Eesti Disaini Leht #2 2013 EDL

26.09–29.09.2013

– Disainiöö otsib disaini piire –

No 2

Eesti Disaini Leht Moeprogramm on mänguline ja üllatab!

Soome disain: lõpuni timmitud

Konkursi „Eesti juurte juurde” paremad palad

Disainiöö tutvustab disainer Matti Õunapuu loodud revolutsioonilist elektrirollerit.

Imeratast saab näha ja proovida Disainiöö telgis Tartu mnt 1.

Näitus „Mateeria” esitleb autoreid

1

Eesti Disaini Leht / No 2

26.09–29.09.2013

Eesti Disaini Leht / No 2

26.09–29.09.2013

Matti Õunapuu: „Sisetunnet uskudes tuleb lahendus iseenesest” Äsja esitleti ainulaadse tehnilise lahendusega elektrirollerit Stigo, mis käib kergesti kokku, on järelveetav ja kõikjale kaasavõetav, mida saab laadida tavalisest elektripistikust ja mis võtab vähe ruumi.

Ene Läkk küsib elektrimopeedi disainerilt Matti Õunapuult, kuidas ratas sündis.

Elektrirolleri Stigo disainiprotsess kestis viis aastat ja valminud on viies prototüüp.

Milliste probleemidega tuli maadelda selle tulemuse saavutamiseks?

Töö algas minu jaoks harjumatul viisil.

Arutasime teemat ning selle lahendusi igal nädalal koos tellijaga. Nii kujunes tegelikult meeldiv tööõhkkond, kus tekkis palju ideid, millele mina pidin leidma reaalseid konstruktsiooni- ja disainilahendusi. Hindasime neid koos ja liikusime samm-sammult edasi.

Algul arutlesime lühikese perioodi jooksul sobiva linnalise elektrisõiduki suuruse ja tüübi üle. Kui oli otsustatud personaalse kaherattalise sõiduki kasuks, siis kerkisid oluliseks küsimused energiasalvestite ja jõuallika valikust. Pikka aega oli probleemiks sobiva mootori ning akude leidmine.

Kas eesmärgid pandi paika projekti algul või kujunesid need töö käigus?

Nn toast-tuppa-kontseptsioon klaarus ajapikku. Kuid kokkupandavat kaasaskantavat ratast pidasime vajalikuks juba alguses. Ka selle, kuidas sõidukit kaasas kanda, otsustasime võrdlemisi algstaadiumis. Selge oli see, et arvestades akude ja mootori kaalu, polnud reaalne konstrueerida ratast, mille saaks nii-öelda selga võtta. Töötasin läbi mitmeid lisaratastel järelveetavaid versioone, analoogsena väikeste reisikohvrite või kotikärudega.

Viimase prototüübi tehniline lahendus erineb oluliselt eelmiste omast. Mis tingis tehnilise lahenduse muutmise? Kes on tehnilise lahenduse autor?

Tegelikult ületasid tellija soovid ja nägemused polüfunktsionaalsuse ja tehnilise täiuslikkuse mõttes tihti võimalused, mida saaks kätkeda endas käepärane tarbeese. Panipaik sülearvutile, poe ostukorvi asendamine, elektriliste ajamite ja lukustite kasutamine kokkupanekul-lahtivõtmisel, süsinikfiibrist kere. Need teemad katsetasime läbi ja mitu neist valmisid, kas makettidena või töötavate prototüüpidena.

Olles pika toodete disainimise kogemusega, teadsin, et hea asi on lihtne ja orgaanilise iseloomuga. Nägemus viimases prototüübis kasutatud konstruktsioonist saatis mind pikka aega. Kui mul lõpuks tekkis võimalus võtta ainuvastutus prototüübi väljatöötamisel enda peale, siis sündis sobiv lahendus kohe. Aega võttis siiski lukustite ja muude sõlmede variantide väljatöötamine.

Nii et viimase tehnilise lahenduse kallal töötasin üksinda umbes pool aastat, mille järel organiseerisin ja suures osas ka valmistasin aasta jooksul mõnekümnese näidisseeria.

Sageli tingib materjali valik disainilahenduse ja vastupidi. Millist rolli mängis materjal Stigo kujunemisprotsessis?

Kuna sel tootel on tähtis väike kaal, siis

2

Eesti disainifestival otsib disaini piire

tingis see muidugi ka materjali, milleks valisin alumiiniumtorud, mis sobivad ka valmistamise lihtsuse ja odavuse poolest.

Teame, et hea disain on funktsionaalne, kasutajale mugav, ergonoomiline, esteetiline, arvestab tootmisvõimalustega ja tellija rahakotiga. Stigo funktsionaalsus oli algusest peale paigas. Kui palju tuli tööd teha ja vaeva näha, et saada võrr ergonoomiliseks ja mugavaks? Kuidas jõudsid viimase tulemuseni?

Selle toote puhul on raske rääkida konstruktsioonist ja disainist eraldi. Siin on kõik orgaaniline. Mitte ühtegi detaili ei ole kujundatud dekoratiivsel eesmärgil. Kõik osised ja komponendid on vajalikud, mitmed neist multifunktsionaalsed. Hoolimata ratta väiksusest, pidasin tähtsaks head sõiduasendit. See sobib eri kasvuga inimestele.

Kes ratast proovinud, toonitavad mõnusat sõiduelamust. Arusaadav ja skemaatiline kokkupakkimise printsiip suurendab usaldusväärsust.

Kui palju tuli tehnilises lahenduses teha kompromisse, et saavutada Stigo esteetiline tulemus; või vastupidi, kui palju tuli teha esteetika osas kompromisse, et saavutada viimane tehniline lahendus?

Tegelikult settis nende aastate jooksul erineva keerukusega konstruktsioonide proovimisel tekkinud arusaam, et õige lahendus peab olema nii lihtne kui võimalik. Ja selge dünaamikaga, eesmärgipärasust rõhutavatest joontest tekib siis iseenesest graatsia.

Mida hindad Stigo juures kõige rohkem, mis on sinu kõige suurem saavutus selles disainiprotsessis?

Kõige suuremaks saavutuseks selles protsessis pean seda kogemust, et oma arusaamadele truuks jäädes, oma sisetunnet uskudes tuleb õige lahendus nagu iseenesest, ilma pingutuseta ja loomulikult. Ja sestap on see arusaadav ka teistele.

Käib kokku nagu vihmavari Stigo on kerge elektriline motoroller, vajadusel momentselt kokkupandav ja järeleveetav. Ta on kompaktse disainiga, äärmiselt funktsionaalne ning kergesti kasutatav.

Kokkupandult meenutab see ratastel pagasit ja sellepärast on kergesti kaasavõetav siseruumidesse ning avalikesse transpordivahenditesse. See L1e klassi tänavasõiduk

aalub 16,5 kg, arendab kiirust 25 km/h ning on võimeline sõitma 40 km kaugusele ühe akulaadimisega tavalisest seinakontaktist.

Disain: Eesmärgiks oli luua isiklik linnaline sõiduvahend, mida oleks võimalikult kerge ja lihtne kasutada igasusguses transpordiolukorras, nii sõidukina kui ka teekonna pikendusena ühiskondlikes transpordivahendites, eskalaatoritel ja liftides. Konstruktsioonis on taotletud funktsionaalset

selgust ja lihtsat tehnoloogilisust.

Sihiks on ergonoomiline sõiduasend, hoolimata väikestest mõõtudest.

Konstruktor ja disainer: Matti Õunapuu, MadisStuudio OÜ Tootja: Stigo Ltd Eksponeeritud eksemplarid on katseseeriast.

Tänavune Disainiöö (26.–29. september) otsib disaini piire ja toob näiteid, kuidas mõõta disaini. Disain ümbritseb meid kõikjal, kuidas aga hinnata head disaini ja kus peituvad disaini juured?

Taas on üleval küsimus: disain kui tarbekunst või disain versus tarbekunst. Ka Eestis on see teema viimasel ajal palju kirgi lõkkele puhunud. Kus siis on disaini piirid?

1980ndatel sosistati Eesti Kunstiinstituudi disainikateedris, et disainil pole tulevikku: plaanimajanduses polnud konkurentsi, mistõttu tööstusdisainile puudus sotsiaalne tellimus.

Täna, rohkem kui 30 aastat hiljem, kui konkurents ajab üle ääre ja eksport on meie riigi prioriteet, sosistatakse taas, et tööstusdisainile pole sotsiaalset tellimust. Miks?

Laskumata siin põhjuste analüüsi, on Eestis kujunenud olukord, kus enamik disainereid on väikeettevõtjad, kes tegelevad väikeste tooteseeriate valmistamisega – olgu need siis tekstiilikaubad, ehted, keraamika, aksessuaarid. Siia kuulub ka tööstusdisainereid, kes loovad juba tuntud kvaliteedis valgustite ja väikemööbli sarju. Kõik need disainerid püüavad leida ise ostjat, tootjat ja turundajat.

Siiski vähestel disaineritel Eestis on õnnestunud koonduda büroodesse ja pakkuda disainiteenust tootjale. Ja vaid ühe käe sõrmedel võib üles lugeda disainerid, kes on leidnud koosseisulise koha tootmisettevõttes.

Kujunenud olukorrale vaatamata on paljud tööstusdisainerid Eestis arvamusel, et väikeseeriatena loodud disain ei ole nagu „päris”, see oleks justkui halvem kui suurtootmises loodud tööstusdisain. Ent maailmas on tänapäeval taas saanud disainerite huvi keskmeks tarbekunst, nüüd küll varustatud uue tööstusrevolutsiooni CAD/CAM tööriistadega. See lubab eemalduda masstootmisest ja standardiseerimisest ning anda disainile unikaalesemetele omaseid jooni.

Kogu küsimus taandub sellele, milline disainimaastik sobib Eestile. Kas väikeseeriana toodetud disainese välistab masstoote või võivad nad eksisteerida sõbralikult kõrvuti? Millist disainirolli soovib näha Eesti riik ja millist Eesti inimene?

3

Eesti Disaini Leht / No 2

26.09–29.09.2013

Eesti Disaini Leht / No 2

26.09–29.09.2013

Kahekõne teemal „Disainiöö”

Kaks Disainiöö juhti, Ilona Gurjanova ja Stella Soomlais juhatavad festivali sisse.

Stella, sind tuntakse ju eelkõige oskusliku nahadisainerina. Nüüd oled juba aastaid tõestanud ennast väga hea projektijuhina. Sa annad silmad ette paljudele professionaalsetele meeskondadele, omamata eelnevat suurürituste korraldamise kogemust ja vastavat haridust, EKA lõpetasid küll cum laude.

Alates 2010. aastast oled aktiivselt Disainiöö korraldamises kaasa löönud, endal tööd nii palju, et magamisekski pole mahti. Miks?

Mulle on alati igasugune korraldamistöö meeldinud, Disainiöö puhul on aga kaks ühes – nii hingelähedane teema kui ürituse organiseerimine. Disainiöö korraldamine on mulle loomulikult väga suur lisatöö ja septembris on juba aastaid ööd suhteliselt lühikesed, kuid samas on mul võimalik ise midagi ära teha Eesti disaini tutvustamise heaks, saan Eesti disainimaastikul omamoodi kaasa rääkida ja ühtlasi olla palju paremini kursis praegu siin ja mujal toimuvaga. Nii kerge on n-ö rongist maha jääda ja erialasest ringkonnast 4

eemalduda – Disainiöö kuidagi distsiplineerib ja hoiab ärksana. Ei oleks ma selle festivali meeskonda sattunud, oleksin ma paljude väärt kogemuste võrra vaesem – nii halbade kui heade. Ma ei tunneks neid paljusid lahedaid, andekaid ja inspireerivaid inimesi, kellest nii mõnigi on saanud minu heaks sõbraks. Seni on kaasarääkimine ja millegi suurema edendamine väga motiveeriv olnud. Mul on küll oma bränd, mida arendan ja mis nõuab tohutult energiat, kuid Disainiöö on mulle samuti oluline ja südamelähedane, seega ma olen hea meelega nõus Disainiööd korraldama ka oma niigi väheste unetundide arvelt. See festival võtab palju, kuid annab rohkem.

Mis mulje sulle jättis Disainiöö enne, kui sa ise liitusid korraldustiimiga? Mida sa ütled Disainiöö meeskonna kohta?

Kõrvalt vaadates ei hoomanud ma ilmselt seda töömahtu, mis festivali korraldusega kaasneb – kui palju detaile peab läbi mõtlema ja millega arvestama, et üritus koos püsiks. Nii pal-

judes kohtades on võimalik, et kogu tehtule tõmmatakse vesi peale, kuna midagi jäi kogemata kahe silma vahele. Õnneks on meil aga suurepärane meeskond, kes on halbadest ja probleemsetest olukordadest välja tulnud. Viimastel aastatel on liitunud ka palju väärt inimesi, kes on väga head ajaplaneerijad ja kohusetundlikud, kaotamata seejuures loovust. Minu enda tööle on eriti inspireerivalt mõjunud festivali tehnilise direktori Andre Poopuu, moeprogrammi bossi Piret Mägi ja kõige-kõigema vabatahtliku Angeelika Põldaru korraldusmeeskonnaga liitumine. Ma tean, et võin nende peale alati sada protsenti kindel olla, et nad viitsivad kaasa mõelda ja teevad kõik ära, mis lubatud. Koos on kergem ehitada ühtset struktuuri uuteks festivalideks, et iga järgmine kord oleks lihtsam, et kõikidest vigadest saaks õpitud. Ma ei ole õnneks pidanud kordagi tundma, et olen oma probleemiga üksi, ja see ei ole tegelikult üldse nii tavaline asi.

Ma tean, et korraldajatel on alati nii kiire, et ise ei jõua

kõikidel avamistel ja üritustel käiagi. Missugused on seni sinu kõige ägedamad elamused olnud? Ja mida tahaksid kindlasti sel aastal vaatama minna?

See aasta tahaksin ma tõesti jõuda viimaks kõik üritused läbi käia! Kataloogiga töötades olen programmiga väga hästi kursis ja ma olen festivali osas tohutult põnevil, aga reaalsus on ilmselt muidugi teine ning ma jõuan vaid valitud üritustele, seega prioriteediks võtan sedakorda näitused ja moeprogrammi. Varasematest aastatest on mulle mällu sööbinud moesõu MOMENT, mis oli tõeliselt vaatemänguline, samuti 2009. aasta disainioksjon, mis oli koos Pecha Kuchaga – sellist melu sooviks igal aastal!

Kindlasti oli erakordne kogemus kontseptuaalne Malaisia-Taani ühisprojekt ”Man & God” aastal 2011, mis oleks oma disaini piiride kompimise temaatikaga hästi sobinud ka selleaastasse programmi. Ja ma arvan, et nii tugevat ülevaatlikku disaini- ja innovatsiooninäitust nagu Ene Läki kureeritud UUTMOODI 2011. aastal annab kaua oodata.

Mida sa soovitaksid vaatama minna nendel inimestel, kes tavaliselt kunsti- või disaininäitustele ei satu?

Missugused näitused tõestavad, et disaini puhul ei ole tegemist mingi elitaarse nähtusega, vaid inimese ootustest ja vajadustest lähtuva protsessiga?

Usun, et MATEERIA näitus Disainielevaatoris, kus on esindatud 52 disainerit, annab päris hea ülevaate sellest, kui käegakatsutav on disain Eestis tegelikult. Ma soovitaksin vaadata ka Disainerite Näoraamatu näitust EKA fuajees, mis tutvustab nii disainereid kui ka nende tooteid, mis on meie ümber kogu aeg kasutuses.

Samuti toovad tavainimesele Eesti disaini lähemale Eesti disaini vaateaknad Kaubamajas (Laikmaa t), kuhu on koondatud jällegi reaalsed esemed, mida inimesed poest ostaksid ja igapäevaelus kasutaksid.

Eesti inimesed ei tunne veel hästi kohalikke disainereid ja nende tooteid. Kas Disainiöö saab olla neile teejuhiks?

Kui tekib soov osta või tellida

Eesti disaini, kuhu peaks siis pöörduma?

Peale juba mainitud Disainielevaatori on festivali ajal avatud näiteks Eesti disaini pop-up-pood Kaubamajas, kus saab nii disaineritega kohtuda kui osta kaasa nende tooteid. Sel aastal on ka näiteks Disainiöö lounge sisustatud Eesti disaini toodetega, millega saab tutvuda Disainiöö telgis EKA vana maja platsil (Tartu mnt 1).

Peale festivali müüb kohalikku disaini Eesti Disaini Maja galerii. Mina isiklikult soovitaksin festivali ajal ringi käies kontaktandmed üles märkida ning kui midagi meeldib, ka otse disaineriga ühendust võtta. Omast käest tean, et paljud ei julge disainerile isiklikult e-kirja saata, vaid eelistavad toote ostmist edasimüüjalt. Karta pole samas ju midagi, disainerid on täiesti tavalised inimesed, kellel on väga hea meel näha oma klienti ihusilmaga, ning pole harv ka see, kui sellisest isiklikust kontaktist kasvab välja pikaajaline koostöö või suisa sõprus.

Kas Disainiöö slogan „Disaini piire otsides” pani sind ennast ka imestusega mõtlema selle teema üle? Kas tegid enda jaoks mõne huvitava avastuse?

Disainiöö selleaastane slogan pani mind vägagi mõtlema ja endas sellistele küsimustele vastuseid leidma, mis ei ole olnud aga sugugi nii kerge! Olen tegelikult parajalt segaduses ja hea meelega võtan festivali raames aja selleks, et disaini piiride teemal mõtiskleda ja vastuseid leida. Ilmselt on aga tegemist siiski suurema teemaga, mis pole üldse mustvalge, ning ma juurdlen nende küsimuste üle veel nii mõnelgi Disainiöö festivalil.

Sinu tegevus on seotud moega ja aksessuaaridega. Disainid väljapaistvaid nahktooteid. Missuguseid selle aasta Disainiöö moeetendusi sa välja tooksid?

Sellel aastal on meil minu hinnangul väga tugev ja mitmekesine moeprogramm. Piret Mägi, kes on meie meeskonnas uus inimene, on teinud kiiduväärt tööd ja kokku pannud suurepärase programmi,

sisustades ära iga festivali õhtu. Ma tõepoolest ei oska sealt midagi rohkem esile tuua, mina kavatsen küll absoluutselt kõik õhtud veeta moodi nautides, neljapäeval ise ka tegelikult teiste disaineritega laval olles.

Kui sulle antaks võlukepike, mida sa sellega välja võluksid selle nimel, et Disainiöö veel paremini välja kukuks?

Ma võluksin rohkem karismaatilisi disainiteadlikke inimesi, keda kuulaks nii poliitikud, ametnikud, disainerid, ettevõtjad, investorid kui tarbijad ning kellel endal oleks motivatsiooni Eesti disaini asja ajada. Festivali suur eesmärk on teadvustamine, kuid see toimub üks kord aastas, rauda oleks aga vaja taguda kogu aeg. Kõigeks selleks oleks vaja inimesi, kes on oma ala professionaalid, olemata seejuures ülbed, ja kes ei pelga rääkida ikka ja jälle, mis on disain, kellele seda vaja on, mida saaks selle edendamiseks ära teha, milline on disaineri argipäev, millised on koostöövariandid teiste erialadega ning kes on Eesti disainerid ja mida neil pakkuda on.

5

Eesti Disaini Leht / No 2

26.09–29.09.2013

Eesti Disaini Leht / No 2

26.09–29.09.2013

Paremad palad konkursilt „Eesti juurte juurde”

Eesti Disainerite Liit korraldas disainikonkursi „Eesti Juurte Juurde”, millele tähtajaks laekunud 40st tööst valis žürii välja 22 nominenti. Kuna kolm parimat avalikustatakse alles Disainiöö pidulikul galaõhtul, siis Eesti Disaini Lehe toimetus tegi oma valiku põnevatest töödest.

Võistlusele oodati traditsioonilistest kujunduspõhimõtetest, tehnikatest ja tehnoloogiatest inspireeritud tänapäevases võtmes kujundatud disaintooteid. Esitatud tööde teemade haare oli üllatavalt suur: arhitektuuriobjektidest kübarateni ja lauanõudest padinateni. Zhürii arvates oli prototüüpide tase väga ebaühtlane. Oli meisterlikult valmistatud ja igapidi läbikomponeeritud tootmisküpseid esemeid, oli ka selliseid, mis vajavad kõvasti edasiarendamist. Välja jäid paljud väga hea tasemega käsitööesemed, mis aga ei kvalifitseerunud disainikonkurssile.

Kõige suuremat elevust tekitasid padinad, autor KERTU RATTASEPP. Ega algul aru ei saanud, mis asjandused need on.

Keegi arvas, et väikese koera rihmad, teine arvas, et tegu on sadomasohhistiga. Autor aga oli teinud uurimistöö, millest selgus, et padinad ehk saabaste alla nahkrihmade või nööridega köidetavad teravate kidadega lauakesed olid Eestis laialt tuntud juba keskajas. Eriti aga Loode-Eestis, saartel ja läänerannikul, sealhulgas ka Edela-Soome rannikul. Padinad hõlbustasid libedal jääl kõndimist, neid kasutasid kalastajad põrutamispüügil, samuti rannaroo niitjad.

Antud padinate puhul on lisaks praktilisele väärtusele, milleks on libedal kõndimisega edukalt toimetulek, keskendutud ka visuaalsele esteetikale ning soovile anda edasi eestlaslikku olemust ning põhjamaist 6

minimalismi. Oluliseks on peetud muuta nn jäärauad ehk padinad naisterahvastele kandmiseks atraktiivsemaks ning võimalust neid kinnitada ka erineva kontsa ja tallaga saabaste külge.Toote tegemisel on autor kasutanud Jõgeval pargitud Saaremaa lehmade nahku, millele laserlõikusega lõigatud Pöide ja Pühalepa vöökirjast on inspireeritud motiivid. Libeda vastu on padinate külge kinnitatud terasketid, mis nakkuvad jäässe ka läbi lume ja tänavasoola. Zhürii veendus, et padinad on saabastele lihtsasti kinnitatavad, muutes jalatsi ilme huvitavamaks, ent jäädes siiski eestlaslikult tagasihoidlikuks, mille disain annab meile aimu ka rahvuslikust kultuuripärandist.

Teine elevust tekitav objekt oli kokkupandav välikäimla ÖÖSORRr, autor LASSE IRA. Autori sõnul on hetkel saada olevad puidust välikäimlad enamasti tootja poolt lõpuni kokkupandud ja viimistletud, mistõttu on tülikas transportida. Osavam inimene saab suvilasse või taluhoovi välikäimla ehitamisega ka ise hakkama, aga see on siiski suhteliselt aeganõudev protsess.

Toode ÖÖSORR koosneb eelnevalt mõõtu lõigatud ja osaliselt viimistletud elementidest, mida inimene saab hõlpsalt ise kokku monteerida ja ka oma soovi järgi viimistleda. Käimla võib jätta ka viimistlemata kuna see on valmistaud kas OSB plaadist või niiskuskindlast vineerist. Toote valmistamiseks kulub neli, 1250 × 2500 × 15mm mõõdus plaati, mille lahtilõike skeem on koostatud nii, et järele ei jää mitte ühtegi kasutut tükki, kõik elemendid kasutatakse ära. Alles jääb ainult saepuru. Lampkast valmistatakse 30 mm veekindlast vineerist.

Kogu tootmine ja kasutatav materjal on loodusõbralik! Toode mahub viide 1250 × 750 × 150 mm mõõdus pakki. Autor on mõelnud iga väikse nüansi peale. Et käimlat saab koostada ka ilma lampkastita, seda juhul kui soovitakse kasutada plastikust kom-

postkäimlat, et võib kasutada seda hoopis aiamajana, kus ladustada aiatööriistu. Et võimalus toodet pakendada ja ladustada laseb toodet lihtsalt müüa ehituspoodides ja on eraisikul sõiduautoga transporditav. Et erinevalt valmis käimlatest on elementidest käimla purunenud või mädanenud osasid lihtne vahetada. Toote koostamine ja paigaldamine on jõukohane ühele inimesele.

Nagu juba öeldud sai, oli eksponaate seinast seinani. Tähelepani äratasid villased nahkkindad, autor TARMO KATTAGO, sõrmkindad, kus kombineeritud on kaks esmapilgul ühitamatut materjali: kodumaine villane seelikukangas ja maailma tippkvaliteediga kindanahk. Rahvuslikke triibulisi kangaid on erinevates rõivaesemetes ja aksessuaarides väga palju ekspluateeritud, aga teadaolevalt pole sellist kombinatsiooni (nahast ja triibukangast sõrmkindad) veel kasutatud. Konkursitöö näol on tegu uudse idee ja esialgse prototüübiga, mida autor lubab edasi arendada.Esikmudel sai valmis disainikonkursiks. Eestis pole probleemi tootmise organiseerimisega, sest kogu vajalik tehnoloogia, seadmepark ja oskajad inimesed on siin kohapeal olemas ning vajalikud materjalid hõlpsalt hangitavad. Loodetavasti omavad need turul läbilöömiseks head potentsiaali.

Konkurssile laekus ka üks arhitektuurne väikeobjekt – varjualune QT. Nimelt tuli sisearhitekt TARMO PIIRMETS välja huvitava varjualusega, mis olevat inspiratsiooni saanud lauavirnast. Lauavirn aias on ju eestlastele omane, vaat et saanud juba arhitektuurseks objektiks. Et tuul laudu kuivana hoiaks, pannakse laudade vahele klotsid.

Sellisest lihtsast võttest tuli idee teha varjualune, mis sobiks Eesti talumaastikku, aga ka aedadesse. Pannes laudade vahele klotsid teatud rütmiga, saab moodustada põnevaid mustreid. Seda ehitist saab kohandada kas väliköögiks, istumisnurgaks või lausa duššivõtmise kohaks. Autoril on plaanis hakata varjualust tootma.

Märkimisväärne on ka veel RAILI KEIVI serviis „Portselan kohtub betooniga”. Selle tegemise impulsiks kujunesid

1

Eesti Filmiarhiivist pärit meeleolukad fotod 1955.–1970. aastate Tallinna kohvikuinterjööridest. Katsetuste baasil arenes kohvikumeeleolust inspireeritud serviis.

Betooni ja portselani ühendamise mõttest kasvas välja kaks erinevat sarja: kohvikann koos tassidega ning eksperimentaalsed betoonkandikud, milles kasutati vanu portselannõusid. Keraamika iseloomustab alati ajastut, milles ta sündis. Tutvudes kohaliku kohvikukultuuri ajalooga sai pidama jäädud kontrastiderohkele ja modernistlikule nõukogudeaegsele kohvikukultuurile – perioodile, mida on sageli nimetatud ka betooniajastuks. Betoon, mis seostub paljudele eelkõige mastaapse arhitektuuriga, on seekord leidnud koha kohviserviisi osana.

