Teataja nr 22

NR 22 • 14. DETSEMBER 2011

ILMUB AASTAST 1925

Soovime Teile rahulikke jõule ja edukat uut aastat!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

– 2011 –

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Juhtkiri

3

Lähenev aastavahetus viib mõtted kokkuvõtetele Hiljuti Aasia riikidest pärit kolleegidele Eesti ettevõtluskeskkonnast rääkides küsiti minult muuhulgas selle kohta, kuidas euro kasutuselevõtt on meie majandust mõjutanud. Veel enne, kui mõjude avaldumisest või mitteavaldumisest rääkima jõudsin hakata, tabasin end hetkeks mõttelt, kas vähem kui aastane euro kasutamise kogemus annab üldse alust põhjalikumaid hinnanMait Palts Peadirektor

guid anda. Seda oleks lihtsam öelda kümne aasta pärast tagasi vaadates.

P

raegu hinnangut anda tun-

aasta kohta teha kindlasti ka selle

ja tegevuste hulk, millest osa alles

dub mõneti sarnane olukor-

järgi, kui palju täna veel euro kasu-

alustamisjärgus, on suurem ja mit-

rale, kus soovime pensionifondi

tuselevõtust räägitakse — väga

mekesisem kui varem. Kõik see

osakute pikaajalise tootluse osas

vähe. See kinnitab aasta esimesel

kokku lubab eeldada, et üha enam

teha põhjapanevaid järeldusi juba

poolel tõdetut, et üleminek sujus

meie liikmeid saavad kaasatud va-

esimese aasta investeeringutule-

erakordselt hästi ning suuremas

hetult Koja tegemistesse. Esmase

muste põhjal. Samamoodi ei ole riigi

plaanis oleme aastaga jõudnud

ülevaate meie tegemistest saate

rahanduspoliitika valdkond, kus

juba ka uues vääringus hindadega

alati nii Koja kodulehelt, Teatajast kui

sprinti joostakse — pigem ikka

harjuda. Kes aga veel aega vajab,

ka E-teatajast. Need infokanalid on

maraton, kus on määravaks pika-

saab ka täna enamikes poodides

meie jaoks kesksed ning kindlasti

ajaline strateegia ja stabiilsus.

otse hinnasildilt vaadata nii krooni

plaanime neid oma liikmete huvides

Seega — mõne aasta pärast oleks

kui eurohinda, kuigi kauplejad ei ole

veelgi edasi arendada. Ka siin on

kolleegidele vastamine kindlasti liht-

juba alates juulist kohustatud kahes

igasugune tagasiside ja ettepane-

sam.

vääringus hindu näitama.

kud teie poolt alati teretulnud. Kui

Täna võib aga kõigele vaatamata

Möödunud aasta jääb paratamatult

teisiti või veelgi paremini, siis ärge

tõdeda, et ettevõtjate jaoks on euro

meelde ka lõputute arutelude ja

hoidke seda arvamust enda teada.

kasutuselevõtt elu üsna mitmest kül-

spekulatsioonidega euroala püsi-

Uue aasta alguses on meil kavas

jest lihtsamaks muutnud ning laie-

mise ja finantskriisi teemadel. Kuigi

viia läbi liikmete nö rahuloluuuring ja

malt võttes ka riigi rahanduspoliiti-

tänagi ei oska keegi arvata, millega

sedagi loomulikult selleks, et saada

lisi otsuseid stabiilsemaks ja vastu-

närviline olukord ühel hetkel lõppeb,

infot selle kohta, kuidas oma tege-

tustundlikumaks kujundanud. Suht-

on tõenäoline, et stabiilsus finants-

vusi veelgi rohkem liikmetele kasu-

lusest teiste riikide ettevõtjatega,

kriisi osas saavutatakse — see ei

likumas suunas arendada.

kes Eestit juba rohkem teavad, on

juhtu aga üleöö. Tagajärjed nendele

siiski alati jäänud kõlama arvamus,

riikidele, kes üle oma võimete on

Soovin, et lähenev pühade ja aasta-

et eurot kasutusele võttes suutsime

elanud on kahtlemata tõsised, kuid

vahetuse aeg oleks teile jätkuvalt

laiemalt tõestada, et riik toimib

paraku muud võimalust ei ole.

tegus ja edukas, ning et sinna va-

näete, et kuskil võiks midagi olla

Suhtlusest teiste riikide ettevõtjatega, kes Eestit juba rohkem teavad, on siiski alati jäänud kõlama arvamus, et eurot kasutusele võttes suutsime laiemalt tõestada, et riik toimib stabiilselt.

hele mahuks ka selliseid päevi, kus

stabiilselt. Sõltumata sellest, millised mured vaevavad täna euroala tervi-

Aasta ei ole veel küll sugugi läbi,

töised tegemised tahaplaanile jää-

kuna, on Eestis äritegemisel valuuta-

kuid sellest hoolimata võib Kauban-

vad ning on aega pisut enam lähe-

risk aga täpselt sama suur kui see

duskoja tänavustele tegemistele ra-

daste ja sõpradega aega veeta.

oleks Soomes või Saksamaal. Ja

hulolevalt tagasi vaadata. Aasta on

Kaunist saabuvat jõuluaega ning

see on positiivne. Omad järeldused

olnud jätkuvalt kiire ja tegus. Erine-

kohtumiseni Teataja vahendusel

saab euro mõjudest just esimese

vate, liikmetele suunatud projektide

juba uuel aastal!

4

Teejuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Sisukord

Kalender

Juhtkiri

14. detsember

Turu-uuringute koostamise koolitus Jõhvis (vene keeles) Koja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi)

Lähenev aastavahetus viib mõtted kokkuvõtetele

3

Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee 15. detsember

Seadusandlus Põhjendamiskohustusest viivise vähendamise nõude puhul

5

Uuest aastast on lähetusega seotud majutuskulud vabastatud erisoodustusmaksust

6

Välismessikoolitus Jõhvis (vene keeles) Koja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

15. detsember

Sihtturuseminar „Sihtturg — Moskva” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

Euroopa uudised Euroopa aps Euroopa ettevõtjad on pigem ettevaatlikud ja loodavad ekspordile

7

16. detsember

Seminar „Kuidas olla edukas Soome riigihangetel?”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

10

Marju Naar • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee 5. jaanuar

Seminar „Muudatused keskmise töötasu ja puhkusetasu arvutamisel 2012. aastal”

Vastutustundlik ettevõtlus

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Ettevõtete heategevus — lihtsalt ilus või saaks ka kasulikumalt?

12

Sotsiaalne ettevõtlus — nüüd läheb asjaks!

13

Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee 17. jaanuar

Seminar „Tulumaksu- ja käibemaksuseaduse muudatused, aktuaalsed probleemid ja lahendused” Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu)

Hariduspoliitika

Koja Tartu esindus • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee

Kes ise kutseõppeasutustega kompetentse töötaja koolitamisel koostööd ei tee, peab varsti minema välistööjõu jahile

14

Kaubanduskoda ei saa nõustuda kutsehariduse jätkuva alarahastamisega

15

18. jaanuar

Seminar „Uued Raamatupidamise Toimkonna juhendid” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

24. jaanuar

Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus Võrus Mainori Kõrgkooli õppekeskuses (Kreutzwaldi 34, Võru)

Liikmeintervjuu

Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee 85aastase ajalooga ettevõte aitab luua traditsioone ja motiveerida töötajaid

16 25. jaanuar

Turu-uuringute koostamise koolitus Võrus Mainori Kõrgkooli õppekeskuses (Kreutzwaldi 34, Võru) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

Tagasivaade Võimaluste avamine järgmises Kesk-Aasia riigis

18

Majandusteemaline pärastlõuna Pärnus

19

Valga Maavalitsuses (Kesk 12, Valga)

Ettevõtjad said mitmekülgset infot Euroopa Liidu toetuste ja abiprogrammide kohta

20

Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

26. jaanuar

1. veebruar

Välismessikoolitus Valgas

Seminar „Uued Raamatupidamise Toimkonna juhendid” Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu)

Teated

22

Liikmelt liikmele

24

Riigihanketeated

25

Koostööpakkumised

25

Uued liikmed

26

Koja Pärnu esindus • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Seadusandlus

5

Põhjendamiskohustusest viivise vähendamise nõude puhul Lepingulistes suhetes on viivise kohaldamine üks levinumatest õiguskaitsevahenditest, mida kohaldatakse juhul, kui kohustatud pool viivitab oma rahalise kohustuse täitmisega. Seadus näeb iseenesest ette viivise määra (VÕS § 113), kuid pooled võivad alati kokku leppida ka sellest erinevas määras (sh kõrgema määra kohaldamises).

Mart Kägu Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

S

iinjuures ei saa tähelepanuta

alusel ning OÜ H pole suutnud pii-

Tuginedes oma varasemale prak-

jätta, et seadus lubab kohus-

savalt põhjendada viivise ebamõist-

tikale (vt 3-2-1-66-05) selgitas Rii-

tatud isikul nõuda ka viivise vähen-

likkust ning see ei ületa põhivõlga,

gikohus, et võlausaldajal (AS B)

damist. Seoses viimatiöelduga on

siis tuleb AS B hagi rahuldada.

tuleb põhivõlast suuremat viivise-

ka Koja liikmed korduvalt uurinud,

Maakohus mõistis 6. aprilli 2009. a

nõuet rahalise kohustuse täitmisega

kellel lasub tõendamiskoormis viivi-

otsusega OÜ H-lt AS B kasuks välja

viivitamisel põhjendada, kui võlgnik

se vähendamise nõude korral.

leppetrahvi summas 163 152 krooni

nõuab viivise vähendamist ja viivist

ning viivise summas 101 807 krooni

on arvestatud rohkem kui seadus-

Vähendamise nõude põhjendatuse

68 senti ajavahemiku eest 15.02.

järgses suuruses (antud juhul ko-

tõlgendamisel omab olulist rolli koh-

2008-6.04.2009. Kuivõrd kohtuotsus

haldati seaduses sätestatust kõr-

tupraktika. Allpool tulebki vaatluse alla

jõustub hetkest, kui seda ei saa

gemat viivise määra). Sel juhul peab

viivise vähendamise küsimust käsitlev

enam vaidlustada muul viisil kui

võlausaldaja tõendama suurema

Riigikohtu lahend 3-2-1-87-10.

teistmismenetluses,

mõistis

kahju olemasolu, st näitama, et tal

maakohus alates 7. aprillist 2009

tekkis leppetrahvist suurem kahju.

(st pärast maakohtu otsuse tege-

Olukorras, kus eeltoodud asjaolud

mist) OÜ-le H viivise tasumise ko-

pole täheldatavad, peab võlgnik

hustuse 0,15% tasumata leppe-

tooma esile asjaolud, mis annaksid

trahvist päevas. Maakohtu otsus

alust viivist vähendada (vt ka Riigi-

Asjaolud olid vastavas kaasuses

kaevati edasi ka ringkonnakohtus-

kohtu lahendit 3-2-1-24-11).

lühidalt järgmised. AS B esitas

se, kuid viimane jättis maakohtu

2008. a juunis OÜ H vastu hagi,

otsuse muutmata.

Faktilised asjaolud ja menetlus alamastme kohtutes

Tuginedes oma varasemale praktikale selgitas Riigikohus, et võlausaldajal tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhjendada, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses.

siis

sõlmitud müügilepingu rikkumise tõttu leppetrahvi ja viivise tasumist.

Nimelt oli AS B esitanud lepingu

Riigikohus asuski lõpuks seisukohale, et kuna AS B ei esitanud tõen-

mille kohaselt nõudis nende vahel

Vaidluse lahendamine Riigikohtus

deid, et tal tekkis leppetrahvist suurem kahju, tuleb vähendada OÜ Hlt väljamõistetud viivist leppetrahvi

rikkumisest tulenevalt leppetrahvi

Vaidlus jõudis lõpuks Riigikohtusse,

suuruseni. Seega mõisteti OÜ-lt H

nõude juba 2008. a veebruaris ning

kes tühistas maa- ja ringkonnakohtu

lõpuks välja leppetrahv summas

AS B nõudiski viivist tasumata lep-

otsused osaliselt viivise väljamõist-

163 152 krooni ja viivis samuti sum-

petrahvilt. Viivisemääraks olid poo-

mise osas. Riigikohus tegi tühis-

mas 163 152 krooni.

led kokku leppinud 0,15% tasumata

tatud osas ka uue otsuse. Riigiko-

leppetrahvist päevas. OÜ H leidis,

hus juhtis tähelepanu sellele, et väl-

Viivise vähendamise nõude puhul

et nii leppetrahv kui ka viivis on liiga

jamõistetav viivis ületas lõpuks siiski

peab kindlasti silmas pidama seda,

suured ning neid tuleb vähendada.

põhivõlga (leppetrahvi) antud juhul,

et kohus ei saa seda teha omal

Maakohus leidis, et kuivõrd leppe-

kuivõrd viivise arvestamine jätkus ja

algatusel, vaid üksnes võlgniku

trahvi suurus on arvutatud poolte

see suurenes iga päev 0,15% pä-

taotlusel (vt nt Riigikohtu lahendeid

vahel selgelt kokkulepitud reeglite

rast maakohtu otsuse tegemist.

3-2-1-24-11 ja 3-2-1-128-07).

6

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Uuest aastast on lähetusega seotud majutuskulud vabastatud erisoodustusmaksust Riigikogu on võtnud vastu maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega muuhulgas kaotatakse teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud majutuskulu maksuvaba piirmäär.

Marko Udras Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

M

Maksukorralduse seaduse kõige olulisemaks muudatuseks on rahvusvahelise ametiabi reeglite täpsustamine.

ajutuskulude

Majutuskulude vabastamisele eri-

uue peatüki („Rahvusvaheline ame-

õigus ametiabi osutada veel 20

vabastamine

soodustusmaksust on kaasa aida-

tiabi“) lisandumisega, mis regulee-

riigile — näiteks USA-le, Hiinale,

erisoodustusmaksust

nud ka Kaubanduskoda. Selle aasta

rib ametiabi taotlemist ja osutamist.

