Teataja mai 2017

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926 MAI 2017

lk 14

ETTEVÕTJA – KUTSU NOORED SUVEKS TÖÖLE! lk 17

MILLIST EUROOPA LIITU ME TAHAME? lk 32

EESTI LAED PÄRNUST KEENIANI

Kevadballil tunnustasime Eesti majandusse panustajaid

Osale

kontaktreisidel!

Kontaktreis Saksamaale Schleswig-Holsteini liidumaale EAS koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga kutsub ettevõtteid osalema 14.–16. novembril 2017 toimuvale kontaktreisile Saksamaale Schleswig-Holsteini liidumaale.

Schleswig-Holsteini (edaspidi SH) majanduspiirkonda iseloomustab mitmete tööstussektorite dünaamiline areng. Viimastel aastatel on tormilise arengu teinud taastuvenergeetika, kus tegutseb arvukalt väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid. Paralleelselt tuuleenergeetikaga toetab SH liidumaa valitsus ka teiste taastuvenergeetika harude – geotermiline energia ja biomassi kasutamine – arengut. Sealses puidusektoris on mitmeid ettevõtteid, kes juba omavad koostöösidemeid Ida-Euroopa puidufirmadega ning on avatud uute koostöösidemete loomiseks, sealhulgas ka Eesti ettevõtetega.

SH liidumaal on traditsiooniliselt tugevateks majandusvaldkondadeks ka masinaehitus, IT ja merendus.

Kontaktreisile ootame osalema kuni 10 ettevõtet taastuvenergeetika, puidu, merenduse, infotehnoloogia ja masinatööstuse valdkonnast.

Osalustasu on 1000 eurot (+ km) osaleja kohta.

Täpsemate osalemistingimustega on võimalik tutvuda www.eas.ee/teenus/kontaktreis Kandideerimise tähtaeg on 31. mai 2017.

Lisainfo: Margus Ilmjärv, margus@koda.ee või 337 4950.

Kontaktreis Londonisse Suurbritannia kontaktreisi, mis toimub 3.–5. oktoobril, sihtkohaks on London, mis on maailma üks tähtsamaid rahandus- ja kaubanduskeskusi. Ühendkuningriik (ÜK) kuulub oma majanduse suuruselt maailma esikümnesse ja on suurimaid teenuste eksportijaid. Kandideerima ootame eelkõige ettevõtteid järgmistest valdkondadest: hh IKT ja finantstehnoloogiad; hh masinatööstus; hh ehitusmaterjalid; hh toiduainetööstus; hh trükitööstus ja pakendid; hh tekstiilitööstus.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on EASi koostööpartner Londoni kontaktreisi läbiviimisel.

Suurbritannia kontaktreisil saab osaleda kuni 10 ettevõtjat.

Kontaktreisi osalustasu ühe ettevõtte kohta on 1000 eurot (+ km).

Kandideerimine Suurbritannia kontaktreisile on avatud kuni 1. juunini 2017.

Vaata lähemalt www.koda.ee Lisainfo: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee või 604 0093

2

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

UUED LIIKMED

Sisukord

5 Uudis 6 Riigihangete seaduse odüsseia

ei ole lõppenud 8 Panditulumaks kahjustab

Eesti konkurentsivõimet

Kaubanduskoda on

suhkrumaksu vastu 9 LHV: Eestis on piisavalt

tulusaid investeerimisvõimalusi 12 Tunnustasime Kevadballil

Eesti majandusse panustajaid 14 Ettevõtja – kutsu noored

suveks tööle!

15 Mis muutus alaealiste palkamise

ja töötamise regulatsioonis?

17 Millist Euroopa Liitu me tahame?

20 Riik plaanib dividendidele

14-protsendilist maksumäära 26 On Aafrika aeg 29 MELT Foorum otsib tootjate

ja loojate koostööst Eesti

majanduse tulevikku 32 Eesti laed Pärnust Keeniani 34 Kas Eesti firmadel on

Aasias ärivõimalusi?

36 Prantslastest, nagu nad päriselt on

37 Koda kutsub osalema 38 Koolitused 40 Meie juubilarid

HARJUMAA JA TALLINN 2M02 OÜ www.2m02.ee Eesti firmade nõustamine Prantsusmaa, Hispaania, Portugali ja Brasiilia turgudel.

AERIN GROUP OÜ www.aeringroup.com Mootorsõidukite hooldus ja remont.

ANK PUUD OÜ Puidu, ehitusmaterjalide ja sanitaarseadmete hulgimüük.

APSTEC SYSTEMS OÜ Plastilisi lõhkaineid avastava turvavärava väljatöötamine ja tootmine.

ARE TREPID OÜ www.aretrepid.ee Treppide tootmine.

Metalldetailide tootmine.

AVIONIX (ESTONIA) OÜ www.avionix.eu Programmeerimine.

BLUCLOUD INTERACTIVE OÜ www.blucloud.eu Programmeerimine, internetiturundus, reklaamiagentuur, digiagentuur, bränding, riiete tootmine, konsultatsioon ja graafiline disain.

FRESHMARK OÜ Jae- ja hulgimüük posti ja interneti teel. Andmetöötlus ja krediidiinfo.

HI KALA CONSULT OÜ www.hikala.eu Õigusabi-, kindlustusuurimise ja kahjukäsitluse ning riskianalüüsi teenuse pakkumine.

KAANEFOTO Erlend Štaub EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Gerli Ööpik Tel: 604 0085 E-post: gerli.oopik@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Ander Sibrik Tel: 565 1007 E-post: ander@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

ITW CONSTRUCTION PRODUCTS OÜ www.itwconstruction.ee Elektritööriistade, suruõhu-, impulss-, montaaži tööriistade tootmine ja hulgi- ning jaemüük.

KARAMELLI TÖÖKODA OÜ Karamelli valmistamine käsitööna.

Workshop.

KOPLIMÄE AGRO OÜ Teravilja ja kaunviljakasvatus, õlitaimeseemnete kasvatus. Söödakultuuri- ja heinataimekasvatus jm üheaastaste põllukultuuride kasvatus.

Muu teenindus.

MELKER BALTIK OÜ www.melkerbaltik.eu Kaevandus- ja ehitusmasinate hulgimüük. Ehitusmasinate ja -seadmete rentimine ja kasutusrent.

Laomööbli ja laosisustuse müük.

MILTTON NORDICS OÜ www.miltton.ee Valitsus- ja korporatiivsuhete alane nõustamine.

OIL SOLUTIONS OÜ www.oilsolutions.ee Autotarvikute import/eksport.

PLEKIKESKUS OÜ www.plekikeskus.ee Lehtmetallist toodete tootmine.

PLUSPLUS CAPITAL AS www.pluspluscapital.eu Investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jm finantsvahenditesse.

SEAGATE.EE OÜ Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine.

TOTSERABON OÜ Loomasööda lisandite hulgimüük.

JÄRVAMAA BAUINDUSTRIE TEHAS OÜ www.bauindustrie.ee Puidust elementmajade tootmine. Vundamendi soklimoodulite tootmine.

RAPLAMAA EESTI PUITMAJA EHITUS OÜ www.eestipuitmaja.ee Elamute ja mitteelamute ehitamine. Polüuretaanvahuga soojustamine.

PÄRNUMAA MECANOVA OÜ www.mecanova.com Mujal liigitamata metalltoodete tootmine.

PÄRNU SADAM AS www.parnusadam.eu Laadungikäitlus. Sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevus. Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitlus.

TARTUMAA TIMBEREST OÜ www.timberest.ee Lehtpuu sae- ja höövelmaterjali hulgimüük.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

3

JUHTKIRI

Noored suveks tööle!

S

eekordses Teatajas on ühe olulise teemana pikemalt juttu sellest, kuidas noori suvel tööle võtta, kuidas on regulatsioonid viimasel ajal muutunud ja miks see üleüldse oluline on. Oleme palju rääkinud ja astunud samme selleks, et noored oleksid ettevõtlikumad. See on tähtis nii ettevõtjate järelkasvu tekitamiseks kui ka lihtsalt enesega paramaks hakkamasaamiseks. Samavõrd oleme viimastel aastatel pühendunud sellelegi, et noorte töökogemuse saamine oleks võimalikult varajane, positiivse emotsiooniga ning aitaks noorel paremaid valikuid teha ja edukamalt töömaailma siseneda.

Erinevates vanusegruppides on noorte töötamine kahtlemata erinev. Näiteks 13–14-aastastest noortest, keda on ca 25 tuhat, omab aastas lühiajalist ametlikku töökogemust ca 8%. Nad on registreeritud töötamise

Haridus on esmatähtis, kuid vastutustunne, õiged väärtushinnangud, koostööoskused ja austus teiste töö ja saavutuste vastu tekib paljuski ikka töötamise käigus. registris ja seega vormistatud ametlikult. Me usume, et reaalne number on tegelikult siiski suurem, sest kindlasti on neid tööandjaid, kes soovivad noortele võimaluse anda, teevadki seda igati korrektselt, kuid kartes alaealise palkamisega seonduvat suurt bürokraatiat, jätavad töösuhte ametlikult vormistamata. See ei ole hea isegi siis, kui eesmärk on olnud õilis. Ka töötamise ametlik vormistamine kasvatab noort, õpetab korrektsust, ega anna kohe signaali, et reeglite täitmine ei ole oluline.

Kui seaduseid ei pea täitma või mõnedele nõuetele võib läbi sõrmede vaadata, siis mis takistab seda sama noort lähtumast samasugusest suhtumisest ka oma tööandja suhtes. Erinevad uuringud on näidanud, et noored on paraku vastuvõtlikumad ja tolerantsemad nii korruptsiooni kui ümbrikupalkade osas. See ei ole positiivne teadmine ning ka tööandjail on siin oluline roll noorte suhtumise kujundamisel.

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

Sellest suvest on bürokraatiat vähem. Bürokraatia vähendamine peaks meie arvates aitama aga omakorda kaasa emotsionaalse barjääri ja arvamuse kadumisele, et noore inimese palkamisega kaasneb suur hulk paberimajandust. Ilmselt paljudel juhtudel on see seni nii ka olnud, kui kehtis tööinspektsiooniga eelneva kooskõlastamise nõue, mille käigus küsiti selgitusi ja erinevaid pabereid, kuid enam mitte. Oleme seaduse muutmist nõudes olnud seisukohal, et töösuhte tekkimine peab olema võimalikult lihtne, kuid loomulikult tuleb juba tööd andes ja tööd võttes järgida kõiki seaduseid nii, nagu see on tavapärane täiskasvanuga töölepingut sõlmides. Oleme pidanud oluliseks sedagi, et noorega töösuhte tekkimisest teavitamine peaks toimuma tavapäraseid elektroonilisi kanaleid pidi (TÖR) ning tööinspektsioon ja maksuamet saavad sellest lähtuvalt nii tööandjat, noort kui ka tema vanemaid operatiivselt teavitada kõigest, mis noore töötamist puudutab. Selleks, et oluline info jõuaks õigel ajal ja viisil õigete inimesteni, ei pea seda saatma paberil või säilitama tööinspektsiooni nõusoleku kohustust. Seda saab teha elektrooniliselt ja kõigile asjassepuutuvatele isikutele ühe korraga.

Olen veendunud, et enamik noori tahavad koolivaheajal taskuraha ise teenida, tahavad kogeda uusi asju ja saada iseseisvamaks. Oleks äärmiselt tore, kui noorte esimesed töökogemused annaksid talle ka edaspidiseks väärtusliku õppetunni ja positiivse kogemuse. Haridus on esmatähtis, kuid vastutustunne, õiged väärtushinnangud, koostööoskused ja austus teiste töö ja saavutuste vastu tekib paljuski ikka töötamise käigus. Panustagem sellesse.

Mait Palts, kaubanduskoja peadirektor

UUDIS

SÕIDUPÄEVIKUTE PIDAMISE KOHUSTUS ASENDUB KILOVATIPÕHISE MAKSUSTAMISEGA Peagi muutub ettevõtetele lihtsamaks töö- ja erasõitude üle arvestuse pidamise kord. Seadusest kaotatakse sõidupäevikute pidamise kohustus ning lihtsustatakse erisoodustuse hinna arvutamise aluseid. Kaubanduskoda toetab igati nii sõidupäeviku pidamise KADI LAANEMÄE, kohustuse kaotamist kui sõidukitele kilovatipõhise erisoodustushinna kaubanduskoja kehtestamist. Küll aga näeme, jurist et kavandatavate kilovati hinnamäärade rakendamisega kaasnevad mõningad probleemid, mis võivad kahandada muudatuste positiivset mõju.

Kehtiv erisoodustuse hind on arvestuse pidamise korral 0,2 või 0,3 eurot ühe erasõiduks tehtud kilomeetri kohta, arvestuse puudumisel on erisoodustuse ülempiiriks 256 eurot kuus.

Eelnõu järgi kaob vajadus sõidupäevikute järele ning kuni viie aasta vanuseid autosid hakatakse maksustama erisoodustuse hinnaga 1,96 eurot ja vanemaid autosid 1,47 eurot kilovati kohta.

Sellist hinnastamise erinevust põhjendatakse uute autode väärtuse kiire kahanemisega ning vanemate autode kallimate ülalpidamiskuludega. Erinevused kilovati hindades tähendavad, et sama võimsusega autode puhul maksab vanema auto kasutamine tunduvalt vähem kui uue auto kasutamine. Näiteks on 114 kilovatise võimsusnäitajaga autode erisoodustuse hind kuni 5 aasta vanuse auto puhul 223,44 eurot ja vanema auto puhul 167,58 eurot. Selline hinnavahe aga ei soodusta autopargi uuendamist ega aita kaasa keskkonnahoiule. Seetõttu tegime rahandusministeeriumile ettepaneku kehtestada nii vanadele kui uutele autodele sama kilovati hind, mis võiks jääda vahemikku 1,5–1,6 eurot. Ühetaoline määr tagab maksu tõhusama administreerimise, kohtleb võrdselt kõiki sõidukite kasutajaid ning pigem soodustab autopargi uuenemist ja turvalisuse kasvu.

Lisaks muudavad kilovati hinnamäärad erisoodustuse maksu osade autode puhul senisest kallimaks. Tänane maksimaalne erisoodustuse hind ehk 256 eurot rakendub maksimaalsena üksnes sõidupäeviku puudumisel. Näiteks, kui kuni viie aasta vanuse 130-kilovatise sõiduki kohta on seni peetud sõidupäevikut ja erisoodustuse hind on olnud madalam kui 256 eurot, tähendab kavandatav kilovati hinnamäär ehk 1,96 eurot sellise sõiduki puhul erisoodustuse hinna tõusu. Hind tõuseb ka siis, kui seni 256 euro alusel maksustatud sõiduk on võimsam kui 130 kilovatti, sest siis võib kilovatipõhine erisoodustuse hind kujuneda kallimaks kui 256 eurot.

Kokkuvõttes aga on sõidupäevikute kaotamine ja kilovatipõhise erisoodustuse hinna kehtestamine tervitatav muudatus, millest suur osa ettevõtjatest siiski pigem võidavad, kui kaotavad. Kui eelnõu vastu võetakse, jõustuvad muudatused 1. jaanuaril 2018.

Liiliana OÜ on asutatud 05.01.1989.a.

Ettevõttel on üle 15 aasta kogemusi raamatupidamise ja finantsjuhtimise vallas nii Eesti kui ka rahvusvahelistes firmades.

Osutame raamatupidamisteenuseid nii alustavatele kui juba tegutsevatele ettevõttetele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja korteriühistutele, võttes arvesse iga ettevõtte eripära ja vajadusi.

Olenevalt ettevõtte raamatupidamis­dokumentide mahust on võimalik teenust sisse osta mahupõhiselt või kindla kuutasu põhimõttel.

Raamatupidamisteenus on orienteeritud teie vajadustele.

Pakume terviklikku ettevõtte raamatupidamist alates algdokumentide sisestamisest kuni aastaaruande koostamiseni ja audiitoritega suhtlemiseni.

Usalda oma raamatupidamine meie kanda, et saaksid keskenduda oma ettevõtte kasvule ning kasumlikkuse kasvatamisele.

Personaalse hinnapakkumise saamiseks võtke ühendust telefoni teel 641 2 114 või kirjutage liiliana@liiliana.ee

Räägi oma murest, leiame koos lahenduse!

www.liiliana.ee

JURISTI TÖÖLAUALT

Riigihangete seaduse odüsseia EI OLE LÕPPENUD KADI LAANEMÄE, kaubanduskoja jurist

Aasta tagasi riigikogus esimese lugemise läbinud uue riigihangete seaduse eelnõu jõudis kolmandale lugemisele alles tänavu kevadel.

Palju vaidlusi tekitanud eelnõu kukkus aga kolmandal lugemisel läbi ja on tänaseks saadetud riigikokku uuele ringile. Eelnõu menetlemine on veninud kavandatust palju pikemaks ning aastaga on eelnõusse lisandunud nii häid kui halbu täiendusi.

K

aubanduskoda on teinud riigihangete seaduse eelnõu kohta mitmeid ettepanekuid. Aprillis 2017 toimunud teise lugemise ajaks olid jätkuvalt aktuaalsed näiteks pakkumuse andmete avalikustamist, alapakkumuste vastu võitlemise meetmeid ning vaidlustusmenetluses õigusabikulude jagamist puudutavad ettepanekud.