Industriaalne betoon astub siin dialoogi õrna ja peene portselaniga.

Rõivabränd k00d.ee on aga huvitava tagapõhjaga, autor MARLIS LUCILA PIIRSALU. K00d on juba tuntud kui kohalikust Eesti lõngast disainkudumite valmistaja, kus iga tootega on kaasas QR k00d. Milleks? Sellega on võimalik teadlikuks saada taludest, kust vill pärineb. Toormaterjal, vill pärineb erinevatest Eesti taludest. Väiketaludes on talunikud ise on oma villa lõngaks teinud. Kudumite tootmiseks on autor valinud kindla jämedusega lõngad, mis sobivad Eesti kudumisettevõtete tehnoloogiaga.

Kasutab vaid värvimata naturaalseid lambavillatoone, et hoida toote omahinda madalal ja olla loodussõbralik. Autor katsetab käsikudumismasinal erinevaid kudumipindasid, mis võiksid sobida Eesti kudumisettevõtete tehnoloogiaga, et k00d.ee hakaks disainkudumeid tootma.

Neid ja kõiki teisi huvitavaid eksponaate saab näha näituse Arhitektuuri. Ja disainigaleriis 26.09–05.10.2013 Zhürii oli kooseisus moedisainerid Ivo Nikkolo ja Aldo Järvsoo ning Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili õppejõud Ave Matsin ja Eesti Kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppejõud Kadri Viires, valis välja järgmiste nomi

3

2

7

Eesti Disaini Leht / No 2

26.09–29.09.2013

Disainigurmaani Lahti menüü Karin-Els Vaader küsib Lahti biennaali ’13 kuraatorilt Elina Isotalolt, miks näitus kastides on.

1 Lahti on Soome tööstuslinn, mis on eelkõige tuntud oma suure disainialase kompetentsi poolest. Kuidas on selle tasemeni jõutud?

Lahti traditsioon on tõepoolest olla tugev tööstuslinn. Allhanked on meie „salarelvaks„. Lahti piirkonnas on suur suhteliselt väikeste perefirmade võrgustik, need on ekstreemselt kiired, paindlikud ja loomingulised. Teadmine, kuidas teha suure-pärast disaini, on meie edu võti. Ning muidugi ka meie laialdaselt tunnustatud disainikool – Lahti Disaini-instituut.

2 Kuidas aga sai alguse Lahti biennaal?

Oli vajadus luua näitus, mis esitleb Lahti piirkonna ettevõtteid ja nende tööstusdisaini oskusi.

Kaks esimest biennaali, mis keskendusid tarbijatele, leidsid aset Lahtis.

Lahti biennaal ‘11 külastas ka Tallinna. Seekordne biennaal on keskendunud rohkem välismaale.

3 Mis on Lahti biennaali kontseptsioon?

Ma olen tundma õppinud Lahti piirkonna ettevõtteid ning pakkunud paljudele võimalust meie näitusega ühineda. Need ettevõtted saavad meiega liituda, makstes teatud nominaaltasu, ning võtta siis osa kõikidest näitustest, millega ühineme. Meil on näitustel palju mitmesuguseid tooteid. Hea disain koosneb mitmetest teguritest. Või tegelikult hea firma ja hea disaineri koostöö tulemuseks on hea toode.

4 Mis aga on rändnäituse Lahti biennaal ‘13 kontseptsioon?

Nagu juba mainitud, on meie selleaastaseks märklauaks välismaa.

Me oleme külastanud Peterburi, Berliini, Oslot ning nüüdseks oleme jõudnud Tallinna.

5 Kust tuli mõte teostada väljapanek viisil, nagu seda on tehtud näitusel Lahti biennaal ’13?

Idee kasutada vineerkaste tuli minult. Ma olen laisk projektihaldur!

Ma ei tahtnud ehitada näitust aina uuesti ja uuesti. Nali! Tõde on see,

et küsimus on hinnas. Me oleme säästnud tohutul hulgal aega ja raha tänu sellele kiirele süsteemile. Meie näitus on praegu Habitares, Helsingis. Mul võttis üksipäini selle näituse ülespanemine kolm tundi aega!

Ning samuti ei tohiks unustada ka rohelist mõtteviisi – me ei jäta endast prahti maha. Me võtame kõik endaga kaasa.

6 Mis roll on näitusel väljapandud kasevineerist kastidel?

Kastid käituvad nagu näituse konstruktsioonid. Kastide paigutamise ja nende lahtiste ustega saan luua huvitavaid ruume ja vaateid.

7

Eesti Disaini Leht / No 2

Hea disain on õigete valikute küsimus

8 Lahti biennaal on olemas ka virtuaalnäitusena, mis on üles pandud veebi. Kuidas see on mõjutanud „päris” näituse külastatavust?

Ausalt öeldes, ma veel ei tea.

Ma loodan parimat. Kõigele lisaks on see väga ökonoomne viis selle näituse dokumenteerimiseks. Kui me võrdleme raamatute trükihinda ning tehtud digitaalset versiooni, siis pole küsimustki, mis tuleb kokkuvõttes efektiivsem.

Soome disainerite Pekka Harni ja Yuka Takahashi näitus „Vastupidav ilu„ on üks oodatuimaid Disainiöö näitusi. Jätkusuutlikkus, inimmõõtme olemasolu ja ökonoomseim lahendus on märksõnad, mis iseloomustavad mis tahes nende loodud disaini.

Pekkat ja Yukat küsitleb Karin-Els Vaader.

Jätkusuutlikkus, multifunktsionaalsus, esteetilisus, ergonoomilisus. Kui te saaksite võtta sellest loetelust oma disaini vaid kolm omadust, siis millise te välja jätaksite?

Nende seast ei saa kõrvale jätta ühtegi omadust, pigem neid on veel rohkem. Samas on keeruline teha ühtaegu lihtsat, multifunktsionaalset, ilusat, kaubanduslikku, unikaalset masstoodangut ning odavat, kohalikku, kestlikku, kõrge tasemega toodet rahvusvahelisele turule, mis oleks sobilik kõikidele inimestele igas kliimavöötmes. Ehk tahame disainilt liiga palju?

teha vähemaga. Ning saab teha aina ökonoomsemalt, kui disainivõimalused tööstustoodangus on rakendatud korrektselt.

Kuid siiski on selle näituse suurim rõhuasetus vastupidaval ilul. Kui see omadus meie esemetel puudub, siis muutuvad need kiiresti prügiks. See väljapanek kinnitab, et üha rohkem Soome disainereid ja firmasid otsib jätkusuutliku arengu uusi väljakutseid, tegemata kompromisse ei disainis ega tootmises.

Disainis on lahendusviise lõputult.

Mis määrab lõpuks selle valiku?

Selgus, puhtus ja lihtsus... ning korrata seda nii kaua, kuni disain on valmis.

Kuidas erineb disainerlik mõtteviis tavainimese omast?

On küsitav, kas tavalist mõtlemist üldse olemas on. Me kõik oleme individualistid, meil on üsna sarnased põhivajadused ning seetõttu oleme võrdlemisi sarnased. Kui meie põhivajadused on rahuldatud, tahavad mõned inimesed olla väga erinevad, unikaalsed ja šikid – ning see on koht, kus tuleb mängu eksklusiivne disain. Disainerlik mõtlemine ei tohiks tugineda sellele eksklusiivsele maailmale. Disain peaks lahendama reaalseid probleeme ning tegema inimesed õnnelikumaks, olles osa looduse harmooniast.

9 Mis sõnumit edastab Lahti biennaal ’13?

Soomes on olemas ka teine linn peale Helsingi. Selle nimi on Lahti!

Mis roll on kohal, kuhu rändnäitus Lahti biennaal ’13 üles pannakse?

Me võtame osa näitustest, õpime nendest ja proovime aru saada, mis tüüpi näitused on parimad meie idee heaks ning kasulikud meie ettevõtetele. Näitus Lahti biennaal ’13 on osa meie IDEAL-projektist, mis on finantseeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) ja Lahti linna poolt. See projekt on meid julgustanud otsima uusi ideid ning võtma ka riske. See ei tähenda seda, et Tallinn on meie jaoks risk. Vastupidi.

Kas on olemas õiget ja valet disaini?

Pole mingit vahet hea ja halva disaini vahel senikaua, kuni inimesed seda ei märka.

Materialistlik tarbija on kaotanud autentsete materjalide tunnetuse. Goethe on öelnud, et pole midagi halvemat kui fantaasia, millel puudub hea maitse.

Mis see vastupidav ilu siis õieti on?

Näitus „Vastupidav ilu” kriipsutab alla igapäevaobjektide kauakestvat esteetilist väärtust. Kui inimesed armuvad mingisse esemesse, siis nad seda ka hoiavad ja kannavad selle eest hoolt. Ilu ja hing on peamised väärtused disainis.

Mis väärtust loob disain?

Mida see ühiskonnale annab?

Hea disain on hea maitse ja õigete valikute küsimus. Hea disain teeb objektid lihtsamaks, paremini kasutatavaks ja ilusamaks materjali ja energiat säästval viisil. Hea disain teenib inimesi, viies enda olemasolu miinimumini. See asetab inimese esiplaanile ning paneb esemed tasakaalu ümbritseva keskkonna ja maailmaruumiga.

Kas masstoodangusse minev disain ei kaota oma võlu?

Pigem vastupidi. Tööstus on see, kus disaini on tõesti vaja. Küsimus ei ole kvantiteedis, vaid kvaliteedis. Masstoodang pakub ökoloogiliseks disainiks rohkem võimalusi.

Kohalikku käsitööd kasutaval väiketootmisel on oma võlu ja kestlikud väärtused teistel põhjustel.

8

26.09–29.09.2013

Milline teadmine disainivaldkonnast peaks inimestel kindlasti olema?

Meie parimad traditsioonilised objektid on kujundatud sajanditepikkuse evolutsiooniprotsessi teel veel enne seda, kui tööstusdisain üldse tekkis. Uus disain peaks seda pikka arenguteed austama. Meie esemed ei tohiks olla disainitud tulnukatele, kes elavad maailmaruumist väljas. Need peaksid olema disainitud inimestele, kes elavad siin sellel planeedil. Disain peaks olema tundeküllasem ja delikaatsem. Uus disain ei tohiks minna vastuollu ümbritseva keskkonna ja kultuuriga. Hea disain on tihtipeale nähtamatu.

Mis sõnumit edastab näitus „Vastupidav ilu”?

Väljapanekus on Soome disainerite looming, mis näitab, kui paljudel eri viisidel on võimalik rakendada jätkusuutlikku disaini.

Välja pandud tööd on tehtud mitmesugustest naturaalsetest ja biolagunevatest materjalidest, sealhulgas puit, paber, õlekõrred ja nöör. Need kõik on lokaalsed, mittetoksilised ja taaskasutatavad.

Jätkusuutliku disaini sotsiaalne ja kultuuriline haare saab pakkuda veel ökoloogilisemaid võimalusi: näiteks strateegilise disaini kontseptsioonid ja mittemateriaalsed disainialad, nagu teenusedisain, organisatsioonide käitusmustrite ümberhindamine ning tegutsemise muutmise viisid. Rohkem saab 9

Eesti Disaini Leht / No 2

26.09–29.09.2013

Disain valis Mari Isopahkala Mari Isopahkala (35) on üks 2013. aasta Soome disainifoorumi noore disaineri auhinna kahest võitjast. Mari on vabakutseline disainer, kes õppis Lahti Disainiinstituudis mööblidisaini ja sisekujundust ning pälvis magistrikraadi Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolist. Žürii tõi välja tema põhjaliku ja asjatundliku lähenemisviisi oma tööle ja toodetele. Mari Isopahkala on traditsioonilise autorirolli esindaja disainivaldkonnas, arendab seda julgelt edasi ja ületab piire.

Küsib Karin-Els Vaader.

Kuidas jõudsid disainini?

Ma arvan, et disain valis minu. Ma ehk lihtsalt ei taibanud tol hetkel, et see ongi disain. Ma armastan ilusaid vorme juba väga noorest east saadik. Minu jaoks oli see juba sel ajal loomulik.

Mis on sinu tegevussuunad disainis?

Ma tegutsen selle järgi, mida süda mulle ütleb. Kui miski tundub imelik või mitte piisavalt hea, siis ma ei tee seda. Alati peab olema põhjus, et midagi teha. Viimasel ajal on selleks põhjuseks olnud toote hing – ei loe ainult funktsionaalsus, vaid ka visuaalne külg.

Sinu töö on väga mitmekülgne. Töötad nii sise- ja mööblikujunduse ning valgustuse kui ka klaasi, söögitarvikute ja juveelidega.

Kuidas sa iseloomustaksid oma disainiloomingut?

See ei ole poeetiline ega ka tööstuslik.

Mu disainil on alati selge funktsioon, kuid olemata ei jää ka isikupärasus. Võib öelda, et mu disain on hingestatud. „Puhas ja professionaalne lähenemine tööle ja selle tulemile,” iseloomustas Soome disainifoorumi žürii sinu tehtud töid, valides sind 2013. aasta nooreks disaineriks. Kas olid selle üle üllatunud?

See on alati üllatus, kui sind tunnustatakse või millegagi autasustatakse. Elu on ootamatu. Ma olen väga rahul, et mind on sellise tunnustusega pärjatud, sest viimastel aastatel olen ma palju tööd teinud ja vaeva näinud.

10

Kust tulevad sinu ideed?

Elust endast. Ma vaatlen asju. Isegi siis, kui ma neid ei mõista… Ning sel hetkel, kui olen õigel ajal õiges kohas, kargavad kogutud ideed ja mõtted mu alateadvusest välja?

Nii saab igapäevane elu osaks mu tööst ja vormidest.

Sinu loodud juveelikollektsiooni Talve Pärl on palju ka rahvusvaheliselt tunnustatud.

Kas see on siiani sinu parim töö?

Ma ei sea oma eesmärke niiviisi. Mul on mitmeid häid töid. Samuti mõned halvemad.

Oled vabakutseline disainer, kes on teinud palju töid mitmetele ettevõtetele ning asutanud ka enda disainibüroo Mari Isopahkala Design. Milline projekt on siiani olnud kõige keerukam?

Iga uus materjal, millega töötama hakkan, on uueks väljakutseks. Näiteks klaas on väga nõudlik materjal. Samuti valgustus.

Viimased tööd juveeli ja söögiriistadega on olnud keerulised mikrotasandil. Nahk ega suu ei valeta. Kui kaelakee ei tundu mugav või kui kahvel kleepub keele külge, siis on see halb disain.

Sul on palju kogemusi disainitiimides töötamisega. Marimekko, Lapponia Jewelry, Woodnotes Finland on vaid mõni nendest. Mis vahe on üksi ja koos grupiga töötamisel?

Disainer vajab alati tiimi. Ma ei tööta kunagi üksinda. Ilma oskuslike meistriteta poleks ma suutnud hakkama saada asjadega, mida olen teinud.

Oled omandanud bakalaureusekraadi Lahti Disainiinstituudis mööbli- ja sisekujunduse erialal ning magistrikraadi Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolis tarbekunsti ja disaini erialal. Kui erinev on koolis õpetatav reaalsuses toimuvast? Ärimaailmas käivad asjad teistmoodi, kuid need aitavad arendada ideid edasi. Ma tunnen, et olen saanud väga hea hariduse. Oma mitmekülgse tausta tõttu olen võimeline töötama väga erinevate projektidega.

Kuidas leidsid oma esimese töökoha disainivaldkonnas?

Ma panin sellele ise aluse ning eksponeerisin seda. Seejärel leidsid õiged inimesed minu...

Mis on modernses disainis oluline?

Ma esindan disainis traditsioonilist autorsust, kuid siiski ületan piire. Ma arvan, et huvitav ja paljutähendav disain on oluline – see on ekstreemselt ilus ja kvaliteetne.

Eesti Disaini Leht / No 2

26.09–29.09.2013

Noorena pärjatud Iina Vuorivirta õppis tootedisaini Lahti Disainiinstituudis ja Beckmani Disainikolledžis Stockholmis. Hetkel on ta Stockholmis Konstfacki kunsti, käsitöö ja disainikolledži magistrant. Žürii tõi eraldi välja Iina Vuorivirta tööde üllatava ja omapärase olemuse.

Pidevalt uusi väljendusviise ja vorme otsides esitab Vuorivirta oma alternatiivsete disainidega väljakutse tervele disainivaldkonnale.

Kellega sa tööalaselt kõige rohkem kokku puutud?

Mulle meeldib oma töö käigus jutustada lugusid ning teha seda nii, et kõik leiaksid oma tee, kuidas seda lugeda ja tõlgendada.

Teha lugu ning luua seeläbi isiklik suhe objektiga.

Kuidas sinust sai disaineri?

Mu ema on tekstiilidisainer ning isa fotograaf – seega mu karjäärivalik polnud just eriline üllatus. Ma olen pärit väga loomingulisest perekonnast; kasvanud üles maakohas, mis ümbritsetud metsaga ning kasvanud üles kõikide nende materjalidega, mis sinna kuuluvad. Mänguruum lõppes seal, kus olid mu kujutlusvõime piirid.

Soome disainifoorumi noore disaineri aastapreemia antakse silmapaistvate uute loominguliste ideede või oskuste eest ühele või mitmele disainerile või meeskonnale.

Auhinna eesmärgiks on julgustada noori disainereid looma originaalseid ja kompromissituid disaine.

Lõpeta lause esimese pähetuleva seosega.

Disain kui … ?

Peegel asjadele, mis meid ümbritseb.

Mis sõnumit sa soovid oma loominguga edastada?

Soovin luua rohkem mõtestatud esemelist maailma.

Kirjelda enda kui disaineri igapäevategevusi Ma armastan varajaseid hommikuid rohkem kui midagi muud. Koidu ajal esinev vaikus ning tardumus on mu uskumatuks inspiratsiooniallikaks. Need hetked endaga ning sügav keskendumine on alus produktiivseks päevaks. Päeva jooksul meeldib mulle ühest tegevusest teise üsna kiirelt lülituda – keraamikastuudiost raamatukokku uuringuid tegema, kirjutuslaua tagant kohtumisele või klaasistuudiost kesklinna kohvikusse, kus tegeleda oma meilidega. Stuudios veedetud päevad venivad üsna pikaks, kuid ma naudin igat tundi sellest! Kogemata kutsun tihtipeale oma stuudiot isegi koduks.

Sa õppisid Lahti Disainiinstituudis ja Beckmans’i Disainikolledžist tootedisaini erialal. Praeguseks aga töötad juba magistrikraadi kallal Konstfacki kunsti-, käsitöö- ja disainiülikoolis. Kust ja milline idee tuli magitritöö jaoks?

Kui õppisin veel Lahti Disainiinstituudis, oli mul kuldaväärt võimalus katsetada erinevate materjalide kallal – neid vormimida, murda, venitada, painutada, kägardada, pragundada, kokku murda. Jätkades Beckmans’i kolledžis oli mul vaja neid teadmisi ja oskusi juba disainiprotsessi rakendada. Pärast lõpetamist oli vaja aega ja kohta, et arendada välja oma edasine suund. Otsustasin teha järgmise sammu ning alustada magistriõpingutega.

Milline materjal on su lemmik?

Miks just see?

Klaas – tema ilu, selgus, vaikus, rahu.

Millised probleemid sul disainimisel kõige sagedamini ette juhtuvamad?

Ma olen innukas pealehakkaja õppimaks ja tegemaks midagi uut. Mulle meeldib sukelduda tundmatusse ja teha asju, millega ma veel tuttav pole – seda kõike selleks, et tõugata oma piire kaugemale, igas võimalikus suunas. Kuid kõige väljakutsuvam on määratleda mõned piirangud ning teha kindlad otsused – need on protsessi teatud kohtades vajalikud.

2013. aasta Soome disainifoorumi noore disaineri aastaauhinna pälvisid disainerid Mari Isopahkala (sündinud 1978) ja Iina Vuorivirta (sündinud 1988). 2000. aastal asutatud noore disaineri aastaauhinda jagati juba kaheteistkümnendat korda.

11

Eesti Disaini Leht / No 2

26.09–29.09.2013

Mood pakub pinget Sel Disainiööl on tohutult põnevat moeprogrammi oodata.

Tõsi, tegu on suure saladusega ja kõike välja lobiseda ei saa, aga veidi võib saladusekatet kergitada küll.

Reet Aus näitab oma uut 2014. aasta kevadsuvist kollektsiooni REET AUS IN BEXIMCO. Reet Aus on Eesti esimene moedoktor. Oma uurimistöös pani Reet aluse väärtustava taaskasutuse disaini- ja tootmismudelile, mis võimaldab luua minimaalse keskkonnamõjuga moodi. Reet rakendas seda meetodit Bangladeshi suurimas kanga- ja rõivatootjatehases Beximco, kus kasutas uue disaini loomiseks suurtööstuse tootmisjääke – tulemuseks 65 % vee ja energia kokkuhoidu. Beximco tootmisjääkidest valmis kollektsioon, mida müüakse edukalt Berliini kolmes moeäris. Reet Aus on loonud koolkonna ja pannud aluse liikumisele Trash to Trend. Aus on kümnekonna teatrilavastuse ja mitmete filmide kostüümikunstnik. Ta on paljude kodumaiste moešõude autor ja löönud kaasa rohketes rahvusvahelistes moeüritustes.

Tema tööd on tunnustatud auhindadega ja see on leidnud meedikajastust nii kodukui välismaal. Reet Ausist on saanud üks Disainiöö kaubamärke. Oma kollektsiooni esitleb ta Disainiöö galaüritusel, kus modellideks on 50 „tavalist” disainerit.

Etendusel viibib ka Beximco juht Major Shaikh Khalid Raihan (Retd), CSCM. Moeetendus toimub neljapäeval, 26. septembril kell 21.00 pidulikul galaõhtul, mis algab kell 20.00.

Reet Ausi õpilane Marta Moorats keskendus oma magistritöös „Disainiprotsess läbi keskkonnateadlike valikute” kestliku moetoote loomisele. Töö praktilises osas disainis ta „jäätmetest” moeka kleidikollektsiooni Marta Cycles, mis sündis sõjaväe mahakantud langevarjudest. Idee sai ta oma vanaema jutust, kuidas sõja ajal põldudele jäetud langevarjukangast rõivaid õmmeldi.

Nüüdisajal põletatakse amortiseerunud

langevarjud. Marta Mooratsil õnnestus oma kollektsiooni tegemiseks saada hävitamisele määratud langevarjud, mis olid kunagi Nõukogude armee jaoks toodetud ja kuulusid nüüd Eesti Vabariigi sõjaväe langevarjuklubile. Moorats leidis sellele puuvillast ja nailonist materjalile nutika rakenduse. Lisaks väärtust loovale taaskasutusele, konstrueeris ta rõivaste loomiseks null-jäätmete (zero-waste) lõiked, nii, et juurdelõikusel ei teki jääke.

Ristkülikukujulisi kangatükke kasutades valmisid tal avara lõikega ja uudse siluetiga kleidid. Seda kollektsiooni esitleb ta Disainiööl Kultuurikatla aias pühapäeval 29. septembril kell 16. 00 .Pühapäevasel etendusel astub ka publiku ette maalähedase erksa kudumikollektsiooniga Liisa Soolepp (loe intervjuud ülejärgmisel leheküljel).

Reedel esitleb Xenia Joost oma kõrgmoelikku rõivaloomingut. Alati sädeleva Joosti inspiratsiooniallikaks on Charlie Chaplin, kelle kaudu disainer jutustab oma lugu. Laupäevane etendus „Moekolmik” aga on täis suuri üllatusi. Materjalide ja loomingu juurte juurde viib KOLMIK-MOEETENDUS, kus esitletakse rõivabrändi k00d.ee, autor Marlis Lucila Piirsalu (vaata ka lk 6-7). Põnevat kollektsiooni näeb JOHANNA NURMilt, kes on küll noor tegija moemaastikul, aga pälvinud juba rahvusvahelist tähelepanu.

Elamuslikku rõivakunsti etendust pakub MARIT ILISON (vaata intervjuud järgmisel leheküljel). Esimesed kaks etendust toimuvad Disainiöö telgis ja teised kaks Kultuurikatla Aias. Laupäevane etendus on tasuta, aga eelregistreerimisega mood@disainioo.ee. Kõige selle vägeva programmi promootoriks on Piret Mägi, kes omakorda saadab siirad tänud koostööpartneritele.

??.00.2013

Trummineiust moeintelligent Marit Ilison on valitud Eesti Ekspressi Areeni tulevikutäheks.

Teda on nimetatud ka vaikseks moeintelligendiks, kes võitleb oma loominguga kiirmoe ja sisutühjade, glamuursete moesõude vastu. Ta on ühes isikus nii moelooja, kunstnik, disainer, rätsep, õppejõud kui ka trummilööja bändis Väljasõit Rohelisse. Tal on Disainiööl oma sõnum edastada. Milline, küsib Ene Läkk.

Reet Aus

Oma Disainiöö etenduse ja näituse tutvustuses nimetasid ennast nii kunstnikuks kui disaineriks. Kuidas oled suutnud kaks nii erinevat lähenemisviisi ühitada?

On ju kunstnik see, kes tõstatab küsimusi ja jätab lahendused igaühe enda mõtiskleda, vastupidi disainerile, kes otsib ja pakub üleskerkinud ülesannetele ja probleemidele võimalikke lahendusi. Kas see on põhjus, miks esitled oma loomingut kahel viisil: näitusel ja etendusel?

Sildid on keerulised ning tegelikult ma lihtsalt loon ja teen asju. Kuid selleks, et teised ka mõistaksid, millega tegelen, või et teatud sihtgrupp mõistaks mind paremini, tuleb seda kuidagi nimetada. Inimesena huvitab mind reaalsus ja inimeksistents Maal

Marta Moorats

Johanna Nurm

Xenia Joost 12

Eesti Disaini Leht / No 2

ning eri projektide kaudu käsitlengi seda teemat – disaineri ja konstruktorina praktiliselt rõivaid valmistades ning kunstnikuna abstraktsemalt ja kontseptuaalsemalt.

Mulle meeldib luua erinevaid maailmu, mis algavad loo ja kontseptsiooniga ning lõppevad reaalsete toodetega – minu jaoks on need nii loomulikult seotud, et minu arvates ei saagi praegusel ajal teisiti. Lisaks tahan ennekõike luua tundeid ja kogemusi, olgu see siis hästiistuva pintsaku kandmine või ruumiinstallatsiooni kogemine – mõlemad on seotud keha ja ruumi suhtega.

