NR 22 • 14. DETSEMBER 2011
ILMUB AASTAST 1925
Soovime Teile rahulikke jõule ja edukat uut aastat! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
– 2011 –
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Juhtkiri
3
Lähenev aastavahetus viib mõtted kokkuvõtetele Hiljuti Aasia riikidest pärit kolleegidele Eesti ettevõtluskeskkonnast rääkides küsiti minult muuhulgas selle kohta, kuidas euro kasutuselevõtt on meie majandust mõjutanud. Veel enne, kui mõjude avaldumisest või mitteavaldumisest rääkima jõudsin hakata, tabasin end hetkeks mõttelt, kas vähem kui aastane euro kasutamise kogemus annab üldse alust põhjalikumaid hinnanMait Palts Peadirektor
guid anda. Seda oleks lihtsam öelda kümne aasta pärast tagasi vaadates.
P
raegu hinnangut anda tun-
aasta kohta teha kindlasti ka selle
ja tegevuste hulk, millest osa alles
dub mõneti sarnane olukor-
järgi, kui palju täna veel euro kasu-
alustamisjärgus, on suurem ja mit-
rale, kus soovime pensionifondi
tuselevõtust räägitakse — väga
mekesisem kui varem. Kõik see
osakute pikaajalise tootluse osas
vähe. See kinnitab aasta esimesel
kokku lubab eeldada, et üha enam
teha põhjapanevaid järeldusi juba
poolel tõdetut, et üleminek sujus
meie liikmeid saavad kaasatud va-
esimese aasta investeeringutule-
erakordselt hästi ning suuremas
hetult Koja tegemistesse. Esmase
muste põhjal. Samamoodi ei ole riigi
plaanis oleme aastaga jõudnud
ülevaate meie tegemistest saate
rahanduspoliitika valdkond, kus
juba ka uues vääringus hindadega
alati nii Koja kodulehelt, Teatajast kui
sprinti joostakse — pigem ikka
harjuda. Kes aga veel aega vajab,
ka E-teatajast. Need infokanalid on
maraton, kus on määravaks pika-
saab ka täna enamikes poodides
meie jaoks kesksed ning kindlasti
ajaline strateegia ja stabiilsus.
otse hinnasildilt vaadata nii krooni
plaanime neid oma liikmete huvides
Seega — mõne aasta pärast oleks
kui eurohinda, kuigi kauplejad ei ole
veelgi edasi arendada. Ka siin on
kolleegidele vastamine kindlasti liht-
juba alates juulist kohustatud kahes
igasugune tagasiside ja ettepane-
sam.
vääringus hindu näitama.
kud teie poolt alati teretulnud. Kui
Täna võib aga kõigele vaatamata
Möödunud aasta jääb paratamatult
teisiti või veelgi paremini, siis ärge
tõdeda, et ettevõtjate jaoks on euro
meelde ka lõputute arutelude ja
hoidke seda arvamust enda teada.
kasutuselevõtt elu üsna mitmest kül-
spekulatsioonidega euroala püsi-
Uue aasta alguses on meil kavas
jest lihtsamaks muutnud ning laie-
mise ja finantskriisi teemadel. Kuigi
viia läbi liikmete nö rahuloluuuring ja
malt võttes ka riigi rahanduspoliiti-
tänagi ei oska keegi arvata, millega
sedagi loomulikult selleks, et saada
lisi otsuseid stabiilsemaks ja vastu-
närviline olukord ühel hetkel lõppeb,
infot selle kohta, kuidas oma tege-
tustundlikumaks kujundanud. Suht-
on tõenäoline, et stabiilsus finants-
vusi veelgi rohkem liikmetele kasu-
lusest teiste riikide ettevõtjatega,
kriisi osas saavutatakse — see ei
likumas suunas arendada.
kes Eestit juba rohkem teavad, on
juhtu aga üleöö. Tagajärjed nendele
siiski alati jäänud kõlama arvamus,
riikidele, kes üle oma võimete on
Soovin, et lähenev pühade ja aasta-
et eurot kasutusele võttes suutsime
elanud on kahtlemata tõsised, kuid
vahetuse aeg oleks teile jätkuvalt
laiemalt tõestada, et riik toimib
paraku muud võimalust ei ole.
tegus ja edukas, ning et sinna va-
näete, et kuskil võiks midagi olla
Suhtlusest teiste riikide ettevõtjatega, kes Eestit juba rohkem teavad, on siiski alati jäänud kõlama arvamus, et eurot kasutusele võttes suutsime laiemalt tõestada, et riik toimib stabiilselt.
hele mahuks ka selliseid päevi, kus
stabiilselt. Sõltumata sellest, millised mured vaevavad täna euroala tervi-
Aasta ei ole veel küll sugugi läbi,
töised tegemised tahaplaanile jää-
kuna, on Eestis äritegemisel valuuta-
kuid sellest hoolimata võib Kauban-
vad ning on aega pisut enam lähe-
risk aga täpselt sama suur kui see
duskoja tänavustele tegemistele ra-
daste ja sõpradega aega veeta.
oleks Soomes või Saksamaal. Ja
hulolevalt tagasi vaadata. Aasta on
Kaunist saabuvat jõuluaega ning
see on positiivne. Omad järeldused
olnud jätkuvalt kiire ja tegus. Erine-
kohtumiseni Teataja vahendusel
saab euro mõjudest just esimese
vate, liikmetele suunatud projektide
juba uuel aastal!
4
Teejuht
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Sisukord
Kalender
Juhtkiri
14. detsember
Turu-uuringute koostamise koolitus Jõhvis (vene keeles) Koja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi)
Lähenev aastavahetus viib mõtted kokkuvõtetele
3
Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee 15. detsember
Seadusandlus Põhjendamiskohustusest viivise vähendamise nõude puhul
5
Uuest aastast on lähetusega seotud majutuskulud vabastatud erisoodustusmaksust
6
Välismessikoolitus Jõhvis (vene keeles) Koja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
15. detsember
Sihtturuseminar „Sihtturg — Moskva” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
Euroopa uudised Euroopa aps Euroopa ettevõtjad on pigem ettevaatlikud ja loodavad ekspordile
7
16. detsember
Seminar „Kuidas olla edukas Soome riigihangetel?” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
10
Marju Naar • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee 5. jaanuar
Seminar „Muudatused keskmise töötasu ja puhkusetasu arvutamisel 2012. aastal”
Vastutustundlik ettevõtlus
Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
Ettevõtete heategevus — lihtsalt ilus või saaks ka kasulikumalt?
12
Sotsiaalne ettevõtlus — nüüd läheb asjaks!
13
Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee 17. jaanuar
Seminar „Tulumaksu- ja käibemaksuseaduse muudatused, aktuaalsed probleemid ja lahendused” Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu)
Hariduspoliitika
Koja Tartu esindus • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee
Kes ise kutseõppeasutustega kompetentse töötaja koolitamisel koostööd ei tee, peab varsti minema välistööjõu jahile
14
Kaubanduskoda ei saa nõustuda kutsehariduse jätkuva alarahastamisega
15
18. jaanuar
Seminar „Uued Raamatupidamise Toimkonna juhendid” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee
24. jaanuar
Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus Võrus Mainori Kõrgkooli õppekeskuses (Kreutzwaldi 34, Võru)
Liikmeintervjuu
Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee 85aastase ajalooga ettevõte aitab luua traditsioone ja motiveerida töötajaid
16 25. jaanuar
Turu-uuringute koostamise koolitus Võrus Mainori Kõrgkooli õppekeskuses (Kreutzwaldi 34, Võru) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee
Tagasivaade Võimaluste avamine järgmises Kesk-Aasia riigis
18
Majandusteemaline pärastlõuna Pärnus
19
Valga Maavalitsuses (Kesk 12, Valga)
Ettevõtjad said mitmekülgset infot Euroopa Liidu toetuste ja abiprogrammide kohta
20
Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
26. jaanuar
1. veebruar
Välismessikoolitus Valgas
Seminar „Uued Raamatupidamise Toimkonna juhendid” Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu)
Teated
22
Liikmelt liikmele
24
Riigihanketeated
25
Koostööpakkumised
25
Uued liikmed
26
Koja Pärnu esindus • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Seadusandlus
5
Põhjendamiskohustusest viivise vähendamise nõude puhul Lepingulistes suhetes on viivise kohaldamine üks levinumatest õiguskaitsevahenditest, mida kohaldatakse juhul, kui kohustatud pool viivitab oma rahalise kohustuse täitmisega. Seadus näeb iseenesest ette viivise määra (VÕS § 113), kuid pooled võivad alati kokku leppida ka sellest erinevas määras (sh kõrgema määra kohaldamises). Mart Kägu Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
S
iinjuures ei saa tähelepanuta
alusel ning OÜ H pole suutnud pii-
Tuginedes oma varasemale prak-
jätta, et seadus lubab kohus-
savalt põhjendada viivise ebamõist-
tikale (vt 3-2-1-66-05) selgitas Rii-
tatud isikul nõuda ka viivise vähen-
likkust ning see ei ületa põhivõlga,
gikohus, et võlausaldajal (AS B)
damist. Seoses viimatiöelduga on
siis tuleb AS B hagi rahuldada.
tuleb põhivõlast suuremat viivise-
ka Koja liikmed korduvalt uurinud,
Maakohus mõistis 6. aprilli 2009. a
nõuet rahalise kohustuse täitmisega
kellel lasub tõendamiskoormis viivi-
otsusega OÜ H-lt AS B kasuks välja
viivitamisel põhjendada, kui võlgnik
se vähendamise nõude korral.
leppetrahvi summas 163 152 krooni
nõuab viivise vähendamist ja viivist
ning viivise summas 101 807 krooni
on arvestatud rohkem kui seadus-
Vähendamise nõude põhjendatuse
68 senti ajavahemiku eest 15.02.
järgses suuruses (antud juhul ko-
tõlgendamisel omab olulist rolli koh-
2008-6.04.2009. Kuivõrd kohtuotsus
haldati seaduses sätestatust kõr-
tupraktika. Allpool tulebki vaatluse alla
jõustub hetkest, kui seda ei saa
gemat viivise määra). Sel juhul peab
viivise vähendamise küsimust käsitlev
enam vaidlustada muul viisil kui
võlausaldaja tõendama suurema
Riigikohtu lahend 3-2-1-87-10.
teistmismenetluses,
mõistis
kahju olemasolu, st näitama, et tal
maakohus alates 7. aprillist 2009
tekkis leppetrahvist suurem kahju.
(st pärast maakohtu otsuse tege-
Olukorras, kus eeltoodud asjaolud
mist) OÜ-le H viivise tasumise ko-
pole täheldatavad, peab võlgnik
hustuse 0,15% tasumata leppe-
tooma esile asjaolud, mis annaksid
trahvist päevas. Maakohtu otsus
alust viivist vähendada (vt ka Riigi-
Asjaolud olid vastavas kaasuses
kaevati edasi ka ringkonnakohtus-
kohtu lahendit 3-2-1-24-11).
lühidalt järgmised. AS B esitas
se, kuid viimane jättis maakohtu
2008. a juunis OÜ H vastu hagi,
otsuse muutmata.
Faktilised asjaolud ja menetlus alamastme kohtutes
Tuginedes oma varasemale praktikale selgitas Riigikohus, et võlausaldajal tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhjendada, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses.
siis
sõlmitud müügilepingu rikkumise tõttu leppetrahvi ja viivise tasumist. Nimelt oli AS B esitanud lepingu
Riigikohus asuski lõpuks seisukohale, et kuna AS B ei esitanud tõen-
mille kohaselt nõudis nende vahel
Vaidluse lahendamine Riigikohtus
deid, et tal tekkis leppetrahvist suurem kahju, tuleb vähendada OÜ Hlt väljamõistetud viivist leppetrahvi
rikkumisest tulenevalt leppetrahvi
Vaidlus jõudis lõpuks Riigikohtusse,
suuruseni. Seega mõisteti OÜ-lt H
nõude juba 2008. a veebruaris ning
kes tühistas maa- ja ringkonnakohtu
lõpuks välja leppetrahv summas
AS B nõudiski viivist tasumata lep-
otsused osaliselt viivise väljamõist-
163 152 krooni ja viivis samuti sum-
petrahvilt. Viivisemääraks olid poo-
mise osas. Riigikohus tegi tühis-
mas 163 152 krooni.
led kokku leppinud 0,15% tasumata
tatud osas ka uue otsuse. Riigiko-
leppetrahvist päevas. OÜ H leidis,
hus juhtis tähelepanu sellele, et väl-
Viivise vähendamise nõude puhul
et nii leppetrahv kui ka viivis on liiga
jamõistetav viivis ületas lõpuks siiski
peab kindlasti silmas pidama seda,
suured ning neid tuleb vähendada.
põhivõlga (leppetrahvi) antud juhul,
et kohus ei saa seda teha omal
Maakohus leidis, et kuivõrd leppe-
kuivõrd viivise arvestamine jätkus ja
algatusel, vaid üksnes võlgniku
trahvi suurus on arvutatud poolte
see suurenes iga päev 0,15% pä-
taotlusel (vt nt Riigikohtu lahendeid
vahel selgelt kokkulepitud reeglite
rast maakohtu otsuse tegemist.
3-2-1-24-11 ja 3-2-1-128-07).
6
Seadusandlus
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Uuest aastast on lähetusega seotud majutuskulud vabastatud erisoodustusmaksust Riigikogu on võtnud vastu maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega muuhulgas kaotatakse teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud majutuskulu maksuvaba piirmäär. Marko Udras Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
M
Maksukorralduse seaduse kõige olulisemaks muudatuseks on rahvusvahelise ametiabi reeglite täpsustamine.
ajutuskulude
Majutuskulude vabastamisele eri-
uue peatüki („Rahvusvaheline ame-
õigus ametiabi osutada veel 20
vabastamine
soodustusmaksust on kaasa aida-
tiabi“) lisandumisega, mis regulee-
riigile — näiteks USA-le, Hiinale,
erisoodustusmaksust
nud ka Kaubanduskoda. Selle aasta
rib ametiabi taotlemist ja osutamist.