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

JURISTI TÖÖLAUALT Eelnõusse on lisandunud sätted, mis ei lase tunnistada kogu pakkumuse sisu ärisaladuseks. Kuigi kaubanduskoda leidis, et hankemenetluse läbipaistvuse suurendamiseks tuleks avalikustada kõik hindamiskriteeriumitega seotud pakkumust iseloomustavad näitajad, kohustatakse edaspidi konkurentidele avalikustama üksnes hindamiskriteeriumiga seotud numbrilised näitajad. Küll aga lisandus eelnõusse kaubanduskoja ettepanek kohustada pakkujat põhjendama, miks pakkumuses sisalduv teave ärisaladuseks märgitakse. Veel leiame eelnõust korra, mis näeb ette vaidlustusmenetluses õigusabikulude jagamist sarnaselt kohtumenetlusele – kaotaja maksab vastaspoole õigusabi kulud. Kaubanduskoja hinnangul ei ole põhjendatud kehtiv süsteem, mille järgi peab iga pool oma vaidlustusmenetluse kulud ise kandma, sest see pärsib ettevõtjate võimalusi oma õiguste kaitseks.

Muudatusega muutub õigusabikulude hüvitamise süsteem loodetavasti õiglasemaks ning olulise täiendusena saab hüvitatavate kulude hulka arvestada lisaks riigilõivule ja eksperditasule ka lepingulise esindaja kasutamiseks tehtud kulutused, seda küll mõistlikus ja põhjendatud ulatuses.

Meetmed alapakkumuste väljapraakimiseks

Kaubanduskoja kõige märkimisväärsema algatusena on riigihangete seaduse eelnõusse jõudnud aga alapakkumuste esitamise vastane meede. Aprillis toimunud teise lugemise järel otsustati lisada eelnõusse hankija kohustus kontrollida ehituse valdkonna hanke- ja kontsessioonilepingute sõlmimise korral edukaks tunnistatava pakkumuse maksumust. Alapakkumuste tuvastamiseks on hankijal kaks kontrollimeedet.

Vähemalt kolme pakkumusega menetluse puhul tuleb edukaimat pakkumust võrrelda maksumuselt järgmise pakkumusega või kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmise maksumusega. Kui edukaks tunnistatava pakkumuse maksumus on esimesel juhul rohkem kui 10% või teisel juhul rohkem kui 20% odavam, peab hankija küsima pakkujalt erinevuse kohta selgitusi. Kui pakkuja selgitused ei ole veenvad, on hankijal õigus pakkumus põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükata. Teise meetmena kohustub hankija kontrollima edukaima pakkuja töötajate töötasusid. Kui pakkuja maksab hankelepingu täitmises osalevatele töötajatele palka vähem kui 70% vastava valdkonna keskmisest töötasust ja ilmneb, et selle põhjuseks on tööjõumaksude kunstlik vähendamine ja maksude vältimine, lükkab hankija sellise pakkumuse tagasi. Esimene meede kehtib puhkudel, kui vastavaks on tunnistatud vähemalt kolm pakkumust. Tööjõumaksude kontrollimise kohustus laieneb

Kaubanduskoja kõige märkimisväärsema algatusena on riigihangete seaduse eelnõusse jõudnud alapakkumuste esitamise vastane meede.

kõikidele ehitustööde hanke- ja kontsessioonilepingu sõlmimistele, olenemata vastavaks tunnistatud pakkumuste arvust.

Kuigi nimetatud meetmeid saab hankija soovi korral rakendada ka teiste valdkondade hangetes, on need kohustuslikuks muudetud just ehituse valdkonna hangetes, kus alapakkumuste esitamine on märkimisväärseim probleem. Odava hinnaga pakkumused saavutatakse tihti just tööjõukulude arvelt ja seetõttu peaks eelnõusse lisatud meetmed aitama seda tendentsi edaspidi ohjeldada.

Alltöövõtjate kaitsmine piirab pakkujate õigusi

Kahjuks sai uue seaduse eelnõu pärast teist lugemist juurde ka sellise regulatsiooni, mis põhjustas erinevates huvigruppides väga üksmeelset vastuseisu ning võis lõpuks viia ka eelnõu läbikukkumiseni. Hankijale tekib kontrollikohustus peatöövõtja poolt hankelepingu täitmisel kasutatavate alltöövõtjate suhtes – kõikide alltöövõtjate puhul tuleb kontrollida hankemenetlusest kõrvaldamise aluste olemasolu ning kui neid esineb, peab hankija nõudma peatöövõtjalt sellise alltöövõtja asendamist. Praktikas toob see hankijale kaasa märkimisväärse kontrollikohustuse ning peatöövõtja peab hiljemalt lepingu täitmisega alustamise ajaks esitama hankijale kõikide lepingu täitmises osalevate alltöövõtjate andmed ning leidma vajadusel asemele uued alltöövõtjad, kui olemasolevate puhul ilmneb kõrvaldamise alus. Meetmete eesmärk on kõrvaldada hankelepingu täitmiselt ebaausad alltöövõtjad, kelle üle hetkel praktikas kontroll sisuliselt puudub.

Veel tekib alltöövõtjale õigus saada hankijalt teavet, kui palju on hankija tasunud pakkujale selle alltöövõtja teostatud tööde eest. Hankija kohustub sel juhul avaldama hankelepingu sisu kolmandale osapoolele, mis omakorda tõstatab pakkuja ärisaladuse kaitse küsimuse. Lisaks võib hankija jätta alltöövõtja põhjendatud taotluse alusel pakkujale töötasu maksmata, kui alltöövõtja ja pakkuja vahel on tekkinud vaidlus ning alltöövõtja ei ole pakkujalt oma lepingujärgset tasu saanud. Tasuga viivitamist ei loeta hankelepingu rikkumiseks, mistõttu puudub pakkujal õiguslikult võimalus end hankija tegevuse vastu kaitsta.

Need meetmed peaks kaitsma alltöövõtjaid peatöövõtjate eest, kes lubatud raha ei maksa. Praktikas on see tõepoolest probleem, kuid sellised sätted ei pruugi olukorda parandada. Kaubanduskoda on koos teiste huvigruppidega juhtinud eelnõu koostajate ja riigikogu tähelepanu sellele, et lisaks küsitavale kasutegurile sisaldub alltöövõtjate kaitse regulatsioonis tõsiseid vastuolusid õiguspõhimõtetega. Näiteks peab hankija õigust mõistma temast täiesti eraldiseisvas vaidluses pakkuja ja alltöövõtja vahel, otsustamaks, kas alltöövõtja taotlus jätta pakkujale raha maksmata on põhjendatud. Kuna eelnõu järgi ei riku hankija pakkujale maksmata jättes hankelepingut, puudub pakkujal ka võimalus rakendada hankija tegevuse vastu õiguskaitsemeetmeid. Õiguspõhimõtteline vastuolu peitub siin selles, et üldiselt annab kahe eraõigusliku isiku vahel tekkinud vaidlusele hinnanguid kohus. Samuti on igaühel õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ja sellise õiguse piiramine riigihangete seadusega on väga küsitav.

Seaduse jõustumine

Eelnõu saadeti pärast läbikukkumist muutmata kujul uuesti riigikokku esimesele lugemisele. Probleemne alltöövõtjate regulatsioon tekitab jätkuvalt vastuseisu ning järjekordsete lugemiste lõpptulemust või seaduse jõustumise aega ei julge keegi enam isegi ennustada.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 2 / 2017

7

KAUBANDUSKODA

Panditulumaks kahjustab Eesti konkurentsivõimet MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Kaubanduskoda ei pea mõistlikuks panditulumaksu kehtestamist, sest see vähendab Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust, suurendab kontserni kuuluvate ettevõtjate halduskoormust ja kulusid ning probleemi lahendamiseks on juba täna sobiv regulatsioon olemas.

Riik plaanib kehtestada panditulumaksu, mille abil soovitakse tõkestada kasumi varjatud (laenudena) väljaviimist Eesti äriühingutest. Kui ettevõtja annab emaettevõtjale või emaettevõtja teistele tütarettevõtetele laenu, tuleks edaspidi äriühingul maksta laenult tulumaksu 20 protsenti. Lisaks tavapärasele laenuandmisele käsitletakse maksustamisel laenuna ka emaühingu või emaühingu teiste tütarettevõtete võetud laenu tagamist või muud majanduslikult samaväärset tehingut. Tasutud tulumaks tagastatakse ettevõtjale, kui laen makstakse tagasi kahe aasta jooksul selle andmisest arvates.

Kaubanduskoja hinnangul puudub vajadus panditulumaksu järele, sest juba täna on riigil olemas kõik õiguslikud võimalused, et tõkestada varjatud kasumi väljaviimist Eestist.

Maksuhalduril on maksukorralduse seaduse §-i 84 alusel antud võimalus kvalifitseerida majanduslikult põhjendamata

Kaubanduskoda on suhkrumaksu

VASTU MARKO UDRAS,

kaubanduskoja poliitika­ kujundamise ja õigusosakonna juhataja Kaubanduskoda on vastu riigi plaanile kehtestada magustatud jookidele maks, sest see ei täida oma peamist eesmärki ehk ei aita leevendada laste, noorukite ning ka täiskasvanute ülekaalulisusega seonduvaid probleeme. Lisaks on eelnõu koostatud kiirustades ning seetõttu esineb mitmeid olulisi puudusi: mõjude analüüs on tehtud pealiskaudselt, järgi-

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

laen ümber kasumi jaotamiseks, millega kaasneb ka tulumaksukohustus. Sellist lahendust toetab ka varasem riigikohtu praktika, kus on välja toodud ka konkreetsemad tingimused laenu ja kasumijaotise eristamiseks.

Panditulumaks riivaks ebaproportsionaalselt kõiki ettevõtteid, kes kuuluvad kontserni. Kontsernide hulgas on aga Eesti omanikega ettevõtjaid isegi rohkem kui väliskontserne. See tähendab, et panditulumaks avaldab mõju ka muudele tehingutele kui vaid kasumi varjatud väljaviimisele Eestist. Panditulumaksu korral tuleb 20-protsendilist tulumaksu tasuda ka kõikidelt seaduslikult väljastatud laenude pealt. Seega tuleb seadusekuulekatel ettevõtjatel tasuda riigile tulumaksu, mille nad saavad hiljemalt kahe aasta möödudes tagasi, kuid selle summa pealt ei arvesta riik intresse.

Kaubanduskoja hinnangul on panditulumaksu eelnõu mõjude analüüs tehtud kiirustades ning pealiskaudselt.

Seletuskirjas ei ole näiteks analüüsitud, kui suure halduskoormuse kasvu toob kaasa panditulumaksu kehtestamine ning milline on selle meetme otsene rahaline kulu ettevõtjatele. Meile valmistab muret ka asjaolu, et nii olulise mõjuga eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust. Kasumi laenudena väljaviimine ei ole ootamatu ja üleöö tekkinud nähtus, mis vajab riigi kohest sekkumist.

Panditulumaks plaanitakse jõustada alates 1. jaanuarist 2018. Samas soovitakse seda kehtestada tagasiulatuvalt.

See tähendab, et järgmisel aastal tuleks panditulumaksu tasuda ka nende laenude pealt, mida anti või pikendati pärast 1. juulit 2017. Arvestades asjaolu, et riigikogu ei ole eelnõud veel vastu võtnud, võib ettevõtjatele jääda vaid mõned päevad eelnõu vastuvõtmise ja 1. juuli vahele. Nii lühike periood ei ole muudatusega kohanemiseks mõistlik.

tud ei ole hea õigusloome reegleid ning esineb suur risk, et eelnõu on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

Magustatud joogi maks on eelnõu järgi tervisekäitumist mõjutav maks, mille peamine eesmärk on suunata tootjaid vähendama magustatud jookides suhkru ja magusaine kogust ning suunata tarbijaid neid vähem tarbima.

Magustatud joogid moodustavad vaid kuus protsenti kogu tarbitavast suhkrust, mistõttu ei ole maksu kehtestamine magustatud jookidele tõsiselt võetav lahendus ülekaalulisuse probleemi lahendamisele.

Kaubanduskoda nõustub, et ülekaalulisus ja sellest tingitud terviseprobleemid on Eesti ühiskonna jaoks probleem. Kojale jääb aga ebaselgeks, miks soovitakse probleemi leevendada just magustatud joogi maksu kehtestamisega. Lisaks maksule leidub ka mitmeid teisi lahendusi probleemiga võitlemiseks, näiteks toiduturunduse piirangud, toitumisalase teadlikkuse tõstmine, koolide ja lasteaedade toidupoliitika muutmine, tervislike toiduainete subsideerimine, regulaarse liikumise edendamine jne.

Koja hinnangul on eelnõu koostatud ilmselgelt kiirustades ja ilma välja-

töötamiskavatsuseta ning seetõttu esineb mitmeid olulisi puudusi mõjude analüüsis. Näiteks ei ole analüüsitud, kui palju suurendab maksu kehtestamine ettevõtjate halduskoormust. Samuti puudub analüüs selle kohta, kas maks on kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi reeglitega.

Magustatud jookide eelnõule ei eelnenud ka väljatöötamiskavatsust (VTK).

See nõue tuleneb Hea Õigusloome ja Normitehnika Eeskirjast. Selle järgi võib VTK jätta koostamata ainult teatud erandlikel juhtudel, näiteks majanduskriisi või looduskatastroofi korral.

Praegusel juhul ei saanud riigile tulla üllatusena, et üle poole täiskasvanutest on ülekaalulised. See probleem ei ole esile kerkinud üle öö ning seetõttu pole põhjendatud eelnõu menetlemine kiireloomulisena ning ilma VTK-ta.

Riik plaanib magustatud joogi maksu kehtestada alates 1. jaanuarist 2018.

Maksustatakse jooke, mille suhkrusisaldus on võrdne või suurem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta ja/või mis sisaldab magusainet. Maksumäär on 0,1 või 0,3 eurot liitri kohta, sõltudes suhkru ja magusaine sisaldusest. Riik loodab tänu uuele maksule teenida järgmisel aastal eelarvesse ca 15 mln eurot.

MAJANDUS

LHV:

EESTIS ON PIISAVALT TULUSAID INVESTEERIMISVÕIMALUSI KRISTO OIDERMAA, LHV portfellihaldur

E

esti pensionifondide seas on LHV olnud seni kõige aktiivsem Eesti majandusse investeerija, ennekõike alates hiljutisest investeerimisfondide seaduse muutmisest, mis pakub investeerimisel suuremat paindlikkust. Muudatusega võimaldati pensionifondidel võtta ettevõtetes märksa suuremaid osalusi (isegi kuni 100%) ja laiendati lubatud varaklasside spektrit. Varem oli fondidel lubatud võtta ühes ettevõttes kuni 10% suurune osalus.

Lisaks laiematele investeerimisvõimalustele on seaduse muudatusel ka teine oluline mõju – mõtteviisi muutev – pensionifondidel saab olla suurem roll Eesti majanduse elavdamisel.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

9

MAJANDUS

Koduturul on eeliseid

LHV pensionifondid soovivad pakkuda Eesti pensionikogujatele hea oodatava tootlusega turvalist investeeringut ja samal ajal toetada kohalikku majandust. Kuigi Tallinna börs on küllaltki väikese likviidsuse ja piiratud ettevõtete arvuga, on LHV fondid kohalikul aktsiaturul ühed suurimad investorid. LHV Eesti-suunaliste investeeringute maht oli aprilli lõpu seisuga 173 miljonit eurot. See number ei sisalda raha ja hoiuseid, kuid hõlmab private equity ja investeeringuid suuresti Eestisse investeerivatesse kinnisvarafondidesse.

Samuti oleme viimasel ajal pühendanud märksa rohkem aega sellele, et analüüsida ettevõtteid, projekte ja varasid, mille osakud ei ole börsil noteeritud. Me otsime küll investeerimisvõimalusi üle maailma, ent koduturu eelis on kindlasti asjaolu, et mõistame selle riske ja võimalusi paremini. Meie hinnangul on investeeringud kohalikku majandusse mitmekordselt kasulikud, sest need pakuvad keskmisest suuremat tootlust ja aitavad elavdada Eesti majandust.

Sel aastal on LHV pensionifondid aidanud kaasa kahe kaaluka ja suuremahulise projekti elluviimisele. Märtsis aitasime rahastada portaalide Auto24 ja Kuldne Börs väljaostu seniselt omanikult Soome meediagrupilt Sanoma.

Tehing tehti koostöös ettevõtte kohaliku juhtkonna ja erakapitalifondiga BaltCap. LHV investeering on tehtud kahe viieaastase võlakirja vormis ning tagatud nimetatud kaubamärkide ja ettevõtte aktsiatega. Neist esimene on seeniorvõlakiri, mis meenutab tüübilt, nõuetelt ja tagatiselt traditsioonilist pangalaenu. Teine on juuniorvõlakirja kiht ja see on pigem kõrgema intressiga mezzanine-laenu tüüpi instrument.

Teiseks investeerisid LHV Pank ja LHV pensionifondid võrdsetes osades Transpordi Varahaldus OÜ kaheksa-aastase tähtajaga võlakirjadesse. Saadud kapital – 25 miljonit – läheb kahe lennufirma Nordica kasutusse mineva lennuki soetamiseks. Transpordi Varahaldus on lennukite liisinguettevõte ja kõik ettevõtte lennukid on renditud Nordicale, kes on lennukite käitusfirma. Leiame, et see on pensionikogujate jaoks võrdlemisi turvaline investeering, sest Transpordi Varahalduse ainuomanik on Eesti riik ja võlakirjad on tagatud olemasoleva nelja lennukiga.

