Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teataja nr 1, 2011 by Eesti Kaubandus-Tööstuskoda / Estonian Chamber of Commerce and Industry

NR 1 • 11. JAANUAR 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA TÄNA LEHES: • Venemaa liitumine WTOga 2012. aastal toob kasu Eesti ettevõtjale • Süsinikdioksiidilekke ohud • Edukad avaliku ruumi projektid toovad kasu nii omavalitsustele kui erasektorile • Riigihanked

oda ndusk a b u a K töös b koos a st d l a r kor Soome a j t s i oots itega R r e n t r pa

ÜHISD

IOO S T A G ELE

HIINA 7

lk 1 emalt loe läh

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

2 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

- JUHTKIRI -

KAUBANDUSKODA SOOVIB KÕIGILE ETTEVÕTJATELE TEGUDEROHKET ALANUD AASTAT!

EESTI KAUBANDUSTÖÖSTUSKODA Teie esimene äriaadress

Siinkohal toome ära meie osakondade ja piirkondlike esinduste soovid:

Alanud aastal jätkame aktiivselt osalemist et-

2012. aasta peaks tooma selgust, kas Eesti ja

Alanud aasta on draakoni aasta. Draakonile

tevõtlusalase poliitika kujundamises ning ka

Euroopa Liidu majandus kasvab või kahaneb,

omistatakse tohutut väge ja tarkust, aga ka

meie poolt liikmetele pakutavad teenused on

kas euroga seotud probleemid süvenevad või

kirge. Poliitikakujundamise ja õigusosakond

endiselt mitmekesised. Loodan, et leiate sellest

leevenevad, kas Eesti majandusel läheb hästi

soovibki kõigile Kaubanduskoja liikmetele seda,

kõigest midagi olulist ka endale, et oleksite

või mitte nii hästi. See, mis toimuma hakkab,

et teis oleks ja jätkuks terveks aastaks sellist

rahulolutundega Eesti suurima ettevõtlus-

sõltub tegelikult meist kõigist, meie käitumi-

draakonit kõigis toimetustes!

organisatsiooni liikmed. Aktiivse ja eduka tegut-

sest ja hoiakutest. Soovin ettevõtjatele 2012.

semise aastat teile!

aastaks optimismi, usku tulevikku ja oskust

Poliitikakujundamise ja

oma võimalusi realistlikult hinnata!

õigusosakond

MAIT PALTS Kaubanduskoja peadirektor

MARGUS ILMJÄRV

•••

Jõhvi esinduse juhataja •••

Soovin Koja liikmetele uueks aastaks edukaid •••

ärivisiite, asjalikke koolitusi, palju kasulikke väliskontakte, hulgaliselt koostöövõimalusi ning

Soovin uueks aastaks edu ja jõudu eriti kõikidele väljaspool Tallinna tegutsevatele ettevõtjatele!

Ühtehoidmine muudab tugevamaks. Tegusat

probleemideta kaupade ja teenuste liikumist.

Teie panus töökohtade loomisesse ja koos selle-

aastat ettevõtjate vennaskonnale!

Anname endast parima, et saaksime teile nende täitumisel abiks olla!

ga elu hoidmisesse ning edendamisse Eestimaa linnades ja valdades on hindamatu! Kauban-

TOOMAS HANSSON

duskoja poolt üritame alanud ja ka järgmistel

Tartu esinduse juhataja

PETER GORNISCHEFF Teenuste direktor

aastatel pakkuda teile vajalikke teenuseid ja tuge, mis aitaksid kaasa ekspordi arendamisele,

•••

töötajate oskuste täiustamisele või kohaliku

•••

kutsehariduse edendamisele, kõike seda, mis viiksid ettevõtetes loodava lisandväärtuse ja kasumi kasvule. TOOMAS KUUDA Pärnu esinduse juhataja

Kaubanduskoda jätkab alanud aastal erinevate ettevõtmistega, et Eestis oleks rohkem lapsi ja

Tänan kõiki Kaubanduskoja liikmeid lojaalsuse

noori, kes tahavad ja suudavad muuta oma unis-

ja toetuse eest! Liikmete arv 3164 möödunud

tused ettevõtlikeks tegudeks või leida neile

2011. aasta lõpuks on 8 võrra suurem kui aasta

rakendus tänastes ettevõtetes.

varem ja see teeb siirast rõõmu. Usume, et see on märk parematest aegadest ja ettevõtete

TIIA RANDMA

kasvavast usust Kaubanduskoja rolli parema

Haridusnõunik

ettevõtluskeskkonna loomisel ja säilitamisel. Soovin Koja liikmetele edu ja õnnestumisi ning jätkuvat usku nii endasse kui meisse Kojas! PIRET SALMISTU Turundusdirektor

3 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

SISUKORD

KALENDER

17. jaanuar

JUHTKIRI Koja soovid uueks aastaks

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

- TEEJUHT -

Seminar „Tulumaksu- ja käibemaksuseaduse muudatused, aktuaalsed probleemid ja lahendused” Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Koja Tartu esindus • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee

SEADUSANDLUS Euroopa komisjon soovib suurendada

22.-27. jaanuar

ühisvisiit Indoneesiasse

konkurentsi audiitorteenuste turul Kollektiivlepingute lõpetamise regulatsioon

Urmas Paeti ja Alexander Stubbi Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

viiakse põhiseadusega kooskõlla

23. jaanuar

Seminar „Uued Raamatupidamise Toimkonna juhendid” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

INNOVATSIOONIVEERG Edukad avaliku ruumi projektid toovad kasu

24. jaanuar

Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus* Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses

nii omavalitsustele kui erasektorile

(Kreutzwaldi 34, Võru) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

EUROOPA UUDISED Süsinikdioksiidilekke ohud

25. jaanuar

Turu-uuringute koostamise koolitus* Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34, Võru) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

TAGASIVAADE Seminaril „Suunanäitaja 2011” käsitleti

26. jaanuar

Valga Maavalitsuses (Kesk 12, Valga)

jaekaubandusettevõtjatele olulisi teemasid

Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee 26. jaanuar

JUHTIMISVEERG Miks mõned uusaastalubadused

Seminar „Muudatused äriühingute 2011. majandusaasta koostamisel” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

ikkagi täide lähevad 27. jaanuar

Infopäev „Venemaa liitumine WTOga” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

VÄLISSUHTED

Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Ärisuhted Itaalia ja Prantsusmaaga

Venemaa liitumine WTOga toob

kasu Eesti ettevõtjale

TEATED

Välismessikoolitus*

31. jaanuar

Seminar „Tööõigus 2012 praktikas” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

* Koolitus toimub koostöös EASiga ning koolituse korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond

RIIGIHANKETEATED

PAKKUMISED

JUUBILARID

4 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

- SEADUSANDLUS -

EUROOPA KOMISJON SOOVIB SUURENDADA

KONKURENTSI AUDIITORTEENUSTE TURUL

MARKO UDRAS Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku muuta auditi direktiivi (2006/43/EÜ) ning kehtestada määrus, mis käsitleb avaliku huvi üksuse1 auditeerimise erinõudeid. Ettepanekute olulisemateks eesmärkideks on tugevdada konkurentsi Euroopa Liidu audiitorteenuste turul ning suurendada audiitorite sõltumatust.

OLULISEMAD ET TEPANEKUD • Avaliku huvi üksuse

eed kaks ettepanekut moo-

ded sätestatud auditi direktiiviga

haselt ei või audiitorteenuse osu-

dustavad ühe osa finants-

ning iga liikmesriik on selle alusel

tamise periood ületada kuut aastat

sektori eri valdkondades teosta-

töötanud välja oma reeglid. Mää-

ning pärast maksimaalse kestvuse

tavast õigusloomereformist. Eu-

ruse kehtestamisega kaoksid aga

saavutamist ei ole audiitorettevõt-

auditeerimise

roopa Komisjoni poolt koostatud

erinevused liikmesriikide lõikes.

jal lubatud teostada sama avaliku

erinõuded kehtes-

ettepanekute ajendiks on 2007.

Avaliku huvi üksuse auditi eri-

huvi üksuse auditit enne nelja

tatakse direktiivi

aastal alguse saanud finantskriis,

nõuete reguleerimist määrusega

aasta möödumist.

asemel määrusega.

mis tõi esile kitsaskohad finants-

võib pidada positiivseks sammuks,

süsteemis, sealhulgas ka puudu-

sest avaliku huvi üksused tegutse-

Audiitorite sõltumatuse tugevda-

keelatud kutsetege-

sed seoses auditiga. Üldise usal-

vad sageli piiriüleselt ning regulat-

miseks on Euroopa Komisjon tei-

vusväliste teenuste

duse taastamiseks ning arvestades

sioonide erinevused liikmesriigis ei

nud ka ettepaneku keelata audii-

osutamine avaliku

asjaolu, et auditit peetakse üheks

soodusta ühtse turu arengut.

torettevõttele kutsetegevusväliste

huvi üksusele, kui

finantsstabiilsuse nurgakiviks, on

audiitor teostab sama

vaja teha muudatusi muuhulgas ka

üksuse üle ka

auditeerimise regulatsioonides.

• Audiitorettevõtjal on

teenuste osutamine avaliku huvi üksusele, kui audiitorettevõtja

Sõltumatuse suurendamine

audiitorkontrolli. • Lihtsustatakse audiitorettevõtete piiriülest tunnustamist.

teostab sama üksuse üle ka audiitorkontrolli. Seega ei ole audiitor-

Audiitorite sõltumatuse suuren-

ettevõtetel lubatud näiteks koos-

damiseks soovib Euroopa Komisjon

tada avaliku huvi üksuse finants-

kehtestada avaliku huvi üksust

aruandeid, anda õigusalast konsul-

Euroopa Komisjoni poolt kavanda-

auditeerivale audiitorettevõttele

tatsiooni ega osaleda maksunõus-

tud muudatustest on kõige oluli-

kohustusliku

tamisel, kui sama audiitorettevõte

sem avaliku huvi üksuse auditee-

Kehtiv regulatsioon sätestab ainult

rimise erinõuete kehtestamine di-

osalise rotatsiooninõude. See tä-

rektiivi asemel määrusega. See

hendab, et praegu puudub audii-

tähendab, et ettepaneku kohaselt

torühingu väljavahetamise kohus-

hakkavad Euroopa Liidus kehtima

tus teatud perioodi möödudes,

identsed nõuded avaliku huvi ük-

kuid audiitorühingu siseselt tuleb

Euroopa Komisjon soovib muuta ka

suste auditeerimise osas — näiteks

vastutav vandeaudiitor vahetada

auditi direktiivi eesmärgiga lihtsus-

Kreekas, Saksamaal või Eestis

välja hiljemalt seitse aastat pärast

tada audiitorettevõtete piiriülest

tegutseva panga auditeerimine

avaliku huvi üksuse auditeerimise

tunnustamist. Ettepanek võimal-

toimuks tulevikus ühesuguste

algust. Euroopa Komisjoni ettepa-

daks audiitorettevõtetel osutada

reeglite alusel. Praegu on avaliku

nekuga lisatakse rotatsiooninõue

auditeerimisteenuseid piiriüleselt

huvi üksuse auditeerimise erinõu-

ka audiitorühingute osas, mille ko-

ajutiselt või episoodiliselt ilma tun-

Avaliku huvi üksuse auditeerimise erinõuded

rotatsiooninõude.

auditeerib avaliku huvi üksust.

Piiriülese tunnustamise lihtsustamine

5 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

- SEADUSANDLUS -

nustamise menetluseta. Samuti lubataks audiitorühingutel osutada audiitorteenuseid ka muudes liikmesriikides lisaks liikmesriigile, kus ta on tunnustatud, tingimusel et auditit juhtiv võtmetähtsusega auditeerimispartner on vastavas liikmesriigis audiitorina tunnustatud. Euroopa Komisjon loodab, et tunnustamise lihtsustamine aitab kaasa

tõeliste

üleeuroopaliste

audiitorühingute tekkimisele.

