EXPO2000 BOOK

MAA, MIS MURRAB LAINEID EESTI MAAILMANÄITUSEL EXPO 2000 HANNOVER

LAND THAT BREAKS THE WAVES ESTONIA AT THE WORLD EXPOSITION EXPO 2000 HANNOVER

MAA, MIS MURRAB LAINEID EESTI MAAILMANÄITUSEL EXPO 2000 HANNOVER

Produktsioonigrupp TALLINN 2000

LAND THAT BREAKS THE WAVES ESTONIA AT THE WORLD EXPOSITION EXPO 2000 HANNOVER

Eesti Vabariigi Valitsuse otsus osaleda maailmanäitusel EXPO 2000 Hannover oli riigi tulevikueesmärke silmas pidades strateegiliselt väga ettenägelik samm. Saksamaal toimunud maailmanäitus oli Eesti jaoks läbi aegade olulisim, arvestades Eesti riigi arengus murrangulist etappi Euroopa Liidu ja NATOga liitumisel ning Saksamaa kasvavat tähtsust majandus-, turismi- ja kultuuripartnerina.

Arenenud riikide “klubi” liikmeks pürgides tuleb käituda selle “klubi” reeglite järgi. Uustulnukal tuleb visa töö ning loovusega tõestada enda võimeid ja sobivust. Seetõttu püüdis EXPO 2000 Eesti töörühm anda oma parima, et maailm teadvustaks Eesti kui kaasaegse kiirelt areneva ja eduka riigi.

Iseseisva riigina kuuendat korda maailmanäitustel osaledes oli Eesti esimest korda väljas oma rahvusliku paviljoniga. Kuusekatusega paviljoni teadsid paljud külastajad enne EXPO-le tulekut ning loodetavasti jättis kõigile selle oma silmaga nägemine positiivse ja sügava mulje.

Eesti kuuskede all oli kogu näituse vältel palju vilgast elu ja suhtlemist – aukülalisena arvukaid kõrgetasemelisi poliitika-, majandus- ning kultuuritegelasi välisriikidest ja kodumaalt, kultuurikollektiivide esinemisi ning iga päev kümneid tuhandeid uudishimulikke külastajaid. Eesti ekspositsioon kujunes Hannoveris üheks külastatavamaks ning pälvis tunnustust esitluse omanäolise ja elegantse realiseerimise eest.

Teades, et edukas ja teiste riikidega võrdväärselt atraktiivne esinemine aitab süvendada usaldust ja positiivset hinnangut Eesti suhtes, tegutsesid oma maa tuntuse ja lugupidamise suurendamiseks käsikäes riiklik ja erasektor. Tänan riigi esindajana kõiki organisatsioone, ettevõtteid ning sadu inimesi, kes andsid oma panuse Eesti maailmanäitusel osalemise ettevalmistusse ning läbiviimisse – ideede genereerijaid ja elluviijaid, toetajaid ja konstruktiivseid kriitikuid.

Jagamaks tehtud tööd ja vaeva ning nopitud küpseid vilju, on teie käes raamat Eesti esinemisest maailmanäitusel EXPO 2000 Hannover.

The decision of the Government of the Republic of Estonia to participate in the EXPO 2000 World Exhibition in Hannover was strategically a very prudent step considering the future goals of Estonia. The world exhibition that took place in Germany was the most important of all time for Estonia, considering the critical stage in the development of Estonia as a nation in its aspirations to join the European Union and NATO, in addition to the importance of Germany as a partner in economy, tourism and culture.

When aspiring to become a member of the “club” of developed countries, one must behave according to the rules of that “club”. The newcomer must prove his abilities and suitability through diligent work and an abundance of creativity. This is why the EXPO 2000 Estonian work group did its best to make the world aware of Estonia as a rapidly developing, successful, contemporary country.

Estonia participated as an independent country in World Expositions for the sixth time and came out with its own national pavilion for the first time. Many visitors knew about the “pavilion with the roof covered with fir trees” before coming to EXPO. Hopefully seeing it with their own eyes left everyone with a positive lasting impression.

There was a great deal of lively activity and intercommunication under the Estonian firtrees over the course of the entire exposition. There were numerous high level political, economic and cultural figures from home and abroad as guests of honor, performances by cultural collectives and tens of thousands of curious visitors every day. The Estonian exposition turned out to be one of the most visited in Hannover and earned recognition for the originality of its presentation and its elegant realization.

The public and private sectors worked hand in hand to increase the recognition and respect of their country since they realized that a successful showing as equally attractive as that of other countries helps to reinforce a positive evaluation of Estonia. As a representative of the public sector, I thank all organizations, businesses and the hundreds of people who contributed to the preparation and realization of the participation of Estonia in the World Exposition. I thank the generators of ideas and those who brought them to life, supporters and constructive critics.

Armand Andres Pajuste EXPO 2000 Hannover Eesti peakomissar

You hold in your hands the book about Estonia's participation in the EXPO 2000 World Exposition in Hannover. May it serve to share the work done and the effort put into it, along with the ripe fruit that has been gathered from it as a result.

Armand Andres Pajuste EXPO 2000 Hannover Estonian Commissioner General

Eessõna

lk. 01

Introduction

page 01

EXPO 2000 Hannover arvudes

lk. 05

EXPO 2000 Hannover in Figures

page 05

Eesti paviljon Hannoveris

lk. 05

Estonian Pavilion in Hannover

page 05

SISUKORD

CONTENTS

Eesti osalemine maailmanäitustel läbi aegade

lk. 06

Estonia in the World Expositions throughout Time

page 06

EXPO 2000 ettevalmistus

lk. 08

Preparation for EXPO 2000

page 08

Osalemise eesmärgid

lk. 10

Goals for EXPO 2000

page 10

Paviljoni kontseptsioon

lk. 11

Concept of the Pavilion

page 11

Ekspositsioon – küllakutse Eestisse

lk. 13

Exposition – an Invitation to Estonia

page 13

Eesti kultuuriprogramm maailmanäitusel

lk. 14

Estonian Cultural Program at the World Exposition

page 14

Eesti rahvuspäev

lk. 15

National Day of Estonia

page 15

EXPO mõte

lk. 16

The Idea of EXPO

page 16

Nii nad müüsidki meie riigi!

lk. 17

Thus They Sold Our Country!

page 17

Külalised paviljonis

lk. 18

Visitors to the Estonian Pavilion

page 18

Väljavõtted paviljoni külaliste raamatust

lk. 19

Excerpts from the pavilion guest book

page 19

Valik katkendeid ajakirjandusest

lk. 20

A Selection of Excerpts from the Press

page 20

Fotod ja joonised

lk. 22

Photos and Drawings

page 22

EXPO 2000 Eesti töörühm

lk. 68

EXPO 2000 Estonian work group

page 68

Idee ja teostus

lk. 69

Involved in the Project

page 69

Toetajad

lk. 71

Supporters

page 71

Fotode autorid

lk. 72

Photo Credits

page 72

Koostaja / Compiled by Andrus Kõresaar, Raivo Kotov Toimetaja / Editor Aili Ohlau, Triin Ojari Tekstid / Texts Andrus Kõresaar, Marju Kullasepp, Aili Ohlau, Reet Remmel Kujundaja / Design Arbo Tammiksaar Keeletoimetaja / Editor of the Estonian text Margit Arusoo Tõlge / Translation A&A Lingua ja Peeter Tammisto Väljaandja/ Published by Produktsioonigrupp OÜ Trükk/ Printed by Uniprint ISBN 9985-60-956-5 © Produktsioonigrupp, 2000

Toimumise aeg: 1. juuni – 31. oktoober 2000 Kestvus: 153 päeva, ekspositsioonid avatud 12 tundi päevas Koht: Saksamaa, Hannover

Time: June 1 – October 31, 2000 Duration: 153 days, exhibitions were open 12 hours a day Location: Germany, Hannover

EXPO 2000 HANNOVER ARVUDES

EXPO 2000 HANNOVER IN FIGURES

EXPO territoorium: 160 hektarit Osalejad: 173 riiki ja rahvusvahelist organisatsiooni Oma paviljoniga olid esindatud 53 rahvust ja organsiatsiooni Külatajad: 18 miljonit inimest, sealhulgas 20 tuhat riigipead ja kõrgetasemelist riigiesindajat Külastajad pidid läbima 56kilomeetrise distantsi nägemaks kõiki näitusi ja paviljone Toimus 15 tuhat kultuuriüritust, neist 95 % oli pileti hinna sees Pikim etendus, “Faust” kestis 21 tundi Seni on toimunud 61 maailmanäitust 13 erinevas riigis

Area covered by EXPO 2000: 160 hectares Participants: 173 countries and international organizations, 53 nations and organizations had their own pavilion Visitors: 18 million people, including 20 thousand heads of state and high-ranking government officials Visitors had to cover a distance of 56 kilometers if they wanted to see all the pavilions and exhibitions.

15 thousand cultural events took place at the World Exposition and 95% of them were included in the ticket price The longest cultural event at EXPO2000, the performance of “Faust”, lasted 21 hours 61 World Expositions have taken place in 13 different countries to date

Asukoht: Euroopa bulvaril koos Hollandi Iirimaa, Itaalia, Leedu, Läti, Portugali, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Taani ja Ungari paviljonidega

Location: On Europa Boulevard together with the pavilions of Holland, Ireland, Italy, Lithuania, Latvia, Portugal, France, Rumania, Germany, Finland, Great Britain, Denmark and Hungary

EESTI PAVILJON HANNOVERIS

ESTONIAN PAVILION IN HANNOVER

Krundi pindala: 1500 m2 (25 x 60 m) Hoonealune pind: 675 m2 Ekspositsioonisaal: 470 m2 Konverentsiruum: 44,3 m2 Kõrgus: 18,5 m 168 kuuske 24 reas paviljoni katusel olid ühendatud põranda all paikneva 504 paekivimulaañiga Paviljoni alaline personal: peakomissar, asekomissar, paviljoni direktor, 2 stendisti, IT operaator, mehhaanikaoperaator, suveniirikaupluse müüja Ekspositsioon koosnes 3 peaekraanist suuruses 7,2 x 3 meetrit, igaüks varustatud 4 projektoriga, ja 11 puutetundlikust, autonoomse arvutiprogrammiga ekraanist Paviljon avati ja suleti Eesti lipu heiskamisega riigihümni saatel Eesti paviljoni külastas 2,7 miljonit inimest ehk 15% kõigist EXPO külastajatest Suurim arv külastajaid päevas oli 32 tuhat inimest Keskmiselt läbis paviljoni 17,6 tuhat külastajat päevas ehk 1500 külastajat tunnis Eesti maailmanäitusel osalemine maksis 54 miljonit krooni

Lot area: 1500 m2 (25 x 60 m) Area covered by the building: 675 m2 Exposition hall: 470 m2 Conference room: 44,3 m2 Height: 18.5 m 168 fir trees in 24 rows on the pavilion roof were connected to 504 limestone replicas under the floor Permanent pavilion personnel: commissioner general, deputy commissioner general, pavilion director, 2 hostesses, IT operator, mechanical systems operator, souvenir shop sales clerk The exposition consisted of 3 main screens of dimensions 7.2 x 3 meters.

Each was equipped with 4 projectors and 11 touch-sensitive screens with autonomous computer programs The pavilion was opened and closed with the raising and lowering of the Estonian flag accompanied by the Estonian national anthem 2.7 million people, or 15% of all EXPO visitors, visited the Estonian pavilion The largest number of visitors in a day was 32 thousand On average, 17.6 thousand visitors per day or 1500 visitors per hour walked through the pavilion The cost of Estonia's participation in the world exposition was 54 million kroons

Viimase 150 aasta jooksul on korraldatud kuuskümmend üks rahvusvahelist maailmanäitust, neist esimene 1851. aastal Londonis. Sellest on nüüd 139 aastat, kui Eesti ajakirjanduses ilmus esimene sõnum

During the last 150 years there have been 61 international world expositions. The first of them took place in 1851 in London. One hundred and thirty-nine years have passed since the World Exposition

EESTI OSALEMINE MAAILMANÄITUSTEL LÄBI AEGADE

ESTONIA IN THE WORLD EXHIBITIONS THROUGHOUT TIME

maailmanäituse kohta. 19. oktoobril 1861 kirjutati “Revalsche Zeitungis”, et laevaga lähevad Inglismaale teele klaaspurgis tallinna kilud, piiritus ja napsid, äädikas ja teraviljanäidised. Pole teada, kas need ka Londonis 1862. aastal välja pandi.

Sama teadmatus valitseb 1873. aasta Viini maailmanäituse suhtes. “Eesti Postimehes” siiski mainitakse, et Baltimaadest saadetakse AustriaUngarisse 100 pakki eksponaate, ühtlasi on moodustatud komitee, et käsitöölised ja koolmeistrid pääseksid näitusele silmaringi laiendama.

Kui uskuda 1888. aasta 1. novembri “Saarlast”, siis esimese kuldauraha pälvis Eesti ettevõtetest Pariisi näitusel 1878 Kuressaare Wildenburgi nahavabrik. Ent küsimärgiks jääb, miks juhtivad ajalehed sellest vaikisid. Kindel on aga eestlaste osavõtt Pariisi 1900. aasta maailmanäitusest. Oma toodangut eksponeeris Lutheri mööblivabrik (mitte ainult laudu-toole, vaid ka reisikohvreid), lauale pandi tallinna kilud, hobusekasvataja Werncke olevat aga saatnud Prantsusmaa pealinna võidu sõitma oma parimad hobused. Suure hõbeauraha tõi ära mulgi ööbik Aino Tamm, esimene eesti kutseline laulja esitas tuhandete ees “Lauliku lapsepõlve”.