Ukrainale, Valgevenele. Ametiabi ei

aprillis tegime Rahandusministee-

Sellega võetakse Eesti õigusesse

saa taotleda ega osutada Vene-

Tulumaksuseaduse kohaselt on ava-

riumile ettepaneku kaotada nii riigi-

üle ELi direktiiv vastastikuse abi

maale, sest Eesti ja Venemaa ei ole

liku teenistuja, töötaja ning juriidilise

sisese kui ka välislähetuse puhul

kohta maksude, maksete ja teiste

sõlminud topeltmaksustamise väl-

isiku juht- või kontrollorgani liikme

vastavad maksuvabad piirmäärad.

meetmetega seotud nõuete sisse-

timise ning maksudest hoidumise

lähetusega seotud majutuskulude

Väljendasime arvamust, et lähetu-

nõudmisel (2010/24/EL) ja ELi di-

tõkestamise lepingut.

maksuvaba piirmäär Eesti-sisese lä-

sega seotud kulud sh majutuskulu

rektiiv maksustamisalase haldus-

hetuse korral 77 eurot ning välislähe-

on otseselt seotud ettevõtlusega,

koostöö kohta (2011/16/EL).

tuse korral 128 eurot päevas. Nime-

mistõttu ei peaks seda käsitlema

tatud piirmäärasid ületav osa mak-

erisoodustusena. Ettevõtjal peab

Seletuskirja kohaselt on muudatuste

ralduse seaduses veel teisigi sät-

sustatakse erisoodustusmaksuga.

olema õigus ise otsustada, kui suu-

tegemise eesmärgiks liikmesriikide

teid. Näiteks antakse nii maksuko-

red majutuskulud on ta nõus ette-

vahelise maksualase halduskoos-

hustuslasele kui ka maksuhaldurile

Alates 1. jaanuarist 2012 kaotatakse

võtluse teostamiseks tasuma. On

töö tõhustamine ning liikmesriikide

õigus esitada määruskaebus kohtu

lähetusega seotud majutuskulude

väga ebatõenäoline, et mõni ette-

vahelise maksude sissenõudmise

määruse peale, millega lubatakse

maksuvaba piirmäär. See tähendab,

võtja tahab kinni maksta põhjenda-

menetluse lihtsustamine ja ühtlus-

sooritada teatud täitetoimingut (näi-

et majutuskulu loetakse ettevõtlu-

matult suuri majutuskulusid.

tamine. Selleks uuendatakse Maksu-

teks taotleda kinnisasja käsutamise

ja Tolliameti ning välisriigi pädeva

keelumärke kandmist kinnistusraamatusse).

sega seotud kuluks sõltumata selle

Lisaks rahvusvahelise ametiabi valdkonnale täpsustatakse maksukor-

suurusest ning järelikult ei maksus-

Seadusemuudatuse mõju on ette-

asutuse vahelist teabe vahetamise

tata neid kulusid enam erisoodus-

võtjatele igal juhul positiivne. Sele-

ning rahvusvahelise ametiabi kulude

tusmaksuga.

tuskirja kohaselt väheneb seoses

hüvitamise regulatsiooni, täpsusta-

Kõik eelmainitud muudatused jõus-

majutuskulude piirmäära kaotami-

takse, millist liiki nõuete sissenõud-

tuvad 1. jaanuaril 2012. aastal.

Majutuskulude piirmäära kaotamise

sega ettevõtjate tulumaksukohustus

mist saab maksuhaldur teistelt riiki-

peamiseks põhjuseks on seaduse

2012. aastal kuni 0,5 miljonit eurot

delt taotleda ning millal võib välisrii-

koostajate sõnul asjaolu, et piir-

ning sotsiaalmaksukohustus 0,8

gi ametnikku kaasata menetlusse.

määrad on kehtinud muutumatuna

miljonit eurot. Piirmäära kaotamise

alates 2003. aastast, kuid Eurostati

positiivseks mõjuks ei ole ainult

Samuti täpsustatakse, millistele rii-

andmetel on EL27 majutuse hinnad

maksukohustuse, vaid ka haldus-

kidele võib maksuhaldur ametiabi

tõusnud võrreldes 2003. aastaga

koormuse vähenemine.

osutada ning millistelt riikidelt ametiabi taotleda. Alates 1. jaanuarist

15%. Seega ei vasta kehtivad piirmäärad enam majutusturu olukorrale ning ettevõtjad on sunnitud

Muudatused maksukorralduse seaduses

piirmäära ületavatelt majutusku-

2012 on õigus ametiabi osutada Euroopa Liitu kuuluvatele riikidele ning riikidele, kellega Eestil kehtib

ludelt maksma ebaõiglaselt tulu- ja

Kõige tähtsamad muudatused mak-

vastavasisuline välisleping. Väljas-

sotsiaalmaksu.

sukorralduse seaduses on seotud

pool Euroopa Liitu on maksuhalduril

Seaduse ja seletuskirjaga saab põhjalikumalt tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Euroopa uudised

7

Euroopa aps Algatuseks olgu öeldud, et aps puudutab ühte valdkonda — merendust, veel täpsemalt — ühte rahvusvahelist konventsiooni, mis reguleerib meremeeste väljaõpet.

Reet Teder Kaubanduskoja esindaja EMSKs

M

eremeeste väljaõppe, dip-

riikide jaoks on direktiivi ettepaneku

nikute diplomeerimisel, turvalisusega

1. jaanuaril 2012 olukorrast, kus nad

lomeerimise ja vahiteenis-

vastuvõtmine äärmiselt oluline, sest

seonduv väljaõpe kõigile meremees-

kas ei täida oma rahvusvahelisi ko-

tuse aluste rahvusvahelise (STCW)

ka ELi liikmesriigid on konventsiooni-

tele ning tunnistuste liikide selgita-

hustusi või, konventsiooni ratifitseer-

konventsiooni võttis 1978. aastal vas-

le alla kirjutanud. Liikmesriikide jaoks

mine ja lihtsustamine. Direktiivi eel-

imise korral, ei täida nad kehtivat

tu Rahvusvaheline Mereorganisat-

on oluline, et rahvusvaheline ja ELi

nõu sisaldab parandusi menetluste

STCW direktiivi. Tõenäoliselt ootavad

sioon ning selles käsitletakse pea-

õigus oleksid omavahel kooskõlas.

miselt ohvitseride väljaõppe nõudeid.

Direktiivi 2008/106/EÜ muutval direk-

STCW konventsiooni muudeti esmalt

tiivi eelnõul on kaks eesmärki. Üks

1995. aastal, uuesti aga 2010. aastal.

eesmärk on ühtlustada ELi õigus

Viimast tuntakse Manila muudatuste

rahvusvaheliste eeskirjadega, võttes

nime all. Need, st STCW konvent-

sellesse üle Rahvusvahelise Mereor-

siooni Manila muudatused jõustuvad

ganisatsiooni STCW konventsiooni

1. jaanuaril 2012. Rahvusvahelise

2010. aastal Manila konverentsil

Mereorganisatsiooni STCW kon-

tehtud muudatused. Teine eesmärk

ventsioon on üks neljast juhtivast üle-

on sätestada ELi liikmesriikide jaoks

maailmsest merenduskonventsioo-

nõuded kutsetunnistusi puudutava

nist. Ülejäänud kolm on rahvusvahe-

teabe edastamiseks ning pikendada

line konventsioon inimelude ohutus-

kolmandate riikide haridussüstee-

est merel (SOLAS), rahvusvaheline

mide tunnustamise perioodi. Uued

konventsioon merereostuse vältimi-

rahvusvahelised nõuded kohalduvad

seks laevadelt (MARPOL) ja mere-

1. jaanuarist 2012. ELi direktiivi jõus-

töönormide konventsioon (MLC).

tamise tähtajaks pakutaks 31. detsember 2012. Lõplik eesmärk on

liikmesriigid enne Manila kokkuleppe

Muudatused toovad kaasa kõrgemad nõuded järgmistes valdkondades: tervise- ja töökõlblikkus; alkoholi kuritarvitamine; vanemmadruste ja elektrimehaanikute diplomeerimine; turvalisusega seonduv väljaõpe kõigile meremeestele ning tunnistuste liikide selgitamine.

ratifitseerimist ära direktiivi lõppversiooni. Seni jätkavad ELi lipu all sõitvad laevad kaubavahetust kolmandate riikidega, kes võivad juba olla ratifitseerinud Manila kokkuleppe.

See võib tekitada ELi lipu all sõitvatele laevadele tõsise probleemi, kuna ELi lipuriigid ei järgiks veel Manila kokkuleppe reegleid Sellele õiguslikule konfliktile juhib Euroopa Komisjoni tähelepanu ka EMSK (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee). Eriti asjaolule, et väljaspool ELi võib järgmise aasta algupoolel EL riikide lipu all sõitvatel laevadel tekkida probleeme sadamariigi kontrolliga seoses meremeeste uue

Niisiis, 2012. aastast kehtivad mere-

tagada ajakohastatud STCW kon-

meeste väljaõppele oskuste, kut-

ventsiooni ühtne kohaldamine ELi

osas (nt komiteemenetlus ja kol-

tööajaga ning et ELi meremeestel

senõuete, ohutuse ja diplomeeri-

liikmesriikides, samuti tagada, et ELi

mandate riikide koolide tunnusta-

puudub esialgu STCW 2010 kon-

mise osas uued nõuded tulenevalt

lipu all sõitvatel laevadel töötavatel

mine) ning nõuet, et liikmesriigid

ventsioonile vastav tunnistus. Arutelul

STCW konventsioonis tehtud Manila

meremeestel, kellel on kolmanda riigi

peavad esitama statistikat mere-

on küll Euroopa Komisjoni esindaja

muudatuste jõustumisest.

väljastatud kutsetunnistus, oleks

meeste väljaõppe kohta.

kinnitanud, et probleemide tekkimine on väga ebatõenäoline. Praeguse

asjakohane väljaõpe. Kõnealused ELis reguleerib meremeeste välja-

muudatused toovad kaasa kõrge-

Viivituse tõttu direktiivi vastuvõtmisel

seisuga ei ole liikmesriikidel suurt

õppe valdkonda direktiiv 2008/106/

mad nõuded järgmistes valdkon-

tekib õiguslik paradoks, st konflikt

muud teha, kui see teadmiseks võt-

EÜ meremeeste väljaõppe miini-

dades: tervise- ja töökõlblikkuse

STCW konventsiooni Manila kokku-

ta. Loodame ka meie, et Eesti ette-

mumtaseme kohta. Praegu ollakse

nõuded, nõuded seoses alkoholi

leppe ja läbivaadatud STCW direktiivi

võtetele see konventsiooni ja direk-

viimas seda direktiivi kooskõlla

kuritarvitamisega,

nõuded

vahel, eriti seoses jõustumise kuu-

tiivi muudatuste erinev jõustumisaeg

Manila muudatusega. ELi liikmes-

vanemmadruste ja elektrimehaa-

päevaga. Liikmesriigid leiavad end

probleeme ei tekita.

uued

8

Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Euroopa uudised Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime edendamiseks eraldatakse 2,5 miljardit eurot

Euroopa Komisjon soovib toetada kultuuri- ja loomesektorite tegevust

Avati Euroopa Liidu sisserändeportaal Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Cecilia Malmström käivitas ELi sisserändeportaali — veebisaidi, kus ELi elama asumisest huvitatud

Euroopa Komisjon avalikustas uue

kolmandate riikide kodanikud või-

programmi „Loov Euroopa”, millega

vad leida praktilist teavet.

suurendatakse ELi makstavaid toeEttevõtete ja VKEde konkurentsi-

tusi kultuurivaldkonnale. Programmi

Portaal ec.europa.eu/immigration on

kaudu hakkavad toetust saama

suunatud ka neile rändajatele, kes

tuhanded inimesed, kelle töö on

juba elavad ELis ja sooviksid kolida

seotud kino, televisiooni, kultuuri,

teise liikmesriiki. Portaal pakub konk-

Aastatel 2014–2020 kasutatakse

muusika, näitekunsti, kultuuripäran-

reetset teavet kõigi 27 liikmesriigi

raha ettevõtetele kergema juurde-

di ja muude selliste valdkondadega.

sisserändemenetluste kohta iga sis-

võime programmi COSME kaudu eraldatakse 2,5 miljonit eurot ettevõtete ja VKEde toetuseks.

pääsu rajamiseks oma äri rahastamiseks vajalikele vahenditele. Sa-

Uuendatakse Euroopa Liidus keelatud lennuettevõtjate nimekirja

serändajate kategooria jaoks.

Programmi eelarveks aastatel 2014–

Euroopa Komisjon võttis vastu Euroopa Liidus keelatud lennuettevõtjate kaheksateistkümnenda ajakohastatud nimekirja.

