Teataja nr 19

NR 19 • 2. NOVEMBER 2011

ILMUB AASTAST 1925

Tallinnas räägiti Eesti-Soome partnerlusest 24. oktoobril toimus Nordic Hotel Forumis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, EAS Helsingi esinduse ja Soome Vabariigi suursaatkonna poolt korraldatud seminar „Soome äripartnerina — koostööst partnerluseni”. Ligi 120 kuulaja ees arutlesid 17 erineva eluala eksperti Eesti ja Soome partnerlussuhete üle ning andsid häid näpunäiteid, kuidas Soome turul ja Soome partneritega paremini hakkama saada.

Loe lähemalt lk 14

Ettevõtjad näevad järgmist aastat pigem stabiilsena LK 5

Tühja kasseti tasust

LK 6

Kaubanduskojas räägiti kutseõppe ja koolivõrgu korrastamisest LK 12

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Juhtkiri

3

Tühja kasseti tasu kogumise põhimõtted vajavad tervikuna ülevaatamist Kirjutasime 2009. aasta suvel eelnõust, mille sisuks oli nn tühja kasseti tasu kogumise baasi oluline laiendamine. Toona käis jutt telefonidest, navigatsiooniseadmetest, muusikakeskustest, Mait Palts Peadirektor

autoraadiotest jne. Ehk siis 3-protsendilise tasu kogumist kavandati sisuliselt kõigelt, millel muusika või video salvestus- või esitlusvõimalus.

K

uigi toona puudus eelnõul

mängijast ju korraga sama lugu ei

tusseadmete ja -kandjate hinda ar-

rahalise kohustusega, mille detailide

juures pea igasugune mõju-

kuula ja kui originaali kuulatakse

vestades. Ilmselt on see tänase süs-

üle otsustamine peaks sarnaselt

de analüüs, oli selletagi selge, et

muusikakeskusest ning koopia „kir-

teemi suurimgi nõrkus, sest reaalselt

aktsiisile käima läbi Riigikogu. Mida

laiaulatuslik elektroonikaseadmete

jutatakse” autos kasutamiseks, kas

ei sõltu näiteks salvestusseadme

laiemaks kujuneb nn maksubaas ja

hinnatõus ja ettevõtjate halduskoor-

tegemist on siis autori kahjuga,

hinnast kuigivõrd see, kas ja kui

maksjate hulk, seda olulisem seegi

mus oleksid olnud paratamatud.

mida kõnesoleva tasu kogumise

palju sellega saaks koopiaid teha.

aspekt on. Ei ole ilmselt kellegi hu-

Tänasest Teatajast võite lugeda, et

läbi hüvitama peaks? See, kas ja kui

Kui mõelda ka kavale maksustada

vides, kui tõde selguks alles mõne

sama teema on jälle päevakorral,

suur üldse võimalik autorite kahju

telereid, siis läheb olukord veelgi

kohtuvaidluse käigus nagu praegu

küll muutustega, kuid põhimõte on

on, oleks teine küsimus — kõrgem

jaburamaks. Pole saladus, et paljud

on sündimas Tallinna müügimak-

sama — koguda raha, selle eest, et

matemaatika, mida ei ole suutnud

täna ja kindlasti ka tulevikus müü-

suga.

meil kõigil tarbijatena on võimalik

keegi veel adekvaatselt selgeks

davatest teleritest juba omavad

kord juba avaldatud teostest endale

vaielda. Sestap käib ka Eestis suu-

välise salvestuse võimalust, kuid

isiklikuks otstarbeks koopiaid teha.

rem debatt ühe ajaloolise summa

paljud meist seda reaalselt kasu-

Kogutud summa näol on tegemist

üle, mida keskmiselt läbi aastate

tavad või kui palju sõltub sellest

nn hüvitisega, mida jaotatakse hil-

läbi tühja kasseti tasu kogutud on

teleri maksumus. Kas üldse sõltub?

jem autorite esindusorganisatsiooni

(suurusjärk umbes 200 000-250 000

kaudu autoritele, esitajatele ja fono-

eurot aastas). On seda vähe või pal-

Kojas oleme tühja kasseti tasu

grammitootjatele selle eest, et sea-

ju, on see autoritele tekitatavat kahju

teemadega tegelenud juba alates

dus lubab teha teostest salvestusi

arvestades põhjendatud ja õiglane?

selle

enda isiklikuks tarbeks. Igaüks võib

Vastust keegi öelda ei oska, sest

ning üha enam on kasvanud veen-

salvestada raadio vahendusel muu-

uuritud seda ei ole. Samuti ei ole

dumus, et senine süsteem lihtsalt

sikat, televiisori vahendusel saateid

uuritud, kas ja kuidas on aastate

on oma aja ära elanud ning argu-

ning filme. Samuti võib paljundada

jooksul muutunud tarbijate harju-

mendid, mis kehtisid toona, ei ole

CD-plaate isiklikuks kasutamiseks

mused. Kui kümmekond aastat

täna enam asjakohased. Keegi ei

ning salvestada neid arvutisse,

tagasi oli telerist filmide salvesta-

püüa vaielda selle üle nagu ei oleks

MP3-mängijasse vms seadmesse

mine veel võrdlemisi aktiivne ning

teoste autoritel õigust saada tasu

ja kasutada isiklikuks tarbeks, mitte

kunagi oli ka raadiost muusika sal-

oma teoste levitamise eest, kuid see

levitamiseks. Viimane on teadu-

vestamine populaarne, siis täna-

peab olema õiglane, põhjendatud ja

pärast ilma autori nõusolekuta igal

seks on olukord mõnevõrra muu-

jätkusuutlik. Vaidlus, mis aga kes-

juhul keelatud. Siit tekib paraku ka

tunud. Juba sellest lähtuvalt on küsi-

kendub pelgalt kogutava summa

esimene põhimõtteline küsimus,

tav, kas toonased järeldused on

suurusele, tõenäoliselt selleni ei vii.

mis aegade jooksul palju tõusetu-

veel ka täna pädevad.

kunagisest

rakendumisest

Lisaks vajab selgeksarutamist see-

nud — kui heliplaat või -fail on kord juba tasu eest omandatud, siis miks

Üks põhimõtteline küsimus, mis te-

gi, kes ja mis ulatuses tasu kehtes-

peaks selle isikliku kasutamise eest

kitab vastuseisu, on täna seotud ka

tada võib ning kuivõrd on tegemist

veelkord maksma? Kahest plaadi-

faktiga, et tasu kogutakse salves-

siiski maksu tunnustele vastava

Üks põhimõtteline küsimus, mis tekitab vastuseisu, on täna seotud ka faktiga, et tasu kogutakse salvestusseadmete ja -kandjate hinda arvestades. Ilmselt on see tänase süsteemi suurimgi nõrkus sest reaalselt ei sõltu näiteks salvestusseadme hinnast kuigivõrd see, kas ja kui palju sellega saaks koopiaid teha.

4

Teejuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Sisukord

Kalender

Juhtkiri

3. nov

Seminar „Tõstame metalli- ja masinatööstusettevõtete teadlikkust ja efektiivsust!” (vene keeles)

Tühja kasseti tasu kogumise põhimõtted vajavad tervikuna ülevaatamist

3

Jõhvi Koolituskeskuses (Kooli 7, Jõhvi) Viktoria Indrisova Tel: 604 0063 • E-post: viktoria.indrisova@koda.ee

Seadusandlus Euroopa majandusküsitluse tulemused — ettevõtjd näevad järgmist aastat pigem stabiilsena Soovitakse laiendada nn tühja kasseti tasu maksubaasi

Infoseminar 5

„Uut Euroopa Liidu rahastusest ning abiprogrammidest ettevõtte arenguks ja ekspordi edendamiseks”

6

8. nov

Pesa hotellis (Uus 5, Põlva)

9. nov

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Võru Õppekeskuses (Kreutzwaldi 34, Võru)

Euroopa uudised

10. nov

Sotsiaalsest ettevõtlusest

8

Mis peitub CE-märgise taga

9

Valga maavalitsuse saalis (Kesk 12, Valga) Toomas Hansson Tel: 744 2196 • E-post: toomas.hansson@koda.ee

9. nov

käitlemisel metalli- ja masinatööstuses”

Hariduspoliitika Kaubanduskojas arutleti kutseõppe ning koolivõrgu korrastamise teemadel

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) 12

Annika Metsala • Tel: 604 0091 • E-post: annika.metsala@koda.ee 9.-12. nov

Rimini Fieras, Itaalias Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

13 15. nov

Tagasivaade Soome äripartnerina — koostööst partnerluseni

Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus Pärnus Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

14 15. nov

Juhtimisveerg Kuidas teha tööd, mida vihkad

Kontaktkohtumiste üritus Itaalias rohelise tehnoloogia ja säästliku eluviisi messi ECOMONDO raames

Innovatsiooniveerg Uuenduslik pilk avalikule ruumile

Seminar „Kohustuslikud nõuded kemikaalide

Tarbijakaitse infopäev „Suunanäitaja 2011” Pärnu Maavalitsuse II korruse saalis (Akadeemia 2, Pärnu) Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

15

Infoseminar

Liikmelt liikmele

Teated

„Uut Euroopa Liidu rahastusest ning abiprogrammidest

15

16

ettevõtte arenguks ja ekspordi edendamiseks” 15. nov

Lääne-Viru maavalitsuse saalis (Kreutzwaldi 5, Rakvere)

16. nov

Koja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi)

17. nov

Hotellis Inger (Puškini 28, Narva) Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus.ilmjarv@koda.ee

Koostööpakkumised

21

16. nov

Turu-uuringute koostamise koolitus Pärnus Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu)

Riigihanketeated

Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee 21 16. nov

Juubilarid

Eesti puidutööstusettevõtted Prantsuse turule!

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

22

Elise Chanel • Tel: 604 0082 • E-post: elise@koda.ee 17. nov

Välismessikoolitus Pärnus Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Seadusandlus

5

Euroopa majandusküsitluse tulemused — ettevõtjad näevad järgmist aastat pigem stabiilsena Koidu Mölderson Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

K

oostöös Euroopa Kodade As-

Taolist küsitlust viiakse Euroopa ko-

Kui vaadata vastuseid, kus on küsi-

sotsiatsiooniga (Eurocham-

dade poolt läbi juba üheksateist-

tud 2010. ja 2011. aasta võrdlusi,

bres) viivad 24 Euroopa riigi Kau-

kümnendat korda ning Eestis alates

võib täheldada liikumist positiivses

banduskojad ettevõtjate seas läbi

2004. aastast.

suunas — nt väitele „võrreldes 2010. aastaga on ettevõtte käive 2011.

üldist laadi küsitluse, milles uuri-

Vastuseid tuli tööstuse, teeninduse ja teistest sektoritest enam-vähem võrdselt üle kogu Eesti, enamik mõistetavatel põhjustel suurematest keskustest — Harju (57% vastanutest), Tartu (9% vastanutest) ja Pärnu maakonnast (8% vastanutest), kuid samas olid kõik maakonnad esindatud.

takse ettevõtete käibe, siseriikliku

Tänangi siinkohal kõiki küsitlusele

aastal” on 62,2% ettevõtetest vas-

müügi, ekspordi, töötajate hulga, et-

vastanud 327 ettevõtjat, kes ei pida-

tanud, et käive on 2011. aastal suu-

tevõtete investeeringute ning üldise

nud paljuks meile tagasisidet anda.

renenud, 23,7%, et käive on püsi-

majanduskeskkonna kohta. Küsi-

Vastuseid tuli tööstuse, teeninduse

nud eelmise aastaga samal tasemel

mused on suunatud nii võrdlusele

ja teistest sektoritest enam-vähem

ning 14,1% ettevõtetest on see

eelmise aastaga kui ka tulevase

võrdselt üle kogu Eesti, enamik

vähenenud. Sarnaselt on vastatud

aasta prognoosile. Ehkki prognoo-

mõistetavatel põhjustel suurematest

ka küsimusele „võrreldes 2010.

simine ei pruugi anda alati tõeseid

keskustest — Harju (57% vastanu-

aastaga on ettevõttel müük Eestis

tulemusi, kajastub vastustest ette-

test), Tartu (9% vastanutest) ja Pärnu

2011. aastal”. Eesti-sisene müük on

võtjate kindlustunne (või kindluse-

maakonnast (8% vastanutest), kuid

suurenenud

tus) tuleviku suhtes, tulenevalt sageli

samas olid kõik maakonnad esin-

31,2% ettevõtetel püsinud sama

hetkesituatsioonist

datud.

ning 19% ettevõtetel ka vähenenud.

Prognoosime, et ettevõtte kogu eksport 2012. aastal

Prognoosime, et ettevõtte töötajate hulk 2012. aastal

maailmaturul.