1933. aasta Chicago maailmanäitusel osalemise eest küsisid organisaatorid Eestilt 64 000 dollarit, seda raha ei leidnud riik ega äriringkonnad. Ettevõtlik proua Elisabet Judas rääkis augu pähe kreeklastele ja nende paviljonis näidati Tartu Naisseltsi käsitöid, Tallinna Kunsttööstuskooli filigraanesemeid, Taaralinna kullasseppade hõbelusikaid, preese, sõlgi ja sõrmuseid, samuti ehteid Narvast ja Rakverest. Kuid kreeklased läksid pankrotti ja paviljon haamri alla, isegi eesti labakindaid ei saadud enam tagasi. Seejärel poseerisid rahvariietes eesti naised sakslaste “Schwarzwaldi külas”, reklaamides keediseid, mis olid purki pandud pealinna naiskutsekoolis.

BRÜSSEL (BELGIA), 1935 Kõigil Euroopa riikidel oli oma paviljon, välja arvatud Saksamaal, Hispaanial ja Eestil. Belgia-Eesti ja Eesti-Belgia kaubanduskodade eestvedamisel pandi nende kodade hallis välja Eestit tutvustavad fotod ja diagrammid, kodukäsitöö ja turismireklaam. Huvitavaim eksponaat oli valgustusseadmega Eesti Vabariigi majandusgeograafiline kaart. Esinemine andis õiguse esmakordselt maailmanäitusel heisata sinimustvalge rahvuslipp.

PARIIS (PRANTSUSMAA), 1937 Eesti esines Balti ühispaviljonis, et elavdada väliskaubandust, teha kultuuri- ja turismipropagandat. Eestlasi saatis edu arhitektuurikonkursil: kolmest auhinnakohast kuulusid kaks meile. Balti paviljon ehitati pärnaka Aleksander Nürnbergi projekti järgi. Kahjuks jäid meie

was first mentioned in the Estonian press. Revalische Zeitung wrote on October 1, 1861, that jarred Tallinn sprats, spirits, alcoholic potions, vinegar and samples of grain would be sent to England by ship. It is not known if these goods were exhibited in London in 1862.

It was a similar story with the World Exposition of 1873. Eesti Postimees announced that 100 packages of exhibits would be sent to AustriaHungary from the Baltic states, and at the same time a committee would be formed to help handicraftsmen and school teachers visit the exposition to expand their horizons.

If the newspaper Saarlane is to be believed, the first Estonian enterprise to earn a gold medal at an Exposition was the Wildenburg Leather Factory of Kuressaare at the World Exposition in Paris, 1878. The question arises as to why the leading Estonian newspapers did not mention it at all. But it is certain that Estonians did participate in the Paris World Exposition in 1900. The Luther Furniture Factory exhibited its products (not only tables and chairs, but also suitcases); Tallinn sprats were put on the table; a horse breeder called Werncke supposedly sent his best horses to compete at the races in the capital of France. But the highlight of the exposition for Estonia was the first Estonian professional singer, the nightingale Aino Tamm, bringing home a big silver medal for performing “A Singer's Childhood” for an audience of thousands.

The organisers of Chicago World Exposition (1933) asked for 64,000 dollars from Estonia, but neither the state nor the business sector were able to come up with that sum. Mrs. Elisabet Judas, a spirited lady, talked the representatives of Greece into exhibiting several Estonian items in their pavilion: the needlework of Tartu Women’s Association; the filigree works of Tallinn Art and Craft School; silver spoons, brooches, pins and rings made by the goldsmiths of Tartu; jewellery from Narva and Rakvere. But the Greeks went bankrupt and their pavilion went under the hammer; even Estonian mittens were not recovered. Later, Estonian women in folk costumes posed in the Germans' “Schwartzwald Village”, advertising jams which were canned in the women’s trade schools of Tallinn.

BRUSSELS (BELGIUM), 1935 All European states had their own pavilions except Germany, Spain and Estonia. Thanks to the initiative of Belgian and Estonian chambers of commerce, though, some items were exhibited in the halls of these chambers, and thus Estonia had the right to hoist the blue, black and white at the World Exposition for the first time. Estonia was introduced to the world by photographs, diagrams, handicraft and tourism advertisements. An economic geographical map of the Republic of Estonia complete with a lighting installation was the most interesting exhibit.

PARIS (FRANCE), 1937 Estonia displayed its exhibits in the co-operative Baltic pavilion to enliven foreign trade and propagate Estonian culture and tourism. Estonians were successful in the architecture contest, receiving two of three prizes. The blueprint for the Baltic pavilion was created by the prizewinner from Pärnu, Aleksander Nürnberg. Unfortunately, our industries and businesses were not represented at the Paris EXPO (except for minimal regard to oil shale). Koort’s ceramics, Taska’s leatherworks, Eric Adamson’s carpets and Vunderlich’s bar cabinet in the intarsia technique were in the spotlight. Visitors liked the big Gobelin tapestry depicting the national and local coats of arms. Also, 300 Estonian books were displayed in the EXPO pavilion of printing. At the last World Exposition held in Europe before the Second World War, Estonia received 7 grands prix, 8 honorary diplomas, 6 silver medals and 1 bronze medal.

Baltimaade paviljon Pariisis 1937. a. Arhitekt Aleksander Nürnberg.

Baltic pavilion at Paris World Exposition in 1937. Architect Aleksander Nürnberg.

Eesti ekspositsioon Lissaboni maailmanäitusel 1998. a. Autor Ando Keskküla / Estonian exhibition at Lisbon World Exposition in 1998. Author Ando Keskküla.

tööstus (kui mitte arvestada minimaalset tähelepanu põlevkivile) ja äri Pariisi EXPOst eemale, tooni andsid Jaan Koorti keraamika, Eduard Taska nahkehistööd, Adamson-Ericu vaibad, Vunderlichi intarsiatehnikas baarikapp. Külastajaile meeldis riigi ja linnade vappidega suur gobelään. Lisaks oli EXPO trükiasjanduse paviljonis väljas 300 Eesti raamatut. Viimasel enne sõda Euroopas peetud maailmanäitusel teenis Eesti 7 grand prixd, 8 audiplomit, 6 hõbedast ja ühe pronksise autasu.

BRÜSSEL (BELGIA), 1958 Eesti tooted olid edukad, kuigi tuli esineda Nõukogude Liidu värvides.

Kuldmedali pälvisid Sindi vabrik villaste kangaste ja Tallinna Kunstikombinaat vaipade, tekstiili ja nahkehistööde eest.

Hõbemedaleid tuli kolm: selle said “Marati” pesu, Tallinna Moemaja kleidid ja raadioaparaat “Estonia”. Pronksini jõudsid Tallinna Mööblivabriku puust mänguasjad, “Kommunaari” jalatsid ja kooliõpilaste rahvusliku ornamendiga nahast tööd. Veel teenis diplomi “Punase RETi” mõõteaparatuur.

MONTREAL (KANADA), 1967 Kordus sarnane lugu: tunnustuse pälvisid just meie elektriorel, Tiit Kuusik ning ansambel “Laine”, Paul Keres andis simultaane.

SPOKANE (USA) 1974 Esmakordselt pühendati EXPO ainuüksi keskkonnakaitsele. Nõukogude paviljoni kujundasid Eesti disainerid Toivo Gans ja Mait Summatavet.

Teaduskonsultantide osakonda juhatas Tallinna Botaanikaaia direktor Jüri Martin.

BRISBANE (AUSTRAALIA), 1988 EXPO deviis oli seekord “Vaba aeg tehnikasajandil”, Eestit esindasid maketid, suusad, reketid, lelud, meened, kõige menukamad olid aga meie laste joonistused.

SEVILLA (HISPAANIA), 1992 Eesti esines Balti paviljonis. Kohale veeti 40 tonni paekivi ja rauda, rajatav platvorm pidi stiliseerima meie kaarti – kuid kas külastajad seda ikka taipasid? Eesti pressis poleemikat tekitanud kujundus oli küllap tingitud ka piskust eelarvest, mis oli väiksemaid kogu EXPO-l.

TAEJON (LÕUNA KOREA), 1993 Eesti jagas paviljoni Läti ja Leeduga. Teema oli “Teaduse ja tehnikaga XXI sajandisse”, oma tooteid tutvustasid “Paekivitehas”, “Salvo”, “Uku”, “ARS Juveel”, “Linda” jt. Eesti Vabariigi paremaks tutvustamiseks oli valmistatud kahe ja poole tunnine filmiprogramm. Balti paviljonis käis ligi poolteist miljonit inimest.

BRUSSELS (BELGIUM), 1958 Estonian products were successful, although Estonia had to participate under the colours of the Soviet Union. Gold medals were given to the Sindi Factory for woollen textiles and the Tallinn Art Factory for carpets, textiles and ornamental leatherwork. Estonia received three silver medals: one for underwear made at “Marat”, one for Tallinn Fashion House dresses, and one for the radio “Estonia”. Wooden toys made at the Tallinn Furniture Factory, footwear made at “Kommunaar” and leatherwork with national ornamentation made by school children were considered worthy of bronze awards. “Punane RET” received a diploma for a measuring apparatus.

IN MONTREAL (CANADA), 1967, it was the same story: our electric organ, singer Tiit Kuusik and the ensemble “Laine” were lauded; Paul Keres played simultaneous games of chess.

IN SPOKANE (USA), 1974, EXPO focused for the first time on environmental protection only. The Soviet pavilion was designed by the Estonian designers Toivo Gans and Mait Summatavet. The head of the Scientific Consultants Department was Jüri Martin, Director of Tallinn Botanical Garden.

The motto of the 1988 EXPO in BRISBANE (AUSTRALIA) was “Free Time in the Century of Technology”. The Estonian display included models, skis, rackets, toys, souvenirs; drawings made by children were the most successful.

SEVILLE (SPAIN), 1992 Estonia presented a display at the Baltic pavilion. 40 tons of limestone and iron were shipped in. The platform that was created was supposed to be a stylised map of Estonia, but it was more than likely that visitors did not understand that. The design, heatedly discussed in the Estonian press, was a result of a low budget, probably the cheapest display of all.

TAEJON (SOUTH KOREA), 1993 Estonia shared a pavilion with Latvia and Lithuania. The government gave 1.5 million kroons for participation. The theme of the display was “To the 21st Century with Science and Technology”. The national Limestone Products Factory, “Salvo”, “Uku”, “ARS”, “Juveel”, “Linda” and other enterprises introduced their products. A two-and-a-half hour film program was created to give a good overview of the Republic of Estonia. Approximately one-and-a-half million people visited the Baltic pavilion.

LISBON (PORTUGAL), 1998

Eesti ekspositsiooni kujundas kunstnik Ando Keskküla. Et EXPO temaatika hõlmas ookeani ja merd, siis olid meilt esindatud nii Tallinn, Pärnu, Kuressaare kui Haapsalu. 640ruutmeetrise ekspositsiooni põhielement oli kosmosekaart Eestist.

The Estonian exposition was designed by artist Ando Keskküla. As the theme of this EXPO included the ocean and the sea, Estonia was represented by Tallinn, Pärnu, Kuressaare and Haapsalu. The main element of the 640 square metre exposition was a satellite map of Estonia.

HANNOVER (SAKSAMAA), 2000

HANNOVER (GERMANY), 2000

Esmakordselt maailmanäituste ajaloos esitles Eesti ekspositsiooni oma paviljonis.

For the first time in the history of world expositions, Estonia had its own pavilion.

LISSABON (PORTUGAL), 1998

Vello Lään Vello Lään Ajakirjanik

Journalist

1995. aasta 15. mail andis Saksa suursaadik Henning von Wistinghausen peaminister Tiit Vähile üle Saksamaa liidukantsler Helmut Kohli ametliku kutse Eesti osalemiseks EXPO 2000-l.

German ambassador Henning von Wistinghausen presented German chancellor Helmut Kohl's official invitation to Prime Minister Tiit Vähi on May 15, 1995 for Estonia's participation in EXPO 2000. Prime

EXPO 2000 ETTEVALMISTUS

PREPARATION FOR EXPO

Vastuskirja teatega Eesti otsusest maailmanäitusel osaleda saatis peaminister 1996. aasta veebruaris.

Minister announced Estonia's decision to participate in his letter of reply in February 1996.

1998. aastal otsustas Eesti Vabariigi Valitsus anda EXPO Eesti esinemise korraldamise õiguse Eesti Investeeringute ja Kaubanduse Arendamise Sihtasutusele (EIKAS).

The right to organize Estonia's appearance at EXPO was awarded to the Estonian Investment and Trade Development Foundation (EICDF) in 1998.

1999. aasta aprillis kuulutati välja Eesti maailmanäitusel osalemise ideekonkurss ning mais EIKASe ja Eesti Arhitektide Liidu poolt ettevalmistatud Eesti paviljoni arhitektuurivõistlus.

In April 1999, a competition for the concept of Estonia’s participation at the World Exposition was announced. The architectural competition for the Estonian pavilion prepared by EICDF and the Estonian Association of Architects was announced in May 1999.

1999. aasta juulis kuulutas arhitektuurivõistluse ñürii välja konkursi tulemuse. Võitjateks osutusid kaks tööd, millele anti teise koha preemiad. Mitmete ekspertiiside järel valiti teostamiseks võistlustöö “MILLEPIEDI”, autoriteks Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov.