Nende kahe investeeringu näitel võime kindlalt öelda, et Eestist võib hea tahtmise korral leida börsiväliselt sobivaid investeerimisvõimalusi. Kohalik kapitaliturg on mitmes segmendis välja kujunemata ja LHV on võtnud endale südameasjaks aidata sellel areneda.

Tervikuna pensionifondide investeeringud Eesti majandusse kahanevad

Pensionifondide varade Eestisse investeerimist on vaja suurendada, et aidata kaasa Eesti majandusarengu ja konkurentsivõime kasvule.

Kaubanduskoda on alates eelmise aasta algusest jälginud ja analüüsinud Eesti pensionifondide varade investeerimist. Kui 2016. aasta teises kvartalis oli kõikidest kohustusliku kogumispensioni varadest Eestisse investeeritud 6 protsenti, siis selle aasta esimeses kvartalis oli see juba 5,01 protsenti. Murettekitav on ka asjaolu, et pensionifondide varade Eestisse investeerimise määr on olnud langevas trendis alates 2016. aasta juulist.

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

Pensionifondide raha on tõenäoliselt kõige pikema ajahorisondiga raha turul.

Pensionifondide investeeringu kriteeriumid

Pensionifondide jaoks on oluline tugev ja usaldusväärne emitent. Eeldame, et emitent võtab investeerimisprojektiga seotud finantsriski samamoodi kui fondid ning arvestab, et investorina tegutsevad pensionifondid eelkõige oma klientide huvidest lähtudes. Investeeringut tehes on pensionifondide jaoks esikohal selle kaitstus, mille tagab kas korralik tagatis või võimalus rääkida kaasa emitendi tähtsaimates otsustusprotsessides.

Praegu töös olevad ja juba tehtud investeeringud on saanud peamiselt võlakirja vormi. Esiteks, pensionifondidel ei ole lubatud anda ettevõtetele klassikalises vormis laenu, teiseks on võlakiri kui väärtpaber olemuslikult kergemini võõrandatav, kui seda on poolte vahel kokkulepitud laenuleping – see on tähtis pensionifondide likviidsusnõuete täitmiseks. Samas ei soovi pensionifondid tungida traditsioonilisse pankade tegevusvaldkonda. Sel põhjusel olemegi vaadanud pigem neid investeeringuid, mis pankadele mingite nüansside tõttu ei ole sobinud või mida pangad ei ole soovinud rahastada projekti täies ulatuses. Võetud riski eest soovime saada pensionifondidele väärilist tasu.

Loomulikult tekib küsimus, kui suuri summasid saavad pensionifondid investeerimiseks kasutada. LHV II samba pensionifondide maht on ületanud 1 miljardi euro piiri, seepärast on miinimumsuurusega investeeringumaht ligi 1 miljoni juures. Suurim investeering aktsiakapitali puhul küündib 20 miljoni euroni ning võlakirjade puhul kuni 30 miljonini.

Pensionifondide raha on tõenäoliselt kõige pikema ajahorisondiga raha turul. Kui projektil on perspektiivi, võiksid pensionifondid investoriks olla isegi aastakümneid. Pikast investeerimishorisondist hoolimata kehtib fondidele nõue, et investeeringut tehes peab olema teada ka väljumisstrateegia.

Seetõttu on igasse börsivälisesse investeeringusse kirjutatud sisse võimalus teatud tähtaja saabudes investeeringust turutingimustel väljuda. Pensionifondide jaoks on sobivad emitendid ainult asjatundlikud ettevõtted, kes omavad ülevaadet investeerimistehingu struktuurist ja kellel on selge visioon enda arengust.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospektiga lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.

Fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta.

Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.

Esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena.

KAUBANDUSKODA

EESTI MAJANDUSSE PANUSTAJAID TUNNUSTASIME KEVADBALLIL

8. aprillil toimus Estonia kontserdisaalis järjekorras juba 21. kaubanduskoja Kevadball, kus anti välja ka selleaastased kaubanduskoja aumärgid ning veedeti meeleolukas õhtu koos muusika ja hea seltskonnaga.

Õhtujuht ja laulja ühes – kaunis Teele Viira vägesid juhatamas

Tantsupõrandale jagus tantsijaid terveks õhtuks

Ballikülalised kõnet kuulamas

T

raditsioonilisel kaubanduskoja Kevadballil tunnustati I, II ja III klassi aumärkidega inimesi, kes on mänginud olulist rolli Eesti ettevõtluskeskkonna kujundamisel ja kelle isiklikke saavutusi ettevõtluses saab seada eeskujuks.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk on kaubanduskoja austus-, tunnustus- või tänuavaldus, mis antakse Eesti Vabariigi või välisriigi kodanikule eriliste teenete eest kaubanduskoja ja/või Eesti majanduse arengule kaasaaitamisel.

„Traditsiooniliselt oleme kaubanduskoja Kevadballil tunnustanud inimesi nii ettevõtjate, ärijuhtide kui ametnike hulgast. Nende inimeste panus ja mõju Eesti majanduse arengule, ettevõtluse järjepidevusele või ka Eesti ettevõtjate rahvusvahelisele edule kaasaaitamisele on olnud väga oluline,“ ütles kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman oma kõnes. „Varasema 17. aasta jooksul on selle tunnustuse osaliseks saanud 113 inimest. Täna lisanduvad sellesse nimekirja veel üheksa inimese nimed,“ lisas ta.

Fotod: Erlend Štaub

Ettevõtja Ants Sild aumärki vastu võtmas

12

Viru Varietee meeleolukas etteaste

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

KAUBANDUSKODA hh I klassi aumärgi said Tiina Mõis (Genteel AS),

Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman kõnet pidamas

Enn Kunila (NG Investeeringud OÜ), Jaak Nigul (Tarmeko KV OÜ) ja Ants Sild (Baltic Computer Systems AS).

hh II klassi aumärgi said Urmas Varblane (Tartu Ülikool), Väino Reinart (välisministeerium) ja Andrus Mossov (Silberauto AS).

hh III klassi aumärgi said Toomas Kuuda (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) ja Jüri Jõema (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit MTÜ).

Kalle Sepp ja Heli Mets viisid ballikülaliste seas läbi eduka oksjoni

Kevadballi meelelahutusliku poole eest hoolitsesid sellel aastal Teele Viira ja Kalle Sepp koos bändiga ning Viru Varietee tantsijad. Pizzicato kohvikus mängis meeleolumuusikat Kaido Kodumäe ning Kuno Vahter maalis soovijatest portreesid.

Kaubanduskoja Pärnu esinduse juhataja Toomas Kuuda aumärki vastu võtmas

Kõigi ballikülaliste vahel loositi välja Sangla juveelisalongi kõrvarõngad

Täname meie sõpru ja toetajaid: Prike, Silberauto, Estravel, Finnair, Sangla juveelisalong, Tradehouse, Dermoshop, Stillabunt, Olympic Casino, Photo Booth Estonia ja Tallinna Lastehaigla Toetusfond.

Koostanud: kaubanduskoda

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

13

NOORED TÖÖLE

Ettevõtja –

kutsu noored suveks tööle!

LIISI HANSEN, kaubanduskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht

„Tänapäeva noortel on ebareaalsed palgaootused.“, „Noorte tööharjumused ja elementaarne töödistsipliin jätavad soovida.“, „Võtaksin küll noori tööle, kui seadus oleks leebem ja ei kaasneks tüütut bürokraatiat.“ – need on mured, mida kuuleme ettevõtjatelt ikka ja jälle.

Loodame, et see olukord hakkab nüüd muutuma, sest sel aastal muutub noorte palkamine paindlikumaks.

14

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

K

aubanduskoda on aastaid panustanud noorte ettevõtlikkuse arendamisesse ja võidelnud selle eest, et noored saaksid võimalikult varakult oma esimesed töökogemused.

Varajase töökogemuse saamine annab noortele võimaluse saada aimu töö tegemise reaalsusest ja üleüldiselt tööturul toimuvast. Ettevõtjate jaoks on noorte palkamine aga suurepärane võimalus saada lisatöökäsi, eriti suvehooajal. Noored annavad ettevõttele ka lisandväärtust, sest tegemist on inimestega, kes on innukad, heade mõtete ja entusiasmiga. Paraku on seni olnud mõlema poole jaoks takistuseks liigne bürokraatia.

Bürokraatia noorte palkamisel väheneb

Selleks, et anda noortele paremad võimalused tööl käimiseks ja ettevõtjatele lihtsamad võimalused noorte palkamiseks, tegi kaubanduskoda möödunud aastal konkreetsed ettepanekud noorte palkamise lihtsustamiseks. Meil

on väga hea meel, et meie ettepanekuid on kuulda võetud ja seadusesse jõudnud. Osa muudatustest jõustus juba 8. mail, osad muutuvad juuli alguses.

Näiteks ei pea ettevõtja 1. juulist enam noore palkamiseks küsima nõusolekuid ega kooskõlastusi erinevatest asutustest. Edaspidi piisab kõikide vajalike dokumentide sisestamisest töötamise registrisse.

Tööinspektsioon saab info noore palkamise kohta automaatselt. Kui kümne päeva jooksul inspektsioon ühendust võtnud pole, on järelikult noore palkamiseks antud roheline tuli.

Võidavad nii noored kui ettevõtjad

Oleme olukorras, kus rahvastik vananeb ja väheneb. Noori on tööturule sisenemas aina vähem, seega on iga noor suur väärtus, kellesse tuleb panustada. Tänased 15−18-aastased, kes esimesi töökogemusi otsivad, on kümne aasta pärast väärtuslik tööjõud, kelle pärast tööandjad konkureerima peavad.

NOORED TÖÖLE

Kuigi koolides käsitletakse läbiva teemana karjääriõpet, ei jõua paraku karjäärialane ja töömaailma tutvustav info piisavalt paljude noorteni ning pelgalt infost võib teinekord väheks jääda. Omal nahal proovitud esimesed sammud tööelus annavad väärtusliku kogemuse ning jäävad meelde kogu eluks. Olulist rolli mängivad siin just tööandjad.

Igal kevadel ja suve hakul tõuseb noorte töötamise teema taas päevakorda. Tuhanded noored otsivad koolivaheajaks töötamise võimalust.

Tõesti, paljud neist teevad seda ebareaalsete ootustega, oskamata hinnata töötuturul kehtivaid reegleid, töötaja poolt pakutava väärtuse ja sellele vastava töötasu tasakaalu osas. Aga mida neilt oodata, kui puudub eelnev praktiline kogemus ning ainuke põgus kokkupuude töömaailmaga on võib-olla koolitunnis õpitud CV koostamine.

Siinkohal ongi tänuväärne muudetud töölepingu seadus, mis annab paremad võimalused järelkasvu panustamiseks ja noortele esimeste töökogemuste pakkumiseks. Uue seaduse kohaselt muudetakse paindlikumaks alaealiste töösuhete regulatsiooni, mis oli seni rangem, kui Euroopa direktiiv võimaldas ning kehtestas tööandjale mitmeid piiranguid ja nõudeid, mis alaealiste palkamist pärssisid.

Nõuanded noorte palkamiseks

Tasub meeles pidada, et vähese eluja töökogemusega noor vajab rohkem juhendamist ja tähelepanu kui täis-

Uue seaduse kohaselt muudetakse paindlikumaks alaealiste töösuhete regulatsiooni, mis oli seni rangem, kui Euroopa direktiiv võimaldas ning kehtestas tööandjale mitmeid piiranguid ja nõudeid, mis alaealiste palkamist pärssisid.

kasvanud töötegija. Sageli on noored ka riskialtimad ja katsetavad rohkem, nende tähelepanu hajub kiiremini ja sellest tulenevalt võivad nad vajada näiteks rohkem puhkepause.

Seevastu võivad noored pakkuda omalt poolt väärtuslikke nõuandeid ja informatsiooni oma vaatenurgast, mis võimaldab ettevõtte tööd tõhustada, mõeldes generatsioonide erinevustele ja sellele, mis kõnetaks z-generatsiooni kui potentsiaalset klienti või tuleviku tööjõudu. Kasulikku infot ja soovitusi, mida alaealise tööle võtmisel silmas pidada, tasub kindlasti lähemalt uurida ka tööinspektsiooni kodulehelt.

Võimalusi, kuidas noori tööle leida, on mitmeid. Alustada võib kasvõi pakkudes jõukohast tööd oma ettevõtte töötajate lastele. Kui on pakkuda suvel suuremas koguses hooajalist tööd, tasub koostööd teha õpilasmalevaga, mida korraldavad erinevates maakondades omavalitsused. Õpilasmalev pakub tööandjale appi malevarühma, suurusega alates kümnest inimesest. Tavapäraselt on iga malevarühmaga kaasas vähemalt kaks täisealist vastavad koolitused läbinud rühmajuhti, kes vastutavad noorte igapäevase tegevuse eest, koordineerivad rühma tegemisi ööpäevaringselt ning jälgivad ja motiveerivad noori töö ajal.

Noortele mõeldud tööpakkumisi võib vahendada ka maakondlikes noorteportaalides, Rajaleidja keskuste kodulehtedel või Stardiplatsi lehel.

Samuti toimivad ka kõik tavapärased tööportaalid. Kõige efektiivsem tee noorteni jõudmiseks on kahtlemata aga erinevad sotsiaalmeedia kanalid.

Mida ootavad noored tööandjalt?

2. juunil toimub kaubanduskojas koja juures tegutseva koostöövõrgustiku „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ korraldatav seminar, kus saab kuulda uutest avanenud võimalustest. Seminaril räägitakse ka inimkapitali trendidest, millised muudatused võivad organisatsioone ees oodata ja kuidas muutustega kohaneda. Samuti saab kuulda ja arutleda selle üle, millised on täna tööturule sisenevad noored, kuidas neid juhtida ja motiveerida ning mida nad ise tööandjalt ootavad.

Seminar on osalejatele tasuta ning sinna on oodatud kõik tööandjad, kes soovivad oma ettevõtte järelkasvu panustada. Rohkem infot seminari kohta leiab võrgustiku kodulehelt www.ettevotlikkus.ee/sundmused.

MIS MUUTUS ALAEALISTE PALKAMISE JA TÖÖTAMISE REGULATSIOONIS? KRISTINA JERJOMINA,

kaubanduskoja jurist

T

änu kaubanduskojale on töölepingu seadusse jõudnud muudatused, mis teevad alaealiste palkamise ja töötamise paindlikumaks ja vähendavad sellega seonduvat bürokraatiat.

hh Alates 8. maist eristatakse koolikohustuslike alaealiste puhul tööaega õppeveerandi jooksul ja koolivaheajal. Näiteks saavad nüüd 13–14-aastased või vanemad koolikohustuslikud töötajad koolivaheajal kauem töötada, s.o 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Õppeveerandi kestel saavad nad töötada aga ainult 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas. hh Koolikohustuse täitnud alaealised saavad nüüd töötada täistööajaga, s.o 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Seni said koolikohustuse täitnud 15-aastased töötajad töötada vaid 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas ning 16- ja 17-aastased 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Ühtlasi lubatakse koolikohustuse täitnud alaealisel teha tööd kuni kella 22.00.

Koolikohustuslik alaealine ei tohi aga endiselt teha tööd vahemikus kell 20.00 kuni 6.00. hh Kaotatati ära alaealistele lubatud tööde nimekiri. Nimelt saavad alates 14-aastased noored teha tööd rohkemates valdkondades kui varem. hh Alates 1. juulist ei pea ettevõtjad enam hakkama taotlema tööinspektsioonilt eraldi luba selleks, et sõlmida tööleping 7-14-aastasega. Praegu kehtiva seaduse järgi peavad tööandjad alaealise palkamisest teavitama nii maksu- ja tolliametit kui tööinspektsiooni ning saama sealt vastavad load. Edaspidi hakkab kogu paberimajandus liikuma läbi töötamise registri. See tähendab, ettevõtja registreerib 7-14-aastase alaealise töötamise registris ja sisestab sinna ka kõik muud vajalikud dokumendid (näiteks alaealise seadusliku esindaja nõusolek, alaealise töötingimused).

Sealt liigub informatsioon automaatselt ka tööinspektsiooni, kes kümne päeva jooksul vaatab saadud dokumendid üle.

Kui tööinspektor ei ole kümne päeva jooksul nõusoleku andmisest keeldunud, siis loetakse, et nõusolek on olemas.

Tööõigust puudutavate küsimustega saate pöörduda meie juristide poole: juristid@koda.ee EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

15

KAUBANDUSKOJA ÜLDKOOSOLEK 15. JUUNIL 2017 ALGUSEGA KELL 11.00 EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJAS (TOOM-KOOLI 17, TALLINN). Üldkoosoleku päevakorras on • 2016. aasta majandusaasta aruande ärakuulamine ja kinnitamine.

Liikmed saavad oma ettepanekud päevakorra kohta esitada hiljemalt 5. juuniks aadressil koda@koda.ee. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada liikme seaduslik esindaja, s.o selle juriidilise isiku juhatuse liige. Kui juhatuse liige ei saa osaleda, võib liige volitada teist isikut teda üldkoosolekul esindama. Volitused võib eelnevalt saata kaubanduskotta või võtta üldkoosolekule kaasa.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 2016. a majandusaasta aruandega on võimalik tutvuda aadressil www.koda.ee/et/meist/aastaaruanne.

Peale koosolekut on võimalus vabamas vormis suhelda teiste liikmesettevõtetega ja kaubanduskoja spetsialistidega.

