Konservatiivide Vaba Sõna, 1 / 2020

ISSN 2504-5881

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 1/2020 issuu.com/konservatiividevabasona Mart Helme

Kalevipoeg oli külamees Lk 4

Peetre Ernits

Kuidas saavutada metsarahu Lk 6–7

Kalle Mälberg

Maaeluminister Arvo Aller –

Armetud ajad Euroopas ehk kuidas jääda ellu hõiskaval narridelaeval

südamega põllumeeste ja maainimeste poolel

Lk 8

Lk 10–11

ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee

Ruuben Kaalep

Kert Kingo –

Mida toob maailmale aasta 2020?

jurist, kes kasvatab koeri ja võitleb õigluse eest

Lk 12–13

Lk 16

EKRE kaitseb Eesti kodu: tudengite sissevool kolmandatest riikidest võetakse kontrolli alla Siseminister MART HELME eestvedamisel kavatseb riik võtta kontrolli alla õpirände Eestisse, et tõkestada viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud immigratsiooni väljastpoolt Euroopa Liitu, eelkõige Nigeeriast ja Indiast.

S

iseministeerium valmistab ette seadusemuudatusi, mille eesmärk on tagada õpirände eesmärgil antud viisade ja elamislubade eesmärgipärane kasutus. Valitsus on sunnitud astuma niisuguseid samme varasemate valitsuste liberaalse immigratsioonipoliitika tagajärgede tõttu.

Nimelt muudeti Reformierakonna ja sotside eestvedamisel Eesti seadusi sisserändajate suhtes sihikindlalt leebemaks, et muuta meie kodu multikultuurseks läbikäiguhooviks.

Praeguseks oleme jõudnud olukorda, kus niinimetatud riskiriikidest pärit üliõpilaste arv ja osakaal pidevalt kasvab. Valdav enamus neist ei kavatse pärast õpingute lõppemist kodumaale naasta, selle asemel toovad nad hiljem Eestisse ka oma pereliikmed.

Radikaliseerumine ja terrorismioht Rahvastikuregistri andmetel on Eestis elavate Nigeeria ja India kodanike arv paari aastaga märkimisväärselt kasvanud. Enamik neist on saabunud Eestisse üliõpilastena. Kui Nigeeria kodanikke elas Eestis 2018. aasta alguses 435, siis 2019. aasta algul 600 ja 2020. aasta hakul juba 713. Kui India kodanikke elas Eestis 2018. aasta alguses 532, siis aasta hiljem 619 ning tänavuse aasta alguses juba 849. Kokku õpib Eestis üle 5000 välisüliõpilase, kellest ligi pool on Euroopa Liidust ja teine pool kolmandatest riikidest.

Enamiku kolmandatest riikidest Eestisse õppima saabunute eesmärgiks on saada elamisluba ja jääda edasi Euroopa Liitu Foto: Scanpix

Eestis on kaks põhilist immigratsiooni­ allikat: õpiränne ja õpirändega kaasnev perekondade siiatoomine.

Näeme, et probleem, mis oli varem kusagil Lääne-Euroopas, on otsapidi jõudnud ka meile.“ Mart Helme

Väited, et Eestisse tullakse ainult haridust omandama ja et pärast minnakse kodumaale tagasi, ei vasta tõele. Tegelikkuses on

siiatulnute eesmärgiks saada elamisluba ning jääda edasi Euroopa Liitu. Püsivalt Eestisse elama asunud Nigeeria kodanikest on varem Eestis õppinud 98%.

Võib selgelt näha, kuidas Eestis on tekkimas sisserändajate kogukonnad, mis võivad hakata eirama riigi kombeid ja tavasid ega pruugi soovida haakuda väljaspool kogukonda oleva eluga. Enamikul õpingute lõpetanud välismaalastel on raske Eesti ühiskonda sulanduda. Põhjuseks on vähene eesti keele oskus, aga ka see, et Eesti kõrgkoolid ei koolita rahvusvahelistel õppekavadel välisspetsialiste Eesti tööturu vajadustest lähtuvalt. Pärast õpinguid Eestisse elama jäädes töötatakse õpingutele mittevastava madalama kvalifikatsiooniga tööl, mis omakorda võib kaasa tuua sisemise solvumise ja pettumise. Sotsiaalne ja majanduslik haavatavus loovad omakorda soodsa pinnase radikaliseerumisele ja sedakaudu terrorismile.

Kogukondade suurenemisele viitab ka see, et oluliselt on kasvanud pikaajalise viisa alusel ajutine viibimine Eestis sugulaste või sõprade

külastamise eesmärgil. Ajutise viibimisalusega töötajal või õppijal on võimalik võtta Eestisse kaasa samadel tingimustel viibimisalusega pereliikmed.

Ehkki politsei kinnitusel ei ole need kogukonnad veel praegu probleemseks kujunenud, tuleb negatiivsete arengute ärahoidmiseks ennetavalt tegutseda.

Immigratsioonipump seisma!

Mart Helme eestvedamisel on siseministeeriumis välja töötatud seadusemuudatused, mille eesmärk on piirata kolmandatest riikidest ehk väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvate välistudengite töötamist õpingute ajal.

Kavas on lõpetada olukord, kus õpirännet kasutatakse kattevarjuna töötamiseks. Samuti on kavas lõpetada välistudengitele vajaduspõhise õppetoetuse maksmine.

Elamis- ja tööloa taotlemiseks pärast õpingute lõppu seatakse tingimus, et välismaalasele tuleb maksta vähemalt Eesti keskmist palka.

Muudetakse ka püsivalt Eestisse elama asumise tingimusi välismaa-

lastele, kes on eelnevalt elanud Eestis õppimiseks antud elamisloa alusel.

Pererände raames ei anta enam pikaajalise viisa alusel õppiva või üldtingimustel lühiajaliselt töötava välismaalase pereliikmele pikaajalist viisat samadel tingimustel ning õppimiseks ettenähtud tähtajalise elamisloa alusel Eestisse tulnud ei saa kutsuda peret järgi enne kahe aasta möödumist.

Muudatused ei mõjuta Eesti rändepoliitika põhieesmärki, milleks on soodustada nende inimeste Eestisse tulemist, kes toovad kasu Eesti arengule ja majandusele. Nii saavad pere kaasa tuua teadlased, õppejõud ning doktorandid. Samuti saavad doktoriõppe lõpetanud välismaalased taotleda elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Teisisõnu, seadusemuudatused aitavad tagada, et õpirännet ei kasutataks enam tagauksena, mille kaudu voolab Eestisse sadu ja tuhandeid kolmanda maailma immigrante.

Enne seaduseks saamist peavad muudatusettepanekud heaks kiitma ka Isamaa ja Keskerakonna ministrid ning Riigikogu.

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Foto: KVS

1/2020

2

Tõrvikurongkäigule on oodatud kõik Eestit armastavad inimesed

Foto: KVS

Tule tähista vabariigi sünnipäeva osalemisega Tartu ja Tallinna tõrvikurongkäikudes!

Kõik rahvusmeelsed inimesed on oodatud võtma osa traditsiooniks kujunenud tõrvikurongkäikudest, mis toimuvad 2. veebruaril Tartus ja 24. veebruaril Tallinnas.

Tõrvikurongkäik Tartus Pühapäeval, 2. veebruaril 2020 toimub Tartus tõrvikurongkäik, mis on pühendatud Tartu rahu 100. aastapäevale. Tartu rahulepingu sõlmimisega 1920. aastal kindlustati Eesti iseseisvus ja idapiir. Tõrvikurongkäiguga avaldatakse austust Vabadussõja kangelastele, kelle ohverduseta ei oleks rahu olnud võimalik. Ühtlasi kinnitatakse tõrvikurongkäiguga, et Setumaad ja Ingerit ei ole unustatud.

Tõrvikurongkäigule kogunemine algab Tartus 2. veebruaril kell 17.30 Jaan Poska gümnaasiumi juures, kus peab kõne EKRE aseesimees, Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison.

Kell 18 hakkab rongkäik liikuma Raekoja platsi poole, koos lauldakse rahvalikke laule. Seejärel toimub Raekoja platsil ühislaulmine ning peetakse kõnesid. Sõnavõttudega astuvad üles siseminister Mart Helme, rahandusminister Martin Helme, Riigikogu spiiker Henn Põlluaas, vabadusvõitleja Mart Niklus, ajaloolane Jaak Valge, Tartu linnavolinikud ja kultuuritegelased Jaan-Willem Sibul, Indrek Kalda ja paljud teised. Õhtut juhib EKRE Tartu ringkonna esimees Merike Lumi.

Korraldajad on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, noorteühendus Sinine Äratus, Tartu Rahu Põlistamise Selts ja Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu.

Tõrvikurongkäik Tallinnas Traditsiooniline tõrvikurongkäik 24. veebruaril satub tänavu esmaspäevale ning kogunemine algab kell 18 Vabaduse väljakul. Rongkäigu algus on kell 19, mil kõlab Eesti hümn ja sõna võtab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.

Rongkäik liigub läbi vanalinna tänavate ning jõuab ligi tund pärast algust tagasi Vabadussõja võidusamba jalamile, kus peetakse pidupäevakõnesid ja üles astuvad mitmed artistid.

Tõrvikuid jagatakse enne rongkäigu algust kohapeal, samuti on rongkäigus laulmiseks saadaval lauluraamatud.

Korraldajate kinnitusel võib rongkäigule tulla ka oma tõrvikuga, samuti võib kaasa võtta Eesti rahvuslippe. Plakatid ning vabariigi aastapäevale sobimatu sümboolika ja loosungid palutakse jätta koju.

Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik on Sinise Äratuse ja EKRE suurim iga-aastane ettevõtmine. Esimene rongkäik toimus 2014. aastal. Iga aastaga on rongkäik toonud kokku üha rohkem rahvuslasi nii Eestist kui ka välismaalt. 2018. aastal osales rongkäigus ligi 6000 inimest ning eelmisel aastal, mil rongkäigule järgnenud kontserdil astus üles Tõnis Mägi, juba ligi 10 000.

Tõrvikurongkäigu ühe korraldaja, EKRE Riigikogu fraktsiooni esimehe Siim Pohlaku sõnul on rongkäigule oodatud kõik Eestit armastavad inimesed. „Tõrvik ehk teejuht pimeduses on eestlaste vabadusvõitluse sümbol ja tõrvikuvalguses läbi linna sammuv rongkäik on austusavaldus Eesti vabaduse eest võidelnud ja rahvusriigi loonud esiisadele,“ ütleb Pohlak.

Keskkonnaminister Rene Kokk kutsub üles kaasa lööma metsanduse arengukava koostamisel

Keskkonnaminister kavatseb metsamajanduses selguse majja tuua Keskkonnaminister Rene Kokk kavatseb algatada sõltumatu auditi, et selgitada välja, kas etteheited, nagu raiuks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) liiga palju puid, peavad paika. „Viimasel ajal on väljendatud üha suuremat muret Eesti metsade olukorra ja jätkusuutliku tuleviku osas. On kõlanud ka etteheiteid Riigimetsa Majandamise Keskuse aadressil,” ütleb Kokk.

„Olen palunud RMK nõukogul võtta arutlemise alla vajadus viia läbi sõltumatu audit. Minu soov on viia läbi asjakohane auditeerimine nende süüdistuste paikapidavuse või mitte paikapidavuse osas, mida meedias viimastel aegadel RMK suunas kõlanud on.» Ühtlasi kutsub Rene Kokk üles kaasa lööma metsanduse arengukava väljatöötamisel. „Käimas on metsanduse

arengukava koostamine, kuhu oleme aja jooksul kaasanud erinevaid huvigruppe esindava auväärse koosseisu. Selle asemel, et üksteisega sotsiaalmeedia vahendusel pahandada, vaadake hoopis, kes võiks olla just teie maailmavaate esindaja metsanduse arengukava töörühma juures ning panustage arengukavasse konstruktiivselt,» märkis Kokk.

Loe ka lk 6-7

Henn Põlluaas: praegune valitsus ei kavatse Eesti–Vene piirilepet ratifitseerida Riigikogu spiiker Henn Põllu­ aas kinnitab, et praegune võimuliit ei kavatse Riigikogus ratifitseerida Eesti–Vene piirilepet, millele kirjutasid 2014. aastal alla Vene välisminister Sergei Lavrov ja Eesti toonane reformierakondlasest välisminister Urmas Paet. „Reformierakonna äraandlik piirilepe seadustaks Eesti alade okupeerimise ja annekteerimise ning kingiks Venemaale ligi 5% Eesti territooriumist. Eesti põhiseadus ütleb, et Eesti–Vene piir on määratud Tartu rahulepinguga, meie õhuruum ja territoorium on ühtne ja jagamatu ning riik ei sõlmi põhiseadusega vastuolus olevaid välislepinguid.“ Põlluaas juhib tähelepanu ka sellele, et nii nagu me seisame Gruusia ja Ukraina alade okupeerimise ja annekteerimise vastu ning toetame riigina nende territoriaalset terviklikkust, tuleb seista ka Eesti territoriaalse terviklikkuse eest. „Venemaa tegevus Gruusias ja Ukrainas erineb Eestis toimunust vaid ajaliselt – Petserimaa ja Narva-tagune annekteeriti lihtsalt varem,“ ütleb

Henn Põlluaas: „Reformierakonna äraandlik piirilepe seadustaks Eesti alade okupeerimise ja annekteerimise ning kingiks Venemaale ligi 5% Eesti territooriumist“

Põlluaas, lisades, et piirilepingu ratifitseerimiseks puudub vajadus ja sisulised põhjendused. „Rahvusvahelise õiguse järgi on Tartu rahu kehtiv rahvusvaheline leping. Eesti–Vene ajutine kontrolljoon, nagu ta praegu

on, toimib suurepäraselt. Kui me suutsime 50 aastat oodata oma iseseisvust, siis võime oodata veel järgmised 50 aastat. Äkki tuleb kunagi Venemaale riigivõim, kes on valmis Tartu rahu kehtivust tunnistama.“

www.ekre.ee

1/2020

EESTI EEST!

EKRE: teaduse rahastamine ja hindamine tuleb muuta Eesti-keskseks!

Jaak Valge: „Võiksin tuua mitmeid näiteid, kuidas Eesti ühiskonnale olulised teemad on jäänud rahastamata osalt välisretsensentide ebakompetentsuse tõttu või selle tõttu, et taotlusesse polnud kirjutatud piisavalt truudusevandeid vasakliberaalsele peavooluideoloogiale“ Foto: KVS

võime,“ kinnitab Valge. „Mida sätestab EKRE programm? See kõlab järgmiselt: muudame teaduse rahastus- ning hindamissüsteemi Eesti-keskseks. Sama soovitavad ka eksperdid.“ Valge osutab, et avaliku rahastuse poolest oli Eesti juba 2018. aastal euroliidu keskmisest tugevasti kõrgemal tasemel – meil 0,79% SKP-st, euroliidus keskmiselt 0,69%. „Aga sellest hoolimata on ju selge, et teaduse rahastamine on ebapiisav. Ning jätkuvalt on selle kõige olulisemaks põhjuseks, et teaduse rahastamise proportsioonid on Eestis Euroopa keskmisega võrreldes väga tugevasti kaldu avaliku rahastuse poole. 2017. aastal moodustas avalik rahastami-

ne kogu arenduse ja teaduse rahastamisest Euroopa Liidus keskmiselt 33%, Eestis aga 51%. Ning reeglipärasus on see, et mida suurem teaduse rahastamine, seda suurem on ka erarahastuse proportsioon,“ ütleb Valge. „Seega oleks raske teha muud järeldust, kui et meie teaduse rahastamise suurendamise võti on eelkõige erarahastuse suurendamises. Kuidas seda teha?

Eks ikka sedamoodi, nagu on pakkunud välja nii EKRE kui ka eksperdid – nimelt pöörata teaduse rahastuse- ja hindamismudelid näoga Eesti poole. See ei tähenda Eesti teaduse kapseldumist, küll aga senise, paljuski moepärase rahvusvahelistumisnõude ümbermõtestamist ja Eesti heaks tehtava teaduse prioriteediks seadmist.“ Haridus ja kultuur ei ole praegu EKRE ministrite haldusalas, aga EKRE aseesimehe Martin Helme sõnul on rahvusteaduste rahastamise teema EKRE-le kui rahvuslikule erakonnale väga oluline. „Aastaid tagasi – varasemate valitsuste ajal – juurutatud süsteem, mis seab prioriteediks rahvusvahelistumise, on vale,“ ütles Helme, „vähemalt rahvusteaduste seisukohast. Küsimus on selles, mida riik prioriteediks peab. Eesti keelt, kirjandust, kultuuri, etnograafiat ja ajalugu ei saa käsitleda nn rahvusvahelise konkurentsi tingimustes.

Teadusrahastuse süsteemi tuleb muuta, see on üks meie eesmärkidest ja sellega tuleb praktiliste tulemusteni jõuda.

See on põhiseaduslik imperatiiv,“ lausus Helme.

Kus on saadikud? Riigikogu saal 22. jaanuari pärastlõunal, mil arutati Riigikaitseseaduse eelnõu Foto: KVS

Reformierakond ja sotsid on Riigikogus töötegemisest loobunud

Foto: Scanpix

Eesti Konservatiivne Rahva­ erakond peab vajalikuks muuta teadusrahastuse süsteemi, et lõppeks rahvusteaduste krooniline alafinantseerimine.

Hiljuti selgus, et Eesti teadusagentuur ei rahastanud ühtegi eesti kirjandust puudutavat uurimisteemat ning projektitaotlustele heideti ette, et need on liiga Eesti-kesksed.