1999. aasta 1. juunil ehk täpselt aasta enne maailmanäituse avamist allkirjastati näituse peakorraldajaga EXPO 2000 Hannover GmbH Eesti osalemise leping.

1999. aasta septembrist algasid ministeeriumide, teadusasutuste, Eesti Instituudi ja Turismiameti osavõtul mitmed suure ümarlaua diskussioonid, kus arutati EXPO ekspositsiooni ja teemasid. Väljapaneku koostamiseks ja näitamist väärivate objektide leidmiseks tehti sadu ettepanekuid. Samal ajal arutati valitsuskabinetis EXPO projekti rahastamist.

1999. aasta novembris otsustati esemelisest ekspositsioonist loobuda ning lähtuda paviljoni ruumilisest kontseptsioonist, kajastada olulisi teemasid multimeedia ning animatsiooni vahenditega. Ainsaks esemeliseks erandiks jäi “Estonia” klaver. Paika pandi ka rikkalik Eesti kultuuri esitlus ning muusikaline programm.

1999. aasta detsembris valiti riigihanke konkursi alusel ehituse peatöövõtjaks SKANSKA Eesti AS. Veebruari algul alustatati koostöös Koger&Partneritega ehitustööde ettevalmistusi. Vajalikud materjalid toodi kohale Eestist, need olid varem Viljandis valmis lõigatud ja keevitatud ning Hannoveris monteeris need Viljandi Metallitööstuse ehitusbrigaad. Ajalises surutises ehitustegevust piirasid mitmed Hannoveri messid, mis ummistasid liikluse. Eesti ehitajate kasutamine õigustas end igakülgselt, lahendus leiti igale võõral maal ehitusega seotud takistusele.

EXPO projekti tutvustus. Saksamaa ja Eesti ettevõtluse esindajaid võõrustas oma residentsis Saksamaa Liitvabariigi suursaadik dr. Gerhard Enver Shrömbgens.

The presentation of the EXPO project. The ambassador to Germany Dr. Gerhard Enver Shrömbgens hosted in his residence the representatives of German and Estonian entrepreneurs.

The result of the competition was announced at the meeting of the architectural competition jury that took place in July 1999. Two entries emerged as the winners and were awarded second place prizes. The competition entry MILLEPIEDI designed by Andrus Kõresaar and Raivo Kotov was selected for erection from the winning entries after several expert assessments.

On June 1, 1999, or exactly one year before the opening of the World Exposition, the agreement for Estonia’s participation in the event was signed with the exposition’s main co-ordinator, EXPO 2000 Hannover GmbH. Many broad-based round table discussions regarding the exposition and themes to be displayed at EXPO took place in September 1999 with the participation of ministries, learned societies, the Estonian Institute and the Bureau of Tourism. Hundreds of recommendations for the compilation of the display and for finding objects worthy of exhibiting were made. At the same time, the government cabinet discussed the financing of the EXPO project.

The decision to abandon the concept of an exposition consisting of objects and to use the spatial concept of the pavilion as a basis was made in November 1999. Essential topics were instead to be presented through the means of multimedia and animation. The only exception regarding objects was the Estonia piano. A rich program of Estonian music and cultural presentations was planned.

SKANSKA Eesti AS was selected on the basis of public procurement as the primary building contractor in December 1999. Preparations for construction work began in the beginning of February in cooperation with Koger & Partners. The materials necessary for construction of the pavilion were brought from Estonia. They had been cut and welded to order in advance in Viljandi, and a construction brigade from the Viljandi Metallitööstus put them together in Hannover.

There was a tight time schedule for construction activity, which was hampered by several fairs in Hannover that caused traffic jams. It was also complicated to organize construction work in several shifts and on weekends as is so common in Estonia.

The lively design process lasted until the end of February 2000. One of the most important stages during that time period was midDecember, when the blueprints were submitted to the Hannover Building Department for approval, and the final pavilion construction budget along with cost estimates for work in Germany were worked out. Since the budget had exceeded existing means, there was no choice but to reduce the size of the pavilion. The duration of the design period grew longer as a result and the final design project was completed almost at the same time that the completion of the main construction jobs was called for in the original plans. The basic character of the pavilion remained unchanged. Only the proportion of the services section was reduced - the snack bar was eliminated and the area for the sale of souvenirs was moved into the exposition hall. The project design and calculations passed through four stages

Paviljoni katuse liikuvad osad ei vastanud oma konstruktsioonide erilisuse tõttu Saksamaa ehitusstandarditele.

The moving parts of the pavilion’s roof did not fit Germany’s construction standard because of its special features.

2000. aasta veebruari lõpuni vältas aktiivne projekteerimisprotsess. Selle aja jooksul oli üks olulisemaid etappe detsembri keskpaik, mil Hannoveri Ehitusametis kooskõlastati joonised ning kujunes lõplikult, koos Saksamaa-poolsete kulutustega, paviljoni ehituseelarve. Et ületatud oli olemasolevad võimalused, ei jäänud muud teed, kui vähendada paviljoni mahtu. Sellest tingituna projekteerimisaeg pikenes ning lõplik projekt valmis pea samal ajal, kui algselt oli planeeritud ehituse põhitööde lõpetamine. Paviljoni põhiolemus jäi samaks, vähenes vaid olmeploki osa – kadusid snackbar ning meenete müügi ala viidi ekspositsioonisaali. Projekteerimine ja arvutused läbisid enne ehituslike lubade saamist neli etappi. Alamsaksi Liidumaa Ehitusamet palkas eksperdid, kes arvutasid joonised uuesti läbi ning koostöös ekspertidega võeti samm-sammult vastu otsused, viimne kui mutter, seib ja keevis sertifitseeriti üksipulgi.

2000. aasta 10. aprillil peeti Hannoveris sarikapidu. Eesti paviljon oli ehitatud lõpliku kõrguseni, paigaldatud oli suurem osa kuuseridasid ning kinnitatud enamik koorikust. Meie riigi nimel esines sarikapeol Majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso ning näituse peakorraldaja poolt peakomissar Birgit Breuel.

Paviljon avati 30. mail 2000. aastal korraldajate, ehitajate ja ekspositsioonipaigaldajate osavõtul.

* Paviljoni autorid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov kärbivad paviljoni mahtu. * Estonian pavilion designers Andrus Kõresaar and Raivo Kotov are reducing the size of the pavilion.

before the required building permit was issued. Building Department of Lower Germany paid experts to check the drawings. They calculated the drawings over again and decisions were made step by step in cooperation with the experts. Every bolt, washer and weld was certified seperately.

The rafter party of the Estonian pavilion was held in Hannover on April 10, 2000. The pavilion had achieved its final height and most of the rows of fir trees had already been installed. The shell of the pavilion had mostly been affixed by then. Deputy Chancellor of the Ministry of the Economic Affairs Signe Ratso participated in the rafter party on behalf of the Republic of Estonia and Commissioner General Birgit Breuel on behalf of the EXPO organisers.

Organizers, building contractors and those responsible for setting up the exposition participated in the opening of the pavilion on May 30, 2000.

Maailmanäitus oli harukordne võimalus tutvustada rahvusvaheliselt Eesti ühiskonda tervikuna – kultuuri, ajalugu, haridust, teadust ning majandus- ja looduskeskkonda. Samuti aitas Eesti esitlemine maail-

The World Exposition presents a unique opportunity to introduce the international public to Estonian society as a whole – its culture, history, education, science, economic and natural environment.

OSALEMISE EESMÄRGID

GOALS FOR EXPO 2000

manäitusel toetada riigi lähituleviku poliitilisi taotlusi (ühinemist Euroopa Liidu ja NATOga).

EXPO 2000 Hannover oli Eesti jaoks kaalukaim maailmanäitus, ka võrreldes varem toimunute ja lähiaastatel korraldatavatega.

Osalemisotsus tehti arvestades enneolematult soodsaid eeldusi – lähtudes Saksamaa geograafilisest lähedusest ja olulisusest Eesti kaubandus- ja turismipartnerina.

Eesti osalemise peamisteks eesmärkideks maailmanäitusel Hannoveris seati: • kinnistada Eesti positiivset mainet • teha Eesti maailmakaardil äratuntavaks • suurendada ekspordivõimalusi ja välisinvesteeringuid • suurendada turismi Eestisse • luua uusi äri-, teadus- ja kultuuri kontakte • toetada integreerumist Euroopa Liiduga • laiendada ja süvendada sidemeid Saksamaaga, EL-i keskse riigiga Prognoosides paviljoni külastajate arvu, pidas EXPO Eesti töögrupp heaks saavutuseks, kui Eesti ekspositsiooniga tuleb tutvuma 7-9 protsenti näituse publikust.

Tulemused ületasid aga ootusi mitmekordselt. Eesti paviljon osutus Saksamaa, Soome, Hollandi, Jaapani, Araabia Ühendemiraatide ja Ungari paviljoni kõrval üheks populaarsemaks. Ligikaudu iga kuues EXPO külastaja pidas oluliseks tutvuda ka Eesti paviljoni ja ekspositsiooniga.

SÕNUM MAAILMANÄITUSEL Eesti tunnuslauseks valiti – “Maa, mis murrab laineid". Selles peitus sõnum, et areneme jätkusuutlikult ja kiirelt, samas oleme iidne mereriik.

Oma paviljoni ja ekspositsiooniga püüdis Eesti teadvustada, et riigi viimaste aastate (majandus)areng on olnud novaatorlik ja mõttestampe murdev. Oluline oli sisendada kindlust, et Eesti jõuab seatud eesmärkideni ka siis, kui tema ette kerkivad teiste jaoks lahendamatud raskused või probleemid – ta suudab nendest nagu merelainetest mängeldes läbi murda. Hoogsa ja vääramatu arenengu tagab seejuures harmoonia inimeste, looduse ja tehnoloogia vahel.

EXPO 2000 Eesti logo kujutas stiliseeritud ja lihtsustatud Eestimaa geograafilist kuju. Logos kasutati kahte Eestit iseloomustavat põhivärvi – sinist ja musta. Sinise toon oli valitud heledam kui Eesti riigilipul, kuna selline lahendus haakus paremini EXPO 2000 Eesti paviljoni kontseptsiooniga.

Presenting Estonia at the World Exposition also helps support our political aspirations for the near future (joining the European Union and NATO).

In comparison with earlier World Expositions and ones to be organised in the near future, the EXPO 2000 in Hannover was of greatest importance for Estonia. The decision to participate at the World Exposition was made in consideration of conditions especially favourable for Estonia: the significance of Germany as a partner of Estonia in trade and tourism, and her geographic vicinity.

The main objectives of Estonia's participation at the Hannover World Exposition were considered to be as follows: • to strengthen the positive image of Estonia • to make Estonia visible on the world map • to expand export possibilities and attract new foreign investments • to promote tourism to Estonia • to create new business, scientific and cultural contacts • to assist integration with the European Union • to broaden and deepen relations with Germany, a central state in the EU. When estimating the number of visitors to the pavilion, the Estonian EXPO work group considered it a success if the Estonian exposition was visited by 7-9% of the public. But even the first few months produced results that were well above expectations. The Estonian pavilion became one of the most popular pavilions along with the German, Finnish, Dutch, Japanese, Arabian and Hungarian ones.

Approximately every sixth EXPO visitor considered it important to visit the Estonian pavilion and exposition.

ESTONIA'S MESSAGE AT THE WORLD EXPOSITION The slogan of Estonia at the World Exposition was chosen to be “Land that breaks the waves". The message communicates to the world an idea of Estonia as a sustainable and fast-developing country and an ancient maritime state.

With her pavilion and exposition, Estonia hopes to draw attention to the fact that (economic) development in Estonia in recent years has been innovative, breaking a dogmatic mind-set. The objective is to assure that Estonia will reach its goals even when beset by difficulty and problems seemingly insoluble for others – she can break through these with ease as if breaking the waves. Harmony between people, nature and technology guarantee vigorous and persistent development.

The logo EXPO 2000 Estonia depicted the stylised and simplified geographic shape of Estonia. Two main colours characteristic to Estonia – blue and black – had been used in the logo. The shade of the blue was a bit lighter than the blue on the Estonian national flag, because this tone connected better with the concept of the Estonian pavilion at EXPO 2000.

ARHITEKTUUR

ARCHITECTURE

Paviljoni keskne idee on lainetav voogav liikumine. Väikeste laste jaoks on kõik liikuv palju huvitavam kui seisev. See kehtib ka täiskasvanute

The central idea of the pavilion is undulating flowing motion. Everything that moves is much more interesting for small children than things

PAVILJONI KONTSEPTSIOON

CONCEPT OF THE PAVILION

kohta – seisvatest asjadest palju paeluvamad on liikuvad autod, liikuv kaameratöö filmis, liikuv vesi jões, leek kaminas jne. Atraktiivsuse vajadusele oleme teise printsiibina liitnud põhjamaise rahu ja intelligentsuse.

Paviljoni väga selgelt erandlik kuju sündis järgmistel kaalutlustel: Inimesed, kes on jõudnud Eesti paviljonini, on selleks hetkeks juba messimuljetest tulvil, nende tähelepanu võib haarata vaid väga omapärane asi.

Gigantriikide kõrval asetsedes ja arvestades nende jõudu mõjuda massiivsetena, tundus ainuvõimalik tähelepanu tõmbamise mehhanism arglikult lehvitav paviljon. See sobib kokku meie põhjamaise jaheda loomusega.

