NR 19 • 2. NOVEMBER 2011
ILMUB AASTAST 1925
Tallinnas räägiti Eesti-Soome partnerlusest 24. oktoobril toimus Nordic Hotel Forumis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, EAS Helsingi esinduse ja Soome Vabariigi suursaatkonna poolt korraldatud seminar „Soome äripartnerina — koostööst partnerluseni”. Ligi 120 kuulaja ees arutlesid 17 erineva eluala eksperti Eesti ja Soome partnerlussuhete üle ning andsid häid näpunäiteid, kuidas Soome turul ja Soome partneritega paremini hakkama saada. Loe lähemalt lk 14
Ettevõtjad näevad järgmist aastat pigem stabiilsena LK 5
Tühja kasseti tasust
LK 6
Kaubanduskojas räägiti kutseõppe ja koolivõrgu korrastamisest LK 12
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Juhtkiri
3
Tühja kasseti tasu kogumise põhimõtted vajavad tervikuna ülevaatamist Kirjutasime 2009. aasta suvel eelnõust, mille sisuks oli nn tühja kasseti tasu kogumise baasi oluline laiendamine. Toona käis jutt telefonidest, navigatsiooniseadmetest, muusikakeskustest, Mait Palts Peadirektor
autoraadiotest jne. Ehk siis 3-protsendilise tasu kogumist kavandati sisuliselt kõigelt, millel muusika või video salvestus- või esitlusvõimalus.
K
uigi toona puudus eelnõul
mängijast ju korraga sama lugu ei
tusseadmete ja -kandjate hinda ar-
rahalise kohustusega, mille detailide
juures pea igasugune mõju-
kuula ja kui originaali kuulatakse
vestades. Ilmselt on see tänase süs-
üle otsustamine peaks sarnaselt
de analüüs, oli selletagi selge, et
muusikakeskusest ning koopia „kir-
teemi suurimgi nõrkus, sest reaalselt
aktsiisile käima läbi Riigikogu. Mida
laiaulatuslik elektroonikaseadmete
jutatakse” autos kasutamiseks, kas
ei sõltu näiteks salvestusseadme
laiemaks kujuneb nn maksubaas ja
hinnatõus ja ettevõtjate halduskoor-
tegemist on siis autori kahjuga,
hinnast kuigivõrd see, kas ja kui
maksjate hulk, seda olulisem seegi
mus oleksid olnud paratamatud.
mida kõnesoleva tasu kogumise
palju sellega saaks koopiaid teha.
aspekt on. Ei ole ilmselt kellegi hu-
Tänasest Teatajast võite lugeda, et
läbi hüvitama peaks? See, kas ja kui
Kui mõelda ka kavale maksustada
vides, kui tõde selguks alles mõne
sama teema on jälle päevakorral,
suur üldse võimalik autorite kahju
telereid, siis läheb olukord veelgi
kohtuvaidluse käigus nagu praegu
küll muutustega, kuid põhimõte on
on, oleks teine küsimus — kõrgem
jaburamaks. Pole saladus, et paljud
on sündimas Tallinna müügimak-
sama — koguda raha, selle eest, et
matemaatika, mida ei ole suutnud
täna ja kindlasti ka tulevikus müü-
suga.
meil kõigil tarbijatena on võimalik
keegi veel adekvaatselt selgeks
davatest teleritest juba omavad
kord juba avaldatud teostest endale
vaielda. Sestap käib ka Eestis suu-
välise salvestuse võimalust, kuid
isiklikuks otstarbeks koopiaid teha.
rem debatt ühe ajaloolise summa
paljud meist seda reaalselt kasu-
Kogutud summa näol on tegemist
üle, mida keskmiselt läbi aastate
tavad või kui palju sõltub sellest
nn hüvitisega, mida jaotatakse hil-
läbi tühja kasseti tasu kogutud on
teleri maksumus. Kas üldse sõltub?
jem autorite esindusorganisatsiooni
(suurusjärk umbes 200 000-250 000
kaudu autoritele, esitajatele ja fono-
eurot aastas). On seda vähe või pal-
Kojas oleme tühja kasseti tasu
grammitootjatele selle eest, et sea-
ju, on see autoritele tekitatavat kahju
teemadega tegelenud juba alates
dus lubab teha teostest salvestusi
arvestades põhjendatud ja õiglane?
selle
enda isiklikuks tarbeks. Igaüks võib
Vastust keegi öelda ei oska, sest
ning üha enam on kasvanud veen-
salvestada raadio vahendusel muu-
uuritud seda ei ole. Samuti ei ole
dumus, et senine süsteem lihtsalt
sikat, televiisori vahendusel saateid
uuritud, kas ja kuidas on aastate
on oma aja ära elanud ning argu-
ning filme. Samuti võib paljundada
jooksul muutunud tarbijate harju-
mendid, mis kehtisid toona, ei ole
CD-plaate isiklikuks kasutamiseks
mused. Kui kümmekond aastat
täna enam asjakohased. Keegi ei
ning salvestada neid arvutisse,
tagasi oli telerist filmide salvesta-
püüa vaielda selle üle nagu ei oleks
MP3-mängijasse vms seadmesse
mine veel võrdlemisi aktiivne ning
teoste autoritel õigust saada tasu
ja kasutada isiklikuks tarbeks, mitte
kunagi oli ka raadiost muusika sal-
oma teoste levitamise eest, kuid see
levitamiseks. Viimane on teadu-
vestamine populaarne, siis täna-
peab olema õiglane, põhjendatud ja
pärast ilma autori nõusolekuta igal
seks on olukord mõnevõrra muu-
jätkusuutlik. Vaidlus, mis aga kes-
juhul keelatud. Siit tekib paraku ka
tunud. Juba sellest lähtuvalt on küsi-
kendub pelgalt kogutava summa
esimene põhimõtteline küsimus,
tav, kas toonased järeldused on
suurusele, tõenäoliselt selleni ei vii.
mis aegade jooksul palju tõusetu-
veel ka täna pädevad.
kunagisest
rakendumisest
Lisaks vajab selgeksarutamist see-
nud — kui heliplaat või -fail on kord juba tasu eest omandatud, siis miks
Üks põhimõtteline küsimus, mis te-
gi, kes ja mis ulatuses tasu kehtes-
peaks selle isikliku kasutamise eest
kitab vastuseisu, on täna seotud ka
tada võib ning kuivõrd on tegemist
veelkord maksma? Kahest plaadi-
faktiga, et tasu kogutakse salves-
siiski maksu tunnustele vastava
Üks põhimõtteline küsimus, mis tekitab vastuseisu, on täna seotud ka faktiga, et tasu kogutakse salvestusseadmete ja -kandjate hinda arvestades. Ilmselt on see tänase süsteemi suurimgi nõrkus sest reaalselt ei sõltu näiteks salvestusseadme hinnast kuigivõrd see, kas ja kui palju sellega saaks koopiaid teha.
4
Teejuht
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Sisukord
Kalender
Juhtkiri
3. nov
Seminar „Tõstame metalli- ja masinatööstusettevõtete teadlikkust ja efektiivsust!” (vene keeles)
Tühja kasseti tasu kogumise põhimõtted vajavad tervikuna ülevaatamist
3
Jõhvi Koolituskeskuses (Kooli 7, Jõhvi) Viktoria Indrisova Tel: 604 0063 • E-post: viktoria.indrisova@koda.ee
Seadusandlus Euroopa majandusküsitluse tulemused — ettevõtjd näevad järgmist aastat pigem stabiilsena Soovitakse laiendada nn tühja kasseti tasu maksubaasi
Infoseminar 5
„Uut Euroopa Liidu rahastusest ning abiprogrammidest ettevõtte arenguks ja ekspordi edendamiseks”
6
8. nov
Pesa hotellis (Uus 5, Põlva)
9. nov
Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Võru Õppekeskuses (Kreutzwaldi 34, Võru)
Euroopa uudised
10. nov
Sotsiaalsest ettevõtlusest
8
Mis peitub CE-märgise taga
9
Valga maavalitsuse saalis (Kesk 12, Valga) Toomas Hansson Tel: 744 2196 • E-post: toomas.hansson@koda.ee
9. nov
käitlemisel metalli- ja masinatööstuses”
Hariduspoliitika Kaubanduskojas arutleti kutseõppe ning koolivõrgu korrastamise teemadel
Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) 12
Annika Metsala • Tel: 604 0091 • E-post: annika.metsala@koda.ee 9.-12. nov
Rimini Fieras, Itaalias Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
13 15. nov
Tagasivaade Soome äripartnerina — koostööst partnerluseni
Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus Pärnus Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee
14 15. nov
Juhtimisveerg Kuidas teha tööd, mida vihkad
Kontaktkohtumiste üritus Itaalias rohelise tehnoloogia ja säästliku eluviisi messi ECOMONDO raames
Innovatsiooniveerg Uuenduslik pilk avalikule ruumile
Seminar „Kohustuslikud nõuded kemikaalide
Tarbijakaitse infopäev „Suunanäitaja 2011” Pärnu Maavalitsuse II korruse saalis (Akadeemia 2, Pärnu) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee
15
Infoseminar
Liikmelt liikmele
Teated
„Uut Euroopa Liidu rahastusest ning abiprogrammidest
15
16
ettevõtte arenguks ja ekspordi edendamiseks” 15. nov
Lääne-Viru maavalitsuse saalis (Kreutzwaldi 5, Rakvere)
16. nov
Koja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi)
17. nov
Hotellis Inger (Puškini 28, Narva) Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus.ilmjarv@koda.ee
Koostööpakkumised
21
16. nov
Turu-uuringute koostamise koolitus Pärnus Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu)
Riigihanketeated
Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee 21 16. nov
Juubilarid
Eesti puidutööstusettevõtted Prantsuse turule! Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
22
Elise Chanel • Tel: 604 0082 • E-post: elise@koda.ee 17. nov
Välismessikoolitus Pärnus Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Seadusandlus
5
Euroopa majandusküsitluse tulemused — ettevõtjad näevad järgmist aastat pigem stabiilsena Koidu Mölderson Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
K
oostöös Euroopa Kodade As-
Taolist küsitlust viiakse Euroopa ko-
Kui vaadata vastuseid, kus on küsi-
sotsiatsiooniga (Eurocham-
dade poolt läbi juba üheksateist-
tud 2010. ja 2011. aasta võrdlusi,
bres) viivad 24 Euroopa riigi Kau-
kümnendat korda ning Eestis alates
võib täheldada liikumist positiivses
banduskojad ettevõtjate seas läbi
2004. aastast.
suunas — nt väitele „võrreldes 2010. aastaga on ettevõtte käive 2011.
üldist laadi küsitluse, milles uuri-
Vastuseid tuli tööstuse, teeninduse ja teistest sektoritest enam-vähem võrdselt üle kogu Eesti, enamik mõistetavatel põhjustel suurematest keskustest — Harju (57% vastanutest), Tartu (9% vastanutest) ja Pärnu maakonnast (8% vastanutest), kuid samas olid kõik maakonnad esindatud.
takse ettevõtete käibe, siseriikliku
Tänangi siinkohal kõiki küsitlusele
aastal” on 62,2% ettevõtetest vas-
müügi, ekspordi, töötajate hulga, et-
vastanud 327 ettevõtjat, kes ei pida-
tanud, et käive on 2011. aastal suu-
tevõtete investeeringute ning üldise
nud paljuks meile tagasisidet anda.
renenud, 23,7%, et käive on püsi-
majanduskeskkonna kohta. Küsi-
Vastuseid tuli tööstuse, teeninduse
nud eelmise aastaga samal tasemel
mused on suunatud nii võrdlusele
ja teistest sektoritest enam-vähem
ning 14,1% ettevõtetest on see
eelmise aastaga kui ka tulevase
võrdselt üle kogu Eesti, enamik
vähenenud. Sarnaselt on vastatud
aasta prognoosile. Ehkki prognoo-
mõistetavatel põhjustel suurematest
ka küsimusele „võrreldes 2010.
simine ei pruugi anda alati tõeseid
keskustest — Harju (57% vastanu-
aastaga on ettevõttel müük Eestis
tulemusi, kajastub vastustest ette-
test), Tartu (9% vastanutest) ja Pärnu
2011. aastal”. Eesti-sisene müük on
võtjate kindlustunne (või kindluse-
maakonnast (8% vastanutest), kuid
suurenenud
tus) tuleviku suhtes, tulenevalt sageli
samas olid kõik maakonnad esin-
31,2% ettevõtetel püsinud sama
hetkesituatsioonist
datud.
ning 19% ettevõtetel ka vähenenud.
Prognoosime, et ettevõtte kogu eksport 2012. aastal
Prognoosime, et ettevõtte töötajate hulk 2012. aastal
maailmaturul.
