„Tunnen väga selgelt meie valijate poolehoidu ja toetust“
Paul Puustusmaa:
„Milleks on vaja korraldada abielureferendumit“
„Naine on alati olnud see, kes hoiab oma maad, kodu, peret ja lapsi“
Lk 4–5
Lk 7
Lk 8–9
Martin Helme
Leo Kunnas:
ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee Jaak Valge:
Ruuben Kaalep:
„Idanaaber ei sea oma plaane Eesti kaitseväe arengukava järgi"
„Ülikool ei tohi olla immigratsioonipump!“
„Eestlane on suutnud aastasadade vältel jääda iseendaks“
Lk 10
Lk 11
Lk 14–15
Arukad otsused viivad Eestit edasi koroonakriisi kiuste Tänu valitsuse viimase aja otsustele on Eestil võimalik tulla koroonakriisist ja sellega kaasnevast majanduslangusest välja kiiremini ja tugevamana kui paljudel teistel riikidel.
enamik uuenevaid haiglaid asub maakondades, siis annab see ka regionaalpoliitilise tõuke.
pane lisaraha sukasäärde, vaid ostab selle eest tooteid või teenuseid, aitab ka see Eesti majanduse kosumisele kaasa.
Uue aasta eelarves suunatakse rohkem kui kunagi varem raha eesti keele õpetamisele lasteaedades ja koolides. Programm „Professionaalne eesti keelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“ laieneb 50 uude vene õppekeelega lasteaiarühma Tallinnas, Ida-Virumaal, Maardus, Tartus ja Mustvees. Programmiga on võimalik toetada 153 eestikeelset lisaõpetajat lasteaedades kuni 2021. aasta lõpuni. Sel aastal laienes programm ka algklassidesse ja jätkub uuel aastal Tallinnas, Ida-Virumaal
E
KRE, Keskerakonna ja Isamaa juhtpoliitikute hinnangul oli 2021. aasta eelarve koostamine keeruline ja pingeline protsess. Ent tulemust võib pidada positiivseks, sest majanduse hoogustamine jätkub. Juba kevadel alandas valitsus makse, mis tähendab, mis tähendab järgmisel aastal väiksemat maksukoormust ja madalamaid hindu. Nüüd lisandub majanduse stimuleerimiseks veel 1,9 miljardi euro eest investeeringuid, mida on varasemate eelarvetega võrreldes ligi kaks korda rohkem. Millised on siis 2021. aasta riigieelarve tähtsaimad otsused?
Erakorraline pensionitõus Kui majanduskasvu tingimustes tõuseb pension indekseerimise tõttu igal aastal automaatselt, siis koroonakriisist tingitud majanduslangus oleks 2021. aasta korralise pensionitõusu ära jätnud. Valitsus otsustas pensioneid erakorraliselt tõsta, näidates sellega, et eakaid tuleb ka raskete aegade kiuste hoolega hoida. Vanaduspension tõuseb järgmisel aastal keskmiselt rohkem kui 20 eurot, jõudes keskmiselt 544 euroni. EKRE on soovinud panna pensionid rohkem sõltuma laste arvust, et stimuleerida rahvastiku juurdekasvu, ning nüüd ongi see osutunud võimalikuks. Täiendav pensionilisa iga lapse eest tõuseb 2021. aastal praeguse aastahinde (1) tasemelt 1,5 peale ehk ligi 3,55 euro võrra. Reformierakondlased võivad ju teha etteheiteid, et pensionitõus on riigi jaoks kulu, aga kui pensionär ei
Neljarealised maanteed Rahandusminister Martin Helme on juba varem väljendanud soovi ehitada neljarealised põhimaanteed valmis seniplaanitust oluliselt kiiremini. Järgmistel aastatel hoogustubki Tallinna-Tartu maantee 2+2 ehitus. Lisaks Võõbu-Mäo lõigule alustab maanteeamet Kärevere-
Eesti keele õpe vene lastele
FoToKoLLAAŽ
ISSN 2504-5881
KONSERVATIIVSE RAHVAERAKONNA HÄÄLEKANDJA / 4/2020 issuu.com/konservatiividevabasona
2021. aastal suurendatakse erakorraliselt pensione, aga tehakse ka pikaajalisemaid investeeringuid.
Järgmise aasta eelarve kaudu antakse majandusele kasvuhoogu, millest võidab iga Eesti inimene. Kardla lõigu 2+2 ehitusega. Plaani kohaselt on kolm neljandikku maanteest 2023. aastaks neljarealine. Edasi minnakse ka Pärnu lähedal asuva Libatse-Nurme teelõigu PPP pilootprojektiga ning raha eraldatakse ka kohalike teede rekonstrueerimiseks.
ja Tartus. Kui opositsioon loobib ühtse eestikeelse hariduse kohta ainult loosungeid, siis koalitsioon viib ka tegelikult ellu selle, et meie riigis räägiksid kõik lapsed hästi eesti keelt.
Haiglad korda
Kui siiani poliitikud ainult rääkisid teaduse rahastamisest, siis praegune valitsus suutis ka tegelikult tõsta teaduse rahastamise 1%-le SKP-st ehk 280 miljoni euroni. Lisaks on lähiaastatel kavas toetada kokku 30 miljoni euroga keskkonnasõbralike vesinikutehnoloogiate kasutuselevõttu. Tegu on innovatsiooniga, millel on potentsiaali muuta meie elukesk-
Riik võtab rohkem kui poole miljardi euro eest ette haiglavõrgu korrastamise. Investeeringuid saavad Viljandi maakonna haigla tervisekeskus ja psühhiaatriakliinik, Hiiumaa ja Järvamaa haiglate EMO-d, PERH, TÜ Kliinikum, Ida-Viru Keskhaigla. Rahasüst aitab tagada, et riik on kriisiolukorras valmis kiirelt ühiskonda aitama. Kuna
Teadusele 1% SKP-st
kond puhtamaks. EKRE keskkonnaminister Rene Kokk on öelnud, et vesinikul sõitev Tallinna-Viljandi rong ei peaks olema järgneva 5-6 aasta perspektiivis enam ulme.
Riigikaitse ja turvalisus EKRE on näinud vaeva riigikaitse ja julgeoleku parandamisega ning järgmisel kahel aastal õnnestubki täita üks ohtlikumaid võimekuslünki, nimelt luua täielik rannakaitse võimekus. Eesti saab juurde kolm meditsiinikopterit ja uue suure piirivalvelaeva. Samuti jätkatakse piiri väljaehitamist ja sisekaitsereservi loomist. Reformierakond heidab ette, et Eesti valitsus võtab kriisi leevendamiseks liiga palju võlgu. Tõsi, Eesti valitsussektori võlakoormus kasvab, ent jääb 2021. aastal ikkagi Euroopa Liidu kõige madalamaks. Seega ei vasta jutt liigsest laenamisest tõele. Majanduse elavdamise eesmärgil kulutavad praegu kõik riigid.
Laen aitab kriisi lahendamisele paremini kaasa kui kärped Rahandusminister Martin Helme sõnul ei tee valitsus samu vigu, mida tegi Reformierakonna valitsus eelmise kriisi ajal üle kümne aasta tagasi. Oravapartei ravis kriisi jõhkra kärpimise ja maksude tõstmisega ning selle tagajärjel tabas Eestit Euroopa sügavaim majanduslangus. Eestist lahkus väljarände tõttu 100 000 inimest ja nüüd püütakse seda kaotust kompenseerida Ukraina töölistega. EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees Siim Pohlak tunnustab valitsust, et nad ei andnud järgi opositsiooni nõudmistele asuda kärpima, sest see oleks koroonaviiruse põhjustatud majanduslangust veelgi süvendanud. „On positiivne, et järgmise aasta eelarve kaudu antakse majandusele kasvuhoogu, millest kokkuvõttes võidab iga Eesti inimene,“ ütleb Pohlak.
2
4/2020
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
www.ekre.ee
EKRE avas erakonna kodulehel laia kaubavalikuga e-poe Eesti Konservatiivne Rahvaerakond avas oma kodulehel e-poe, kust saab osta EKRE logoga tooteid. Valikus on erakonna sümboolikaga autolipud, nokamütsid, helkurid, kaelapaelad, luubid, prillipuhastuslapid, sauna linad, rinnamärgid, T-särgid, veepudelid, sallid, kruusid, vihmavarjud jm. Ostu eest saab tasuda pangaülekandega. Tellimuse saab kätte pärast raha laekumist erakonna kontole. EKRE e-pood asub veebiaadressil: pood.ekre.ee Kauba kättesaamiseks on kaks võimalust: tellida pakk Omniva pakiautomaati või tulla ise järele EKRE Tallinna kontorisse (Toompuiestee 27, Tallinn). Küsimuste korral saada e-kiri aadressil epood@ekre.ee
Mart Helme, Martin Helme ja Henn Põlluaas. Foto: KVS
Rahvuskonservatiivide liidrid alustavad üle-eestilist kõnekoosolekute sarja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtpoliitikud alustavad rahvaga kohtumiste sarja, et hoogustada suhtlust rahva ja poliitikute vahel. EKRE korraldab järgneva poole aasta jooksul kõnekoosolekuid kõigis Eesti maakondades, et kuulata rahva rõõme ja muresid, saada tagasisidet erakonna tegevuse ja poliitika kohta, tutvus tada konservatiivset maailmavaadet ning julgustada EKRE liikmeid ja toetajaid. „Räägime neil kohtumisel asjadest nii, nagu need on. Muuhulgas ka sellest, millest ajakirjan dus vaikib,” märgib EKRE esimees Martin Helme. Kohtumistele on oodatud kõik poliitikast ja Eesti tulevikust huvitatud inimesed. Kohtumiste kohta leiab infot EKRE kodulehelt www.ekre.ee ning erakonna Facebooki kontolt www.facebook.com/rahvuspartei
Erakonna sümboolikaga tooteid tellides aitad kaasa rahvuskonservatiivse maailmavaate levikule.
Riik püüab ära hoida riskiriikidest pärit suletud kogukondade teket Siseminister Mart Helme esitas Riigikogule välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on karmistada välismaalaste Eestis töötamise ja viibimise regulatsiooni. Siseministri sõnul tuleb praegust õpirände regulatsioo ni muuta, kuna see ei arvesta piisavalt avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise vajadus tega. Töörände regulatsiooni korrastamise eesmärk on suunata ettevõtteid eelistama Eesti elanikest töötajaid ning vähendada Eestis töötamise reeglitega skeemitamist. „Meie eesmärk on ära hoida riskiriikidest pärit kogukondade pidev suurenemine, mille põh juseks on valdavalt õpiränne. Jutud sellest, et Eesti muutub õpirännet piirates suletud riigiks, ei vasta tõele. Igal aastal õpib Eestis ligi 2000 tudengit erinevatest Euroopa Liidu riikidest. Me ei hakka kuidagi piirama Euroopa Liidu sisest õpirännet. Probleemiks on varem esindamata ja õpirände tulemusel suurenevad rahvuste kogukonnad Eestis, kellel on meist oluliselt erinev ajalooli ne, kultuuriline ja religioosne taust,“ selgitas minister. „Halvemal juhul võivad nad ühiskonnaga vastanduda ja nii võivad tekkida lõimumisrasku sed ning suletud kogukonnad. Eelnõuga saadame selge sõnu
mi, et pärast õpingute lõpeta mist peavad välismaalased oma koduriiki tagasi pöörduma ja õpiränne ei ole vahendiks Ees tisse püsivalt elama jäämiseks.“ Õpirännet puudutavate muu datusettepanekute kohaselt ei antaks edaspidi Eestis õppivate välismaalaste pereliikmetele pikaajalisi viisasid samadel tingimustel, kui siia õppima tulnule. Õppimiseks elamisloa saanud välismaalane võib edas pidi kutsuda abikaasa Eestisse kaks aastat pärast Eestis õppi mise alustamist. Välismaalased, kes on Eestisse elama asunud õppimise eesmärgil ja õpingud lõpetanud, ei saa taotleda ela misluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. Muudatusega ei loetaks elamisloa taotlemiseks nõutava elamisperioodi hulka aega, mil viibiti Eestis tähtajalise elamis loaga õppides. Püsivalt Eestisse elama asumisele peab eelnema Eestis elamine muudel alustel – kas elamisloaga töötamine või ettevõtlus. Erandiks on doktori õppe lõpetanud välismaalased. Juhul kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba õppimi seks ja ta on jätnud õppekava nõutavas mahus täitmata või katkestanud õppimise, lõppeks tema tähtajalise elamisloa kehtivus seadusemuudatus te kohaselt 30 päeva pärast õpingute katkestamist. Samuti lõppeks 30 päeva jooksul pärast abikaasa või vanema õpingu te katkestamist välismaalase
EKRE soovib ära hoida selliste kogukondade tekke Eestis, kellel on meist oluliselt erinev ajalooline, kultuuriline ja religioosne taust. Foto: scanpix
perekonnaliikme elamisluba. 30 päeva annab välismaalasele mõistliku aja Eestist lahkumise või uue seadusliku viibimis aluse korraldamiseks. Valitsuse istungil heaks kiidetud töörände regulatsiooni muudatuste tulemusel lubataks Eestis edaspidi lühiajaliselt töötada vaid neil välismaalas tel, kellele on antud pikaajaline viisa. „Kõigest paari aastaga on lühiajalise töötamise registree rimiste arv kasvanud märki
misväärselt. Kui 2017. aastal esitati Politsei- ja Piirivalveame tile 8376 lühiajalise töötamise taotlust, siis 2019. aastaks oli lühiajaliste töötamiste taotluste arv kasvanud rekordiliselt 34 853-ni. Välismaalaste Eestis töötamise kehtiva reeglistiku eesmärk on Eesti tööjõuturu kaitse. Praegune reeglistik oma eesmärki täita ei suuda ja seetõttu tuleb seda täiendada. Suurenenud nõudlus välistöö jõu järele ei tohi jätta tööta Ees ti kohalikke elanikke, seda eriti
olukorras, kus töötuse määr on võrreldes eelmise aastaga olu liselt tõusnud ja analüütikute hinnangul võib veelgi tõusta,“ ütles siseminister. Lisaks muutub ka hooajatöö tegemise kord. Varasemalt said välismaalased Eestis hooajaliselt töötada 365 päeva jooksul 270 päeva. Arvestades kriisi mõju majandusele ja tööturu olukorda, on muuda tusettepaneku kohaselt lühi ajalise töötaja registreerimine edaspidi võimalik 365 päeva jooksul 183 päeva, ehk 6 kuud aasta jooksul. Muudatus jääks kehtima kuni 2022. aasta 6. aprillini. Välismaalastele, kes töötavad hooajatöötajatena, tuleb edaspidi maksta palka palgakriteeriumi järgi, mis on Statistikaameti viimatiste and mete kohaselt vastava hooaja lise tegevusala aasta keskmine brutokuupalk, hooajalise liht töö puhul aga 80% keskmisest brutokuupalgast. Ühtlasi kiideti hiljuti heaks muudatused, mille järgi võib töötamise eesmärgil Eestis se tulnud välismaalase võtta tööle üksnes täistööajaga ja elamisloa alusel, seda nii lü hiajaliselt kui ka pikaajaliselt. „Antud seadusemuudatusega suuname tööandjaid eelistama Eesti elanikest töötajaid ning vähendame tööandjate skee mitamist töötamise tingimuste ja palgakriteeriumitega, kasu tamaks ebaausat konkurentsi eelist.“
www.ekre.ee
EESTI EEST!
4/2020
Maarjamäe memoriaalile tuleks pärast renoveerimist anda uus tähendus, leiab Riigikogu esimees Henn Põlluaas. Foto: kvs
Riigikogu esimees Henn Põlluaas: Maarjamäe memoriaal tuleks muuta vabadusmonumendiks Amortiseerunud ja kohati juba ohtlikus seisus oleva nõukogudeaegse Maarjamäe memoriaali võiks korda teha ja anda talle uus tähendus, leiab Riigikogu esimees Henn Põlluaas. Põlluaas juhib tähelepanu, et tegemist on arhitektuurselt kauni objektiga, mille on loonud tuntud eesti arhitektid, kunstni kud ja insenerid. Obelisk valmis 1960. aastal ja selle autorid olid arhitekt Mart Port ja skulptor Lembit Tolli. Kompleksis on kahel pool tribüünid ja keskel tseremooniaväljak, mille kujun dasid 1975. aastal arhitektid Allan Murdmaa, Peep Jänes, Rein Kersten, Henno Sepmann, kunstnik Jüri Palm ning inse ner Vello Hüdsi. „Selle taastamine algsel, kommunistlikust ideoloogiast kantud kujul, ei tule kõne alla. Ent kahju oleks sellisel asjal laguneda lasta või see hoopis ki maha lammutada,“ märgib Põlluaas. „Meil on Vabaduse platsil Vabadussõja ausammas ja Maarjamäel uus, suurejooneline kommunismiohvrite memoriaal, kuid puudub Eesti vabadusele pühendatud keskne mäles tusmärk. Memoriaali on üsna lihtsalt võimalik korda teha ja ümber kujundada vabadus memoriaaliks, kus elegantne obelisk kujutaks endast vaba dussammast ning kus oleks võimalik korraldada ka üritusi ja riiklikke tseremooniaid.“ Põlluaasa sõnul ei ole ob jektidele uue tähenduse ja sisu andmine ajaloos midagi ennekuulmatut ning Maarja mäe memoriaali puhul on selle teostamine üsna lihtne. „1975. aastal rajatud memoriaali juu
durite kalmistu, millest osa jäi ehitise alla. Memoriaali taga, uue ja vana vahel, on langenud vabadusvõitlejate mälestuskivi, kus korraldatakse igal aastal mälestusüritusi ja kuhu viiakse pärgi. Sisuliselt kannab vana memoriaal ja selle asukoht hoopis teist sõnumit – see on kui bolševismi- ja kommunis mivastane mälestusmärk ning mõeldud tõeliselt Eesti vabadu se eest võidelnuile.“ Riigikogu esimees tõdeb, et
Memoriaali taastamine algsel, kommunistlikust ideoloogiast kantud kujul ei tule kõne alla. Ent kahju oleks sellisel asjal laguneda lasta või see hoopiski maha lammutada.“ Henn Põlluaas
res õnnestus toonastel autoritel vältida nõukogulikku paatoslik kust ja sümboolikat. Memoriaa li ehitus jäi omal ajal pooleli ja seda ei võetudki okupatsiooni võimude poolt püsivalt kasu tusele. Toimusid vaid mõned üksikud väiksemad üritused. Seetõttu puuduvad sellel ava likkuses kinnistunud negatiiv sed seosed okupatsiooniaja kommunistliku ideoloogiaga. Möödasõitjatele oli, ja on, see pigem kaunis maastikuarhitek tuuriline objekt ning Pirita tee kujunduselement. Rahvasuus kutsuti mere ääres kahel pool teed olevaid objekti nähtavaid osi Soome silla ehituse algu seks,“ ütleb Põlluaas. „Memoriaali asukohta on maetud 1941. aasta juulis maha lastud eesti lendureid, metsavendi ning Erna rühma liikmeid. Seal asub ka saksa sõ
praegu puudub Tallinnas koht, kus meenutada ja tähistada meie riikliku iseseisvust, vaba dust, laulvat revolutsiooni ja meie taasiseseisvumist. „Võrreldes teiste riikidega, kasvõi Soome, Läti ja Leeduga, oleme selles suhtes erandlik. Eesti on väheseid riike maail mas, kus puudub vabadusmo nument. Enne sõda korraldati Eestis küll konkursse, kuid vabadussammas jäi kahjuks püstitamata. 2009. aastal Tal linnas, Vabaduse platsil avatud Vabadussõja võidusammas on mälestusmärk Eesti Vabadus sõjas saavutatud võidule, kuid oma konkreetse tähenduse tõttu ta vabadussammast ei asenda,“ sedastab Põlluaas. „Tehkem Maarjamäe vana memoriaal korda ja kujunda gem see ümber vabadusmonu mendiks. Eesti väärib seda."