Inimesed ei mäleta peale EXPOt üksikuid esemeid, suveniire; ajavad sassi riike ja paviljone, ent mäletatakse üllatusemotsioone, kummastust.

Märgilises mõttes seostub lainetav katus Eestit piirava merega, õõtsuva soise pinnasega ja iidsete metsadega. Liikumine on sujuv ja rahulik.

Eesti rahvausundites on elustav toime ikka usaldatud maale ja loodusele, abi otsiti pigemini maaemalt kui taevast. Tähenduslike ja riiki iseloomustavate märkide loomisel pöördusime ka Eesti varasemate maailmanäitustel esinemiste juurde – sealt on leitud viited merele, metsale ja paele.

Liikumise jõu ja impulsi annavad elektrimootorid, mis on asetatud paviljoni tagaosas katuse servadesse, jõud kantakse edasi ligi 100meetrise kettülekande abil kõigile üksikute kuuskede fermidele.

Liigendite külge on kinnitatud pooleteisemeetrise vahega noored sihvakad 2,5 meetri kõrgused kuused. Kuusepark katusel hakkab voogama, tekitades lainetuse: ladvad puutuvad kord kokku ja käivad siis jälle lahku nagu juukseharja piid, kui seda muljuda. Ülalt, köisraudteelt vaadates mõjub see pind nagu vaikselt lainetav meri, millega voogavad kaasa puud.

Puude lainetav tasapind on paviljoniesisest maapinnanivoost ligi 17 meetrit kõrgemal. Puudevaheline ala tasapinnnal on lahtine, nii et kuuski näeb hästi ka altpoolt. Puud on istutatud koonilistesse, tasa-

that stand still. This applies to adults as well - moving automobiles, moving camerawork in films, moving water in rivers, a flame in a fireplace, and so on are much more fascinating than motionless objects. The other principle is Nordic calmness and intelligence that we have added to the need to attract. The very clearly exceptional shape of the pavilion was arrived at on the basis of the following considerations: People that have made it through the exposition and arrived at the Estonian pavilion are already brimming with impressions by that moment. Only a very strange thing can possibly capture their attention at that point.

Due to its location beside gigantic countries and considering their capability to create an impression of massiveness, the only possible mechanism for attracting attention seems to be a shyly waving pavilion. This is compatible with our reserved Nordic temperament.

People do not remember isolated objects, souvenirs after EXPO; countries and pavilions get mixed up, yet emotions of surprise and astonishment are remembered.

The undulating roof is associated in a symbolic sense with the sea that borders on Estonia, its springy swampy soil and windswept forests.

Motion is smooth and peaceful. Nature and the earth have always been entrusted with life-giving functions in Estonian folk beliefs.

Instead of heaven, Mother Earth was looked to for help. We have looked to previous Estonian appearances at World Expositions when creating the meaningful signs of the pavilion that characterize the country. There we have found references to the sea, the forests and limestone.

Electric motors located at the edges of the roof in the back end of the pavilion provide the impulse and force for motion. The force is transferred through approximately 100-meter chain transfers to each individual fir frame. Slender young about 2.5 meters tall firs are attached to the joints at a spacing of 1.5 meters. The fir park on the roof starts to billow, creating undulation in which the tops of the trees touch and separate like the base of a hairbrush when its rubber base is distorted. The surface creates the impression of a gently undulating sea in which trees move in synch with the waves when viewed from the funicular railway above.

The height of the undulating surface of the trees is approximately 17 meters higher than the ground surface in front of the pavilion. The surface of the area between the trees is open, so that the trees are readily visible from below as well. The trees are planted in conical vessels that hang below the surface. These parts move as well. The end of a cable is attached to the bottom end of each vessel. The cables run through the pavilion vertically and limestones are attached to their bottom ends.

The force for up-down motion is passed on to the cables from the undulating motion of the trees. A glowing line is marked at the same height on each cable within the pavilion to visualize the motion. The rocks on the ends of the cables are like loaf shaped pieces of limestone worn smooth by the sea. Music of stones composed by Peeter Vähi is played endlessly in the same room. The clatter of small rocks striking each other can be heard in this piece.

Paviljonist täpsema ettekujutuse saamiseks loodi arvutis ruumiline mudel.

A 3D version was created based on the drawings to get an exact idea of the pavilion.

The limestones cast in the role of “clouds” create the impression of lightness. There are more rocks in the “clouds” than cabels that are hanging down from above. This causes the rocks to grate against each other like ants. The rocks are also visible from the sides of the pavilion due to the slope of the ground surface along its length.

When a visitor exits the pavilion, he descends past the band of clouds,

pinnast allapoole rippuvatesse anumatesse, mis samuti käivad liikumisega kaasas. Iga anuma alumisse otsa on kinnitatud tross, mis läbib paviljoni püstloodis. Nende alumise otsa külge on kinnitatud paekivid.

Puude voogavast liikumisest kandub trossile edasi üles-alla liigutamise jõud, paviljonis sees on igale trossile märgitud helenduv samakõrgusjoon, mis liikumist visualiseerib. Trosside otsas on pätsikujulised paetükid. Samas ruumis mängitakse Peeter Vähi lõpmatut kivide muusikat, kostub vaikseid omavahelisi kolksatusi. “Pilve” rolli asetatud paekivi loob mulje kergusest. “Pilves” on kive enam kui trosse ülalt alla ripub, see paneb kivid üksteise vastu nagu sipelgad nihelema. Kivid on nähtavad ka paviljoni külgedelt, seda võimaldab maapinna kalle paviljoni pikisuunas. Kui külastaja paviljonist väljub, möödub ta pilvevööndist, see loob paviljoni külastusele sobiva järelmeelelolu.

Kivid on nähtavad ka eest – paviljoni sisenemisel läbi trepiastmete otste ja trepi alt. Paviljoni põrand on valgust läbi laskvast sinakast klaasist ning sellel kõndivad külastajad võivad selle all aimata kivide liikumist.

FUNKTSIONAALSED PÕHIMÕTTED Külastajad pääsevad paviljoni mööda paviljonilaiust treppi, peasissepääse on fassaadi servades kaks. Paviljon jaotub kolmeks ekspositsiooniruumiks, mis on omavahel eraldatud vaheseintega.

Ekspositsiooniruumidele järgneb olmeplokk konverentsiruumi, büroode, puhkeruumi ja ladudega. Paviljoni ümbritseb kõnnitee, millel jalutades saab jälgida paviljoni all liikuvat paemassiivi. Invaliidid pääsevad paviljoni üldisele ringusele vastupidises suunas, paviljoni kõrval olevat kaldteed pidi.

Andrus Kõresaar Raivo Kotov Paviljoni autorid

Paviljoni sisekujundus oli askeetlik. Vähesed esemelised objektid olid klaaspaneelides interaktiivsed arvutid.

The interior design of the pavilion is ascetic. The few objects inside the pavilion are interactive computers inside glass panels.

creating a suitable mood after visiting the pavilion. The rocks are also visible from the front – upon entering the pavilion from below the stairs and through the ends of the steps. The floor of the pavilion is made of translucent bluish glass and visitors walking on it can sense the motion of the rocks below the floor.

BASIC FUNCTIONAL PRINCIPLES Visitors enter the pavilion via stairs the width of the pavilion. There are two main entrances on the sides of the façade. The pavilion is divided into three exposition spaces that are separated from one another by partition walls. The exposition spaces are followed by the administrative area with a conference room, offices, a relaxation room and a store room. A sidewalk surrounds the entire pavilion. Visitors can watch the chunks of limestone moving under the pavilion as they walk along this sidewalk. Disabled persons access the general circulation of the pavilion in the opposite direction by way of the ramp along the side of the pavilion.

Andrus Kõresaar Raivo Kotov Authors of the Pavilion

Liikuv kuusemets katusel, erilised arhitektuursed vormi- ja värvilahendused andsid Eesti paviljonile vajaliku ekspoliku koloriidi, mille mõjule võis viie kuu jooksul iga päev kinnitust leida.

A moving fir tree forest on its roof and singular architectural forms and color combinations provided the Estonian pavilion with the necessary EXPO-like coloring that created an impression that one could find

EKSPOSITSIOON – KÜLLAKUTSE EESTISSE

EXPOSITION – INVITATION TO ESTONIA

Ekspositsiooni eesmärk oli kirjeldada Eestimaad ja anda uudistajatele informatsiooni.

Arvestati kolme põhilise momendiga: • edastada sõnum Eestist kui konkurentsivõimelisest väikeriigist, mis on teel jätkusuutlikku ühiskonda; • hoida ära tarbetu infouputus; • mitte minna vastuollu paviljoni arhitektuurse stiiliga, vaid toetada seda kui kunstilist tervikut.

confirmation of every day over the course of five months.

The role of the exposition was to provide curious visitors with descriptions and information about Estonia.

Three basic factors were reckoned with in the creation process of the exposition: • to present a message about Estonia as a small country capable of competition on its way to a society capable of continuity, • to spare the visitor from a useless flood of information, • to avoid contradicting the architectural style of the pavilion and rather to support it as an artistic whole.

Paviljoni sisenedes leidis külastaja end hämarast ja avarast ekspositsioonisaalist. Hetkeks võõrastust tekitava klaaspõranda all liikusid üles-alla jääkamakaid meenutavad paekivilahmakad. Ekspositsiooni kolmes erineva temaatikaga saalis paiknesid suuremõõtmelised kinoekraanid, millel näidati videopilti Eestimaast ning eestlaste ajaloost. Need ei olnud ainult meediavahendid, vaid ka meeleolukad sisekujunduselemendid – seda tänu oma mõõtmeile ja helitaustale. Lisaks asusid igas temaatilises ruumis õhukestesse klaaspakettidesse paigutatud puutetundliku ekraaniga arvutid, mille abil sai teavet hankida.

Esimeses saalis "Vaba aeg ja liikumine" võisid külastajad nautida videokaadreid Eestimaa ilusast loodusest, mis on olnud aastasadu eestlaste eneseteadvuse kandvaks jõuks. Rannal laiuvad kõrkjad, sooja rabamaastik, lilledega tikitud niidud, lumeväljal hüpeldes jooksev kärp, hetkeks ekraanilt saali vaatavad rookonnad – need olid vaid üksikud näited Eestis säilinud liigirikkusest ja kinnitasid eeldusi arendada loodusturismi ning aktiivselt vaba aega veeta.

Teine saal "Haridus ja kultuur" põhines jätkusuutliku ühiskonna temaatikal. Atraktiivsed kaadrid Eesti kaubamärgist ja rahvusliku identiteedi sümbolist – laulupeost – ning humoorikas kaader tantsivatest Kihnu memmedest sümboliseerisid rahvuskultuuri ning eestlust, mille alalhoidmine on jätkusuutliku ühiskonna rajamisel primaarne.

Kolmas saal käsitles teemat "Keskkond ja areng". Lennati avakosmoses, et hetke pärast demonstreerida Jaan Einasto avastust – galaktikate asetsemist mesilaskärje-kujuliselt. Kosmoses sai kaasa lennata ühe taevakehaga – Kaali meteoriidiga, mille mõju nii eestlaste kui Skandinaavia rahvaste sõnavarale ja mütoloogiale on olnud tähelepanuväärne. Meteoriit langes Saaremaale, põletades tuhaks ümbritseva looduse. Kasutati kolmemõõtmelise animatsiooni piiramatuid võimalusi, laastatud ümbrus kujutas endast peatselt tärkavat, lopsakat looduspilti – viide nii tegelikule loodusekskkonnale kui ülekantud tähenduses meie rahva elujõule.

Ekraanide allserva ilmunud subtiitrid polnud fakte konstateerivad liht- ja liitlaused, vaid vaatajaid suunavad küsimused. Need olid humoorikad ja vaimukad, tekitasid veelgi suurema uudishimu Eestimaa vastu.

Kahe esimese temaatilise saali filmiseansi lõpus ilmus ekraanile lause: küsimustele saab vastused järgmises saalis, kolmandas saalis võis lugeda: vastused saadaval Eestis. Ehk teisiõnu: külastajatele esitatati küllakutse Eestisse.

The visitor found himself upon entering the pavilion in a dim, spacious exposition hall. Chunks of limestone resembling lumps of ice moved up and down under the glass floor that catches the visitor off guard for a moment. There were large film screens in the three halls of the exposition with different themes where video films of Estonia and Estonian history were shown. The dominant screens were not merely instruments of the media, but also impressive elements of interior design thanks to their dimensions and to the background sounds. In addition to the screens, computers with touch-activated screens placed inside thin glass cases were located in each thematic room.

These were meant for obtaining information.

Visitors had the opportunity to enjoy video scenes of the beautiful natural landscape of Estonia, which has been the driving force of the self-awareness of Estonians for centuries, in the first hall entitled Leisure Time and Motion. Sea club rushes extending along the shore, marsh and fen landscapes, meadows dotted with flowers, an ermine hopping and running along a snow-covered field, ridge frogs who look into the hall for a moment from the screen – these were but isolated examples of the abundance of species in Estonia and of untouched nature that creates favorable conditions for the development of nature tourism and opportunities for leisure time activities.

The second hall, entitled Education and Culture was based on the theme of society capable of continuity. Attractive scenes of Estonia's trademark and the symbol of the perseverance of its national identity – the song festival – and a humorous scene of old Kihnu women dancing symbolized the continuity of national culture and everything Estonian. The preservation of all this is primary for the establishment of a society capable of continuity.

The third hall looked at the theme Environment and Development.