Tihe ja aktiivne koostöö kahe riigi, Albaania ja Venemaa Föderatsiooni lennuametitega on viinud selleni, et mõlemad riigid on võtnud rangeid meetmeid, et kontrollida ja piirata ELi lendavate Albaania ja Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate ohu-

2020 on kavandatud 1,8 miljardit

Volinik Malmström ütles: „Paljud ini-

tusriske. Seepärast ei olnud komis-

eurot ning see peaks süstima vaja-

mesed, kes soovivad asuda elama

jonil vaja Albaanias ja Venemaa

likku energiat kultuuri- ja loomema-

Euroopa Liitu, ei tea, millised või-

Föderatsioonis litsentsitud lennuet-

jandusse. Uue programmiga eral-

malused on olemas, kuidas taotleda

tevõtjate suhtes meetmeid kohal-

datakse seni MEDIA programmi alla

elamisluba või millised riskid kaas-

dada. Uus nimekiri asendab aprillis

kuulunud kino- ja audiovisuaalsek-

nevad ebaseadusliku rändega. Ka

tori toetuseks enam kui 900 miljonit

juba ELis viibivad sisserändajad ei

Programmist antakse eeldatavasti

eurot ning kultuuri toetuseks pea-

ole alati oma õigustest teadlikud.

igal aastal toetust 39 000 firmale,

aegu 500 miljonit eurot. Ühtlasi tegi

Me peame pakkuma nende sageli

aidates neil luua või hoida 29 500

komisjon ettepaneku eraldada enam

keerukate menetluste kohta usal-

töökohta ning tuua aastas välja 900

kui 210 miljonit eurot uue finantsta-

dusväärset ja kergesti kättesaada-

uut äritoodet, -teenust või -prot-

gatisrahastu jaoks, mis võimaldaks

vat teavet.”

sessi. Ettevõtjate jaoks, eriti nende

väikestel ettevõtjatel saada enda ka-

jaoks,

käivitada

sutusse kuni 1 miljardi euro väär-

muti antakse toetust kodanikele, kes soovivad hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks, ning liikmesriikide ametivõimudele, kes saavad tuge tõhusa poliitikareformi väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

kes

soovivad

piiriülest tegevust, lihtsustub kre-

tuses pangalaene, ning ligikaudu 60

diidi kättesaadavus ning oodatavalt

miljonit eurot, et toetada poli-

lisandub 3,5 miljardit eurot täien-

itikakoostööd

davaid laene ja investeeringuid

lähenemist publiku kujundamisele ja

Euroopa ettevõtetesse.

ja

uuenduslikku

uutele ärimudelitele.

ELi sisserändeportaal on ajakohase ja praktilise teabe allikas ELi ja liikmesriikide sisserändemenetluste ja -poliitika kohta. Tööotsijad, teadlased, üliõpilased ja juba ELis elavate pereliikmetega ühineda soovijad leiavad portaalist teavet liikmesrii-

2011 koostatud nimekirja.

Nimekiri on juba kättesaadav komisjoni kodulehel http://ec.europa.eu/transport/ air-ban/list_en.htm

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse tööpakkumine Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus Cedefop otsib direktorit. Avalduste esitamise tähtaeg on 9. jaanuar

Programmi rakendamise eelarve on

Lisateave on leitav aadressil

kide kohta, kuhu nad soovivad ela-

2,5 miljardit eurot, millest 1,4 mil-

http://europa.eu/rapid/press

ma asuda. Portaalis on ka otselinke

jardit eraldatakse rahastamisvahen-

ReleasesAction.do?reference=

liikmesriikides sisserändega tegele-

Pakkumine on kättesaadav kõikides

ditele. Ülejäänu kulutatakse ette-

MEMO/11/819&format=HTML&age

vate ametiasutuste veebisaitidele.

Euroopa Liidu ametlikes keeltes

võtlusvõrgustiku Enterprise Europe,

d=0&language=EN&gui

Kasutajad leiavad ka selget teavet

aadressil http://www.cedefop.

rahvusvahelise tööstuskoostöö ja

Language=en ja http://ec.eu

oma õiguste ning selle kohta, kas

europa.eu/EN/working-with-us/

ettevõtlushariduse rahastamiseks.

ropa.eu/culture/creative-europe

nad vajavad ELi pääsemiseks viisat.

job-vacancies/18945.aspx

2012.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Euroopa uudised

Mänguasjade ostmisel pööra tähelepanu nende ohutusele

Link video ja postkaartide juurde

Juba alates 2009. aasta 1. oktoobrist

on kättesaadav aadressil

saab Euroopas kasutada Euroopa

http://ec.europa.eu/enterprise/sectors

Geostatsionaarse

/toys/tst-campaign/index_en.htm

isasüsteemi EGNOS edastatavaid

Alates 2011. aasta juulist peavad

Uued sammud Galileo satelliitnavigatsiooni edendamisel

täpsemaid GPS-signaale. EGNOS koosneb

ELis müüdavad mänguasjad täitma maailma kõige rangemaid ohutuseeskirju. Euroopa Komisjon on alustanud mänguasjade ohutuse kam-

Navigatsioonil-

kolmest

satelliidist

9

Tarbijakaebuste lahendamine Euroopa Liidus muutub lihtsamaks

ja

rohkem kui 40 maapealsest jaamast

Euroopa Komisjon avaldas täna

ning see toimib USA GPS-süsteemi

seadusandlike ettepanekute paketi

laiendusena ohutuse seisukohast

tagamaks, et kõik ELi tarbijad saak-

oluliste rakenduste jaoks lennun-

sid lahendada oma probleeme koh-

duses ja laevanduses.

tusse minemata, olenemata toote

paaniat, millega soovitakse laiemalt

või teenuse liigist ning sellest, milliEuroopa Komisjon tegi ettepaneku

Lisateave Galileo kohta on

eraldada Euroopa satelliitnavigatsioo-

kättesaadav aadressil

ni taristu valmimiseks ja süsteemi-

http://ec.europa.eu/enterprise/poli

Tarbijaile, kes teevad veebi kaudu

Mänguasja ohutus ei sõltu ainult

de tööle rakendamiseks vahemikus

cies/satnav/galileo/index_en.htm

oste teises ELi riigis, soovib komis-

mänguasjast endast, vaid ka selle

2014-2020 seitse miljardit eurot.

tutvustada mänguasjade ohutuse temaatikat.

jon luua kogu ELi hõlmava ühtse

kasutamisest ja lapse vanusest.

Kuidas teha lapsevanemana kind-

ses liikmesriigis need on ostetud.

veebiplatvormi, mis võimaldab laEttepanek puudutab satelliitnavigat-

laks, kas mänguasi on lapse jaoks

siooniprogramme Galileo ja EGNOS

ohutu või mitte?

(GPS-signaali tugevdamine). Eelarvest rahastatakse näiteks kosmose-

Et anda head nõu, käivitas Euroopa

ja maapealsete taristute tööd, vaja-

Komisjoni asepresident Antonio

likke täiendus- ning asendustege-

Tajani Euroopa mänguasjade ohu-

vusi, sertifitseerimismenetlusi ja

hendada lepingulisi vaidlusi täielikult

Euroblogi: Robin Hoodi ehk rahanduse tasakaalustamise maks

veebipõhiselt 30 päeva jooksul.

Praegu on ELis vaidluste kohtuväline lahendamine võimalik vaid mõnes ärisektoris või üksikutes valdkondades.

tuse kampaania, millega kavatse-

eelkõige teenuste osutamist. Ette-

Heiki Linnamägi kirjutab Euroblogis

Vaidluste kohtuväline lahendamine

takse näidata, kuidas leida ohutuid

paneku kohaselt jääb EL endiselt

finantstehingute maksust. Euroopa

on tarbijate jaoks kiirem ja odavam

mänguasju ja kuidas neid ohutult

süsteemide omanikuks. Seepärast

Komisjon pakkus septembri lõpus

kui kohtumenetlused. Kui kõikjal ELis

kasutada. Üle Euroopa näidatakse

tuleks programmide kasutamise

välja, et kogu Euroopas võiks alates

oleks võimalik vaidlusi kohtuväliselt

telejaamade eetris ohutust propa-

haldamine delegeerida Euroopa

aastast 2014 koguda finantste-

lahendada, säästaksid tarbijad ligi-

geerivat videoklippi.

GNSSi Agentuurile, samas kui pro-

hingutelt maksu ning juba ammu

kaudu 22,5 miljardit eurot aastas.

grammide kasutuselevõtmise juh-

enne komisjoni ettepanekut on sar-

timine tuleks delegeerida Euroopa

naseid ideid kutsutud Robin Hoodi

Kosmoseagentuurile.

maksuks. Lennukas nimi tuleneb

Mänguasjade ostmisel tasub meeles pidada, et igal mänguasjal peab olema CE-märgis, mis tõendab, et lelu vastab Euroopa Liidu ohutuseeskirjadele. Alla 3-aastaste laste puhul on oluline jälgida, et mänguasjal ei oleks väikeseid lahtitulevaid osasid, sest väikesed lapsed panevad sageli asju suhu ning võivad seetõttu lämbuda. Samuti tuleb tõsiselt võtta kõiki pakendil olevaid

sellest, et finantstehingute maksu Galileo on Euroopa Liidu programm

toetajate idee meenutab Robin

Euroopa tsiviilkontrolli all oleva üle-

Hoodi, kes võttis rikastelt ja andis

maailmse satelliitnavigatsioonisüs-

vaestele. Euroopa Komisjon amet-

teemi väljatöötamiseks. Galileo või-

likult Robin Hoodi maksust ei räägi

maldab kasutajail määrata oma täp-

ega pea end tema ideede kehasta-

ne asukoht ajas ja ruumis, nagu

jaks tänapäeval.

ja usaldusväärsusega.

takse selliste kvaliteetsete kohtuväliste üksuste olemasolu, kes tegelevad lepinguvaidlustega tarbija ja ettevõtte vahel. Ettepaneku kohaselt peavad need üksused täitma kindlaid kvaliteedikriteeriume ning lahendama kohtuvälise vaidluse 90 päeva jooksul. Ettevõtted peavad tarbijaid sellise üksuse olemasolust

GPSi abilgi, kuid suurema täpsuse

hoiatusi ja kasutusjuhendeid ning

Kavandatavate õigusaktidega taga-

Loe edasi aaderssil

teavitama ning selleks, et tarbijad

http://blogs.ec.europa.eu/estonia/

saaksid oma kaebused mugavalt

soetada mänguasjad usaldusväär-

EGNOS on Euroopa Geostatsion-

heiki-linnamagi-robin-hoodi-voi-

esitada, luuakse veebipõhine vaid-

sest kauplusest või veebipoest.

aarne Navigatsioonilisasüsteem.

rahanduse-tasakaalustamise-maks

luste lahendamise platvorm.

10

Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut loob rohkem innovatsioonikeskusi

Euroopa ettevõtjad on pigem ettevaatlikud ja loodavad ekspordile

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) annab oma parima, et edendada ELis uuendustegevust ja ettevõtlust, luues ajavahemikul 2014–2020 kuus uut piiriülest innovatsioonikeskust ehk teadmis- ja innovaatikakogukonda (TIK).

Koidu Mölderson Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

Euroopa Komisjon eraldas oma järgmise finantsraamistiku eelarvest

E

uroopa Kodade Assotsiat-

Euroopa ettevõtjad võrdselt ette-

sioon (Eurochambres) alga-

vaatlikud ning suurt liikumist posi-

tas 19 aastat tagasi Euroopa ette-

tiivses suunas ei näe. Suureks eda-

vad kliimamuutuste, säästva ener-

võtjate seas üldist laadi majandus-

siviivaks jõuks ettevõtluses peetak-

gia ning info- ja kommunikatsiooni-

küsitluse ettevõtete käibe, müügi,

se aga eksporti, mis küll ei ületa

ühiskonna

ekspordi, tööjõu, investeeringute ja

käesoleva aasta näitajaid aga 2009.

üldise majanduskeskkonna kohta.

aasta eksporditulud jätab kenasti

Tänavuaastases küsitluses osales

seljataha.

2,8 miljardit eurot EIT laienemiseks ja olemasolevate TIKide (tegutse-

valdkonnas)

arengu

laiendamiseks ja kindlustamiseks.

EIT toob kokku tipptasemel kõrgharidusasutused, uurimiskeskused ja ettevõtted, et lahendada peamisi ühiskondlikke probleeme innovatiivsel viisil. See täiendab muid Euroopa haridus- ja teadusalgatusi ning on teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 keskne element. Komisjonil on kavas TIKid luua kahes etapis, millest esimene algab 2014. aastal ja teine 2018. aastal.

Eesti ettevõtjad on pigem negatiivselt meelestatud just 2012. aasta üldise majanduskeskkonna osas ja Eestisisesele müügile mõeldes ning keskmiselt positiivsemalt tööjõu säilitamisel.

Pikemalt saab küsitluse aruannet lugeda Eurochambresi kodulehelt, kust leiab ingliskeelse kokkuvõtte: www.eurochambres.eu/ content/default.asp?PageI D=1&DocID=3829.

Eestis läbiviidud küsitlusega on võimalik tutvuda Koja kodulehel: www.koda.ee/seadusan dlus-euroopa-majandus kusitluse-tulemused-ette votjad-naevad-jargmistaastat-pigem-stabiilsena.

üle Euroopa ligikaudu 70 000 ettevõtet, sealhulgas esitasid oma seisukohad ja prognoosid ka rohkem kui 300 Eesti ettevõtjat.