Sa oled Kunstiakadeemia magistritööst alates uurinud ja esitlenud kontseptuaalset moodi, mida Eestis väga palju just ei kohta. Kuidas sa defineerid kontseptuaalset moodi, mis on selle eesmärk ja kas sulle tundub, et oled oma seatud sihid selles osas saavutanud?

Sõna „kontseptuaalne” on tänapäeval kuidagi devalveerunud, kuid minu jaoks tähendab see sümbolite kaudu mõtete ja loo esitamist, mis algavad pigem ideest ja probleemikäsitlusest kui lihtsalt vajadusest või tahtest uusi kehakatteid disainida. See on võimalus suunata vaatajat-kogejat välise – mõjusa visuaalse vormi kaudu märkama sisulisi teemasid. Ma ei tea, kas olen sihi saavutanud, kuid kui olen oma töödega suutnud pakkuda hetki, mil vaataja enda ja argielu korraks unustab, võin öelda, et saan rahule jääda.

Oled võtnud teravalt sõna kiirmoe ja selle masstootmise vastu. Samas oled kritiseerinud ka moesõusid, mida valmistatakse ette pool aastat ja suures osas praktikantide tasuta orjatööga. Etendusteks kulutatakse meeletuid summasid, aga lõpptulemus on vaid 8 minutit mõttetut glamuuri ja sära. Millist rõivaste loomise ja esitlemise viisi pead kõige mõistlikumaks? Ühe hea ja korraliku toote välja toomine nõuab tohutult aega, katsetamist ja tööd ning seega tundub suurte kollektsioonide välja toomine lihtsalt ressursi raiskamisena.

Nii tehakse, sest moekalender jookseb omasoodu ja bränd peab pildil olema. Tegelikult võiks kõike olla palju vähem ja palju

väärtuslikumat. Alternatiiv oleks näiteks disaineri kollektsiooni järgi isiklike mudelite tellimine, unikaalsed tiražeeritavad projektid ning lihtsad ja väheste toodetega, kuid kauakestvad seeriad. Mulle meeldib mõte, et saan sedasama toodet ka mitme aasta pärast osta, kui näiteks eelmine on ära kulunud või kadunud. Esitlustega on keerulisem, kuna paratamatult on siin suur roll kontaktidel ja turundusel, samuti on rõivast vaja näha inimese seljas.

Oled kunagi arvustanud moetööstuses iga hinna eest brändi loomist ja vaid kasumile orienteerumist. Tänaseks oled õppinud asjadele teisiti vaatama: ettevõtlus on paratamatu, kuid tuleb leida viis, kuidas teha seda nii, et kedagi ei kahjusta. Usud, et selle sajandi moetööstuses ja ka kogu ühiskonnas peab olema mingi uus ja parem tee, mis põhineb loojate omavahelisel koostööl, sünergial ja naturaalmajandusel. Selle väitega annad sa surmahoobi kapitalismile. Olen sinuga ühel meelel, aga mis oleks sellele majandus- ja ühiskondlikule korrale alternatiiv?

Jah, kapitalism ei sobitu uue aja loovenergiaga. Eelmisel suvel käisin Gotlandil kohtumas Taani ja Rootsi kultuuri- ja majandusministritega ning seal tuli eriti teravalt esile motivatsiooni küsimus – tänapäeva loovinimesi ei motiveeri niivõrd raha, kuivõrd just südamest tulev kirg ja tahe midagi teha. Sarnaselt start-up ettevõtjatega investeeritakse kogu vaba ressurss edasi loomingusse. Probleem tekib siis, kui loovtöö viljad ja raha jõuavad inimesteni,

kes selle sisendiga tegelenud pole ning raha süsteemist välja hakkavad võtma. Leian, et pole vaja püstloodis kasvu, vaid stabiilsust, väärtuse andmist ja väärtustamist. Seepärast teoretiseerin ma brändide „surmast”, mil brändi nime kandva EI SAA HÄSTI ARU disaineri lahkumisel võiks lõppeda ka bränd, sest tegelikku hinge seal taga enam ei ole. See ehk annaks parema võimaluse järgmistel disaineritel esile kerkida. Praktiliselt on vaja väga head lüli tootja ja tarbija vahel ning usun, et internetil on selles osas veel maad areneda.

Milline on sinu sõnum Disainiöö festivali esimesel päeval avataval näitusel HOP-galeriis ja mida tähendab pealkiri „Teine”? Millist ideed kannab laupäeval Kultuurikatla Aias esitlusele tulevas Moekolmiku sõus sinu etendus? Ühelt poolt viitab „Teine” otseselt järgarvule, kuna mõlemad, nii isikunäitus kui ka naistekollektsioon, on minu teised. Teiselt poolt märgib tähenduslikult hulka, mis on väljaspool valitud või eelistatud gruppi.

Barjääri isiku ja teda ümbritseva maailma vahel. Hoolimata sellest, et oleme pidevalt ümbritsetud nii massidest kui infost, on üksildus üks tänapäeva suurimaid sotsiaalseid probleeme ning näitusel käsitlengi eraldatuse teemat. Moeetendusel esitlen näituseidee esteetikast lähtuvat sooja ja sumedat ready-to-wear kollektsiooni – osakest minu maailmast, mille vaataja endaga kaasa saab viia. Loodetavasti pakub see häid tundeid ja kestvaid mälestusi.

13

Eesti Disaini Leht / No 2

26.09–29.09.2013

Kunstnikupisikuga tekstiilidisainer Liisa Soolepp on juba mitmel Disainiööl tuntust kogunud oma vapustavalt põnevate mustrite ja värvirikaste kudumitega.

Ene Läkk uurib, kuidas sünnib tema looming.

paika loksuma, avastasin endas kunstnikupotentsiaali, misläbi suutsin enese jaoks mõtestada õpitava eesmärgid ja tekkis erialaline motivatsioon.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Suhtun materjali suure respektiga ja raiskamist ei salli, seetõttu pean oma loomingu puhul oluliseks, et asjad oleksid ainulaadsed ja originaalsed, ent samas ka kantavad ja praktilised. Oma disaine luues soovin, et need kestaksid hooajast hooaega, mitte ei järgiks hetketrende. Ma ei püüa luua igal hooajal uusi mudeleid, vaid arendan edasi ja täiendan olemasolevaid.

Palun kirjeda, kuidas sünnib sinu prototüüp?

Selles protsessis on mõni protsent inspiratsiooni ja palju protsente lihtsalt tööd ja katsetamist värvide, materjalide, mustrite, faktuuride ja lõigetega. Tihtipeale ei tee ma enne isegi ühtegi tööjoonist, vaid vaatan vabalt, mis suunas asi arenema hakkab.

Alustan sellest, et selgitada välja, kelleks sa ennast rohkem pead, kas kunstnikuks või disaineriks.

Kindlat piiri ma ei oska tõmmata ja ega ma selle peale eriti palju ei mõtle ka. Võin vaid oletada, et kudumeid välja mõeldes olen rohkem disainer, teatritöid tehes rohkem kunstnik. Parimatel päevadel saavad mõlemad kvaliteedid mu töödes ja tegemistes kokku.

Kust said oma kunstnikupisiku?

Tee kunstini pole üldse olnud nii ühene ja sirgjooneline. Pigem oli õde see, kellele kunstnikugeeni omistati, mina lihtsalt kortsutasin paberit ja veeretasin kriite.

Kuigi nukkudele ja hiljem ka endale riideid õmmelda oli minu suur hobi ja kirg, olin üsna veendunud, et valin õppimiseks hoopis mõne bioloogiaga seonduva eriala, pool aastat saigi maastikukaitse ja -hoolduse erialal õpitud. Huvi kunsti vastu sütitas fotoring, kuhu keskkooli lõpuklassis pooljuhuslikult sattusin. Väga oluline mõjutaja oli ka põhikooliaegne huvijuht Meeli Metstak, kes innustas õpilasi kõigest kättejuhtuvast looma fantaasiakostüüme ja osalema noortele suunatud moekonkurssidel. Tänu sellele tekkis soov minna sisseastumiseksameid tegema Tartu Kõrgemasse Kunstikooli. Joonistamise ja maalimisega mul varem eriti kokkupuudet ei olnud, sestap sai katsetel palju punastada. Tekstiilieriala oli mul algul üldse teine eelistus ja sinna sisse sain ka suure ringiga. Kuigi tekstiilikunstnik on eesti kontekstis rahateenimise mõttes üsna abstraktne eriala, pole ma pärast kooli lõpetamist valikut kahetsenud.

Kuidas jõudsid just tekstiilierialani?

Tol ajal, kui tekstiiliosakonda sisse astusin, mul selle ala perspektiividest väga avarat ülevaadet ei olnud. Sõna „tekstiilikunst” seostus kõige rohkem riigiasutuste fuajeedes rippuvate gobeläänidega ja suure konkurentsiga, et oma tööle mõni selline tellimus saada. Olin üsna rahutu ja paaril korral mõtlesin isegi eriala vahetada. Kunagi kolmandal kursusel hakkasid asjad rohkem 14

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Haldjad, müstikud ja kõik inimesed, kes seisavad väljaspool tühiste asjade nimel kiirustamist.

Milline roll on sinu loomingus materjalil?

Kust hangid oma materjali?

Materjaliküsimuste üle juurdlen rohkem seoses teatritööga. Kudumeid luues eeldan, et materjal oleks parima kvaliteediga. Väldin sünteetikat, kasutan puuvillast, villast, poolvillast lõnga, mida tellin erinevatelt lõnga importivatelt ettevõtetelt.

Sinu kudumid on põhjamaisele maitsele tavatult rõõmsad, värviküllased ja rikkaliku mustriga. Kust ammutad oma ideid?

Värvid ja mustrid on mind alati paelunud.

Kuigi võin imetleda mustas ja hallis peituvat lihtsust ja elegantsi, ei tekita need värvid minus kui loojas enamasti piisavalt resonantsi, vähemalt siiamaani pole tekitanud.

Ideed sünnivad rohkem aistingutest, lõhnadest, maitsetest, tunnetest kui otsestest visuaalsetest stiimulitest.

Tänapäeval räägitakse palju loomemajandusest, juba koolipingis õpetatakse ettevõtlust. Kuidas oled sina suutnud ühitada kaht valdkonda: enda majandamist ja loomeprotsessi? Kas saad oma loomingust ära elada või pead töötama kuskil mujal, et teha loomingut?

Kuidagi on kujunenud nii, et kogu selle aja pärast kooli lõpetamist olen jäänud truuks vabakutselisusele. Eks palgatööl on ka palju plusse ja ahvatlusi, aga kuidagi ei ole raatsinud vabadust oma aja üle ise otsustada kindlate töölepingute vastu vahetada.

Tegutsen mitmel rindel: olen teinud töid teatris kunstnikuna ja kostüümikunstnikuna ja nüüd viimastel aastatel olen tõsisemalt käsile võtnud kudumite disainimise. Kuidagi on õnnestunud ära elada. Loomulikult on ette tulnud ka keerulisemaid aegu, kus tõsiselt olen kaalunud, et peaks ikka „korraliku” töö leidma, aga lõpuks on asjad jälle laabuma hakanud ja vabakutselise staatus säilinud. Mida aeg edasi, seda rohkem olen selgeks mõelnud, mida päriselt teha tahan,

ja seda saan ma teostada ainult ise oma aja peremees olles.

Kas kavatsed luua oma firma ja hakata tiražeerima oma kudumeid?

Jah, selline soov on mul küll.

Oled olnud mitme teatrilavastuse kunstnik. Kui palju erineb see töö tekstiilidisaineri tööst?

Eneselegi märkamatult olen tõesti teinud eri teatrites kostüümikunstnikuna/kunstnikuna kaastööd rohkem kui 25 lavastuse juures. Lavastusele kujundust luues sõltub resultaat suuresti lavastaja ja kunstniku vahelisest sünergiast, kuidas ideed arenema hakkavad ja kuidas valminud kujundust lõpuks kasutatakse. Töö on kollektiivsem, arvestada tuleb mitmete instantsidega ja nende töö eripäradega. Lisaks raamistab mõtteid ja inspiratsiooniotsinguid konkreetne tekst ja ruum, mille sees töö käib.

Teatrikujundust luues puhastan ruumi ja seejärel loon sinna visuaalse struktuuri, mis aitab lugu ja atmosfääri edasi kanda.

Kudumeid disainides olen sõltumatum, pidepunkte, millega arvestada, on vähem, pean ise endale eesmärgid ja ülesanded püstitama.

Millist tööd sooviksid kõige rohkem teha, kui saaksid vabalt valida?

Lisaks kudumidisaineri ja teatrikunstniku ametitele prooviksin kindlasti veel rantjee ja aedniku eriala. Aednik sellepärast, et selles on midagi väga konkreetset ja praktilist, paned seemne mulda, rohid ja hoolitsed ja

kui kõik hästi läheb, tuleb saak ning pole pidevat tarvidust rääkida kunstist ja selle suhtelistest, mõõtmatute väärtustega viljadest. Rantjee „amet” seostub päikese ja puhkusega ning see oleks ju lihtsalt tore.

Eesti Disaini Leht / No 2

26.09–29.09.2013

Disainiharidusest Eestis

tunnustust ning pälvinud konkurssidel ja näitustel hulganisti preemiaid. Disainiööl on esindatud kaheksa disainieriala ja lisaks sisearhitektuuri ja mööblidisaini eriala üliõpilaste verivärske bränd SAM.

Mida pead oma töös kõige tähtsamaks?

Rõõmu. Kui rõõm tehtavast tööst ära kaob, siis pole seda enam mõtet edasi teha.

Kas sind huvitab, mida arvavad sinu tööst inimesed?

Ikka huvitab. Iseasi, kas ma sellepärast midagi teisiti tegema hakkan.

Kui palju mõjutab mood sinu tegemisi?

Moe suhtes olen enda puhul täheldanud teatavat tagurlikkust. Mind on alati ärritanud, kui suur hulk inimesi mingil ajahetkel hakkab käituma ühtemoodi, ühesuguseid asju normiks pidama, asjadest ühtmoodi arvama. Kuid tõsi on ka see, et olen nii mõnegi moodsa ilmingu pika hambaga omaks võtnud ja leidnud, et see on ümbritsevaga sama keele rääkimise lihtsamaks teinud.

Kuna tänavuse Disainiöö peateema on „Disaini piire otsides”, siis viimane küsimus oleks: kas disain on kunst või disain versus kunst?

Sõltub disainist ja sõltub kunstist.

Kui varem pole Disainiööl Eesti disainihariduse temaatikat kajastatud, siis sel aastal on külastajatel võimalik tutvuda nelja kodumaise disainikooliga ja neid kõrvutada.

Disainielevaatori näituste raames avatakse 26. septembril spetsiaalne väljapanek eesmärgiga anda ülevaade disainihariduse tasemest ja õppimisvõimalustest üle Eesti.

Näha saab üliõpilaste edukamaid töid ja saavutusi disaini valdkonnas. Ülevaate teeb Liina Puusepp.

Praktiline ja koostööd soodustav disainiharidus Tartu Kõrgem Kunstikool (TKK) esitleb Disainiööl mööbli- ja tekstiiliosakonna tudengite loomingut: esmakursuslaste disainitud taburette, kahe osakonna koostööprojekti 8:TOOL ning valikut disainivaldkonna lõputöödest. Näitusel esindatud disainiobjektides varieeruvad vormid ja materjalid ning tekstiil astub dialoogi metalli või puiduga.

Projekt 8:TOOL on tootearendusprojekt, mis on keskendunud žakaartelgedel kootud kangaste kasutusvõimalustele mööblidisainis. Projektis osales 20 mööbli- ja tekstiilieriala tudengit, kes töötasid disainimeeskondadena. Tudengite koostöö tulemusena valmis kaheksa tooliprototüüpi, igale prototüübile on loodud tooli idee ja vormilahendusega orgaaniliselt seotud žakaarkangas. Projekti juhendasid Jaak Roosi, Katrin Trumm ja Aet Ollisaar. 8:TOOL on tähelepanu pälvinud tänavusel Stockholmi mööblimessil ning kutsutud osalema rahvusvahelisel disainimessil Tent London. Nii Disainielevaatoris nähtavad tööd kui ka vilistlaste senised saavutused annavad kinnitust, et TKK disainiharidus soodustab uute brändide teket. Tuntumate seas on näiteks Karl Annus, Stella Soomlais, Sille Sikmanni bränd Schekmann, Triinu Pungitsa bränd Triinu Pungits Fashion ning Mari Kõrgesaare bränd Hõõgniit.

TKK on ainus rakenduslikku kõrgharidust andev kunstikõrgkool Eestis. Ülikoolidega võrreldes on rakenduskõrgkoolide õppekavades pööratud rohkem tähelepanu praktikale ja projektidele. TKK projektid on leidnud tee prototüüpide ja kasutatavate disaintoodeteni. Näiteks Tartu linnaliinibusside infograafika, Tarmeko nagid, Võru maakonna 1. klassi laste koolimütsid. Lisaks on töökodade sisseseaded viidud täiesti uuele

Eesti Kunstiakadeemia heatasemelist disainialast kõrgharidust kinnitab ja tõendab ennekõike üliõpilaste rahvusvaheline edu.

Igal aastal saavutavad EKA üliõpilased ja õppejõud​​oma eriala konkurssidel peaauhindu või on valitud finalistide sekka.

Tänavu valis Itaalia kakskeelne disaini- ja arhitektuuriajakiri Ottagono maailma 187 disainiülikooli seast välja 10 ülikooli, kus tehakse eesrindlikku disaini. Nende kümne seas toodi välja Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini doktori Kärt Ojavee uurimustöö nutitekstiilide vallas. Ülikooli tugevus ja trump on eri distsipliinide kooslus ja sünergia, mis võimaldab igal üliõpilasel leida oma tee – õppida disainieriala vabade kunstide suunitlusega või õppida vabasid kunste ja pühenduda rakenduskunstile. Eesti Kunstiakadeemia loob selleks soodsad tingimused ja võimalused. www.artun.ee

tasemele, mis annab tudengitele võimaluse töötada disainiinkubatsioonikeskkonnas ja ettevalmistuse toimetulekuks Eestis ja välismaal. TKK disainihariduse eesmärk on anda lõpetajale disainiülesannete lahendamiseks ning klientidega suhtlemiseks vajalikud teadmised ja oskused. www.artcol.ee Pärimuskultuur ja moodne disain Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini (KTD) osakonna näituse väljapanek Disainiöö raames koosneb enamasti kursusetöödest ja esimeste lõpetanute diplomitöödest. Õppekava juhi Arvo Pärensoni sõnul on eriala rakendusliku suunitlusega ning toetub oma tegevustes pärimuslikule kultuurile. Tooted sünnivad ideest teostuseni, ühendades muistse ja moodsa, traditsioonilised ja tänapäevased tehnoloogiad, jätkusuutlikkuse ja ettevõtlikkuse. Oma ekspositsiooniga püüavad KTD tudengid ja vilistlased näidata erinevaid lahendusi ja tõlgendusi tooteloomes. Sel näitusel on esindatud ka praktilised kasutatavad tooted, üks nendest on näiteks diplomitöö „Taktiilne mäng” erivajadustega (nägemispuuetega) lastele.

KTD tugevus seisneb hästi varustatud töökodades, mis loovad head eeldused oma ideede teostamiseks ja manuaalsete oskuste arendamiseks. Disainialast õpet annavad eranditult EKA haridusega tuntud õppejõud ja praktikud. Kooli disainihariduse üldisem eesmärk on regionaalsest aspektist luua sild disaineri ja tootja vahele. Selgitada tänapäeva tootedisaini olemust ja selle lahutamatut osa meie kõigi igapäevases elus. Rõhuasetus on tervisetoodete loomisel koostöös Tervisedenduse kompetentsikeskusega TERE. Kolledži õppeprogrammis on see valdkond omandamas üha suuremat osakaalu. See on sotsiaalselt vajalik ja tundlik teema, millest tulevikus kujuneb just sellele koolile omane disainihariduse suund. http://www.tlu.ee/haapsalu-kolledzh Loomingule suunatud mõtestatud disain Eesti Kunstiakadeemia (EKA) esitleb disainierialade üliõpilaste töid, mis on saavutanud nii kohalikku kui rahvusvahelist​​

Veel püütakse teha koostööd välisesindustega, et nende abil oma loomingut tutvustada. Tudengeid paelub eriti võimalus minna Jaapani, Hiina ja Saksa turule, mille nimel pingutusi juba tehakse.

SAM on Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini tudengite tuliuus disainibränd. SAM on omamoodi ideedelabor, mis julgustab läbi proovima ning teostama ka kõige lennukamaid mõtteid.

SAM on mõeldud neile, kes hindavad eksperimentaalseid esemeid, isenägu tooteid ning värsked ideid. Üliõpilased tegelevad nii mööbli, valgustite kui ka väikevormidega.

Autorid leiavad, et eesti disain ei tohiks olla midagi eksklusiivset, vaid seda peaks saama igaüks endale koju osta. Kunstiakadeemia üliõpilaste asjad hakkavad silma mõnusalt värske lähenemisega, kus on noore inimese kompleksivaba uljust.

Sisearhitektuuri ja mööblidisaini markeeriv, rahvusvahelise kõlaga nimetus SAM viitab ka sellele, et bränd pakub tudengitele võimalust samm sammu haaval saada meisterlikeks disaineriteks. „Dresseerimata tooted,” iseloomustab tabavalt II kursuse tudeng Kätlin Pesur SAMi alla koondatud asju.

Kui juba varem oli hea alus mööblidisaineriks kasvamisel olemas, siis mööbli- ja üldse disainile spetsialiseerujaid nappis, mis viitab küll osalt meie tööstuse olukorrale ehk sellele, et firmad päris oma tootearendusse ei investeeri, ent ka lõpetanute vähesele enesekindlusele. Õppurite juhendajate meelest ongi SAM suurepärane hüppelaud, mis kannustab tudengite loovust, algatusvõimet, aga ka ettevõtlikkust. Brändiga õpitakse selgeks tootearendamise loogika; õpitakse selgeks uusi materjale ning tehnoloogiaid; saadakse aru, et andekusest ei piisa, kui puudub võime oma ideid selgitada ja suhelda tootja ning kliendiga.

Praegu on tudengid kätt proovinud toolide tegemisel, kavandatud on puidust ja vineerist serveerimisaluseid, 3D vineerist valgusteid. Praegu on taas pooleli uued tooli ning nüüdisaegsed leiliruumi aksessuaarid. „Noorte ideed on julged ja jõulised, kuid vajavad tuge Eesti tootjatelt, et koos luua uusi inspireerivaid esemeid, mis sobiks igasse Eesti kodusse ja ka piiri taha,” leiab neid juhendav õppejõud Liisa Põime.

Ettevõtjatele pakutakse võimalust akadeemia õppejõudude juhendamisel koos tudengitega välja töötada uusi tooteid ja prototüüpe, mille lisaväärtuseks peale põneva idee võimalus kaubastada ning kohalikel ja rahvusvahelistel messidel tutvustada oma toodangut koos moeka tudengibrändi SAM nimega.

Ettevõtliku disaini eestvedajad Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor (EEK) loomemajanduse õppetooli disaini suund on välja pannud sisekujunduse, rõivadisaini ja graafilise disaini erialade üliõpilaste ja vilistlaste tööd. Väljapaneku nimi on „EEK disain – ettevõtlik disain”. Mida see tähendab? Loomemajanduse õppetooli juhataja Siim Sultsoni sõnul on EEK disainihariduse eripäraks just seotus ettevõtlusega. Üliõpilased saavad majanduse ja ettevõtlusalaseid aineid ning suur tähtsus on ettevõtluse ja eriala praktikatel. EEK-s hariduse saanud disainer suudab asutada valdkonnaga seotud väikeettevõtte ning luua ise uusi töökohti.

15

Eesti Disaini Leht / No 2

26.09–29.09.2013

Kodumaise disainmööbli uus tulemine Koostöös sisearhitektiga on tänavuse Disainiöö linnaku interjööri loomisele kaasa aidanud kohalikud disainmööbli tootjad.

Telgis asub mugav lounge, mille on sisearhitekt Liina Vaino kujundanud Eesti disainerite uuemate toodetega. Esindatud on Warm Northi, Derelicti, Since Designi, Keha3 ja Toivo Raidmetsa mööbel, 4Roomi valgustid, Tekstiil Ruumis ja Okka akustilised paneelid, Snakefloorsi puitvaip, Kristo Lillipuu ja KailiLotta Juhkami tooted. Samuti tutvustame sisearhitektuuri magistrantide disainitud pinke ja Lahti biennaal ’13 rändnäituse tootekujunduslikku boksi.

Kolmekesi saab kätt proovida Eestis leiutatud triljardi lauas.

26.09–29.09.2013

Since Design – väärtus taaskasutuse kaudu Since Design on pühendunud väärtust tõstvale taaskasutusele. Bränd disainib ja toodab sisustusaksessuaare ja mööblit hoonete ajaloolise väärtusega lammutusjääkidest. Enamik toormaterjalist pärineb eri tüüpi Tallinna puumajadest. Nende hoonete ehitusaastad jäävad vahemikku 1870–1940, mil hoogustus pealinna tööstusareng ning puitasumite rajamine. Toodangu disain saab enamasti alguse olemasolevast materjalist. Iga toode on kordumatu ja omanäoline, sest teist samasugust puidumaterjali, värvigammat ja profiili ei leia kusagilt. Iga palk, laudis, uks või aken räägib oma loo, mis on sinna talletunud aastakümnete jooksul ning omandanud tajutava hinge ja väe.

Moodsa disaini abil liidetakse kokku uus ja vana, mis ühisel jõul peavad vastu veel järgmised sada aastat. www.sincedesign.ee

Derelict – puidu uus hingamine Derelict Furniture on Eesti kaubamärk, mis pöördub ajalooliste juurte juurde modernsel uuskasutuslikul moel – nüüdisaegse ja kvaliteetse kaudu, mis on valmistatud huvitava looga vanast mahakantud materjalist.

See võib olla näiteks Tallinna hipodroomi puit-terrass või Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) raja äärse lagunenud metsamaja materjal, aga ka vanad kuurid, kõdunevad puiduvirnad või tööstuste jäägid. Mööblieseme ideeks on leida tasakaal mehaanilise töötlemisprotsessi täpsuse

16

Eesti Disaini Leht / No 2

ning puidu enda „ebatäiuslikkuse” vahel.