Riigikogu EKRE fraktsiooni liige, ajaloolane Jaak Valge peab olukorda ebanormaalseks. „Olukorras, kus Eesti maksumaksja tagab Eesti teadusele märksa suurema osakaalu SKPst kui Euroopa Liidus keskmiselt, on rahvusteaduste jätkuv alafinantseerimine täiesti ebanormaalne,“ tõdeb Valge. „Olen seda oma nahal aastaid tundnud ning võiksin tuua mitmeid näiteid, kuidas Eesti ühiskonnale olulised teemad on jäänud rahastamata osalt välisretsensentide ebakompetentsuse tõttu, kes ei tea Eesti ajaloo sõlmprobleemidest midagi, või selle tõttu, et taotlusesse polnud kirjutatud piisavalt truudusevandeid vasakliberaalsele peavooluideoloogiale.“ Valge möönab, et kui ta oleks olnud võimukoalitsooni toetava parlamendifraktsiooni liige näiteks Riigikogu kolmandas koosseisus ehk aastatel 1926–1929, siis oleks taoline hälbeline olukord EKRE jõupingutustega ammu lahendatud. „Riigikogu praeguse ehk neljateistkümnenda koosseisu ajal on bürokraatia masinavärk kordi ja kordi tugevam, parlamendiliikme mõju märksa väiksem ning valitsemine silotornistunud. Aga teeme, mida vähegi

EKRE turgutav mõju majandusele: Tallink pidi töötajaid juurde võtma Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna töövõiduna valitsuses läbisurutud alkoholiaktsiisi alandamine toodab aina positiivseid tulemusi.

Tallinki juht Paavo Nõgene rääkis ETV saates „Esimene stuudio“, et kuigi alkohol pole ainus, mille pärast soomlased

siia tulevad, on alkoholiaktsiisi langetamine mõjunud turismisektorile positiivselt.

Nõgene ütles, et kasvule keeranud Soome turistide arvust ei võida ainult nemad, vaid kogu Eesti riik, kellele laekub lisaks alkoholiaktsiisile ka täiendavat käibemak-

su ja tööjõumakse. „Tallink on loonud pärast juulikuud täiendavaid töökohti selleks, et täiendavat reisijate hulka ja kaasa ostetud toodete hulka teenindada. See on väga pikk ahel, mis kokkulööduna on Eesti riigile kindlasti väga kasulik,” märkis ta.

Sotside ja Reformierakonna saadikud võtavad Riigikogus palka vastu ilma sisulist tööd tegemata.

Kui võrrelda praeguse opositsiooni tegevust esimesel aastal (kevad- ja sügisistung) eelmise Riigikogu opositsiooni tegevusega samal perioodil, siis on selge, et praegune opositsioon kuritarvitab rahva usaldust ja maksumaksja raha. Üks olulisi formaate, millega opositsioon saab teostada kontrolli valitsuse tegevuse üle, on arupärimised ministritele. Statistika näitab, et Riigikogu eelmise koosseisu 2015. aasta kevad-sügisistungjärgul esitas toonane opositsioon (EKRE, Vabaerakond, Keskerakond) ministritele 120 arupärimist. Riigikogu praeguses koosseisus 2019. aasta kevad-sügisistungjärgul esitas opositsioon (Reformierakond, sotsid) kõigest 18 arupärimist. Kuus korda vähem!

Samuti kuritarvitavad Indrek Saare juhitud sotsid ja Kaja Kallase reformierakondlased opositsiooni kasutuses olevat teist olulist kontrollivahendit ehk ministrite infotundi Riigikogus.

Tavaliselt käib parlamendis kolmapäeviti kohal kolm ministrit, kellele opositsioon saab kahe tunni vältel küsimusi esitada. Korduvalt on juhtunud, et peaminister Jüri Ratas, kelle päevakava on väga tihe, raiskab seal kaks tundi, sest opositsioon on otsustanud demonstratiivselt küsimusi mitte küsida. Lisaks kasutatakse küsimuseks ettenähtud kahte minutit mitte küsimuse esitamiseks, vaid poliitiliste kuulujuttude levitamiseks. Riigi tegelik poliitika ehk valitsuse ja ministrite tegemised tööpõlgureid ei huvita.

Opositsioon on loobunud sisulisest tööst ka seaduseelnõude menetlemisel, heaks näiteks on oravate fraktsiooni ettepanekud pensioni teist sammast muutvale seaduseelnõule.

Nimelt esitas Reformierakond Riigikogule 739 täiesti sisutut muudatusettepanekut. Näide: „1. Muuta paragrahvi 9 ja sõnastada see järgmiselt: 9. seaduse jõustumine.

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.“ Järgmises ettepanekus on 1. jaanuari asemel 2. jaanuar, siis 3. jaanuar ja nii kuni 17. detsembrini välja. Selliste tühjade parandusettepanekutega tahetaks halvata Riigikogu töö vähemalt kolmeks nädalaks, et koalitsioonil jääks vähem aega sisulise töö jaoks. See on maksumaksja raha kuritarvitamine ja riigi töö sihilik takistamine.

Saadikute tööluus on olnud probleemiks ka varasemates Riigikogu koosseisudes, aga praegu on sotsid ja reformierakondlased hakanud puuduma ka Eesti riigi jaoks põhimõtteliste otsuste aruteludelt. Riigikaitseseaduseelnõu esimesel lugemisel oli kohal vaid mõni üksik saadik. Ühekäenäppudel võis opositsioonisaadikuid üles lugeda ka hiljutisel Riigikantselei korraldatud „Eesti 2035“ strateegia arutelul.

Paljud inimesed imestavad, millel põhineb Reformierakonna ja sotside toetus. Kui nende valijad teaksid, millega nende esindajad Riigikogus tegelevad (ja ei tegele), langeks nende toetus kiiresti alla 5% künnise.

3

4

1/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Kalevipoeg oli külamees Me ei nõustu iialgi sellega, et meie ülikoolid muudetakse ingliskeelseteks ja et meie küladest saavad pikkamööda venekeelsed ukraina külad, kirjutab EKRE esimees MART HELME.

K

ui Vana–Liivimaal hakati 15. sajandil Vene maade kogumise tagajärjel tõsiselt muret tundma üha tugevneva Moskoovia pärast, otsustati Maapäeval kehtestada linnadele, piiskopiriikidele ja Liivi ordule endalegi konkreetsed kohustused maa kaitsevõime tugevdamiseks.

Kohustuste hulka kuulusid muuhulgas ka piirangud kaubavahetusele idanaabriga. Nii ei tohtinud moskoviitidele tarnida eelkõige nn strateegilisi kaupu, millede nimistus olid tulirelvad, püssirohu valmistamise komponendid, aga ka raskeveohobused. Samuti pidid Maapäeva osalised värbama igaüks kindla hulga palgasõdureid, soetama maakaitseväelaste relvastamiseks sõjariistade varu ning eraldama piisavalt raha linnade ning linnuste kaitserajatiste kaasajastamiseks.

Paraku ei vaevunud maapäevalised neid kokkuleppeid täitma. Eriti varmad olid kokkuleppeid rikkuma kaupmehed. Arhiivis leidub hulgaliselt dokumente kohtuvaidlustest ja aruannetest selle kohta, kuidas kaupmehed üritasid Venemaale viia nii relvi kui ka muud keelatud kaupa. Lühinägelik ahnus, mis keeldus arvestamast sellega, et needsamad kaubad loovad Moskva valitsejatele nii huvi kui ka eeldused Vana-Liivimaa vallutamiseks, oli sedavõrd kõikehõlmav, et see varjutas täielikult igasuguse ohutunde ja ratsionaalse mõtlemise.

Tõe tund saabus 1558. aastal, kui tsaar Ivan Groznõi, vanemas eestikeelses ajalookirjanduses tuntud ka kui Juhan Julm, tõepoolest ahnusest ja tolle aja mõistes pikast rahust ning uinutavast heaolust degenereerunud Vana–Liivimaale kallale tungis.

Edasine oli kaos ja õudus, mida on kõige naturaalsemalt kirjeldanud kroonik Johann Renner. Vaid mõned katked tema „Liivimaa ajaloo” nimelisest ülestähendusest. „See kõik tekitas suurt tüli ja riidu alamate vahel. Isandad panid süüks aadlile, et need ei taha nendega koos võidelda ja oma isamaad kaitsta aidata. Aadel omakorda pani süüks isandaile, et need ühtegi sõjasulast maale ei muretse seda sinast kaitsma. Kodanikud süüdistasid ka aadlit, et need vaenlase kallale ei kipu, oskavat muidu küll praalida ja uhkeldada hulga hobustega pidudel ja lapse ristsetel. Aadel süüdistas omakorda kodanikke, et need linnad nii reetlikult käest andnud nagu Narvas ja Tartus sündinud. Talupojad süüdistasid isandaid, aadlit ja sakslasi üldse igal pool, neid osatavat küll koorida, nülgida ja piinata, kui aga neid kaitsta ja hoida on vaja, siis polevat kedagi

Kas ei näe me taas ahnuse ja rumaluse võidu­ käiku, ning ilmselgete kaasaegsete ohtude ees silmade sulgemist?“ Mart Helme

olemas. Armetu oli siis olukord sellel ajal Liivimaal...”

Või teisal: „ 3. veebruaril (1558), kui vaenlane oli Alutagusel Jõhvi kiriku alt taandunud, nagu eespool märgitud, tulid nad sellel päeval tagasi, jooksid kirikule tormi, kandsid puid ja hagu selle ümber ja lämmatasid talupojad kiriku peal, said seeläbi kiriku kätte, tapsid maha üle saja talupoja, ka naisi ja lapsi, torkasid väikesed lapsukesed teravatesse aiateivastesse, ei jätnud kedagi ellu, rüüstasid seejärel kiriku, süütasid ta põlema ja läksid vastu väehulgale, kes Tartu piiskopkonda laastas”.

Siinkohal ei hakka me kroonikat ümber kirjutama ega ole eesmärgiks ka kõigi moskoviitide himutegude ja võikuste ükshaaval välja noppimine.

Põhjus, miks sellest siinkohal üldse rääkida, on toodud artikli alguses.

Osunduses, kuidas ahnus, omakasu, rumal upsakus ja poliitiline lühinägelikkus olid põhjusteks, mis andsid Ivan Groznõile võimaluse korralda sisuliselt kaitsevõimetu Liivimaa pinnal järgnevatel aastatel pea katkematuid varesaunu, mille tulemusena heitis ligemale kaks kolmandikku tollase Liivimaa elanikest sõjategevuse, nälja ja haiguste tõttu hinge.

Kuhu jäid siis need rikkused, mida maa kaitsevõime tugevdamise arvel kaupmeeste ja muude susserdajate poolt oma taskutesse korjati? Need hävisid koos pimedusega löödud omanikega. Need rööviti, põletati, purustati. Ja õnnega koos olid need, kes moskoviitide käe läbi kiire otsa leidsid, sest

Oskar Kallis. Kalevipoeg laudu kandmas. 1914

Viimase kahe aasta statistika näitab, et esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos on eestlaste protsent rahvastikus kahanema hakanud.“ Mart Helme

nende saatus, kes orjastati ja kes kadusid Venemaa avarustesse, oli veelgi haletsusväärsem.

Ent enne, kui tuleme kaasaega, veel üks oluline nüanss. Nimelt loodeti Liivimaal veel sõja algaastatelgi visalt, et Lääne-Euroopa, täpsemalt Saksa keiser, ei jäta Liivimaad abita.

See lootus osutus ekslikuks, saatuslikult ekslikuks.

Ja nüüd küsimus: kas ei näe me siin paralleele praeguse ajaga?

Kas ei näe me siin taas ahnuse ja rumaluse võidukäiku ning ilmselgete kaasaegsete ohtude ees silmade sulgemist? Kas ei näe me siin taas pimedat usku ja lootust, nagu oleks Eesti maailma vägevatele nii oluline, et nad on meie kaitsmise nimel valmis alustama kasvõi tuumasõda?

Meenutame vaid, missugust raevukat vastuseisu näeme prae-

guse valitsuse, eelkõige aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna püüdlustele võtta kontrolli alla massiliseks muutuda ähvardav sisseränne Ukrainast. Taas on ühepäevakasu olulisem kui pikkade perspektiivide ja nende tulemuste hindamise võime.

Meenutame vaid, missugust raevukat vastuseisu on leidnud meie liberaalsete ja akadeemiliste ringkondade poolt kavad allutada ülikoolid kui kontrollimatud migratsioonipumbad Eesti seadustele. See, et ka teadlased ei oska, ei taha ja ei suuda oma rahvusriikluse plaanis destruktiivse tegevuse tulemusi pikas perspektiivis näha ja hinnata, on muidugi eriti kõnekas ja irooniline.

Viimase kahe aasta statistika näitab ju, et esimest korda taasise-

Foto: Alamy.com

seisvunud Eesti ajaloos on eestlaste protsent rahvastikus kahanema hakanud. Põhjuseks seesama pime ahnus, mis on valmis pigistama silmad kinni kõige negatiivse ees, mida toob endaga kaasa odava, Ukrainast Eestisse valguva orjatöö soosimine ja meie ülikoolide – sealhulgas meie rahvusliku uhkuse Tartu Ülikooli – nn rahvusvahelistumine.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond annab valitsuses olles oma parima, et need trendid nurjata, kuid olgem ausad – praegusel parteilisel maastikul, valitsuspartnerid kaasa arvatud – oleme me ainsad, kes seda võitlust peavad, mis tähendab, et me liigume edasi, nagu oleks meil mõlema jala küljes puudased pommid.

Ent me ei jäta. Me ei nõustu iialgi sellega, et meie nn rahvusvahelised (mitte rahvuslikud!) ülikoolid muudetakse ingliskeelseteks ja et meie küladest saavad pikkamööda venekeelsed ukraina külad.

Kalevipoeg oli külamees, SuurTõll oli külamees, Leiger oli külamees... Seega ongi just nii, nagu laulus öeldakse: „Kuni su küla veel elab…”.

www.ekre.ee

10% Ei oska öelda 27% Negatiivses

63% Positiivses

Millises suunas on Teie hinnangul Euroopa Liit arenemas?

17% Ei oska öelda 24% Nõustun

Kas Teie hinnangul jääb Euroopa Liit kaugemas tulevikus püsima?

7% Ei oska öelda 29% Ei

64% Jah

59% Ei nõustu

Kuivõrd Te nõustute või ei nõustu väitega, et Euroopa Liit peaks jätkama muutumist föderatsiooniks ehk liitriigiks?

Kuivõrd Te üldiselt toetate poliitikat, et Euroopa Liidu liikmesriikidel on pagulaste vastuvõtmiseks kohustuslikud kvoodid?

7% Ei oska öelda 28% Toetan 65% Ei toeta

5

1/2020

EESTI EEST!

11% Ei oska öelda

9% Ei oska öelda 48% Ei toeta

43% Toetan

Kuivõrd Teie toetate sellist poliitikat, et riigid peavad lauskontrolli taastamiseks oma piiridel küsima Euroopa Komisjoni luba?

Kas Teie hinnangul seisab Eesti piisavalt enda huvide eest Euroopa Liidus?

10% Ei oska öelda 40% Ei

Uuring Eesti inimeste suhtumisest Euroopa Liitu

50% Jah

28% Toetan

61% Ei toeta

Euroopa Liidus on liikmesriikidel suur iseseisvus oma välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika üle otsustamisel.

Samas on Euroopa Liidu juhtkonnas ja liikmesriikides olnud arutlusel, kas need poliitikad võiksid olla Euroopa Liidus ühtsed.

Kuivõrd Te toetate või ei toeta ideed, et need poliitikavaldkonnad oleksid Euroopa Liidu, mitte liikmesriikide endi alluvuses?

enamik rahvast ei taha pagulaskvoote ja toetab Eesti suveräänsuse püsimist Euroopa Liidus Uuring:

Uuringufirmad Norstad ja Saar Poll viisid Euroopa Parlamendi liikme Jaak Madisoni tellimusel läbi uuringu, millest selgus, et ehkki enamik inimesi on Euroopa Liidu tuleviku suhtes positiivselt meelestatud, toetavad nad sellist liitu, kus Eestile jääb alles iseseisvus ajada oma immigratsiooni-, välis-, kaitse- ja rahanduspoliitikat.

Euroopa Liit peaks jätkama muutumist liitriigiks, st et nad on föderaliseerimisele kindlalt vastu. Liitriigistumist pooldab vaid 24% vastanutest.  61% ei toeta mõtet Euroopa Liidu ühtsest välis-, kaitse- ja rahanduspoliitikast. Ideed toetab 28% vastanutest.  65% Eesti elanikest ei toeta kohustuslikke kvoote pagulaste vastuvõtmiseks. Pagulaskvootide kehtestamist toetab 28% inimestest.  Lauspiirikontrolli taastamiseks vajaliku Euroopa Komisjoni loa küsimuse osas jaguneb rahva suhtumine pooleks. 43% toetavad praegust korraldust, kus piiridel lauskontrolli taastamise vajaduse korral tuleb selleks küsida Euroopa Komisjoni luba ning 48% elanikest on sellele rohkem või vähem vastu.  Uuringu tulemused näitavad, et 50% Eesti elanike arvates seisab Eesti enda huvide eest Euroopa Liidus piisavalt. 40% vastajate arvates ei seisa Eesti enda huvide eest Euroopa Liidus piisavalt.

Eestlaste tervemõistuslik skepsis Jaak Madisoni sõnul näitab uuring, et eestlased suhtuvad euroliitu pigem tervemõistusliku skepsisega ning toetavad liitu niikaua, kuni see tagab meie riigi, rahva, keele ja kultuuri säilimise.

Foto: facebook

M

adison tellis avaliku arvamuse uuringu eesmärgiga saada adekvaatsem pilt Eesti inimeste suhtumisest Euroopa Liidu poliitikatesse. „Euroopa Liidu propaganda­ kanalid teavitavad meid regulaarselt sellest, kui suur on inimeste toetus Euroopa Liidule. Antud uuring näitab, et euroliidu üldine maine on hea, aga kui kaevuda sügavamale ja küsida inimestelt nende arvamust konkreetsete Euroopa Liidu poliitikate, näiteks pagulaskvootide kohta, siis kukub klantspilt kokku,“ ütleb Madison.