Prognoosime, et ettevõtte 2012. aasta käive
49,8%
ettevõtetel,
Suureneb – 48,6%
Suureneb – 42,9%
Suureneb – 28,3%
Püsib sama – 45,3%
Püsib sama – 49,3%
Püsib sama – 66,0%
Väheneb – 6,1%
Väheneb – 7,8%
Väheneb – 5,7%
6
Seadusandlus
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Kui vaadata prognoose järgmi-
vikku vaadates märksa entusiast-
seks, 2012. aastaks, siis selles
likumad — nähes kriisi lõppu,
K
osas on ettevõtjad pigem tagasi-
ultuuriministeerium on koos-
jate loetelu tühja BD-ga (Blue-Ray)
tanud eelnõu, millega soovi-
ja HD DVD-ga. Praegu kogutakse
eurotsooniga liitumise positiivset
takse muuta kehtivat tühja kasseti
tühja kasseti tasu järgmistelt tüh-
hoidlikud ning ootavad stabiilsust
mõju käibele ja ekspordile, mis
tasu süsteemi. Tühja kasseti tasu
jadelt salvestuskandjatelt: audio- ja
ja praegusel tasemel jätkamist.
võimaldaks suuremaid investee-
tähendab, et kindlaks määratud
videokassetid, minidiskid, CD- ja
Käibe osas ennustavad ettevõtjad
ringuid ettevõttesse ning laienda-
tühjalt salvestuskandjalt (nt CD-
DVD-plaadid. Sarnaselt praeguse-
2012. aastaks siiski, et käive pigem
da töötajaskonda.
plaat, videokassett) ja salvestus-
le olukorrale ei maksustata ka tule-
suureneb (48,6% arvates) või püsib
seadmelt (nt CD-kirjutaja, video-
vikus tühja kasseti tasuga mälupul-
Kui vaadata aga 2011. aasta küsit-
makk) kogutakse tasu vastavalt 8
kasid, mälukaarte ja kõvakettaid.
luse tulemusi, kus ettevõtjad on
ja 3 protsenti kauba väärtusest.
Ettevõtte kogu ekspordi osas ooda-
võrrelnud 2010. ja 2011. aasta ma-
Nimetatud tasu kogutakse Eestis
Kehtivas määruses on välja toodud
takse pigem samal tasemel püsi-
jandusnäitajaid, siis tulemused jää-
juba alates 1996. aastast ning selle
ka nimekiri salvestusseadmetest,
mist ka järgmisel aastal (49,3%
vad alla läinud aastal tehtud prog-
eesmärgiks on maksta hüvitist
millelt kogutakse tühja kasseti
vastanutest). Kolmandatesse riiki-
noosidele. Näiteks näitas eelmise
muusika- ja filmiteoste õiguste oma-
tasu — VHS-, DVD-, audiokas-
aasta küsitlus, et vaid 6,9% ette-
jatele (autorid, esitajad, fonogram-
settide ja CD-salvestusseadmed.
võtjate arvates 2011. aastal käive
mitootjad) selle eest, et nende
Eelnõu koostajad soovivad olemas-
väheneb, tegelikkuses aga vähe-
teoseid on lubatud tasuta salves-
oleva loetelu kaotada ning tühja
nes käive 2011. aastal koguni
tada autori nõusolekuta. Tasu ko-
kasseti tasu kehtestada kõigile
14,1% ettevõtjatest.
gutakse vastavate kaupade maale-
salvestusseadmetele, mis võimal-
toojatelt, kuid kaudseks maksjaks
davad tarbijal tavalise kasutamise
on eelduslikult ikkagi lõpptarbija.
korral filme või muusikat salves-
sida — 2010. aastal prognoosis
Kehtivat tühja kasseti tasu süstee-
käibe suurenemist 65% ettevõtja-
mi soovitakse muuta, sest prae-
test ning käesoleval aastal suure-
gune süsteem ei võimalda maksta
nes käive reaalselt 62% ettevõt-
autoritele õiglast hüvitist. Kui 2007.
jatest.
aastal maksti hüvitiseks 300 000
Kõige problemaatilisemaks muudatuseks on meie hinnangul tühja kasseti tasu kehtestamine salvestusseadmetele, millega muusika ja filmide salvestamine ei ole seadme esmane või põhiline funktsioon. Eelnõu koostajad on kinnitanud, et tühja kasseti tasu ei koguta autoraadiolt, fotokaameralt, videokaameralt, GPS-seadmelt, diktofonilt, e-lugerilt, kuid näiteks salvestavalt digiboksilt ja salvestavalt televiisorilt soovitakse tasu koguda.
sama (45,3% arvates).
Eelmise aasta küsitlus näitas, et vaid 6,9% ettevõtjate arvates 2011. aastal käive väheneb, tegelikkuses aga vähenes käive 2011. aastal koguni 14,1% ettevõtjatest. Samas suutsid ettevõtjad käibe tõusu märksa täpsemalt prognoosida — 2010. aastal prognoosis käibe suurenemist 65% ettevõtjatest ning käesoleval aastal suurenes käive reaalselt 62% ettevõtjatest.
Samas suutsid ettevõtjad käibe tõusu märksa täpsemalt prognoo-
eurot, siis 2010. aastal 74 000 Sarnane tendents on ka nt tööjõu
eurot. Eelnõu koostajate arvates on
vallas, kus 2010. aastal prognoo-
languse peamiseks põhjuseks as-
sis 33% ettevõtjatest, et võtavad
jaolu, et seoses tehnoloogia aren-
töötajaid juurde ning vaid 5%
guga kasutavad inimesed teoste
arvas, et peavad töötajaid vähen-
salvestamiseks seadmeid, millelt
dama, kuid tegelikult suurendas
tühja kasseti tasu ei koguta (nt
töötajate hulka 29% ettevõtetest
MP3-mängija, HD DVD-salvestaja,
ning koguni 15% olid sunnitud
mobiiltelefon, mälupulk). Samas ei
töötajaid vähendama, ülejäänud
ole eelnõu koostajad uurinud, mil-
ettevõtjad hoidsid töötajate hulga
liseid seadmeid ja kui palju kasu-
muutumatuna.
tatakse
teoste
salvestamiseks
isiklikuks kasutuseks. Need anddesse (s.o väljapoole Euroopa
Kahtlemata on tänavuse küsitluse
med peaksid olema aga aluseks
Liitu) ekspordi puhul arvab koguni
tulemused ja nende ettevaatlik
hindamaks, milline on õiglane hüvi-
68,3% ettevõtjatest, et eksport
toon olnud mõjutatud mitme riigi
tis autoritele. Tühja kasseti tasu
püsib muutumatuna.
probleemsest situatsioonist ning
süsteemi muutmisel on lähtutud ar-
samuti ka Eesti enda kogemusest
vamusest, et õiglane hüvitis on ca
Ka töötajate hulka plaanib enamik
ülemaailmse finantskriisiga. Nõn-
300 000 eurot aastas ning selle hin-
ettevõtteid 2012. aastal hoida siiski
da loodetakse hoida ettevõtte te-
damise metoodikat põhjendatud ei
samal tasemel (66% vastanutest)
gevust varasemal tasemel nii
ole. Seega on muudatuste tege-
ja kõigest 5,7% kardab, et peab ka
müügi, töötajate, kui investee-
mise peamiseks eesmärgiks suu-
järgmisel aastal töötajaid vähen-
ringute osas ja arvatakse, et üldi-
rendada teoste õiguste omajatele
dama.
ne majanduskeskkond ei muutu
makstavat hüvitist.
oluliselt soodsamaks ega ka eba-
tada. Selline üldine sõnastus viib
2010. aasta sügisel sama küsit-
soodsamaks vaid püsib samal
Eelnõu ühe muudatusena täienda-
paraku järelduseni, et kõigilt sal-
lust läbi viies olid ettevõtjad tule-
tasemel.
takse olemasolevat salvestuskand-
vestusfunktsiooniga
seadmetelt
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Marko Udras Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist
Seadusandlus
7
Soovitakse laiendada nn tühja kasseti tasu maksubaasi Eelnõu kohaselt kavandatakse kehtestada 3-protsendiline tasu mh salvestavale digiboksile ja televiisorile. Kaubanduskoda eelnõud selle praegusel kujul ei toeta.
TÜHJA KASSETI TASU
SALVESTUSKANDJA
SALVESTUSSEADE
tasu suurus
8% kauba väärtusest
3% kauba väärtusest
praegu kogutakse tasu
tühi video-, audiokassett,
salvestav videomakk, DVD-mängija,
järgnevatelt objektidelt
CD-, DVD-plaat, minidisk
audiokassettidele ja CD-le salvestavad audiosalvestusseadmed
kavandatavad
loetellu lisatakse tühi BD
tasu hakatakse koguma ka
muudatused
(Blue-Ray) ja HD DVD
salvestavalt digiboksilt ja televiisorilt, kodukinoseadmelt, MP3-mängijalt, iPodilt, BD- ja HD DVD-kirjutajalt ja salvestajalt (loetelu lahtine)
hakatakse alates järgmise aasta al-
tühja kasseti tasu ei koguta auto-
soovitakse alates 1. jaanuarist 2012
med on vaja määruses ka selgelt
gusest tühja kasseti tasu koguma
raadiolt, fotokaameralt, videokaa-
tühja kasseti tasu koguda veel näi-
defineerida ehk määrus peaks sisal-
(vähemalt loob eelnõu sõnastus
meralt, GPS-seadmelt, diktofonilt, e-
teks MP3-mängijalt, iPodilt, kodu-
dama läbipaistvat nimekirja salves-
selleks võimalused). Eelnõus on
lugerilt, kuid näiteks salvestavalt di-
kino süsteemilt, BD- ja HD DVD-
tusseadmetest, millelt kogutakse
välja toodud ainult mõned salves-
giboksilt ja salvestavalt televiisorilt
seadmelt.
tühja kasseti tasu, et vältida eriarva-
tusseadmed, millelt tühja kasseti
soovitakse tasu koguda. Kauban-
tasu koguma ei hakata – nendeks
duskoja hinnangul ei ole eelpool
Kaubanduskoda ei toeta kavanda-
eranditeks on arvuti (lauaarvuti,
nimetatud seadmetelt tasu võtmine
tavaid muudatusi salvestussead-
sülearvuti, tahvelarvuti), seadmed,
põhjendatud, sest paljudel digibok-
mete osas, sest salvestusseadmete
mis on kasutatavad ainult arvuti va-
sidel ja televiisoritel on USB-liides,
loetelu kaotamine määrusest vä-
hendusel ning mobiiltelefonid (sh
mis võimaldab teoseid kopeerida,
hendab õigusselgust ja -kindlust.
nutitelefonid).
kuid väga vähesed inimesed kasu-
Samuti suurendavad eelnõus ka-
tavad seda salvestusfunktsiooni.
vandatud muudatused ettevõtete
Kõige problemaatilisemaks muuda-
Samuti on paljudel juhtudel sellise
halduskoormust. Juhul kui soovi-
tuseks on meie hinnangul tühja kas-
salvestuse levitamine või reprodut-
takse kehtivale süsteemile sarnase
seti tasu kehtestamine salvestus-
seerimine teistes seadmetes (ühest
süsteemi jätkumist, oleks meie hin-
seadmetele, millega muusika ja
telerist salvestatud saate näitamine
nangul õigustatud tühja kasseti tasu
filmide salvestamine ei ole seadme
teises teleris) tehniliste kaitsemeet-
koguda ainult nendelt seadmetelt,
esmane või põhiline funktsioon. Eel-
mete tõttu võimatu. Lisaks salves-
mille põhiline funktsioon on muusika
nõu koostajad on kinnitanud, et
tavale digiboksile ja televiisorile
ja filmide salvestamine. Need sead-
musi tasu kogumisel.
Eelnõuga ning seletuskirjaga on võimalik tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee. Eelnõudega seotud märkused ja ettepanekud on oodatud e-posti aadressile marko@koda.ee.