Prognoosime, et ettevõtte 2012. aasta käive

49,8%

ettevõtetel,

Suureneb – 48,6%

Suureneb – 42,9%

Suureneb – 28,3%

Püsib sama – 45,3%

Püsib sama – 49,3%

Püsib sama – 66,0%

Väheneb – 6,1%

Väheneb – 7,8%

Väheneb – 5,7%

6

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Kui vaadata prognoose järgmi-

vikku vaadates märksa entusiast-

seks, 2012. aastaks, siis selles

likumad — nähes kriisi lõppu,

K

osas on ettevõtjad pigem tagasi-

ultuuriministeerium on koos-

jate loetelu tühja BD-ga (Blue-Ray)

tanud eelnõu, millega soovi-

ja HD DVD-ga. Praegu kogutakse

eurotsooniga liitumise positiivset

takse muuta kehtivat tühja kasseti

tühja kasseti tasu järgmistelt tüh-

hoidlikud ning ootavad stabiilsust

mõju käibele ja ekspordile, mis

tasu süsteemi. Tühja kasseti tasu

jadelt salvestuskandjatelt: audio- ja

ja praegusel tasemel jätkamist.

võimaldaks suuremaid investee-

tähendab, et kindlaks määratud

videokassetid, minidiskid, CD- ja

Käibe osas ennustavad ettevõtjad

ringuid ettevõttesse ning laienda-

tühjalt salvestuskandjalt (nt CD-

DVD-plaadid. Sarnaselt praeguse-

2012. aastaks siiski, et käive pigem

da töötajaskonda.

plaat, videokassett) ja salvestus-

le olukorrale ei maksustata ka tule-

suureneb (48,6% arvates) või püsib

seadmelt (nt CD-kirjutaja, video-

vikus tühja kasseti tasuga mälupul-

Kui vaadata aga 2011. aasta küsit-

makk) kogutakse tasu vastavalt 8

kasid, mälukaarte ja kõvakettaid.

luse tulemusi, kus ettevõtjad on

ja 3 protsenti kauba väärtusest.

Ettevõtte kogu ekspordi osas ooda-

võrrelnud 2010. ja 2011. aasta ma-

Nimetatud tasu kogutakse Eestis

Kehtivas määruses on välja toodud

takse pigem samal tasemel püsi-

jandusnäitajaid, siis tulemused jää-

juba alates 1996. aastast ning selle

ka nimekiri salvestusseadmetest,

mist ka järgmisel aastal (49,3%

vad alla läinud aastal tehtud prog-

eesmärgiks on maksta hüvitist

millelt kogutakse tühja kasseti

vastanutest). Kolmandatesse riiki-

noosidele. Näiteks näitas eelmise

muusika- ja filmiteoste õiguste oma-

tasu — VHS-, DVD-, audiokas-

aasta küsitlus, et vaid 6,9% ette-

jatele (autorid, esitajad, fonogram-

settide ja CD-salvestusseadmed.

võtjate arvates 2011. aastal käive

mitootjad) selle eest, et nende

Eelnõu koostajad soovivad olemas-

väheneb, tegelikkuses aga vähe-

teoseid on lubatud tasuta salves-

oleva loetelu kaotada ning tühja

nes käive 2011. aastal koguni

tada autori nõusolekuta. Tasu ko-

kasseti tasu kehtestada kõigile

14,1% ettevõtjatest.

gutakse vastavate kaupade maale-

salvestusseadmetele, mis võimal-

toojatelt, kuid kaudseks maksjaks

davad tarbijal tavalise kasutamise

on eelduslikult ikkagi lõpptarbija.

korral filme või muusikat salves-

sida — 2010. aastal prognoosis

Kehtivat tühja kasseti tasu süstee-

käibe suurenemist 65% ettevõtja-

mi soovitakse muuta, sest prae-

test ning käesoleval aastal suure-

gune süsteem ei võimalda maksta

nes käive reaalselt 62% ettevõt-

autoritele õiglast hüvitist. Kui 2007.

jatest.

aastal maksti hüvitiseks 300 000

Kõige problemaatilisemaks muudatuseks on meie hinnangul tühja kasseti tasu kehtestamine salvestusseadmetele, millega muusika ja filmide salvestamine ei ole seadme esmane või põhiline funktsioon.

Eelnõu koostajad on kinnitanud, et tühja kasseti tasu ei koguta autoraadiolt, fotokaameralt, videokaameralt, GPS-seadmelt, diktofonilt, e-lugerilt, kuid näiteks salvestavalt digiboksilt ja salvestavalt televiisorilt soovitakse tasu koguda.

sama (45,3% arvates).

Eelmise aasta küsitlus näitas, et vaid 6,9% ettevõtjate arvates 2011. aastal käive väheneb, tegelikkuses aga vähenes käive 2011. aastal koguni 14,1% ettevõtjatest.

Samas suutsid ettevõtjad käibe tõusu märksa täpsemalt prognoosida — 2010. aastal prognoosis käibe suurenemist 65% ettevõtjatest ning käesoleval aastal suurenes käive reaalselt 62% ettevõtjatest.

Samas suutsid ettevõtjad käibe tõusu märksa täpsemalt prognoo-

eurot, siis 2010. aastal 74 000 Sarnane tendents on ka nt tööjõu

eurot. Eelnõu koostajate arvates on

vallas, kus 2010. aastal prognoo-

languse peamiseks põhjuseks as-

sis 33% ettevõtjatest, et võtavad

jaolu, et seoses tehnoloogia aren-

töötajaid juurde ning vaid 5%

guga kasutavad inimesed teoste

arvas, et peavad töötajaid vähen-

salvestamiseks seadmeid, millelt

dama, kuid tegelikult suurendas

tühja kasseti tasu ei koguta (nt

töötajate hulka 29% ettevõtetest

MP3-mängija, HD DVD-salvestaja,

ning koguni 15% olid sunnitud

mobiiltelefon, mälupulk). Samas ei

töötajaid vähendama, ülejäänud

ole eelnõu koostajad uurinud, mil-

ettevõtjad hoidsid töötajate hulga

liseid seadmeid ja kui palju kasu-

muutumatuna.

tatakse

teoste

salvestamiseks

isiklikuks kasutuseks. Need anddesse (s.o väljapoole Euroopa

Kahtlemata on tänavuse küsitluse

med peaksid olema aga aluseks

Liitu) ekspordi puhul arvab koguni

tulemused ja nende ettevaatlik

hindamaks, milline on õiglane hüvi-

68,3% ettevõtjatest, et eksport

toon olnud mõjutatud mitme riigi

tis autoritele. Tühja kasseti tasu

püsib muutumatuna.

probleemsest situatsioonist ning

süsteemi muutmisel on lähtutud ar-

samuti ka Eesti enda kogemusest

vamusest, et õiglane hüvitis on ca

Ka töötajate hulka plaanib enamik

ülemaailmse finantskriisiga. Nõn-

300 000 eurot aastas ning selle hin-

ettevõtteid 2012. aastal hoida siiski

da loodetakse hoida ettevõtte te-

damise metoodikat põhjendatud ei

samal tasemel (66% vastanutest)

gevust varasemal tasemel nii

ole. Seega on muudatuste tege-

ja kõigest 5,7% kardab, et peab ka

müügi, töötajate, kui investee-

mise peamiseks eesmärgiks suu-

järgmisel aastal töötajaid vähen-

ringute osas ja arvatakse, et üldi-

rendada teoste õiguste omajatele

dama.

ne majanduskeskkond ei muutu

makstavat hüvitist.

oluliselt soodsamaks ega ka eba-

tada. Selline üldine sõnastus viib

2010. aasta sügisel sama küsit-

soodsamaks vaid püsib samal

Eelnõu ühe muudatusena täienda-

paraku järelduseni, et kõigilt sal-

lust läbi viies olid ettevõtjad tule-

tasemel.

takse olemasolevat salvestuskand-

vestusfunktsiooniga

seadmetelt

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Marko Udras Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

Seadusandlus

7

Soovitakse laiendada nn tühja kasseti tasu maksubaasi Eelnõu kohaselt kavandatakse kehtestada 3-protsendiline tasu mh salvestavale digiboksile ja televiisorile. Kaubanduskoda eelnõud selle praegusel kujul ei toeta.

TÜHJA KASSETI TASU

SALVESTUSKANDJA

SALVESTUSSEADE

tasu suurus

8% kauba väärtusest

3% kauba väärtusest

praegu kogutakse tasu

tühi video-, audiokassett,

salvestav videomakk, DVD-mängija,

järgnevatelt objektidelt

CD-, DVD-plaat, minidisk

audiokassettidele ja CD-le salvestavad audiosalvestusseadmed

kavandatavad

loetellu lisatakse tühi BD

tasu hakatakse koguma ka

muudatused

(Blue-Ray) ja HD DVD

salvestavalt digiboksilt ja televiisorilt, kodukinoseadmelt, MP3-mängijalt, iPodilt, BD- ja HD DVD-kirjutajalt ja salvestajalt (loetelu lahtine)

hakatakse alates järgmise aasta al-

tühja kasseti tasu ei koguta auto-

soovitakse alates 1. jaanuarist 2012

med on vaja määruses ka selgelt

gusest tühja kasseti tasu koguma

raadiolt, fotokaameralt, videokaa-

tühja kasseti tasu koguda veel näi-

defineerida ehk määrus peaks sisal-

(vähemalt loob eelnõu sõnastus

meralt, GPS-seadmelt, diktofonilt, e-

teks MP3-mängijalt, iPodilt, kodu-

dama läbipaistvat nimekirja salves-

selleks võimalused). Eelnõus on

lugerilt, kuid näiteks salvestavalt di-

kino süsteemilt, BD- ja HD DVD-

tusseadmetest, millelt kogutakse

välja toodud ainult mõned salves-

giboksilt ja salvestavalt televiisorilt

seadmelt.

tühja kasseti tasu, et vältida eriarva-

tusseadmed, millelt tühja kasseti

soovitakse tasu koguda. Kauban-

tasu koguma ei hakata – nendeks

duskoja hinnangul ei ole eelpool

Kaubanduskoda ei toeta kavanda-

eranditeks on arvuti (lauaarvuti,

nimetatud seadmetelt tasu võtmine

tavaid muudatusi salvestussead-

sülearvuti, tahvelarvuti), seadmed,

põhjendatud, sest paljudel digibok-

mete osas, sest salvestusseadmete

mis on kasutatavad ainult arvuti va-

sidel ja televiisoritel on USB-liides,

loetelu kaotamine määrusest vä-

hendusel ning mobiiltelefonid (sh

mis võimaldab teoseid kopeerida,

hendab õigusselgust ja -kindlust.

nutitelefonid).

kuid väga vähesed inimesed kasu-

Samuti suurendavad eelnõus ka-

tavad seda salvestusfunktsiooni.

vandatud muudatused ettevõtete

Kõige problemaatilisemaks muuda-

Samuti on paljudel juhtudel sellise

halduskoormust. Juhul kui soovi-

tuseks on meie hinnangul tühja kas-

salvestuse levitamine või reprodut-

takse kehtivale süsteemile sarnase

seti tasu kehtestamine salvestus-

seerimine teistes seadmetes (ühest

süsteemi jätkumist, oleks meie hin-

seadmetele, millega muusika ja

telerist salvestatud saate näitamine

nangul õigustatud tühja kasseti tasu

filmide salvestamine ei ole seadme

teises teleris) tehniliste kaitsemeet-

koguda ainult nendelt seadmetelt,

esmane või põhiline funktsioon. Eel-

mete tõttu võimatu. Lisaks salves-

mille põhiline funktsioon on muusika

nõu koostajad on kinnitanud, et

tavale digiboksile ja televiisorile

ja filmide salvestamine. Need sead-

musi tasu kogumisel.

Eelnõuga ning seletuskirjaga on võimalik tutvuda Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee. Eelnõudega seotud märkused ja ettepanekud on oodatud e-posti aadressile marko@koda.ee.

8

Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Sotsiaalsest ettevõtlusest Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on asunud käsitlema sotsiaalse ettevõtluse temaatikat. Lühidalt öeldes on selle põhjuseks asjaolu, et selles nähakse tulevikku. Nimelt sätestas Euroopa Komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta teatis „Ühtse turu akt” meetmed „kõrge konkurentsivõimega sotsiaalse turumajanduse” kontseptsiooni elluviimiseks. Üks soovitatud meede oli „sotsiaalse ettevõtluse algatus”. See ettepanek jäi 2011. aasta aprilli teatise „Ühtse turu akt” lõppversiooni põhimeetmeks. Nüüd on EMSK koostamas omapoolset arvamust Reet Teder Kaubanduskoja esindaja EMSKs

M

teemal „Sotsiaalne ettevõtlus”. Eelkõige soovitakse tuvastada prioriteetsed valdkonnad selleks, et luua Euroopas sotsiaalsetele ettevõtetele soodne keskkond.

is on sotsiaalne

seondub tugev sotsiaalse kaa-

vahendite ja erakapitali vahelist tihe-

aalsele ettevõtlusele sobilike riikliku

ettevõtlus või

satuse element;

dat koostoimet. Ja see, mida sot-

rahastamise kontseptsioonide võrd-

tegutsemine sõltumatute üksus-

siaalsed ettevõtted vajavad on kerge

luse. Lisaks peab kasvama sot-

tena, kus olulisel kohal on osale-

juurdepääs finantseerimisallikatele.

siaalsete ettevõtete osalemine riigi-

sotsiaalne ettevõte?

