Konservatiivide Vaba Sõna, 3 / 2020

ISSN 2504-5881

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 3/2020 issuu.com/konservatiividevabasona Mart Helme

Martin Helme:

Siim Pohlak:

Rene Kokk:

ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee

Anti Poolamets:

Andres Raid:

„On aeg heisata laevale uued purjed!“

„Tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Šveits – enesekindel, rikas ja suveräänne“

„EKRE on kõige tõhusam erakond Riigikogus“

„Vesinikuenergia arendamine viiks meie riigi maailmakaardile"

„Riigikaitseõppe läbinud gümna­ sistidest lumehelbekesi ei kasva!“

"Harjuda saab, aga leppida ei või“

Lk 3

Lk 4–5

Lk 6–7

Lk 8–9

Lk 10–11

Lk 14–15

Martin Helme asub EKRE-st kujundama tuleviku peaministriparteid Juuli alguses peetud EKRE kongressil algas uus ajajärk Eesti poliitikas.

Rahvuskonservatiive seitse aastat juhtinud Mart Helme taandus EKRE esimehe kohalt ning uueks juhiks valiti senine aseesimees Martin Helme.

U

ue esimehe sõnul peab erakonna eesmärk olema järgmiste Riigikogu valimiste võitmine ja valitsuse moodustamine. „Me asume kirjutama uut peatükki nii erakonna kui ka riigi ajaloos,“ ütles Martin Helme oma kongressikõnes.

Helme kinnitab, et EKRE jääb erakonnaks, kelle poliitika tugineb väärtuspõhisele vundamendile. „Me seisame normaalse perekonna, traditsiooniliste pereväärtuste, rahvusriigi ideaali ja kristliku Euroopa eest. Me peame jätkuvalt Eesti põhi­seaduse kõige olulisemaks alusväärtuseks seda, mis on kirjas põhiseaduse preambulis – riik peab tagama meie rahvuse ja kultuuri säili­mise läbi aegade.“ Rahvuskonservatiivide uus esimees usub, et järgnevatel aastatel muutuvad väga oluliseks majandusteemad. „Koroona­kriisist põhjustatud majanduslanguse tõttu seisavad meil ees rasked ajad. Meie kõige olulisem ülesanne on tagada töökohad oma rahvale. Ja mitte lihtsalt töökohad, vaid korraliku palgaga töökohad. Rahvusliku majanduse tugevdamine on olnud ja jääb ka edaspidi meie erakonna üheks keskseks eesmärgiks. Just nii tagame oma inimestele hea sissetuleku siin ja mitte üle lahe.“ Aastatel 2013-2020 erakonda juhtinud Mart Helme põhjendab esimehe kohalt taandumist sooviga anda erakonnale juurde hoogu ja energiat. „Järgmiste valimiste järel

peame olema peaministripartei ja selleks on tarvis ennast mugavus­ tsoonist välja raputada, teha asju värske energia ning uue pilguga.

Me oleme olnud valitsuses neliteist kuud ja see on näidanud, et majandusküsimustes ning administratiivse võimekuse poolest on poeg isast suuremaks kasvanud. Aeg on teatepulk edasi anda,“ ütles Mart Helme, kes jätkab aseesimehe ja siseministrina.

EKRE volikogu esimees Urmas Reitelmann tõdeb, et Mart Helme on olnud suurepärane konservatiivne liider, mille tõestuseks on EKRE toomine seitsme aastaga üsna tundmatust erakonnast valitsusse: „Juhtimisteooriad väidavad, et inimesed peavad ametites vahetuma, ükskõik kui head tööd nad ka ei teeks. Martin on kogu aeg olnud erakonna visiooni kujundaja. Ma usun, et põlvkonnavahetus toob erakonda juurde nooremat verd ja uut energiat.“ Martin Helme ja Mart Helme EKRE kongressil 4. juulil 2020.

EKRE Riigikogu fraktsiooni juht Foto: EKRE ja aseesimees Siim Pohlak mis võimaldab suurendada EKRE juhib tähelepanu sellele, et toetust. „Oleme Martiniga kaasvõitMart Helme juhtimisel tõuRahvusliku lejad 2005. aastast alates ja ma olen sis erakonna toetus kunamajanduse kindel, et ta on väga hea erakonnagise 2% pealt praeguse ligi tugevdamine juht: aktiivne, töökas, intelligentne 20% peale: „Martinil on ja asjatundlik ning oskab arvestada selle protsessi juures olnud jääb ka edas­pidi meie teiste inimeste ja nende arvamustesamuti oluline roll ja tema erakonna üheks ga. Martin on ääretult võimekas, tal esimeheks tõusmine oli on vaieldamatult potentsiaali täita igati loogiline. Kindlasti on keskseks eesmärgiks.“ ka valitsusjuhi rolli. Meie ülesanne erakonna toetuse ja kandeon teha kõik, et see järgmistel valipinna edasine kasvatamine keeruline ja suur väljakutse, aga EKRE aseesimees ja Riigi­kogu mistel nii ka läheks.“ usun, et Martin tugeva strateegina spiiker Henn Põlluaas leiab, et saab sellega hakkama.“ esimehe vahetus on õige samm, Samal teemal lk 3-5 ›››››

EKRE UUS JUHTKOND Esimees: Martin Helme Aseesimehed: Mart Helme, Siim Pohlak, Henn Põlluaas Erakonna juhatus: Merry Aart, Jaak Madison, Anti Poolamets, Jaak Valge, Helle-Moonika Helme, Kert Kingo, Tiit Kala, Rein Suurkask, Helle Kullerkupp, Mart Järvik ja Ülle Rosin.

Juhatusse kuuluvad põhikirja järgi ka erakonna esimees ja aseesimehed.

2

3/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

EKRE on ainus kasvava liikmeskonnaga parlamendierakond

22. juunil püüdsid märatsejad köite ja kettide abil maha tõmmata USA-s Valge maja ees asuvat president Andrew Jacksoni (1767 –1845) monumenti.

Foto: Scanpix

Me ei luba hävitada oma ajalugu ja identiteeti!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu kutsub üles seisma vastu viimastel nädalatel maailmas hoogu kogunud marksistlikule kultuurirevolutsioonile ning kaitsma Lääne kultuuripärandit, mälu ja identiteeti.

Praeguseks on selge, et 2020. aasta mai lõpus alguse saanud vägivalla- ja rüüstamislaine Ameerikas ja Euroopas ei ole võitlus mustnahaliste õiguste eest. Kasutades viigilehena rassimisvastast sõda ja sarikurjategija surma teeb võidu­käiku inimvaenulik ideoloogia, mille viljad on muuhulgas ka 20. sajandi terroristlikud režiimid: stalinistlik Venemaa, maoistlik Hiina, Kuuba ja Põhja-Korea. Sama ideoloogia läbikukkumist oleme 21. sajandil näinud ka Venetsueelas.

Tegemist on ideoloogiaga, mis jutlustab vabadusest, võrdsusest, vendlusest ja uue inimese loomise vajadusest, aga mida viiakse ellu monumente ning hooneid rüüstates, kunsti ja kirjandusteoseid ümber kirjutades, teisitimõtlejaid represseerides ja kõike varasemat – nii inimesi, kultuuri kui ka ajalugu – võltsides või hävitades. Ajalugu on näidanud, et kõik marksistlikust ideoloogiast kantud revolutsioonid on lõppenud veresauna ning vaimse ja majandusliku laostumisega.

Kahetsusväärselt on vaba maailm viimastel aastakümnetel marksistlike düstoopiate ehitamise plaanide ees vaid taganenud. Marksism on kujunenud valitsevaks ideoloogiaks Lääne ülikoolides, kultuuriringkondades ning meediaväljaannetes.

Marksismi võidukäiku näeme ka globaalsete korporatsioonide juhtkondades. See on viinud olukorrani, kus avalikus ruumis saavad ekspertidena sõna peamiselt rahva meelsust kujundavad ideoloogid ning tsensuurist on saanud seni sõnavabadust kõrgelt hinnanud Läänes igapäevase elu osa.