8
Euroopa uudised
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Sotsiaalsest ettevõtlusest Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on asunud käsitlema sotsiaalse ettevõtluse temaatikat. Lühidalt öeldes on selle põhjuseks asjaolu, et selles nähakse tulevikku. Nimelt sätestas Euroopa Komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatis „Ühtse turu akt” meetmed „kõrge konkurentsivõimega sotsiaalse turumajanduse” kontseptsiooni elluviimiseks. Üks soovitatud meede oli „sotsiaalse ettevõtluse algatus”. See ettepanek jäi 2011. aasta aprilli teatise „Ühtse turu akt” lõppversiooni põhimeetmeks. Nüüd on EMSK koostamas omapoolset arvamust Reet Teder Kaubanduskoja esindaja EMSKs
M
teemal „Sotsiaalne ettevõtlus”. Eelkõige soovitakse tuvastada prioriteetsed valdkonnad selleks, et luua Euroopas sotsiaalsetele ettevõtetele soodne keskkond.
is on sotsiaalne
seondub tugev sotsiaalse kaa-
vahendite ja erakapitali vahelist tihe-
aalsele ettevõtlusele sobilike riikliku
ettevõtlus või
satuse element;
dat koostoimet. Ja see, mida sot-
rahastamise kontseptsioonide võrd-
tegutsemine sõltumatute üksus-
siaalsed ettevõtted vajavad on kerge
luse. Lisaks peab kasvama sot-
tena, kus olulisel kohal on osale-
juurdepääs finantseerimisallikatele.
siaalsete ettevõtete osalemine riigi-
sotsiaalne ettevõte? Rääkides sotsiaalsest ettevõtlusest,
mise ja kaasotsustamise (tööta-
tuleb kõigepealt täpsustada, millest
jad, kasutajad, liikmed), valit-
jutt ehk täpsustada mõisteid. Mit-
semise ja demokraatia (esindus-
hangetes. Oluline on kindlustada võrdne juurdepääs riigihangetele
Peamised ootused Euroopa Komisjonile
kõigi osalejate jaoks. Hankeid tuleks lihtsustada haldusmenetluse liht-
mesuguste keeleliste ja kultuuriliste
või avatud demokraatia) aspekt;
traditsioonide tõttu on sotsiaalse et-
tihti pärinetakse mõnest koda-
Oluline on, et komisjon kindlustaks
sustamise teel. Lihtsustada soovi-
tevõtte mõistel mitmeid tähendusi.
nikuühiskonna organisatsioonist
ELi õigusraamistikus (nt riigiabi
takse veel riigiabi eeskirju. Lisaks
Ühtse määratluse asemel pakub
või ollakse sellega seotud.
eeskirjad) nendele uutele rahas-
tuleks asuda käivitama sotsiaalsete
EMSK oma arvamuses välja järg-
tamisvahenditele toetuse, mitte ei
ettevõtete sihtotstarbelisi arendus-
mise sotsiaalse ettevõtte ühiste
takistaks nende teket. Järgmine
programme, tõsta teadlikkust sot-
struktuurifondi programmitöö pe-
siaalsetest ettevõtetest ja suuren-
riood peab selgelt hõlmama ka
dada usaldust nende vastu. Näiteks
omaduste kirjelduse:
Kuidas edendada sotsiaalseid investeeringuid
vastandina kasumlikele eesmärkidele, peamiselt sotsiaalsete
EMSK leiab, et sotsiaalsed ettevõt-
programme sotsiaalsete ettevõtete
peaks Komisjon kaaluma Euroopa
eesmärkide omamine, millega
ted vajavad oma eriomaduste ja
loomiseks ning olema kättesaadav
sotsiaalse ettevõtte märgise loo-
luuakse üldsusele või selle liik-
mitmekesiste õiguslike vormide tõt-
pikema aja jooksul. Samuti peab
mist, mis parandaks teadlikkust ja
metele sotsiaalseid eeliseid;
tu teistsuguseid rahastamisvahen-
komisjon selleks, et struktuurifondid
tunnustamist ning suurendaks usal-
tegutsemine peaasjalikult mitte-
deid kui muud ettevõttevormid.
saaksid
ettevõtteid
dust ja nõudlust. Liikmesriigid ja ELi
tulundusühinguna, mille kasum
Sotsiaalsetele ettevõtetele sobib
toetada, andma struktuurifondidele
institutsioonid peavad tagama, et
põhimõtteliselt reinvesteeritakse
kogu nende elutsükli kestel pare-
juhiseid heade tavade kohta eri al-
sotsiaalsed ettevõtted oleksid kaa-
mitte ei jagata eraaktsionäridele
mini spetsiaalselt kohandatud hüb-
likatest pärit rahastamisvahendite
satud riiklikesse, ettevõtetele suuna-
ega omanikele;
sotsiaalseid
riidkapitali vorm, mis sisaldab toe-
kombineerimisel ja kasutamisel.
tud poliitikaalgatustesse ja prog-
mitmekesiste õiguslike vormide
tuste, omakapitali ja võlakapitali
Sotsiaalsed ettevõtted pakuvad tihti
rammidesse võrdsetel tingimustel
ja mudelite olemasolu: nt ühis-
elemente. Hübriidkapital ühendab
üldist huvi pakkuvaid kaupu ja tee-
teiste ettevõtlusvormidega ning et
tud, vastastikused ühingud, va-
toetuse komponendi (riiklik toetus,
nuseid, mida rahastatakse pea-
nendega arvestataks nagu teiste
batahtlikud ühingud, sihtasutu-
heategevusfondid, annetused) oma-
miselt avaliku sektori vahenditest.
ettevõtlusvormidega. Oluline on, et
sed, tulundus- või mittetulun-
kapitali ja võlakohustuste/riskijaga-
Nende rakendamisel eelistab prae-
järgmine struktuurifondide program-
dusühingud; sageli on erinevad
mise vahenditega. Hübriidkapitali
gune õigusraamistik tihtipeale suuri,
mitöö periood hõlmaks selgesõ-
õiguslikud vormid kombineeritud
olemusega rahastamisvahendid on
hästikapitaliseeritud eraettevõtjaid.
naliselt programme sotsiaalsete
ning mõnikord muutuvad need
tagastatavad toetused, tingimusli-
Välja tuleks töötada uued õiguslikud
ettevõtete käivitamiseks ja aren-
vastavalt vajadusele;
kult tagastamatud laenud, konver-
vahendid ja/või arendada olemas-
damiseks. Komisjon peaks andma
(tihti üldist huvi pakkuvaid) kau-
teeritavad toetused ja kasumi ja-
olevaid, et need sobiksid sotsiaal-
juhiseid eri allikatest pärit rahaliste
pu ja teenuseid pakkuva ettevõt-
gamise kokkulepped. Hübriidkapital
setele ettevõtetele paremini. Komis-
vahendite kombineerimiseks ja ka-
jana tegutsemine, millega sageli
tähendab sageli avaliku sektori
jon peaks käivitama ELi-ülese sotsi-
sutamiseks.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Euroopa Komisjon
Euroopa uudised
9
Mis peitub CE-märgistuse taga? CE-märk on meile Euroopas juba vana tuttav. Ikka ja jälle avastame neid tähti kõikvõimalikelt asjadelt alates mobiiltelefonidest ja leludest kuni peente arstiriistadeni.
M
ärk on käibel alates aastast
viia läbi testid ja katsed, mis peaksid
edasimüüjatel tähtis roll tagamaks,
dusväärne ja järjepidev jõustamine.
1993, annab tunnistust too-
selgitama, kas toode vastab nõue-
et turule jõuavad vaid nõuetekoha-
Selleks on kõigil ELi liikmesriikidel
tele.
sed ja sellele vastavalt märgistatud
omaenda turujärelevalveasutused,
kaubad.
mis võivad kontrollida ja testida
dete vastavusest Euroliidu nõuetele ning võimaldab neil seega ELi piires
tootjate, edasimüüjate ja importijate
vabalt liikuda. Oma tootele CE-
Nii näiteks testitakse laste mängu-
märki kandes võtab valmistaja
asju, et neis ei leiduks vähktõbe
Ühelt poolt aitab see tagada Euroo-
valduses olevaid tooteid. Kui mõni
vabatahtlikult vastutuse selle eest, et
põhjustavaid kemikaale. Masinad ja
pa Liidu töökaitsenõuete täitmist,
toode osutub ELi õigusaktidele
täidetud on kõik vastavad seadus-
seadmed vaadatakse aga üle selles
teiselt poolt aga aitab kaasa ausale
mittevastavaks või CE-märki on
nõuded.
valguses, kas nad kedagi ohtu ei
konkurentsile ja kindlustab kõigile
väärkasutatud, võetakse tarvitusele
sea. Kui testid on edukalt läbitud,
võrdsed „mängureeglid”.
abinõud: mõnel juhul võidakse toode tagasi kutsuda ja hävitada.
Märgistus kehtib Euroopa Majan-
võib tootele CE-märgi kinnitada.
duspiirkonnas (EMP) pakutava laia
(Toodetele, mille suhtes CE-märgi
Kui tegemist on kolmandas riigis
Süüdlasi võivad oodata trahvid,
toodetesortimendi jaoks, lisaks 27
seadusi välja pole antud, ei tohi
valmistatud tootega ning tootjal ei ole
rängematel juhtudel vanglakaristus.
ELi liikmesriigile veel Islandil, Liech-
märgistust lisada. Samas tuleb kõiki
EMPs oma esindust, peab importija
Kergematel
tensteinis ja Norras.
tooteid kontrollida lähtuvalt neile
ise jälgima, et tema poolt turule
üleastujatele võimalust viia toode
kohalduvatest seadusaktidest.)
toodud tooted vastaksid nõuetele
vastavusse ELi õigusaktidega.
juhtudel
pakutakse
ega kujutaks endast Euroopa ko-
Sama oluline on aga mõista, mida CE-märgistus ei tähenda. Nimelt ei
Lihtsate ja tervisele ilmselt üsna
danikele ohtu. Importija peab tege-
Kokkuvõtlikult võib öelda, et CE-
tähenda märk seda, et toode oleks
ohutute toodete puhul teostab üle-
ma kindlaks, et ELi-väline tootja on
märgistuse süsteem aitab kõigil
ilmtingimata ELis valmistatud. Ega
vaatuse tootja ise. Riskantsemate
teinud mis tema kohus ja et kõik
asjaosalistel anda oma parim, et
ka seda, et mõni valitsusasutus ta
seadmete puhul — nagu meditsi-
dokumendid on kättesaadaval.
Euroopa turul leviksid vaid ohutud
üle oleks vaadanud. Ning ta ei kehti
inilised ja põletusseadmed — peab
kõigi EMPs müügil olevate toodete
vastavate volitustega kolmas osa-
Tarneketti mööda edasi liikudes: ka
kohta.
pool teostama sõltumatu kontrolli.
edasimüüjad peavad andma oma
Kõikidel juhtudel tuleb tootjal aga
panuse, et turule jõuaksid üksnes
tooted.
Küll aga annab CE-märk märku sel-
teha riskianalüüs ja koostada too-
nõuetele vastavad tooted. Edasi-
lest, et toode on valmistatud sea-
tele lisatav tehniline dokumentat-
müüja peab ühtlasi evima põhitead-
duskuulekalt. Ühtlasi kindlustab ta
sioon.
misi seadusnõuetest — muuhulgas sellest, millistelt toodetelt CE-märki
tootjatele, edasimüüjatele ja imporKolmandatest riikidest pärit tooted,
nõutakse ning missugused doku-
mis
CE-märgistusega
mendid nendega kaasas peavad
Süsteem töötab nii: enne toote
kaetud kategooriatesse ja tulevad
olema. Nad peaksid tundma ära, kui
müüki paiskamist EMPs peab tootja
müügile EMPs, peavad samuti ole-
toode ilmselt tingimustele ei vasta.
välja uurima, kas selle suhtes kehtib
ma märgistatud. Kuigi nõuetele vas-
mõni CE-märgiga seonduv ELi
tavuse ja märgistuse enda eest vas-
CE-märgistuse tähtsust arvestades
õigusakt. Kui jah, siis tuleb tootjal
tutavad tootjad, on ka importijatel ja
on oluline tagada ka süsteemi usal-
tijatele võrdsed tingimused.
kuuluvad
Täiendavat informatsiooni CE-märgistuse ja sellega kaetud toodete kohta, tarbijaile kasulikke vihjeid ning tootjatele, importijatele ja edasimüüjatele vajalikke instruktsioone leiate Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi veebilehelt aadressil ec.europa.eu/cemarking.
10
Euroopa uudised
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Euroopa uudised hakata ettevõtjaks. Sel aastal on päe-
mille eesmärk on julgustada inimesi
gud annaksid kõige suuremat kasu.
vakorras kaks põhiteemat: ettevõtete
säästlikult tarbima. Kampaania ees-
Esimest korda teeb komisjon ette-
üleminek ja ettevõtetele pankroti-
märk on laiendada inimeste aru-
paneku võtta kasutusele ühtne ra-
järgselt uue võimaluse andmine. Nä-
saamist sellest, et nappe loodus-
hastamisvahend kõigi kolme võrgu-
dala põhisündmuse, VKEde nädala
ressursse on vaja kasutada targalt.
sektori rahastamiseks, pidades kin-
tippkohtumise, korraldas komisjon
Samuti julgustatakse tarbijaid mõt-
ni oma lubadusest luua sünergiat ja
Euroopa Komisjon esitles oktoobri
Euroopa Parlamendis 6.−7. oktoob-
lema, millist mõju nende ostuotsu-
lihtsustada eeskirju.
alguses 2010. aasta väikese ja
rini koostöös VKEde Euroopa Parla-
sed avaldavad kogu planeedile.