Rääkides sotsiaalsest ettevõtlusest,

mise ja kaasotsustamise (tööta-

tuleb kõigepealt täpsustada, millest

jad, kasutajad, liikmed), valit-

jutt ehk täpsustada mõisteid. Mit-

semise ja demokraatia (esindus-

hangetes. Oluline on kindlustada võrdne juurdepääs riigihangetele

Peamised ootused Euroopa Komisjonile

kõigi osalejate jaoks. Hankeid tuleks lihtsustada haldusmenetluse liht-

mesuguste keeleliste ja kultuuriliste

või avatud demokraatia) aspekt;

traditsioonide tõttu on sotsiaalse et-

tihti pärinetakse mõnest koda-

Oluline on, et komisjon kindlustaks

sustamise teel. Lihtsustada soovi-

tevõtte mõistel mitmeid tähendusi.

nikuühiskonna organisatsioonist

ELi õigusraamistikus (nt riigiabi

takse veel riigiabi eeskirju. Lisaks

Ühtse määratluse asemel pakub

või ollakse sellega seotud.

eeskirjad) nendele uutele rahas-

tuleks asuda käivitama sotsiaalsete

EMSK oma arvamuses välja järg-

tamisvahenditele toetuse, mitte ei

ettevõtete sihtotstarbelisi arendus-

mise sotsiaalse ettevõtte ühiste

takistaks nende teket. Järgmine

programme, tõsta teadlikkust sot-

struktuurifondi programmitöö pe-

siaalsetest ettevõtetest ja suuren-

riood peab selgelt hõlmama ka

dada usaldust nende vastu. Näiteks

omaduste kirjelduse:

Kuidas edendada sotsiaalseid investeeringuid

vastandina kasumlikele eesmärkidele, peamiselt sotsiaalsete

EMSK leiab, et sotsiaalsed ettevõt-

programme sotsiaalsete ettevõtete

peaks Komisjon kaaluma Euroopa

eesmärkide omamine, millega

ted vajavad oma eriomaduste ja

loomiseks ning olema kättesaadav

sotsiaalse ettevõtte märgise loo-

luuakse üldsusele või selle liik-

mitmekesiste õiguslike vormide tõt-

pikema aja jooksul. Samuti peab

mist, mis parandaks teadlikkust ja

metele sotsiaalseid eeliseid;

tu teistsuguseid rahastamisvahen-

komisjon selleks, et struktuurifondid

tunnustamist ning suurendaks usal-

tegutsemine peaasjalikult mitte-

deid kui muud ettevõttevormid.

saaksid

ettevõtteid

dust ja nõudlust. Liikmesriigid ja ELi

tulundusühinguna, mille kasum

Sotsiaalsetele ettevõtetele sobib

toetada, andma struktuurifondidele

institutsioonid peavad tagama, et

põhimõtteliselt reinvesteeritakse

kogu nende elutsükli kestel pare-

juhiseid heade tavade kohta eri al-

sotsiaalsed ettevõtted oleksid kaa-

mitte ei jagata eraaktsionäridele

mini spetsiaalselt kohandatud hüb-

likatest pärit rahastamisvahendite

satud riiklikesse, ettevõtetele suuna-

ega omanikele;

sotsiaalseid

riidkapitali vorm, mis sisaldab toe-

kombineerimisel ja kasutamisel.

tud poliitikaalgatustesse ja prog-

mitmekesiste õiguslike vormide

tuste, omakapitali ja võlakapitali

Sotsiaalsed ettevõtted pakuvad tihti

rammidesse võrdsetel tingimustel

ja mudelite olemasolu: nt ühis-

elemente. Hübriidkapital ühendab

üldist huvi pakkuvaid kaupu ja tee-

teiste ettevõtlusvormidega ning et

tud, vastastikused ühingud, va-

toetuse komponendi (riiklik toetus,

nuseid, mida rahastatakse pea-

nendega arvestataks nagu teiste

batahtlikud ühingud, sihtasutu-

heategevusfondid, annetused) oma-

miselt avaliku sektori vahenditest.

ettevõtlusvormidega. Oluline on, et

sed, tulundus- või mittetulun-

kapitali ja võlakohustuste/riskijaga-

Nende rakendamisel eelistab prae-

järgmine struktuurifondide program-

dusühingud; sageli on erinevad

mise vahenditega. Hübriidkapitali

gune õigusraamistik tihtipeale suuri,

mitöö periood hõlmaks selgesõ-

õiguslikud vormid kombineeritud

olemusega rahastamisvahendid on

hästikapitaliseeritud eraettevõtjaid.

naliselt programme sotsiaalsete

ning mõnikord muutuvad need

tagastatavad toetused, tingimusli-

Välja tuleks töötada uued õiguslikud

ettevõtete käivitamiseks ja aren-

vastavalt vajadusele;

kult tagastamatud laenud, konver-

vahendid ja/või arendada olemas-

damiseks. Komisjon peaks andma

(tihti üldist huvi pakkuvaid) kau-

teeritavad toetused ja kasumi ja-

olevaid, et need sobiksid sotsiaal-

juhiseid eri allikatest pärit rahaliste

pu ja teenuseid pakkuva ettevõt-

gamise kokkulepped. Hübriidkapital

setele ettevõtetele paremini. Komis-

vahendite kombineerimiseks ja ka-

jana tegutsemine, millega sageli

tähendab sageli avaliku sektori

jon peaks käivitama ELi-ülese sotsi-

sutamiseks.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Euroopa Komisjon

Euroopa uudised

9

Mis peitub CE-märgistuse taga?

CE-märk on meile Euroopas juba vana tuttav. Ikka ja jälle avastame neid tähti kõikvõimalikelt asjadelt alates mobiiltelefonidest ja leludest kuni peente arstiriistadeni.

M

ärk on käibel alates aastast

viia läbi testid ja katsed, mis peaksid

edasimüüjatel tähtis roll tagamaks,

dusväärne ja järjepidev jõustamine.

1993, annab tunnistust too-

selgitama, kas toode vastab nõue-

et turule jõuavad vaid nõuetekoha-

Selleks on kõigil ELi liikmesriikidel

tele.

sed ja sellele vastavalt märgistatud

omaenda turujärelevalveasutused,

kaubad.

mis võivad kontrollida ja testida

dete vastavusest Euroliidu nõuetele ning võimaldab neil seega ELi piires

tootjate, edasimüüjate ja importijate

vabalt liikuda. Oma tootele CE-

Nii näiteks testitakse laste mängu-

märki kandes võtab valmistaja

asju, et neis ei leiduks vähktõbe

Ühelt poolt aitab see tagada Euroo-

valduses olevaid tooteid. Kui mõni

vabatahtlikult vastutuse selle eest, et

põhjustavaid kemikaale. Masinad ja

pa Liidu töökaitsenõuete täitmist,

toode osutub ELi õigusaktidele

täidetud on kõik vastavad seadus-

seadmed vaadatakse aga üle selles

teiselt poolt aga aitab kaasa ausale

mittevastavaks või CE-märki on

nõuded.

valguses, kas nad kedagi ohtu ei

konkurentsile ja kindlustab kõigile

väärkasutatud, võetakse tarvitusele

sea. Kui testid on edukalt läbitud,

võrdsed „mängureeglid”.

abinõud: mõnel juhul võidakse toode tagasi kutsuda ja hävitada.

Märgistus kehtib Euroopa Majan-

võib tootele CE-märgi kinnitada.

duspiirkonnas (EMP) pakutava laia

(Toodetele, mille suhtes CE-märgi

Kui tegemist on kolmandas riigis

Süüdlasi võivad oodata trahvid,

toodetesortimendi jaoks, lisaks 27

seadusi välja pole antud, ei tohi

valmistatud tootega ning tootjal ei ole

rängematel juhtudel vanglakaristus.

ELi liikmesriigile veel Islandil, Liech-

märgistust lisada. Samas tuleb kõiki

EMPs oma esindust, peab importija

Kergematel

tensteinis ja Norras.

tooteid kontrollida lähtuvalt neile

ise jälgima, et tema poolt turule

üleastujatele võimalust viia toode

kohalduvatest seadusaktidest.)

toodud tooted vastaksid nõuetele

vastavusse ELi õigusaktidega.

juhtudel

pakutakse

ega kujutaks endast Euroopa ko-

Sama oluline on aga mõista, mida CE-märgistus ei tähenda. Nimelt ei

Lihtsate ja tervisele ilmselt üsna

danikele ohtu. Importija peab tege-

Kokkuvõtlikult võib öelda, et CE-

tähenda märk seda, et toode oleks

ohutute toodete puhul teostab üle-

ma kindlaks, et ELi-väline tootja on

märgistuse süsteem aitab kõigil

ilmtingimata ELis valmistatud. Ega

vaatuse tootja ise. Riskantsemate

teinud mis tema kohus ja et kõik

asjaosalistel anda oma parim, et

ka seda, et mõni valitsusasutus ta

seadmete puhul — nagu meditsi-

dokumendid on kättesaadaval.

Euroopa turul leviksid vaid ohutud

üle oleks vaadanud. Ning ta ei kehti

inilised ja põletusseadmed — peab

kõigi EMPs müügil olevate toodete

vastavate volitustega kolmas osa-

Tarneketti mööda edasi liikudes: ka

kohta.

pool teostama sõltumatu kontrolli.

edasimüüjad peavad andma oma

Kõikidel juhtudel tuleb tootjal aga

panuse, et turule jõuaksid üksnes

tooted.

Küll aga annab CE-märk märku sel-

teha riskianalüüs ja koostada too-

nõuetele vastavad tooted. Edasi-

lest, et toode on valmistatud sea-

tele lisatav tehniline dokumentat-

müüja peab ühtlasi evima põhitead-

duskuulekalt. Ühtlasi kindlustab ta

sioon.

misi seadusnõuetest — muuhulgas sellest, millistelt toodetelt CE-märki

tootjatele, edasimüüjatele ja imporKolmandatest riikidest pärit tooted,

nõutakse ning missugused doku-

mis

CE-märgistusega

mendid nendega kaasas peavad

Süsteem töötab nii: enne toote

kaetud kategooriatesse ja tulevad

olema. Nad peaksid tundma ära, kui

müüki paiskamist EMPs peab tootja

müügile EMPs, peavad samuti ole-

toode ilmselt tingimustele ei vasta.

välja uurima, kas selle suhtes kehtib

ma märgistatud. Kuigi nõuetele vas-

mõni CE-märgiga seonduv ELi

tavuse ja märgistuse enda eest vas-

CE-märgistuse tähtsust arvestades

õigusakt. Kui jah, siis tuleb tootjal

tutavad tootjad, on ka importijatel ja

on oluline tagada ka süsteemi usal-

tijatele võrdsed tingimused.

kuuluvad

Täiendavat informatsiooni CE-märgistuse ja sellega kaetud toodete kohta, tarbijaile kasulikke vihjeid ning tootjatele, importijatele ja edasimüüjatele vajalikke instruktsioone leiate Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi veebilehelt aadressil ec.europa.eu/cemarking.

10

Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Euroopa uudised hakata ettevõtjaks. Sel aastal on päe-

mille eesmärk on julgustada inimesi

gud annaksid kõige suuremat kasu.

vakorras kaks põhiteemat: ettevõtete

säästlikult tarbima. Kampaania ees-

Esimest korda teeb komisjon ette-

üleminek ja ettevõtetele pankroti-

märk on laiendada inimeste aru-

paneku võtta kasutusele ühtne ra-

järgselt uue võimaluse andmine. Nä-

saamist sellest, et nappe loodus-

hastamisvahend kõigi kolme võrgu-

dala põhisündmuse, VKEde nädala

ressursse on vaja kasutada targalt.

sektori rahastamiseks, pidades kin-

tippkohtumise, korraldas komisjon

Samuti julgustatakse tarbijaid mõt-

ni oma lubadusest luua sünergiat ja

Euroopa Komisjon esitles oktoobri

Euroopa Parlamendis 6.−7. oktoob-

lema, millist mõju nende ostuotsu-

lihtsustada eeskirju.

alguses 2010. aasta väikese ja

rini koostöös VKEde Euroopa Parla-

sed avaldavad kogu planeedile.