Uuringu käigus küsitleti ajavahemikus 2.–18. detsember 2019 telefoni teel tuhandet Eesti alalist elanikku vanuses 18 eluaastat ja enam.

Uuringust selgus, et…  Eesti elanikud on Euroopa Liidu tulevikuarengute osas pigem positiivselt meelestatud: 63% vastajate meelest areneb Euroopa Liit positiivses suunas. 27% vastajatest arvas, et Euroopa Liit areneb negatiivses suunas.  64% vastajate hinnangul jääb Euroopa Liit kaugemas tulevikus püsima. 29% arvates Euroopa Liit kaugemas tulevikus püsima ei jää.  Euroopa Liidu föderaliseerumist kui ühte võimalikku tulevikusuunda toetavad Eesti elanikud tervikuna vähe. 59% elanikest ei nõustu väitega, et

65% Eesti elanikest ei toeta kohustuslikke kvoote pagulaste vastuvõtmiseks.

Jaak Madison: „Suveräänsuse järkjärguline loovutamine Brüsselile tähendaks pikemas plaanis eesti rahva, keele ja kultuuri kadumist“

„Enamik on teadlik ohtudest, mida võib kaasa tuua Euroopa Liidu jätkuv föderaliseerumine ehk muutumine üheks suureks liitriigiks, kus Eestil ja teistel EL-i liikmetel puuduks enamikus poliitilistes küsimustes õigus võtta vastu iseseisvaid otsuseid. Inimesed saavad aru, et suveräänsuse järkjärguline loovutamine Brüsselile tähendaks pikemas plaanis eesti rahva, keele ja kultuuri kadumist,“ ütleb Madison. „Näiteks praegu tuleb selleks, et taastada julgeoleku ohu puhul erakorraliselt piirikontroll mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigiga – Eesti

puhul Läti ja merepiiri puhul Soome ja Rootsiga – luba küsida Euroopa Komisjonilt. See tähendab, et juba praegu puudub liikmesriikidel iseseisev õigus otsustada oma piirikontrolli üle. Ja nagu küsitlus näitab, on inimesed selliste asjade vastu.“ Madisoni sõnul kinnitab uuring, et EKRE on oma eurokriitilise hoiakuga õigel teel ja seisab meie suveräänsuse püsimise eest Euroopa Liidus. „Vähemalt pool rahvast leiab, et Eesti riigi ametnikud ja poliitikud Brüsselis peavad Eesti huvide eest jõulisemalt seisma.“

59% Eesti ela­­nikest on vastu Euroopa Liidu muutumisele liitriigiks.

Euroopa Liidu võimu suurenemisele ja liikmesriikide poliitikasse sekkumisele ollakse pigem vastu Vaatamata sellele, et Eesti valijate toetus Euroopa Liitu kuulumisele on väga kõrge, ei tähenda see, et ollakse nõus kõigega, mida EL ette peaks võtma või iga suunaga, kuhu poole ta võiks areneda.

2003. aasta rahvahääletusel toetas Euroopa Liiduga liitumist 67% Eesti valijatest ning toetus Euroopa Liidule on kuni tänapäevani püsinud stabiilselt ligikaudu sama kõrge. Näiteks eelmise aasta Riigikogu valimiste järel arvas 69% valijatest, et Euroopa Liitu kuulumine on hea ning

ainult 5%, et see on halb.

Vastajate pragmaatilised kaalutlused on isegi veel selgemad. Turu-uuringute ja MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi viimasel neljal aastal läbi viidud väärtushinnangute küsitlused on näidanud, et isegi kuni 80% Eesti valijatest on toetanud seisukohta Eesti kuulumisest EL-i.

Samas näeme aga Saar-Polli küsitlusest, ja teistest allikatest, et positiivne hoiak ei ole tingimusteta. Viimase nelja aasta jooksul on umbes pool Eesti valijatest leidnud, et

EL-i praegune koostöö on piisav ning natuke alla viiendiku, et see on läinud liiga kaugele.

Toetust EL-i koostöö suurendamisele on palju vähem kui EL-ile endale.

Praegune Saar-Polli küsitlus täpsustab pilti veelgi. Ka siit näeme, et ühelt poolt on valijatel EL-i suhtes pigem positiivne hoiak, kuid teisalt ollakse pigem vastu EL-i võimu suurenemisele ja sekkumisele riikide poliitikasse.

Martin Mölder, politoloog (Tartu Ülikool)

6

1/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

Kuidas saavutada

metsarahu Mets annab Eestis tööd ja leiba ligi 60 000 inimesele. Kuidas majandada metsa nii, et rahul oleksid nii metsamees, looduskaitsja kui kogu rahvas, arutleb Riigikogu keskkonnakomisjoni ja RMK nõukogu liige, bioloog PEETER ERNITS.

E

simene suur metsasõda puhkes taasiseseisvumise järel. Kaks raiemeest ja tõstukiga varustatud metsaveoautot Ural moodustasid toona ühtaegu nii operatiivse kui ka efektiivse koosluse. Metsavarguste kõrgajal, aastatel 1998–2002 tõmbas keskkonnainspektor metsa minnes igaks juhuks kuulivesti selga ja ettevõtlikud metsaärikad rikastusid kiiresti.

Teine metsasõda (2017-2018) oli lühike ja kiire. Ühele poole rindejoont jäid meie oma metsatöösturid, vastaspoolel oli aga Tartumaa rahvas. Kuigi miljarditehast üritati mitmesuguste viguritega Emajõe kaldale rajada, jäi see tegemata.

Hirm, et hiidtehase rajamise järel suureneb metsade raie veelgi ajas tuhanded inimesed nn Emajõe ketti ning valitsus andis algatatud eriplaneeringust loobudes viimaks alla.

Kust läheb piir?

Tänaseks on metsavargused unustusehõlma vajunud ning miljarditehas Emajõe äärde ehitamata jäänud, aga taas oleme järjekordse, nüüd juba kolmanda metsasõja lävele jõudnud. Metsatöösturid tahaksid senisest rohkem raiuda, rohelised seevastu kinnitavad, et juba praegu on mõistliku raiumisega üle piiri mindud.

Kui metsavarguste ajal häiris rahvast riigi suutmatus korralagedusele piiri panna, siis praegu ollakse mures nii ööl kui päeval müttavate moolokharvesteride, teid ummistavate lõputute puidukoormate ja üha enam silma häirivate suurte lageraielankide pärast.

Eesti riigi metsi majandava RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse suunas lendavad teravad välgunooled.

Tänavu on läinud üldine pahameel suuremaks. Põhjus on lihtne – erakordselt soojal talvel ei jõua maa korralikult külmuda ja rasked metsamasinad ei pääse metsateedest kuigi kaugele. See aga tähendab, et lageraielangid ilmuvad otse teede äärde, sinna, kus inimesed igapäevaselt ringi liiguvad. Vähe sellest, raskete masinate tekitatud röögatud mudarööpad ajavad rahva veelgi enam marru.

Kui metsas toitu napib, ilmuvad

küladesse hundid. Tulevad teinekord lausa koduõue ja viivad sealt koeragi kaasa, sest nälg ei anna häbeneda.

Metsa üha sagedasem raiumine asulate vahetus naabruses ja isegi kaitsealadel viitab sellele, et mujal on raieküpset metsa väheks jäänud ning see ajab harvesterid näljaste huntide moodi küla alla. Näljane hunt koduõuel ja puidunäljane harvester kodulähedases metsas oleksid justnagu ühe asja kaks erinevat nägu.

Riigimets on meie kõigi oma ja omani­ kuna on igaühel täielik õigus selle saatuse määramisel kaasa rääkida.

Peeter Ernits

On see aga tõesti nii?

Alustame nullist. Laias laastus jaguneb mets kaheks – miljon hektarit kuulub Eesti riigile, teine miljon eraomanikele. Esimese miljoni peremeheks oleme meie kõik üheskoos, teisel miljonil on sada tuhat omanikku. Esimese miljoni nimel tegutseb RMK, teist miljonit majandab kas omanik ise või aitavad teda selles väiksemad või suuremad metsa­firmad.

Mõnel aastal võib RMK teenitav tulu kasvada lausa 80 miljoni euroni. Samas on RMK-st saanud ka suurim looduskaitseliste tööde teostaja ja rahastaja.

Esimesed sammud lahenduse suunas RMK nõukogu liikmena mööda Eestimaa erinevaid piirkondi liikudes ja kohalike metsameestega vesteldes on minuni jõudnud väga selge tõdemus, et paljudes kohtades on metsa raiumise võimalused üsna piiratud. Mõnes paigas, näiteks Lõuna-Pärnumaal, on liikumisruum väga ahtake. Paljud küpsed metsad on juba maha raiutud ja paljud sellised, mida võiks raiuda, on looduskaitse all.

www.ekre.ee

1/2020

EESTI EEST!

Foto: erakogu

www.ekre.ee

Tuhanded saemehed ja sohvrid, saekaatrimehed ja mööbli ning palkmajade valmistajad ja ülespanijad on oma elu nii- või naapidi metsaga sidunud, lugematute harvesteride liisingumaksed vajavad õigeaegset tasumist, raieplaan täitmist ning riigieelarve hädavajalike kulutuste tarvis raha.

Kahjuks on metsanduse arengukava toppama jäänud ja ühes sellega ka otsus, kui mitu miljonit tihumeetrit võib ja tohib Eestimaal metsa raiuda. Kui seni oli lootus, et otsus tehakse sel aastal, siis praegu on selge, et see jääb tulevasse aastasse.

Esimese sammu on riik siiski astunud. Nimelt on RMK kehtestanud põhimõtted, kuidas lõigata metsa külade ja linnade ümber.

Nn kõrgendatud avaliku huviga ehk KAH-aladel tuleb plaanitavad metsatööd enne kohaliku rahvaga korralikult läbi rääkida.

KAH-alad asuvad seal, kus me igapäevaselt kõige rohkem liigume – linnade, alevite ja külade ning hajali paiknevate elamugruppide ümbruses. KAH-alade hulka kuuluvad ka linnade rohe- ja puhkealad, aga ka „alad, millel asub riikliku kultuurilise, arheoloogilise või ajaloolise tähtsusega paik, kasutuses olev kohaliku kogukonna jaoks religioosse või sakraalse tähtsusega looduslik pühapaik või kohaliku kogukonna traditsioonilise kultuurilise tähtsusega paik“, kui tsiteerida ametlikke dokumente.

Lageraie pole ainuvõimalik Sellistes paikades ei pea ilmtingimata kurikuulsat lageraiet kasutama. KAH-aladel võib lageraide asemel teha ka turberaiet.

Mis loom see turberaie on? See tähendab, et metsa ei võeta mitte ühe raksuga maha, vaid seda tehakse tükati ja pika aja jooksul. Pikk aeg tähendab paarikümmet aastat.

Selle asemel, et kümnehektariline raieküps mets ühe hooga lagedaks raiuda, võib seda KAH-aladel teha iga viie aasta tagant ja siis vaid kahe hektari kaupa. Vähe sellest, KAHaladel saab valida lausa kolme erineva võimaluse vahel.

Tähtis on leida tasakaalu­punkt, et metsamehed ka edaspidi tööd ja leiba saaks, kuid et ka lendorav ja kanakull ennast hästi tunneksid.

Peeter Ernits

Esimene võimalus on raiuda puid hajusalt üle langi – seda nimetatakse aegjärgseks raideks. Teine võimalus on raiuda puid rühmiti,

nii et tekiksid noore metsa kasvuks sobivad häilud. Sellise asja nimi on häilraie. Kolmandaks võimaluseks on raiuda metsa kitsaste ribadena, arvestades samal ajal, et naaber­riba ei tohi raiuda enne, kui lagedaks raiutud ribal juba elujõulised noored puud sirguvad. Seda võimalust nimetatakse veerraieks.

Siililegi on selge, et majanduslikult pole turberaie sama kasulik kui lageraie. Siin tuleb teha sama tööd ühe korra asemel lausa mitu korda. Teiseks uueneb seesugusel langil mets aeglasemalt. Nimelt takistavad vanade puude juured

raiumisega ei ole lood nii hullud, nagu meid päevast päeva veenda püütakse.

Inimesed Eestimaa erinevates paikades suhtuvad oma kodumetsa erinevalt. Ülekaalukalt kõige aktiivsemalt muretseb oma kodumetsa saatuse pärast Tartumaa rahvas. Tartumaa eri nurkades on viimase paari aasta jooksul peetud lausa 17 kaasamiskoosolekut.

Aktiivne on olnud ka Valga- (13), Harju- (12) ja Ida-Virumaa rahvas (10 kaasamiskoosolekut). Keskmise aktiivsusega on olnud võrokesed (8), pärnakad ja põlvakad

Kindlasti peame lageraielangi suurust vähendama, esimese sammuna kasvõi seitsmelt hektarilt viiele, ja pesitsemise ajal linnurahu austama.

Peeter Ernits

noorte puukeste kasvu. Surju luitemännikus tehtud uuringute järgi lausa poole võrra.

Samal ajal näeb turberaie lank silmale parem välja. „Aegjärgsete raiete ning häilraietega läbitud metsade esteetilist väärtust hinnati oluliselt kõrgemaks kui lageraietel või veerraiel,“ on kirjas RMK enda poolt tellitud uuringus. Edasi tuleb soovitus: „Seega aegjärgne ja häilraie sobiksid hästi asulalähedaste ja puhkemetsade majandamiseks.“ Sama uuringu järgi ei vähene turberaide korral taimede liigirikkus, see võib isegi suureneda. Vähe sellest, mõõdukas turberaie aitab hoida ka metsise mängupaika pikema perioodi jooksul kasutuses.

Metsisele lihtsalt liiga tihe mets ei meeldi.

Eesti riigimetsades on tänase seisuga 842 kõrgendatud avaliku huviga ala. Need alad paiknevad kõikjal üle Eesti ja nende kogupindala on 14 100 hektarit, mis moodustab 2,17 protsenti riigi kõikidest tulundusmetsadest. Eesti KAH-alad on küpsete männikute nägu. Kui KAH-aladel on männikuid lausa 64,2%, siis majandusmetsades vaid 36,8%.

Rohkem rahvakoosolekuid Miskipärast kasutame meile antud võimalust oma kodumetsa saatuse määramisel kaasa rääkida häbematult vähe. Riigimetsas on praegu tervelt 842 kõrge avaliku huviga ala, kuid rahvakoosolekud on toimunud vaid 80-s erinevas paigas ja kõigest kahes neist – Narva-­ Jõesuus ja Haapsalus – on selle tulemusena kehtestatud kohalikule rahvale sobiv raierežiim. Oma kodumetsa raiumise pärast tunneb seega muret vaid kümnendik rahvast. Miks see nii on, mina ei tea.

Võib-olla on küsimus selles, et inimesed lihtsalt ei ole teadlikud neile antud võimalusest. Aga võib-olla näitab see hoopis seda, et metsa

(7). Samal ajal on suhteliselt leige olnud Rapla- (4), Viljandi- (3) ja Läänemaa rahvas (2). Saaremaal, Järvamaal ja Jõgevamaal on kahe aastaga peetud ainult üks kaasamiskoosolek. Üllatuslikult selgub, et Lääne-Virumaal pole peetud mitte ühtegi koosolekut.

Niisiis, võimalused oma kodumetsa saatuse määramisel edukalt kaasa rääkida on reaalselt olemas.

Lageraie meie kodulähedases metsas pole üldsegi mitte paratamatu. Selle värskeimaks näiteks on Tallinna-Tartu maanteel asuv Kose.

Hiljutisel rahvakoosolekul teatasid metsaülemad ärritunud rahvale, et kõik on selge ja masinad lähevad kohe metsa, tulge märgime need puud ära, mis me püsti jätame.

7

puudutab paljudele hingelähedast kodumetsa.

Narva-Jõesuu, Haapsalu, Viimsi, Raasiku ja Kose pole kaugeltki ainsad kohad, kus inimesed metsade vahel elavad. Igaühel meist tasub meeles pidada, et riigimets on meie kõigi oma ja omanikuna on igaühel täielik õigus selle saatuse määramisel kaasa rääkida. Tõsi, algatus on uus ja tulemusi on veel liiga vara hinnata. Põhiline kriteerium asja edukuse hindamisel peaks olema kohaliku kogukonna rahulolu. Teiste sõnadega, kas see, kuidas ja kui palju RMK raius, kogukonnale ka meeldis.

Leida tuleb tasakaalupunkt Esimese sammu järel tuleb kiiremas korras astuda järgmised. Kõik need on rasked ja valusad.

Neist kõige suurem ja tähtsam on tasakaalupunkti leidmine, et metsamehed ka edaspidi tööd ja leiba saaks, kuid et ka lendorav ja kanakull ennast hästi tunneksid.

Me peame otsustama, kus ja kuidas metsa majandada nii, et sellest tõuseks maksimaalselt tulu nii täna, homme kui ka ülehomme, kuid arvestama samas, et pärast raiumist avanev vaatepilt vaatajat raevu ei ajaks.

Peame endale tunnistama, et praegune aastane raiemaht 12,5 miljonit tihumeetrit annab tööd ja leiba ligi 60 000 inimesele. Varem või hiljem tuleb ka otsustada, kas me jääme oma palki igavesti mere taha vedama või saab seda enne kuidagi väärindada.

Kindlasti peame lageraielangi suurust vähendama, esimese sammuna kasvõi seitsmelt hektarilt viiele, ja pesitsemise ajal linnu­ rahu austama. Muuhulgas peame omavahel selgeks rääkima, kas

Peame endale tunnistama, et tänane aastane raiemaht 12,5 miljonit tihumeetrit annab tööd ja leiba ligi 60 000 inimesele.