Visitors flew in outer space in order to demonstrate after a moment the discovery of Jaan Einasto – the spacing of galaxies in the shape of a honeycomb. One could fly along with a heavenly body in the cosmos – the Kaali meteorite, the influence of which on the vocabulary and mythology of Estonians and Scandinavian peoples has been significant. The meteorite fell to earth in Saaremaa, scorching the surrounding nature barren. Using the unlimited possibilities of three-dimensional animation, the devastated surroundings soon turned into a sprouting luscious natural landscape – an allusion to the actual natural environment as well as a metaphor for the vitality of our people.

The subtitles appearing at the bottom of the screen were not simple and compound sentences stating facts, but rather questions to guide the viewers. They were humorous and witty, leading to even greater curiosity towards Estonia. At the end of the film session in each of the first two thematic halls, the following sentence appeared on the screen: the answers to these questions can be found in the next hall.

In the third hall, one could read: the answers can be found in Estonia.

In other words, visitors were given an invitation to Estonia.

Aastal 2000 kõlas Eesti nimi maailma kahel suurimal foorumil: Sydney Olümpiamängudel ja Hannoveri maailmanäitusel. Mõlemal oli ennast näitamas, võrdlemas, mõõtu võtmas, õppimas ligi 200 riiki.

During the year 2000, the name of Estonia was heard in two of the largest forums of the world: the Sydney Olympic Games and EXPO 2000 in Hannover. Representations of close to 200 nations were

EESTI KULTUURIPROGRAMM MAAILMANÄITUSEL

ESTONIAN CULTURAL PROGRAM AT THE WORLD EXPOSITION

Muidugi tahame olla parimad – võitjate päralt on maailm – ja samas ikka kogeda, uudistada, õppida ja avada ennast sellistena nagu me oleme.

Näidata – seda me oskame, niisugused on meie traditsioonid, sellised on meie soovid ja ideed – olla liikumises, olla avatud. Ehk seetõttu leidiski iga kuues EXPO külastaja tee ka Eesti paviljoni, mis oli publiku hulgalt pidevalt kümne esimese seas.

Kultuuriprogrammi üks juhtmõte oli panna see stiililiselt sobima Eesti paviljoni välisilme ning interjööriga. Põimusid kultuuri etniline pool – Veljo Tormise looming, Kirile Loo etnoansambel, Urmas Sisask, kes inspireerituna vanadest rahvuslikest tähistaevamüütidest mängis klaveril, çamaanitrummil ja austraalia aborigeenide pillil didjeridool – ning täiesti vastupidine maailm: Priit Pärna joonisfilmid, lihtsate ja inimlike üllatusefektidega tantsutrupp United Dancers of ZUGA, Lepo Sumera arvutite, süntesaatorite ja videoekraanidega “Südameasjad”, Erkki-Sven Tüüri heliteos, kus muude pillide seas kõlas ka elektrikitarr.

Samasse ritta sobis ka etnodñäss Villu Veskilt ja Tiit Kallustelt ning Peeter Vähi “Supreme Silence”, kus iidsed muusikatavad olid ühendatud nüüdisaegse süntesaatori ja helivõimendusega – koos ida ja lääs, vana ja uus, akustiline ja elektrooniline.

Esinejaid oli tipp-professionaalidest autentse etno esindajateni: Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, NYYD Ensemble, Arsise kellade ansambel, Eesti Poistekoor, setu koor Leiko, Kristjan Järvi, Raoul Kurvitz jt. Tähtis osa Eesti EXPO muusikaprogrammis oli täita pianistidel. Kuulamisrõõmu paviljoni ainsal eksponaadil, “Estonia” klaveril, pakkusid pianistid Hanna Heinmaa, Rein Rannap ja Toomas Vana. Eesti rahvuspäeval lendas aga Saksamaale 130 eesti muusikut, tantsijat ja kunstnikku.

Viie kuu jooksul esines Saksamaal, maailma teede ristumispaigas, üle 200 eesti muusiku, kunstniku ja tantsija – see on luksus, vastutus ja kohustus olla iseseisev riik.

present at both displaying themselves, comparing, measuring and learning.

Of course we want to be the best – the world belongs to the winners! At the same time, we still want to gain experiences, to look about in curiosity, to learn and open ourselves up as we really are: to display ourselves – what we know how to do, what our traditions are, what our wishes and ideas are – to be in motion, to be open. Perhaps this is why every sixth EXPO visitor found his way to the Estonian pavilion, which consistently remained within the top ten in terms of the number of visitors.

One of the guiding principles of the cultural program was that it should suit the style of the exterior appearance and interior of the Estonian pavilion. The ethnic side of culture – the work of Veljo Tormis, the ethno-ensemble Kirile Loo, Urmas Sisask, who played the piano, the shaman’s drum and the Australian aborigine instrument didjeridoo under inspiration of ancient folk myths about the starry sky – was interwoven with a completely opposite world: the animated films of Priit Pärn, the dance troupe United Dancers of ZUGA with their simple and human surprise effects, Lepo Sumera's Matters of the Heart with its computers, synthesizers and video screens, a musical composition

by Erkki-Sven Tüür in which the electric guitar was used among other instruments. The ethno-jazz of Villu Veski and Tiit Kalluste, and Peeter Vähi’s Supreme Silence, in which ancient musical customs were combined with contemporary amplifiers and synthesizers, also fit in with the aforementioned program. East and west, old and new, acoustic and electronic were combined into one.

The performers ranged from top flight professionals to authentic ethnographic performers: Tõnu Kaljuste and the Estonian Philharmonic Chamber Choir, the Estonian National Male Choir, the NYYD Ensemble, the Arsis Bell Ensemble, the Estonian Boy's Choir, the Leiko Setu Choir, Kristjan Järvi, Raoul Kurvitz, etc. Pianists filled an important role in Estonia’s EXPO musical program. Pianists Hanna Heinmaa, Rein Rannap and Toomas Vana provided auditory pleasure using the only exhibit of the pavilion, the Estonia piano. A total of 130 Estonian musicians, dancers and artists flew to Germany for the Estonian national day.

Over 200 Estonian musicians, artists and dancers performed over the course of five months in Germany, the crossroads of the world – this is the luxury, responsibility and obligation of being an independent nation.

Tallinna Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel oli üks publiku lemmikuid.

Concert by the Tallinn Philharmonic Chamber Choir directed by Tõnu Kaljuste.

27. septembril toimus maailmanäitusel Eestile olulisim üritus – rahvuspäev. Seda tähistati meeldejäävalt ja väärikalt – toimusid diplomaatilised kohtumised, äriseminar, ettevõtete kontaktüritused

The most important event for Estonia at the World Exposition took place on September 27 – this event was Estonia's National Day. Estonia marked this day memorably and with dignity – with diplomatic

EESTI RAHVUSPÄEV

NATIONAL DAY OF ESTONIA

ning esitati rikkalik kultuuriprogramm.

Rahvuspäeva avasid pidulikul tseremoonial Eesti ja Saksmaa delegatsioonide juhid: peaminister Mart Laar ning kaitseministeeriumi parlamentaarne riigisekretär Brigite Schulte. Seejärel külastasid ametlikud delegatsioonid Saksamaa ja Eesti paviljone. Üheskoos tehti sissekanne EXPO 2000 Kuldsesse Raamatusse ning Eesti paviljoni külalisraamatusse.

Rahvuspäeva delegatsiooni kuulusid ka majandusminister Mihkel Pärnoja, Tallinna linnapea Jüri Mõis, Eesti suursaadik Saksamaal Riina Kionka ning teised mõjukad riigi ning ettevõtlus- ja kultuuriringkondade esindajad. Eestist sõitis Hannoveri Rahvuspäeva tähistama üle 200 inimese.

Kogu päeva vältel toimusid EXPO peaväljakul, Eesti paviljonis ning ka Hannoveri linnas Eesti muusikute ning tantsuansamblite esinemised ning õhtul pidulik vastuvõtt 300 inimesele. Oma kultuuriprogrammiga püüdis Eesti näidata nii modernset, tehniliste lahendustega kui ka etnilist kunsti. EXPO publiku ette astusid üle 130 muusiku, tantsija ja kunstniku. Rahvuspäeval panid EXPO pealaval publiku kaasa elama setu memmede koor Leiko, Eesti Rahvusmeeskoor, Lepo Sumera multimeediaetendus “Südameasjad” ning Siiri Sisask ja Saxappeal Band. Haaravalt esinesid kellade ansambel Arsis, Erkki-Sven Tüür ja NYYD Ensemble, tantsutrupp United Dancers of ZUGA, Raoul Kurvitz oma perfomanceiga ning noored moekunstnikud projektiga “Hoi Lii – Hoi Laa”.

meetings, a rich cultural program, a business seminar and networking events for businesses.

The leaders of the delegations of Estonia and Germany – Prime Minister Mart Laar and parliamentary secretary of state of the Ministry of Defense Brigite Schulte – opened the national day at a festive ceremony. Afterwards the official national delegations visited the German and Estonian pavilions. Entries were made together in the EXPO 2000 Golden Book and the Estonian pavilion guest book.

The national day delegation included Minister of the Economic Affairs Mihkel Pärnoja, the Mayor of Tallinn Jüri Mõis, the Estonian Ambassador to Germany Riina Kionka and other influential state, business and cultural sector representatives.

Performances by Estonian musicians and dance ensembles took place throughout the day in the main square of EXPO, in the Estonian pavilion and in the city of Hannover. At night there was a festive reception for 300 people. Estonia aimed to feature modern art with technological aspects as well as ethnical art in its cultural program.

Over 130 musicians, dancers and artists appeared before the public at EXPO. The Setu women's choir Leiko, the Estonian National Male Choir, Lepo Sumera's multimedia performance Matters of the Heart, and Siiri Sisask and the Saxappeal Band generated audience interest on the national day at the main stage of EXPO. The bell ensemble Arsis, Erkki-Sven Tüür and the NYYD Ensemble, the dance troupe United Dancers of ZUGA, Raoul Kurvitz with his performances and the Hoi Lii – Hoi Laa project put together by young fashion artists all offered captivating appearances.

Riiklik Akadeemiline Meeskoor EXPO pealaval andis piduliku avalöögi Eesti rahvuspäevale.

The Estonian National Day at the World Exposition was opened with RAM concert in the EXPO main stage.

Kui hindate James Bondi filme, Isaac Asimovi raamatuid ja usute, et inimkonna päästab teaduslik-tehniline progress, oli EXPO 2000 teile mõeldud. Selle üks selge näide oli iga näitusepäeva lõpus toimunud

EXPO MÕTE vabaõhuetendus, mis ñanrile kohaselt oli vabastatud igasugusest psühholoogiast ja keskendus erinevate lavaseadeldiste näitamisele.

Inimene oli vaid masinaid teenindavas funktsioonis. Üldiselt oleks seekordsel EXPO-l olnud huvitav eelkõige arhitektidel, meediakunstnikel ja miks mitte ka kultuuriantropoloogidel.

Mis näituselt meelde jäi? Kindlasti tçehhide Borghesest inspireeritud raamatulabürint, Portugali valgusesõnum ja näituseplatsi aiaäärses tänavas asunud Eesti “porgandipaviljon”. Ehitis mõjus fantaasiarohke, aruka ja ausana. Efektset välisilmet toitis läbimõeldud, mõnevõrra jahe, kuid adekvaatne siseekspositsioon. Kui pidada silmas püstitatud eesmärki, oli tulemus laitmatu. Ja kõiki suurprojekte saatva nurinaga tuleb tegijatel lihtsalt harjuda. Meenutagem Eiffelit ja tema koledat torni, mis Pariisis toimunud maailmanäituse puhuks püsti pandi. Au meie paviljoni tegijatele, sest rahalised vahendid olid eestlastel nagu tavaliselt suurusjärgu võrra väiksemad kui enamikul teistel riikidel.

Jääb muidugi küsimus, mis on EXPO mõte ja kas seda suurt hulka raha, mis maailma rahvad näitusele kulutasid, poleks võinud mõistlikumalt kasutada. Kindlasti oleks võinud. Ettepanekud on teretulnud, sest järgmise EXPOni on sedapuhku rohkem aega kui tavaliselt.

Euroopa põhjaosa taeva taustal pöörlevad tuulegeneraatorid kui mälestusmärgid võib-olla kõige ehtsamale eurooplasele – don Quijotele.

Annaks taevas neile pikka iga.

If you appreciate James Bond films, Isaac Asimov's books and believe in the salvation of mankind through scientific and technological progress, then EXPO '2000 was meant for you. A perfect example of

THE IDEA OF EXPO this was the open-air play that took place at the end of each day of the exposition. As is customary for this genre, it was devoid of any kind of psychology and concentrated on displaying various stage mechanisms. The function of the humans in these “theater plays” was to serve machines. Generally speaking, primarily architects, media artists and even cultural anthropologists would likely have taken the most interest in this EXPO. What stood out at this exposition? Certainly the Czech book labyrinth inspired by Borghes, Portugal's message of light and also the Estonian “carrot pavilion” in a side street at the edge of the exposition grounds.

The building created an impression of intelligence and honesty rich in fantasy. A carefully planned, somewhat frigid, yet adequate interior exposition complemented its striking exterior appearance. The result was flawless considering the objective that had been set. Its creators must simply become accustomed to the grumbling that accompanies all grandiose projects. Recall Eiffel and his ugly tower that was erected for the World Exposition that took place in Paris. Hats off to the creators of our pavilion because as usual, Estonians had an order of magnitude less financial means at their disposal than most other countries. Naturally, the question remains: what is the idea of EXPO and would not it have been possible to use the large sums of money spent by the peoples of the world on the exposition in a more reasonable manner? It certainly would have been possible.