Estonial hukkunute mälestustseremoonia „Katkenud tee“ monumendi juures 28. septembril 2020. Hukkunute mälestuseks viisid pärja ka EKRE fraktsiooni saadikud. Foto: KVS
EKRE Riigikogu fraktsioon: Estonia huku uus uurimine peab olema erapooletu ja läbipaistev Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsiooni hinnangul on Estonia katastroofi uue uurimise puhul oluline tagada erapooletus ning välistada katsed muuta uurimine formaalseks protseduuriks. „On tänuväärne, et Eesti valitsus on otsustanud pärast uute asjaolude ilmnemist algatada Estonia katastroofi uue uurimise. Ent võtmetähtis on tagada selle erapooletus ja usaldusväärsus,“ ütleb EKRE fraktsiooni liige Anti Poola mets. „Estonia katastroofi uurimise ajalugu on täis vastuolusid. 1997. aasta ametlik lõppraport on pakkunud spekulatsioo nidele alust veerandsada aastat ning jätnud vastamata olulistele küsimustele. Vasturääkivustele lõppraportis on juhtinud tähelepanu ka aastatel 2005–2009 valitsuse uuri miskomisjoni juhtinud endine riigiprokurör Margus Kurm. Hiljuti leitud auk Estonia vraki põhjas süvendab kahtlusi, et hauarahulepingut Eesti, Soome ja Rootsi vahel ei sõlmitud 1995. aastal mitte hukkunute kaitseks, vaid uurimistegevuse takistamiseks. Meenutagem ka omaaegseid katseid katta Estonia vrakk – see tähendab tõde – betooniga.“ EKRE fraktsiooni hinnangul tuleb tagada, et uut uurimist viiksid läbi erapooletute riikide eksperdid. „Uurimistegevuses ei peaks osalema Eesti, Rootsi, Soome või Venemaaga seotud ettevõtted. On vaja tagada, et uuri misest ei saaks pelgalt etendus avalikkuse rahustamiseks. Kindlalt tuleb vastu seista mistahes huvigruppide katsetele Estonial juhtunut kinni mätsida ja tõe väljaselgitamist liiva jooksutada. Tõde tuleb avalikuks teha, kas see meeldib kelle legi või mitte,“ nendib Poolamets. Siseminister Mart Helme ütleb, et valitsusel lasub väga suur surve viia uurimistoimingud läbi nii, et hajuksid iga sugused kahtlused ja spekulatsioonid. Seepärast on valitsus otsustanud, et kõik uurimistoimingud peavad olema võimali kult avatud ja avalikkuse poolt kontrollitud. Kuna uus uurimi ne tähendab vanade haavade lahtkiskumist, tuleb kaasata ka hukkunute omaksed ja nende esindusorganisatsioonid.
3
4
4/2020
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
www.ekre.ee
Martin Helme
Tunnen väga selgelt meie valijate poolehoidu ja toetust Rahandusminister ja EKRE esimees MARTIN HELME selgitab, mis oli Reformierakonna hiljutise umbusaldusavalduse tegelik eesmärk, miks on vaja abielureferendumit, kuidas riik majanduslanguse vastu võitleb ja kuidas tema suur perekond ministriametiga kaasnevale pingele vastu peab. Poliitikahooaeg algas umbusaldamisega, mis kukkus läbi. Kuidas sa tagantjärele Reformierakonna ja sotside ponnistusi kommenteerid? Umbusaldus rahapesu teemal on minu meelest väga märgiline. Kogu ürituse eesmärk oli tõmmata maha selge punane joon selleks, et ükski poliitik Eestis ei tegeleks enam iial tõsiselt rahapesuvastase võitlusega. Kui see umbusaldus oleks õnnestunud, oleks see toonud kaasa just niisuguse tulemuse. Loomulikult olid süüdistused naeruväärsed ja nõretasid valedest, aga sellega oleme tänase opositsiooni rünnakute puhul juba harjunud. Kui umbusaldus oleks läbi läinud, oleks see mõistagi tähendanud ka valitsuskriisi, sest kui nii tühjade süüdistuste peale ei püsi koalitsiooni hääled koos, on usaldus ja koostöö sisuliselt ammendunud. Reformierakonna juht käis korduvalt Isamaa saadikuid anumas, et nood oma koalitsioonikaaslasi reedaks, kuid asjata. Olen tegelikult rahul sellega, et opositsioon oma läbikukkunud aktsiooni korraldas. See tähendab, et teema on jõudnud oma lõpuni. Riigikogu usaldas ja toetas mind. Sain nende õelatele valedele kogu rahva ees otse ja põhjalikult vastata, enam ei saanud mängida pimesikku selle üle, mida suletud uste taga räägiti või ei räägitud. Millises etapis on hiiglasliku rahapesu uurimine, mille jõulist läbiviimist eelkõige ette heidetakse? See liigub, aga loomulikult raskelt. Esiteks on rahapesu väga keeruline kuritegu. Ega seda ilmaaegu valge kraede kuriteoks nimetata. Peamiselt korraldavad seda ju juristid,
raamatupidajad, pankurid – kõik kõrgelt haritud ja intelligentsed inimesed. Nad oskavad päris hästi skeeme punuda ja valejälgi tekitada. Teiseks on igal sammul tunda väga suurt soovimatust asjaga sisuliselt või tõsiselt tegeleda. Eks võime oletada, miks. Aga ma võin täie kindlusega öelda, et asjad liiguvad. Oma osa siin on nii sellel, et me oleme karmistanud Eesti seadusi, kui ka sellel, et oleme võtnud juurde inimesi, kes teemaga tegelevad, oleme ka rahapesuvastase võitluse spetsialiste koolitanud. Väga tähtis on ka õigusabileping USA advokaadibürooga, mis aitab Ameerika Ühendriikide organitel saada paremini ja kiiremini vajalikku infot Eestist, ning Ameerika uurimisi Eestist juba ei takista. Me võime öelda üsna kindlalt, et tänasel päeval on rahapesu Eestis väga vähe. Selles osas oleme päris edukad olnud. Ent me ei saa veel öelda, et varasemad juhtumid on
sem on siiski, et me ei andnud järgi väga valjudele nõudmistele asuda kärpima, mis oleks kriisi süvendanud. Järgmisel aastal jätkame eelarve kaudu majandusele kasvuhoo andmist. Maksukoormus langeb, see aitab majandust alati. Ehitame edasi neljarealisi maanteid ja paneme kõvasti raha kohalikesse teedesse. Järgmisel kahel aastal likvideerime Eesti kui mereriigi ühe väga ohtliku võimekuslünga ja loome täieliku rannakaitsevõimekuse – miinid, laevatõrje raketid, miiniveeskamisalused. Jätkame panustamist ka siseturvalisusesse. Anname uue eluringi piirivalvekopteritele, hangime kolm meditsiinikopterit, saame uue suure piirivalvelaeva, jätkame piiri välja ehitamist, läheme edasi sisekaitsereservi loomisega. Koroonakriisi taustal on oluline ka see, et uuendame kogu haiglavõrku rohkem kui poole miljardi euro eest, see annab uue kvaliteedi meie meditsiinile ning on kokkutõmbumise faasis ühtlasi abiks ehitussektorile. Ning arvestades seda, et enamik uuenevaid haiglaid on maakondades, on tegemist ka olulise regionaalpoliitilise tõukega. Tähtis on ka see, et suuname rohkem kui kunagi varem raha eesti keele õpetamisele lasteaedades ja
Estonia huku teemal tuleb viia läbi väga põhjalik – ja mis põhiline, sõltumatu – uurimine.“ Martin Helme
lahendatud ja tollased süüdlased tuvastatud või karistatud. Siin seisab ees veel suur töö. Kas rahval on põhjust olla rahul 2021. aasta riigieelarvega? Milliste oluliste asjade jaoks õnnestus raha leida? Ma pean järgmise aasta eelarvet väga suureks saavutuseks. Selle koostamine oli päris keeruline ja vaidlusi oli päris palju. Kõige oluli-
koolides. Kui Reformierakond loobib ainult loosungeid ühtsest eestikeelsest haridusest, siis meie teeme ära selle päris töö, et meie riigis oskaksid kõik lapsed hästi eesti keelt. Suured investeeringud on plaanis ka digiriigi käimashoidmiseks ning uuendamiseks, samuti teeme tõsiseid investeeringuid vesinikukütuse kasutuselevõtuks meie transpordis. Märgiline on ka asjaolu, et saavutame endale eesmärgiks sea-
Martini hoogne samm on kinnituseks, et ta teeb oma tööd hea meelega. Foto: KVS
tud 1% SKP-st teaduse rahastamisel. Üks koalitsioonilepingu punkt jälle täidetud. Loomulikult ootasid ka meie valijad uudist pensionitõusust. Mäletatavasti ei lubanud me ühe suure hüppega tõsta pensioneid kahekordseks, vaid rääkisime selleni jõudmisest nelja aasta jooksul. Koroonapandeemia tekitatud majanduskriis on pensionitõusule muidugi kõva takistuse tekitanud, samuti see, et Kersti Kaljulaid blokeeris teise pensionisamba reformi, aga me täidame oma lubadusi samm-sammult. Kõike seda ei suuda me majanduskriisi põhjas olles loomulikult teha tasakaalus eelarvega, vaid peame ka lähiaastatel jääma defitsiidis eelarvega. Ent teeme seda täiesti teadlikult, et tulla majanduskriisist läbi võimalikult väikeste kahjudega ja olla kriisi lõpus naabritega võrreldes paremas konku-
rentsiolukorras. Kui majandus taas kasvama hakkab, on ka võlgu kergem tagasi maksta. Millega aitab riik konkreetselt koroonakriisi tõttu hätta sattunud ettevõtjaid? Toetasime ettevõtlust väga palju 2020. aasta lisaeelarvega. Esimeste suurte otsetoetuste maht, eelkõige palgatoetus, oli väga tõhus ning saavutas täpselt soovitud eesmärgi. Edaspidi püüame majandust elavdada ettevõtluse toetamise, soodsa maksukeskkonna ning riigipoolsete suurte tellimuste kaudu. Viimane tasakaalustab erasektori vähenenud investeeringuid ning samaaegselt saab riik terve hulga tegemata asju ära teha. Mõned poliitilised oponendid heidavad ette, et riik laenab praegu liiga palju ja elab üle oma võimete. Mida vastad?
www.ekre.ee
Eesti oli enne koroonakriisi Euroopa kõige madalama maksukoormusega riik – meie võlg oli 8,5 protsenti SKP-st, seda ajal, mil meist järgmistel riikidel oli see juba üle 20 protsendi. Euroopa keskmine oli selle aasta alguses umbes 80% SKP-st, ehk kümme korda kõrgem. Kriisi lõpuks ootame, et meie võlakoorem tõuseb umbes 30%-ni SKP-st, mis on ikka veel oluliselt vähem Euroopa keskmisest enne kriisi ja mis tõenäoliselt on jätkuvalt Euroopa madalaim. Kõik riigid kulutavad praegu raha, mida neil ei ole, et võidelda koroonakriisiga ning elavdada oma majandust. 30%-ne võlakoorem ei tähenda kuidagi võlaorjusesse sattumist või üle võimete elamist. Tegemist on mõistliku viisiga tagamaks, et praeguse kriisi tõttu ei lahkuks Eestist taas 100 000 inimest Soome. Tähelepanelikul poliitikajälgijal pole jäänud märkamata, kuidas Isamaa poliitikud ajakirjanduses EKRE-le süsteemselt kaikaid kodaratesse loobivad. Milline on valitsuse tervis? Isamaa on tõepoolest olnud meie suhtes väga agressiivne ja see ei tule töömeeleolule muidugi kasuks. Ma pean nende käitumise põhjuseks nende madalat reitingut. Erakond on viimaste küsitluste kohaselt vajunud alla valimiskünnise ja see teeb kahtlemata närviliseks nii fraktsiooni liikmeid kui ka kohalike omavalitsuste poliitikuid. Kusjuures seis on olnud niru pikalt ja ükski nende kõlavam algatus pole seda suurt muutnud. Teisest küljest on töömeeleolu valitsuses minu hinnangul siiski hea. Vaidleme muidugi, aga suudame ka leida ühisosa ning jõuda lahendusteni. Äsja Riigikogusse saadetud eelarve on selle heaks näiteks. Milline on seis abielureferendumiga? Ja veelkord – miks seda referendumit vaja on? Oleme valmis kirjutanud referendumi korraldamiseks vajaliku Riigikogu otsuse eelnõu ning seda oma koalitsioonikaaslastele tutvustanud. Eelarves on ette nähtud vajalik lisaraha referendumi korraldamiseks.
4/2020
EESTI EEST!
Oleme pidanud konsultatsioone õiguskantsleriga, et referendum oleks juriidiliselt võimalikult korrektne ning vettpidav. Me ei taha ju, et seda kohtus vaidlustataks nagu pensionireformi. Loodame lähinädalatel eelnõu üle anda ja oktoobri lõpuks Riigikogus vastu võtta. Meie jaoks on oluline, et referendum kindlasti toimuks ja et selle tulemus oleks võimalikult selgelt traditsioonilist abielu toetav. Kui selle saavutame, saame Riigikogus edasi minna koalitsioonilepingus kokku lepitud põhiseaduse muudatusega, mis võtab traditsioonilise abielu põhiseadusliku kaitse alla. Vaja on seda loomulikult selle pärast, et vasakradikaalide pealetung traditsioonilistele väärtustele pole lakanud. Kui rahvas kiidab heaks abielu määratlemise mehe ja naise vahelise liiduna, on oluliselt keerulisem rakendada kooseluseadust või kehtestada homoabielu. Abielu määratlemine mehe ja naise vahelise liiduna takistab poliitaktivistidel edendada homoagendat ja sooneutraalsust. Jätkates otsedemokraatia teemal… Kui kaugel on rahvaalgatuse ja õiguslikult siduvate referendumite seadustamine? Koroonakriis lõi kõik tööplaanid sassi, lootsime selle eelnõuga välja tulla juba kevadel. Oleme just saanud paika koalitsiooni töörühma, mis töötab välja rahvaalgatuse eelnõud. Oleme sellegi eelnõuga lõpusirgel, täpsustame tehnilisi paragrahve. Loodan, et saame esitada eelnõu enne aasta lõppu. Kuidas võib uus dokfilm Estonia hukust valitsuse tegevust mõjutada? Kas uurimine tuleks uute asjaolude selgumisel uuesti avada? Oleme väga selgel seisukohal, et Estonia huku teemal tuleb viia läbi väga põhjalik – ja mis põhiline, sõltumatu – uurimine. Meile on selge, et laev uppus ilmselt kokkupõrke tagajärjel teise alusega ja vaja on selgust, mis alusega tegu oli ning miks see viibis selles piirkonnas. Uurimise juures on vaja selgeks saada, kas laeva pardal oli mingi last, mis võis
Martin Helme tänavu suvel Elvas toimunud EKRE suvepäevadel.
5
Martin koos teiste Eesti ministritega 14. septembril Riigikogu sügishooaja esimesel istungil. Foto: KVS
Reformierakonna algatatud umbusalduse eesmärk oli tõmmata maha selge punane joon selleks, et ükski poliitik Eestis ei tegeleks enam iial tõsiselt rahapesuvastase võitlusega.“ Martin Helme
õnnetuse põhjuseks olla. Valitsusel on vastutus seista selle eest, et tõde välja selgitatakse. Mis on Eesti plaan, kui koroonalaine sama jõuliselt tagasi tuleb? Plaan on hoida riik nii normaalselt toimimas kui võimalik ja seda nii kaua kui võimalik. Näeme praegu nakatumiskordajaid, mis on samal tasemel kevadega, samas on haiglas palju vähem inimesi ja ka surmasid praktiliselt pole. Põhjus on inimeste paremas teadlikkuses ja selles, et arstidel on paremad ravioskused, teatakse ka rohtusid, mis teatud piirini toimivad. Samas ei tohi me mingil juhul kaotada valvsust ning kui olukord läheb väga halvaks, peame olema valmis ka rangemateks piiranguteks. Kuidas valmistub erakond kohalike omavalitsuste valimisteks?