Peeter Ernits

Küsisin seepeale kohalikult rahvalt, miks nemad ei taha endale samasugust erikava nagu on olemas juba Narva-Jõesuus ja Haapsalus ning parasjagu ette valmistamisel Viimsis ja Raasikus. „Muidugi tahame,“ hüüti mulle vastu.

Viis päeva hiljem ulatas RMK juht Aigar Kallas mulle Kose aleviku ümbruse riigimetsade majandamise tuttuue kava mustandi.

Tänaseks on see ka kohaliku kogukonnani jõudnud ja dialoog on alanud.

Kuid see on alles esimene reaalne samm. Ühtepidi on see samm väike, kuna haarab vaid k a h t e protsenti riigi majandusmetsast, samal ajal aga väga suur, kuna

1,3 meetri kõrgust võsa ikka tasub metsaks nimetada.

Me peame lõpetama absurdse olukorra, kus metsaomanikud pelgavad, et kanakull tema metsa pesa ehitab või et looduskaitsjad jumala eest seal lendorava pesapuud ei avastaks, sest sellest hetkest peale hakkaks riik talle dikteerima, mida, millal ja kuidas ta oma varaga toimetada tohib, seades küll piiranguid, kuid samas mitte leides raha nende leevendamiseks.

Lõpetuseks, Riigikontroll peaks uurima, kas süüdistustel, justnagu suhtuks RMK meie kõigi ühisesse varasse hoolimatult, on ikka alust. Üks on igatahes selge – samamoodi edasi minna ei saa.

8

1/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Armetud ajad Euroopas ehk kuidas jääda ellu hõiskaval narridelaeval Kommunismiehitajad on küll surnud, aga uussotsialistid, sarisallijad ja muud tole­rastid on haritust rüvetavatest nn Bologna ülikoolidest tänavatele imbunud, kirjutab ajakirjanik KALLE MÄLBERG.

O

ma ohjeldamatu naeru poolest tuntud Francois Rabelais k u u l u t a s Euroopas uusaega kõige inimliku üle naerdes. Ta kirjeldas inglast, kes surub vasaku käe neli sõrme kokku ning asetab välja­ sirutatud pöidla oma ninajuurele, lisab siis parema käe ja keerutab seda vastassuunas – nõnda olevat sündinud „pika nina“ näitamine. Käesuudlemine, meelekohale koputamine, õhusuudlus, V-märk ja F-märk, häbi-häbi ringi tegemine, kaisutamine ja põsesuudlus, kübara kergitamine, kummardused ja kohustuslik naeratamine ning kohtumisel ilmast rääkimine – tänapäevane euroopalik žestikultuuri small talk, silmakirjatsev ja ilma igasuguse huvita küsitud „How are you?“. Mis keeles tuleks õieti Euroopas rääkima hakata, kui inglasi enam pole?

Poola luuletaja Henrik Ba­tows­ki võtab Europe röövimislegendi kokku nii: „Europe oli nümf, Napolis on tema sinisilmad, Varssavisse maeti süda.

(Jah, Chopini süda!)

Sevastoopol, Aasovi meri, Peterburi, Odessa on pinnud tema jalgades.

Pariis on Europe pea, London tema kaelapalistus Ja Roomas asub tema õlavöö.“ Kui Vene tsaar saatis 15. sajandil esmakordselt oma saadikud Poola kuninga juurde, siis oli bojaaridel peas kaks kübarat. Ühega tervitati kuningat, aga teine jäeti pähe – bütsantslik silmakirjatsev aines Glinka hümnile „Elu tsaari eest“.

Voltaire märkis, et Euroopas peavad kõik kõigiga sidet, sõdivad küll vahetevahel, ent erimeelsustest hoolimata on Euroopal üks usk – arusaamad seadustest ja poliitikast on sarnasemad kui mujal maailmas. Euroopa kultuur on tõsine ja püha asi – kodus tarvitamiseks hea küll. Aga Hiinas, Indias, Araabias, Aafrikas paluks mitte järele teha – demokraatiast saab neis maades ruttu demokratuur.

Nii armetut ja haledat aega kui praegu pole Euroopas varem olnud. Eurooplased on sunnitud käima pea norus ja väga tasa, häbenema nurgas oma olemasolu,

Euroop­ lased on sunnitud käima pea norus ja väga tasa, häbenema nurgas oma olemasolu, salgama maha oma usu, kombed, kultuuri, söögitavad ja valge mehe väärikuse.“ Kalle Mälberg

salgama maha oma usu, kombed, kultuuri, söögitavad ja valge mehe väärikuse. Selle asemel haugatakse rõõmsalt kebabi, luristatakse yumcha suppi ning „päästetakse“ Vahemerel inimkaupa... Kes kurat sellise jama välja mõtles? Kas rottide peal enne katsetati?

Venemaal anti tsaariajal peavarju hulkuritest „pühadele lollidele“ (jurodivõi), meil aga istuvad tohmanid parlamendis ja lämisevad telesaadete arvamuspeol.

Eurosaadik Jaak Madisson­ teatab Strasbourgist, et hiljuti keelati seal rahvuslipud.

Kommunismi­ehitajad on küll surnud, aga uussotsialistid, sarisallijad ja muud tolerastid on haritust rüvetavatest nn Bologna ülikoolidest tänavatele imbunud, bakalaureusepaberid näpus, kui sedagi.

Valgete käekestega, mis kunagi pole teinud tõelist tööd, müüb kultuuritu võimuvertikaali põlistamise haudejaam avalikus ruumis varjamatult „avatuse ja sallivuse “rõvedat kaupa. Arvatakse, et see

Mälestus kadunud aegadest elab veel: kohvik La Rotonde Pariisis

on jumala karistus tuhandeaastase eurotsentrilise ülbuse ja koloniaalröövimiste eest.

Keskaja usutõsidus ja kombeline pärsitus vabanesid uusajal omaenda köidikuist kuidagi loomulikult. Nõnda levis Euroopas protestantism ja tööeetika – tõsi, kõige enam seal, kus leidus rohkem rauamaaki ja sütt. Euroopa, valgete kristlastega asustatud poolsaar Euraasia mandril, visa, kasin ja töökas, ehitas üles parima võimaliku tsivilisatsiooni, mis tugines judeo-kristlikel juurtel, AntiikKreeka kultuurimüütidel ja Rooma õigusel.

Ent seesama jõudu kogunud Euroopa heiskas otsekohe purjed, laadis kahurid ja asus teisi maid oma kommete ja usuga piinama, röövima ning koloniseerima. Maakaardid tehti eurotsentristlikud – „atlase“ nimi tugineb ühel PõhjaAafrika mäeahelikul, millest allapoole jäeti tühi maa.

1788. aastal, kui sunnitööliste ja sõduritega laaditud laevad maabusid Austraalias, proklameeriti see manner terra nulluseks. Maa, mida valge mehe jalg puudutas, kuulus otsekohe Briti kroonile. Teadmata midagi pühast eraomandist said taevatähtede unistuses rändavad aborigeenid tunda tulivett ja pikkade püsside tuld, nende lapsed rööviti ja saadeti kasvatuslaagritesse.

Esimeses imperiaalsõjas Lõuna–Aafrika buuride vastu 1900. aastal mürgitati kaevud ja asutati koonduslaagrid, mille Hitler ja Stalin hiljem rõõmuga üle võtsid. Londoni lähedal asuvast Greenwichi observatooriumist veeti põhja–lõuna nullmeridiaan – british arrogance – ruulis täiega.

Sakslastele see ei meeldinud, neil oli Lebensraumi vähevõitu.

Esimene suur sõda süttis, kui vahva sõdur Švejki kärbsed sittusid kõrtsis täis keisrihärra pildi.

Serblased olid müünud austerlastele küll sigu, aga relvi ostsid nad Škoda tehaste asemel prantslastelt – serblasi oli vaja karistada. Stefan Zweig ahastas Salzburgis kadunud maailma pärast.

On välja uuritud, et vahetult enne Esimest maailmasõda elasid ja tegutsesid kaunis Viinis lähestikku ning samaaegselt noor Stalin, Trotski, Hitler, samuti Jossif Broz, hilisem Jugoslaavia marssal Tito. Pole teada, kas nad kohtusid mõnes kohvikus ka dr Sigmund Freudiga või kas nad nõjatusid Mozarti ja Straussi helide saatel ilusa sinise Doonau rinnatisele.

Ent noodsamad Viini kohvikutest võrsunud türannid uputasid oma egoismiga Euroopa verre – kui kergelt ja lihtsalt vallandus 20. sajandil laviin kaks korda!

Venemaa propagandakanal Regnum avalikustas (mitte juhuslikult!) dokumendid, mis viitavad Hitleri väidetavale viimasele intervjuule, mille ta olevat andnud päev enne hukku ühele Šveitsi ajakirjanikule. Hitler olevat öelnud: „Jah, Wehrmacht kaotas. Aga me langesime taevasse (fallen nach oben). Euroopa tulevik on nüüd pilusilmsete asiaatide päralt.“ Vene sümbolismi paheline geenius Aleksandr Blok tõi Euroopa luulesse sküütide kujundi: „Kui tihkad, mõõtkem mõõku – vana ilm!

Ja meie sküüdid, asiaadid, kel põsel pillub ablas pilusilm.

Teid miljon on, meid müriaadid“ Pariisis on praegugi alles Rotonde kohvik, nagu see oli Modigliani, Picasso ja Hemingway

aegadel – anodeeritud akendel on nüüd pakettklaasid ning plastikust menüüle on trükitud needsamad kuulsad nimed. Ameerika, Hiina ja Jaapani turistid, kaelad salvestusmasinate all kookus, hiivavad oma lihakered bussist kohustuslikku vaatamisväärsust pildistama, araablasest garçon pühib laisalt laudu. Turism kui maailmast vaimustamise konveier sammub ühe ostetud erutuse juurest teise juurde, pettes välja kohtumisi erakordsega ning sisendab meile: „Elu olgu lõputu fun! Lennuki ja bussiga saab sõita otse Hemingway „Pittu sinus eneses“ ja Bloody Maryt rüübates sõita surnud suuruste suhu... Või otse kaksiktornidesse? Allahu akbar! Džihaad cool!

Veel pole pommivöö kinnitatud.

Praegune Euroopa meenutab 17. sajandil Hollandis vangide ümberkasvatamiseks kasutatud nn uputamiskongi, mis asus allpool veepinda. Süüalune pidi vahetpidamata pumpama, sest muidu oleks ta, laiskelajas, uppunud…

Või hoopis kogu Euroopa, mille ühe suurriigi president on noorem kui tema (vana) naise pojad.

Kliimatünni taguvad eurokvartali kavalantsud aga hüüavad: „La Grand Remplacement – vahetame rahva välja!“ Kui Lääne-Euroopa Eestisse jõudis, oli Ida just lahkunud. Eestlased on uhke rahvas, kes võitleb oma koduse metsase maa eest.

Meie ärevas negatiivsuses on väge.

Oleme vägagi põlised eurooplased.

Me peame kõigest väest jooksma ja püüdlema, soovitavalt muidugi õige sihi ja suunaga. Vaid nõnda võime sel hõiskaval narridelaeval „tuju rikkudes“ isegi ellu jääda. Vananenud Euroopa ise ei suuda aga naerda enam mujal kui reanimatsioonis.

1/2020

EESTI EEST!

9

foto: shutters

tock

www.ekre.ee

Ekraanipilt Sotsiaalministeeriumi kampaaniast „Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed“

(:) kivisildnik: Rahvusriigi hauakaevurid asusid rünnakule Sotside, LKGB+ aktivistide ja äraandlike soroslastest ametnike unistus on rahvusriik ja rahvuskultuur hävitada, aga see ei lähe neil läbi, kirjutab (:) kivisildnik.

K

olm ääretult ebameeldivat uudist mõne päeva jooksul: esiteks keelas Euroopa Parlament (see on midagi uuskommunistide keskkomitee ja homoklubi vahepealset) ära rahvuslipud oma istungisaalis, muuhulgas langes rünnaku ohvriks ka sinimustvalge. Kui see ei ole solvav, alandav ja pühadust teotav, mis see siis on?

Teiseks jäeti Eesti Kirjandusmuuseum ja mitmed teised eesti kultuuri uurivad asutused rahast ilma. Mitte et raha poleks, pappi on küllalt, lihtsalt riigi prioriteedid on mujal. Eks ta ole, globalism ja soouuringud on tähtsamad. Kui see ei ole diskrimineerimine rahvustunnuse alusel, kultuuriimperialismi mahitamine ja kultuurigenotsiid, mis see siis on?

Samal ajal jõudis minuni ka Marju Lauristini mõttemõlgutus 18.11.2019 ERR-is, kus ta põhiseaduse preambuli tsiteerimist pidas agressiivseks rahvuspopulismiks – sellised mõtted siis meie põhiseaduse kohta. Tülgastav ja äraandlik, mu meelest on täiesti mõistusevastane, et Eestis on meediaväljaandeid, mis ei lähtu põhiseaduse preambulist ja ainus leht, mis seda väidab, tegeleb üksikuid erandeid arvestamata anaalsotsialistliku hüsteeriaga.

Junniks sellel lillaroosal ja limasel tordil on aga Äripäeva juhtkiri 16.01.2020, milles ulutakse, et valitsus võtab vabadusi ära ja Eestist ähvardab saada hääbuva elanikkonnaga kõlbeline rahvusriik.

Pea peale kukkunud, korduvalt, ja pea ees vähemalt kolmanda korruse

Teie ma­ga­ mistuba lõpeb seal, kus algab minu laste lasteaed, minu laste kool, raamatukogu või noortekeskus.“ (:) kivisildnik

kõrguselt kõvale pinnale kukkunud.

Eesti on ammu juba nurjunud iibega riik, selles tõsiasjas ei saa kuidagi praegust valitsust süüdistada, kui, siis ehk nii palju, et jälle on riigi raha eest mingid LKGB+ plakatid tänavatele topitud. Õnneks on plakatid totrad: ühel neist on kujutatud naist ja koera ja koera pea kohal on kiri: „Tänu heale suhtumisele unustan, et minus on midagi teistmoodi”. Sina, koer, võid unustada, aga mina ei unusta.

Kampaania võib väita mida iganes, kas või seda, et koer on küll erinev, aga sama palju inimene. Minu jaoks jõuab sõnum kohale veidi

erinevalt: plakatite tellijad, valmistajad ja pooldajad on minu jaoks tõesti täpselt sama palju inimesed kui erinevad koera-, küüliku- või kalkunitõud. Olge lahked, langege või kodutu sülekoera tasemele, mul ükskõik, mida te magamistoas teete.

Aga magamistoa argumendiga vehkijatele on mul selge sõnum, magamistoal on piirid. Teie magamistuba lõpeb seal, kus algab minu laste lasteaed, minu laste kool, raamatukogu või noortekeskus. Saate aru, tänav ei ole teie magamistuba. Avalik-õiguslik meedia ei ole teie magamistuba, kultuur ei ole teie magamistuba ja kurat võtaks, ükski koht peale teie magamistoa ei ole teie magamistuba.

Kui te ei tea, mis magamistuba tähendab, siis vaadake sõnaraamatust järele või minge magamistuppa ja uurige seda, vaadake milline see on, jätke meelde või kirjutage aadress üles. Siis ei teki segadusi ega piinlikke vahejuhtumeid. Sõnade tähendused on hajunud, nurjunud, magamistuba tähendab järsku kogu riiki ning moraalist on saanud jõledus, millega ärilehe nimetud jorsid ähvardavad oma lugejaid – moraal on sama hirmus kui rahvusriik!

Naeruväärne.

Ma saan aru, et rahvusriik tuleb hävitada, see on sotside, LKGB+ aktivistide, kaupmeeste ja ära­ andlike soroslastest ametnike märg unistus. Olgu pealegi, põhiseadusele vesi peale, rahvuskultuurile ja Kirjandusmuuseumile tuli räästasse, lapsed muidugi ka võimalusel kastreerida, aga moraal? Mis kala teie ja moraali vahelt läbi on jooksnud, lugupeetavad? Mingi orjamoraal peaks ju ikka olema? Kui mingit moraali ei ole, kui kõik võivad teha, mida nad tahavad, siis võiks ju ka rahvusriike pidada, eks ole. Mille

Sotsiaalministeerium käivitas uue sallivuskampaania „Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed”

alusel sa siis mind hukka mõistad, lojus, kui kõigil on õigus? Siis on ju minul ka õigus? Ah et moraal võtab vabadused ära?

Kui nii, siis miks ma ei kuule ininat maksuameti, politsei ja kohtute

võitleks lisaks põhiseadusele ka teiste seadustega ja hävitaks lisaks rahvusriigile ka muud ahistavad institutsioonid nagu koolid, raamatukogud, haiglad, nagu ka tuletõrje – tuletõrje võtab püromaanidelt vabaduse kõike

Teie koordineeritud rünnak rahvusriigi ja rahvuskultuuri vastu ei anna tulemust, kui te ainult moraalikonti järate.“ (:) kivisildnik

suunas? Mis teid seal ärilehes või homoklubis ikkagi rohkem ahistab, kas maksuamet ja õigussüsteem või moraal, millel pole isegi seaduse jõudu? Makse ei korjata kõlbluse alusel, kohut ei mõisteta eetika alusel, kainestusmajja ei viida ka moraali eest – seadus on selline.

Ja ka pedofiilidelt ei võta kõlblus vabadusi ära, vaid seda teeb politsei, kohtud ja vanglad. Ehk puhkaks moraali koha pealt natuke jalga ja

põlema pista. Milline ahistamine ja inimõiguste rikkumine.

