohaselt loob riik automaat-
te kehtivat seadust ühega — kor-
selt korteriühistu nende korteri-
teriomandi- ja korteriühistuseadu-
omandite majandamiseks, kelle
sega, mille eesmärgiks on regulee-
majandamine toimub praegu korte-
rida kõiki korteriomandiga seotud
riomanike ühisuse alusel. Justiits-
küsimusi selgelt ja paindlikult. Kõi-
ministeeriumi prognooside kohaselt
kide korteriomanike rahustuseks
kahekordistub selle tulemusena kor-
võib öelda, et kavandatav eelnõu ei
teriühistute arv. Olemasolevad kor-
too endaga kaasa väga suuri muu-
teriühistud ei pea eelnõu kohaselt
datusi, sest eelnõu koostajad on
aktiivseid
lähtunud põhimõttest, et olemas-
Erandiks on korteriühistud, mille
olevat regulatsiooni tuleb säilitada
kaudu valitsetakse mitut kinnisasja.
võimalikult suures ulatuses.
Eelnõu kohaselt ei ole enam lubatud
jõupingutusi
tegema.
mitme maja majandamiseks loodud Kõige olulisemaks uuenduseks on
korteriühistud. Sellise korteriühistu
see, et korteriomandi majandamine
igale kinnisasjale tekib eelnõu ko-
toimub tulevikus ainult juriidilise
haselt eraldi korteriühistu ja olemas-
isiku — korteriühistu vormis. Praegu
olev ühistu loetakse lõpetatuks.
toimub korteriomandi majandamine
net. Korteriomanike ühisuste puhul
Lisaks füüsilistest isikutest koosnevale juhatusele võib juhatuse funktsioone täita ka juriidilisest isikust valitseja. Eelnõu koostajate sõnul võimaldab selline regulatsioon jätkata professionaalsete valitsejate kasutamist juhtudel, kus see on ennast õigustanud. Järelikult ei muuda uue seaduse jõustumine halvemaks ka nende ettevõtjate olukorda, kes tegelevad praegu korteriomandi esemeks olevate kinnisasjade haldamisega.
praegu sellised nõuded puuduvad. Vähendamaks üldise raamatupidamiskohustuse võimalikke negatiivseid mõjusid, kehtestab eelnõu leebemad reeglid ilma juhatuseta tegutsevale kuni 10 korteriga korteriühistule, kes võib pidada kassapõhist raamatupidamist. Samuti ei ole selline korteriühistu kohustatud esitama majandusaasta aruannet. Suurematele korteriühistutele (100 või rohkem korterit) kavandatakse rangemate nõuete kehtestamist — nende puhul on kohustuslik raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll. Eelnõu muudab selgemaks korteriühistu maksejõuetuse regulatsiooni.
korteriomanike ühisuse või korteri-
Korteriühistu juhtimise osas ei näe
ühistu kaudu. Probleeme on esile
eelnõu ette suuri muudatusi. Sarna-
kerkinud peamiselt korteriomanike
selt praegusele toimub ka edaspidi
ühisuse ja selle valitsejaga. Eelnõu
korteriühistu juhtimine korterioma-
seletuskirjas osundatakse näiteks
nike üldkoosoleku ja juhatuse kaudu.
sellele, et maja remontiva ehitus-
Ühe uuendusena ei pea korteriühis-
ettevõtjaga lepingu sõlmimisel teki-
tul olema juhatust, kui korteriühistul
tab praegune korteriomanike ühisus
on alla 10 liikme. Juhatuse olemas-
segadust, sest pole selge, kas le-
olu ei ole kohustuslik ka siis, kui kõik
Järelikult ei muuda uue seaduse
tähendab, et kohus kehtestab pä-
pingu pool on valitseja või korteri-
korterid kuuluvad ühele isikule. Li-
jõustumine halvemaks ka nende et-
rast nõuete kaitsmist korteriühistule
omanikud ja kuidas teha kindlaks,
saks füüsilistest isikutest koosnevale
tevõtjate olukorda, kes tegelevad
ise sellise majanduskava, mis tagab
kas ennast valitsejana esitlev isik
juhatusele võib juhatuse funktsioone
praegu korteriomandi esemeks ole-
eelnõu koostajate sõnul korteri-
üldse on seda. Arusaamatuste välti-
täita ka juriidilisest isikust valitseja.
vate kinnisasjade haldamisega.
ühistu jätkusuutliku tegevuse.
Korteriühistu suhtes viiakse pankrotimenetlus läbi teatud erisustega. Võrreldes teiste juriidiliste isikute pankrotimenetlusega on üheks oluliseks erinevuseks see, et pankroti tulemusena korteriühistut ei likvideerita, vaid sisuliselt saneeritakse. See
6
Seadusandlus
Eelnõuga soovitakse suurendada ka korteriomanike õigusi. Eelnõu kohaselt antakse korteriomanikele õigus küsida pangalt korteriühistu pangakonto
väljavõtet.
Eelnõu
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Muudatused käibemaksu ja sotsiaalmaksu vallas
koostajad loodavad, et selle õiguse andmisega väheneb oht, et korteriühistu juhatus kuritarvitab korteri-
Hetkel on Riigikogusse jõudnud käibemaksuseaduse muudatus
omanike usaldust. Lisaks õigusele
ning kooskõlastamisele on esitatud rahandusministri määrus
saada teavet kavandatakse veel
„Sotsiaalmaksu arvestamise ja sotsiaalmaksu väljamaksmise kord”,
ühte muudatust, mis on seotud korteriomanikega — üks korteriomanik
millest siin lühikese ülevaate anname.
ei pea täitma üle jõu käivat kohustust. See tähendab, et eelnõuga muudetakse korteriomaniku kui ehi-
Koidu Mölderson
tise kaasomaniku vastutuse põhi-
Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
mõtted. Näiteks kui korteriühistu katuselt kukub alla katusekivi ja keegi saab sellega viga, siis ei või eelnõu kohaselt kannatanu esitada
K
äibemaksuseaduse
jaanuaris kaheks aastaks 38,5
sõnastust ning sotsiaalmaksu-
muudatus
euroni vähendatud tax free piirmäär
seaduse muudatusi.
avaldanud positiivset mõju turismi-
Määruse eelnõu ütleb, et tööand-
enam kahjuhüvitise nõuet iga selle maja korteriomaniku vastu. Kanna-
Korra juba Rahandusministeeriumi
sektorile. Väiksema piirmäära ka-
jast sotsiaalmaksu maksja (ka FIE,
tanul on õigus esitada nõue ainult
poolt algatatud, aga toppama jää-
suks räägib ka teiste riikide prak-
kui tal on töötaja) arvutab sotsiaal-
korteriühistu vastu.
nud käibemaksuseaduse § 5 lõige
tika. Näiteks Soomes on piirmäär
maksu töötajale kuu eest makstud
2 punkti 2 muutmine on uuesti
40 eurot, Lätis 42 eurot ja Leedus
tasult, kuid mitte vähem kui sotsiaal-
Korteriomandi- ja korteriühistusea-
jõudnud Riigikogu rahanduskomis-
58 eurot. Ehkki riigi tulusse jääb piir-
maksuseaduses sätestatud kuu-
dus hakkab mõjutama väga pal-
joni ning Riigikogu 22. novembri is-
määra samal tasemel hoidmisega
määralt iga tasu väljamaksmiseks
jusid inimesi — seletuskirjas esita-
tungil esimesele lugemisele.
arvestuslikult laekumata ca miljon
kokkulepitud kuu eest. Tasu välja-
tud statistika järgi on Eestis ligi-
Käibemaksuseaduse § 5 lõige 2
eurot, siis loodetakse sellise muu-
maksmiseks kokkulepitud kuuks
kaudu 470 000 korteriomandit ning
punkti 2 kohaselt on õigus käsitada
datusega jätkuvalt elavdada turis-
loetakse kalendrikuud, milles sisal-
21 000 korteriomandi esemeks ole-
kauba ekspordina kauba võõran-
misektorit, mis omakorda peaks ka
dub palgapäev. Eelnõuga täpsus-
vat kinnisasja. Seetõttu kavatse-
damist ühendusevälise riigi füüsili-
riigieelarvelisi laekumisi positiivselt
tatakse sotsiaalmaksu arvestust
takse seaduse põhiosa jõustada
sele isikule, kui võõrandatud kauba
mõjutama. Seaduse jõustumise
juhuks, kui töötasu makstakse kas
alles 1. jaanuarist 2016, mis peaks
müügihind koos käibemaksuga üle-
ajaks on märgitud 2012. aasta
palgapäevale eelneval kuul või sel-
jätma piisavalt aega muudatuste
tab 128 eurot. Hetkel kehtiv määr on
jaanuar, lootusega, et eelnõu veel
lele järgneval kuul ning kuidas
sisseviimiseks.
siiski vaatamata § 5 lõige 2 punktis
enne
toimub sotsiaalmaksu arvutamine
2 madalam, kuna käibemaksuse-
vastu saab võetud.
aastavahetust
Riigikogus
tud kuul. Samuti sätestab eelnõu
aduse § 46 lõikega 16 tehti erand 2010. ja 2011. aastataks, millega käibemaksutagastusega
müügi
Sotsiaalmaksu arvestamise kord
piirmäära vähendati 38,35 eurole.
Eelnõu ning seletuskirjaga saab tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee. Eelnõuga seotud ettepanekud on oodatud kuni 10.01.2012 e-posti aadressile marko@koda.ee.
palga väljamaksmiseks kokkulepireeglid olukorraks, kus palga maksmiseks kokkulepitud kuul on kuumääralt sotsiaalmaks arvutatud ja
Sooviga jätkata madalama müügi
Uue rahandusministri määrusega
deklareeritud, kuid töötasu maks-
piirmääraga, esitatigi mitme erialali-
koondatakse kokku kolm kehtivat
takse välja mõnel hilisemal kuul.
idu poolt Riigikogule ettepanek
määrust: „Sotsiaalmaksu arvestuse
Sellisel juhul vähendatakse välja-
käibemaksuseaduse muutmiseks.
kord Maksu- ja Tolliametis”, „Sot-
makstud palgalt arvutatud sotsiaal-
Rahandusministeeriumi poolt koos-
siaalmaksu arvestamise kord sot-
maksu nö õigel palga maksmise
tatud § 5 muutmise eelnõu osas
siaalmaksuseaduse § 2 lõigetes 2 ja
kuul kuumääralt arvutatud ja dekla-
avaldas ka Kaubanduskoda oma
3 sätestatud juhtudel” ning „Maksu-
reeritud sotsiaalmaksu võrra.
toetust ning leiame, varasemalt ke-
ja Tolliameti poolt maksukohustus-
htinud kõrgem müügi piirmäär ei
laste registris olevate andmete
ole õigustatud. Väiksema tax free
Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti
müügi piirmäära poolt on ka Ma-
Haigekassale väljastamise kord”.
jandus- ja Kommunikatsiooniminis-
Uus määrus on tehtud arvestades
teerium, kelle hinnangul on 2010. a
2009. aasta töölepingu seaduse
Eelnõudega on võimalik lähemalt tutvuda Koja kodulehel www.koda.ee. Oodatud on ka kommentaarid ja küsimused aadressil koidu@koda.ee.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Seadusandlus
7
Riigivara valitsemise regulatsiooni plaanitakse muuta Rahandusministeeriumis on valminud riigivaraseaduse muutmise eelnõu. Muudatusettepanekute peamine eesmärk on täpsustada ja lihtsustada riigivara valitsemisega seotud regulatsiooni. Tõsi küll, antud seadus ja ka eelnõu puudutavad eelkõige riigivara valitseja tegevust, kuid siiski on võimalik antud eelnõust esile tuua mõningad sätted, mida oleks hea teada ka ettevõtjal. Mart Kägu Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
K
Mainimist väärib ka muudatusettepanek, mis puudutab riigivara kasutusse andmist või võõrandamist enampakkumise teel. Täpsemalt puudutab see tagatisraha tagastamise tähtaega avalikul enampakkumisel osalejatele, kes ei võitnud enampakkumist. Eelnõu ja selle seletuskirjaga on võimalik lähemalt tutvuda Koja kodulehel www.koda.ee.
ehtivas seaduses sätestatak-
Lisaks eeltoodule soovitakse eel-
selgitada käesoleva meetme tingi-
se Vabariigi Valitsusele voli-
nõuga kehtestada volitusnorm riigi-
musi ja protseduuri ning samuti
tused sätestada määrusega kord,
vara valitseja ja eraõigusliku jurii-
osaleda taotlusi hindava hindamis-
kuidas toimub riigivara kasutusse
dilise isiku (näiteks Ettevõtluse Aren-
komisjoni töös.