KOLLEKTIIVLEPINGUTE LÕPETAMISE REGULATSIOON VIIAKSE PÕHISEADUSEGA KOOSKÕLLA

KOIDU MÖLDERSON Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Omandiõiguse piirangu kaotamine

Riigikogu õiguskomisjoni poolt algatati kollektiivlepingute seaduse muutmine, kuna leiti, et kehtiv seadus on vastuolus põhiseadusega

Auditi direktiivi muutmise ettepanek sisaldab ka audiitorühingu omandiõigust käsitleva piirangu

ning paindumatu regulatsioon ei soosi kollektiivlepingute sõlmimist, samas aga ei võimalda kehtivaid lepinguid ka lõpetada.

kehtetuks tunnistamist. Praegu nõutakse, et enamik audiitorühingu osade või aktsiatega esindatud häältest peab kuuluma vandeaudiitorile või audiitorühingule. Eu-

OLULISEMAD PUNKTID

ehtiva kollektiivlepingute

kirjas peetud vastuolus olevaks

seaduse paragrahvi 11 sõ-

mitme põhiseadusest tuleneva

nastust peetakse majanduslikult

põhiõigusega. Muuhulgas leitakse

roopa Komisjon soovib seda piiran-

• Kehtiva kollektiiv-

ebaotstarbekaks ja põhiseadusest

vastuolu põhiseaduse paragrah-

gut aga kaotada. Samas säilitatak-

lepingute seaduse

tulenevate lepinguvabaduse, vaba

videga 19 (vaba eneseteostuse

se praegune nõue, et enamik audii-

paragrahvi 11

eneseteostuse ning ettevõtlus-

õigus) ning 29 (lepinguvabaduse

torühingu haldus- või juhtorgani

sõnastust peetak-

vabadusega vastuolus olevaks.

põhimõte ja üldine vabadusõigus

liikmetest peavad olema vannu-

se majanduslikult

tatud audiitorid. Euroopa Komisjon

ebaotstarbekaks

Hetkel kehtiv paragrahv 11 sätes-

vabadusõiguse hulka kuulub ka

loodab, et laiema omandiõiguse

ja põhiseadusest

tab kollektiivlepingu jõustumise ja

lepinguvabaduse põhimõtte osaks

lubamine lihtsustab audiitorühin-

tulenevate lepin-

kehtivuse põhimõttega, et leping

olev vabadus määrata omavahe-

gute juurdepääsu kapitalile ning

guvabaduse, vaba

on kehtiv üks aasta (kui pooled ei

lise lepingu sisu ning selle kehti-

sellega kaasneb audiitorteenuse

eneseteostuse ja

ole kokku leppinud teisiti) ning kui

vuse ulatus ja –aeg, mida kehtiva

osutajate arvu suurenemine ning

ettevõtlusvaba-

kollektiivlepingu kehtivuse lõppe-

kollektiivlepingu seaduse para-

paraneb ligipääs audiitorteenuste

dusega vastuolus

des ei ole uut lepingut sõlmitud,

turule.

olevaks.

siis on kohustus täita kollektiiv-

Suurem

lepingu tingimusi kuni uue lepingu

ettevõtlusvabadus

• Uue sõnastuse kohaselt saab tähtajalise kollektiivlepingu 1 Avaliku huvi üksused on börsiettevõtted,

lõpetada, teavi-

krediidiasutused, kindlustusandjad,

tades lõpetamise

ministeeriumid, vähemalt 10 000

soovist vähemalt

elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused ning muud juriidilised isikud, mille suhtes

2 kuud enne täht-

eksisteerib avalik huvi nende tegevuse

aega ning täht-

jätkusuutlikkuse, stabiilsuse ja

ajatud lepingud

läbipaistvuse osas.

on võimalik üles öelda, teatades

Euroopa Komisjoni ettepane-

töösuhete valdkonnas). Üldise

sõlmimiseni (v.a kohustus pidada töörahu). Uue kollektiivlepingu

peaks tagama

sõlmimiseks on vajalik mõlema

parema ettevõtlus-

poole tahe ja nõusolek, mis võib

keskkonna,

viia aga situatsioonini, kus näiteks

suurendama tööhõivet

üks pooltest ei ole nõus uue kollek-

ja selle kaudu ka

tiivlepingu mõne punktiga, mis tähendab aga seda, et kui uut lepin-

töötajate sissetulekut.

gut sõlmida ei õnnestu, siis kehtib vana leping edasi tähtajatult ning

grahvi 11 lõige 5 sõnastus hetkel ei

ilma lõpetamise võimaluseta.

võimaldada. Ka võlaõigusseaduse üldised lepingute kohta käivad

vähemalt 3 kuud Sellist seaduse sätet, kus pooltel ei

printsiibid (VÕS § 195 lg 3 ja 196)

ole võimalik mõistlikel alustel

sätestavad määramata ajaks sõlmi-

tutvuda Kaubanduskoja

lepingut üles öelda, on kollektiiv-

tud lepingu mõistlikku etteteata-

kodulehel www.koda.ee.

lepingu seaduse eelnõu seletus-

mistähtajaga lepingu lõpetamise

kutega saab põhjalikumalt

sellest ette.

6 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- SEADUSANDLUS -

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

annapromenaad on

investeeringuid. Aastatel 2005-

toonud Pärnusse

2010 kaasnenud ja realiseerunud

rohkem külastajaid

erainvesteeringute maht võiks

möödumist kirjalikult teisele poo-

ning parandanud linna

hinnanguliselt olla ca 70 milj

või lepingu sõlmimisel aluseks

lele, et ta ei soovi lepingu pikene-

turvalisust

krooni ümber,” selgitas Rakvere

olnud asjaolude muutumine, mis

mist. Kollektiivlepingu tähtaja-

ei võimalda lepingut senisel viisil

tuks muutumise korral on pooled

„Pärnu rannapromenaadi valmi-

„Uuenenud keskväljak koos väl-

edasi täita).

kuni uue kollektiivlepingu sõlmi-

misega paranes Pärnu ranna välis-

jaku ümbrusse ehitatud hoone-

miseni või kollektiivlepingu lõp-

ilme, heakord, suurenes atrak-

tega ilmestavad linnapilti nii

Kehtivat seaduse sõnastust pee-

pemiseni selle ülesütlemise tõttu

tiivsus,” selgitas Mirje Auksmann,

turistidele kui ka kohalikele elani-

takse eelnõu koostajate arvates

kohustatud täitma kollektiivle-

Pärnu Linnavalitsuse planeerimis-

kele. Keskväljaku ääres avasid

ebaotstar-

pingu tingimusi. Tähtajatu kollek-

osakonna välisprojektide koordi-

oma kontorid mitmed pangad,

bekaks, kuna kollektiivleping,

tiivlepingu võib kumbki lepingu-

naator. „Traditsioonilise ranna-

lisandus Krooni Selveri ostukes-

millest tulenevad kohustused ja

pool üles öelda, teatades sellest

promenaadi pikendamise ning

kus, mis mõne aasta pärast avas

kokkulepped võivad määramata

teisele poolele ette vähemalt

uue loomisega laienes populaarne

juurdeehituse, kohvikuid, büroo-

ajaks kehtima jääda, ei võimalda

kolm kuud, kui kollektiivlepingus

rannaala, loodi juurde aktiivse

hooneid ja kortereid.” Selgub, et

puhkuse võimalusi (jalgrattatee,

investeerimine keskväljaku äärde

rulluisurajad, jms) ning vähenes

jätkub ka edaspidi. 2011. aastal

rannaala koormus. Intensiivses

taotles SA Virumaa Kompetent-

kasutuses olev rannaala laienes

sikeskus EASilt raha Targa Maja

võimaluse ning mõjuva põhjuse

tuks, kui kumbki kollektiivlepingu

ilmnemisel erakorraliselt ülesüt-

pool ei teata vähemalt kaks kuud

lemise võimaluse (nt lepingu rik-

enne kollektiivlepingu tähtaja

kumine teise lepingupoole poolt

majanduslikult

tööandjatel oma ettevõtte tööd ümber korraldada, olukorras kus muutunud

majanduskeskkond

nõuaks ettevõtjalt paindlikkust ja

Muudatus soovitakse jõustada juba märtsis

linnapea Andres Jaadla. Ta jätkas:

kiiret reageerimist. Sellest tule-

ning kehtiks ka enne

ca 500 m võrra, millega paranes

Kompetentsikeskuse väljaaren-

nevalt näevad eelnõu koostajad

märtsi sõlmitud

puhkamise kvaliteet. Paranesid

damiseks keskväljaku ääres asu-

kollektiivlepingutele

liikumisvõimalused, rannale juur-

va Rakvere linnale kuuluva pan-

grahvis 31 sätestatud ettevõt-

depääsetavus, loodi juurde infra-

gamaja baasil. Möödunud aasta

lusvabadusega. Suurem ettevõt-

struktuuri (vee- ja kanalisat-

lõpus saadi positiivne otsus 3,2

ka vastuolu põhiseaduse para-

lusvabadus aga peaks tagama

ei ole ette nähtud teisiti. Alates

sioonitrassid, elekter). Valgustuse

miljoni euro eraldamise kohta.

parema

kollektiivlepingu

ülesütlemise

paigaldamine kogu promenaadi

Targa Maja valmimine on kavan-

suurendama tööhõivet ja selle

teate tegemisest lõpeb kollek-

ulatuses parandas turvalisust

datud 2014. aastasse.

kaudu ka töötajate sissetulekut.

tiivlepingust tulenev töörahu pi-

aastaringselt,” annab Auksmann

damise kohustus.”.

projektist täpsema ülevaate. „Kas-

Rakvere linna külastajate arv on

vas rannas pakutavate teenuste

kasvanud kümneid kordi. 2002.

ettevõtluskeskkonna,

Kehtiv kollektiivlepingute regulatsiooni paindumatus lepingute

Muudatus soovitakse jõustada

hulk ja paranes teenuste kätte-

aastal oli linna külastajaid umbes

muutmisel ja lõpetamisel on kind-

juba märtsis ning kehtiks ka enne

saadavus.“

5000. Koos keskväljaku uuene-

lasti ka üks põhjus, miks kollek-

märtsi sõlmitud kollektiivlepingu-

tiivlepingute sõlmimine ei ole et-

tele.

misega avati Rakveres mõned Rannapromenaad on avaldanud

aastad hiljem, aastal 2008, Aqva

tevõtjate jaoks väga atraktiivne

positiivset mõju Pärnu kui kuu-

vee- ja spaakeskus. 2010. aastal

olnud või miks paljud kehtivad

rortlinna arengule. Mitmed linna

tehti ainuüksi Aqvas umbes

kollektiivlepingud on sõlmitud

külastajate seas läbiviidud küsit-

80 000 ööbimist. Hoogsalt on are-

juba aastaid tagasi.

lusele vastajad on positiivsena

nenud ka SAle Virumaa Muuseu-

tõstnud esile rannaala arendamist

mid kuuluv Rakvere ordulinnus ja

Uus sõnastus võimaldab tähtaja-

ning kinnitanud, et see on üks

Rakvere näitustemaja. Rakvere

lise kollektiivlepingu lõpetada,

põhjuseid, miks ka tulevikus taas

linnust külastas 2010. aastal

teavitades lõpetamise soovist

Pärnus puhata plaanitakse. Turis-

umbes 70 000 külastajat. Tege-

vähemalt 2 kuud enne tähtaega

mivaldkonna areng mõjutab aga

mist on olulise muutusega turis-

ning tähtajatud lepingud on või-

omakorda kohalikku elukvaliteeti.

tide ja külastajate arvu kasvus Rakvere linnas.

malik üles öelda, teatades sellest vähemalt 3 kuud ette. Eelnõu ja seletuskirja leiab

Keskväljak pani linna südame taas tuksuma

Linnapea tõdes lõpetuseks: „Kesk-

Seega on õiguskomisjon seaduse

Koja kodulehelt aadressil

muutmise eelnõus teinud ette-

www.koda.ee ning eelnõu

„Rakvere linna keskväljaku ra-

armastatud kogunemiskohaks.

paneku muuta § 11 lõige 5 järg-

osas on oodatud kõik

jamine aastatel 2003-2004 läks

Kohvikuid on juurde lisandunud,

miselt: „Kollektiivlepingu tähtaja

ettepanekud ja kommen-

maksma umbes 4 miljonit krooni.

neil on suviti avatud ka väliter-

möödumisel loetakse, et kollek-

taarid e-posti aadressile

Peale keskväljaku valmimist tuli

rassid. Pärast keskväljaku tule-

tiivleping on muutunud tähtaja-

koidu@koda.ee.

väljaku ümbrusesse hulgaliselt

mist algas väljakul elu — kui ilm

väljak on saanud inimestele

7 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- I N N O VAT S I O O N I V E E R G -

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

EDUKAD AVALIKU RUUMI PROJEKTID TOOVAD KASU NII OMAVALITSUSTELE KUI ERASEKTORILE

Sulev Nurme, pikaajalise kogemusega õppejõud ja praktiseeriv maastikuarhitekt tõdes eelmise aasta novembris Tallinnas toimunud rahvusvahelise maastikuarhitektuuri kongressil, et taasiseseisvumise järel on Eestis kiputud tegema sageli lääne vaimus