Foto: KVS
Valmistume väga süsteemselt. Üks osa meie eeltööst on see, et panustame jätkuvalt väga palju oma erakonna organisatsiooni arendamisse. Tahame aasta lõpuks asutada igasse omavalitsusse EKRE rakukest ehk osakonda. Tegeleme juba praegu sellega, et leida nii erakonna seest kui ka väljast tugevaid kandidaate oma nimekirjadesse. Mõned jokkerid on ka muidugi varrukas. Oleme seadnud eesmärgiks tulla igas omavalitsuses välja selge ja positiivse sõnumiga kohaliku elu praktilistel teemadel. Järgmisel aastal toimuvad ka presidendivalimised. Kas EKRE läheb välja oma presidendikandidaadiga? Oleme koalitsioonis seda teemat arutanud ja tõdenud, et peaksime püüdma leida ühist kandidaati, kes suudaks edukalt välja vahetada Kersti Kaljulaidi. Kas see kandidaat võiks tulla meie erakonnast? Ma arvan, et meil on mitte üks, vaid mitu inimest, kes selle rolli väga hästi välja kannaksid. Tõenäoliselt selgub see nimi siiski alles järgmise aasta kevadeks. Mis on EKRE-s muutunud või muutub pärast seda, kui sinust sai suvel erakonna esimees? Meie erakonna tugevuseks on väga lojaalne liikmeskond ja tugev meeskond. Tunnetan meie liikmete toetust väga selgelt. Meie meeskonnas on jätkuvalt ka Mart Helme. Ma usun, et esimehe vahetusega kaasnevad muutused saavad nähtavaks pikema aja jooksul ja üsna sujuvalt. Enda seisukohast võin küll öelda, et opositsiooni rünnakud on nüüd Mardi pealt nihkunud rohkem minule ja see on muidugi koormust suurendanud.
Avaliku elu tegelaste suhtumine ajakirjanikesse on ambivalentne – ei saa koos, ei saa ka ilma. Millised on su suhted ajakirjandusega? Üldiselt hindan oma suhteid aja kirjanikega normaalseks. Saan enamikuga neist läbi viisakalt või isegi sõbralikult. Ent pean siiski ütlema, et sugugi mitte kõik end ajakirjanikuks nimetavad inimesed seda ei ole. Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanikud ei tee ajakirjandust, vaid jõhkrat propagandat ja ma ei arva, et pean neid kohtlema „sõltumatute“ ja „erapooletute“ tõe vahendajatena. Ministri ja erakonna esimehe tööpäevad on pikad, millele lisab pinget opositsiooni ja mõne meediaväljaande maruline vastutöö. Millest ammutad energiat ja jõudu? Teen oma tööd hea meelega. Mulle pakub rahuldust see, kui asjad edenevad. Tunnen väga selgelt meie valijate poolehoidu ja toetust. Jõudu ammutan oma maamajas toimetades ja lastega mere ääres käies või metsas jalutades. Järgin ka antiikaja suunist, et terves kehas terve vaim, käin iga nädal kirikus ja trennis. Mõlemad mõjuvad väga hästi nii vaimsele kui ka füüsilisele enesetundele. Kui palju on aega perega koos olla? Kuidas naine ja viis last kaasneva pingega toime tulevad? Püüan järgida seda joont, et kui jõuan koju, siis tööasju ei aja. Panen telefoni ja arvuti ära ja suhtlen naise ja lastega. Tõsi on muidugi see, et nagu eriolukorra ajal nii olen ka viimastel päevadel jõudnud koju selleks ajaks, kui kõik juba magavad. Õnneks sain suvel päris kenasti puhata ja olen pannud ka kanna maha, et nädalavahetuseks ei lase endale tööülesandeid panna. Abikaasa ja suured lapsed on väga toetavad ning elavad väga kaasa. Eks sellel on ka oma hind – kohati võtavad nad kõike seda materdamist isegi rohkem hinge kui mina. Samas olen nüüdseks olnud tipp-poliitikas juba õige mitu aastat ja eks nad on ära harjunud, oma kaitsemehhanismid tekitanud. Üks kaitsemehhanism on see, et me tarbime meediat väga vähe. On lihtsam elada.
6
4/2020
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
www.ekre.ee
Halin ja raev EKRE on kõigest pooleteise aastase võimuloleku jooksul saavutanud rohkem kui Reformierakond terve kümnendi vältel, kirjutab siseminister ja EKRE aseesimees MART HELME.
J
ah, kirjandussõpradel on õigus: minu artikli pealkiri on laenatud Ameerika kirjanikult William Faulknerilt, kelle romaani „Hälin ja raev“ (ingl k „The Sound and the Fury“) tüviteemaks on allakäik ja korruptsioon – ühe perekonna näitel. Allakäik ja korruptsioon on tüviteemaks ka Eestis. Seda meie poliitkartelli näitel. Ent mis on poliitkartell Eesti moodi? See on välja kujunenud (kujundatud) poliitiline süsteem, mille kandvateks koostisosadeks on parteid, kes moodustasid valitsusi alates esimestest vabadest valimistest 1992. aastal. Loetleme: Isamaa (erinevate nimevariantidega), Reformierakond, sotsiaaldemokraadid (algul Mõõdukad) ja teatud mööndustega ka Keskerakond. Aeg-ajalt on ilmunud küll välja ka mõned mänguilu rikkujad, kuid neist enamiku tähelend on jäänud üürikeseks. Nad on kas lagunenud või neelatud mõne olemasoleva kartellierakonna poolt alla, ja sedapidi samuti kartellistatud. Poliitilise süsteemi pilt jääks poolikuks, kui me ei räägiks veel kahest kriitiliselt tähtsast kompo nendist. Nendeks on püsiriik ja süvariik. Mõlemad põimuvad, aga nende tuumiku moodustavad eluaegsed, süsteemi erinevates segmentides ringlevad ametnikud ning erinevate põhiseaduslike institutsioonide ja justiitssüsteemi töötajad.
siinjuures muidugi liberaalseks demokraatiaks nimetatav ajupesu, mis asus otseselt ründama rahvusriiklust ja traditsioonilist perekonda ning nõudis piiride avamist sisserändajatele ning homoagenda legaliseerimist. Reaktsiooniks liberaalse demokraatia diktaadi kehtestamise katsetele olid ka Brexit ning Donald Trumpi valimine USA presidendiks. Nagu näeme, ja teame, on kõik need muutused põhjustanud kartelli ning selle teenistuses oleva peavoolumeedia raevuka reaktsiooni. Oma vihas ja seniste positsioonide kaotamise valus ning hirmus ei põrkuta tagasi ühegi vale ega moonutuse ees. Nii pidi Brexit
Reaktsiooniks liberaalse demokraatia diktaadi kehtestamise katsetele olid ka Brexit ning Donald Trumpi valimine USA presidendiks.
Teisiti pole lood ka Eestis. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna areenile ilmumisest alates on meie erakonda ja selle poliitikuid halvustatud ja laimatud.
Reformierakond – Eesti kartellipoliitika lipulaev Ometi võime praegu, eriti tuleva aasta eelarve vastu võtmise järel, tõdeda, et oleme kõigest pooleteise aastase võimuloleku jooksul saavutanud rohkem kui Reformierakond terve kümnendi vältel. Haiglavõrk uueneb, kaitse kulutusi suunatakse tegelikesse lünkadesse, sisejulgeolek ja piirivalve tugevnevad, maanteede ehitamise projektid on kalevi alt välja võetud, pensionid tõusevad ja kohalike omavalitsuste toetamine kasvab. Reformierakonna võimuoleku ajal Eestis asuvate pankade kaudu toimunud pretsedenditu rahapesu tegusast uurimisest rääkimata. Ning seda kõike teeme me koroonakriisi ja
keeruliste majandusolude tingimustes. Aga see pole kõik. Nii nagu paus võib olla muusikas kandvaks osaks, on oluline ka see, mis meie pingutuste tulemusena on jäänud toimumata. Ei ole ratifitseeritud kooseluseaduse rakendusakte, ei ole nõustutud immigrantide sundjagamise ideedega Euroopa Liidus, samas oleme aga asunud kontrolli alla võtma senist kaootilist ja migratsioonipumbaks muutunud võõrtööjõu ja kolmandast maailmast pärit üliõpilaste liikumist. Pole siis midagi imestada, kui võimust ilma jäänud ja oma üha piinlikumaks muutuvale eksistentsile paaniliselt õigustust otsiv Reformierakond – Eesti kartellipoliitika lipulaev – ei oska teha muud, kui väljastpoolt kartelli tipp-poliitikasse murdnud ning mehetegusid tegema asunud EKRE-t mustata ning laimata. Aga üha enam kõlab see kui halin. Halin, mida põhjustab pime raev.
Mart Helme
Ometi olid tektoonilised laamad peenhäälestamise ajaks juba liikvele läinud. Kesk-Euroopas kukutas rahvas seni kuulekalt rahvusvahelist süvariiki teeninud kohalikud vasallid ning valis oma riike juhtima rahvuslik-konser vatiivsed jõud. Katalüsaatoriks oli
põhjustama Suurbritannias näljahäda ja joogivee puudust, lennuliikluse katkemist ning majanduse kokkuvarisemist. Donald Trump on ka meie meedia andmetel ebaintelligentne jõhkard, kes teenib Kremli huve, Poola ja Ungari liidritest rääkimata.
Mis on poliitkartell Eesti moodi? See on välja kujunenud (kujundatud) poliitiline süsteem, mille kandvateks koostisosadeks on parteid, kes moodustasid valitsusi alates esimestest vabadest valimistest 1992. aastal.“ Mart Helme
Tarduv ja kafkastuv süsteem Ent see pole veel kõik. Kartellist rääkides on selle lahutamatuks osaks, ja kartelli ideoloogia ning poliitika elluviimise instrumendiks, end vabaks nimetav, aga tegelikkuses sügavalt korrumpeerunud peavoolumeedia. Iseenesest pole kirjeldatu kaugeltki iseloomulik ainult Eestile. Sarnast pilti võisime kuni hiljutise ajani näha praktiliselt igal pool ennast demokraatlikuks nimetavas maailmas. Mõõtkavade erinevusele vaatamata sai 21. sajandi teise kümnendi alguseks igal pool selgeks, et valimistest ei sõltu suurt midagi, sest kartelle moodustavate jõudude tegevuse tulemuseks on vaid üha jäigemalt tarduv ja kafkastuv süsteem. Meil Eestis sai selle ülbe ja inimvaenuliku tardumuse võrdkujuks Reformierakond, eriti selle viimane peaminister Taavi Rõivas, kes teatas mäletatavasti, et Eesti vajab veel vaid peenhäälestust.
Autor: Erki Evestus
www.ekre.ee
4/2020
EESTI EEST!
7
Milleks on vaja korraldada abielureferendumit Abielu ja perekonna mõisted vajavad senisest rohkem seaduslikku kaitset, sest traditsioonide üle parda heitmist nõudvad poliitilised jõud muutuvad üha agressiivsemaks, kirjutab jurist ja Riigikogu liige PAUL PUUSTUSMAA.
E
hkki debatt abielureferendumi üle ei ole jõudnud veel puhkedagi, on meie poliitilised populistid – sotsid ja Reformierakond – juba kiirustanud teatama, et rahvahääletuse korraldamine küsimuses, kas abielu tuleks määratleda põhiseaduses mehe ja naise vahelise liiduna, on pseudoteema. Tegelikult on täpselt vastupidi – tegemist on meie ühiskonna alusväärtusi puudutava küsimusega. Alusväärtused on ühiskonna kui ühise hoone koospüsimise mört. Ühiskonna heaolu ja turvalisus ei seisne ainult nn pärisprobleemide nagu palk, töö, sotsiaalsed garantiid, kool jne lahendamises. Vähendamata eeltoodu olulisust, tasub rõhutada, et heaolu, turvalisuse ning sotsiaalse kindlustunde teiseks pooleks on selged ja arusaadavad väärtusküsimused, mis loovad õigusliku kindlustunde. Selged väärtusnormid ja arusaamad on mõistlikkuse sünonüümid, paljude õigussuhete alus, aga ka sotsiaalse turvalisuse kindlustajad.
Abielu ja perekond Perekonna ja abielu mõisted on samuti väärtusnormid. Üsna hiljuti olid need veel niivõrd selged ja arusaadavad, et nende jaoks seadustesse legaaldefinitsioonide kehtestamist ei peetud tarvilikuks. Ühiskonna jaoks piisas teatud õiguste ja garantiide mainimisest, et saada aru niigi väga selgetest asjadest. Piisas sellest, et põhiseaduses on perekond riigi kaitse all – kõik teavad ju niikuinii, mis see perekond on. Piisas, kui perekonnaseadus mainis kaudselt ära perekonna alused – mees, naine, nende eelkäijad ja järglased ning kõige nimetatuga seotud õigused ja kohustused ehk abielu. See ongi perekond, see ongi abielu. Kõike muud – sõpruskonnad, leibkonnad, jne – reguleeris mõni muu eraõiguse valdkond. Abielust rääkides tuleb rõhutada, et asi on olnud alati lihtne ja arusaadav – perekonna aluseks on olnud naine ja mees ning nende lapsed ja vanemad, vajadusel ülalpeetavad. Ajalooliseks erandiks on olnud lapsendamised ja sellega tekkivad sugulussidemed.
Kui liberaalid tegelevad õigussuhete lõhkumisega, siis konservatiivid tegelevad nende korrastamisega.“ Paul Puustusmaa
Abielu on eriline institutsioon, mille eesmärgiks on siduda ülal nimetatud (vanemad, nende eellased ja järglased) eriliste kohustuste/ õiguste ja garantiidega, mida omalt poolt toetab riik. Nii tekib perekond, mida kaitseb riik ja mis on ühiskonna kõige olulisem alusrakuke. Eestis on ka garantiid kehtestatud enam-vähem põhiseaduslikul tasandil, kuigi viimane väide pole enam kindel, sest murenema on hakanud arusaam perekonnast, abielust ning nendega seotud loogilistest ning arusaadavatest õigussuhetest. Kui me ei saa üheselt aru, mis asi on perekond ja abielu, siis ei saa ka neid nähtusi kaitsta. Ei riik ega põhiseadus. Viimasel mõnekümnel aastal oleme õhtumaade osana kogenud erakordselt marulist rünnakut seniste väärtuste vastu. Liberaalid ülistavad globalismi, immigratsiooni, multikultuursust, hedonismi, homoideoloogiat, samuti esitatakse nõudeid ajaloo ümberhindamiseks. Revolutsioonilisi muudatusi nõutakse ka inimsuhetes, mis tähendab, et seniseid väljakujunenud sotsiaalseid suhteid püütakse jõuliselt lammutada. Selle juurde käib nõudmine, et kõrvalekalded
normaalsusest saaksid kirja pandud seaduseraamatutesse uue normaalsusena. Nende muudatustega tahetakse teha teiseks meie enesetunnetust, meie ettekujutust sellest, kes me olime, oleme ja kelleks tahame saada. Kõik see on toimunud erakordselt lühikese aja jooksul; Euroopa rahvaste pikka ajalugu arvestades proportsionaalselt peaaegu sama lühikese aja jooksul, kui Venemaal ja Saksamaal juurutati kommunismi ja natsionaalsotsialismi. Hirmuäratav on asjaolu, et seal toimus see edukalt, vähemalt ajutiselt. Institutsiooniks, mis on langenud liberaalide rünnaku alla, on ka traditsiooniline perekond. See on nende arvates läbitud etapp. Me näeme, kuidas traditsioonilise perekonna vastaseid rünnakuid pannakse toime kõige kõrgemal tasemel. Alles hiljuti kuulutas president Kersti Kaljulaidilt vägivallaennetusauhinna saanud Mikk Pärnits, et kõige ohtlikum koht lapsele on traditsiooniline perekond. Pärnits võib küll olla provokaator, aga temast mõnevõrra leebemaid „progressiivseid noori“, keda innustab kõige senitehtu ja seniolnu mahalammutamine, jagub küll ja veel. Ja kui kõik senine peab kaduma, siis paratamatult kuulub selle sekka ka traditsiooniline perekond. Abielu ja perekonna mõistete hägustamisega on otseselt seotud homosuhte võrdsustamine abieluga. Ikka ühte moodi ja kõikjal – kõigepealt legaliseeritud tsiviilkooslus ja siis mõne aja pärast ametlik abieluõigus. Äärmusliberaale on saatnud edu 200-st riigist vähemalt 30-s, just nii paljudes maades (üleriigiliselt või osades piirkondades) on tänaseks seadustatud samasooliste abielu. Eestis suruti kooseluseadus Riigikogus läbi Reformierakonna juhtimisel 2014. aasta 9. oktoobril. Õnneks puudus rakendusaktide vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus ning nõnda on see jäänud tänaseni. On selge, et kooseluseaduse jõuga läbisurumine põhjustas ühiskonnas lõhesid ja pingeid, nii nagu igasugune ühiskonna alusväärtusi puudutav jõuline muudatus. Enamik Eesti inimesi on kooseluseaduse vastu – seda näitasid uuringud siis ja näitavad ka praegu. Eesti riik on konservatiivide eestvedamisel nn uue normaalsuse kehtestamisele pidurit tõmmanud, kuid katsed juurutada „uusi väärtusi“ pole kuhugi kadunud. Liberaalid püüavad homoabielu seadustamiseks ja – veelgi enam – homodele lapsendamisõiguse andmiseks muuta abielu ja perekonna tähendust seaduse
Paul Puustusmaa: „Nendes peredes, kus vanemad on tugevas abielus, sünnib keskmisest rohkem lapsi.“ Foto: Scanpix
tasandil ehk seaduse sunniga. Riigi administratiivse jõuga püütakse muuta inimeste mõttemaailma ja arusaama loomuvastasest kooslusest ja abielu tähendusest.