Viimastel nädalatel on Ameerika Ühendriikides vallandatud ajakirjandustöötajaid selle eest, et nad on julgenud märatsemist hukka mõista. Vasakideoloogilist meelsuskontrolli teostavas sotsiaalmeedias langes mõne päeva eest nn vihakõne tsensuuri ohvriks ka USA presidendi sõnum kasutada jõudu vägivallatsejate vastu Washingtonis.

Eesti riik kaotas 20. sajandil marksistlikust ideoloogiast võrsunud okupatsiooni tulemusel ja punamõrtsukate käe läbi üle 100 000 inimese, me jäime pooleks sajandiks iseseisvuseta. Eestil ei ole võimalik jääda pealtvaatajaks, seda enam, et neomarksistlik revolutsioon liigub meile iga päevaga lähemale.

Meie naaberriigi Soome valitsuspartei noorteühendus tuli hiljuti välja nõudega teisaldada kesklinnast Soome väejuhi, presidendi ja 2004. aastal kõigi aegade suurimaks soomlaseks valitud Mannerheimi monument. Juba 10. juunil üritas kamp internatsionaalseid noori õhutada revolutsioonilisi meeleolusid peamiselt võõrkeelsel meeleavaldusel Tallinnas.

Samuti on Eestis vähemalt kolm poliitilist jõudu – Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakond ja Eesti200 – kes oma tegude või retoorikaga on seadnud kahtluse alla Eesti rahvusriikluse ning on tõstnud eeskujuna kilbile globaliseerunud, juurteta ja püsiva identiteedita nn uue inimese.

Eesti kultuuri ja traditsioone väärtustava valitsuserakonnana on EKRE ülesanne takistada marksistliku ideoloogia levikut. Me seisame vastu rünnakutele, mille eesmärk on kustutada meie ajaloomälu ja võtta meilt rahvuslik ühtekuuluvus. Rahvas, kel puudub ajalugu ja identiteet, on määratud hukule. Me hakkame vastu nõudele lasta end põlvili suruda.

EKRE volikogu, 27. juunil 2020, Tallinnas

Eesti Konservatiivne Rahva­ erakond on ainus Riigikogu erakond, kelle liikmeskond on viimase aastaga suurenenud.

EKRE-s on praegu rohkem liikmeid kui aasta tagasi. Juuni alguse seisuga oli juurde tulnud 125 inimest, seega on erakonnas liikmeid kokku 8834.

Suurim kaotaja on Reformierakond, kust viimase aastaga on lahkunud 657 inimest ja liitunud ainult 90.

EKRE aseesimehe Siim Pohla­ku sõnul liitutakse ­EKRE-ga soovist rääkida kaasa rahvuskonservatiivse poliitika tegemisel. „Enamik inimesi ise aktiivset päevapoliitikat teha ei taha, küll aga soovitakse avaldada oma liikmelisusega toetust rahvuskonservatiivsele maailmavaatele. Meil on hea meel liikmetest, kes on jõudnud maailmavaatelisele äratundmisele ja liituvad meiega oma sisemise soovi ajel,“ ütles Pohlak. „Miks meil on olnud viimastel aastatel palju liitujaid? Võimalik et rahvuskonservatiivseid väärtusi hindavad inimesed tunne-

Siim Pohlak: „EKRE-ga liitutakse soovist rääkida kaasa rahvuskonservatiivse poliitika tegemisel.“

vad praegu suuremat vajadust poliitikas kaasa lüüa. Üks hiljuti läbi viidud avaliku arvamuse küsitlus näitas, et Eesti rah-

Foto: KVS

vuskonservatiivsete erakondade toetajate seas on rohkem poliitikast huvitatud inimesi kui teistes erakondades.“

Erakondadega liitunud/lahkunud inimeste arv 2020. aasta juuni alguse seisuga –657 +522

+522

–554 –474

–397

-146 –230

+125

-52

EKRE

Keskerakond

+87

SDE

-372 +102

-567 +90

Isamaa

Reformierakond

*Muudatus võrreldes eelmise aastaga

Eesti vajab rahvusliku majanduse taassündi!

Eesti Konservatiivse Rahva­ erakonna kongress leiab, et terendava majanduslanguse ületamiseks ja lääneriikide elatustasemele järele jõudmiseks vajab Eesti rahvuskesksemat majanduspoliitikat.

2020. aastal on Eesti inimeste elatustase jätkuvalt alla Euroopa Liidu keskmise ning maailm seisab silmitsi viimase saja aasta rängima majanduskriisiga. On positiivne, et valitsus on kriisi pehmendamiseks langetanud makse ja süstib majandusse sadu miljoneid lisaraha – nii on praeguse koalitsiooni majanduspoliitika tunduvalt asjatundlikum kui eelmise kriisi aegne rumal ja lühinägelik lähenemine, mille tulemusel tabas Eestit 2009. aasta masu ajal rängim majanduslangus Euroopas. See tõi kaasa meie inimeste massilise väljarände ning tekitas järgnevatel aastatel tööjõukriisi, mida nüüd

üritatakse lahendada odavtööjõuga slaavi riikidest.

Samas julgustame valitsust kodumaise majanduse ülesehitamisega jätkama – koroonakriis on paljastanud globaliseerumise miinused ning tõstnud esile rahvusliku majanduse voorused. Valutumalt elavad kriisi üle need riigid, kes ei ole lasknud neoliberalismi dogmadele toetudes välja surra elutähtsatel tööstustel ega sõltu odavast võõrtööjõust.

Riik peab kriisist õppima ning lähtuma majanduspoliitika kujundamisel rohkem Eesti rahvuslikest huvidest.

Kui tahame jõuda järele LääneEuroopa riikide elatustasemele ja olla tulevikukriisideks paremini valmis, peame senisest enam soodustama kodumaisel kapitalil põhinevat ettevõtlust, langetama makse, kõrvaldama bürokraatlikke takistusi ning vähendama väliskapitali mõju.

Seda kõike selleks, et majanduse võtmepositsioonid ei oleks mitte rahvusvaheliste korporatsioonide, vaid rahvusliku eliidi käes.

Peame vähendama ka Eesti majanduse sõltuvust odavast tööjõust. Odava immigranttööjõu kasutamine pidurdab majanduse arengut ja hoiab palgad all, mille tulemusel lahkub aina rohkem põlisrahvast rikkamatesse riikidesse, asemele tuleb aga odav tööjõud piiri tagant.

Selline majandusmudel ei ole meie erakonnale vastuvõetav – me ei lase eesti rahvast oma põlisel maal välja vahetada!

Riigi eesmärk peab olema Eesti inimestele kõrgema elustandardi ja hea sissetuleku tagamine siin, mitte välismaal. Majanduspoliitika muutmine rahvuskesksemaks loob selleks vajalikud eeldused.

EKRE kongress, 4. juulil 2020, Tallinnas

www.ekre.ee

3/2020

EESTI EEST!

On aeg

3

Mart Helme: „Poliitika sisu on aegade jooksul jäänud ikka samaks. Selleks on inimeste võitlus oma maa, oma olemasolu ja oma heaolu eest.“

Foto: KVS

heisata laevale uued purjed!

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei saa endale lubada stagneerumist ega muutumist tavapäraseks võimu- ehk kartellierakonnaks, kirjutab EKRE esimehe koha pealt taandunud MART HELME.

2

013. aasta aprillis valiti mind Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimeheks.

Sellele järgnenud aastatega oleme koos erakonnakaaslastega käinud läbi fantastilise teekonna ning jõudnud tänaseks päevaks Eesti poliitika tippu ehk valitsusse. See on meie kõigi ühise pingutuse tulemus.

Nimetatud tulemus on seda austusväärsem, et kogu meie teekonna vältel on meil tulnud edasi rühkida marulises vastutuules.

Me ei ole murdunud, me ei ole lasknud end oma sihtidest kõrvale kallutada. Vastupidi, me oleme kogu aeg tugevnenud ja kasvanud.