Transporditaristu ajakohastamisse
keskmise suurusega ettevõtteid
mendi laiendatud töörühmaga ja
Ressursitõhusus tähendab ressurs-
investeerib Euroopa Ühendamise
(VKEd) käsitlevat aruannet „Kas ELi
sidusrühmade organisatsioonidega.
side säästvat kasutamist — tehes
Rahastu 31,7 miljardit eurot. Sellest
VKEd on kriisist toibumas?” Aru-
Euroopa Komisjoni asepresident,
vähesega rohkem ära ning minimee-
10 miljardit tuleb Ühtekuuluvusfon-
andes on esitatud uuringud iga ELi
tööstuse ja ettevõtluse volinik Anto-
rides mõju keskkonnale. See tähen-
dist, kus see on ette nähtud fondist
liikmesriigi kohta eraldi (VKEde
nio Tajani ütles: „Tõsiasi, et 2010.
dab õigete valikute tegemist, et taga-
abi saavate riikide transpordiprojek-
teabelehed). Aruanne avaldati seo-
aastal aset leidnud kriisist taastu-
da hea elukvaliteet mitte ainult prae-
tideks, ning ülejäänud 21,7 miljardit
ses 3.−9. oktoobrini üle kogu Eu-
mist juhtisid VKEd, näitab kui olu-
gu, vaid ka tulevastele põlvedele.
saavad kasutada kõik liikmesriigid
roopa toimunud VKEde nädalaga.
lised nad on majanduskasvu ja
Aruandes kinnitatakse, et VKEd
tööhõive jaoks. VKEde nädala vältel
moodustavad endiselt ELi majan-
püüame taas rõhutada nende kesk-
duse tugisamba. 2010. aastal tegut-
set rolli Euroopa konkurentsivõime
ses ELi muus kui finantssektoris
tugevdamises ning vajadust aseta-
ligikaudu 20,8 miljonit VKEd; nen-
da ärisõbraliku keskkonna edenda-
dest 19,2 miljonit olid vähem kui 10
mine poliitilise tegevuskava kesk-
töötajaga mikrofirmad. Võrreldes
messe selleks, et vallandada VKEde
43 000 suurettevõttega, kes moo-
potentsiaal. Euroopa vajab uusi in-
dustavad vaid 0,2% ELi ettevõtetest,
novatiivseid ja loovaid ettevõtjaid,
pakkusid VKEd kokku rohkem kui
kes on valmis riskeerima. See on
kaks kolmandikku (87,5 miljonit)
kriisist taastumise peamine viis.”
Majanduskliima ohustab väikeja keskettevõtete toimimist
kõikidest tööhõivevõimalustest ELi erasektoris ja 58,4% kogu aastasest brutolisandväärtusest.
transporditaristusse investeerimiKampaania üksikasjad leiate mitmekeelsel veebisaidil: www.generationawake.eu
seks. Põhiosa vahenditest suunatakse vähesaastavatele transpordiliikidele. Energiasektorisse kavatsetakse investeerida 9,1 miljardi eurot üleeu-
Euroopa Komisjon investeerib 50 miljardit eurot üleeuroopaliste võrkude väljaarendamisse
roopalise taristu loomiseks, aidates sellega saavutada ELi 2020. aasta strateegia energia- ja kliimaeesmärke. Tänu parematele ühendustele saab energia siseturg kiiremini areneda, parandades varustuskindlust ning pakkudes võimalust trans-
Täismahus artiklit on võimalik lugeda Koja kodulehel rubriigis „Euroopa uudised”
Euroopa Komisjon esitas täna kava
portida taastuvenergiat kulutõhusalt
50 miljardi euro investeerimiseks
üle kogu ELi.
VKEde arv kasvab 2011. aastal eel-
Euroopa transpordi-, energia- ja
Kiiretesse ja ülikiiretesse lairibavõr-
datavalt 0,9% võrra ning nende bru-
digitaalvõrkude arendamisse.
kudesse ning üleeuroopalistesse
Euroopa Ühendamise Rahastust
digitaalteenustesse
tehakse investeeringuid projekti-
seks nähakse ette peaaegu 9,2 mil-
tolisandväärtus 3,9% võrra. VKEde töötajate määr kasvab pärast kaheaastast kahanemist eeldatavalt 0,4% võrra. Kuid kriis ei ole veel läbi ning VKEd peavad endiselt tegutsema ebakindlas majanduskliimas. Komisjon koordineerib VKEde näda-
Euroopa Liidu kampaania „Teadlik põlvkond. Sinu valik loeb!” kutsub säästlikult tarbima
lat, mis toimus 3.−9. oktoobrini ning
investeerimi-
desse, mis täidavad lüngad Euroo-
jardi euro suurune toetus. Digitaal-
pa põhilistel energia-, transpordi- ja
teenuste vallas kavatsetakse rahas-
digitaaltelgedel. Energiavõrkude ra-
tu vahendeid kasutada toetuste
hastamine aitab kaasa energia sise-
andmiseks projektidele, mille käigus
turu edasisele lõimumisele, vähen-
luuakse e-ID, e-hangete, elektroo-
dab ELi energiasõltuvust ning suu-
niliste tervisandmete, digitaalraa-
mille eesmärk on aidata kaasa VKE-
Avalöögi sai Euroopa Liidu ressursi-
rendab energiavarustuskindlust.
matukogu Europeana, e-õiguse ja
de tegevusele ja edendada ettevõt-
tõhusat käitumist toetav kampaania
Komisjon on kindlaks teinud projek-
tolliteenuste väljatöötamiseks vaja-
lust, et rohkem inimesi teeks otsuse
„Teadlik põlvkond. Sinu valik loeb!",
tid, mille puhul ELi lisainvesteerin-
likku taristut.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Euroopat hakkab katma ühendatud transpordivõrgustik
Uut
TEN-T
Euroopa uudised
põhivõrku
hakkab
toetama peamiselt liikmesriikide poolt rahastatav üldvõrk. Eesmärk on tagada, et 2050. aastaks saavutataks olukord, kus enamikul eurooplastel ja ettevõtjatel kulub
Euroopa Liidu tippfirmad suurendavad investeeringuid innovatsiooni, kuid konkurendid liiguvad kiiremini
11
Sanofi-Aventis (14. kohal 4,4 miljardi euroga). 2010. aastat iseloomustab üldine positiivne trend — ülemaailmsed investeeringud teadus- ja arendustegevusse suurenesid 4%. Jät-
Euroopa Komisjon võttis vastu ette-
üldvõrgust põhivõrgu juurde jõud-
paneku muuta Euroopa maanteede,
miseks 30 minutit sõiduaega.
raudteede, lennuväljade ja sisevee-
Euroopa
teede keerukas võrgustik ühenda-
kaudu eraldatakse 31,7 miljardit
tud transpordivõrguks (TEN-T).
eurot, et stimuleerida liikmesriikide
Euroopa Komisjoni avaldatud töös-
võtete puhul 29,5% ning Lõuna-
Uue põhivõrguga kõrvaldatakse
edasisi investeeringuid.
tuslikku teadus- ja arendustege-
Korea ettevõtete puhul 20,5%.
liikluse kitsaskohad, kaasajasta-
TEN-T võrgul on kaks tasandit:
vusse investeerimise 2011. aasta
Tulemustabelisse kantud 1400 et-
takse taristut ja ühtlustatakse piiri-
2030. aastaks loodav põhivõrk ja
tulemustabelist selgub, et Euroopa
tevõttes töötas 2010. aastal üle 40
üleseid vedusid nii reisijate kui ka
2050. aastaks valmiv üldvõrk. Üld-
Liidu tippettevõtete investeeringud
miljoni inimese, s.o 3% rohkem kui
ettevõtjate jaoks kõikjal Euroopa
võrk katab kogu ELi ja tagab juur-
teadus- ja arendustegevusse taas-
2009. aastal. Viimase kaheksa
Liidus. Tänu uuele võrgule para-
depääsu kõikidele piirkondadele.
tusid 2010. aastal jõudsalt.
aasta suundumuste analüüs näi-
neb eri transpordiliikide vaheline
Põhivõrgu puhul loetakse esma-
Kui 2009. aastal investeeringud
tab, et tööhõive kasv teadus- ja
ühendus ning liiklemine muutub
tähtsaks TEN-T kõige olulisemaid
vähenesid 2,6%, siis 2010. aastal
arendustegevusmahukates sekto-
turvalisemaks, sujuvamaks ja kiire-
ühendusi ja transpordisõlmi, mis
suurenesid need 6,1%. Maailma
rites on üldiselt suurem ning ma-
maks.
peavad valmis saama 2030. aas-
1400 tippettevõtet hõlmavad and-
janduslangusest vähem mõjutatud
Transpordivaldkonna eest vastuta-
taks. Mõlemad tasandid hõlmavad
med annavad aga tunnistust ka
kui muudes sektorites.
va Euroopa Komisjoni asepresi-
kõiki
maantee-,
sellest, et Euroopa Liidu ettevõtted
Euroopa Liidu tulemustabeli ette-
dendi Siim Kallase sõnul puuduvad
raudtee-, lennu-, sisevee- ja mere-
tervikuna jäävad teadus- ja aren-
võtete investeeringutest teadus- ja
täna väga olulised ühendusteed.
transporti ning mitmeliigilise trans-
dustegevuse kasvu poolest maha
arendustegevusse pärineb rohkem
„Euroopas kasutatakse seitset eri-
pordi platvorme.
oma peamistest konkurentidest
kui
nevat rööpmelaiust ning otseühen-
TEN-T poliitika ja ülejäänud üle-
Ameerika Ühendriikides ja mõne-
suurimas liikmesriigis (Saksamaa,
dus raudteevõrguga on vaid 20
euroopaliste võrkude poliitika ees-
des Aasia riikides.
Ühendkuningriik ja Prantsusmaa)
suuremal lennuväljal ja 35 suure-
märk on luua ühtset turgu toetav
Maailma 50 kõige enam teadus- ja
asuvatest ettevõtetest.
mal sadamal. Ilma heade ühendus-
transporditaristu ja ühendused, et
arendustegevusse investeeriva et-
teedeta Euroopa siseturg lihtsalt ei
tagada kaupade ja inimeste vaba
tevõtte hulka kuulub 15 Euroopa
Euroopa Liidu 2011. aasta
toimi," sõnas Kallas.
liikumine ning toetada majandus-
Liidu, 18 Ameerika Ühendriikide ja
tööstuslikku teadus- ja
Uue poliitikaga plaanitakse rajada
kasvu, töökohtade loomist ja kon-
13 Jaapani firmat. Pingerea tipus
arendustegevusse investeerimise
2030. aastaks ühtse turu sisese
kurentsivõimet Euroopa Liidus.
on
tulemustabel ja muud IRMA
Ühendamise
transpordiliike:
Rahastu
kus Aasia riikidest pärit ettevõtete teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute märkimisväärne kasv, sealhulgas Hiina ette-
kaks
farmaatsiaettevõtet:
kaks
kolmandikku
kolmes
Šveitsi Roche (7,2 miljardit eurot)
(Industrial Research Investment
transpordivõrk, mis on senisest
Kaardid, mis näitavad TEN-T
ja Ameerika Ühendriikide Pfizer (7
Monitoring and Analysis)
märksa väiksem. Ka rahastamisel
(Trans-European Transport
miljardit eurot). Suurim teadus- ja
aruanded on saadaval aadressil
keskendutakse väiksemale arvule
Network, e.k üleeuroopaline
arendustegevuse investor Euroopa
iri.jrc.ec.europa.eu/reports.htm
projektidele. Avaldatud rahastamis-
transpordivõrk) põhivõrku aastaks
Liidus on kuuendal kohal paiknev
ettepanekutega
2030 ja peamisi transpordikoridore
Volkswagen (6,3 miljardit eurot),
2014–2020) keskendutakse Europa
rahastamisperioodiks 2014–2020
millele järgnevad Nokia (11. kohal
Liidus transpordi rahastamisel põ-
on leitavad aadressilt
4,9 miljardi euroga), Daimler (13.
hivõrgule.
ec.europa.eu/transport.
kohal 4,8 miljardi euroga) ja
transpordi alustalana toimiv põhi-
(ajavahemikuks
12
Hariduspoliitika
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Kaubanduskojas arutleti kutseõppe ning koolivõrgu korrastamise teemadel
Tiia Randma Haridusnõunik
R
eedel, 13. oktoobril toimus
võtjate, koolijuhtide, poliitikute ning
otsima kõverteid, et täita riigi poolt
kuid ebapopulaarsete, otsuste tege-
Eesti
Kaubandus-Tööstus-
ametnike traditsiooniks saanud koh-
antud ülesandeid. Selline olukord
misel riigile toeks olema.
koja juhatuse ja Riigikogu Kultuuri-
tumine on andnud hea võimaluse
tuleb kiiresti ära lahendada.”
komisjoni ühisistung. Külalistena
erinevaid olulisi küsimusi koos aru-
osalesid haridus- ja teadusminister
tada. Peatudes haridussüsteemi ra-
Teise teemana oli arutlusel Eesti koo-
kogu kultuurikomisjoni hariduste-
Jaak Aaviksoo, Haridus- ja Teadus-
hastamise teemal tõdes Luman, et
livõrk, fookusega gümnaasiumiast-
maatiliste ühisistungite traditsioon
ministeeriumi (HTM) asekantsler
olukord vajab läbiarutamist ning
mel. Sissejuhatuseks tõdes Toomas
sai alguse 2006. aastal. Kaks korda
Kalle Küttis, HTM kutse- ja täiskas-
muutmist. „Kõigile arusaadavalt on
Luman, et veel kümme aastat tagasi
aastas toimuvatel kohtumistel on
vanuhariduse osakonna juhataja
kvaliteetne kutseõpe kallim kui üld-
oli Eestis 84 kutsekooli, täna 33.
mõtteid vahetatud Eesti haridussüs-
Andres Pung, HTM kutseõppe-
haridus. Samas on Eestis kutse-
Samal ajal on meil 224 gümnaa-
teemi kitsaskohtade üle.
asutuste talituse juhataja Teet Tikko
õppe õpilaskoha rahastus madalam
siumi, mis sest, et mõnes ainult 30
ja Eesti Kutseõppe Edendamise
kui üldhariduses ning see suhe on
õpilast. Lisades, et kõike seda ar-
Ühingu juhatus1.
viimastel aastatel veelgi kutseõppe
vestades oleks viimane aeg aru-
kahjuks kaldunud,” lisas Luman.
tada, kuidas kutseõppeasutuste korrastamise kogemust rakendada
Ühisistungil räägiti kutseõppega kaasneva majandustegevuse kor-
Kohtumisel tõdeti, et õppeprotsessi
rastamise võimalustest ning Eesti
käigus valmivate toodete ja teenus-
Toomas Luman: „Kõigile arusaadavalt on kvaliteetne kutseõpe kallim kui üldharidus. Samas on Eestis kutseõppe õpilaskoha rahastus madalam kui üldhariduses ning see suhe on viimastel aastatel veelgi kutseõppe kahjuks kaldunud.“
Kaubanduskoja juhatuse ja Riigi-
ka gümnaasiumi koolivõrgus.
te osas peab kutsekoolidel olema
Koolivõrgu probleemidel arutlenud
selge, millises ulatuses on neil või-
haridus- ja teadusminister Jaak
malik ka majandustegevuse õigus.