Teie koordineeritud rünnak rahvusriigi ja rahvuskultuuri vastu ei anna tulemust, kui te ainult moraalikonti järate. Te peate hävitama kõik institutsioonid, ka veevärgi, mis on valgete ülemvõimu instrument ja koormab niigi väga raskes olukorras olevat Greta Thunbergi ajuaparaati ja meie nn surevat planeeti.

10

1/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Arvo Aller 44 Sündinud 28. juunil 1973. aastal 44 Lõpetanud Eesti Maaülikooli agronoomia eriala 44 Oli Ida-Virumaa Talu­ pidajate Liidu tegevjuht ja Jõhvi vallavolikogu liige, töötanud 22 aastat põllumajanduse konsulendina 44 Alates 10. detsembrist 2019 Eesti Vabariigi maaeluminister 44 On abielus, tal on täisealine tütar ja poeg

Maaeluminister

Arvo Aller – südamega

põllumeeste ja maainimeste poolel Eesti põllumehed ootavad valitsuselt vähem bürokraatiat ja teiste Euroopa riikide põllumeestega võrreldes õiglasemat kohtlemist. Selle eest lubab maal kasvanud ja kogu elu põllumajandusega tegelenud minister ARVO ALLER oma ametis ka seista.

Arvo Aller, olete olnud minister alates 10. detsembrist. Millised on olnud esimesed nädalad uues ametis?

Esimesed muljed on head. Tutvunud ministeeriumi osakondadega ja külastanud allasutusi arvan, et olen saanud toimunust ja toimuvast pildi ette. Inimeste ootused on suured ja vastuvõtt on olnud positiivne.

Kuidas olete jõudnud harjuda meedia tähelepanuga, mis ministriametiga paratamatult kaasneb?

Võrreldes esimese töönädalaga on praegu tähelepanu vähem. Meedia rahunes ruttu maha, ju vaadati, et polegi nii hull mees.

Kas oli palju kaalumist, kui see pakkumine tehti?

Ikka. Päris palju sai kaalutud, erinevate osapooltega arutatud, eelkõige perekeskselt, et mida see kaasa toob.

Kõige raskem on muidugi perekonnal, kuid ma tundsin nendepoolset tuge, samuti põllumajandustootjate toetust, kes arvasid, et on mõistlik võtta pakkumine vastu.

Tegelikult käis teie kandidatuur ka ühe variandina läbi juba valitsuse moodustamise ajal kevadel.

Kas just kandidaadina, aga ühe variandina see kusagilt läbi jooksis tõesti. Nii et mulle endale ei olnud see väga suur üllatus, küll aga välja­ poole.

Kui palju häiris teid seda ametit vastu võttes teie eelkäija Mart Järviku vastu üles puhutud skandaalid?

Ma arvan, et ajakirjandus tegi Mardile liiga. Tema tegevuses ei leitud midagi seadusevastast või ministriametiga kokkusobimatut. Aga süüdistused kuhjusid ja see pani ta väga tugeva surve alla, tal oli raske edasi minna.

Minu jaoks on oluline, et saan ministeeriumis avatult rääkida.

Koos oma nõunikega oleme seda meelt, et kui tahame midagi öelda, siis räägime otse, mitte ei tee seda läbi kolmandate isikute.

Kuidas te nõunikud leidsite ja kuidas neid iseloomustate?

Tuli ringi vaadata. Ruve Šank on väga hea inimesetundja ja endine ministeeriumi töötaja – mina näen temas ministeeriumi järjepidevuse edasiviijat, inimest, kes tunneb maja seestpoolt. Usun, et tal tekib hea klapp ka uue kantsleriga. Meil on väga head eeldused tõsta ministeeriumi mainet, kuna oleme põllumeeste ja maainimeste poolel.

metsanduses. Ka maaelu areng ja maapoliitika on valdkonnad, mida ta süvitsi tunneb.

Ka uue kantsleri saite üsna valutult paika?

Jah, Tiina Saroniga oleme kohtunud erinevatel põllumajanduse ja maaelu teemalistel seminaridel.

Ta on endine Põllumajandus–Kaubanduskoja juhatuse liige, väga hea

Vaatame üle regulatsioonid, et põllumajandus­tootjatel ei oleks toetuste taotlemisel nii palju bürokraatiat ja nõudeid.“ Arvo Aller

Teine nõunik Andrus Toss tunneb endise vallavanemana riigisüsteemi. Kaitseväelasena on tal lisaks rahvusvahelised kontaktid. Ta suudab hallata kalandust, on pädev

valdkonnaekspert ja teinud väga palju koostööd ka ministeeriumidega. Maaeluministeeriumis teda tuntakse, mis tähendab, et saame taastada töörahu ja jätkata tööd.

www.ekre.ee

poolt on esindatud veterinaaria ja toidu pool ning teisalt taimed: et toit, loomad ja taimed oleks ühtse järelevalve all. Nii on see paljudes naaberriikides. See on selleks, et ühes ametis tegeletaks teatud sisuga algusest lõpuni – kui kasvatad taime, siis on teada, kuhu see taim lõpuks välja jõuab.

VTA peadirektor on tänaseks ametist lahkunud, M.W.Wooli tehased pannakse tasapisi uuesti käima. Mis olukord VTA-s praegu valitseb?

Jah, endine VTA peadirektor Halliste lahkus aasta alguses – sain aru, et isiklikel põhjustel, sest läks teise kohta tööle (Hansabussi juhatuse liikmeks – toim).

Miks listeeriaga asi üldse nii kaugele läks? Kindlasti oli seal mõlemapoolseid – nii ettevõtte- kui ka VTA-poolseid – möödarääkimisi. On muidugi kahetsusväärne, et kalatehas pidi kuu aega oma uksi kinni hoidma.

Konkurssi praegu VTA uue peadirektori ametikoha täitmiseks me ei tee, sest seoses ühendameti loomisega ei ole erilist mõtet paralleelsel kohal, mis niikuinii uue ühendameti moodustamisega ära kaob. Küll aga tuleb korraldada ühendameti peadirektori konkurss, lisaks konkurss kummagi allasutuse asedirektori leidmiseks.

Kas VTA peadirektori lahkumine oli ikka selline, nagu seda paista lasti?

Minu jaoks on küsimus selles, miks lahkus ta 2. jaanuaril, kui tal oli võimalus teha seda juba varem. Ma ei oska seda rohkem kommenteerida.

Maaeluminister Arvo Aller ametivande andmisel Riigikogus 10. detsembril 2019 Foto: riigikogu

Nii et olukord, kus mõni ametnik töötaks ministrile vastu, pole enam aktuaalne?

Vastutööd ma ei taju, oleme olnud avatud ja tänu sellele oleme saavutanud ka poolehoiu.

Minister annab suunised ja ministeeriumi ametnikud peavad valdkondade vahel ära jagama, kuidas edasi liikuda. Ma näen, et ministeeriumis ollakse valmis koalitsioonilepingut ellu viima.

On räägitud, et ministril jäävad oma ideede teostamiseks sageli käed lühikeseks.

Kindlasti on teatud piirangud.

Minister saab anda oma nägemuse sellest, mismoodi asjad võiksid minna. Näiteks Järviku puhul oli selleks „Maale elama!“ programm, millega me läheme kindlasti edasi.

Seda on vaja ehk veidi korrigeerida, kuid seda programmi on ametnikud valmis edasi arendama.

Kui palju teie Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ministrina saate viia ellu erakonna poliitikat?

Valitsuses olles täidame me koalitsioonilepingut ja koalitsioonilepingus on palju maaelu puudutavaid sätteid EKRE programmist – selle rakendamine koalitsioonilepingu

1/2020

EESTI EEST!

kaudu ongi üks võimalus erakonna poliitika elluviimiseks.

Te olite ka ise EKRE maaeluprogrammi koostamisel üks kaasarääkijatest?

Olin eelkõige nõuandvas rollis, tegime koostööd põllumajanduseksperdi ja praeguse Riigikogu liikme Merry Aartiga, kes oli seal üks mentoreid. Merryga vahetasime väga tihedalt mõtteid ja saime maaeluprogrammi sisse oma nägemuse ja arusaamad.

Kui nüüd vaadata maaeluministeeriumi tegevuse sisu, siis millised on põhiprobleemid, millega tuleb edasi tegeleda või hakata tegelema?

Valitsusse minevatest asjadest on üks kõige olulisem ühendameti moodustamine ehk Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti liitmine. Teiseks on eridiisli teema, millele loodan valitsusest positiivset lahendust, samuti uue perioodi riigi eelarvestrateegia.

Mida kujutab endast ühendametite loomine?

Vabariigi valitsus andis maaeluministeeriumile ülesande luua regionaalarengu ja haldusreformi kontekstis ühendamet, kus ühelt

Teie eelkäija Mart Järviku põhifookus oli suunatud toiduohutuse teemale. Mis on teie teema?

Toiduohutus on jätkuvalt fookuses.

Aga kuna käib uus Euroopa Liidu toetuste läbirääkimiste periood, siis on väga tähtis maksimaalne põllumajandusetoetuste Eestisse toomine. Praegu on meie soov, et toetused ei väheneks. Kuigi Brexitiga seo-

tema jaoks optimaalne.

Suurtel on kindlasti rohkem kulusid, kuid väiksemate talude ellujäämiseks on vaja leida toetamisvõimalusi investeeringute kaudu, mis on siiani end ka õigustanud ja oma eesmärgi täitnud. See on regionaalpoliitiliselt oluline, sest väiketalunik annab tööd iseendale, hoiab piirkonda korras, on seotud kogukonnaga ja tal pole plaanis ära

Arvo Aller

minna. Nende investeeringute abil hoiavad nad elu maal ja see lisab neile indu edasi tegutseda.

Olete pärit Ida-Virumaalt, kus on hulgaliselt probleeme tööhõive ja rahvastikuga. Riik on küll üritanud Narvale tähelepanu suunata, kuid kuidas teie idavirumaalasena seda kõike näete?

On oluline, et saaksime Ida-Virumaa programmi valitsuses kinnitatud, siis oleks olemas rahaline kate, mida kasutada töökohtade loomiseks. Ent üks asi on töökohtade loomine, teine aga see, et inimesed seal ka töötada tahaksid. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on luua kohapeal lisandväärtust, mis tooks inimesed tagasi ja hoiaks neid seal.

Rahvuskonservatiivide jaoks on oluline eestluse kandmine ja säilitamine. Millised on lood rahvuslusega Ida-Virumaal teie kui EKRE liikme pilgu läbi?

Usun, et asjad paranevad ja niikaua kuni EKRE on valitsuses saame veelgi rohkem oma eestimeelsust näidata. Ka minu ministriks tulek on mõneti regionaalpoliitiline otsus.

Soovin kaasata piirkondadest inimesi, kes toovad valitsusse ka teistsugust vaadet, mida pealinnast nii hästi näha pole.

Näiteks Narvas saab eesti kee-

Arvo Aller

Kui vaadata laiemalt toetusi, siis kui suured võimalused on väiketalunikel suurte farmerite vastu? Üks on pindalatoetus, mis lähtub maa hulgast. Lisaks on erinevaid lisatoetusi, näiteks keskkond, mahetootmine või muud variandid. Lisatoetuste saamiseks peab täitma lisatingimusi ja iga ettevõtja peab vaatama, mis on

taluliitu ja alates sellest ajast olen olnud konsulent, esmalt taimekasvatuse alal, seejärel finantsmajanduse, maamajanduse alal.

Juurde on lisandunud veel erinevad erialased asjad alates taimekaitsest kuni hügieenini välja.

Seega olen põllumajandussektoris väga palju tegutsenud, lisaks juhtisin samal ajal Ida-Virumaa talupidajate liitu.

Mart Järviku alustatud „Maale elama!“ programmiga läheme kindlasti edasi. Seda on vaja ehk veidi korrigeerida.“

Soovin kaasata piirkondadest inimesi, kes toovad valitsusse ka teistsugust vaadet, mida pealinnast nii hästi näha pole.“ ses läheb supp lahjemaks, tahame säilitada olemasoleva taseme.

Kavatseme üle vaadata eestisisesed regulatsioonid, et põllumajandustootjatel ei oleks toetuste taotlemisel nii palju bürokraatiat ja nõudeid.

11

lega ilmselt paremini hakkama kui Jõhvis või Kohtla-Järvel, sest narvalaste motivatsioon riigikeele õppimiseks on suurem.

Enne ministriks hakkamist töötasite 22 aastat põllumajanduskonsulendina.

Olen lõpetanud agronoomia eriala.

Kooli ajal sain teha erinevaid töid – olin pool aastat Saksamaal praktikal, pool aastat olin kaevur, pool aastat traktorist kohalikus põllumajandusettevõttes. Seega on tavapõllumehe töö mulle tuttav.

Pärast ülikooli lõpetamist läksin tööle Ida-Virumaa kohalikku

Nii et kaevurist ministriks?

Jah, on olnud võimalus näha ka seda, kuidas taimed altpoolt välja paistavad. Ütleme nii, et ma ei läinud mitte teadlikult ministriks, vaid teadliku maaelu edendaja ja propageerijana tegutsedes juhtus nii, et praegu on väljundiks ministriamet.

Kus möödus teie lapsepõlv?

Jõhvi lähedal Edisel korter­majas, mille naabruses olid aiandid, kus kasvatati lilli, köögivilja, peeti põldu. Seal, tulpide, nartsisside, rooside, kallade, tomatite ja kurkide vahel veetsin kogu oma lapsepõlve.

Ema oli aiandis tööl ja käisin seal ka ise suvel kõplamas ning oma poisipõlve krutskeid tegemas.

Te olete sealkandis ka tuntud korvpallifanaatik ning teie kureeritud klubi kannab maalähedast nime – BC Karjamaa.

Tõsi, olin seal juhatuse liige. Miks selline nimi? Meil on renditud Jõhvi vallalt puhkebaas Karjamaa külas Peipsi ääres, kus teeme suviti lastelaagreid. Selle klubi kaudu arendame korvpalli, teeme puhkelaagreid, üldharivaid laagreid, kus käivad lastele oma tööst rääkimas päästeamet, vetelpääste, tuletõrje, seal toimuvad ka erinevad kaasaegsed töötoad.

Sügisest kevadeni on klubi tegevuseks trennid ja osalemine turniiridel ning meistrivõistlustel.

Teeme seda koostöös Kohtla-Järve korvpalliklubiga HITO. Mina olen klubis lapsevanem, vabatahtlik, aga olnud ka treeneri ja juhendajana kaasas turniiridel. Jätkan vabatahtliku tööd ka nüüd, kui vähegi aega on ning mu poeg on samuti asja juures, õppides korvpallitreeneriks.

Kui palju ise veel pallimängu harrastate?

Pigem olen pealtvaataja. Mõistus tahab, aga keha ei tule järgi.

Ja lõpuks. Lugejad ei annaks mulle andeks, kui ma ei küsiks, kas teie kabinetist on lutikad kõrvaldatud ja ministrite pildid seintelt kadunud?

[Naerab.] Lutikakontrolli ei ole teinud ja kui see seal ka oli, siis arvan, et enam seda pole.

Nõukogudeaegsed ministrid on viidud arhiivi.

12

1/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Foto: Scanpix

Mida toob maail Riigikogu väliskomisjoni liige ja EKRE välispoliitika toimkonna esimees RUUBEN KAALEP peatub olulisematel alanud aastal globaalseid jõujooni määravatel teemadel.

E

estil tuleb sel aastal globaalse geopoliitikaga kokkupuuteid veelgi rohkem kui tavaliselt, kuna oleme ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed.

See tähendab, et peame väljendama seisukohti küsimustes, mis võivad NATO või Euroopa Liidu riike omavahel tülli ajada – kindlasti on sellisteks teemadeks Lähis-Ida konfliktid, aga ka kliimapoliitika.

Läänemaailm on vajunud järjest sügavamasse identiteedikriisi, mille märgiks on endiselt rahvusluse häbimärgistamine ja vasakliberaalsete jõudude varjamatud katsed propageerida Euroopa põlisrahvuste väljavahetamist. Konflikt globalismi ja rahvusluse vahel on Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõige olemuslikum konflikt, mille lahendusest sõltub eurooplaste eneseteadvuse taassünd, võimekus end ühes maailmaosas kehtestada ning põlisrahvuste ellujäämine immigratsioonilaines eriti palju kannatanud riikides. Eesti jaoks on tegemist suure ohuga, sest rahvuslusevaenulikud ideed ja immigratsioon ohustavad meie rahvusriigi põhialuseid.

Loomulikult on teiseks suureks julgeolekuohuks Eestile endiselt Venemaa. Kuni Venemaa jätkab mõjutustegevust kohaliku vene kogukonna seas, Eesti ida-alade okupeerimist ja soomeugrilaste välja­suretamispoliitikat, on tegu Eesti rahvuslikele huvidele selgelt vaenuliku riigiga. Seetõttu peab Eesti endiselt otsima sõjalist koostööd lääneriikidega.

Euroopa Liit Suurim oht Euroopa rahvaste püsimajäämisele on jätkuvalt seotud migratsiooniga. Põlisrahvaste madal iive ja aastakümneid kestnud avatud uste poliitika on viinud selleni, et praeguse seisuga on prognoositav enamiku Lääne-Euroopa rahvaste vähemusse jäämine oma kodumaal 2060–2070. aastateks.