Transporditaristu ajakohastamisse

keskmise suurusega ettevõtteid

mendi laiendatud töörühmaga ja

Ressursitõhusus tähendab ressurs-

investeerib Euroopa Ühendamise

(VKEd) käsitlevat aruannet „Kas ELi

sidusrühmade organisatsioonidega.

side säästvat kasutamist — tehes

Rahastu 31,7 miljardit eurot. Sellest

VKEd on kriisist toibumas?” Aru-

Euroopa Komisjoni asepresident,

vähesega rohkem ära ning minimee-

10 miljardit tuleb Ühtekuuluvusfon-

andes on esitatud uuringud iga ELi

tööstuse ja ettevõtluse volinik Anto-

rides mõju keskkonnale. See tähen-

dist, kus see on ette nähtud fondist

liikmesriigi kohta eraldi (VKEde

nio Tajani ütles: „Tõsiasi, et 2010.

dab õigete valikute tegemist, et taga-

abi saavate riikide transpordiprojek-

teabelehed). Aruanne avaldati seo-

aastal aset leidnud kriisist taastu-

da hea elukvaliteet mitte ainult prae-

tideks, ning ülejäänud 21,7 miljardit

ses 3.−9. oktoobrini üle kogu Eu-

mist juhtisid VKEd, näitab kui olu-

gu, vaid ka tulevastele põlvedele.

saavad kasutada kõik liikmesriigid

roopa toimunud VKEde nädalaga.

lised nad on majanduskasvu ja

Aruandes kinnitatakse, et VKEd

tööhõive jaoks. VKEde nädala vältel

moodustavad endiselt ELi majan-

püüame taas rõhutada nende kesk-

duse tugisamba. 2010. aastal tegut-

set rolli Euroopa konkurentsivõime

ses ELi muus kui finantssektoris

tugevdamises ning vajadust aseta-

ligikaudu 20,8 miljonit VKEd; nen-

da ärisõbraliku keskkonna edenda-

dest 19,2 miljonit olid vähem kui 10

mine poliitilise tegevuskava kesk-

töötajaga mikrofirmad. Võrreldes

messe selleks, et vallandada VKEde

43 000 suurettevõttega, kes moo-

potentsiaal. Euroopa vajab uusi in-

dustavad vaid 0,2% ELi ettevõtetest,

novatiivseid ja loovaid ettevõtjaid,

pakkusid VKEd kokku rohkem kui

kes on valmis riskeerima. See on

kaks kolmandikku (87,5 miljonit)

kriisist taastumise peamine viis.”

Majanduskliima ohustab väikeja keskettevõtete toimimist

kõikidest tööhõivevõimalustest ELi erasektoris ja 58,4% kogu aastasest brutolisandväärtusest.

transporditaristusse investeerimiKampaania üksikasjad leiate mitmekeelsel veebisaidil: www.generationawake.eu

seks. Põhiosa vahenditest suunatakse vähesaastavatele transpordiliikidele.

Energiasektorisse kavatsetakse investeerida 9,1 miljardi eurot üleeu-

Euroopa Komisjon investeerib 50 miljardit eurot üleeuroopaliste võrkude väljaarendamisse

roopalise taristu loomiseks, aidates sellega saavutada ELi 2020. aasta strateegia energia- ja kliimaeesmärke. Tänu parematele ühendustele saab energia siseturg kiiremini areneda, parandades varustuskindlust ning pakkudes võimalust trans-

Täismahus artiklit on võimalik lugeda Koja kodulehel rubriigis „Euroopa uudised”

Euroopa Komisjon esitas täna kava

portida taastuvenergiat kulutõhusalt

50 miljardi euro investeerimiseks

üle kogu ELi.

VKEde arv kasvab 2011. aastal eel-

Euroopa transpordi-, energia- ja

Kiiretesse ja ülikiiretesse lairibavõr-

datavalt 0,9% võrra ning nende bru-

digitaalvõrkude arendamisse.

kudesse ning üleeuroopalistesse

Euroopa Ühendamise Rahastust

digitaalteenustesse

tehakse investeeringuid projekti-

seks nähakse ette peaaegu 9,2 mil-

tolisandväärtus 3,9% võrra. VKEde töötajate määr kasvab pärast kaheaastast kahanemist eeldatavalt 0,4% võrra. Kuid kriis ei ole veel läbi ning VKEd peavad endiselt tegutsema ebakindlas majanduskliimas.

Komisjon koordineerib VKEde näda-

Euroopa Liidu kampaania „Teadlik põlvkond. Sinu valik loeb!” kutsub säästlikult tarbima

lat, mis toimus 3.−9. oktoobrini ning

investeerimi-

desse, mis täidavad lüngad Euroo-

jardi euro suurune toetus. Digitaal-

pa põhilistel energia-, transpordi- ja

teenuste vallas kavatsetakse rahas-

digitaaltelgedel. Energiavõrkude ra-

tu vahendeid kasutada toetuste

hastamine aitab kaasa energia sise-

andmiseks projektidele, mille käigus

turu edasisele lõimumisele, vähen-

luuakse e-ID, e-hangete, elektroo-

dab ELi energiasõltuvust ning suu-

niliste tervisandmete, digitaalraa-

mille eesmärk on aidata kaasa VKE-

Avalöögi sai Euroopa Liidu ressursi-

rendab energiavarustuskindlust.

matukogu Europeana, e-õiguse ja

de tegevusele ja edendada ettevõt-

tõhusat käitumist toetav kampaania

Komisjon on kindlaks teinud projek-

tolliteenuste väljatöötamiseks vaja-

lust, et rohkem inimesi teeks otsuse

„Teadlik põlvkond. Sinu valik loeb!",

tid, mille puhul ELi lisainvesteerin-

likku taristut.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Euroopat hakkab katma ühendatud transpordivõrgustik

Uut

TEN-T

Euroopa uudised

põhivõrku

hakkab

toetama peamiselt liikmesriikide poolt rahastatav üldvõrk. Eesmärk on tagada, et 2050. aastaks saavutataks olukord, kus enamikul eurooplastel ja ettevõtjatel kulub

Euroopa Liidu tippfirmad suurendavad investeeringuid innovatsiooni, kuid konkurendid liiguvad kiiremini

11

Sanofi-Aventis (14. kohal 4,4 miljardi euroga).

2010. aastat iseloomustab üldine positiivne trend — ülemaailmsed investeeringud teadus- ja arendustegevusse suurenesid 4%. Jät-

Euroopa Komisjon võttis vastu ette-

üldvõrgust põhivõrgu juurde jõud-

paneku muuta Euroopa maanteede,

miseks 30 minutit sõiduaega.

raudteede, lennuväljade ja sisevee-

Euroopa

teede keerukas võrgustik ühenda-

kaudu eraldatakse 31,7 miljardit

tud transpordivõrguks (TEN-T).

eurot, et stimuleerida liikmesriikide

Euroopa Komisjoni avaldatud töös-

võtete puhul 29,5% ning Lõuna-

Uue põhivõrguga kõrvaldatakse

edasisi investeeringuid.

tuslikku teadus- ja arendustege-

Korea ettevõtete puhul 20,5%.

liikluse kitsaskohad, kaasajasta-

TEN-T võrgul on kaks tasandit:

vusse investeerimise 2011. aasta

Tulemustabelisse kantud 1400 et-

takse taristut ja ühtlustatakse piiri-

2030. aastaks loodav põhivõrk ja

tulemustabelist selgub, et Euroopa

tevõttes töötas 2010. aastal üle 40

üleseid vedusid nii reisijate kui ka

2050. aastaks valmiv üldvõrk. Üld-

Liidu tippettevõtete investeeringud

miljoni inimese, s.o 3% rohkem kui

ettevõtjate jaoks kõikjal Euroopa

võrk katab kogu ELi ja tagab juur-

teadus- ja arendustegevusse taas-

2009. aastal. Viimase kaheksa

Liidus. Tänu uuele võrgule para-

depääsu kõikidele piirkondadele.

tusid 2010. aastal jõudsalt.

aasta suundumuste analüüs näi-

neb eri transpordiliikide vaheline

Põhivõrgu puhul loetakse esma-

Kui 2009. aastal investeeringud

tab, et tööhõive kasv teadus- ja

ühendus ning liiklemine muutub

tähtsaks TEN-T kõige olulisemaid

vähenesid 2,6%, siis 2010. aastal

arendustegevusmahukates sekto-

turvalisemaks, sujuvamaks ja kiire-

ühendusi ja transpordisõlmi, mis

suurenesid need 6,1%. Maailma

rites on üldiselt suurem ning ma-

maks.

peavad valmis saama 2030. aas-

1400 tippettevõtet hõlmavad and-

janduslangusest vähem mõjutatud

Transpordivaldkonna eest vastuta-

taks. Mõlemad tasandid hõlmavad

med annavad aga tunnistust ka

kui muudes sektorites.

va Euroopa Komisjoni asepresi-

kõiki

maantee-,

sellest, et Euroopa Liidu ettevõtted

Euroopa Liidu tulemustabeli ette-

dendi Siim Kallase sõnul puuduvad

raudtee-, lennu-, sisevee- ja mere-

tervikuna jäävad teadus- ja aren-

võtete investeeringutest teadus- ja

täna väga olulised ühendusteed.

transporti ning mitmeliigilise trans-

dustegevuse kasvu poolest maha

arendustegevusse pärineb rohkem

„Euroopas kasutatakse seitset eri-

pordi platvorme.

oma peamistest konkurentidest

kui

nevat rööpmelaiust ning otseühen-

TEN-T poliitika ja ülejäänud üle-

Ameerika Ühendriikides ja mõne-

suurimas liikmesriigis (Saksamaa,

dus raudteevõrguga on vaid 20

euroopaliste võrkude poliitika ees-

des Aasia riikides.

Ühendkuningriik ja Prantsusmaa)

suuremal lennuväljal ja 35 suure-

märk on luua ühtset turgu toetav

Maailma 50 kõige enam teadus- ja

asuvatest ettevõtetest.

mal sadamal. Ilma heade ühendus-

transporditaristu ja ühendused, et

arendustegevusse investeeriva et-

teedeta Euroopa siseturg lihtsalt ei

tagada kaupade ja inimeste vaba

tevõtte hulka kuulub 15 Euroopa

Euroopa Liidu 2011. aasta

toimi," sõnas Kallas.

liikumine ning toetada majandus-

Liidu, 18 Ameerika Ühendriikide ja

tööstuslikku teadus- ja

Uue poliitikaga plaanitakse rajada

kasvu, töökohtade loomist ja kon-

13 Jaapani firmat. Pingerea tipus

arendustegevusse investeerimise

2030. aastaks ühtse turu sisese

kurentsivõimet Euroopa Liidus.

on

tulemustabel ja muud IRMA

Ühendamise

transpordiliike:

Rahastu

kus Aasia riikidest pärit ettevõtete teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute märkimisväärne kasv, sealhulgas Hiina ette-

kaks

farmaatsiaettevõtet:

kaks

kolmandikku

kolmes

Šveitsi Roche (7,2 miljardit eurot)

(Industrial Research Investment

transpordivõrk, mis on senisest

Kaardid, mis näitavad TEN-T

ja Ameerika Ühendriikide Pfizer (7

Monitoring and Analysis)

märksa väiksem. Ka rahastamisel

(Trans-European Transport

miljardit eurot). Suurim teadus- ja

aruanded on saadaval aadressil

keskendutakse väiksemale arvule

Network, e.k üleeuroopaline

arendustegevuse investor Euroopa

iri.jrc.ec.europa.eu/reports.htm

projektidele. Avaldatud rahastamis-

transpordivõrk) põhivõrku aastaks

Liidus on kuuendal kohal paiknev

ettepanekutega

2030 ja peamisi transpordikoridore

Volkswagen (6,3 miljardit eurot),

2014–2020) keskendutakse Europa

rahastamisperioodiks 2014–2020

millele järgnevad Nokia (11. kohal

Liidus transpordi rahastamisel põ-

on leitavad aadressilt

4,9 miljardi euroga), Daimler (13.

hivõrgule.

ec.europa.eu/transport.

kohal 4,8 miljardi euroga) ja

transpordi alustalana toimiv põhi-

(ajavahemikuks

12

Hariduspoliitika

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Kaubanduskojas arutleti kutseõppe ning koolivõrgu korrastamise teemadel

Tiia Randma Haridusnõunik

R

eedel, 13. oktoobril toimus

võtjate, koolijuhtide, poliitikute ning

otsima kõverteid, et täita riigi poolt

kuid ebapopulaarsete, otsuste tege-

Eesti

Kaubandus-Tööstus-

ametnike traditsiooniks saanud koh-

antud ülesandeid. Selline olukord

misel riigile toeks olema.

koja juhatuse ja Riigikogu Kultuuri-

tumine on andnud hea võimaluse

tuleb kiiresti ära lahendada.”

komisjoni ühisistung. Külalistena

erinevaid olulisi küsimusi koos aru-

osalesid haridus- ja teadusminister

tada. Peatudes haridussüsteemi ra-

Teise teemana oli arutlusel Eesti koo-

kogu kultuurikomisjoni hariduste-

Jaak Aaviksoo, Haridus- ja Teadus-

hastamise teemal tõdes Luman, et

livõrk, fookusega gümnaasiumiast-

maatiliste ühisistungite traditsioon

ministeeriumi (HTM) asekantsler

olukord vajab läbiarutamist ning

mel. Sissejuhatuseks tõdes Toomas

sai alguse 2006. aastal. Kaks korda

Kalle Küttis, HTM kutse- ja täiskas-

muutmist. „Kõigile arusaadavalt on

Luman, et veel kümme aastat tagasi

aastas toimuvatel kohtumistel on

vanuhariduse osakonna juhataja

kvaliteetne kutseõpe kallim kui üld-

oli Eestis 84 kutsekooli, täna 33.

mõtteid vahetatud Eesti haridussüs-

Andres Pung, HTM kutseõppe-

haridus. Samas on Eestis kutse-

Samal ajal on meil 224 gümnaa-

teemi kitsaskohtade üle.

asutuste talituse juhataja Teet Tikko

õppe õpilaskoha rahastus madalam

siumi, mis sest, et mõnes ainult 30

ja Eesti Kutseõppe Edendamise

kui üldhariduses ning see suhe on

õpilast. Lisades, et kõike seda ar-

Ühingu juhatus1.

viimastel aastatel veelgi kutseõppe

vestades oleks viimane aeg aru-

kahjuks kaldunud,” lisas Luman.

tada, kuidas kutseõppeasutuste korrastamise kogemust rakendada

Ühisistungil räägiti kutseõppega kaasneva majandustegevuse kor-

Kohtumisel tõdeti, et õppeprotsessi

rastamise võimalustest ning Eesti

käigus valmivate toodete ja teenus-

Toomas Luman: „Kõigile arusaadavalt on kvaliteetne kutseõpe kallim kui üldharidus. Samas on Eestis kutseõppe õpilaskoha rahastus madalam kui üldhariduses ning see suhe on viimastel aastatel veelgi kutseõppe kahjuks kaldunud.“

Kaubanduskoja juhatuse ja Riigi-

ka gümnaasiumi koolivõrgus.

te osas peab kutsekoolidel olema

Koolivõrgu probleemidel arutlenud

selge, millises ulatuses on neil või-

haridus- ja teadusminister Jaak

malik ka majandustegevuse õigus.