Suggestions are welcome because there is more time than usual before the next EXPO.

Jaanus Rohumaa Lavastaja

Wind-powered generators spin on the background of the sky of the northern region of Europe like memorials to perhaps the most genuine European – Don Quixote. May heaven grant them many fruitful years.

Jaanus Rohumaa Director

Nüüd, kus meie ekspositsiooni külastanute arv tiksub kaugeltki mitte tagasihoidlikku kolmandat miljonit, tundub hirmutavana mõte, et Eesti paviljon võinuks nii lihtsalt olemata olla. Ei mingeid loodusjõude.

Now that the number of visitors to the Estonian pavilion is into its third million, a sum that is not modest by any standard, the thought that the Estonian pavilion could just as well not have come into existence

NII NAD MÜÜSIDKI MEIE RIIGI!

THUS THEY SOLD OUR COUNTRY!

Piisanuks vaid mõne teravmeelsema opositsionääri tähelepanekust, et EXPO on ju pood, kus müüakse Eesti riiki! Lisaks kõlab EXPO-vastasus sama efektselt kui Euro-vastasus, ehitamisele kulunud miljonite eest saanuks kõik pensionärid “Võimatu missioon 2-te” vaatama minna ning tagatipuks olnuks EXPO-l osalemise rahvahääletus ideaalne tribüün ja venitamistaktika atribuut. Kahju luhtunud võimalustest, kuid välispoliitiliselt pole kõik veel kadunud – võib ju tuntud telestaari pillatud hinnangut lõunanaabrite paviljoni aadressil tõlgendada kui embrüonaalse diplomaatilise kriisi ilmselget sümptomit.

Tundub koomiline? Mulle mitte, sest müümise ja mittemüümise dialektika võimalused näivad käimasoleva NRG-tehingu näitel lõputuna. Selle taustal on Eesti osalemine EXPO-l niivõrd visioonikeskse ja jõulise lahendusega saavutus omaette ja kinnitab taas kord, et edukas turundus saab olla ja on olemuselt subjektiivne ning ebademokraatlik. Kas otsustab üks (tiim) või on targem igasugune efekt juba eos unustada.

Kiirpilk EXPO-le näitab, et riigid kasutavad enese müümiseks taktikaid, mis on end kaubaturul tõestanud. Suured ja inertsemad riigid (brändid) löövad raha ja mahuga, väikeste edu tagab võime radikaalselt eristuda. Eesti oma pisut nahaalse ponkskatusega on viimaste seas päris hea näide. Ei müüda rahvamajandussaavutusi.

Pigem rafineeritud mõtteviisi ja riigi kui “ruumi” valmisolekut – eelistab ju raha võimalustetiinet tühjust küsitavale “täiusele”.

Eesti paviljoni võib ju vaadelda ka kui installatsiooni, ilma et see müügiedu kuidagi küsimuse alla seaks. Sellest prismast nähtuna võinuks ju paviljoni loonud tiim nüanssides paradigmaatilisemgi olla.

Nii sobinuks näiteks riigi teadlik vastandumine tarbimiskultusele hästi rikka lääneeurooplase mõtteviisiga. Pole ju kaugel aeg, mil just tema parandab meie ökoküla elanikuna riigi maksebilanssi.

Igor Baturin Copywriter

seems frightening. No forces of nature whatsoever. Merely a remark by some witty member of the opposition to the effect that EXPO is a shop where the country of Estonia is being sold would have been sufficient to derail it! Moreover, opposition to EXPO sounds as impressive as opposition to the European Union. All pensioners could have seen Mission Impossible II for the millions spent on construction. Finally, a referendum on participation in EXPO would have been an ideal podium and attribute of obstruction tactics. It is a shame about the failed opportunities, yet all is not lost in the field of foreign policy. The offhand appraisal of the pavilion of our southern neighbors by a known television star may be interpreted as a clear symptom of an embryonic diplomatic crisis.

Does this seem comical? Not to me because the possibilities of the dialectics of selling and not selling appear to be endless considering the example of the NRG deal presently at hand. Considering this, the participation of Estonia in EXPO with such a visionary and powerful design is an accomplishment in itself, confirming once again that successful marketing can be and is essentially subjective and nondemocratic. Either one (team) decides, or perhaps it is wiser to abandon all manner of effects right from the very beginning.

A quick glance at EXPO shows that countries use tactics for “selling” themselves that have proved themselves on the market. Large, more inert countries (brands) strike with money and volume. The hopes of small countries for success are in the ability to differ radically. Estonia with its slightly impudent roof is a rather good example of the latter.

It does not try to sell the economic achievements of the people.

Rather, it offers a refined way of thinking and the readiness of the country as a “space”. Rather a vacancy brimming with possibilities than a questionable wholeness. And what could be more appealing to money?

The Estonian pavilion can also be viewed as an installation without undermining its “successful sales” in the least. The team that created the pavilion could even have been more paradigmatic in its nuances when considering the matter through this prism. Thus, for example, consciously contrasting the country with the religion of consumerism and the manner of thinking of well-to-do Western Europeans would have been suitable. The time when he in particular as a resident of our ecological village improves the balance of payments of our country is not far off in the future.

Igor Baturin Copywriter

Viie kuu jooksul külastas Eesti paviljoni 2,7 miljonit inimest. Paviljoni personalil oli au võõrustada arvukalt ka presidente, peaministreid, parlamendi liikmeid, linnapeasid ning teisi kohalike omavalitsusor-

In five months, 2.7 million people visited the Estonian Pavilion. The Pavilion staff also had the honour of hosting several presidents, prime ministers, members of parliament, mayors and representatives of

KÜLALISED PAVILJONIS

VISITORS TO THE ESTONIAN PAVILION

ganite esindajaid välisriikidest ja kodumaalt, kes jäädvustasid oma mõtted nähtust külalisraamatusse. Teiste seas tutvusid Eesti riigi väljapanekuga maailmanäitusel:

Euroopa Liidu Komisjoni laienemisküsimuste volinik hr. Günter Verheugen Islandi Vabariigi president hr. Olafur Ragnar Grimsson Kanada kaitseminister hr. Art Eggelton Leedu peaminister hr. Andrius Kubilius Leedu välisminister hr. Algirdas Sandargen Leedu parlamendi esimees hr. Vytautas Landsbergis Läti president pr. Vaira Vike-Freiberga Läti välisminister hr. Ilndulis Berñins Läti keskkonnaminister hr. Vladimirs Makarovs Moldaavia peaminister hr. Dumitru Braghis Soome parlamendi spiiker pr. Riitta Uosukainen Soome väliskaubandusminister hr. Kimmo Sasi Saksamaa LV välisminister hr. Joschka Fischer Saksamaa LV kaitseministeeriumi riigisekretär pr. Brigitte Schulte Saksamaa LV justiitsministeeriumi riigisekretär hr. Eckhart Pick ãveitsi asepeaminister pr. Hanna Muralt Müller Ungari peaminister hr. Viktor Orban Eesti peaminister hr. Mart Laar Eesti välisminister hr. Toomas Hendrik Ilves Eesti majandusminister hr. Mihkel Pärnoja Eesti põllumajandusminister hr. Ivari Padar Eesti kultuuriminister pr. Signe Kivi Eesti keskkonnaminister hr. Heiki Kranich

local governments from home and abroad, who expressed their opinions in the Pavilion Guest Book. The following people, among others, became acquainted with the Estonian exposition at the World Expositionon: Mr. Günter Verheugen, Commissioner of Enlargement Issues in the European Commission Mr. Olafur Ragnar Grimsson, President of the Republic of Iceland Mr. Art Eggelton, Canadian Defence Minister Mr. Andrius Kubilius, Lithuanian Prime Minister Mr. Algirdas Sandargen, Lithuanian Minister of Foreign Affairs Mr. Vytautas Landsbergis, Chairman of the Lithuanian Parliament Mrs. Vaira Vike-Freiberga, Latvian President Mr. Ilndulis Berñins, Latvian Minister of Foreign Affairs Mr. Vladimirs Makarovs, Latvian Minister of Environment Mr. Dumitru Braghis, Moldavian Prime Minister Mrs. Riitta Uosukainen, Speaker of the Finnish Parliament Mr. Kimmo Sasi, Finnish Minister of Foreign Trade Mr. Joschka Fischer, German Minister of Foreign Affairs Mrs. Brigitte Schulte, State Secretary for the German Ministry of Defence Mr. Eckhart Pick, State Secretary for the German Ministry of Justice Mrs. Hanna Muralt Müller, Vice Prime Minister of Switzerland Mr. Viktor Orban, Hungarian Prime Minister Mr. Mart Laar, Estonian Prime Minister Mr. Toomas Hendrik Ilves, Estonian Minister of Foreign Affairs Mr. Mihkel Pärnoja, Estonian Minister of Economic Affairs Mr. Ivari Padar, Estonian Minister of Agriculture Mrs. Signe Kivi, Estonian Minister of Culture Mr. Heiki Kranich, Estonian Minister of Environment

Paviljoni katuse liikuvad osad ei vastanud oma konstruktsioonide erilisuse tõttu Saksamaa ehitusstandarditele.

Puutumata loodust sümboliseerivad liikuvad kuused paviljoni katusel tekitasid hämmastust ning olid sissejuhatuseks Eestit tutvustavale ekspositsioonile.

Both the pavilion’s first visitor, and all of the other 2.7 million visitors who showed interest in the display of the Estonian pavilion, were treated with utmost respect and generosity.

The moving fir trees on the pavilion roof that symbolise unspoiled nature were a cause for amazement and were an introduction to Estonia’s display.

Südamlikud õnnitlused tõeliselt õnnestunud Eesti presenteerimise puhul maailmale.

Läti president pr. Vaira Vike-Freiberga

Congratulations for a truly successful presentation of Estonia to the world.

Mrs. Vaira Vike-Freiberga, Latvian President

VÄLJAVÕTTEID PAVILJONI KÜLALISTERAAMATUST

EXCERPTS FROM THE PAVILION GUEST BOOK

Muljet avaldav paviljon – selge, intelligentne, innovaatiline. Tõeline Läänemere saatkond perfektse disainiga. See on modernne Eesti!

Kieli ülemlinnapea hr. Norbert Gansel, Läänemere Kaubanduskodade president hr. Wolfgang Rüdiger Janzen

An impressive pavilion – distinct, intelligent, innovative. A true mission of the Baltic Sea with a perfect design. This is modern Estonia!

Mr. Norbert Gansel, First Mayor of Kiel Mr. Wolfgang Rüdiger Janzen, President of the Baltic Sea Chambers of Commerce

Me oleme vaimustatud ja õnnitleme teid paviljoni ja selle eesmärgi puhul, mida ta täidab. Naljakad küsimused sisaldavad poolt maailmafilosoofiat. ãveitsi asepeaminister pr. Hanna Muralt Müller Paviljon on eriti õnnestunud, edastades Eesti maa ilu ja tulevikku.

Hannoveri ülemlinnapea hr. Herbert Schmalstieg See oli hea sissejuhatus Eestisse, mida nägin oma külaskäigul Eesti paviljonis.

Kanada kaitseminister hr. Art Eggelton Maa, mis liigub / liikuv maa – see on täiendus Euroopale. Tere tulemast ühtsesse perre!

Sachsen-Anhalt'i Liidumaa peaminister hr. Reinhard Höppner Paviljon kui kunstiteos! Väga muljetavaldav!

Belgia suurärimees, hr. Josef van Waeyenberger Eesti paviljon oma suurepärase arhitektuuri ja muljetavaldavate piltidega oma maast on maailmanäitusel üks meeldejäävamaid. hr. Ulf Häusler Me õnnitleme innovatiivse ülesastumise puhul maailmanäitusel ja soovime teile ja teie maale õnne ja edu edaspidiseks!

Niedersachseni Liidumaa Kaubanduskodade juhid See on väga ilus ja põnev näitus, mis äratab huvi Eesti vastu.

Schleswig-Holsteini Liidumaa president pr. Heide Simonis

We are amazed and congratulate you on the Pavilion and the goals that it represents. Funny questions contain half of the world philosophy.

Mrs. Hanna Muralt Müller, Vice Prime Minister of Switzerland The Pavilion is a real success representing the beauty and future of the Estonian country.

Mr. Herbert Schmalstieg, First Mayor of Hannover This was an excellent introduction to Estonia, that I witnessed on my visit to the Estonian Pavilion.

Mr. Art Eggelton, Canadian Defence Minister A dynamic country – a complement to Europe. Welcome to the united family!

Mr. Reinhard Höppner, Prime Minister of the State of Sachsen-Anhalt A pavilion like a work of art! Very impressive!

Mr. Josef van Waeyenberger, a Belgian merchant The Estonian Pavilion, with its wonderful architecture and impressive pictures of the country, was one of the most memorable in the World Exposition.

Mr. Ulf Häusler We congratulate you on an innovative presentation in the World Exposition and wish you and your country the best for the future.

Leaders of the Chambers of Commerce of the State of Niedersachsen This is a beautiful and exciting exhibition which arises interest in Estonia.

Mrs. Heide Simonis, President of the State of Schleswig-Holstein

Säästueelarve ja üldine rahanappus teeb valitsuse plaanidesse oma korrektiivid, aga kui Eesti mingil põhjusel peaks rahanappusel maailmanäitusest kõrvale jääma, oleks see skandaal, mis viiks meid

The constrained state budget and general shortage of resources compel the government to review its plans, but if for any reason Estonia should stay away from the World Exposition, that would create a

VALIK KATKENDEID AJAKIRJANDUSEST

A SELECTION OF EXCERPTS FROM THE PRESS

banaanivabariikide tasemele.