Ukrainale, Valgevenele. Ametiabi ei
aprillis tegime Rahandusministee-
Sellega võetakse Eesti õigusesse
saa taotleda ega osutada Vene-
Tulumaksuseaduse kohaselt on ava-
riumile ettepaneku kaotada nii riigi-
üle ELi direktiiv vastastikuse abi
maale, sest Eesti ja Venemaa ei ole
liku teenistuja, töötaja ning juriidilise
sisese kui ka välislähetuse puhul
kohta maksude, maksete ja teiste
sõlminud topeltmaksustamise väl-
isiku juht- või kontrollorgani liikme
vastavad maksuvabad piirmäärad.
meetmetega seotud nõuete sisse-
timise ning maksudest hoidumise
lähetusega seotud majutuskulude
Väljendasime arvamust, et lähetu-
nõudmisel (2010/24/EL) ja ELi di-
tõkestamise lepingut.
maksuvaba piirmäär Eesti-sisese lä-
sega seotud kulud sh majutuskulu
rektiiv maksustamisalase haldus-
hetuse korral 77 eurot ning välislähe-
on otseselt seotud ettevõtlusega,
koostöö kohta (2011/16/EL).
tuse korral 128 eurot päevas. Nime-
mistõttu ei peaks seda käsitlema
tatud piirmäärasid ületav osa mak-
erisoodustusena. Ettevõtjal peab
Seletuskirja kohaselt on muudatuste
ralduse seaduses veel teisigi sät-
sustatakse erisoodustusmaksuga.
olema õigus ise otsustada, kui suu-
tegemise eesmärgiks liikmesriikide
teid. Näiteks antakse nii maksuko-
red majutuskulud on ta nõus ette-
vahelise maksualase halduskoos-
hustuslasele kui ka maksuhaldurile
Alates 1. jaanuarist 2012 kaotatakse
võtluse teostamiseks tasuma. On
töö tõhustamine ning liikmesriikide
õigus esitada määruskaebus kohtu
lähetusega seotud majutuskulude
väga ebatõenäoline, et mõni ette-
vahelise maksude sissenõudmise
määruse peale, millega lubatakse
maksuvaba piirmäär. See tähendab,
võtja tahab kinni maksta põhjenda-
menetluse lihtsustamine ja ühtlus-
sooritada teatud täitetoimingut (näi-
et majutuskulu loetakse ettevõtlu-
matult suuri majutuskulusid.
tamine. Selleks uuendatakse Maksu-
teks taotleda kinnisasja käsutamise
ja Tolliameti ning välisriigi pädeva
keelumärke kandmist kinnistusraamatusse).
sega seotud kuluks sõltumata selle
Lisaks rahvusvahelise ametiabi valdkonnale täpsustatakse maksukor-
suurusest ning järelikult ei maksus-
Seadusemuudatuse mõju on ette-
asutuse vahelist teabe vahetamise
tata neid kulusid enam erisoodus-
võtjatele igal juhul positiivne. Sele-
ning rahvusvahelise ametiabi kulude
tusmaksuga.
tuskirja kohaselt väheneb seoses
hüvitamise regulatsiooni, täpsusta-
Kõik eelmainitud muudatused jõus-
majutuskulude piirmäära kaotami-
takse, millist liiki nõuete sissenõud-
tuvad 1. jaanuaril 2012. aastal.
Majutuskulude piirmäära kaotamise
sega ettevõtjate tulumaksukohustus
mist saab maksuhaldur teistelt riiki-
peamiseks põhjuseks on seaduse
2012. aastal kuni 0,5 miljonit eurot
delt taotleda ning millal võib välisrii-
koostajate sõnul asjaolu, et piir-
ning sotsiaalmaksukohustus 0,8
gi ametnikku kaasata menetlusse.
määrad on kehtinud muutumatuna
miljonit eurot. Piirmäära kaotamise
alates 2003. aastast, kuid Eurostati
positiivseks mõjuks ei ole ainult
Samuti täpsustatakse, millistele rii-
andmetel on EL27 majutuse hinnad
maksukohustuse, vaid ka haldus-
kidele võib maksuhaldur ametiabi
tõusnud võrreldes 2003. aastaga
koormuse vähenemine.
osutada ning millistelt riikidelt ametiabi taotleda. Alates 1. jaanuarist
15%. Seega ei vasta kehtivad piirmäärad enam majutusturu olukorrale ning ettevõtjad on sunnitud
Muudatused maksukorralduse seaduses
piirmäära ületavatelt majutusku-
2012 on õigus ametiabi osutada Euroopa Liitu kuuluvatele riikidele ning riikidele, kellega Eestil kehtib
ludelt maksma ebaõiglaselt tulu- ja
Kõige tähtsamad muudatused mak-
vastavasisuline välisleping. Väljas-
sotsiaalmaksu.
sukorralduse seaduses on seotud
pool Euroopa Liitu on maksuhalduril
Seaduse ja seletuskirjaga saab põhjalikumalt tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Euroopa uudised
7
Euroopa aps Algatuseks olgu öeldud, et aps puudutab ühte valdkonda — merendust, veel täpsemalt — ühte rahvusvahelist konventsiooni, mis reguleerib meremeeste väljaõpet.
Reet Teder Kaubanduskoja esindaja EMSKs
M
eremeeste väljaõppe, dip-
riikide jaoks on direktiivi ettepaneku
nikute diplomeerimisel, turvalisusega
1. jaanuaril 2012 olukorrast, kus nad
lomeerimise ja vahiteenis-
vastuvõtmine äärmiselt oluline, sest
seonduv väljaõpe kõigile meremees-
kas ei täida oma rahvusvahelisi ko-
tuse aluste rahvusvahelise (STCW)
ka ELi liikmesriigid on konventsiooni-
tele ning tunnistuste liikide selgita-
hustusi või, konventsiooni ratifitseer-
konventsiooni võttis 1978. aastal vas-
le alla kirjutanud. Liikmesriikide jaoks
mine ja lihtsustamine. Direktiivi eel-
imise korral, ei täida nad kehtivat
tu Rahvusvaheline Mereorganisat-
on oluline, et rahvusvaheline ja ELi
nõu sisaldab parandusi menetluste
STCW direktiivi. Tõenäoliselt ootavad
sioon ning selles käsitletakse pea-
õigus oleksid omavahel kooskõlas.
miselt ohvitseride väljaõppe nõudeid.
Direktiivi 2008/106/EÜ muutval direk-
STCW konventsiooni muudeti esmalt
tiivi eelnõul on kaks eesmärki. Üks
1995. aastal, uuesti aga 2010. aastal.
eesmärk on ühtlustada ELi õigus
Viimast tuntakse Manila muudatuste
rahvusvaheliste eeskirjadega, võttes
nime all. Need, st STCW konvent-
sellesse üle Rahvusvahelise Mereor-
siooni Manila muudatused jõustuvad
ganisatsiooni STCW konventsiooni
1. jaanuaril 2012. Rahvusvahelise
2010. aastal Manila konverentsil
Mereorganisatsiooni STCW kon-
tehtud muudatused. Teine eesmärk
ventsioon on üks neljast juhtivast üle-
on sätestada ELi liikmesriikide jaoks
maailmsest merenduskonventsioo-
nõuded kutsetunnistusi puudutava
nist. Ülejäänud kolm on rahvusvahe-
teabe edastamiseks ning pikendada
line konventsioon inimelude ohutus-
kolmandate riikide haridussüstee-
est merel (SOLAS), rahvusvaheline
mide tunnustamise perioodi. Uued
konventsioon merereostuse vältimi-
rahvusvahelised nõuded kohalduvad
seks laevadelt (MARPOL) ja mere-
1. jaanuarist 2012. ELi direktiivi jõus-
töönormide konventsioon (MLC).
tamise tähtajaks pakutaks 31. detsember 2012. Lõplik eesmärk on
liikmesriigid enne Manila kokkuleppe
Muudatused toovad kaasa kõrgemad nõuded järgmistes valdkondades: tervise- ja töökõlblikkus; alkoholi kuritarvitamine; vanemmadruste ja elektrimehaanikute diplomeerimine; turvalisusega seonduv väljaõpe kõigile meremeestele ning tunnistuste liikide selgitamine.
ratifitseerimist ära direktiivi lõppversiooni. Seni jätkavad ELi lipu all sõitvad laevad kaubavahetust kolmandate riikidega, kes võivad juba olla ratifitseerinud Manila kokkuleppe. See võib tekitada ELi lipu all sõitvatele laevadele tõsise probleemi, kuna ELi lipuriigid ei järgiks veel Manila kokkuleppe reegleid Sellele õiguslikule konfliktile juhib Euroopa Komisjoni tähelepanu ka EMSK (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee). Eriti asjaolule, et väljaspool ELi võib järgmise aasta algupoolel EL riikide lipu all sõitvatel laevadel tekkida probleeme sadamariigi kontrolliga seoses meremeeste uue
Niisiis, 2012. aastast kehtivad mere-
tagada ajakohastatud STCW kon-
meeste väljaõppele oskuste, kut-
ventsiooni ühtne kohaldamine ELi
osas (nt komiteemenetlus ja kol-
tööajaga ning et ELi meremeestel
senõuete, ohutuse ja diplomeeri-
liikmesriikides, samuti tagada, et ELi
mandate riikide koolide tunnusta-
puudub esialgu STCW 2010 kon-
mise osas uued nõuded tulenevalt
lipu all sõitvatel laevadel töötavatel
mine) ning nõuet, et liikmesriigid
ventsioonile vastav tunnistus. Arutelul
STCW konventsioonis tehtud Manila
meremeestel, kellel on kolmanda riigi
peavad esitama statistikat mere-
on küll Euroopa Komisjoni esindaja
muudatuste jõustumisest.
väljastatud kutsetunnistus, oleks
meeste väljaõppe kohta.
kinnitanud, et probleemide tekkimine on väga ebatõenäoline. Praeguse
asjakohane väljaõpe. Kõnealused ELis reguleerib meremeeste välja-
muudatused toovad kaasa kõrge-
Viivituse tõttu direktiivi vastuvõtmisel
seisuga ei ole liikmesriikidel suurt
õppe valdkonda direktiiv 2008/106/
mad nõuded järgmistes valdkon-
tekib õiguslik paradoks, st konflikt
muud teha, kui see teadmiseks võt-
EÜ meremeeste väljaõppe miini-
dades: tervise- ja töökõlblikkuse
STCW konventsiooni Manila kokku-
ta. Loodame ka meie, et Eesti ette-
mumtaseme kohta. Praegu ollakse
nõuded, nõuded seoses alkoholi
leppe ja läbivaadatud STCW direktiivi
võtetele see konventsiooni ja direk-
viimas seda direktiivi kooskõlla
kuritarvitamisega,
nõuded
vahel, eriti seoses jõustumise kuu-
tiivi muudatuste erinev jõustumisaeg
Manila muudatusega. ELi liikmes-
vanemmadruste ja elektrimehaa-
päevaga. Liikmesriigid leiavad end
probleeme ei tekita.
uued
8
Euroopa uudised
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Euroopa uudised Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime edendamiseks eraldatakse 2,5 miljardit eurot
Euroopa Komisjon soovib toetada kultuuri- ja loomesektorite tegevust
Avati Euroopa Liidu sisserändeportaal Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Cecilia Malmström käivitas ELi sisserändeportaali — veebisaidi, kus ELi elama asumisest huvitatud
Euroopa Komisjon avalikustas uue
kolmandate riikide kodanikud või-
programmi „Loov Euroopa”, millega
vad leida praktilist teavet.
suurendatakse ELi makstavaid toeEttevõtete ja VKEde konkurentsi-
tusi kultuurivaldkonnale. Programmi
Portaal ec.europa.eu/immigration on
kaudu hakkavad toetust saama
suunatud ka neile rändajatele, kes
tuhanded inimesed, kelle töö on
juba elavad ELis ja sooviksid kolida
seotud kino, televisiooni, kultuuri,
teise liikmesriiki. Portaal pakub konk-
Aastatel 2014–2020 kasutatakse
muusika, näitekunsti, kultuuripäran-
reetset teavet kõigi 27 liikmesriigi
raha ettevõtetele kergema juurde-
di ja muude selliste valdkondadega.
sisserändemenetluste kohta iga sis-
võime programmi COSME kaudu eraldatakse 2,5 miljonit eurot ettevõtete ja VKEde toetuseks.
pääsu rajamiseks oma äri rahastamiseks vajalikele vahenditele. Sa-
Uuendatakse Euroopa Liidus keelatud lennuettevõtjate nimekirja
serändajate kategooria jaoks. Programmi eelarveks aastatel 2014–
Euroopa Komisjon võttis vastu Euroopa Liidus keelatud lennuettevõtjate kaheksateistkümnenda ajakohastatud nimekirja. Tihe ja aktiivne koostöö kahe riigi, Albaania ja Venemaa Föderatsiooni lennuametitega on viinud selleni, et mõlemad riigid on võtnud rangeid meetmeid, et kontrollida ja piirata ELi lendavate Albaania ja Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate ohu-
2020 on kavandatud 1,8 miljardit
Volinik Malmström ütles: „Paljud ini-
tusriske. Seepärast ei olnud komis-
eurot ning see peaks süstima vaja-
mesed, kes soovivad asuda elama
jonil vaja Albaanias ja Venemaa
likku energiat kultuuri- ja loomema-
Euroopa Liitu, ei tea, millised või-
Föderatsioonis litsentsitud lennuet-
jandusse. Uue programmiga eral-
malused on olemas, kuidas taotleda
tevõtjate suhtes meetmeid kohal-
datakse seni MEDIA programmi alla
elamisluba või millised riskid kaas-
dada. Uus nimekiri asendab aprillis
kuulunud kino- ja audiovisuaalsek-
nevad ebaseadusliku rändega. Ka
tori toetuseks enam kui 900 miljonit
juba ELis viibivad sisserändajad ei
Programmist antakse eeldatavasti
eurot ning kultuuri toetuseks pea-
ole alati oma õigustest teadlikud.
igal aastal toetust 39 000 firmale,
aegu 500 miljonit eurot. Ühtlasi tegi
Me peame pakkuma nende sageli
aidates neil luua või hoida 29 500
komisjon ettepaneku eraldada enam
keerukate menetluste kohta usal-
töökohta ning tuua aastas välja 900
kui 210 miljonit eurot uue finantsta-
dusväärset ja kergesti kättesaada-
uut äritoodet, -teenust või -prot-
gatisrahastu jaoks, mis võimaldaks
vat teavet.”
sessi. Ettevõtjate jaoks, eriti nende
väikestel ettevõtjatel saada enda ka-
jaoks,
käivitada
sutusse kuni 1 miljardi euro väär-
muti antakse toetust kodanikele, kes soovivad hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks, ning liikmesriikide ametivõimudele, kes saavad tuge tõhusa poliitikareformi väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
kes
soovivad
piiriülest tegevust, lihtsustub kre-
tuses pangalaene, ning ligikaudu 60
diidi kättesaadavus ning oodatavalt
miljonit eurot, et toetada poli-
lisandub 3,5 miljardit eurot täien-
itikakoostööd
davaid laene ja investeeringuid
lähenemist publiku kujundamisele ja
Euroopa ettevõtetesse.
ja
uuenduslikku
uutele ärimudelitele.