Registreeru: www.koda.ee/et/sundmused/koosolek Ootame aktiivset osavõttu!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatus

EUROOPA UUDISED

Millist Euroopa Liitu me tahame?

S

ee, missugune on (lähi)tuleviku EL, on küsimus ka Euroopa Komisjoni poolt väljakäidud valges raamatus Euroopa tuleviku kohta. Seal tuuakse välja 5 stsenaariumi ELi tuleviku kohta. Tutvustan neid siinkohal lühidalt ning küsin, milline neist on meie/teie valik. Ehk missugust Euroopa Liitu me tahame?

REET TEDER, kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

Euroopa Liidu tulevik on hetkel aktuaalne teema ja nii mõneski liikmesriigis teravamalt üleval kui teises.

Käesoleva artikli kirjutamise ajal on Prantsusmaa presidendivalimiste II voor veel toimumata, nii et kõige teravam EK tulevikku puudutav küsimus on veel vastuseta. Alljärgnev aga lähtub eeldusest, et Prantsusmaa jätkab ELis ja EL 27 liikmesriigi kooslusena jääb püsima. Aga missugusena?

Stsenaarium nr 1 – samamoodi edasi Selle stsenaariumi puhul jätkab EL oma senist kurssi, keskendub praeguse reformikava rakendamisele ja täiustamisele. Prioriteete ajakohastatakse korrapäraselt, probleemidega tegeldakse siis, kui need esile kerkivad, uusi õigusakte koostatakse vastavalt olukorrale.

Selle tulemusena täidavad liikmesriigid ja ELi institutsioonid ühist tegevuskava. Otsuste tegemise kiirus sõltub erimeelsuste lahendamisest. ELi õigusaktide asjakohasust kontrollitakse regulaarselt. Ajale jalgu jäänud õigusaktid tunnistatakse kehtetuks.

ÜHTNE TURG & KAUBANDUS

MAJANDUS& RAHALIIT

SCHENGEN, RÄNNE & JULGEOLEK

VÄLISPOLIITIKA KAITSEKÜSIMUSED

Ühtne turg muutub tugevamaks, k.a energiaja digitaalmajanduse sektoris; EL27 püüdleb edumeelsete kaubanduslepingute poole

Järkjärgulised edusammud euroala paremas toimimises

Välispiiride haldamisel tehakse järk-järgult üha enam koostööd; liigutakse ühise varjupaigasüsteemi suunas; julgeolekuküsimuste parem koordineerimine

Liigutakse edasi selles suunas, et välisküsimustes ühel häälel rääkida; tihedam kaitsekoostöö

ELi EELARVE Ajakohastatakse osaliselt, et võtta arvesse EL27 poolt kokkulepitud reformikava

ELLUVIIMISSUUTLIKKUS Ajakohastatakse osaliselt, et võtta arvesse EL27 poolt kokkulepitud reformikava

Stsenaarium nr 2 – üksnes ühtne turg Kui EL27 ei suuda kokku leppida selles, et mitmes poliitikavaldkonnas tehakse rohkem, keskendub ta üha enam ühisturu võtmeaspektide süvendamisele. Puudub ühisotsus teha tihedamat koostööd sellistes valdkondades nagu ränne, julgeolek ja kaitse. Suuremas osas poliitikavaldkondades ÜHTNE TURG & KAUBANDUS Kaupade ja kapitali ühtne turg tugevneb; standardid on jätkuvalt erinevad; inimeste ja teenuste vaba liikumine ei ole täielikult tagatud

MAJANDUS& RAHALIIT Koostöö euroalal on piiratud

SCHENGEN, RÄNNE & JULGEOLEK Ühtset rände- ja varjupaigapoliitikat ei ole; julgeolekuküsimusi koordineeritakse kahepoolselt; piirikontroll sisepiiridel on süstemaatilisem

EL27 oma tööpanust ei suurenda. Liikmesriikidevaheline koostöö uutes ühistes mureküsimustes on sageli kahepoolne.

EL27 vähendab oluliselt regulatiivset koormust, sest iga uue õigusakti ettepaneku kohta tunnistatakse kehtetuks kaks senist õigusakti.

VÄLISPOLIITIKA KAITSEKÜSIMUSED Mõnede välispoliitiliste küsimuste üle otsustatakse üha enam kahepoolse koostöö käigus; kaitsekoostöö jääb samasuguseks kui praegu

ELi EELARVE Keskendutakse ühtse turu jaoks vajalike põhifunktsioonide rahastamisele

ELLUVIIMISSUUTLIKKUS Otsustusprotsessi on lihtsam mõista, kuid ühise tegutsemise suutlikkus on piiratud; ühistele muredele tuleb lahendus leida sageli kahepoolselt

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

17

EUROOPA UUDISED Stsenaarium nr 3 – kes tahavad rohkem, teevad rohkem Kui EL27 jätkab nagu praegu, kuid mõned liikmesriigid tahavad rohkem ühiselt tegutseda, kerkib esile üks või mitu „teotahtlikku koalitsiooni“, kes teevad koostööd konkreetsetes poliitikavaldkondades, näiteks kaitseküsimuste, sisejulgeoleku, maksunduse või sotsiaalküsimuste vallas.

Selle tulemusena lepivad liikmesriikide uued rühmad kokku

konkreetses õiguslikus ja eelarve korras, et omavahelist koostööd valitud poliitikavaldkondades tihendada. Sarnaselt Schengeni ala või euroga võib see tugineda EL27 olemasolevale raamistikule ning eeldab õiguste ja vastutuse selget paika panemist. Teiste liikmesriikide staatus jääb samaks ja neil on võimalik aktiivsemalt tegutsejatega hiljem liituda.

ÜHTNE TURG & KAUBANDUS

MAJANDUS& RAHALIIT

SCHENGEN, RÄNNE & JULGEOLEK

VÄLISPOLIITIKA KAITSEKÜSIMUSED

ELi EELARVE

ELLUVIIMISSUUTLIKKUS

Nagu „sama moodi edasi“, ühtset turgu tugevdatakse ning EL27 püüdleb edumeelsete kaubanduslepingute poole

Nagu „sama moodi edasi“, kuid rühm riike süvendab koostööd nt maksustamise ja sotsiaalsete standardite vallas

Nagu „sama moodi edasi“, kuid rühm riike süvendab koostööd julgeoleku- ja õigusküsimustes

Nagu „sama moodi edasi“, kuid rühm riike süvendab kaitsevaldkonna koostööd, keskendutakse sõjalisele koordineerimisele ja ühisele varustusele

Nagu „sama moodi edasi“; mõned liikmesriigid näevad ette täiendavaid eelarvevahendeid valdkondade jaoks, kus otsustatakse rohkem ära teha

Nagu „sama moodi edasi“, EL27 positiivsel tegevuskaval on konkreetsed tulemused; mõned rühmad saavutavad koos tegutsedes teatavates valdkondades rohkem; otsustusprotsess muutub keerulisemaks

Stsenaarium nr 4 – teeme vähem, aga paremini Kui valitseb üksmeel selles, et teatavaid prioriteetseid ülesandeid on koos parem lahendada, otsustab EL27 koondada tähelepanu ja piiratud vahendid vähesematele valdkondadele. Selle tulemusel suudab EL27 valitud prioriteetsetes valdkondades tegutseda palju kiiremini ja otsusekindlamalt.

Neis poliitikavaldkondades antakse EL27-le kollektiivsete otsuste täitmise tagamiseks ja rakendamiseks tugevamad tööriistad, nagu see on praegu konkurentsipoliitika ja panÜHTNE TURG & KAUBANDUS Ühised standardid on minimaalsed, kuid ELi tasandil reguleeritavates valdkondades tugevdatakse nende täitmise tagamist; kaubandusega tegeletakse vaid ELi tasandil

gandusjärelevalve puhul. EL27 lõpetab tegutsemise muudes valdkondades või teeb seal vähem. Uute prioriteetide valimisel püüab EL27 viia omavahel paremini kokku lubadused, ootused ja nende täitmise. Sellise kokkusobimatuse tüüpiline näide viimasest ajast on autode heitgaasiskandaal: ELilt oodati tarbijate kaitsmist petturitest tootjate eest, kuid liidul puuduvad volitused ja vahendid, et seda otseselt ja nähtavalt teha.

MAJANDUS& RAHALIIT

SCHENGEN, RÄNNE & JULGEOLEK

VÄLISPOLIITIKA KAITSEKÜSIMUSED

ELi EELARVE

Tegutsetakse euroala konsolideerimise ja selle stabiilsuse tagamise nimel; EL27 teeb tööhõive ja sotsiaalpoliitika mõnedes osades vähem

Piirihalduse, varjupaigapoliitika ja terrorismivastase võitluse alane koostöö on süstemaatiline

ELil on ühine seisukoht kõigis välispoliitika küsimustes; luuakse Euroopa kaitsekoostöö liit

Kujundatakse põhjalikult ümber vastavalt EL27 tasemel kokku lepitud uutele prioriteetidele

ELLUVIIMISSUUTLIKKUS Esialgse kokkuleppe saavutamine selle üle, millised ülesanded on esmatähtsad ja millistest tuleks loobuda, on keeruline; kui otsustusprotseduur paika saab, võib seda olla lihtsam mõista; valdkondades, kus ELil on olulisem roll, reageerib ta kiiremini ja otsusekindlamalt

Stsenaarium nr 5 – teeme palju rohkem koos Kui valitseb üksmeel, et ei EL27 oma praegusel kujul ega ka liikmesriigid omaette tegutsedes ei ole piisavalt valmis tänaste probleemidega tegelema, otsustavad liikmesriigid võimu, vahendeid ja otsuste tegemist rohkem jagada ning seda igas suhtes. Selle tulemuseks on liikmesriikide seni-

sest põhjalikum koostöö kõigis valdkondades. Tugevdatakse ka euroala, sest saadakse selgelt aru, et see, mis on kasulik ühist raha kasutavatele riikidele, on kasulik kõigile. Euroopa tasandi otsustes lepitakse kokku kiiremini ning need viiakse ka kiiresti ellu.

ÜHTNE TURG & KAUBANDUS

MAJANDUS& RAHALIIT

SCHENGEN, RÄNNE & JULGEOLEK

VÄLISPOLIITIKA KAITSEKÜSIMUSED

ELi EELARVE

Ühtset turgu tugevdatakse standardite harmoneerimise ja nende täitmise jõulisema tagamisega; kaubandusega tegeletakse vaid ELi tasandil

Saavutatakse 2015. aasta juuni viie juhi aruandes kirjeldatud majandus-, rahandusja fiskaalliit

Nagu „teeme vähem, aga paremini“, piirihalduse, varjupaigapoliitika ja terrorismivastase võitluse alane koostöö on süstemaatiline

Nagu „teeme vähem, aga paremini“, ELil on ühine seisukoht kõigis välispoliitika küsimustes; luuakse Euroopa kaitsekoostöö liit

Ajakohastatakse ja suurendatakse oluliselt omavahendite toel; toimib euroala eelarve stabiliseerimise funktsioon

ELLUVIIMISSUUTLIKKUS Otsuseid tehakse kiiremini ning nende täitmise tagamine on jõulisem kõigis valdkondades neil, kes arvavad, et EL on liikmesriikidelt liiga palju võimu ära võtnud, võib tekkida küsimusi vastutusvaldkondade üle

Need olid EK valges raamatus väljapakutud stsenaariumid Euroopa tuleviku kohta.

Teie eelistustest ootan tagasisidet e-posti aadressil reet@koda.ee.

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

UUDIS

Riik plaanib dividendidele 14-protsendilist maksumäära MARKO UDRAS, kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Rahandusministeerium on töötanud välja tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse madalam tulumaksumäär regulaarselt makstavatelt dividendidelt. Muudatus plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2018.

Eelnõu kohaselt maksustatakse 14-protsendilise tulumaksumääraga jaotatud kasumit, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise maksustatud jaotatud kasumiga.

Nimetatud summat ületavad kasumijaotised maksustatakse jätkuvalt 20-protsendilise maksumääraga. Kolme kalendriaasta keskmise Eestis maksustatud jaotatud kasumi arvutamisel on esimeseks aastaks 2018. See tähendab, et täies ulatus saab 14-protsendilist määra rakendada 2021. aastal.

Madalama maksumäära eesmärgiks on motiveerida äriühinguid jaotama kasumit läbi aastate võimalikult stabiilselt. Riik soovib muudatuse abil teenida lisaraha ka riigikassasse. Järgmisel aastal on muudatuse positiivne mõju riigieelarvele prognooside kohaselt ligi 100 miljonit eurot.

Kaubanduskoja hinnangul on positiivset mõju ülehinnatud.

Kuna madalamat maksumäära ei saa rakendada füüsilistele isikutele makstavate dividendide puhul, ei pruugi madalam maksumäär loodetud mõju avaldada.

Eelnõu kohaselt saab 14-protsendilist maksumäära rakendada vaid juhul, kui kasum jaotatakse residendist või mitteresidendist juriidilistele isikutele. Kui dividend makstakse välja füüsilisele isikule, tuleb äriühingul täiendavalt kinni pidada veel 7 protsenti tulumaksu.

Kinnipeetav tulumaksumäär on 7, mitte 6 protsenti maksubaaside erinevuse tõttu. See tähendab, et dividendide summeeritud maksukohustus on nii 20- kui ka 14-protsendilise maksumäära puhul sama. Füüsiliste isikute osas ei kohaldata 14-protsendilist määra põhjusel, et äriühingule antud soodusmäär ei kanduks edasi füüsilisele isikule ega moonutaks erinevate tululiikide maksustamise neutraalsust füüsilise isiku tasandil.

MESSID SAKSAMAAL LABVOLUTION Rahvusvaheline biotehnoloogia ja laboritehnika mess Puidu- ja metsamajanduse maailmamess LIGNA Maailma suurim autosuvilate ja suvilahaagiste mess CARAVAN SALON Rahvusvaheline olmeelektroonika mess IFA Joogi- ja vedeltoidutehnoloogia mess drinktec Metallitöötlemise maailmamess EMO HANNOVER Rahvusvaheline puhastustehnika mess CMS – Cleaning, Management, Services REHACARE Rahvusvaheline invatarvete, taastusravi ja hoolduse mess Euroopa suurim kinnisvara ja investeeringute mess EXPO REAL Tööohutuse-, turvalisuse ja -tervishoiu mess ja kongress A+A Rahvusvaheline meditsiinimess ja kongress MEDICA Elektroonikakomponentide tootmise mess productronica Rahvusvaheline mere-, veespordi- ja paadimess BOOT & FUN Rahvusvaheline paadimess Hanseboot Rahvusvaheline põllumajandustehnika mess AGRITECHNICA Mineralien Hamburg Rahvusvaheline mineraalide, fossiilide ja vääriskivide mess Vaipade ja põrandakatete maailmamess DOMOTEX Põhjamaade tootmistehnika erialamess NORTEC

Hannover 16.–18.05.2017 Hannover 22.–26.05.2017 Düsseldorf 26.08.–03.09.2017 Berliin 01.–06.09.2017 München 11.–15.09.2017 Hannover 18.–23.09.2017 Berliin 19.–22.09.2017 Düsseldorf 04.–06.10.2017 München 04.–06.10.2017 Düsseldorf 17.–20.10.2017 Düsseldorf 13.–16.11.2017 München 14.–17.11.2017 Berliin 23.–26.11.2017 Hamburg 28.10.–05.11.2017 Hannover 12.–18.11.2017 Hamburg 01.–03.12.2017 Hannover 12.–15.01.2018 Hamburg 23.–26.01.2018

Messid Berliinis Maarian Toom T 6276 942 berlin.ee@ahk-balt.org Messid Düsseldorfis Elo Saari T 627 6946 duesseldorf.ee@ahk-balt.org Messid Hamburgis Messid Hannoveris Marge Aedna T 627 6944 hamburg.ee@ahk-balt.org hannover.ee@ahk-balt.org Messid Münchenis Elo Saari T 627 6946 muenchen.ee@ahk-balt.org

www.ahk-balt.org

EESTI

RIIGIHANKED TEENUSED

IKT

hh Eestis hangitakse interjööridisaini teenust. Tähtaeg on 26. MAI 2017.

Kood 353

hh Saksamaal hangitakse kliinikumi infosüsteemi. Tähtaeg on 6. JUUNI 2017. Kood 359

hh Saksamaal hangitakse kolimisteenust. Hange on jagatud osadeks. Tähtaeg on 31. MAI 2017.

Kood 354

TARNED

hh Lätis hangitakse puude ja hekkide hooldustöid. Tähtaeg on 1. JUUNI 2017. Kood 355 hh Eestis hangitakse õhuliinide ehitustöid ja kaasnevaid töid metsaalal. Tähtaeg on 5. JUUNI 2017. Kood 356 hh Rootsis hangitakse maa kaardistamisteenust. Tähtaeg on 8.

JUUNI 2017. Kood 357 hh Hispaanias hangitakse messipaviljoni püstitamisega seotud töid. Tähtaeg on 15. JUUNI 2017. Kood 358

hh Saksamaal hangitakse tervishoiutöötajate ametiriideid.

Tähtaeg on 9. MAI 2017. Kood 360 hh Rootsis hangitakse töödeldud kartulit. Tähtaeg on 10. MAI 2017.

Kood 361

hh Eestis hangitakse kontorimööblit.