Aga iga tee saab ükskord otsa, ja teistpidi – seal, kus üks tee lõpeb, seal algab teine. Tänasel päeval, mil oleme vähemalt selleks korraks jätnud selja taha koroonakriisi ja seisame uue tundmatuse, aga võib-olla ka enneolematult sügava majanduskriisi ning radikaalsete geopoliitiliste muudatuste lävel, on meil tarvis vaadata sügavale endasse ja seda nii erakonna kui ka iga üksiku inimesena. On tarvis jõuda arusaamisele, kas oleme valmis uuteks katsumusteks ja uuteks võitlusteks Eesti eest. Seda enam, et suur osa senistest võitlustestki on alles lõpuni võitlemata.

Neliteist kuud valitsuses on meile näidanud, et valitsusse kuu-

lumisest hoolimata oleme me Eesti poliitilisel maastikul endiselt üksi ja et üha halastamatumaks muutuvas kultuurisõjas meil sisuliselt liitlaseid ei ole. Sellest hoolimata on meil õnnestunud saavutada üsna palju sellest, mille pärast me poliitikas oleme. Ja kui meil mõningatel puhkudel pole õnnestunud oma eesmärkide osas liikuda edasi nii kiiresti kui sooviks, siis on meil vähemalt õnnestunud liberaalse kurjuse edasist levikut kas ära hoida või pidurdada.

Ent kas me võime olla kõige selle juures endaga rahul? Kas me võime öelda, et paremini ei saa?

Kindlasti mitte. Aga selleks, et saa-

lubada ei muutumist tavapäraseks võimu- ehk kartellierakonnaks ega ka stagneerumist.

Et seda ei juhtuks, peab meil olema julgust muutuda. On vana tõde, et kui tahad maailma muuta, alusta iseendast.

Minult on viimase nädala jooksul palju küsitud, miks ma otsustasin loobuda eduka valitsuserakonna esimehe positsioonist. Vastus on just see: soovin näidata eeskuju ja osundada tõsiasjale, et meidki ähvardab stagneerumine. Et erakonna laevale, mis on minu meelest võtnud liiga aeglase tempo, on vaja heisata uued purjed ja juhtida see laev uue kapteni juhtimisel kartmatult taas tormistele, kuid senistest veel uhkemate sadamatega vetele.

Elu on lühike, poliitika pikk. Ja kuigi poliitika ei lõppe kunagi, on poliitika sisu aegade jooksul jäänud ikka samaks. Selleks on inimeste võitlus oma maa, oma olemasolu

On vana tõde, et kui tahad maailma muuta, alusta iseendast.”

Mart Helme

vutada enamat, peame kõigepealt tõstma nõudlikkust iseenda suhtes. Üheks põhjuseks, miks rahvas meid valis, oli kindlasti avalikkuse suur soov murda stagnatsioon, mille nn kartellierakonnad eesotsas Reformi­erakonnaga olid Eestis tekitanud. Nüüd, mil me oleme üks võimuerakondadest, ei saa me endale

ja oma heaolu eest. Kulissid võivad aegade jooksul vahetuda, aga sisu on ikka sama. Näeme seda oma võitlusteski. Kõigi eksitavate vaidluste, ideoloogiliste konstruktsioonide ja muude silmapetete taga on ometi peidus kogu aeg vaid üks eesmärk: võitlus meie, eestlaste, püsimise ja kasvamise eest, võitlus õiguse eest

püsida selle maa peremeestena ja võitlus inimväärsete elutingimuste eest. Need, ja mitte miski muu, on kategoorilised imperatiivid ükskõik, kuidas nende sisu ka ei püütaks hägustada loosungitega vabadusest, võrdsusest ja vendlusest.

Tugevad teevad seda, mida tahavad ja nõrgad seda, mida peab. Meie erakonna eesmärk on muuta Eesti nii tugevaks, et me saaksime maksi-

juhul langeb passionaarsete indiviidide osakaal ühiskonnas allapoole kriitilist taset ja nad ei suuda ülejäänud sootsiumit enam innustada ning endaga kaasa tõmmata. See on kindlasti õpetussõna ka meile.

Nii nagu me tahame Eestile tarka majandust, nii peame tegema ka tarka poliitikat. Poliitikat, mis on mõeldud inimestele, mitte abstraktsele majandusele või kelle-

Nii kaua, kuni ma ennast mäletan, on minu süda tuksunud alati Eestile.“ Mart Helme

maalsel määral teha seda, mida me tahame. See eristab meid kõige rohkem ka meie konkurentidest kodusel poliitmaastikul, sest eranditult kõik nad on nõus olema nõrgad ja tegema seda, mida peab.

Erakonnad, mis kaotavad missioonitunde ja valmisoleku ohvrite toomiseks, kaovad. Meie ei kuulu kindlasti seesuguste erakondade hulka. Lev Gumiljov on väitnud, et rahvaste edukuse üheks kõige olulisemaks mõõdupuuks on see, kui palju on selle populatsioonis passionaarseid isiksusi. Need on inimesed, kes on valmis oma tõe ja huvide eest ennastohverdavalt võitlema.

Ma julgen väita, et Eestis koondab just meie erakond arvestataval määral seesuguseid passionaarseid ­indiviide. Ent Gumiljov ütleb ka, et passio­naarsed indiviidid ei tohi lasta ennast mõttetult hävitada, sest sel

gi poolt ainuõigeteks ja kaasaegseteks kuulutatud väärtustele, millede nimel võib muuhulgas ohverdada nii üksikisikuid kui ka terveid rahvusi. Sõjas tuleb võitmiseks osata ellu jääda. Seda enam, et elu jätkub ka pärast sõda. Mõelgem sellele, kui tekib tahtmine käega lüüa ja kõrvale astuda, sest see tähendaks sisuliselt võitluses langemist. Ja passionaaride ridade hõrenemist. Me ei saa seda endale lubada, Eesti ei saa seda endale lubada. Ma annan erakonna juhtimise üle, sest leian, et just praegu, mil oleme liikunud tõusujoones, on selleks kõige õigem hetk.

Kaptenisillalt lahkumine ei tähenda aga, nagu lahkuksin ma passionaaride ridadest. Isegi kui ma tahaksin seda teha, ma ei oskaks seda. Nii kaua, kuni ma ennast mäletan, on minu süda tuksunud alati Eestile. Meie Eestile.

4

3/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Martin Helme:

Tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Šveits – enesekindel, rikas ja suveräänne

Pean väljakannatamatult ebaõiglaseks, kui inimesed teevad kõik õigesti – õpivad tublilt, loovad pere, käivad tööl – ja ei ela sellest hoolimata normaalselt ära. Kui tööl käiv inimene on jätkuvalt vaene, siis on tegemist majanduse struktuuri veaga, mis tuleb parandada, ütles juuli alguses EKRE esimeheks valitud MARTIN HELME oma kongressikõnes.

M

eie erakonda seitse aastat juhtinud Mart Helme andis 27. juunil toimunud erakonna volikogul teada soovist panna esimehe amet maha ning anda see üle uuele inimesele. Ta tegi seda mitte väsimusest või tüdimusest, vaid selleks, et me saaksime muutuda veelgi tugevamaks. Me kõik oleme talle tema tohutu töö ja suurepäraste saavutuste eest väga palju võlgu.

Ka mina olen talle väga palju võlgu. Mardi laia selja taga sain ma

teha oma senist tööd erakonnas, teades rahulikult, et juhi vastutust kannab tema. Jah, ma tean, enamik erakonnakaaslasi ja suur osa avalikkusest arvab, et me oleme nagunii üks ja sama, kuid ma kinnitan teile, et lõplikud otsused langetas ikkagi esimees. Ja lõplik vastutus erakonna käekäigu eest oli temal. See on koorem, mida ei saa tegelikult jagada.

Nüüd seisan ma teie ees ja palun teil anda see otsustus ja vastutus mulle. Need on aukartustäratavalt suured kingad, millesse mul tuleb astuda.

Martin Helme 4. juulil EKRE kongressil.

Foto: KVS

Ju te teate ja tunnete mind juba niigi päris hästi, aga juhi vahetus tõstatab paratamatult küsimuse: mis siis ikkagi muutub?

Eesti – meie rahvuslik kaitseala Kõigepealt sellest, mis ei muutu.