Just sellest, et puit on praguline ja kulunud, sünnibki tema värvinüansside ja tekstuuri ilu. Nii seisneb Derelict Furniture tootmisprotsess jääkpuidu puhastamises, kokkuliimimises ja õigesse mõõtu kalibreerimises vajaliku mööblieseme tarbeks. Disaini poolest on Derelict tooted minimalistlikud, kuid tugeva struktuuriga. Derelicti eesmärk on luua ühtset vormikeelt järgivaid vastupidavaid mööbliesemeid ning tänu kasutatud materjalile kujuneb iga ese kordumatuks. www.derelict.eu

Warm North – ajatu kodumaine disain Warm Northi bränd on sündinud disainer Aap Piho käe all, kes Haagi Kuninglikust Kunstiakadeemiast naastes otsustas Hollandis kogetud maailmavaadet ja ellusuhtumist kodumaa elukeskkonnas rakendada.

Uus kaubamärk sai välja töötatud kõigest kolme kuuga – alates esimesest tooteperekonnast kuni turunduseni – ja nägi ilmavalgust 2012. aastal. Warm Northi disain on lihtne ja loomulik, pidades sil-

mas eelkõige põhjamaa inimeste väärtusi ning keskkonda. Ja seda mitte ainult sisus, vaid ka brändi välises vormis. Warm North ei disaini tingimata igaks hooajaks uut mööblit, vaid pigem rahulikke ja ajatumaid tooteid, mis sünnivad koostöös disaineri ja kliendiga. Loomingus kasutatakse kohalike tootedisainerite ja meistrite oskusi ning looduslikke, sooje materjale. Väga oluline on brändile funktsionaalsus ja mugav toote kasutus, mitte ainult ilus disan. www.warmnorth.com 17

Eesti Disaini Leht / No 2

26.09–29.09.2013

Eesti Disaini Leht / No 2

Disainielevaator esitleb: näitus „MATEERIA”

26.09–29.09.2013

on need, mille kasutusmugavus ja väärtus ei ole ajaga kahanenud. Head näited on Alfonso Bialetti espressokann ja Arne Jacobseni toolid. Klaasi alalt on head näited Tapio Wirkkala tööd.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Kestev, jätkusuutlik, funktsionaalne, esteetiline.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Disainer on leiutaja ja avastaja. Igas disaineris peab olema tükike Christoph Kolumbust või Vasco da Gamat, et minna tundmatule maale, teadmata, mis sind ees ootab.

Kasuks tuleb ka natuke lapsikust ja naiivsust ning usku, et kõik on võimalik.

Mis on Eesti disain?

Minimalistlik ja lihtne oma vormilt ja värvilt, kuid samas maalähedane.

Anne-Liis Leht ja Kristi Rinkjob Anne-Liis ja Kristi leidsid teineteist EKAs, kus nad olid ühel kursusel, omavaheline klapp tundus väga hea. Pärast EKA lõpetamist otsustasid neiud oma stuudio teha.

Annkris-Glass sai registreeritud 2007. aastal. Annkris-Glassis valmivad peamiselt mitmesugused klaasist tarbeesemed ja sisustuselemendid. Võimalusel tehakse koostööd ka teiste alade loovinimestega, et klaasi kasutusvõimalusi veelgi laiendada.

Kuidas üks materjal muudab erineva tegija käes välimust ja funktsiooni, saab näha näitusel „MATEERIA”, kus neljaosalise sarja teemadeks on: nahk, tekstiil, keraamika/klaas ja mööbel/ valgustid. Disainielevatatoris saab Eesti disain mõõtu võtta Soome ja Valgevene loominguga.

Eesti Disaini Leht kutsus „Mateeria” autoreid lahti mõtestama disaini olemust, ärgitas otsima disaini piirde. Mõtisklema sellegi üle, kuidas hinnata head disaini, kus peituvad disaini juured. Toome järgnevatel lehekülgedel teieni disainerite mõtisklused.

18

Miks valisite disaini eriala?

Me valisime materjali – klaasi. Edasine tuli iseenesest.

Mis on teie loomingu põhimõtted? Ühendada funktsionaalsus ja esteetika antud hetkel parimal viisil.

Mida peate oma töödest kõige tugevamaks, miks?

Meile endale on kõige südamelähedasemad kindlasti veinipokaali tallast valmistatud „Sõlg”, vaagen „Käpikud”, vaas „Tiivad” ja valgusti „Võrgutaja”. Nende tööde puhul on meil õnnestunud oma püstitatud eesmärk maksimaalselt täide viia.

Kui suur roll on teie loomingus materjalil?

Materjalil on meie loomingus väga oluline roll. Kuna tegu on väga tehnilise ja keeruka materjaliga, siis on iga idee teostamine klaasis väljakutse. Ja võib-olla just tänu selle keerukusele ei ole tulnud tüdimust, vaid on säilinud uudishimu ja soov materjal üle kavaldada ja kõik oma ideed teoks teha.

Kas disain on kunst?

Oleneb, mis nurga alt vaadata. Mõlemale on omane loomingulisus ja visuaalne või materialiseeritud väljendusoskus. Samas on disaineri ja kunstniku töö ülesanne, töö olemus ja eesmärgid kardinaalselt erinevad.

Mis on hea disain?

Heas disainis on ühendatud kasutusmugavus, funktsionaalsus, jätkusuutlikkus ja esteetika.

Mida annab disain maailmale?

Parema elukeskonna.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Võime näha asju teise nurga alt ja esitada uutmoodi küsimusi.

Kui suur on disaineri vabadus?

Vahel suur ja vahel väga väike.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Keskkond, kus me elame, mõjutab meie käitumist, mõtteid ja loomingut. Tihtipeale tajume seda alles hiljem.

Mis on disaini eesmärk?

Muuta meie elu planeedil Maa paremaks.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Kindlasti on. Head disainilahendused

Annike Laigo Annike Laigo on õppinud tekstiilidisaini Eesti Kunstiakadeemias, Soomes ning Taanis. Ta on osalenud paljudel näitustel ning saanud mitmeid autasusid ja preemiaid. Olulisimaks saavutuseks on Eesti tähtsaima disainiauhinna Bruno võit 2006. aastal kogu loomingu, kuid eelkõige innovaatilise, pimedas helendava vaiba eest. Õpingute ajal asutas oma stuudio, mis on tänaseks kasvanud peamiselt vaipade tootjaks. Tema käekiri on selge ja lihtne, isegi ajatu. Tema töödesse on kodeeritud see „miski” – alati värske, üllatav ja uusi uksi avav.

Miks valisid disaini eriala?

Olen õppinud mitmes tänases pildis disainiga seostatavas koolis. Lõpetasin Tartu Kunstikooli kunstilise kujundaja ehk dekoraatori eriala, mille lõputööks tegin siiditrükis sisustustekstiilide kollektsiooni. Pärast mõnda aastat rändamist otsustasin EKAsse astuda, kus kaalusin veel klaasi ja disaini eriala vahel. Arvasin millegipärast, et disaini sisse ei saa. Mul on suguvõsas kokkupuude moe- ja tekstiiliga olemas, tädi on mulle olnud heaks nõuandjaks. Lisaks leidsin Taanis rahvaülikoolis õppides õpetaja, kes seda potentsiaali minus tähele pani – siis proovisin tekstiili. Tolleaegses tekstiili eriala õppekavas muidugi disainiga erilisi kokkupuuteid ei olnud, pigem oli selline suund võõras – au sees oli klassikaline tekstiilikunst. Mina olin veel enne esimesele kursusele asumist õppinud Koldingi Disainikoolis ja minu noor maailmapilt kujunes peaaegu kahe Taanis veedetud aasta jooksul. Tagasi tulles oli raskusi kunstile orienteeritud süsteemis oma asja ajada, kuid põikpäise inimesena olen seda teinud ikkagi. Minu

õnneks on see keeruline, samas loogiline tee viinud mind eneseteostuseni nii, nagu seda olen sisimas soovinud.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Ma ei ole enda jaoks põhimõtteid lahti (h) arutanud. Ilmselt on loomingu põhimõtted sisse kodeeritud subjektiivsete otsuste jada.

Tegutsen vaistu- ja vajaduste põhiselt ja usaldan ennast (see ei tähenda muidugi, et poleks vaja maadelda kahtlustega, kas tehtavad otsused on õiged). Kasutan teadmisi, mis aja jooksul kõrva taha on jäänud, ja olen avatud uuele. Pean oluliseks piisavat paindlikkust. Näiteks, et lahti lasta ideest, mis ei taha toimima hakata, selleks, et anda teed uuele, mis viib tulemuseni. Üks põhimõte on küll kindel – ma ei võta vastu töid, mille suhtes puudub mul veendumus, et olen kliendiga samal lainel.

Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?

Hmm, õnnestunumad on ellu jäänud ja neid küsitakse siiani. Minu bestseller on Kiviistmed, neil täitub tänavu kümme aastat esmaesitlusest. Selle tähtpäeva tähistamiseks on Kividel nüüd uued moodsad katted.

Tihedalt kannul on 3D Stripe – eterniidilaineline vaip, mis aastal 2000, kui see loodud sai, oli konservatiivses vaibamaailmas uuenduslik. Tõin tavalisse tasapindsesse vaipa reljeefi ja kolmemõõtmelisuse, samas säilitades tavapärase, vaibale omase funktsionaalsuse – tegemist on tarbeeseme, mitte kunstiteosega. Täna olen rahul uue vaibaseeriaga FLOAT. Olen selle valmistamisel lähenenud vaibale väga ebatraditsioonilisel viisil nii, et saavutan maalilised, akvarellilaadsed värviefektid.

Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?

Kes teeb, sellel ikka juhtub. Aga õnneks mitte tihti!

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Impulsse saan kõikjalt ja pidevalt, keskkond ongi ehk kõige suurem mõjutaja.

Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?

Kivi – Kivi väärtus on selle pehme, kolmemõõtmeliselt ümar, orgaaniline vorm. Loomise hetkel ei olnud disainimaailmas sellised vormid veel kuigi levinud ja seetõttu oli Kivi uudne, originaalne. Paradoksaalsust looduse ja tarbeeseme vahel rõhutas ka käsitöövildist, päris kivi meenutav kate.

Arvan, et need, kes me olime 2003 St. Etienne’i disainibiennaalil kohal, mäletame seda melu, mis toimus Eesti väljapanekul Kivide ümber. Kive olen aastate jooksul müünud laialt üle maailma, näiteks kuulsas ABC Carpet & Home’i kaubamajas NewYorgis.

Sama tähtsaks pean lainelist vaipa 3D Stripe, mis valmis ühes Eesti ettevõttes minu koolilõputööna ja osutus nii heaks, et keegi rootslane esitas selle mõni aasta hiljem oma nime all kandideerimaks kuulsale Svensk Formi disainiauhinnale ja ... sai ka tunnustatud.

Kõige rohkem ajakirjanduse tähelepanu on saanud helendava vaiba projekt, millega olen jõudnud eksootilise publikuni näiteks Iisraelis, Taiwanis, Hongkongis, Koreas.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Materjal on oluline, mõne projekti puhul väga oluline. Näiteks ei sobi Kivide jaoks enamik traditsioonilisi kangaid ja vaipade puhul võib õnnestunud tulemus sõltuda mikronitest. Samas ei tee ma vist midagi LÄHTUVALT materjalist, see on ikkagi üks idee elluviimise vahenditest.

Hea materjal äratab alati tundeid. Vaimustava tekstiili puhul on kihiti kombineeritud taktiilsus, kujundusotsused, tehnoloogiliste võimaluste kasutus, materjalivalik ja üllatusmoment. Üks viimase aja vau-efekti tekitanud suur lemmik on saanud nüüd Kivide uueks katteks.

Kas disain on kunst?

Selle muna versus kana tüüpi küsimusega ma ennast enam ei vaeva :) Mis on hea disain?

Head disaini peaks olema mugav kasutada, see peaks olema eri meeltele meeldiv tajuda ja kui peaks mingil põhjusel sellest loobuma, siis oleks hirmus kahju.

Mida annab disain maailmale?

Disain ehk edendab maailma, loob uued standardid, mille kaudu kasvab teadlikkus mugavusest. Mida ta võtab? – ehk muudab ka mugavamaks ja laisemaks ja võimalik, et seeläbi ka abitumaks. Kindlasti aga rikastab positiivsete aistingutega.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Pioneer, maadeavastaja... ilmselt võin ennast nii nimetada. See on uudishimu ja julguse rakendamine.

Mis on Eesti disain?

Eesti disain on kombinatsioon meie ühisest kultuuriruumist ja individuaalsetest kogemustest.

ELGA JAZZ Olga Jazepova on noor disainer, kelle nimi on tuntust kogunud juba nii meie kui ka välismaa moeringkondades. Aastal 2011 asutas Olga kaubamärgi ELGA JAZZ, mida esitles ERKI moesõul. Samal aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna, kus sai vajaliku nahadisaineri ABC. Teisel bakalaureuseaastal õnnestus tal õppida kuulsas Brera Kunstiakadeemias Milanos, kust ta sai külge itaaliapisiku. See oli ka põhjus, miks Olga pärast EKA diplomi saamist läks praktikale Itaalia kaubamärgi Max Mazza juurde. Itaalias olles jäi talle silma konkursikuulutus maineka Domuse akadeemia stipendiumile. Võttes julguse kokku, kandideeris ta stipendiumile ja sai kõrgkooli sisse ning aasta pärast lõpetas selle cum laude. Värske magistri jalanõude-kollektsioone esitleti rahvusvahelisele publikule Milanos ja kajastati moeajakirja Vogue Itaalia väljaandes uute talentide rubriigis. Lisaks õpingutele Itaalias töötas ta stilistina mitmes moeajakirjas (The Fashionisto, The Ones 2 Watch jt) ning paljude kuulsate kaubamärkide juures (Giada Gabrielli, Trussardi jt). Domuse akadeemias sai Olga Jazepova tuttavaks India päritolu Amal Kiran Janaga, kes kaitses samuti magistri19

Eesti Disaini Leht / No 2

kraadi Domuse akadeemias, ja temast sai Olga tiimikaaslane firmas Elga Jazz. Oma jalavarje ja kotte on nad müünud Itaalias, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Eestis.

Tänavukevadisel moesündmusel FIBIT esitlesid nad uut kollektsiooni Emanational Schism, mis on inspireeritud usust.

Elmet Treier Kui puutükk vedeleb niisama nurgas, siis see lihtsalt ei anna Elmetile asu. Veaks ta sealt välja, puuriks talle mõne augu, lihviks vähe ja hööveldaks ühe faasi. Võiks teda siis tundide kaupa vahtida, iga nurga alt – mõeldes, mida on veel vaja, et temast saaks just SEE, eriline ja liikuv, vajalik kõigile…

ELNA KAASIK Elna lõpetas 1983. aastal Eesti Kunstiinstituudi tekstiili eriala. Ta on töötanud kangavabrikus Keila ja Kunstikombinaadis ARS kudumisateljee kunstilise juhina.

1992. aastast kasutab loomingus kaubamärki ELNADISAIN. 1995. aastast alates on oma ateljee – teostusfirma ARSi majas.

Loomingut iseloomustavad sisustustekstiilide terviklahendused ning rõivalisandid, sallide ja pontšode väiketiraažid.

Tekstiilidisainis kasutab omanäolist autoritehnikat, mis põhineb kanga lõimelõngade ja lõngavihtide värvimisel. Disainiloomingu põhimõte on mäng materjalidega, kasutades lihtsat tehnoloogiat ja askeetlikku kujundust. Tema tootedisainis on aktuaalne taaskasutuse teema – paberist ja kohvipakkidest linikud. Isikunäitused on olnud Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Jaapanis.

Miks valisid disaini eriala? Õppisin kunstnikuks. Näen oma mõtlemises ja ka loomingus kahte poolt, kunstnikku ja disainerit. Pigem kunstipool annab ideid disainile. Disainerimõte on arenenud toodangu kavandamise käigus: kangavabrikus Keila, kombinaadis ARS ja oma firmas väiketiraažid.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Lihtsuses peitub geniaalsus. Minu põhimõtteks on ühest ideest arendada 20

26.09–29.09.2013

maksimaalselt erinevaid tootevariante võimalikult lihtsa tehnoloogiaga.

Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?

Võib-olla taaskasutuse teema: paberi, ajalehtede ja kohvipakkide kudumine vaibaks.

Mis on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Eesti rahvakunst ja jaapani esteetika.

Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?

Hindan oma sisustustekstiile ja linaseid kardinapaneele metaniidipõimega.

Tähtsustan oma töödes lisaks disainile head teostuskvaliteeti.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Idee ja materjal on võrdsel kohal.

Mida annab disain maailmale?

Muutumist ajas ja stiilis.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Disainerlik mõtlemine eeldab loomeprotsessis terviku arvestamist ja tehnoloogia tundmist.

Kui suur on disaineri vabadus?

Mida suurem professionaalsus, seda suurem vabadus.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Disain koos tehnoloogiaga on tuleviku kujundajad.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Kultuur ja disain mõjutavad teineteist vastastikku.

Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?

Lahkarvamused on käsitöö, tarbekunsti ja disaini piiride tunnetamise osas.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Esimesena meenub Alvar Aalto, kuigi ta oli arhitekt.

Emma Leppermann Emma Leppermanni mahlakalt magushapu nime taha peidavad end igapäevatöö kõrvalt tagasihoidlikult kunstnikud Merle Suurkask, Liisa Kallam, Mae Kivilo, aegajalt ka Jaana Jüris ja Kairi Mändla.

Emma kirg on käsitöö, nutikad lahendused, huvitavad ja naturaalsed materjalid, naermaajavad olukorrad ning üle kõige müstilised lood.

Emma Leppermann loob lusti ja kirega inimesele, kes soovib ka väikestes asjades leida ilu ja harmooniat. Tööprotsess on aeglane, kuid põhjalik, alustades materjalide töötlemisest või materjali loomisest lausa kiust peale. Viltimine, kangastelgedel kudumine, siiditrükk, värvimine jm käsitöötehnikate oskuslik kasutamine võimaldab valmistada väga isikupäraseid ja erilisi esemeid.

Aastatepikkune kogemus kohtumistest oma klientidega Emma Leppermanni stuudiopoes Tallinnas, Vene tänaval on andnud väärtuslikud teadmised inimeste soovidest ning eelistustest. Väikeseeriate tootmiseks tehakse koostööd ka teiste Eesti ettevõtetega.

Teatrikunstnike ja tekstiilikunstnike sünergiast sünnivad põnevad näitused ning projektitööd disaini- ja arhitektuuriagentuu-

ridele ja muuseumidele.

Emma Leppermann on elustiil, töö ning armastus.

Miks valisid disaineri eriala?

See on üks loomise väljund, soov mõelda asjade olemusele sügavamalt.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Materjali olulisus asjade loomisel, ühe stuudio kunstnike erinevate käekirjade, oskuste, kogemuste ühendamine, seeläbi ootamatumate ideede ja disainilahenduste sündimine.

Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?

Jutustuse või loo kaasamine disainilahendusse.

Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead häbenema oma tehtut?

Järjest vähem, kogemus on õpetanud.

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Stuudio Emma Leppermanni kunstnikud.

Palun nimeta ese(med), mida esitled näitusel „Mateeria”. Mütside sari-Amelia.

Kui suur roll on materjalil sinu loomingus?

Tihtipeale materjal panebki looma ja Emma Leppermanni tekstiilikunstnikud ongi vahel ise materjali loojad.

Kas disain on kunst?

Disain on kunst luua head disaini.

Mis on hea disain?

Sisu, vorm ja materjal harmoonilises põnevas koosluses.

Mida annab disain maailmale?

Võimaluse eristuda, tunda end hästi.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Olla loov ja samas funktsionaalne.

Kui suur on disaineri vabadus?

Sõltub indiviidist.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Kindlasti mõjutab, kui mitte teadlikult, siis alateadlikult. Seda ei peagi alati otseselt näha olema vaid tunda. Kõik on koosmõjus.

Mis on disaini eesmärk?

Luua mõtestatud ja loovaid lahendusi.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

On muidugi, kus esineb sisu ja vormi ja materjali tasakaal.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Lihtne ja geniaalne.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Läbi disaini muutub maailm veelgi mitmekesisemaks ja paljud probleemid leiavad lahenduse.

Mis on Eesti disain?

Eesti disaini nägu on alles kujunemas.

Ene Raud Ene tegeleb portselanist nõude disainiga.

Viimasesse sarja „Linnupette lusikad” kuuluvad portselanist lusikad, mis mõeldud suupistete ja vürtside serveerimiseks.

Lisaks lusikatele on sarjas portselanist serveerimiskausid. Tööd on valminud Helsingis Aalto ülikoolis vahetusõpingute ajal.

Inspiratsiooni ja jõudu uute nõude loomiseks ammutan Saaremaa kodutalust ja inimestest, kes kirglikult seiklevad kulinaarsetel radadel.

Minu suurimaks missiooniks on kvaliteetse keraamilise nõu kaudu tunnustada toitu ja muuta einestamine eriliseks rituaaliks.

Miks valisid disaineri eriala?

Otseselt ei püüelnud sinnapoole, aga järelikult on see loomuses.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

See, et kopeerimine pole jätkusuutlik.

Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?

Portselanist „Linnupette” suupistelusikad, mis said kõrget tunnustust Eesti Disainerite Liidu konkursil „Väike asi”. Siiani olen pidevas otsingus, et muuta lusikaid veelgi ergonoomilisemaks.

Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?

Sellised situatsioonid tekivad tavaliselt ajapuudusest, vähestest ressurssidest, kogenematusest ja klientidest, kelle nägemused ei ühti kuidagi minuga.

Kuna olen veel noor disainer, siis võtan ebaõnnestumisi õppetunnina. Üldiselt olen oma tööde juures äärmiselt noriv, et kõik oleks perfektne.

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Lapsena suutis vanaisa mind tihti üllatada kohalikust savist voolitud linnuviledega ja kasetohust karpidega, mille ta metsas jalutuskäigul valmistas marjade jaoks. Oma ehtsuse ja leidlikkusega julgustas vanaisa mind omi lahendusi leidma.

Ema loetud unejutud Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsetest juttudest”. Siis tabas mind suur müstiliste lugude vaimustus.

Tänaseni meeldib mulle oma loomingusse lisada veidi müstikat ja iidset jõudu.

Disaineritest eeskujud Kaj Franck, Ursula Munch-Petersen, Nathalie Lahdenmäki, Leo Rohlin.

Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?

Oma töös hindan kõige enam vormi mängu.

Esemetes loon omapärase vormiliikumise, mis oleks igast vaatenurgast uus ja huvitav.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Materjali moodustab põhiliselt portselan ja savi. See on mateeria, millel on ürgne vägi, iseloom ja mälu. Ääretult inspireeriv.

Kuidas mõista disaini?

Disain kui teadlikult juhitud protsess.

Mis on hea disain?

Hea disain täidab oma püstitatud eesmärki ja on esteetiliselt nauditav.

Mida annab disain maailmale?

Organiseerib ja mõtestab inimeste vajadusi.

Ideaalis muudab elu paremaks.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Pidev küsimuste esitamine ja lahenduste otsimine.

Kui suur on disaineri vabadus?

Disaineri vabadus on piirides ehk vabadus on piiratud olukorra reeglitega.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Kõigil disaineritel on kohustus tegeleda toote loomisel keskkonna ja sotsiaalsete

Eesti Disaini Leht / No 2

aspektidega. Kuna maailma ressursid on piiratud.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Nii nagu kasvupinnas mõjutab saaki.

Mis on disaini eesmärk?

Muuta inimeste ja asjade vaheline suhe nauditavamaks.

Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?

Disaini mõiste esmane probleem algab sellest, et ei suudeta tõmmata selget piiri disaini, kunsti ja käsitöö vahel.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Igaviku mõistes ei ole olemas aegumatuid disainlahendusi, kõik on muutustes.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Disain, mis täidab oma eesmärgi, on esteetiliselt nauditav, arvestab keskkonnaga.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Disainer on pidevas liikumises ja uudishimulik iga ettetuleva mäe ületamisel.

Mis on Eesti disain?

Eesti disain on konkurentsivõimeline ja leidlik.

26.09–29.09.2013

Kui aeg parandab haavad, siis disain jääb samaks.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Disainer vahendab päris väärtusi pärismaalastele.

Mis on Eesti disain? Eesti disain on konkurentsivõimeline ja leidli.

Evelin Kummel Evelin on noor keraamik, kes on lõpetamas oma õpinguid Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes. Ta on olnud vahetustudeng Ungaris. Oma töös kasutab ta peamiselt portselani ning on keskendunud jooginõude valmistamisele. Viimastel aastatel on Evelin korraldanud EKA sõbrapäeva tassimüüki.

Ta on Bruno 2012 nominent. Need on nõud, mis on valmistatud restoranile Black Taverna Lounge.

Enn Praks On lõpetanud Tartu ülikooli 1991. aastal ja pärast seda õppis Tartu Kõrgemas Kunstikoolis mööblidisaini. Enn on tegelenud mitme loomingulise alaga, nagu fotograafia, sisekujundus, tootedisain. 1999. aastal asutas Avatud Koolitusstuudio OÜ, mis pakub loovat koolituskeskkonda. Ennu Tartus toodetavad paindvineerist mängukärud on leidnud äramärkimist ka väljaspool Eestit.

Kas disain on kunst?

Kunst on disaini kuhugi liigitada või mahutada. Ehk pigem niipidi.

Mis on hea disain?

Hea disain annab ajastule oleku ja näo.

Mida annab disain maailmale?

Mida on disain maailmale andnud?

Me ju mäletame, kui meenutame.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Materjalis ei ole midagi kinni. Mõtted kipuvad ajas kinni jääma.

Kui suur on disaineri vabadus?

Disaineri vabadus on olla hea ka mittedisainer olles.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Kultuurita oleks vaid funktsionaalsed lahendused.

Mis on disaini eesmärk?

Olla elu „pärisosa”.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

On: ratas, muna.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Miks valisid disaini eriala?

Disain on minu jaoks juhuslikult tekkinud suund, mida oma loomingus olen kasutanud.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Minu loomingu põhimõtted on lihtsus ja mugavus, või ka „less is more”.

Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?

Arvan, et praeguse seisuga on minu õnnestunumad tööd mu tassid (nimi puudub) ning sojakastme/õli pudelid.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Töötan peamiselt portselaniga, kasutan kipsvorme. See meetod eeldab suurt eeltööd – ideest mudeli ja kipsvormi valmimiseni, alles siis hakkab tootmine, tootmisprotsess ise on kiirem. Kui olen kord juba oma idee realiseerinud kipsvormi, siis edaspidi saan seda kiiremini paljundada. Eri materjalid vajavad erinevaid oskusi ja teadmisi. Hetkel meeldib mulle portselan. Portselan ei ole lihtne materjal, tuleb olla kannatlik. Lisaks ei tea kunagi päris kindlalt lõpptulemust, ahjus võib nii mõndagi juhtuda.

Kuidas mõista disaini?