Aaviksoo sõnas, et gümnaasiu-

Nõustuti, et müügikõlblikkuse sead-

miõppe sisulise kvaliteedi tagamise

mine praktilise töö eesmärgiks ku-

mõtet kannab 2010. aastal jõus-

jundab lisaks teooria kinnistamisele

tunud põhikooli- ja gümnaasiumi-

ka õpilase isiklikku vastutust tehtava

seadus ning sellega kehtestatud

osas ning annab õppeprotsessile

kvaliteedikriteeriumid gümnaasiu-

direktor; Paul Alekand, Tallinna

suurema väärtuse ja tähenduse.

mile. Samas tõdes ta, et koolivõrgu

Tööstushariduskeskuse direktor;

probleem on seni lahendamata.

1

Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatusse kuuluvad: Tanel Linnus, Võrumaa Kutsehariduskeskuse

Raivo Niidas, Tallinna Ehituskooli direktor; Riina Müürissepp, Pärnumaa

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees

„Olen seda meelt, et nii edasi ei saa

Kutsehariduskeskus; Haana

Urmas Klaas kinnitas seadusandja

jätkata, midagi peab ette võtma,”

Zuba-Reinsalu, Luua Metsanduskool;

valmisolekut

ütles Aaviksoo.

Pille Tarto, SA Innove, Neeme Rand,

majandutegevuse

Kuressaare Ametikool; Tiia Randma,

seadustamiseks kutseõppes, viies

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

vajalikud muudatuse sisse ette-

Koos tõdeti, et arutelude ja selgitus-

valmistamisel olevasse kutseõppe-

te jätkumine koolivõrgu korrastami-

koolivõrgust. Kaubanduskoja juha-

asutuse seaduse eelnõussse. „Ei

se teemadel on hädavajalik ning ka

tuse esimees Toomas Luman tõdes

ole normaalne, et koolijuhid peavad

ettevõtjad on valmis selles kaasa

ühisistungit sisse juhatades, et ette-

õiguskuulekuse piiril laveerima ja

lööma

ning

möödapääsmatute,

Täpsemalt teema kohta võid lugeda Koja koduleheküljelt www.koda.ee/hariduspoliitika.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Innovatsiooniveerg

13

Uuenduslik pilk avalikule ruumile 2.-4. novembril 2011 toimub Tallinnas esmakordselt rahvusvaheline maastikuarhitektuuri kongress „Mind the Gap. Landscapes for a New Era”.

Eestis toimuv maastikuarhitektuuri alane tähtsündmus paneb aluse Euroopa iga-aastastele kongresside sarjale. Kongressi korraldaja on Eesti Maastikuarhitektide Liit. Ürituse eel uurisime, mida olulist saavad Piret Potisepp Innovatsioonikeskusest InnoEurope

L

maastikuarhitektid ära teha avaliku ruumi parandamisel.

innaruumis puudub inimlik mõõde

„Kõige tõsisem tühimik on fakt, et ajal, mil linna- ja kohaplaanide, ehitiste ning maastike eest hoolitsevad Foto: Damiano Cerrone • 2011

inimesed, kes mõistavad antud temaatikatega seotud küsimusi ning on nende aspektide ülevaatamise jaoks sobiva haridusega, ons INIMLIK MÕÕDE see, mida ei käsitleta korralikult,” tõdeb Jan Gehl, mitmete auhindadega pärjatud linnauurija ning kongressi üks peaesinejatest. „Päris tihti pöördutakse maastiku-

kahte omavahel vastanduvasse rolli.

vajadustele vastavaks parandada,”

osalevad maastikuarhitektid ja tei-

arhitektide poole, kui vajatakse

Üks võimalus on leppida oma iga-

ütleb Antje lõpetuseks.

sed linnaga tegelevate erialade

„ilusate rohealade eksperte”. Maas-

vikulise kaunistaja rolliga, kes järje-

tikuarhitektid kaasatakse konsultan-

pidevalt dekoreerib fragmenteeritud

tidena peale seda, kui linnapla-

ruume, mis on sisuliselt ehitisi ümb-

neerimise ja insenertehniliste lahen-

ritsevad jäänukid või süsteemid lin-

dustega on jõutud lõpuni ning pro-

na infrastruktuuris. Teiseks varian-

„Kongressi teemad tõstatavad aru-

jekti piirid on paika pandud ja

diks on aga võtta roll kui alatine

telu kitsaskohtadest linnastruktuuris,

lõplikud,” toob teise puuduse välja

keskkonnakaitsja, kes rabeleb selle

elu- ja elamiskvaliteedist ning esine-

Tähtis on, et sellise mastaapse üri-

Antje Stokman, teadlane, õppejõud

nimel, et vältida, kompenseerida või

jad ja osalejad otsivad ühiselt neile

tuse toimumine Eestis paneks aluse

ja

maastikuarhitekt

kahandada maastikesse sekkumisi,

väljakutsetele võimalikke lahendu-

avalikule arutelule, mille tulemuseks

Saksamaalt. Tulemuseks on aga

mis on olnud eelnevalt inseneride,

si,” selgitab Bruno Marques, kon-

on edukas koostöö linnaruumi pa-

avalikud ruumid linnas, mis ei paku

arhitektide ja teiste maastikuarhitek-

verentsi peakorraldaja Eesti Maas-

randamiseks.

ei linnakodanikele ega selle külasta-

tide poolt ellu viidud töö tulemuseks.

tikuarhitektide Liidust. „Kongressi

praktiseeriv

spetsialistid nagu arhitektid, sotsio-

Vaja on häid ideid ning tahet koostööks

Maastikud pole staatilised ega eales

New Era“ eesmärgiks on koguda

lõplikud. Maastikud kasvavad. Nad

kokku erineva taustaga spetsialistid

muutuvad vastavalt ilmastikutingi-

ning võimaldada neil jagada koge-

mustele ja aastaaegadele. Maas-

musi, kuidas tagada inimeste elu-

Antje pakub omalt poolt välja kaks

tikuarhitektide kohuseks on kindlaks

kvaliteeti stiihiliselt arenevates lin-

lahenduskäiku: „Vastandlik olukord

määrata ökosüsteemi loomuoma-

nades,” lisas Marques. „Korralda-

seab maastikuarhitektid tahtmatult

sed dünaamikad, neid inimeste

jana loodan siiralt, et kongressil

paremaks muuta?

häid ideid ning väärtuslikke kontakte nii Euroopast kui kaugemalt,” on Marques lootusrikas.

„Mind the Gap. Landscapes for a

jatele mingisugust väärtust.

Kuidas linna

loogid, urbanistid saavad ürituselt

Kongressi kohta leiab lisainfot veebilehelt www.efla2011.com.

14

Tagasivaade

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Soome äripartnerina — koostööst partnerluseni Juba kuuendat korda korraldasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, EAS Helsingi esindus ning Soome Suursaatkond Tallinnas ühise seminari.

Seekordne üritus toimus 24. oktoobril Nordic Hotel Forumis.

Eva Maran Teenuste osakonna projektijuht

L

igi 120 kuulaja ees arutlesid

ja Soome positsiooni ja võimalusi

Aurelia Lorents (EAS) tutvustas

Soome ja Eesti vahelises suht-

17 erineva eluala eksperti

Euroopa turul, kus valitseb palju

Soome turule sisenejatele erinevaid

lemises. Jõuti järeldusele, et need

Eesti ja Soome partnerlussuhete üle

ebakindlust. Tõdeti, et mõlema riigi

äritegemise võimalusi. Kalle Pedak

kaks maad on piisavalt sarnased,

ning andsid häid näpunäiteid, kui-

majandused on piisavalt tugevad, et

(Advokaadibüroo Hedman Partners)

et teha edukat koostööd, kuid

das Soome turul ja Soome partneri-

mitte liigselt muretseda, samas tasub

rääkis olulistest õigusalastest punk-

kindlasti peab arvestama üksteise

tega paremini hakkama saada.

kindlasti olla valmis võimalikuks krii-

tidest, mida pidada silmas Soomes

eripärasid, nii on võimalik viia suh-

siks, sest mõlemad riigid on tuge-

ettevõtlusega tegelemisel. Priit Ala-

ted uuele, partnerluse tasandile.

Soome suursaadiku Aleksi Härkö-

vasti mõjutatud ülejäänud Euroopa

mäe (Webmedia) jagas oma koge-

Kumbki pool ei tohiks eeldada, et

neni ja Eesti Kaubandus-Tööstus-

majanduse olukorrast.

must Soome ettevõtte ostmisel ning

teab partnerit piisavalt hästi, sest

Webmedia jaoks uute kompetent-

on mitmeid nüansse, milles me

koja juhatuse esimehe Toomas Lumani tervitustele järgnesid kaks

Järgmises diskussioonis võtsid sõna

suste omandamisest läbi selle prot-

oleme erinevad, kuid nendega ar-

paneeldiskussiooni. Esimeses dis-

Indrek Petersoo (Ericsson Eesti),

sessi.

vestamisel täiendavad need oma-

kussioonis käsitlesid Raimo Ala-

Sami Heikkiniemi (TEKES), Heidi

Korpi (Tampere regiooni Majanduse-,

Kakko (Eesti Arengufond) ja Kristjan

Viimases paneeldiskussioonis osa-

Transpordi- ja Keskkonnaarengu

Laanemaa (Ambient Sound Invest-

lesid Valdar Liive (EAS Helsingi),

Seminarile järgnes meeleolukas

Keskus), Andre Pung (Välisminis-

ment). Vaadeldi erinevaid Eesti ja

Priit Raud (AMO Group), Andres

vastuvõtt Soome suursaatkonnas,

teerium), Indrek Tammeaid (Helsinki

Soome startup ettevõtteid ning

Allikmäe

ning

kuhu olid oodatud kõik seminaril

Business Hub) ja Heikki Mäki

analüüsiti parimaid praktikaid ja toodi

Bo

kellest

osalejad ning teised Soome-Eesti

(Soome-Eesti Kaubanduskoda) Eesti

esile olulisim, mida üksteiselt õppida.

kõik omavad pikaajalist kogemust

Need kaks maad on piisavalt sarnased, et teha edukat koostööd, kuid kindlasti peab arvestama üksteise eripärasid, nii on võimalik viia suhted uuele, partnerluse tasandile.

dused teineteist.

(Harju

Henriksson

Elekter) (ABB),

suhetega seotud inimesed.

Juhtimisveerg • Liikmelt liikmele

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Kuidas teha tööd, mida vihkad Naudin seda, et Director Meedia kõik 12 töötajat on erakordsed. Nad on eesmärgile pühendunud, nad annavad endast iga päev rohkem kui 100%.

Kõigele lisaks on nad alati loovad ja inspireerivad.

15

Liikmelt liikmele Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Kaubanduskoja liikmete hulgast. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile liikmetele.