Aaviksoo sõnas, et gümnaasiu-
Nõustuti, et müügikõlblikkuse sead-
miõppe sisulise kvaliteedi tagamise
mine praktilise töö eesmärgiks ku-
mõtet kannab 2010. aastal jõus-
jundab lisaks teooria kinnistamisele
tunud põhikooli- ja gümnaasiumi-
ka õpilase isiklikku vastutust tehtava
seadus ning sellega kehtestatud
osas ning annab õppeprotsessile
kvaliteedikriteeriumid gümnaasiu-
direktor; Paul Alekand, Tallinna
suurema väärtuse ja tähenduse.
mile. Samas tõdes ta, et koolivõrgu
Tööstushariduskeskuse direktor;
probleem on seni lahendamata.
1
Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatusse kuuluvad: Tanel Linnus, Võrumaa Kutsehariduskeskuse
Raivo Niidas, Tallinna Ehituskooli direktor; Riina Müürissepp, Pärnumaa
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
„Olen seda meelt, et nii edasi ei saa
Kutsehariduskeskus; Haana
Urmas Klaas kinnitas seadusandja
jätkata, midagi peab ette võtma,”
Zuba-Reinsalu, Luua Metsanduskool;
valmisolekut
ütles Aaviksoo.
Pille Tarto, SA Innove, Neeme Rand,
majandutegevuse
Kuressaare Ametikool; Tiia Randma,
seadustamiseks kutseõppes, viies
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
vajalikud muudatuse sisse ette-
Koos tõdeti, et arutelude ja selgitus-
valmistamisel olevasse kutseõppe-
te jätkumine koolivõrgu korrastami-
koolivõrgust. Kaubanduskoja juha-
asutuse seaduse eelnõussse. „Ei
se teemadel on hädavajalik ning ka
tuse esimees Toomas Luman tõdes
ole normaalne, et koolijuhid peavad
ettevõtjad on valmis selles kaasa
ühisistungit sisse juhatades, et ette-
õiguskuulekuse piiril laveerima ja
lööma
ning
möödapääsmatute,
Täpsemalt teema kohta võid lugeda Koja koduleheküljelt www.koda.ee/hariduspoliitika.
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Innovatsiooniveerg
13
Uuenduslik pilk avalikule ruumile 2.-4. novembril 2011 toimub Tallinnas esmakordselt rahvusvaheline maastikuarhitektuuri kongress „Mind the Gap. Landscapes for a New Era”. Eestis toimuv maastikuarhitektuuri alane tähtsündmus paneb aluse Euroopa iga-aastastele kongresside sarjale. Kongressi korraldaja on Eesti Maastikuarhitektide Liit. Ürituse eel uurisime, mida olulist saavad Piret Potisepp Innovatsioonikeskusest InnoEurope
L
maastikuarhitektid ära teha avaliku ruumi parandamisel.
innaruumis puudub inimlik mõõde
„Kõige tõsisem tühimik on fakt, et ajal, mil linna- ja kohaplaanide, ehitiste ning maastike eest hoolitsevad Foto: Damiano Cerrone • 2011
inimesed, kes mõistavad antud temaatikatega seotud küsimusi ning on nende aspektide ülevaatamise jaoks sobiva haridusega, ons INIMLIK MÕÕDE see, mida ei käsitleta korralikult,” tõdeb Jan Gehl, mitmete auhindadega pärjatud linnauurija ning kongressi üks peaesinejatest. „Päris tihti pöördutakse maastiku-
kahte omavahel vastanduvasse rolli.
vajadustele vastavaks parandada,”
osalevad maastikuarhitektid ja tei-
arhitektide poole, kui vajatakse
Üks võimalus on leppida oma iga-
ütleb Antje lõpetuseks.
sed linnaga tegelevate erialade
„ilusate rohealade eksperte”. Maas-
vikulise kaunistaja rolliga, kes järje-
tikuarhitektid kaasatakse konsultan-
pidevalt dekoreerib fragmenteeritud
tidena peale seda, kui linnapla-
ruume, mis on sisuliselt ehitisi ümb-
neerimise ja insenertehniliste lahen-
ritsevad jäänukid või süsteemid lin-
dustega on jõutud lõpuni ning pro-
na infrastruktuuris. Teiseks varian-
„Kongressi teemad tõstatavad aru-
jekti piirid on paika pandud ja
diks on aga võtta roll kui alatine
telu kitsaskohtadest linnastruktuuris,
lõplikud,” toob teise puuduse välja
keskkonnakaitsja, kes rabeleb selle
elu- ja elamiskvaliteedist ning esine-
Tähtis on, et sellise mastaapse üri-
Antje Stokman, teadlane, õppejõud
nimel, et vältida, kompenseerida või
jad ja osalejad otsivad ühiselt neile
tuse toimumine Eestis paneks aluse
ja
maastikuarhitekt
kahandada maastikesse sekkumisi,
väljakutsetele võimalikke lahendu-
avalikule arutelule, mille tulemuseks
Saksamaalt. Tulemuseks on aga
mis on olnud eelnevalt inseneride,
si,” selgitab Bruno Marques, kon-
on edukas koostöö linnaruumi pa-
avalikud ruumid linnas, mis ei paku
arhitektide ja teiste maastikuarhitek-
verentsi peakorraldaja Eesti Maas-
randamiseks.
ei linnakodanikele ega selle külasta-
tide poolt ellu viidud töö tulemuseks.
tikuarhitektide Liidust. „Kongressi
praktiseeriv
spetsialistid nagu arhitektid, sotsio-
Vaja on häid ideid ning tahet koostööks
Maastikud pole staatilised ega eales
New Era“ eesmärgiks on koguda
lõplikud. Maastikud kasvavad. Nad
kokku erineva taustaga spetsialistid
muutuvad vastavalt ilmastikutingi-
ning võimaldada neil jagada koge-
mustele ja aastaaegadele. Maas-
musi, kuidas tagada inimeste elu-
Antje pakub omalt poolt välja kaks
tikuarhitektide kohuseks on kindlaks
kvaliteeti stiihiliselt arenevates lin-
lahenduskäiku: „Vastandlik olukord
määrata ökosüsteemi loomuoma-
nades,” lisas Marques. „Korralda-
seab maastikuarhitektid tahtmatult
sed dünaamikad, neid inimeste
jana loodan siiralt, et kongressil
paremaks muuta?
häid ideid ning väärtuslikke kontakte nii Euroopast kui kaugemalt,” on Marques lootusrikas.
„Mind the Gap. Landscapes for a
jatele mingisugust väärtust.
Kuidas linna
loogid, urbanistid saavad ürituselt
Kongressi kohta leiab lisainfot veebilehelt www.efla2011.com.
14
Tagasivaade
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Soome äripartnerina — koostööst partnerluseni Juba kuuendat korda korraldasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, EAS Helsingi esindus ning Soome Suursaatkond Tallinnas ühise seminari. Seekordne üritus toimus 24. oktoobril Nordic Hotel Forumis.
Eva Maran Teenuste osakonna projektijuht
L
igi 120 kuulaja ees arutlesid
ja Soome positsiooni ja võimalusi
Aurelia Lorents (EAS) tutvustas
Soome ja Eesti vahelises suht-
17 erineva eluala eksperti
Euroopa turul, kus valitseb palju
Soome turule sisenejatele erinevaid
lemises. Jõuti järeldusele, et need
Eesti ja Soome partnerlussuhete üle
ebakindlust. Tõdeti, et mõlema riigi
äritegemise võimalusi. Kalle Pedak
kaks maad on piisavalt sarnased,
ning andsid häid näpunäiteid, kui-
majandused on piisavalt tugevad, et
(Advokaadibüroo Hedman Partners)
et teha edukat koostööd, kuid
das Soome turul ja Soome partneri-
mitte liigselt muretseda, samas tasub
rääkis olulistest õigusalastest punk-
kindlasti peab arvestama üksteise
tega paremini hakkama saada.
kindlasti olla valmis võimalikuks krii-
tidest, mida pidada silmas Soomes
eripärasid, nii on võimalik viia suh-
siks, sest mõlemad riigid on tuge-
ettevõtlusega tegelemisel. Priit Ala-
ted uuele, partnerluse tasandile.
Soome suursaadiku Aleksi Härkö-
vasti mõjutatud ülejäänud Euroopa
mäe (Webmedia) jagas oma koge-
Kumbki pool ei tohiks eeldada, et
neni ja Eesti Kaubandus-Tööstus-
majanduse olukorrast.
must Soome ettevõtte ostmisel ning
teab partnerit piisavalt hästi, sest
Webmedia jaoks uute kompetent-
on mitmeid nüansse, milles me
koja juhatuse esimehe Toomas Lumani tervitustele järgnesid kaks
Järgmises diskussioonis võtsid sõna
suste omandamisest läbi selle prot-
oleme erinevad, kuid nendega ar-
paneeldiskussiooni. Esimeses dis-
Indrek Petersoo (Ericsson Eesti),
sessi.
vestamisel täiendavad need oma-
kussioonis käsitlesid Raimo Ala-
Sami Heikkiniemi (TEKES), Heidi
Korpi (Tampere regiooni Majanduse-,
Kakko (Eesti Arengufond) ja Kristjan
Viimases paneeldiskussioonis osa-
Transpordi- ja Keskkonnaarengu
Laanemaa (Ambient Sound Invest-
lesid Valdar Liive (EAS Helsingi),
Seminarile järgnes meeleolukas
Keskus), Andre Pung (Välisminis-
ment). Vaadeldi erinevaid Eesti ja
Priit Raud (AMO Group), Andres
vastuvõtt Soome suursaatkonnas,
teerium), Indrek Tammeaid (Helsinki
Soome startup ettevõtteid ning
Allikmäe
ning
kuhu olid oodatud kõik seminaril
Business Hub) ja Heikki Mäki
analüüsiti parimaid praktikaid ja toodi
Bo
kellest
osalejad ning teised Soome-Eesti
(Soome-Eesti Kaubanduskoda) Eesti
esile olulisim, mida üksteiselt õppida.
kõik omavad pikaajalist kogemust
Need kaks maad on piisavalt sarnased, et teha edukat koostööd, kuid kindlasti peab arvestama üksteise eripärasid, nii on võimalik viia suhted uuele, partnerluse tasandile.
dused teineteist.
(Harju
Henriksson
Elekter) (ABB),
suhetega seotud inimesed.
Juhtimisveerg • Liikmelt liikmele
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Kuidas teha tööd, mida vihkad Naudin seda, et Director Meedia kõik 12 töötajat on erakordsed. Nad on eesmärgile pühendunud, nad annavad endast iga päev rohkem kui 100%. Kõigele lisaks on nad alati loovad ja inspireerivad.