andmine (nt hoonestusõigusega
damise Sihtasutus, edaspidi EAS)
koormamine) ja võõrandamine. Eel-
vahelise halduslepingu sõlmimiseks
Mainimist väärib ka muudatusette-
toodu all mõeldakse tegelikult seda,
riigivara kasutamiseks andmise ning
panek, mis puudutab riigivara kasu-
et valitsus kehtestab nii asjaajamis-
võõrandamise otsustamisel. Selle
tusse andmist või võõrandamist
korra kui ka hindamispõhimõtted
eesmärgiks on eelkõige soov kasu-
enampakkumise teel. Täpsemalt
riigivara kasutusse andmisel ja võõ-
tada eraõigusliku juriidilise isiku pä-
puudutab see tagatisraha tagasta-
randamisel ettevõtjale või kohalikule
devust nt taotlejate nõustamisel,
mise tähtaega avalikul enampakku-
omavalitsusele. Samas ei tulene see
taotluste registreerimisel, taotlemis-
misel osalejatele, kes ei võitnud
otseselt vastava volituse sõnastu-
tingimuste selgitamisel taotlejatele
enampakkumist. Kehtiva regulat-
sest.
täpsustataksegi
taotluste täitmiseks jne. Eelnõu se-
siooni alusel on tähtajaks viis töö-
õigusselguse huvides volituse sõ-
letuskirjas peetakse sellise eraõi-
päeva peale enampakkumise tule-
nastust nii, et vastav määrus peab
gusliku juriidilise isikuna silmas eel-
muste kinnitamist, mis on praktikas
sätestama nii asjaajamise korra kui
kõige just EASi ja seda selgitatakse
osutunud liiga koormavaks, kuivõrd
ka hindamiseks vajalikud põhimõt-
sellega, et viimane omab kõige täp-
enampakkumise tulemused kinni-
ted Eesti majandusarengule oluliste
semat informatsiooni Eesti kui in-
tatakse 20 tööpäeva jooksul pärast
ning suuremahuliste investeeringute
vesteerimiskeskkonna suhtes huvi
enampakkumise tulemuste teata-
(vähemalt 6 miljonit eurot) tegemi-
avaldanud suurinvestorite ja nende
vaks tegemist. Eelnõu kohaselt
seks vajaliku riigivara võõrandami-
plaanide kohta. Samuti peaks EASil
tagastatakse tagatisraha 10 päeva
sel ja hoonestusõigusega koorma-
olema esmane tihedaim kontakt
jooksul enampakkumise tulemuste
miseks esitatud taotluste hindami-
kõigi potentsiaalsete investorite ja
teatavaks tegemisest arvates. Suu-
sel. Eelnimetatud taotluste/projek-
tööstusparkide arendajatega. Eel-
lise ja elektroonilise enampakkumi-
tide hindamise peamiste väärtus-
nõu koostajad näevad EASi kui
se tulemused saab teada sisuliselt
näitajatena tuleb eelnõu kohaselt ar-
isikut, kes nõustab vastavas prot-
kohe pärast võitja selgumist. Kirja-
vestada investeeringu majandus-
sessis nii potentsiaalset taotlejat kui
liku enampakkumise puhul peab
likku lisandväärtust, projekti kesk-
ka kasutusse andmise ning võõran-
tulemuste avaldamist ootama mak-
konnasõbralikkust ning panust re-
damise otsustamisele eelneva vaja-
simaalselt 5 tööpäeva. Seega peaks
gionaal- ja sotsiaalmajandusliku
liku hindamise läbiviimiseks kokku-
kavandatav muudatus tagatisraha
arengu soodustamisse. Samas jääb
kutsutud riigivara valitsejate hinda-
tagastamise aja osas kindlasti olu-
lahtiseks see, millist asjaajamis-
miskomisjoni. Kokkuvõttes nähakse
korda parandama.
korda ja põhimõtteid rakendatakse
EASi ülesannetena anda infot, aida-
sellisel juhul, kui tegemist pole
ta leida investoril tema äriplaani ellu-
Kõnealune eelnõu loodetakse jõus-
suuremahuliste investeeringutega.
viimiseks sobivaim riigivara ning
tada 1. jaanuaril 2012. a.
Eelnõuga
8
Seadusandlus
Toomas Seppel Kultuuriministeeriumi meediaosakonna nõunik
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Kas on elu väljaspool salvestamist ja õiglast hüvitamist? Niinimetatud tühja kasseti tasu nimekiri1 tegi oma järjekordse ringkäigu ja arvamusi jagati igale maitsele. Siiski ei ole antud teema puhul räägitud järgmistest asjaoludest.
M
Mis saab edasi?
is saab siis, kui Eesti loo-
ca 75 000 euro suurune hüvitis
võimalik kaaluda nii selle maksmist
bub hüvitise maksmisest
hääbub veelgi ning viimased sendid
riigieelarvest (sarnaselt juba toimiva
filmi- ja muusikateoste autoritele?
laekuvad koos viimaste CD- ja DVD-
paljundushüvitisega) kui otsida jär-
Enne kui valida hüvitamise mudel
Sellisel juhul tuleb Eestil üle vaadata
toorikute maaletoomisega. Nimelt
jekordset võimalust salvestuskand-
(seda eeldusel, et vaba kasutus
autoriõiguse seaduse muusika ja
on tänases süsteemis tasu määr
jate ja -seadmete hulgast. Viimasel
jääb), tuleks hinnata, milline on
filmide kopeerimise vaba kasutuse
kehtestatud
(kauba
juhul saab valida ka mahupõhise või
kahju, mida muusika- ja filmitööstus
reeglid. Nimelt peavad EL liikmes-
maaletoomise väärtusest 3% ja 8%)
seadusega kehtestatud kindla tasu,
vaba kasutuse tõttu saab. Selle
riigid tagama autoriõiguse oma-
ning kaupade nimekiri on valitsuse
mida kohaldatakse teatud kaupade
jaoks tuleks kõigepealt välja selgi-
jatele ainuõiguse lubada ja keelata
otsustada. Sellise olukorraga ei lepi
maaletoomisel. Sisuliselt tähendaks
tada, mis on need tehnilised viisid,
teoste kopeerimine. Juhul kui liikmes-
ilmselgelt muusika- ja filmiteoste
riik seda ainuõigust piirab, tuleb see
autorid ning õigust minnakse otsima
hüvitada ka autoriõiguste omajatele.
kohtusüsteemist. Kodanikku ja et-
seadusega
tevõtjat selline vaidlus otseselt ei Eesti on juba 1992. aastal otsus-
mõjuta, kuid riik saaks endale kaela
tanud, et isiklikuks tarbeks võib ko-
mitmeaastase kohtusaaga, mille
peerida raamatuid, filme, muusikat
kulud ületaksid oluliselt tänast ko-
jt teoseid. Niisuguse kopeerimise
gutavat tasu.
eelduseks on asjaolu, et see peab toimuma õiguspärasest allikast (st
Tänaseks on selge, et autoriõiguse
ei laiene torrentile jms piraatkoo-
omajatele, maaletoojatele ja tarbi-
piate failivahetusele). Seega võib
jatele sobivat salvestusseadmete ja
Eesti loobuda hüvitise maksmisest,
-kandjate nimekirja ei ole võimalik
kuid samaaegselt tuleks keelata ka
koostada. Seetõttu antud eelnõu me-
filmidest ja muusikast koopiate
netlemisest sellisel kujul loobutakse.
kuidas Eestis tehakse vaba kasu-
Tänaseks on selge, et autoriõiguse omajatele, maaletoojatele ja tarbijatele sobivat salvestusseadmete ja -kandjate nimekirja ei ole võimalik koostada. Seetõttu antud eelnõu menetlemisest sellisel kujul loobutakse.
tuse alusel koopiad filmidest ja muusikast. Seejärel saab hinnata, mis on sellise kasutuse tõttu saamata jäänud tulu muusika- ja filmitööstusele. Juhul kui metoodika ja vastav summa kalendriaastas on teada, saab edasi minna hüvitamise mudeli valikutega.
see, võrreldes tänase süsteemiga,
tegemine isiklikuks otstarbeks. Paigutades taolise õigusliku mudeli
Arvestades, et täna on õhus ka vaid-
kõrgemat tasu vähematele kau-
tavaellu, tähendaks see tõenäoliselt,
lus selle üle, kas tasuga koormatud
padele. Niisuguse mudeli kahjuks
1 Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006.
et niigi esinduslik „õiglaste” piraa-
seadmete loetelu peab olema sar-
räägib aga, et täna on väga keeru-
aasta määruse nr 14 „Audiovisuaalse
tide nimekiri saaks olulist täiendust.
naselt maksude ja koormistega
line valida välja nn patuoinast, mil-
Ilmselt ei ole see riigi ega tema ko-
sätestatud seaduses (sellise mär-
lelt tasu koguda, sest tehnoloogia
seerimiseks tasu maksmise kord,
danike huvides.
kuse on teinud ka Eesti Kaubandus-
muutub kiiresti ning täna turul olev
salvestusseadmete ja -kandjate
Tööstuskoda), teeb Kultuuriminis-
kaup ei pruugi paari aasta pärast
loetelu ning muusika- ja filmikultuuri
Mis saab siis, kui jätta Vabariigi
teerium ettepaneku muuta autori-
enam sellises mahus saadaval olla
arendamiseks ning koolitus- ja
Valitsuse 17. jaanuari 2006. a mää-
õiguse seadust selliselt, et vaada-
(nt CD- või DVD-toorikud). Niisiis
ruse nr 14 kaupade nimekiri muut-
takse üle hüvitamise maksmise
ei pruugi selline mudel olla kuigi
mata? Ilmselt juhtub see, et tänane
põhimõtted. Hüvitamise puhul on
kestvuslik.
teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompen-
teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord” muutmine eelnõu.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Euroopa uudised
9
Äriühingust ja selle juhtimisest Euroopa Komisjon on üllitanud, konsulteerinud ja vastusedki saanud teemal „Roheline raamat – Äriühingu üldjuhtimise ELi raamistik”. Üheks arvamuse andjaks oli ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK). (Mõni aeg tagasi tegeles EL analoogilise, aga mõnevõrra kitsama teemaga: Roheline raamat „Äriühingute üldjuhtimine finantsasutustes ja tasustamispoliitika”. Ka selle kohta andis EMSK arvamuse ja seda tutvustasin samuti Teataja vahendusel). Enne kui asun Äriühingu üldjuhtimise ELi raamistiku kohta antud EMSK arvamuse Reet Teder Kaubanduskoja esindaja EMSKs
Õ
tutvustamise juurde, tasub alustada kaugemalt ja mõne sõnaga puudutada ka seda, kuidas ja mis põhjustel on kujunenud erinevad äriühingu juhtimismudelid.
igusaktid, traditsioonid, äri-
nõustavad ja esindavad osanikke
börsiettevõtetest
ei
on välismaiste (peamiselt Briti ja
juhtimise tavad ja aktsionä-
ettevõtete juhtimisorganites. Ette-
oleks või et Suurbritannias ei oleks
Ameerika) institutsiooniliste inves-
ride käitumisviisid on riigiti erinevad.
võtete kontrolli välimist turgu peaae-
ühele isikule kuuluvat äriühingut.
torite (pensionifondide, investeeri-
Lihtsustatult öeldes on riigid oma
gu ei ole suurte holding-firmade ja
Lisaks sellele, majandus areneb ja
mis- ja riskifondide) järjest tuntavam
regulatsioonide tegemisel lähtunud
ristosaluse tõttu. Juhtkonna otsus-
elu muutub. Alates 1990ndate aas-
kohalolu Euroopa valuutaturgudel.
mitte abstraktsest õiguse puhtuse
tamisprotsessi toetab osanike otse-
tate keskpaigast on just nn germaa-
Sellised investorid pooldavad väga
teooriast, vaid pragmaatlistest regu-
ne mõju kahetasandilise juhtimis-
ni ja romaani mudelid läbi teinud
aktsionäride vara väärtuse maksi-
leerimist vajavatest asjaoludest.
süsteemi kaudu, kus lisaks aktsionä-
suuri muutusi. Suured erapangad ja
mumini viimist ja avaldavad lisa-
Sellest üks olulisemaid on — kuidas
ridele on esindatud ka sidusrühmad.
suured tippettevõtted on loobunud
survet äriühingu üldjuhtimise tra-
mas pidades võime rääkida kolmest
Nende kahe äärmusliku mudeli
erinevast mudelist.
vahel, kuid siiski lähemal viimasele,
Kasvav konkurents tooteturgudel loob Euroopa ettevõtetele stiimulid, et omandada piisavat suurust ja mõju turul — peamiselt tänu välistele kasvustrateegiatele ja lihtaktsiate vahetustehingute strateegiatele.
aktsiaseltse
ditsioonilistele mudelitele Euroopas,
raha äriühingusse tuleb. Seda sil-
on äriühingute üldjuhtimise romaani Äriühingute üldjuhtimise Briti süs-
mudel. Sel on mõlema mudeliga
teemi iseloomustab „aktsionäri vara
ühiseid jooni, kuid erinevusteks on
suurendamise” (shareholder value)
riigi tähtis roll ja suured osad pere-
spetsiifiline kontseptsioon, kusjuu-
kondade omandis.