Lisainfo: KAIDI TALSEN Tel: 604 0085 E-post: kaidi@koda.ee

Taivo Paju Juhtimisajakirja Director peatoimetaja

WSI Online WSI internetiturunduse koolituste eripakkumine Kaubanduskoja

T

egelik elu pole õnneks või

Seejärel aga pane kirja asjad (nii

kulgejateks. Nende elu mõtteks

liikmetele! Veel enne 2011. aasta

kahjuks päris see. Sest tege-

suured kui väikesed), mis su tööd

ongi töötada nädalas 40 tundi, mitte

lõppu korraldab WSI kaks põ-

mist on inimeste, mitte robotitega.

meeldivamaks muudaksid. Näiteks

rohkem. Nad teevad, mida nõu-

nevat ja praktilist internetiturun-

Teiseks — piinlik tunnistada, aga ka

alates nõmeda töökaaslase kõrvalt

takse, paistmata mõne erilise os-

duse teemalist koolitust. Koja

mina ise omanikuna ei suuda 365

ärakolimisest kuni ametikõrgenduse

kuse poolest silma. Ja on laias

liikmetele koolitused soodus-

päeva aastas härra Imeline olla. On

küsimiseni

muretse,

laastus rahul ka oma palgaga. Aga

pakkumisena -30% tavahinnast.

olnud päevi, kus ainuüksi hommi-

mõned neist ei pruugi ehk kunagi

neil on üks suurepärane omadus:

kune mõte tööleminekust ajab

täituda, aga pane ikkagi kirja! See-

nad ei lase oma ambitsioonidel

pahuraks.

järel vali välja üks, mille teed teoks

üldse pead tõstagi.

välja.

Ära

järgmisel nädalal, ja teine, mille teed Õnneks lohutab mind teadmine, et

teoks järgmisel kuul.

Kui selliseid inimesi ei oleks — kui Eestis oleksid kõik saavutajad (ja

ma ei torka sellega halvas mõttes

„6 strateegiat jõulumüügi suurendamiseks” on koolitus, kus käsitletakse 6 põhiteemat: kampaanialehed, Facebooki kampaania ja reklaam, e-maili turundus,

silma. Üks soliidne uuring ütleb, et

Tundub siiski, et see retsept töötab

lepime kokku, et saavutajad ei ole

kuni 80% inimestest on oma tööga

paremini siis, kui põhjused on väli-

üle laipade kõndijad, vaid asjade

rahulolematud (peamiselt küll üks-

sed — kui sinu suurim probleem

edasiviijad) —, siis elaksime juba

nes aeg-ajalt). Põhjusi on must-

ongi kõrval istuv kolleeg. Mu enda

ammu piltlikult öeldes Šveitsis. Aga

miljon, alates ülemuse halvast käi-

jaoks muutub töö vastukarva just

teiselt poolt: kui saavutajad suudak-

tumisest kuni hangunud palga ja

neil hetkedel, kui asjad ei tule välja

sid kulgejatelt õppida seda, et nad

kasvanud töökoormuseni.

nii hästi, nagu ise tahaksin. Ja kui

oma ambitsioonidega end liialt ära

teised piisavalt kähku aru ei saa,

ei piitsutaks, siis oleks eesti rahva

Asjad on juba kord nii, et mingi osa

miks peaks asju nii ja mitte teisiti

õnneindeks ikka kõvasti kõrgem.

tööst meeldib paratamatult rohkem,

tegema. Objektiivselt tähendab see

mingi osa vähem. Loogika, kuidas

suuresti ka seda, et mu ambitsioo-

sellega toime tulla, on lihtne: kui

nid on olnud noil hetkedel liiga eba-

sest. Käsitleme olulisemaid

negatiivset on rohkem, otsi uus töö.

realistlikud.

suundi sotsiaalmeedias uuel

Kui positiivset on rohkem, aitab

YouTube

videod,

Google

Adwords ja QR koodid. Tule koolitusele ja aitame sul kohapeal töötada välja isikliku turundusplaani! „Sotsiaalmeedia uued suunad aastal 2012” on koolitus neile, kes on huvitatud oma ettevõtte sotsiaalmeedia strateegia ülesehitamisest või uuendami-

aastal, sh Facebooki uuen-

päris hästi asjade selgeks mõtle-

Tean seda. Aga tööga on nagu inim-

dused, YouTube video reaal-

mise retsept, mida soovitab kolum-

suhetega: üksteist vihatakse vaid

ne kasutamine, nutitelefo-

nist Ali Luke Dumb Little Mani

siis, kui tunded on tugevad. Mida

nide roll sotsiaalmeedia jät-

blogist: alustuseks tuleb kirja panna

rohkem su töö sulle korda läheb,

kuvas kasvus ning palju

kõik see, mis on sinu töös toredat.

seda rohkem kõik sellega seotu

muud huvitavat ja praktilist.

Nii suured kui väikesed asjad, alates

närvi ajab.

Lisainfo: Armin Tüll

uuest ametiautost kuni merevaatega kontorini. Enamasti polegi

Sellises olukorras on kõige parem

seda kõike nii vähe — me lihtsalt ei

eeskuju võtta ühelt eriliselt inimliigilt,

mõtle sellele iga päev.

kui nii võib öelda — nimetan neid

E-post: armin@wsionline.ee Tel: 503 5151 www.wsionline.ee

16

Teated

EELTEADE:

Ärivisiit Valgevenesse 5.-8. detsembrini

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Lühiseminarid 22. novembril Tartus, Atlantise konverentsikeskuses Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja TJO Konsultatsioonid korraldavad 22. novembril Tartus, Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2) kaks lühikoolitust: „ISO 9001 — millest alustada?” ja „Efektiivsuse

Kaubanduskoda koostöös Eesti

suurendamine lean-põhimõtete abil, lean mäng”. Mõlemad seminarid viib läbi Tauno-Jussi Onoper, TJO

saatkonnaga Minskis, Valgevene

Konsultatsioonid juht ja juhtimiskonsultant, kes on osalenud enam kui 100 organisatsiooni arendamisel

Kaubandus-Tööstuskoja ja EASiga

(juhtimissüsteemi, strateegia, efektiivsuse, protsesside korrastamise ja lean-projektid jpm). Samuti on ta

korraldab 5.-8. detsembrini ärivisii-

rahvusvaheliste standardite kohaselt akrediteeritud nõustaja (ILM/SFEDI Accredited Business Support

di Valgevenesse. Programmis on

Professional). Paljude rahvusvaheliste standardite tõlkija (sh ISO 9001, ISO 14001 jpt) ning Eesti

äriseminar, ettevõtetevahelised koh-

algupäraste standardite (nt EVS 18001, EVS 903) väljatöötamisega seonduvate projektide läbiviija

tumised ja firmade külastused ning huvi korral ka messi Belproduct 2011 külastus.

Oma huvist osaleda palume võimalikult kiiresti märku anda, samuti ootame juba praegu ettepanekuid programmi täiendamiseks.

Esmaspäev, 5. detsember Lend Tallinn-Helsingi-Minsk Majutumine hotelli Kohtumine suursaadik Jaak Lensmendi ja lauaülem Ott Laidoga

ISO 9001 — millest alustada?

Kell 9.30-13.00 toimuva lühiseminari „ISO 9001 – millest alustada?” sihtgrupiks on organisatsioonid, kes soovivad välja arendada ISO 9001 nõuetele vastava kvaliteedijuhtimissüsteemi. Osalemistasu on 14 eurot, hinnale lisandub käibemaks. Kui sama firma esindaja osaleb ka pärastlõunal toimuval seminaril „Efektiivsuse suurendamine lean-põhimõtete abil, lean mäng”, rakendatakse mõlema koolituse puhul hinnasoodustust -10%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid ja kohvipausid. Käsitlusele tulevad teemad: Kvaliteedijuhtimissüsteemi mõte Standardi ISO 9001 sisu ja dokumenteerimisnõuded ISO 9001 juurutamine samm-sammult Kuidas jõuda ISO 9001 sertifikaadini Kust saada raha?

Tagasiside sertifitseerijate tähelepanekutest

Teisipäev, 6. detsember Äriseminar Ettevõtetevahelised kohtumised Kolmapäev, 7. detsember Firmade/organisatsioonide külastused Messikülastus

Efektiivsuse suurendamine lean-põhimõtete abil, lean mäng Kell 13.30-17.00 toimuva lühiseminari „Efektiivsuse suurendamine lean-põhimõtete abil, lean mäng” sihtgrupiks on tootmisettevõtete tegev- ja tootmisjuhid, kes soovivad saada rohkem teada lean-tootmise meetodite kohta ja kogeda praktikas lean-tootmise põhimõtete mõju tootmise läbilaskevõime suurendamisele ning kulude alandamisele. Kuna lean-põhimõtted on rakendatavad ka nt logistikas,

Neljapäev, 8. detsember

teeninduses ja teistes valdkondades, siis on oodatud ka nende organisatsioonide juhid, kui nad otsivad

Isiklikult kokkulepitud

ideid juhitava organisatsiooni tulemuslikkuse suurendamiseks, sh kulude ja kadude vähendamiseks.

kohtumised või vaba aeg

Osalemistasu on 19 eurot, hinnale lisandub käibemaks. Kui sama firma esindaja osaleb ka 22. novembri ennelõunal toimuval ISO 9001 koolitusel, siis rakendatakse mõlema koolituse puhul hinnasoodustust -10%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid ja kohvipausid. Käsitletavad teemad: Lean mõtteviis ja levinumad lean metoodikad — kuidas neid Eesti ettevõtetes rakendada Kadude (raiskamiste) vähendamine Lükka vs tõmba („Push” vs „Pull”) süsteem, kanban süsteem Protsessi koormuse tasakaalustamine Kaizen süsteemi käivitamine Millest alustada, kuidas edu saavutada?

Teadmiste kinnistamiseks lean mängu läbiviimine

Lisainfo ja registreerimine: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 E-post: kristy@koda.ee

Info ja registreerimine: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esindus E-post: tartu@koda.ee • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Teated

Euroopa äri- ja teadusfoorum

Seminar

Smart Exchange for Future Cities — Projects, Partnerships and Cooperation

Eesti puidutööstusettevõtted Prantsuse turule: Võimalused ja trendid Prantsuse puidusektoris

17.-18. novembril Berliinis

17

16. novembril Kaubanduskojas

Euroopa äri- ja teadusfoorumi soov on tuua kokku erinevate sektorite ettevõtete ja uurimisinstituutide esindajad ning anda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda organiseerib koostöös EASi ja Prantsuse Suur-

neile võimalus innovatiivsete ideede vahetamiseks, kontaktide

saatkonnaga Tallinnas ning mitmete nii Eesti kui Prantsuse puidusektori ettevõtete

loomiseks ja koostööprojektide algatamiseks.

kaasabil praktilise seminari Eesti puidusektori ettevõtetele. Seminari eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaa puidutööstust ja võimalusi koostööks. Nõu annavad Prant-

Foorumi eesmärk on toetada sektoritevahelist innovatsiooni ja

suse ettevõtjad ja kogemusi jagavad Prantsuse turul juba tegutsevad Eesti firmad.

ideede vahetamist; luua võimalused tehnoloogia ülekandmiseks teadusest ettevõtlusesse ja vastupidi ning tuua kokku potent-

Seminari programm

siaalsed koostööpartnerid erinevatest Euroopa piirkondadest.

9.30 Detailsema informatsiooni foorumi kohta: päevakava, regist-

Avasõnad Mait Palts, peadirektor, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

reerumisprotseduuride kirjelduse ja praktilised nõuanded leiate

Frédéric Billet, Prantsuse suursaadik Tallinnas

ürituse kodulehelt aadressil www.amiando.com/EBSF2011.

Eesti ettevõtetele on osalemine tasuta, ürituse kodulehel regist-

9.45

Kristina Kalda, majandusosakond, Prantsuse Suursaatkond Tallinnas

reerumisel nõutud osalemiskoodi saate Kaubanduskojast.

10.15

Prantsuse puidusektor — nõudlus, trendid ja seadusandlus François Piednoël ja Dominique Flot, juhatuse liikmed,

Lisainfo: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Lühiülevaade Prantsuse majandusest

Couleur Bois (puitmajade müüja) 11.00

Prantsuse puiduimportööri turundusnipid — kuidas eksportida Prantsusmaale ja kuidas suhelda Prantsuse firmadega?

Eric Dreneau, konsultant ja partner,

Digitaalse allkirja ja elektroonilise isikutuvastamise kasutamisest ettevõtluses Eesti Kaubandus-Tööstuskoda viib läbi Euroopa Komisjoni

Vrai Environnement (puidu ümbertöötlemisettevõte) 11.45 12.00

Eesti firma Majand OÜ 6-aastane ekspordikogemus Prantsusmaaga Kristjan Kruusmägi, juhatuse esimees, Majand OÜ (Käsitsi valmistatud palkmajade tootmine ja ehitus)

12.30

Koostöö Prantsusmaaga — Puidukoda OÜ tähelepanekud Kristjan Saks, müügidirektor, Puidukoda (puidutöötlemisettevõte)

poolt algatatud uuringut seoses digitaalse allkirja ja elektroonilise isikutuvastamise kasutamisega ettevõtluses.

Kohvipaus

13.00

Kokkuvõtted ja arutelu (pakutakse suupisteid)

Komisjonil on plaanis muuta neid teenuseid puudutavat seadusandlust, kuid eelnevalt soovivad nad küsida ettevõtjate seisukohti, kogemusi ja soovitusi. Komisjoni ees-

Seminari töökeel on inglise keel.

märgiks on suurendada nende teenuste kasutamist ning

Osalustasu 25 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

muuta liikmesriikide vahelised tehingud mugavamaks, kiiremaks ja turvalisemaks.