Selle ärahoidmiseks on vaja poliitilist muutust, mis väljenduks rahvuslaste võimuletulekus suuremates Lääne-Euroopa riikides nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. Lähitulevikus on reaalseim võimalus selleks Prantsusmaa presidendivalimistel 2022, kus suure tõenäosusega lähe-

Üks võimalus, kuidas Venemaa režiim võib üritada rahva toetust taas mobiliseerida, on muidugi sõjalised vastasseisud naaberriikides.“ Ruuben Kaalep

Lähis-Idast ja Aafrikast jätkuvale migratsioonile pole lõppu oodata, väljarännet võimendab sealne madal elatustase ja sõjalised konfliktid

Kremli kasvav surve allutada Valgevene oma kontrolli alla on toonud rahva tänavatele

Foto: Scanpix

vad teises voorus vastakuti Emmanuel Macron ja Marine Le Pen. Palju mõjutaks Euroopa poliitikat ka võimalikud erakorralised valimised Itaalias, mille praeguse seisuga võidaks ülekaalukalt Matteo Salvini juhitud Lega.

Suurema rahvusliku pöörde saabumiseni jätkub Euroopa Liidu migratsioonipoliitika aga samas vaimus. Samuti suurenevad katsed suruda seda ümberjaotamise kaudu peale neile liikmesriikidele, kes seni on suutnud migrandivood oma maast eemal hoida. Samal ajal pole oodata lõppu Lähis-Idast ja Aafrikast jätkuvale migratsioonile, mida võimendab sealne madal elatustase ja sõjalised konfliktid. Nii võib näiteks juhtuda, et Macron teeb teoks oma mõtte nõuda pagulaste ümberjaotamist vastustavate riikide Schengenist väljaheitmist või muul moel karistamist. Sellised

sammud aitavad omakorda kaasa rahvuslaste tõusule.

Suurbritannial on pärast Brexitit ees pingelised kaubandusläbirääkimised Euroopa Liiduga, mille venimine lükkas brittide iseseisvumist siiamaani edasi ja mille lahenemine selle aastanumbri sees on samuti kahtlane. Üks Brexiti kaudseid mõjusid võib olla ka šotlaste nõue uue iseseisvusreferendumi korraldamiseks. See omakorda õhutaks eraldumismeeleolusid Kataloonias ja mujalgi, aidates kaasa etnilise rahvusluse tõusule kogu Euroopas, olenemata sellest, kas konkreetsed iseseisvusliikumised on pigem parem- või vasakpoolse maiguga.

Rahvuslikel jõududel on oodata uut võitu Poolas, kus maikuus toimuvate presidendivalimiste eel näitavad küsitlused kõrget toetust ametis olevale paremkonservatiivsele presidendile Andrzej Dudale.

www.ekre.ee

1/2020

EESTI EEST!

13

Foto: Scanpix

male aasta 2020?

Venemaa Läänemere ja Musta mere vahelises regioonis tasub hoida silma peal Valgevenel, kus tõsisem poliitiline muutus võib paisata segamini laiemad mõjusfäärid ja geopoliitika.

Venemaa soovib tõsta varjust välja kunagist liitriigi ideed, survestades Valgevenet heitma end majanduslikult ja poliitiliselt rohkem Kremli kontrolli alla. Pärast Baltimaid ja Ukrainat tähendaks Valgevene kaotamine Venemaa mõjusfäärile Euroopas sisuliselt surmahoopi, kuid misjärel oleksid iseseisva Euroopa riigi väed Moskvast vaid 400 kilomeetri kaugusel.

Kuigi Valgevene on majanduslikult ja sõjaliselt Venemaast väga sõltuv, on Moskva-poolsed uued lähenemiskatsed toonud Valgevenes kaasa proteste. Selge on see, et mingigi iseseisvuse säilitamise jaoks on piir käes ja seda tunnevad nii Valgevene rahvas kui ka riigi poliitiline juhtkond, kes on kasutanud proteste signaali saatmiseks Venemaale. On oodata, et Valgevene üritab vähemalt osaliselt Venemaa mõjusfäärist välja rabeleda – või siis seisab silmitsi uue Maidaniga. Mõlemal juhul tekib Moskva ja Minski vahel väga tugev vastasseis.

Liitriigi moodustamisel Valgevenega võib aga Putini jaoks olla veel üks tagamõte. Juba sel aastal on Venemaa poliitika kõige olulisemaks küsimuseks, mis saab Putinist, sest täitumas on tema viimane seaduslik ametiaeg. Kui temast ei saa uue riigi valitsejat, peab ta võimule jäämiseks laskma muuta Venemaa põhiseadust. Just sel eesmärgil astuski jaanuaris tagasi Venemaa valitsus ja algatati põhiseaduse muudatus, mis annab peaministrile senisest rohkem võimu.

Donald Trump, Joe Biden ja Bernie Sanders: järgmine USA president valitakse tõenäoliselt just nende meeste seast

langeb ka võimulolijate populaarsus. Tulenevalt majanduslikest raskustest võib seega oodata järjest rohkem rahutusi ning sellega seoses muutuvad Venemaa põlisrahvastele üha atraktiivsemaks separatistlikud ideed. Iseseisvusliikumiste mõju kasvu võib lähiajal oodata kõige rohkem Kaukasuses, kuid ka Volga ja Uurali vahelisel alal. Seal võib laiemat toetust koguda Idel-Urali idee, mis üritab taastada Vene kodusõjas lühikest aega eksisteerinud turgi ja soomeugri rahvaste ühist vabariiki. Üks võimalus, kuidas Venemaa režiim võib üritada rahva toetust taas mobiliseerida, on muidugi sõjalised vastasseisud naaberriikides. Sisepoliitikalt tähelepanu suunamine riigivälistele konfliktidele aitab rahvast konsolideerida ja Putini võimu kindlustada. Venemaa on alati tahtnud end projitseerida mõjuka suurvõimuna, kes pääseb ligi maailma asjade otsustamisele.

Kas Putin ka seda teed minna plaanib, näitab aeg.

Brexit võib õhutada era­ldumis­ meeleolusid Kataloonias ja mujalgi, aidates kaasa etnilise rahvusluse tõusule kogu Euroopas.“ Ruuben Kaalep

Ukraina idaosast on nüüdseks saanud külmutatud konflikt. Normandia formaadis iga-aastaselt üle korratavad Minski rahulepingu põhimõtted, mida Vene pool ei järgi ja Ukrainal pole järelikult ka mõtet järgida, hoiavad Donbassi ala Moskva kontrolli all. Lääneriigid on sellega rahul, ebamugav probleem on vaiba alla pühitud.

Venemaal aga kasvab rahva pahameel. Praegu on sealne miinimumpalk pool sellest, mida lubas Putin 2008. aastal avaldatud programmis „Strateegia 2020“. Venemaa majanduslik olukord ei tundu kuidagi paranevat – ja koos sellega

Lähis-Ida USA–Iraani kriisist olen pikemalt kirjutanud Objektiivis ja Eesti Päevalehes („Vastasseis Iraaniga on kasulik saudidele“). Sellele võib lisada, et pingetest Iraaniga on kasu lõiganud ka Venemaa. Iraagi nõue USA vägede riigist väljaviimiseks ja eriti šiiidi riikides kasvav pahameel USA tegevuse osas vähendavad igal juhul lääneriikide mõju regioonis, mis omakorda on Venemaa huvides.

Lahtine on küsimus, kuidas mõjutab kriis Iraani sisepoliitikat. Ühelt poolt on USA sammud ühendanud Iraani rahvast välisvaenlase

vastu, teiselt poolt võib Iraani nõrk vastus tekitada rahvas rahulolematust ja pöörata viha režiimi vastu – mida USA ja sunniidi riigid omalt poolt kindlasti õhutada soovivad.

On võimalik, et veebruaris toimuvad Iraani parlamendivalimised kasvatavad omakorda riigis sisepingeid.

ri pealetung pealinnale Tripolile võib iga hetk jätkuda.

Hiina Kommunistlik Hiina peab ennast nüüdseks piisavalt tugevaks, et seada üha enam kahtluse alla varasema hegemooni USA globaalne roll.

Sellele viitab Hiina tihedam sõjaline

Nagu Euroopas, nii on ka USA-s pikas perspektiivis fundamentaalseimaks sisepoliitika küsimuseks migratsioon.“ Ruuben Kaalep

See osa Iraani rahvast, kes pooldab režiimimuutust, ei ole aga huvitatud Iraani regionaalse mõjuvõimu vähenemisest, kuna ükskõik kas islamistliku või sekulaarsena on Iraanil ometi oluline roll sunniitlike riikide ja nende toetatud rühmituste mõju tasakaalustamisel. USA on seni panustanud Lähis-Idas julgeoleku tagajana Iisraelile, kes aga väikeriigina pole selleks moraalselt ega majanduslikult suuteline. Iraani peab enda rivaaliks ka Türgi, kes soovib samuti oma mõju regioonis suurendada.

Need jõud on põrkunud seni peamiselt Süüria kodusõjas, kus praegu on suurem osa riigist valitsuse või kurdi omakaitsejõudude kontrolli all. Süürias pole hetkel väljaspool Idlibi provintsi erilist eskaleerumist oodata, Idlib on aga endiselt vallutatud Türgi toetatud mässuliste poolt. Küll aga on Süüria selge näide sellest, kuidas Venemaa on kasutanud oma mõju suurendamiseks ära Lääne rumalat Lähis-Ida poliitikat.

Türgi ja Venemaa koostööd on varjutanud kodusõda Liibüas, kus kaks välisriiki toetavad erinevaid osapooli. Rahvusvaheline surve on toonud Liibüasse ajutise ja ebakindla vaherahu, kuid Venemaa poolt toetatud kindral Hafta-

koostöö Venemaaga, mõju kasvatamine naaberriikides, diplomaatiline vastasseis lääneriikidega, kuid kõige enam avaldub Hiina mõju majanduslikus ekspansioonis. Erinevatesse majandusprojektidesse tehtavate hiigelinvesteeringutega proovib Hiina saada enda mõju alla järjest rohkem Aafrika riike ning Kesk-Aasiat. Hiina mõju on jõudnud ka Lõuna-Ameerikasse, näiteks on Hiina omandanud pärast Ecuadori riigipööret suure osa riigi loodusvarudest.

Peamine probleem Hiina geopoliitikas on aastakümneid olnud puhvertsooni puudumine – agressiivne välispoliitika on viinud Hiina vaenujalale enamiku naaberriikidega, muuhulgas ka kasvava sõjalise jõuga Indiaga. Hiinat suuremal või vähemal määral toetavate naaberriikide hulka võib lugeda Pakistani, Nepali, Myanmari ja Põhja-Korea.

Suhete normaliseerimine USAga on ära hoidnud Põhja-Korea täieliku langemise Hiina mõjusfääri, kuid igasuguse suurema piirkondliku raputuse korral on Hiina endiselt valmis sekkuma, omades Põhja-Korea üle kontrolli kehtestamiseks mitut hooba.

Lõuna-Hiina merel jätkub Hiina merelisest ekspansioonist tingitud vastasseis Jaapani, Vietnami ja Taiwaniga. Kesk-Aasias, kus Hiina on üritanud sealsete riikide üle

majanduslikult ja poliitiliselt domineerida, võib oodata vastureaktsiooni Hiina mõju kasvule. Kesk-Aasia riigid, välja arvatud Venemaa mõjusfääri kuuluv Kasahstan, on püüdnud hoida iseseisvat poliitikat, laveerides Venemaa, Hiina ja USA vahel, kuid Hiina sammud on seda tasakaalu järjest enam rikkunud.

USA Sellel aastal toimuvatel USA presidendivalimistel on vabariiklaste kindel kandidaat Donald Trump.

Demokraatide kandidaat pole veel otsustatud, kuid küsitlustulemuste järgi on populaarseimad Joe Biden ja Bernie Sanders.

Nagu Euroopas, nii on ka USA-s pikas perspektiivis fundamentaalseimaks sisepoliitika küsimuseks migratsioon. Seal jäävad praeguste demograafiliste trendide jätkudes valged vähemusse 2045. aastaks.

Kuna valgetest enamik valib vabariiklasi ja ülejäänutest enamik valib demokraate, on see protsess jälgitav ka valimistulemustes. Näiteks on üksnes aastate küsimus, millal saavutavad demokraatide valijad enamuse Texases. Sellel võib aga olla otsustav mõju kõigile edasistele USA presidendivalimistele.

Välispoliitikas on USA viimastel aastatel mõistnud selgemalt Hiina poolt lähtuvat ohtu. Koos sekkumistega Lähis-Idas võib see tähendada kestvat USA tähelepanu kõrvalejuhtimist Venemaalt ja Euroopa probleemidelt. Hiinaga jätkub aga globaalne vastasseis kaubanduse ja tehnoloogia vallas.

Suuremas plaanis on USA ja Hiina kaubandussõda vältimatu.

Eelmisel aastal sõlmitud kokkulepe lükkab selle uut eskaleerumist vaid pisut edasi. Ka demokraadid ei saaks võimule tulles enam naasta USA–Hiina suhete varasemasse perioodi. Tulemuseks on see, et Hiina ja lääneriikide majandus kasvab lahku, tehnoloogia ei ole enam üksteisega asendatav. See on suur märk globaalse vabakaubandusturu – eelmise sajandi liberaalide suurima unistuse – kokkuvarisemisest.

14

1/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Erwin Pari Ma imestan, et normaalsusest on saanud probleem

Eesti patrioot

Tartus Karlova linnaosas püüavad ühe Tähe tänava maja rõdu kohal pilku NATO ja Eesti lipp. Seal elab ERWIN PARI, Tartus sündinud, kuid sõja jalust koos vanematega Ameerikasse põgenenud ning aastaid Aafrikas insenerina töötanud Eesti patrioot.

44 Sündis 1942. aastal Tartus 44 Põgenes koos perega 1944. aastal Saksamaale 44 Sealt saadeti 1949. aastal edasi USA-sse 44 1975. aastal asus paarikümneks aastaks teede ja sildade järelevalveinsenerina tööle Aafrikasse, kus töötas kuues riigis 44 Viimased aastad elanud oma sünni-­ linnas Tartus

Normaalne ühiskond on surve all Erwin oli 2-aastane, kui pidi 1944. aastal koos ema ja õega põgenema. Just nimelt põgenema, mitte lahkuma. „Ma korrigeerin igaühte, kes räägib minemisest. Me ei läinud turismireisile, see oli põgenemine.“ Saksamaa kaudu jõudis ta 1949. aastal USA-sse, kus on üles kasvanud ja saanud hariduse.

Ta maandus esialgu New Yorki Manhattanile, kuid hiljem elas lähedalasuvas New Jersey osariigis.

Sooja sõnaga meenutab ta õhtuseid rahvatantsutrenne Eesti Majas ja sealset õitsvat eestlaste kogukonda oma kiriku, skaudilaagrite ja muuga.

Erwin teadis kogu aeg, et ükskord jõuab ta vabasse Eestisse tagasi. Ent 1975. aastal läks tollane sildade ja teede järelevalveinsener Erwin Pari koos abikaasa ja kahe lapsega hoopis Aafrikasse, kus ta sai aidata inimesi.

Pari: „Neegrid on ju ka inimesed. Ja vabandage, aga ma võin seda sõna kasutada, sest see kirjeldab ühte rassi. Olen elanud kuues neegrite riigis. Kui noortega neist asjadest räägin, siis julgustan, et ärge kõhelge seda sõna kasutamast, see ei ole rassistlik sõna. Ma ei saa aru, kuidas saab keelt niimoodi väänata.

Muide gay, tähendab „rõõmus“, aga see sõna on kaaperdatud.“ Tema hinnangul on ka Eesti ühiskonnas selliste teemadega nagu homoseksuaalsus, veganlus, kliima ja muud moodsad asjad kõvasti üle pingutatud ning nende käsitlemisel ei ole jäädud viisakuse piiridesse. „See, et mõned ei oska olla viisakad,

Lähme tagasi oma juurte juurde, lähme tagasi selle juurde, mida me oleme õigeks pidanud, ärme salga enda rahvust maha.“ Erwin Pari

Foto: erakogu

H

alli patsi kandva Erwin Pari (sündinud 1942) kodu kaunistavad hai lõualuud ja eebenipuust kujukesed – esemed, mis meenutavad tema Aafrika-aastaid. Kuid kõikjal võib tunda rahvuslikku Eesti hõngu.

Suviti võtab Erwin oma Harley Davidsoni, paneb selle külge Eesti trikoloori ja sõidab ringi. Talveõhtutel ajab juttu aatekaaslastega ning käib rahvatantsu tantsimas. „Mul on siin väga mugav, muidu ma Eestis ei elaks,“ ütleb Erwin. Samas on viimasel ajal tulnud ette sündmusi ja arenguid, mille suhtes ta on kriitiline: „Teatud asjade pärast tunnen nördimust. Ebameeldiv on näha, kuidas demokraatia sildi all müüakse eesti rahvale ja Eestile ultraliberaalsust ehk äärmusvasakpoolsust.“ Ta leiab, et väikese ja Nõukogude okupatsiooni alt vabanenud riigina võiks Eestis olla rohkem konservatiivset mõtteviisi. „Võiks olla, aga ega keegi ei saa peale suruda. Ega me ei ole terroristid, ehkki meid neiks tembeldada püütakse,“ täpsustab ta. „Meie sõna on ka oluline.“ Ultraliberaalsus on Erwin Pari sõnul saanud alguse USA-st ning levinud üle maailma, eeskätt Euroopa arenenud riikidesse, mitte aga näiteks Venemaale, Hiinasse või Aafrikasse.

Hiljuti oli Erwinil üks lähem kokkupuude homopropagandaga, kui tema kodu vastasmajas asuva baari ukse kohale tõmmati vikerkaarelipp. Erwin korraldas sellele vastuaktsiooni, koostas oma plakatid, millele üritati tuli otsa panna.

Plakatitel soovitas ta lugeda Varro Vooglaiu teksti „Kuidas tunda ära homoliikumise valed ja need ümber lükata?“. „Ma olen ka noor olnud, aga jumal tänatud, et mul oli ema, kes mind armastas, seetõttu ma tean, mis on elus õige,“ räägib Erwin. „Ent ma olen õppinud, mida homoliikumine tähendab. Ma olen seda näinud ja õnneks jäänud iseendaks.“ Mis puutub NATO lippudesse, siis selle kohta on ta saanud valdavalt positiivset vastukaja.