Ettevõtjad käibe ootuse osas positiivsed

Eesti ettevõtted majanduskeskkonna paranemise suhtes pessimistlikud Vaadates küsitluse tulemusi riikide kaupa, siis kõige optimistlikumalt meelestatuks võib pidada Bulgaa-

Viimaste kuude tormilised sündmu-

ria, Rootsi, Türgi ning Rumeenia et-

sed mitmel pool Euroopas on kaht-

tevõtjaid, kes pigem ootavad üldise

lemata mõjutanud ettevõtete kind-

majanduskeskkonna paranemist —

lustunnet tuleviku suhtes, mis aval-

võrdluseks Eesti ettevõtetest vaid

dub ka küsitluste tulemustes ning

24% usuvad majanduskeskkonna

ettevõtjad on 2012. aastasse vaa-

paranemist ning 56% vastanutest

dates ettevaatlikud, et vältida uuesti

loodavad majanduskeskkonna pü-

näppude kõrvetada saamist. Nõnda

simist samal tasemel kui käesoleval

prognoosivad ettevõtjad üldist ma-

aastal. Väga negatiivsete tuleviku-

janduskeskkonda algavaks aastaks

vaadetega on Kreeka, samuti ka

kõige ettevaatlikumalt, mis küll jääb

Portugali ja Hispaania ettevõtjad,

märksa positiivsemaks kui oli prog-

samas üllatuslikult näevad ka Taani

noosid 2009. aastal. Vaatamata aga

ja Austria ettevõtjad tulevikku pigem

pea nullilähedasele üldise majan-

mustades värvides.

duskeskkonna prognoosile, on ettevõtted käibe ootuse osas positiiv-

Tuleva aasta käibeprognoosid on

se poole peal, samas jääb loodetav

kõige mustemates värvides taas-

ikkagi kaugele 2007. ja 2008. aas-

kord Kreekal, lisaks ka Ungaril,

tateks prognoositust ning on võrrel-

Küprosel ning ka Tšehhi ja Slovee-

dav 2009. aasta prognoosidega.

nia ettevõtjatel. Ettevaatlikult opti-

Investeeringute ja tööjõu osas on

mistlikud on Horvaatia, Prantsus-

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Euroopa uudised

11

maa, Suurbritannia ning keskmi-

sisene tarbimine jääb aga 2012.

keskmine küll positiivse poole peal,

konna osas ja Eesti-sisesele müügile

sest optimistlikumad Poola, Türgi,

aastal ettevõtjate arvates väga ta-

kuid 12 riigi ettevõtjad peavad

mõeldes ning keskmiselt positiivse-

Bulgaaria, Belgia ning ka Eesti

gasihoidlikuks ning pea pooled vas-

pigem võimalikuks, et tuleval aastal

malt tööjõu säilitamisel. Kõige mus-

ettevõtjad.

tanud riikidest pelgavad müügi

tuleb töötajaskonda vähendada.

temates värvides näevad tulevikku

vähenemist siseturul.

Kõige positiivsema tulemuse an-

ettearvatult Kreeka ettevõtjad ja kogu

Vaadates käesoleva küsimustiku

navad ennekõike Türgi ettevõtjad,

nende lootus näib olevat ehitatud

tulemusi, loodavad Euroopa ette-

kuid ka Bulgaaria, Eesti ja Poola

üles ekspordile.

võtjad suuresti ekspordile — seda ennekõike Bulgaarias, Portugalis,

Prognoosid tööjõu

ettevõtjad.

osas ettevaatlikud

Eurotsooni ja mitte-eurotsooni võrd-

Türgis ja Kreekas. 2012. aastaks

Sarnaselt siseturumüügiga on ette-

Kogu küsitluses vaatavad kõige

luses on üldine kindlustunne majan-

prognoosivad vähest eksporti aga

võtjate ennustused pigem ettevaat-

positiivsemalt tulevikku Türgi ettevõt-

duskeskkonnas oluliselt kehvem

Suurbritannia, Küpros, Horvaatia

likud ka tööjõu palkamisel — tööta-

jad ja seda kõigis valdkondades nii

just eurotsooni riikides, samuti on ka

ning hoopiski ekspordi langust

jate vähenemist 2012. aastal prog-

käibe, töötajate, müügi kui ka inves-

väiksem lootus käibe suurenemise-

Ungari ja Tšehhi ettevõtjad. Kui eks-

noosivad lisaks Vahemere-äärsetele

teeringute osas. Eesti ettevõtjad on

le, siseriikliku müügi suurenemisele

pordikasvu loodavad pea kõik ette-

riikidele ka Tšehhi, Hollandi ja Taani.

pigem negatiivselt meelestatud just

ning ka töötajaskonna suurendami-

võtjad, siis kaupade-teenuste riigi-

Tööjõu hoidmise osas on Euroopa

2012. aasta üldise majanduskesk-

sele.

Ettevõtete kindlustunde ootused aastaks 2012

Ekspordimüügi ootused aastaks 2012

võrdluses aastatega 2011 ja 2010 (protsentides)

võrdluses aastatega 2011 ja 2010 (protsentides)

2010

2011

-60

2010

2012

-40

-20

0

20

40

60

80

2011

100

-20

Bulgaaria

Portugal

Rootsi

Bulgaaria

Türgi

Türgi

Rumeenia

Kreeka

Belgia

Eesti

Malta

Poola

Ühendkuningriik

Taani

Saksamaa

Prantsusmaa

Ungari

Slovakkia

Eesti

Hispaania

Uuringu keskmine

Rootsi

Tšehhi

Rumeenia

ELi keskmine

Malta

Poola

Belgia

Horvaatia

Holland

Itaalia

Sloveenia

Prantsusmaa

Luksemburg

Sloveenia

Uuringu keskmine

Slovakkia

ELi keskmine

Holland

Itaalia

Luksemburg

Saksamaa

Küpros

Austria

Portugal

Horvaatia

Hispaania

Küpros

Austria

Ühendkuningriik

Taani

Tšehhi

Kreeka

Ungari

2012

0

20

40

60

80

100

12

Vastutustundlik ettevõtlus

Marko Siller Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab Eesti vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava alates 2012. aastast. Ettevõtjate arvamuse saamiseks on koostatud küsimustik, millele saab vastata Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee/kasulik-info.

Ootame aktiivset osavõttu!

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Ettevõtete heategevus — lihtsalt ilus või saaks ka kasulikumalt?

Kõige levinum aeg heategevuseks on teadagi detsember ja jõulud.

Igal aastal otsustavad paljud eraisikud ja ettevõtted just siis, et on õige aeg kellelegi head teha — anda ära asju, annetada raha, korraldada kogumiskampaania, minna külla.

H

eategijad peavad sellist käi-

edendamiseks. Kodanikena tahame

Olles jälginud meie ettevõtete aren-

tumist enda hoolivuse näita-

ju, et meil neid probleeme ei oleks.

gut vastutustundliku ettevõtluse osas läbi nende aastate näeme,

miseks. Ka ettevõtete seas on

Me tajume, et iga aastaga pikeneb nimekiri ettevõtetest, kes on mõistnud vajadust võtta vastutus — vabatahtlikult, mitte ainult kulukate lisategevuste näol, vaid igapäevase juhtimisfilosoofia osana. Ja suur osa neist uutmoodi (võib veel öelda küll nii) mõtlevatest ettevõtetest on kinnitanud, et näevad või juba tunnevad sel kõigel ka majanduslikku kasu.

levinud arusaam, et kellegi rahaline

Teiseks on vastutustundlik tegutse-

kuidas väheneb nende hulk, kes

toetamine ja abivajajatele anneta-

mine pikas perspektiivis kasu(m)lik.

peavad oma ettevõtte vastutus-

mine tähendavad vastutustundlikku

Säästlikust tehnoloogiast tulenevad

tundlikuks tegutsemiseks vaid ausat

käitumist. Raske on sellele päris

väiksemad kulud ning end väärtus-

maksude maksmist ning spon-

lõpuni vastu vaielda, ent kindlasti on

likuna tundvate töötajate vähene

soreerimist.

see vaid mündi üks pool.

voolavus on ilmselt selgelt tajutavad kasud. Üldine parem maine, eel-

Me tajume, et iga aastaga pikeneb

Ettevõtete vastutustundlik tegutse-

kõige välisturgude vallutamisel, tule-

nimekiri ettevõtetest, kes on mõist-

mine saab olla märksa regulaarsem

vad meelde pigem teises järjekorras.

nud vajadust võtta vastutus — vabatahtlikult, mitte ainult kulukate

ja pidevam ning lisaks rahalisele panusele ettevõtte töötajaid ka

Ja kolmandaks, olgem ausad, iga-

lisategevuste näol, vaid igapäevase

sisuliselt kaasav. Kui need kaks

suguse ettevõtlusega kaasneb mõju

juhtimisfilosoofia osana. Ja suur osa

punkti on täidetud, tõuseb sellest

ümbritseva(te)le. Üha rohkem oota-

neist uutmoodi (võib veel öelda küll

suurem tulu nii heateo saanutele kui

vad tarbijad, et ettevõtted operee-

nii) mõtlevatest ettevõtetest on kin-

ka teinud ettevõttele.

riksid võimalikult väikese negatiivse

nitanud, et näevad või juba tun-

mõjuga. Üksikisikutena me ise ju

nevad sel kõigel ka majanduslikku

Veelgi enam — firmade kogukondliku

soovime näha enda ümber puhast,

kasu. Põhjamaades on kõik see

suunitlusega projektid on vaid osa

ausat ja arenevat elukeskkonda.

norm. Seal muudmoodi enam ei saagi. Meil veel saab, aga mida aeg

sellest, kuidas iga ettevõte võiks oma ühiskondliku vastutuse läbi mõelda.

Millisel pulgal seisab

Terviklik lähenemine ettevõtte vastu-

Eesti ettevõtja?

edasi, seda vähem.

Eestis on väga palju eelkõige väi-

tustundlikkusele võtab lisaks arvesse ka looduskeskkonna, töö- ja turu-

Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes on

keettevõtteid, kes on ilma selle

keskkonnaga seotud tegevusi.

enda jaoks need teemad väga selgelt

peale teadlikult mõtlemata vastu-

läbi mõelnud. Tänaseks juba neljal

tustundlikud. Täna veel jääb vaid

järjestikusel aastal koostatud Eesti

mõelda, kuidas võiks mõju suuren-

vastutustundliku ettevõtluse indeks

dada teema teadlik mõtestamine ja

Ühelt poolt on ettevõtetel võimekus

on koondanud iga kord kokku need

planeerimine.

oluliste ühiskondlike kitsaskohtade

ettevõtted, kes on hinnanud oma

lahendamiseks. Võtame näiteks ette-

tegevuse mõju sotsiaal- ja loodus-

Ehk on jõuluaeg paras hetk piduri

võtted, kes on koondunud Noored

keskkonnale ja töötajatele ning lisaks

tõmbamiseks, et vaagida ja arutada

Kooli või Terve Eesti SA taha vasta-

näinud ka võimalusi, kuidas selles

oma ühiskondliku mõju, rolli ja vas-

valt meie hariduse ja inimeste tervise

osas vastutustundlikult käituda.

tutuse üle. Veel jõuab!

Milleks üldse rabeleda?

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Vastutustundlik ettevõtlus

13

Sotsiaalne ettevõtlus — nüüd läheb asjaks!

Sotsiaalsest ettevõtlusest on Eestis räägitud alates 2005. aastast.

Tollal korraldas Heateo Sihtasutus esimese konkursi sotsiaalse ettevõtluse ideede leidmiseks. Tänaseks on valdkond nii meil kui mujal teinud läbi jõudsa arengu. Üksikute innustavate ideede arutamise asemel saame rääkida juba eraldi majandussektori väljakujunemisest. Nüüd on alanud Jaan Aps

projekt selleks, et sotsiaalse ettevõtluse areng Eestis veelgi kiireneks.

Heateo Sihtasutus

Joonis:

Sotsiaalse ettevõtluse arendamise eesmärgid

Selgepiiriline definitsioon ja juriidiline regulatsioon

P

Tugev kommunikatsioon

Mõjusad ja tõhusad toetusmehhanismid

Sotsiaalseid ettevõtteid luuakse rohkem

Sotsiaalsed ettevõtted on elujõulised

Tugev sotsiaalse ettevõtluse sektor Eestis

Ühiskondlikud vajadused on rahuldatud: • Senisest suuremal määral ja paremini • Riigi rahakoti jaoks säästlikumal viisil

õnevalt kirju

tena arvel olnud erivajadustega

Võrgustiku projekt annab

majandussektor loob

inimestele. Tänased valdkonnad

valdkonnale tuule tiibadesse

ühiskonnale väärtust

on telemarketing ja andmesisestus.

Sotsiaalne ettevõtlus on tekkinud ühiskondlike hüvede pakkumise ja ettevõtluse ristumispunktis. Toimivaid sotsiaalse ettevõtluse mudeleid

Septembrist 2011 aprillini 2012 leiab

MTÜ Tagurpidi Lavka toob tervis-

liku toidu maalt otse linna, aidates seeläbi ka väiketalunikel ära

sotsiaalsete ettevõtete võrgustikule Eestis. Kõige üldisemal tasandil on sellel algatusel kaks peamist sihti.

elada.

Esiteks — Eestis peab tekkima

võib meil leida väga erinevates valdkondades.

aset projekt, millega luuakse alus

Terve Eesti Sihtasutus pakub

tööandjatele

rohkem sotsiaalseid ettevõtteid. Ja

terviseedenduse

teiseks — juba tegutsevad sotsiaal-

Siinkohal mõned näited:

koolitusi ja kampaaniaid, mis

sed ettevõtted peavad olema või-

MTÜ Abikäsi loob ise ja vahen-

suurendavad töötajate rahulolu

malikult elujõulised ja laienemis-

ja produktiivsust.

võimelised.

dab töökohti pikaajaliste töötu-

14

Üheks

Hariduspoliitika

projekti

konkreetsemaks

eesmärgiks on valdkonda juriidilise selguse toomine. Maailmas on selle uue ettevõtlusvormi reguleerimisele lähenetud väga erinevalt. Paljudes riikides eraldi juriidiline vorm veel puudub. Samas on näiteks Suurbritannias loodud just sotsiaalsetele ettevõtetele mõeldud vorm community interest company ja USAs Kalifornia osariigis flexible purpose cor-

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Kes ise kutseõppeasutustega kompetentse töötaja koolitamisel koostööd ei tee, peab varsti minema välistööjõu jahile

poration.