ELi sisserändeportaal on ajakohase ja praktilise teabe allikas ELi ja liikmesriikide sisserändemenetluste ja -poliitika kohta. Tööotsijad, teadlased, üliõpilased ja juba ELis elavate pereliikmetega ühineda soovijad leiavad portaalist teavet liikmesrii-
2011 koostatud nimekirja. Nimekiri on juba kättesaadav komisjoni kodulehel http://ec.europa.eu/transport/ air-ban/list_en.htm
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse tööpakkumine Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus Cedefop otsib direktorit. Avalduste esitamise tähtaeg on 9. jaanuar
Programmi rakendamise eelarve on
Lisateave on leitav aadressil
kide kohta, kuhu nad soovivad ela-
2,5 miljardit eurot, millest 1,4 mil-
http://europa.eu/rapid/press
ma asuda. Portaalis on ka otselinke
jardit eraldatakse rahastamisvahen-
ReleasesAction.do?reference=
liikmesriikides sisserändega tegele-
Pakkumine on kättesaadav kõikides
ditele. Ülejäänu kulutatakse ette-
MEMO/11/819&format=HTML&age
vate ametiasutuste veebisaitidele.
Euroopa Liidu ametlikes keeltes
võtlusvõrgustiku Enterprise Europe,
d=0&language=EN&gui
Kasutajad leiavad ka selget teavet
aadressil http://www.cedefop.
rahvusvahelise tööstuskoostöö ja
Language=en ja http://ec.eu
oma õiguste ning selle kohta, kas
europa.eu/EN/working-with-us/
ettevõtlushariduse rahastamiseks.
ropa.eu/culture/creative-europe
nad vajavad ELi pääsemiseks viisat.
job-vacancies/18945.aspx
2012.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Euroopa uudised
Mänguasjade ostmisel pööra tähelepanu nende ohutusele
Link video ja postkaartide juurde
Juba alates 2009. aasta 1. oktoobrist
on kättesaadav aadressil
saab Euroopas kasutada Euroopa
http://ec.europa.eu/enterprise/sectors
Geostatsionaarse
/toys/tst-campaign/index_en.htm
isasüsteemi EGNOS edastatavaid
Alates 2011. aasta juulist peavad
Uued sammud Galileo satelliitnavigatsiooni edendamisel
täpsemaid GPS-signaale. EGNOS koosneb
ELis müüdavad mänguasjad täitma maailma kõige rangemaid ohutuseeskirju. Euroopa Komisjon on alustanud mänguasjade ohutuse kam-
Navigatsioonil-
kolmest
satelliidist
9
Tarbijakaebuste lahendamine Euroopa Liidus muutub lihtsamaks
ja
rohkem kui 40 maapealsest jaamast
Euroopa Komisjon avaldas täna
ning see toimib USA GPS-süsteemi
seadusandlike ettepanekute paketi
laiendusena ohutuse seisukohast
tagamaks, et kõik ELi tarbijad saak-
oluliste rakenduste jaoks lennun-
sid lahendada oma probleeme koh-
duses ja laevanduses.
tusse minemata, olenemata toote
paaniat, millega soovitakse laiemalt
või teenuse liigist ning sellest, milliEuroopa Komisjon tegi ettepaneku
Lisateave Galileo kohta on
eraldada Euroopa satelliitnavigatsioo-
kättesaadav aadressil
ni taristu valmimiseks ja süsteemi-
http://ec.europa.eu/enterprise/poli
Tarbijaile, kes teevad veebi kaudu
Mänguasja ohutus ei sõltu ainult
de tööle rakendamiseks vahemikus
cies/satnav/galileo/index_en.htm
oste teises ELi riigis, soovib komis-
mänguasjast endast, vaid ka selle
2014-2020 seitse miljardit eurot.
tutvustada mänguasjade ohutuse temaatikat.
jon luua kogu ELi hõlmava ühtse
kasutamisest ja lapse vanusest. Kuidas teha lapsevanemana kind-
ses liikmesriigis need on ostetud.
veebiplatvormi, mis võimaldab laEttepanek puudutab satelliitnavigat-
laks, kas mänguasi on lapse jaoks
siooniprogramme Galileo ja EGNOS
ohutu või mitte?
(GPS-signaali tugevdamine). Eelarvest rahastatakse näiteks kosmose-
Et anda head nõu, käivitas Euroopa
ja maapealsete taristute tööd, vaja-
Komisjoni asepresident Antonio
likke täiendus- ning asendustege-
Tajani Euroopa mänguasjade ohu-
vusi, sertifitseerimismenetlusi ja
hendada lepingulisi vaidlusi täielikult
Euroblogi: Robin Hoodi ehk rahanduse tasakaalustamise maks
veebipõhiselt 30 päeva jooksul. Praegu on ELis vaidluste kohtuväline lahendamine võimalik vaid mõnes ärisektoris või üksikutes valdkondades.
tuse kampaania, millega kavatse-
eelkõige teenuste osutamist. Ette-
Heiki Linnamägi kirjutab Euroblogis
Vaidluste kohtuväline lahendamine
takse näidata, kuidas leida ohutuid
paneku kohaselt jääb EL endiselt
finantstehingute maksust. Euroopa
on tarbijate jaoks kiirem ja odavam
mänguasju ja kuidas neid ohutult
süsteemide omanikuks. Seepärast
Komisjon pakkus septembri lõpus
kui kohtumenetlused. Kui kõikjal ELis
kasutada. Üle Euroopa näidatakse
tuleks programmide kasutamise
välja, et kogu Euroopas võiks alates
oleks võimalik vaidlusi kohtuväliselt
telejaamade eetris ohutust propa-
haldamine delegeerida Euroopa
aastast 2014 koguda finantste-
lahendada, säästaksid tarbijad ligi-
geerivat videoklippi.
GNSSi Agentuurile, samas kui pro-
hingutelt maksu ning juba ammu
kaudu 22,5 miljardit eurot aastas.
grammide kasutuselevõtmise juh-
enne komisjoni ettepanekut on sar-
timine tuleks delegeerida Euroopa
naseid ideid kutsutud Robin Hoodi
Kosmoseagentuurile.
maksuks. Lennukas nimi tuleneb
Mänguasjade ostmisel tasub meeles pidada, et igal mänguasjal peab olema CE-märgis, mis tõendab, et lelu vastab Euroopa Liidu ohutuseeskirjadele. Alla 3-aastaste laste puhul on oluline jälgida, et mänguasjal ei oleks väikeseid lahtitulevaid osasid, sest väikesed lapsed panevad sageli asju suhu ning võivad seetõttu lämbuda. Samuti tuleb tõsiselt võtta kõiki pakendil olevaid
sellest, et finantstehingute maksu Galileo on Euroopa Liidu programm
toetajate idee meenutab Robin
Euroopa tsiviilkontrolli all oleva üle-
Hoodi, kes võttis rikastelt ja andis
maailmse satelliitnavigatsioonisüs-
vaestele. Euroopa Komisjon amet-
teemi väljatöötamiseks. Galileo või-
likult Robin Hoodi maksust ei räägi
maldab kasutajail määrata oma täp-
ega pea end tema ideede kehasta-
ne asukoht ajas ja ruumis, nagu
jaks tänapäeval.
ja usaldusväärsusega.
takse selliste kvaliteetsete kohtuväliste üksuste olemasolu, kes tegelevad lepinguvaidlustega tarbija ja ettevõtte vahel. Ettepaneku kohaselt peavad need üksused täitma kindlaid kvaliteedikriteeriume ning lahendama kohtuvälise vaidluse 90 päeva jooksul. Ettevõtted peavad tarbijaid sellise üksuse olemasolust
GPSi abilgi, kuid suurema täpsuse
hoiatusi ja kasutusjuhendeid ning
Kavandatavate õigusaktidega taga-
Loe edasi aaderssil
teavitama ning selleks, et tarbijad
http://blogs.ec.europa.eu/estonia/
saaksid oma kaebused mugavalt
soetada mänguasjad usaldusväär-
EGNOS on Euroopa Geostatsion-
heiki-linnamagi-robin-hoodi-voi-
esitada, luuakse veebipõhine vaid-
sest kauplusest või veebipoest.
aarne Navigatsioonilisasüsteem.
rahanduse-tasakaalustamise-maks
luste lahendamise platvorm.
10
Euroopa uudised
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut loob rohkem innovatsioonikeskusi
Euroopa ettevõtjad on pigem ettevaatlikud ja loodavad ekspordile
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) annab oma parima, et edendada ELis uuendustegevust ja ettevõtlust, luues ajavahemikul 2014–2020 kuus uut piiriülest innovatsioonikeskust ehk teadmis- ja innovaatikakogukonda (TIK).
Koidu Mölderson Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
Euroopa Komisjon eraldas oma järgmise finantsraamistiku eelarvest
E
uroopa Kodade Assotsiat-
Euroopa ettevõtjad võrdselt ette-
sioon (Eurochambres) alga-
vaatlikud ning suurt liikumist posi-
tas 19 aastat tagasi Euroopa ette-
tiivses suunas ei näe. Suureks eda-
vad kliimamuutuste, säästva ener-
võtjate seas üldist laadi majandus-
siviivaks jõuks ettevõtluses peetak-
gia ning info- ja kommunikatsiooni-
küsitluse ettevõtete käibe, müügi,
se aga eksporti, mis küll ei ületa
ühiskonna
ekspordi, tööjõu, investeeringute ja
käesoleva aasta näitajaid aga 2009.
üldise majanduskeskkonna kohta.
aasta eksporditulud jätab kenasti
Tänavuaastases küsitluses osales
seljataha.
2,8 miljardit eurot EIT laienemiseks ja olemasolevate TIKide (tegutse-
valdkonnas)
arengu
laiendamiseks ja kindlustamiseks. EIT toob kokku tipptasemel kõrgharidusasutused, uurimiskeskused ja ettevõtted, et lahendada peamisi ühiskondlikke probleeme innovatiivsel viisil. See täiendab muid Euroopa haridus- ja teadusalgatusi ning on teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 keskne element. Komisjonil on kavas TIKid luua kahes etapis, millest esimene algab 2014. aastal ja teine 2018. aastal.
Eesti ettevõtjad on pigem negatiivselt meelestatud just 2012. aasta üldise majanduskeskkonna osas ja Eestisisesele müügile mõeldes ning keskmiselt positiivsemalt tööjõu säilitamisel. Pikemalt saab küsitluse aruannet lugeda Eurochambresi kodulehelt, kust leiab ingliskeelse kokkuvõtte: www.eurochambres.eu/ content/default.asp?PageI D=1&DocID=3829. Eestis läbiviidud küsitlusega on võimalik tutvuda Koja kodulehel: www.koda.ee/seadusan dlus-euroopa-majandus kusitluse-tulemused-ette votjad-naevad-jargmistaastat-pigem-stabiilsena.
üle Euroopa ligikaudu 70 000 ettevõtet, sealhulgas esitasid oma seisukohad ja prognoosid ka rohkem kui 300 Eesti ettevõtjat.