Tähtaeg on 11. MAI 2017. Kood 362 hh Leedus hangitakse prügikonteinereid- ja kaste. Tähtaeg on 15. MAI 2017. Kood 363 hh Austrias hangitakse kiudoptilist kaablit. Tähtaeg on 17. MAI 2017.

Kood 364 hh Saksamaal hangitakse militaarsõidukeid ja nende osi.

Tähtaeg on 24. MAI 2017. Kood 365 hh Leedus hangitakse catering´i varustust. Tähtaeg on 29. MAI 2017.

Kood 366 hh Prantusmaal hangitakse pöörd-, liug- ja garaažiuksi ning seonduvaid elektroonilisi seadmeid. Tähtaeg on 29. MAI 2017. Kood 367 hh Austrias hangitakse busside startereid ja generaatoreid. Tähtaeg on 31. MAI 2017. Kood 368 hh Austrias hangitakse busside peegleid. Tähtaeg on 31. MAI 2017.

Kood 369 hh Norras hangitakse erinevaid toiduaineid militaarüksustele.

Tähtaeg on 6. JUUNI 2017. Kood 370 hh Poolas hangitakse plii- ja värviliste metallide sulatusahjusid. Tähtaeg on 7. JUUNI 2017. Kood 371 hh Hispaanias hangitakse laborireaktiive. Tähtaeg on 7. JUUNI 2017. Kood 372

LISAINFO: Hedi Meigas hedi@koda.ee, tel 604 0081

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

21

MOSKVA, VENEMAA

MESSID II üleilmne konverents: innovaatilised organisatsioonistruktuurid väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele

25.–26. mai Moskva, Venemaa Venemaa ettevõtjatepäeva raames korraldataval konverentsil on lisaks ettekannetele võimalik osaleda B2B kohtumistel ning külastada Moskva Lomonossovi-nimelise ülikooli teadusparki. See on suurepärane võimalus esitleda oma tooteid, leida rahvusvahelisi kontakte ja äripartnereid ning algatada koostööd potentsiaalsete partneritega Venemaal. Ürituse raames antakse esmane ülevaade Venemaa asjakohastest seadustest, olulisematest projektidest ja võimalustest prioriteetsetes valdkondades. Osaleda saab vabal arutelul ning parimate praktikate jagamisel.

Märksõnad on hh innovatsioon ja ettevõtlus; hh kaasaegne põllumajandus ja toit; hh tööstustoodang: materjal ja transport; hh IKT tööstus ja teenused. Üritus on avatud kõikidele sektoritele, kuid vajalik on eelnev registreerumine.

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

DIGITAL HEALTH 2017: rahvatervis, personaal- ja erakorraline meditsiin suure andmemahu ajastul

3.–4. juuli London, Ühendkuningriik Messil hõlmatakse väga laia teemadespektrit, sh kogukonnapraktika ja sotsiaalvõrgustik, analüüsi ja jälgimisseadmed, epideemiaseire tehnoloogiad, katastroofi- ja erakorraline meditsiin, rahvatervishoiuga seotud probleemide varajaseks tuvastamiseks ja sekkumiseks.

Registreerimistähtaeg on 5. juuli 2017.

Lisainfo messi kohta leiad aadressilt www.acm-digitalhealth.org

Konverentsitasu kogupakett (4 päeva): • erialatöötajale 370 £ • akadeemikutele 500 £ • ettevõtjatele 800 £ Võimalik on osaleda ka üksikute päevade kaupa. Täpsem info: www.acm-digitalhealth.org/information-participants/registration SHIFT: FUTURE OF BUSINESS: kasvufaasis olevate ettevõtete võimestamise teemaline konverents

31. mai–1. juuni Turu, Soome Avatud on ümarlaud, üks-ühele kohtumised, töötoad ning kuulata saab ettekandeid ja paneelarutelu.

Tehnoloogia on aidanud meil teha hüppelise arengu, mis võimaldab meie ajul ja kehal teha asju, mis olid enne võimatud. Oleme tunnistajaks meelte ja masinate koostööle, mis kahepeale loovad ühe võrgustiku. Uued juhtimisteooriad, materjalid ja tehnoloogia

EESTI

LONDON, INGLISMAA

on viinud meie organisatsioonid murranguliste muutusteni.

Välised faktorid nagu töö killustatus ning jagamismajanduse kasvav fenomen muudavad nii meie organisatsioone kui ka töökorraldust. Et olla suutelised arenguga kaasa minema, peame viima oma organisatsioonid uuele tasandile. Oluline on õppida üksteiselt, olla avatud ja teadlik. Asi ei ole mitte ainult kasumis, vaid ühisväärtuste loomises ja võimekuse tõstmises.

Põhiteemad hh Inimene ja masinad hh Inimeselt inimesele Kesk-Läänemere programmi projekti Springboard (www.cpspringboard.eu) raames korraldatakse SHIFTi kestel start-up’idele piiriülesed B2B kohtumised. 50 esimesel kiiremal registreerujal, kes osalevad Eesti-Soome B2B kohtumisel, on võimalik taotleda nii ürituse kui reisikulude katmist. Tähtaeg taotlemiseks on 15. mai.

Konverentsile on oodatud 2000 osalejat ning pääsmeid on võimalik osta kuni kohti jätkub.

Tavahinnakiri: www.theshift.fi/tickets Professionaali pääse 299 eurot: 2-päevane sissepääs konverentsile ning kutse ametlikule after party’le.

Ligipääs SHIFT 2017 matchmaking tarkvarale.

Festivalipääse 199 eurot: 2-päevane sissepääs konverentsile ning kutse ametlikule after party’le.

Informatsioon: www.theshift.fi

POLAGRA FOOD: toiduainete mess

23.–28. september 2017 Poznań, Poola Suurim Kesk- ja Ida-Euroopa toidumess, mis korraldatakse toiduainete, catering’i ja hotellimajanduse valdkondadele. Ürituste kogumaht annab ainulaadse võimaluse saada täielik ülevaade toiduainetööstusest alates tehnoloogilistest protsessidest, masinatest, toidutöötlemise protsessidest, pakkimisest kuni gastronoomiani. See on võtmeüritus eelkõige tootjatele, hulgifirmade esindajatele, restoranide ja hotellide juhtidele, kokkadele ning pagaritöösturitele, andes ülevaate kõige uuematest trendidest. Messil osaleb üle 1000 ettevõtte rohkem kui 30 riigist ja külastajaid on oodatud vähemalt 60 000.

Tasuta B2B kohtumised EEN võrgustiku liikmetele, vajalik eelnev registreerimine: www.b2match.eu/ b2b-food2017/pages/19379-how-it-works

Messi eesmärgiks on edendada kontakte Poola ja välismaiste ettevõtjate vahel. Sellel aastal on pilk pööratud lihatööstustele.

Seetõttu on avatud Hosted Buys Program, mis on eelkõige mõeldud jaemüügikettidele, hankeüksustele, hulgimüüjatele, importijatele ja oma eriala ekspertidele, kes teevad hankeotsuseid oma ettevõttes. Isikud, kes kvalifitseeruvad programmis osalema, saavad VIP staatusega kaasa vaba pääsme POLAGRA FOOD messile, tasuta majutuse, toitlustuse ning Hosted Buys meeskonna toe kogu ürituse jooksul.

Täpsemat infot kogu ürituse kohta leiate aadressilt www.polagra-food.pl/en

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

23

EESTI

KOOSTÖÖPAKKUMISED Soome ettevõte otsib tootjat aiatarbele, mis oleks tehtud plastikkangast ja metallosadest. Tootja peab kokku õmblema telgilaadse struktuuri ja varustama või tootma roostevabast metallist konksuga torud.

Kood: BRFI20170310001 Jaapani ilutoodete edasimüüja otsib juuksehooldusvahendite, juuksevärvide ja muude ilutoodete (v.a. kosmeetika) tootjaid müügiks Jaapanis.

Kood: BRJP20170327001 Taani disainiettevõte otsib paberist ümbrikute tootjat, mis aitab koguda puurimisel tekkivat tolmu. Tootja peaks pakkuma ka printimist ja seinale kleepimise vahendit.

Kood: BRDK20170330001 Taani keevitusseadmete ja -tarvikute hulgimüügiga tegelev ettevõte otsib tootjat või tarnijat laserkatte seadmetele (tuntud kui powdered flux equipment), mida kasutatakse pealekeevituses (thermal spraylaser cladding and plasma transferred arc).

Kood: BRNL20170224001 Rootsi ettevõte otsib eksklusiivsete ja kvaliteetsete käsitööehete tootjat. Üks põhimaterjale on tina ja eeldatav maht on 1000 ehet aastas.

Kood: BRSE20171231200 Saksa ettevõte otsib edasimüüjaid nanotehnoloogia vallas oma uudsele luude taastamiseks mõeldud materjalile Balti regioonis.

Kood: BODE20161216002

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

Põhja-Rootsi väikeettevõte otsib partnerit nende premium õlle tootmiseks.

Kood: BRSE20170421001 Hiina ettevõte otsib Euroopast põllumajanduses kasutatavate kemikaalide- ja väetistega tegelevaid ettevõtteid sooviga neid importida Hiinas edasimüügiks.

Kood: BRCN20170209001 Suurbritannia ettevõte otsib koduseks kasutuseks mõeldud seinapistikute tootjat.

Kood: BRUK20170410001 Hiina otsib kvaliteetse toidu tarnijat Euroopa turult, on huvitatud järgnevatest toodetest: vein, oliiviõli, mesi, maiustused, veise-, lamba-, sealiha, maapähklid, seesamiseemned.

Kood: BRCN20170216001 Prantsuse ettevõte otsib kokkupandava ja/või elektrilise kokkupandava jalgratta tootjat.

Kood: BRFR20170403001 Poola ettevõte toodab puuviljasiirupit ja karastusjooke ning otsib mahlade ja nende komponentide tarnijaid (mitte kontsentraadid lahtiselt pakendatuna).

Kood: BRPL20170413001 Bulgaaria vannitoamööbli edasimüüja pakub oma teenuseid.

Kood: BRBG20170316001 Itaalia konserveeritud toidu tootja otsib säilitusainete (tooraine) tootjat.

Kood: BRIT20170303001

Prantsuse väikeettevõte tegeleb looduslike (orgaaniliste) jookide tootmisega ning otsib Euroopast tervislikke puu- ja köögivilja suupistete, tooršokolaadi jm tootjaid turustamaks neid Prantsusmaal.

Kood: BRFR20170331001 Suurbritannia ettevõte on spetsialiseerunud spordi-, vaba aja ja meditsiinitarvete tarnimisele ning otsib tuulekindlast ja hingavast materjalist randme- ja käesoojendaja tarbeks tekstiiliettevõtet.

Kood: BRUK20170413001 Belgia ettevõte otsib ettevõtet Eestist, kes on rakendanud plokiahela (blockchain) tarkvaralahendust ning soovivad laiendada oma tegevust Beneluxi maadesse (mai lõpus Eestis kohtumiseks).

Kood: BRBE20170504001 Slovakkia fitness- ja spordivahendite e-pood otsib vedela kriidi tootjaid või hulgimüüjaid.

Kood: BRSK20170410001 Hollandi moedisainer tegeleb naiste kottide disainiga ning otsib kanga lõikamiseks ettevõtet, kes eelistatult kasutaks laserlõikeriistu.

Kood: BRNL20170328001

LISAINFO: Merit Fimberg-Espuch, merit@koda.ee, tel 604 0078

KES ON „EDUKAS EESTI ETTEVÕTE“ JA MIDA SEE TÄHENDAB? „Eduka Eesti Ettevõtte“ tiitliga tunnustab Creditinfo Eesti AS juba üksteist aastat tublisid Eesti ettevõtteid, kellel on suurepärased finantsnäitajad, positiivne taustinformatsioon ja hea maksekäitumine. Tiitli saamise eelduseks on ettevõttele antud Creditinfo tugev „AAA“, „AA“ või „A“ Reiting.

Selliseid ettevõtteid on Eestis vaid 18 protsenti.

Rahvusvaheliselt aktsepteeritud tööriist usaldusväärsuse tõendamiseks

ANNE-LY OTS, Creditinfo Eesti AS peaanalüütik

C

reditinfo Eesti AS peaanalüütiku Anne-Ly Otsa sõnul on „Eduka Eesti Ettevõtte“ tiitel tugeva ettevõtte tunnus, mille puhul võib kindel olla, et tegemist on usaldusväärse koostööpartneriga, kes suudab edukalt majandada ja täita oma finantskohustusi. Tiitlile annab praktilise väärtuse just Creditinfo Reiting, mis on väga konkreetne töövahend riigihangetel ja krediidi taotlemisel nii Eestis kui välismaal.

Reitingu mudel on välja töötatud rahvusvahelise standardi põhjal ja kohandatud Eesti turule. „Paljude suhtarvude risti-põiki läbi analüüsimine ja mitme aasta finantsandmete kõrvutamine lubab meil 99-protsendilise tõenäosusega prognoosida ettevõtte käitumist järgmise 12 kuu jooksul,“ kinnitab peaanalüütik Ots, „Näiteks parimate klasside AAA või AA reitinguga ettevõtetest ainult üks tuhandest võib sattuda makserakustesse või pankrotti järgneva aasta jooksul.“

Creditinfo Reiting, kui finantstugevuse ja hea maksekäitumise garantii, on ettevõttele suureks väärtuseks siis, kui firma soovib kaasata uut kapitali või osta kaupu-teenuseid krediidiga – tingimused on soodsamad ja koostööpartnerite ring laiem.

Tallinn Airport GH juhatuse esimees Tiit Kepp toob näite elust: „Kui soetasime ühe 850 000 € maksva eritehnika, siis läks täpselt Creditinfo Reitingut vaja, tõestamaks, et ettevõttel puuduvad maksehäired ja oleme hea maksevõimega klient. Meie jaoks on see oluline just suurte krediidiarvete puhul, et ei peaks liiga suuri summasid ettemakseks tegema. Meil on tulnud kord seda sertifikaati kasutada ka ühe suurema Jaapani lennuettevõttega lepingu sõlmimisel.“ „Eduka Eesti Ettevõtte“ tiitliga käib kaasas kuldne märgis, mida paljud tunnustuse saanud ettevõtted kasutavad oma kodulehtedel, visiitkaartidel, töökuulutustel, dokumentidel e-kirja jalustes ja muul viisil firma igapäevases kommunikatsioonis.

Aastaid kõrge reitinguga olnud Sadolini tootja, Akzo Nobel Baltics AS kommertsdirektori ja juhatuse liikme Elena Pasti sõnul mõjub kuldne märk eriti idamaades hästi. „Oleme kasutanud Eduka Eesti Ettevõtte tunnistust ka oma emaettevõttele saatmiseks just nimelt selleks, et neil oleks kindel veendumus, et majandame siin jätkusuutlikult ja seda hinnatakse kõrgelt,“ sõnab Past.

Kuldne märk töötab iga päev ettevõtte maine heaks, sest Eesti suurimas äriinfo andmebaasis E-Krediidiinfo.ee on kuldne märk koos kehtiva reitinguga eduka firma nime juures kohe näha.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

25

ARENGUKOOSTÖÖ

On Aafrika aeg JANA SILAŠKOVA, kaubanduskoja teenuste osakonna projektijuht

Sel kevadel on erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu õnnestunud kaubanduskojal lühikese vahega korraldada tervelt kaks visiiti Aafrika mandrile: 3.–7. aprillil külastasime Nigeeriat ja Benini ning 17.–21. aprillil Lõuna-Aafrika Vabariiki (LAV).

O

lles tänaseks käinud ärivisiitidel nii Põhja-, Lõuna-, Ida- kui Lääne-Aafrikas, tuleb öelda, et kui arvata, et ükski neist piirkondadest või isegi sama piirkonna riigid on ühesugused, on rappa astumine üsna kindel. Ükski seni nähtud riikidest ei ole teisega sarnane. Kindlasti on nähtusi või elustiili sarnasusi, mida saab seletada või pigem olukorrale alistada fraasiga TIA = this is Africa, aga reaalsus on hoopis teine. Selleks, et ükskõik millises Aafrika riigis toimetada, tuleb selgeks teha just selle konkreetse riigi spetsiifika – saada aru ajaloolisest taustast, mis hõimu esindaja peab Sinu partner olema, kellele millisel blanketil ja mitmes koopias oma projektitaotlus esitada jne.

Nigeeria-Benini rahvusvaheline maanteepiiripunkt Abidjan-Lagos transpordikoridoril. Paremal Nigeeria passikontrolli hoone ja vasakul Benini passikontrolli hoone.

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

Aafrika suurim majandus Nigeeria

Kui rääkida igast riigist eraldi, tuleks alustada kindlasti Nigeeriast. Seal elab ligi 190 miljonit elanikku, olles seega maailmas rahvaarvu poolest suuruselt 8. kohal ja Aafrikas esikohal olev riik. Arvatakse, et Nigeeria rahvaarv võib 2050. aastaks küündida ligi 400 miljonini, tõustes maailmas rahvaarvu poolest 4. kohale. Hõime on selles riigis üle 250. Usu poolest jaguneb elanikkond valdavalt kaheks, moslemiteks ja kristlasteks, kuid on ka erinevaid põlisrahvaste uske.

Nigeeria on Aafrika suurim majandus, suurimaks sissetulekuallikaks on riigis nafta. Samas elab enam kui 62% riigi elanikkonnast endiselt äärmises vaesuses, ligipääsuta või piiratud ligipääsuga elektrile ja puhtale joogiveele.