PIRET POTISEPP Innovatsioonikeskus InnoEurope

sisutühjasid asju, mille ainsaks eesmärgiks näib olevat sarnanemine Lääne-Euroopale. Ta ütleb, et on loodud kohti, mis ei haaku meie aegruumiga ning selle asemel, et kasu tuua, on need pigem kahju tekitanud. Siinkohal toome lugejateni kaks näidet, kuidas edukatest avaliku ruumi projektidest, millesse on kaasatud kõik osapooled — linnakujundajad, maastikuarhitektid, omavalitsuste ja erasektori esindajad — on kõik võitnud.

vähegi lubab väljas olla, leiab kesk-

taja. „Elu pole kesklinnast linnaser-

napromenaadi valmimisse on aval-

väljaku pinkidel alati inimesi.“

vades asuvatesse ostukeskustesse

danud positiivset mõju ettevõtluse

ära voolanud. Kogu kesklinna

arengule, linna arengule ja mainele

kompleksne korda- ja kauniks-

ning tugevdanud linna ja seda

tegemine on olnud seda vaeva

ümbritseva piirkonna konkurentsi-

väärt,“ nentis ta rõõmsalt.

võimet. Sama võib kindlalt väita ka

Avalik ruum seob erinevad osad tervikuks

Rakvere keskväljaku kohta. Need on

Rakveres on üks tegu järgnenud teisele — Tarva kuju püstitamine

Rahvusvahelisel maastikuarhitek-

vaid kaks näidet, mis peaksid jul-

Vallimäele 2001. aastal, uus bussi-

tuuri kongressil said osalejad üle-

gustama kohalikul tasandil avali-

jaam,

keskväljak,

vaate mitmetest edukatest avaliku

kule ruumile rohkem tähelepanu

Rakvere spordihall, Aqva spaa- ja

ruumi projektidest üle maailma.

pöörama ning julgemalt maasti-

veekeskus, Aqva hotelli juurdeehi-

Kohalikud näited aga kinnitavad,

kuarhitektide poole pöörduma. Ol-

tus, Targa Maja ehitus. Linnapea

et see, mis toimib mujal Euroopas,

gem ausad — meeldiv avalik ruum

Andres Jaadla ütles, et Rakvere

Aasias või Ameerikas, töötab ka

toob tulu nii kohalikele elanikele

keskväljak on olnud neis oluline lüli

Eestis. Arhitektide ja maastiku-

kui külastajatele, avalikule sekto-

ja ühendaja, uute võimaluste teki-

arhitektide kaasamine Pärnu ran-

rile kui kohalikele ettevõtjatele.

promenaad,

Rakvere linna keskväljak on nii linlaste kui turistide meelispaik.

Novembris toimus Tallinnas rahvusvaheline maastikuarhitektuuri kongress „Mind the Gap. Landscapes for a New Era”, kus maastikuarhitektuuri tähtsusest ning kasust erinevatele sektoritele arutlesid maailmakuulsad oma ala tipptegijad Euroopast ja kaugemalt. Kongressi korraldas Eesti Maastikuarhitektide Liit ning rahastasid Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ning mitmed mainekad sponsorid.

8 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

- EUROOPA UUDISED -

EUROOPA UUDISED mine ja idufirmade rahastamine

kasutada läbirääkimisi, et hankija

Tänu kutsekvalifikatsioonide di-

lihtsamaks kogu Euroopas. Nõue-

ostetavad kaubad ja teenused vas-

rektiivile on spetsialistidel võima-

tele vastavad fondivalitsejad või-

taksid täpsemalt ja parima hinna-

lik teises liikmesriigis luua uus

vad nimetuse „Euroopa riskikapi-

ga tema vajadustele. Samuti soo-

ettevõte või leida uus töökoht kut-

talifond” all kaasata kapitali kogu

vitatakse keskpikas perspektiivis

sealal, kus on nõutav vastav kva-

ELis. Tänu ühtsete eeskirjade keh-

kasutada riigihangete korralda-

lifikatsioon. Lisaks käsitletakse

Moskva väikese ja keskmise suu-

testamisele suudaksid riskikapita-

misel senisest enam elektroonilisi

ettepanekus üldsuse muret seoses

rusega ettevõtete toetusprogram-

lifondid kaasata rohkem kapitali ja

sidevahendeid, tänu millele on või-

keeleoskusega ja tõhusa hoia-

mi raames on avatud impordi-

seega suurendada oma mahtu.

malik riigihankemenetlust oluliselt

tussüsteemi puudumisega kut-

lihtsustada. Märkimisväärselt plaa-

sealaste rikkumiste korral, eelkõige

AVATUD ON MOSKVA IMPORDIEKSPORDI INFOPORTAAL

ekspordi infoportaal, kust on võimalik leida nii informatsiooni äri-

Lisaks eelmisel nädalal teatavaks

nitakse vähendada halduskoor-

tervishoiusektoris. Ettepanekus

tegevuse ja sellega seonduva

tehtud meetmetele, mis muu hul-

must, sh ettevõtjatelt nõutavate

soovitatakse

kohta Moskvas kui ka erinevaid

gas hõlmavad 1,4 miljardi euro

dokumentide hulka, et ettevõtjatel

ühine koolitusraamistik ja eksa-

rahvusvahelisest koostööst huvi-

väärtuses finantstagatisi ettevõ-

oleks lihtsam hankes osaleda.

minõuded ning kehtestatakse uus

tatud Moskva ettevõtteid.

tete ja VKEde konkurentsivõime

kasutusele

võtta

kord, millega reguleeritaks kutse-

programmi (2014–2020) raames,

Komisjoni ettepaneku kohaselt

Andmebaas on aadressil:

jätkab Euroopa Investeerimispank

tuleb soodustada VKEde juurde-

http://moscow-export.com/en

VKEdele laenu andmist püsivas

pääsu riigihangetele. Selleks liht-

Lisateave:

mahus, st ligikaudu 2011. aasta

sustatakse ja tõhustatakse meet-

ec.europa.eu/internal_market/

tasemel (10 miljardit eurot).

meid, millega vähendatakse hal-

qualifications/policy_develop

duskoormust, ning julgustatakse

ments/index_en.htm

Lisainfo: Kaubanduskoja kodulehelt rubriigist „Euroopa Uudised“

EUROOPA RISKIKAPITALIFOND VÕIMALDAB VKEdel KAASATA KAPITALI KOGU EUROOPA LIIDUS Euroopa Komisjon esitas ELi tegevuskava raames strateegia väikeste

keskmise

suurusega

Lisateave:

lepinguid osadeks jagama ja liht-

ec.europa.eu/enterprise/

sustatakse nõudeid, mis käsitlevad

policies/finance/index_en.htm

pakkumise esitamiseks vajalikku

http://ec.europa.eu/internal_

rahastamisvõimet.

market/investment/venture_ capital_en.htm

poliitikakohta leiab aadressilt: ec.europa.eu/internal_market/

EUROOPA KOMISJON ASUS RIIGIHANKEDIREKTIIVE AJAKOHASTAMA

ettevõtete (VKE) rahastamisvõimaluste parandamiseks.

Lisateavet EU riigihanke-

Euroopa Komisjon kuulutas välja

publicprocurement/index_fr.htm

ERIALASE TÖÖ LEIDMINE EUROOPAS MUUTUB LIHTSAMAKS

alade vastastikust hindamist.

ELi FINANTSHUVIDE KAITSMISEKS VÕETAKSE VASTU UUED PETTUSEVASTASE VÕITLUSE KAVAD Euroopa

Liidu

pettusevastase

võitluse jätkamiseks võttis Euroopa Komisjon vastu kaks ettepanekut, mis käsitlevad programme Herakles III ja Perikles 2020. Kummagi programmi eelarve on

riigihankedirektiivide läbivaataStrateegia hõlmab ELi eelarvest ette

mise, mis on osa kavast ajakohas-

Euroopa Komisjon võttis vastu et-

vastavalt 110 miljonit eurot ja 7,7

nähtud ja Euroopa Investeerimis-

tada Euroopa Liidu avaliku sektori

tepaneku kutsekvalifikatsioonide

miljonit eurot ning need käivi-

panga antava finantsabi suuren-

pakkumismenetlust.

direktiivi ajakohastamise kohta. Di-

tatakse alates 2014. aasta jaanua-

rektiivi eesmärk on lihtsustada

rist ja kestavad seitse aastat.

damist ning ettepanekut, millega soovitakse luua riskikapitalifondide

Väljapakutud reformi peaeesmärk

eeskirju, milles käsitletakse spet-

turustamise ühtsed eeskirjad.

on lihtsustada eeskirju ja menet-

sialistide liikuvust ELi riikide vahel

Programm Herakles III on kavan-

lusi ning muuta need paindliku-

ning pakkuda kvalifikatsioonide

datud võitluseks pettuste, kor-

Määrusega muudetakse riskikapi-

maks. Sellega seoses pakub komis-

lihtsamaks tunnustamiseks Eu-

ruptsiooni ja muu tegevuse vastu,

taliinvestoritele vahendite kaasa-

jon välja, et senisest enam tuleks

roopa kutsekaarti.

mis kahjustab ELi finantshuve.

9 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

- EUROOPA UUDISED -

Eelkõige keskendutakse Euroopa

saab sellest ühtne juurdepääsu-

pikendatakse nädalast tööaega

Õigusküsimuste

Pettustevastase Ameti (OLAF) kui

punkt kõigi ELi institutsioonide,

37,5 tunnilt 40-le, alandatakse

peadirektoraadi uudisnurk:

komisjoni esindaja, liikmesriikide

asutuste ja agentuuride ning rii-

teatavates kategooriates palku,

ec.europa.eu/justice/newsroom/

pädevate asutuste ning muude

kide ametiasutuste vabalt kasu-

tõstetakse solidaarsusmaksu ning

index_en.htm

Euroopa institutsioonide ja asu-

tatavatele andmetele.

lihtsustatakse palkade ja pensio-

tuste vahelisele koostööle.

nide iga-aastase kohandamise

Euroopa Komisjon —

Strateegias ette nähtud meetmed

eeskirju. Rangemaks muudetakse

kahtlustatavate ja

Programmi Perikles 2020 näol on

hoogustavad jõudsalt arenevat

ennetähtaegselt pensionile mine-

süüdistatavate õigused:

tegemist vahetus-, abi- ja koolitus-

majandusharu, kus algandmed

mise eeskirju — miinimumvanust

ec.europa.eu/justice/criminal/

programmiga, mille eesmärk on

muudetakse materjaliks, millest

tõstetakse 55-lt eluaastalt 58-le.

criminal-rights/index_en.htm

paremini kaitsta euro pangatähti ja

sõltuvad sajad miljonid info- ja

Uute sekretäride ja bürootöötajate

münte Euroopas ja mujal maailmas.

kommunikatsioonitehnoloogia ka-

palku vähendatakse ligi 18%.

sutajad: näiteks nutitelefoni ra-

TAKISTUSTETA EUROOPA PUUETEGA INIMESTELE

Lisateavet programmide

kendusteks, kaartideks, reaalajas

Herakles III ja Perikles 2014–2020

liiklus- ja ilmateabeks, hinnavõrd-

kohta saab dokumendist:

lusvahenditeks ja paljuks muuks.

ec.europa.eu/anti_fraud/

Suurt kasu saavad nendest ka

programmes

ajakirjanikud ja teadlased.