Ettevõtjad käibe ootuse osas positiivsed
Eesti ettevõtted majanduskeskkonna paranemise suhtes pessimistlikud Vaadates küsitluse tulemusi riikide kaupa, siis kõige optimistlikumalt meelestatuks võib pidada Bulgaa-
Viimaste kuude tormilised sündmu-
ria, Rootsi, Türgi ning Rumeenia et-
sed mitmel pool Euroopas on kaht-
tevõtjaid, kes pigem ootavad üldise
lemata mõjutanud ettevõtete kind-
majanduskeskkonna paranemist —
lustunnet tuleviku suhtes, mis aval-
võrdluseks Eesti ettevõtetest vaid
dub ka küsitluste tulemustes ning
24% usuvad majanduskeskkonna
ettevõtjad on 2012. aastasse vaa-
paranemist ning 56% vastanutest
dates ettevaatlikud, et vältida uuesti
loodavad majanduskeskkonna pü-
näppude kõrvetada saamist. Nõnda
simist samal tasemel kui käesoleval
prognoosivad ettevõtjad üldist ma-
aastal. Väga negatiivsete tuleviku-
janduskeskkonda algavaks aastaks
vaadetega on Kreeka, samuti ka
kõige ettevaatlikumalt, mis küll jääb
Portugali ja Hispaania ettevõtjad,
märksa positiivsemaks kui oli prog-
samas üllatuslikult näevad ka Taani
noosid 2009. aastal. Vaatamata aga
ja Austria ettevõtjad tulevikku pigem
pea nullilähedasele üldise majan-
mustades värvides.
duskeskkonna prognoosile, on ettevõtted käibe ootuse osas positiiv-
Tuleva aasta käibeprognoosid on
se poole peal, samas jääb loodetav
kõige mustemates värvides taas-
ikkagi kaugele 2007. ja 2008. aas-
kord Kreekal, lisaks ka Ungaril,
tateks prognoositust ning on võrrel-
Küprosel ning ka Tšehhi ja Slovee-
dav 2009. aasta prognoosidega.
nia ettevõtjatel. Ettevaatlikult opti-
Investeeringute ja tööjõu osas on
mistlikud on Horvaatia, Prantsus-
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Euroopa uudised
11
maa, Suurbritannia ning keskmi-
sisene tarbimine jääb aga 2012.
keskmine küll positiivse poole peal,
konna osas ja Eesti-sisesele müügile
sest optimistlikumad Poola, Türgi,
aastal ettevõtjate arvates väga ta-
kuid 12 riigi ettevõtjad peavad
mõeldes ning keskmiselt positiivse-
Bulgaaria, Belgia ning ka Eesti
gasihoidlikuks ning pea pooled vas-
pigem võimalikuks, et tuleval aastal
malt tööjõu säilitamisel. Kõige mus-
ettevõtjad.
tanud riikidest pelgavad müügi
tuleb töötajaskonda vähendada.
temates värvides näevad tulevikku
vähenemist siseturul.
Kõige positiivsema tulemuse an-
ettearvatult Kreeka ettevõtjad ja kogu
Vaadates käesoleva küsimustiku
navad ennekõike Türgi ettevõtjad,
nende lootus näib olevat ehitatud
tulemusi, loodavad Euroopa ette-
kuid ka Bulgaaria, Eesti ja Poola
üles ekspordile.
võtjad suuresti ekspordile — seda ennekõike Bulgaarias, Portugalis,
Prognoosid tööjõu
ettevõtjad.
osas ettevaatlikud
Eurotsooni ja mitte-eurotsooni võrd-
Türgis ja Kreekas. 2012. aastaks
Sarnaselt siseturumüügiga on ette-
Kogu küsitluses vaatavad kõige
luses on üldine kindlustunne majan-
prognoosivad vähest eksporti aga
võtjate ennustused pigem ettevaat-
positiivsemalt tulevikku Türgi ettevõt-
duskeskkonnas oluliselt kehvem
Suurbritannia, Küpros, Horvaatia
likud ka tööjõu palkamisel — tööta-
jad ja seda kõigis valdkondades nii
just eurotsooni riikides, samuti on ka
ning hoopiski ekspordi langust
jate vähenemist 2012. aastal prog-
käibe, töötajate, müügi kui ka inves-
väiksem lootus käibe suurenemise-
Ungari ja Tšehhi ettevõtjad. Kui eks-
noosivad lisaks Vahemere-äärsetele
teeringute osas. Eesti ettevõtjad on
le, siseriikliku müügi suurenemisele
pordikasvu loodavad pea kõik ette-
riikidele ka Tšehhi, Hollandi ja Taani.
pigem negatiivselt meelestatud just
ning ka töötajaskonna suurendami-
võtjad, siis kaupade-teenuste riigi-
Tööjõu hoidmise osas on Euroopa
2012. aasta üldise majanduskesk-
sele.
Ettevõtete kindlustunde ootused aastaks 2012
Ekspordimüügi ootused aastaks 2012
võrdluses aastatega 2011 ja 2010 (protsentides)
võrdluses aastatega 2011 ja 2010 (protsentides)
2010
2011
-60
2010
2012
-40
-20
0
20
40
60
80
2011
100
-20
Bulgaaria
Portugal
Rootsi
Bulgaaria
Türgi
Türgi
Rumeenia
Kreeka
Belgia
Eesti
Malta
Poola
Ühendkuningriik
Taani
Saksamaa
Prantsusmaa
Ungari
Slovakkia
Eesti
Hispaania
Uuringu keskmine
Rootsi
Tšehhi
Rumeenia
ELi keskmine
Malta
Poola
Belgia
Horvaatia
Holland
Itaalia
Sloveenia
Prantsusmaa
Luksemburg
Sloveenia
Uuringu keskmine
Slovakkia
ELi keskmine
Holland
Itaalia
Luksemburg
Saksamaa
Küpros
Austria
Portugal
Horvaatia
Hispaania
Küpros
Austria
Ühendkuningriik
Taani
Tšehhi
Kreeka
Ungari
2012
0
20
40
60
80
100
12
Vastutustundlik ettevõtlus
Marko Siller Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab Eesti vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava alates 2012. aastast. Ettevõtjate arvamuse saamiseks on koostatud küsimustik, millele saab vastata Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee/kasulik-info. Ootame aktiivset osavõttu!
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Ettevõtete heategevus — lihtsalt ilus või saaks ka kasulikumalt? Kõige levinum aeg heategevuseks on teadagi detsember ja jõulud. Igal aastal otsustavad paljud eraisikud ja ettevõtted just siis, et on õige aeg kellelegi head teha — anda ära asju, annetada raha, korraldada kogumiskampaania, minna külla.
H
eategijad peavad sellist käi-
edendamiseks. Kodanikena tahame
Olles jälginud meie ettevõtete aren-
tumist enda hoolivuse näita-
ju, et meil neid probleeme ei oleks.
gut vastutustundliku ettevõtluse osas läbi nende aastate näeme,
miseks. Ka ettevõtete seas on
Me tajume, et iga aastaga pikeneb nimekiri ettevõtetest, kes on mõistnud vajadust võtta vastutus — vabatahtlikult, mitte ainult kulukate lisategevuste näol, vaid igapäevase juhtimisfilosoofia osana. Ja suur osa neist uutmoodi (võib veel öelda küll nii) mõtlevatest ettevõtetest on kinnitanud, et näevad või juba tunnevad sel kõigel ka majanduslikku kasu.
levinud arusaam, et kellegi rahaline
Teiseks on vastutustundlik tegutse-
kuidas väheneb nende hulk, kes
toetamine ja abivajajatele anneta-
mine pikas perspektiivis kasu(m)lik.
peavad oma ettevõtte vastutus-
mine tähendavad vastutustundlikku
Säästlikust tehnoloogiast tulenevad
tundlikuks tegutsemiseks vaid ausat
käitumist. Raske on sellele päris
väiksemad kulud ning end väärtus-
maksude maksmist ning spon-
lõpuni vastu vaielda, ent kindlasti on
likuna tundvate töötajate vähene
soreerimist.
see vaid mündi üks pool.
voolavus on ilmselt selgelt tajutavad kasud. Üldine parem maine, eel-
Me tajume, et iga aastaga pikeneb
Ettevõtete vastutustundlik tegutse-
kõige välisturgude vallutamisel, tule-
nimekiri ettevõtetest, kes on mõist-
mine saab olla märksa regulaarsem
vad meelde pigem teises järjekorras.
nud vajadust võtta vastutus — vabatahtlikult, mitte ainult kulukate
ja pidevam ning lisaks rahalisele panusele ettevõtte töötajaid ka
Ja kolmandaks, olgem ausad, iga-
lisategevuste näol, vaid igapäevase
sisuliselt kaasav. Kui need kaks
suguse ettevõtlusega kaasneb mõju
juhtimisfilosoofia osana. Ja suur osa
punkti on täidetud, tõuseb sellest
ümbritseva(te)le. Üha rohkem oota-
neist uutmoodi (võib veel öelda küll
suurem tulu nii heateo saanutele kui
vad tarbijad, et ettevõtted operee-
nii) mõtlevatest ettevõtetest on kin-
ka teinud ettevõttele.
riksid võimalikult väikese negatiivse
nitanud, et näevad või juba tun-
mõjuga. Üksikisikutena me ise ju
nevad sel kõigel ka majanduslikku
Veelgi enam — firmade kogukondliku
soovime näha enda ümber puhast,
kasu. Põhjamaades on kõik see
suunitlusega projektid on vaid osa
ausat ja arenevat elukeskkonda.
norm. Seal muudmoodi enam ei saagi. Meil veel saab, aga mida aeg
sellest, kuidas iga ettevõte võiks oma ühiskondliku vastutuse läbi mõelda.
Millisel pulgal seisab
Terviklik lähenemine ettevõtte vastu-
Eesti ettevõtja?
edasi, seda vähem. Eestis on väga palju eelkõige väi-
tustundlikkusele võtab lisaks arvesse ka looduskeskkonna, töö- ja turu-
Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes on
keettevõtteid, kes on ilma selle
keskkonnaga seotud tegevusi.
enda jaoks need teemad väga selgelt
peale teadlikult mõtlemata vastu-
läbi mõelnud. Tänaseks juba neljal
tustundlikud. Täna veel jääb vaid
järjestikusel aastal koostatud Eesti
mõelda, kuidas võiks mõju suuren-
vastutustundliku ettevõtluse indeks
dada teema teadlik mõtestamine ja
Ühelt poolt on ettevõtetel võimekus
on koondanud iga kord kokku need
planeerimine.
oluliste ühiskondlike kitsaskohtade
ettevõtted, kes on hinnanud oma
lahendamiseks. Võtame näiteks ette-
tegevuse mõju sotsiaal- ja loodus-
Ehk on jõuluaeg paras hetk piduri
võtted, kes on koondunud Noored
keskkonnale ja töötajatele ning lisaks
tõmbamiseks, et vaagida ja arutada
Kooli või Terve Eesti SA taha vasta-
näinud ka võimalusi, kuidas selles
oma ühiskondliku mõju, rolli ja vas-
valt meie hariduse ja inimeste tervise
osas vastutustundlikult käituda.
tutuse üle. Veel jõuab!
Milleks üldse rabeleda?
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Vastutustundlik ettevõtlus
13
Sotsiaalne ettevõtlus — nüüd läheb asjaks! Sotsiaalsest ettevõtlusest on Eestis räägitud alates 2005. aastast. Tollal korraldas Heateo Sihtasutus esimese konkursi sotsiaalse ettevõtluse ideede leidmiseks. Tänaseks on valdkond nii meil kui mujal teinud läbi jõudsa arengu. Üksikute innustavate ideede arutamise asemel saame rääkida juba eraldi majandussektori väljakujunemisest. Nüüd on alanud Jaan Aps
projekt selleks, et sotsiaalse ettevõtluse areng Eestis veelgi kiireneks.
Heateo Sihtasutus
Joonis:
Sotsiaalse ettevõtluse arendamise eesmärgid
Selgepiiriline definitsioon ja juriidiline regulatsioon
P
Tugev kommunikatsioon
Mõjusad ja tõhusad toetusmehhanismid
Sotsiaalseid ettevõtteid luuakse rohkem
Sotsiaalsed ettevõtted on elujõulised
Tugev sotsiaalse ettevõtluse sektor Eestis
Ühiskondlikud vajadused on rahuldatud: • Senisest suuremal määral ja paremini • Riigi rahakoti jaoks säästlikumal viisil
õnevalt kirju
tena arvel olnud erivajadustega
Võrgustiku projekt annab
majandussektor loob
inimestele. Tänased valdkonnad
valdkonnale tuule tiibadesse
ühiskonnale väärtust
on telemarketing ja andmesisestus.
Sotsiaalne ettevõtlus on tekkinud ühiskondlike hüvede pakkumise ja ettevõtluse ristumispunktis. Toimivaid sotsiaalse ettevõtluse mudeleid
Septembrist 2011 aprillini 2012 leiab
MTÜ Tagurpidi Lavka toob tervis-
liku toidu maalt otse linna, aidates seeläbi ka väiketalunikel ära
sotsiaalsete ettevõtete võrgustikule Eestis. Kõige üldisemal tasandil on sellel algatusel kaks peamist sihti.
elada.
Esiteks — Eestis peab tekkima
võib meil leida väga erinevates valdkondades.
aset projekt, millega luuakse alus
Terve Eesti Sihtasutus pakub
tööandjatele
rohkem sotsiaalseid ettevõtteid. Ja
terviseedenduse
teiseks — juba tegutsevad sotsiaal-
Siinkohal mõned näited:
koolitusi ja kampaaniaid, mis
sed ettevõtted peavad olema või-
MTÜ Abikäsi loob ise ja vahen-
suurendavad töötajate rahulolu
malikult elujõulised ja laienemis-
ja produktiivsust.
võimelised.
dab töökohti pikaajaliste töötu-
14
Üheks
Hariduspoliitika
projekti
konkreetsemaks
eesmärgiks on valdkonda juriidilise selguse toomine. Maailmas on selle uue ettevõtlusvormi reguleerimisele lähenetud väga erinevalt. Paljudes riikides eraldi juriidiline vorm veel puudub. Samas on näiteks Suurbritannias loodud just sotsiaalsetele ettevõtetele mõeldud vorm community interest company ja USAs Kalifornia osariigis flexible purpose cor-
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Kes ise kutseõppeasutustega kompetentse töötaja koolitamisel koostööd ei tee, peab varsti minema välistööjõu jahile
poration.