Disaini võib mõista mitmeti. Isiklikult leian, et disain on see, kui miski loodu täidab oma funktsiooni ja töötab ilma kasutusjuhendita.

Kas disain on kunst?

Disainis võib olla kunsti ja kunstis disaini.

Kas disain on kunst, on juba iseküsimus, mingil määral võivad need kaks kattuda.

Mis on hea disain?

Kas on olemas halba disaini? Kui puudub hea disain, siis leian, et polegi disaini.

Seega pole ei head ega halba disaini, vaid disain lihtsalt kas on või ei ole.

Mida annab disain maailmale?

Mugavust ja lihtsust.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Disainerlik mõtlemine on praktiline mõtlemine maailmast.

Kui suur on disaineri vabadus?

Disaineri vabadus on täpselt nii suur, kui on tema fantaasia.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Kasutajasõbralikkus, lihtsus, mugavus.

Harri Ehrlich Tema puhul on paberite järgi tegu graafilise disaineriga. Ta on õppinud Eesti Kunstiülikoolis ja täiendanud end Saksamaal, Halles (Kunsthochschule). Ta on töötanud graafilise disainerina, aga samuti ajakirja kujundajana ja veebidisainerina. Hetkel töötab Baltecos koosseisulise disainerina, mis võimaldab tal teha ühtaegu graafilist disaini ja tootedisaini.

Harri leiab, et iga toode peaks pakkuma esteetilist elamust (vähemasti ideaalis).

Funktsionaalsus, kasutajasõbralikkus, keskkonnatundlikkus – need on tähtsad nagunii. Vana ja krestomaatiline (hea) disaini põhitõde less is more on kindlasti omal kohal ka täna, aga varem või hiljem tekib sellele vastuväide: less is bore. Seetõttu üritab ta teha asju nii, et less oleks ikka less, kuid samas ta ei oleks nii bore.

Miks valisid disaini eriala?

Oli ja on kõige cool’im eriala.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Kui ühtemoodi ei saa, siis tee teisiti, ja kui teisiti ei saa, siis tee kolmandat moodi.

Aga tõsisemalt rääkides, funktsionaalsus ja ausus peaksid olema iseenesestmõistetavad asjad – need peavad olema igal heal tootel paigas. Kui nendele lisada veel esteetiline kriteerium, siis on tulemus täiuslik.

Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?

Viimase aasta jooksul tehtud töödest ehk selline toode kui n-ö kivivann nimega Vero (Balteco).

Kui sageli on sul ette tulnud ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?

Loomulikult on seda ette tulnud, võib-olla isegi pooltel juhtudel. Ideede pehmendamine aga ei pruugi alati tähendada seda, et peab hiljem hirmsasti häbenema.

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Jasper Morrison, Matteo Thun, Nato Fukasawa.

Kui suur roll on sinu loomingus

materjalil?

Materjali valik on paljuski oludest tingitud.

Näiteks mitmesugused kõrgtehnoloogilised materjalid ei tule kõne alla, sest põlve otsas ei tee nendest isegi prototüüpi. Ei saa öelda, et üks materjal oleks lemmikum kui teine.

Valik on ajapikku iseenesest paika loksunud.

Nendeks on vineer, vaik, puit.

Kas disain on kunst?

Disain muidugi ei ole kunst, aga mõnikord ta võib olla servapidi selle sees. Eesti keeles on selline tore sõna nagu „tarbekunst”, mis peaks kõik ära ütlema, kuigi ega ei ütle ka.

Tegelikult mahub disaini sisse palju rohkem kui tarbekunsti sisse. Heaks näiteks kunsti ja disaini suhtest oleks ehk Moooi (M. Wanders) toodang, mis tihtipeale meenutab dekoori, millele on antud kolmas mõõde ja kiiksuga look.

Mis on hea disain?

Esteetiliselt nauditav, innovatiivne, lisaväärtust loov, keskkonnasõbralik... siia saaks panna veel sõnu ritta. Seega, hea disaini definitsioone (tunnuseid) on rohkem kui üks. Lisaks mainitutele on veel paar-kolm olulist nüanssi, ilma milleta ei ole hea disain piisavalt hea. Need oleks: pikaealisus, inimlik mõõde ja emotsionaalne side. Mõned ütlevad, et disain on seda parem, mida vähem teda (näha) on. Arvan, et nii lihtne see ka pole, vähemasti mitte alati.

Mida annab disain maailmale?

Suuresti üldistades: aitab vaadata lootusrikkamalt tulevikku ja enamgi veel: luua ise parem tulevik.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Ideaalis peaks see olema võimalikult kompleksne lähenemine. Teisisõnu, disainer ei peaks olema pelgalt see tüüp, kes teeb mingile enam-vähem valmis tootele „ilusa ja müüva” kesta ümber, vaid ta sekkub protsessi võimalikult varakult. Disainer peaks lahendama probleeme või veelgi parem – suutma neid ennetada, mis tähendaks tegelikult probleemi väljamõtlemist ja siis selle lahendamist. Hea disainer suudab ise ennnast taastoota vastavalt aja muutumisele.

Moto võiks olla: võimatu on võimalik.

Kui suur on disaineri vabadus?

Oleneb muidugi valdkonnast, tellijast, tehnoloogiast/materjalist ja mõnikord ka disaineri endale seatud piiridest. Tootedisainis on tihtipeale vabadus õige väike ja otseses sõltuvuses tehnoloogiast. Graafilises disainis on see vabadus palju suurem, kuigi siin kipub tekkima alateadvuslik sõltuvus tarkvarast, mis on paratamatu ajastu märk.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Kultuur, täpsemalt öeldes olmekultuur, mõjutab disaini otseselt ja igapäevaselt.

Näiteks: enamikus arenenud riikides on märkimisväärne olmekultuuri tase (millised on inimeste kodud ja ühiskondlikud hooned, milliseid tarbekaupu nad eelistavad, milliseid riideid kannavad jne). Sellised maad on teisalt tuntud kui disainimaad (nt Põhjamaad). Nad on suutelised oma kultuuri/ disaini ka müüma. Mida sügavam on olmekultuuri kiht, seda laiem on disaini kandepind ja üldine teadlikkus (ei osta esimest ettejuhtuvat odavat ukselinki).

Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?

See vastus on osalt kattuv vastusega küsimusele „mis on hea disain?”. Üldistades võiks veel lisada, et on kaks poolt. Ühed (ortodoksid), kes väidavad: less is more, ja teised (oponendid), kes vastavad: less is bore. Absoluutset tõde pole ja enamasti on tõde (hea disain) kusagil keskel.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Oleneb, kui pikk ajatelg vaatluse alla võtta.

Mida pikem aeg vaatluse alla võtta, seda

21

Eesti Disaini Leht / No 2

vähem on aegumatuid lahendusi. Tegelikult ei tea selliseid.

Mis on Eesti disain?

Eesti disain võiks ideaalis olla Eesti visiitkaart maailmas, kuigi sinna on väga, väga pikk maa minna. Eesti disain on laias laastus niisama hea kui Eesti riik.

Heleri Alexandra Sits Heleri Alexandra Sits on 2012. aastal Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuri lõpetanud tekstiilidisainer. Esialgu eelkõige rõivadisainile keskendunud, kasvas aga tema huvi interjööritekstiilide vastu ning magistriõpingutega paralleelselt alustas Heleri tööd disainerina ühes Euroopa suurimas käsitafting-tehnikas vaipade tootmisega tegelevas ettevõttes OÜ Valley. Viljakas koostöös valmis ka Heleri magistritööna loodud vaibakollektsioon „Personal Identity”.

Suuremate projektide raames on Heleri disaininud vaipasid hotellide presidendisviitidesse Euroopas, nagu näiteks Hotel Atlantic Kempinski Hamburgis ning Grand Hotel Kempinski High Tatras. Loomingus hindab ta kvaliteetseid materjale ja meisterlikku tehnika valdamist, et luua kvaliteetne ning kauakestev ese, mis oleks intrigeeriv ja samas maitsekas. Talle meeldib võtta vastu uusi väljakutseid ja püüelda parima võimaliku lahenduse poole.

Igor Volkov Igor Volkov lõpetas Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tootedisaini eriala 2001. aastal.

Vahetusüliõpilasena on ta ennast täiendanud Helsingi Kunsti ja Disaini Ülikoolis.

Igor on teinud koostööd mitmete Eesti ja Euroopa ettevõtetega uute toodete arendamisel. Ta on õpetanud tudengeid EKA Rakenduskunstikoolis. Tänaseks loob Igor Volkov oma toodangut LUM* kaubamärgi all. Toodete valmistamisel kasutab leidlikult ja säästlikult materjali võimalusi. Igor on veendunud, et ilu peitub lihtsuses.

Inga Koppel Inga Koppel on lõpetanud Eesti Kunstiaka-

22

26.09–29.09.2013

deemia klaasikunsti osakonna 1999. aastal.

Ta usub minimaalsete vahenditega kunsti loomise võimalikkusse. Tema looming on pigem inklusiivne kui eksklusiivne. Ta on klaasikunstnik, kes ühendab klaasesemete esteetika asjakohase rakendusega. Oma kunsti loob ta omaenda stuudios Inga Koppel Stuudio OÜ.

Inga Radikainen 2012. aastal kaitses Inga magistrikraadi Eesti kunstiakadeemia nahakunsti erialal, kus ta õppis kottide ja nahaaksessuaari disaini. Lisaks õppis ta jalanõudisaini Peterburi Riiklikus Tehnoloogia ja Disaini Ülikoolis. Inga on osalenud mitmetel rahvusvahelistel disainikonkurssidel nii Eestis kui ka välismaal.

Inga hindab kõrgelt loodust, looduslikke materjale. Tema disain on tihtilugu just loodusest ja selle mitmekesisusest inspireeritud. Tema jaoks on disain defineeritud lihtsuse, funktsionaalsuse, elegantsi kaudu ning seejuures ei tohiks unustusse jääda graafilisus ning looduslikud mustrid, faktuurid, moodulid ja põimed. Kooskõlastatud disaini elemendid annavad tugeva ja väljapeetud tulemuse.

Miks valisid disaini eriala?

See juhtus kuidagi juhuslikult, kuid samas ka mitte. Minu jaoks see ongi nii loomulik ja loogiline tee. Kui olin lõpetanud kunstikooli ning oli aeg ülikooli minna, valisin ma Eesti Kunstiakadeemia, ja mis oli minu jaoks kõige üllatavam, saingi sisse. See eriala on väga vaheldusrikas ning ei esine rutiini. Nii see kõik alguse sai ning enam ei õnnestu seda peatada ja ei taha ka.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Minu jaoks on loomingu põhimõtted need, kui ma suudan oma tootes kõige efektiivsemal moel kokku panna vormi, väljanägemise ja kauakestva kasutuskõlblikkuse.

Püüan säilitada unikaalsust, luues väikesi tooteseeriaid ning tellimustöödena ainueksemplare.

Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?

Minu suuremad ideed on just kõige lihtsamad disainilahendused, mida olen kasutanud oma toodetes. Disainilahenduse lihtsus ongi võlusõna ning kui sellega kaasneb veel funktsionaalsus ja esteetilisus, siis saangi öelda, et see on õnnestunud idee.

Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema? Üldiselt ma teen vahet tellimustööde tegemisel ning oma kollektsiooni loomisel, sest

need on kaks eri asja. Esimesel puhul on tähtis tellijaga suhelda ja loomulikult tuleb teha kompromisse, kuid enda sisetunnet ei tohi unustada. Siin aitavad kaasa üksteise mõistmine ja usaldamine. Oma kollektsiooni luues kuulan oma sisemist häält ning usaldan iseennast.

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Minu loomingut mõjutavad lähedased inimesed, sõbrad minu ümber, kindlasti ka õppejõud ning koolid, kus ma käinud olen.

Iga päev mõjutavad mind loodus, maailm ning elu ise. Kedagi eraldi ma ei oska välja tuua, sest kõikide mõjurite kooslus teebki minust nii disaineri kui inimese.

Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?

Kõige tugevamaks hindan ma materjali tundmist ja selle kasutamist. Minu disain on tihtilugu just loodusest ja selle mitmekesisusest inspireeritud. Minu jaoks on disain defineeritud lihtsuse, funktsionaalsuse, elegantsi kaudu ning seda ma hindan materjali valides.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Minu looming ongi materjalipõhine tegevus. Minu ülesanne on naha kui materjali ilu välja tuua. Samas meeldib mulle kasutada nahka ebatavalisel moel, tehes erinevaid faktuure ja vorme. See ongi minu jaoks põnev, kuidas laiendada naha kasutusvõimalusi ning piire, murdes tavalised ettekujutused naha kohta, sest nahast annab teha kõike.

Kuidas mõista disaini?

Disain peaks olema iseenesestmõistetav, kaasahaarav, huvitav ja innovaatiline.

Kas disain on kunst?

Disain on puhastatud, lihvitud ja toodetav kunst.

Mis on hea disain?

Hea disain on suuremale inimgrupile arusaadav ja vastuvõetav. Tunnusjoonteks võib pidada inimsõbralikkust, kasutussõbralikkust, kauakestvust, loodussäästvust ning personaalsust.

Mida annab disain maailmale?

Hea disain näitab maailma arenemise suunda, tutvustab uusi tehnoloogilisi võimalusi ning seda kõike juba esemete tasandil.

Kui suur on disaineri vabadus?

Disaineri vabadus sõltub disaineri julgusest, samas ka eesmärgist, mille nimel disainer töötab.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Ta mängib tähtsat rolli, esiteks suunab ja lihtsustab valiku tegemist ning info vastuvõtmist. Teiseks näitab ta ühiskonnas toimuvat muutumist ja peegeldab ühiskonna kultuuri nii riigis kui ka väljaspool seda.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Kultuur peegeldub disainis. Kõik ümberringi toimuv mõjutab kas otseselt või kaudselt kõiki inimesi, ka disainereid, kes märkavad, panevad tähele ümbritsevat keskkonda.

Mis on disaini eesmärk?

Disaini põhieesmärgiks võib olla vabadus, mis muudab inimeste elu lihtsamaks ja mugavamaks. Samas ka esteetiliste tõekspidamiste arendamine ning kaasaegsete tehnoloogiate laiemale ringile tutvustamine.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Täiesti aegumatuid disainilahendusi minu meelest ei saagi olla, kuna pidevalt areneb tehnoloogia, muutub maailm, muutuvad materjalid ning esteetilise väljanägemise põhimõtted. Seda võib võrrelda näiteks sellise aegumatu esemega nagu tool. Tema funktsioon on olnud aastate vältel aegu-

matu, muutunud on läbi aja vaid tema välimus, materjal, tootmise meetod. Tänapäeval on tooli disainilahendusi väga erinevaid.

Minu arvates ei peagi olema täiesti aegumatuid disainilahendusi, muidu hakkab nii disaineritel kui ka tarbijatel igav siin maailmas.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Heal disainil on tasakaalus funktsionaalsus, kvaliteet, väärtuslikud materjalid, kasutussõbralikkus. Samas on ka tähtis, mida ese/ toode/teenus tarbijale jutustab ning kuidas tarbija ennast ise tunneb seda tarbides.

Hinnangu annab heale disainile eelkõige väliskeskkond, mitte disainer.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Sest just nimelt disainerid otsivad ja vaatavad, mis on veel puudu ümbritsevas maailmas, kuidas annab teha asju teisiti, mis on see, mida veel ei ole, ja mida annab disainiga parandada. Sellega disainerid tegelevad iga päev.

Mis on Eesti disain?

Eesti disainiks võib nimetada kulutuuripärandit; seda, mis on tehtud eestlaste poolt oma rahvale ning mis muutub ajas kultuuripärandiks.

JAANA päeva Jaana Päeva õppis Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonnas ning lõpetas ülikooli 2001. aastal kunstimagistri kraadiga. Sellest ajast on aktiivselt osalenud näitustel, köitnud raamatuid, proovinud kätt nii installatsiooni kui kunstnikuraamatu vallas, kuid lemmikuks on siiski koti- ja jalatsidisain. Tööalaselt on nahakunsti osakonnaga seotud olnud alates 1998. aastast. 2007. aastast töötab sama aksessuaarisuuna dotsendina ja külalisõppejõuna HAMKi (Soome) jalatsidisaini osakonnas.

On koostanud loengusarja aksessuaaridele (kottidele, jalatsitele, peakatetele ja kinnastele) keskenduvast moeajaloost ning see on tihtipeale ka tema loomingu inspiratsiooniallikaks ning käivitavaks jõuks.

Loomingu puhul on talle väga oluline kontseptsioon, idee, millele toetub nii toote vorm, siluett kui dekoor. Meeldivad intrigeerivad kooslused, kerge iroonia ja uute tehniliste võtete ning konstruktsioonide leiutamine.

Tema töid on Eesti Tarbekunsti ja Disaini Muuseumi, Offenbachi Naha- ja Jalatsimuuseumi (Saksamaa), Elda jalatsimuuseumi (Hispaania), Borlänge linnamuuseumi (Rootsi) ning erakogudes.

Viimase, näitusel „Mateeria” esitletava kollektsiooni inspiratsiooniks on 1930ndate

Eesti Disaini Leht / No 2

kotidisain – nurgelised, samas naiselikud siluetid, peen elegants, art déco hõng.

Miks valisite disaini eriala?

Tegelikult valisin ma omal ajal nahakunsti eriala, kuid nii nagu õpe on EKAs aastatega muutunud disainikesksemaks, olen ka mina enda jaoks valitud eriala korduvalt ümber mõtestanud ning eelistan pigem probleemikeskset ja kontseptuaalset kui dekoratiivset lähenemist.

Mis on teie loomingu põhimõtted?

Loomingu puhul on minu jaoks väga oluline kontseptsioon, idee, millele toetub nii loodava vorm, siluett kui dekoor. Meeldivad intrigeerivad kooslused, kerge iroonia ja uute tehniliste võtete ning konstruktsioonide leiutamine.

Kes on teie loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Ajalugu, moeajalugu ja maailma rahvaste etnograafia on tihtipeale minu loomingu inspiratsiooniallikaks ning käivitavaks jõuks.

Kui suur roll on teie loomingus materjalil?

Materjalidel on väga oluline roll – omadused, värv ja faktuur kannavad endas alati sõnumeid ja tähendusi, mida annab kontseptsiooni huvides võimendada, vastandada jne. Kotikonstruktsioonid on lisaks materjalitundlikud, seega eeldavad head materjalitundmist vormi ja stilistika valikul.

Kuidas mõista disaini?

Sõna „disain” on muutunud nii laiatähenduslikuks tarbesõnaks, et seda on võimatu üheselt defineerida (disainitakse ju näiteks ka õppekavu, tarkvara ja teenuseid). Disaini võiks mõista kui valdkonda, milles luuakse uut, paremat, toimivat, vajalikku.

Kas disain on kunst?

See oleneb muidugi, kuidas mõlemat mõistet defineerida, aga tundub küll, et klassikaks muutunud disain omandab kunstiteosega võrdse staatuse.

Mis on hea disain?

Hea disain on vajalik ja ilus.

Kui suur on disaineri vabadus?

Oma tööd tehes on disaineril alati piirid, mille raamidesse ta peab jääma, ning tingimused, mida arvestada, kuid samal ajal peab disainer suutma olla ka vaba. Midagi uut ja innovatiivset tekib kastist väljapoole mõeldes.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Kindlasti väga olulist rolli, probleemide lahendamine/ennetamine on tulevikku vaatav ja õnnestumise korral uut reaalsust loov tegevus.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Praegu on populaarsed raamatud, kus järjestatakse mingis kitsas valdkonnas n-ö maailma muutnud ideid. Need on omas ajas olulised, visionäärlikud, tähtsad algtõukena, aga kas nad on iseenesest aegumatud... elu ju muutub, vajadused muutuvad... Aeg, mille jooksul mõistet „disain” on kasutatud, ja aegumatus / inimkonna ajalugu on nii erineva pikkusega ajaühikud, et me ei saa tuleviku suhtes kindlalt väita ei üht ega teist.

Julia Maria Künnap

26.09–29.09.2013

Julia Maria Künnap on Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala lõpetanud kunstnik, kes töötab eri materjalidega ja eri valdkondades – ehetest ja aksessuaaridest mööbli ja animafilmini.Tema olulisemate tööde hulka kuulub ka Tartu Jaani kiriku altarihõbe. Julia Maria Künnapit on tunnustatud Roman Tavasti stipendiumi, Ruth ReisertHafneri stipendiumi, ajakirja Kunst.ee aastapreemia ning Red Doti disainiauhinnaga.

Hetkel on kunstniku töölaual terve rida värsket disaini teel seeriatootmisse – alates mööbliesemeist, lõpetades käekottide ja kingadega.

Lapse söögitooli MARI disain on hinnatud maailma ühe olulisima disainiauhinnaga Red Dot. Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum on valinud tooli oma kollektsiooni.

Kuni 2011. aasta suveni eksponeeritakse seda Saksamaal Essenis maailma suurimal nüüdisdisaini väljapanekul Red Doti muuseumis ja 2010. aasta suvel Eesti disaini näitusel Eesti saatkonnas Helsingis.

Kadi Hektor Vaikse ja tagasihoidliku Kadi sees on peidus suur jõud. Valjuhäälselt ta oma ideid ei kuuluta, vaid teeb ja toimetab. Valmisesemetes on tunnetatav kunstniku kindlustunne. Ta ei eksi oma valikutes ja töömeetodites. Kaasa on aidanud ilmselt kauaaegne ja pidev praktika. Savid, glasuurid ja põletused on läbi katsetatud – valitud sobilikest parim.

Kadile meeldib „ise toota”, et veidigi tasakaalustada seda ettenägelikku ja ratsionaalset disainerit endas.

Teine Kadi omadus, millest paljudel vajaka jääb, on kannatlikkus. See jõud oma töö lõpuni viia, mitte olla kärsitu viimistlemisel. Oodata õiget hetke ja ruumi, mil eksponeeritav teos hakkaks kõlama.

Tema töid iseloomustab rütmikus. Ese koosneb mingist korduvast mustrist või liigutusest. Eksponeeritud on toote ülesehitus ja konstruktsioon. Selgus ja lihtsus, mis samas on puhta vormi eelduseks, pakub Kadi puhul küllaga üllatusi. Kadist võib ägedaid üllatusi oodata. Ise istub vaikselt paigal, aga laseb loovusel lennata.

Kadi eristub teistest noortest keraamikutest ehk just oma tõsiduse ja materjalile keskendumise poolest. Võtta ette töömahukaid teoseid ja need perfektselt teostada on just see, mis teda 2010 aasta keraamiku nominendi tiitlini viis.

Mis on hea disain?

Kui vorm ja kasutajasõbralikkus moodustavad nauditava ning hästi toimiva terviku.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Leida nutikaid, originaalseid, uuenduslikke

ja hästi toimivaid lahendusi.

Kui suur on disaineri vabadus?

Mitte nii suur kui skulptoril või maalikunstnikul, aga kindlasti suurem kui raamatupidajal.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Tundub, et järjest suuremat.

Mis on disaini eesmärk?

Luua mugavam, püsivam ja ka sügavam suhe tehismaailma ja selle kasutaja vahel.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

See peab olema üllatav, originaalne, kasutajasõbralik, terviklik, ilus, innovaatiline.

Miks valisid disaii eriala?

Valisin keraamiku elukutse, siis veel endale teduvustamata, et disainerlik mõtlemine on üks tore lisavõimalus sellel erialal.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Hetkel – leida kompromiss tegemisrõõmu ja ellujäämise vahel.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Väga oluline – siiski, ideed ja visioonid on olulisemad.

KADI PAASIK Lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini osakonna. Hetkel täiendab ta end EKA disaini magistriõppes, mille käigus plaanib noor disainer välja töötada naiste anatoomilise sisetallaga jalatsimudeli prototüübi(d) koostöös Eesti jalatsitööstusega. Kingadisaini õppis Kadi 2010. aastal Erasmuse raames Soomes HAMK University of Applied Science’is. Oma loomingulisteks eeskujudeks peab ta Chie Miharat, Hester van Eeghenit ja Stella Soomlaisi.

Disainimisel taotleb Kadi puhast, skandinaavialikult minimalistlikku joont, mida on vürtsitatud naiselike detailidega. Üha sümpaatsemaks muutub talle „aeglase” disaini põhimõte – luua esemeid, mis ei järgi moetrendide hooajalisust, vaid on kvaliteetsed ja meie kliimas funktsionaalsed ning ka esteetiliselt ajatud. Veel meeldib Kadile mängida vastanditega, nagu nt mehelik/ naiselik, elegantne/arhitektuurne jne. Kuna naha kui materjali päritolu ja tootmise mõju keskkonnale on üsna vastuolulised, püüab Kadi alati mõelda, kuidas kasutada materjali põhjendatult (pigem kasutusväärtuse kui dekoreerimise eesmärgil).

Tooted gooti arhitektuurist inspireeritud kollektsioonist ”Our Lady of Paris” (2011 kevad): naiste portfell Chapelle („Kott kui kirik” – üks viimsena säilinud püha ja puutumatu ruum naisele tema kiire tempoga toimekas igapäevaelus. Need, kes söandavad süveneda, võivad avastada midagi palju mitmekülgsemat ja põnevamat kui pelgalt hall fassaad. Sisaldab: tugevdusega sülearvuti ja dokumentide sahtlit, märkmiku ja rahakoti fiksaatoreid kotiseina külge, võtmepesa, telefonitaskut, 3 pastaka-aasa, meigi- ja hügieenivahendite lukuga peidutaskut); ridikülid Saint Dame; neli paari tänavakingi ja üks paar poolsaapaid. Kingad valmisid AS Samelini abiga!

Kasutatud materjalid: läikiv ja matt hall kroomnahk; roheline, sinine ja punane voodritekstiil; tõmblukud; peenike ja lai

kummipael; hõbedased furnituurid; atlasspaelad. Kaunistustehnika masinteping.

Kadi Pajupuu On lõpetanud 1986. aaastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunsti osakonna.

Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas Kadi AS SUVA kunstnikuna. Edasi oli Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, siis mõned aastad vabakutseline ja alates 2005. aastast on Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud.

Kunstnik kirjutab enda kohta: „Kadi Pajupuu on leiutaja. Tekstiili eriala pakub selleks piiramatult võimalusi. Teljeuuendustest on ta kasuliku mudelina registreerinud reguleeritavate piivahedega soa.

See tööriist võimaldab kudumise käigus muuta lõime tihedust.

Materjaliarendusest peab ta perspektiivikaks soomustekstiile – selle võttega saab kududa elava soomuselise pinnaga tekstiile.