Uus ettevõtlusvorm vajab sobivat toetuskeskkonda

Tiia Randma Haridusnõunik

Teiseks suureks eesmärgiks on selgitada välja Eesti sotsiaalsete ette-

N

ovembri lõpus käisid Luua

ettevõtted, kes kutseõppeasutus-

praktikal käinud, kas nad siis enam

metsanduskooli

kutsel

tega kompetentse töötaja koolita-

meie tööandjate juurde tahavadki

võtetele sobivate toetusskeemide

Eestis Euroopa Maastikuehitajate

misel koostööd ei tee, peavad

tööle tulla. Niikaua kui neid odav-

(nt starditoetus) ja finantsmehhanis-

Liidu liikmesettevõtete juhid Hol-

varsti ise minema välistööjõu jahi-

tööjõuna kasutatakse ja nad en-

mide (nt laenude garanteerimine)

landist, Saksamaalt, Soomest, Un-

le. „Konkurente ei ole tarvis karta,”

nast firmades oodatuna ei tunne;

loomine. Praegu on sotsiaalsed et-

garist, Prantsusmaalt ja Belgiast.

lisas André Huigens, vastates

kuni tööandja näeb praktikandi

tevõtted kodanikuühenduste rahas-

Arutati koostöövõimalusi prakti-

ettevõtjate tavapärasele hirmule

õpetamises koormavat kohustust,

tajate jaoks liialt ärilised, ettevõtluse

kantide värbamiseks välisriikides-

oma ärisaladuste lekkimise kohta.

mitte võimalust, võib juhtuda, et

toetajate jaoks aga liiga sotsiaalsed.

se, et tulemusliku praktika korral

„Ei inimesi ega ettevõtteid pole või-

ilma jäädakse mitte ainult töötaja-

Samas loob edukas sotsiaalne et-

neile seal ka tööd pakkuda.

malik kopeerida.”

test, kes Euroopasse tööle lähe-

võtete vajadused. Siinjuures on oluliseks teemaks sotsiaalsetele ette-

tevõte võrreldes teiste vormidega ühiskonnale rohkem väärtust. Sa-

Jätkuna kevadel Luua Metsandus-

muti hoitakse kokku maksumaksja

koolis toimunud rahvusvahelisele

raha, mis muidu läheks ühekord-

kompetentsiseminarile toimus 25.

seteks toetusteks.

novembril Luual seminar ettevõttepraktikatest, kus osalesid metsan-

Projekti kolmandaks eesmärgiks on

duse, aianduse ja loodusturismi

luua võimalikult tugev võrgustik, mis

ettevõtete esindajad, kes tulid kuu-

peale projektiperioodi lõppu jätkab

lama Euroopa tööandjate koge-

sotsiaalse ettevõtluse valdkonna

must praktikate korraldamise vallas.

arendamist Eestis. Sotsiaalsele ettevõtlusele parima võimaliku tegutse-

Peaesinejateks olid Euroopa kut-

miskeskkonna loomine võtab ju

seõppe arenduskeskuse Cedefop

kindlasti veel aega!

ekspert André Huigens Hollandist Wellantcollege’ist, Soome Maas-

Henrik Bos: „Tööandjale on praktikantidega tegelemine kasulik, sest ta saab oma ettevõtet tutvustada paljudele inimestele, kes võivad tulevikus talle tööle tulla, või kellelegi teisele tema ettevõttest rääkida.”

ja seda veel enne, kui nood tööturule üldse sisenevad. „Oluline on vahet teha kahel asjal,” rõhutas Henrik Bos. „Töö õppimine ja õppimine töö käigus on erinevad asjad! Kui noor inimene tahab tulla töö tegemist õppima, siis ma panen ta tööle, maksan talle palka ja tema teeb, mida mina käsin. Selle käigus õpib ta tööd tegema, õpib distsipliini, korrektsust jne. Aga kui koolist tuleb õpilane õppima töökeskkonda, õppima töö käigus, siis ma pean teda

tikuehitajate Liidu president Henrik

Projekti elluviija on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit. Projekti partner on Heateo Sihtasutus.

Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

vad, vaid ka tulevastest töötajatest

Bos ja Jan van der Wiele Wellant-

„Tööandjale on praktikantidega

tõesti ka õpetama, vaatama, et ta

college’ist. Kogemusi jagasid ka

tegelemine kasulik, sest ta saab

saaks minu juurest seda, mida

Kuressaare Ametikool ning Euroo-

oma ettevõtet tutvustada paljudele

tema õpingud nõuavad, aga palka

pa Maastikuehitajate Liidu juha-

inimestele, kes võivad tulevikus

ma talle ei maksa, kuna see on

tuse liikmed Belgiast, Prantsus-

talle tööle tulla, või kellelegi teisele

osa tema õpingutest.”

maalt, Saksamaalt ja Ungarist.

tema ettevõttest rääkida,” lisas Henrik Bos.

Sõnum, mida Eesti kolleegidele edastama tuldi, oli lihtne: kooli-

Eestis on praegu pigem kahtlus, et

dega tuleb teha koostööd. Need

kui õpilased on ka juba välismaal

Artikkel on kirjutatud Luua Metsanduskooli materjalide põhjal.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Hariduspoliitika

15

Kaubanduskoda ei saa nõustuda kutsehariduse jätkuva alarahastamisega Haridusminister Jaak Aaviksoo palus Kaubanduskojal kooskõlastada Vabariigi Valitsuse korralduse „„Kutseharidussüsteemi Tiia Randma

arengukava 2009-2013” rakendusplaan 2012-2013” eelnõu.

Haridusnõunik

V

aatamata üldistele positiiv-

arve tingimustes, täidetud vaid 83%

Väheneva eelarve ja kasvavate ku-

setele arengutele kutsehari-

ulatuses. Võrreldes teiste hariduslii-

lude tingimustes on kutseharidus-

(õppekulu, v.a toetused ja

dussüsteemis ei kooskõlastanud

kidega on kutseõpe ainuke õppeliik,

süsteemi jätkusuutlikkus võimalik

investeeringud) 2010. aastal:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Va-

kus koolituskoha baasmaksumus

gümnaasium — 6040 eurot

bariigi Valitsuse korralduse „„Eesti

on täna madalam kui 2009. aastal

kutseõppeasutus — 10453 eurot

kutseharidussüsteemi arengukava

(2009–21 560 eurot 2011–19 746

rakenduskõrgkool — 7553 eurot

2009-2013” rakendusplaan 2012-

eurot). Aastaid tagasi leppisime riigi

2013” eelnõu esitatud kujul järgmi-

ja sotsiaalsete partnerite vahel

sel põhjusel:

kokku eesmärgi — tõsta kutseõppe

Koolituskoha keskmine maksumus Soomes

keskmise koolituskoha maksumust Esitatud rakendusplaani järgides on

võrreldes üldhariduse keskmise

ohus nii kutseharidussüsteemi aren-

koolituskoha maksumusega 1,5-

gukava eesmärkide saavutamine

kordseks. Täna on vastav suhe

kui ka kutseõppe jätkusuutlikkus ter-

0,88:1 kutsehariduse kahjuks.

vikuna. Finantsosas esitatud täpsustatud prognooside rahaline maht

Süsteemisisese

erineb oluliselt arengukavas kokku-

saavutamiseks on aastatel 2004–

kuluefektiivsuse

lepitust, moodustades erinevate

2008 läbi viidud kutseõppeasutuste

eesmärkide lõikes varemkavanda-

koolivõrgu korrastamine. Võrreldes

tust 57–85%.

teiste haridusliikidega pole kutsehariduses enam võimalik süsteemi-

Eesti valitsemissektori

Väheneva eelarve ja kasvavate kulude tingimustes on kutseharidussüsteemi jätkusuutlikkus võimalik ainult õppijate arvu vähendamise kaudu.

Samas on tegemist erialadega, mille osas ettevõtjad juba täna tööturult tegijaid ei leia, sest neid ongi liiga vähe.

kulutused koolidele

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda peab

siseste ressursside arvelt märga-

(v.a investeeringud ja välisabi)

„Kutseharidussüsteemi arenguka-

tavat efektiivsuse tõusu saavutada.

ainult õppijate arvu vähendamise

õpilase kohta 2010. aastal:

vas 2009–2013” kokkulepitud ees-

Õppeasutuste võimekus õppetööd

kaudu. See tähendaks kutseõppes

üldharidus — 2602 eurot

märkideni jõudmist Eesti majandus-

korraldada

olemasolevaid

riikliku koolitustellimuse vähenda-

kutseharidus — 2292 eurot

kasvu säilitamise ja ühiskonna tasa-

õppebaase majandada on kasva-

mist. Samas on tegemist eriala-

kõrgharidus — 4514 eurot

kaalustatud arengu vaatenurgast

vate kulude tõttu tänaseks ammen-

dega, mille osas ettevõtjad juba

väga oluliseks. Seepärast on hea-

dunud. Õppekulude, sealhulgas

täna tööturult tegijaid ei leia, sest

meel tõdeda, et liigutud on õiges suu-

kommunaalkulude, jätkuv tõus on

neid ongi liiga vähe. Sellise lahen-

nas ning suur osa aastateks 2009–

aga täna reaalsus. Esitatud raken-

dusega ei saa Eesti Kaubandus-

2011 kavandatud tegevustest on kas

dusplaani finantsosa täpsustatud

Tööstuskoda nõustuda. Kvalifitsee-

ellu viidud või ellu viimisel.

prognooside rakendamine toob

ritud oskustööjõu puudus on ette-

kaasa olukorra, kus kavandatud

võtjate hinnangul jätkuvalt ka meie

Samaaegselt on kutseharidussüs-

rahastus ei kata isegi igapäevase

suurim eksporditakistus, mis selgelt

teemi arengukava finantsplaan aas-

õppetöö korraldamisega seotud

pärsib Eesti ettevõtjate arenguvõi-

tatel 2009-2011, pingelise riigieel-

kulusid.

malusi.

ning

16

Liikmeintervjuu

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

85aastase ajalooga ettevõte aitab luua traditsioone ja motiveerida töötajaid Roman Tavast — Eesti üks vanimaid ettevõtteid ja põneva ajalooga perefirma hoiab elus vanu väärtusi ja märgikunsti traditsioone, kuid annab endast parima ka selleks, et märgid ja medalid ei seonduks pelgalt riigi- ja militaarsektoriga.

Kaidi Talsen Toimetaja

P „Märk või ehe on asi, mis jääb inimesele alles ka siis, kui ta ise on juba ammu ettevõttest lahkunud.

Ning kindlasti tekitab see positiivseid emotsioone nii saamishetkel kui ka hiljem,” ütles ettevõtte juht. Ettevõte, mille ajalugu ulatub 85 aasta tagusesse aega ning mille tegevusvaldkond tingib selle, et personalivoolavus ei saa olla suur, teab isegi väga hästi, kui oluline on ettevõtte arengus töötajate tunnustamine ning hoidmine.

ikkade

luse ehitanud firma lõi kavandid

Tänavu sügisel andis Ernst & Young

traditsioonidega

ning valmistas medalid, aumärgid

ettevõtte looja Roman Tavasti pojale

pereettevõte

ja muud emblemaatikaga seotud

Raul-Roman Tavastile üle elutöö-

tooted enamikule esimese Eesti

preemia isa firma taastamise eest.

1923. aastal asutas kullassepp ja

Vabariigi riigi- ja sõjaväelistele asu-

1993. aastal de iure taastatud pere-

kunstnik Roman Tavast märkide,

tustele, aga ka koolidele ja erine-

firma on nüüd keskendunud pea-

medalite ja auhindade tootmiseks

vatele organisatsioonidele. Lisaks

miselt tellimustööna teenete- ja

ettevõtte Väärtmetallasjade ja Märki-

sellele valmistati ka lauahõbedat

ametimärkide, rinnamärkide ning

de Tehas Roman Tavast, millest kas-

ning ehteid.

koolilõpusõrmuste valmistamisele.

Ettevõtte juhi Eivor Maiväli sõnul on

vas sõjaeelse Eesti üks suurimaid ja olulisimaid oma valdkonna ettevõt-

1940. aastal ettevõte natsionalisee-

firma praeguste klientide seas mit-

teid. 1930ndate lõpuks ca 60 inime-

riti ning jätkas tegevust nime all

meid selliseid asutusi ja organisat-

sele tööd pakkunud ning aadressile

Metallmärk, mis muudeti hiljem

sioone, kellega tehti koostööd ka

Pärnu mnt 20 tehase ja esinduskaup-

Tallinna Juveelitehaseks.

esimese vabariigi ajal.

Ettevõtte asutaja Roman Tavast aastal 1935 oma kabinetis.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Liikmeintervjuu

17

on muutunud Eesti asi ja ajalugu —

Tavast OÜ uhke selle üle, et seal-

Näitusega kinnitati Soome klienti-

et asjadel oleks sügavam sisu ja

setelt klientidelt on saadud väga

dele oma kohalolekut ning usaldus-

Kuigi ilmselt suurem osa inimestest

eesmärk,” selgitas Maiväli asjaolu,

positiivset tagasisidet.

väärsust. Maiväli arvates on ettevõt-

peab kogu au- ja teenetemärkide

miks paljud ettevõtted on odavate ja

valdkonda puhtalt sõjaväe ja riigi-

ehk mitte nii kvaliteetsete Aasias

sektori mängumaaks, ei ole see

toodetud esemete asemel valinud

Maiväli sõnul kaugeltki enam nii.

kingituste ja tunnustusena just Ees-

Üha enam on näha, et paljud ette-

tis tehtud märgid ja ehted. „Märk või

võtted on töötajate tunnustamiseks

ehe on asi, mis jääb inimesele alles

valinud kinkekaartide jms asemel

ka siis, kui ta ise on juba ammu et-

midagi püsivamat ja väärtuslikumat.

tevõttest lahkunud. Ning kindlasti

Kindlasti on oma koht kingitustena

tekitab see positiivseid emotsioone

nii traditsioonilistel kinkekaartidel kui

nii saamishetkel kui ka hiljem,” ütles

ka õhtusöökidel restoranides, kuid

ettevõtte juht. Ettevõte, mille ajalugu

Roman Tavast pakub ettevõtjatele

ulatub 85 aasta tagusesse aega

antakse 1998. aastast välja Roman

veel ühe lisavõimaluse. Nimelt on nii

ning mille tegevusvaldkond tingib

Tavasti nimelist stipendiumit, mis

mõnigi ettevõte Roman Tavasti abil

selle, et personalivoolavus ei saa

Eivor Maiväli sõnul on eksporditege-

2010. aasta detsembrist kuulub

töötanud välja oma staaži- ja parima

olla suur, teab isegi väga hästi, kui

vustes palju abi olnud ka Kauban-

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde

töötaja märkide süsteemi, millega

oluline on ettevõtte arengus tööta-

duskojast, mille liige oldi juba esi-

ning mille eesmärgiks on elavdada

tunnustatakse firma parimaid. Selli-

jate tunnustamine ning hoidmine.

mese Eesti Vabariigi ajal, ning eel-

loomingulist mõtet märgikunsti val-

ne tunnustus ei pea olema alati just

kõige Koja korraldatavatest semi-

las ja motiveerida ehtekunstnikke

rinnamärgi kujul — tellitakse ka

naridest. „Kuigi võib juhtuda, et

kujundama tootmiseks sobivaid

mõni seminaril kajastatav teema ei

ehteid.