Meie erakond on Eestis eriline ja ainulaadne, kuna oleme kõige selgema maailmavaatega, võiks lausa öelda, kõige ideoloogilisem partei Eestis. Päris kindlasti ei muutu meie sügavast veendumusest välja kasvanud poliitika, mis seisab normaalse perekonna, traditsiooniliste pereväärtuste, rahvusriigi ideaali ja kristliku Euroopa eest. Me usume, et laste kasvatamisel on parim, kui seda teevad nende endi ema ja isa, et kõige toredam perekond on selline, kus on ka õdesid-vendasid, tädisid-onusid. Selleks, et see nii oleks, peab riik toetama ja motiveerima tervet hulka hoiakuid, aga ka majanduslikke otsuseid. Traditsiooniline abieluinstitutsioon ei ole

Oleme valitsuses näidanud, et me mitte ainult ei räägi, vaid ka tegutseme selleks, et riik majandust languse ajal turgutaks.“ Martin Helme

muutunud mõttetuks, ehkki seda on lammutatud ja naeruvääristatud juba mitu inimpõlve. Ometi ei ole sellele suudetud pakkuda aseainet.

Siit ja just siit tuleb otsida põhjust läänemaailma demograafilisele kriisile, aga samuti moraalsele kriisile.

Eneseusu kriisile.

Me peame jätkuvalt Eesti põhiseaduse kõige olulisemaks alusväärtuseks seda, mis on kirjas põhiseaduse preambulis: Eesti on loodud eestlaste rahvusriigiks ja on meie rahvuslik kaitseala. Siin saame korraldada elu oma parema äranägemise järgi, oma traditsioonidest ja eripäradest lähtuvalt. Globalism on meile vastuvõetamatu kont-

septsioon just seetõttu, et see saab võidutseda ainult rahvusriikide surnuväljal. Koos eestlusega kaitseme tegelikult kogu Euroopa tsivilisatsiooni.

Kõigile tänapäevastele vasakradikaalidele ja nende poolt ära hullutatud lõhkujutele või ära hirmutatud põlvitajatele ütleme: Euroopa tsivilisatsioon on inimkonna ajaloo tippsaavutus. Parim, õilsaim, ilusaim, loovaim, dünaamilisim, seda võrreldes ükskõik kelle või millega. Jah, oma verise ajalooga – kes peaks seda veel paremini teadma, kui mitte meie oma verise ja ränga ajalooga. Jah, oma puudustega. Aga inimloomus ongi

www.ekre.ee

puudulik. Meil pole vaja midagi häbeneda ega millestki lahti öelda, ei eestlaste ega eurooplastena. Me ei nimeta ümber ühtegi tänavat, ei lase maha lõhkuda ühtegi mälestusmärki ega pressida endalt välja ühtegi vabandust. Euroopa eluviis loeb. Ka valged elud loevad.

Põhjus, miks me ei nõustu massi­immigratsiooniga on ju selles, et rahvastiku välja vahetamine toob kaasa pöördumatu muutuse ühiskonnas. Eurooplaste või eestlaste väljavahetamine oma iidsel kodumaal toob asemele midagi vähem väärtuslikku. Me ei nõustu sellega.

Me ei lase sellel juhtuda. Veel üks asi, mis meie erakonna puhul mitte kunagi ei muutu!

Aga mis siis muutub?

Usun, et järgnevatel aastatel muutuvad meie jaoks väga oluliseks majandusteemad. Meil seisavad ees rasked ajad koroonakriisi tõttu tekkinud majanduslangusest. Praegune valitsus on meie osalusel teinud juba ära väga palju, et selle kriisi lööki pehmendada. Meil seisab ees veel suur töö, et kriisist võimalikult kiiresti ning võimalikult tugevana välja tulla. Meie kõige olulisem ülesanne on tagada töökohad oma inimestele. Ja mitte lihtsalt töö­ kohad, vaid korraliku palgaga töökohad. Just see on ju keskne teema niinimetatud Ukraina maasikakorjajate küsimuses. Tegemist ei ole eesti põllumehe kiusamisega, nagu valelikult väidetakse. Tegemist on eesti inimeste eest seismisega, et ka Eesti maapiirkondades oleks võimalik leida tööd ning leida tööd hea palgaga. Loomulikult tõstavad kisa need, kes siiani on saanud endale odavamat tööjõudu. Aga vastupidiselt õelale laimule ei ole meie tööjõupoliitika eesmärk mitte maapiirkondadele kahjulik, vaid kasulik. Meie vankumatu seismine eesti inimeste eest ja Eesti rahvusriigi eest tööjõu teemadel näitab, et meie põhimõtteline vastuseis massi­ immigratsioonile ei ole ajendatud mitte rassismist või mingitest muudest foobiatest, vaid lähtub soovist hoida Eestit Eestina ning tagada, et siin oleks hea elada.

Korralik sissetulek Eestis, mitte piiri taga Rahvusliku majanduse tugevdamine on olnud ja jääb ka edaspidi meie erakonna üheks keskseks eesmärgiks. Just nii tagame me oma rahvale hea sissetuleku siin ja mitte üle lahe, tagame peremehe staatuse oma maade ja metsade üle, tagame ühiskonna, kus loodud rikkust ei kandita mitte kuhugi globaalse peakorteri maksuparadiisi, vaid investeeritakse Eestis edasi uue rikkuse loomiseks.

Rahvusliku majanduse edendamiseks ja eesseisvast kriisist tugevamalt välja tulemiseks on tarvis julgust ja selget nägemust sellest, mida me soovime saavutada. Me oleme juba näidanud, et oskame praktikas hinnata neid peamisi hoobasid, mis aitavad majandusel kasvada. Selleks, et panna Eesti majandus tööle uuel, kõrgemal tasemel ja tagada niimoodi reaalpalga

3/2020

EESTI EEST!

kasv ja kõigi inimesteni jõudev kõrgem elustandard, ei ole vaja leiutada imerohtu. Selleks on ikka vaja neid nelja asja: alandada makse, vähendada regulatsioone, ergutada innovatsiooni ning tagada, et haridussüsteem saadab igal aasta ellu inimesi, kellel on oskused ja teadmised luua sujuvalt kaasa uue väärtuse loomise ilusas protsessis. Seda on muidugi lihtsam öelda, kui teha. Ükskõik, kas tegu on maksu­ alanduste või dereguleerimisega – vastuseis olemasoleva muutmiseks kasvõi natukenegi on tohutu. Ometi oleme näidanud, et nii nagu lubasime, alandasime makse. Oleme ka näidanud, et suudame toetada oma ettevõtteid, tagades kriisist hoolimata Kredexi, MES-i ja EAS-i kaudu võimaluse võtta laenu ja teha investeeringuid. Oleme näidanud, et me mitte ainult ei räägi, vaid ka tegutseme selleks, et riik majandust languse ajal turgutaks. Lisaks oleme pannud käima plaanid suurte riiklike infrastruktuuriprojektide ellu viimiseks, mis, tõsi küll, edenevad minu silmis liiga aeglaselt. Siit jõuame tagasi dereguleerimiseni: pean vajalikuks muuta planeerimise ja keskkonnamõjude hindamise reegleid, et Eestis saaks ehitada kiiremini ja odavamalt nii riik kui ka erasektor.

Need on kõik tegevused, üksik­ otsused, mis peavad teenima suuremat, laiemat eesmärki. Mis siis on minu nägemus Eestist? Millist Eestit mina näha tahan?

mis ei kultiveeri noortes n-ö õigeid liberaalseid hoiakuid nagu kliima­ streik, homotrall või BLM. Pole mingit kahtlust, et Eestis on palju ebaõiglust ning liiga paljud inimesed elavad vaesuses. Parempoolse inimesena ei arva ma, et kõik inimesed peavadki elama üht-

Kokkuhoidvat ühiskonda ei saavuta me mitte kõike ühetasaseks rulliva sotsialismi kaudu, vaid ühiste väärtuste ja identiteedi kaudu, mis saab tekkida ainult peresõbralikus rahvusriigis.“ Martin Helme

moodi või võrdselt. See lülitaks tasa eri­pärasuse, võtaks inimestelt ära põhjuse pingutada ja edasi püüelda ning oleks omakorda ebaõiglane teistest andekamate, loovamate või töökamate suhtes. Kuid ma pean väljakannatamatult ebaõiglaseks seda, kui inimesed teevad kõik õigesti – õpivad tublilt, loovad pere, käivad tööl – ja ei ela sellest hoolimata normaalselt ära. Kui tööl käiv inimene on jätkuvalt vaene, siis on tegemist majanduse struktuuri veaga, mis tuleb parandada. Ma tean täpselt, mida tuleb teha, et tuua Eesti välja keskmise sissetuleku lõksust või palga­vaesusest.