Uus ettevõtlusvorm vajab sobivat toetuskeskkonda
Tiia Randma Haridusnõunik
Teiseks suureks eesmärgiks on selgitada välja Eesti sotsiaalsete ette-
N
ovembri lõpus käisid Luua
ettevõtted, kes kutseõppeasutus-
praktikal käinud, kas nad siis enam
metsanduskooli
kutsel
tega kompetentse töötaja koolita-
meie tööandjate juurde tahavadki
võtetele sobivate toetusskeemide
Eestis Euroopa Maastikuehitajate
misel koostööd ei tee, peavad
tööle tulla. Niikaua kui neid odav-
(nt starditoetus) ja finantsmehhanis-
Liidu liikmesettevõtete juhid Hol-
varsti ise minema välistööjõu jahi-
tööjõuna kasutatakse ja nad en-
mide (nt laenude garanteerimine)
landist, Saksamaalt, Soomest, Un-
le. „Konkurente ei ole tarvis karta,”
nast firmades oodatuna ei tunne;
loomine. Praegu on sotsiaalsed et-
garist, Prantsusmaalt ja Belgiast.
lisas André Huigens, vastates
kuni tööandja näeb praktikandi
tevõtted kodanikuühenduste rahas-
Arutati koostöövõimalusi prakti-
ettevõtjate tavapärasele hirmule
õpetamises koormavat kohustust,
tajate jaoks liialt ärilised, ettevõtluse
kantide värbamiseks välisriikides-
oma ärisaladuste lekkimise kohta.
mitte võimalust, võib juhtuda, et
toetajate jaoks aga liiga sotsiaalsed.
se, et tulemusliku praktika korral
„Ei inimesi ega ettevõtteid pole või-
ilma jäädakse mitte ainult töötaja-
Samas loob edukas sotsiaalne et-
neile seal ka tööd pakkuda.
malik kopeerida.”
test, kes Euroopasse tööle lähe-
võtete vajadused. Siinjuures on oluliseks teemaks sotsiaalsetele ette-
tevõte võrreldes teiste vormidega ühiskonnale rohkem väärtust. Sa-
Jätkuna kevadel Luua Metsandus-
muti hoitakse kokku maksumaksja
koolis toimunud rahvusvahelisele
raha, mis muidu läheks ühekord-
kompetentsiseminarile toimus 25.
seteks toetusteks.
novembril Luual seminar ettevõttepraktikatest, kus osalesid metsan-
Projekti kolmandaks eesmärgiks on
duse, aianduse ja loodusturismi
luua võimalikult tugev võrgustik, mis
ettevõtete esindajad, kes tulid kuu-
peale projektiperioodi lõppu jätkab
lama Euroopa tööandjate koge-
sotsiaalse ettevõtluse valdkonna
must praktikate korraldamise vallas.
arendamist Eestis. Sotsiaalsele ettevõtlusele parima võimaliku tegutse-
Peaesinejateks olid Euroopa kut-
miskeskkonna loomine võtab ju
seõppe arenduskeskuse Cedefop
kindlasti veel aega!
ekspert André Huigens Hollandist Wellantcollege’ist, Soome Maas-
Henrik Bos: „Tööandjale on praktikantidega tegelemine kasulik, sest ta saab oma ettevõtet tutvustada paljudele inimestele, kes võivad tulevikus talle tööle tulla, või kellelegi teisele tema ettevõttest rääkida.”
ja seda veel enne, kui nood tööturule üldse sisenevad. „Oluline on vahet teha kahel asjal,” rõhutas Henrik Bos. „Töö õppimine ja õppimine töö käigus on erinevad asjad! Kui noor inimene tahab tulla töö tegemist õppima, siis ma panen ta tööle, maksan talle palka ja tema teeb, mida mina käsin. Selle käigus õpib ta tööd tegema, õpib distsipliini, korrektsust jne. Aga kui koolist tuleb õpilane õppima töökeskkonda, õppima töö käigus, siis ma pean teda
tikuehitajate Liidu president Henrik
Projekti elluviija on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit. Projekti partner on Heateo Sihtasutus. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
vad, vaid ka tulevastest töötajatest
Bos ja Jan van der Wiele Wellant-
„Tööandjale on praktikantidega
tõesti ka õpetama, vaatama, et ta
college’ist. Kogemusi jagasid ka
tegelemine kasulik, sest ta saab
saaks minu juurest seda, mida
Kuressaare Ametikool ning Euroo-
oma ettevõtet tutvustada paljudele
tema õpingud nõuavad, aga palka
pa Maastikuehitajate Liidu juha-
inimestele, kes võivad tulevikus
ma talle ei maksa, kuna see on
tuse liikmed Belgiast, Prantsus-
talle tööle tulla, või kellelegi teisele
osa tema õpingutest.”
maalt, Saksamaalt ja Ungarist.
tema ettevõttest rääkida,” lisas Henrik Bos.
Sõnum, mida Eesti kolleegidele edastama tuldi, oli lihtne: kooli-
Eestis on praegu pigem kahtlus, et
dega tuleb teha koostööd. Need
kui õpilased on ka juba välismaal
Artikkel on kirjutatud Luua Metsanduskooli materjalide põhjal.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Hariduspoliitika
15
Kaubanduskoda ei saa nõustuda kutsehariduse jätkuva alarahastamisega Haridusminister Jaak Aaviksoo palus Kaubanduskojal kooskõlastada Vabariigi Valitsuse korralduse „„Kutseharidussüsteemi Tiia Randma
arengukava 2009-2013” rakendusplaan 2012-2013” eelnõu.
Haridusnõunik
V
aatamata üldistele positiiv-
arve tingimustes, täidetud vaid 83%
Väheneva eelarve ja kasvavate ku-
setele arengutele kutsehari-
ulatuses. Võrreldes teiste hariduslii-
lude tingimustes on kutseharidus-
(õppekulu, v.a toetused ja
dussüsteemis ei kooskõlastanud
kidega on kutseõpe ainuke õppeliik,
süsteemi jätkusuutlikkus võimalik
investeeringud) 2010. aastal:
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Va-
kus koolituskoha baasmaksumus
gümnaasium — 6040 eurot
bariigi Valitsuse korralduse „„Eesti
on täna madalam kui 2009. aastal
kutseõppeasutus — 10453 eurot
kutseharidussüsteemi arengukava
(2009–21 560 eurot 2011–19 746
rakenduskõrgkool — 7553 eurot
2009-2013” rakendusplaan 2012-
eurot). Aastaid tagasi leppisime riigi
2013” eelnõu esitatud kujul järgmi-
ja sotsiaalsete partnerite vahel
sel põhjusel:
kokku eesmärgi — tõsta kutseõppe
Koolituskoha keskmine maksumus Soomes
keskmise koolituskoha maksumust Esitatud rakendusplaani järgides on
võrreldes üldhariduse keskmise
ohus nii kutseharidussüsteemi aren-
koolituskoha maksumusega 1,5-
gukava eesmärkide saavutamine
kordseks. Täna on vastav suhe
kui ka kutseõppe jätkusuutlikkus ter-
0,88:1 kutsehariduse kahjuks.
vikuna. Finantsosas esitatud täpsustatud prognooside rahaline maht
Süsteemisisese
erineb oluliselt arengukavas kokku-
saavutamiseks on aastatel 2004–
kuluefektiivsuse
lepitust, moodustades erinevate
2008 läbi viidud kutseõppeasutuste
eesmärkide lõikes varemkavanda-
koolivõrgu korrastamine. Võrreldes
tust 57–85%.
teiste haridusliikidega pole kutsehariduses enam võimalik süsteemi-
Eesti valitsemissektori
Väheneva eelarve ja kasvavate kulude tingimustes on kutseharidussüsteemi jätkusuutlikkus võimalik ainult õppijate arvu vähendamise kaudu. Samas on tegemist erialadega, mille osas ettevõtjad juba täna tööturult tegijaid ei leia, sest neid ongi liiga vähe.
kulutused koolidele
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda peab
siseste ressursside arvelt märga-
(v.a investeeringud ja välisabi)
„Kutseharidussüsteemi arenguka-
tavat efektiivsuse tõusu saavutada.
ainult õppijate arvu vähendamise
õpilase kohta 2010. aastal:
vas 2009–2013” kokkulepitud ees-
Õppeasutuste võimekus õppetööd
kaudu. See tähendaks kutseõppes
üldharidus — 2602 eurot
märkideni jõudmist Eesti majandus-
korraldada
olemasolevaid
riikliku koolitustellimuse vähenda-
kutseharidus — 2292 eurot
kasvu säilitamise ja ühiskonna tasa-
õppebaase majandada on kasva-
mist. Samas on tegemist eriala-
kõrgharidus — 4514 eurot
kaalustatud arengu vaatenurgast
vate kulude tõttu tänaseks ammen-
dega, mille osas ettevõtjad juba
väga oluliseks. Seepärast on hea-
dunud. Õppekulude, sealhulgas
täna tööturult tegijaid ei leia, sest
meel tõdeda, et liigutud on õiges suu-
kommunaalkulude, jätkuv tõus on
neid ongi liiga vähe. Sellise lahen-
nas ning suur osa aastateks 2009–
aga täna reaalsus. Esitatud raken-
dusega ei saa Eesti Kaubandus-
2011 kavandatud tegevustest on kas
dusplaani finantsosa täpsustatud
Tööstuskoda nõustuda. Kvalifitsee-
ellu viidud või ellu viimisel.
prognooside rakendamine toob
ritud oskustööjõu puudus on ette-
kaasa olukorra, kus kavandatud
võtjate hinnangul jätkuvalt ka meie
Samaaegselt on kutseharidussüs-
rahastus ei kata isegi igapäevase
suurim eksporditakistus, mis selgelt
teemi arengukava finantsplaan aas-
õppetöö korraldamisega seotud
pärsib Eesti ettevõtjate arenguvõi-
tatel 2009-2011, pingelise riigieel-
kulusid.
malusi.
ning
16
Liikmeintervjuu
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
85aastase ajalooga ettevõte aitab luua traditsioone ja motiveerida töötajaid Roman Tavast — Eesti üks vanimaid ettevõtteid ja põneva ajalooga perefirma hoiab elus vanu väärtusi ja märgikunsti traditsioone, kuid annab endast parima ka selleks, et märgid ja medalid ei seonduks pelgalt riigi- ja militaarsektoriga. Kaidi Talsen Toimetaja
P „Märk või ehe on asi, mis jääb inimesele alles ka siis, kui ta ise on juba ammu ettevõttest lahkunud. Ning kindlasti tekitab see positiivseid emotsioone nii saamishetkel kui ka hiljem,” ütles ettevõtte juht. Ettevõte, mille ajalugu ulatub 85 aasta tagusesse aega ning mille tegevusvaldkond tingib selle, et personalivoolavus ei saa olla suur, teab isegi väga hästi, kui oluline on ettevõtte arengus töötajate tunnustamine ning hoidmine.
ikkade
luse ehitanud firma lõi kavandid
Tänavu sügisel andis Ernst & Young
traditsioonidega
ning valmistas medalid, aumärgid
ettevõtte looja Roman Tavasti pojale
pereettevõte
ja muud emblemaatikaga seotud
Raul-Roman Tavastile üle elutöö-
tooted enamikule esimese Eesti
preemia isa firma taastamise eest.
1923. aastal asutas kullassepp ja
Vabariigi riigi- ja sõjaväelistele asu-
1993. aastal de iure taastatud pere-
kunstnik Roman Tavast märkide,
tustele, aga ka koolidele ja erine-
firma on nüüd keskendunud pea-
medalite ja auhindade tootmiseks
vatele organisatsioonidele. Lisaks
miselt tellimustööna teenete- ja
ettevõtte Väärtmetallasjade ja Märki-
sellele valmistati ka lauahõbedat
ametimärkide, rinnamärkide ning
de Tehas Roman Tavast, millest kas-
ning ehteid.
koolilõpusõrmuste valmistamisele. Ettevõtte juhi Eivor Maiväli sõnul on
vas sõjaeelse Eesti üks suurimaid ja olulisimaid oma valdkonna ettevõt-
1940. aastal ettevõte natsionalisee-
firma praeguste klientide seas mit-
teid. 1930ndate lõpuks ca 60 inime-
riti ning jätkas tegevust nime all
meid selliseid asutusi ja organisat-
sele tööd pakkunud ning aadressile
Metallmärk, mis muudeti hiljem
sioone, kellega tehti koostööd ka
Pärnu mnt 20 tehase ja esinduskaup-
Tallinna Juveelitehaseks.
esimese vabariigi ajal.
Ettevõtte asutaja Roman Tavast aastal 1935 oma kabinetis.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Liikmeintervjuu
17
on muutunud Eesti asi ja ajalugu —
Tavast OÜ uhke selle üle, et seal-
Näitusega kinnitati Soome klienti-
et asjadel oleks sügavam sisu ja
setelt klientidelt on saadud väga
dele oma kohalolekut ning usaldus-
Kuigi ilmselt suurem osa inimestest
eesmärk,” selgitas Maiväli asjaolu,
positiivset tagasisidet.
väärsust. Maiväli arvates on ettevõt-
peab kogu au- ja teenetemärkide
miks paljud ettevõtted on odavate ja
valdkonda puhtalt sõjaväe ja riigi-
ehk mitte nii kvaliteetsete Aasias
sektori mängumaaks, ei ole see
toodetud esemete asemel valinud
Maiväli sõnul kaugeltki enam nii.
kingituste ja tunnustusena just Ees-
Üha enam on näha, et paljud ette-
tis tehtud märgid ja ehted. „Märk või
võtted on töötajate tunnustamiseks
ehe on asi, mis jääb inimesele alles
valinud kinkekaartide jms asemel
ka siis, kui ta ise on juba ammu et-
midagi püsivamat ja väärtuslikumat.
tevõttest lahkunud. Ning kindlasti
Kindlasti on oma koht kingitustena
tekitab see positiivseid emotsioone
nii traditsioonilistel kinkekaartidel kui
nii saamishetkel kui ka hiljem,” ütles
ka õhtusöökidel restoranides, kuid
ettevõtte juht. Ettevõte, mille ajalugu
Roman Tavast pakub ettevõtjatele
ulatub 85 aasta tagusesse aega
antakse 1998. aastast välja Roman
veel ühe lisavõimaluse. Nimelt on nii
ning mille tegevusvaldkond tingib
Tavasti nimelist stipendiumit, mis
mõnigi ettevõte Roman Tavasti abil
selle, et personalivoolavus ei saa
Eivor Maiväli sõnul on eksporditege-
2010. aasta detsembrist kuulub
töötanud välja oma staaži- ja parima
olla suur, teab isegi väga hästi, kui
vustes palju abi olnud ka Kauban-
Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde
töötaja märkide süsteemi, millega
oluline on ettevõtte arengus tööta-
duskojast, mille liige oldi juba esi-
ning mille eesmärgiks on elavdada
tunnustatakse firma parimaid. Selli-
jate tunnustamine ning hoidmine.
mese Eesti Vabariigi ajal, ning eel-
loomingulist mõtet märgikunsti val-
ne tunnustus ei pea olema alati just
kõige Koja korraldatavatest semi-
las ja motiveerida ehtekunstnikke
rinnamärgi kujul — tellitakse ka
naridest. „Kuigi võib juhtuda, et
kujundama tootmiseks sobivaid
mõni seminaril kajastatav teema ei
ehteid.