Erwin Pari

Erwin Pari jaoks on ebameeldiv näha, kuidas demokraatia sildi all müüakse eesti rahvale ja Eestile ultraliberaalsust ehk äärmusvasakpoolsust

Meil ei ole vaja normaalsele ühiskonnale vasakult poolt pealesurutavat survet.“ Erwin Pari

on teine teema. Meil ei ole vaja normaalsele ühiskonnale vasakult poolt pealesurutavat survet. Kui vaatan televiisorit, siis imestan, kuidas normaalsusest on saanud probleem.“ See kõik tekitab tema hinnangul asjatuid lõhesid erinevate inimgruppide vahel. „Need, kes on valinud teise elustiili, las nad valivad. Mina ei lähe kellegi magamistuppa uurima, et miks ja kuidas – see pole minu asi.

Aga ärgu tulgu normaalsesse ühiskonda end meie lastele ja noortele peale suruma. Homod on ka inimesed, neil on ka omad vajadused.

Probleem on aga selles, et oma vajaduste rahuldamiseks otsib ta sinu poega.“ Erwin loodab, et normaalsust aitab säilitada konservatiivsus. „Lähme tagasi oma juurte juurde, lähme tagasi selle juurde, mida me oleme õigeks pidanud, ärme salga enda rahvust maha. Praegu rünnatakse vasakult nii, kuidas saab.

Kohati paneb see lausa üllatuma – kas tõesti me olemegi sellised,“ mui-

gab mees ja leiab, et normaalsuse eelduseks on vajalik konservatiivne mõtteviis.

Harley Davidson ja Eesti lipp Erwin Pari hoidub nimetamast end ja oma saatusekaaslasi väliseestlasteks, sest ta peab end täiesti tavaliseks eestlaseks.

Kui ta kord 2005. aastal Tallinnas intervjueeritavaks juhtus, siis palus ta ajakirjanikku spetsiaalselt, et too ei kasutaks väljendit „väliseestlane“. Ent üllitist hiljem lugedes nägi ta, et just seda sõna oli rõhutatud. Kas oli tegemist viha või arusaamatusega, või unustas ajakirjanik ära… Seda Erwin ei mõista. „Kui ma kuulen, et väliseestlane Pari. Siis ma küsin „Mis?“ Ma olen sündinud enne sind. Eks seda tulebki võtta huumoriga.“ Erwin peab Eestis pensionipõlve. Viimane töine projekt jäi Kongosse. „Ma olen selle pensioni välja teeninud,“ viibutab ta näppu, „ma

saan seda endale lubada, kuigi ma võiksin ka töötada. Aga ma teen teisi asju, sõidan tsikliga, aitan aatekaaslasi…“ Erwinil on olnud palju mootorrattaid, praegune on suur mugav Harley Davidson, aga tal on ka KTM krossikad. Ta on käinud tsikliga Lätis, Ventspilsini välja, samuti tiirutanud Soomes. Alati sini-mustvalge lipp sabas lehvimas.

Kas võib öelda, et ta on Eesti patrioot?

Erwin: „Ma ei otsi mingeid loorbereid. Ma ei taha seda. Olen alati teadnud, et meie väike riik väärib iseseisvust. Aitasin sellele ka ise Ameerikas enne äratulekut kaasa. 1950-tel aastatel külastasin isegi ÜRO-d. See on delikaatne teema, sest siin mõned patrioodid tõusevad püsti. Aga tõesti, paarkümmend aastat sai selles suunas seal töötatud, vaeva nähtud ja Eestit hinges hoitud. Võtke kätte mõned nii-öelda väliseesti ajalehed ja seal on kõik dokumenteeritud.

Siis saate aru, milline võitlus see oli. Minu sügav kummardus Balti apellile ja Mart Niklusele, kes siin Tartus õiguse rääkimise pärast kannatas. Ma soovin ükskord näha, et Mart Niklusest saab Tartu linna aukodanik. Jah, seda ma soovin näha.“

1/2020

EESTI EEST!

Foto: erakogu

www.ekre.ee

15

Kert Kingo 44 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige 44 Kuulub Riigikogu koosseisus EKRE fraktsiooni 44 Juhtis enne Riigikokku valituks osutumist EKRE korruptsioonivastast toimkonda 44 Elab Tartu lähedal, osutus Riigikokku valituks Tartumaal 44 Ta on õppinud juristiks ja on töötanud pikalt Politsei-ja Piirivalveameti kriminaalosakonna uurijana ning Maksu- ja Tolliameti erimenetluse talituse juristina, eriliselt on ta pühendunud korruptsioonivastasele võitlusele 44 Abielus, üks täisealine tütar

Riigikogu liikme Kert Kingo Skye terjerid Duffy ja Scotty on lojaalsed, rahulikud ja intelligentsed, vanem neist on ka Eesti meister

Kert Kingo – jurist, kes kasvatab koeri ja võitleb õigluse eest Riigikogu liige KERT KINGO ministriametit taga ei nuta, sest tegeleb juristina õiguse tagaajamise eest parlamendi õiguskomisjonis. Oma Tartumaa kodus kasvatab ta kahte karvast sõpra.

Konservatiivide Vabale Sõnale räägib ta muuhulgas oma reisidest ning lapsepõlves suure aja võtnud võistlustantsust.

K

ert Kingo silitab oma kahte Skye terjerit, üks neist on juba kogenud näitustel osaleja, teine alles kutsikas. „Kaks aastat tagasi võtsime Duffy ja hiljuti võtsime ka pisikese Scotty, kes saab viiekuuseks,“ tutvustab poliitik Šotimaalt pärit koeratõugu. See tõug pole Eestis väga levinud, iseloomult on see jahikoer sõbralik, intelligentne, rahulik ja väärikas, samas väga lojaalne ning oma pererahvast ja territooriumi hindav. „Nad justkui loevad mõtteid,“ muigab perenaine. „Nad ei ole ründavad, kuid nad on ettevaatlikud ja otsustavad ise, millal nad võõrale lähenevad.“ Vanema koeraga on käidud mitu korda näitustel ning tuldud ka Eesti tšempioniks. Ühesõnaga – tubli poiss. Väikse koeraga käidi esinemas juba beebiklassis, kus oli koos kogu pesakond – kõik õed-vennad.

Meeldib palju reisida Kuna Kert Kingole ja tema abikaasale meeldib väga reisida, eriti kaugemates riikides, siis tuleb alati mõelda ka sellele, kuhu koerad niikauaks jäävad. Ajakirjanduses

levitatud jutud Kert Kingo hirmust lendamise ja võõraste maade ees ei vasta ühestki otsast tõele.

Koduses töökabinetis on tal terve rida külastatud riikidest kaasa toodud lippe: Vietnam, Kambodža, Tai, Malaisia…

Reisidest toob ta aga eriti esile hoopis lähemal asuva sihtkoha – üllatusi pakkunud käigu ühele Lääne-Iirimaale saarele, keldi kantsi. „Seal ongi nii nagu filmis, et inimesed kogunevad kõrtsi ja pillimees hakkab spontaanselt mängima. Ja seal on sadu kilomeetreid kiviaedu.“ Selle taustal tundub loogiline, et talle avaldab muljet just Šoti koeratõug. Meenub, et Skye terjerid saatsid kunagi tapalavale kuninganna Maria Stuarti ning valvasid haual, kuni ise ära surid.

Kooliaeg möödus tantsides Kert Kingo koolipõlv möödus tantsides, võistlustantsu trennid ja võistlused võtsid väga suure osa ajast. „See ei olnud mitte ainult kirg, vaid kogu mu elu. Terve minu kooliaeg koosneski trennidest ja võistlustel käimistest. Ja kuna tol ajal välismaale ei pääsenud, siis käisime

palju mööda Nõukogude Liitu,“ meenutab Kingo. „Seetõttu olen reisinud palju ka Venemaa linnades. Trenn kestis iga päev kolm tundi ja igal suvel olid ka treeninglaagrid, koolivaheaegadel olid aga treeningud kaks korda päevas.“ Tantsu pärast tuli tal palju koolitunde järele teha.

Eraldi meenutab ta 1980. aasta Moskva olümpia purjeregatti Tallinnas, kus nad esinesid avamistseremoonia ajal pealaval Ladina-Ameerika tantsudega. „Pikalt harjutasime, elasime seal olümpiakülas nädal aega, väga vahva oli,“ räägib tänane poliitik.

Ta lisab, et pealtnäha glamuursel tantsimisel on tegelikult mitu nägu: ühelt poolt on suur tähelepanu, on ilusad riided ja tehakse uhke soeng, lähed põrandale, sind saadab aplaus, saad auhinna ja võitjatantsu. Teiselt poolt pead olema pidevalt pinges, jälgima oma liikumist ja samme, meeles pidama, kus käsi või jalg välja sirutada.

Tantsumaailmas on tohutult tööd ja pisaraid – see on karm maailm, sa pead olema karastunud, seal on palju olelusvõitlust…, ent see on paratamatus.

Kuigi tantsimise tõttu ei jõudnud Kert just sageli klassiõhtutele, ei tundnud ta sellegipoolest sõpradest puudust. „Suure tähelepanu sain juba kooliajal kätte,“ ütleb ta. Nii nagu ka poliitiku töös vajamineva distsipliini ja kohusetunde.

Poliitikasse trügimist pole ta kunagi eraldi eesmärgiks seadnud, ometi on ta alati tundnud riigis toimuva vastu huvi ning kui asutati

EKRE, nägi Kert, et see on just see, mille poole temagi tahaks hoida. Nii astusidki nad koos abikaasaga erakonda.

Ka juristiharidusest on palju kasu olnud. See viis teda tööle nii kriminaalpolitseisse kui ka maksuametisse, aga on abiks ka elus laiemalt. „Seadustes orienteerumine on elus hästi oluline, see on vajalik oskus. Olen alati öelnud ka oma mehele ja tütrele, et kui mingi asi tundub ebaõiglane, siis on kindlasti olemas seadus, mis annab õiguse ka sulle,“ rõhutab endine IT- ja väliskaubanduse minister, kes on pidanud tööalastes suhetes korduvalt enda eest seisma. „Juristiharidus on paljudes asjades mind aidanud, kaasa arvatud Riigikogus,“ lisab Kingo.

peab: „See, mis meedia tegi, mulle väga ei mõjunud. Kui meedia proovis mängida välja selle peale, et ma kardan lennata või muud sellist, siis see on tõesti naerukoht. Eks näis, kuidas nad suudavad end niisuguseid väljamõeldisi avaldades ära majandada.“

Meie riigi kodanikud peavad saama usaldada oma riiki ja riigi halduses olevate asutuste tegevust, nende objektiiv­ sust, ausust ja seaduslikkust.“

Ministri käed on liiga lühikesed

Kert Kingo

Ministriametile tagasi vaadates ütleb ta, et ideaalis oleks hea, kui minister saaks rohkem teha, kuid paraku on ministri tegevusväli piiratud. Ta püüdis asju juhtida selles suunas, et riigis hakataks inimestega rohkem arvestama, tuues näitena kasvõi Eesti Posti, e-hääletamise või EAS-i, aga kogu aeg põrkas ta kokku takistustega. „Ministriamet oli huvitav, aga ministril peaks olema rohkem võimalusi asju muuta,“ nendib ta.

Lisaks opositsioonile hakkas Kert Kingole vastu töötama ka peavoolumeedia. Ta ise ütleb selle peale, et temale läheb korda nende inimeste arvamus, kellest ta lugu

Kingo tunnistab, et tegutseb poliitikas selle nimel, et Eestist saaks õiglasem riik. „Meie riigi kodanikud peavad saama usaldada oma riiki ja riigi halduses olevate asutuste tegevust, nende objektiivsust, ausust ja seaduslikkust,“ ütleb Kert, kes on heategevuslikus korras nõustanud juriidilistes ja kohtuvaidlustes paljusid õigussüsteemi hammasrataste vahele jäänud inimesi.

Eesti õigussüsteemi õiglasemaks muutmise eest kavatseb Kingo seista ka Riigikogu õiguskomisjoni liikmena.

16

1/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem

sor. Tal oli palju ameteid ja veel rohkem vabatahtlikult võetud seltskondlikke kohustusi. Tõnisson oli rahva juht ja oli riigimees.

Kuid kõikide nende ametite ja kohustuste kõrval oli Jaan Tõnisson kõigepealt inimene, oli armastav pereisa ja truu kaaslane.“ Kõik loetletud tegevusvaldkonnad ning ka peategelase isiklik elu leiavad raamatus tasakaalustatud käsitlemist. Ei ole kahtlust, et kõnealune monograafia on maiuspala kõigile ajaloohuvilistele lugejatele.

RAAMATUSOOVITUS

Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020 Aldo Kals, Henn Põlluaas 2019 Kirjastus: Petserimaa Suveülikool

Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamiseks välja antud artiklikogumik

12 elu mängureeglit.

Vastumürk kaosele Jordan B. Peterson 2019 Kirjastus: Äripäev

Reeglid? Rohkem reegleid? Tõsiselt? Kas elu ei ole juba piisavalt täis piiranguid? Ja miks üldse eeldada, et mingitest reeglitest võiks abi olla?

juhib tähelepanu leppe olulisusele nii toona kui ka tänapäeval. Kirjutiste keskmes on rahvusvahelise mõõtmega rahulepingu tähendus Eesti riigile ja eriti see, mis toimub praegu niinimetatud Eesti–Vene uue piirilepingu ümber. „Niinimetatud” seepärast, et Eesti Vabariigil on idapiiri leping juba sada aastat olemas ja selle revideerimiseks puudub õigustus.

Tartu rahuleping on täies juriidilises jõus Rahvasteliidu mantlipärija ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kehtivate lepingute registris.

Kõik riigid, kes tunnustavad Eestit õigusliku järjepidevuse alusel 24. veebruaril 1918 loodud riigina, tunnistavad sel-

lega ka Tartu rahulepingut ja selles kirjeldatud riigipiiri.

Raamatu eesmärk on teavitada Eesti avalikkust seni riiklikuks tabuks kuulutatud ja valdavalt saladuskattega ümbritsetud piirilepingu saagast ning kutsuda kaasa rääkima ja arvamust avaldama rahvast, keda on sellest seni eemal hoitud ning keda on teavitatud sündmustest üksnes tagantjärele ja kallutatult.

Kogumik sisaldab artikleid autoritelt nagu Hardo Aasmäe, Jüri Adams, Mart Helme, Rein Einasto, Igor Gräzin, Allar Jõks, Tõnis Lukas, Jaanus Karilaid, Henn Põlluaas, Anto Raukas, Urmas Reinsalu, Enn Tarto, Arvo Valton jt.

Jordan B. Peterson väidab, et meil on reeglite suhtes vastakad tunded isegi siis, kui teame, et need toovad meile kasu.

Söakad, iseloomuga hinged tunnevad end reeglite tõttu eriti ahistatuna.

Peterson väidab aga, et ilma reegliteta muutub inimene kiiresti oma ihade orjaks ning selles pole midagi vabastavat.

Latid langevad ja väärtused ähmastuvad piirini, mis ei ole enam meie vääriline. Ta leiab, et parimad reeglid aitavad meil jõuda eesmärkideni ning täisväärtuslikuma, vabama eluni.

Puistates tabavaid näiteid nii omaenda elust kui ka tööst kliinilise psühholoogina, samuti filosoofiast, psühholoogiast ning inimkonna

vanimatest müütidest, pakub ta ümbritsevale kaosele võimast vastumürki. Ta toob välja kaksteist sügavmõttelist, ent ootamatult praktilist printsiipi, kuidas elada mõtestatud elu. Peterson demonstreerib ilmekalt, kuidas eesmärk saada õnnelikuks on üsna mõttetu ning väidab, et selle asemel tuleks keskenduda hoopis elu mõtte leidmisele. Sest just see pakub kaitset kannatuste eest, millega elu meid paratamatult kostitab.

Tunnustatud kliiniline psühholoog professor Jordan B. Peterson on meie aja üks populaarsemaid mõtlejaid, kelle loengud romantilistest suhetest, Piiblist ja mütoloogiast on paelunud kümneid miljoneid kuulajaid.

hääbumist keskajast Esimese maailmasõjani.

Eesti vanimate linnade tekkelugu ulatub enam kui seitsmesaja aasta taha. Vaatamata kordu-

vale hävingule on linnad ikka ja jälle üles ehitatud – kunagi valitud koht ja rajatud tänavavõrk on jäänud võrdlemisi püsivaks.

Rikkalikult illustreeritud mahukas raamatus jälgitakse Eesti ajalooliste linnade – Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Võru, Kuressaare, Valga, Haap­salu, Paide, Paldiski, Narva-Jõesuu, Lihula – lugu ajastute kaupa, mille vältel meie linnad kujunesid ja arenesid.

Eesti linnaehituse ajalugu Toomas Tamla, Kaur Alttoa jt 2019 Kirjastus: Eesti Kunstiakadeemia

„Eesti linnaehituse ajalugu“ on esimene teos, mis käsitleb korraga kõigi tänapäeva Eesti alale jäävate ajalooliste linnade kujunemist, arengut ja mõnel juhul ka

Krista Aru 2019 Kirjastus: Rahvusarhiiv

Tartu Ülikooli raamatukogu direktori, filosoofiadoktor Krista Aru sulest on ilmunud kaheköiteline monograafia Eesti 20. sajandi ajaloo ühe suurkuju – Jaan Tõnissoni – elukäigust.