Majandusteemade kõrval ei saa me mingil juhul lubada väärtustee-

Globalism on meile vastuvõetamatu kontseptsioon seetõttu, et see saab võidutseda ainult rahvusriikide surnuväljal.“ Martin Helme

Ma tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Šveits. Tark. Töökas.

Kõrgtehnoloogiline. Vaba. Turvaline. Moraalselt puhas. Looduskaunis. Isepäine. Enesekindel rikas suveräänne rahvusriik. Unustage ära uus Põhjamaa. Sealne poliitiline paradigma ja ühiskonnamudel on midagi, mida tuleb võtta kui hoiatust, mitte kui eeskuju!

Omasid ei jäeta maha Ma tahan, et meie ühiskond oleks kokkuhoidev ja solidaarne, kus omasid ei jäeta maha ja nõrgemaid ei lasta hukkuda. Me saavutame selle mitte kõike ühetasaseks rulliva sotsialismi kaudu, vaid ühiste väärtuste ja identiteedi, kokkuhoidmise ja sellise sotsiaalse võrgustiku kaudu, mis saab tekkida ja toimida ainult peresõbralikus rahvusriigis.

Ma tahan, et meie noored saaksid hariduse, mis juurutab neisse uhkustunnet oma rahva ja riigi üle, mis annab neile teadmised, mõtlemis-, vastupanu- ja argumenteerimisvõime, et lükata resoluutselt tagasi globalistlike äärmusideoloogiate pealiskaudne võlu ning libalubadused. Haridus peab andma noortele oskusi ning teadmisi, mille abil neil on võimalik elada oma elu edukalt, luua juurde uut väärtust ja

kujul, nihutab see meid mitme pika sammu võrra lähemale Euroopa Ühendriikidele. Sellega ei saa meie erakond mingil juhul nõus olla ja see ei oleks kooskõlas ka koalitsiooni­ leppes sätestatuga. Mööndes, et viimase saja aasta kõige tõsisema majanduskriisi valguses tuleb meil

made tagaplaanile jäämist. Eeloleval sügisel viib koalitsioon Riigikogu saali meie jaoks kaks kõige olulisemat koalitsioonilepingu punkti.

Neis on ühendatud väärtuspoliitika ja otsedemokraatia teemad. Me peame panema seadusandlikult paika ning korraldama administratiivselt ära rahvaküsitluse 2021. aasta kohalike valimiste ajal põhiseaduse täiendamiseks, et määratleda perekond ühe mehe ja ühe naise vahelise püsiva liiduna. Me teame, et koalitsioonierakondadel on selles küsimuses erinev arvamus ja küllap siis iga erakonda teeb kampaaniat oma seisukoha kaitseks. Aga küsimuse küsimise osas on kokku lepitud ja sel teemal koalitsioonis erimeelsust ei ole. Samuti ei ole meil vaidlust põhiseaduse muudatuse tegemiseks, et anda rahvale referendumite algatamise õigus. Ka selle seadusemuudatuse soovime Riigikogus käivitada sügisel.

Euroliidu päästepaketi ohud Meil seisab lähikuudel ees keeruline teema euroliidu eelarve ja päästepaketi osas. Me suhtume ettepanekutesse ülimalt umbusklikult. Näen selget ohtu, et kui pääste­ pakett vormistatakse selle praegusel

leppida kokku erakorralistes meetmetes Euroopa majanduse turgutamiseks, ei tohi see olla kattevarjuks edasisele föderaliseerimisele.

Just selle ära hoidmiseks fikseeriti meie nõudmisel Eesti ametlikes positsioonides selgelt eitav seisukoht euroliidu ühistele maksudele, maksusuveräänsuse vähenemisele ning võimalusele, et kuluotsused tehakse ilma kokkulepeteta tagasimaksmise allikate osas. Me oleme omalt poolt näidanud üles mõistlikkust ja paindlikkust, ega ole torpedeerinud euroliidu toimimist või takistanud lahenduste otsimist. Aga meie järeleandlikkuse limiit on täis ja neist seisukohtadest taganeda pole meil plaanis.

Head aatekaaslased!

Täna esimehe kohustused üle andev Mart on palju rääkinud sellest, et meie eesmärk peaks olema 51 kohta Riigikogus. Ma ei taha sellest ambitsioonikusest taganeda, kuid lubage ma sõnastan selle pisut teisti. Meie eesmärk peab olema järgmiste valimiste võitmine ja järgmise valitsuse moodustamine ehk peaministri koha võtmine. Olen rahul, kui teeme seda ainult oma fraktsiooni liikmetega, aga ma lepin ka sellega, kui peame taas koalitsiooni moodustama. Rõhutan siinjuures, et ei kohtade arv ega ametinimetuste kõrge kõla pole eesmärk omaette.

Eesmärk on ellu viia poliitikat, millest ma just rääkisin. Eesmärk on kujundada Eestit seda nägu, nagu ta meie meelest olema peab. Eesmärk on saavutada, et ülejäänud ühiskondlik eliit – nii poliitilised jõud, meedia, akadeemikud, ettevõtjad, meelelahutajad, kõrgkultuuri loojad – võtaksid omaks meie nägemuse. Selle saavutamine pole mõistagi kerge. See ei tule ilma vastandumisteta. Aga me oleme näidanud, et meie raskusi ei karda. Oleme aastaga valitsuses näidanud sedagi, et meid tasub uskuda – viime oma lubadused ellu! Meid valides teavad inimesed, mida saavad.

Oma eesmärkide saavutamiseks on meil vaja teha tööd nii iseendaga, oma erakonnaga kui loomulikult ka valijatega. Igaühel meist on võimalik isiklikult areneda, kuulata kriitikat ja endalt küsida: kas ma oleks saanud teha midagi paremini, öelda teisiti, selgitada põhjalikumalt.

Rahulolu iseendaga on allakäigu

5

algus. Just selle ära hoidmiseks loobus Mart Helme esimeheks tagasi kandideerimisest. Ärme lase tema sammu raisku, arvates, et meid see vajadus ei puuduta!

EKRE – kasvav erakond Meil on jätkuvalt kasvava liikmeskonnaga erakond, kus on väga palju talente. Me peame tugevdama erakonnas mehhanisme, mis motiveerivad inimestel enda välja pakkumist ja proovile panemist. Me peame soodustama inimestel meie organisatsiooni panustamist ning valimisnimekirjades kaasa löömist.

Me peame premeerima töökust ja tulemuslikkust, aga mõistagi ka seda, et tööd ja tulemust tehakse meie ideoloogia kasuks, mitte isikliku edevuse või kasu nimel.

Me oleme konservatiivid ja hindame hierarhiat, kuid ka hierarhilised süsteemid peavad töötama hästi. Ma soovin saada erakonda tööle ühtse suure meeskonnana.

Soovin panna nii juhatust, voli­ kogu, fraktsiooni kui ka ringkondasid rohkem ja sujuvamalt omavahel suhtlema, soovin tööd ja tegemisi enam laiali laotada, ideekorjeid ja häid praktikaid kiiremini jagada ja juurutada.

Ma ei luba teile, et meil kaob ära kahemehe tagatuba – Mardi nõu on selleks lihtsalt liiga väärtuslik –, kuid ma luban, et hakkan tegevusi laiemas ringis läbi arutama.

Meie erakonna organisatsioon peab jätkuvalt laienema ja süvenema. See tähendab, et liikmeid tuleb juurde värvata ja olemasolevaid liikmeid ei tohi lasta vajuda letargiasse, vaid neid tuleb ikka hoida tegevuses.