Kuidas motiveerida töötajat?
muid tähendusega esemeid, millest võib kujuneda armastatud ehe iga-
Võimaluste leidmiseks tuleb ise aktiivsust üles näidata
lusorganisatsioonide ja näiteks EASi
Eivor Maiväli sõnul on eksporditegevustes palju abi olnud ka Kaubanduskojast, mille liige oldi juba esimese Eesti Vabariigi ajal, ning eelkõige Koja korraldatavatest seminaridest.
toetuste oma ettevõtte arengu eesmärgil kasutamine kinni ettevõtte juhtides endis. Informatsioon ning võimalused on kõik saadaval, tuleb vaid ise aktiivsust üles näidata. Lisaks ettevõtte arendamisele on Roman Tavast OÜ Eesti märgitööstuse alustalana mõelnud ka märgikunsti tulevikule. Selle eesmärgiga
ole päris tundmatu, on lisaks tead-
päevaseks kandmiseks. Eivor Mai-
Lisaks Eesti turule on Roman Tavast
mistele võimalik sellistelt üritustelt
Sellisel moel vanu traditsioone, väär-
väli sõnul ongi firma üheks suure-
leidnud tee ka eksporditurgude-
saada hindamatu väärtusega kon-
tusi ja väärikat kunsti alal hoides, kuid
maks eesmärgiks jõuda erasektori
le. Ettevõtte peamiseks ekspordi-
takte ja ideid,” rääkis Maiväli. Nii juh-
samas ka ettevõtet tänapäevases
teadvusesse ning tutvustada ette-
maaks on naaberriik Soome, kuigi
tuski, et Soome sihtturuseminaril
muutlikus majandusmaailmas aren-
võtetele võimalust tunnustada ning
teatud määral on firma tegev ka
saadud idee ning loodud kontaktid
dades ja kasvatades, kirjutab Roman
motiveerida töötajaid või koostöö-
mujal. Soome on küll Eestile lähe-
realiseerusid, küll 1,5 aastat hiljem,
Tavast OÜ juurde uusi peatükke Eesti
partnereid millegi püsivaga. „Õn-
dane maa, kuid sinna pääsemine
Roman Tavast OÜ koolimärkide näi-
ühe vanema ja pikima traditsiooniga
neks on näha, et üha olulisemaks
on keeruline. Seda enam on Roman
tusega Eesti saatkonnas Helsingis.
perefirma ajalukku.
Ettevõte on loonud märke sellistele tuntud Eesti ettevõtetele
Tunnustus ei pea olema alati just rinnamärgi kujul – tellitakse ka muid
nagu Würth Eesti, Bellus Furniture, Baltika, Admiral Markets,
tähendusega esemeid, millest võib kujuneda armastatud ehe
Panaviatic, Tallinna Kaubamaja, Sangar, Fujitsu Service, Saku AB.
igapäevaseks kandmiseks. Pildil Sangari juubelipross.
18
Tagasivaade
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Võimaluste avamine järgmises Kesk-Aasia riigis Eesti peaminister Andrus Ansip väisas koos Kaubanduskoja äridelegatsiooniga novembri lõpus Türkmenistani, mis on juba kolmas selle regiooni riik, kus kõrgetasemelise delegatsiooniga kaardistatakse majandussuhete elavdamise võimalusi. Eva Maran Teenuste osakonna projektijuht
Kohalviibinud Türkmenistani ettevõtjate ja ametnikega oli Eesti delegatsioonil hea kontakt. Üks väga konkreetne näide sellest on Repo Vabrikute kohtumine kohaliku mööblitootjaga, kelle tehast kohe järgmisel päeval külastati ning kellega lepiti kokku proovipartii saatmine juba selle aasta sees.
Kaubanduskoja äridelegatsiooni kuulusid: Tiit Kolk (Repo Vabrikud) Armin Karu (Olympic Entertainment Group), Neinar Seli (Tallinna Sadam), Allan Kiil (Tallinna Sadam), Kalev Lillo (Tallinna Sadam), Tarmo Nurmetalo (CF&S Estonia), Meelis Kubits (Corpore), Jaanus Tamm (Defendec), Peeter Tohver (G4S), Sandor Liive (Eesti Energia), Ülari Alamets (EAS), Mait Palts ja Eva Maran (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda).
E
smapilgul kauge ja võõras
delegatsioonil hea kontakt. Üks väga
koostöövõimalused on olemas ka
maa sai kahe päeva jooksul
konkreetne näide sellest on Repo
paljudes teistes sektorites, kasvõi
oluliselt tuttavamaks ning Eesti
Vabrikute kohtumine kohaliku mööb-
Repo Vabrikute näitel.
Türkmenistani majandussuhted viidi
litootjaga, kelle tehast kohe järgmi-
samuti kõrgemale tasemele. Seda
sel päeval külastati ning kellega le-
Türkmenistan on atraktiivne maa
kinnitavad kaks olulist kokkulepet.
piti kokku proovipartii saatmine juba
paljudele Euroopa riikidele ning kind-
Nii riikidevaheline topeltmaksusta-
selle aasta sees. Kasulikke kontakte
lasti strateegiliselt oluline oma gaasi
mise vältimise leping kui ka kauban-
said ka mitmed teised — näiteks
ja naftavarude poolest. Selle taustal
duskodadevaheline koostööleping
Tallinna Sadam, CF&S Estonia ning
oleks ebaõiglane ametliku visiidi
aitavad kaasa kaupade ja teenuste
Defendec.
olulisust alahinnata. Kõrgetasemeline visiit on oluline ka arvestades selle
vabale liikumisele ning loovad pareSeoses sellega, et Türkmenistani
maa kultuuri ja kombeid. Ilma riigi
arengupotentsiaal on veel tohutu,
kõrge esindajata on väga keeruline
28. novembril toimunud Türkmenis-
on ka Eesti ettevõtete võimalused
majandussuhteid edendada ning es-
tani-Eesti äriseminaril tutvustati mõ-
seal väga head. Ametlike kohtumis-
makontaktiks vajalikke uksi avada.
lema riigi majanduskeskkondasid
te käigus räägiti peamiste koostöö-
Nüüd, kui ametlik sissejuhatus on
ning lähemalt energia- ja transpordi-
sektoritena transiidisektorist, laeva-
tehtud, jääb üle vaid meie ettevõte-
sektorit. Kohalviibinud Türkmenistani
ja sadamaehitusest ning e-valitse-
tel head positsiooni parimal viisil ära
ettevõtjate ja ametnikega oli Eesti
misest. Samas, ei tohi unustada, et
kasutada.
mad tingimused investeeringutele.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Tagasivaade
19
Majandusteemaline pärastlõuna Pärnus 22. novembril toimunud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esinduse ja Swedbanki Lääne-Eesti regiooni korraldatud Majandusteemaline pärastlõuna tõi taaskord kokku sadakond ettevõtjat ja partnerit avalikust sektorist. Ettekannetega astusid üles rahandusminister Jürgen Ligi, Swedbanki valdkonnajuht Urmas Simson ja imagoloog Linnar Priimägi. Toomas Kuuda Pärnu esinduse juhataja
M
ajandusteemaline pärast-
harjumust võlgu elada. Seetõttu on
tööstuse mahte. Urmas Simsoni hin-
Linnar Priimägi rääkis talle omasel
lõuna on mini-konverentsi
ka Eesti valitsussektori eelarveposit-
nangul pole välistatud euroala lan-
atraktiivsel viisil kaubast, brändist
sioon Euroopa Liidu parim.
gemine deflatsiooni kahel järgneval
ehk margist ning kuvandist, mis
formaadis üritus, mis sel aastal
aastal, millele alles siis võib järgneda
tekib inimestes kahe esimese koos-
formaadi, heade esinejate ja paku-
Euroala tabanud võlakriisist välja-
inflatsiooniperiood. Sellisest suundu-
mõju tulemusena.
tava asjakohase teabe tõttu on tra-
tuleku võimalusena ei näinud minis-
musest annavad hetkel märku lan-
ditsiooniks saanud üritus leidnud
ter „kahekiiruselist Euroopat” ega
gevad tooraine- ja naftahinnad.
aastate jooksul osalejate tunnus-
mõõdukat inflatsiooni, vaid eelkõige
tuse.
ja ainult riikide korras rahandust ja
Sarnaselt Jürgen Ligile hindas Eesti
majanduslikke tehinguid ja oste just
tasakaalus eelarvepoliitikat.
positsiooni heaks ka Simson —
tekkinud kuvandi mõjul, mille osa-
seda tänu korras rahandusele ning
kaal on enamasti suuremgi kui kaa-
toimus kuuendat korda. Kompaktse
Rahandusminister Jürgen Ligi rääkis
„Inimesi juhivad 60% ulatuses emotsioonid. Seetõttu tehakse enamik
oma ettekandes viimaste aastate ma-
Urmas Simson prognoosis, kuidas
majanduse paindlikkusele ja kiirele
lutletud rahanduslikel argumenti-
jandusarengutest Euroopas ja Eestis.
Euroopas tekkinud olukord võib mõ-
kohanemisvõimele. Samas mõjutab
del,” rääkis Priimägi.
Ligi sõnul on võlgu elamine kuju-
jutada Eesti ettevõtteid. Raha- ja
meid peamiste kaubanduspartnerite
nenud tavaks enamikes Euroopa rii-
aktsiaturgude langus toob endaga
olukord. Meil on 40-50 suuremat
Oma brändi ja kuvandi loomiseks
kides, mistõttu tänaseks on üle pea
tõenäoliselt kaasa majanduskasvu
eksportööri, keda välisturgudel toi-
peab igal ettevõttel või tootel olema
kasvanud võlad saanud normaalse
aeglustumise Euroopa arenenud
muv väga oluliselt mõjutab ning või-
oma lugu. „Mida rohkem on teil lu-
majandusarengu piduriks. Eesti on
majandusega riikides, mis omakorda
malikud tagasilöögid võivad olla
gusid, seda tugevam on bränd,”
heaks erandiks, sest meil ei ole olnud
võib vähendada meie eksportiva
vägagi tuntavad.
soovitas Priimägi.
Euroala tabanud võlakriisist väljatuleku võimalusena ei näinud minister „kahekiiruselist Euroopat“ ega mõõdukat inflatsiooni, vaid eelkõige ja ainult riikide korras rahandust ja tasakaalus eelarvepoliitikat.
20
Tagasivaade
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Ettevõtjad said mitmekülgset infot Euroopa Liidu toetuste ja abiprogrammide kohta Lõppenud ettevõtlusseminaride sarjal „Uut Euroopa Liidu rahastusest ning abiprogrammidest ettevõtte arenguks ja ekspordi edendamiseks” osalenud ettevõtjad leidsid, et toetuste süsteemi võiks veelgi Priit Raamat
lihtsamaks ja arusaadavamaks muuta.
Teenuste osakonna projektijuht
E
esti Kaubandus-Tööstuskoda
seeläbi süsteemsemalt riigi toest
Komisjon kannab algaja ettevõtja
Seminaridele oli kaasatud ka Töö-
koostöös Euroopa Komisjoni
kasu saada. Seni on pilgud olnud val-
kulud mõnes teises liikmesriigis kuni
tukassa, kelle esindajad käsitlesid
esindusega Eestis korraldasid ok-
davalt suunatud ainult rahalise toe-
kuue kuu jooksul. Samuti on võima-
tööjõuga seonduvaid aspekte ning
toobris ja novembris üle Eesti kokku
tuse saamisele, kuid tihtipeale saab
lik programmiga liituda Eesti ette-
seda, kuidas EURES programmi
14 ettevõtlusseminari, kus käsitleti
probleemid lahendatud hoopis riigi-
võtjatel,
endale
abil leiab endale välisriikidest sobi-
ettevõtjatele olulisi aspekte Euroopa
poolse nõu või informatsiooni abil.
mõnest teisest liikmesriigist algajat
vat tööjõudu ning praktilist tuge vas-
ettevõtjat, kellega jagada oma ko-
tava riigi regulatsioonide ja nõuete kohta.
Liidu poolt pakutavatest otsestest ja
kes
sooviksid
ettevõtlustoetustest.