Vajame õigussuhete korrastamist Nii nagu püüab rünnak perekonna ja abielu, nende mõistete ja sisu vastu lõhkuda ühiskonda, hävitada traditsioonilisi arusaamu olemasoleva ühiskondliku korralduse suhtes, nii on ka nende väärtuste kaitsmine palju enamat kui pelgalt tegelemine mõnede mõistete või definitsioonidega – see on aktiivne ühiskondliku turvatunde kaitsmine, võitlus heaolu tagamise eest. Kui liberaalid tegelevad õigus s uhete lõhkumisega, siis konservatiivid tegelevad nende korrastamisega. Seepärast vajame uuesti jõulist impulssi, mis taastaks kindluse ja annaks tugeva ning mõistetava arusaama perekonnast ja abielust. Ikka selleks, et kaitsta neid alusväärtusi ning alusmõisteid nihilistlike lammutajate eest. On oluline, et asjad oleksid ühiskonnas mõistetavad ja enamusele vastuvõetavad. Vaid siis saavad ühiskondlikud suhted olla legaalsed, tunnustatud ja täidetavad. Üks selline võimalus ongi rahvaküsitlus või rahvahääletus, mis võimaldab kogu ühiskonda puudutavates küsimustes selgitada välja konsensuse. 21. sajandil on abieluteemalisi referendumeid – kas siis küsimusega, millele jaatava vastuse korral defineeritakse abielu mõiste sellisena, nagu oleme seda tundnud, või vastupidi, lubatakse homoabielusid – korraldatud mitmekümnes riigis, ning kui arvestada juurde eraldi USA osariigid, siis üle poolesaja korra. Referendumeid on korraldatud valimistest eraldi, aga mõnikord ka koos presidendi- või kohalike omavalitsuste valimistega.
Ühiskond ja ühiskondlikud hinnangud on alati muutumises. Võib-olla meie ühiskond pooldabki abielu institutsiooni ümberhindamist ja teisi kiireid, senistele hoiakutele vastanduvaid muutusi? Aga võib-olla ei poolda. Abielureferendum võimaldab selle välja selgitada. Oluline on siinkohal märkida, et keegi ei kavatse ära keelata sõprade koosolemist, sõprade omavahelist armastust, austust, või nende mis tahes omavahelisi kokkuleppeid või varalisi suhteid. Käigu ja olgu igaüks, kellega tahab, kus tahab, kuidas tahab… see on iga inimese individuaalne otsus. Mitte kedagi ei huvita ega peagi huvitama, mida üks, kaks, kolm... sõpra või sõbrannat (vajadusel kasvõi koer või lillepott lisaks) omavahel teki all või teki peal, päevavalges või ööpimeduses teevad. Tekialuse huvi rõhutamine on lihtlabane demagoogia. Küsimus on ikka ja ainult selles, milliseid sotsiaalseid suhteid peab riik kirjutatud seaduse tasandil kaitsmis- ja toetamisväärseks. Just nendes peredes, kus vanemad on tugevas abielus, sünnib keskmisest rohkem lapsi ja nad on keskmisest elujõulisemad. Seega võime öelda, et abielureferendumi tulemustest võib sõltuda meie rahva tulevik. Kui tahame oma hääbumist vältida, on üheks meetmeks abielu institutsiooni tugevdamine, mitte lahjendamine. Oponendid on öelnud, et rahvahääletuse või -küsitluse tulemus ei ole Eesti praeguste seaduste järgi siduv. Tõsi, juriidiliselt siduv referendum, nagu neid korraldatakse Šveitsis, on mudel, mille poole peaks liikuma ka Eesti. Ent kõige olulisem on see, et rahvas saab öelda abielu küsimuses välja oma arvamuse – ja häda neile poliitikutele või erakondadele, kes rahva arvamusest üle rullivad.
8
4/2020
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
www.ekre.ee
Naine
on alati olnud see, kes hoiab oma maad, kodu, peret ja lapsi Kuna rahvuskonservatiivide toetus meeste seas on suurem kui naiste hulgas, on läinud liikvele jutt, nagu oleks EKRE meestekeskne erakond. Vale puha! Tegelikult on erakonnas naisi isegi rohkem, kusjuures pooled ringkonnajuhtidest on naised. Küsisime viielt ringkonnajuhilt, miks nad erakonnaga liitusid, mida on jõudnud ära teha, mis on riigis praegu valesti ja miks peaks naised toetama rahvuskonservatiivset poliitikat?
Merle Kivest EKRE Tartu ringkonna esimees
Otsisin aastaid poliitilist erakonda, kes esindaks ja kaitseks minu maailmavaadet. Kui EKRE meediapilti jõudis, mõistsime abikaasaga, et see on erakond, mis kaitseb meie maailmavaatega kooskõlas olevaid väärtusi ja põhimõtteid. Olen loomult selline, et ei saa jääda pealtvaatajaks ning soovisin anda oma panuse ja kogemuse erakonna arendamisse. 2017. aastal kandideerisin Tartu linnas volikogu valimistel, osalesin meie platvormi väljatöötamisel ja olin meie abilinnapea kandidaat sotsiaalvaldkonnas. 2018 asutasime EKRE Tartu valla osakonna ja 2019 osalesin Tartu- ja Jõgevamaa ringkonna juhatuse töös. Tänavu liitusin taas Tartu linna ringkonnaga, sest arvan, et minust on erakonnale siin rohkem kasu. Olen töötanud pikalt Tartu linnavalitsuses ja usun, et saan kasutada oma organisatsiooni arendamise ning juhtimiskogemusi erakonna heaks. Kandideerisin ringkonna esimeheks eesmärgiga ehitada üles üksteist austav, asjatundlik ja ühiselt eesmärkide
Kairet Remmak-Grassmann: „Vajame kindlustunnet, et meil tasub oma maal peret luua ja et siin leidub tulevik meile kõigile.“ Foto: KVS
Kairet RemmakGrassmann
EKRE Ida-Tallinna ringkonna esimees Olin varateismeline, kui toimus Balti kett ja laulev revolutsioon. Just see aeg tekitas minus tunde, et
Konservatiivne poliitika annab meile riigi, kus inimesed saavad hakkama.“ Kairet Remmak-Grassmann
Merle Kivest: „EKRE on erakond, mis kaitseb minu maailmavaatega kooskõlas olevaid väärtusi ja põhimõtteid.“ Foto: KVS
nas veel vähe, seega loodan, et saan anda oma panuse. On terve hulk teemasid, mis vajavad ühiskonnas lahti-
Rahvuskonservatiivid peavad oluliseks lastega perede heaolu ja nende toimetuleku toetamist.“ Merle Kivest
poole liikuv meeskond, kes läheb edukalt vastu 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistele. Sotsiaalvaldkonna esindajaid on erakon-
kongresse ja teisi suuremaid rahvakogunemisi. Peaaegu igal üritusel olen nännimüügilauas. Kõige hilju-
rääkimist ja lahendamist. Eesti inimesed peaksid kuulma ka peavoolumeedias põhjalikke arutelusid sellistel teemadel nagu sisseränne,
otsedemokraatia, loodushoid, riigikaitse ja e-valimised. Tuleb mõelda sellele, millises Eestis tahame elada tulevikus. Eesti naised sooviksid küsitluste järgi rohkem lapsi, mis tähendab seda, et riigil ja omavalitsustel tuleks luua peredele paremad tingimused. Rahvuskonservatiivse poliitika ja tugeva ühiskonna alustalaks ongi hästi toimetulev perekond, mistõttu usun, et naised soovivad toetada rahvuskonservatiivset poliitikat just põhjusel, et konservatiivid peavad oluliseks lastega perede heaolu ja nende toimetuleku toetamist.
ühel päeval võiksin ka mina poliitikas sõna sekka öelda. Jälgisin aastaid kõike meie ümber toimuvat ja lõpuks tundus aeg olevat küps. Liitusin EKRE-ga kohe pärast meie esimest kongressi ja oli väga huvitav näha, kuidas noor poliitiline jõud asus erakonda üles ehitama ning viis selle Eesti kolme suurema erakonna hulka. Miks EKRE? Konservatiivse maailmavaatega inimesel ei olnud Eestis varem, ega ole ka nüüd, kuigi suurt valikut. Alguses sai minu ülesandeks moodustada Pirita osakond ja seda juhin tänase päevani. Mitu aastat olen juhtinud ka Ida-Tallinna ringkonda. Olen olnud EKRE juhatuse liige ja praegu kuulun erakonna volikokku. Olen aidanud korraldada
tisemaks tööks oli lükata käima erakonna sümboolikaga tooteid müüv e-pood. Erakonna poliitikat esindan Pirita linnaosakogus, Tallinna linnavolikogus ja seitsmes erinevas komisjonis. Minu teemad on ennekõike haridus- ja sotsiaalvaldkond. Inimese elukaare võib jaotada etappideks ja igas etapis on midagi, millele oleks vaja rohkem tähelepanu pöörata ja midagi muuta – pikema kestvusega vanemapalk, kodulähedane lasteaed ja kool, reaalselt toimiv haridusliku erivajadusega laste tugisüsteem jne. Konservatiivne poliitika annab meile riigi, kus inimesed saavad hakkama. Vajame kindlustunnet, et meil tasub oma maal peret luua ja et siin leidub tulevik meile kõigile.
www.ekre.ee
4/2020
EESTI EEST!
9
Kert Kingo
EKRE Tartu- ja Jõgevamaa ringkonna esimees
EKRE raudne leedi Helle Kullerkupp juhib Pärnu ringkonda juba 2013. aastast. Foto: erakogu
Helle Kullerkupp
EKRE Pärnu ringkonna esimees Olin 2012. aasta lõpuks ühiskonnas toimuvast ebaõiglusest nii küllastunud, et igatsesin kohtuda inimestega, kes julgeksid rääkida ühiskonna valupunktidest. Võimul oli Reformierakonna valitsus, kes „tavalist inimest“ ei märganud. Kõnedes ja sõnavõttudes oli elu Eestis nagu lill, aga inimesed vaesusid, firmad pankrotistusid, Rootsi pangad ülbitsesid, põllumajandus kiratses, hinnad tõusid, presidenditoolil laiutav Ilves näris nätsu ja mängis laia lehte. Rahvas ei armastanud ei peaministrit ega presidenti, moes olid JOKK-skeemid, „ämma kapid” ja Autorollo. Mõtlesin toona, et see ei ole minu Eesti. Väljaränne oli kasvanud enneolematult suureks, kaotasime 10% oma rahvastikust. Ma ei tea, miks ma 2012. aasta hilissügisel Pärnu Keskraamatukogu saali läksin. Teadsin, et Mart Helme on sellel koosolekul ja tema sõnavõtud meedias olid mulle silma jäänud. Kui ma 2013. aastal Pärnumaa ringkonna juhina alustasin, oli ruudulisel paberil mõnisada Rahvaliidu liikme nime ja paarkümmend EKRE asutanud inimest. Algse meeskonna hulgas oli ka jutumehi ja eneseimetlejaid, ent olid ka mõned inimesed, kes on praegugi meie meeskonnas ja teevad oma vabast ajast tööd konservatiivse maailmavaate edendamiseks. Pärnumaa ringkond on kasvanud ligi tuhandeliikmeliseks. 16 Pärnumaa inimest laulab EKRE segakooris, anname välja oma ajalehte Pärnumaa Teataja. 2017. aastal sai EKRE Pärnu volikokku ja alates selle aasta maist oleme koalitsioonis Keskerakonna ja linnapea valimisliiduga. Olen koalitsioonis volikogu aseesimees, sotsiaal- ja majanduskomisjoni liige ning Pärnu Haigla nõukogu liige. Mul on olnud au saada kuuel aastal valitud EKRE juhatuse liikmeks. Mis on riigis valesti? Maailmas on alanud ajastu, kus ebanormaalsus tahetakse muuta normaalsuseks ja koledus kuulutada iluks. Poleks uskunud, et iseseisvas Eestis vajab kaitset perekond, et peremehed Brüsselis ütlevad, keda ja kui palju me peame oma riiki vastu võtma, et olukorras, kus ligi 10% kohalikust rahvast on töötud, käib vihane võit-
lus võõrtööjõu sissetoomise nimel. Teisitimõtlemine on kuulutatud vihakõneks, perverssused on tõstetud uusideoloogia staatusesse ning vägivallatsejad saavad autasusid ja preemiaid.
Rahva tahe pole senini valitse jatele suurt midagi tähendanud, kuid see suhtumine on muutumas.“ Helle Kullerkupp
Olen olnud alati väga eestimeelne, juba nõukogude ajal. Mul puudus kaua igasugune erakondlik eelistus või kuuluvus. EKRE väärtused ja vaated olid need, mille puhul tundsin, et need on minu arusaamad ja soovin nende väärtuste eest võitlemiseks olla selle ühenduse liige. Erakonda astusin eesmärgiga anda omapoolne panus selleks, et hoida meie riiki, keelt ja kultuuri. Kuna olen kriminaalpolitsei taustaga, siis valiti mind erakonna korruptsioonitoimkonna juhiks. Tegutsesime korruptsioonitoimkonnaga eriti tõhusalt Pärnu omavalitsuses toimuva ümber. Olen Tartu- ja Jõgevamaa Tartu valla osakonna asutajaliige ja endine esimees. Tänaseks olen teist aastat ka Tartu- ja Jõgevamaa ringkonna esimees. Alates 2019. aastast olen Riigikogu EKRE fraktsiooni liige. Mis on riigis valesti? Esimesena tooksin välja traditsiooniliste pereväärtuste lõhkumise ja sellega meie kestmajäämise nõrgestamise. Juba lasteaialastele surutakse jõuliselt peale homoseksuaalsuse ja transsoolisuse ideoloogiat. Eelkooliealiste laste, kooliõpilaste ja noorte hulgas teostatakse õppetegevuse nime all kindla suunaga mõjutustegevust.
Kriminaalpolitsei taustaga Kert Kingo töötab selle nimel, et riigis oleks vähem korruptsiooni ja rohkem õiglust.
Meil on probleem ka nn õigusriigiga. Inimene ei saa praegu alati usaldada ei kohut ega erinevaid õigusasutusi. Minu poole on pöördunud paljud inimesed, kes tunnevad, et nad ei saa õigust, neist rullitakse üle. Seadusi väänatakse kord ühele, kord teisele poole. Nii see olla ei tohiks. Miks peaksid naised toetama rahvuskonservatiivset poliitikat? Sest me oleme armastavad emad ja abikaasad, oma pere hoidjad, elu edasiviijad ja tulevaste eestlaste kasvatajad. Meist sõltub palju.
Minu poole on pöördunud paljud inimesed, kes tunnevad, et nad ei saa õigust, neist rullitakse üle. Nii see olla ei tohiks.“ Kert Kingo
Lilia Simmul
EKRE Võru-, Valga- Põlvamaa ringkonna esimees Eesti riik vajab suuri ümberkorraldusi kõigis eluvaldkondades. Selleks, et saaksime päriselt teada, keda inimesed juhtivpoliitikute ja valitsusliikmetena näha tahavad, tuleb e-valimised muuta kontrollitavaks ja läbipaistvaks ning viia põhiseadusega kooskõlla. Rahvahääletused peaksid olema tavapärane praktika küsimustes, kus ühiskond vajab selgust ja poliitikud juhtnööre. Kõrgeima võimu kandja on ju rahvas, kes annab poliitikutele keeruliste küsimuste puhul mandaadi. Tänu EKRE jõudmisele valitsusse on eelmiste valitsuste ametkond ja ringkaitse avalikkuse ette jõudnud. Rahva tahe pole senini valitsejatele suurt midagi tähendanud, kuid see suhtumine on muutumas. Teosammul, aga siiski. Kui riigi tegemised on maksumaksja jaoks ausad ja õiglased, siis muutub ka maksumaksja suhtumine riiki. Miks peaks naine toetama rahvuskonservatiive? Naine on alati olnud see, kes hoiab oma maad, kodu, peret ja lapsi. Ega asjata öelda „emapiimaga kaasa saadud”. Indias on hea vanasõna: „Hari naist, siis harid kogu rahvast.” Tänases maailmas on hinnatud pehmed väärtused: tervis, toit, haridus, elustiil, puhkus, looduslähedus. Neis valdkondades teadjad ja tegijad naised on väga oodatud appi kujundama Eesti inimeste elukorraldust ja rahvusriigi ideoloogiat.
Kui tahame, et meie elus midagi paremaks muutuks, peame ise käed külge panema. Seda selleks, et meie tegeleksime poliitikaga, ega laseks poliitikal tegeleda meiega. Liitusin erakonnaga 2018. aastal. 2019 sai minust Võru-, Valga- ja Põlvamaa ringkonna juhatuse liige ning 2020. aastast olen ringkonna esimees. Ühtlasi esindan EKRE Naisühendust Valgamaa Naisteühenduste Ümarlauas, kus olen eesistuja. Pean oluliseks regionaalpoliitikat. Muret teeb teenuste kadumine maapiirkondadest, mille tõttu väheneb maapiirkondade rahvastik. Inimene läheb sinna, kus on eluks vajalikud teenused: koolid, arstiabi, postkontor. Tühjenev maapiirkond on pankade jaoks ebaatraktiivne ja investeeringuteks on keeruline saada laenu. Üheks väljakutseks ongi muuta maapiirkonnad atraktiivsemaks, seda nii inimeste kui ka investorite silmis. Inimesed peaksid tahtma tulla maale elama, mitte käima ainult suvitamas. Investoritele on vaja häid põhjuseid, miks teha investeeringuid maapiirkondadesse. Veel teeb muret sotsiaalne ebavõrdsus. Eesti on Euroopa Liidus üks suurima sotsiaalse ebavõrdsusega riike. Töökoha olemasolu tõmbekeskustest eemal ei garanteeri juba ammu piisavaid rahalisi vahendeid äraelamiseks, rikkusest või sääst-
Lilia Simmul: „Liberaalsel poliitikal ei tohi lasta panna meid uskuma, et kõik võõras on parem sellest, mida me ise oluliseks peame.“ Foto: erakogu
ettevõtlus. Inimestel peab olema võimalus elavdada oma piirkonna majandust koduvalla ettevõtetes tehtud kulutuste kaudu. Miks toetada rahvuskonservatiive? Meid kõiki on õpetatud olema mingil määral konservatiivsed: sööma söögilauas noa ja kahvliga, käituma seltskonnas viisakalt, austama vanemaid inimesi. Enamikul meist on olemas rahvusliku identiteeti tunnetus: osaleme laulu- ja tantsupeol, tähistame jaanipäeva, hindame puhast loodust ja usume, et oleme loodusrahvas – see kõik kuulub eestlaseks olemise ja rahvusriigi juurde. Usun, et naised peaksid toetama rahvuskonservatiivset poliitikat just nende traditsioonide hoidmise pärast. Naine on elu ning ka väärtuste edasiviija. Konservatiivset poliitikat tuleb toetada selleks, et
Kui tahame, et meie elus midagi paremaks muutuks, peame ise käed külge panema.“ Lilia Simmul
misest rääkimata. Sissetulekute ebavõrdsus mõjub pärssivalt ka majandusele. Madala sissetulekuga piirkondades ei suudeta paisata ringlusse piisavalt rahalisi vahendeid ning seetõttu kiratseb kohalik
liberaalsel poliitikal ei oleks võimalust panna meid uskuma, et kõik võõras on parem sellest, mida me ise oluliseks peame. Rahvuskonservatiivne poliitika tagab eestluse säilimise.