Õigusaktide tekstid

Lisainfo:

on leitavad aadressilt:

ec.europa.eu/information_

ec.europa.eu/anti_fraud/

society/policy/psi/index_en.htm

KURITEOS KAHTLUSTATAVAID ISIKUID HAKATAKSE KIRJALIKULT NENDE ÕIGUSTEST TEAVITAMA

Digitaalarengu

Euroopa Parlament võttis vastu

sügiseks koostada „Euroopa juur-

tegevuskava veebileht:

eelnõu, mille kohaselt peavad ku-

depääsetavuse akti” ettepanekut.

ec.europa.eu/information_society/

riteos kahtlustatavad isikud saama

Akti eesmärk on tagada, et puue-

digital-agenda/index_en.htm

kirjalikus vormis nn õiguste dek-

tega inimestel oleks võimalik teis-

laratsiooni,

selgitatakse

tega võrdsetel alustel liikuda

nende õigusi kriminaalmenetluse

füüsilises keskkonnas ning kasu-

toimumise ajal.

tada transporti ja info- ja side-

programmes/

EUROOPA KOMISJON PARANDAB RIIGIASUTUSTE ANDMETE KÄTTESAADAVUST

Euroopa Komisjon algatas avaliku arutelu seoses oma plaaniga luua takistusteta Euroopa puuetega inimestele. Arutelu ülesanne on aidata komisjonil 2012. aasta

EUROOPA LIIDU HALDUSKULUSID OOTAVAD KÄRPED

milles

teenuseid. Ettepanekuga peaks Kuriteos kahtlustatavatel isikutel

aga paranema ka teiste piiratud

on õigus kasutada kaitsja abi,

liikumisvõimalustega

saada teavet süüdistuse kohta,

näiteks vanemaealiste olukord.

inimeste,

Euroopa Komisjon on algatanud

Euroopa Komisjon võttis amet-

kasutada vajaduse korral kirjalikku

Arutelus osalejatele on loodud kõik

Euroopa avatud andmete stratee-

likult vastu ettepaneku kavan-

ja suulist tõlget, vaikida ja vahis-

võimalikud juurdepääsuvõimalu-

gia, millega loodetakse turgutada

datava personalireformi kohta, mis

tamise korral nõuda enda viivita-

sed. Arutelu käigus oodatakse et-

ELi majandust igal aastal 40 mil-

võimaldab 2020. aastaks kokku

matut

tevõtjate, puuetega inimeste ja

jardi euroga.

hoida 1 miljard eurot ja pikaajalises

juurde.

toimetamist

kohtuniku

avalikkuse arvamusi ning see

perspektiivis isegi rohkem kui 1 Euroopa haldusasutuste käsutu-

miljard eurot aastas.

kestab kuni 29. veebruarini 2012. Uues seaduses on ka olulisi uuendusi, mille eesmärk on parandada

ses on arvukate ametiasutuste ja -teenistuste poolt kogutud tohu-

ELi haldusteenistuse tegevusku-

Euroopa vahistamismääruse rak-

tud andmehulgad, mis plaanitakse

lud külmutatakse kuni 2020. aas-

endamist.

teha uue portaali kaudu ava-

tani. Ettepanekuga tõstetakse

tagada, et kõik vahistatud isikud,

likkusele tasuta kättesaadavaks.

pensioniiga

65-le,

kelle suhtes kohaldatakse Euroopa

Portaal peaks lõplikult valmima

vähendatakse personali kõikides

vahistamismäärust, saaksid kohe

2012. aasta kevadel. Aja jooksul

institutsioonides 5% võrra ning

asjakohase õiguste deklaratsiooni.

aastalt

Eeskätt

soovitakse

10 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- EUROOPA UUDISED -

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

SÜSINIKDIOKSIIDILEKKE OHUD Kõigepealt — millest jutt ja miks see ohtlik peaks olema? Süsinikdioksiidileke ei tähenda siin mitte gaasi immitsemist vaid energiamahuka tööstuse lahkumist Euroopast. See on toimunud juba viimased 10 aastat ning viimasel ajal järjest rohkem ajendatuna suuresti Euroopa poliitikast — eriti energia- ja kliimapoliitikast.

REET TEDER Kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

magneesiumi, nikli, räni ja paljude

Energiamahukate tööstusharude

teiste materjalide tootmist. Kokku

tooted moodustavad väärtusahela

annab sektor otseselt tööd umbes

aluse kõigis tootmissektorites, mis

400 000 inimesele (Eurometaux,

tagavad suure osa ELi töökohta-

juuli 2011). Selle suurim ja kõige

dest. Majanduse juhtimist senisel

tähtsam allharu on alumiiniu-

viisil — põhiliselt piirangutega ja

mitööstus. 2010. aastal oli seal töö-

üha rangemate normide kehtes-

tajaid 240 000 ja selle käive oli 25

tamisega — jätkates nõrgeneb pi-

miljardit eurot. Euroopa raua- ja

devalt Euroopa konkurentsivõime

terasetööstuses töötab 360 000

ja kaovad tööstused ja töökohad.

inimest ja selle käive oli 2010. aas-

Ilma tugeva, innovaatilise ja kon-

tal 190 miljardit eurot.

kurentsivõimelise tööstuseta ei suuda Euroopa täita ühtegi ees-

Keraamikatööstus annab otseselt

märki. Oma arvamuses (CCMI/

tööd 300 000 inimesele ning hõl-

090), millele tugineb ka käesolev

mab väga erinevaid tooteid, näi-

artikkel, juhtis Euroopa Majandus-

teks tellised ja katusekivid, keraa-

ja Sotsiaalkomitee (EMSK) sellele

raegu oleme olukorras, kus

Toorainet tootvad suurtööstused,

milised torud, seina- ja põranda-

Euroopa Komisjoni tähelepanu ja

Euroopa konkurentsivõime

nt need, kes toodavad kemikaale ja

plaadid,

taotles tööstuse huve arvestavat,

järjest väheneb. Selle üheks väl-

naftakeemiasaaduseid (18%), rau-

laua- ja dekoratiivnõud, abrasiivid,

tasakaalustatumat

jundiks on ka nn võlakriis. Võla-

da ja terast (26%), tsementi (25%),

tulekindlad tooted ja tehnilised

EMSK soovitas investeerida veel

kriisist haaratud riigid on elanud

on energiamahukad ja moodus-

keraamikatooted. Need sektorid

rohkem nii teadus- ja arendustege-

üle oma jõu. Tegelikuks lahendu-

tavad tööstuslikust energiatarbi-

hõlmavad ehitusrakendusi, kõrge

vusse, tehnoloogia kasutusele-

seks oleks tugev majandus ja ma-

misest 70%.

temperatuuriga protsesse, auto-

võttu ja haridusse kui ka töös-

tööstust, energeetikat, keskkonda,

tusliku rakendusega teadusuurin-

janduskasv. Samas on Euroopa

sanitaartehnikatooted,

lähenemist.

seadnud endale kõrged keskkon-

Järgnevalt vaatame, kui paju on

tarbijakaupu, kaevandamist, lae-

gutesse. Nendeks investeeringu-

nakaitselised eesmärgid, nende el-

neis harudes töötajaid ja milline on

vaehitust, kaitsevaldkonda, len-

teks tuleks järgmises raampro-

luviimine eeldab paljudele tööstus-

nende osakaal Euroopa SKPst.

nundust, meditsiiniseadmeid ja

grammis leida piisav kate.

harudele suurte koormiste pane-

Keemiatööstuses töötab 29 000

palju muud. See sektor koosneb

mist, aga ka uusi piiranguid ja nor-

ettevõtte kohta 1 205 000 töötajat,

suurel määral VKEdest.

matiivseid kitsendusi.

tööstuse toodangu väärtus on 449 miljardit eurot (2009, Euro-

Euroopa tsemenditööstus andis

Võtmeküsimus on — kas Euroopa

stat) ning käive on peaaegu kaks

2010. aastal otseselt tööd 48 000

tööstus suudab neid koormatisi

korda suurem, moodustades 1,15%

töötajale, toodang oli 250 miljonit

kanda? Euroopa SKPst tagab 17,6%

ELi SKPst.

tonni, käive 95 miljardit eurot.

tööstusharudel on põhiroll vähese

Värviliste metallide tööstus on

Klaasitööstus annab otseselt tööd

CO2 heitega majanduse arenda-

väga laiahaardeline ning hõlmab

200 000 inimesele; 1 300 tootja ja

misel. Ühtlasi võtab see sektor

mitmesuguste materjalide, nagu

töötleja toodang oli 2010. aastal

27% ELi energia lõppnõudlusest.

alumiiniumi, plii, tsingi, vase,

34 miljonit tonni.

tööstusliku tootmise sektor. Neil

MÕISTE: SÜSINIKULEKE • Süsinikdioksiidileke (mõnikord nimetatud ka süsinikuleke) tähendab energiamahuka tööstuse lahkumist Euroopast.

11 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

- TA G A S I VA A D E -

SEMINARIL „SUUNANÄITAJA 2011”

KÄSITLETI JAEKAUBANDUSETTEVÕTJATELE OLULISI TEEMASID

MART KÄGU Poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

2011. a novembrikuus toimus juba teist aastat Tarbijakaitseameti infopäev „Suunanäitaja“. Seekord korraldati seda koostöös Kaubanduskojaga. Ürituse eesmärgiks oli käsitleda ettevõtjatele olulisi küsimusi ja anda aktuaalset teavet. Seekordne „Suunanäitaja” keskendus jaekaubandusettevõtjate jaoks olulistele tarbijateemadele.

öödunud, 2011. aasta „Suu-

ka tööstuskaupade osas) ja hin-

tulenevaid kaupleja kohustusi.

lejate poolt. Siinkohal on hea meel

nanäitaja” peamine ees-

nateabe esitamisele kohalduvaid

Viimatimainitu puhul on kõige

märkida, et esitatud küsimustest

märk oli suurendada ettevõtjate

uusimaid reegleid ja nõudeid (sh

olulisem see, et alates 1. juulist

on Tarbijakaitseamet koostanud

teadlikkust jaekaubanduses kehti-

ELi õigusest tulenevat). Ühtlasi

2011 peab tarbija enne laenulepin-

kokkuvõtte koos vastustega ja

vate nõuete osas (kauba märgista-

selgitati müüja vastutusega seon-

gu sõlmimist saama laenuandjalt

avaldanud selle oma kodulehel

mine, hinna esitamine, reklaam,

duvat vastavate nõuete rikkumise

detailse teabelehe. Tuleb rõhutada,

(www.tarbijakaitseamet.ee).

pretensioonide ja garantiiga seon-

korral. MTÜ GS1 Estonia esindaja

et eelmainitud teabeleht ei kaasne

Täiendavalt peab küll ütlema, et

duv jms). Selline rõhuasetus tu-

selgitas EAN koodi tähendust, selle

mitte ainult panga- ega kiirlaenu-

küsimustele antud vastused on

lenes eelkõige asjaolust, et Tarbija-

kasutamisega seotud võimalusi ja

dega, vaid ka erinevate järelemak-

mõnel juhul pigem üldist laadi ja ei

kaitseameti praktika kohaselt on

arenguid. Oluline oli kindlasti ka e-

sude, krediitkaartide, koduukse-

kätke endas ammendavalt kõiki as-

üle poole jaekaubanduses avas-

kaubandusega seonduv (kaupade

müügilepingute jms. Tarbijakredii-

jaolusid ning seetõttu oleks soovi-

tatud rikkumistest tingitud tead-

müük interneti vahendusel, kauba

di direktiivist tulenevate muuda-

tav probleemide korral alati spet-

matusest. Samas tuleb rõhutada,

puudused, kauba tagastamine

tuste kohta on Tarbijakaitseameti

sialistidega nõu pidada. Kauban-

et teadmatus on tihtilugu tingitud

jne) — praktika on näidanud, et et-

kodulehel ka täiendavaid juhiseid

duskoja liikmed saavad igal ajal

ka tõsiasjast, et ettevõtjatel lihtsalt

tevõtjatele on peavalu valmista-

ja selgitusi.

nende küsimustega pöörduda

pole mahti oma põhitegevuse kõr-

nud garantii ja pretensiooni eris-

valt kõige viimaste seadusemuu-

tamine. Seetõttu selgitati täpse-

datuste ja nõuetega ennast kurssi

malt ka vastavaid küsimusi. Li-

viia. Seetõttu on loogiline, et

saks eeltoodule selgitati reklaa-

olukorda saab parandada selliselt,

mile esitatavaid nõudeid ja seda,

et kõigist asjakohastest nõuetest

missugune teave on reklaamina

räägivad oma ala spetsialistid ja

üldse käsitletav. Viimast just

Seminaril osalenuna saan tõdeda,

seminaril räägitu ja arutatu ise-

praktikud vahetult.

seetõttu, et teatud tegevuste (nt

et huvi antud seminari vastu oli

enesest kättesaadav ka neile, kes

alkoholipudelite poeaknale ase-

suur, kuivõrd käsitletud teemade

ei saanud seekordsel „Suunanäi-

tamine jne) osas on levinud

valik tulenes praktilisest elust ja

taja” seminaril mingil põhjusel

väärarusaam, et see pole käsitle-

ühtlasi oli see hea võimalus ette-

osaleda.

tav reklaamina.

võtjatele oma personali koolita-

Infopäeval käsitletud teemad Mõistmaks paremini infopäeval

Kaubanduskoja poole, sest puutume nende teemadega igapäe-

Tarbijakaitseameti

vaselt kokku. Lisaks eeltoodule on

kodulehel on

Tarbijakaitseameti

kättesaadavad

kodulehelt

leitavad seminaril ülesastunute

infopäeva materjalid

ettekannete slaidid. Seega on

miseks nõuete osas, mida on vaja

Praeguste plaanide kohaselt kor-

käsitletut, on mõistlik tuua siinko-

Ühtlasi räägiti tegevustest, mis lii-

tegelikult teada igapäevases kau-

raldatakse „Suunanäitajat” tõe-

hal konkreetsemalt välja käsitletud

gituvad ebaausate kauplemisvõ-

bandustegevuses. Seminari aktu-

näoliselt ka käesoleval aastal, kuid

teemad.

tutvustati

tete alla. Lõpetuseks käsitleti ka

aalsust

täpsem info teemade ja toimumis-

kauba märgistusele (nii toidu- kui

tarbijakrediidi direktiivi ja sellest

paljude küsimuste esitamine osa-

Infopäeval

näitas

muuhulgas

aja kohta on veel selgitamisel.