res väärtpaberiturg etendab olulist rolli ettevõtete rahastamisel ja nen-
Mudelite erisusi arvestades on ker-
de kontrollimisel väljastpoolt. Ette-
gem mõista, miks Briti süsteemis
võtetel on ühetasandiline juhtimis-
soovitakse nii väga seada sisse eri-
süsteem ja tavaliselt väga madal
nevaid äriühingu väliseid kontrollor-
omanike kontsentratsioon.
ganeid, ükskõik, kuidas neid nime-
et nihutada rõhuasetust sidusrühmade huvidelt osanike lühiajalistele huvidele (st kiire(ma)le kasumi saamisele). Ja nüüd siis asub EK asja kallale. Selle Rohelise raamatuga soovib EK parandada äriühingute üldjuhtimist Euroopa Liidus, optimeerides õigusaktide süsteemi ja nn pehmet õigust. Selles esitatakse 25 küsimust, mis on jagatud kolme jao vahel ja puudutavad direktorite nõukogu koosseisu ja tööd, aktsionäride rolli ja
tatakse, või vähemalt äriühingust sõlüldjuhtimise
tumatuid isikuid äriühingu erine-
tihedatest panga ja ettevõtte vahe-
„täida või selgita” lähenemisviisi ra-
„germaani mudeli” puhul nähakse
vatesse nõukogudesse. Loogiline —
listest suhetest. Paralleelselt pan-
kendamist.
ettevõtet eri osalejate (kellest kõigil
nad peaksid silma peal hoidma
kade ja ettevõtete vaheliste suhete
on firma tegevuses oma „huvid”)
äriühingusse väljast tulnud isikute
taandumisega omandavad aktsia-
EMSK hinnangul jätab Euroopa Ko-
partnerlusena. Lisaks osanike vara
rahal ja selle liikumisel. Samuti on
turud ettevõtete rahastamisel järjest
misjon aga arvestamata Euroopas
väärtuse maksimumini viimisele on
siis arusaadav näiteks Prantsuse
tähtsama rolli. Kasvav konkurents
toimivate süsteemide mitmekesi-
firmadel laiem valik strateegilisi
äriühingu, kus peamine raha on ühe
tooteturgudel loob Euroopa ette-
suse. Näiteks, kasutades mõistet
eesmärke. Ettevõtete rahastamise
perekonna käes, pahameel mingi-
võtetele stiimulid, et omandada pii-
„direktorite nõukogu” võib see tähen-
juures on pangad palju olulisem
suguse välise kontrolli sissesuru-
savat suurust ja mõju turul —
dada ühel juhul kõrgemat juhtimis-
allikas kui kapitaliturud. Väga sageli
mise ja väliste vaatlejate vastu. See
peamiselt tänu välistele kasvustra-
organit, teisel juhul järelevalveor-
omavad pangad suurt osa kapi-
lihtsustatud skeem ei tähenda, et
teegiatele ja lihtaktsiate vahetuste-
ganit. Komisjon peaks võtma roh-
talist, osutavad finantsteenuseid,
Prantsusmaal laia omanikeringiga
hingute strateegiatele. Tähtis aspekt
kem arvesse ühe- ja kahetasandilise
Samas
äriühingute
10
Euroopa uudised
juhtimise eripärasusi alates mõistete täpsustamisest. EMSK palub
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Euroopa uudised
komisjonil eelkõige silmas pidada, et äriühingu üldjuhtimise põhieesmärk on tagada äriühingu elujõulisus ja edenemine jätkusuutlikul moel. Äriühingu üldjuhtimise paketi muudatusi
kavandades
kutsub
EMSK komisjoni üles viima läbi põhjalikku mõjuhindamist tekkivate ku-
Euroblogis avaldati kommentaar Eesti majanduskasvu väljavaadetest
lude ning vajaminevate inimres-
on andnud teatava konkurentsi-
teenuste kättesaadavuse suuren-
eelise kriisist taastumisel. Majan-
damisel, tervise edendamisel ja hai-
duskasv on muutunud laiapõh-
guste ennetamisel ning kodanike
jalisemaks, sest algselt ainult
kaitsel piiriüleste terviseohtude eest.
ekspordil põhinev taastumine on alates 2010. aasta teisest poolest
Tarbijakaitseprogramm toetab eel-
leidnud tuge ka sisenõudlusest.
seisvatel aastatel ELi tarbijapo-
sursside ja õiguslike reformide
Euroblogis avaldati Euroopa Ko-
osas, et edaspidised ettepanekud
misjoni majandus- ja rahanduse
Artikli täisteks on aadressil
bijad ühtse turu keskmesse ning
oleksid realistlikud. Lisaks märgib
peadirektoraadi analüüs. Selle ko-
blogs.ec.europa.eu/estonia/
anda neile võimalus osaleda turul
EMSK, et tulevastes õigusakti ette-
haselt on Euroopa Liidu majan-
euroopa-majanduskasvu-jarsk-
aktiivselt ja panna turg enda heaks
panekutes tuleb luua tasakaal
duse taastumine peatunud. Järsult
aeglustumine-ohustab-eesti-
tööle, suurendades tulemusliku
õigusaktide ja nn pehme õiguse,
halvenenud kindlustunne mõjutab
majanduse-arengut
turujärelevalve
sealhulgas soovituste ja äriühingu
investeeringuid ja tarbimist, nõr-
ohutust, parandades tarbijate in-
üldjuhtimise eeskirjade vahel.
genev maailmamajanduse kasv
formeeritust, haritust ja teadlikkust
pärsib eksporti ning fiskaalne kon-
liitikat. Selle eesmärk on tuua tar-
Euroopa Komisjon avalikustab uue ambitsioonika tervishoiu- ja tarbijakaitseprogrammi
kaudu
toodete
oma õigustest, konsolideerides
Lõpetuseks aga toon ära ühe Ro-
solideerimine vähendab sisenõud-
helise raamatu küsimuse ja EMSK
luse panust. EL27 majanduskasv
vastuse sellele. „Küsimus 13. Palun
pidurdub 1,6%lt käesoleval aastal
osutage mis tahes kehtivatele ELi
0,6%ni aastal 2012. Omaette küsi-
õigusnormidele, mis Teie arvates
mus on, kas see pidurdamine on
võivad soodustada investorite hul-
lühi- või pikemaajaline. Kuigi riskid
gas ebasobivat lühiajalist lähene-
ja ebamäärasus on suured, on ko-
misviisi ning soovitage, kuidas võiks
misjoni prognoosi kohaselt oodata
Euroopa Komisjon võttis vastu uue
teerida tervishoidu ja tarbijakait-
neid eeskirju muuta, et vältida sellist
kasvu aeglast taastumist 2013.
tervishoiuprogrammi ja tarbijakait-
sesse. Praegused programmid
käitumist.”
aastal. Seda eeldusel, et prae-
seprogrammi ettepanekud, mille
kestavad 2013. aasta lõpuni.
gused maailma eri nurkades kas-
eesmärk on aidata kaasa sellele,
„Kapitaliturge on põhjalikult muut-
vu elavdamiseks tehtavad majan-
et Euroopa kodanikud oleksid ter-
Uus tervishoiuprogramm ja uus
nud uute investorite, näiteks riski-
duspoliitilised meetmed kannavad
ved, aktiivsed, informeeritud ja
tarbijakaitseprogramm on osa ELi
fondide saabumine ja varahaldurite
positiivset vilja.
mõjukad ning suudaksid anda
2014.–2020. aastaks ette nähtud
oma panuse majanduskasvu.
finantsprioriteetidest (ELi mitme-
motivatsioonistruktuuri mõju. Kehti-
tarbijaõigusi ja õiguste jõustamist piiriülestel juhtudel. Uued programmid lähtuvad praegusest tervishoiu- ja tarbijakaitseprogrammist, mis annavad liikmesriikidele hea võimaluse inves-
vad Euroopa õigusaktid ühinemiste
Eesti majanduskasv ulatub prog-
ja ülevõtmiste valdkonnas ei takista
noosi kohaselt 2011. aastal 8
Uued programmid katavad ajava-
Euroopa Komisjon kuulutas välja
vaenulike ülevõtmispakkumiste te-
protsendini, mis on kõrgem kui
hemiku 2014–2020. Programmi
juunikuus.
gemist, mille ainus eesmärk on
kevadel prognoositud. Nõrgenev
„Tervis majanduskasvu tegurina”
suurendada lühiajalisi aktsiahindu
välisnõudlus
Eesti
eelarve on 446 miljonit eurot ja tar-
Lisateavet aastate 2014–2020
osanike ja sidusrühmade pikaaja-
kasvuväljavaateid juba käesoleva
bijakaitseprogrammi eelarve 197
finantsraamistiku kohta saab
lise lisaväärtuse kahjuks. Seetõttu
aasta lõpus, mille toimel majan-
miljonit eurot.
veebilehelt bit.ly/rohG8H
tuleks seda vastavalt muuta. EMSK
duskasv pidurdub 2012. aastal
leiab, et teabe avaldamine on tõ-
3,2 protsendini. Eesti majandus
Programmi „Tervis majanduskasvu
husam, kui see toimub kahepool-
on näidanud üles paindlikkust
tegurina” eesmärk on toetada ja
selt. Kuna ELi börsil noteeritud
buumiajal tekkinud tasakaalus-
täiendada liikmesriikide tegevust
ettevõtted alluvad arvukatele säte-
tamatuste vähendamisel ja krii-
innovaatiliste ja jätkusuutlike tervis-
Teave aastate 2008–2013
tele, mis kohustavad neid avaldama
siga toimetulekul, mis koos tu-
hoiusüsteemide väljaarendamisel,
tarbijakaitseprogrammi kohta:
õigeaegselt reguleeritud, hinna-
geva seotusega Põhjamaadega
kodanikele ohutumate tervishoiu-
bit.ly/unxNwq
tundlikku ja siseteavet, siis oleks kasulik, kui institutsioonilised investorid oleksid samuti allutatud siduvatele nõuetele oma investeerimispoliitika avaldamise kohta.”
halvendab
aastasest finantsraamistikust), mille
Teave aastate 2008–2013 tervishoiuprogrammi „Üheskoos tervise nimel” kohta bit.ly/rZch0a
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Sigaretitootjad peavad järgima suuremat ohutust tagavaid standardeid Järelevalveta jäetud sigaretid on
Majanduskasvu edendamiseks soovitab Euroopa Komisjon väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel seada siht maailmaturule
traagiliselt lõppenud tuleõnnetuste
Euroopa uudised
Lisateavet leiab järgmistelt aadressidelt: • ec.europa.eu/enterprise/ policies/sme/market-access/ internationalisation/index_en.htm • europa.eu/rapid/pressReleases Action.do?reference=MEMO
Euroopa Komisjon teatas teisipäe-
=0&language=EN&gui
val, et plaanib luua võrgustiku, mille eesmärk on toetada naisettevõtjaid
üks peamisi põhjusi Euroopas. On
Euroopa Komisjon soovitab Eu-
tõendeid, et isekustuvate sigarettide
roopa väikese ja keskmise suuru-
kasutamine aitaks tulesurmasid
sega ettevõtetel (VKEd) majandus-
vähendada rohkem kui 40% võrra.
kriisi ületamiseks ning suurema ka-
Isekustuvad sigaretid on sellised,
sumi saamiseks kasutada ära või-
mis järelevalveta jätmise korral ise
malusi, mida pakuvad sellised
kustuvad ning seetõttu ei põhjusta
kiiresti arenevad turud nagu Hiina,
tõenäoliselt nii palju tulekahjusid.
India ja Venemaa või piirkonnad,
Sellist ohutusmeedet kasutatakse
nagu Kagu-Aasia ja Ladina-Amee-
juba mitmes maailma riigis (USAs,
rika, seisab komisjoni poolt aval-
Kanadas, Austraalias) ning ELis
datud teatises „Väike ettevõte, suu-
Euroopa Komisjon asutab Firenzes
Soomes alates 2010. aasta aprillist.
red ideed”.
Euroopa
ning jagada oskusteavet ja vahetada kogemusi.