Nigeeria on föderatiivne presidentaalne riik, mis tähendab seda, et 36 osariiki omavad suhteliselt suurt iseseisvat otsustuspädevust. 2015. aastal presidendiks valitud Muhammadu Buhari on lubanud tõsta läbipaistvust, nihutada majanduse fookust naftalt muudele sektoritele ja parendada riigi finantside haldamist.

Eraldi tuleb Nigeeriast rääkides esile tuua Lagost, mis on nii Nigeeria kui kogu Aafrika mandri suurim linn ja suurima SKP-ga finantskeskus.

Siin asub ka üks suurimatest Aafrika sadamatest.

Nigeeriasse minnes tuleb arvestada mitme teguriga, mille peale Euroopas

ARENGUKOOSTÖÖ Kohtumine Lagose kuberneri juures 4. aprillil

Ümarlaud Lagoses teemal „Maritime security in the 21st century“ 5. aprillil

toimetades ei tule. Valgeid inimesi, eriti valgeid naisi elab ja toimetab seal küll, aga väga vähe. Tänavapildis neid praktiliselt ei näe. Õhtuti ilma kohaliku inimeseta tänavatel kõndida on pehmelt öeldes mittesoovitatav – kui kohalik partner kutsus meie delegatsiooni õhtusöögile üle tänava asuvasse hotelli, saadeti meile auto järele. Delegatsiooni bussi saatis alati relvastatud valve – sõltuvalt piirkonnast tähendas see eraldi politseieskorti. Tänavatel on näha palju noori, kes ei tee reaalselt mitte midagi peale selle, et kõlgutavad õllekastil jalga või magavad, tellis pea all.

Kõige olulisem tegur, millega arvestada, on aga see, et asjad võtavad aega.

Riigistruktuuridega kohtumistel on tavaline oodata 2 tundi ukse taga enne, kui jutule võetakse, isegi siis, kui aeg on kokku lepitud. Võib ka juhtuda, et

kohtumist sel päeval üldse ei toimu. Kui oled esitanud oma pakkumise teatud struktuuriüksusele, võib see pakkumine seal laual oodata aasta aega enne, kui uuel kohtumisel öeldakse, et esitasid pakkumise valele üksusele, vales formaadis ja ei printinud piisavat arvu koopiaid välja.

Arvestada tuleb ka kohaliku valuuta naira kursi ametliku ja musta turu ca 25%-lise erinevusega, mis rahaliste tehingute tegemise keerukaks muudab.

Benin peidab endas tohutut potentsiaali

Kui sõita Nigeeriast edasi naaberriiki Benini (maismaad pidi piiri ületamine on omaette kogemus), on erinevused kohe piirilt alates silmaga näha.

Tänavate ääres on märgatavalt vähem prügi ja mitte millegagi tegelevaid

inimesi, motikatele on eraldi sõidurada ja motikajuht on kohustatud kandma kiivrit. Riigi suurimas linnas ja majanduskeskuses Cotonous meid siiski üksi tänavale kõndima ei lubatud – valge inimene on ka sealsetel tänavatel pigem harv nähtus.

Tegemist on 10-miljonilise elanikkonnaga riigiga, kellest pea 65% on alla 25-aastased ja ca 40% elab allpool vaesuspiiri. Peamine majandusharu on põllumajandus, peamine ekspordiartikkel regionaalsel turul on puuvill.

Usu poolest on Benin üsna mitmekesine, huvitavamatest uskumustest võiks välja tuua voodoo.

Benin, mille olemasolust enamik eestlastest ilmselt kuulnudki pole, peidab endas tegelikult tohutut potentsiaali meie ettevõtetele, eelkõige just IT-valdkonnas. 2016. aastal presidendivalimised võitnud ettevõtja Patrice Talon on seadnud eesmärgiks riik digitaliseerida ning on selleks eraldanud märkimisväärse osa riigieelarvest ja koostanud selleteemalise sisuka strateegia. 2016. aasta detsembris, 8 kuud pärast presidendiks saamist otsustas Talon üsna märkimisväärse delegatsiooniga külastada just nimelt Eestit, kellega soovib selles valdkonnas koostööd teha ning aprillis vastuvisiidil olles oli seda väga tugevalt tunda. Otse presidendile alluv digitaalagentuur (Agence du Numérique) on meie E-riigi Akadeemiaga sõlminud vastastikuse mõistmise memorandumi ning korraldas meie delegatsiooni liikmetele kohapeal hulganisti asjakohaseid kohtumisi ja kohakülastusi.

Mis aga Benini puhul paljudele Eesti ettevõtjatele suureks komistuskiviks võib saada, on riigi ametlik ja suhtluskeel, milleks on prantsuse keel.

Inglise keelt kõnelevaid inimesi on, aga pigem vähe ja on selge, et ilma prantsuse keeleta ametlikus asjaajamises ja ka ärisuhtluses hakkama saada on äärmiselt keeruline kui mitte võimatu. Hea kohaliku partneri ja/või prantsuskeelse töötaja olemasolu on seega eriti hinnas.

Lõuna-Aafrika vastuolulisus Kui võtta kurss Lõuna-Aafrika peale, on tunne, et oled jõudnud täiesti teise maailma. Prügi ei ole suuremate linnade tänavate ääres näha ja väga head inglise keelt kõnelev valge nahavärviga inimene on üsna tavaline nähtus.

Lõuna-Aafrika on keskmise sissetulekuga riik, mille rahandus-, õigus-, kommunikatsiooni-, energia- ja transpordisektorid on hästi arenenud.

Enamuse majandusest (69%) moodustavad teenused. Riigil on rikkalikud

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

27

ARENGUKOOSTÖÖ Eesti KaubandusTööstuskoda sõlmis koostööleppe Lõuna-Aafrika KaubandusTööstuskojaga 18. aprillil toimunud äriseminaril Heaks partneriks nii kaubanduskojale kui ka ettevõtjatele on kaugetes sihtriikides ELi esindused

Benini sadama külastus 6. aprillil

loodusressursid, sh kuld ja teemandid, kuid arteriaalsete jõgede ja järvede puudumine nõuab ulatuslikke meetmeid veevarude säilitamiseks ja reguleerimiseks. Vaatamata sellele, et LAVi majandus on võrreldes teiste sama piirkonna riikidega edumeelne, on vaesus ja ebavõrdsus ka siin endiselt suureks probleemiks.

Lõuna-Aafrikas elab 54 miljonit elanikku, kellest mustanahalised aafriklased moodustavad ca 80%.

Erinevalt kõigist teistest Sahara-aluse Aafrika riikidest näitab LAVi rahvastik vananemise trendi. Riigikeeli on lisaks inglise keelele LAVis 10.

LAVi puhul tuleb arvestada sellega, et aastatel 1948–1994 valitsenud apartheidi poliitika on jätnud inimeste mällu üsna sügava jälje, mis annab tänase päevani tunda. Black empowerment on oluline teema kõigis eluvaldkondades ning seal toimetades on vajalik aru saada, kuidas see erinevates sektorites avaldub. Välismaalaste värbamine on keeruline – tuleb tõestada, et sama töö peale polnud võimalik musta nahavärviga inimest palgata.

Samas töökohtade loomine on oluline, sest töötuse määr on väga suur. Samuti oodatakse välisettevõtjalt kohalike inimeste koolitamist.

Tuleb mainida ka seda, et momendil on Lõuna-Aafrikas ärevad ajad. 2009. aastal presidendiks saanud Jacob

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

Zuma on üsna ebapopulaarne oma hiljutiste otsuste pärast vahetada välja suur hulk ministreid, kelle asemikud ei ole sama pädevad. Seega võib juhtuda, et Lõuna-Aafrika võib saada uue presidendi juba enne selle aasta lõppu.

Elame, näeme!

Mis kolme riigi sarnasustest välja võiks tuua, on see, et kõigis neis on vajalik õige kohaliku partneri olemasolu. „Õige“ on õiget keelt kõnelev õigest hõimust õiget nahavärvi inimene, kellel on piisavalt lai haare ja kontaktide võrgustik. Kindlasti soovitame lisaks ühendust võtta ka kohalike eestlastega, keda on küll käputäis, kuid mõned siiski, ning kohapeal ringi liikudes on nende nõuanded kuldaväärt. LõunaAafrikas on meil olemas ka pikaaegne aukonsul Werner Hämmig, kes on alati valmis eestlastega kohtuma ning nõu ja jõuga abiks olema.

Nigeerias ja Beninis käisid Cybernetica, Defendec, ESC Global Security ja GoSwift ning Lõuna-Aafrikas GoSwift, Inwise, Real Systems ja West Cape. Äridelegatsiooni juhtis mõlemal visiidil välisministeeriumi välismajandus- ja arengukoostöö küsimuste asekantsler Väino Reinart. Visiit toimus kaubanduskoja arengukoostöö projekti raames, millest saab lähemalt lugeda www.koda.ee/et/meist/ arengukoostoo-projekt.

OSALENUTE KOMMENTAAR HANNES PLINTE Tegevjuht, GoSwift OÜ Aafrika turgudele sisenemisel peaks ettevõtja olema valmis arvestama plaanitust 2–3 korda suurema aja- ja rahakuluga, samuti sellega, et Aafrikas ei öelda negatiivselt – peab oskama lugeda peidetud „ei“ sõnumeid.

Kohaliku partneri abiga võib lepinguteni jõudmine ootamatult lihtsaks kujuneda. Lõuna-Aafrika visiit oli GoSwift'ile tulemuslik, kuna kõrgetasemelise visiidi raames saime sellise tasemega kohtumisi, mida meil tavapäraselt on raske saada. Visiit oli küllaltki kompaktne, kuid seejuures suutsime teha isegi rohkem kohtumisi, kui enne visiiti lootsime.

JAAN HEIN Euroopa ja Kesk-Aasia riigiprogrammide direktor, Defendec Ltd Meie firma jaoks on Aafrika näol tegemist uue turuga. Tänu KTK poolt väga hästi organiseeritud Nigeeria ja Benini visiidile õnnestus meil praktiliselt võtta sellest maksimum. Beninis toimusid kõik plaanitud esitlused ja praktilised demonstratsioonid kõigile asjast huvitatud riigistruktuuridele. Praegu oleme seisus, kus ootame ametlikku tagasisidet, et minna edasi tehingute suunas. Nigeerias, kus meil puudus siiani otsekontakt, on tänu KTK poolt hästi korraldatud eeltööle tulnud juba esimesed konkreetsed pakkumised koostööks. Aafrika turg on väga omanäoline ja siin on ka tõsist abi teistest Eesti firmadest, kes seal juba toimetavad. Samas kehtib see ka teiste turgude kohta, kus ühiselt tegutsedes on tulemuslikkuse võimalus tunduvalt suurem kui päris üksi toimetades. Meeldiv üllatus oli see, et Beninis on IT-st tehtud prioriteetne poliitikavaldkond, mis mõneti meenutab Eesti Tiigrihüppe aegu. Seega oleks ka teistel Eestis selles valdkonnas toimetavatel firmadel ja struktuuridel võimalus tegeleda väga konkreetsete projektidega.

LOOMEMAJANDUS

MELT FOORUM OTSIB TOOTJATE JA LOOJATE KOOSTÖÖST

Eesti majanduse tulevikku Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid korraldab teist aastat järjest MELT Foorumit, mille eesmärk on panna tootjad ja disainerid kõnelema ühte keelt, et tulemuseks oleks parem üksteisemõistmine, edukam koostöö ja tugevam Eesti majandus.

30.

mail Kultuurikatlas toimuv foorum kannab tänavu pealkirja „Ärile hoogu juurde? Loovalt oled mõelnud???” ning aitab selgitada, kuidas tulemuslikumalt ühendada tootjate vajadused ja ootused oskustega, mida pakuvad loova sektori professionaalid.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatorite juhatuse liikme Anu Lõhmuse sõnul kuulub tulevik ettevõtetele, mis suudavad tootearenduse viia järgmisele tasemele ning seda tehes kaasata erinevate valdkondade esindajaid. „Tulevikutarbija ootustele kõige paremini vastavad tooted sünnivad inseneri, disaineri ja IT-arendaja teadmiste ning oskuste sünergiast,” ütles Lõhmus. „Tootmisprotsess ise peab muutuma võimalikult efektiivseks, kuid seda tehes jätma väiksema jalajälje keskkonda ja võimaldama toote elukaare süsteemse haldamise. Ettevõtte konkurentsivõime, jätkusuutlikkus, aga ka ellujäämine sõltub sellest, kuidas valdkondadeüleses koostöös luua lisandväärtust, nutikaid töökohti ja seeläbi tugevamat majandust.”

Tööstus- ja loovsektor mõistavad üha paremini ühiseid väljakutseid ja võimalusi, kuidas koos paremaid tulemusi

LENNART KOMP, MELT Foorumi kommunikatsioonispetsialist

saavutada. Foorumil tõstatuvad probleemid ja esinejad on valitud nii, et maksimaalse kasu saaks mõlemad sektorid.

Maailma mainekamal innovatsioonikonkursil Edison Awards pronksmedali pälvinud Cleveroni pakirobotite peadisaineri Lauri Hirvesaare usub, et, paljudel Eesti ettevõtjatel jääb puudu ambitsioonist hakata pürgima maailma tippu ja lepitakse pisut keskpärasema tasemega, kui ka sedasi saab riske võtmata hakkama. „Uute asjade loomise taga on ikka inimesed ja nendesse peab panustama, neile võimalusi ja väljakutseid andma ning motiveerima,” märkis Hirvesaar. „Cleveroni kõige olulisem otsus on see, et on julgetud midagi ise looma hakata, selle asemel et näiteks teistele allhanke korras toota. See on loonud nii võimaluse kui vajaduse disainiks ja tootearenduseks.”

Viljandist maailma vallutamist alustanud Cleveroni pakiroboti unikaalsus seisneb senisest efektiivsemas ruumikasutuses. Nimelt mõõdab robot paki suuruse ja loob vastavalt sellele vajalike mõõtmetega koha. Võrreldes tavaliste pakikappidega võimaldab Cleveroni innovaatiline robot mahutada kuni kolm korda rohkem saadetisi.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

29

LOOMEMAJANDUS

Cleveron on teinud panuse majasisesele arendusele. Ettevõttel on oma disainerid ja insenerid, kes on valdkonnaga läbi ja lõhki kursis, töötades ülejäänud meeskonnaga kokku. „Selline lahendus on kindlasti sobivam ettevõttele, kus uute asjade loomisel on pidev ja kandev roll. Neil, kel vaid aeg-ajalt arendusjõudu vaja, soovitan julgelt usaldada disainibüroosid või vabakutselisi professionaale. Neis küsimustes, millele me oma majas vastust ei leia, julgeme väljastpoolt abi otsida.

Tuleb olla avatud,” julgustas Hirvesaar.

Pakiroboti väljatöötamisele kulus viis aastat ja hetkel seeriatootmises olev masin on juba neljas mudel. Vajaduse säärase lahenduse järele tingis n-ö tavalise kapi piirideni jõudmine – automaadi pikkust ei saa lõputult venitada ning kõrgustesse inimesed ei ulata. Lisaks pidev mure kappide mõõtude ja pakkide sobivuse pärast. „Tagasi vaadates tundub see aeg uskumatult lühike.

Alustasime tühjalt lehelt. Oleme jõudnud testida prototüüpe, viia läbi pilootprojektid ning nüüd on meil vastupidav ja toimiv toode,” ütles Hirvesaar.

Bränd Ropeye ei pruugi purjetamisega mitte kokkupuutuvatele inimestele öelda just palju, ent ookeanipurjetaja ning ettevõtja Jaanus Tamme praktilisest vajadusest sündinud universaalsed kinnitusvahendid on toonud revolutsioonilise muutuse mitte ainult jahtides ja paatides, vaid lahendust kasutatakse ka autotööstuses, ehituses, naftatööstuses ja mujal.

Lihtsustatult öeldes on Ropeye kinnituslahendus, mis kaotab traditsioonilise polt-seib-mutter kinnituse vajaduse, asendades metallaasad pehmete ja roostevabade tugevate aasadega (dyneema). Ropeye on metallühendusest viis korda kergem ja viis korda tugevam. See on valmistatud uuenduslikust süsinikmaterjalist, nelja väikse seibi asemel võtab jõu vastu üks suur.

Kinnitus on elastne ja pehme.

Metallkarabiini või muu sarnase asendab dyneema ots (köis). Ropeye uusimad tooted kannatavad kuni 20 tonni tõmbetugevust.

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

„Ookeanipurjetajad on oma ala fanaatilised armastajad, kes töötavad pidevalt välja uusi lahendusi, et jahid kiiremaks muuta. Esimesed Ropeye kinnitused tegin valmis hotellitoas,” rääkis Tamme. „Ka Ropeye tekkis vajadusest paremate kinnituste järele, ent liites arendamisse oma kogemused disainist, turundusest ja arhitektuurist, sündis toode, mille kasutusvõimalused on oluliselt laiemad, kui esialgu arvatagi oskasin.”

MELT Foorumil esinev kontseptsiooni- ja disainiagentuuri Identity brändistrateeg Ants Lusti peab Eesti majanduse võtmekohaks võimekust kujuneda allhankijast tugevate brändide eksportijaks. „Me ei jõua oma eeskujudele kunagi järele, saati neist mööda, kui pakume peamiselt kvaliteetset allhanget,” lausus Lusti. „Eesti ei vaja helgeid päid ainult IT-valdkonda, vaid majanduse kõikidesse sektoritesse, ning nende sektorite tihedat koostööd, et ka siin sünniksid tugevad brändid, mis suudavad rahvusvahelisel turul läbi lüüa. Mõistagi ei ole see ülesanne kerge ning sunnib ettevõtjad mugavustsoonist välja, kuid see on ainus võimalus oma konkurentsivõimet tõsta.”