12 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

- JUHTIMISVEERG -

MIKS MÕNED UUSAASTALUBADUSED IKKAGI TÄIDE LÄHEVAD

TAIVO PAJU Director Media

Kes meist ei tahaks olla uuel aastal tublim, ilusam ja parem. Võiksime olla ju paremad tööl, olla paremad lapsevanemad, abikaasad... Ometi saab sellest kõigest üsna vähe teoks. Miks?

äpselt neli aastat tagasi andis

kui tundub. Sa ei märkagi ise, kui

Oleks...

koolitaja Peep Vain sellele

kerge on loobuda unistuse nimel

Oleks mul ainult rohkem raha,

Directoris vastuse. Tegemist on

tegutsemast. Märkidest, mis näi-

aega, võimalusi, küll siis... Loterii-

immuunsusega muutuste suhtes.

tavad, et oled oma unistustele

võit on liiga haruldane, et sellesse

Me tahame küll muutusi, kuid ei

käega löönud, kirjutab kirjamees ja

uskuda. Nagu ütleb ettevõtja

anna endale aru konkureerivatest

koolitaja Henry Junttila blogis

Urmas Sõõrumaa Arteris, teeb ta

soovidest. Näiteks tahame kaalus

Dumblittleman. Toon siin neist

taas 15tunniseid tööpäevi, sest

alla võtta, aga samas tahame tun-

välja neli, mis tunduvad kõige oht-

mitte keegi teine ei too kandikul

da end hästi — veresuhkru tõst-

likumad.

võimalusi kätte, nendeni tuleb

mine toidu abil on kiireim viis

jõuda oma töö kaudu.

mõnutunde saavutamiseks. Nii et

Hirm

seni, kuni sa konkureerivaid plaa-

Hirm halvab tegutsemise. Hirm

Analüüsimine

ne ei teadvusta ja nendega ei

muuta oma elu, läbi kukkuda, olla

Plaanid ei tee paha, aga analüüs

võitle, ei saagi sa oma eesmärke

häbistatud ja karistatud. Olgu siin

siin vastust ei anna. Ainus võima-

täidetud.

abiks kahe mehe mõtted, kes

lus on proovida päris elus, mis

läbikukkumist ei kartnud. Winston

töötab ja mis mitte.

Mõnel eesmärgil aga polegi ette

Churchill: „Edu on liikumine ühe

nähtud täituda, sest... see pole sinu

ebaõnnestumise

teise

Seega, kui sul õnnestub nelja suu-

oma. Selle on sulle püstitanud

juurde, lootust kaotamata!” ja

remat takistust unistuste täitu-

töökoht, suguvõsa, elukoht, ühis-

Thomas Alva Edison: “Ma ei ole läbi

mise teel vältida, siis on oht, et

kond. Neid eesmärke ei saa väga

kukkunud. Ma lihtsalt leidsin 10 000

need lähevadki täida. Ilusat unis-

lihtsalt ignoreerida, kuigi tihti pole

viisi, kuidas see ei tööta!”

tuste täitumise aastat!

juurest

see see, mida sa sisimas tahad. Ühel heal päeval...

Mõnel eesmärgil aga

Aga on olemas üks sort eesmärke,

Ühel heal päeval sa võtad kätte,

polegi ette nähtud

millel on määratud täide minna.

teed oma unistused teoks ja saad

täituda, sest... see

Need on sinu sügavad unistused.

õnnelikuks... Aga kahjuks ei ole

Need, mis aitavad jõuda sellise

kalendris „ühte head päeva”. Seda

eluni, mida tegelikult ootad. Ent

ei juhtu kunagi, et „ühel päeval”

on sulle püstitanud

kuigi paljud inimesed, kes on end

saad sa rikkaks ja teed ainult neid

töökoht, suguvõsa,

ajalukku kirjutanud, on tulnud

asju, mis sulle meeldivad. Seda

elukoht, ühiskond.

eikusagilt ja teinud oma unistused

päeva lihtsalt ei tule, kui sa selle

teoks, ei ole see paraku nii lihtne,

nimel ei tegutse.

pole sinu oma. Selle

13 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

- VÄ L I S S U H T E D -

ÄRISUHTED ITAALIA JA PRANTSUSMAAGA

ELISE CHANEL Teenuste osakonna projektijuht

Itaalia ja Prantsusmaa — riigid, mis mõlemad võivad kiidelda enam kui 60 miljoni tarbijaga turgudega pakuvad Eesti ettevõtjale suurepäraseid ärivõimalusi. Eesti kuulumine Euroopa Liitu ja euro kasutuselevõtmine avavad Eesti ettevõtetele mitmeid uksi ka sellistes riikides nagu Itaalia ja Prantsusmaa.

uurepäraste võimaluste ära-

tugevamal positsioonil: turism

kasutamiseks tuleb teha jõu-

Rivieras, farmaatsia- ja plastitöös-

pingutusi: tegevuste alustamine

tused Rhône-Alpes’is, õlle-ja juus-

ühes neist kahest G8 riigist nõuab

tutootmine Kirde-Prantsusmaal,

ettevõtjalt kohanemist paljude eri-

veini-ja veinitoodete tööstus Bor-

nevate faktoritega (geograafiline

deaux’ piirkonnas jne. Samas elav-

sihtkoht, sobivad kontaktid, ärikul-

davad paljud konkureerivad rah-

tuur, keel, seadusandlus ja maksud,

vusvahelised kontsernid erinevaid

tööstuse struktuur ja palju muud).

tööstusharusid, muuhulgas ka

energia-, keskkonna-, farmaatsia-, Sihtriigi valimine

luksuskaupade, toidutööstust ja turustust.

Itaalia ja Prantsusmaa on suured riigid, kus tuleb pöörata tähelepanu ainult antud riigile omastele

Kohalikud kontaktid

KASULIKUD LINGID

Kohalikud kontaktid on kasulikud võimalike äripartnerite leidmiseks – selleks võib kasutada nii kauban-

Prantsusmaa •

dusorganisatsioonide võrgustikke kui ka kohalikke kaubandusko-

www.invest-infrance.org/us •

www.cci.fr

dust toetavaid organisatsioone (Ice

(prantsuse keeles) •

OECD

maal). Kohalike nõuannete kasu-

(majandusalane ja statisti-

tamine võib osutuda otsustavaks

line informatsioon):

ka vastava riigi õigus- ja rahan-

www.oecd.org/country/0,3 731,en_33873108_338733

dusalaste regulatsioonide täitmise Ärikultuur

Prantsuse kaubanduskodade võrgustik

dasid ja rahvusvahelist kaubanItaalias, InvestinFrance Prantsus-

Agentuur Invest in France

tagamisel.

76_1_1_1_1_1,00.html •

Prantsusmaa statistikaamet

tegevustele ja tarbimisharjumus-

Läbirääkimiste protsess võtab

tele. Itaalias on Põhja-Itaalia kes-

Itaalias ja Prantsusmaal vähem

kendunud tööstusele, logistikale ja

aega kui Eestis. Tähelepanu tu-

kaubandusele, Kesk-Itaalia peamis-

leks pöörata sellele, et kontakti

teks tegevusaladeks on poliitika,

hoidmine potentsiaalse partneri-

Itaalia

turism, farmaatsiatööstus ja avalik

ga on äärmiselt oluline — kui jätta

•

haldus. Majanduslikus mõttes vä-

pikaks ajaks partneritega ühen-

Instituut

hemarenenud Lõuna-Itaalias tegel-

dust võtmata, võidakse seda pi-

www.ice.it

dakse peamiselt turismi ja toidu-

dada huvipuuduseks. Prantslased

tööstusega. Kuna Itaalias on sar-

ja itaallased ei tunne Eestit väga

Kui otsite neis kahes üldiselt

naselt Eestiga enamik firmasid

hästi, seetõttu on oluline luua

hästituntud, kuid Eesti ettevõt-

väikese ja keskmise suurusega et-

alus usaldusväärsetele suhetele

jate jaoks ekspordituruna veel

tevõtted, on Itaalia ja Eesti töös-

(nt näidates toodete tehnilisi

suhteliselt avastamata riigis

statistiline informatsioon)

omadusi, lasta end esitleda mõnel

ärivõimalusi või vajate nende

www.oecd.org/country/

kohalikul organisatsioonil — seda

osas abi, võtke ühendust:

Prantsusmaa majanduslik areng

eriti Itaalias, kus isiklikud suhted

ELISE CHANEL

on üsna ühtlane, kuid mõned tege-

on äritegevuse lahutamatu osa,

vusalad on teatud piirkondades

jne).

E-post: elise.chanel@koda.ee Tel: 604 0081

tusstruktuuril sarnaseid jooni.

www.insee.fr/en/default.asp •

Eesti-Prantsuse äriklubi www.b2b-estonia-france.eu

Itaalia Väliskaubanduse

www.italtrade.com/index.htm (online ärikataloog) •

Itaalia keskpank www.bancaditalia.it

•

OECD (majandusalane ja

0,3731,en_33873108_338 73516_1_1_1_1_1,00.html •

Itaalia statistikaamet www.istat.it/en

14 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

- VÄ L I S S U H T E D -

VENEMAA LIITUMINE WTOga TOOB KASU EESTI ETTEVÕTJALE

KRISTI KARELSOHN Välisministeeriumi väliskaubanduse büroo direktor

16. detsembril kirjutasid Venemaa ja WTO esindajad alla Venemaa organisatsiooniga liitumise dokumentidele, lõplikuks ühinemiseks peab Venemaa parlament liitumisleppe ratifitseerima. Ettenähtud ajagraafikut arvestades peaks liitumine toimuma hiljemalt 2012. aasta augustis.

uroopa Liit ja Venemaa sõl-

siduda kaupade imporditariifid kok-

piiravaid meetmeid. Kaubandus-

organisatsioon hoobasid ka võima-

misid lisaks neli kahepoolset

kulepitud tasemel. Alanevatest tolli-

suhteid WTO liikmetega aitavad

like kaubandusvaidluste lahenda-

kokkulepet. Esiteks Venemaa auto-

tariifidest aga veelgi olulisem on, et

edendada WTO esmased põhimõt-

miseks.

tööstusesse investeerimise režiimi

liitumine peaks tooma ettevõtjatele

ted, mille kohaselt kõiki kaubandus-

ühtlustamise kohta WTO reeglitega

suurema kindlustunde Vene turul

partnereid tuleb võrdselt kohelda

Mis saab edasi? WTOga liitumisega

aastaks 2018. Teiseks Vene puidu

tegutsemisel, sest Venemaa on võt-

ning partnerriikidest impordita-

saab täidetud üks olulisi eeltingi-

eksporditollide ning ekspordikvoo-

nud kohustuse ühtlustada kaupade

vatele kaupadele ja teenustele ei

musi kaubandussuhete tihenda-

tide haldamise süsteemi kohta. Kol-

ja teenuste liikumist puudutavad

tohi rakendada rangemaid nõudeid

miseks ELi ja Venemaa vahel. EL

mandaks selle kohta, et Venemaa

nõuded WTO reeglitega. Riigil tuleb

kui kodumaistele kaupadele ja tee-

loodab nüüd intensiivsemalt jät-

säilitab ka peale WTOga liitumist

eemaldada või leevendada mitmeid

nustele. Need põhimõtted peaksid

kata läbirääkimisi uue kahepoolse

ELiga kokku lepitud põhjalikumad

impordipiiranguid nagu keelud,

nüüd laienema ka Venemaale.

partnerlusleppe üle, mis hõlmab ka

kohustused teenuste osas (k.a see,

load, eelnevad autoriseerimisnõu-

mis puudutab rahvusvahelisi mere-

ded, litsentseerimisnõuded, mis ei

Meil jääb loota, et Venemaa võtab

vesteeringuid sätestavat peatükki.