See tähendab, et peame järgmisteks, aasta pärast toimuvateks kohalikeks valimisteks suutma luua igas viimases kui omavalitsuses osakonna ja need osakonnad peavad võimalikult paljudes kohtades välja minema erakonna nimekirja, platvormi ja lipuga. Kui eelmiste kohalike valimiste eesmärk oli saada võimalikult paljudes omavalitsustes volikogus esindatus, siis järgmiste kohalike valimiste eesmärk peab olema saada võimalikult paljudes omavalitsustes võimule. Kui me eelmine kord keskendusime peamistele keskustele, siis seekord keskendume kogu Eestile. See aitab meid siduda kohalikul tasandil inimestega ja aidata kaasa nende igapäevamurede lahendamisele. See aitab meil välja sõeluda tegusaid ja tugeva potentsiaaliga inimesi, keda edaspidi tuua Riigi­ kogusse või ministritoolile – või miks mitte ka presidenditoolile. Ja see annab meile võimenduse järgmisteks tähtsateks valimisteks ehk Riigikogu valimisteks.

Mõnes mõttes ei muutu täna mitte midagi, mõnes mõttes muutub kõik – me asume kirjutama uut peatükki nii oma erakonna kui ka oma riigi ajaloos. See saab olema üks suur ja põnev seiklus tõe, headuse ja valguse nimel, seiklus kurjusele kartmatult vastu astudes. Meid ootavad ees katsumused ja joovastused. Ent kui te lubate mul end selles seikluses juhtida, siis luban omakorda, et te ei kahetse ega pea pettuma!

6

3/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

SIIM POHLAK 44 2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris EKRE nimekirjas Harjuja Raplamaa valimisringkonnas. Kogus 4152 häält ja osutus valituks.

44 Raadiojaamade Tre Raadio, Kesk-Eesti Tre Raadio, Ring FM ja ­ Ruut FM omanik.

44 2013. aastast Kose ­vallavolikogu liige.

44 2017. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel Kose vallas suurima toetuse saanud ­kandidaat – 214 häält.

44 24. veebruaril Vabaduse väljakul toimuva rahvuskonservatiivide tõrvikurongkäigu üks korraldajaid.

44 Harjumaal, Kose Lauluväljakul toimuva Põhja-Eesti suurima jaanipeo Kose Jaanituli korraldaja.

44 Siim Pohlaku ja laulja Renate Saluste peres kasvab kaks last.

Siim Pohlak – mees, kes korraldab EKRE tegevust Riigikogus.

Foto: erakogu

Siim Pohlak:

EKRE on kõige tõhusam erakond Riigikogus Poliitikaveskid jahvatavad aeglaselt ja säilitada tuleb kannatlikku meelt, kuid rahvuskonservatiivid on visad ning liiguvad sammhaaval edasi, kinnitab EKRE aseesimees ja Riigikogu fraktsiooni juht SIIM POHLAK. Oled nüüdseks veidi enam kui aasta parlamendis töötanud. Mis ootustega parlamenti tulid?

Liiga palju illusioone ma endale ei loonud, aga praeguseks on selge, et paljud protsessid on veel aeglasemad, kui arvasin, samuti on palju tarbetut bürokraatiat. Lisaks tuleb arvestada, et koalitsioonivalitsuses ei saa erakond üksi ja kiiresti otsustada ning tegutseda. Tuleb teha kompromisse ja selge on see, et mitte ükski koalitsiooni osapool ei saa oma valimisprogrammi 100% ellu viia. Igal erakonnal on omad soovid ja valimislubadused, mis vajavad teostamist.

Kuid meile on oluline hoida kannatliku meelt. Kui EKRE osalusega koalitsioon jätkab piduri tõmbamist immigratsioonile, ei lase jõustada kooseluseadust, liigub edasi abielule põhiseadusliku kaitse andmise suunal, alustab otsedemokraatia seadustamisega ning takis-

tab Eesti rahva raha uputamist Rail Balticu uue trassi ehitamisse, on asi seda väärt.

Veskid jahvatavad aeglaselt, aga meie ministrid ja fraktsioon on visad ning liigume sammhaaval edasi, vajadusel hoiame kohapeal rinnet.

Näiteks hiljuti üritasid Reformierakond ja sotsid välisteenistuse seaduse parandusettepanekute kaudu kooseluseadusele rakendusakte teha. Koalitsioon seisis EKRE eestvedamisel sellele kindlalt vastu.

Kahjuks ei ole see vaidlus veel läbi, sest nüüd sekkus parlamendi tehtud valikusse mitteametlik opositsiooniliider, president Kersti Kaljulaid.

Samas on meile väga selge, et EKRE-l ei ole siin ühtegi meetrit taganemisruumi. Selliseid olukordi, kus on õnnestunud peatada meie erakonna toetajatele mitte­sobivaid poliitilisi algatusi, on viimase aasta jooksul olnud veelgi. Samuti oleme viinud ellu mitmeid valimisluba-

dusi, muuhulgas näiteks aktsiisilangetused, mis vaatavad kõigile igapäevaselt otsa tanklapostilt, elektriarvelt ja poeseinalt.

Kuidas kirjeldaksid Riigikogu liikme tööpäeva? Tavainimene näeb telekast nupule vajutamist, aga millega saadik veel tegeleb?

Oleneb saadikust, aga lisaks tööle Riigikogu suures saalis tegutseb saadik näiteks komisjonides, fraktsioonis, erinevates toetus- ja töörüh-

Üks ootamatuid olukordi oli sel aastal koroonakriisi puhkemine.

Tulime EKRE fraktsiooni liikmetega ülikiirelt välja pöördumisega, milles palusime valitsuspartneritelt koroonakriisile tõsist ja jõulist reageerimist, et hoida ära Põhja-Itaalia sündmuste kordumist Eestis.

Nädal algab esmaspäeval kell 9 fraktsioonikoosolekuga, kus vaatame läbi algava nädala Riigikogu saali päevakorra ja kuulame ära info komisjonidest, samuti räägime

Oleme ellu viinud mitmeid valimislubadusi, muuhulgas aktsiisilangetused, mis vaatavad kõigile igapäevaselt otsa tanklapostilt, elektriarvelt ja poeseinalt.“ Siim Pohlak

mades, osaleb koosolekutel. Töötab dokumentidega, kohtub inimestega.

Tullakse välja erinevate algatustega või tegeletakse päevakajaliste teemade- ja lahendusi vajavate probleemidega.

läbi aktuaalsed teemad ja tõstatatud küsimused, kujundame seisukohad hääletusteks. Koosolekul osalevad tavaliselt ka EKRE ministrid. Tööpäevade pikkus ei ole kellaajaliselt piiratud. On nii pikemaid kui ka

lühemaid päevi. Minu parlamendis töötatud aja jooksul on kõige pikemad istungid läinud üle südaöö.

Mis ülesanded on fraktsiooni juhil?

Fraktsiooni juht korraldab fraktsiooni tööd, jälgib, et asjad toimiksid. Juhatab koosolekuid, osaleb erinevatel koalitsiooni nõupidamistel, vanematekogu koosolekutel, vahetab infot koalitsioonipartnerite ja fraktsiooni vahel ning esitab näiteks fraktsiooni seaduseelnõusid suures saalis või võtab sõna fraktsiooni nimel erinevate küsimuste aruteludel. Samuti pöördutakse fraktsiooniga kohtumise soovi või meediakommentaari saamiseks sageli fraktsiooni juhi poole. Fraktsiooni juht annab aru erakonna volikogule. Kindlasti on tegemisi veel, aga sellised asjad tulid esimese hooga meelde.

Mida kujutab endast parlamendi erakondade fraktsiooni juhtidest koosnev vanematekogu?

Mis küsimusi seal arutatakse? Ühe laua taga on nii koalitsiooni kui ka opositsiooni fraktsioonide juhid ja Riigikogu esimees ning aseesi­

www.ekre.ee

mehed. Vanematekogu koosoleku kutsub kokku Riigikogu esimees, siis kui ta selleks vajadust näeb. Henn Põlluaas on selles formaadis koosolekuid korraldanud aasta jooksul mitmeid kordi, oleme arutanud erinevaid Riigikogu töökorralduslikke küsimusi. Loomulikult ei pääsenud eelmisel istungijärgul mööda koroonaga seonduvast. Kriisi aktiivses faasis käis vanematekogu koos iganädalaselt. Lisaks töö korraldamisega seotud aruteludele kuulasime seal ära peaministri ülevaate olukorrast ja andsime omapoolset tagasisidet.