Pajupuu töötab Loovalal, mis on ühisateljee viiele graafikule ja minule. Kadi arendab koostööd graafik Marilyn Piirsaluga, kelle lennukad joonistused puiduspoonil saavad vaipade osaks. Pajupuu on puuvaipu kudunud juba kümmekond aastat. Samuti kujundab ta raamatuid kirjastusele SEJS.”

Kadri Kruus Osalt juhuslikult, osalt iseenda kangekaelsusest tingituna sattusin Eesti Kunstiakadeemiasse nahakunsti õppima. Nüüd on sellest möödas juba kümme aastat. Mäletan, et mind võlus sealsete inimeste kirg ning andumus niivõrd spetsiifilise eriala vastu.

Mis see on, mis köidab?

Vastandumine. Õrn ja naiselik ehe valmib robustseid, jõulisi vahendeid kasutades.

Haamer, nuga, naaskel, tangid... Pean tunnistama, et nüüd on tihti need tööriistad koos huulepulkadega mu käekotis.

Unikaalsus. Iga ese on eriline ja erinev oma väikeste korrapäratustega. See reedab, et eseme valmistajaks on inimene, mitte masin.

Traditsioonid. Oskused ning materjal, mis pärit aegade algusest, teadmised, mis praegugi kanduvad edasi vaid meistrilt meistrile.

Vastuolu. Teema, mis aina uuesti ja uuesti kütab kirgi – nahk on elav materjal.

Neid aksessuaare valmistades on kõige olulisem siht luua iga kord midagi, mis oleks elu vääriline, mis on antud selle eest.

Luksus. Kas ka kiskjalik üleolek? Seda tunned ning saad ise otsustada nahka puudutades.

Kadri Kruusi tooted on tänapäevane disain, funktsionaalsus ja kvaliteetsed materjalid, mis on kokku segatud kire ja 23

Eesti Disaini Leht / No 2

hoolega nagu igivanades käsitööliste traditsioonides. Aksessuaaride stiil on vastuoluline, just nagu ühe tõelise naise hingeelu.

Kadri Paloveer Kadri armastab müstilisi pärimusi ning pajatusi. Ta üritab tihti oma töödes esinevate märkide, kujundite ja sümbolitega edasi anda unustuse hõlma vajunud lugusid, mis omakorda aitavad säilitada kohalikku eripära. Kadri usub, et folkloori sidumine praktilise eseme disainiga annab tugeva emotsionaalse lisaväärtuse. Seejuures pole tema jaoks oluline loodava eseme äratuntavus mõne etnoloogilise mustri või esemena, vaid loomeprotsessis tekkinud tunded ja mõtted. Kadri arvab, et märksõnaga „peidetud lood” võikski tema loomingut iseloomustada.

Lisaks „lugude peitmisele” on disaineri eesmärk luua hästi toimiv toode, mis on hinnalt tarbijale vastuvõetav ning pakub lisaks praktilistele omadustele ka esteetilist naudingut. Kadri väidab, et ta püüdleb oma katsetustes skandinaavialiku minimalismi ning veidi karge esteetika poole. Vahel see õnnestub, vahel mitte, arvab ta.

Kadri on saanud kunstihariduse Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast ning kogemusi kursustelt ja praktikatelt siin- ja sealpool piiri. Juba aastaid on tema igapäevatöö vanade raamatute parandamine, restaureerimine, aga ka uute köidete loomine.

Miks valisid disaini eriala?

Tundus põnev, võimalusi pakkuv.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Esmatähtis on luua funktsionaalseid esemeid, mis arvestavad sihtrühma konkreetseid vajadusi. Pean väga oluliseks lugude jutustamist, alati seda küll teha ei õnnestu, aga siiski. Põnev on jutustada oma tööde kaudu mõnd lugu, et anda niimoodi esemele juurde lisaväärtus, muuta see emotsionaalsemaks.

Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?

Loo jutustamine õnnestus mul enda meelest väga hästi „Pajatuses” (lapsekandmiskott-kiik 2010). Disainerina püüdsin kottkiige kaudu jätkata traditsiooni, kasutades Setumaal kuuldud teateid inspiratsiooniallikana, ning tuua juba ununenud lood ja väärtused taas nähtavale. Andsin neile uue elu, seda aga nüüdisaegsel viisil. Kogu protsessi juures püüdsin mitte võtta üle efektseid detaile ja mustreid, et mitte minna kõige lihtsamat, tavapärast teed pidi, vaid süveneda rahvaesteetika ideetasandini ja sellest tuletada disain.

24

26.09–29.09.2013

Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?

Ma ei häbene tehtut. Kindlasti on asju, mida ma praegu teisiti teeksin, aga see ongi loomulik, et kõike ei saa kohe algusest peale hästi teha. Küll aga tuleb ette tellimustöid, kuhu „ennast” väga palju sisse panna ei saa, kuna pean arvestama kliendi soove.

Aga see ei häiri mind absoluutselt.

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud? Õppejõud, kolleegid, pärimuskandjad, keda intervjueerinud olen ... lähedased ja üldse inimesed, kellega kokku olen puutunud ja mõtteid vahetanud.

Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?

Ideetasandil „Pajatust”, kuna selle lugu ja taust oli kõige rohkem läbi mõeldud. Tegelesin selle teemaga süvendatult üle aasta, mind abistasid väga erinevad inimesed, näiteks Tallinna Lastehaigla füsioterapeudid. Tehniliselt aga pean tugevamaks oma viimase aasta töid – kotte ja köiteid. Need pole aga laiemale üldsusele tuttavad, kuna on tehtud tellimustöödena üksikisikust klientidele igapäevaseks kasutamiseks.

Palun nimeta ese(med), mida esitled näitusel „Mateeria”. Ma ei tea, mida „Mateerial” esitletakse. Hetkel peaks Disainimajas olema minu asjadest vaid mõned münditaskud, võtmehoidjad ja „Pajatus”. „Pajatust” on aga palju eksponeeritud ja ilmselt ta ilmutab liigsest väntsutamisest esimesi väsimusmärke ja ma ei teagi, kas see pannakse välja või mitte.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Suur. Mida parem materjal, seda parem lõpptulemus. Peamiseks materjaliks on nahk. Alati aga pole võimalik kõige kallimat ja kvaliteetset nahka endale lubada.

Kuidas mõista disaini?

Minu jaoks on disain läbimõeldud üksus, harmoonia välimuse ja funktsiooni vahel.

Kuna ta hõlmab väga laia kasutusala, siis on keeruline anda ühest ja läbinisti õiget definitsiooni. Disain ei pruugi olla esemeline, ka teenuseid võib disainida.

Kas disain on kunst?

Võib olla, aga ei pea. Alati ei ole. Kunst ei pea ilmtingimata omama peale esteetilise ka praktilist väärtust. Disaini eesmärk on teenida inimest, aidata tal igapäevaelu lihtsamaks muuta.

Mis on hea disain?

Hea disain arvestab, milline on nõudlus ja vajadus turul. Hea disain sünnib vajadusest, vajadusest muuta mõni eluvaldkond paremaks või mõni ese käepärasemaks.

Mida annab disain maailmale?

Uusi mõtteid, lihtsamaid lahendusi, vaheldusrikkust. Valikuvabaduse ja vaheldusrikkuseta poleks ju arengut.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Disainerlik mõtlemine on see, kui loovfantaasia on ühendatud teadmistega. Disainer peab kogu aeg mõtlema, kuidas ühendada vana ja uut, keskkonda ja äri, uurimistööd ja disaini.

Kui suur on disaineri vabadus?

Kõik on suhteline. Kindel aga on – mida suurem on disaineri loovus, seda suurem on tema vabadus loomingus.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Päris suurt. Alati pole see silmaga nähtav, küll aga tuntav. Disainerite võimuses on mõjutada tulevikutrende. Näiteks suur hulk disainereid ammutab inspiratsiooni kultuuripärandist, see aga omakorda aitab taasesitada unustusse vajunud lugusid ja seeläbi säilitada kohalikku eripära. Siinkohal saab

juba rääkida identiteediteadvuse taastootmisest. Kui nii edasi mõelda, siis on näha, et disain ei ole ainult mingi kindel objekt/ ese, vaid midagi palju suuremat, mis kasvab ja areneb ja paratamatult mõjutab meid kogu aeg. Väga paljudes valdkondades.

Kuidas mõjutab kultuur disaini? Üsna palju mõjutab, sest iga kultuur teeb midagi teisest erinevalt.

Mis on disaini eesmärk?

Disaini eesmärk on püüda välja pakkuda, mida uut peaks maailma looma. Seejuures see „uus” peab olema vajalik, praktiline, esteetiline ja funktsionaalne.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Usun, et kõikvõimalikud lihtsad lahendused on aegumatud. Eri kümnenditel, ka sajanditel, võib välimus veidi varieeruda, aga põhifunktsioon ja vorm jääb ikka samaks.

Näiteks kotidisainis on aegumatuks kujunenud nn Kelly Bag, mille omal ajal Grace Kelly kuulsaks kandis. Ka praegu, 2013. aastal võib poelettidelt leida seda 20. sajandi käekotiklassikat.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Hea disain on praktiline, leidlik, loov ja empaatiline.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Sest disainer peab arvestama väga erinevaid tahke, mõistma eri kultuure, vajadusi, olema pioneer uute lahenduste väljapakkumise osas.

Mis on Eesti disain?

Eesti disain on väga sarnane Skandinaavia ja Põhjamaade disainiga. Meil on hulk häid tegijaid, kuid Eesti on nii väike ning meie disainilugu veel liiga noor, et maailma mastaabis rääkida Eesti disainist kui terminist.

Kaie Pungas Kaie Pungas on keraamik ja töötab Viljandimaal Olustvere mõisa väikeses keraamikakojas juhendaja ja meistrina. Tema looming on mänguline, ta armastab värve, absurdi, aga samas võlub teda ka vormide lihtsus. Peab ühe tarbekunstniku töös kõige olulisemaks materjali tundmist ning käelist vilumust, ehk mida rohkem on kogemusi ja praktikat, seda virutoossem on ka tulemus.

Tema lemmiktoode on portselanist toos PUPU, väike vaatlev loom-olend, kelle vorm on saanud inspiratsiooni Jaapani animaatori Hayao Miyazaki loomingust.

Miks valisid disaini eriala?

Ma olen õppinud keraamika erialal. Ehk rohkem olen õppinud kunstnikuks kui disaineriks. Minu jaoks on mõnikord üsna segane disaini ja kunsti vahe. Ennast pean

ma tarbekunstnikuks, mitte disaineriks.

Kogu minu loomingus on väga oluline osa valmistaja käelisel osavusel. Ma ei tööta klassikalise disainerina, kes kujundab tööstustoodangut.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Ma usun, et tarbekunstnikul on materjali tundmine kõige olulisem eeldus hea tulemuse saamiseks, ja loomulikult hea idee.

Ma arvan, et head ideed tulevad tänu märkamisele ja taipamisele. Minul pole võimalik laua taha istuda ja paberi peal vormistada ideaalne ese. Idee areneb elust ja kogemustest, kohtumistest ja ahaa-momentidest, kus ma olen midagi mõistnud või näinud, mis süütab minus leegi. Ja on aegu, kus lihtsalt ei tule üldse midagi. Mulle meeldib ka materjaliga mängida, see loob ise võimalusi ja ideid. Puit ütleb puusepale, mis tast võiks teha, ja sama moodi annavad ka teised materjalid mõista oma erinevate omaduste kaudu, mis neist luua võiks, lihtsalt tuleb materjali lugeda.

Kas disain on kunst?

Kõigepealt defineeriksin, mis on kunst ja mis on disain. Minu jaoks kunst loob äratundmist inimene olemisest, puudutab südant ja vaimu. Disain korraldab ja korrastab ja loob esteetilist keskkonda, kus meil oleks ilusam ja lihtsam elada. Disainis võib olla ka kunsti elemente, kuid ei pea ilmtingimata olema. Mulle tundub, et disaintoodet valides valib inimene oma keskkonda mugavamaks ja ilusamaks tegevaid esemeid või teenuseid. Ma ei pea ennast disaineriks, pigem tarbekunstnikuks või materjalikunstnikuks.

Kalli Sein Kalli Sein lõpetas 1991. aastal Eesti Kunstiinstituudis disaini ja klaasehistöö eriala.

Edasi töötas kunstiinstituudi klaasiosakonnas ja alates 1998. aastast asutas oma stuudio Ideeklaas.

Klaasi parimaks omaduseks peab läbipaistvust, mis võimaldab kaasata valgust ja disaineseme puhul emotsiooni, mille see kasutajas äratab.

Alates 2003. aastast on püüdnud valgust meeleoluvalgustitesse tu.LED. Miks valisid disaini eriala?

Ma olen mugav inimene. Maailm võiks olla mõtestatud.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Pigem vähe ja emotsiooniga. Kirgas, kestev.

Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?

Valgus klaasis. Aga see ei ole minu idee.

Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist,

Eesti Disaini Leht / No 2

mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?

Ei ole sageli.

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Loodus ja loov abikaasa.

Kuidas mõista disaini?

Disaini ei peakski niivõrd mõistma, kui tajuma. Hea disain sulandub inimese elukeskkonda ja tekitab mugavus- ja turvatunde.

Kas disain on kunst?

Sellele vastamiseks peaks kõigepealt määratlema, mis on kunst. Kindlasti on disain looming.

Mis on hea disain?

Hea disain on see, mis tekitab heaolutunde.

Emotsionaalse, kasutusmugava.

Mida annab disain maailmale?

Disain annab maailmale elamisväärsema keskkonna, lisaväärtuse.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Disainerlik mõtlemine kulgeb koos evolutsiooniga, järgneb, kohaneb, kohandab ja kahtlemata ka suunab seda.

Kui suur on disaineri vabadus?

Disaineri vabadus asub piltlikult öeldes mugavustsoonis. Kui väljuda mugavustsoonist, siis peab piiride ületamine olema emotsionaalset lisaväärtust pakkuv. Ja kui emotsionaalne lisaväärtus korvab mõned kasutusmugavuse puudujäägid – sel juhul võib disain ka kunstiks muutuda.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Suurt. Üha rohkem peab endalt küsima, kuidas vajadusi otstarbekamalt katta.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Kultuurikihi paksus annab disainile näo.

Mis on disaini eesmärk?

Elamisväärsem keskkond.

Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?

Lahkarvamused tekivad ikka olemuslikult tähtsate mõistete puhul, millel palju tõlgendamisvõimalusi. Kas või religioon. Ehk on disain ka midagi inimloomusele nii orgaaniliselt omast, et arvamused lahknevad sarnaselt usuliste teemadega. Minu jaoks on disain intuitiivselt, meeltega tajutav kvaliteet, lahkarvamustesse pole sattunud.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Muna ja selle koopiad läbi aja.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Ta tundub esimesest hetkest oma ja heana.

Selle üle ei pea juurdlema, ta omastub, imendub, turvab.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Kas võib? Pigem koduhoidjad.

Mis on Eesti disain?

Kulgeb koos Eestiga. Hea ja juurtega.

KARIN KALLAS Karinil on oma noorusele vaatamata nimetamisväärsed kogemused nahadisaini alal.

Nii nagu paljude teiste disainerite haridusemuster, nii on ka Karin Kallas saanud oma bakalaureusekraadi Tartu Kõrgemast Kunstikoolist ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemiast. Ta oli praktikal Lätis käsitööna valmivate jalatsite ettevõttes ZoFa ja on loo-

26.09–29.09.2013

nud juba mitu jalatsite kollektsiooni. Lisaks on tal ka moekunstialased teadmised, mille sai Brera Kunstiakadeemias Milanos ja olles praktikal Ivo Nikkolo firmas. Kõik need kogemused on andnud hea hoolaua oma firma Stuudio Nahk loomiseks ning jalasõbralike (anatoomiliste) disainjalatsite tegemiseks. Teema püstitus tuli tema enda kehvast kogemusest jalatsite osas: suur hulk meie poekaubast on kiirmood ja mõõdult sobiv vaid lõunamaa inimesele, mitte meile. Kallase kollektsioonid lähtuvad tema uurimistööst, mille eesmärk oli välja selgitada Eesti elanikkonna levinuma jalatüübi keskmised mõõdud ning kujundada neist lähtuvalt jalatsi liist. Tänapäeva masstoodanguna toodetavas trendijalatsis puudub sageli jalga toestav konstruktsioon. Kuna tugevdused jäetakse ära, on tulemuseks jalalihaseid koormavad vormitud jalatsid.

Kallas aga kasutab jalatsi ehituses mitmeid vormi andvaid ja jalga ennast toestavaid abimaterjale. Stuudio Nahk tootearendus on kestnud kaks aastat ja selle aja jooksul on valminud kollektsioonid sügis/talv 2012 ja kevad/suvi 2013 Kuidas mõista disaini?

Disain on mõttemaailma peegeldus. Seda tuleb võtta sellisena, nagu ta on.

Kas disain on kunst?

Mis on kunst? Disain on kunsti abiga eri funktsioonide muutmine esteetiliseks ning argiellu sobivaks.

Mis on hea disain?

Hea disainiga toode räägib ise enda eest.

Mida annab disain maailmale?

Hea ja kvaliteetne disain loob meie ümber visuaalse heaolu. Kehv disain toodab vaid prügi.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Disainer on kui insener, kes ühendab funktsioonid välimusega, et tekiks tervik.

Kui suur on disaineri vabadus?

Iga disainer seab endale ise piirid. Julge disainer on piirideta.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Kuna kõik asjad on maailmas olemas, siis disain on vaid meetod, et kasutusel olev kaasajastada – muuta modernseks.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Disain ongi sündmuste peegeldus.

Mis on disaini eesmärk?

Disaini eesmärk on leida tasakaal funktsiooni ja välimuse vahel.

Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?

Nii palju kui on disainereid, nii palju on ka erinevaid mõtteviise ning kõik need väärivad omajagu austust.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

On. Need on need disainilahendused, kus kõik on paigas ja midagi ei tule muuta.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Hea disain leiab rakendust.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Ma arvan, et disainerid võib-olla ehk pole nii palju maadeavastajad kui kroonikud, kes kõik nähtu üles tähendavad.

Mis on Eesti disain?

Eesti disain on Eestis või eestlaste poolt teostatud lahendused, mille sündimisele on siinne õhustik kaasa aidanud.

Miks valisid disaini eriala?

Meile meeldib luua ja mõelda. Hindamatu on, kui materjalist kujuneb toode.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Stuudio Nahk loomingu põhimõtteks on tasakaal mugavuse ja ilu vahel. Meile meeldib teistmoodi ilu, selle veidrus, lihtsus ja puhtus.

Kui sageli on sul tulnud ette ideede

pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?

Ennast tuleb alati usaldada ning seista selle eest, mida teed ja millesse usud.

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Stuudio Nahk loomingut on kõige rohkem mõjutanud kliendid. Analüüsime nende soove ja vajadusi, sellest lähtudes loome ka tooteid.

Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?

Stuudio Nahk sügis 2013 on kõige läbimõeldum ning terviklikum kollektsioon.

Kui suur roll on materjalil sinu loomingus?

Väga! Kasutame vaid nahka ja selle töödeldud teisendeid. Nahk on väga tänuväärne materjal, kui seda õigesti kasutada ja hooldada.

Karin Karma Karin õpib Euroakadeemias sisekujunduse erialal. Õppetöö kõrvalt töötab praktikandina Karma Projekt OÜs, omandades kogemust väikeelamute arhitektuursete ja sisekujundusprojektide kavandamisel.

Lisaks meeldib talle tegeleda kunsti ja fotograafiaga.

Oma loomingus peab Karin läbivaks jooneks taaskasutust. Kasututest või äravisatavatest asjadest on võimalik teha midagi uut ja omanäolist. Anda prügile uus kasutus, näiteks valgustite kujul.

Kerttu Laane Kerttu on vabakutseline tekstiilikunstnik/ tekstiilidisainer ning külalisdisiner Ots Puutöökoda OÜs.

Kerttu Laane on kaitsnud magistrikraadi pakutrüki alal Eesti Kunstiakadeemias.

Miks valisid disaini eriala?

See oli väga juhuslik, mitte teadlik valik.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Luua asjalikke asju.

Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?

Kirikergo kollektsiooni.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Materjal on oluline, kuid olulist rolli mängib ka selle kättesaadavus.

Kuidas mõista disaini?

Disain on lähteülesande lahendamine selliselt, et sünniks kasutajasõbralik, kvaliteetne, kompositsioonilt ja koloriidilt maksimaalselt hästi lahendatud toode.

Kas disain on kunst?

Disain on looming ja iga looming on laiemas mõttes kunst.

Mis on hea disain?

Hea disain on see, mis töötab ja täidab oma lähteülesannet.

Mida annab disain maailmale?

Hästi töötavad „asjad”.

Kui suur on disaineri vabadus?

Usun, et vabadusi piiravad vaid meie endi loodud piirid meie peas.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Disain muudab meie materiaalset maailmapilti.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Pigem mõjutab kultuur disainerit, tema mõttemaailma.

Mis on disaini eesmärk?

Töötada, ja hästi.

Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?

Niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid arusaamu. Ühtset arusaamist ja mõistmist on vist lausa võimatu ükskõik millistes küsimustes saavutada.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Kindlasti on, aga ei tea kõiki disainilahendusi.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Kvaliteet, kasutajasõbralikkus.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Neil on soov avastada ja katsetada alati midagi uut.

Mis on Eesti disain?

Ennast eestlaseks nimetava ja oma päritolu üle uhkust tundva disaineri looming.

Krista Leesi Krista on tekstiilikunstnik ja -disainer, kes ühendab oma loomingus julgelt Eesti käsitöötraditsioone nüüdiskunsti tehnikate ja väljendusvormidega.

Emotsionaalne disain, intrigeerivad kooslused, ootamatud lahendused ja kerge irooniavarjund on Krista loomingule omased.

Improvisatsioonid Eesti sümbolitega nii idees kui materjalis on iseloomulikud tema töödele läbi aastate.

25

Eesti Disaini Leht / No 2

Krista esineb aktiivselt näitustel nii Eestis kui välismaal. Lisaks loometegevusele juhendab ta tudengeid Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonnas, kus ta töötab alates 2005. aastast dotsendina.

Krista Leesi on pälvinud aastal 2001 Eesti Tekstiilikunstnike Liidu antava aasta tekstiilikunstniku tiitli. Aastal 2005 anti talle eripreemia konkursil 25 kauneimat Eesti raamatut kunstnikuraamatu „TekkSTIILIkunsti SÕNAraamat” eest.

Miks valisid disaini eriala?

Eriala valis mind.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Emotsionaalsus & ratsionaalsus.

Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?

Raske valida… näiteks tapeet MAITSE ASI. Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?

Kõik on väga tugevad.

Kui suur roll on materjalil sinu loomingus?

Ei ole kõige suurem. Idee on tähtsam.

Kas disain on kunst?

Nii ja naa.

Mis on hea disain?

See, mis teeb kadedaks.

Mida annab disain maailmale?

Võimalusi, lahendusi, emotsioone...

Mis on disainerlik mõtlemine?

Mõtlemise erivorm.

Kui suur on disaineri vabadus?

Sõltub.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Kõrvalosatäitja… kaskadööri!?

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Otseselt ja kaudselt.

Mis on disaini eesmärk?

Mõtestatus, praktilisus...

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

On. Stiilsed.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Sirged ja kõverad.

Mis on Eesti disain?

Eesti kultuuri lahutamatu osa.

Kristel Saan Ma ei taha liigitada, osutada, osatada.

Tahan luua, olla, osata.

Kui kaugel on kunst poeesiast, milline vahemaa neid ühendab ja milline lähedus lähendab. Läbi millise miraaži nad üksteisele ilmuvad.

Kas nende kohtumine möödub vaikuses, suudavad nad kõnelda, ja millest küll.

Oskavad nad end üksteisele väljendada, julgevad oma elusalt näolt surimaski maha 26

26.09–29.09.2013

kraapida, ehk ilmub sealt järgmine ja selle alt kolmas ja neljas ja tühjus ja kümnes.

Ma tahan näha su hinge, ma tahan kuulda südant.

Ma tahan maitsta te pingeid ja liita teid üheks.

Miks valisite disaini eriala?

Kas ma nüüd seda valisin või lainetas see ise minu juurde, seda ei oska öelda. Igatahes triivib hästi ja purjed on mastis ka tormise ilmaga.

Mis on teie loomingu põhimõtted?

Loominguline protsess on minu jaoks väga oluline. Lõpptulemusele on tavaliselt jäetud natuke laiem vihmavari, et mõtlemis- ja liikumisruumi jätta ka teistele. Sõnum ning idee kandmine stardist finišini on peamine.

Kui sageli on teil tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem peate oma tehtut häbenema?

Kunagi ei pea häbenema, sest ilma lihvimata ei oleks ehk teada saanud kui pehme see tulemus on. Õppetunnist peaks aru saama ja teravalt edasi minema.

Mida peate oma töödest kõige tugevamaks, miks?

Kui julgen asja päevavalgele tuua, siis ilmselt pean seda piisavalt tugevaks. Seega mõõduvõtt enda loomingus on pigem selline köögipoolel toimuv kirbutsirkus.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Olenevalt projektist võib see olla esmatähtis või väga vähe oluline.

Kuidas mõista disaini?

Disaini võiks minu interpretatsiooni järgi mõista kui kunstiharu, mille püramiidi tipus paikneb kultuur üldiselt. Selline meeleline vahetegu kõigi loominguliste tegevuste puhul ajab mind nurka ning surub ennastki lahterdama, otsima ja liigitama. Pean seda ebavajalikuks ja mõistan disaini, disainereid ja nende loomingut suures plaanis, nagu kogu ümbritsevat tervikuna. Disainiprotsess ei erine inseneri, arhitekti või rätsepa tööst.

See on rehkendatud, sobitatud, sätitud ja loogiline.

Kas disain on kunst?

Selle küsimuse vastus paistab esmapilgul sama ettearvatav kui: kas kartul on köögivili? Jah, on küll, kahtlemata. Samas on disainiprotsessis väga palju tehnilist ja praktilist, mis justkui nii mustvalgelt esitatud küsimuse raamidesse asetatuna, loogilisse ruutu paigutades enam väga loogiliselt ei kõla. Tooksin välja ka sõna „ilus”, mille kõrvutamine nende kahe tugeva sõnaga võiks anda veidi aimu, kas tegemist on vältimatult samade asjadega. Pooli ei vali ja hinnanguid ei anna. Arutelu võib jätkuda!

Mis on hea disain?

Uuenduslik (selle sõna kõige paremas mõttes), ilus (siinses kontekstis selle sõna võimalikult parimas mõttes), praktiline.

(Tahaks kirjutada ehmatav, aga see ei pea alati paika.)

Mida annab disain maailmale?