Autor on raamatu sissejuhatuses kirjutanud: „Jaan Tõnisson (1868– 1941?) oli ajakirjanik, ajalehe Postimees omanik ja väljaandja. Jaan Tõnisson oli Maanõuko-

Ostetud ajakirjanikud Udo Ulfkotte 2019 Reval-Buch

Raamat paljastab Saksa meedia- ja uudistetööstuse musti saladusi, mis

Eesti loitsud I. Arstimissõnad Mare Kõiv 2019 Kirjastus: EKM Teaduskirjastus

Sõnadega ravimine on osa eestlaste müütilisest pärimusest, mis sisaldab vanemaid kujutelmasid,

gu, Asutava Kogu, I–V Riigikogu liige. Kaks korda oli ta Riigikogu esimees ja kahes valitsuses oli ta välisminister. Neljal korral juhtis Jaan Tõnisson Eesti Vabariigi valitsust ja oli riigivanem. Ta oli vannutatud advokaat ja Tartu ülikooli profes-

ei ole siiani avalikkuse ette jõudnud.

Kas olete tundnud, et teiega manipuleeritakse ja et meedia valetab?

Nii tunneb paraku enamik inimesi. Seni on peavoolumeedia infoga manipuleerimist nimetanud vandenõuteooriaks. Nüüd aga avaldab üks siseringi mees, mis kulisside taga tegelikult toimub.

Ajakirjanik Udo Ulfkotte tunneb häbi, et töötas 17 aastat ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitungi (FAZ) jaoks. Oma töö osas, millele toetudes autor salajased võimuvõrgustikud

paljastab, on ta lõpuni kriitiline.

Esmakordselt räägib ta sellest, kuidas teda FAZ-is artiklite eest „määriti“ ja kuidas korruptsioon toimis.

Nagu enesestmõistetavalt võeti autor ajakirjanikuna töötamise ajal Ameerika eliitorganisatsioonide sisevõrgustike liikmeks ning talle anti „tubli“ töö eest isegi ühe USA osariigi aukodaniku tiitel.

Ulfkotte paljastab põhjused, miks mainekujundajad avalikku arvamust moonutavad ja kuidas meedia abil sõdu ette valmistatakse.

osutab eri kultuuripiirkondade vahelistele ajaloolistele kontaktidele ning on seotud paljude kultuurivaldkondadega.

Folkloristi ja rahva­ usundi uurija Mare Kõivu koostatud ja kommenteeritud „Eesti loitsude” esimene köide sisaldab arstimissõnu, mis on olnud kasutusel nakkus- ja sisehaigustest kasvajate ja kultuurispetsiifiliste haiguste ravimisel.

Loitsud sisaldavad motiive kristlikest ja eel­ kristlikest teadmistest.

Haiguste ülekandmine ja minemasaatmine, abistavate jõudude poole pöördumine ja muud võtted on aegadeülene oluline teave.

Iga haiguse käsitluse alguses tutvustatakse haiguse rahvalikke nimetusi, mõningaid ravivõtteid, seoseid teiste rahvapärimuse liikidega, iseloomustatakse loitsude tüpoloogiat ja levikut. Esmakordselt avaldatakse loitsudega koos ka andmeid nende kasutamisega seotud laiema sõnamaagilise süsteemi kohta, sh tuuakse näiteks esile seoseid maagiliste märkidega.

Mahukas, ligikaudu 800-leheküljelises teoses avaldatud tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Emakeele Seltsi kogudest.

www.ekre.ee

Mida toob aasta 2020 poliitikale ja poliitikuile?

JAANUAR

APRILL

44 Lumehelbekeste põlvkond sulab üleilmse kliimasoojenemise tõttu ära.

44 Hiina kalendris algab roti aasta ning Reformierakond vahetab oma logol orava roti vastu.

44 Jürgen Ligi pöördub psühhiaatri poole palvega kustutada tema sõnavarast väljend „loll“.

44 Raimond Kaljulaid lahkub Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja liitub Isamaaga.

44 Riigikogus moodustatakse toetusrühm saadikute toetuseks.

44 Kristina Šmigun jääb Toompea lossi turvaväravas dopinguga vahele.

44 Valitsuse moodustamise esimesel aastapäeval korraldatakse peaminister Jüri Ratase eestvedamisel üle-eestiline rattaretk „ ­ Kuhu lähed, Eestimaa?“ 44 Presidendilossi tabab ­pasarahe.

44 Valdo Randpere annab välja plaadi „Protseduuriline küsimus“.

44 Soomes korraldatakse erakorralised valimised, pea­ministriks saab ehitaja Urmas.

44 Tartu rahu aastapäeval avatakse mõneks tunniks Eesti– Vene kagu- ja idapiir.

44 Pingviinide paraad jääb üleilmse kliimasoojenemise tõttu ära, kuigi Taavi Rõivas oli ostnud selleks puhuks juba uue ja moodsa külmkapi; Estonia teatris korraldatakse beach-party.

44 Tõrvikurongkäik suurendab osooniauku sedavõrd, et UV-kiired valgustavad Indrek Saart, kes jätkab oma karjääri parlamendihoone koristajana.

44 Veganid protesteerivad kontide vastu, mida poliitikud pidevalt ajakirjanduse hambusse loobivad.

MAI 44 Raimond Kaljulaid lahkub Isamaast ja liitub Reformierakonnaga.

44 Kallaste linna aukodanikeks nimetatakse Siim, Kaja ja Kristina Kallas.

44 Helme valla aukodanikeks kuulutatakse Mart, Martin ja Moonika Helme, samuti Helmen Kütt.

44 Eerik-Niiles Kross leiab end postsovetliku saasta seest ning kutsub kohale päästeameti.

JUUNI 44 Üllar Saaremäe lavastab ­Vargamäel suvetüki „Toompea vanad ja noored“, peaosades Jürgen Ligi ja Ruuben Kaalep.

44 Tarbijakaitse ja järelevalveamet leiab jaanilaupäeval Aidu karjäärist sõnajalaõisi.

44 Eesti Päevaleht lisab oma päisesse loosungi „Seisame Eestis sotsialistlike väärtuste eest ning õhutame globalismi ja ekreviha“.

JUULI 44 Töömees Urmas maksab maksud ära ja läheb Soome poemüüjaks.

MÄRTS 44 Rahvusvaheline naistepäev keelatakse, sest paljude naiste meelest on solvav, et neile tuuakse lilli vaid kord aastas.

44 Reformierakonna toiduahelast avastatakse ­listeeriabakter.

44 Veterinaar- ja toiduamet sulgeb Reformierakonna toiduahela ning tuhanded inimesed jäävad tööta.

44 Opositsioon avaldab umbusaldust oma varasematele umbusaldusavaldustele.

17

AJUSURMAJA

Konservatiivide huumorinurk

VEEBRUAR

1/2020

EESTI EEST!

ENNUSTUS 44 President Kersti Kaljulaid kutsub kõik Tuvalu elanikud Hiiumaale.

44 Jüri Ratas vabandab hiid­ laste ees presidendi pärast.

44 Raimond Kaljulaid lahkub Reformierakonnast ja läheb akna alla.

44 Apteegireformi käigus ­hakatakse ehituspoodides müüma kondoome.

AUGUST 44 Kersti Kaljulaid kutsub Eesti taasiseseisvuspäevaks ­Eestisse Kim Jong-uni.

44 Kaja Kallas käib välja plaani C. 44 Viru praost Tauno Toompuu laseb võõbata kiriku vikerkaarevärviliseks.

44 Sotsidele korraldatakse vilepuhumise kursused.

SEPTEMBER 44 Eesti kooliõpilased korraldavad üleilmse kliimasoojenemise vastu protestimarsi, mis ei jäta kedagi külmaks.

44 Homoaktivistid kuulutavad Pärnu peksupealinna asemel homopealinnaks.

44 Maaeluministeeriumis avastatakse laest lutikad, majahoidjad peavad neid kirpudeks, kellega hakatakse ministri äraolekul mängima kirbutsirkust.

44 Raimond Kaljulaid läheb akna alt aknalauale.

44 Koolides kuulutatakse reede vabaks päevaks, et koolinoored saaks käia streikimas.

OKTOOBER

Indrek Saar valmistub tegema karjääri koristajana

Foto: Facebook

44 Ahto Lobjakas kihlub ­­ Vilja Kiisleriga.

44 ERR-i korrespondent Johannes Tralla ründab otsesaates kogemata opositsiooni­ poliitikuid ja ta vallan­datakse ootamatult.

44 KGB agent Kristjan avaldab mälestusteraamatu „Postimehest Kadriorgu“.

44 Jevgeni Ossinovski teeb avalduse EKRE-sse ­astumiseks.

NOVEMBER 44 Alternatiivina LGBT filmifestivalile korraldatakse Rakveres traditsioonilise peremudeli filmifestival, avamisel näidatakse filmi „Emmanuelle“.

44 Toompea lossi ees avatakse saapa skulptuur tähistamaks kahe aasta möödumist ­Indrek Tarandi sõust.

44 Mary Kross loobib kividega oma koera ja pöördub seejärel politseisse kaebusega, et teda hammustas EKRE värvides koer.

44 Raimond Kaljulaid kukub aknast välja, leiab üles oma sisemise paabulinnu ja liitub Ornitoloogia Seltsiga.

44 Riigikogu infotundide ülekanded pääsevad Ameerika Filmiakadeemia parima rahvusvahelise filmi Oscari eelnimekirja komöödia ­kategoorias.

DETSEMBER 44 Taaskasutus on moes: ­Viimsisse vanadest kanistritest jõulupuu loonud kuusekunstnik Teet Suur teeb seekord Tallinna Raekoja platsile jõulupuu vallandatud kantsleritest.

44 Meedialiit kuulutab teist aastat järjest pressisõbraks Kersti Kaljulaidi.

44 Eesti parimaks lihatooteks kuulutatakse Rakvere lihakombinaadis valmistatud taimne viiner.

44 Raimond Kaljulaid korraldab Toompeal meeleavalduse papagoide toetuseks.

44 Vana-aasta õhtul lastakse õhku pikalt kadunud olnud hispaanlaste rakett, mis paari päeva eest Endla rabast üles leiti.

44 Reformierakond otsustab minna kohalike omavalitsuste valimistele loosungiga „Varastame poole vähem!“

18

1/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

mälumäng 1. Millises filmis vallandab rukkilille tallamine eestlastes hirmsa raevuhoo? a) „Malev“ b) „Kolme katku vahel“ c) „Verekivi“ 2. Kes kirjutas suure osa ansambli Code One hittidest? a) Ivar Must b) Priit Pajusaar c) Mikk Targo 3. Millise linna üks linnaosadest on Moonaküla? a) Keila b) Rakvere c) Narva 4. Mitu sääske suudab öö jooksul nahka pista Eesti 2020. aasta loomaks valitud nahkhiir? a) 50 b) 150 c) 300

Autor: Erki Evestus

ANEKDOODID

Panin oma telefonihelinaks hümni. Istun polikliinikus järjekorras, kõlab telefonihelin. Et telefoni tagataskust kätte saada, pean püsti tõusma. Minu järel tõuseb tasapisi püsti kogu järjekord. Oh, on alles patrioodid!

Eesti Posti juhatuse esimees Ansi Arumeel kaebab majandusminister Taavi Aasale: „Meil pole enam võimalik kirju sama hinnaga vedada. Kütus, töötajate palgatõus, muud kulud...” „Lõpetage see vedamine siis ometi ära ja saatke oma kirjad postiga!” segab Aas pahaselt vahele.

Kui võimule pääsevad programmeerijad, siis vahetatakse ministrid ja ametnikud programmide vastu välja. Muuseas – sama juhtub ka suure osa valijatega.

Statistikaameti analüüsist selgus, et enamikul eestlastest mahuvad säästud ära külmkappi.

Kui valimistel saaks hääletada inimeste poolt, keda kinni panna, siis oleks valimisaktiivsus ligi 100%.

Kohtumisel valijatega räägib sotside kandidaat: „Meie, sotsiaaldemokraadid, soovime, et kõik inimesed oleksid rikkad!“ „Aga kuhu siis vaesed kaovad?“ „Kõik vaesed surevad ära!!!“ Georgi-Rene Maksimovski uurib kalendrit ja küsib oma abikaasa adjutandilt: „Kas Kersti kavatseb 24. veebruari õhtul kuhugi minna?” „Jah, president Kersti Kaljulaid läheb vabariigi aastapäeva vastuvõtule Viljandi

Ugala teatrisse,” vastab adjutant. „Ega te ei ole kuulnud, kas mina ka kaasa lähen?” „Kas te huvitute poliitikast?“ „Loomulikult!“ „Kas aktiivselt või passiivselt?“ „Mis mõttes?“ „No ses mõttes, et kas te olete saadik või vaatate lihtsalt televiisorit?“ Kui kõikide riikide eesotsas oleks naised, siis ei oleks maailmas sõdu. Oleks lihtsalt palju riike, kes teineteisega ei räägiks.

Reformierakonna juht Kaja Kallas otsustab nädalavahetusel mere ääres puhata. Ta hakkab ajaviiteks lanti loopima ja tõmbab välja kuldkala.

„Vau!” hüüatab Kallas. „Sa oled ju kuldkala. Kas täidad mu kolm soovi?” „Jah, kuid ainult siis, kui sul jätkub üllameelsust oma õnne ka teistega jagada,” teatab kala. „Mida sa ka ei sooviks, Jüri Ratas saab kaks korda nii palju. Seega, mida sa soovid?” „Esiteks soovin endale uut Jaguari sport­autot. Las Ratas saab pealegi kaks, ihukaitsjad ei lase tal nagunii nendega sõita. Teiseks soovin 10 miljonit eurot.

Las Ratas saab pealegi 20 miljonit, see läheb viimseni Keskerakonna võlgade tasu­miseks.” „Ja kolmas soov?” küsib kuldkala. „Kolmas soov...” alustab Kallas sadistlikult muiates, „Noh, ma olen alati soovinud anda ühe oma neeru mõnele abivajajale...”

malenurk

7. Virumaalt pärit Enn Murulaidu peetakse Eesti esimeseks … Kelleks? Juhtus see aastal 1940. a) Kolhoosnikuks b) Küüditatuks c) Metsavennaks 8. Millise Eesti valla territooriumil asus nõukaajal Sommerlingi külanõukogu? a) Kiili b) Rae c) Harku 9. Mis aastal toimus viimane üritus Tallinna Linnahallis? Sealtpeale seisab uhke hoone üsna hüljatuna. a) 2007 b) 2009 c) 2011 10. Millise muuseumi juures seisab tükike Berliini müürist? a) Vabamu b) Tallinna Linnamuuseum c) Eesti Meremuuseum

ÜLESANNE: Paul Keres, 1929.

Matt kahe käiguga LAHENDUS: Jaanuari nimetavad Eesti malesõbrad vahel ka Paul Kerese sünnikuuks. Keres ei olnud mitte ainult üks maailma parimaid maletajaid ning tänini loetavate maleraamatute autor, vaid ka innukas kirimaletaja ja maleülesannete koostaja, seda eriti nooruses.

Selles tema kolmeteistaasta­ sena koostatud ja tollases Päevalehes ilmunud ülesandes matistab valge musta toreda avakäiguga.

6. Mis nime kannab räppar Reketi 2019. aasta sügisel ilmunud uus album? a) „Keravälk“ b) „Murdlaine“ c) „Kulutuli“

11. Millist ametit neist jõudis oma mitmekülgse elu jooksul pidada Raivo Järvi? a) Sporditreener b) Kelner c) Varieteetantsija

1. Oh7-c2 ähvardusega 2. Lb1:a2X. Peale 1. ... Oa2:b1 tuleb 2. Oc2:b3X. koostaja Eino Vaher

12. Kui Eesti võitis 2001. aastal Eurovisioni lauluvõistluse, siis mitu riiki hindas meie lugu maksimumi ehk 12 punktiga? a) 7 b) 9 c) 11

Vastused 1a; 2c; 3b; 4c; 5a; 6c; 7c; 8b; 9b; 10a; 11c; 12b

Vaatan kliimaaktivist Greta Thunbergi ja meenutan end tema vanuses. Sel ajal ei osanud ma tõesti ette kujutada, et koolist võib teha poppi, kuna õues on palav.

5. Mis annavad maitse liköörile Lõunamaine? a) Tsitruselised b) Ananass c) Datlid

1/2020

EESTI EEST!

19 foto: scanpix

www.ekre.ee

KUI SOOVID EKRET TOETADA, AITA …

LUUMURRU VÕI NIHESTUSE MÄHISETOESTIK

Eelmise lehenumbri ristsõna õige vastus on „…tuua Eesti lipu alla tagasi“. EKRE sümboolikaga kruusi saavad loosi tahtel endale Milvi U. Tapa vallast, Matti P. Tallinnast, Anu P. Tartust, Taivi L. Hiiumaalt, Urmas T. Ridalast. Palju õnne!

Käesoleva numbri ristsõna vastuseid ootame hiljemalt 20. märtsiks 2020 aadressile ajaleht@ekre.ee või Toompuiestee 27, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Tallinn 10149.

Viis õnnelikku õigesti vastanut võidavad endale EKRE sümboolikaga kruusi.

Palume ristsõna vastuse juurde ära märkida oma postiaadressi ja selles ajalehenumbris kõige enam meeldinud kirjutise. Aitäh!

Ristsõna vastus: ______________________________________________________ MINU LEMMIKARTIKKEL SELLES LEHES: ______________________________________________________ Nimi ­_________________________________________________ Telefon _____________________________________________ Aadress _____________________________________________

TULE TÄHISTA KOOS TUHANDETE INIMESTEGA EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEVA!

TÕRVIKURONGKÄIK 2020 TÕRVIKURONGKÄIK TARTUS „TARTU RAHU 100“ 2. veebruaril 2020 kell 17.30 algusega Jaan Poska gümnaasiumi juurest

TÕRVIKURINGKÄIK TALLINNAS

24. veebruaril 2020 kell 18 algusega Vabaduse väljakult