Aadu Hiietamm, Sõnumileht 30. 06. 1999 Vaevalt, et Eestil teist sellist võimalust tuleb, kus tema maja ümber on kümne kilomeetri raadiuses kogu maailma koorekiht.

Erki Peegel, Eesti Päevaleht 17. 08. 1999 Praegu näib, et riiklikul tasemel otsustajaid läbib elustav jõnks vaid siis, kui Eestil on vaja atraktiivset turupaviljoni kuhugi messile. Siis tõstetakse arhitektuur kilbile ja punnitatakse, et Eesti ikka arenenud maa moodi välja paistaks. Tulemus on arhitektuurne EXPO-vigur, mis peab kulissina varjama koduse arhitektuurikultuuri tegeliku madaluse.

Karin Hallas, Postimees 2. 10. 1999 Kartul on ehk porgandist ürgsem, aga porgand näeb see-eest efektsem välja.

Marko Mägi, Eesti Ekspress 26. 01. 2000 Oludes, kus paljud rahvuspaviljonid tavapärase funktsionalismi külge klammerdudes tähelepanu ei ärata, on Eesti paviljon aga ootamatultki populaarne. Erinevalt naaberpaviljonidest – Läti ja Leedu omadest – voorib inimesi Eesti paviljoni sisse ja välja, naabruses on näha vaid üksikuid sisseastujaid. Eesti paviljon on omapärane, see aga tõmbab kohas, kus iga päev liigub sadadesse tuhandetesse ulatuv inimhulk, massiliselt inimesi ligi.

Heiki Suurkask, Postimees 4. 06. 2000 Saksa ehitusnõuetele vastavalt ei kannata trossid enam kui 35 kilogrammist raskust ja köisi tirivad inimesed suutsid avapäeval viiskuus trossi katki sikutada. Järgmistel päevadel välja pandud keelusildid tegid sikutamisele lõpu.

Heiki Suurkask, Postimees 9. 06. 2000 Noorte arhitektide Andrus Kõresaare ja Raivo Kotovi projekti järgi valminud sinine paviljon tõmbab huvilisi ligi katusel porgandikujulistes koonustes voogavate tehiskuuskedega. Ja külastajad tulevad.

Neid käib palju rohkem kui kõrval asuvas Läti ja Leedu paviljonis. Nii mõnigi ostab midagi suveniiriletist või võtab kaasa mõne infobroçüüri.

Aadu Hiietamm, Sõnumileht 10. 06. 2000 “Fantastiline, modernne, võimas,” sõnas Eesti paviljoni kohta Münchenist pärit näitusekülastaja Hans-Dieter Ellerbrock (61). “Olen Eestis viiskuus korda käinud ja näinud kahte laulupidu. Vaimustus eestlastest kui laulvast rahvast on suur ja mõnus oli taas näha laulupeo kaadreid,” ütles ta Eesti paviljonist väljudes.

Aare Reivart, Eesti Päevaleht 13. 06. 2000 Eesti paviljoni Hannoveri maailmanäitusel külastab päevas kaks korda rohkem inimesi, kui saabub keskmiselt meie pealinna soomlasi.

Sirje Niitra, Äripäev 15. 06. 2000 Lisaks pole ma kindel, kas Eesti on just see koht, mida esmajoones iseloomustavad mingi totakas ajalooline meteoriidiõnnetus ja suur kiimaline lauluhimu.

Ants Juske, Eesti Päevaleht 17. 06. 2000 Võib kindlalt öelda, et kui meid EXPO-l poleks olnud, siis poleks meid ka maailmakaardil. Osalemine sellistel mastaapsetel üritustel on vältimatu, maksku see siis mis maksab. Eesti peab riigina olema esindatud nii eurovisioonil, olümpiamängudel, biennaalidel kui maailmanäitusel – see on hind ja samas luksus olla iseseisev riik.

Ants Juske, Eesti Päevaleht 17. 06. 2000

scandal placing us on the same level with the banana republics.

Aadu Hiietamm, Sõnumileht 30. 06. 1999 It is unlikely that Estonia will ever again get a chance to enjoy the neighbourhood of the world's elite within a circle of ten kilometres from her house.

Erki Peegel, Eesti Päevaleht 17. 08. 1999 Presently it looks like the decision-makers on the governmental level feel an invigorating hitch only when Estonia needs an attractive market pavilion for some fair. The architecture will then be given a distinguished status and efforts will be made to leave an impression of Estonia as a developed country. The result will be an architectural EXPO-gadget designed to mask the scene of actual baseness of the architectural culture at home.

Karin Hallas, Postimees 2. 10. 1999 It may be that the potato is more primeval than the carrot, but there is more effect to the look of the carrot.

Marko Mägi, Eesti Ekspress 26. 01. 2000 Under circumstances in which many national pavilions cling to ordinary functionalism and thus do not arouse interest, the Estonian pavilion is surprisingly popular. In contrast to its neighboring pavilions – the Latvian and Lithuanian pavilions – people flock in and out of the Estonian pavilion while only occasional visitors are seen entering neighboring pavilions. The Estonian pavilion is unconventional and this attracts visitors en masse in a place where crowds numbering hundreds of thousands move about each day.

Heiki Suurkask, Postimees 4. 06. 2000 According to the German construction requirements, the cables do not tolerate weights over 35 kg, and people hauling loads at the cables were able to snap five or six cables on the opening day. Prohibitive signs put up during the following days brought an end to the tugging.

Heiki Suurkask, Postimees 9. 06. 2000 This blue pavilion erected according to the blueprints of young architects Andrus Kõresaar and Raivo Kotov attracts interested visitors with its artificial fir trees undulating on the roof in carrot-shaped cones. And visitors keep coming. It has more visitors than the neighboring Latvian and Lithuanian pavilions. Many a visitor buys something from the souvenir stand or takes an information brochure.

Aadu Hiietamm, Sõnumileht 10.06.2000 “Fantastic, modern, powerful,” said Hans-Dieter Ellerbrock (61) of Munich about the Estonian pavilion when visiting the exposition. “I have been to Estonia five or six times and have seen two song festivals.

Estonians as a singing people have been a great inspiration to me and it was enjoyable to see pictures of the song festival again,” he said as he exited the Estonian pavilion.

Aare Reivart, Eesti Päevaleht 13. 06. 2000 Twice as many people as the average daily number of Finns arriving in our capital city visit the Estonian pavilion at the Hannover World Exposition daily.

Sirje Niitra, Äripäev 15. 06. 2000 In addition, I am not sure if Estonia is the place that is first and foremost characterised by some silly historic meteorite catastrophe and an overwhelming lascivious urge to sing.

Üks väliseestlasest papi olevat koguni solvunud ja seletanud, et tema kasvatas omal ajal Eestis muidki köögivilju.

Sirje Niitra, Äripäev 30. 06. 2000 Kas polaarkarud elavad Eestis – küsitakse EXPO 2000 maailmanäituse tarvis trükitud Eestit tutvustavas bukletis, kus on kirjas elementaarne teave Eesti kohta – nende tarvis, kes arvavad, et Eesti on sama mis Etioopia, et siin valitseb talv ja nälg, et pealinn on Riia ja tähestik slaavi oma.

Meelike Saarna, Anna, juuni 2000 Nüüd on ka EXPO-vastased protestid soikunud. Kommentaatorid arvavad, et küllap on Hannoveri näitus niivõrd vilets reklaam, et ka süsteemilammutajad pidid endale uue vihaobjekti otsima.

Aimar Ventsel, Postimees 17. 07. 2000 Deutsche Post koos sõsarettevõtetega ehitasid EXPO platsile efektse 10 korruselise hoone. Ühtlasi asub see ühes käidavamas kohas. Eesti paviljon on sisuliselt aia ääres. Ametlikult on mõlemas paviljonis ürituse algusest alates käinud sama palju inimesi, nüüdseks juba pool miljonit.

Jaanus Rohumaa, Eesti Päevaleht 20. 07. 2000 Täna hommikul astus miljonenda külastajana maailmanäituse EXPO 2000 Eesti paviljoni 24aastane sakslanna Leena Bräuer, kes õpib Mainzi ülikoolis sisearhitektuuri. EXPO 2000 Eesti korraldustoimkonna suhtekorraldaja Aili Ohlau ütles ETAle, et miljones külastaja oli Eesti paviljonile nagu rusikas silmaauku, kuna külastaja vanemad kolleegid olid soovitanud tal tulla Eesti paviljoni vaatama...

ETA 10. 08. 2000 Suurimateks üllatajateks kujunesid EXPO-l Balti riikide – Eesti, Läti ja Leedu – noorte arhitektide loodud kolm paviljoni.

Architecture, august 2000 Totraim atraktsioon oli Eesti paviljon (tuntud ka Porgandipõllu nime all), mida ehtisid tolknevad kuusepuud apelsinikarva tuutudes.

TIME, 28. 08. 2000 Tänapäeval on Eesti tundmatu maa, kuhu satutakse harva ja millest ei olegi kellelgi õiget ettekujutust. Imeline paviljon Hannoveri maailmanäitusel EXPO 2000 on asju tunduvalt parandanud. Oivalise paviljoni vaatamisväärsused on vapustavad!

Dr. Carl Hahn, Volkswagen Grupi auesimees, Ärikonverents “Praktikult praktikule”, september 2000 Kõige tihedamini seletavad stendistid, et katusel õõtsuvad porgandid pole porgandid, vaid kuusejuurte mahutamiseks mõeldud koonused.

Tegelikult pole ka kuusejuuri, sest päriskuused ei oleks viis kuud kestvale lengerdamisele vastu pidanud.

Sulev Vedler, Eesti Ekspress 12. 10. 2000

Ants Juske, Eesti Päevaleht 17. 06. 2000 We can be certain that if we had not participated in EXPO, we would not be on the map of the world. Participation in this grand scale event is unavoidable, whatever the cost. Estonia must be represented as a country at the Eurovision Song Contest, the Olympic Games, biennials and World Expositions – this is the price as well as the luxury of being an independent nation.

Ants Juske, Eesti Päevaleht 17. 06. 2000 One expatriate Estonian old man was even reported to have taken offence and said that in his time he had also grown other vegetables in Estonia.

Sirje Niitra, Äripäev 30. 06. 2000 The booklet printed for the EXPO 2000 World Exposition to introduce Estonia asks if polar bears live in Estonia. It contains elementary information about Estonia for those who think that Estonia is the same thing as Ethiopia, that it is always winter here and hunger is a permanent problem, that its capital city is Riga and that its alphabet is Slavic.

Meelike Saarna, Anna June 2000 Now the anti-EXPO protests have abated, too. Commentators have suggested that the exposition in Hannover is probably a publicity so lousy that it made even the system underminers choose another target for their wrath.

Aimar Ventsel, Postimees 17. 07. 2000 Deutsche Post built an impressive 10 storey building on the EXPO grounds in cooperation with its affiliate. It happens to be located in one of the busiest sectors of the exposition grounds. The Estonian pavilion is practically beside the fence at the far end of the grounds.

Official records indicate that from the beginning of the event, the same number of people have visited both pavilions, half a million people at this point.

Jaanus Rohumaa, Eesti Päevaleht 20. 07. 2000 This morning the one-millionth visitor entered the Estonian pavilion of the EXPO 2000 World Exposition. Her name is Leena Bräuer and she is a 24-year-old German student of interior architecture at the University of Mainz. Public relations manager Aili Ohlau of the EXPO 2000 Estonian organizing committee told ETA that the one millionth visitor was like hitting a bull's eye for the Estonian pavilion because the older colleagues of the visitor had recommended that she should go see the Estonian pavilion.

ETA 10. 08. 2000 The biggest surprise at the EXPO was a row of three pavilions designed by young architects from the fledgling Baltic Republics of Estonia, Latvia and Lithuania.

Architecture, August 2000 Dumbest attraction: the Estonian Pavilion: otherwise known as the Carrot Field, featuring suspended spruce trees in orange cones.

TIME, August 28, 2000 Today Estonia is something unknown, you hardly get there, you have not clear vision. You have improved this with an excellent pavilion at the world’s fair EXPO 2000 in Hannover. This has shocked people to see what could be seen in this excellent pavilion.

Dr. Carl Hahn, Honorary Chairman of the Volkswagen Group Business Conference “Praktikult praktikule”, September 2000 Most often the staff have to explain that the carrots that swing on the roof are not carrots but cones meant for the roots of fir trees.

Actually there are no fir tree roots either, because real fir trees would not have endured the five months of swaying.

Sulev Velder, Eesti Ekspress 12. 10. 2000

Eesti paviljoni ehituskrunt 1999. aasta septembris – platsi katsid rohupuhmad ning ümberringi haigutas tühjus. Mullatöödega paviljoni rajamiseks alustati jaanuaris 2000. Samal ajal katsetati Viljandis katuse liikuvate osade jaoks fermide liikumisvõimet ning valmistati paviljon karkass.

The territory of the Estonian pavilion in September 1999. Grass shrubs cover the territory and emptiness cloaks the area. Earthwork for the pavilion was started in January 2000. At the same time, the locomotion capacity of the frames for moving roof was tested in Viljandi. The skeleton of the pavilion was also being constructed.