Peaks andma teravust, värskust ja seda ahhaa-ohhooo-efekti.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Ei tea. Mul ei ole ausalt aimugi, võib-olla ümbritsevas ebatäpsust leida ja seda siis parandama rutata.

Kui suur on disaineri vabadus?

Vot siin nüüd on see koht, kus on oluline vahet teha, kas tegemist on visuaalse või praktilise disainiga. Praktilise disaini puhul peab resultaat siiski seisma eesmärgi kandadel.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Sama suurt nagu iga teine eluvaldkond.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Nagu eelnevalt mainisin, liigub kogu kultuurielu üsna ühes rütmis, mulle tundub, et disain peaks olema selle üks tahk ja osavõtlikult kaasa kulgema või paar sammukest ees tõttama. Seltskond on üks nagunii.

Mis on disaini eesmärk?

Pühitseda abinõud.

Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?

Vana läbi käiatud lugu „enda pärast – teiste pärast” „kunst vs. disain”, loomeprotsess või 1+1 liitmine Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Kõik disainilahendused aeguvad, küsimus on ainult selles, kas nad ka vananedes oma särtsu on säilitanud.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Pilkupüüdev, räägib maailmale arusaadavas universaalses keeles.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Küsiks nagu viieaastane süütu ilmega vastu: miks siis?

Mis on Eesti disain?

Eesti disainerite loodud disain.

Kärt Ojavee Kärt Ojavee on tekstiilidisainer, kellel on ühtaegu käsil mitmeid projekte. Praegu veab ta brändi KO! ja samal ajal tegeleb ka projektiga SymbiosisO. Mõlemad ettevõtmised keskenduvad uudsete tekstiilidisaini lahenduste väljatöötamisele.

Kui SymbiosisO on keskendunud katsetustele ja tulevikuvisionidele, pakkudes tehniliselt keerukamaid ja interaktiivseid lahendusi, siis KO! on bränd, mille peamine eesmärk on toodete arendamine ja turustamine. KO! toodete valikusse kuuluvad näiteks päikesevalguses muutuvad tekstiilid.

Kärt on lõpetanud EKA doktorikraadiga ning saanud tunnustust mitmete auhindade kujul.

Kärt Põldmann Kärti võlub disainis ühtaegu nii tagasihoidlik lihtsus kui ka ahvatlev suursugusus ja väike kelmus. Oma loomingus kombineerib

ta mugavust luksusega ja klassikat personaalsete krutskitega.

Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia. 2012 kaitses magistrikraadi nahadisaini erialal cum laude.

Maarja Tamjärv MaarjaTamjärv lõpetas 2011. aastal Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tekstiilieriala. Lõputööprojektina valmisid rahvuslikest kindakirjadest inspireeritud masinkootud sülearvutikotid. Pärast kooli lõppu arenes projekt väikeettevõtteks Lumekiri, mille eesmärk on rahvuslike motiivide kasutamine tänapäeva võtmes, kasutades tänapäevast materjalivalikut ja moodsaid kangatöötlemistehnikaid.

Lumekiri pakub soojust, ilu ja erilisust praktiliste esemete kaudu.

Miks valisid disaini eriala?

Teadlikku valikut disaini eriala kasuks ma ei teinudki, see kujunes nii järk-järgult.

Midagi tehes ei saa ma mööda mõtetest toote kasutamisest, praktilisusest ja vastupidavusest. Võib-olla sellepärast olengi disaineriks kujunenud.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Püüdlen erilisuse ja unikaalsuse poole, samas ei unusta lihtsust, praktilisust ja vastupidavust.

Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?

Loomise juures on üheks toredamaks osaks katsetused materjalidega. Väga õnnestunuks pean juhuseid, mil katsetuste tulemused suudavad iseennastki üllatada. Selliseid ideid on rõõm disainilahendustes kasutada.

Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?

Kui endal jääb tehtu pärast halb tunne, siis on midagi väga valesti. Tuleks püüelda selle poole, et keegi ei pea häbi tundma või pettunud olema. Õnneks pole seda minuga vist veel juhtunud, ehkki alati on asju, mida järgmisel korral saaks paremini teha.

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Minu loomingut on kõige enam mõjutanud need, kes on ka minu kujunemist ja arengut kõige rohkem mõjutanud – mulle lähedased ja kallid inimesed, mind ümbritsev keskkond. See, milliseks kujunen mina, mõjutab seda, milliseks kujuneb mu looming.

Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?

Kõige tugevamaks pean töid, mille valmimisel olen ise üllatunud ja uhke, et sellega hakkama olen saanud. Üheks selliseks on

Eesti Disaini Leht / No 2

olnud kooli ajal kootud gobelään „Vaikelu teekannuga”.

Palun nimeta ese(med), mida esitled näitusel „Mateeria”.

Masinkootud arvutikotid seeriast „Kassikäpp”.

Mis on selle (nende) eseme(te) kontseptsioon (lühidalt)?

Arvutikotid on praktilised ja tänapäevased tarbeesemed, mille kangasse on kootud vana Keila kihelkonna kindakirja muster.

Masinkudumise, materjalide koosmõju ja kangatöötlemistehnikate abil on vana kiri saanud uue, kaasaegse kuue.

Kas see ese (need esemed) on tehtud just selle näituse jaoks?

Näitusel esitletavad esemed valmisid minu diplomitööna ja esindavad kõikide minu edasiste toodete alguspunkti.

Kas selle (nende) kohta on olemas ka foto, mida võiksid mulle lehe jaoks saata?

Panen fotod kirjaga kaasa.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Materjali roll on väga oluline – see on see, kust kõik pihta hakkab. Materjal ise võib inspireerida uusi ideid ja seetõttu meeldib mulle seda varuda. Isegi kui konkreetset ideed veel ei ole, tuleb hea varu ilusat materjali ikka kasuks.

Kuidas mõista disaini?

Disain ümbritseb meid iga päev, igal pool.

Disaini mõistmine toimub sellega vahetus kontaktis olles.

Kas disain on kunst?

Oleneb, mida kunsti all mõista. Disain on omaette kunst.

Mis on hea disain?

Hea disain on lihtne, ilus, praktiline ja kasutajasõbralik.

Mida annab disain maailmale?

Kõik, mis maailmas on, on vähemal või rohkemal määral disainiga seotud. Tekib küsimus, mis meil üldse oleks ilma disainita.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Disainer mõtleb pidevalt tulevikule.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Disain kujundab tulevikku paremuse poole.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Kultuur, ajalugu, traditsioonid – kõik mõjutavad inimeste igapäevaelu, nende suhtumist disaini ning ootusi sellele. Disainer peab oskama seda kõike arvestada.

Mis on disaini eesmärk?

Disain peaks rikastama meie igapäevaelu: tegema seda mugavamaks, tooma sellesse ilu ja värvi. Disaini vägi on suur – see saab muuta igavad asjad huvitavateks ja tüütud tegevused toredateks.

Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?

Küllap igaüks tunnetab sõnade tähendusi veidi erinevalt. Inimeste taust ja harjumused mõjutavad nende maailmatunnetust ja ka suhtumist disaini ning selle mõistmist.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Hea disain saab klassikaks. Kui asi on mugav, praktiline, esteetiline ja vastupidav, ei taha kasutaja sellest loobuda. Aegumatu disain vastab hoolimata aja möödumisest kasutaja vajadustele.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Hea disain on lihtne, ilus, praktiline ja kasutajasõbralik.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Disaineri otsingud ei saa kunagi läbi. Nad liiguvad pidevalt edasi, otsides uut, paremat, lihtsamat, geniaalsemat lahendust.

Mis on Eesti disain?

Eesti disain on meie tugevus, eripära ja uh kus.

26.09–29.09.2013

Maret Sarapu Maret on klaasikunstnik ja -disainer, kes on omandanud hariduse Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas. Ta on käinud end täiendamas mitmel pool maailmas, võttes osa rahvusvahelistest workshopidest ja residentuuridest (USA, Rootsi, Türgi, Taani) ning osaleb aktiivselt näitustel, sümpoosionitel ja konverentsidel.

Oma loomingus on Maret kasutanud erinevaid klaasitehnikaid, viimastel aastatel keskendunud eriti haprale pâte de verre' tehnikale, milles on valminud mitmed seeriad vabaloomingut, aga ka vaagnad ja küünlaalused. Teise olulise valdkonnana rakendab Maret tarbevormide loomisel sulatustehnikate kõige uuemaid materjale ja võimalusi (mitmevärvilised geomeetrilise kujundusega vaagnad ning valgustid, siirdetrükk jne).

Enda kohta on Maret öelnud: "Olen vabakutseline klaasikunstnik ning naudin oma ala paljusid erinevaid tahke – tehnilisi väljakutseid, koostööd tellijaga, projekti- ja enda juhtimist ning eriti voogu, millesse satun luues." Ta on alates 2009. aastast Klaasiklubi asutajaliige.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Ilus peab olema.

Kui suur roll on materjalil sinu loomingus?

Väga.

Kuidas mõista disaini?

Ei ole võimalik valesti mõista. On võimalik tabada rohkem või vähem, mõista erinevaid viiteid, kas siis tsitaate või kasutusvõimalusi, kõik on õiged.

Kas disain on kunst?

Kõik, mis tehtud parimal ja säravamail moel, on kunst.

Mis on hea disain?

Sõbralik ja ahvatlev. Miski, mida on mugav kasutada ja mis kutsub seda tegema.

Mida annab disain maailmale?

Mugavuse, lihtsama elu, nagu täiustamine ikka.

Mis on Eesti disain?

Väga palju käsitööd ja väikeseeriaid.

Maris Loitmets

Maris Loitmets on noor keraamik, kes kaitses 2013 kevadel magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias keraamika erialal. Tema suurim huvi ja armastus on värvilised portselanid ning nõude komplektide omapärad.

Portselan meeldib Marisele seepärast, et see on esteetilisem kui savi.

Tema magistritöö on uurimus eri valamistehnikatest värviliste portselanmassidega. Ta tegi komplekti vaase, millel katsetas erivärvilisi portselanivalumasse ja valamistehnikaid. Maris kavatseb jätkata selle teemaga ning püüab luua uusi tooteid igapäevaste tarbeesemetena.

Maris töötab Hele Keraamika ateljees Veerenni tänaval. Maris Loitmetsa tööde hulgast leiab portselanist serviise, tasse, ehteid ja prosse. Algusest lõpuni käsitsi valmistatud esemed kannavad endas palju hoolt ja armastust ning on meeldejäävamad kui masstooted.

Marisel on oma ettevõte Maris Loitmets OÜ, mille alt tehakse tellimustöid ja luuakse uusi tooteid.

Miks valisid disaini eriala?

Elus tulevad mõned asjad ja tegemised ka iseenesest. Erinevad valikud muudavad sind millekski, nagu näiteks disaineriks.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Vabastan oma tundeid materjalis ja see on minu peamine põhimõte.

Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?

Ma vist olen nii konkreetne inimene, et ei tee asju, mis mulle ei meeldi. Ideede pehmenemist on tulnud ette küll, kuid suudan jätta asja ikkagi endale meeldivaks. Häbenema ei peaks ma midagi, lihtsalt tean, mis on minu väga head tööd, mis veidike nõrgemad.

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Portselan, jumaldan seda materjali ja sellega töötada mulle lihtsalt meeldib kõige rohkem.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Väga suur. Igal materjalil on omad vead ja plussid. Ideed arendades peab sellega arvestama.

Kas disain on kunst?

Disain on kunst. Kunst on disain aeg-ajalt.

Mis on hea disain?

Hea disain on see, mida sa peale kasutamist hakkad vajama ja ei vaja kasutusjuhendit.

Mina pean oluliseks, et hea disain annab sulle visuaalse naudingu ja sa soovid sellega koos elada. Heaks teeb disaini minu meelest, kui see suudab olla ajatu.

Mida annab disain maailmale?

Disain annab maailmale just lahendusi ja visuaalseid naudinguid. Tore on, kui aitab eristuda massist.

Kui suur on disaineri vabadus?

Mulle tundub, et kui ise endale mingi ülesande lood, siis on piiritu see vabadus.

Kui töötad tellijaga, siis tulevad piirid.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Loodetavasti mugavdab igapäevaelu.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Tundub, et tänavakultuur mõjutab paljusid silmanähtavalt. Eri rahvused ja kultuurid vajavad erinevat disaini.

Mis on disaini eesmärk?

Rahuldada meie igapäevaseid vajadusi.

Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?

Ma olen üritanud eemalduda nendest lahkarvamustest, kuna Eestis algab see juba koolist. Kui me õpime, siis oleme disainerid ja kunstnikud samal ajal.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Tass ja tassi sang, mida vajad iga päev kuuma joogi joomisel. Sang on nõul ja see on aegumatu. Ma arvan, et suur osa tarbekunsti on selline, mida vajame, ja on väga hea disainilahendusega.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Ajatu, mugav, kasulik ja ilus.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Kindlasti võib olla avastaja ja looja samal ajal. Midagi vana on teises kontekstis midagi uut. Avastaja on see, kes suudab selle üles leida.

Marko Ala Marko Ala on lõpetanud Tartu Kunstikooli kunstilise kujundamise eriala. Ta on olnud aktiivselt seotud Disainiöö ja paljude teiste disainifestivalide, -ürituste ning -näitustega. Koostöös Stella Soomlaisiga on valminud vineerist ja nahast rattakott, millega võideti 2013 Hongkongis rahvusvahelise disaini konkurssi „Disaini kott” ökoloogilise nädalalõpukoti kategooria. Praegu on Marko Oot-Oot Disain Studio tegevjuht, kus koostöös Joonas Torimiga on käimas mitu mööbli arendusprojekti. Sama Oot-Oot veab ka Skandinaavia 50ndate ja 60ndate mööbli kauplust Enjoy Vintage.

Just armastus vanade asjade vastu on kujundanud palju Marko käekirja. Marko hindab kestvat kvaliteeti, disaini funktsionaalsust ja häid materjale. Materjalide puhul peab ta oluliseks nende kulumisiseloomu. Hea materjal vananeb väärikalt. See tähendab, et headest materjalidest tooted elavad koos oma kasutajaga, muutudes ajaga aina paremaks.

Marlis Lucila Piirsalu Marlis Lucila Piirsalu lõpetas 2010. aastal Eesti Kunstiakadeemia moedisaini eriala.

Tema loodud bränd www.K00d.ee katsetab lokaalselt globaalse disaini võimalikkust ja arengumaastikke.

Kogu K00d.ee toormaterjal – vill – on pärit Eesti taludest. Vill tehakse lõngaks Jõgeva villaveskis, kudumid teostatakse Märjamaa silmuskudumise vabrikus. Disainis on mängitud kudumipindade struktuuriga, kasutatud on vaid värvimata naturaalset lõnga ja orgaanilist Peruu puuvilla.

27

Eesti Disaini Leht / No 2

26.09–29.09.2013

kest väärtushinnangutest ja kultuuritraditsioonidest.

MARVE RIISALU Marve Riisalu on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahakunsti eriala ning täiendanud end Firenzes; 1988–1992 töötas NGK Linda tootedisainerina. 1992. aastast kuni tänaseni õpetab Kunstiakadeemias tudengeid, on korraldanud koolitusi Soomes ja Suurbritannias. Alates 1997 on Studio 2 OÜ omanik ja disainer ning keskendunud põhiliselt nahast ja tekstiilist aksessuaaride väljatöötamisele. Oma töös huvitub ta peamiselt materjali omadustest ja eseme otstarbest lähtuvatest vormi- ja konstruktsiooni probleemidest, eesmärgiks traditsioonilise tehnoloogia ja mängulise aspekti sümbioos.

Miks valisid disairi eriala?

Kui eriala valisin, oli olukord praegusega risti vastupidine, „ilusaid asju” nappis.

Tahtsin seda olukorda parandada.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Kohalikest kultuuritraditsioonidest lähtuv, masstootmisele vastanduv, individuaalne lähenemine tarbijale, lihtne tehnoloogia, materjali omadustest inspireeritud toode, loodust säästev.

Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?

Loodetavasti on need veel ees.

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Ilm ja inimesed.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Oluline roll.

Kuidas mõista disaini?

Disain on protsess, mõtestatud tegevus parema, põnevama elukeskkonna saavutamiseks.

Kas disain on kunst?

Disain ja kunst täiendavad teineteist.

Mis on hea disain?

Meie heaks töötav ese, sõnum, keskkond, protsess, teenus.

Mida annab disain maailmale?

Korrastab kaost, kanaliseerib loovuse paremate lahenduste leidmiseks. Meeldiv ja toimiv keskkond aitab ellu jääda.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Segu kõigest – intuitiivne, konstruktiivne, empaatiline, emotsionaalne.

Kui suur on disaineri vabadus?

Oleneb olukorrast, kohati päris suur.

Vabaduse hulk sõltub tihti sellest, kes või mis määrab kindlaks kriteeriumid.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Disain avaldub kultuuri kaudu, disaini abil luuakse identiteeti.

Mis on disaini eesmärk?

Luua väärtusi.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Eestis kunagi Lutheri vineerivabrikus tehtud veekindel vineer.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Eristuv, probleeme lahendav, hästi toimiv, ajaproovile vastupidav, lihtne, loodust säästev, inimsõbralik.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Sest nad teostavad unistusi.

Mis on Eesti disain?

Euroopa disainiruumi osa, kantud kohali28

Merle Visak Merle on lõpetanud Tartu ülikooli semiootika ja kulturoloogia eriala, Eesti Kunstiakadeemias nahakunsti, aksessuaari- ja köitedisaini eriala ning praegu jätkab õpinguid Eesti Kunstiakadeemia disaini ja rakenduskunsti magistrantuuris.

Aksessuaaridisainerina inspireerib teda kõigepealt materjal ja selle omadused.

Ta peab oluliseks loodava eseme funktsionaalsust ning lihtsust. Hindab ajatut stiili, uue ja vana harmoonilist kooslust, traditsiooniliste käsitööoskuste sobitamist tänapäevase disainikeelega.

Miks valisid disaini eriala?

Minu põhimõtetetega on kooskõlas see, et disainimise kui tegevuse puhul on tulemiks miski, mis omab nii esteetilist kui ka utilitaarset väärtust.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Aksessuaaridisainerina inspireerib mind esmaselt materjal ja selle omadused. Nahk on ammusest ajast olnud mitmes mõttes väga väärtuslik materjal. Eesti keele kujunemise ajaloost võib tuua välja sellise fakti, et sõna „raha” etümoloogiliseks algupäraks on gootikeelne sõna „skraha”, mis tähistas karusnahka, mida siis kasutati kauplemisel maksevahendina. Lisaks paljudele väärtuslikele praktilistele omadustele on nahk materjalina tähendusliku poole pealt päritolu, töötlus-ja kasutusviiside tõttu küllastunud sümboolsetest väärtustest ja vasturääkivustest, mis teebki nahaga töötamise väga huvitavaks.

Kuidas mõista disaini?

Sellenimelise raamatu on kirjutanud disainiteadlane Kees Dorst, soovituslik lugemine kõgile disainihuvilistele :).

Arvan samuti, et puudub üks ainuõige ja kõikehõlmav definitsioon. Disaini olemuse mõistmiseks on palju viise ja ilmselt oleneb see konkreetse isiku taustast ja tajust siin inimkäe ja vaimu poolt kujundatud ning jätkuvalt kujundmisel olevas maailmas.

Mida annab disain maailmale?

Väga lühidalt öeldes on disaini eesmärk inimeste elu lihtsamaks ja mugavamaks muutmine hästi funktsioneerivate esemete ja meeldiva keskkonna kaudu.

Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?

Lahkarvamused tulenevad sellest, milliselt positsioonilt disaini mõistet enese jaoks defineeritakse ja millisel harjumuspärasel viisil disainiprotsessi ellu viiakse. Võib võtta inseneri positsiooni ja olla väga tehniline ja tugineda peamiselt teatud väljakujunenud seadustele. Või valida kunstnikele omasem positsioon, olla väga loominguline ja kõikvõimalikest piirangutest vaba. Kõlab nagu igipõline füüsikute ja lüürikute vastandamine. Samas ehk ongi nii, et täielik vabadus on disainiülesannete lahendamisel näiline ning ühtaegu huvitavad ja hästi funktsioneerivad tooted sünnivad nende kahe mõtteviisi koostöös.

Monika Järg Monika Järg lõpetas 2003. aastal Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini magistriõppe. Ta on õpetanud tudengeid Tallinnas ja Tartus, samuti andnud külalisloenguid Eestist väljaspool. Monika on aktiivne erialaliitudes – talle meeldib olla uute ideede alguse ja käimalükkamise juures, võtta vastu erialaseid väljakutseid ja saada kogemust olukordadest, kus varem pole olnud.

Juba õpingute ajal alustas Monika Järg tööd oma stuudioga, mis mõne aasta pärast sai registreeritud ettevõtteks OÜ Tekstiil Ruumis. Stuudio Tekstiil Ruumis mõtleb välja ja valmistab sisustustekstiile. Inimsõbralikke ja kauakestvaid. Kasutab selleks naturaalseid materjale ning väärikaid tehnoloogiaid. Ühendab meisterlikud käsitööoskused tänapäeva tootmisvõimalustega.

Lisab tekstiilile laiema mõõtme funktsiooni ja materjalikasutuse kaudu. Väärtustab disaini, mis liidab vajadused, funktsionaalsuse ja esteetika. On lihtsalt eriline. Monika on Eesti Disaini Maja asutajaliige.

Miks valisid disaini eriala?

Ma valisin tekstiili. Teadlikkus kunstist ja disainist selles tuli hiljem ise tegutsedes ja kogemusest õppides. Sealt edasi disaineri suuna valik on aga eelkõige kantud sünergiast ja koostööst, mida disain pakub, mis on selles nii olemuslik. Teistega arvestamine ja lahenduste leidmise protsess on nii äge ja adrenaliini tootev. No ja tootmine versus käsitöö. Ei sea üht ülemaks teisest, aga masinate allutamine oma soovile on üliäge.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Inimsõbralik. Funktsionaalne. Esteetiline.

Moraalne. Ja ma tahan, et minu tooted paneksid inimest veidigi aktiivsemalt tegutsema (vaip ei ole vaid peale astumiseks ja vaatamiseks, vaid temaga saab näiteks jalataldu masseerida), mingid varjatud aspektid, mis tulevad esile vaid siis, kui süvened. Ja ma ei ole valmis igaühega dialoogi astuma (s.t kõiki tarbijaid kõnetama), mulle on oluline samade väärtushinnangute tasandil suhtlemine.

Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?

Viimaste aastate suurimaks õnnestumiseks pean tööd Narma vaibavabrikuga. Siin ei saagi viidata konkreetsele tootele, vaid pigem suunale, mida tootja oma kollektsiooni, väljapaneku ja visuaalse identiteediga on ette võtnud. See on olnud tohutult huvitav meeskonnatöö ja seda enam rahuldust pakkuv, et tulemused on sihtgruppi kõnetanud.

Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist,

mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?

On, aga mitte olulistes asjades. Tagantjärele tundub, et mul on olnud oskust tabada neid hetki, kus järeleandmine vähemolulistes asjades on pigem targem valik. Ja võidelda lõpuni päriselt oluliste asjade pärast.

Konkreetseid tootepõhiseid ebaõnnestumisi on ka, aga pigem on need suures plaanis väga õpetlikud. Ja häbenemise otsa ei saa manduda, ebaõnnestumistest tuleb edasi minna.

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Mõned isiklikult väga lähedased inimesed – toetuse ja vabadusega. Ja olulised inimesed erialaselt, need, kellega saab asju arutada ja sama keelt rääkida; kes on sarnaseid olukordi läbi elanud või kellega koos on asju ette võetud.

Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?

Arvan, et viimased kollektsioonid POHL ja FLY – sest need on pika protsessi tulemusel tootmises – kannavad eespool nimetatud väärtusi ja eesmärke.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Hästi oluline, kuid see kannab seda inimsõbralikkuse, funktsiooni, keskkonnaga arvestamise ja jätkusuutlikkuse sõnumit.

S.t kasutan valdavalt naturaalseid materjale.

Kuidas mõista disaini?

Ma arvan, et läheneda tuleb elutervelt.

Disain on loomulik osa hästi funktsioneerivast tootest või teenusest või protsessist.

Kas disain on kunst?

Ei. Disaini kui väga paljusid osapooli kaasavasse protsessi on sisse kirjutatud koostöö.

Kunstis seda pole või pigem pole see kunstis olemuslik.

Mis on hea disain?

Hästi funktsioneeriv ja head emotsiooni (mida iseenesestmõistetavam ja muretum, seda parem) pakkuv; igapäevaseid tegevusi loogiliselt ja mugavalt toimetada aitav ning ümbritsevat säästev ja arvestav (nii keskkonna kui kaaskodanikega). See, mis annab puudumisest märku, kui teda pole.

Mida annab disain maailmale?

Parema elukeskkonna. Eri sihtgruppe integreeriva ja eri huve arvestava süsteemi.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Laia pilti haarav ja probleeme inimesekeskselt lahendav. Valmisolek lahendada probleeme ja näha probleemi taga lahenduskäike.

Kui suur on disaineri vabadus?

Väga suur, kui olla samal ajal valmis võtma ka vastutust.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Väga olulist, sest targad valikud saavad üha tähtsamaks, ehk isegi eluliseks.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Kultuuritaust loob teadlikkuse.

Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?

Eesti kontekstis kindlasti see, kas disain on vaid tööstuse abil saadu või ka poolkäsitsi valmiv. Kuigi see on minu jaoks vormiline küsimus ja sisu ei muuda.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Ratas, nuga, kolmjalg. Aga ideeliselt võiks olla see suhtumine, et probleem on lahenduseks, mitte edasilükkamiseks.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Funktsioon, kättesaadavus (pean siin silmas tootmisvõimekust ja õige sihtgrupi tabamist), kõrge esteetika ja ka moraal.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Ma arvan, et see haakub eelkõige disainerliku (probleeme loovalt ja käigult lahendava)

Eesti Disaini Leht / No 2

26.09–29.09.2013

mõtlemisviisiga. Selliselt mõeldes ja tegutsedes on võimalik jõuda ajas ette.

Mis on Eesti disain?

Ma tahaks öelda, et pole sellist asja nagu Eesti disain. Me oleme osa maailmast.

Võib-olla on mingid eristavad tunnusjooned kultuurilisest ja majanduslikust kontekstist ning taustast, aga laias pildis pole see niivõrd olemuslik.

Pille Kivihall Pille Kivihall lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahkehistöö eriala. Ta on hakkama saanud vabakutselise kunstnikuna, aga ühe viisaastaku töötas ta ka Kunstitoodete Kombinaadis ARS nahkehistöö ateljee kunstilise juhina. Hiljem rajas Pille koos tarbekunstnikega Katariina Gildiks nimetatud avatud ateljeede ühenduse. Pille kuulub veel mitmesse ühendusse, nagu Eesti Kunstnike Liit, Eesti Nahakunstnike Liit, ON-grupp. „Disain ja kunst kipuvad minus aeg-ajalt ja ootamatult lahustuma,” imestab Pille ise.