Euroopa Komisjon loob meediapluralismi ja -vabaduse keskuse Ülikool-Instituudi
Euroopas on naiste osakaal füüsilisest isikust ettevõtjate seas ainult 34,4%. Selle suurendamiseks nõustavad edukad naisettevõtjad kaks kuni neli aastat tagasi ettevõtte loonud naisi. Nad annavad naistele
(EUI)
Robert Schumani nimelises süvaAlates 17. novembrist 2011 peavad
Vaid 13% Euroopa Liidu VKEdest
uuringute keskuses meediapluralis-
kõik Euroopas müüdavad sigaretid
tegutseb rahvusvaheliselt väljaspool
mi ja -vabaduse keskuse ning
vastama uutele eeskirjadele, et vä-
Euroopa Liidu kaubanduse, inves-
toetab seda 600 000 euroga. Kesku-
hendada sigaretist tekkinud tule-
teeringute või muude koostöö-
ses alustatakse professor Pier Luigi
kahjusid. Uutes standardites nõu-
vormide kaudu koos välismaiste
Parcu juhatusel tööd 2011. aasta
takse vähendatud süttivust, mille
partneritega. Seepärast püüab ko-
detsembris.
saavutamiseks tuleb kasutada siga-
misjon luua sidusama ja tulemus-
retipaberit, millel on kahes kohas
likuma Euroopa Liidu strateegia, et
Keskuses arendatakse välja uusi
paksemast paberist rõngas. Kui si-
toetada VKEsid rahvusvahelistel tur-
ideid mitmekesise ja vaba meedia
garet jäetakse järelevalveta, siis jõuab
gudel.
tagamiseks ning töötatakse selle arutelud
takistab hapniku juurdepääsu.
tevõtluse tugiteenuseid tugevdades
Euroopas.
meediapluralismi
üle
da ja arendada. Võrgustikus osaleb 170 juhendajat 17 Euroopa riigist. Juhendajateks valitakse naisettevõtjad (või ka mehed), kes on vähemalt viis aastat edukalt omanud ja
kustest ning on valmis oma teadmisi ja oskusi vabatahtlikkuse alusel (st tasuta) jagama. Samuti peab neil olema võimalus juhendada vähemalt kahte ettevõtjat ning nendega vähemalt ühe aasta jooksul regulaarselt kohtuda.
ning olemasolevate ressursside, Lisainformatsioon on leitav
sealhulgas ettevõtlusvõrgustiku En-
Lisateavet saab Robert Schumani
aadressidelt:
terprise Europe Network koordi-
nimelises süvauuringute keskuse
• ec.europa.eu/consumers/
neerimist ja kasutamist parandades.
veebilehelt:
Seega oleks VKEdel parem juurde-
www.eui.eu/DepartmentsAnd
• ec.europa.eu/consumers/
pääs olulisemale teabele ja abile,
Centres/RobertSchumanCentre
safety/news/index_en.htm
kui nad üritavad siseneda uutele tur-
/Index.aspx ja Euroopa Ülikooli
policy/index_en.htm
ettevõtet äri olulises algetapis juhti-
juhtinud väikeettevõtet, on teadlikud
nimel, et muuta kvaliteetsemaks Seda on võimalik saavutada et-
• ec.europa.eu/health/tobacco/
konkreetseid nõuandeid, kuidas uut
naisettevõtjatele eriomastest ras-
seejärel sigaret kustub, sest rõngas
safety/prod_legis/index_en.htm
Euroopa Komisjon loob juhendajate võrgustiku naisettevõtjate toetamiseks
/11/765&format=HTML&aged Language=en
põlev tubakas üheni rõngastest ja
11
gudele ja otsida sobivaid kohalikke
Instituudi veebilehelt
partnereid.
www.eui.eu/Home.aspx
Lisateave on leitav aadressil ec.europa.eu/enterprise/ policies/sme/promotingentrepreneurship/women /index_en.htm
12
Innovatsiooniveerg
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Heast maastikuarhitektuurist võidavad kõik Maastikuarhitektuuri ei saa pidada enesestmõistetavaks, tõdesid oma ala tipptegijad novembris Tallinnas toimunud rahvusvahelisel maastikuarhitekuuri kongressil „Mind the Gap. Landscapes for a New Era”. Toome lugejani lühikokkuvõtte teemadest, mida kongressil arutleti. Piret Potisepp Innovatsioonikeskusest InnoEurope
M
aastikuarhitektuuri
kollaseid lehti kandvad puud siia
erialade spetsialistidele nagu arhitek-
Näiteid on tuua lähemaltki. Paljud on
peetakse enesest-
sattusid. Tegelikult on ju selle taga
tid, sotsioloogid ja urbanistid. „Näi-
ehk kuulnud sellest, kuidas Kopen-
mõistetavaks, kuigi
maastikuarhitekti töö ja sellest peaks
teks seisame Suurbritannias hetkel
haagenis muudeti kesklinn autova-
tegelikkus on hoopis
nii avalikkust kui tellijaid teavitama.”
silmitsi tõdemusega, et mitmeid
baks ning see tõi kaasa piirkonnas
maastikke, millede planeerimisel ei
tegutsevate äride õitsengu ning
arvestatud paljude oluliste detailide-
rahulolevad linnakodanikud. Kui Jan
ga, on vaja nüüd muuta,” tõdes ta.
Gehl selle idee 50 aastat tagasi välja
vastupidine Heast maastikuarhitektuurist „Maastikuarhitektidel on lahendada
võidavad kõik
käis, peeti teda hulluks. Täna pee-
tõsine probleem — kasutusel on
takse teda geeniuseks.
palju termineid, mis tahes-tahtmata
„Viimasel ajal on üha enam räägitud
tekitavad segadust. Näiteks, maas-
„haige ehitise sündroomist” — ter-
tikuarhitekti elukutse alla mahuvad
visehäirest, mille põhjuseks on ini-
Kongressi üks peaesinejatest Mary
„Ei saa öelda, et Eestis maastiku-
nii maastikumanagerid, maastiku-
mese töö- või elukoht. Sisuliselt
Bowman USAst ütles: „Maastiku-
arhitektuurialaselt midagi ära tehtud
arhitektid, linnaplaneerijad, linna-
tähendab see, et hooned võivad
arhitektid peavad oma rolli ümber-
pole. Tallinna südames asuv Vaba-
kujundajad
haljastajad.
inimesed sõna otseses mõttes hai-
mõtestama. Kui hetkel on valda-
duse väljak, Pärnu rannapromenaad,
Seepärast juhtubki korduvalt, et
geks teha. Seega, me ei saa rää-
vaks, et maastikuarhitekt kaasa-
Maanteemuuseumi ala — need on
maastikuarhitektide roll läheb eri-
kida ainult kohtade-hoonete funkt-
takse projekti lõppfaasis, siis tege-
mõned näited. Loodan, et ka Eestis
nevate terminite vahel kaotsi. Kõige
sionaalsusest, vaid kogu keerukast
likult peaks protsess toimima vastu-
hakatakse mõistma, et nii nagu iga
enam peetakse maastikuarhitek-
keskkonnast, kus inimesed soovik-
pidi — esimene, kelle poole tellija
hoone vajab projekteerimist, vajab
tideks maastikukujundajaid, keda
sid töötada ja tunneksid end mu-
pöördub on maastikuarhitekt.”
ka iga maastik kujundamist. Või-
isiklikult nimetan „väliruumi huule-
gavalt seal elades. Just selliste
pulgaks” — need on inimesed, kes
komplekssete lahenduste väljatöö-
Bowman ise on sellega suurepä-
Salmistu, Eesti Maastikuarhitektide
on ruumi kujundamise protsessi
tamine on maastikuarhitekti igapäe-
raselt hakkama saanud, sest kong-
Liidu esimees.
kaasatud tõesti viimasel hetkel ning
vaseks tööks ja sellest võidavad
ressil esitles ta kuulajaskonnale
kes üldprotsessis mängivad vähe-
kõik kodanikud,” selgitas Thorne
hiljuti nii Singapuris kui Araabia
Eestis toimunud maastikuarhitek-
tähtsat rolli. Nad lisavadki natukene
maastikuarhitektide panust elukesk-
Ühendemiraatides elluviidud pro-
tuurialane tähtsündmus pani alguse
värvi lõplikule väljanägemisele,” sõ-
konna paremaks muutmisesse.
jekte. Nende tööde lähtepunktiks oli
Euroopa iga-aastastele kongresside
linlastele ja ka külalistele meeldiva
sarjale. Kolm päeva väldanud kong-
kui
ka
nastas ühe elukutsega seotud suu-
Häid näiteid on palju
davad sellest ju kõik,” ütles Sirle
rima väljakutse Nigel Thorne, Euroo-
„Pean tähtsaks rõhutada, et me ei
looduskeskkonna
kujundamine.
ressil esinesid maailmakuulsad oma
pa Maastikuarhitektide Föderatsioo-
räägiks vaid ikoonilistest ehitistest.
„Kui maastikuplaan sai valmis, oli
ala tipptegijad ning osalejaid saa-
ni (EFLA) president. „Maastikuarhi-
Maastikuarhitektidel lasub tohutu
alles seejärel järgnevaks sammuks
bus Tallinnasse Euroopast ja kauge-
tektuuri peetakse enesestmõiste-
vastutus ruumide loomisel. Kui ees-
ehitiste ja hoonete projekteerimine.
malt. Kongressi korraldas Eesti
tavaks. Nagu näiteks Tallinasse saa-
märgiks on ruumide loomine, muut-
Kusjuures paljud neist hoonetest
Maastikuarhitektide Liit ning rahas-
bumisel ütles hotelliadministraator,
mine ja kujundamine pikaajalises
said niimoodi maastikku kohal-
tasid Eesti Ettevõtluse Arendamise
et hetkel on Tallinnas kuldne sügis.
perspektiivis, on koostöö mööda-
datud, et neid on esmapilgul loo-
Sihtasutus, Kultuurkapital, Kultuuri-
Vean kihla, et seejuures ei mõelnud
pääsmatu.” Siinkohal viitas Nigel
dusest keeruline eraldad,” selgitas
ministeerium ning mitmed maine-
ta hetkekski, kuidas need kaunid
Thorne teistele linnaga tegelevate
Mary.
kad sponsorid.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Hariduspoliitika
13
Ettevõtlik õpe ja keskkonnaharidus — kas järjekordne moeröögatus või tänapäevakooli nurgakivi 22. novembril toimus Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse eestvedamisel Jõhvi Kont-
Tiia Randma
serdimajas Haridusfestival, mille raames toimus konverents, erinevad näidistunnid
Haridusnõunik
ja töötoad, ning messialal tutvustasid kõike seonduvat arvukad eksponendid.
H
programm
liku eluhoiaku kujundamine kooli-
Programm „Ettevõtlik kool” pakub
põnevaks koolijuhtide debatt „Ette-
pakkus kaasamõtlemise ja
tunnis ja tunnivälistes tegevustes.
õpetajatele tuge juhendmaterjalide,
võtlik õpe ja keskkonnaharidus —
-tegemise võimalusi nii õpetajatele
Programmi põhimõtted on koon-
koolituste ja koostööpartnerite leid-
kas järjekordne moeröögatus või
kui ka noortele. Osalejateks olid
datud nn „5 T” märksõnadesse:
misel. Kord aastas toimub ettevõt-
tänapäevakooli nurgakivi”.
õpetajad, koolijuhid ja õpilased val-
Teeme koos! — igaühel on en-
liku kooli konkurss, kus aasta-
davalt Ida-Virumaalt, aga ka kauge-
da valitud sobiv roll, mis on oma-
aastalt kasvab nii osalejate arv kui
Ehk pisut ootamatu oli aga, et ette-
malt. Samuti olid põnevaid esine-
vahel kokku lepitud, oskus teha
ka konkureerivate projektide tase.
võtlusõppe vajalikkuses ja ettevõt-
aridusfestivali
misi kuulamas mitmed vallajuhid ja teised omavalitsuste esindajad, aga ka koostööpartnerid ettevõtetest.
likkuse kujundamise olulisuses olid
koostööd Tunneme vastutust! — laps
Programmi tegemistest saad lähe-
teab, et iga valikuga kaasneb
malt lugeda aadressilt www.enter-
vastutus
prisingself.com
ühte meelt kõik koolijuhid. Kaubanduskoda tutvustas Haridusfestivali messialal „Olen ettevõtlik!”
Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse (IVEK)
Tõeline elu! — loome seoseid
poolt 2005. aastal Šotimaa eesku-
reaalse eluga, kaasates õppe-
Ilmselt on programmi „Ettevõtlik kool”
kava materjale ja jagas õpetajatele
jul käivitatud ettevõtliku kooli pro-
töösse partnereid
poolt senitehtu edukuse näitaja ka
ettevõtlikkuse kompetentside pla-
gramm on ettevõtlikkuse pisikuga
Teeme ise! — teadmiste rak-
see, et käesoleva aasta Haridus-
katiteks kujundatud kirjeldusi. Pla-
nakatanud juba kümneid laste-
endamine praktikas — teeme
konverentsil osaleda soovijaid oli nii
katid on õpetajate seas nõutud
aedu ja koole Ida-Virumaal. Pro-
päris asju
palju, et kõik ära ei mahtunudki.
kaup — õpetajate hinnangul teevad
gramm on laienemas Tartu- ja
Tagasiside! — saame teadmise,
Huvilisi ja uudistajaid jätkus mes-
sellised „tööriistad” ettevõtlikkuse
Pärnumaale ning Lääne-Virumaale.
kas soovitud õpitulemus on saa-
sialale ja töötubadesse. Teiste sisu-
olemuse ja selle olulisuse mõistmise
Programmi eesmärgiks on ettevõt-
vutatud
kate esitluste reas kujunes oodatult
lihtsaks.