10
4/2020
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
www.ekre.ee
Idanaaber ei sea oma plaane Eesti kaitseväe arengukava järgi Eesti vajab uut erakondadeülest riigikaitsekokkulepet, mis ei lähtuks mitte eelmise kümnendi julgeolekuolukorrast, vaid praegusest, kirjutab Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige (EKRE), reservkolonelleitnant LEO KUNNAS.
P
raeguse valitsuse ametisseastumisest alates eelmisel kevadel pole ma riigikaitse teemadel kuigi palju kirjutanud. Ma ei tahtnud häirida koalitsiooni töörahu, samas lootsin, et põhimõttelised erimeelsused riigikaitse praeguse seisu ja edasise arengu osas, mis EKRE-l kaitseministri portfelli hoidva Isamaa erakonnaga on, leiavad Riigikogu ja valitsuse tasandil konstruktiivse lahenduse. Ka praeguses debatis, või õigemini sõnakähmluses, olen olnud vait täiesti teadlikult. Hästi, kui rahandusminister Martin Helme väljapakutud võimalus kasutada umbes 300 miljonit eurot kontol seisvat laenuraha iseseisva kaitsevõime oluliste võimelünkade – rannakaitse ja keskmaa õhutõrje – täitmiseks ei ole sobilik, siis mis oleks parem lahendus? Ükski oponent ei ole paraku lahendusi pakkunud. Vastupidi, riigikaitseline sõnakähmlus on jõudnud mudamaadluse tasemele.
Riigikaitse suurimad võimelüngad Kaks oponentide argumenti on olnud tõeliselt hämmastavad. Keskmaa õhutõrje ei olevat prioriteet ning seda polevatki vaja. Seni on kõik ametiisikud kaitseministeeriumis ja kaitseväes üksmeelselt kinnitanud, et oleks vaja küll, aga ei saa, sest pole raha. Sama kinnitab ka Kaitseuuringute Keskuse kahe aasta tagune raport, kus tõdetakse, et suurim võimelünk Balti regioonis on õhukaitse. Leedulased on vahepeal asja ära teinud ning keskmaa õhutõrje võimekuse loonud. Kas tõesti sai Leedu kaitseväe juhataja rumalusega hakkama ja andis valitsusele halba nõu? Iseseisvuse taastamisest möödub peagi 30 aastat, aga meie õhuvägi ei suuda ikka veel mitte midagi alla tulistada ega merevägi midagi uputada. Isegi Ukraina sõda ja julgeolekuolukorra üldine halvenemine pole sundinud meid mõistust pähe võtma ning loobuma ekslikuks osutunud jõukohase riigikaitse doktriinist. Kõiki probleeme ühekorraga lahendada pole võimalik. Seepärast alustasimegi rannakaitsest ja keskmaa õhutõrjest, mis kahtlemata on meie riigikaitse kõige põletavamad ja kiiret lahendust nõudvad murekohad.
Iseseisvuse taastamisest möödub peagi 30 aastat, aga meie õhuvägi ei suuda ikka veel mitte midagi alla tulistada ega merevägi midagi uputada.“ Leo Kunnas
Kuidas minna edasi? Vajame uut erakondadeülest riigikaitsekokkulepet, mis ei lähtuks mitte eelmise kümnendi julgeolekuolukorrast, vaid praegusest. On selge, et vana, 2%+ kokkuleppega jätkamine oleks praegu ja lähitulevikus ilmselge julgeolekurisk. Lisaks tähendab see, et kahele protsendile tulevad juurde liitlasvägede Eestis viibimise kulud ning investeeringute programm, mis läheb sihtotstarbeliselt laskemoona hankimiseks. Selle plussi suuruseks on umbes 0,1–0,15% SKT-st, mis on kergitanud viimaste aastate kaitsekulude kogumahu 2,1–2,15%-ni. Seda on ilmselgelt liiga vähe. Paraku just seda meie koalitsioonipartner Isamaa välja pakkus. Jäägu kõik nii kuis on ning tiksume aga tasapisi edasi. Jääme Andrus Ansipi valitsuse aegse „jõukohase riigikaitse“ doktriini juurde, sisendades samal ajal iseendale ja rahvale, et Eesti on väga hästi kaitstud. Rahandusminister Martin Helme ettepaneku realiseerumine tähendanuks kaitsekulutuste de facto tõusu üle 2,5% SKT-st lähemaks kolmeks aastaks, s.t praeguse valitsuse nominaalse ametiaja lõpuni. Mul ei
Eestil on vaja välja arendada võimekus kaitsta end vaenlase laevade ja lennukite eest.
jää muud üle, kui tõdeda, et Isamaa erakond on selle konflikti käigus lasknud ise põhja ühe kõige olulisema valimislubaduse, ühesõnaga, tegutsenud enesehävituslikult. Uue riigikaitsekokkuleppe sisu võiks olla lühidalt sõnastatuna 2,5%+ SKT-st iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks. Tegelikud kaitsekulutused tõuseksid sel juhul natuke üle 2,6% SKT-st. EKRE valimislubadus ei olnud konkurentide ülepakkumine, vaid see tugines kainele arvestusele kriitilisest miinimumist, mis riigikaitse arendamiseks ära on vaja teha. Et uus, järgmise aasta kevadel valmiv sõjalise riigikaitse arengukava 2021–2030 ei oleks kahe eelmise kava kloon või jätk, vajab see uut 2,5%+ raamistikku. Raamistik tuleks kokku leppida vähemalt valitsuse sees, aga veelgi parem oleks seda teha Riigikogu tasandil. Jätkusuutlikkuse küsimused on täiesti õigustatud. Need peavad leidma uues arengukavas lahenduse. Jätkusuutlikkusega oli meil probleeme juba 1930. aastatel. Vabadussõjas ennast õigustanud nelja diviisiga (kolm jalaväediviisi ja soomusrongide diviis) struktuuri ei suudetud üleval pidada. Soomusrongid minetasid sõjalise tähtsuse, aga asendust ei leitud. Ka 1920. aastate lõpul hangitud õhuväe lennuvahendid vananesid moraalselt, neid ei vahetatud õigel ajal välja. Kui 1939. aasta septembris tõehetk kätte jõudis, otsustasid meie toonased juhid alistumise kasuks. Me ei saa muuta eelmiste valitsuste tehtud otsuseid. Peame elama nende tagajärgedega. Ainus, mida tagasi ei saa, on kaotatud aeg. Ida-
naaber ei sea oma plaane meie arengukavade järgi.
2% – mitte lagi, vaid põrand Poliitilise tahte korral on põhimõtteliselt võimalik sõlmida ka palju radikaalsem kokkulepe: 3%+ iseseisva kaitsevõime arendamiseks ning regionaalseks kaitseks koos teiste Balti riikidega. Kolme protsenti SKT-st ületav kaitsekulude tase oli külma sõja rinderiikide puhul täiesti tavapärane. Kaks protsenti ei ole lagi, vaid põrand. Tõsiasi on ka see, et igal juhul oleks tegu rahva rahaga, tulgu see siis maksurahast või laenu arvelt, ning iga sent, mis riigikaitsesse pannakse, jääks kusagile mujale panemata. Vana kaadrisõjaväelasena leian, et kaitseväe juhataja kindral Martin Heremi idee regionaalsest kaitsest koos Läti ja Leeduga on mulle arusaadav, isegi sümpaatne. Regionaalne kaitse doktriinina oleks igal juhul parem kui senine jõukohane riigikaitse. See tähendaks suuremat panustamist Põhjadiviisi, pika laskeulatusega (üle 150 km) kaartule relvasüsteeme, reaktiivlaskeseadeldisi, pika laskeulatusega laevatõrje raketikomplekse ning mereväe korvette. Selle doktriini praktilisel rakendamisel on paraku neli tõsist takistust. Kõigepealt, seda ei saa rakendada enne, kui iseseisva kaitsevõime võimelüngad on likvideeritud, juhtimisstruktuur korrastatud, s.t taastatud on kaitseringkonnad kaitseväe koosseisus ning sõjaaja kaitseväge on suurendatud vähemalt 40 000 inimeseni. Regionaalset kaitset ei tohi tõsta prioriteedina iseseisvast kaitsevõimest ettepoole
Foto: Scanpix
või kõrgemale, sest vastasel juhul puuduks põhi, millele regionaalne kaitse üldse rajaneda saaks. Teiseks, ka lätlased peaksid oma osa ära tegema ja suurendama osalust Põhjadiviisis vähemalt kahe brigaadini nagu meil. Regionaalne kaitse ei tohi seisneda selles, et meile langeks osalt ka Läti kaitsmise koorem. Kolmandaks, see vajaks riigikaitsekokkulepet enam kui 3% SKT-st kaitsekulutusteks ning ka sel juhul peaks talitama väga säästlikult. Neljandaks, jätkusuutlikkuse probleem oleks väga palju suurem kui 2,5%+ variandi korral. Mida regionaalseks kaitseks vajalike võimete pakett endas üldse sisaldaks? Kui palju kuluks investeeringuteks ja palju ülalpidamiseks? Tervet Baltikumi mõjutada suutvate relvasüsteemide soetamine oleks palju kulukam, kui iseseisva kaitse võime võimelünkade täitmine ning ka ülalpidamise, personali ja väljaõppekulud oleksid suuremad. Kui kaitseminister Jüri Luik võtaks kaitseväe juhataja nõuannet tõsiselt ja tahaks seda praktikas ellu viia, peaks ta võitlema kolmest protsendist suuremate kaitsekulutuste eest nagu lõvi. Paraku ei ole seda lõvi kusagil näha. Käesolev tervisekriis ja selle tagajärjel puhkenud majanduskriis on purustanud paljud seni kehtinud dogmad. Laen ei ole enam tabu. Kui juba laenata, siis selleks, et investeerida. Ka riigikaitsesse. Pakkusime uue erakondadeülese riigikaitsekokkuleppe idee välja juba enne valimisi, aga siis ei leidnud see paraku laiemat kõlapinda. Küllap ei olnud aeg veel küps. Ehk oleme nüüd midagi õppinud ja küpsemaks saanud.
www.ekre.ee
4/2020
EESTI EEST!
11
Ülikool ei tohi olla immigratsioonipump! Eesti riigil ei ole põhjust toetada nende välistudengite tulekut Eesti ülikoolidesse, kelle eesmärk on omandada meie maksu maksja kulul ingliskeelne haridus ja liikuda seejärel edasi mujale Euroopasse, kirjutab ajaloolane ja Riigikogu liige JAAK VALGE.
E
estis tudeerivate välisüliõpilaste arv on alates 2012. aastast jõudsalt kasvanud ning peaaegu neljakordistunud, moodustades 2019/2020 õppeaastal ligi 12% kõigist tudengitest. Kokku enam kui viiest ja poolest tuhandest välisüliõpilasest õpib inglise keeles 94% ja 60% neist on pärit nn kolmandatest riikidest, mille eesotsas troonivad Venemaa, Nigeeria, Ukraina, Bangladesh ja India. Pooled välistudengeist käivad stuudiumi ajal tööl. Ülikoolide ja õpitavate erialade lõikes on välisüliõpilaste seisund ja mõju üsna erinev, ent püüdkem siiski üldistatult olukorda analüüsida.
Ülikoolide õppekvaliteet ja maine Tartu ülikool – Eesti parim – jagab THE WUR (Times Higher Education World University Rankings) edetabelis 251.-300. kohta ja välistudengite osakaal on ligi 12%. Ehkki maailma tippülikoolides on välisüliõpilaste osakaal keskeltläbi kõrgem kui Tartu ülikoolis, on ülikoolide edetabelis küllaga ka Tartu ülikoolist eespool asuvaid ülikoole, kus välisüliõpilaste osakaal on märksa väiksem. Näiteks esimese saja sees asetsevas Helsingi ülikoolis on välisüliõpilaste osakaal 5%. Teisalt on väga palju ülikoole, kus välistudengite osakaal on märksa kõrgem, ent mis asetsevad hoopis tagapool. Välistudengite osakaal ei määra seega ülikooli taset, erinevalt mõne kõrgkoolijuhi väitest. Ka THE WUR-i kvaliteedi üldhindest moodustab välisüliõpilaste osakaal tegelikult imeväikese osa, vaid 2,5%. Hoopis olulisemad on õppekeskkond (annab 30% hindest), ülikoolide uurimistöö kvaliteet ja maht (30%) ning tsiteeritavusega mõõdetav uurimistööde mõjukus (30%). Välisüliõpilaste osakaalu seadmine ülikooli üheks, ehkki imeväikese kaaluga, taseme näitajaks põhineb eeldusel, et hea mainega ülikooli joostakse välismaalt tormi ning ülikool saab tudengikandidaatidest ise parimad välja valida. Niimoodi võivad välisüliõpilased tõepoolest ülikoolide õppetaset tõsta. Julgen väita, et Eestis nii ei ole. Loomulikult on erialade lõikes olukord erinev, aga pahatihti võetakse vastu peaaegu kõik välismaalt tulla soovijad. Nagu öeldud, õpib lõviosa neist inglise keeles, ning oleks raske ette kujutada, et mitte emakeeles
õppivate tudengite koolitus mitte emakeeles õpetavate õppejõudude käe all saab olla kvaliteetsem, kui emakeelse hariduse andmine emakeeles õpetavate õppejõudude poolt. Seega võib välisüliõpilaste suur osakaal meie tingimustes õppekeskkonna kvaliteeti hoopis alla kiskuda.
Ühiskonna vajadused ja välistudengite koolitamine Välistudengite kontekstis räägitakse palju andekatest infotehnoloogia eriala üliõpilastest, aga sellel erialal õpib Eestis välistudengeid kõigest 12%. Põhiosa (38%) õpib hoopis ärinduse ja halduse erialadel. Ingliskeelsete ärinduse õppekavade alusel õppivate üliõpilaste arv on kümne aastaga peaaegu kümnekordistunud. Erialade populaarsuselt teisel kohal on välisüliõpilaste hulgas humanitaaria ja kunstid. OSKA kutsekoja värske ärindushariduse raporti kohaselt piisab tuleviku tööjõuvajadusi arvestades sellest, kui ärinduse ja halduse või majandusteaduse eriala valib umbes 10% rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõpingutega alustajatest. Seega võib juba ainuüksi Eesti enda üliõpilaste koolitamine nendel erialadel ületada Eesti vajaduse. Samuti on raske uskuda, et väga paljud humanitaar- ja sotsiaalvaldkondade inglise keeles koolitatud spetsialistid leiavad Eestis erialast tööd. Õpetajate vajadust, mis on Eesti peamiseks probleemiks, inglise keeles õppivad välisüliõpilased aga kuidagi ei lahenda. Kokkuvõttes on uuringu „Kutseja kõrgharidusõpingute lõpetanute edukus tööturul 2017” järgi aastatel 2005–2016 lõpetanud välisüliõpilastest Eestisse tööle jäänud 21%, 2016. aasta lõpetajatest aga 26%, sh 39% magistriõppe ja 28% doktori-
Kehtiv rahastusmudel suunab ülikoole võtma vastu rohkem välistudengeid, hoolimata sellest, kas neist on Eesti ühiskonnale kasu või mitte. Foto: Scanpix
õppe lõpetanud välisüliõpilastest. Siinkohal on arvestatud põhikohaga töötamist. Mõne teise metoodika alusel, mille puhul võetakse arvesse kõik töötamise episoodid (nn töö ampsud), sealhulgas välismaalt töötamine, on tulemus suurem, 51%. Peamiseks põhjuseks, miks Eestisse vähe jäädakse, on asjaolu, et eesti keel jääb stuudiumi vältel selgeks saamata ning see ei soodusta Eesti tööjõuturul kvalifikatsioonile vastava töökoha leidmist. Kui nii väike osa välistudengeist jääb Eestisse, siis tähendab see, et ühe spetsialisti ettevalmistamine Eesti tööturu jaoks maksab välistudengite puhul keskmisest märksa või isegi kordades rohkem kui Eesti tudengite puhul.
sad, siis kannatatakse välja ka külm talv ja teiste Euroopa riikidega madalam majandustase, et pärast diplomi omandamist [kaugemale] edasi vaadata.” Kõrgkoolidele on välistudengite vastuvõtt finantsiliselt kasulik kolmel põhjusel: esiteks saavad nad välistudengitelt, juhul kui nood õpivad ingliskeelsetel õppekavadel, küsida õppemaksu, teiseks arvestab riik ülikoolide baasrahastuse juures kõrgkooli suurust, s.t mida rohkem on tudengeid, sh välisüliõpilasi, seda suuremat rahastust on ülikoolil lootust saada, ning kolmandaks on üheks riigipoolse tulemusrahastuse näitajaks välisüliõpilaste arv. Siit tulenebki ülikoolide motivatsioon luua ingliskeelseid õppekavu, mille
Eesti maksumaksja ei peaks kinni maksma välistudengite õpet, kui nad ei õpi eesti keeles.” Jaak Valge
Pärast lõpetamist Eestisse jäänud välisvilistlased töötavad eelkõige info ja side valdkonnas, s.t IKT erialade välistudengite õpetamine Eestis näib olevat tõesti asjakohane. Vähemalt asjakohasem, kui teiste välistudengite õpetamine, kellest suur(em) osa saab Eesti maksumaksja arvel ingliskeelse tasuta hariduse, ingliskeelestab meie kõrgharidusõpet ja lahkub seejärel Eestist. Nagu märgib Jaak Aaviksoo, näevad väga paljud välisüliõpilased võimalust asuda elama Euroopa Liitu. „Saada parema elu peale, paljudel on see algusest peale kavandatud ka perekondliku ettevõtmisena ning kui Eestis on võimalused sood-
tagajärjel on ülikoolid järjest ingliskeelsemad. Mõnikord on tulemuseks, et eesti õppejõud õpetab eesti üliõpilasi inglise keeles. Suuremad ülikoolid on koguni loonud sihtstipendiumite süsteemi, millest makstakse kinni osa välistudengite õppetasust. Seega õpivad nad otseselt ja ainult Eesti maksumaksja arvel. Osalt teevad seda ka teised välisüliõpilased, juhul kui nende õppetasu ei kata õppekulusid täiel määral. Lisaks saab osa välisüliõpilastest sarnaselt Eesti tudengitega vajaduspõhist õppetoetust 220 eurot kuus. Vajaduspõhist õppetoetust saab proportsionaalselt rohkem välis- kui
Eesti tudengeid ning lõviosa neist on pärit kolmandatest riikidest.