Ühe päeva jooksul räägiti nii Ette-
gemusi ning kellelt saada vastu
Eesmärgiks oli luua eeldused et-
võtluse Arendamise Sihtasutuse
näiteks informatsiooni tema kodu-
tevõtete kiiremaks arenguks, eks-
toetustest ettevõtete arendamiseks,
riigi ärikeskkonna kohta.
pordikäibe
lisand-
ekspordiks ja innovatsiooniks, PRIA
väärtusega toodete ning teenuste
toetustest põllumajandusettevõtja-
Kaubanduskoja juristid tutvustasid
osakaalu suurendamiseks. Semi-
tele ja maaelu arenguks, SA Innove
teenuste direktiivi ning Euroopa väi-
Seminaride praktilises osas tegi et-
narisarja tegi võrreldes traditsioo-
toetustest tööandjatele ja töötajatele
keettevõtlusalgatusega Small Busi-
tekande Pärnu esinduse juhataja
niliste toetustest rääkivate semina-
tööelu kvaliteedi parandamiseks, SA
ness Act seotud printsiipe Euroopa
Toomas Kuuda, kes on ühtlasi Pär-
ridega veidi erilisemaks see, et se-
Archimedes toetustest hariduse
Liidu turul tegutsemiseks. Eelmaini-
numaa puiduklastri üheks eestveda-
minaril anti ülevaatlik info toetuste
valdkonnas ning SA KREDEX laenu-
tud dokumentide tähtsus seisneb
jaks. Kuuda käsitles Eesti majandu-
kohta, mitte ei räägitud vaid ühest
garantiidest ja krediidikindlustusest.
selles, et need on aluse pannud mit-
se ees seisvaid väljakutseid, rääki-
toetusmeetmest. Samuti oli tähele-
Samuti räägiti piiriülese koostöö pro-
metele täna kehtivatele toetustele
des rahvusvahelise konkurentsivõi-
panu suunatud rohkem vähelevinud
grammist Interreg. Lisaks käsitleti
ning ühtlasi on nendes sätestatud
me ja ekspordi olulisusest, turundu-
toetuste ning programmide tutvus-
Euroopa Komisjoni poolt jagatavaid
väikese- ja keskmise suurusega et-
sest ja ettevõtete koostööst vajalike
tamisele. Seminarisarja avalöök
toetusi transpordisektorile, energia-
tevõtete tegevust toetavad põhimõt-
eesmärkide saavutamisel. Pärnu-
toimus 4. oktoobril Jõgeval ning vii-
sektorile ning innovatsioonile.
ted, mille järgimine on ülesandeks
maa puiduklastri näitel selgitas et-
pandud nii Euroopa Liidu institut-
tekandja, et ühes valdkonnas ja
sioonidele kui ka liikmesriikidele.
lähestikku tegutsevate ettevõtete
kaudsetest
ja
kõrgema
mane, ainus venekeelne seminar, toimus 17. novembril Narvas.
Euroopa Komisjoni ettekanne tutvustas kaks aastat tagasi Euroopa
Klastrid kui üks ettevõtjate koostöövorme
koostöö on võimalik ja vajalik juhul,
Komisjoni poolt algatatud ja Eesti
Jagati mitmekülgset nõu SOLVIT ja
kui on piisav hulk ettevõtjaid, kes ja-
ettevõtjatele veel seni tundmatu
riigihangete kontaktvõrgustiku koh-
gavad ühesuguseid väärtusi. Koos
olnud programmi Erasmus for Young
ta, mille poole saab ettevõtja pöör-
tegutsedes ollakse paljuski tugeva-
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tee-
Entrepreneurs, mille esmatutvusta-
duda, kui teda on Euroopa Liidu
mad ja atraktiivsemad kui üksi.
nuste direktori Peter Gornischeffi
mine antud seminaridesarja käigus
turul võrreldes teiste ettevõtjatega
Ühistegevuse valdkondadeks või-
sõnul käsitleti seminaridel komp-
toimuski. See programm on mõel-
ebavõrdselt koheldud. Ühe olulise
vad olla turundus, toote- ja tehno-
leksselt nii rahalisi toetusi kui ka eri-
dud ühelt poolt algajatele ettevõt-
punktina mõtestati lahti „Euroopa
loogiaarendus või tootmisressurs-
nevate avalike organisatsioonide
jatele, kes ei ole tegutsenud üle kol-
Liit 2020“ strateegia, mille alusel tark
side jagamine. Kõik see, mis ühele
poolt pakutavaid sisulisi teenuseid
me aasta, teisalt kogenud ettevõt-
ettevõtja saab hakata plaaneerima
ettevõttele võib olla üle jõu käiv, on
ettevõtjatele, mis võimaldavad neil
jatele teisest liikmesriigist. Euroopa
oma arenguperspektiive.
saavutatav mitme ettevõtte ühisel
Põhjalik ülevaade erinevatest toetusprogrammidest
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Tagasivaade
21
panusel. Ehk on pisut üllatav, aga
miks just minu toode on teistest
Osalenud ettevõtetega vesteldes
Samas nenditi, et toetustest ei to-
paljud ettevõtjad peavad klastri
niivõrd palju parem, et seda peab
ning tagasisidest võib järeldada ka
hiks ka sõltuvusse sattuda s.t pike-
väärtuseks ettevõtjate omavahelist
ostma,” rääkis Kuuda.
ettevõtjate rahulolu. Välja toodi se-
mas perspektiivis peab harjuma ise
minarisarja kompaktsus ning infor-
hakkama saama.
suhtlemist ja infovahetust. See annab uusi ideid äritegevuse eden-
Seminaridel osalejatele oli see äär-
matiivsus ja ettevõtjatele loodud
damiseks, teadmisi turunõudlusest
miselt vajalik ning informatiivne
võimalus omavahel suhelda. Paljud
Martti Lutsar Euroopa Komisjoni
ja turul tegutsejatest.
praktiline loeng, millele järgnes ka
teemad, mida käsitleti olid kuula-
esindusest Eestis ütles: „Seminari-
kohaliku ettevõtja esinemine, kes
jatele täiesti uued ning andsid
sari täitis oma eesmärki viia VKEde
omakorda rääkis oma ettevõtte ko-
rohkem võimalusi edasiseks tege-
rahastamist ja Euroopa Komisjoni
gemusest ning olemusest nii Eestis
vuseks.
poolseid tegevusi tutvustav uuem
Ehk on pisut üllatav, aga paljud ettevõtjad peavad klastri väärtuseks ettevõtjate omavahelist suhtlemist ja infovahetust. See annab uusi ideid äritegevuse edendamiseks, teadmisi turunõudlusest ja turul tegutsejatest.
kui ka välisturuga tegelemise praktilisemas võtmes.
info kohale ka väljapoole suuremaid Seminaril osalejad andsid järgmist
linnasid.” Koda on ka varasemalt
tagasisidet:
teinud koostööd Euroopa Komisjoni
Seminaride raames esinesid prak-
toetusmeetmeid muudetakse vä-
esindusega — viimase suurema
tikutena järgmiste Eesti Kaubandus-
ga tihti, mis teeb nendega kursis
ettevõtmisena võib välja tuua „Tere,
Tööstuskoja liikmesettevõtete esin-
olemise keeruliseks, rääkimata
Euro!” projekti, mille raames tutvus-
dajad: Valmeco AS (Raul Taul); Baltic
sellest, et toetustega on tarvis ar-
tati eurole ülemineku tehnilisi as-
Fence OÜ (Andor Arro); Traageldaja
vestada ka oma ettevõtte arengu
pekte. „Hea meel on näha, et ette-
OÜ (Heli Sillaots); MS Balti Trafo OÜ
planeerimisel;
võtjad leidsid aega kohale tulla ning
(Jaanus Luberg); Foreco Homes&
ettevõtjad oleksid huvitatud toe-
osalesid aktiivselt. Tagasiside oli
Houses AS (Tõnu Järv); Saaremaa
tustest, mis aitaksid välja ehitada
positiivne ning küsimusi esitati jul-
Piimatööstus AS (Andi Saagpakk);
tehnilist infrastruktuuri, investee-
gelt. See näitab, et ettevõtjad said
EstPak Plastik AS (Marek Harjak);
rida hoonetesse, seadmetesse
uut infot ning loodetavasti leiavad
Kuuda käsitles turunduslikke eri-
Räpina Paberivabrik AS (Tiia Savi-
ja tehnoloogia uuendamisesse —
võimaluse ka seda infot kasutada,”
pärasid, millega ettevõtjatel, kes
mägi); Ritsu AS (Mari Loorman); Heti
neid toetusi aga praktiliselt pole
lisas Martti Lutsar.
tahavad tegutseda eksportturgudel,
Pere OÜ (Paul Priks); Fortem Grupp
või on vahendid otsa saanud;
tasuks igal juhul arvestada. Põhja-
AS (Rein Pärnpuu) ja Saros Est OÜ
taotlemine on väga paljudel juh-
likult tuleb tunda oma valdkonda,
(Vladislav Boborenko).
sihtriigi omapärasid ja nõudlust, samuti konkurente mujalt maailmast ning leida argumente konkurentide edastamiseks. Kõige olulisem on
tudel nii keeruline, et ilma konsultandi abita on seda raske te-
Osalenud ettevõtjad jäid seminaridega rahule
ha. See omakorda teeb taotlemise kulukaks; aruandlus toetuste kasutamise
oma toote või teenuse omapära ja
Ka Kaubandus-Tööstuskoda koos
kohta ei keskendu tihti sisuliste
erisus
samalaadsetest.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse-
tulemuste saavutamisele, vaid
„Kliendile tuleb anda selge sõnum,
ga jäid seminarisarjaga väga rahule.
on pigem formaalne.
teistest
Seminarisarja aitas korraldada ja toetas rahaliselt Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
22
Teated
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Eksportööride koolitused 2011—2012 Ärihooajal 2011-2012 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikeste ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele. Osalejatele jagab teadmisi suurte kogemustega lektor Jakob Saks. Kaasatud on ka praktikud ettevõtetest.
VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks JAKOB SAKS on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordi- ja messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.
Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 15. detsember 2011 (vene keeles) Valga • Valga Maavalitsuse väikeses saalis (Kesk 12) • 26. jaanuar 2012 Haapsalu • Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3) • 16. veebruar 2012 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 6. märts 2012 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 7. märts 2012 (vene keeles)
MÜÜGIVÕRGU LOOMISE JA ARENDAMISE KOOLITUS Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Marju Naar Tel 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu. Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.
Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 24. jaanuar 2012 Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 14. veebruar 2012
TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada. Koolituse viib läbi Jakob Saks.
Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 14. detsember 2011 (vene keeles) Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 25. jaanuar 2012 Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 15. veebruar 2012
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Teated
23
Seminar
Kuidas olla edukas Soome riigihangetel? 16. detsembril Kaubanduskojas
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 16. detsembril 2011 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Kuidas olla edukas Soome riigihangetel?”. Registreerumise tähtaeg on 14. detsember. Korraldajad jätavad endale õiguse teha vajadusel programmis muudatusi. Esinejad: Tarja Krakau on olnud seotud Soome riigihangete valdkonnaga üle 10 aasta. Alates 1997. aastast töötas Tarja Espoo linna juristina, aastatel 2001-2006 tegeles Soome Kaubandus- ja Tööstusministeeriumis Soome riigihangete õiguse kujundamisega (sh riigihangete seaduse väljatöötamisega). Alates 2007. aastast on ta töötanud erasektoris firmas PTC Services Oy, mis pakub
Sihtturuseminar
Sihtturg — Moskva 15. detsembril Kaubanduskojas
konsultatsioone riigihangete ja lepinguõiguse teemal ning korraldab avaliku sektori koolitusi. Merylin Jalakas ettevõttega Projekt Kuubis OÜ on osalenud Soomes omavalitsuste projekteerimishangetel. Soome turul on tegutsetud kolm aastat. Kuido Kaskla firmaga Purustaja OÜ on osalenud Soome ehitussektori hangetel lammutustööde valdkonnas, Soomes on tegutsetud pea viis aastat. Seminari moderaator on Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös EASiga 15. detsembril kell 10.00-16.00 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) sihtturuseminari „Sihtturg — Moskva”. Jätkuna kevadel toimunud Peterburi sihtturuseminarile käsitletakse seekord teist spetsiifilist turgu
Päevakava:
Venemaal — Moskvat. Seminarile on kutsutud
9.45
Registreerimine ja tervituskohv
ka Moskva Riiklik Registreerimiskoda, kes
10.00
Kuidas osaleda edukalt Soome riigihangetel?
annab vahetu ülevaate hetkeolukorrast ning
Hea praktika edasiandmine ettevõtjatele, levinumad vead,
majanduskliimast Moskvas.
Soome ja Eesti erinevused riigihangete keskkonnas jne (Tarja Krakau, PTC Services Oy)
Seminaril käsitletavad teemad:
11.30
Kohvipaus
Moskva majanduskliima
11.45
Soome hangetel edukalt osalenud ettevõtja kogemus • I
Välismaiste ettevõtete
(Merylin Jalakas, Projekt Kuubis OÜ tegevjuht) 12.15 12.45 13.30
registreerimine Moskvas
Soome hangetel edukalt osalenud ettevõtja kogemus • II
Logistilised kahepoolsed võimalused
(Kuido Kaskla, Purustaja OÜ)
Ettevõtte juhtimise eripärad Moskvas
Paneeldiskussioon:
Finantsriskid ekspordil Venemaale
„Mis on Soome hangetel osalemisel peamised komistuskivid?”
Piiriületuse olukord ning seonduvad
Päeva kokkuvõte (Mait Palts, Kaubanduskoja peadirektor)
küsimused Tulevikuvaade Moskva suunal Ettevõtjate praktilised kogemused
Osalejad paneeldiskussioonis:
Moskva suunal
Tarja Krakua, PTC Services Oy Merylin Jalakas, Projekt Kuubis OÜ tegevjuht
Seminar on eesti keeles (välja arvatud Moskva
Andres Oltjer, AS Chemi-Pharm müügidirektor
Riikliku Registreerimiskoja ettekanne). Osale-
Heiki Kollo, Tallinna Pesumaja OÜ juhatuse liige
mistasu on 25 eurot. Hinnale lisandub käibe-
Kuido Kaskla, Purustaja OÜ juhataja
maks. Seminari detailsem kava: www.koda.ee.
Lisainfo ja registreerimine: MARJU NAAR
Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT
Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee
Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee
24
Teated
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Seminar
Uued Raamatupidamise Toimkonna juhendid 18. jaanuaril Kaubanduskojas
Liikmelt liikmele Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Kaubanduskoja liikmete hulgast. Koostöösoov või soodupakkumine peab sisaldama: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontakt-
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 18. jaanuaril kell 10.00-17.00 Kaubanduskojas (Toom-
andmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-posti-
Kooli 17, Tallinn) seminari „Uued Raamatupidamise Toimkonna juhendid”. Seminaril tutvustatakse
aadressi, kontaktisiku andmeid ning pakku-
Eesti Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud uusi raamatupidamise juhendeid (RTJ-d), mille
mise kehtivusaega. Sooduspakkumise tingi-
eesmärgiks on Eesti tava vastavusse viimine Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite
museks on selle kehtimine kõigile liikmetele.