Haridusnõunik Tiia Randma tutvustab ettevõtlusõppe materjale Koja stendil.
14
Vastutustundlik ettevõtlus
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Tallinna ettevõtlusauhinnad 2011 kategooria „Lasteja noortesõbralik ettevõte” võitja AS Tallinna Vesi Intervjueeris:
Kaidi Talsen Toimetaja
T
allinna Ettevõtlusameti poolt
Miks te oma ettevõttega teete roh-
ülioluline. Pakume palju erinevaid
filiseks kui näiteks oma juhtimisos-
korraldatud Tallinna Ettevõt-
kem kui on tavaliselt kombeks? Mis
toetusi ja soodustusi. Pea iga kuu
kuste arendamiseks. Meie juhtkond
luspäeva raames tunnustati koha-
on ajendiks sellistele pingutustele?
toimub töötajatele suunatud ühis-
usub arenguprogrammide kasute-
likke ettevõtjaid ja ettevõtluse aren-
Kvaliteetse joogivee ja kanalisatsioo-
üritus, nendest viis on suured ja
gurisse nii järelkasvu kindlustamisel,
dajaid, teiste auhinnakategooriate
niteenuste pakkujana mõjutame ca
mõeldud kas kõigile töötajatele või
organisatsiooni toetamisel muuda-
seas andis Tallinna Spordi- ja Noor-
500 000 inimese elukvaliteeti ja meid
kogupereüritusena.
tustega kohanemisel kui ka tööta-
sooamet välja ka eriauhinna „Laste-
ümbritsevat keskkonda. Peame vas-
Meie personali tugevuseks ja samal
jate kõrge pühendumise hoidmisel.
ja noortesõbralik ettevõte”, mille päl-
tutustundlikku tegutsemist oma ko-
ajal ka nõrkuseks on pikk tööstaaž
Otsese rahalise toetusena aitame
vis AS Tallinna Vesi.
huseks ning teeme enamat kui Eesti
ning kõrge keskmine vanus. Oskus-
oma töötajatel finantseerida õpin-
ja Euroopa seadused meid kohus-
teabe säilitamine ning uue tootmis-
guid tasemeõppes.
tavad.
spetsialistide põlvkonna kasvata-
Tundub, et ka meie tasustamise ja
Kaubanduskoda tunnustab vastu-
mine on peamiseks prioriteediks.
tunnustamise süsteem on üsna eri-
võitjat ja avaldab seetõttu intervjuu
Milliseid täiendavaid kõigile tööta-
Alates 2008. aastast oleme käivi-
nev sellest, mida enamikes Eesti et-
AS-iga Tallinna Vesi. Küsimustele
jatele mõeldud võimalusi ja toetusi
tanud nii juhtidele kui spetsialistidele
tevõtetes kasutatakse. Näiteks see,
vastasid Jane Libe (keskkonna-
teie ettevõttel on?
pikaajalised arenguprogrammid, et
et iga töötaja aastaeesmärgid on
hariduse spetsialist) ja Estel Pukk
Meie jaoks on töötajate heaolu, pro-
iga töötaja, kel soov ja valmisolek,
seotud nii ettevõtte, osakonna kui ka
(korporatiivteenuste juht).
fessionaalne areng ning hea tervis
saaks võimaluse nii erialaspetsii-
individuaalsete tulemustega ning
tustundlikku ettevõtlust ning õnnitleb
AS-i Tallinna Vesi juhatuse esimees Ian Plenderleith räägib Tallinna rahvusvahelises lasteaias veesäästlikkusest.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Vastutustundlik ettevõtlus
15
tulemustasu suurus sõltub nii ees-
võtte personalist. Passiivsetest viri-
Ettevõte on Eesti Keskkonnajuhti-
Meie strateegiliseks eesmärgiks on
märkide täitmise protsendist kui ka
sejatest on saanud aktiivsed tegut-
mise Assotsiatsiooni (EKJA) asuta-
kasutada ressursse efektiivselt ja
töötaja käitumisest ning ettevõtte
sejad, kelle eesmärgiks on teha
jaliige ja osaleb ühingu juhatuse
säästlikult, s.h panustada ka kogu-
väärtuste järgimisest. Samuti on
rohkem, paremini ja säästlikumalt
töös. EKJA ühendab keskkonna-
konna arengusse. Ettevõtte toetus-
töötaja professionaalne areng seo-
kui varem. Erinevate osakondade ja
tegevusest huvituvaid ettevõtteid ja
põhimõtted jagunevad kolme vald-
tud otseselt tasustamise ja tunnus-
ametikohtade inimeste koostöös on
organisatsioone, et edendada kesk-
konda: rohelisem ja sportlikum
tamise süsteemiga. Mida paremad
paranenud nii projektide kvaliteet,
konnajuhtimist Eestis. Eesti Vee-
elukeskkond; rohkem keskkonna-
on töötaja tulemused, seda parem
sihtgrupi rahulolu kui hoitud olulisel
ettevõtjate Liidu (EVEL) liikmena on
teadlikke inimesi ning toetus ja
on tema töötasu ning lisatasud ning
määral kokku ressursse. Infovahe-
ettevõte organiseerinud mitmeid
tähelepanu abivajajatele.
samuti võimalused teha ettevõtte-
tus erinevate majade ja üksuste töö-
sisest karjääri, osaleda koolitustel
tajate vahel on paranenud. Spetsia-
ning lüüa kaasa üle-ettevõtteliste
listide seast selgusid tugeva liidri-
projektide teostamisel.
võimega inimesed, kellest näiteks üks noormees on paari aastaga
Igas valdkonnas on meil hulk tege-
Võimaldame oma töötajale ühe vaba tööpäeva juhul kui ta soovib mõnest heategevusprojektist osa võtta.
vusi, millest osa teeme aastast aastasse ning osad on ühekordsed projektid. Teeme näiteks palju teavitus- ja koostööd eri vanusegruppidega alates lasteaialastest kuni
Palun kirjeldage huvitavamaid
kasvanud dispetšeri ametikohalt
töötajatele suunatud ja nende
tippjuhtkonna liikmeks.
poolt positiivseimalt vastu võetud
Oleme teinud ka väiksemaid asju,
algatusi, tegevusi.
mis on saanud positiivse vastukaja.
Konkurentsitult populaarseim on
Näiteks igale töötajal on võimalus
meie vabatahtlik projektijuhtimise
esitada oma ideid keskkonna, kvali-
vee- ja kanalisatsiooniteenustega
vaüritustel ning kasvumulda Tallinna
koolitusprogramm. Aastaid tagasi
teedi ja töökeskkonna parandami-
seotud seminare ning koolituspro-
tänavate haljastamiseks. Neid tege-
olime olukorras, kus osakondade-
seks „Heade ideede panka”. Kõiki
gramme teistele EVELi liikmetele.
vusi on väga palju!
vaheline koostöö, töötajate rahulolu
ideid hinnatakse üks kord kvartalis
Ettevõte teeb koostööd mittetulun-
koolitus- ja arenguvõimalustega,
töökeskkonnanõukogu poolt. Posi-
dusorganisatsioonidega, kelle ees-
Kas teie ettevõtte tegevus, tee-
ühisürituste kvaliteet, masust tule-
tiivse hinnangu saanud ideed viiak-
märgiks on keskkonnahoid ning
nused ja tooted on viidud võima-
nev surve kuludele jmt tekitasid
se ellu ning ideede autorid saavad
vastutustundliku ettevõtluse eden-
likult keskkonnasõbralikule tase-
kokku portsu probleeme. Ühe idee-
tunnustuse. Samuti on töötajatel
damine, näiteks Ökokratt, MTÜ
mele?
na kiitis juhtkond heaks projektijuh-
võimalus kaasa rääkida töökesk-
Ökomeedia, CSR Foorum jne.
Parendamaks klientide rahulolu ja
timise koolitusprogrammi, milles
konna küsimustes näiteks osaledes
võisid osaleda soovi korral kõik töö-
loovtööde konkursil või parimate
Kas teie ettevõtte töötajad on
likkust on ettevõttes rakendatud
tajad. Programmi sisuks oli projekti-
tööohutuslausete välja selgitamisel.
osalenud vabatahtlikena mingite
kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüs-
kogukonna või ühiskonna prob-
teem. Oluline on ka hädaolukor-
juhtimise alane koolitus ning kohus-
doktorantideni (Õunakese lasteaed, TTÜ, Kopli Ametikool jpm); toetame Mikk Pahapilli teel olümpiale, pakume puhast joogivett spordi- ja rah-
keskkonnaalase tegevuse tulemus-
tus vähemalt ühe ettevõttesisese või
Kas teete koostööd kodanike-
leemide lahendamisel?
dade ennetamine ning keskkonna-
-välise projekti teostamisel kaasa
ühendustega, ühisprojekte koha-
Ettevõte soosib väga vabatahtlikku
teadlikkuse suurendamine. Oma
liku omavalitsusega?
tegevust. Välja on kujunenud nii et-
tegevusvaldkonna vajadustest ja
Meie jaoks on juba aastaid olnud
tevõttesisene vabatahtlik tegevus
suurima mõjuga keskkonnariskidest
ülioluline teha koostööd kõigi asja-
kui ka väljapoole suunatud heateo
lähtuvalt on looduskeskkonnatege-
omaste keskkonnaorganisatsioo-
projektid. Võimaldame oma tööta-
vused ettevõttes põhjalikult läbi-
nide ning -asutustega. Traditsioo-
jale ühe vaba tööpäeva juhul kui ta
mõeldud ja süsteemselt tegeletakse
niks on kujunenud koostöö linna-
soovib mõnest heategevusprojektist
tulemuste parendamisega. Paneme
osavalitsustega,
Tänu projektijuhtide koolitusprogrammile on spetsialistide seast selgunud tugeva liidrivõimega inimesed, nt üks noormes on paari aastaga tõusnud dispetšeri ametikohalt tippjuhtkonna liikmeks.
käivad
osa võtta (nt koristustalgud, puudust
olulist rõhku ka nii avalikkuse kui
meie töötajad korteriühistutele suu-
kannatavatele toidu komplekteeri-
oma töötajate keskkonnateadlik-
natud infoüritustel, et rääkida kesk-
mine, puuetega lastega piparkoogi
kuse edendamisse. Peamised kesk-
konnahoidu ning spetsiifilisematel
küpsetamine, koolis/lasteaias tun-
konnaküsimused meie ettevõttes on
ettevõtte
näiteks
dide ja tegevuste läbiviimine jms).
heitvee kvaliteet, jäätmekäitlus, vee-
teemadel.
Seoses Euroopa vabatahtliku tege-
ressursi ja ka muude ressursside,
AS Tallinna Vesi tütarettevõte Water-
vuse aastaga osaleb AS Tallinna
nagu elekter ja kemikaalid, kasutus.
com OÜ on suure tähelepanu alla
Vesi Siseministeeriumi eestveda-
Keskkonnaküsimused on tihedalt
lüüa, et lisaks teooriale ka praktiline
võtnud ka naabervallad, tehes koos-
misel ka 2011. a vabatahtliku tege-
seotud elukvaliteedi ning elanike ter-
kogemus omandada. Huvi oli ooda-
tööd erinevate sidusrühmadega,
vuse pilootprogrammis.
vise teemaga, olulisim on tagada
tust kordades suurem. Tänaseks on
osaledes mitmetel aruteludel ja üri-
programmis osalenud 45 töötajat
tustel (nt Eesti valdade ja linnade
Kui teie ettevõte tegeleb sponsor-
hädaolukordi.
ning projektide teostamisse kaud-
päev jne). Toetame linna haljastust
lusega, siis keda/mida sponso-
Ettevõte täidab kõiki vee-erikasutus-
selt kaasatud enam kui 20% ette-
tasuta kasvumullaga jmt.
reerite?
lubade tingimusi ja tegelikult kasu-
tegevust
puudutavatel
teenuse olemasolu 24/7 ning vältida
16
Juhtimisveerg
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
tatud veekogus on väiksem kui lu-
Iga Eesti naine peaks vähemalt korra haaremis käima
batud. Veel üks oluline veekasutuse aspekt on vähendada veekadusid veevõrgus, mis on siiani ettevõttes ka õnnestunud. Kas teie ettevõte on kavandanud oma keskkonnamõjude heastamiseks või loodushoiu huvides sponsorlusprojekte või algatanud tegevusi? Ettevõte toetab ressursside säästlikku kasutust läbi teadlikkuse tõusu ning investeeringute. Korraldatud on mitmeid kampaaniaid nii vee
Taivo Paju Juhtimisajakirja Director peatoimetaja
säästmise, reovee puhastamise kui ka kraanivee kvaliteedi osas (www.jookraanivett.eu).