Kuidas motiveerida töötajat?

muid tähendusega esemeid, millest võib kujuneda armastatud ehe iga-

Võimaluste leidmiseks tuleb ise aktiivsust üles näidata

lusorganisatsioonide ja näiteks EASi

Eivor Maiväli sõnul on eksporditegevustes palju abi olnud ka Kaubanduskojast, mille liige oldi juba esimese Eesti Vabariigi ajal, ning eelkõige Koja korraldatavatest seminaridest.

toetuste oma ettevõtte arengu eesmärgil kasutamine kinni ettevõtte juhtides endis. Informatsioon ning võimalused on kõik saadaval, tuleb vaid ise aktiivsust üles näidata.

Lisaks ettevõtte arendamisele on Roman Tavast OÜ Eesti märgitööstuse alustalana mõelnud ka märgikunsti tulevikule. Selle eesmärgiga

ole päris tundmatu, on lisaks tead-

päevaseks kandmiseks. Eivor Mai-

Lisaks Eesti turule on Roman Tavast

mistele võimalik sellistelt üritustelt

Sellisel moel vanu traditsioone, väär-

väli sõnul ongi firma üheks suure-

leidnud tee ka eksporditurgude-

saada hindamatu väärtusega kon-

tusi ja väärikat kunsti alal hoides, kuid

maks eesmärgiks jõuda erasektori

le. Ettevõtte peamiseks ekspordi-

takte ja ideid,” rääkis Maiväli. Nii juh-

samas ka ettevõtet tänapäevases

teadvusesse ning tutvustada ette-

maaks on naaberriik Soome, kuigi

tuski, et Soome sihtturuseminaril

muutlikus majandusmaailmas aren-

võtetele võimalust tunnustada ning

teatud määral on firma tegev ka

saadud idee ning loodud kontaktid

dades ja kasvatades, kirjutab Roman

motiveerida töötajaid või koostöö-

mujal. Soome on küll Eestile lähe-

realiseerusid, küll 1,5 aastat hiljem,

Tavast OÜ juurde uusi peatükke Eesti

partnereid millegi püsivaga. „Õn-

dane maa, kuid sinna pääsemine

Roman Tavast OÜ koolimärkide näi-

ühe vanema ja pikima traditsiooniga

neks on näha, et üha olulisemaks

on keeruline. Seda enam on Roman

tusega Eesti saatkonnas Helsingis.

perefirma ajalukku.

Ettevõte on loonud märke sellistele tuntud Eesti ettevõtetele

Tunnustus ei pea olema alati just rinnamärgi kujul – tellitakse ka muid

nagu Würth Eesti, Bellus Furniture, Baltika, Admiral Markets,

tähendusega esemeid, millest võib kujuneda armastatud ehe

Panaviatic, Tallinna Kaubamaja, Sangar, Fujitsu Service, Saku AB.

igapäevaseks kandmiseks. Pildil Sangari juubelipross.

18

Tagasivaade

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Võimaluste avamine järgmises Kesk-Aasia riigis Eesti peaminister Andrus Ansip väisas koos Kaubanduskoja äridelegatsiooniga novembri lõpus Türkmenistani, mis on juba kolmas selle regiooni riik, kus kõrgetasemelise delegatsiooniga kaardistatakse majandussuhete elavdamise võimalusi.

Eva Maran Teenuste osakonna projektijuht

Kohalviibinud Türkmenistani ettevõtjate ja ametnikega oli Eesti delegatsioonil hea kontakt. Üks väga konkreetne näide sellest on Repo Vabrikute kohtumine kohaliku mööblitootjaga, kelle tehast kohe järgmisel päeval külastati ning kellega lepiti kokku proovipartii saatmine juba selle aasta sees.

Kaubanduskoja äridelegatsiooni kuulusid: Tiit Kolk (Repo Vabrikud) Armin Karu (Olympic Entertainment Group), Neinar Seli (Tallinna Sadam), Allan Kiil (Tallinna Sadam), Kalev Lillo (Tallinna Sadam), Tarmo Nurmetalo (CF&S Estonia), Meelis Kubits (Corpore), Jaanus Tamm (Defendec), Peeter Tohver (G4S), Sandor Liive (Eesti Energia), Ülari Alamets (EAS), Mait Palts ja Eva Maran (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda).

E

smapilgul kauge ja võõras

delegatsioonil hea kontakt. Üks väga

koostöövõimalused on olemas ka

maa sai kahe päeva jooksul

konkreetne näide sellest on Repo

paljudes teistes sektorites, kasvõi

oluliselt tuttavamaks ning Eesti

Vabrikute kohtumine kohaliku mööb-

Repo Vabrikute näitel.

Türkmenistani majandussuhted viidi

litootjaga, kelle tehast kohe järgmi-

samuti kõrgemale tasemele. Seda

sel päeval külastati ning kellega le-

Türkmenistan on atraktiivne maa

kinnitavad kaks olulist kokkulepet.

piti kokku proovipartii saatmine juba

paljudele Euroopa riikidele ning kind-

Nii riikidevaheline topeltmaksusta-

selle aasta sees. Kasulikke kontakte

lasti strateegiliselt oluline oma gaasi

mise vältimise leping kui ka kauban-

said ka mitmed teised — näiteks

ja naftavarude poolest. Selle taustal

duskodadevaheline koostööleping

Tallinna Sadam, CF&S Estonia ning

oleks ebaõiglane ametliku visiidi

aitavad kaasa kaupade ja teenuste

Defendec.

olulisust alahinnata. Kõrgetasemeline visiit on oluline ka arvestades selle

vabale liikumisele ning loovad pareSeoses sellega, et Türkmenistani

maa kultuuri ja kombeid. Ilma riigi

arengupotentsiaal on veel tohutu,

kõrge esindajata on väga keeruline

28. novembril toimunud Türkmenis-

on ka Eesti ettevõtete võimalused

majandussuhteid edendada ning es-

tani-Eesti äriseminaril tutvustati mõ-

seal väga head. Ametlike kohtumis-

makontaktiks vajalikke uksi avada.

lema riigi majanduskeskkondasid

te käigus räägiti peamiste koostöö-

Nüüd, kui ametlik sissejuhatus on

ning lähemalt energia- ja transpordi-

sektoritena transiidisektorist, laeva-

tehtud, jääb üle vaid meie ettevõte-

sektorit. Kohalviibinud Türkmenistani

ja sadamaehitusest ning e-valitse-

tel head positsiooni parimal viisil ära

ettevõtjate ja ametnikega oli Eesti

misest. Samas, ei tohi unustada, et

kasutada.

mad tingimused investeeringutele.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Tagasivaade

19

Majandusteemaline pärastlõuna Pärnus 22. novembril toimunud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse ja Swedbanki Lääne-Eesti regiooni korraldatud Majandusteemaline pärastlõuna tõi taaskord kokku sadakond ettevõtjat ja partnerit avalikust sektorist.

Ettekannetega astusid üles rahandusminister Jürgen Ligi, Swedbanki valdkonnajuht Urmas Simson ja imagoloog Linnar Priimägi.

Toomas Kuuda Pärnu esinduse juhataja

M

ajandusteemaline pärast-

harjumust võlgu elada. Seetõttu on

tööstuse mahte. Urmas Simsoni hin-

Linnar Priimägi rääkis talle omasel

lõuna on mini-konverentsi

ka Eesti valitsussektori eelarveposit-

nangul pole välistatud euroala lan-

atraktiivsel viisil kaubast, brändist

sioon Euroopa Liidu parim.

gemine deflatsiooni kahel järgneval

ehk margist ning kuvandist, mis

formaadis üritus, mis sel aastal

aastal, millele alles siis võib järgneda

tekib inimestes kahe esimese koos-

formaadi, heade esinejate ja paku-

Euroala tabanud võlakriisist välja-

inflatsiooniperiood. Sellisest suundu-

mõju tulemusena.

tava asjakohase teabe tõttu on tra-

tuleku võimalusena ei näinud minis-

musest annavad hetkel märku lan-

ditsiooniks saanud üritus leidnud

ter „kahekiiruselist Euroopat” ega

gevad tooraine- ja naftahinnad.

aastate jooksul osalejate tunnus-

mõõdukat inflatsiooni, vaid eelkõige

tuse.

ja ainult riikide korras rahandust ja

Sarnaselt Jürgen Ligile hindas Eesti

majanduslikke tehinguid ja oste just

tasakaalus eelarvepoliitikat.

positsiooni heaks ka Simson —

tekkinud kuvandi mõjul, mille osa-

seda tänu korras rahandusele ning

kaal on enamasti suuremgi kui kaa-

toimus kuuendat korda. Kompaktse

Rahandusminister Jürgen Ligi rääkis

„Inimesi juhivad 60% ulatuses emotsioonid. Seetõttu tehakse enamik

oma ettekandes viimaste aastate ma-

Urmas Simson prognoosis, kuidas

majanduse paindlikkusele ja kiirele

lutletud rahanduslikel argumenti-

jandusarengutest Euroopas ja Eestis.

Euroopas tekkinud olukord võib mõ-

kohanemisvõimele. Samas mõjutab

del,” rääkis Priimägi.

Ligi sõnul on võlgu elamine kuju-

jutada Eesti ettevõtteid. Raha- ja

meid peamiste kaubanduspartnerite

nenud tavaks enamikes Euroopa rii-

aktsiaturgude langus toob endaga

olukord. Meil on 40-50 suuremat

Oma brändi ja kuvandi loomiseks

kides, mistõttu tänaseks on üle pea

tõenäoliselt kaasa majanduskasvu

eksportööri, keda välisturgudel toi-

peab igal ettevõttel või tootel olema

kasvanud võlad saanud normaalse

aeglustumise Euroopa arenenud

muv väga oluliselt mõjutab ning või-

oma lugu. „Mida rohkem on teil lu-

majandusarengu piduriks. Eesti on

majandusega riikides, mis omakorda

malikud tagasilöögid võivad olla

gusid, seda tugevam on bränd,”

heaks erandiks, sest meil ei ole olnud

võib vähendada meie eksportiva

vägagi tuntavad.

soovitas Priimägi.

Euroala tabanud võlakriisist väljatuleku võimalusena ei näinud minister „kahekiiruselist Euroopat“ ega mõõdukat inflatsiooni, vaid eelkõige ja ainult riikide korras rahandust ja tasakaalus eelarvepoliitikat.

20

Tagasivaade

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Ettevõtjad said mitmekülgset infot Euroopa Liidu toetuste ja abiprogrammide kohta Lõppenud ettevõtlusseminaride sarjal „Uut Euroopa Liidu rahastusest ning abiprogrammidest ettevõtte arenguks ja ekspordi edendamiseks” osalenud ettevõtjad leidsid, et toetuste süsteemi võiks veelgi Priit Raamat

lihtsamaks ja arusaadavamaks muuta.

Teenuste osakonna projektijuht

E

esti Kaubandus-Tööstuskoda

seeläbi süsteemsemalt riigi toest

Komisjon kannab algaja ettevõtja

Seminaridele oli kaasatud ka Töö-

koostöös Euroopa Komisjoni

kasu saada. Seni on pilgud olnud val-

kulud mõnes teises liikmesriigis kuni

tukassa, kelle esindajad käsitlesid

esindusega Eestis korraldasid ok-

davalt suunatud ainult rahalise toe-

kuue kuu jooksul. Samuti on võima-

tööjõuga seonduvaid aspekte ning

toobris ja novembris üle Eesti kokku

tuse saamisele, kuid tihtipeale saab

lik programmiga liituda Eesti ette-

seda, kuidas EURES programmi

14 ettevõtlusseminari, kus käsitleti

probleemid lahendatud hoopis riigi-

võtjatel,

endale

abil leiab endale välisriikidest sobi-

ettevõtjatele olulisi aspekte Euroopa

poolse nõu või informatsiooni abil.

mõnest teisest liikmesriigist algajat

vat tööjõudu ning praktilist tuge vas-

ettevõtjat, kellega jagada oma ko-

tava riigi regulatsioonide ja nõuete kohta.

Liidu poolt pakutavatest otsestest ja

kes

sooviksid

ettevõtlustoetustest.