Nõukogu (IASB) poolt välja antud standardiga IFRS väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kuigi uute RTJ rakendamine on kohustuslik aastaaruannetele, mis koostatakse 2012. aastal ja hiljem algavate aruandeperioodide kohta, võib neid juhendeid kasutada ka juba 2011. aasta aruande
Lisainfo: KAIDI TALSEN Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee
koostamisel. Koolituse viib läbi vandeaudiitor Sven Siling (BDO Eesti AS).
AS Dentes Hygiene Line on AS Dentese kaubamärk, mis
Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:
tegeleb professionaalse hügieeni-, puhastus- ja
RTJ muudatuste taust ja muudatused üldpõhimõtetes (RTJ 1 ja 2)
desinfektsioonivahendite sarjaga. Tootevalikus
Muudatused aastaaruande koostamise üldpõhimõtetes ja esitusviisis
on puhastus- ja desinfektsioonivahendeid mit-
Mida tähendab n-ö mõistliku pingutuse põhimõte informatsiooni kogumisel?
meotstarbeliseks ja laialdaseks kasutamiseks:
Uutele RTJ üleminek — millal tuleb ja millal ei tule korrigeerida raamatupidamises
raviasutustes, apteekides ja hooldekodudes;
võrreldavaid andmeid?
hambaravikabinettides; ilusalongides; kontori-
Olulisemad uuendused varade ja kohustuste standardites (RTJ 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 12)
ruumides; tööstuses ja autohoolduses; koolides
Millal võib varusid esitada bilansis õiglases väärtuses?
ja lasteasutustes; saunades, spordiasutustes ja
Kas arendusväljaminekuid ei tohi enam kajastada varana?
ujulates; kauplustes; toiduainetööstustes ja
Kas kõiki immateriaalseid varasid tuleb hakata amortiseerima?
toitlustusasutustes ning kodumajapidamistes.
Kuidas kajastada kinnisvarainvesteeringu arvestusmeetodi muutust?
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele puhas-
Kuidas kajastada laenulepingute tingimuste muutusi?
tus- ja desinfektsioonitooted 7% soodsamalt.
Mis on töösuhte lõpetamiseraldis ja kuidas kajastada töösuhtejärgseid hüvitisi? Kas sihtfinatseerimist ei tohi enam kajastada netomeetodil?
Lisainfo:
Millistest arvestuspõhimõtetest tuleb lähtuda mitterahalise divivdendi maksmisel?
Aule Reijo
Muudatused äriühenduste ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamisel (RTJ 11)
E- post: aule.reijo@dentesgroup.eu
Kas firmaväärtust tuleb hakata amortiseerima?
Tel: 503 0608
Kuidas identifitseerida tütarettevõtte olemasolu?
Ropkamõisa 10, Tartu
Millised alternatiivsed arvestusmeetodid on lubatud tütar- ja sidusettevõtete kajastamisel?
www.hl.dentesgroup.eu
Kuidas kajastada konsolideeritud aruandes vähemuosalusega tehtud tehinguid? Info avalikustamine lisades (RTJ 15) Kuivõrd on avalikustamisnõuete koondamine ühte standardisse muutnud lisades esitatava info sisu ja mahtu?
OÜ Alla Moda OÜ Alla Moda koostöös oma Vene partnerig
Millistel juhtudel ei pea enam lisades esitama andmeid võrdlusperioodi kohta?
OOO Probel pakub Vene turust huvitatud Koja
Missugust infot tuleb avalikustada hindamisaluste muutumise korral?
liikmetele võimalust müüa oma tooteid Vene-
Millise detailsusega tuleb lisades esitada seotud osapooltega tehtud tehinguid?
maal enam kui 10 000 kauplust omava jae-
Millised on täiendavad avalikustamisnõuded dividendide ja dividendide tulumaksu kohta?
müügiketi kaudu. Koostööpakkumisi oodatakse erinevate kaupade kohta.
Osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 60 eurot ja mitteliikmetele 120 eurot, hinnale lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid ning lõuna ja kohvipausid.
Lisainfo: Dmitri Konovalov E-post: probel.est@mail.ru
Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSON Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee
Tel: 5858 6324
Riigihanketeated • Koostööpakkumised
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Riigihanketeated
25
Koostööpakkumised
Tekstiil, rõivad, jalanõud, kaitseriided
Suurbritannias hangitakse elektri-
Soome ettevõte pakub oma tee-
Prantsuse uudse pidurdussüs-
Soomes hangitakse rõivaid, jalat-
seadmeid ja -aparaate. Tähtaeg
nuseid Soome turule sisenemi-
teemiga mägijalgrattaid ja nende
20.01.2012. Kood 4485
seks ja kontaktide loomiseks.
raame tootev ettevõte otsib edasi-
Kood 2011-12-05-001
müüjaid.
seid, reisitarbeid ja manuseid. Tähtaeg 27.12.2011. Kood 4468 Rootsis hangitakse sokke. Tähtaeg 03.01.2012. Kood 4469 Norras hangitakse labakindaid. Tähtaeg 16.01.2012. Kood 4470
Saksamaal hangitakse lifte. Tähtaeg 11.01.2012. Kood 4486
otsib tooteportfelli laiendamiseks
Iisraeli uuenduslikke kaasaskan-
ventilatsiooniseadmeid. Tähtaeg
kontakti kalatooteid valmistavate
tavaid (ultrahelil põhinevaid) me-
16.01.2012. Kood 4487
ettevõtetega.
ditsiinivahendeid tootev ettevõte
Kood 2011-05-20-003
otsib edasimüüjaid.
Tähtaeg 19.01.2012. Kood 4471
Itaalia kitse- ja lambapiimajuustu Norras hangitakse puitu. Tähtaeg 11.01.2012. Kood 4488
Soomes hangitakse mööblit. Tähtaeg 10.01.2012. Kood 4472 Rootsis hangitakse kontorimööblit. Tähtaeg 16.01.2012. Kood 4473 Norras hangitakse madratseid, tekikotte, padjapüüre. Tähtaeg 16.01. 2012. Kood 4474
(Pecorino Romano DOP) tootev
võte otsib kontakti kontsentreeri-
Kood 2011-02-17-011
tud puuviljamahladega (mustikas,
ja pansionaatide ehitust. Tähtaeg
mõju keskkonnale hindav konsul-
leeder,
25.01.2012. Kood 4489
tatsiooni ettevõte pakub oma
peet, sile malpiigia) varustajatega
Norras hangitakse hoonete, silda-
teenuseid keskkonnaga kokku-
ja ka transpordi ja logistika vallas
de, tunnelite jms ehitustöid. Täht-
puutuvate projektide hindamisel/
ning otsib edasimüüjaid.
aeg 04.01.2012. Kood 4490
teostamisel ning on huvitatud ka Kood 2011-11-30-037
Rootsis hangitakse liha- ja liha-
Suurbritannias hangitakse piima. Tähtaeg 09.01.2012. Kood 4476 Erinevad tarvikud ja vahendid Soomes hangitakse arvutisead-
Kood 4491
puurimisega seonduvat tootev
Leedu autoplastikust kaitseraudu
Suurbritannias hangitakse tänava-
Kood 2011-11-23-023
ettevõte otsib edasimüüjaid ning
koguv ja korduvkasutamiseks
pakub end edasimüüjaks.
töötlev ettevõte otsib kontakti
Kood 4492
Kood 2011-11-30-014
agentidega ja on huvitatud ka
Suurbritannias hangitakse jalgrat-
Hispaania madratseid, vedrusid, paigaldav ettevõte otsib edasi-
Rootsis hangitakse raadio-, televi-
Saksamaal hangitakse jäätmekot-
siooni-, kommunikatsiooni-, tele-
te. Tähtaeg 16.01.2012. Kood 4494
kommunikatsiooni- ja sellega seo-
Prantsusmaal hangitakse puhas-
tud seadmeid. Tähtaeg 08.01.
tusvahendeid ja -tarbeid. Tähtaeg
2012. Kood 4478
16.01.2012. Kood 4495
Saksamaal hangitakse printereid ja plottereid. Tähtaeg 09.01.2012.
NATO ja OECD hanked
Kood 4479
NATO eelteade: hangitakse spet-
Saksamaal hangitakse akusid, pri-
sialiseeritud tehnilise eelteabe ko-
maarpatareisid ja primaarelemen-
gumise ja järelvalve läbiviimist
te. Tähtaeg 14.01.2012. Kood 4480
Kosovos. Teate avaldamise täh-
Taanis hangitakse lukkusid. Täht-
taeg 28.12.2011 ja plaanitav hanke tähtaeg 20.02.2012. Kood 4905. NATO eelteade: hangitakse Afgan-
Kood 2011-10-20-028
Kood 2011-11-28-014 Saksa tekstiili edasimüüja on huvitatud koostööst edasimüüjatega ning otsib tooteportfelli laiendamiseks kontakti ka tootjatega. Kood 2011-11-23-010 Ungari metalli stantsimismasinaid ja tööriistu valmistav ettevõte pakub end edasimüüjaks ja alltöövõtjaks ning on huvitatud ka frantsiisimisest. Kood 2011-10-13-014 Hispaania jalahooldustooteid val-
erinevaid
sete, geograafiliste jms, aspektide
mistav ettevõte otsib edasimüü-
rauakaupu (tööriistad, lukud, võt-
hindamist. Teate avaldamise täht-
jaid ja on huvitatud ka vastastik-
med, hinged, kinnitusvahendid,
aeg 04.01.2012 ja plaanitav hanke
kusest tootmisest.
ketid ja vedrud). Tähtaeg 30.12.
tähtaeg 22.02.2012. Kood 4906
Kood 2011-11-30-024
OECD hange Rahvusvahelise Õpi-
Sloveenia tekstiili vmt tootjatele
Rootsis hangitakse elektriseadmeid
laste Hindamise Programmi (PISA
graafika- ja printimisteenuseid
(sh valgustusseadmeid). Tähtaeg
2015) läbiviimiseks. Tähtaeg 10.02.
pakkuv ettevõte on huvitatud vas-
26.01.2012. Kood 4483
2012. Kood 4907.
tastikkusest tootmisest, pakub
OECD hange kirjastussüsteemi pro-
ühisettevõtlusest.
müüjaid.
istani kõigi eluolu, töö, religioos-
Suurbritannias hangitakse niidu-
huvitatud frantsiisist.
viitu. Tähtaeg 30.01.2012.
Kood 4493
2011. Kood 4482
tevõte otsib edasimüüjaid ja on
lisandeid, masinaid jms teemant-
04.01.2012. Kood 4477
hangitakse
Kood 2011-11-03-061 Iisraeli käsitööehteid valmistav et-
veokite rehve. Tähtaeg 13.01.2012.
diivanite jms polstreid tootev ja
Soomes
viinamari,
Leedu teemantpuure, nende osi,
taid. Tähtaeg 17.01.2012.
Masinad ja seadmed
mustsõstar,
Rootsis hangitakse kerg- ja raske-
meid ja nende tarvikuid. Tähtaeg
aeg 09.01.2012. Kood 4481
põldmari, granaatõun, kirss, must
Rootsis hangitakse hooldekodude
Hispaania erinevate projektide
Toiduained
12.01.2012. Kood 4475
Kood 2011-11-10-020 Ungari toidulisandeid tootev ette-
ettevõte otsib edasimüüjaid.
ühisettevõtlusest.
tooteid ning piimatooteid. Tähtaeg
Kood 2011-10-21-031
Norras hangitakse õhufiltreid jms
Inglismaal hangitakse töökindaid.
Mööbel, sisustus ja tarvikud
Saksa toiduainete edasimüüja
end alltöövõtjaks ning otsib alltöö-
keid. Tähtaeg 09.01.2012.
jekteerimiseks ja rakendamiseks.
võtjaid.
Kood 4484
Tähtaeg 16.01.2012. Kood 4908
Kood 2011-11-25-014
Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused nüüd nähtavad Koja kodulehel http://www.koda.ee /koostoopakkumised.
Täpsem info koostööpakkumiste kohta: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee
Täpsem info riigihanketeadete kohta: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee
26
Uued liikmed
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 14. detsember 2011
Tallinn ja Harjumaa ALAS-KUUL AS
659 3220
www.alas-kuul.ee
Tööstusseadmete ja -komponentide müük ja hooldus.
FINANCE PLUS OÜ
525 1929
www.financeplus.ee
Raamatupidamine, maksuesindus, finants-, maksu- ja raamatupidamisalane nõustamine.
KIRVESMIES OÜ
5850 1344
www.kirvesmies.eu
Ehitus- ja projektijuhtimine Soomes ja Rootsis.
REHVIHUNT OÜ
5191 3249
www.rehvihunt.ee
Uute ja kasutatud rehvide müük, rehvivahetus. Sõidukite varuosade müük.
www.trafotek.fi
Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine.
www.akvante.ee
Töötervishoiualaste teenuste pakkumine.
TRAFOTEK OY EESTI FILIAAL OÜ
651 0160
Jõgevamaa AKVANTE TÖÖTERVISHOIU OÜ
5695 0043
Pärnumaa KARJAMÕISA OÜ
518 6428
Liha tootmine.
Tartumaa EESTI LAMBAKASVATAJATE SELTS MTÜ INPUIT OÜ
742 2579 5330 0737
ZEROTURNAROUND OÜ
527 0534
www.lammas.ee
Lamba- ja kitsekasvatuse edendamine Eestis. Aretustöö, koolitus ja nõustamine.
www.inpuit.eu
Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine.
www.zeroturnaround.com
Töötab välja lahendusi, mis tõstavad Java arendus- ja tootmisefektiivsust.
Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet
MAJANDUSRUUM kolmapäeviti kell 11.00–12.00, kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00 Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.
Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee
Teenuste osakond
Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond
Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus Kaubanduskoja Jõhvi esindus
Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950