Ma
mõtlen seda tõsiselt.
Just siin ongi peidus põhjus, miks
neile tubli laksu enesekindlust —
Naised,
unustage
Eesti naised peaks kohustuslikus
just selle, mille paljud emad on
raames toetatakse ehituse ja kesk-
Marmasis, Antalia ja teised Türgi
korras haaremit külastama: ehk
andmata jätnud.
konnatehnika interdistsiplinaarset
kuurordid! Käige ära hoopis kuul-
see paneks neid mõtlema, kui hal-
doktorikooli ettevõtte oskusteabe
sas Topkapi palees Istanbulis.
vasti nad end tööl eksponeerivad,
See projekt oleks pikaajaline, rää-
ning juurdepääsu võimaldamisega
Saate oma silmaga näha, milline
rikkudes nii ise ära oma karjääri.
kida tuleks vähemalt kolmel korral:
ettevõtte ressurssidele. Ümarlau-
üks tõeline sultani haarem välja
Nagu näitab Institute of Leader-
teises-kolmandas klassis, et teki-
dade ja seminaridega püütakse
näeb.
ship & Managementi uuring, saab
tada tüdrukutes tööga seotud
naiste karjäärile takistuseks just
unistused. Teist korda gümnaasiu-
Oleme sõlminud koostöömemorandumi TTÜ Doktorikooliga, mille
leida lahendusi, kuidas muuta veelgi efektiivsemaks näiteks lekete
Arvamus, et haarem oli vaid sultani
liigne tagasihoidlikkus ja ebakind-
mis ning kolmandat korda ülikoo-
tuvastamine, reoveepuhastamine
jaoks seksodroom, on ääretult
lus. Hirm, et ma ei saa oma tööga
lis, et mehelemineku tuhinas nai-
jms.
piiratud. Paradoksaalselt oli just
hakkama, on omane just naistele.
sed juttu ära ei unustaks. Uskuge,
Eelmisel aastal viisime ettevõtte
haarem koht, kus naised said teha
Meeste enesekindlus voolab suisa
kümnekonna aasta pärast oleks
Ülemiste Veepuhastusjaamas läbi
impeeriumi kõige säravama kar-
kõrvadest välja, aga näiteks naisi,
tulemus käes. Siis ei pääseks nõr-
erinevaid katselisi uuringud puhas-
jääri. Nagu kuulus konkubiin Roxe-
kes julgeksid küsida ametikõrgen-
gad meesjuhid enam ametisse
tusprotsessi täiustamiseks tulevi-
lana, kes sai hakkama millegi
dust ka juhul, kui nad tingimustele
pelgalt seepärast, et neist andeka-
kus. Uuriti orgaanilise aine vähen-
ennekuulmatuga, pannes sultani
ei vasta, on vaid 14%.
mad ja tublimad naised ise kõrvale
damise võimalusi puhastusprotses-
endaga abielluma. Roxelana mõ-
sis. Toorveetöötluse osas osutus
jutas osava poliitikuna terve riigi
Nii et Eesti naiste karjäärituses on
sobivaks
elu-olu ning kõige tipuks aitas
mõttetu süüdistada mehi. Esiteks
Aga mis siis nonde meestega te-
troonile oma poja.
on see vale, teiseks ebakonstruk-
ha, kes enam löögile ei pääse? Ei
tiivne. Pakun olukorra parandami-
tea. Ilmselt tuleks siis nende tur-
Üks hea võimalus keskkonnale te-
Tõsi, algus oli noortel ilusatel tüd-
seks välja ühe tõhusa riikliku
gutamiseks ka üks projekt käima
kitatava kahju vähendamiseks on
rukutel, kes kõik olid teisest riigist
projekti, millega peaks kiirelt alus-
panna.
näiteks rohelise energia kasuta-
vanematelt röövitud või ostetud,
tama. Meil on õnneks särava kar-
mine. Meie ettevõtte puhul tähen-
haaremis trööstitu. Nad pidid
jääriga naisi omajagu — kohe tulid
dab see eelkõige reoveepuhas-
alustama türgi keele ja kommete
pähe Siiri Oviir, Kersti Kaljulaid,
tuses reoveesette kääritamise tule-
ning kaunite kunstide õppimisest,
Signe Kivi ja Tiiu Aro avalikust sek-
musel tekkiva biogaasi maksimaal-
seejärel alustasid aga tööd pi-
torist, äripoolelt Piret Minn Sadolin-
set kasutamist teistes tööprotses-
gem teenrite kui konkubiinidena.
ist, Riina Varts Eesti Energiast,
sides, kuid samal ajal püütakse
Mõned neist suutsid olukorra-
Sirje Potisepp Toiduliidust... neid
leida muid keskkonnasõbralikke la-
ga kohaneda ning tõusta juht-
on muidugi kõvasti rohkem. Need
hendusi.
positsioonile haaremi organisat-
naised tuleks meelitada rääkima
Tööd keskkonnamõjude heasta-
sioonis või siis jääda mitmesaja
oma tööst ja elust Eesti koolitüd-
miseks või loodushoiu huvides teeb
konkubiini hulgas silma sultanile
rukutele, kes on laululavale kokku
ettevõtte järjepidevalt.
endale.
kogutud. See inspireerib ja annab
magnetioonvahetuse
põhimõttel töötav protsess, mida nimetatakse MIEX süsteemiks.
astuvad.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Tagasivaade
17
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jätkab aktiivset koostööd metallija masinatööstussektoriga Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldas novembris kaks koolitust metalli- ja masinatööstusettevõtetele — 3. novembril toimus Jõhvis venekeelne seminar „Kuidas tõsta efektiivsust tootmisettevõttes”
Annika Metsala
ning 9. novembril leidis Tallinnas aset seminar „Kohustuslikud nõuded
Teenuste osakonna nõunik
J
kemikaalide käitlemisel metalli- ja masinatööstusettevõttes”.
õhvi seminar oli jätk maikuus Viljandis ja Tallinnas toimunud
eestikeelsetele seminaridele, mille käigus tutvustati ettevõtetele efektiivsemat tootmist eri nurkade alt — kuidas säästa materjali, energiat, kuidas planeerida ja juhtida protsesse efektiivsemalt ja ilma raiskamiseta, kuidas korraldada tootmisettevõtte jäätmekäitlus säästlikumalt ning kaitsta tootmisprotsessi mõjude eest keskkonda. Räägiti ka keskkonnanõuetest,
millele
tootmis-
ettevõtted peavad vastama ning sellest, kuidas korraldada ettevõttes
Jõhvi seminaril osalejad käisid uudistamas, kuidas on tööprotsessid korraldatud firmas Ecometal. Nagu fotolt näha, on ohutusnõuded külastajatele rangelt paigas.
hindamine selleks, et kõik vajalikud mõõtmised oleks tehtud ning kõik
juurutamist. Kuna meie tegevus on
rile suunatud seminar Tallinnas, kus
Tulemas seminar
vajalikud load oleksid olemas tões-
rangelt reguleeritud erinevate riiklike
tutvustati kohustuslikke nõudeid ke-
masinatööstuse ettevõtjatele
tamaks oma tootmise keskkonna-
organite poolt väljastatavate litsent-
mikaalide käitlemisel. Räägiti lähe-
sõbralikkust rahvusvahelisel tasan-
side ja lubadega, siis ainult seeläbi
malt veekeskkonnale ohtlikest aine-
dil juba pea normiks saava kvaliteedi-
on olnud võimalik tagada ettevõtte
test, kemikaali ohutuskaartidest, oht-
tunnuse ja konkurentsieelisena.
järjepidevus kõikides etappides.
like kemikaalide kasutamisest toot-
Tänu kvaliteedinõuete rangele jälgi-
mises ning vajalikest asendamistest,
Jõhvi seminar toimus vene keeles
misele kogu tegevusaja vältel oleme
samuti erinevatest teabeallikatest,
ning seminaril osales kokku 17 et-
saavutanud klientide usalduse ning
kust on võimalik saada taustainfot
tevõtet. Seminari jooksul käidi külas
suutnud tagada müügiprotsessi sta-
vajalike asendamiste kohta.
ka vanadest akudest pliid ümber-
biilsuse. ISO standardite kasutuse-
töötleval ettevõttel Ecometal. Nagu
levõtt on aidanud meil tugevdada
Mõlema seminari materjalid on kõi-
fotolt näha, on ohutusnõuded külas-
kontrolli ettevõtte erinevate protses-
gile kättesaadavad Koja kodulehel
tajatele rangelt paigas. Ecomental
side üle, olnud heaks lähtekohaks pi-
rubriigis „koolitused ja üritused/
AS-i esindaja Marge Lumi: „Oleme
devas täiustamise protsessis ja and-
toimunud üritused”. Seminarid toi-
klientide poolt kehtestatud kvalitee-
nud kindlustunnet edasiseks tegut-
musid projekti ESMI (Environmental
dinõuded ning seadusandlusest tu-
semiseks nii sise- kui välisturgudel.”
Services for Metal and Machinery
lenevad keskkonnanõuded seadnud
Antud sektori ettevõtetele võib huvi pakkuda ka Kaubanduskoja 7. detsembril koostöös Eesti Masinatööstuse Liidu ja EASiga korraldatav Saksamaa sihtturuseminar masinatööstuse ettevõtjatele. Oma kogemust jagavad Saksamaa ettevõtetega koostööd tegevad järgmised Eesti masinatööstuse ettevõtjad — Sumar, Vertex, BLRT Masinaehitus ja Metec.
Industries) raames ning olid kaas-
ettevõttes esikohale juba enne ISO
9. novembril toimus koostöös Balti
finantseeritud Euroopa Komisjoni
9001 ning ISO 14001 standardite
Keskkonnafoorumiga samale sekto-
poolt.
Täpsem info leheküljel 20 ja Koja kodulehel www.koda.ee.
18
Tagasivaade
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Reportaaž Itaaliast rohelise tehnoloogia ja säästliku eluviisi messilt Ecomondo 9.–12. novembrini 2011 toimusid Itaalias Riminis üheaegselt kolm rahvusvahelist messi: üks Euroopa suurimaid rohelise tehnoloogia ja säästliku eluviisi messe Ecomondo, energiamess Key Energy ja Cooperambiente. Kristy Tättar Teenuste osakonna projektijuht
M
essidel olid esindatud järg-
omavahel kontakte luua ja koostööd
uute ehitiste projekteerimisel suu-
tele parimate energiatarbimise tingi-
mised tegevusvaldkonnad:
arendada ning selle läbi ka oma
rendada hoonete kasutusmugavust
muste väljatöötamisega. Ettevõte
konkurentsivõimet tõsta.
ja vähendada ekspluatatiooniku-
teostab hoonete (sh passiivmaja)
jäätmekäitlus ja taaskasutus;
lusid. Messikülastuse võtsin ette, et
energiatõhususe arvutusi, koostab
taastuv- ja bioenergia;
Ühe messe külastanud ja kontakt-
vaadata, mida pakutakse energia-
energiamärgiseid nii olemasole-
säästlik ehitus jmt.
kohtumiste üritusel osalenud Eesti
tõhususe vallas. Kuna osalejate hul-
vatele kui ka rajatavatele hoonetele
ettevõtja, Energiamaja Konsultat-
gas oli teadus- ja uurimisasutusi
kasutusloa saamiseks. Samuti teos-
Nelja päeva jooksul külastas mes-
sioonid OÜ juhatuse esimehe Tullio
ning ka uusi tehnoloogiaid juuru-
tab
sikeskust 75 980 spetsialisti, mis on
Libliku sõnul oli osalemine vägagi
tavaid tootmisettevõtteid, siis huvi-
Lisaks aidatakse planeerida ehitust
ligi 17% rohkem kui eelmisel aastal,
kasulik. „Rohemajanduse osatäht-
tavaid ideid ma ka sain ja loodame
alates
samas väljaspool Itaaliat tulnud
sus maailmamajanduse kontekstis
neid kohe ka rakendama hakata,”
teostamisest, läbi ehitusprotsessi
külastajaid oli 49% eelmisest korrast
järjest kasvab. Euroopas on hoo-
rääkis Tullio Liblik.
elluviimise juhtimise ja omaniku-
rohkem, mis näitab messide veelgi
nete energiasäästlik ehitamine ja
rohkem rahvusvahelisemaks muu-
renoveerimine praegu väga tõsine
Energiamaja Konsultatsioonid OÜ
Koostatakse ettevõtetele energiatar-
tumist.
teema. On vaja uusi innovatiivseid
on 2009. aastal loodud ettevõte, mis
bimise auditeid ja analüüse ees-
ideid, et olemasolevaid hooneid
tegeleb ehitusjuhtimise ja hoonete
märgiga vähendada kulutusi ener-
energiatõhusamaks muuta ning
energiatõhususega ning ettevõte-
giatarbimisele.
vesi ja kanalisatsioon;
Messiga paralleelselt korraldatati kontaktkohtumiste üritus „EcoBusiness Cooperation Event”, mille raames sai lisaks messil stendiga osalenud ettevõtetele kohtuda ka messi külastanud ja üritusele registreerunud ettevõtete, organisatsioonide, riiklike ja maakondlike ametiasutuste, uurimisinstitutsioonide jpt erialaspetsialistiga. Tegemist oli 2nd Generation BioMatch (www.bioenergy-match.eu) projekti viimase kontaktkohtumiste üritusega. See Euroopa Liidu poolt rahastatud projekt andis kahe aasta jooksul nelja erineva ürituse käigus üheksa Euroopa riigi — lisaks Itaalia ja Eestile ka Hispaania, Kreeka, Läti, Rootsi, Soome, Suurbritannia ja Taani keskkonnasektorile võimaluse
hoonetele ehituse
energiaauditeid. tasuvusarvutuste
järelevalve kuni ehitise valmimiseni.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Tagasivaade
19
Ettevõtjate pilguheit Vietnamile ja Singapurile Vietnam ja Singapur on kahtlemata väga erineva arengutasemega riigid, kuid potentsiaali on Eesti ettevõtjate jaoks mõlemas, Singapurilt on lihtsalt oluliselt rohkem õppida.