Ehitus toimus kui lego kokkupanemine: Eestist toodi autodega rasked koormat채ied k천iksuguseid paviljoni osasid, mis Hannoveris kokku pandi ja p체sti hiivati. Kokku veeti Saksamaale 체le 200 tonni terast.

The construction at the lot was carried out like a Lego game: heavy truckloads of all kinds of pavilion parts were transported from Estonia by car. These were assembled on the spot and then raised up. Altogether over 200 tons of steel was transported to Germany.

Mehhaanikainsenerid on rahul. Kuuskede ferme ühendavad ketid piki katuse servi on ligi 100 meetri pikkused. Eksperimentaalselt valminud süsteem, mis läbis täieliku katsetuse alles kohapeal, töötas tõrkumatult.

The mechanical engineers are satisfied. The chains along the sides of the roof that connect the frames of the fir trees are almost 100 metres long. The completed, experimental system that was fully tested only at the construction site worked faultlessly.

Sarikapidu tähistati 10. aprillil 2000. Vastavalt Eestis levinud tavale on see üritus pühendatud ehitajale. Kui ehitaja on peoga rahul, siis toob ta pärja katuse tipust alla, vastasel korral pannakse selle asemel maja ehteks luud . Eestlaste pidu külastas ka EXPO 2000 Hannover peakomissar Birgit Breuel, kes rõõmustas ehituse kiiruse üle ning nimetas Eestit kiirelt arenevate Aasia riikide eeskujul Baltimaade tiigriks.

The rafter party was held on April 10, 2000. According to tradition, the party is given in honour of the constructor. If the constructor is pleased with the party, he removes the wreath from the roof. Otherwise, a broom shall be placed on the roof as a decoration.

Birgit Breuel, Commissioner General of EXPO 2000 Hannover, and also one of the party guests, was very pleased with the pace of the construction and, in reference to fastdeveloping Asian countries, called Estonia the Tiger of the Baltic States.

Paviljon sai valmis paar päeva enne EXPO ametlikku algust. Avamine toimus kitsas ehitajate, korraldajate ning naabrite ringis ja kulmineerus avatud tantsuõhtuga paviljonis. Pidu meelitas tantsima isegi paviljonist mööduvaid politseinikke.

The pavilion was finished a couple of days before the official EXPO opening. Only construction workers, organizers and neighbours were invited to the opening of the pavilion. This was followed by an open-dance night in the back hall of the pavilion.

Even passing police officers joined the party.

Eesti rahvuspäev 27. septembril algas paviljoni ees lipu heiskamisega peaminister Mart Laari poolt ning jätkus ametliku avatseremooniaga EXPO Plazal, Eesti ametliku delegatsiooni ringkäiguga maailmanäitusel ning paljude Eesti muusikute kontsertidega. Õhtul toimus paviljonis Raoul Kurvitza performance ning moeshow.

The Estonian National Day began on September 27 with the hoisting of the flag by the Prime Minister Mart Laar in front of the Pavilion and continued with the official opening of the Estonian National Day in the EXPO Plaza. This was followed by the Estonian delegacy`s tour of the World Exposition and many concerts of Estonian musicians. The evening included a performance by artist Raoul Kurvitz and a fashion show.

Joonis 1. Paviljoni pikil천ige.

Figure 1. The longitudinal section of the pavilion.

Joonis 2. Paviljoni esimese korruse plaan.

Figure 2. The ground floor plan of the pavilion.

Joonis 3. Paviljoni kuuskede laine struktuur.

Figure 3. The structure of the pavilion`s fir trees.

Joonis 4. Paviljoni liikuvate osade kettajam.

Figure 4. The chain gear of the moving parts of the pavilion.

Joonis 5. Paviljoni katuse kuuskede liikumise tööpõhimõtte skeem.

Figure 5. A schematic diagram of the fir trees on the pavilion roof.

EXPO 2000 EESTI TÖÖRÜHM

EXPO 2000 ESTONIAN WORK GROUP

Armand Andres Pajuste

Leila Miller

Peakomissar, Majandusministeerium

Peakomissari assistent

Commissioner General, Ministry of Economic Affairs

Assistant to the Commissioner General, Ministry of Economic Affairs

Arvi Karotam Teet Kurs Asekomissar, EIKAS Deputy Commissioner General, EITDF

Asekomissar, EIKAS Deputy Commissioner General, EITDF

Marju Kullasepp Aili Ohlau Paviljoni direktor, EIKAS Pavilion Director, EITDF

PR-juht, EIKAS PR Manager, EITDF

Jüri Pedai

Marge Dubrovkin

Projektijuht, EIKAS

Projektijuht, EIKAS

Project Manager, EITDF

Project Manager, EITDF

Priit Raud

Reet Remmel

Kultuuriprogrammi juht, MTÜ Teine Tants

Kultuuriprogrammi koordinaator

Cultural Program Manager, MTÜ Teine Tants

Cultural Program Coordinator, Ministry of Culture

KORRALDAJA Eesti Investeeringute ja Kaubanduse Arendamise Sihtasutus (EIKAS)

ORGANISER Estonian Investment and Tradel Development Foundation (EITDF)

IDEE JA TEOSTUS

INVOLVED IN THE PROJECT

PAVILJONI AUTORID

PAVILION AUTHORS

Andrus Kõresaar Raivo Kotov

Andrus Kõresaar Raivo Kotov

PROJEKTEERIMINE

PROJECT DESIGN

Konstruktsioon: Neoprojekt OÜ/ Kalju Loorits, Marti Sein, Andres Kindel

Construction: Neoprojekt OÜ/ Kalju Loorits, Marti Sein, Andres Kindel

Paviljoni liikuvate osade mehhaanika: Eli OÜ/ Tõnu Vaher, Toomas Haggi

Mechanics for the pavilion’s moving parts: Eli OÜ/ Tõnu Vaher, Toomas Haggi

Elekter ja nõrkvool: Contactus AS/ Margus Leoste, Tanel Kübarsepp

Electricity and Low Voltage Current: Contactus AS/ Margus Leoste, Tanel Kübarsepp

Ventilatsioon ja jahutus: ESP AS/ Albert Rodin

Ventilation and Cooling Systems: ESP AS/ Albert Rodin

Vesivarustus ja kanalisatsioon: Hiieko AS/ Jaak Levertand

Water Supply and Plumbing: Hiieko AS/ Jaak Levertand

Sisekujundus: Expo Disain OÜ/ Tiit Tael Hannes Praks

Interior Design: Expo Disain OÜ/ Tiit Tael Hannes Praks

EHITUS

CONSTRUCTION

Peatööettevõtja: Skanska Ehituse AS koostöös Koger & Partnerid AS/ Margus Põim, Toomas Alle, Andres Koger, Kaupo Kaljuvee, Dzintar Klavan

Chief Contractor: Skanska Ehituse AS in co-operation with Koger & Partnerid AS/ Margus Põim, Toomas Alle, Andres Koger, Kaupo Kaljuvee, Dzintar Klavan

Viljandi Metallitööstuse AS/ Jaak Sulg, Indrek Jõgisoo ABB AS/ Raul Hallap Metus AS/ Märt Sillaste Burghardt GmbH/ Detlef Meyer

Viljandi Metallitööstuse AS/ Jaak Sulg, Indrek Jõgisoo ABB AS/ Raul Hallap Metus AS/ Märt Sillaste Burghardt GmbH/ Detlef Meyer

EHITUSJÄRELEVALVE Innomore Eesti AS/ Ahti Väin, Indrek Tarto Burghold Bau GmbH/ Harro Burghold, Waldemar Bulling

CONSTRUCTION SUPERVISION Innomore Eesti AS/ Ahti Väin, Indrek Tarto Burghold Bau GmbH/ Harro Burghold, Waldemar Bulling

LOGISTIKA Schenker-BTL AS

LOGISTICS Schenker-BTL AS

EKSPOSITSIOONI TÖÖGRUPP Allan Gromov, Keskkonnaministeerium Boris Tamm, Teaduste Akadeemia Rein Küttner, Tallinna Tehnikaülikool Merle Pajula, Välisministeerium Kaarel Tarand, Peaministri pressibüroo juhataja Peeter Simson, Põllumajandusministeerium Kairi Teniste, Tallinna Linnavalitsus Riina Lõhmus, Turismiamet Maris Eenmaa, Turismiamet Rein Meijel, Eesti Tervisespordi Ühendus Lore Listra, Eesti Instituut Margus Haidak, Haridusministeerium Tanel Tammet, Tallinna Tehnikaülikool

EXPOSITION WORK GROUP Allan Gromov, Ministry of Environment Boris Tamm, Estonian Academy of Sciences Rein Küttner, Tallinn Technical University Merle Pajula, Ministry of Foreign Affairs Kaarel Tarand, Peaministri pressibüroo juhataja Peeter Simson, Ministry of Agriculture Kairi Teniste, Tallinna City Government Riina Lõhmus, Estonian Tourist Board Maris Eenmaa, Estonian Tourist Board Rein Meijel, Eesti Tervisespordi Ühendus Lore Listra, Estonian Institute Margus Haidak, Ministry of Education Tanel Tammet, Tallinn Technical University

EKSPOSITSIOON Eesti Instituut Kompuutervisioon OÜ Eesti Näituste AS MicroLink AS Overall AS 3M Eesti AS Kavor AS

EXPOSITION Eesti Instituut Kompuutervisioon OÜ Eesti Näituste AS MicroLink AS Overall AS 3M Eesti AS

J& V OÜ SGA Reklaam OÜ

Kavor AS J& V OÜ SGA Reklaam OÜ

ANIMATSIOONID Andrus Kõresaar Anton Vill Artur Vill Märt Sildvee Lauri Laasik Igor Baturin Räni Meister Roland Rand Toomas Vinter

ANIMATION Andrus Kõresaar Anton Vill Artur Vill Märt Sildvee Lauri Laasik Igor Baturin Räni Meister Roland Rand Toomas Vinter

MULTIMEEDIA Lore Listra Andre Help Karel Zova Indrek Koduvere Maris Lindoja Talis Paide

MULTIMEDIA PROGRAMS Lore Listra Andre Help Karel Zova Indrek Koduvere Maris Lindoja Talis Paide

KULTUURIPROGRAMM Eesti Kontsert/ Elle Himma, Peeter Vähi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus/ Sirje Helme Eesti Filmi Sihtasutus/ Jaak Lõhmus

CULTURAL PROGRAM Eesti Kontsert/ Elle Himma, Peeter Vähi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus/ Sirje Helme Eesti Filmi Sihtasutus/ Jaak Lõhmus

PAVILJONI PERSONAL Stendistid: Kadri-Rutt Hahn, Merle Jaup, Hille Kallas, Roveena Kapp, Kaili Mägi, Eve Mölder, Rita Peirumaa, Tanja Sapiro, Helena Sepandi, Merike Soosaar, Eva-Liisa Sutrop, Ave Tarrend, Diana Teesalu, Eneken Terep, Toomas Tohv, Ülle-Mai Täht, Maarika Vaarik, Liina Vaher IT operaatorid: Microlink AS/ Ülari Aomets, Raivo Hool, Janek Somelar Mehhaanika operaatorid: Viljandi Metallitööstuse AS/ Aivo Kuimets, Margo Loigo, Vladimir Tultsev Suveniiripood: AS Ilo/ Tiiu Kaarma, Evelin Kurs, Evi Soo, Karin Suuban, Ene Teder

PAVILION PERSONNEL Hostesses: Kadri-Rutt Hahn, Merle Jaup, Hille Kallas, Roveena Kapp, Kaili Mägi, Eve Mölder, Rita Peirumaa, Tanja Sapiro, Helena Sepandi, Merike Soosaar, Eva-Liisa Sutrop, Ave Tarrend, Diana Teesalu, Eneken Terep, Toomas Tohv, Ülle-Mai Täht, Maarika Vaarik, Liina Vaher IT Operators: Microlink AS/ Ülari Aomets, Raivo Hool, Janek Somelar Mechanics Maintenance: Viljandi Metallitööstuse AS/ Aivo Kuimets, Margo Loigo, Vladimir Tultsev Souvenir Shop AS Ilo/ Tiiu Kaarma, Evelin Kurs, Evi Soo, Karin Suuban, Ene Teder

EXPO TOETAJAD SUPPORTERS OF EXPO

RAAMATU TOETAJAD THIS BOOK HAS BEEN SUPPORTED BY

EIKAS

lk. 08, 18, 68

EITDF

page 08, 18, 68

Kaido Haagen

esikaas, lk. 12, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39,

Kaido Haagen

cover, page 12, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39,

FOTODE AUTORID

PHOTO CREDITS

40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 65

40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 65

Eve Kiiler

lk. 1

Eve Kiiler

page 1

Dzintar Klavan

lk. 22, 23, 24, 64, 65

Dzintar Klavan

page 22, 23, 24, 64, 65

Raivo Kotov

lk. 25

Raivo Kotov

page 25

Andrus Kõresaar

lk. 07, 09, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 64

Andrus Kõresaar

page 07, 09, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 64

Vitali Lazarev

lk. 25

Vitali Lazarev

page 25

Raul Mee

lk. 15, 27, 28, 29, 56, 57

Raul Mee

page 15, 27, 28, 29, 56, 57

Endel Veliste

lk. 09

Endel Veliste

page 09

Peeter Vähi

lk. 14

Peeter Vähi

page 14

20 aastat ehitamist Eestis.

1918–1938. Tallinn, 1939.

lk. 06

20 aastat ehitamist Eestis.

1918–1938. Tallinn, 1939.

page 06