Muudatuste vajadus Siseministeeriumis on EKRE ministri Mart Helme algatusel valminud eelnõu, mille kohaselt nõutakse bakalaureuse- või magistriõppes nn kolmanda riigi kodanikelt õppekulude hüvitamist täies ulatuses juhul, kui nad ei õpi eesti keeles ning välistudengitele lõpetatakse vajaduspõhise õppetoetuse maksmine. Loodetavasti suunab see välis tudengeid rohkem eesti keeles õppima ning välistab olukorra, kus Eesti ülikoolidesse tullakse vaid seepärast, et siin saab hariduse Eesti maksumaksja kulul. Seaduseelnõuga täpsustatakse ka tingimusi, millisel puhul kaotab õppimiseks antud elamisluba kehtivuse. Piiratakse pikaajalise viisa andmist Eestis õppiva või lühiajaliselt töötava välismaalase pereliikmetele ning muudetakse õppija abikaasa Eesti elamisloa saamise tingimusi. Täpsustatakse seda, millal on Eestisse õppima tulnutel õigus taotleda elamisluba Eestisse (seega ka mujale Euroopa Liitu) alaliselt elama asumiseks. Nii piiratakse selliste isikute Eesti ülikoolidesse tulekut, kelle eesmärgiks on tegelikult teistesse Euroopa Liidu riikidesse asumine. Kui ülikoolid muretsevad võimaliku eelarvetulu kaotuse pärast – sest kehtiv rahastusmudel suunab neid võtma vastu rohkem välistudengeid, hoolimata sellest, kas neist on Eesti ühiskonnale kasu või mitte –, siis tuleb ülikoolide rahastusmudelit muuta. Ülikoolide rahastusmudel peaks töötama nii, et koolitatakse inimesi, keda Eesti ühiskonnal vaja on.
12
3 4/2020
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
kordumakippuvat küsimust
Peeter Ernits,
Riigikogu liige (EKRE), bioloog
on rubriik, kus poliitikud vastavad neile sageli esitatavatele küsimustele
Miks maal üürimaju ei ehitata? Peaaegu igal pool küsivad tööandjad, et miks riik ei võiks üürimaju ehitada. „Tööd oleks meil inimestele anda, puuduvad aga korterid, kuhu töötajad elama panna.“ Muidugi saab noor pere hakata endale ka ise maja ehitama, aga see tähendab, et ta seob ennast pikaks ajaks mingi kohaga. Üürimaja,
Mõistlike raiemahtude osas puudub üksmeel isegi teadlaste seas: ühed kinnitavad veendunult, et võiks rohkem raiuda, teised tõestavad, et raiumisega on üle piiri mindud. Foto: Morguefile
Kas Eesti tahetakse tõesti lagedaks raiuda? Kuigi naabermaades Soomes ja Rootsis raiutakse rohkem kui Eestis, on pinged siin ometi suuremad. Juba mõnda aega lõõmanud metsa sõja vaenupooled istuvad igaüks oma kaevikus ja pommitavad teineteist vahetpidamata süüdistustega. Ühes kaevikus on metsatöösturid, kelle kallid harvesterid nõuavad puid, mida aasta läbi, nii ööl kui päeval langetada, mis omakorda hoiavad töös saeveskid, spooni- ja pelletitehased. Teises kaevikus varjuvad inimesed, kelle meelest on raiumisega selgelt liiale mindud. Too viimane seltskond on mitmekesine ja siia kuuluvad nii inimesed, kes Eestimaa eri nurkades ikka ja jälle avastavad, et nende kodumets, kus nad on harjunud käima seeni korjamas või tervisesporti tegemas, tahetakse maha võtta, kui ka looduskaitsjad. Hiljuti liitus nendega ka kunagiste metsameeste raske kahurvägi – aastakümneid meie metskondi ja metsamajandeid juhtinud mehed. Veelahe jookseb isegi õpetatud metsateadlaste endi vahel. Neist ühed kinnitavad veendunult, et tänastes oludes võiks senisest veelgi rohkem raiuda, teised seevastu tõestavad, et raiumisega on üle piiri mindud. Kuigi metsanduse uut arengukava, mis paneb paika selle, mitu miljonit tihumeetrit tohib Eestis järgmise kümnendi jooksul igal aastal raiuda, on tänaseks pikalt arutatud, on asi ometi kapitaalselt umbe jooksnud. Keegi pole suutnud neljast pakutud stsenaariumist, millest igaüks kannab ühe metslooma nime
www.ekre.ee
(rebane, karu, ilves ja hunt), ühte ja kõige õigemat välja valida. Tervelt neli korda on seda proovitud, aga seni edutult. Metsatöösturid eelistaksid hunti, mille järgi võiks raiuda aastas lausa 17,7 miljonit tihumeetrit ehk tänasest veelgi rohkem, looduskaitsjad seevastu karu, mille järgi tohiks raiuda tänasest kaks korda vähem ehk kuni 6,6 miljonit tihumeetrit. Selle stsenaariumi järgi tuleks suur osa vajaminevast palgist vedada sisse piiri tagant. Kuid me pole lootust kaotanud. Juba õige pea, oktoobri keskel, kutsun Riigikogu looduskaitse toetusrühma juhina Toompea lossi ühise pika laua taha nii metsatöösturid, metsaomanikud kui ka looduskaitsjad, et pikalt püsinud pingeid maha võtta. Meie eesmärk on selge: mets kuulub kõigile – nii inimesele kui ka rähnile, nii kotkale kui ka lend oravale, ja keegi neist ei tohi teise enesekeskse tegevuse tagajärjel kannatada. Bioloogina tean ma suurepäraselt, et mets ei tähenda üksnes palgipuid. Mets on palju laiem mõiste ja siin on lugematute nähtamatute sidemetega seotud ühte puud, bakterid, samblikud, samblad, seened, putukad, linnud ja loomad. Ma olen suure osa oma elust veetnud metsas ja tunnen muu hulgas ka lindude keelt. Püüan tänase päevani veeta metsas iga vaba hetke. Ma olen näinud, kuidas uhked laaned, kus ma aastakümneid uitamas käisin, on võsaks muutunud, ja tajunud, et sealne kevadhommikune helimaastik on pahatihti tund-
matuseni muutunud. See on väga selge ohu märk. Pool Eesti metsast, ehk ümmarguselt miljon hektarit, kuulub meile ühiselt ja seda majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK nõukogu liikmena võin kinnitada, et siin on kord laias laastus majas. Siin on palju kaitstavat metsa, siin on palju välja ehitatud mõnusaid puhkekohti, siin kehtib ka kevadine linnurahu. Põhiline murekoht on see, kuidas raiuda metsa külade, alevite ja linnade naabruses. Kõige rohkem häirib inimesi nende kodumetsas toimuv. Oleme RMK-s näinud ette, et seal, niinimetatud kõrgendatud avaliku huviga ehk KAH aladel, võiks tavapärase lageraide asemel kasutada ka muid, inimese silma vähem häirivaid raieviise. Seda ka tehakse, kuid seni on asi jäänud üksikjuhtumite tasemele. Üldist korda, mille järgi oleks lageraie külade, alevite ja linnade naabruses enamasti välistatud, seni veel paika pandud pole. Kuid see on vaid aja küsimus. Sootuks teistsugune olukord valitseb erametsades. Teine pool meie metsadest jaguneb umbes saja tuhande omaniku vahel. Siin raiutakse võrratult rohkem kui riigimetsas – erametsast tuleb lausa kaks kolmandikku kogu Eesti puidust. Siin istutatakse vähem, siin on ka viletsamad metsateed ja suuremad langid, siin ei kehti kevadine linnurahu. Siin pelgavad inimesed, et kotkas võib nende metsa pesa teha ja sõna looduskaitsja on pahatihti sõimu sõna. Siin on veel palju ära teha.
Eestis on vaja luua riiklik pank, mille ülesanne pole mitte teenida iga hinna eest kasumit, vaid hoopis rahvast ning toetada elu ka Tallinnast väljaspool.“
kuhu elama asuda, oleks hakatuseks siiski parim lahendus. Kui riik appi ei tule, siis enamikul omavalitsustel seesuguste majade püstipanemiseks paraku jõudu ei ole. Mina arvan, et riik peaks appi tulema. Meie suured pangad on omavahel sisuliselt kokku leppinud, et elu käib üksnes pealinnas ja veel mõnes suuremas linnas. Väljaspool neid elavad vaadaku ise, kuidas omadega hakkama saavad. Hädast aitaks välja riikliku arengupanga loomine. Absoluutselt kõikides Euroopa riikides on see sugused pangad olemas, Saksamaal isegi erinevates liidumaades. Eesti on ainus riik Euroopas, kus selline pank tänaseni puudub. Tõsi, mõned klotsid meil Kredexi, MES-i ja EAS-i näol juba on. Arvestades rahasummasid, millega nood juba praegu opereerivad, saaks väga korraliku panga. Sellise panga ülesanne pole mitte teenida iga hinna eest kasumit, vaid hoopis rahvast ning toetada elu ka Tallinnast väljaspool. Pealegi oleks see saba ja sarvedega Eesti oma pank.
Maale tuleks ehitada rohkem üürimaju, et inimesed sinna tööle tuleksid. Foto: Scanpix
www.ekre.ee
EESTI EEST!
Miks Martin Helme tegevus Jürgen Ligile ei meeldi? Reformierakonna seitsmeteistkümne aasta pikkusest valitsemisajast pärineb maailma üks suuremaid rahapesuskandaale. Pesumasinad töötasid Tallinna pangamajades täiel tuuril. Vene riigilt varastatud raha voolas metsiku hooga läbi linna. See polnud mingi Pirita jõgi, see polnud isegi Emajõe mõõtu jõgi. See oli Amazonase mõõtu, ja Amazonas on maailma suurim jõgi. Must raha pesti siinsetes pesumajades puhtaks ja seejärel hakkas see oma ilusat elu elama. Üks Lõuna-Eesti ettevõtja jutustas mulle, kuidas tema rahapesuga kokku puutus. Ootamatult saabus Tallinnast lugupeetud advokaadihärra ja pakkus talle väikest tehingut. Advokaadihärra küsis, kas ettevõtja lubaks mõnikord väikese vahendustasu eest oma pangakontot kasutada. Ettepanek oli lihtne ja konti ei murdnud. Keegi kannab sinu kontole sada tuhat eurot, sina aga saadad selle kellelegi edasi. „Ja kümme tuhat ongi sinu,“ seletas külaline pealinnast. „Nagu naksti.“ Aga see oleks olnud alles suure asja väike algus. Kui mees oleks jah-sõna öelnud, oleks tema pangakontost saanud salalennuväli, kuhu „väikesed“ rahalennukid oleksid hakanud korraks vahemaandumisi tegema. Kui rahandusminister Martin Helme palkas mõjuvõimsa föderaalse juurdlusbüroo FBI endise peadirektori Louis Freeh, et too oma häid sidemeid kasutades kunagise rahapesu tagamaid selgitama asuks ja Eesti riigile tekitatud pöörast mainekahju heastada Pärast FBI endise peadirektori Louis Freeh aitaks, muutus minu palkamist muutus Jürgen Ligi närviliseks. hea kolleeg Jürgen Ligi närviliseks. Ja iga päevaga aina enam. Riigikogu erikomisjoni liikmena tajusin seda lausa füüsiliselt. Augustis, siis kui remondimehed tegelesid Toompea lossi kabinettidele uue ja värske ilme andmisega, asus Jürgen Ligi juhitav riigieelarve kontrolli erikomisjon rünnakule. Eesmärk oli näidata, et FBI kunagine šeff on sisuliselt Kremli mõjuagent ja tema tegevus Eesti riigile ohtlik. Vene kaarti on meie poliitikas läbi aegade korraliku malakana kasutatud. Lihtsaim vastus küsimusele, miks kolleeg Jürgen ennastunustavalt rapsib, oleks see, et ta ilmselt pelgab midagi. Meenub aastatetagune saja tuhande euro lugu. Sel ajal istus rahandusministri kabinetis seesama Jürgen Ligi. Jürgen oli rahandusminister aastatel 2009–2014, musta raha mudased vood voolasid aga läbi siinsete pankade just
FoTod: KVS
Louis Freeh.
mastaapset tegevust tegelikult juhtisid, veelgi enam – poliitiliselt katsid –, neid uurimine kahjuks ei puuduta. Mul on väga raske uskuda, et rahapesuaegne rahandusminister Jürgen Ligi ei teadnud midagi sellest, mis toona Tallinna pangamajades toimus. Sama raske on mul uskuda, et ükski musta raha sent toonaste valitsejate näppude külge ei jäänud. Igal pool mujal jääb. Aga seda peab enne tõestama. Paraku näitab elu, et ka suure pauguga alanud asjade uurimine vajub meil enamasti miskipärast kiiresti kokku. Mäletate, mis juhtus 2012. aastal heleda leegiga lahvatanud Silvergate’i ehk kilekotiraha skandaaliga. Sama teed paistab minevat Tallinna sadama korruptsiooniasi, mida me asusime Riigikogu eelmises kooseisus loodud erikomisjoniga uurima paralleelselt prokuratuuriga. Kõik need juhtumid olid otseselt seotud Reformierakonnaga.
Jürgen Ligi oli rahandusminister aastatel 2009–2014, musta raha mudased vood voolasid läbi siinsete pankade just samal ajal. Mul on raske uskuda, et ükski musta raha sent toonaste valitsejate näppude külge ei jäänud.“ Peeter Ernits
samal ajal. Kuldaeg oli 2013. aasta, kui ainuüksi Danske panga siinsest filiaalist voolas läbi 30 miljardit eurot. Kummalisel kombel ei äratanud Tallinna kesklinnast läbi voolanud hiiglaslikud idarahavood valitsejates küsimusi. Nüüd uurib prokuratuur toonaste kliendihaldurite tegevust. Kuid need mehed on vaid väikesed kalad. Suured kalad, nood, kes toonast
„Kindral“ Mati Alaveri loodud rahvuslik suusaime on pärast õhu välja voolamist inetult lössi vajunud. Kindral ise on aga oravaparteist vaikselt lahkunud. Üks on selge – oravapartei pika valitsemise ajal paika pandud võimuvõrgustik on hakanud tasapisi katkema ja toonased toiduahelad lagunema. Sellest ajast pärit Augeiase tallid on vaja veel sõnnikust puhastada.
4/2020
13
14
4/2020
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
www.ekre.ee
Ruuben Kaalep Eestlane on suutnud aastasadade vältel jääda iseendaks Riigikogu noorim liige ja Eesti vabariigi sünnipäeval toimuva tõrvikurongkäigu üks korraldaja RUUBEN KAALEP (26) on oma südameasjaks võtnud pärandkultuuri hoidmise.
O
ma põnevatest mõtetest pajatas EKRE noorpoliitik kodutalu õuel, mis asub Lõuna-Eesti järvede ja kuplite vahel. Kodutalu ühele poole jääb metsatukk, teisel pool aga sillerdab Mõrtsukjärv. Ruuben Kaalep teeb kuupaistel vana sauna kõrvale üles lõkke, näitab oma Altai mägede hõimurahva šamaanitrummi ja räägib lugusid põhjarahvaste mütoloogiast. „Siin on kujutatud ka põhjatähti, mis peavad meie noortele rahvuslastele meelde tuletama meie ülimat eesmärki – oma keele ja kultuuri säilitamist läbi aegade,“ räägib ta.
Vaimne side esivanematega Ruubeni sõnul on šamanism ka eestlastele väga lähedane olnud – Eestis on see traditsioon elanud nõidade, külatarkade ja ravitsejate kujul tänaseni. Meie rahva kirge esoteerika vastu võib põhjendada sellega, et otsitakse ikka ja jälle sidet muistse vaimse pärandiga. „Eestlasel on sisimas alati säilinud nähtamatu side esivanemate pärandi ja loodusega. See ürgne eestlaste maailmatunnetus leiab alati viise, kuidas uuesti välja tulla. Kuni on olemas oma rahvus ja keel ja teadvus, milline on side selle maaga, kus elame, on see ürgne eestlaste traditsioon puhtalt isikli-
ku kogemuse pealt leitav ja taastatav,“ mõtiskleb Ruuben lõkketule praksumise saatel. See on see, mida ei saa ära võtta isegi sadade aastate pikkuse rahvusluse allasurumise ja ajupesuga. Kõige olulisemaks peab Ruuben seejuures tõika, et meil pole oma keelt ära unustatud.
Ida-Euroopa hakkab allakäigule vastu Samas tajub ta, et me pole olnud kunagi nii ohustatud ja kaitsetud kui praegu. Globalismi ideede võimutsemine näitab üleüldist lääne kultuuri allakäiku, kuid sellele saab vastu hakata. „Euroopa on omaenda ideede pantvangis ning just selle tõttu on Lääne-Euroopa sunnitud piire avama võõrrahvastele,“ räägib Ruuben. „Samal ajal tunnetan ma Ida-Euroopas pigem tõusu ja sellist nooruslikku jõudu ning energiat, mida on vaja, et mingi uue euroopaliku tsivilisatsiooni idud kasvama panna. Eestil on siin kindlasti oluline roll. Ja ma pean silmas just kultuurilist rolli.“ Ta viitab tõigale, et meil on säilinud sidemed oma juurtega ja seda väga unikaalselt – kogemus, kuidas me oleme suutnud aastasadade jooksul iseendaks jääda, on midagi, millest oleks teistel rahvastel õppida.