Kuidas mõista disaini?

Disaini mõistab sekundiga, vaja on ainult heita pilk.

Kas disain on kunst?

Miks mitte nimetada disaini kunstiks?

Eestlased on alati oskuste valdamist kutsunud kunstiks.

Mis on hea disain?

Hea disain tavaliselt aitab elada, mitte vastupidi.

Mida annab disain maailmale?

Disaini roll on peegeldada maailma, milles me elame, ja seda, kuhu me liigume.

Kokkuvõtlikult kirjeldab disain tänapäevast maailma ka neile, kes oma kaasajast midagi teada ei taha.

Mis on disainerlik mõtlemine? Kui suur on disaineri vabadus? Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Need kolm küsimust vastan koos. Loovat mõtlemist rakendatakse kahte moodi. Võib teenida ideed, tegeleda tulevikuga ning selliste teemadega, mida veel olemaski pole.

Aga sageli on disainil roll teenindada tellijat, kes pole piisavalt meeletu ja kipub minevikus nostalgitsema. Eks seda sorti rahvas vajab mõistvat suhtumist. Läbi aegade on ju tehtud suurepäraseid tooteid ning kasutusse jääb klassika alati. Kuid materjalid ja tehnoloogiad on muutumises ning otsivad tõlgendusi. Võimalused tuleb nähtavaks teha, siis saab astuda ka pikema sammu tuleviku suunas.

Talentsi” näitusel disainimessil Frankfurdis.

Piret Loog Piret Loog lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahaeriala. On töötanud koti- ja jalatsidisaini õppejõuna Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas naha- ja moeerialal. Piret on nahadisainer, kelle töövaldkond on kotid ja jalatsid. Ta tegeleb peamiselt kottide väikeseeriate disainimisega, aga väikeses mahus teeb ka eritellimusel töid.

Piret peab esmatähtsaks oma tööde puhul kasutatava naha omadusi. See on ka esmaseks ja olulisemaks inspiratsioonialuseks.

Kasutab peamiselt Hispaanias pargitud nahka, seda just sealse toornaha heade omaduste tõttu. Tema toodete stiil on minimalistlik ja ajatu.

Raili Keiv Raili väljendusvahendiks on viimastel aastatel kujunenud portselan. Ta on otsinud portselanile uusi väljundeid eksperimentaalse lähenemise ja eri materjalide ühendamise abil. Keivi viimase aasta töödes on portselanile sekundeerinud betoon, ta on osavalt oma töödesse kombineerinud ka taaskasutatud materjale. Õpinguid alustas Raili Keiv Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakonnas ning jätkas tootedisaini magistrantuuris. Keiv peab oluliseks keraamikaõpingute ajal omandatud materjalitundmist ja tehnikaid, mis on endiselt tähtis osa tema tööprotsessist. Raili Keiv on siinse kunstiakadeemia kõrval õppinud lisaks Saksamaal ja Taanis, tema tööd on äramärkimist leidnud nii kodumaistel kui rahvusvahelistel konkurssidel. Viimati esines Keiv oma töödega äsjasel „Ambiente

Miks valisid disaini eriala?

Esialgu õppisin kunstiklassis, seejärel keraamikat. Tootedisaini siirdumine tuli selle baasilt üsna loomulikult.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Teha midagi, mis mulle endale meeldib ja mida ma ka ise kasutada tahaks.

Kasutan enda disainitud nõusid iga päev.

Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?

Katsun seda vältida, jätan nurgad alles.

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Minu loomingut mõjutavad kõik huvitavad inimesed, kellega kohtun.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Materjalid inspireerivad mind. Kahtlustan, et ilma materjali mõjutuseta poleks ka minu disaini.

Kuidas mõista disaini?

Tegu on individuaalse kogemusega, kes soovib seda mõista, leiab kindlasti selleks võimaluse.

Kas disain on kunst?

Klassikaliselt on disain olnud tarbekunst.

Kaasaegse kunsti ja disaini piirid hägustuvad aga üha enam, see mulle kogu asja juures meeldibki.

Mis on hea disain?

Loodusest leiab palju häid näiteid. Ilus ja samal ajal loomulik.

Mida annab disain maailmale?

Ideaalis meeldiva keskkonna, kus kõigil on hea elada. Ka loomadel ja lindudel.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Disainer ehitab sildu eri distsipliinide vahele ja katsub need praktikas ühendada.

Kui suur on disaineri vabadus?

Nii suur, kui vaba disainer suudab olla.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Hea disain on kindlasti pigem ajast ees ja tulevikuvisioone loov, ta võib käivitada ahelreaktsiooni, mille tulemuseks on uus ja parem maailm.

Mis on disaini eesmärk?

Luua meeldiv keskkond elamiseks kõigile.

Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?

Disainerid võiksid lahkarvamuste asemel õppida koostööd tegema ja erinevusi hindama.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Keraamikuna meenub kohe ühtaegu ürgne, tänapäevane, ilus ja praktiline disainlahendus, milleks on kauss.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Hea disain võiks muuta inimese mõtlemist positiivses suunas.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Disainerid vormivad maadeavastamiseks vajalikud vahendid.

Mis on Eesti disain?

Eesti disain on ennast otsiv ja kiirelt arenev noor maailmaparandamise kunst.

Rita Randmaa Rita Randmaa lõpetas 2002. aastal Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala bakalaureuseõppe ja samal aastal sai ka keraamikaosakonna preemia eksperimentaalse loomingu eest. Aastast 2002 on ta aktiivselt tegev keraamikuna: juhendab kursusi ja loometegevust. Aastast 2004 on Rita vabakutseline keraamik. 2005. aastal rajas koos sõpradega oma keraamikastuudio. Suuremateks töödeks on restoranile Olde Hansa ja restoranile Clazz keraamiliste nõude mudelite loomine. Põnevaim ja suurim töökogemus: võtta osa 2004–2007 Sri Lankas keraamika tootmisest ja tehase loomisprotsessist. 2012. aastast on ta Keraamikakojas OÜ ja 2013. aastal lõpetas EKA keraamika eriala magistrantuuriõppe. Rita on aktiivne näitustel osaleja. Tema toodete vormikeel on dünaamiline ja orgaaniline. Ta võtab savilt, mis savil talle anda on. Ta kompab savi võimaluste piire ja eksperimenteerib.

Miks valisid disaini eriala?

Et luua oma pea ja kätega midagi uut..

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Austa ja avasta materjali.

Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?

Minu esimene suurem katsetus oli enda loodud tassi põhjal disainida 8osaline portselannõude komplekt Eesti restoranile Clazz aastal 2007, mille tootmine toimus Hiinas.

Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?

Ma pean tugevamaks neid töid, mis sisaldavad minu enda tehnoloogilist avastust või eksperimenti.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Keraamikuna on materjalil minu loomingus peaaegu et kõige tähtsam roll. Materjaliga koos avastan ma uusi tehnoloogilisi võimalusi keraamikas. Uut vormi ei saa disainida ilma materjali tundmata.

Kuidas mõista disaini?

Disain on kahe ajupoolkera koostöö vili.

Kas disain on kunst?

Disain on funktsionaalne kunst.

Mis on hea disain?

Hea disain on nagu hea toit, seda süüakse suure rahulolutundega ja seda soovitakse veel ja veel.

Mida annab disain maailmale?

Disain annab maailmale näo.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Disainerlik mõtlemine on loomingulise ja loogilise mõtlemise omavaheline dialoog.

Kui suur on disaineri vabadus?

Disaineri vabadusel on piirid, vahel päris kitsad.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Disain on tuleviku näo kujundaja.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Tugev kultuur avaldab disainile suurt mõju.

Mis on disaini eesmärk?

Disaini eesmärk on muuta elukeskkond lihtsamaks ja nauditavamaks.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Kõik aegub kunagi.

29

Eesti Disaini Leht / No 2

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Hea disain on kasutajasõbralik, lihtne ja rahulolu pakkuv.

Mis on Eesti disain?

Eesti disain on Eesti nägu.

Sille Sikmann Sille Sikmann on noor jalatsi- ja aksessuaaridisainer, õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis nahadisaini erialal ning täiendanud ennast vahetusõpilasena Soomes HAMKis ning Ungaris Budapestis disainer Anna Zaboeva juures.

Sille on kaubamärgi Scheckmann looja, selle nimi tuleneb tema vanast baltisaksa perenimest, tähendades tõlkes šikki meest.

Bränd pakub stiiliteadlikele põhjamaa meestele võimalust soetada käsitööna valmivaid jalanõusid ja aksessuaare.

Miks valisid disaini eriala?

Ei valinud, see tuli ise minuni.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Lihtsad, elegantsed, kerge kiiksuga jalanõud ja aksessuaarid meestele.

Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?

Puudub selline kogemus, sest lahenduste leidmisel ma räägin väga palju inimestega oma töö vaatenurkadest ja nemad on mulle abiks, et ma üle ei mõtleks ja „nurki maha ei lihviks”.

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Eeskujud, kellelt mul on jäänud külge selle „väikse kiiksu” lisamine. Maison Martin Margiela, Alexander Mcqueen, Aku Bäkström jt.

Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?

See on nüüd natuke keeruline, sest ma ise leian, et ma pidevalt arenen edasi ja õpin juurde, seega ma ei tooks midagi konkreetset esile, mis oleks kõige tugevam, sest alati saab paremini.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Väga suur, sest sellest sõltub minu töö tulemus.

Kuidas mõista disaini?

Disain on miski, millega saab meid ümbritsevat elu paremaks muuta.

Kas disain on kunst?

Disain ei ole minu teada päris kunst, aga usun, et on võimalik kunstipärast disaini teha küll.

Mis on hea disain?

Hea disain on midagi, mis on hästi läbi mõeldud, ja kui seda kasutada, siis ta toimib 30

26.09–29.09.2013

kõigil tasandeil.

Mida annab disain maailmale?

Palju uusi asjalikke, kasulikke lahendusi, mis muudavad suuresti ka inimeste elu mugavamaks.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Igapäeva disaini küsimustes probleemidele lahenduse välja mõtlemine.

Kui suur on disaineri vabadus?

Sõltub, kas oled vabakutseline või töötad kellegi alluvuses.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Väga olulist rolli, tänu disainile saab muuta paljud ebamugavused mugavuseks, kasutu kasulikuks jne.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Kindlasti on mingid kultuurist tingitud mõjutused ja iseärasused, mis lisavad disainile omad nüansid.

Mis on disaini eesmärk?

Meid ümbritsev elu paremaks muuta.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

On palju neid disainilahendusi, mis on jäänudki kestma ja ei aegu. Seda alates keraamilistest objektidest kuni mööblini välja. Võimalik, et täiustatakse pisidetaile, aga vorm ise jääb samaks.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Seda on lihtne kasutada.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Sest disainerid avastavad pidevalt uusi võimalusi ja leiavad lahendusi probleemidele.

Mis on Eesti disain?

Eesti disain on hakanud väga hea kiirusega arenema ja on palju tippusid, kes üha enam oma kanda ka mujal maailmas kinnitavad ning näitavad, milleks meie väike eestlase hing võimeline on. Olen ise suur KO! fänn!

Stella Soomlaisi armastus geomeetria, lihtsuse ja naha kui materjali vastu avaldub tema loomingu minimalistlikkuses ja funktsionaalsuses. Nahk on juba ise nii võluv ja luksuslik, et oleks patt seda kasutada sarnaselt kangaga, mistõttu Stella proovib oma disainis tema eripärasel faktuuril särada lasta.

Suurest lugupidamisest materjali vastu püüab disainer anda oma loomingule ajatut väärtust ning emotsionaalset laetust.

Ta paneb oma toodete disainimisel suurt rõhku praktilisusele ja kasutusmugavusele, püüdes samas tähelepanu pöörata ka väikestele detailidele, mis hiljem kandja meele rõõmsaks teeksid ning oma lugu jutustaksid. Stella on hiilgavalt lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ja cum laude Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuri. Vahetus-

üliõpilasena on ta ennast täiendanud Lahti Disaini Instituudis ja Aalto ülikoolis. Stella on Eesti Disaini Maja üks asutajaliige.

Kuidas mõista disaini?

Tuleb lasta mõttel loogilist rada pidi käia.

Kas disain on kunst?

Mõlemad tegelevad küll probleemide lahendamise ja inspiratsiooni vormimisega, kuid minu jaoks on hästi lihtsalt lahtivõetuna kunst pigem eneseväljendus ning disain tarbijaga arvestamine. Kunst ja disain võivad olla tihedalt seotud ning üksteisel „kosjas käia”, kuid tööpõhimõtetelt on need minu meelest erinevast puust.

Mis on hea disain?

Kui ei teki küsimust, miks.

Mida annab disain maailmale?

Loodetavasti parema, huvitavama, töötavama ja ilusama keskkonna meie ümber.

Disainerid ise tahaksid loomulikult maailma päästa. Mõni disainer päästabki.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Kõikidele probleemidele on lahendus, ilus ja töötav lahendus.

Kui suur on disaineri vabadus?

Projektiti erinev. Disainer võib olla töömesilane ühes ja jumal teises projektis.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Loodetavasti on disain ja disainimõtlemine ühed teerajajatest.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Disain sünnib suuresti kultuurist, samas olles teiselt poolt vaadates üks kultuuri osasid. Vastatikuse mõjutamise piirid on hägusad ja kahetimõistetavad.

Mis on disaini eesmärk?

Leida olemasolevates tingimustes parim võimalik lahendus – funktsionaalsuse, ilu ja tõhususe sümbioos.

Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?

Et kas unikaaldisain on disainipere sohilaps.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Kui Aalto taburet, Eamesi tugitool vms tähendab aegumatut disainilahendust, siis loomulikult on meil terve raamatutäis klassikuid, keda kasutatakse, austatakse ning võetakse eeskujuks ka tänapäeval, aga samas mina isiklikult ei julgeks küll põhjapanevaid näiteid tuua aegumatutest disainilahendustest. Tundub kuidagi vara öelda, liiga suured muutused toimuvad praeguses ühiskonnas. Aga võib-olla just nimelt sellepärast, et disain ongi tihti ajastu nägu, sest ta sõltub nii palju ümbritsevast keskkonnast ja võimalustest.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Hea disain = üllatusmoment + tarbija vajaduse rahuldamine + ökonoomsus + kvaliteetne teostus. Tavaliselt on äratundmine nii: „Ooohhooo!”, „Mul on seda vaja!”, „Oi kui mugav ja nii kvaliteetne!” Kirss tordil on muidugi ka väike huumor.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Sest disainer on tihti väga lähedal millegi uue (ja tähtsa) avastamisele, kuid alati on suur tõonäosus, et keegi teine jõudis ette. Kuigi teelolek on mõnus kulgemine, on samas iga retk ka tõeline katsumus ja takistuste rada, aga kujuta ette rõõmu, kui midagi uut ja olulist ning maailma muutvat avastad!

Mis on Eesti disain?

Nagu keskmine klassitäis Eesti õpilasi – on tublisid ja eeskujulikke, sekka mõni riiukukk ja õpetajate kirstunael, on ka paar memmekat, üldiselt aga on kõik viks ja viisakas ning tubli Euroopa keskmine.

Miks valisid disaini eriala?

Sest disainis on piisavalt loogilist mõtlemist ja pragmaatilisust. Ma olen enda jaoks

ühendanud praktilise oskuse ja disainimõtlemise, seega saan piisavalt aju treenida ning samas kätega midagi reaalselt ka valmis teha, mis kokku loob töös hea tasakaalu.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?

Au materjalile! Käsitöölikud võtted loovad nahast tootele hinge.

Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?

Mul on alati kerge kinnisidee olnud multifunktsionaalsusega – selle parim disainilahendus avaldub ehk toodetes Cyclebag, mille tegin koostöös Marko Alaga, ja sülearvutikotis, mis sündis koostööst Toomas Thetloffiga. Kaks pead on ikka kaks pead.

Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?

Tagasi vaadates ei tõstaks paljusid tooteid esile, kuid see on osa mu arengust, mida pean aktsepteerima. Eks ma muidugi ole oma töödes ka palju kompromisse teinud, kuid samas mitte nii ulatuslikult, et ei julgeks nime alla kirjutada.

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Marko ja Toomas, sest nemad on mind kõige rohkem inspireerinud ning õpetanud ja samas on nendega ka kõige põhjalikumad disainialased vaidlused maha peetud.

Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?

Ma olen paadunud koostöö austaja, usun, et nii sünnivad palju paremad tooted, seega kindlasti minu koostööprojektid Marko ja Toomasega. Enda isiklikus loomingus on mul küll lemmikuid, kuid ma olen loodetavasti ikkagi sealmaal, kus parimad palad veel tulevad!

Palun nimeta ese(med), mida esitled näitusel „Mateeria”.

Kuna ma olen siseringis, siis ma ei ole veel otsustanud. Ilmselt arvutikott, kingakott ja raha- ning kaarditaskud.

Mis on selle (nende) eseme(te) kontseptsioon (lühidalt)?

Arvutikoti jutt on sul olemas.

Kas see ese (need esemed) on tehtud just selle näituse jaoks?

Kahjuks ei, Disainiöö võtab oma :) Kas selle (nende) kohta on olemas ka foto, mida võiksid mulle lehe jaoks saata?

Arvutikotist ja raha- ning kaarditaskutest jah, kingakotist saab kohe teha.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Väga suur, sest õppisin ülikoolis nahadisaini ja -kunsti ehk disaini juurde olen pigem jõudnud naha kui materjali tundmaõppimise ja kasutusvõimalustega tutvumise kaudu.

Tarmo Luisk Tarmo Luisk lõpetas Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini eriala aastal 1996. Ta on disaininud valgusteid, mööblit, kelli jms. Samuti on ta tegutsenud sisekujundajana. Kõige rohkem on Luisk disaininud valgusteid.

Praegu seostatakse disainer Tarmo Luisu nime eelkõige 4Roomi toodetud valgustitega. Ta ongi endise Estoplasti järeltulijale uue hingamise andnud. Luisu loomingus,

Eesti Disaini Leht / No 2

olgu tegu valgusti, mööbli või millega tahes, on iga detail põhjendatud, igal väiksemalgi vidinal on oluline funktsioon kanda – aga need ratsionaalsed asjad mõjuvad alati emotsionaalselt, need lummavad ega jäta ükskõikseks. Suure isikunäituse „Natural Born Designer” Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis ning disainiloomingu eest pälvis Luisk 2005. aasta Kultuurkapitali aastapreemia. Oma elukutsevalikut pole Luisk kunagi kahetsenud. Poisikesest peale on talle meeldinud nokitseda ja leiutada. Lisaks meeldib talle mõelda ja näitusi ette valmistada. See protsess hoiab vaimu värske.

Toivo Raidmets (Sisearhitektuuri osakonna juhataja professor) Toivo Raidmets alustas 1980. aastate kunstilise disaini näituste laines ulakate mööbliesemetega, millele järgmised kümnendid tõid kõrvale kainemad, kohati minimalistlikudki toodetavad esemed. Raidmets oli alates 1970. aastate teisest poolest mööblidisainer tööstuses, ent kümmekond aastat hiljem suundus ta unikaaldisaini ja näitusekujunduse valda. Viimases on ta rakendanud efektseid suuremõõtmelisi kujunduselemente. Tema oli see, kes hakkas radikaalselt muutma juba sõja lõpust alates püsinud ratsionaalset ja modernistlikku disainimaailma. Mööblikujunduses kasutab Raidmets groteskset vormi ja tavatuid materjale. On loonud ka ruumilisi objekte, tegelenud linnakujundusega. 1990. aastatel on taas pöördunud tööstusdisaini poole, elukondlikku (põhiliselt metallist mööblit) toodab tema enda nimeline firma Toivo.

Interjööridest on Toivo Raidmets kujundanud peamiselt restorane ja ööklubisid.

Veiko Liis Veiko õppis Eesti Kunstiakadeemias tootedisaini ja töötab disainivaldkonnas juba üle kümne aasta. Tehtud tööde hulka kuulub palju elektroonikaseadmeid (elektrooniline parkimiskell, signalisatsiooninupustik, turvakaamera jne), pakendeid (Foldy, Aura

26.09–29.09.2013

ACE mahlapudel jne), mööblit (laud Piloot, riiul 3x4, diivanilaud Move-O-Round jne).

Veikot huvitab esemete juures kõige rohkem sümbol ehk kõik see, mis jääb üle, kui jätta kõrvale esteetika, funktsionaalsus või majanduslikud huvid. Ühel hetkel hakkab esemeks vormitud materjal elama oma elu.

Samuti hakkab see looma oma sümboleid väga erinevatele inimestele, kes seda ostavad, müüvad, hindavad, vaatlevad, hoiavad, säilitavad, kasutavad. 2012/2013. aasta tööde hulka kuuluvad: 1.Käsitööna valmistatud seinakell „Old Factory” 2. Saaremaa dolomiidist nagidekomplekt „The Moons” firmale Warm North 3.Tünnikujuline diivanilaud Move-ORound, mis tunnistati Eesti Disainikeskuse ja House of Design Groningeni poolt korraldatud abilaua ideekonkursil esikoha vääriliseks.

Miks valisid disaini eriala?

Unistus lapsepõlvest. Tekkis soov olla see, kes suunab emotsioone, mida hilisemad toodete kasutajad tunnevad.

Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?

Lihtsate füüsikaseaduste rakendamine.

Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?

Hoian selgelt lahus kaks suunda: disain kui äriprojekt ja disain kui kunst. Äriprojektis täidad kellegi teise soove ning ei seo end teemaga emotsionaalselt. Erinevalt ärist ei nõua kunstiprojektid ideede pehmendamist ning hiljem saad tehtut uhkusega vaadelda.

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?

Kirjanikud, filosoofid ja kunstnikud.

Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?

Kõige tugevamad on tööd, mida ajahammas närida ei suuda.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?

Materjalil on väga suur roll. Materjal on see, mis hakkab kandma kõike mittemateriaalset (lood, tõekspidamised, sümbolid, dialoog ümbritsevaga).

Kuidas mõista disaini?

Mõistes vahetult tajutavat füüsilist ruumi enda ümber disaini peale mõtlemata.

Kas disain on kunst?

Jah. Disain on kunst luua käega katsutavaid asju.

Mis on hea disain?

See, mis muutub osaks kasutaja elust nii, et ta seda ise ei märkagi.

Mida annab disain maailmale?

Igapäevased sümbolid.

Mis on disainerlik mõtlemine?

Mõtlemine, mis suudab ühtseks tervikuks siduda väga erinevaid mõtteviise. Näiteks üheaegselt nii reaalteaduste kui ka humanitaarteaduste rakendamine.

Kui suur on disaineri vabadus?

Piirid on seal, kuhu disainer need ise paigutab. Ehk siis vabadus ise piire seada on piiritu.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?

Peamist rolli. Kogu tulevik on kujundatav, muudetav, suunatav.

Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Otseselt. Kultuur tervikuna loob fooni või skaala, millega saab eri muutusi hinnata.

Mis on disaini eesmärk?

Muuta inimeste elu õnnelikumaks.

Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?

Iga disainer loob oma personaalse arusaama

disainist vastavalt oma tõekspidamistele.

See võib olla objektiivsem või subjektiivsem, suunatud sissepoole või väljapoole.

Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?

Aegumatud disainilahendused tulevad ajaloost, kus mööbli või tööriistade loomisel ei kasutatud sõna „disain”.

Millised tunnusjooned on heal disainil?

Hea disain väärtustab inimesi – nii asjade teostajaid kui ka hilisemaid kasutajaid.

Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?

Disainerid ei loo uusi mõtteviise või suundi tühjalt kohalt. Need on kusagil juba olemas ja disainerid toovad seni kaugetena näivad ideed meie lähedale igapäevaellu.

Mis on Eesti disain?

Mõtteviis selle kohta, mida esemed, asjad või objektid meie jaoks tähendavad.

Üllo Karro Üllo Karro lõpetas Eesti Kunstiakadeemia (EKA) magistriõppe disainiosakonna keraamika erialal cum laude ja täiendas ennast vahetusüliõpilasena Anadolu ülikoolis Türgis. Oma noorusele vaatamata on tal märkimisväärsed töökogemused ahjude ja kaminate ehitamisel, lisaks sellele on ta ka EKA keraamika eriala magistrantide töökoja juhataja. Aastast 2010 tegutseb OÜ Suju tegevjuhina. Aga populaarsust rahva seas on ta kogunud oma keraamiliste lemmiklooma sööginõudega.

Globaalselt aktuaalne on magistrant Üllo Karro töö „Keraamiline moodul energiasalvestina”, juhendaja Heikki Zoova. Uurimus annab põhjaliku ülevaate ja analüüsi taastuvenergia ühest liigist – päikeseenergiast.

Karro keskendub selle kasutamise võimalustele elamute kütmisel. Küsimus on, kuidas päikeseenergiat päevasel ajal akumuleerida ja öösel vabastada? Üllo valis oma uurimistööks loomuliku mooduse ja leidis lahenduse: ta kasutab energiasalvestit, mis on tehtud savist moodulitest. Autor on moodulile andnud arhitektooniliselt mõjusa ja võimalusterikka vormi. Mooduli vorm vastab täielikult tootmise tehnoloogiale, ära kasutatud on selle omadused erinevate reljeefide loomiseks.

31

Eesti Disaini Leht / No 2

26.09–29.09.2013

Eesti kultuuriplakat 2013 Haapsalu Graafilise Disaini Festivali näitus „Eesti kultuuriplakat 2013” on komplekteeritud konkursi korras. Erinevate kultuuriürituste tutvustuseks aastatel 2011–2013 valminud plakatitest saabus konkursile 257 teost 43-lt aktiivselt autorilt.

Traditsiooniks hakkab kujunema üle 2 aasta korraldatav biennaalivormis ülevaade näitamaks arenguid kodumaises plakatikunstis. Professionaalne žürii valis HGDF 2013 raames eksponeerimiseks 100 parimat kultuuriplakatit.

Näitus on avatud: 26.09–24.10 Eesti Arhitektuurimuuseums

Margus Tamm

Keidi Rehe

Eiko Ojala, Alari Orav

Urmas Vilmmann, Andrus Niit, Neeme Mäll

Martin Eelma

Dmitri Makonnen

Marko Kekishev

Martin Rästa

Martin Pedanik

Martin Veisman

Eripreemia

32

Eesti Disaini Leht Väljaandja: Eesti Disainerite Liit Toimetaja: Ene Läkk Kujundaja: Tuuli Aule Keeletoimetaja: Katrin Hallas