15
Liikmelt liikmele Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Kaubanduskoja liikmete hulgast. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile liikmetele. Lisainfo: KAIDI TALSEN Tel: 604 0085 E-post: kaidi@koda.ee
Taivo Paju Juhtimisajakirja Director peatoimetaja
WSI Online WSI internetiturunduse koolituste eripakkumine Kaubanduskoja
T
egelik elu pole õnneks või
Seejärel aga pane kirja asjad (nii
kulgejateks. Nende elu mõtteks
liikmetele! Veel enne 2011. aasta
kahjuks päris see. Sest tege-
suured kui väikesed), mis su tööd
ongi töötada nädalas 40 tundi, mitte
lõppu korraldab WSI kaks põ-
mist on inimeste, mitte robotitega.
meeldivamaks muudaksid. Näiteks
rohkem. Nad teevad, mida nõu-
nevat ja praktilist internetiturun-
Teiseks — piinlik tunnistada, aga ka
alates nõmeda töökaaslase kõrvalt
takse, paistmata mõne erilise os-
duse teemalist koolitust. Koja
mina ise omanikuna ei suuda 365
ärakolimisest kuni ametikõrgenduse
kuse poolest silma. Ja on laias
liikmetele koolitused soodus-
päeva aastas härra Imeline olla. On
küsimiseni
muretse,
laastus rahul ka oma palgaga. Aga
pakkumisena -30% tavahinnast.
olnud päevi, kus ainuüksi hommi-
mõned neist ei pruugi ehk kunagi
neil on üks suurepärane omadus:
kune mõte tööleminekust ajab
täituda, aga pane ikkagi kirja! See-
nad ei lase oma ambitsioonidel
pahuraks.
järel vali välja üks, mille teed teoks
üldse pead tõstagi.
välja.
Ära
järgmisel nädalal, ja teine, mille teed Õnneks lohutab mind teadmine, et
teoks järgmisel kuul.
Kui selliseid inimesi ei oleks — kui Eestis oleksid kõik saavutajad (ja
ma ei torka sellega halvas mõttes
„6 strateegiat jõulumüügi suurendamiseks” on koolitus, kus käsitletakse 6 põhiteemat: kampaanialehed, Facebooki kampaania ja reklaam, e-maili turundus,
silma. Üks soliidne uuring ütleb, et
Tundub siiski, et see retsept töötab
lepime kokku, et saavutajad ei ole
kuni 80% inimestest on oma tööga
paremini siis, kui põhjused on väli-
üle laipade kõndijad, vaid asjade
rahulolematud (peamiselt küll üks-
sed — kui sinu suurim probleem
edasiviijad) —, siis elaksime juba
nes aeg-ajalt). Põhjusi on must-
ongi kõrval istuv kolleeg. Mu enda
ammu piltlikult öeldes Šveitsis. Aga
miljon, alates ülemuse halvast käi-
jaoks muutub töö vastukarva just
teiselt poolt: kui saavutajad suudak-
tumisest kuni hangunud palga ja
neil hetkedel, kui asjad ei tule välja
sid kulgejatelt õppida seda, et nad
kasvanud töökoormuseni.
nii hästi, nagu ise tahaksin. Ja kui
oma ambitsioonidega end liialt ära
teised piisavalt kähku aru ei saa,
ei piitsutaks, siis oleks eesti rahva
Asjad on juba kord nii, et mingi osa
miks peaks asju nii ja mitte teisiti
õnneindeks ikka kõvasti kõrgem.
tööst meeldib paratamatult rohkem,
tegema. Objektiivselt tähendab see
mingi osa vähem. Loogika, kuidas
suuresti ka seda, et mu ambitsioo-
sellega toime tulla, on lihtne: kui
nid on olnud noil hetkedel liiga eba-
sest. Käsitleme olulisemaid
negatiivset on rohkem, otsi uus töö.
realistlikud.
suundi sotsiaalmeedias uuel
Kui positiivset on rohkem, aitab
YouTube
videod,
Adwords ja QR koodid. Tule koolitusele ja aitame sul kohapeal töötada välja isikliku turundusplaani! „Sotsiaalmeedia uued suunad aastal 2012” on koolitus neile, kes on huvitatud oma ettevõtte sotsiaalmeedia strateegia ülesehitamisest või uuendami-
aastal, sh Facebooki uuen-
päris hästi asjade selgeks mõtle-
Tean seda. Aga tööga on nagu inim-
dused, YouTube video reaal-
mise retsept, mida soovitab kolum-
suhetega: üksteist vihatakse vaid
ne kasutamine, nutitelefo-
nist Ali Luke Dumb Little Mani
siis, kui tunded on tugevad. Mida
nide roll sotsiaalmeedia jät-
blogist: alustuseks tuleb kirja panna
rohkem su töö sulle korda läheb,
kuvas kasvus ning palju
kõik see, mis on sinu töös toredat.
seda rohkem kõik sellega seotu
muud huvitavat ja praktilist.
Nii suured kui väikesed asjad, alates
närvi ajab. Lisainfo: Armin Tüll
uuest ametiautost kuni merevaatega kontorini. Enamasti polegi
Sellises olukorras on kõige parem
seda kõike nii vähe — me lihtsalt ei
eeskuju võtta ühelt eriliselt inimliigilt,
mõtle sellele iga päev.
kui nii võib öelda — nimetan neid
E-post: armin@wsionline.ee Tel: 503 5151 www.wsionline.ee
16
Teated
EELTEADE:
Ärivisiit Valgevenesse 5.-8. detsembrini
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Lühiseminarid 22. novembril Tartus, Atlantise konverentsikeskuses Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja TJO Konsultatsioonid korraldavad 22. novembril Tartus, Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2) kaks lühikoolitust: „ISO 9001 — millest alustada?” ja „Efektiivsuse
Kaubanduskoda koostöös Eesti
suurendamine lean-põhimõtete abil, lean mäng”. Mõlemad seminarid viib läbi Tauno-Jussi Onoper, TJO
saatkonnaga Minskis, Valgevene
Konsultatsioonid juht ja juhtimiskonsultant, kes on osalenud enam kui 100 organisatsiooni arendamisel
Kaubandus-Tööstuskoja ja EASiga
(juhtimissüsteemi, strateegia, efektiivsuse, protsesside korrastamise ja lean-projektid jpm). Samuti on ta
korraldab 5.-8. detsembrini ärivisii-
rahvusvaheliste standardite kohaselt akrediteeritud nõustaja (ILM/SFEDI Accredited Business Support
di Valgevenesse. Programmis on
Professional). Paljude rahvusvaheliste standardite tõlkija (sh ISO 9001, ISO 14001 jpt) ning Eesti
äriseminar, ettevõtetevahelised koh-
algupäraste standardite (nt EVS 18001, EVS 903) väljatöötamisega seonduvate projektide läbiviija
tumised ja firmade külastused ning huvi korral ka messi Belproduct 2011 külastus. Oma huvist osaleda palume võimalikult kiiresti märku anda, samuti ootame juba praegu ettepanekuid programmi täiendamiseks. Esmaspäev, 5. detsember Lend Tallinn-Helsingi-Minsk Majutumine hotelli Kohtumine suursaadik Jaak Lensmendi ja lauaülem Ott Laidoga
ISO 9001 — millest alustada? Kell 9.30-13.00 toimuva lühiseminari „ISO 9001 – millest alustada?” sihtgrupiks on organisatsioonid, kes soovivad välja arendada ISO 9001 nõuetele vastava kvaliteedijuhtimissüsteemi. Osalemistasu on 14 eurot, hinnale lisandub käibemaks. Kui sama firma esindaja osaleb ka pärastlõunal toimuval seminaril „Efektiivsuse suurendamine lean-põhimõtete abil, lean mäng”, rakendatakse mõlema koolituse puhul hinnasoodustust -10%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid ja kohvipausid. Käsitlusele tulevad teemad: Kvaliteedijuhtimissüsteemi mõte Standardi ISO 9001 sisu ja dokumenteerimisnõuded ISO 9001 juurutamine samm-sammult Kuidas jõuda ISO 9001 sertifikaadini Kust saada raha? Tagasiside sertifitseerijate tähelepanekutest
Teisipäev, 6. detsember Äriseminar Ettevõtetevahelised kohtumised Kolmapäev, 7. detsember Firmade/organisatsioonide külastused Messikülastus
Efektiivsuse suurendamine lean-põhimõtete abil, lean mäng Kell 13.30-17.00 toimuva lühiseminari „Efektiivsuse suurendamine lean-põhimõtete abil, lean mäng” sihtgrupiks on tootmisettevõtete tegev- ja tootmisjuhid, kes soovivad saada rohkem teada lean-tootmise meetodite kohta ja kogeda praktikas lean-tootmise põhimõtete mõju tootmise läbilaskevõime suurendamisele ning kulude alandamisele. Kuna lean-põhimõtted on rakendatavad ka nt logistikas,
Neljapäev, 8. detsember
teeninduses ja teistes valdkondades, siis on oodatud ka nende organisatsioonide juhid, kui nad otsivad
Isiklikult kokkulepitud
ideid juhitava organisatsiooni tulemuslikkuse suurendamiseks, sh kulude ja kadude vähendamiseks.
kohtumised või vaba aeg
Osalemistasu on 19 eurot, hinnale lisandub käibemaks. Kui sama firma esindaja osaleb ka 22. novembri ennelõunal toimuval ISO 9001 koolitusel, siis rakendatakse mõlema koolituse puhul hinnasoodustust -10%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid ja kohvipausid. Käsitletavad teemad: Lean mõtteviis ja levinumad lean metoodikad — kuidas neid Eesti ettevõtetes rakendada Kadude (raiskamiste) vähendamine Lükka vs tõmba („Push” vs „Pull”) süsteem, kanban süsteem Protsessi koormuse tasakaalustamine Kaizen süsteemi käivitamine Millest alustada, kuidas edu saavutada? Teadmiste kinnistamiseks lean mängu läbiviimine
Lisainfo ja registreerimine: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 E-post: kristy@koda.ee
Info ja registreerimine: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esindus E-post: tartu@koda.ee • Tel: 744 2196
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Teated
Euroopa äri- ja teadusfoorum
Seminar
Smart Exchange for Future Cities — Projects, Partnerships and Cooperation
Eesti puidutööstusettevõtted Prantsuse turule: Võimalused ja trendid Prantsuse puidusektoris
17.-18. novembril Berliinis
17
16. novembril Kaubanduskojas
Euroopa äri- ja teadusfoorumi soov on tuua kokku erinevate sektorite ettevõtete ja uurimisinstituutide esindajad ning anda
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda organiseerib koostöös EASi ja Prantsuse Suur-
neile võimalus innovatiivsete ideede vahetamiseks, kontaktide
saatkonnaga Tallinnas ning mitmete nii Eesti kui Prantsuse puidusektori ettevõtete
loomiseks ja koostööprojektide algatamiseks.
kaasabil praktilise seminari Eesti puidusektori ettevõtetele. Seminari eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaa puidutööstust ja võimalusi koostööks. Nõu annavad Prant-
Foorumi eesmärk on toetada sektoritevahelist innovatsiooni ja
suse ettevõtjad ja kogemusi jagavad Prantsuse turul juba tegutsevad Eesti firmad.
ideede vahetamist; luua võimalused tehnoloogia ülekandmiseks teadusest ettevõtlusesse ja vastupidi ning tuua kokku potent-
Seminari programm
siaalsed koostööpartnerid erinevatest Euroopa piirkondadest. 9.30 Detailsema informatsiooni foorumi kohta: päevakava, regist-
Avasõnad Mait Palts, peadirektor, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
reerumisprotseduuride kirjelduse ja praktilised nõuanded leiate
Frédéric Billet, Prantsuse suursaadik Tallinnas
ürituse kodulehelt aadressil www.amiando.com/EBSF2011. Eesti ettevõtetele on osalemine tasuta, ürituse kodulehel regist-
9.45
Kristina Kalda, majandusosakond, Prantsuse Suursaatkond Tallinnas
reerumisel nõutud osalemiskoodi saate Kaubanduskojast. 10.15
Prantsuse puidusektor — nõudlus, trendid ja seadusandlus François Piednoël ja Dominique Flot, juhatuse liikmed,
Lisainfo: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee
Lühiülevaade Prantsuse majandusest
Couleur Bois (puitmajade müüja) 11.00
Prantsuse puiduimportööri turundusnipid — kuidas eksportida Prantsusmaale ja kuidas suhelda Prantsuse firmadega? Eric Dreneau, konsultant ja partner,
Digitaalse allkirja ja elektroonilise isikutuvastamise kasutamisest ettevõtluses Eesti Kaubandus-Tööstuskoda viib läbi Euroopa Komisjoni
Vrai Environnement (puidu ümbertöötlemisettevõte) 11.45 12.00
Eesti firma Majand OÜ 6-aastane ekspordikogemus Prantsusmaaga Kristjan Kruusmägi, juhatuse esimees, Majand OÜ (Käsitsi valmistatud palkmajade tootmine ja ehitus)
12.30
Koostöö Prantsusmaaga — Puidukoda OÜ tähelepanekud Kristjan Saks, müügidirektor, Puidukoda (puidutöötlemisettevõte)
poolt algatatud uuringut seoses digitaalse allkirja ja elektroonilise isikutuvastamise kasutamisega ettevõtluses.
Kohvipaus
13.00
Kokkuvõtted ja arutelu (pakutakse suupisteid)
Komisjonil on plaanis muuta neid teenuseid puudutavat seadusandlust, kuid eelnevalt soovivad nad küsida ettevõtjate seisukohti, kogemusi ja soovitusi. Komisjoni ees-
Seminari töökeel on inglise keel.
märgiks on suurendada nende teenuste kasutamist ning
Osalustasu 25 eurot (hinnale lisandub käibemaks).
muuta liikmesriikide vahelised tehingud mugavamaks, kiiremaks ja turvalisemaks.