MELT Foorum 2017 võtmeteemadeks on tootearendus-innovatsioon, eksport, brändiarendus, strateegiline disain. Sündmus toob kokku loomeettevõtted ning tööstusettevõtted, et nad kahepoolselt teadvustaksid võimalusi koostöö kaudu turupositsiooni säilitada ja kasvatada, sh rahvusvahelise konkurentsivõime kontekstis.

MELT Foorumit 2017 rahastatakse Euroopa Regionaalarengufondi vahenditest koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. MELTi korraldab Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid koostöös Tallinna Ettevõtlusameti, Tallinna Kultuurikatla, Eesti Disainikeskuse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Loov Eesti ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis.

Fotod: www.ropeye.com, cleveron.eu

ETTEVÕTE

Eesti laed

Pärnust Keeniani Idee tuli telesaatest

EPP JOALA, kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

Pärnus toimetab üks tubli perefirma Vecta Design, mis on viimase nelja aastaga tõusnud kõrgustesse, millest firma asutajad Diana ja Vitali unistadagi ei osanud. Ettevõte toodab Eestis üsna haruldasi pinglagesid, mis ühest küljest on väga kvaliteetsed ja teisest küljest äärmiselt ilusad ning paljude võimalustega. Mis on Vecta Designi eripära ja mis on ettevõtte loomise lugu, seda uurisime ettevõtte ühelt omanikult Diana Kilievoilt.

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

Vecta Design loodi 2006. aastal abikaasade Diana ja Vitali ning Vitali ema Inna poolt. Enne seda tegelesid nad ehitusvaldkonnas. „Majanduslangus oli just alanud ning meie ehitusettevõttel ei läinud ka just kõige paremini. Minu abikaasa nägi telekast üht ehitussaadet, kus näidati pinglagede tehnoloogiat ja selle võimalusi ning teda hakkas see huvitama,“ rääkis Diana, kust pinglagedega tegelemine alguse sai.

Vitali ja Diana võtsid suuna Venemaale, kus asusid õppima pinglagede paigaldamist. „Kui alguses oli meil idee importida laed Venemaalt ja neid siin paigaldama hakata, siis üsna pea mõistsime, et meil on mõistlikum laed ise toota ja ka paigaldada. Üks põhjus oli see, et üsna pea hakkasid venelased hoopis meilt õpetust küsima. Lisaks leidsime oluliselt kvaliteetsema

materjali tooraine hoopis Saksamaalt, mistõttu oleme ainukesed Eestis, kes pakuvad vaid sertifitseeritud pinglagesid. Nii meie tee pinglagede tootmisega Eestis alguse saigi.“

Mis on pinglagi?

Väga lihtsalt seletatuna on pinglagi spetsiaalne õhuke PVC-materjal, mis meenutab pigem elastset paberit. „Kõige lihtsam lagi paigaldatakse laes oleva raami külge, kuumutatakse ning lagi ongi valmis,“ kirjeldas Diana. „Kusjuures kannatab see raskust ja on äärmiselt ohutu ja kvaliteetne. Ükskord käisid meil külas tudengid. Panime nende jaoks raami peale valmis ühe lae osa ja nad said selle peale astuda.

Materjaliga ei juhtunud midagi, vajus vaid veidi lohku. Kuumutades tõmbus lagi jälle sirgeks ja pinge alla.“ Pinglae paigaldamiseks pole Diana sõnul vaja laele teha mingeid viimist-

lusi ega ettevalmistusi. Lagi paigaldatakse täpselt sellisele kõrgusele nagu klient seda soovib. „Näiteks ei pea eelnevalt kipsi, kommunikatsioone (torud, juhtmed jne) vms katma,“ ütles ta. Tema sõnul tuleb tagada vaid see, et laest ei kukuks alla tükke ja muid ehitusjäätmeid. „Need jäävad laest läbi paistma, kuid lae katkiminemise pärast ei pea muretsema. Seega on puhtuse tagamisel ainult esteetiline eesmärk.“

Võimalusi on palju

Kuna pinglagi on niivõrd võimalusterohke, saab sellest teha erinevaid kujundeid, kasutada seda valgustusena, dekoratsioonina, seinakattena, teha 3D-kujusid jpm. „Väga efektne ja ilus lahendus on prinditud pinglagi, mis annab võimaluse printida laele mida iganes hing ihaldab ning laes jätab see imelise mulje. Näiteks kaunistab meie kontori üht lage sinitaevas valgete pilvedega. Loomulikult valgustusega, mis toob taevalaotuse eriti esile,“ rääkis Diana.

Kui Vecta Design pinglagede tootmisega alustas, polnud sellel veel suuri arendusi. „Klientidelt on aegade jooksul tulnud erisoove, mille puhul oleme alguses öelnud, et seda pole võimalik teha. Kui juba teine ja kolmas klient on sarnast lahendust soovinud, oleme pead kokku pannud ning lahenduse välja töötanud,“ selgitas Diana.

Nii sai ühel hetkel hakata lagedele lisama näiteks luuke, mille abil saab klient ise lae all olevaid kommunikatsioone parandada või pirne vahetada. Sarnane olukord tekkis LED-valgustite lisamisega laekontuuridena. „Nüüd on meil teadmised ja oskused paigaldada lage koos valgustusega nii, et lisavalgustust ruumi enam vaja polegi.“

Keeleoskus tõi kiire arengu

Diana kirjeldab ettevõtte arengut just juhustest lähtudes. Seda juba ettevõtte loomisest alates. „Iga samm, otsus, arendus on meieni jõudnud tänu teele sattunud takistustele ja tagasilöökidele,“ rääkis ta. Kuid just see on tema sõnul viinud nad viimastel aastatel sinna, kus nad praegu on.

„Iga samm, otsus, arendus on meieni jõudnud tänu teele sattunud takistustele ja tagasilöökidele,“ ütles Diana.

TUNNUSTUSED hh Pärnumaa parim ettevõte, peaauhind Pärnumaa Karu 2015. hh Pärnumaa edukaim aasta uuendaja 2015. hh Pärnumaa aasta eksportööri nominent 2015. hh Pärnumaa tõusev täht 2011. hh Pärnu linna ettevõtluse eriauhind – alustav eksportija 2011. hh Saksa-Balti kaubanduskoja Saksa majanduse auhinna nominent 2015. hh Äripäeva valikul Eesti gasellettevõte 2014, 2015 ja 2017. hh EASi välja antava ettevõtluse auhinna nominent kategoorias aasta uuendaja 2016. hh Pärnumaa aasta eksportöör 2016. „Ekspordime 87 protsenti oma toodangust välismaale,“ ütles Diana.

Esimene ekspordiriik oli Saksamaa. „Ka seal tekkis meil probleem, kuna kohalikud teevad äri pigem saksa keelt kõnelevate inimestega. Niipea kui võtsime tööle keelt oskava müügijuhi, läks meil Saksa turul töö käima,“ kirjeldas Diana järjekordset juhust.

Täna ekspordib Vecta Design lagesid üle terve maailma. Näiteks võib nende toodetud lagesid näha nii Itaalias, Lõuna-Ameerikas kui Keenias. Selleks on palgatud ka erinevate keeleoskustega müügijuhte.

Investeerida, et kasvada

Diana sõnul investeerivad nad pidevalt selleks, et olla veelgi paremad, efektiivsemad ja kasvada. „Alustasime tootmisega 200-ruutmeetrisel pinnal, mida rentisime Sindis. Üsna kiiresti tekkis olukord, kus ruumid jäid meile väikeseks ning ehitasime uue tootmishoone Pärnusse. Nüüd oleme taas olukorras, kus vajame ruumi juurde ning teeme plaane ehitada veel üks tootmishoone,“ rääkis ta.

Lisaks investeerib Vecta Design pidevalt ka tootmisesse ja töö lihtsustamisesse. „Peame oluliseks, et töö tegemist ei takistaks asjad, mida saab tegelikult parandada. Näiteks soetasime äsja automatiseeritud riiulid selleks, et õige materjali riiulist võtmine oleks töötajale lihtsam ja kiirem,“ rääkis Diana. Tema sõnul tegutsevad nad ka edaspidi selle nimel, et saada veelgi paremaks.

RISKIANALÜÜSI KOOSTAMISE PÕHITÕED Tööandjal on valida, kas ta tellib riskianalüüsi koostamise teenuse või koostab selle ise. Kui otsus on langenud isetegemise kasuks, siis mida selle juures silmas pidada?

A

lustada tuleks riskide hindamisest ametikoha põhiselt.

Iga ametikoha puhul tuleb välja selgitada, millised ohud esinevad. Seejärel tuleks hinnata iga ohu realiseerumise tõenäosust ja tagajärje raskust.

Kui ohud on teada, tuleb hakata nendega tegelema. Ilmselt on kõigile teada, et odavam ja lihtsam on ennetustöö, kui hiljem tagajärgedega tegeleda.

Tagajärjed lähevad kalliks maksma nii otseses kui ka kaudses mõttes.

Ohtude ennetuse põhimõtted töökeskkonnas 1. Esmalt tuleks püüda ohte üleüldse vältida.

2. Kui ohte pole võimalik vältida, tuleks neid vähendada vastuvõetava tasemeni.

3. Võimalusel kaaluda ohtliku teguri asendamist ohutu või vähem ohtlikuga.

4. Kui ohte pole üldse võimalik likvideerida, siis tuleks leida ühiskaitsevahendid, mis aitaks töötaja tervist kaitsta.

5. Kui eelnevast midagi ei aita, tuleks kasutusele võtta isikukaitsevahendid.

Kui sul on küsimusi riskianalüüsi koostamise kohta, kirjuta mulle jaanika@riskianaluus.ee.

Jaanika Jelistratov Riskianalüüs OÜ juhatuse liige

MEISTRIKLASS

KAS EESTI FIRMADEL ON

15. juunil toimub kaubanduskojas rahvusvahelise müügi meistriklass, mida viib läbi pikaajalise kogemusega rahvusvahelise müügi juhtivkonsultant Jari Hietala. Uurisime, millised on tema kogemused ning millised on Eesti ettevõtete võimalused Aasia turgudele laienemiseks.

Aasias ärivõimalusi?

Mis on olnud sinu kõige väljakutsuvam tööalane kogemus?

PIRET POTISEPP, kaubanduskoja teenuste direktor

Kuidas sinu karjäär alguse sai?

Ma arvan, et paigutasin ennast Maa orbiidile 1990. aastal, kui kolisin Londonisse. Sellel ajal töötasin Soomes kauplustele seadmeid tootvas ettevõttes. 30-aastaselt edutati mind tegevdirektoriks Suurbritannias asuvasse tütarettevõttesse. Tagasivaates oli see üsna tähelepanuväärne ametikõrgendus. Minu teekond jätkus samas firmas Belgias.

1994. aastal kolisin Belgiast Bangokki, kus said alguse minu ettevõtmised Aasias.

Kuidas ja miks sündis ettevõte Asia Sales Channels Ltd?

See otsus ei tulnud kiirustades. Oma konsultatsiooniettevõtte loomise mõte oli mul olnud juba mitu aastat. Olen sertifitseeritud juhtimiskonsultant ja töötanud sellel ametikohal rohkem kui 20 aastat. Ma pakkusin aastaid juhtimis- ja konsultatsiooniteenuseid Finpro kaudu (Soome riigi poolt rahastatud ettevõtluse tugistruktuur, sarnaselt EASile Eestis) Aasias ja Lääne-Euroopas. Konsultant on põnev olla.

Aastate jooksul olen sõna otseses mõttes üle sajal ettevõttel üle maailma aidanud siseneda uutele turgudele ja saada edukaid rahvusvahelisi pakkumisi. Selline töö andis mulle ainulaadse võimaluse õppida paljudelt ettevõtetelt, nähes kõrvalt nende õnnestumisi ja ebaedu. Veelgi olulisem on see, et need lood aitasid mul mõista ebaedu või edu põhjusi.

Annan endast parima, et kasutada õpitut oma klientide abistamisel.

Lahkusin Finpro’st 2014. aastal, mil üks minu klientidest pakkus mulle võimalust töötada ettevõtte asepresidendina Aasias Hongkongis. Tol ajal olin juba tõsiselt kaalunud luua oma konsultatsiooniettevõtet, kuid selle tööpakkumise tõttu ma seda ei teinud. Siiski oli minu sooviks naasta oma eriala ja ettevõtte loomise juurde, mistõttu otsustasin eelmise aasta lõpus luua Asia Sales Channels Ltd. Oma tegevustele keskendumine on aidanud ettevõtetel luua ja hallata oma müügikanaleid igas Aasia riigis. Tean omast kogemusest, et see on väljakutse igale ettevõttele, pole vahet, kui suur on ettevõte või millisesse ärisektorisse ta kuulub.

34

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

Sellele küsimusele on keeruline vastata. Konsultandi jaoks on iga ülesanne väljakutsuv. Minu kõige väljakutsuvam kogemus pärineb ilmselt aastatest 1991–1994 Belgias. Ülesanne oli üks kahjumlik ja peaaegu pankrotis olev firma muuta taas kasumlikuks ning tagada tõhus müük ettevõtte uuele omanikule. See lõppes edukalt 1994. aasta kevadel. Ilma selle kogemuseta poleks ma hetkel kohas, kus olen praegu. See oli minu jaoks tohutu väljakutse ja õppimisvõimalus.

Kas sinu arvates on Eesti ettevõtetel võimalik Aasia turule laieneda?

Absoluutselt! Igaüks teab Aasia maailmakaubanduse ja investeeringute voo kasvavat tähtsust. Võimalused on piiramatud.

Palju olulisem küsimus iga ettevõtte jaoks on see, mida nad peavad tegema, et neid võimalusi kasutada. Kuulen sageli ärimehi ütlevat, et kui me saame Hiina turult kasvõi 0,1%, siis oleksime õnnelikud. Kahjuks ei soovi Hiina klient seda 0,1% anda. Sealne turg selliselt ei toimi. Julgustan Eesti ettevõtteid vaatama teisi Aasia turge, mitte ainult Hiinat. Sageli on väiksematel turgudel palju lihtsam ja suurem potentsiaal läbi lüüa.

Turustamise aeg on lühem ja nende äri on rahvusvahelisem.

Muide, kas me peaksime rääkima ühest või mitmest Aasia turust?

See on kogumik mitmest eraldiseisvast ja alternatiivsest turust. Isegi Hiina ei ole turg ega riik. See on maailmajagu erinevate keelte ja kultuuridega. Samuti on oluline mõista, et puudub kindel vastus sellele, milline turg on ettevõttele parim.

Millel põhineb ettevõtte edukus? Kas kõigil on võimalus võita turuosa ja avada ettevõte Aasias?

Kõigil ilmselt mitte, kuid seda on üsna raske määratleda, kes peaks olema huvitatud ja kes mitte. Kui me räägime võimalustest, peaksime mõistma, et võimalus võib olla firma jaoks juurde saada materiaalset kasu. Iga ettevõte saab näiteks kasu odavamast ostuhinnast.

Kui sul oleks võimalus muuta maailmakaubandust lihtsamaks, siis kuidas sa seda teeksid?

Ma olen mures kasvava protektsionismi, populistliku poliitika, valet tüüpi rahvusluse pärast, aga ka valitsuse isekuse soosimise ja avalduste nagu „nüüd ja alati on Ameerika esimene“ pärast.

Ma ei arva, et sellised arengud teevad pikemas perspektiivis maailma paremaks. Ma olen tugev vabakaubanduse ja võrdse kohtlemise toetaja. Piirangud ja protektsionistlik poliitika aga pidurdavad avatud konkurentsi ja pärsib innovatsiooni.

EK SP ORDI A K A DEEMI A E SI T L EB: R A H V US VA HEL I SE MÜÜGI MEI S T RIK L A S S TA L L INN A S 15.0 6. 2 017 Asukoht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Osalustasu: kaubanduskoja liikmele 99 eurot, mitteliikmele 199 eurot, hindadele lisandub käibemaks Sihtrühm: osalema on oodatud kõik rahvusvahelise müügiga tegelevad inimesed, kelle tööülesandeks ja eesmärgiks on müügi kasvatamine välisturgudel Meistriklassi viib läbi pikaajalise rahvusvahelise müügi ja turgude alane ekspert ning enam kui 20-aastase kogemusega sertifitseeritud juhtivkonsultant Jari Hietala (Asia Sales Channels Ltd asutaja), kelle pagasisse kuulub juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste pakkumine Aasias ja Lääne-Euroopas Finproga (www.finpro.fi). Lisaks on Jari töötanud rahvusvahelistes ettevõtetes alates 1990ndatest. Tutvu tema CVga siin.

Meistriklassi formaat eeldab, et kogu ürituse vältel on osalejad aktiivsed kuulajad ning kaasarääkijad, viiakse läbi mitmeid grupitöid ja –arutelusid, millede tulemusi jagatakse teiste meistriklassis osalejatega.

Meistriklassi ajakava: 9.30 Registreerumine ja hommikukohv 10.00 Rahvusvahelised müügikanalid, nende arendamine ja juhtimine 11.45 Varane lõuna 12.30 Kuidas võita turuosa ning arendada uusi ärimudeleid globaalsel turul?