Kuidas sa opositsiooni esindajatega läbi saad ja mida nende tegevusest arvad?

Suurt sõprust ei ole, aga kui on midagi päevakajalist vaja rääkida, siis need jutud saab ikka aetud. Eks nad tegutsevad oma võimaluste piires, aga tihti keeravad vindi üle.

Inetud on olnud rünnakud Riigikogu esimehe pihta protseduuriliste küsimuste kaudu, mille tõttu on istungi algusega mitmel korral pikalt venitatud.

Opositsioon heidab ette, et koalitsioon ei arvesta opositsiooniga? Kas sel etteheitel on alust?

Praegune opositsioon on paljudes asjades võtnud põhimõttelise vastandumise tee. Öeldakse ja tehakse kõike vastupidi valitsusele. Kui valitsus ütleb A, siis opositsiooni ütleb B, kui valitsus ütleb B, siis muudab opositsioon meelt ja ütleb A – ehk oma ideoloogiast või programmist lähtuvat poliitikat neil sageli ei ole.

Nende valija ei saa enam aru, mille eest nad seisavad ja selline kemplemine ei tee Eestile head. Sageli süüdistatakse koalitsiooni asjades, mille juured ulatuvad praegu opositsioonis oleva Reformierakonna pikka valitsemisaega. Selle tõsiasja meenutamine oravatele aga ei meeldi. Üks eelmisel aastal tehtud uuring tõi esile, et EKRE fraktsioon on kõige ühtsemalt hääletav fraktsioon. Kuidas oma kolleege, s.t EKRE fraktsiooni liikmeid iseloomustaksid? Kui palju vaidlete, kui palju on üksmeelt?

EKRE fraktsioonis on mõistlikud ja targad inimesed, kellega on au koos töötada. Üksmeelselt hääletav fraktsioon on suur väärtus, sest nii on valijal kindlus, et seistakse rahvuskonservatiivse poliitika eest.

Kõige halvem variant valija jaoks on erakond, mille fraktsioon on pidevalt väljas kümne erineva arvamusega, sest sellises olukorras pole mingit selgust või kindlust, mis poliitikat see erakond parlamendis toetab. Loomulikult on ka meie fraktsioonis eriarvamusi ja vaidlusi, aga saalis oleme ühtne löögirusikas. Ma arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et EKRE on Riigikogu kõige tõhusam erakond.

Meil on üksmeel ka küsimuses, et fraktsiooni saadikud ei kasuta kuluhüvitisi autoliisinguks. Oleme, muide, ainus erakond Riigikogus, kes seda põhimõtet kindlalt järgib.

Suurem osa seadustest tuleb Riigikogule valitsusest. Kui palju

3/2020

EESTI EEST!

7

Riigikogu saadikud poliitikat mõjutavad?

Saadikud saavad poliitikat mõjutada erinevate vahenditega. Koalitsioonis olles on selleks kindlasti paremad võimalused kui opositsioonis. Üks viis on alustada fraktsiooni koosolekult, kus tõstatatakse küsimusi, mis vajavad lahendamist, on ühiskonnas aktuaalsed või tulenevad meie programmist. Asi arutatakse läbi ja kui on üksmeel või kujuneb ühine seisukoht, siis minnakse läbirääkimistele koalitsioonipartneritega – kas nende jaoks oleks teema vastuvõetav. Erinevate arvamuste puhul tuleb otsida ühisosa.

Samamoodi toimime, kui mõnest seadusest leiame midagi, mis on täiesti vastuvõetamatu.

Loomulikult käib pidev töö ka koalitsioonilepingust tulenevate ja meile oluliste asjade edendamiseks. Näiteks Jaak Valge tegeleb otsedemokraatiat ja rahvaalgatusi puudutavaga, Merry Aart maaelu teemadega, enamikul saadikutel ongi konkreetsed valdkonnad, millega seonduvate teemade juures aktiivsemad ollakse. Lisaks saavad Riigikogu liikmed teha erinevaid toetusavaldusi, arupärimisi ministritele ja ettepanekuid komisjonides, tõstatada teemasid meedias. Võimalusi on mitmeid.

Mis on su jaoks isiklikult kõige tähtsamad teemad või küsimused, millega praegune Riigikogu koos valitsusega peaks järgmise kolme aasta jooksul tegelema?

Olulisi teemasid on palju, nimetan siinkohal mõned. Kindlasti tuleb hoida immigratsioon minimaalne ja sellega seonduv ühiskondlik ebastabiilsus ning terrorirünnakud Eestist eemal. Jälgin kriitilise pilguga Rail Balticu trassi ja selle rahastamise ümber toimuvat. Lisaks peab perekond jääma mehe ja naise liiduks ning kooseluseaduse erinevaid rakendamise katseid ei tohi läbi lasta.

Peame kaitsma Eesti töökohti ja tegema õigeid valikuid praegusel majanduslikult keerulisel ajal, sest alanud kriisis on peidus ka mitmed võimalused – inimestel on järjest suurem motivatsioon kolida maale ning riiklikult olulised tootmised on võimalik tuua tagasi Eestisse. Mõlema protsessi soodustamiseks saab riik omajagu ära teha.

Kuidas koroonakriis sind mõjutas?

Mitmel moel. Probleeme tekitasid nii piirangutest tulenenud elukorralduse muutused kui ka minu ettevõtteid mõjutanud majanduskeskkonna järsk külmumine. Samas olen õnnelik, et elan maal – piirangute ajal oli võimalik aias tööd teha ja looduses liikuda.

Kas riik on sinu meelest kriisi ohjeldamisega hakkama saanud, kui võrrelda meid lähinaabrite või ülejäänud Euroopaga?

Tundmatus ohuolukorras on vastutustundlik käituda ettevaatlikult.

Meil oli ees Põhja-Itaalia hoiatav näide ja Eesti reaktsioon oli sellest tulenevalt ettevaatlik, saime teiste­

Maaelu eelised: koroonakriisi ajal said aias tehtud kõik kevadised tööd.

vigadest õppida. Kuigi, ega seda päris kohe ei tehtud, meenutagem kasvõi Saaremaa võrkpallimängu.

Ent võrreldes Rootsi või Venemaaga tundub meie olukord praegu väga hea ja naabritest võib vast ainult Läti öelda, et neil on veel paremini.

Tänulik tuleb muidugi olla ka Eesti inimestele, kes pole kaotanud põhjamaisele rahvale loomuomast ettevaatlikkust.

Millal Eestis normaalne olukord taastub?

Ei oska ennustada, aga loodan, et peagi. Suve algus on olnud lootustandev. Tõsine mõtlemise koht on, kas kiirustada piiride avamisega

hiljemalt sügistalvel oodata ees keeruline aeg.

Oled ka Kose vallavolikogu liige.

Kuidas Eesti vallast vaadatuna paistab? Mis on omavalitsuste tasandil need teemad, mis muret valmistavad?

Kose volikogus paistab kõigepealt silma ehmatavalt suur isiklike asjade ajamine. Liialdamata võib öelda, et peaaegu igas volikogus on päeva­korras mõni asi, millega mõni volikogusse kuuluvatest kohalikest ärimeestest ajab oma äriasju. On selleks siis omavalitsusele kuuluva maatüki võileivaraha eest enda valdusse saamine või vallale selgelt

Alanud kriisis on peidus ka mitmed võimalused – inimestel on järjest suurem motivatsioon kolida maale ning riiklikult olulised tootmised on võimalik tuua tagasi Eestisse.“ Siim Pohlak

massilisele reisimisele. Mina olen selle poolt, et lubada Eestisse inimesi ainult nendest riikidest, kus viirus on päriselt kontrolli all ja ise võiksime puhata Eestis, Lätis, Leedus. Vastasel juhul võib meid

ebasoodsatel tingimustel tehingu tegemine, igasuguseid asju käib läbi. Samal ajal lonkavad ja lohisevad vallaasjad igast otsast.