transporditeenuseid ja inimesi, kes

vasta WTO nõuetele. WTO liikme-

WTO liikmena oma kohustusi tõ-

Pikemas perspektiivis on eesmär-

liiguvad ajutiselt ärieesmärkidel ELi

lisus piirab oluliselt ka Venemaa või-

siselt ning kõik eelöeldu rakendub

giks aga vabakaubanduslepingu

ja Venemaa vahet). Neljanda pro-

malusi rakendada uusi kaubandust

tõepoolest ellu. Õnneks pakub

sõlmimine Venemaaga.

tokolli sõlmimist soovis EL selleks, et vältida uute ekspordimaksude rakendamist toodetele (peamiselt toorainetele), mis ei olnud veel WTO liitumisprotokolli nimekirjas. ELi ja Venemaa vahel saavutati 2010. aasta detsembris kokkulepe ka kahes Eesti jaoks kõige olulisemas küsimuses — Venemaa langetab ELi importijatele kvoodi piires välja veetavale kuusepuidule ekspordimaksu 13%le ja männipuidule 15%le ning ühtlustab alates 01.07. 2013 tariifid raudteevedudele. Venemaa liitumine mõjub kindlasti positiivselt Eesti ja Venemaa vahelisele kaubandusele, kuna liitumisel võtab Venemaa kohustuse

üsna mahukat kaubandust ja in-

15 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

- VÄ L I S S U H T E D -

Näiteid Venemaa

aastat peale liitumist. Välismaised

võetud kohustustest

kindlustusfirmad saavad rajada harukontoreid üheksa aastat peale

Üldine keskmine tollitariif on Vene-

Venemaa liitumist. Välispangad

maal keskmiselt 10%, kuid peale

võivad rajada harukontoreid Vene-

WTOga liitumist väheneb see

maale. Väliskapitalile (foreign eq-

7,6%ni.

uity) pangandussektoris ei ole

• Keskmine tariif põllumajan-

ülempiiri, kuid üldiseks väliskapi-

dustoodetele langeb 13,2%lt

tali osaluse (foreign capital partic-

11,5%le.

ipation) määraks pangandussüs-

• Tööstustoodete keskmine tariif langeb 9,5%lt 7,9%le. • Piimatoodete keskmine tariif langeb 14,6%le (19,8%lt) • Kemikaalide keskmine tariif langeb 5,3%le (6,5%lt) • Autode keskmine tariif langeb 12%le (15,5%lt) • Elektrimasinate keskmine tariif langeb 6,5%le (8,4%lt) • Puidu ja paberi keskmine tariif

teemis on maksimaalselt 50%. Venemaa avab oma turu täielikult arvutiteenustele ning ehitussektorile, millele hakkab rakenduma kohalike

ettevõtetega

võrdne

kohtlemine (national treatment). Samuti mõjutab liitumine transporditeenuseid (k.a meretransport), jaekaubandusega tegelejaid ning turismisektorit. Need on vaid mõned näited.

langeb 8%le (13,4%lt) • Info- ja telekommunikatsioonitoodete tariif langeb 0%le (praegu 5,4%).

Infopäev

Venemaa liitumine WTOga 27. jaanuaril Kaubanduskojas 15.-17. detsembrini 2011 toimus Genfis Maailma Kaubandusorganisatsiooni (World Trade Organisation - WTO) 8. Ministrite kon-

Muud olulised

verents. Sellel konverentsil allkirjastas Venemaa pärast 18 aastat

kohustused

kestnud läbirääkimisi ühinemisprotokolli Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Täisliikmeks saamiseks peab Venemaa parlament

Alkoholi, farmaatsiatoodete ning

23. juuliks ratifitseerima dokumentide paketi.

Kolmandikule toodetest rakendu-

enkrüptilise tehnoloogia toodete

vad lõplikud maksumäärad ühine-

importijad ei vaja Venemaa liitu-

Mõjust, mida Venemaa WTO liikmeks saamine avaldab Euroopa ja

mise kuupäeval, kolm aastat peale

mise hetkest enam impordilit-

Eesti ettevõtlusele kõnelevad 27. jaanuaril Eesti Kaubandus-Töös-

liitumist rakenduvad lõplikud mak-

sentse.

tuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) lektorid:

sumäärad veel veerandile kaupa-

• Signe Ratso, Euroopa Komisjoni Kaubanduse peadirektoraadi

dest. Kõige pikemad ülemineku-

(DG-Trade) turgude ligipääsu ja tööstuse suuna direktor;

perioodid rakenduvad sealihale (8

• Tiina Vares, kes töötas kaheksa aastat Eesti Vabariigi

aastat) ning autodele, helikopte-

alalises esinduses WTO juures;

ritele ja lennukitele (7 aastat).

• Katrin Kanarik, välisministeeriumi Venemaa büroo direktor. Lisainfot Venemaa liitumisel

Tariifikvoodid (TRQ)

võetud kohustuste kohta saab kodulehekülgedelt:

Tariifikvoote rakendatakse looma-,

•

kana-, sealiha ning piimatoodete impordile ja ümarpuidu ekspordile. Lubatud kvoodi sees imporditud/

•

eksporditud tooteid maksustatakse väiksema tariifiga kui kvooti

10.00-11.30

Venemaa liitumine WTOga ja selle mõju Euroopa Liidu ja Eesti ettevõtlusele (Signe Ratso)

www.wto.org/english/ news_e/news11_e/acc_rus_

11.30-11.45

Kohvipaus

10nov11_e.htm

11.45-13.00

Muudatustest põllumajandussaaduste

13.00-14.00

Eesti-Vene kahepoolsed suhed (Katrin Kanarik)

kaubavahetuses Venemaaga (Tiina Vares)

www.wto.org/english/ thewto_e/acc_e/acc_e.htm

•

Päevakava:

ec.europa.eu/prelex/

ületavaid tooteid. Mõned neist ta-

detail_dossier_real.cfm?CL=et&

Osalemistasu Kaubanduskoja liikmetele 10 eurot, mitteliikmetele

riifkvootidest jaotatakse liikmete

DosId=200999#415105

20 eurot (hind sisaldab käibemaksu).

vahel ära.

Teenuste turulepääsul võetud kohustused Telekommunikatsiooniteenuste väliskapitali (foreign equity) piirang (49%) eemaldatakse neli

LIDIA FRIEDENTHAL Eesti Kaubandu-Tööstuskoda Tel: 604 0077 E-post: lidia@koda.ee

KRISTI KARELSOHN Välisministeeriumi väliskaubanduse büroo Tel: 637 7211 E-post: kristi.karelsohn@mfa.ee

Lisainfo ja registreerumine: LIDIA FRIEDENTHAL Tel: 604 0077 • E-post: trade@koda.ee

16 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

- TEATED -

Välismessikoolitus 26. jaanuaril Valga maavalitsuse väikeses saalis Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 26. jaanuaril Valga

Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus 24. jaanuaril Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses

maavalitsuse väikeses saalis (Kesk 12, Valga) „Ekspordivaldkonna koolitused 2011/2012” raames välismessikoolituse.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 24. jaanuaril Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34, Võru) „Ekspordi-

Koolituse eesmärgiks on luua eeldused ettevõtete ekspordimah-

valdkonna koolitused 2011/2012” raames müügivõrgu loomise ja

tude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi tead-

arendamise koolituse. Koolitajaks on pikaajalise rahvusvahelise

liku tegevuse messidel. Koolituse sihtgrupiks on väikese ja

kogemusega ekspordijuht Jakob Saks.

keskmise suurusega ettevõtted, kellel on plaanis osaleda välismessidel või kes soovivad täiendada oma teadmisi edukaks osalemiseks tulevastel messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Koolituse eesmärk on anda ettevõtjatele praktilisi teadmisi sellest, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel, kuidas moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, kas turule sisenemiseks on vaja omada esindusi või kasutada teisi kanaleid —

Päevakava: 8.30-9.00

Kogunemine ja kohvipaus

9.00-11.00

I • Sissejuhatus

agente, edasimüüjaid? Koolituse käigus antakse praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi müügivõrgu arendamise kohta.

(messid, konkurentsieelis, sihtturg) II • Messi ettevalmistus (eesmärgid, messiboksi planeerimine, meeskond) 11.00-11.15

Kohvipaus

11.15-12.45

III • Messi ettevalmistus (eelarve, logistika, ühisstendid, kliendisuhted, messiturundus)

12.45-13.30

Lõunapaus

13.30-15.00

IV • Messiboksis

Päevakava: 8.30-9.00

Kogunemine ja kohvipaus

9.00-11.00

Sissejuhatus teemasse. Müügivõrgu eesmärgid ja rollid. Optimaalse kanali struktuuri loomine. Kanali alternatiivid.

11.00-11.15

Kohvipaus

11.15-12.45

Müügivõrgu loomine. Sihtriikide valik. Partnerite otsing. Kontaktide loomine. Läbirääkimised. Partnersuhete ärilised ja juriidilised aspektid.

(messiboksil osalemine, töökorraldus, klientidega suhtlemine, mida teha, mida mitte) 15.00-15.15 15.15-15.45

Lõunapaus

13.30-15.00

Müügivõrgu juhtimine. Eesmärgid. Motiveerimine. Koolitamine.

Kohvipaus V • Järeltöö peale messi (tulemuste analüüs, edasised sammud)

15.45-16.15

12.45-13.30

15.00-15.15

Kohvipaus

15.15-15.45

Müügivõrgu juhtimine jätkub. Tugi müügivõrgule. Teadmusjuhtimine müügivõrgus.

VI • Kokkuvõte 15.45-16.15

Kokkuvõte

Kokku 8 akadeemilist tundi. Koolitusel osalemise tasu on 19,17 eurot (hind sisaldab käibeKoolitusel osalemise tasu on 19,17 eurot (hind sisaldab käibe-

maksu, toitlustamist ja seminari materjale).

maksu, toitlustamist ja seminari materjale). NB! Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi. NB! Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste

korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo ja registreerumine: LIDIA FRIEDENTHAL

Lisainfo ja registreerumine: HAILI KAPSI

Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

17 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TEATED -

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

Turu-uuringute koostamise koolitus 25. jaanuaril Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 25. jaanuaril Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34, Võru) „Ekspordivaldkonna koolitused 2011/2012“ raames turu-uuringute koostamise koolituse. Koolitajaks on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht Jakob Saks. Koolituse eesmärgiks on anda ettevõtjale praktilisi teadmisi sellest, kuidas koguda vajalikku infot otsuste tegemiseks ettevõtte juhtimisprotsessides. Peamine lähtekoht on keskmise Eesti eksportööri reaalne vajadus turuinfo järgi. Koolituse käigus antakse lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aitame mõista ettevõtte infovajadusi ning anname

Kaubanduskoda korraldab koostöös partneritega Rootsist ja Soomest

ühisdelegatsiooni Hiina 18.–24. märtsil

teadmisi ja oskusi, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös partneritega Rootsist ja Soomest ühisdelegatsiooni visiidiks Hiina. Visiit leiab aset 18.-24. märtsi-

Päevakava:

ni ning selle käigus külastatakse kolme linna: Shanghai, Wuxi ja Nanjing.

8.30-9.00

Kogunemine ja kohvipaus

9.00-11.00

Sissejuhatus. Erinevad turu-uuringute tüübid.

Ühisdelegatsioon, mille juht on Östergötlandi (Rootsi) maakonna

Esmased turu-uuringud.

kuberner ning kuhu kuuluvad lisaks ametlikule delegatsioonile ka et-

Teisesed turu-uuringud.

tevõtjad kõigist kolmest riigist (igast riigist 5 ettevõtjat). Igas linnas on

Erinevate uuringute plussid ja miinused.

nähtud ette kõrgetasemelised kohtumised kõrgete riigiinstitutsioo-

11.00-11.15

Kohvipaus

nidega, lisaks toimub igas linnas äriüritus koos networking-uga ning

11.15-12.45

Turu-uuringute planeerimine.

toimuvad ka ettevõtete/organisatsioonide külastused (CELAP; Taihu

Millist informatsiooni on vaja? Milline on

City, eco-city, cleantech-keskused jt).

turu-uuringu protsess ja peamised sammud. 12.45-13.30

Lõunapaus

13.30-15.00

Turu-uuringute teostamine. Erinevaid praktilisi näpunäiteid.

15.00-15.15

Kohvipaus

15.15-15.45

Kuidas tõlgendada saadud infot,

15.45-16.15

Visiidi käigus tutvustatakse ning reklaamitakse ühiselt Läänemere regiooni. Samuti tutvutakse koos Soome ja Rootsi ettevõtetega Hiina võimalustega ning lähenetakse ettevõtlusele ja turule ka kõrgetasemeliste kohtumistega riigitasandil, mis on Hiina ühiskonna ja reeglite mõistmiseks äärmiselt kasulikud.

kuidas seda organisatsioonis presenteerida,

Lisaväärtusena on ettevõtjatel võimalik luua kontakte ka Soome ning

kuidas seda praktikas rakendada.