Palume teie tagasisidet antud teemal enne 14. novembrit! Lingi küsimustikule leiate Kaubanduskoja kodulehelt rubriigist „Uudised”.
Lisainformatsioon ja registreerumine: ELISE CHANEL Tel: 604 0082 E-post: Elise.chanel@koda.ee
18
Teated
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Eelregistreerunutele tasuta infoseminarid üle Eesti:
Uut Euroopa Liidu rahastusest ning abiprogrammidest ettevõtte arenguks ja ekspordi edendamiseks
Kutse esimesele rahvuslikule Hiina impordi messile
China International Import Expo 29.-31. märtsil 2012 Hiinas
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Euroopa Komisjoni esindusega Eestis
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on Stockholmis
vahemikus oktoober-november 2011 üle Eesti kokku 14 seminari, mille käigus käsitletakse
resideeruva Jiangsu provintsi kaubandusesindaja
ettevõtjatele olulisi aspekte Euroopa Liidu poolt pakutavates otsestes ja kaudsetes ettevõtlus-
kaudu saanud ametliku kutse osaleda Hiina esi-
toetustes. Seminarisarja eesmärgiks on luua eeldused ettevõtetele kiiremaks arenguks, ekspordi-
mesel rahvuslikul tasandil korraldataval impordi-
käibe ja kõrgema lisandväärtusega toodete ning teenuste osakaalu suurendamiseks. Seminaridel
messil – China International Import Expo 2012.
kõnelevad esinejad Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, Euroopa Komisjoni Esindusest Eestis, Eesti Töötukassast, Pärnu puiduklastrist, Ida-Viru turismiklastrist ning kohalikest edukatest ettevõtetest.
CIE2012 toimub 29.-31. märtsini 2012 Kunshanis, Jiangsu provintsis Hiina Rahvusvahelise Kauban-
Seminaride päevakava
duskoja ja Jiangsu provintsi valitsuse toetusel ja
9.45–10.00
Kogunemine ja hommikukohv
10.00–11.00
I osa. Seminari sissejuhatus. Kes ja kuidas toetab ettevõtteid
see pakub suurepärase võimaluse välisfirmadele
nende tegevuses? Rahalised ja immateriaalsed toetuse võimalused.
tutvustada Hiinas oma tooteid ja tehnoloogiaid (eriti tehnilisi seadmeid, infotehnoloogiaid, kesk-
Ülevaade eurotoetustest, viimased arengud.
konnatehnikaid- ja tehnoloogiad, tarbekaupu).
11.00–11.30
Kohvipaus
Miks osaleda?
11.30–13.00
II osa. Mida pakub Euroopa Liit efektiivsuse
See on esimene rahvuslikul tasandil
ja konkurentsivõime tõstmiseks?
importööridele mõeldud mess Hiinas,
EURES — mis on Youth@Work ning Erasmus for Young Entrepreneurs? (Esinevad Töötukassa ja EK esindajad) Milliseid võimalusi luuakse ettevõtjatele uue teenuste direktiiviga?
ja eksportööridele hea platvormi Hiina turule minekuks.
Mis on Small Business Act? Euroopa Liidu strateegia aastaks 2020 — mida me tulevikus oodata võime?
Aktiivne reklaamikampaania toob messile kvalifitseeritud Hiina importööre.
13.00–13.45
Lõunapaus (pakutakse sooja lõunat)
13.45–15.15
III osa. Kuidas leida kontakte ja olla edukas välisturgudel
Eelnevalt kokkulepitud kohtumised,
(alustada müüki piiri taha)?
külastused, messistendiga esinemise
Mis on eksport ja mis eristab ekspordimüüki tavalisest müügist.
võimalus – kõik selleks, et messil osalemine oleks võimalikult edukas.
Klastrid — mis need on ja milleks? Edukas ekspordilugu ja kliendisuhete olulisus — ühe ettevõtte näide. 15.15–16.00
mis annab välisfirmadest tootjatele
IV osa. Leia enda jaoks sobiv rahastusallikas ja
Parim koht uute trendide ja Hiina importturu tegutsemisprintsiipide õppimiseks.
nõustamisüksus ning määra, kelle juurde peaksid pöörduma oma küsimuste ja probleemidega.
Palume firmadel, kes oleksid huvitatud selle messi külastamisest või messil osalemisest endast esimesel võimalusel Kaubanduskoja teenuste osakonnale märku anda. Lisainfo messi kohta:
Seminarid toimuvad
www.importexpo.org/web/english.
8. nov
Põlvamaa, Põlva
15. nov
Lääne-Virumaa, Rakvere
9. nov
Võrumaa, Võru
16. nov
Ida-Virumaa, Jõhvi
10. nov
Valgamaa, Valga
17. nov
Ida-Virumaa (vene keeles), Narva
Seminaridel osalemine on TASUTA, kuid vajalik on eelregistreerimine! Registreerumine Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kodulehel www.koda.ee
Lisainfo ja registreerimine: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 E-post: kristy@koda.ee
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Teated
19
Ärivisiit Türki 30. november – 4. detsember Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Eesti saatkonnaga Ankaras, EASi ja Eesti Masinatööstuse Liiduga metalli- ja masinatööstusettevõtetele ärivisiidi Türki. Visiidi raames külastatakse metalli- ja masinatööstuse võtmemessi Bursa Metal Processing Technologies Fair. Kolmapäev, 30. november 11.00
Laev Tallinnast, D-terminalist Helsingisse
17.45
Lend Helsingist Istanbuli
Neljapäev, 1. detsember 10.00
Eesti-Türgi äriseminar
12.00
Lõuna
13.30
Tutvumine Istanbuli vaatamisväärsustega
17.30
Reis praamiga Istanbulist Bursasse
Seminar
19.00
Saabumine hotelli Celik Palas
Eestist India turule — kas ja kuidas?
20.30
Õhtusöök
22. novembril Tallinnas
Reede, 2. detsember 9.00
Firmakülastused — valitakse kaks firmat vastavalt delegatsiooni soovidele
India on maailmamajanduses jõuliselt esiplaanile kerkimas. 2025. aastaks on Indial lootus saada ostujõult viiendaks turuks, näiteks
12.30
Lõuna
Saksamaastki suuremaks. Seepärast tasub nii juba rahvusvaheliselt
14.00
Kontaktkohtumised Türgi ettevõtjatega (1-2 kohtumist igale Eesti ettevõtjale)
tegutseval kui ka peagi maailmaturule pürgival Eesti ettevõtjal India suunas samuti oma võimalusi otsida ja kaaluda.
19.30
Networking õhtusöök, kuhu kutsutakse võtmekontake Eesti ettevõtjate jaoks (õhtusöök sisaldub paketi hinnas)
22. novembril kell 14.00-17.15 korraldavad Eesti Arengufond, Baltic Innovation Agency ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Swissôtel
Laupäev 3. detsember 9.00
Sõit hotellist Bursa metallitööstuse messile
16.30
Sõit messilt tagasi hotelli
18.00
Praam Bursast Istanbuli
19.30
Saabumine hotelli Richmond
Tallinnas äriseminari „Eestist India turule: kas ja kuidas?”. Kutsume sind seminaril osalema, kui tunned huvi Indias leiduvate ärivõimaluste vastu ning tahad teada rohkemat sealsel turul tegutsemise eripäradest, eduteguritest ja tugiorganisatsioonidest.
(Bursa Metal Processing Technologies Fair)
Seminari raames tutvustab Siim Sikkut Eesti Arengufondist käimas-
Pühapäev 4. detsember
oleva Eesti-India seireprojekti põhjal India majanduse ja äri tuleviku-
9.40
Lend Istanbulist Helsingisse
trende ning seirejäreldusi Eesti ettevõtete võimalustest Indias. Lisaks
14.30
Väljub laev Helsingist Tallinnasse
teeb Poul Jensen, New Delhis asuva European Business and Technology Centre tegevjuht ülevaate India ärikeskkonnast, Euroopa
Kontaktkohtumiste korraldus põhineb Eesti ettevõtja poolt täidetud an-
ettevõtete turule sisenemise õppetundidest ning EBTC pakutavatest
keedil (edastatakse pärast visiidil osalemise lepingu allkirjastamist), kus
tugiteenustest.
on näidatud ettevõtte põhiandmed ning selgelt kirjeldatud kohtumiste soovid. Kohtumised võivad toimuda ka muul ajal ja kohas, vastavalt Türgi
Täpsemalt saad seminari koguprogrammist ülevaate veebiaadres-
ettevõtjate võimalusele programmis ettenähtud ajal kohale tulla.
silt www.eestistindiaturule.ee. Seminarile registreerumine aadressil www.eestistindiaturule.ee/registration.
Paketi hind (sisaldab reisi, majutust, kohapealset transporti, teenuseid ja messipileteid) on 850 eurot. Registreerimise tähtaeg on 31. oktoober. Kõigi
Üritus on tasuta, eesti ja inglise keeles (ilma tõlketa).
osalejatega sõlmitakse visiidil osalemise leping.
Lisainfo: SIIM SIKKUT, Eesti Arengufondi Eesti-India seire juht E-post: siim.sikkut@arengufond.ee
RENE TÕNNISSON, BIA juhatuse liige E-post: rene@bia.ee
Lisainfo ja registreerimine: MARJU NAAR • Tel: 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee
20
Teated
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Seminar:
Päevakava:
Kohustuslikud nõuded kemikaalide käitlemisel metallija masinatööstuses
9.45 10.00
Osalejate registreerimine, hommikukohv Avasõnad ja sissejuhatus (Annika Metsala, Eesti KaubandusTööstuskoda ja Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum) Veekeskkonnale ohtlikud ained —
9. novembril Kaubanduskojas
mis need on ja kuidas neid tuvastada? 10.10
Veekeskkonnale ohtlikud ained — mis need on, veekeskkonnale ohtliku
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Balti
aine määratlemine, klassifitseerimine
Keskkonnafoorumiga korraldab 9. novembril kell
ja märgistamine, õigusaktid
10.00-17.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-
(Kitty Kislenko, Balti Keskkonnafoorum)
Kooli 17, Tallinn) koolituse metalli ja masinatööstuse
10.30
Kemikaali ohutuskaart kui teabeallikas
ettevõtetele, et tutvustada kohustuslikke nõudeid
keskkonnaohtlikkuse kohta
ning käsitleda meetmeid kemikaalide asendami-
(Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum)
seks ning ohjamiseks. Kemikaalide käitlemine ettevõttes — nõuded. Ohtlike kemikaalide asendamine.
Eelregistreerumine on vajalik. Koolitus on eelregistreerunutele tasuta!
10.50
Arvestuse pidamine ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta (Katrin Juhanson, Balti Keskkonnafoorum)
Koolituse teemad: Kemikaalide käitlemine ettevõttes —
11.10
ohjata/asendada — õigusaktidest
kohustuslikud nõuded (nt REACH, IPPC,
tulenevad nõuded
Vee raamdirektiiv jt)
(Kitty Kislenko, Balti Keskkonnafoorum)
Keskkonnale ohtlikud kemikaalid — mis need on ja kuidas neid tuvastada; Meetmed kemikaalide ohjamiseks; Ohtlike kemikaalide asendamine — metoodilised alused ja parimad praktikad.
11.30
Kohvipaus
11.50
Kemikaalide asendamise metoodilised alused (Juhan Ruut, Hendrikson & KO)
12.40
andmebaasid internetis
malt 3. novembriks. Juhul kui registreerunud
(Juhan Ruut, Hendrikson & KO)
osaleja seminarile kohale ei tule, esitatakse arve jalid ja toitlustus) katmiseks summas 20 eurot (hinnale lisandub käibemaks). Koolituse toimu-
päevakavas muudatusi.
Eesti suursaadik Lätis —
Mati Vaarmann 24. novembril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Välisministeeriumiga neljapäeval, 24. novembril kell 8.45-10.15 Kaubanduskojas (ToomKooli 17, Tallinn) järjekordse Hommikukohvi lühiseminari. Seekordsel üritusel esineb Eesti suursaadik Lätis Mati Vaarmann. Käsitletavad teemad: Läti ja Eesti majanduskoostöö seis ja võimalused Läti majanduse väljavaated, majanduskriisi võimalused/ohud Eesti ettevõtjate võimalustest Läti turul Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel
13.00
Lõuna
13.50
Rühmatöö tutvustus
14.00
mist kaasfinantseerib Euroopa Komisjon. Korraldaja jätab endale õiguse teha vajadusel
Kemikaalide asendamise teabeallikad: parima võimaliku tehnika juhendid,
Registreeru Koja kodulehel www.koda.ee hilje-
registreerunu osas juba tehtud kulude (mater-
Miks on vaja ohtlikke kemikaale
Hommikukohv suursaadikuga:
Rühmatöö: keskkonnaohtliku aine määratlemine ja asendamine
Läti kultuurilised iseärasused ja turule pürgijate takistused Suhtlemine Läti ärikultuuris ja bürokraatias
15.30
Kohvipaus
Hommikukohvi seminari osalustasu
15.50
Rühmatöö tulemuste esitamine, arutelu
on Kaubanuduskoja liikmele 7 eurot
16.20
Praktilisi nõuandeid ohtlike
ja mitteliikmele 14 eurot (hindadele
kemikaalide asendamiseks
lisandub käibemaks). Vajalik eelre-
(Juhan Ruut, Hendrikson & KO)
gistreerimine hiljemalt 22. novembril.