14.15 Meistriklassi lõpp Registreerimine avatud 9. juunini 2017. Registreerimiseks vajalik registreerimisvorm tuleb täita kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee.

Lisainfo: Piret Potisepp / Teenuste direktor piret@koda.ee / + 372 604 0092

SIHTTURUD

PRANTSLASTEST nagu nad päriselt on GERLI ÖÖPIK, kaubanduskoja turunduskoordinaator

Clémentine, oled pärit Prantsusmaalt. Kuidas sa Eestisse sattusid. Millega sa siin täpsemalt tegeled?

Olin kolm aastat tagasi Hispaanias, kui vanaema mulle helistas, et ta oli näinud dokumentaalfilmi Eestist.

Talle jättis Eesti kui kauni loodusega riik hea mulje. Ma ei teadnud Eestist palju, kuid vanaema soovitusi arvesse võttes esitasin 2014. aastal oma avalduse programmi Erasmus raames Tallinna Ülikooli vahetusüliõpilaseks tulemiseks. Selle tulemusena õppisin ühe semestri vältel Tallinna Ülikoolis Euroopa poliitikat ning nautisin seda aega siin väga.

Hetkel on mul käsil teine aasta magistriõppes ja ma olen viiekuulise praktikaprogrammi raames taas Eestis. Sel korral aga kaubanduskojas. Siin on hea võimalus oma oskusi ja teadmisi täiendada. Töötan kaubanduskojas teenuste osakonnas, kus nõustame ja aitame Eesti ettevõtjaid erinevates valdkondades (import, eksport, välispartnerite leidmine jne). Minu põhiliseks tegevuseks on aga leida Eesti ettevõtjatele potentsiaalseid partnereid Prantsusmaalt. Samuti jagan informatsiooni Prantsusmaa turu erinevate sektorite kohta.

Prantslaste kohta levib eelarvamus, et nad ei oska peale prantsuse keele ühtki teist keelt või kui oskavadki, siis ei armasta nad neid kasutada.

Kas see vastab tõele?

Prantslased, olenemata vanusest, on pidanud silmitsi seisma samade probleemidega: halb või vähene keeleõpe ning vanad harjumused mitte vaadata võõrkeelseid filme. Veelgi enam, prantsuse keel on nii laialt levinud, et tõlkija leidmisega probleeme ei ole.

See on tõsi, et oleme oma kultuuri üle uhked, kuid ma ei usu, et tänapäeval leiaks

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

Kaubanduskojas toimetab praegu Prantsusmaalt pärit praktikant Clémentine Vasse, kes aitab Eesti ettevõtjaid Prantsusmaa suunal. Uurisin temalt, millised on prantslased tegelikult ning millega peaks seal äri tehes arvestama.

prantslasi, kes väldiksid inglise keeles rääkimist vaid seetõttu, et nad on liiga uhked või nad arvavad, et prantsuse keel on ilusam kui mõni teine. Paljud minu sugulased räägiksid hea meelega välismaalastega inglise, hispaania või saksa keelt, kuid sageli häbenevad nad oma aktsenti või puudulikku sõnavara.

Ma ei tea ühtki prantslast, kes ei tahaks reisida või võõrkeeli õppida.

Noored ja ka vanemad inimesed on harva ülbed või nostalgilised, neil puudub vahel lihtsalt enesekindlus.

Paljudel prantslastel on tegelikult väga hea võõrkeele oskus.

Millised on kõige tavalisemad isikuomadused, mida ühest prantslasest leida võib?

Kui vastata sellele küsimusele ärisuhetest lähtuvalt, turgatab mulle esimesena pähe viisakus. Kui ma esimest korda välismaale kolisin, märkasin, et ma võisin sageli solvuda, kui teised ei olnud minuga viisakad. Ma arvan, et esmamulje on väga tähtis ja sellel on kindlasti suur mõju sinu edasistele äri-

suhetele. Näiteks, kui sul on kohtumine, ei ole viisakas sinna kohale jõuda liiga vara või liiga hilja.

Teise inimesega vesteldes armastavad prantslased nagu ka eestlasedki hoida vestluskaaslasega distantsi. Aga ära ole üllatunud, kui vestluspartner puudutab su õlga või kätt, sest selline žest kuulub prantsuse ärisuhtluse juurde. Ära unusta ka naeratada. Kuigi prantslased kipuvad tihti kaebama, naudivad nad sellegipoolest pigem entusiastlike inimeste seltskonda.

Kui altid on Prantsuse ettevõtted välismaalastega koostööd tegema?

Kahe viimase kuu jooksul olen helistanud mitmele prantsuse ettevõttele, et tutvustada kaubanduskoja liikmete tooteid. Mõned ettevõtted jagasid minuga oma kiindumust „Made in France“ traditsiooni vastu. „Made in France“ ei ole ainult kvaliteedi märk, seda kasutatakse ka selleks, et tutvustada prantsuse oskusi/teadmisi ja konkurentsivõimet.

Teisest küljest aga ei ole paljud Prantsuse ettevõtted seetõttu vaimustatud sildist „Made in France“, kuna sealsed tarnijad võivad olla liiga kallid ja tooted ei ole alati kergesti kättesaadavad. Seetõttu otsivadki Prantsuse ettevõtjad välispartnereid, et arendada oma äri ja rahvusvahelist kohalolu. Sellest tulenevalt on nad väga koostööaltid.

Pöördu julgesti kaubanduskoja poole, kui Sul on tekkinud huvi Prantsusmaa turu vastu!

31. mail on kõigil huvilistel võimalus osaleda kaubanduskojas toimuval hommikukohvil, kus Eesti suursaadik Pariisis hr Alar Streimann annab väärtuslikke nõuandeid Prantsusmaa turust. Tule kindlasti kuulama!

Täpsema info leiad kaubanduskoja kodulehelt www.koda.ee.

KOOLITUSED

KODA KUTSUB OSALEMA

FINANTS- JA MAKSUKOOLITUSED 1. juuni

Erisoodustuste, kingituste ja muude kulude maksukäsitlus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Kati Krass I kati@koda.ee I 443 0989

SIHTTURUD 31. mai Hommikukohv Eesti suursaadikuga

Pariisis hr Alar Streimanniga

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

(Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Liisi Kirschenberg liisi@koda.ee I 604 0093 20. juuni Hommikukohv Eesti suursaadikuga

Tel Avivis hr Sulev Kannikesega

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

(Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Liisi Kirschenberg liisi@koda.ee I 604 0093

MUUD KOOLITUSED 25. mai Suunanäitaja – lastekaupade müügi nõuded, ohutus ja turundus

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

(Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik marju.mannik@koda.ee I 604 0077 31. mai

5. juuni

Regionaaltoetustega rikkaks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: Margus Ilmjärv margus@koda.ee 337 4950

6. juuni Kuidas eksporti finantseerida ja selle

juures ka riske maandada?

Eesti Kaubandus-Tööstuskojas

(Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Marju Männik marju.mannik@koda.ee I 604 0077 15. juuni Rahvusvaheline müügi meistriklass

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

(Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: Piret Potisepp piret@koda.ee I 604 0092

LIIKMEÜRITUS 7. juuni Kaubanduskoja ja Mateki Golfiturniir

Niitvälja golfiväljakul (Harju maakond)

Info: Anneli Perne anneli@koda.ee I 604 0087 15. juuni

Kaubanduskoja liikmete üldkoosolek Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Info: koda@koda.ee või 604 0060

Praktiline tööandja brändingu töötuba Tartu Loomemajanduskeskuse seminariruum (Kalevi 13, Tartu) Info: Piret Potisepp piret@koda.ee 604 0092

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

37

KOOLITUSED

Regionaaltoetustega rikkaks!

5. juunil 2017 Eesti KaubandusTööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn).

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus kutsuvad ettevõtteid seminarile, kus räägitaks toetusmeetmetest ettevõtetele, kes soovivad oma äri laiendada väljapoole Tallinnat.

Uutest toetusmeetmetest ettevõtetele räägivad riigihalduse minister Mihhail Korb ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Töötukassa ja SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse esindajad. Konkreetsetest koostöövõimalustest uute tulijatega räägib Ida-Virumaa suurima eraettevõtte Viru Keemia Grupi esindaja.

Hommikukohv Eesti suursaadikuga Tel Avivis hr Sulev Kannikesega Jätkame erinevate sihtturgude tutvustamist hommikukohvi üritustesarja raames!

Sel korral on ettevõtjatel võimalus kohtuda Eesti suursaadikuga Tel Avivis ning saada aimu Iisreaeli turust.

Suursaadik

hh teeb lühikokkuvõtte Iisraeli poliitilisest olukorrast ja majandusest,

hh tutvustab majandussektoreid, mis võivad huvi pakkuda Eesti ettevõtjatele,

hh räägib kohalikust suhtlemis-, asjaajamis- ja ärikultuurist ning võimalikust bürokraatiast ning

hh räägib saatkonna võimalustest toetada äritegemist Iisraelis.

Räägime ka sügisel toimuvast Eesti äridelegatsiooni visiidist Iisraeli.

Kohtumine suursaadikuga toimub 20. juunil kell 9.00–11.00 kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn).

Osalustasu: kaubanduskoja liikmele 15 €, mitteliikmele 30 €.

Hindadele lisandub käibemaks.

Lisainfo: Liisi Kirschenberg, liisi@koda.ee või 604 0093

PÄEVAKAVA 10.45

Kogunemine, tervituskohv

11.00

Avasõnad, riigi tugi regionaalarengule, Ida-Virumaa programm. – Riigihalduse minister Mihhail Korb

11.20

Uued toetusmeetmed ettevõtetele. – Monica Hankov, EASi regionaalarengu keskuse direktor

12.00

Töötukassa uued toetusmeetmed ettevõtetele.

– Anneki Teelahk, Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja

12.20

12.40

13.00

Tööstusalad – parim võimalus oma äri laiendamiseks väljapoole Tallinnat. – Teet Kuusmik, SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juhatuse liige Koostöövõimalused uute tulijatega Kohtla-Järve Tööstuspargis. – Marek Tull, Viru Keemia Grupp Vaba suhtlus

Seminaril osalemine on tasuta, vajalik on eelnev registreerumine kaubanduskoja kodulehel: www.koda.ee.

38

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

ERISOODUSTUSTE, KINGITUSTE JA MUUDE KULUDE MAKSUKÄSITLUS Millised on erisoodustuste ja kingituste eristamise probleemid? Millised aga sõiduauto kasutamise või kodukontoriga seotud maksuprobleemid? Osale koolitusel ja saad vastused nii neile kui ka paljudele teistele küsimusele!

hh Välislähetuste

Koolitusseminar toimub 1. juunil kell 10.00–16.00 Eesti KaubandusTööstuskojas (Toom-kooli 17, Tallinn).

hh Ettevõtlusega mitteseotud

Maksukoolituse viib läbi hinnatud maksulektor Tõnis Jakob, kes käsitleb koolitusseminaril aktuaalseid ja enam probleeme tekitavaid maksuküsimusi.

Tähelepanu all on maksumuudatused, maksustamise erinevad aspektid, maksuameti käsitlused ja kohtulahendid.

Vastuse saavad kõik osalejate küsimused.

Teemad, millel koolitusseminaril peatutakse:

hh Erisoodustuste ja kingituste

maksuprobleemid (päevaraha maksmise probleemid, vormistamise nõuded jne).

hh Vastuvõtukulude maksustamise erisused. kulude tõlgendamisprobleemid.

hh Laenutehingute maksuprobleemid (intress, tagasimakse graafik, tehingu ümberklassifitseerimine).

hh Kodukontoriga seotud maksuprobleemid.

hh OÜ-tamisega seotud maksuprobleemid.

hh Tehingute tõendamine ja arvele esitavate nõuete probleemid.

hh Kohtupraktika.

eristamise probleemid.

hh Sõiduauto kasutamise maksuprobleemid (sõiduauto hüvitis, erisoodustus, sisendkäibemaksu mahaarvamine, sõidupäeviku vorminõuded jne).

Osalustasu: kaubanduskoja liikmele 75 €, mitteliikmele 125 €.

Hindadele lisandub käibemaks.

Lisainfo: Kati Krass, kati@koda.ee või 443 0858

Valveteenuse kvaliteedi garantii!

Sinu valvelahendus on unikaalne, Sind teenindavad USSi patrullekipaazid fikseerivad kontrollk채igu tulemused fotona.

Mida n채eme meie, seda n채ed ka Sina!

Tellimiseks helista telefonil: 619 1999 v천i klienditeenindus@uss.ee

MEIE JUUBILARID

PALJU ÕNNE! 25

ARWEST OÜ liige alates 2001 COCA-COLA HBC EESTI AS liige alates 1995 ELMET RAKVERE AS liige alates 2000 ERALD NORDIC OÜ liige alates 2004 FILTER AS liige alates 2000 FURNICO OÜ liige alates 2004 IDA HULGILAADA OÜ liige alates 2013 IMG NUMERI OÜ liige alates 1998 KEILAR AS liige alates 1997 K-PRINT OÜ liige alates 1997 KUNDA NORDIC TSEMENT AS liige alates 1993 LEKU METALL OÜ liige alates 1996 NÕO LIHATÖÖSTUS AS liige alates 2005 ORU ÄRI AS liige alates 2000 PARMET AS liige alates 1995 RADEMAR OÜ liige alates 2002 RST VALGA OÜ liige alates 2013 SAKALA TÖÖSTUSAUTOMAATIKA OÜ liige alates 1996 SAVI AS liige alates 1990 TALLINNA BEKKERI SADAM OÜ liige alates 2014 TET- KO OÜ liige alates 2001 TÜV EESTI OÜ liige alates 1996 VALGA KODUTEHNIKA OÜ liige alates 2013

40

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 5 / 2017

20

10

15

5

ALLEDEM OÜ liige alates 2010 ARCO TRANSPORT AS liige alates 2005 ARTARO OÜ liige alates 2005 ESTCOTTIMPEX OÜ liige alates 1998 INLOOK COLOR OÜ liige alates 2000 KIVILUKS AS liige alates 2006 LEVIRA AS liige alates 2008 OPTILAND EESTI OÜ liige alates 1998 RENUM INVEST OÜ liige alates 2016 TARRATUOTE EESTI OÜ liige alates 1999 TELCONTAR OÜ liige alates 2002 WOOLISH KNITTING FIE liige alates 2009

BLUEGATE OÜ liige alates 2013 DIKSOONIA OÜ liige alates 2016 KADARBIKU KÖÖGIVILI OÜ liige alates 2008 PROFILE VEHICLES BALTIC OÜ liige alates 2003 TRADEHOUSE OÜ liige alates 2016 TRUCKPARTS EESTI OÜ liige alates 2004

AAKRI RAAMATUPIDAMINE OÜ liige alates 2011 ALICLEEN GRUPP OÜ liige alates 2017 ARIJUS LOGISTICS OÜ liige alates 2014 B&W METALL OÜ liige alates 2014 FIXDEM EESTI OÜ liige alates 2012 HYDRO GRUPP OÜ liige alates 2017 KLARBERG OÜ liige alates 2009 LEAN ENTERPRISE ESTONIA MTÜ liige alates 2015 MAKABI EESTI OÜ liige alates 2013 REMEXIM OÜ liige alates 2012 TIMBERSTON EHITUS OÜ liige alates 2015

ADVOKAADIBÜROO A. RATNIKOV & PARTNERS OÜ liige alates 2014 BALTIC METAL CONSTRUCTION OÜ liige alates 2012 NETTO24 OÜ liige alates 2016 WESTWOOD GROUP OÜ liige alates 2013 VOLLER KAUBANDUS OÜ liige alates 2014

Maasturite Maserati. Nüüd Eestis kohal. Hind alates 74 693 EUR Pehmest vaikusest mäslevaks maruks – see Maserati sai oma nime vahemerelise tuule Levante järgi. Maserati Levantega tunned end omas elemendis igas olukorras – garanteeritud on inspireeriv sõidukogemus ja väikseima detailini lihvitud mugavus.

Elegantsi ja voolujoonelisuse, sportlikkuse ja maastikuvõimekuse, tipptasemel ergonoomika ja era­ kordse inseneritöö poolest silma paistev Maserati Levante viib Su maasturite maailmas järgmisele tasandile.

Maserati Levante keskmine kütusekulu 7,2 l/100 km; CO2 emissioon 189 g/km.

AS SILBERAUTO – MASERATI AMETLIK ESINDAJA EESTIS SILBERAUTO EESTI AS, PETERBURI TEE 50A, TALLINN Telefon: 6056 950, e­mail: maserati@silberauto.ee www.maserati.ee • www.facebook.com/maseratieesti

KAUBANDUSKOJA JA MATEK ASi GOLFITURNIIR 7. JUUNIL 2017 ALGUSEGA KELL 13.00 NIITVÄLJA GOLFIVÄLJAKUL TULE JA OSALE OMA ETTEVÕTTE VÕISTKONNAGA GOLFITURNIIRIL Reeglid ning võistluse juhend: www.koda.ee/et/sundmused/golf2017 Osalemistasu võistkonna kohta: 199 €.

Hinnale lisandub käibemaks.

Registreerimise tähtaeg on 1. juuni TURKISH AIRLINESI POOLT LÄHEVAD KÕIGI OSALEJATE VAHEL LOOSIMISELE EDASI-TAGASI PILETID KAHELE PORTUGALI. Info ja registreerimine: Anneli Perne 604 0087 anneli@koda.ee

GOLFTURNIIRI TOETAJAD