Ühe päeva jooksul räägiti nii Ette-

gemusi ning kellelt saada vastu

Eesmärgiks oli luua eeldused et-

võtluse Arendamise Sihtasutuse

näiteks informatsiooni tema kodu-

tevõtete kiiremaks arenguks, eks-

toetustest ettevõtete arendamiseks,

riigi ärikeskkonna kohta.

pordikäibe

lisand-

ekspordiks ja innovatsiooniks, PRIA

väärtusega toodete ning teenuste

toetustest põllumajandusettevõtja-

Kaubanduskoja juristid tutvustasid

osakaalu suurendamiseks. Semi-

tele ja maaelu arenguks, SA Innove

teenuste direktiivi ning Euroopa väi-

Seminaride praktilises osas tegi et-

narisarja tegi võrreldes traditsioo-

toetustest tööandjatele ja töötajatele

keettevõtlusalgatusega Small Busi-

tekande Pärnu esinduse juhataja

niliste toetustest rääkivate semina-

tööelu kvaliteedi parandamiseks, SA

ness Act seotud printsiipe Euroopa

Toomas Kuuda, kes on ühtlasi Pär-

ridega veidi erilisemaks see, et se-

Archimedes toetustest hariduse

Liidu turul tegutsemiseks. Eelmaini-

numaa puiduklastri üheks eestveda-

minaril anti ülevaatlik info toetuste

valdkonnas ning SA KREDEX laenu-

tud dokumentide tähtsus seisneb

jaks. Kuuda käsitles Eesti majandu-

kohta, mitte ei räägitud vaid ühest

garantiidest ja krediidikindlustusest.

selles, et need on aluse pannud mit-

se ees seisvaid väljakutseid, rääki-

toetusmeetmest. Samuti oli tähele-

Samuti räägiti piiriülese koostöö pro-

metele täna kehtivatele toetustele

des rahvusvahelise konkurentsivõi-

panu suunatud rohkem vähelevinud

grammist Interreg. Lisaks käsitleti

ning ühtlasi on nendes sätestatud

me ja ekspordi olulisusest, turundu-

toetuste ning programmide tutvus-

Euroopa Komisjoni poolt jagatavaid

väikese- ja keskmise suurusega et-

sest ja ettevõtete koostööst vajalike

tamisele. Seminarisarja avalöök

toetusi transpordisektorile, energia-

tevõtete tegevust toetavad põhimõt-

eesmärkide saavutamisel. Pärnu-

toimus 4. oktoobril Jõgeval ning vii-

sektorile ning innovatsioonile.

ted, mille järgimine on ülesandeks

maa puiduklastri näitel selgitas et-

pandud nii Euroopa Liidu institut-

tekandja, et ühes valdkonnas ja

sioonidele kui ka liikmesriikidele.

lähestikku tegutsevate ettevõtete

kaudsetest

ja

kõrgema

mane, ainus venekeelne seminar, toimus 17. novembril Narvas.

Euroopa Komisjoni ettekanne tutvustas kaks aastat tagasi Euroopa

Klastrid kui üks ettevõtjate koostöövorme

koostöö on võimalik ja vajalik juhul,

Komisjoni poolt algatatud ja Eesti

Jagati mitmekülgset nõu SOLVIT ja

kui on piisav hulk ettevõtjaid, kes ja-

ettevõtjatele veel seni tundmatu

riigihangete kontaktvõrgustiku koh-

gavad ühesuguseid väärtusi. Koos

olnud programmi Erasmus for Young

ta, mille poole saab ettevõtja pöör-

tegutsedes ollakse paljuski tugeva-

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tee-

Entrepreneurs, mille esmatutvusta-

duda, kui teda on Euroopa Liidu

mad ja atraktiivsemad kui üksi.

nuste direktori Peter Gornischeffi

mine antud seminaridesarja käigus

turul võrreldes teiste ettevõtjatega

Ühistegevuse valdkondadeks või-

sõnul käsitleti seminaridel komp-

toimuski. See programm on mõel-

ebavõrdselt koheldud. Ühe olulise

vad olla turundus, toote- ja tehno-

leksselt nii rahalisi toetusi kui ka eri-

dud ühelt poolt algajatele ettevõt-

punktina mõtestati lahti „Euroopa

loogiaarendus või tootmisressurs-

nevate avalike organisatsioonide

jatele, kes ei ole tegutsenud üle kol-

Liit 2020“ strateegia, mille alusel tark

side jagamine. Kõik see, mis ühele

poolt pakutavaid sisulisi teenuseid

me aasta, teisalt kogenud ettevõt-

ettevõtja saab hakata plaaneerima

ettevõttele võib olla üle jõu käiv, on

ettevõtjatele, mis võimaldavad neil

jatele teisest liikmesriigist. Euroopa

oma arenguperspektiive.

saavutatav mitme ettevõtte ühisel

Põhjalik ülevaade erinevatest toetusprogrammidest

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Tagasivaade

21

panusel. Ehk on pisut üllatav, aga

miks just minu toode on teistest

Osalenud ettevõtetega vesteldes

Samas nenditi, et toetustest ei to-

paljud ettevõtjad peavad klastri

niivõrd palju parem, et seda peab

ning tagasisidest võib järeldada ka

hiks ka sõltuvusse sattuda s.t pike-

väärtuseks ettevõtjate omavahelist

ostma,” rääkis Kuuda.

ettevõtjate rahulolu. Välja toodi se-

mas perspektiivis peab harjuma ise

minarisarja kompaktsus ning infor-

hakkama saama.

suhtlemist ja infovahetust. See annab uusi ideid äritegevuse eden-

Seminaridel osalejatele oli see äär-

matiivsus ja ettevõtjatele loodud

damiseks, teadmisi turunõudlusest

miselt vajalik ning informatiivne

võimalus omavahel suhelda. Paljud

Martti Lutsar Euroopa Komisjoni

ja turul tegutsejatest.

praktiline loeng, millele järgnes ka

teemad, mida käsitleti olid kuula-

esindusest Eestis ütles: „Seminari-

kohaliku ettevõtja esinemine, kes

jatele täiesti uued ning andsid

sari täitis oma eesmärki viia VKEde

omakorda rääkis oma ettevõtte ko-

rohkem võimalusi edasiseks tege-

rahastamist ja Euroopa Komisjoni

gemusest ning olemusest nii Eestis

vuseks.

poolseid tegevusi tutvustav uuem

Ehk on pisut üllatav, aga paljud ettevõtjad peavad klastri väärtuseks ettevõtjate omavahelist suhtlemist ja infovahetust. See annab uusi ideid äritegevuse edendamiseks, teadmisi turunõudlusest ja turul tegutsejatest.

kui ka välisturuga tegelemise praktilisemas võtmes.

info kohale ka väljapoole suuremaid Seminaril osalejad andsid järgmist

linnasid.” Koda on ka varasemalt

tagasisidet:

teinud koostööd Euroopa Komisjoni

Seminaride raames esinesid prak-

toetusmeetmeid muudetakse vä-

esindusega — viimase suurema

tikutena järgmiste Eesti Kaubandus-

ga tihti, mis teeb nendega kursis

ettevõtmisena võib välja tuua „Tere,

Tööstuskoja liikmesettevõtete esin-

olemise keeruliseks, rääkimata

Euro!” projekti, mille raames tutvus-

dajad: Valmeco AS (Raul Taul); Baltic

sellest, et toetustega on tarvis ar-

tati eurole ülemineku tehnilisi as-

Fence OÜ (Andor Arro); Traageldaja

vestada ka oma ettevõtte arengu

pekte. „Hea meel on näha, et ette-

OÜ (Heli Sillaots); MS Balti Trafo OÜ

planeerimisel;

võtjad leidsid aega kohale tulla ning

(Jaanus Luberg); Foreco Homes&

ettevõtjad oleksid huvitatud toe-

osalesid aktiivselt. Tagasiside oli

Houses AS (Tõnu Järv); Saaremaa

tustest, mis aitaksid välja ehitada

positiivne ning küsimusi esitati jul-

Piimatööstus AS (Andi Saagpakk);

tehnilist infrastruktuuri, investee-

gelt. See näitab, et ettevõtjad said

EstPak Plastik AS (Marek Harjak);

rida hoonetesse, seadmetesse

uut infot ning loodetavasti leiavad

Kuuda käsitles turunduslikke eri-

Räpina Paberivabrik AS (Tiia Savi-

ja tehnoloogia uuendamisesse —

võimaluse ka seda infot kasutada,”

pärasid, millega ettevõtjatel, kes

mägi); Ritsu AS (Mari Loorman); Heti

neid toetusi aga praktiliselt pole

lisas Martti Lutsar.

tahavad tegutseda eksportturgudel,

Pere OÜ (Paul Priks); Fortem Grupp

või on vahendid otsa saanud;

tasuks igal juhul arvestada. Põhja-

AS (Rein Pärnpuu) ja Saros Est OÜ

taotlemine on väga paljudel juh-

likult tuleb tunda oma valdkonda,

(Vladislav Boborenko).

sihtriigi omapärasid ja nõudlust, samuti konkurente mujalt maailmast ning leida argumente konkurentide edastamiseks. Kõige olulisem on

tudel nii keeruline, et ilma konsultandi abita on seda raske te-

Osalenud ettevõtjad jäid seminaridega rahule

ha. See omakorda teeb taotlemise kulukaks; aruandlus toetuste kasutamise

oma toote või teenuse omapära ja

Ka Kaubandus-Tööstuskoda koos

kohta ei keskendu tihti sisuliste

erisus

samalaadsetest.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse-

tulemuste saavutamisele, vaid

„Kliendile tuleb anda selge sõnum,

ga jäid seminarisarjaga väga rahule.

on pigem formaalne.

teistest

Seminarisarja aitas korraldada ja toetas rahaliselt Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

22

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Eksportööride koolitused 2011—2012 Ärihooajal 2011-2012 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikeste ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele.

Osalejatele jagab teadmisi suurte kogemustega lektor Jakob Saks. Kaasatud on ka praktikud ettevõtetest.

VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel.

Koolituse viib läbi Jakob Saks JAKOB SAKS on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordi- ja messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.

Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 15. detsember 2011 (vene keeles) Valga • Valga Maavalitsuse väikeses saalis (Kesk 12) • 26. jaanuar 2012 Haapsalu • Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3) • 16. veebruar 2012 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 6. märts 2012 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 7. märts 2012 (vene keeles)

MÜÜGIVÕRGU LOOMISE JA ARENDAMISE KOOLITUS Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Marju Naar Tel 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu.

Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.

Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 24. jaanuar 2012 Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 14. veebruar 2012

TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta.

Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 14. detsember 2011 (vene keeles) Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 25. jaanuar 2012 Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 15. veebruar 2012

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Teated

23

Seminar

Kuidas olla edukas Soome riigihangetel?

16. detsembril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 16. detsembril 2011 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Kuidas olla edukas Soome riigihangetel?”. Registreerumise tähtaeg on 14. detsember. Korraldajad jätavad endale õiguse teha vajadusel programmis muudatusi.

Esinejad: Tarja Krakau on olnud seotud Soome riigihangete valdkonnaga üle 10 aasta. Alates 1997. aastast töötas Tarja Espoo linna juristina, aastatel 2001-2006 tegeles Soome Kaubandus- ja Tööstusministeeriumis Soome riigihangete õiguse kujundamisega (sh riigihangete seaduse väljatöötamisega). Alates 2007. aastast on ta töötanud erasektoris firmas PTC Services Oy, mis pakub

Sihtturuseminar

Sihtturg — Moskva 15. detsembril Kaubanduskojas

konsultatsioone riigihangete ja lepinguõiguse teemal ning korraldab avaliku sektori koolitusi.

Merylin Jalakas ettevõttega Projekt Kuubis OÜ on osalenud Soomes omavalitsuste projekteerimishangetel. Soome turul on tegutsetud kolm aastat.

Kuido Kaskla firmaga Purustaja OÜ on osalenud Soome ehitussektori hangetel lammutustööde valdkonnas, Soomes on tegutsetud pea viis aastat.

Seminari moderaator on Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös EASiga 15. detsembril kell 10.00-16.00 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) sihtturuseminari „Sihtturg — Moskva”. Jätkuna kevadel toimunud Peterburi sihtturuseminarile käsitletakse seekord teist spetsiifilist turgu

Päevakava:

Venemaal — Moskvat. Seminarile on kutsutud

9.45

Registreerimine ja tervituskohv

ka Moskva Riiklik Registreerimiskoda, kes

10.00

Kuidas osaleda edukalt Soome riigihangetel?

annab vahetu ülevaate hetkeolukorrast ning

Hea praktika edasiandmine ettevõtjatele, levinumad vead,

majanduskliimast Moskvas.

Soome ja Eesti erinevused riigihangete keskkonnas jne (Tarja Krakau, PTC Services Oy)

Seminaril käsitletavad teemad:

11.30

Kohvipaus

Moskva majanduskliima

11.45

Soome hangetel edukalt osalenud ettevõtja kogemus • I

Välismaiste ettevõtete

(Merylin Jalakas, Projekt Kuubis OÜ tegevjuht) 12.15 12.45 13.30

registreerimine Moskvas

Soome hangetel edukalt osalenud ettevõtja kogemus • II

Logistilised kahepoolsed võimalused

(Kuido Kaskla, Purustaja OÜ)

Ettevõtte juhtimise eripärad Moskvas

Paneeldiskussioon:

Finantsriskid ekspordil Venemaale

„Mis on Soome hangetel osalemisel peamised komistuskivid?”

Piiriületuse olukord ning seonduvad

Päeva kokkuvõte (Mait Palts, Kaubanduskoja peadirektor)

küsimused Tulevikuvaade Moskva suunal Ettevõtjate praktilised kogemused

Osalejad paneeldiskussioonis:

Moskva suunal

Tarja Krakua, PTC Services Oy Merylin Jalakas, Projekt Kuubis OÜ tegevjuht

Seminar on eesti keeles (välja arvatud Moskva

Andres Oltjer, AS Chemi-Pharm müügidirektor

Riikliku Registreerimiskoja ettekanne). Osale-

Heiki Kollo, Tallinna Pesumaja OÜ juhatuse liige

mistasu on 25 eurot. Hinnale lisandub käibe-

Kuido Kaskla, Purustaja OÜ juhataja

maks. Seminari detailsem kava: www.koda.ee.

Lisainfo ja registreerimine: MARJU NAAR

Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT

Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee

Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

24

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Seminar

Uued Raamatupidamise Toimkonna juhendid 18. jaanuaril Kaubanduskojas

Liikmelt liikmele Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Kaubanduskoja liikmete hulgast. Koostöösoov või soodupakkumine peab sisaldama: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontakt-

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 18. jaanuaril kell 10.00-17.00 Kaubanduskojas (Toom-

andmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-posti-

Kooli 17, Tallinn) seminari „Uued Raamatupidamise Toimkonna juhendid”. Seminaril tutvustatakse

aadressi, kontaktisiku andmeid ning pakku-

Eesti Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud uusi raamatupidamise juhendeid (RTJ-d), mille

mise kehtivusaega. Sooduspakkumise tingi-

eesmärgiks on Eesti tava vastavusse viimine Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite

museks on selle kehtimine kõigile liikmetele.