Palume teie tagasisidet antud teemal enne 14. novembrit!

Lingi küsimustikule leiate Kaubanduskoja kodulehelt rubriigist „Uudised”.

Lisainformatsioon ja registreerumine: ELISE CHANEL Tel: 604 0082 E-post: Elise.chanel@koda.ee

18

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Eelregistreerunutele tasuta infoseminarid üle Eesti:

Uut Euroopa Liidu rahastusest ning abiprogrammidest ettevõtte arenguks ja ekspordi edendamiseks

Kutse esimesele rahvuslikule Hiina impordi messile

China International Import Expo 29.-31. märtsil 2012 Hiinas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Euroopa Komisjoni esindusega Eestis

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on Stockholmis

vahemikus oktoober-november 2011 üle Eesti kokku 14 seminari, mille käigus käsitletakse

resideeruva Jiangsu provintsi kaubandusesindaja

ettevõtjatele olulisi aspekte Euroopa Liidu poolt pakutavates otsestes ja kaudsetes ettevõtlus-

kaudu saanud ametliku kutse osaleda Hiina esi-

toetustes. Seminarisarja eesmärgiks on luua eeldused ettevõtetele kiiremaks arenguks, ekspordi-

mesel rahvuslikul tasandil korraldataval impordi-

käibe ja kõrgema lisandväärtusega toodete ning teenuste osakaalu suurendamiseks. Seminaridel

messil – China International Import Expo 2012.

kõnelevad esinejad Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, Euroopa Komisjoni Esindusest Eestis, Eesti Töötukassast, Pärnu puiduklastrist, Ida-Viru turismiklastrist ning kohalikest edukatest ettevõtetest.

CIE2012 toimub 29.-31. märtsini 2012 Kunshanis, Jiangsu provintsis Hiina Rahvusvahelise Kauban-

Seminaride päevakava

duskoja ja Jiangsu provintsi valitsuse toetusel ja

9.45–10.00

Kogunemine ja hommikukohv

10.00–11.00

I osa. Seminari sissejuhatus. Kes ja kuidas toetab ettevõtteid

see pakub suurepärase võimaluse välisfirmadele

nende tegevuses? Rahalised ja immateriaalsed toetuse võimalused.

tutvustada Hiinas oma tooteid ja tehnoloogiaid (eriti tehnilisi seadmeid, infotehnoloogiaid, kesk-

Ülevaade eurotoetustest, viimased arengud.

konnatehnikaid- ja tehnoloogiad, tarbekaupu).

11.00–11.30

Kohvipaus

Miks osaleda?

11.30–13.00

II osa. Mida pakub Euroopa Liit efektiivsuse

See on esimene rahvuslikul tasandil

ja konkurentsivõime tõstmiseks?

importööridele mõeldud mess Hiinas,

EURES — mis on Youth@Work ning Erasmus for Young Entrepreneurs?

(Esinevad Töötukassa ja EK esindajad) Milliseid võimalusi luuakse ettevõtjatele uue teenuste direktiiviga?

ja eksportööridele hea platvormi Hiina turule minekuks.

Mis on Small Business Act? Euroopa Liidu strateegia aastaks 2020 — mida me tulevikus oodata võime?

Aktiivne reklaamikampaania toob messile kvalifitseeritud Hiina importööre.

13.00–13.45

Lõunapaus (pakutakse sooja lõunat)

13.45–15.15

III osa. Kuidas leida kontakte ja olla edukas välisturgudel

Eelnevalt kokkulepitud kohtumised,

(alustada müüki piiri taha)?

külastused, messistendiga esinemise

Mis on eksport ja mis eristab ekspordimüüki tavalisest müügist.

võimalus – kõik selleks, et messil osalemine oleks võimalikult edukas.

Klastrid — mis need on ja milleks?

Edukas ekspordilugu ja kliendisuhete olulisus — ühe ettevõtte näide.

15.15–16.00

mis annab välisfirmadest tootjatele

IV osa. Leia enda jaoks sobiv rahastusallikas ja

Parim koht uute trendide ja Hiina importturu tegutsemisprintsiipide õppimiseks.

nõustamisüksus ning määra, kelle juurde peaksid pöörduma oma küsimuste ja probleemidega.

Palume firmadel, kes oleksid huvitatud selle messi külastamisest või messil osalemisest endast esimesel võimalusel Kaubanduskoja teenuste osakonnale märku anda. Lisainfo messi kohta:

Seminarid toimuvad

www.importexpo.org/web/english.

8. nov

Põlvamaa, Põlva

15. nov

Lääne-Virumaa, Rakvere

9. nov

Võrumaa, Võru

16. nov

Ida-Virumaa, Jõhvi

10. nov

Valgamaa, Valga

17. nov

Ida-Virumaa (vene keeles), Narva

Seminaridel osalemine on TASUTA, kuid vajalik on eelregistreerimine!

Registreerumine Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kodulehel www.koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 E-post: kristy@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Teated

19

Ärivisiit Türki 30. november – 4. detsember Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Eesti saatkonnaga Ankaras, EASi ja Eesti Masinatööstuse Liiduga metalli- ja masinatööstusettevõtetele ärivisiidi Türki. Visiidi raames külastatakse metalli- ja masinatööstuse võtmemessi Bursa Metal Processing Technologies Fair.

Kolmapäev, 30. november 11.00

Laev Tallinnast, D-terminalist Helsingisse

17.45

Lend Helsingist Istanbuli

Neljapäev, 1. detsember 10.00

Eesti-Türgi äriseminar

12.00

Lõuna

13.30

Tutvumine Istanbuli vaatamisväärsustega

17.30

Reis praamiga Istanbulist Bursasse

Seminar

19.00

Saabumine hotelli Celik Palas

Eestist India turule — kas ja kuidas?

20.30

Õhtusöök

22. novembril Tallinnas

Reede, 2. detsember 9.00

Firmakülastused — valitakse kaks firmat vastavalt delegatsiooni soovidele

India on maailmamajanduses jõuliselt esiplaanile kerkimas. 2025. aastaks on Indial lootus saada ostujõult viiendaks turuks, näiteks

12.30

Lõuna

Saksamaastki suuremaks. Seepärast tasub nii juba rahvusvaheliselt

14.00

Kontaktkohtumised Türgi ettevõtjatega (1-2 kohtumist igale Eesti ettevõtjale)

tegutseval kui ka peagi maailmaturule pürgival Eesti ettevõtjal India suunas samuti oma võimalusi otsida ja kaaluda.

19.30

Networking õhtusöök, kuhu kutsutakse võtmekontake Eesti ettevõtjate jaoks (õhtusöök sisaldub paketi hinnas)

22. novembril kell 14.00-17.15 korraldavad Eesti Arengufond, Baltic Innovation Agency ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Swissôtel

Laupäev 3. detsember 9.00

Sõit hotellist Bursa metallitööstuse messile

16.30

Sõit messilt tagasi hotelli

18.00

Praam Bursast Istanbuli

19.30

Saabumine hotelli Richmond

Tallinnas äriseminari „Eestist India turule: kas ja kuidas?”. Kutsume sind seminaril osalema, kui tunned huvi Indias leiduvate ärivõimaluste vastu ning tahad teada rohkemat sealsel turul tegutsemise eripäradest, eduteguritest ja tugiorganisatsioonidest.

(Bursa Metal Processing Technologies Fair)

Seminari raames tutvustab Siim Sikkut Eesti Arengufondist käimas-

Pühapäev 4. detsember

oleva Eesti-India seireprojekti põhjal India majanduse ja äri tuleviku-

9.40

Lend Istanbulist Helsingisse

trende ning seirejäreldusi Eesti ettevõtete võimalustest Indias. Lisaks

14.30

Väljub laev Helsingist Tallinnasse

teeb Poul Jensen, New Delhis asuva European Business and Technology Centre tegevjuht ülevaate India ärikeskkonnast, Euroopa

Kontaktkohtumiste korraldus põhineb Eesti ettevõtja poolt täidetud an-

ettevõtete turule sisenemise õppetundidest ning EBTC pakutavatest

keedil (edastatakse pärast visiidil osalemise lepingu allkirjastamist), kus

tugiteenustest.

on näidatud ettevõtte põhiandmed ning selgelt kirjeldatud kohtumiste soovid. Kohtumised võivad toimuda ka muul ajal ja kohas, vastavalt Türgi

Täpsemalt saad seminari koguprogrammist ülevaate veebiaadres-

ettevõtjate võimalusele programmis ettenähtud ajal kohale tulla.

silt www.eestistindiaturule.ee. Seminarile registreerumine aadressil www.eestistindiaturule.ee/registration.

Paketi hind (sisaldab reisi, majutust, kohapealset transporti, teenuseid ja messipileteid) on 850 eurot. Registreerimise tähtaeg on 31. oktoober. Kõigi

Üritus on tasuta, eesti ja inglise keeles (ilma tõlketa).

osalejatega sõlmitakse visiidil osalemise leping.

Lisainfo: SIIM SIKKUT, Eesti Arengufondi Eesti-India seire juht E-post: siim.sikkut@arengufond.ee

RENE TÕNNISSON, BIA juhatuse liige E-post: rene@bia.ee

Lisainfo ja registreerimine: MARJU NAAR • Tel: 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee

20

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Seminar:

Päevakava:

Kohustuslikud nõuded kemikaalide käitlemisel metallija masinatööstuses

9.45 10.00

Osalejate registreerimine, hommikukohv Avasõnad ja sissejuhatus (Annika Metsala, Eesti KaubandusTööstuskoda ja Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum) Veekeskkonnale ohtlikud ained —

9. novembril Kaubanduskojas

mis need on ja kuidas neid tuvastada?

10.10

Veekeskkonnale ohtlikud ained — mis need on, veekeskkonnale ohtliku

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Balti

aine määratlemine, klassifitseerimine

Keskkonnafoorumiga korraldab 9. novembril kell

ja märgistamine, õigusaktid

10.00-17.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-

(Kitty Kislenko, Balti Keskkonnafoorum)

Kooli 17, Tallinn) koolituse metalli ja masinatööstuse

10.30

Kemikaali ohutuskaart kui teabeallikas

ettevõtetele, et tutvustada kohustuslikke nõudeid

keskkonnaohtlikkuse kohta

ning käsitleda meetmeid kemikaalide asendami-

(Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum)

seks ning ohjamiseks.

Kemikaalide käitlemine ettevõttes — nõuded. Ohtlike kemikaalide asendamine.

Eelregistreerumine on vajalik. Koolitus on eelregistreerunutele tasuta!

10.50

Arvestuse pidamine ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta (Katrin Juhanson, Balti Keskkonnafoorum)

Koolituse teemad: Kemikaalide käitlemine ettevõttes —

11.10

ohjata/asendada — õigusaktidest

kohustuslikud nõuded (nt REACH, IPPC,

tulenevad nõuded

Vee raamdirektiiv jt)

(Kitty Kislenko, Balti Keskkonnafoorum)

Keskkonnale ohtlikud kemikaalid — mis need on ja kuidas neid tuvastada; Meetmed kemikaalide ohjamiseks; Ohtlike kemikaalide asendamine — metoodilised alused ja parimad praktikad.

11.30

Kohvipaus

11.50

Kemikaalide asendamise metoodilised alused (Juhan Ruut, Hendrikson & KO)

12.40

andmebaasid internetis

malt 3. novembriks. Juhul kui registreerunud

(Juhan Ruut, Hendrikson & KO)

osaleja seminarile kohale ei tule, esitatakse arve jalid ja toitlustus) katmiseks summas 20 eurot (hinnale lisandub käibemaks). Koolituse toimu-

päevakavas muudatusi.

Eesti suursaadik Lätis —

Mati Vaarmann 24. novembril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Välisministeeriumiga neljapäeval, 24. novembril kell 8.45-10.15 Kaubanduskojas (ToomKooli 17, Tallinn) järjekordse Hommikukohvi lühiseminari. Seekordsel üritusel esineb Eesti suursaadik Lätis Mati Vaarmann.

Käsitletavad teemad: Läti ja Eesti majanduskoostöö seis ja võimalused Läti majanduse väljavaated, majanduskriisi võimalused/ohud Eesti ettevõtjate võimalustest Läti turul Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel

13.00

Lõuna

13.50

Rühmatöö tutvustus

14.00

mist kaasfinantseerib Euroopa Komisjon.