Siiani halva varjundiga sõnu nagu „maakas“ ja „provintsilikkus“ hakkame me tegelikult just väärtustama. „Just noortega suheldes on mul üha enam lootust, et see, mida me oleme aastasadade jooksul hoidnud, pole kuhugi kadunud. Ma tunnetan pürgimist selle poole, millel on päriselt sisu.“
uskuda, et peale on kasvamas uus noorte rahvuslaste põlvkond, kes kannab edasi oma esiisade pärandit. Ruuben Kaalep kuulub küll praegu noorteorganisatsiooni juhatusse, kuid jätab edaspidi rohkem ruumi uutele noortele, kes soovivad rahvuse hoidmiseks ja päästmiseks midagi ära teha. Neile tõrviku üle-
Just noortega suheldes on mul üha enam lootust, et see, mida me oleme aastasadade jooksul hoidnud, pole kuhugi kadunud.“ Ruuben Kaalep
„Sinine Äratus“ tõi kokku noored rahvuslased Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna noorteorganisatsiooni „Sinine Äratus“ asutamist 2012. aastal peab Ruuben Kaalep oma senise poliitilise tegevuse olulisimaks saavutuseks, sest sellega anti rahvuslikult meelestatud Eesti noortele võimalus tulla kokku ja uskuda, et nad pole üksi,
andmine on oluline moment. Mis puudutab tõrvikutesse, siis populaarse tõrvikurongkäigu korraldamine vabariigi sünnipäeval on olnud Ruubeni juhitud noorteorganisatsiooni suur saavutus – „Sinine Äratus“ võttis selle korraldamisel eeskuju lätlastelt, kes tegid sellega algust 2003.–2004. aastal.
Tõrvikurongkäik kasvas emotsionaalseks rahvuspeoks 2014. aastal korraldatigi Eestis esimene tõrvikurongkäik, kus oli 120 osalejat. Viimati osales selles ligi 10 000 inimest. Vastuseks positiivsetele emotsioonidele, mida tuhanded tõrvikud Tallinna vanalinnas tekitavad, on rongkäigu juures olnud alati ka käputäis protestijaid, mis Ruubeni hinnangul mõjub pigem koomiliselt. „See naeruvääristab neid, kui nad seal kolme-neljakesi värvilistes riietes hüppavad ja kisavad. Meie tõrvikurongkäik on lihtsalt nii palju tugevam, et see hüplemine ei heiduta meie rahvuslasi. Meil on lihtsalt nii suur enesekindlus ja eneseusk ning me teame, et rahvuslikud aated kannavad meid tulevikku, mille meie anname edasi oma järglaste – see on nii enesestmõistetav, et mingid poliitilised ega ajakirjanduslikud šantaažid ei saa mingil moel meie meelt kõigutada.“
www.ekre.ee
4/2020
EESTI EEST!
Jätkab võitlust esiisade väärtuste eest Poliitikutööd Riigikogus peab ta huvitavaks ning usub, et tegi õige valiku, kui otsustas minna väliskomisjoni, kus keskmiselt rohkem arutatakse ka sisuliste teemade üle. Teisalt on talle jõudnud kohale arusaamine, kui vähe saavad poliitiku otsused tegelikult muuta juba sisse juurdunud süsteemi ja kui palju võimu on inimestel, keda pole rahva poolt oma ametisse valitud. Ta peab silmas ametnikke, bürokraate ja kõike seda, mida peetakse süvariigiks. Kaasa arvatud ajakirjandus, mida tituleeritakse neljandaks võimuks. „Ma tulin poliitikasse, sest ma nägin, kui kaugel oli Eesti poliitiline eliit neist väärtustest, mille eest meie
esiisad võitlesid. Ma pole kunagi tahtnud teha poliitikat karjääri enda pärast. Kui küsida, kus ma näen end kümne aasta pärast, siis ma arvan, et kõige paremini siinsamas lõkke ääres,“ räägib Ruuben.
15
hoonete vahel, ning ta ostis Otepää loodusparki maamaja. Lisaks haris ema poega väga palju Eesti mütoloogia ja rahvaluule osas. „Siitsamast viis ta mind mõne järve äärde istuma ja jutustas Kale-
Ma tulin poliitikasse, sest ma nägin, kui kaugel oli Eesti poliitiline eliit neist väärtustest, mille eest meie esiisad võitlesid.“ Ruuben Kaalep
Meedia ei taha rääkida sisust Ruubenit on püütud ajakirjanduses mässida skandaalidesse, kuid neid
vipoja lugusid. Ja kui isa külas käis, tõi ta alati mulle ajalooraamatuid ja rääkis lugusid Vabadussõjast.“ Nii on tal see rahvuslik tunnetus
See šamaanitrumm on valmistatud autentse Altai mägedes elava teleuudi hõimurahva šamaanitrummi järgi, mis on Venemaal muuseumieksponaat. Foto: KVS Ruubeni koduküla bussipeatusest leiab ka „raamatukogu”, kust saab tasuta lugemist võtta ja sinna tagasi panna. Ruuben loeb palju ning hiljuti andis ta ka ise luulekogu välja. Foto: KVS
ponnistusi võtab ta rahulikult. „Üldiselt näitab see vaid seda, et ideed ja põhimõtted, mille eest ma seisan, on mingisugusele inimgrupile vastuvõetamatud ja arusaamatud. Tõsiasi, et keegi ei taha sellesse süveneda, näitabki, et kardetakse seista tõstatatud küsimustega silmitsi. Meediaskandaalides paisatakse eetrisse korraga väga palju infot ja kui sul õnnestub mingi vastulause avaldada, siis see võib-olla trükitakse ära, kuid seejärel jätkatakse ikka vanal viisil. Skandaalide tekitamine tähendabki seda, et ei taheta rääkida sisust.“
Kasvanud Kalevipoja saatel Ruubenit huvitab kõik, mis tema kodupaigaga seotud. Lisaks loodusele ka ajalugu, talu lähedalt leiab ka arheoloogilise mälestisena maa-aluse kalmistu. Foto: KVS
Ruubeni emal [folklooriuurija Irene Saal] oli põhimõte, et laps peab üles kasvama looduses, mitte linnas kivi-
ja kogemus esivanemate pärandist alati olemas olnud. Just Otepääl tekkis tal ka väga sügav side loodusega. Teatavasti on Ruubeni isa luuletaja ja keelemees Ain Kaalep, kuid Ruuben ei tunne, nagu kaasneks talle selle nimega mingeid eeliseid või et see oleks avanud talle mingid uksed, mis muidu oleks kinni jäänud. „Mulle ei meeldi üldiselt mõelda nii, et mulle on mingi rada ees selle järgi, millisesse perre ma olen sündinud või mida mu vanemad on teinud. Minu saavutatu tuleneb ikkagi sellest, et olen südamega olnud asja juures. Loomulikult on minu geenid, minu kodune kasvatus see, millest koosneb mu isiksus ja olemus, aga üldiselt olen pidanud end ikkagi ise tõestama.“
16
4/2020
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
www.ekre.ee
Igor Gräzin Viljandi Pauluse kiriku jumalateenistusel. 2020. aasta algul lõpetas Gräzin diakonieksamiga oma õpingud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Usuteaduste Instituudis. Suvel ordineeriti ta Muhu Katariina kirikus diakoniks.
Igor Gräzin
EKRE viib Eesti ideed edasi
„Tänase seisuga on EKRE kõige perspektiivsem, kõige olulisem, kõige rohkem tulevikku vaatav erakond,“ leiab õigusteadlane ja vaimulik IGOR GRÄZIN (68).
I
gor Gräzin on vaieldamatult üks Eesti erudeeritumaid ja kogenumaid poliitikuid. Ta on õpetanud õigusteadust nii Eestis kui ka USA-s. Ta on kuulunud nii ülemnõukogusse, Riigi kogusse kui ka Euroopa Parlamenti. Reformierakonna asutajaliikmena on ta oma kunagise kodupartei suuna muutmise tõttu ammu hüljanud. Sel aastal lõpetas ta Usuteaduste Instituudi ja alustas oma põhitöö kõrvalt tegevust ka vaimulikuna. Intervjuus Konservatiivide Vaba Sõnale räägib Gräzin muu hulgas hiljutisest kannapöördest, ühiskonda lõhestavast presidendist ja Reformierakonna allakäigust. Igor Gräzin, olete endise tipp-poliitikuna teinud justkui kannapöörde ja hakanud kirikuõpetajaks. Miks? Seda on minult sageli küsitud. Aga kui te nüüd mõtlete sellise asja peale, et näiteks Angela Merkel on kristlik demokraat, Jaan Leppik ja veel paljud teised vaimulikud on olnud Eesti parlamendis, siis… Neid tegelasi on ajaloos olnud ikkagi küllaltki palju. Kui vaatame kasvõi sellesama Konstantin Pätsi ja Jaan Poska peale, siis nemad õppisid Riias lausa kristlikus koolis. Ühesõ-
naga, öelda, et siin need asjad kuidagi ei klapi, ei ole õige. Isegi nõukogude ajal oli ühiskonnategelaste seas kristlasi. Hea küll, neid ei soositud, aga siiski. Kui ma väike poiss olin, siis oli mul inimene, kes mind hoidis, kui vanemaid kodus ei olnud, ja tema rääkis mulle piiblilugusid. Mõnikord käisin isaga kaasas, kes laulis kirikus, ja pani mu seniks nurka istuma. Kui sa niimoodi etapp-etapilt lähed, siis nii see tulebki. Teil on esimesed kogemused kogudustes selja taga. Millised need on? Esimesed kogemused on tegelikult juba kolme või nelja aasta tagant, kui ma hakkasin usuteadust õppima. Olen pidanud õppusi kahekümne kaheksas kirikus. Lisaks Muhule. Üks huvitav jumalateenistus, kus mul oli väga suur au kaasa teenida, oli Otepääl vabariigi sajan-
unustatud öelda, mis kell ma pean tulema. Aga ei olnud midagi, kihvtilt kukkus välja. Ja siis ma läksin õhtul koos abikaasaga Eesti Rahva Muuseumisse. Sinna saabus vabariigi president Kersti Kaljulaid, kes keskendus oma kõnes peamiselt meie köökides valitsevale vägivallale; Eesti asjadest ei rääkinud ta üldse mitte midagi. Kujutad ette, sa tuled hommikul Otepääle ja sa tahad näha presidenti esimest korda elusast peast ja president on selline… süda läks pahaks.
Te olete presidendi suhtes kriitiline, nagu on väga suur hulk Eesti inimesi? Ta ongi läinud ühiskonna lõhestamise teed. Ja sellel on kaks põhjust. Esimene põhjus on see, et tal puudub sotsiaalne kogemus. Ta oli mittekeegi mitte kusagil.
Kuigi ma praegu poliitikas ei ole, leidub kummalisel kombel minuga rääkida soovivaid inimesi palju rohkem, kui ajal, mil ma olin poliitikas.“ Igor Gräzin
Otsustasime poole pealt ära minna, kusjuures me nägime vähemalt kahte ministrit sedasama tegemas. Kontrast ilusa hommikupooliku ja õhtuse vastuvõtuga oli niivõrd suur.
Reformierakonnal on sügav kalduvus petta, valetada.“ Igor Gräzin
dal aastapäeval. Jõudsin kohale, kui jutlus juba käis, sest mulle oli
kusjuures ta kutsus ju seda vastuvõttu lavastama Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi, ehkki Ojasoo oli hiljuti jalaga peksnud oma teatri naisnäitlejat.
Isegi film, mida nad seal näitasid, oli kuidagi kokku soperdatud,
Teine asi on see, et ta on läinud teadlikult konservatiivse Eesti vastu. Tegemist on hipi ja lillelapsega. Mu väga hea sõber Kalle Mälberg kirjeldas, et kui Kaljulaid käis Räpinas, siis ta seisis keset silda – kahel pool olid turvamehed, ja inimesed käisid ringiga mööda ning kehitasid õlgu. Ühesõnaga, teda peetakse ebameeldivaks isikuks. Ja nüüd üks väike detail… mina muidugi presidendi poolt ega vastu ei hääletanud, aga pärast seda, kui ta ära valiti, sattusin Riigikogu koridori peal kokku Andres Ammasega
ja ta ütles, et te ei anna endale aru ja ei tea ise ka, mille te endale valinud olete. Ma mäletan seda lauset hästi ja paari sõnaga ta ka selgitas, et te saite kõige halvema presidendi olemasolevatest kandidaatidest. Ammas ju tundis teda Isamaa ning Mart Laari aegadest. Karm värk! Iseasi on see, et Eestile tegelikult ei olegi presidenti vaja. Te olete Reformierakonna asutajaliige. Miks te sealt mõne aasta eest ära tulite? Reformierakond oli vägagi okei üheksakümnendate alguses. Ja kui Andrus Ansip tuli, ei olnud algul ka väga viga, aga varsti läks asi vastu taevast. Ansipi ajal hakkas erakond tegelema ebaoluliste asjadega. Näiteks see kuulus lause, et Eesti peab jõudma viieteistkümne aastaga viie jõukaima riigi hulka. Küsimus ei ole selles, kas me jõuame, vaid küsimus on – milleks? Hea küll, pronkssõdur oli vaja ära viia. Aga seda oleks pidanud tegema teisiti ja teisel ajal. Reformierakonnal on sügav kalduvus petta, valetada. Kõige suurem vale on VEB Fond, mis likvideeriti. Ja põhimõtteliseks pettuseks oli ka pronkssõdur. Pronkssõduri eest on antud ausõna. Ja selle ausõna andis Eesti Vabariigi nimel Hardo Aasmäe, kes oli tol korral Tallinna linnapea. Nad surusid Boris Jeltsiniga kätt, kui Jeltsin ütles, et kolme kuuga on meie sõjavägi teilt läinud, aga te
www.ekre.ee
lubate, et ei puuduta ühte või kahte või kolme objekti. Kusjuures Jeltsin ütles, et kui on väga vaja, viige minema, aga leidke õige aeg. On kolm suurt pettust, millega Reformierakond on olnud seotud – need on rublatehing, VEB Fond ja rahapesu. Muide, ega see ka päris vale ei ole, et Reformierakond on lisaks petnud ka kõiki oma koalitsioonikaaslasi. Kas Reformierakonna opositsiooni kukkumine on muutnud selle liidrite käitumist? Juhtide käitumine ei ole otseselt seotud opositsiooni kukkumisega. Siim Kallas oli opositsioonis pikalt. Polnud häda mitte midagi. Paha on see, et neil inimestel puudub tegelikult suhtluskogemus. Sa võid olla opositsioonis, sa võid olla kõige nigelam mees parlamendis, aga sa pead oskama rääkida. Antud juhul on ju tegemist sellega, et ei osata rääkida. Keskerakonda nad mõnitavad ühtepidi. Aga kuidas on Reformierakond rääkinud EKRE-ga? Mitte kuidagi! Kusjuures nii, nagu räägib EKRE-st Reformierakond, räägivad EKRE-st ka Moskva kanalid. See ongi kokkumäng Moskva ideoloogiaga. EKRE on see, kes viib Eesti ideed edasi. Tegelikult oleks ideaalne variant koalitsioon EKRE ja Reformierakonna vahel. Kuid selle asemel, et vähemalt proovidagi, nad lihtsalt välistavad. Millest ikkagi see paanika ja hirm. Kas kardetakse kaotada toiduahelat? See ongi mingil määral kadunud. Aga kui vaadata, mis on saanud Reformierakonnast lahkujatest, siis ripakile ei ole neist jäänud keegi. Te olete erinevates saadetes
17
rääkinud ka Reformierakonna hirmust rahapesu uurimise ees. Võtame väga lühidalt – Jürgen Ligil, erinevalt Martin Helmest, on tegelikult huvide konflikt. Huvide konflikt seisneb selles, et Ligi oli finantsinspektsiooni nõukogu esimees ja rahandusminister sel ajal, kui seda rahapesu siin aeti. Järelikult on ta sellega otseselt seotud ning Ligi otsene huvi on seega, et rahapesu ei uuritaks. Ja Helme huvi on igal juhul seda asja uurida, et saaks asjad selgeks klaarida ja jamast lahti. Võib-olla saaks ka mingit raha tagasi… Jah, et saaks midagi tagasi. Teine asi, mida Ligi puhul silmas tuleb pidada on see, et just Ligi likvideeris VEB Fondi. Tema ja Ansip langetasid ühel hetkel otsuse, et nõuded VEB Fondi vastu ei kehti ja me paneme selle VEB Fondi kinni. Kas Kaja Kallas ikka tere ütleb? Ei ütle, me ei näe lihtsalt teineteist. Kaja Kallase kohta nii palju, et kui ma küsisin temalt, mida ma Brüsselis tegema hakkan, oli vastus, et see ei oma mingit tähtsust, sest sa ei saa seal niikuinii millegagi hakkama. Aga ma olen talle tegelikult väga tänulik. Sest läksin seal kohe Nigel Farage’i pundi juurde. Ja olulistel hääletustel hääletasin kogu aeg nii nagu tema. Tänu sellele sain veel kokku paljude euroskeptikutega. Mul puudus moraalne kohustus käia Kaja Kallase agenda järgi, sest ta ju ütles, et ma ei saa niikuinii hakkama. Teie vaated on küllaltki sarnased rahvuskonservatiividega. Olete kunagi ka koos Martin Helmega euroskepsist väljendanud. Tänase seisuga on EKRE kõige
Nii nagu räägib EKRE-st Reformi erakond, räägivad EKRE-st ka Moskva kanalid. See ongi kokkumäng Moskva ideoloogiaga.“ Igor Gräzin
4/2020
EESTI EEST!