Nõukogu (IASB) poolt välja antud standardiga IFRS väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Kuigi uute RTJ rakendamine on kohustuslik aastaaruannetele, mis koostatakse 2012. aastal ja hiljem algavate aruandeperioodide kohta, võib neid juhendeid kasutada ka juba 2011. aasta aruande

Lisainfo: KAIDI TALSEN Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

koostamisel.

Koolituse viib läbi vandeaudiitor Sven Siling (BDO Eesti AS).

AS Dentes Hygiene Line on AS Dentese kaubamärk, mis

Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:

tegeleb professionaalse hügieeni-, puhastus- ja

RTJ muudatuste taust ja muudatused üldpõhimõtetes (RTJ 1 ja 2)

desinfektsioonivahendite sarjaga. Tootevalikus

Muudatused aastaaruande koostamise üldpõhimõtetes ja esitusviisis

on puhastus- ja desinfektsioonivahendeid mit-

Mida tähendab n-ö mõistliku pingutuse põhimõte informatsiooni kogumisel?

meotstarbeliseks ja laialdaseks kasutamiseks:

Uutele RTJ üleminek — millal tuleb ja millal ei tule korrigeerida raamatupidamises

raviasutustes, apteekides ja hooldekodudes;

võrreldavaid andmeid?

hambaravikabinettides; ilusalongides; kontori-

Olulisemad uuendused varade ja kohustuste standardites (RTJ 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 12)

ruumides; tööstuses ja autohoolduses; koolides

Millal võib varusid esitada bilansis õiglases väärtuses?

ja lasteasutustes; saunades, spordiasutustes ja

Kas arendusväljaminekuid ei tohi enam kajastada varana?

ujulates; kauplustes; toiduainetööstustes ja

Kas kõiki immateriaalseid varasid tuleb hakata amortiseerima?

toitlustusasutustes ning kodumajapidamistes.

Kuidas kajastada kinnisvarainvesteeringu arvestusmeetodi muutust?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele puhas-

Kuidas kajastada laenulepingute tingimuste muutusi?

tus- ja desinfektsioonitooted 7% soodsamalt.

Mis on töösuhte lõpetamiseraldis ja kuidas kajastada töösuhtejärgseid hüvitisi?

Kas sihtfinatseerimist ei tohi enam kajastada netomeetodil?

Lisainfo:

Millistest arvestuspõhimõtetest tuleb lähtuda mitterahalise divivdendi maksmisel?

Aule Reijo

Muudatused äriühenduste ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamisel (RTJ 11)

E- post: aule.reijo@dentesgroup.eu

Kas firmaväärtust tuleb hakata amortiseerima?

Tel: 503 0608

Kuidas identifitseerida tütarettevõtte olemasolu?

Ropkamõisa 10, Tartu

Millised alternatiivsed arvestusmeetodid on lubatud tütar- ja sidusettevõtete kajastamisel?

www.hl.dentesgroup.eu

Kuidas kajastada konsolideeritud aruandes vähemuosalusega tehtud tehinguid?

Info avalikustamine lisades (RTJ 15) Kuivõrd on avalikustamisnõuete koondamine ühte standardisse muutnud lisades esitatava info sisu ja mahtu?

OÜ Alla Moda OÜ Alla Moda koostöös oma Vene partnerig

Millistel juhtudel ei pea enam lisades esitama andmeid võrdlusperioodi kohta?

OOO Probel pakub Vene turust huvitatud Koja

Missugust infot tuleb avalikustada hindamisaluste muutumise korral?

liikmetele võimalust müüa oma tooteid Vene-

Millise detailsusega tuleb lisades esitada seotud osapooltega tehtud tehinguid?

maal enam kui 10 000 kauplust omava jae-

Millised on täiendavad avalikustamisnõuded dividendide ja dividendide tulumaksu kohta?

müügiketi kaudu. Koostööpakkumisi oodatakse erinevate kaupade kohta.

Osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 60 eurot ja mitteliikmetele 120 eurot, hinnale lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid ning lõuna ja kohvipausid.

Lisainfo: Dmitri Konovalov E-post: probel.est@mail.ru

Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSON Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

Tel: 5858 6324

Riigihanketeated • Koostööpakkumised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Riigihanketeated

25

Koostööpakkumised

Tekstiil, rõivad, jalanõud, kaitseriided

Suurbritannias hangitakse elektri-

Soome ettevõte pakub oma tee-

Prantsuse uudse pidurdussüs-

Soomes hangitakse rõivaid, jalat-

seadmeid ja -aparaate. Tähtaeg

nuseid Soome turule sisenemi-

teemiga mägijalgrattaid ja nende

20.01.2012. Kood 4485

seks ja kontaktide loomiseks.

raame tootev ettevõte otsib edasi-

Kood 2011-12-05-001

müüjaid.

seid, reisitarbeid ja manuseid. Tähtaeg 27.12.2011. Kood 4468 Rootsis hangitakse sokke. Tähtaeg 03.01.2012. Kood 4469 Norras hangitakse labakindaid.

Tähtaeg 16.01.2012. Kood 4470

Saksamaal hangitakse lifte. Tähtaeg 11.01.2012. Kood 4486

otsib tooteportfelli laiendamiseks

Iisraeli uuenduslikke kaasaskan-

ventilatsiooniseadmeid. Tähtaeg

kontakti kalatooteid valmistavate

tavaid (ultrahelil põhinevaid) me-

16.01.2012. Kood 4487

ettevõtetega.

ditsiinivahendeid tootev ettevõte

Kood 2011-05-20-003

otsib edasimüüjaid.

Tähtaeg 19.01.2012. Kood 4471

Itaalia kitse- ja lambapiimajuustu Norras hangitakse puitu. Tähtaeg 11.01.2012. Kood 4488

Soomes hangitakse mööblit. Tähtaeg 10.01.2012. Kood 4472 Rootsis hangitakse kontorimööblit.

Tähtaeg 16.01.2012. Kood 4473 Norras hangitakse madratseid, tekikotte, padjapüüre. Tähtaeg 16.01.

2012. Kood 4474

(Pecorino Romano DOP) tootev

võte otsib kontakti kontsentreeri-

Kood 2011-02-17-011

tud puuviljamahladega (mustikas,

ja pansionaatide ehitust. Tähtaeg

mõju keskkonnale hindav konsul-

leeder,

25.01.2012. Kood 4489

tatsiooni ettevõte pakub oma

peet, sile malpiigia) varustajatega

Norras hangitakse hoonete, silda-

teenuseid keskkonnaga kokku-

ja ka transpordi ja logistika vallas

de, tunnelite jms ehitustöid. Täht-

puutuvate projektide hindamisel/

ning otsib edasimüüjaid.

aeg 04.01.2012. Kood 4490

teostamisel ning on huvitatud ka Kood 2011-11-30-037

Rootsis hangitakse liha- ja liha-

Suurbritannias hangitakse piima.

Tähtaeg 09.01.2012. Kood 4476 Erinevad tarvikud ja vahendid Soomes hangitakse arvutisead-

Kood 4491

puurimisega seonduvat tootev

Leedu autoplastikust kaitseraudu

Suurbritannias hangitakse tänava-

Kood 2011-11-23-023

ettevõte otsib edasimüüjaid ning

koguv ja korduvkasutamiseks

pakub end edasimüüjaks.

töötlev ettevõte otsib kontakti

Kood 4492

Kood 2011-11-30-014

agentidega ja on huvitatud ka

Suurbritannias hangitakse jalgrat-

Hispaania madratseid, vedrusid, paigaldav ettevõte otsib edasi-

Rootsis hangitakse raadio-, televi-

Saksamaal hangitakse jäätmekot-

siooni-, kommunikatsiooni-, tele-

te. Tähtaeg 16.01.2012. Kood 4494

kommunikatsiooni- ja sellega seo-

Prantsusmaal hangitakse puhas-

tud seadmeid. Tähtaeg 08.01.

tusvahendeid ja -tarbeid. Tähtaeg

2012. Kood 4478

16.01.2012. Kood 4495

Saksamaal hangitakse printereid ja plottereid. Tähtaeg 09.01.2012.

NATO ja OECD hanked

Kood 4479

NATO eelteade: hangitakse spet-

Saksamaal hangitakse akusid, pri-

sialiseeritud tehnilise eelteabe ko-

maarpatareisid ja primaarelemen-

gumise ja järelvalve läbiviimist

te. Tähtaeg 14.01.2012. Kood 4480

Kosovos. Teate avaldamise täh-

Taanis hangitakse lukkusid. Täht-

taeg 28.12.2011 ja plaanitav hanke tähtaeg 20.02.2012. Kood 4905.

NATO eelteade: hangitakse Afgan-

Kood 2011-10-20-028

Kood 2011-11-28-014 Saksa tekstiili edasimüüja on huvitatud koostööst edasimüüjatega ning otsib tooteportfelli laiendamiseks kontakti ka tootjatega.

Kood 2011-11-23-010 Ungari metalli stantsimismasinaid ja tööriistu valmistav ettevõte pakub end edasimüüjaks ja alltöövõtjaks ning on huvitatud ka frantsiisimisest.

Kood 2011-10-13-014 Hispaania jalahooldustooteid val-

erinevaid

sete, geograafiliste jms, aspektide

mistav ettevõte otsib edasimüü-

rauakaupu (tööriistad, lukud, võt-

hindamist. Teate avaldamise täht-

jaid ja on huvitatud ka vastastik-

med, hinged, kinnitusvahendid,

aeg 04.01.2012 ja plaanitav hanke

kusest tootmisest.

ketid ja vedrud). Tähtaeg 30.12.

tähtaeg 22.02.2012. Kood 4906

Kood 2011-11-30-024

OECD hange Rahvusvahelise Õpi-

Sloveenia tekstiili vmt tootjatele

Rootsis hangitakse elektriseadmeid

laste Hindamise Programmi (PISA

graafika- ja printimisteenuseid

(sh valgustusseadmeid). Tähtaeg

2015) läbiviimiseks. Tähtaeg 10.02.

pakkuv ettevõte on huvitatud vas-

26.01.2012. Kood 4483

2012. Kood 4907.

tastikkusest tootmisest, pakub

OECD hange kirjastussüsteemi pro-

ühisettevõtlusest.

müüjaid.

istani kõigi eluolu, töö, religioos-

Suurbritannias hangitakse niidu-

huvitatud frantsiisist.

viitu. Tähtaeg 30.01.2012.

Kood 4493

2011. Kood 4482

tevõte otsib edasimüüjaid ja on

lisandeid, masinaid jms teemant-

04.01.2012. Kood 4477

hangitakse

Kood 2011-11-03-061 Iisraeli käsitööehteid valmistav et-

veokite rehve. Tähtaeg 13.01.2012.

diivanite jms polstreid tootev ja

Soomes

viinamari,

Leedu teemantpuure, nende osi,

taid. Tähtaeg 17.01.2012.

Masinad ja seadmed

mustsõstar,

Rootsis hangitakse kerg- ja raske-

meid ja nende tarvikuid. Tähtaeg

aeg 09.01.2012. Kood 4481

põldmari, granaatõun, kirss, must

Rootsis hangitakse hooldekodude

Hispaania erinevate projektide

Toiduained

12.01.2012. Kood 4475

Kood 2011-11-10-020 Ungari toidulisandeid tootev ette-

ettevõte otsib edasimüüjaid.

ühisettevõtlusest.

tooteid ning piimatooteid. Tähtaeg

Kood 2011-10-21-031

Norras hangitakse õhufiltreid jms

Inglismaal hangitakse töökindaid.

Mööbel, sisustus ja tarvikud

Saksa toiduainete edasimüüja

end alltöövõtjaks ning otsib alltöö-

keid. Tähtaeg 09.01.2012.

jekteerimiseks ja rakendamiseks.

võtjaid.

Kood 4484

Tähtaeg 16.01.2012. Kood 4908

Kood 2011-11-25-014

Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused nüüd nähtavad Koja kodulehel http://www.koda.ee /koostoopakkumised.

Täpsem info koostööpakkumiste kohta: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

Täpsem info riigihanketeadete kohta: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee

26

Uued liikmed

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011

Tallinn ja Harjumaa ALAS-KUUL AS

659 3220

www.alas-kuul.ee

Tööstusseadmete ja -komponentide müük ja hooldus.

FINANCE PLUS OÜ

525 1929

www.financeplus.ee

Raamatupidamine, maksuesindus, finants-, maksu- ja raamatupidamisalane nõustamine.

KIRVESMIES OÜ

5850 1344

www.kirvesmies.eu

Ehitus- ja projektijuhtimine Soomes ja Rootsis.

REHVIHUNT OÜ

5191 3249

www.rehvihunt.ee

Uute ja kasutatud rehvide müük, rehvivahetus.

Sõidukite varuosade müük.

www.trafotek.fi

Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine.

www.akvante.ee

Töötervishoiualaste teenuste pakkumine.

TRAFOTEK OY EESTI FILIAAL OÜ

651 0160

Jõgevamaa AKVANTE TÖÖTERVISHOIU OÜ

5695 0043

Pärnumaa KARJAMÕISA OÜ

518 6428

Liha tootmine.

Tartumaa EESTI LAMBAKASVATAJATE SELTS MTÜ INPUIT OÜ

742 2579 5330 0737

ZEROTURNAROUND OÜ

527 0534

www.lammas.ee

Lamba- ja kitsekasvatuse edendamine Eestis.

Aretustöö, koolitus ja nõustamine.

www.inpuit.eu

Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine.

www.zeroturnaround.com

Töötab välja lahendusi, mis tõstavad Java arendus- ja tootmisefektiivsust.

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUM kolmapäeviti kell 11.00–12.00, kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00 Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950