Rootsi delegatsioonis osalevate ettevõtetega. Visiidile eelnevalt tehakse

Kokkuvõte

osalejatele väike koolitus Hiina kultuuri, ärikeskkonna ning visiidi teemal. Programmis ja delegatsioonis osalemise ning ettevalmistuse

Koolitusel osalemise tasu on 19,17 eurot (hind sisaldab käibe-

eest tasu ei küsita, ettevõtjal tuleb üksnes tasuda lennupiletid, maju-

maksu, toitlustamist ja seminari materjale).

tus ning osaliselt kohapealne transport ning toitlustus.

NB! Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.

Huvitatutel palume ühendust võtta enne 13. jaanuari.

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo ja registreerumine: HAILI KAPSI

Lisainfo ja registreerumine: PRIIT RAAMAT

Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

18 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TEATED -

Seminar

Tulumaksu- ja käibemaksuseaduse muudatused, aktuaalsed probleemid ja lahendused

Uued Raamatupidamise Toimkonna juhendid

17. jaanuaril

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

23. jaanuaril Kaubanduskojas

Seoses liikmete suure huviga kordame seminari, kus tutvustatakse Eesti Raamatupidamise Toimkonna poolt väljastatud uusi raamatupidamise juhendeid (RTJ), mille eesmärgiks on Eesti tava vastavusse viimine Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) poolt välja antud standardiga IFRS väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kuigi uute RTJe rakendamine on kohustuslik hiljem algavate aruandeperioodide kohta, võib neid juhendeid

Atlantise konverentsikeskuses

kasutada ka juba 2011. aasta aruande koostamisel.

Kaubanduskoda korraldab 17. jaanuaril kell 10-

Koolitus toimub 23. jaanuaril kell 10-17 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17,

16 Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2,

Tallinn) ning selle viib läbi vandeaudiitor Sven Siling (BDO Eesti AS).

Tartu) seminari „Tulumaksu- ja käibemaksuseaduse muudatused, aktuaalsed probleemid ja

Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:

lahendused”. Seminaril tuuakse näiteid maksu-

• RTJ muudatuste taust ja muudatused üldpõhimõtetes (RTJ 1 ja 2)

ameti ja kohtute praktikast. Lektoriks on Tõnis

• Muudatused aastaaruande koostamise üldpõhimõtetes ja esitusviisis

Jakob, maksukonsultant ja vannutatud audiitor.

• Mida tähendab n-ö mõistliku pingutuse põhimõte informatsiooni kogumisel? • Üleminek uutele RTJdele — millal tuleb ja millal ei tule korrigeerida

Käsitletavad teemad: • välismaal töötamisega seotud maksu-

raamatupidamises võrreldavaid andmeid? • Olulisemad uuendused varade ja kohustuste standardites (RTJ 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 12)

probleemid (välislähetus, sotsiaalmaks,

• Millal võib varusid esitada bilansis õiglases väärtuses?

püsiv tegevuskoht);

• Kas arendusväljaminekuid ei tohi enam kajastada varana? Kas kõiki immateriaal-

• uus seotud isikute määratlus; • uus käsitlus erisoodustuste maksustamisel ja muudatused kingituste maksustamisel; • erisoodustustega seotud maksuprobleemid (sõiduauto, töötervishoid, koolitus jne); • dividendide ja omakapitalist väljamaksete maksustamine; • kodukontor jm probleemid tehingutes

seid varasid tuleb hakata amortiseerima? • Kuidas kajastada kinnisvarainvesteeringu arvestusmeetodi muutust? • Kuidas kajastada laenulepingute tingimuste muutusi? • Mis on töösuhte lõpetamiseraldis ja kuidas kajastada töösuhtejärgseid hüvitisi? • Kas sihtfinatseerimist ei tohi enam kajastada netomeetodil? • Millistest arvestuspõhimõtetest tuleb lähtuda mitterahalise divivdendi maksmisel? • Muudatused äriühenduste ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamisel (RTJ 11) • Kas firmaväärtust tuleb hakata amortiseerima?

oma töötajate, juhtide ja omanikega

• Kuidas identifitseerida tütarettevõtte olemasolu?

(laenud, teenused, juhtimistasud jne);

• Millised alternatiivsed arvestusmeetodid on lubatud tütar- ja

• kinnisasja ja metallijäätmete käibemaksuga maksustamise uus kord; • millal tekib pöördkäibemaksu kohustus; • kauba võõrandamine ja aheltehingud ning oht muutuda välisriigis maksukohustuslaseks;

sidusettevõtete kajastamisel? • Kuidas kajastada konsolideeritud aruandes vähemuosalusega tehtud tehinguid? • Info avalikustamine lisades (RTJ 15) • Kuivõrd on avalikustamisnõuete koondamine ühte standardisse muutnud lisades esitatava info sisu ja mahtu?

• maksustatava väärtusega seotud probleemid;

• Millistel juhtudel ei pea enam lisades esitama andmeid võrdlusperioodi kohta?

• sisendkäibemaksu mahaarvamine;

• Missugust infot tuleb avalikustada hindamisaluste muutumise korral?

• arvele esitatavad nõuded.

• Millise detailsusega tuleb lisades esitada seotud osapooltega tehtud tehinguid? • Millised on täiendavad avalikustamisnõuded dividendide ja

Osavõtutasu on Kaubanduskoja liikmetele 40

dividendide tulumaksu kohta?

eurot ja mitteliikmetele 60 eurot, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad koolitusmaterjalid,

Osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 60 eurot ja mitteliikmetele 90 eurot, hinnale

lõuna ja kohvipausid.

lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõuna ja kohvipausid.

Lisainfo ja registreerumine: KAUBANDUSKOJA TARTU ESINDUS

Lisainfo ja registreerumine: TOOMAS HANSSON

Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee

Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

19 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

- TEATED -

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

Eksportööride koolitused 2011—2012 Ärihooajal 2011-2012 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikeste ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele. Osalejatele jagab teadmisi suurte kogemustega lektor Jakob Saks. Kaasatud on ka praktikud ettevõtetest.

VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks

JAKOB SAKS on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordi- ja messikooli-

Valga • Valga Maavalitsuse väikeses saalis (Kesk 12) • 26. jaanuar Haapsalu • Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3) • 16. veebruar Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 6. märts Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 7. märts (vene keeles)

tusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob

MÜÜGIVÕRGU LOOMISE JA ARENDAMISE KOOLITUS

Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.

Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega. Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 24. jaanuar Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 14. veebruar

TURU-UURINGUTE KOOLITUS Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi

Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada. Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 25. jaanuar Marju Naar

Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 15. veebruar

Tel 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu. Osalustasu 19,17 eurot üks päev

Koolitused toimuvad koostöös EASiga

(sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab

ning koolituste korraldamist rahastab

toitlustamist ja seminarimaterjale.

Euroopa Sotsiaalfond.

20 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

- TEATED -

Seminar

Kahepäevane seminar

Muudatused äriühingute 2011. majandusaasta koostamisel

Äriühendused ja kontserniarvestus

26. jaanuaril Kaubanduskojas

16. ja 21. veebruaril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab neljapäeval, 26. jaanuaril 2012, kell 10-16

16. ja 21. veebruaril kell 10-17 toimub Kaubanduskojas

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Muudatused äriühingute 2011.

(Toom-Kooli 17, Tallinn) kahepäevane seminar „Äri-

majandusaasta aruande koostamisel. Aruande elektrooniline esitamine“. Seminari

ühendused ja kontserniarvestus”. Koolituse viivad läbi

sihtgrupiks on raamatupidajad ja finantstöötajad ning lektoriks vannutatud audiitor,

Sulev Luiga ja Sven Siling BDO Eesti ASist.

Finantsinspektsiooni regulatsioonide ja aruandluse divisjoni spetsialist Maire Otsus. Käsitlemisele tulevad Seminaril antakse ülevaade Eesti raamatupidamise hea tava nõuetele vastava 2011.

järgmised teemad:

aasta raamatupidamise aastaaruande sõlmküsimustest. Tehakse raamatupidamise aastaaruande vigade ja kogemuste analüüs ning antakse nõuandeid, millele tuleb

1. päev

pöörata tähelepanu e-aruande esitamisel.

• Põhimõisted (äriühendus, kontsern,

Käsitletavad teemad:

• Äriühenduste kajastamise meetodid

kontroll, oluline mõju jms)

• Majandusaasta aruanne • Majandusaasta aruande üldnõuded • Audiitorkontroll ja ülevaatus • Kasumi jaotamine ja kahjumi katmine

• Ostumeetod (näited) • Korrigeeritud ostumeetod (näited) • Konsolideeritud aruannete koostamise kohustus • Tütar- ja sidusettevõtete kajastamismeetodid konsolideeritud ja mittekonsolideeritud aruannetes

• Raamatupidamise aastaaruanne Eesti hea raamatupidamistava järgi • Vana ja uus RTJle

• Soetusmaksumuse, kapitaliosaluse, õiglase väärtuse ja rida-realt meetodi võrdlev analüüs

• Mis ja millal muutub? • Milliseid ettevõtteid muudatused kõige enam mõjutavad

2. päev

• Kuidas kajastatakse ülemineku uuele RTJ-le

• Rida-realt konsolideerimise

raamatupidamise aastaaruandes • Varade ja kohustuste hindamine ja kajastamine vana ja uue RTJ järgi

ja kapitaliosaluse näited • Ühinemise ja jagunemise kajastamine

• Nõuded

• Välismaised äriüksused

• Varud

• Konsolideeritud rahavoogude aruande koostamine

• Materiaalne ja immateriaalne põhivara

• Konsolideeritud aruande esitusviis

• Kinnisvarainvesteeringud

• Lõpetatud tegevusvaldkonna kajastamine

• Eraldised

• Kasumi jagamine kontsernis

• Sihtfinantseerimine • Omakapitali kajastamine aastaaruandes • Aktsia või osakapitali konverteerimine eurodesse • Sissemakseta osakapital

Kahepäevase koolituse maksumus on Kaubanduskoja liikmetele 120 eurot ja mitteliikmetele 180 eurot, lisandub käibemaks. Kui samast kontsernist osaleb koolitusel rohkem kui üks osavõtja, siis rakendatakse

• Soovitusi omakapitali muutuste aruande ja rahavoogude aruande koostamiseks • Eurole üleminek 2011. aasta aastaaruandes

hinnasoodustust -10%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõunad ja kohvipausid.

• Aruande elektrooniline esitamine Seminari hind Kaubanduskoja liikmetele 50 eurot, mitteliikmetele 100 eurot, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus.

Lisainfo ja registreerumine: KATI KRASS

Lisainfo ja registreerumine: TOOMAS HANSSON

Tel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee

Tel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee

21 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

- RIIGIHANKETEATED -

Seminar

Tööõigus 2012 praktikas 31. jaanuaril Kaubanduskojas

RIIGIHANKETEATED: Rõivad ja jalanõud

tidega tutvumiseks 23.01.2012,

• Rootsis hangitakse poolsaa-

hankel osalemiseks 27.01.2012.

paid. Tähtaeg 08.03.2012. Kood 5000 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 31. jaanuaril kell 10.0015.30 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Tööõigus 2012 praktikas”.

• Rootsis hangitakse 21 000 naiste särki. Tähtaeg 20.02.2012. Kood 5001

tatakse arenguid ja tõlgendusi, mis tulenevad Eesti ja Euroopa kohtupraktikast, samuti Sotsiaalministeeriumi, Tööinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni uutest seisukohtadest. Koolituse viib läbi Heli Raidve. Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: • tööleping kui tarbijaleping • millised töölepingu tingimused on tüüptingimused • konkurentsikeeld kui töölepingu tüüptingimus

tarbelisi teisaldatavaid konteinereid. Tähtaeg 23.01.2012. Kood 5012 • Eelteade: Rootsis hangitakse

Uus töölepingu seadus jõustus 2009. aastal, kuid ikka jätkub diskussioon selle rakendamise detailide osas. Seminaril tutvus-

Kood 5011 • Inglismaal hangitakse eriots-

Mööbel, sisustus ja tarvikud

kraanasid. Avaldatud 22.12.

• Soomes hangitakse haiglavoo-

2011.

deid. Tähtaeg 03.02.2012.

Kood 5013

Kood 5002 • Inglismaal hangitakse kooli- ja

Puit, paber ja pakend

kontorimööblit. Tähtaeg doku-

• Eelteade: Soomes hangitakse

mentidega tutvumiseks 16.01.

tualettpaberit, tasku-, käte- ja

2012, hankel osalemiseks 01.03.

salvrätikuid. Avaldatud 29.12.