17.00
Kokkuvõte, tagasiside andmine (Annika Metsala, Eesti KaubandusTööstuskoda ja Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum)
Lisainfo: ANNIKA METSALA • Tel: 604 0091 • E-post: annika.metsala@koda.ee
Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT Tel: 604 0081 E-post: priit@koda.ee
Koostööpakkumised • Riigihanked
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
21
Koostööpakkumised
Riigihanketeated
Türgi laeva- ja jahiehituse (sh
Suurbritannia vaipade, uksemat-
Tekstiil, rõivad, jalanõud
Ehitus, ehitusmaterjalid
mereväe laevastiku) valdkonnas
tide jms põrandakatete müügi-
ja kaitseriided
Inglise uste hange. Tähtaeg on
tegutsev vahendaja otsib toote-
ga tegelev firma otsib tooteport-
Inglise kaitseväele kinnaste han-
portfelli laiendamiseks kontakti
felli laiendamiseks kontakti toot-
tootjatega.
jatega.
Kood 2011-10-10-026
Kood 2011-10-19-023
09.12.2011. Kood 4415
ge. Tähtaeg 21.11.2011. Kood 4402
Muu
Rootsi mütside hange. Tähtaeg 05.12.2011. Kood 4403
Prantsuse roostevaba terase
Vene aroomi- ning tudraõli too-
tootmisele spetsialiseerunud fir-
tev firma otsib vahendajaid ja
ma otsib laudu, nõudepesu-
edasimüüjaid.
Mööbel, sisustus ja tarvikud
Kood 2011-10-18-009
Inglise ühekordselt kasutatavate (kummi)kinnaste hange. Tähtaeg 05.12.2011. Kood 4416 Inglise terasest paakide hange.
Inglise eluaseme sisustamiseks
Tähtaeg dokumentidega tutvu-
Prantsuse luksuslikule loodus-
mõeldud mööbli ja sisustus-
miseks 05.11.2011, hankel osa-
likule kosmeetikale spetsialisee-
toodete (kardinad, põrandakat-
lemise tähtaeg on 12.12.2011.
Suurbritannia müügi- ja turun-
runud firma, mis kasutab oma
ted, lambid, kodumasinad, teks-
dusfirma pakub end vahenda-
toodetes seratoniini ja musta
tiilid jm) hange Tähtaeg 02.12.
jaks joogi/toidu, paberi/papi (sh
orhideed, otsib edasimüüjat.
gofreeritud paberi) tootjatele,
Kood 2011-10-18-049
masinaid ja mööblit valmistavat alltöövõtjat. Kood 2011-10-12-015
2011. Kood 4404 Rootsi mööbli (kontori- ja kooli-
Kood 4417 Rootsi pargi- ja mänguväljakuvarustuse hange. Tähtaeg on 29.11.2011. Kood 4418
Saksa mõõte- ja testimissead-
mööbel, valgustid, töötoolid jne)
Rootsi puude, põõsaste ja püsi-
britannia ja Iirimaa turule.
meid valmistav firma otsib edasi-
hange. Tähtaeg 29.11.2011.
lillede hange. Tähtaeg on 28.11.
Kood 2011-10-12-020
müüjat.
Kood 4405
kes soovivad siseneda Suur-
Leedu mere- ja raudteetrans-
Kood 2011-10-17-057
pordi ning logistika teenustega
Poola toiduainetööstusele sead-
tegelev firma otsib koostööpart-
meid ja masinaid valmistav
nereid.
firma otsib edasimüüjat.
Kood 2011-10-14-001
Kood 2011-10-14-014
Saksa firma, mis valmistab vor-
Prantsuse ladude lõpumüügiga
mi valatud terasest koostisosi
tegelev firma otsib naisterõi-
pumpade, raudteede ja masi-
vaste, majapidamistarvete ning
naehituse tarvis, otsib koostöö-
dekoratsioonide edasimüüjat.
partnereid tehnilise konsultat-
Kood 2011-10-13-006
siooni ja turunduse valdkonnas. Kood 2011-10-17-003
2011. Kood 4419
Rootsi kardinate ja mööblikan-
Rootsi erineva suurusega prügi-
ga hange. Tähtaeg 29.11.2011.
kastide ja -konteinerite hange.
Kood 4406
Tähtaeg 28.11.2011. Kood 4420
Euroopa Liidu hange Afganis-
Inglismaa linnasiseste teeviitade
tani büroomööbli ja seadmete
hange. Tähtaeg on 09.12.2011.
tellimiseks,
kohaletoimetami-
seks ja paigaldamiseks. Tähtaeg 20.12.2011. Kood 4407 Norra toolide hange. Tähtaeg 7.12.2011. Kood 4408
Kood 4421 Hispaania kontoritarvete ja -kaupade hange. Tähtaeg on 23.11. 2011. Kood 4422 Euroopa Liidu hange Kosovosse mitmesuguse
Slovakkia erinevate toodete im-
turvavarustuse
pordiga tegelev firma pakub
Toiduained
tellimiseks (ohutusmärgid, turva-
oma teenuseid Tšehhi, Poola ja
Inglise mitmete erinevate toidu-
teatmikud, tuletõrjehüdrandid,
ja imiku toodetega (puust män-
Slovakkia turule sisenemisel.
ainete, jookide ja tubakatoodete
24h toiduvaru pakid, hoiuseifid,
guasjad, mööbel jms) varustajat.
Kood 2011-10-12-001
hange. Tähtaeg on 28.11.2011.
relvakapid jm). Tähtaeg 21.12.
Kood 4409
2011. Kood 4423
Poola internetifirma otsib laste-
Kood 2011-10-17-006
Hispaania mineraalveefirma ot-
Prantsuse turvavõrkude tootmi-
sib pealtsuletavate plasttopside,
Inglise keediste, marmelaadide
sega tegelev firma otsib kõrg-
(kasutamiseks muuhulgas lennu-
ja puuviljapüreede hange. Täht-
Teenused
kvaliteedilise ja vastupidava
kites ja haiglates) valmistajat.
aeg 05.12.2011. Kood 4410
Euroopa Komisjoni hange eesti
polüamiidnööriga varustajat.
Kood 2011-10-10-045
Kood 2011-10-17-013 Saksa kasutatud tööstusmasi-
Inglise haiglatele värske liha
keelde tõlkimisteenuste tellimi-
hange. Tähtaeg on 25.11.2011.
seks. Tähtaeg hankedokumen-
Kood 4411
tide esitamiseks on 22.11.2011. Kood 4424
nate kokkuostja otsib koostööpartnereid, kes oleksid huvita-
Masinad ja seadmed
tud vanade seadmete müügist.
Inglise metroole transpordiva-
Kood 2011-10-17-017 Rumeenia meditsiiniseadmete ja toodete impordi ja müügiga tegelev firma otsib varustajaid (röntgenmasinad jms seadmed). Kood 2011-10-18-014 Poola roostevabast terasest, rauda sisaldavast metallist ja alumiiniumist tooteid valmistav firma otsib terasega varustajat. Kood 2011-10-18-059
Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused nüüd nähtavad Koja kodulehel http://www.koda.ee /koostoopakkumised.
NATO hange – Kosovos kaitse-
tagavaraosade hange. Tähtaeg
jõudude jaoks suletud veehoid-
28.11.2011. Kood 4412
la ehitamine. Tähtaeg on 15.12.
Norra satelliitsideseadmete han-
Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee
2011. Kood 4425
ge. Tähtaeg 07.12.2011. Kood 4413 Paber ja pakend
Täpsem info: TRIIN UDRIS
NATO ja ÜRO hanked
hendite erinevate detailide ja
Rootsi trükitud ümbrike hange. Tähtaeg 23.11.2011. Kood 4414
Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee
22
Juubilarid
Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011
Õnnitleme novembrikuu juubilare! 95 EESTI ENERGIA
HINKUS AS
VERSION KOOLITUS OÜ
VIKING WINDOW AS
liige alates 2000
liige alates 2011
liige alates 1998
KAEVANDUSED AS
LÄÄNE AGROVARU OÜ
VIVAREC AS
liige alates 1996
liige alates 1996
liige alates 1999
MAGNON OÜ liige alates 2003
50 BETONEKS AS
MARKIT EESTI AS liige alates 1999
liige alates 1989 MERIT TARKVARA AS TARTU MAJA
liige alates 1997
BETOONTOOTED AS liige alates 1999
MINI-LINDA OÜ liige alates 1997
15 liige alates 2000 CATERING SERVICE OÜ liige alates 2000 EESTI METSA- JA PUIDUTÖÖSTUSE LIIT MTÜ liige alates 1994
liige alates 2009
ALTIA EESTI AS
POLARIA AS
liige alates 1995
liige alates 1994
AALANG INVEST OÜ liige alates 2008 ALEX STEWART INSPECTION
AARSPAK OÜ
PEIPUS OÜ
20
5
EST-DOMA OÜ liige alates 1999 GEOMETRIA OÜ liige alates 2001
ESTONIA OÜ
10
liige alates 2010
GEA WTT BALTICS OÜ
ALS-SHIPPING OÜ
liige alates 2003
liige alates 2011
INTERNATIONAL
BONUS PROJEKT OÜ
ALUMINIUM CASTING
liige alates 2009
TARTU AS
DNB NORD
liige alates 2008
LIISING AS
ITELLA LOGISTICS OÜ
liige alates 2008
liige alates 1995
EDISSON LAW
KIM JOHANSEN
OFFICES OÜ
TRANSPORT OÜ
liige alates 2010
AMAKS AS
PR FIRMAREKLAAM OÜ
liige alates 1996
liige alates 2002
AUDIITORBÜROO
SAINT-GOBAIN
ELSS AS
EHITUSTOOTED AS
IRBISTERO AS
liige alates 2002
liige alates 1992
liige alates 2005
AVAKS OÜ
SCHETELIG EV AS
NORPE EESTI OÜ
liige alates 1997
liige alates 1997
liige alates 2004
AVIES AS
TAGALAHT AS
PROFIIL PLUSS AS
liige alates 1996
liige alates 1996
liige alates 2005
CWT ESTONIA AS
TARI AS
REFETRA AS
liige alates 2004
liige alates 2000
liige alates 2000
ELIORI ÄRITARKVARA OÜ
TERG OÜ
STAKO DILER OÜ
PARK AS
TRANSSFERA DR OÜ
liige alates 1999
liige alates 1989
liige alates 2004
liige alates 2008
liige alates 2009
FORMET-LIFT OÜ
TRIO LSL AS
TAMMEPAKK OÜ
WELL TEHNOLOOGIA OÜ
FULDER OÜ
liige alates 2001
liige alates 1994
liige alates 2000
liige alates 2010
liige alates 2005
HILLEBERG EESTI AS liige alates 2001
liige alates 2007
FORTIS
QP ARHITEKTID OÜ
KOOLITUS OÜ
liige alates 2007
liige alates 2010
RTC TEHNIKA OÜ
GOADVENTURE OÜ
liige alates 2010
liige alates 2011
SOLIDUM AS
NOKIA SIEMENS
liige alates 2006
NETWORKS OÜ
STABICO OÜ liige alates 2011 TARTU BIOTEHNOLOOGIA
liige alates 2011 RAIMAR FINANCE OÜ liige alates 2008
Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee
Teenuste osakond
Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond
Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus Kaubanduskoja Jõhvi esindus
Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950
Eksportööride koolitused 2011—2012 Ärihooajal 2011-2012 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikeste ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele. Osalejatele jagab teadmisi suurte kogemustega lektor Jakob Saks. Kaasatud on ka praktikud ettevõtetest.
VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks JAKOB SAKS on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordi- ja messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.
Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Marju Naar Tel 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee
Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 17. november 2011 Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 15. detsember 2011 (vene keeles) Valga • Valga Maavalitsuse väikeses saalis (Kesk 12) • 26. jaanuar 2012 Haapsalu • Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3) • 16. veebruar 2012 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 16. märts 2012 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 17. märts 2012 (vene keeles)
MÜÜGIVÕRGU LOOMISE JA ARENDAMISE KOOLITUS Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 15. november 2011 Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 13. detsember 2011 (vene keeles)
Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu.
Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 24. jaanuar 2012 Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 14. veebruar 2012
Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.
TURU-UURINGUTE KOOLITUS
Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 16. november 2011 Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 14. detsember 2011 (vene keeles) Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 25. jaanuar 2012 Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 15. veebruar 2012