Laias laastus on Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid üks ja seesama.“ Igor Gräzin
perspektiivsem, kõige olulisem, kõige rohkem tulevikku vaatav erakond. Saan väga hästi aru, et EKRE tugev retoorika lihtsalt algul ehk ehmatas inimesi. Aga see retoorika oli hädavajalik, sest Helmetel ei olnud võimalust ega aega sõita mööda Eestit kahekümne autoga ringi ja küsida inimestelt, kas te tulete või ei tule valima. Pidi juhtuma midagi selleks, et inimesed märkaksid, ja see õnnestus. Kui rääkida parem- ja vasakpoolsusest, siis tundub, nagu oleks meil asjad kuidagi segi läinud. Need ongi segi läinud. Ja see, miks on segi läinud, selles on süüdi liberalism.
Näiteks, kui me asutasime Reformierakonna, siis meil oli ka erakonna alanimi „liberaalne“. Kõik oli selge, sest liberalism tähendas vaba turumajandust, isikuvabadust ja nii edasi. Aga nüüd on see muutunud – Reformierakond on üks sotsiaaldemokraatlikke vorme ehk laias laastus on Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid üks ja seesama. Terminoloogia – liberaalid ja mitteliberaalid – tuli USA-st, sest seal olid vastamisi konservatiivid ehk vabariiklased ja liberaalid ehk demokraadid. USA jaoks ei tähenda liberaalid sama, mida meile, vaid liberaalid olid just Kersti Kaljulaid ja kogu see kamp. Kui me räägime USA presidendivalimistest, siis seal on ju ka maailmavaatelised põrkumised. Eesti konservatiivid hoiavad ikkagi Trumpile pöialt. Donald Trump on ainus praegu seal üleval olevatest inimestest, kes saaks ja võiks olla tugi eestlastele. Tema strateegia on täpselt see, mida me vajame. Lisaks püüab Trump korda seada maailmaturgu.
Igor Gräzin on koos ajakirjanik Andres Raidiga teinud jutusaadet „Poolkuu“ erinevates meediakanalites (sh portaalis Uued Uudised) juba kaheksa aastat.
Foto: Scanpix
Rääkides maailma vallutanud kultuurisõjast, siis alles tuli uudis sellest, et Oscari auhinnale võivad edaspidi kandideerida ainult filmid, kus on kaasatud vähemusi jne. Üks asi, mida nüüd need Oscari tegijad ja teised ei arvesta, on see, et kultuurisõda ei tulene mitte ainult konkreetsetest ideoloogiatest musta ja valge vahel, vaid see on kogu interneti sõda. Näiteks on seoses Oscariga üles kerkinud probleem, et otsitakse
definitsiooni. Aga seda ei ole. Oscarit annab välja USA filmiakadeemia. Nüüd on küsimus aga selles, et kaameras ju filmi ei ole. Filmi ei ilmutata. Me peame küsima, mis asi see film siis üldse on. Ja mis on filmikunst? Kõige selle pärast on ka kultuuripiirid teistsugused. Nii et need, kes ajavad taga kogu seda vana hipikultuuri ja kes püüavad homoseksuaalsust kodeerida, on tegelikult eilse päeva inimesed. Nad räägivad kunstist, mis on kadunud. Koos postmodernistliku revolutsiooniga ei muutu ainult sisu, vaid ka meediumid ehk vahendid. Inimene võib olla geniaalne, aga tänapäeval pole enam mõtet olla Michelangelo. Kui tulla kiriku juurde tagasi, siis kas te panete oma jutlustesse sisse ka päevapoliitikat? Minu eripära on see, et ma seda ei tee ja ma ei tee seda kunagi. Mis ei tähenda, et ma ei vasta küsimustele, aga küsimused ja vastused ei ole jutluse osa. Kui Valgas kogudus küsib, kas mul on veel üks tund-poolteist aega, et sööme võileiba ja teeme tassi kohvi ning praosti majas või kuskil toimub jutuajamine, siis ma tõepoolest võin rääkida sellest, mida küsitakse, natukene ka poliitikast. Ma olen heameelega valmis poliitikast rääkima, kui otsustan poliitikasse tagasi tulla, aga ma pole seda veel otsustanud. Teate, inimesi ei huvita, mida teeb Eesti Energia või millised on Tallinna Sadama kohtuasjad, inimesi huvitavad elulised asjad, kuidas läheb lastel jne. Tegelikult on inimestele praegu väga oluline, et ei peaks rääkima, vaid et tuleks kuulata. Seda ka poliitikute puhul. Kuigi ma praegu poliitikas ei ole, leidub kummalisel kombel minuga rääkida soovivaid inimesi palju rohkem, kui ajal, mil ma olin poliitikas. Mõtteid vahendas Aarne Mäe
18
4/2020
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
www.ekre.ee
mälumäng 1. Kui palju läks (eurodes) maksma 2002. aastal Saku Suurhallis toimunud Eurovisioni lauluvõistluse korraldamine? a) 3 miljonit b) 6 miljonit c) 8 miljonit 2. Milline raske füüsiline töö on kesksel kohal Andrus Kivirähki näidendis (ja peatselt valmivas filmis) „Eesti matus“? a) Puude lõhkumine b) Vikatiga niitmine c) Maa kaevamine 3. Millise lahe kaldal asub suvituspaigana tuntud Võsu? a) Hara b) Käsmu c) Eru 4. Kuidas nimetatakse abielu kaudu suguluses olevaid isikuid? a) Langud b) Kõugud c) Kergud Autor: Erki Evestus
ANEKDOODID Jürgen Ligi läheb arsti juurde ja kurdab: „Doktor, mul on mälulüngad.“ Arst: „Ja millal teil need tekkisid?“ Ligi: „Mis asjad?“ Arst: „Mälulüngad.“ Ligi: „Millised mälulüngad?“ Kaja Kallas: „Rääkige mulle, mis teile muret valmistab!“ Valija: „Mul on ainult üks mure – raha ei ole!“ Kaja Kallas: „Ma ei saa aru, miks te muretsete asja pärast, mida teil ei ole?“ Seeder, Ossinovski ja Randpere sõidavad lennukiga. Seeder ütleb: „Vaadake elumehed, viskan siit praegu 20-eurise alla, üks kodanik saab õnnelikuks.“ Ossinovski ütleb: „Nõrk! Ma viskan kohe kaks 50-eurist alla, kaks inimest saavad õnnelikuks.“ Randpere: „Jätke jura, mina viskan siit praegu viis viiesajalist alla, viis pensionäri saavad väga õnnelikuks.“ Piloot kokpitist: „Kurat, ma viskan teid kõiki siit alla, terve Eesti saab õnnelikuks!“ Soome valitsus kogunes kriisikoosolekule. Ootamatult on tekkinud oht, et soomlastest saab kõige rassistlikum ja naistevihkajalikum rahvas maailmas. Nimelt nimetas USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden oma asepresidendikandidaadiks Kamala Harrise, aga soomlased kasutavad sõna ’kamala’ ikka veel tähenduses ’kole’, ’hirmus’, ’õudne’. Mida ette võtta? Kas keelata sõna kasutamine? Progressiivne valitsus arvas, et keelamine ei anna tulemust ning nõnda leiti moodsam ja geniaalsem lahendus – pöörata sõna tähendus ümber! Langetati otsus, et sõnad ’kamala’ ja ’ihana’ vahetavad oma tähenduse. Nüüdsest peale ei tähenda ’voi kamalaa’ enam mitte ’oi õudust’, vaid hoopis ’suurepärane’.
Riigikogu liikmed Siim-Valmar Kiisler ja Andres Metsoja on läinud uuesti sõjaväkke, et olla noortele eeskujuks. „Reamees Kiisler, kas te teate, mis on isamaa? Isamaa on nagu teie ema. Kas saite aru?“ „Just nii, sain aru!“ „Millest te aru saite?“ „Sellest, et isamaa on minu ema!“ „Nii. Reamees Metsoja, mis on isamaa?“ „Isamaa on reamees Kiisleri ema!“ „Reamees Metsoja, te olete idioot! Isamaa on ka teie ema. Saite aru?“ „Just nii, sain aru!“ „Millest te aru saite?“ „Et ma olen reamees Kiisleri vend!“ „Kuidas sa iseloomustaksid inimest, kes pole karjääriredelil 20 aastat ülespoole liikunud?“ „Luuser!“ „Hm, ma ütleks pigem, et Venemaa president...“
Riigikogu liige Kristina Šmigun-Vähi loeb arstiraamatut. „Sa heldene aeg! Mul on malaaria!“ „Ära uduta! Sul pole ju mingeid tundemärke.“ „Raamatus ongi kirjas, et algul pole midagi märgata.“ Näide peavoolumeedia tööprintsiipidest. Ajakirjanik helistab suurfirmasse: „Öelge, kas teie juhatuse esimees oli täna purjus?“ „Ei, ta ei tarvita üldse alkoholi.“ „Aga kas ta nõuab sekretärilt tihti seksi?“ „Millest te räägite?! Sekretäri valis ta vastavalt tema professionaalsetele oskustele.“ „Kuidas teile tänane ilm tundub?“ „Hämmastav päev! Soe, päikeseline...“ Järgmisel päeval ilmub lehes lugu järgmise pealkirjaga: „Hämmastav päev: juhatuse esimees tuli tööle kainena ega nõudnud oma sekretärilt seksi“.
malenurk LAHENDUS: ÜLESANNE: Teise maailmameistri, 27 aastat Emanuel Lasker – NN, (!) maletroonil püsinud ning 1899. Valge võidab malelaual tihti ka psühholoogi lisi võtteid kasutanud Emanuel Laskeri kombinatsiooni tund matu simultaanivastase vastu peetakse üheks ilusaimaks, mida malelaual kunagi sooritatud. Esimeseks käiguks on 1. Vc2-c8+ ja must lööb vankri 1. … Vh8:c8. Nüüd järgneb 2. Lb6-a7+!! ja peale 2. … Kb8:a7 ei pane valge peale mitte lippu, vaid hoopis ratsu 3. b7:c8R+!! Peal on kahvel, musta lipp langeb ja valgel on enamratsu. Nüüd kiirustab ratsu kuningatii vale, nopib ära musta etturid ja viib omad kuninga toel lippu. koostaja Eino Vaher
5. Mille aretamisega tegeleb Raplamaal elav Aavo Mägi? Üks aretatutest kannab muuhulgas Kersti Kaljulaidi nime. a) Rooside b) Sirelite c) Karusmarjade 6. Mis aastal toimus esmakordselt Eestis Optimist-klassi rahvusvaheline purjetamis võistlus Spinnakeri regatt? a) 1967 b) 1977 c) 1987 7. Milline maitsev suupoolis pälvis tiitli Eesti Parim Toiduaine 2020? a) Jäätis b) Suitsuvorst c) Kodujuust 8. Kuidas nimetati keskaegsete gildide ja tsunftide esimeest? a) Foogt b) Komtuur c) Oldermann 9. Kus asub Tallinnas Rahvarinde muuseum? a) Lauluväljakul b) Linnavalitsuse hoones c) Maarjamäe lossis 10. Millist ka Eestis kasvatatavat taime kutsutakse Peetruse malakaks? a) Põdrakanepit b) Estragoni c) Sigurit 11. Autoralli MM-sarja Rally Estonia võitjaks osutus kodupubliku rõõmuks Ott Tänak. Kes saavutas rallil 2. koha? a) Craig Breen b) Sebastien Ogier c) Elfyn Evans 12. Kuidas nimetatakse programmi, milles osalejad on valmis tegema karjääris kannapöörde ning minema kooli õpetajaks? a) Tagasi Kooli b) Tegijad Kooli c) Noored Kooli
Vastused 1c; 2a; 3b; 4a; 5b; 6b; 7a; 8c; 9a; 10c; 11a; 12c
www.ekre.ee
4/2020
EESTI EEST!
PILDILOLIJATE SAADE ON EETRIS … RAADIOS
Eelmise lehenumbri ristsõna õige vastus on „…sõidab maailm meist mööda“. EKRE sümboolikaga kruusi saavad loosi tahtel endale Heinar T. Tallinnast, Mare K. Jõhvist, Priit V. Elvast, Helju N. Tallinnast ja Karel J. Saaremaa vallast. Palju õnne! Käesoleva numbri ristsõna vastuseid ootame hiljemalt 20. novembriks 2020 aadressile ajaleht@ekre.ee või Toompuiestee 27, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Tallinn 10149. Viis õnnelikku õigesti vastanut võidavad endale EKRE sümboolikaga kruusi. Palume ristsõna vastuse juurde ära märkida oma postiaadressi ja selles ajalehenumbris kõige enam meeldinud kirjutise. Aitäh!
RISTSÕnA VASTUS: ______________________________________________________ MInU LEMMIKARTIKKEL SELLES LEHES: ______________________________________________________ nIMI
_________________________________________________
TELEFon _____________________________________________ AAdRESS
_____________________________________________
19
3 võimalust
aidata kaasa rahvuskonservatiivide edule Võimalus nr 1
Astu meie liikmeks! Kui oled vähemalt 18-aastane, nõustud erakonna põhikirja ja programmiga ning tahad kaasa rääkida rahvuskonservatiivse poliitika kujundamisel ja elluviimisel, siis oled teretulnud EKRE ridadesse. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on Eesti Vabariigi järjepidevusest ja põhiseadusest lähtuv rahvuslik-konservatiivne erakond, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhi mõtete eest seisvaid inimesi. Erakonna liikmel on õigus osaleda hääleõigusega erakonna koosolekutel, kus valitakse juhtorganeid, hääletatakse programmi või põhikirja üle või langetatakse muid erakonda puudutavaid otsuseid; on õigus kandideerida kõigile valitavatele ametitele erakonna sees vastavalt põhikirjale; on õigus teha ettepanekuid põhikirja ja programmi muutmiseks ning erakonnasiseste või erakonna tegevusega seotud küsimuste kohta; on õigus taotleda ja saada erakonnalt moraalset tuge ja kaitset ning toetust ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses. Erakonna liikmeks ei või olla ega võeta isikut, kes on tegutsenud Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamise vastu või tegutseb Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse vastu; ei toeta tegelikult erakonna seisukohti ja eesmärke; on osalenud okupatsiooniaegadel repressiivorganite tegevuses; on kuulunud või kuulub välisriikide luureorganitesse; omab kehtivat kriminaalõiguslikku karistust; on vabastatud avalikust teenistusest süülise tegevuse tõttu; kahjustab oma varasema tegevuse või käitumise tulemusel kujunenud maine tõttu erakonna mainet. Liikmemaksu suurus on 12 eurot aastas ehk üks euro kuus. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna struktuuri moodustavad ringkonnad, mis kattuvad Riigikogu valimiste ringkondadega. Ringkonna liikmed võivad luua osakondi valdades või linnaosades. Erakonnaga liitumise avalduse saab esitada elektrooniliselt veebi lehel www.ekre.ee. Teine võimalus on võtta ühendust EKRE piirkonnajuhiga, kelle kontaktid siinkohal avaldame.
Põhja-Tallinna ringkond Põhja-Tallinna ringkond hõlmab Tallinna Kristiine, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosasid. Kontakt: esimees Meelis Keerberg, mkeerb@gmail.com
Lääne-Tallinna ringkond Lääne-Tallinna ringkond hõlmab Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa. Kontakt: esimees Mart Kallas, kallasmart@hot.ee
Ida-Tallinna ringkond Ida-Tallinna ringkond hõlmab Tallinna Lasnamäe, Pirita ja Kesklinna linnaosasid. Kontakt: esimees Kairet Remmak-Grassmann, kairet.grassmann@gmail.com
Harju- ja Raplamaa ringkond Kontakt: esimees Siim Pohlak, siim.pohlak@riigikogu.ee
Läänemaa ringkond Kontakt: esimees Hardi Rehkalt, hardi11@hot.ee
Saaremaa ringkond Kontakt: esimees Daniel Mereäär, daniel.mereaar@gmail.com
Järva- ja Viljandimaa ringkond Kontakt: esimees Rein Suurkask, reinsuurkask@hotmail.com
Võru- Põlva- ja Valgamaa ringkond Kontakt: esimees Lilia Simmul, lilia.simmul@gmail.com
Lääne-Virumaa ringkond Kontakt: esimees Anti Poolamets, anti.poolamets@eesti.ee
Ida-Virumaa ringkond Kontakt: esimees Annika Hiiemäe, idaviru.ekre@gmail.com
Pärnumaa ringkond
Soome osakond
Kontakt: Helle Kullerkupp, kullerkupphelle@gmail.com või ekreparnu@gmail.com
Kontakt: aseesimees Merliin Grauberg, ekre.soome@ekre.ee
Tartu ringkond
Rootsi osakond
Kontakt: esimees Merle Kivest, merlekivest@hotmail.com
Kontakt: esimees Indrek Tiik, tiikindrek@gmail.com
Tartu- ja Jõgevamaa ringkond Kontakt: esimees Kert Kingo, kert.kingo@gmail.com
EKRE peakontor Tallinnas Kontakt: sekretär Ülle Vunk, info@ekre.ee, tel 682 9555 Kontor asub aadressil Toompuiestee 27, Tallinn.
Võimalus nr 2
Tee erakonnale annetus! Kui Sa ei soovi aktiivselt poliitikas osaleda, aga jagad rahvuskonservatiivset maailmavaadet, siis on võimalik teha erakonnale annetus. Nii toetad EKRE poliitilist tegevust, kaasa arvatud ajalehe Konservatiivide Vaba Sõna väljaandmist. Oleme väga tänulikud iga summa eest! Erakonna konto SEB pangas: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EE301010002019895003 Erakonna konto LHV pangas:
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EE677700771001338916 Annetuse tegemisel lisa selgitusse annetaja EES- ja PERENIMI ning kindlasti ka ISIKUKOOD. (Seadus ei luba erakondadel ilma nime ja isikukoodita annetusi vastu võtta.) Suur tänu!
Võimalus nr 3
Aita levitada rahvuskonservatiivset maailmavaadet! Hakka meie sõbraks sotsiaalmeedias – nii oled kursis meie tegemistega ning saad kaasa aidata rahvuskonservatiivide seisukohtade ja sõnumite levikule.
EKRE Facebooki konto: www.facebook.com/rahvuspartei Portaali www.uueduudised.ee Facebooki konto: www.facebook.com/uueduudised