Eva Maran Teenuste osakonna projektijuht
P
eaministri visiidil Vietnami ja Singapuri on eelmainitu edu-
kateks näideteks Hanois 7. novembril (osales üle 60 kohaliku ettevõtja) ja Singapuris 9. novembril (osales üle 100 kohaliku ettevõtja) toimunud äriseminarid. Info, mida taolistel üritustel jagatakse jõuab otse nende inimesteni, kes otsustavad investeeringute või ettevõtte laienemise üle ning isegi kui käegakatsutavaid tulemusi kohe tunda ei ole, on positiivsed tulemused tulevikus kindlasti tõenäolised. Singapuris äriseminaril osale-
Sealse ärikultuuriga riikides on riigi
Groupi 17 Eestis tegutsetud aastat,
silmast silma inimestega kohtuda.
nud Eesti Energia juhatuse esimehe
esindaja osalemine märgilise tähen-
mille jooksul on tänaseks Eestisse
Kohalike ettevõtjatega kohtudes jäi
Sandor Liive arvates oli Singapuris
dusega — mida kõrgema taseme
investeeritud 71 miljonit eurot ning
mitmeid kordi kõlama vana tõsiasi,
toimunu üks paremaid äriseminare
esindatus riigi poolt, seda tõsise-
plaan on investeerida järgmise viie
et kui kohale ei tulda ja kontakte ei
välisvisiitide ajaloos. Kindlasti on
malt ja olulisemalt ka partnerit ning
aastaga kokku täiendavad 123 mil-
looda, siis ei sünni kindlasti ka min-
oluline ka fakt, et nii visiit kui ka
esmast kontakti võetakse.
jonit eurot.
git koostööd. Aasias on just eriti
äriseminar leidsid kajastust ka ko-
suur soov enne koostöö alustamist
halikus ajakirjanduses. See, et maa-
Lisaks sõlmitud uutele kontaktidele
Värske positiivne uudis logistikutelt
partneri isikuga tutvuda. Võimalu-
ilmakaardil pea nähtamatu Eesti
on oluline osa ka seniste kontaktide
seoses Singapuriga on kahtlemata
sed koostöö sündimiseks on alati
jõuab oma investeerimiskliimat tut-
tugevdamisel. Siin saab tuua näi-
see, et Tallinna Sadama koostöö-
suuremad, kui ise kohal käiakse ja
vustades nii Vietnami kui ka Singa-
teid ka juba toimivast koostööst:
partner Rail Garant kirjutas just visi-
ennast tutvustatakse ning kontakte
puri meediasse, on väga positiivne.
Ilves-Extra AS omab tootmisüksust
idi ajal Singapuris alla uue kontei-
luuakse. Teisisõnu, kehtib vana tõsi-
Vietnamis ning ettevõtte juhi Arvo
nerterminali kraanade ostulepingule.
asi — äri teevad ikka inimesed.
Aasia ettevõtjate silmis oli kahtlema-
Kivikase sõnul aitas peaministriga
ta väga oluline, et äriseminaride
kohtumine viia olemasolevad äri-
Palju on kõneainet pakkunud ka nii
Valgeristi arvates on Singapur Eesti-
avasõnad tulid just meie peaministri
sidemed kõrgemale tasemele. Lo-
kaugetesse maadesse korraldatud
ga väga mitmes mõttes sarnane —
poolt. Väga positiivne mõju oli ka
gistikaklastri liige ja üks edukamaid
visiitide põhjendatus ja kasu. Eesti
näiteks soodne geograafiline asu-
faktil, et Singapuris jagasid praktilisi
Eesti logistikaettevõtteid Vopak EOS
Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni
koht, mille ümber asuvad kasvava
kogemusi Eesti kohta siin kogemust
on oma terminalidega Singapuris
juhataja Andres Valgeristi arvates
tarbijaskonnaga turud; lennujaama
omavad
Sonny
esindatud. Vähem oluliseks ei saa
tuleb konkreetsete sõnumite kohale-
ja sadama omavaheline lähedus,
Aswani, Eesti aukonsul Singapuris.
pidada Singapuri ettevõtte Tolaram
toimetamiseks ikka ise kohal käia ja
mis annab head eelised logistika- ja
ettevõtjad,
sh
20
Tagasivaade • Teated
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
jaotuskeskuste ehitamiseks; turva-
Eestil võtta eeskuju Singapuri riigi
malused konkurentsis püsimiseks
(Ettevõtluse Arendamise Sihtasu-
line ärikeskkond ja haritud tööjõud.
suhtumisest, kus töötatakse selle
ning riigi tasemel toetus nende
tus), Kaubanduskoja peadirektor
„Meil oli hea meel saada kinnitust
nimel, et maailmatasemel ärid oma
püüdlustele on väga oluline.
Mait Palts ja rahvusvaheliste suhete
oma väljatöötatud logistilise asu-
riiki tuua.
koordinaator Eva Maran. Singapuris Eeltoodust võib järeldada, et visiit
liitusid delegatsiooniga Sandor Liive
meie omadega väga sarnased ja
„Singapur liigutab maailmamõistes
Vietnami ja Singapuri on igati hea
(Eesti Energia), ja 18-liikmeline
kui neil on õnnestunud need eelised
väga suuri kaubavoogusid ja nad
näide riigi ja ettevõtjate koostööst
logistikaklastri delegatsioon.
oma kasuks tööle panna, annab
otsivad investeerimisvõimalusi Eu-
Eesti esindamisel ning majanduselu
see meilegi kindlust, et oleme õigel
roopas. Kui nad kasvõi mingi osa
arendamisel, mille kinnituseks oli ka
teel. Tuleb nn Singapuri mudelist
oma ärist meiega siin koos teeksid,
erakordselt suur ettevõtjate huvi.
teha Eesti mudel, mis sobib meie
siis oleks see Eesti jaoks juba ar-
Peaministrit saatsid visiidil Vietnami
piirkonnale,” ütles Valgerist.
vestatav asi,” sõnas Valgerist.
Viktor Siilats (Info Ettevõtete Grupp),
koha eelistele — Singapuri omad on
Allan Aru (Featherie Invest), Ott Lisaks ettevõtluse poolele on oluline
Jaanus Rahumäe (ESC Global Se-
Pärna (Eesti Arengufond), Jaanus
tutvuda ka sealse riigikorraldusega
curity) sõnul on Eesti väikeettevõtja-
Tamm (Defendec), Jaanus Rahu-
ja saada aru, millel põhineb riigi
tel Aasias võrreldes Ameerika või
mägi (ESC Global Security), Arvo
edukus. Sandor Liive sõnul tasub
Euroopaga oluliselt paremad või-
Kivikas (Ilves-Extra), Maria Alajõe
Lisaks soovitame lugeda ka artiklit „Eestlased Aasiat avastamas” Koja kodulehel Teataja artiklite rubriigis www.koda.ee/teataja-artiklid.
Saksamaa sihtturuseminar metallija masinatööstusettevõtjatele
Sihtturuseminar
7. detsembril Kaubanduskojas
15. detsembril Kaubanduskojas
7. detsembril toimub Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Eesti
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös EASiga 15. det-
Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Masinatööstuse Liidu, Saksa-Balti Kauban-
sembril kell 10.00-16.00 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
duskoja ja EASi koostöös metalli- ja masinatööstusettevõtetele mõeldud
sihtturuseminari „Sihtturg — Moskva”. Jätkuna kevadel toimunud
Saksamaa sihturuseminar.
Peterburi sihturuseminarile käsitletakse seekord teist spetsiifilist
Sihtturg — Moskva
turgu Venemaal — Moskvat. Seminarile on kutsutud ka Moskva Käsitletavad teemad:
Riiklik Registreerimiskoda, kes annab vahetu ülevaate hetkeolu-
Ülevaade Saksamaa metalli- ja masinatööstuse sektori
korrast ning majanduskliimast Moskvas.
hetkesituatsioonist. Distributsioonikanalid ja kvaliteedikontroll Võtmefaktorid Saksamaa turule sisenemisel
Seminaril käsitletavad teemad:
Krediidikindlustus ja selle kasulikkus äritegemisel väljaspool Eestit
Moskva majanduskliima Välismaiste ettevõtete registreerimine Moskvas
Lisaks annavad ülevaate oma koostöökogemusest Saksamaaga Vertex
Logistilised kahepoolsed võimalused
Estonia AS, BLRT Masinaehitus OÜ ja Meteci Valduse OÜ. Ettekanded tee-
Ettevõtte juhtimise eripärad Moskvas
vad Olaf Holzgrefe (German Quality Sourcing), Maren Diale-Schellschmidt
Finantsriskid ekspordil Venemaale
(Saksa-Balti Kaubanduskoda), Mariko Rukholm (KredEx Krediidikindlustus).
Piiriületuse olukord ning seonduvad küsimused Tulevikuvaade Moskva suunal
Seminari osalustasu on 20 eurot (hind sisaldab käibemaksu ning seminari
Ettevõtjate praktilised kogemused Moskva suunal
materjale ja lõunat). Seminar on eesti keeles (välja arvatud Moskva Riikliku Registreerimiskoja ettekanne). Osalemistasu on 25 eurot. Hinnale lisandub käibemaks. Seminari detailsem kava: www.koda.ee.
Lisainfo ja registreerimine: MARJU NAAR Tel: 604 0082 E-post: marju.naar@koda.ee
Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Seminar
Kuidas olla edukas Soome riigihangetel? 16. detsembril Kaubanduskojas
Teated • Liikmelt liikmele
21
Liikmelt liikmele Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Kaubanduskoja liikmete hulgast. Koostöösoov või soodupakkumine peab sisaldama: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-posti-
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 16. detsembril 2011 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Kuidas olla edukas Soome riigihangetel?”. Registreerumise tähtaeg on 14. detsember. Korraldajad jätavad endale õiguse teha vajadusel programmis muudatusi. Esinejad: Tarja Krakau on olnud seotud Soome riigihangete valdkonnaga üle 10 aasta. Alates 1997. aastast töötas Tarja Espoo linna juristina, aastatel 2001-2006 tegeles Soome Kaubandus- ja Töös-
aadressi, kontaktisiku andmeid ning pakkumise kehtivusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile liikmetele. Lisainfo: KAIDI TALSEN Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee
tusministeeriumis Soome riigihangete õiguse kujundamisega (sh riigihangete seaduse väljatöötamisega). Alates 2007. aastast on ta töötanud erasektoris firmas PTC Services Oy, mis pakub
Radis OÜ
konsultatsioone riigihangete ja lepinguõiguse teemal ning korraldab avaliku sektori koolitusi.
Radis OÜ pakub meeneid-firmakinke, mida
Merylin Jalakas ettevõttega Projekt Kuubis OÜ on osalenud Soomes omavalitsuste projekteer-
saabuvat aastalõppu oodates on EKTK liikme-
imishangetel. Soome turul on tegutsetud kolm aastat. Kuido Kaskla firmaga Purustaja OÜ on osalenud Soome ehitussektori hangetel lammutustööde valdkonnas, Soomes on tegutsetud pea viis aastat. Seminari moderaator on Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.
tel kindlasti vaja. Meie valikus on eelmisel hooajal populaarsust kogunud etnoteemalised meened alates kuumaalusest lõpetades kandikuga. Täpsem info http://radis.ee/tuppa/etnokingitused
Päevakava: 9.45
Registreerimine ja tervituskohv
Lisainfo:
10.00
Kuidas osaleda edukalt Soome riigihangetel?