2012.

2011.

Kood 5003

Kood 5014

• töölepingu lõppemine koondamise tõttu • kompromissileping töösuhetes • töölepingu ülesütlemine tagasiulatuvalt • ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus • töölepingu ülesütlemine kaudse tahteavalduse, tegevusetuse või vaikimisega • töölepingu tühise ülesütlemise tagajärjed • summeeritud tööaja tasustamine • ületunnitöö hüvitamine • õppepuhkuse eest keskmise töötasu väljamaksmine • töölepingu poolte kokkuleppel ja tähtaja möödumise tõttu lõppemise vaidlustamine

Toiduained

Ehitus, ehitusmaterjalid

• Inglismaal hangitakse külmu-

• Eelteade: Soomes hangitakse

tatud köögivilju. Tähtaeg 21.02.

erinevaid betoontooteid. Aval-

2012.

datud 29.12.2011.

Kood 5004

Kood 5015

• Inglismaal hangitakse liha ja li-

• Inglismaal hangitakse puidust

hatooteid. Tähtaeg 09.02.2012.

sise- ja välisuksi. Tähtaeg doku-

Kood 5005

mentidega tutvumiseks 10.02.

• Rootsis hangitakse piimatoo-

2012, hankel osalemiseks 17.02.

teid. Tähtaeg 22.02.2012.

2012.

Kood 5006

Kood 5016

• puhkusetasu olemus ja arvestamine, kasutamata puhkuse aegumine • kas ja kuidas vormistada töötaja nõusolekut isikuandmete töötlemiseks töösuhtes • lühiülevaade 01.01.2012 jõustunud uuest keskmise töötasu arvestamise korrast ja probleemidest selle rakendamisel

Erinevad tarvikud

Muu

ja vahendid

• Eelteade: Soomes hangitakse

• Inglismaal hangitakse kaabli-

puhastusvahendeid, -lappe ja

tarvikuid (i.k C330 275kV &

harju. Avaldatud 29.12.2011.

110kV overhead line fittings).

Kood 5017

Tähtaeg 26.01.2012. Kood 5007 • Inglismaal hangitakse polüetü-

Osavõtutasu on Kaubanduskoja liikmetele 65 eurot, mitteliikmetele 130 eurot, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad koolitusmaterjalid, lõuna ja kohvipausid.

• Soomes hangitakse leht- ja okaspuuistikuid

ning

muid

leenist jäätme- ja prügikotte.

elustaimi. Tähtaeg 23.01.2012.

Tähtaeg 31.01.2012. Kood 5008

Kood 5018

• Inglismaal hangitakse ühekordseid kummikindaid. Tähtaeg 25.01.2012. Kood 5009 Masinad ja seadmed • Soomes hangitakse eripaat (S-

Lisainfo ja registreerumine: TOOMAS HANSSON Tel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee

RIB paat). Tähtaeg 24.01.2012. Kood 5010 • Soomes hangitakse talihooldesõidukeid. Tähtaeg dokumen-

Lisainfo: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

22 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

- PAKKUMISED -

KOOSTÖÖPAKKUMISED: võtjaid läbipaistva polüester-

väärismetalle (kuld, hõbe, pal-

hinevaid (laudadesse ehitata-

nööri valmistamiseks.

laadium, roodium, plaatina, ti-

vaid) kütteseadmeid tootev

Kood 2011-12-07-008

taan, nikkel, triitium) sisalda-

• Taani uudsel tehnoloogial põ-

vate jäätmetega varustajat.

ettevõte otsib edasimüüjaid. Kood 2011-12-16-011

• Rootsi ettevõte, mis on tööta-

Kood 2011-12-06-027

nud välja uudse tehnoloogiaga • Rootsi innovaatilisi, jalgratastel,

kõrgkvaliteetsed kõrvatropid

PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE: Teil on võimalus leida koos-

• Suurbritannia turundusettevõ-

tööpartnereid ning uusi

lapsevankritel ja -kärudel, kõn-

otsib edasimüüjaid.

te pakub oma teenuseid Suur-

kliente teiste Kaubandus-

dimisraamidel ja keppidel kasu-

Kood 2011-12-07-041

britannia ja Euroopa turule

koja liikmete hulgast.

sisenemisel.

tatavaid helkureid/märgutulesid tootev ettevõte otsib edasimüüjaid. Kood 2011-12-16-013 • Saksa IT konsultatsiooni, and-

• Suurbritannia kunstilisi valuniise) tootev ettevõte otsib

ettevõte otsib partnereid, et viia läbi rahvusvahelist projekti andmetöötluse valdkonnas. Kood 2011-12-16-022

• Belgia ettevõte, mis on tööta-

edasimüüjaid.

nud välja tehnoloogia fosfaadi

Kood 2011-12-09-019

ja lämmastiku jäätmetest eraldamiseks, otsib partnerit, kes

mekäsitluse ning andmekvaliteedi ja äriteabega tegelev

Kood 2011-12-06-029

vorme (sh uste ja akende kar-

• Rumeenia küttesüsteemide vahendamise, installeerimise ja hooldusega tegelev ettevõte pakub end kuumaveeboilerite, basseinide ja niisutussüstee-

tegeleks nii edasimüügi kui ka protsessi läbiviimiseks vajalike seadmete (mahutid, klapid, torustik, pumbad jmt) tootmisega. Kood 2011-12-06-003

Kood 2011-12-09-031

tusaja pikendamisega tegelev ettevõte pakub samas valdkonnas turule siseneda soovijaile transpordi ja logistikateenuseid. Kood 2011-12-19-005 • Poola ratsutamisvarustusega tegelev ettevõte pakub end edasimüüjaks turule siseneda soovijaile ning on huvitatud ka frantsiisist. Kood 2011-10-06-003 • Suurbritannia traditsioonilisi käsitsi valmistatud ehitustelliseid tootev ettevõte otsib edasimüüjaid. Kood 2011-12-09-032 • Poola ettevõte pakub oma teenuseid turule sisenemisel ja kontaktide loomisel. Kood 2011-12-05-026 • Prantsuse juhtiv kasvuhoonening aianduskeskuste projekteerimise ja kujundamisega tegelev ettevõte otsib alltöö-

• Prantsuse luusiirdamisel kasutatavat sünteetilist bioloogilist

siooni, rekuperatsiooni ja säili• USA ettevõte pakub oma teenuseid USA turule sisenemiseks ning toodete turustamisel. Kood 2011-12-30-001

õigusbüroo Meie õigusbüroo pakub abi igapäevases

õigusnõustamises

ettevõtetele, kel ei ole oma juristi. Oleme oma püsiklientidele ilma püsikuludeta n-ö juriidiline osakond väljaspool ettevõtet. Eristume suurtest advokaadibüroodest personaalse

mide edasimüüjaks. • Belgia veekäsitlus, desinfekt-

Iuring – Lutheri

ainet tootev ettevõte otsib erinevate ühekordselt kasutatavate süstalde valmistajaid. Kood 2011-12-05-041

• Valgevene meeste ja naiste PVC

lähenemise ja paindlikkusega. Meie õigusbüroo tegevusvaldkonnad on: • lepingud ja läbirääkimised (s.h pikaajaline kogemus IT-teemades); • võlaõigus ja tööõigus;

saapaid ja riideid tootev ette-

• riigihanked;

võte otsib edasimüüjaid.

• äriõigus ja pankrot.

Kood 2011-12-30-002 Pakume

Eesti

Kaubandus-

• Prantsuse säästlikke, taastuv-

Tööstuskoja liikmetele õigus-

energia tootmiseks kasutata-

teenust järgmistel soodustin-

vaid hüdroturbiine tootev ette-

gimustel: tunnitasu alates 63

võte otsib edasimüüjaid.

eurot/tund (lisandub käibe-

Kood 2011-12-16-030

maks); täiendavalt esmapöördumisel 1 tund tasuta konsul-

• Poola elektroonika disaini, prototüüpide valmistamise ja valmisseadmete testimisega tegelev ettevõte pakub end vahendajaks ning alltöövõtjaks.

tatsiooni. Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused on nähtavad Koja kodulehel www.koda.ee/koostoopakkumised

Kood 2011-12-09-017

Lisainfo: Tiia Raudmägi E-post: tiia@iuring.ee Tel: 518 2810 www.iuring.ee

• Suurbritannia džinni tootev ettevõte otsib alltöövõtjat pudelite valmistamiseks. Kood 2011-12-06-013 • Prantsuse jäätmete ümbertöötamisega tegelev ettevõte otsib

Lisainfo: TRIIN UDRIS Tel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

Lisainfo: KAIDI TALSEN Tel: 604 0085 E-post: kaidi@koda.ee

23 KAUBANDUSKOJA TEATAJA

65 EKL OTOS OÜ liige alates 1991

KOITEL PATENDI- &

VÄNDRA MP OÜ

PETROMAKS

ORACLE EAST CENTRAL

KAUBAMÄRGIBÜROO OÜ

liige alates 1996

SPEDIITORI AS

EUROPE LIMITED

liige alates 1999

EESTI FILIAAL

liige alates 1998 MUSKET OÜ liige alates 1998

NARMA LV OÜ

ALTOR-SAN OÜ liige alates 2005 AMSERV GRUPI AS liige alates 1997 AUDIITORFIRMA KLEA OÜ liige alates 2002 AW NEOON OÜ liige alates 1998

NR 1 • 11. JAANUAR 2012

- JUUBILARID -

liige alates 1999 NATE NM OÜ

15 AD BALTIC AS liige alates 1998 AURE OÜ liige alates 2003

liige alates 2011 B.W.T KING AS ORDI AS

liige alates 2001

liige alates 2000 COLUMBIA-KIVI AS PATENDIBÜROO

liige alates 2010

KÄOSAAR & CO OÜ liige alates 1992

EDELARAUDTEE AS liige alates 1999

EESTI VILJASALV AS

PÕLVA MAAPARANDUS AS

liige alates 1995

liige alates 2006

EFIPA AS

PÄRNU LAHT AS

liige alates 1993

liige alates 1996

ELEMARK AS

RIIGIRESSURSSIDE

ERITERASTOOTED OÜ

RAPALA EESTI AS liige alates 2003 RECTICEL OÜ liige alates 2000 SCHÜCO EESTI OÜ liige alates 2002 SESTON SEEMNED OÜ liige alates 2011

liige alates 2006 liige alates 1995

KESKUS OÜ

EPP AS

liige alates 1995

liige alates 1997

RÄPINA

JAATA OÜ

PABERIVABRIK AS

liige alates 1997

liige alates 2010

KANISE OÜ

SILBET METALL AS

liige alates 1997

liige alates 2004

KAROL AS

SPD OÜ

liige alates 1999

liige alates 1993

KEVELT AS liige alates 1995

FINNFOREST EESTI AS liige alates 2003 HANSAWORLD

REVAL HOTEL MANAGEMENT OÜ liige alates 2004 ROBERT BOSCH OÜ liige alates 2004 WORKSHOP OÜ liige alates 2010

T.A.K. EHITUS OÜ liige alates 2007

VÄRVIKESKUSTE

AKTORS OÜ

GRUPP OÜ

liige alates 2009

liige alates 2007

liige alates 1997 EUROTRANS OÜ

liige alates 2008

ANTTI BALTIC OÜ liige alates 2010

10 AJALIIKUR OÜ liige alates 2003 DATACATERING OÜ liige alates 2005

BAUER VEETEHNIKA OÜ liige alates 2008 EMPRO GRUPP OÜ liige alates 2009 FIRMUS ELEKTER OÜ liige alates 2009

ESTONIA AS

DATAINTERNATIONAL

liige alates 1998

GROUP OÜ

INTERNATIONAL BALTIC

liige alates 2010

SERVICE OÜ

IS ENGINEERING

liige alates 2007

SERVICE OÜ

LATTER NT OÜ

liige alates 1998

liige alates 2011

MARSH KINDLUSTUS-

MANN LINES OÜ

SPORTSERVICE OÜ

MAAKLER AS

liige alates 2003

liige alates 1998

liige alates 2003

KLIKO OÜ

UNIPRINT AS

ORICA EESTI OÜ

INTERNATIONAL AS

VEPAMON OÜ

liige alates 1997

liige alates 2001

liige alates 2011

liige alates 2008

MEDIA MENU

OIRO EHITUS OÜ liige alates 2011 SUMMAARUM OÜ liige alates 2010

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond

Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus

Turundus- ja liikmesuhete osakond

Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088 • avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine

Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus

Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus

Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus

Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950