Õigeksmõistetud inimesena kaduvas looduses
K
guse Eedeni aias inimese tehtud otsusest – astuda üle Jumala käsust. Ja ometi just sellele inimesele oli Jumal andnud valitseda kalade, lindude ja loomade üle ning harida ja hoida maad. Kas peale pattulangemist muutus inimese ülesanne hoida maad? Piibel annab sellele ise vastuse, öeldes, et Jumal ei võta inimeselt tema vastutusala ära, kuid selle kvaliteet muutub – ta ütleb, et nüüdsest käib maa hoidmisega kaasas vaev. Inimese vahekord Jumalaga sai rikutud ning see tõi kaasa teised kõrvalmõjud. Selle vahekorra taastamine saab põhiteemaks Piibli järgnevatel lehekülgedel ja tundub, et inimene ei oska loodu
üle õiglaselt valitseda enne, kui tema vahekord Jumalaga ei ole taastatud algselt loodud tasemele. Rooma kirja peatükkides 1–5 näitab Paulus, et kõik inimesed on oma suhtes Jumalaga pahuksis, kõik on patu meelevalla all ning nad vajavad hädasti lahendust patuolukorrale. Paulus ehitab oma arusaamise õigusest üles Kristusele: tõlgendades Vana Testamendi õiguse käsitlust läbi Kristuse perspektiivi, näitab ta selgelt, kuidas Jumal ise võtab initsiatiivi ja kingib Kristuse läbi inimesele õiguse, mida tal on vaja eluks Jumala ees – selge ja korras suhte. Foto: Unsplash
irjas roomlastele räägib Paulus ühest ägamisest, kus ta kõrvutab loodu ägamist kristlase omaga: „Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini; ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust.“ (Rm 8:22, 23) Ägamine on kreeka keeles stenazomen, mis on antud edasi kestva oleviku vormis, ehk et mõlemad ägavad praegu, seda võiks ka tõlkida: igatsema ja ootama, kuid lõpuks mõlemad ka vabastatakse „kaduvuse orjusest“ (8:21). Seega – loodu on praegu allutatud kaduvusele (8:20), mis sai al-
Foto: Abby Ploom
jutlus
4 KODUTEEL 3/2020