Mauri Abner
Hea praktika edasiandmine ettevõtjatele, levinumad vead,
E-post: mauri@radis.ee
Soome ja Eesti erinevused riigihangete keskkonnas jne
Tel: 550 5228
(Tarja Krakau, PTC Services Oy) 11.30
Kohvipaus
11.45
Soome hangetel edukalt osalenud ettevõtja kogemus • I
AS Dentes
(Merylin Jalakas, Projekt Kuubis OÜ tegevjuht)
Hygiene Line on AS Dentese kaubamärk, mis
Soome hangetel edukalt osalenud ettevõtja kogemus • II
tegeleb professionaalse hügieeni-, puhastus- ja
(Kuido Kaskla, Purustaja OÜ)
desinfektsioonivahendite sarjaga. Tootevalikus
Paneeldiskussioon:
on puhastus- ja desinfektsioonivahendeid mit-
„Mis on Soome hangetel osalemisel peamised komistuskivid?”
meotstarbeliseks ja laialdaseks kasutamiseks:
Päeva kokkuvõte
raviasutustes, apteekides ja hooldekodudes;
(Mait Palts, Kaubanduskoja peadirektor)
hambaravikabinettides; ilusalongides; kontori-
12.15 12.45 13.30
ruumides; tööstuses ja autohoolduses; koolides Osalejad paneeldiskussioonis:
ja lasteasutustes; saunades, spordiasutustes ja
Tarja Krakua, PTC Services Oy
ujulates; kauplustes; toiduainetööstustes ja
Merylin Jalakas, Projekt Kuubis OÜ tegevjuht
toitlustusasutustes ning kodumajapidamistes.
Andres Oltjer, AS Chemi-Pharm müügidirektor
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele puhas-
Heiki Kollo, Tallinna Pesumaja OÜ juhatuse liige
tus- ja desinfektsioonitooted 7% soodsamalt.
Kuido Kaskla, Purustaja OÜ juhataja Lisainfo: Aule Reijo E- post: aule.reijo@dentesgroup.eu Tel: 503 0608
Lisainfo ja registreerimine: MARJU NAAR • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee
Ropkamõisa 10, Tartu www.hl.dentesgroup.eu
Koostööpakkumised • Riigihanketeated
22
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Koostööpakkumised
Riigihanketeated
Rootsi kandikute kujunduse ja
Rootsi kõrgtehnoloogilisel laser-
Tekstiil, rõivad, jalanõud
müügiga tegelev ettevõte otsib
tehnoloogial põhinevate jälgimis-,
ja kaitseriided
keid (multifunktsionaalseid lume-
alltöövõtjaid digitaalselt prinditud
vaatlus- ja mõõtesüsteemidega te-
Lätis hangitakse eriotstarbelisi töö-
sahku). Tähtaeg 28.12.2011.
puust ja metallist kandikute toot-
gelev ettevõte otsib edasimüüjaid.
rõivaid (kindad, tunked jm). Täht-
miseks.
Kood 2011-11-07-020
aeg 09.01.2012. Kood 4445
Poolas hangitakse talihooldesõidu-
Kood 4460 Soomes hangitakse päästepaate.
Hispaania ökoloogilisi hälle, mida
Soomes hangitakse aluspükse.
Saksa laevatööstusele diiselmoo-
on võimalik ühendada suure voo-
Tähtaeg dokumentide väljastami-
Saksamaal hangitakse päikese-
torite heitgaaside töötlemise süs-
diga, valmistav ettevõte otsib
seks 02.01.2012, tähtaeg osale-
energia seadmeid. Tähtaeg 19.12.
teeme (mis võimaldavad raske-
edasimüüjaid ning on huvitatud
miseks 18.01.2012. Kood 4446
kütuseõli (HFO) kasutamist ja vas-
ka ühisettevõtlusest.
Kood 2011-11-08-020
tavad Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni Marpol Lisale 4) too-
Kood 2011-11-10-011 Iiri suhtekorralduse, ürituste korral-
Prantsusmaal hangitakse kardina-
2011. Kood 4462 Saksamaal hangitakse tuletõrje
riiet. Tähtaeg 26.12.2011.
paakautosid. Tähtaeg dokumenti-
Kood 4447
de väljastamiseks 27.12.2011, täht-
tev ettevõte otsib edasimüüjaid.
damise, ajakirjanduse ja keele-
Rootsis hangitakse ilmastikukind-
Kood 2011-11-17-062
õppe internetikursuseid pakkuv
laid rõivaid. Tähtaeg 30.01.2012.
Ungari alumiiniumist kõrgrõhu
ettevõte otsib vahendajaid ning
Kood 4448
valukodadega tegelev ettevõte
tegeleb ka esinejate vahendami-
otsib edasimüüjaid ja vahendajaid
sega.
kotti kaitseväele. Tähtaeg 29.02.
ja alltöövõtjaid, pakub end alltöö-
Kood 2011-11-10-008
2012. Kood 4449
võtjaks ning on huvitatud vas-
Tähtaeg 30.12.2011. Kood 4461
Rootsis hangitakse ca 3500 selja-
aeg osalemiseks 09.01.2012. Kood 4463 Paber ja pakend Norras hangitakse erinevaid paberitooteid (tualettpaber, salvrätikud, rasvakindel paber, ühekord-
Taani jõujaamadele ja meretöös-
tastikkusest tootmisest.
tusele töötlusüksusi (torusid) too-
Mööbel, sisustus ja tarvikud
seks kasutamiseks mõeldud paber
Kood 2011-11-10-025
tev ettevõte otsib heitgaaside ja
Saksamaal hangitakse meditsiini-
jne). Tähtaeg 06.01.2012.
muude süsteemide terasest kom-
lisi voodeid. Tähtaeg dokumentide
pensaatorite tootjaid.
väljastamiseks 30.12.2011, täht-
Kood 2011-11-01-020
aeg osalemiseks 03.01.2012.
berit, paberkäterätte ning seepi.
Kood 4450
Tähtaeg 27.12.2011. Kood 4465
Saksa loomisel olev bioinformaatikaettevõte soovib teha koostööd bioinformaatika, süsteemi- ja arvutusbioloogia uurimuse- ja aren-
Taani arvutiparandus/teenindus
Kood 4464 Sloveenias hangitakse tualettpa-
duse valdkonnas.
ettevõte otsib erinevate arvutiriist-
Taanis hangitakse erinevat mööblit
Kood 2011-11-09-016
vara komponentidega varustajat.
vastvalminud rehabilitatsioonikes-
Ehitus, ehitusmaterjalid
Kood 2009-11-23-002
kusele. Tähtaeg 21.12.2011.
Saksamaal hangitakse linoleumi,
Poola erinevaid terastooteid val-
Kood 4451
põrandavaipu jm põrandakatte-
mistav ettevõte pakub end alltöö-
Prantsuse elektriseadmete ette-
võtjaks ning on huvitatud ka vas-
võte pakub end vahendajaks
Norras hangitakse köögimööblit
materjale. Tähtaeg dokumentide
tastikkusest tootmisest.
Prantsuse turule siseneda soovi-
koos paigaldusega. Tähtaeg 05.01.
väljastamiseks 07.12.2011, täht-
Kood 2011-11-09-008
jatele, samuti ollakse huvitatud
2012. Kood 4452
aeg osalemiseks 09.01.2012.
Ungari integreeritud bioenergee-
ühisettevõtlusest, vastastikkusest
Norras hangitakse plastist prügi-
tilist kliimamuutuse vastast kesk-
tootmisest ning alltöövõtust.
kaste meditsiinilise prügi jaoks.
konnakaitset ja biotehnoloogiliste
Kood 2011-11-10-013
Kood 4466
Tähtaeg dokumentide väljastami-
Muu
komplekside teostust pakkuv et-
seks 19. 12.2011, tähtaeg osale-
Šveitsis hangitakse trafosid (15 ja
tevõte on huvitatud vastastikku-
miseks 29.12.2011. Kood 4453
sest tehnilisest koostööst, otsib
Soomes hangitakse toole. Tähtaeg
21,8 MVA). Tähtaeg 11.01.2012. Kood 4467
02.01.2012. Kood 4454
alltöövõtjaid ning pakub end all-
NATO ja ÜRO hanked
töövõtjaks. Toiduained
Kood 2011-11-08-014
NATO eelteade: hangitakse raa-
(nt
Leedus hangitakse erinevaid toidu-
diovastuvõtjad ülemaailmseks si-
valuvaigistav aplikaator) arenda-
aineid (liha-, pagari-, piimatooted,
deks. Plaanitav teate avaldamise
mise ja tootmisega tegelev ette-
köögiviljad jmt) haridusasutustele
aeg 14.12.2011 ja plaanitav hanke
võte otsib edasimüüjaid ning
ja vanadekodudele. Tähtaeg 02.
pakub end edasimüüjaks Iisraeli
01.2012. Kood 4455
Iisraeli
meditsiinivahendite
tähtaeg 06.02.2012. Kood 4903 NATO eelteade: hangitakse puhastusvahendeid Norra. Plaanitav
turule siseneda soovijatele, samuti ollakse huvitatud vastastikkus-
Erinevad tarvikud ja vahendid
teate avaldamise aeg 03.01.2012
est tootmisest ning otsitakse all-
Prantsusmaal hangitakse ohutus-
ja plaanitav hanke tähtaeg 14.02.
töövõtjat.
prille. Tähtaeg 04.01.2012.
Kood 2011-11-10-005
Kood 4456 Leedus hangitakse desinfektante.
Itaalia autotööstusele survevalumeetodil plastooteid tootev ettevõte otsib alltöövõtjaid ning on huvitatud ka ühisettevõtlusest. Kood 2011-10-11-026 Poola jaotusseadmete süsteeme ja elektriseadmeid tootev ettevõte otsib edasimüüjaid. Kood 2011-11-08-019
2012. Kood 4904
Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused nüüd nähtavad Koja kodulehel http://www.koda.ee /koostoopakkumised.
Täpsem info: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee
Tähtaeg 04.01.2012. Kood 4457 Taanis hangitakse liiklusmärke. Tähtaeg 22.12.2011. Kood 4458 Masinad ja seadmed Prantsusmaal hangitakse sõjalaevade osi. Tähtaeg 09.01.2012. Kood 4459
Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 30. november 2011
Juubilarid
Õnnitleme detsembrikuu juubilare! 25
ELSTERA AS
MEFO AS
PELLONE OÜ
liige alates 2003
liige alates 2007
liige alates 2010
ENGLO OÜ
PRIKE AS
ÕNNERATAS OÜ
liige alates 1996
liige alates 1995
liige alates 2004
ESTIKO PLASTAR AS
SCANWELD AS
liige alates 1997
liige alates 1996
ESTON EHITUS AS
TALLINNA SADAM AS
liige alates 2009
liige alates 1954
ESTONIAN AIR AS
TALLINNA ÄRIPANGA AS
liige alates 1997
liige alates 2004
MISTRA-AUTEX AS liige alates 2009
20 ABB AS
A & H RISTPALKMAJAD OÜ
liige alates 1996 ABESTOCK AS
ETEM PÄRNU AS
liige alates 2004
liige alates 1999 FLORTO OÜ
JAAK OJA OÜ liige alates 2005
liige alates 2003 ELCOMEX TRADE OÜ
liige alates 1992 ADVOKAADIBÜROO
10
GAUR AS
15
liige alates 2006
BERMET MANAGEMENT AS
FREESPORT TRADING OÜ
liige alates 1998
liige alates 2011
GEO S.T. OÜ
JYSK LINNEN`N
liige alates 1999
FURNITURE OÜ
liige alates 2006 ALEKON HOLDING AS liige alates 2002
GS INVEST OÜ liige alates 2005
ARIKO RESERV AS liige alates 1996
JÄLLE JA KO AS liige alates 2000
liige alates 2008 INSENERIBÜROO
BALT-KOMZ-SERVICE AS KARLA AUTO O.K. OÜ
AKSIAAL OÜ
QUANTUM EESTI AS
liige alates 2009
liige alates 2000
liige alates 2002
KATEKS SISUSTUS AS
ITELLA INFORMATION AS
liige alates 1998
liige alates 1999
KH ENERGIA-KONSULT AS
KMA OÜ
liige alates 2003
liige alates 2011
M JA P NURST AS
MADIS ABILINE FIE
ADVISORS OÜ
liige alates 1999
liige alates 1999
liige alates 2006
LIIT MTÜ
MAVES AS
MERINVEST OÜ
NORDLAND TRAVEL OÜ
liige alates 1983
liige alates 1996
liige alates 2000
liige alates 2011
liige alates 1999 DALE LD. AS liige alates 1992 EERO OÜ liige alates 1997 EESTI KRAANAVABRIK OÜ liige alates 2001
5 COLLIERS INTERNATIONAL
EESTI MÖÖBLITOOTJATE
Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee
Teenuste osakond
Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus
Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757
Kaubanduskoja Jõhvi esindus
Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950
Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond
23