Korraldaja jätab endale õiguse teha vajadusel

Kemikaalide asendamise teabeallikad: parima võimaliku tehnika juhendid,

Registreeru Koja kodulehel www.koda.ee hilje-

registreerunu osas juba tehtud kulude (mater-

Miks on vaja ohtlikke kemikaale

Hommikukohv suursaadikuga:

Rühmatöö: keskkonnaohtliku aine määratlemine ja asendamine

Läti kultuurilised iseärasused ja turule pürgijate takistused Suhtlemine Läti ärikultuuris ja bürokraatias

15.30

Kohvipaus

Hommikukohvi seminari osalustasu

15.50

Rühmatöö tulemuste esitamine, arutelu

on Kaubanuduskoja liikmele 7 eurot

16.20

Praktilisi nõuandeid ohtlike

ja mitteliikmele 14 eurot (hindadele

kemikaalide asendamiseks

lisandub käibemaks). Vajalik eelre-

(Juhan Ruut, Hendrikson & KO)

gistreerimine hiljemalt 22. novembril.

17.00

Kokkuvõte, tagasiside andmine (Annika Metsala, Eesti KaubandusTööstuskoda ja Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum)

Lisainfo: ANNIKA METSALA • Tel: 604 0091 • E-post: annika.metsala@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: PRIIT RAAMAT Tel: 604 0081 E-post: priit@koda.ee

Koostööpakkumised • Riigihanked

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

21

Koostööpakkumised

Riigihanketeated

Türgi laeva- ja jahiehituse (sh

Suurbritannia vaipade, uksemat-

Tekstiil, rõivad, jalanõud

Ehitus, ehitusmaterjalid

mereväe laevastiku) valdkonnas

tide jms põrandakatete müügi-

ja kaitseriided

Inglise uste hange. Tähtaeg on

tegutsev vahendaja otsib toote-

ga tegelev firma otsib tooteport-

Inglise kaitseväele kinnaste han-

portfelli laiendamiseks kontakti

felli laiendamiseks kontakti toot-

tootjatega.

jatega.

Kood 2011-10-10-026

Kood 2011-10-19-023

09.12.2011. Kood 4415

ge. Tähtaeg 21.11.2011.

Kood 4402

Muu

Rootsi mütside hange. Tähtaeg 05.12.2011. Kood 4403

Prantsuse roostevaba terase

Vene aroomi- ning tudraõli too-

tootmisele spetsialiseerunud fir-

tev firma otsib vahendajaid ja

ma otsib laudu, nõudepesu-

edasimüüjaid.

Mööbel, sisustus ja tarvikud

Kood 2011-10-18-009

Inglise ühekordselt kasutatavate (kummi)kinnaste hange. Tähtaeg 05.12.2011. Kood 4416 Inglise terasest paakide hange.

Inglise eluaseme sisustamiseks

Tähtaeg dokumentidega tutvu-

Prantsuse luksuslikule loodus-

mõeldud mööbli ja sisustus-

miseks 05.11.2011, hankel osa-

likule kosmeetikale spetsialisee-

toodete (kardinad, põrandakat-

lemise tähtaeg on 12.12.2011.

Suurbritannia müügi- ja turun-

runud firma, mis kasutab oma

ted, lambid, kodumasinad, teks-

dusfirma pakub end vahenda-

toodetes seratoniini ja musta

tiilid jm) hange Tähtaeg 02.12.

jaks joogi/toidu, paberi/papi (sh

orhideed, otsib edasimüüjat.

gofreeritud paberi) tootjatele,

Kood 2011-10-18-049

masinaid ja mööblit valmistavat alltöövõtjat.

Kood 2011-10-12-015

2011. Kood 4404 Rootsi mööbli (kontori- ja kooli-

Kood 4417 Rootsi pargi- ja mänguväljakuvarustuse hange. Tähtaeg on 29.11.2011. Kood 4418

Saksa mõõte- ja testimissead-

mööbel, valgustid, töötoolid jne)

Rootsi puude, põõsaste ja püsi-

britannia ja Iirimaa turule.

meid valmistav firma otsib edasi-

hange. Tähtaeg 29.11.2011.

lillede hange. Tähtaeg on 28.11.

Kood 2011-10-12-020

müüjat.

Kood 4405

kes soovivad siseneda Suur-

Leedu mere- ja raudteetrans-

Kood 2011-10-17-057

pordi ning logistika teenustega

Poola toiduainetööstusele sead-

tegelev firma otsib koostööpart-

meid ja masinaid valmistav

nereid.

firma otsib edasimüüjat.

Kood 2011-10-14-001

Kood 2011-10-14-014

Saksa firma, mis valmistab vor-

Prantsuse ladude lõpumüügiga

mi valatud terasest koostisosi

tegelev firma otsib naisterõi-

pumpade, raudteede ja masi-

vaste, majapidamistarvete ning

naehituse tarvis, otsib koostöö-

dekoratsioonide edasimüüjat.

partnereid tehnilise konsultat-

Kood 2011-10-13-006

siooni ja turunduse valdkonnas.

Kood 2011-10-17-003

2011. Kood 4419

Rootsi kardinate ja mööblikan-

Rootsi erineva suurusega prügi-

ga hange. Tähtaeg 29.11.2011.

kastide ja -konteinerite hange.

Kood 4406

Tähtaeg 28.11.2011. Kood 4420

Euroopa Liidu hange Afganis-

Inglismaa linnasiseste teeviitade

tani büroomööbli ja seadmete

hange. Tähtaeg on 09.12.2011.

tellimiseks,

kohaletoimetami-

seks ja paigaldamiseks. Tähtaeg 20.12.2011. Kood 4407 Norra toolide hange. Tähtaeg 7.12.2011. Kood 4408

Kood 4421 Hispaania kontoritarvete ja -kaupade hange. Tähtaeg on 23.11.

2011. Kood 4422 Euroopa Liidu hange Kosovosse mitmesuguse

Slovakkia erinevate toodete im-

turvavarustuse

pordiga tegelev firma pakub

Toiduained

tellimiseks (ohutusmärgid, turva-

oma teenuseid Tšehhi, Poola ja

Inglise mitmete erinevate toidu-

teatmikud, tuletõrjehüdrandid,

ja imiku toodetega (puust män-

Slovakkia turule sisenemisel.

ainete, jookide ja tubakatoodete

24h toiduvaru pakid, hoiuseifid,

guasjad, mööbel jms) varustajat.

Kood 2011-10-12-001

hange. Tähtaeg on 28.11.2011.

relvakapid jm). Tähtaeg 21.12.

Kood 4409

2011. Kood 4423

Poola internetifirma otsib laste-

Kood 2011-10-17-006

Hispaania mineraalveefirma ot-

Prantsuse turvavõrkude tootmi-

sib pealtsuletavate plasttopside,

Inglise keediste, marmelaadide

sega tegelev firma otsib kõrg-

(kasutamiseks muuhulgas lennu-

ja puuviljapüreede hange. Täht-

Teenused

kvaliteedilise ja vastupidava

kites ja haiglates) valmistajat.

aeg 05.12.2011. Kood 4410

Euroopa Komisjoni hange eesti

polüamiidnööriga varustajat.

Kood 2011-10-10-045

Kood 2011-10-17-013 Saksa kasutatud tööstusmasi-

Inglise haiglatele värske liha

keelde tõlkimisteenuste tellimi-

hange. Tähtaeg on 25.11.2011.

seks. Tähtaeg hankedokumen-

Kood 4411

tide esitamiseks on 22.11.2011.

Kood 4424

nate kokkuostja otsib koostööpartnereid, kes oleksid huvita-

Masinad ja seadmed

tud vanade seadmete müügist.

Inglise metroole transpordiva-

Kood 2011-10-17-017 Rumeenia meditsiiniseadmete ja toodete impordi ja müügiga tegelev firma otsib varustajaid (röntgenmasinad jms seadmed).

Kood 2011-10-18-014 Poola roostevabast terasest, rauda sisaldavast metallist ja alumiiniumist tooteid valmistav firma otsib terasega varustajat.

Kood 2011-10-18-059

Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused nüüd nähtavad Koja kodulehel http://www.koda.ee /koostoopakkumised.

NATO hange – Kosovos kaitse-

tagavaraosade hange. Tähtaeg

jõudude jaoks suletud veehoid-

28.11.2011. Kood 4412

la ehitamine. Tähtaeg on 15.12.

Norra satelliitsideseadmete han-

Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

2011. Kood 4425

ge. Tähtaeg 07.12.2011.

Kood 4413 Paber ja pakend

Täpsem info: TRIIN UDRIS

NATO ja ÜRO hanked

hendite erinevate detailide ja

Rootsi trükitud ümbrike hange.

Tähtaeg 23.11.2011.

Kood 4414

Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee

22

Juubilarid

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 2. november 2011

Õnnitleme novembrikuu juubilare!

95 EESTI ENERGIA

HINKUS AS

VERSION KOOLITUS OÜ

VIKING WINDOW AS

liige alates 2000

liige alates 2011

liige alates 1998

KAEVANDUSED AS

LÄÄNE AGROVARU OÜ

VIVAREC AS

liige alates 1996

liige alates 1996

liige alates 1999

MAGNON OÜ liige alates 2003

50 BETONEKS AS

MARKIT EESTI AS liige alates 1999

liige alates 1989 MERIT TARKVARA AS TARTU MAJA

liige alates 1997

BETOONTOOTED AS liige alates 1999

MINI-LINDA OÜ liige alates 1997

15 liige alates 2000 CATERING SERVICE OÜ liige alates 2000 EESTI METSA- JA PUIDUTÖÖSTUSE LIIT MTÜ liige alates 1994

liige alates 2009

ALTIA EESTI AS

POLARIA AS

liige alates 1995

liige alates 1994

AALANG INVEST OÜ liige alates 2008 ALEX STEWART INSPECTION

AARSPAK OÜ

PEIPUS OÜ

20

5

EST-DOMA OÜ liige alates 1999 GEOMETRIA OÜ liige alates 2001

ESTONIA OÜ

10

liige alates 2010

GEA WTT BALTICS OÜ

ALS-SHIPPING OÜ

liige alates 2003

liige alates 2011

INTERNATIONAL

BONUS PROJEKT OÜ

ALUMINIUM CASTING

liige alates 2009

TARTU AS

DNB NORD

liige alates 2008

LIISING AS

ITELLA LOGISTICS OÜ

liige alates 2008

liige alates 1995

EDISSON LAW

KIM JOHANSEN

OFFICES OÜ

TRANSPORT OÜ

liige alates 2010

AMAKS AS

PR FIRMAREKLAAM OÜ

liige alates 1996

liige alates 2002

AUDIITORBÜROO

SAINT-GOBAIN

ELSS AS

EHITUSTOOTED AS

IRBISTERO AS

liige alates 2002

liige alates 1992

liige alates 2005

AVAKS OÜ

SCHETELIG EV AS

NORPE EESTI OÜ

liige alates 1997

liige alates 1997

liige alates 2004

AVIES AS

TAGALAHT AS

PROFIIL PLUSS AS

liige alates 1996

liige alates 1996

liige alates 2005

CWT ESTONIA AS

TARI AS

REFETRA AS

liige alates 2004

liige alates 2000

liige alates 2000

ELIORI ÄRITARKVARA OÜ

TERG OÜ

STAKO DILER OÜ

PARK AS

TRANSSFERA DR OÜ

liige alates 1999

liige alates 1989

liige alates 2004

liige alates 2008

liige alates 2009

FORMET-LIFT OÜ

TRIO LSL AS

TAMMEPAKK OÜ

WELL TEHNOLOOGIA OÜ

FULDER OÜ

liige alates 2001

liige alates 1994

liige alates 2000

liige alates 2010

liige alates 2005

HILLEBERG EESTI AS liige alates 2001

liige alates 2007

FORTIS

QP ARHITEKTID OÜ

KOOLITUS OÜ

liige alates 2007

liige alates 2010

RTC TEHNIKA OÜ

GOADVENTURE OÜ

liige alates 2010

liige alates 2011

SOLIDUM AS

NOKIA SIEMENS

liige alates 2006

NETWORKS OÜ

STABICO OÜ liige alates 2011 TARTU BIOTEHNOLOOGIA

liige alates 2011 RAIMAR FINANCE OÜ liige alates 2008

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond

Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

Eksportööride koolitused 2011—2012 Ärihooajal 2011-2012 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikeste ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele.

Osalejatele jagab teadmisi suurte kogemustega lektor Jakob Saks. Kaasatud on ka praktikud ettevõtetest.

VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel.

Koolituse viib läbi Jakob Saks JAKOB SAKS on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordi- ja messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.

Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Marju Naar Tel 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee

Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 17. november 2011 Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 15. detsember 2011 (vene keeles) Valga • Valga Maavalitsuse väikeses saalis (Kesk 12) • 26. jaanuar 2012 Haapsalu • Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3) • 16. veebruar 2012 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 16. märts 2012 Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 17. märts 2012 (vene keeles)

MÜÜGIVÕRGU LOOMISE JA ARENDAMISE KOOLITUS Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 15. november 2011 Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 13. detsember 2011 (vene keeles)

Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu.

Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 24. jaanuar 2012 Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 14. veebruar 2012

Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.

TURU-UURINGUTE KOOLITUS

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta.

Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 16. november 2011 Jõhvi • Kaubanduskoja Jõhvi esindus (Pargi 27) • 14. detsember 2011 (vene keeles) Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 25. jaanuar 2012 Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 15. veebruar 2012