Kohalikus volikogus peaksid olema esikohal valla ja kogukonna

Foto: erakogu

ühishuvid, mitte üksikute volinike rahahuvid. Asjad ei parane enne, kui valija hakkab tõsiselt vaatama, kas isik, kellele ta kodukandi elu üle otsustamise õiguse valimistel usaldas, ajab ikka ühist asja või on petnud hääle välja oma isiklike huvide teostamiseks. Kes tahab teiste üle valitseda, peab suutma ennast piisavalt talitseda. Ei tohi anda järele ahvatlusele teha kohalikust volikogust oma äriasjade edendamise staap.

Millised on suveplaanid? Üks minu igasuviseid tegevusi, kontsertide ja jaanitulede korraldamine, on tänavu olnud pandeemia tõttu piiratud. Aga nii palju kui puhkust on, võtan sellest maksimumi õues, vabas õhus. Teen aias tööd, külastan sõpru-sugulasi, võimalusel avastame koos perega uusi kohti Eestimaal.

Sel suvel hoogustub tõenäoliselt siseturism. Kuhu minna soovitaksid?

Eesti rahval on elupaigaga vedanud – neli aastaaega ja palju kenasid kohti. Haapsalu, Hiiumaa, Peipsi rand, Lõuna-Eesti kuplid oma järvede ja kenade vaadete ning väikeste hubaste linnadega. Raplamaa oma puhta loodusega. Soovitan puhata Eestis. Enne Pariisi käige ikka Nuustakult läbi. Ega sinna Pariisi praegu väga ei kipugi.

8

3/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Keskkonnaminister

Rene Kokk:

Vesinikuenergia arendamine viiks meie riigi maailmakaardile

Keskkonnaminister RENE KOKK on võtnud üheks oma südameasjaks edendada Eestis keskkonnasõbraliku vesinikukütuse kasutamist ja tootmist.

Ta peab realistlikuks, et 5-6 aasta pärast sõidab Eestis esimene vesinikkütusel rong. Intervjuus Konservatiivide Vabale Sõnale räägib Kokk ka riigi sammudest mõistlikuma metsamajanduse korraldamisel ja keskkonnakuritegevuse ohjeldamisel.

Koroonakriisi ajal muutus paljudes riikides keskkond puhtamaks. Kuidas on kriis Eesti keskkonda mõjutanud?

Nagu mujal maailmas, langes ka Eestis liikluskoormus oluliselt nii maapiirkondades kui ka linnades, kus see oli eriti nähtav. Inimestel polnud vaja kulutada tunde tööle või kooli liikumiseks, mõneks ajaks kadusid Tallinnas liiklusummikud.

Peamine võit looduskeskkonnale tuli just transpordisektorist ja sealsest heitgaaside vähenemisest, õhk läks puhtamaks. Eestis on üldiselt maailma puhtaim õhk, jagame seda tiitlit oma põhjanaabrite soomlastega. Kuna inimesed käisid palju looduses, siis pani see aeg ehk rohkem oma elukeskkonnale mõtlema.

Kui sõidan ringi oma kodukohas märkan rõõmuga, et paljud vanad ja aastaid tühjalt seisnud majad on jälle uue hingamise saanud ning inimesed leidnud tagasitee maale.

Eks elu näitab, kas meil on tulevikus nii palju kontoripindasid vaja nagu praegu. Kindlasti on meie ette­võtetes ja riigiasutustes põhjust tulevikus rohkem ka kaugtöö tegemise vormidele mõelda.

Mis on peamised teemad, millega keskkonnaminister praegu tegeleb?

Teemasid on palju. Tegeleme bürokraatia ja ülereguleerimise vähendamisega ja hoidume EL-i baastasemest rangemate nõuete kehtestamisest.

Valmis on saanud avalike pakendikogumispunktide kaart.

Veebiaadressilt www.kuhuviia. ee saab iga inimene vaadata, kus on tema kodule lähemad pakendijäätmete äraandmiskohad.

Paisude lammutamine või püsti jätmine on raske ja oluline dilem-

Rene Kokk: „Keskkonnaalast kuritegevust on oluliselt rohkem, kui me igapäevaselt tajume. See on ka üks põhjus abiinspektorite institutsiooni loomiseks.“ Foto: KVS

ma. Olen seda meelt, et kohtades, kus ka veskihoone alles, ei oleks mõistlik paise lõhkuda, vaid võimalusel võiks proovida lahendada olukorda kalatreppide ja kalakruvidega.

Suur saavutus on see, et koostöös rahandusministeeriumiga jõustasime maksumuudatuse, tänu millele jääb rohkem eestlasi metsaomanikuks. Nimelt on metsaomanikele metsast teenitud tulu 5000 euro ulatuses aastas tulumaksuvaba.

Kandideerime loodava Euroopa Ilmakeskuse asukohamaaks.

See keskus tooks Eestisse juhtivad kaugseire spetsialistid ja teadlased ning ergutaks Eesti ettevõtlust ja tööjõuturgu. Ja palju muid teemasid, kaasa arvatud jäätmehoolduse korrastamine ja loomulikult metsateema…

Metsakaitsjad räägivad endiselt, et RMK raiub metsa liiga palju.

Ilmselt olen ise ka üks esimesi vesinikuauto ostjaid, kui Tallinn tankla saab.“ Rene Kokk

Mis te neile vastate? Mida teeb riik, et metsa mõistlikult majandataks?

Kuna metsanduse arengukava liigub soovitust aeglasemalt, siis pidasin vajalikuks teha mõned muudatused juba enne uue arengukava vastuvõtmist.

Kavatsen omalt poolt esitada muudatusettepaneku, et järgmisest aastast vähendataks lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele, ja seda kogu metsamaal. Kavas on ka ajaline piirang okste väljaveoks ja purustamiseks, samuti raierahu looduskaitsealadel lindude kevad-suvisel pesitsemise perioodil.

Euroopat ohustab kooreürask.

Kui palju see Eestit mõjutab ja mis on meie plaan?

Metsaomanik peab rohkem tähelepanu pöörama sellele, et ei loodaks üraskitele soodsaid tingimusi.

Et soojal ajal ei tallataks kuuskede juuri, ei jäetaks kahjustatud puid metsa, peetaks kinni linnurahust, sest on ju linnud need, kes looduslikult üraskile piire seavad. Ja leiaks vahendid, kas püünised või püünispuud, ning viiks kinnipüütud putukad metsast välja.

Erametsakeskuse kaudu on kavas luua toetusmeede üraskitõrjevahendite soetamiseks. Seoses viimaste aastate üle-euroopalise

üraskiprobleemiga, peame koostöös teadlaste ja metsameestega vaatama üle ka kuusikute istutamise jätkusuutlikkuse. Tõsisemat arutelu väärib segametsade rajamise otstarbekus.

Riigikohus tühistas osaliselt Rail Balticu trassi planeeringu Pärnus, sest keskkonnamõjude hindamine oli ebapiisav. Kuidas keskkonnaministeerium edasi käitub?

Natura ala seab majandustegevusele piirid, selliste alade hulka on valitud kõige esinduslikumad elukoha- ja kasvutüübid ning rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et Natura alal võib toimetada ainult siis, kui muid alternatiive ei ole.

Rail Balticu puhul on neid alternatiive mitmeid. Kuid ka muudel põhjustel on vaja leida nii majanduslikult, sotsiaalselt kui keskkonnakaitseliselt mõistlikke alternatiive. Looduskaitsealasid

www.ekre.ee

loomadele ja lindudele luuakse selleks, et nende elupaigad säiliksid.

Hiljuti saime lugeda uudist, et Eesti geoloogiateenistus asub uurima Eesti maavarasid. Mis on uuringute eesmärk?

Uurimine ei tähenda veel kaevandamist. Eks võib väita, et uuring on kaevandamise eelduseks, samas olen olnud kogu aeg seda meelt, et riik peab teadma, millised maa­ varad ja ressurss tal olemas on.

Uuringulubade andmine ei võrdu kaevanduse avamisega. Kaevandamisloa saamiseks järgnevad veel mitmed ja mitmed tegevused.

Kuid loomulikult mõistan ma elanikke ja seda, et uurimine paneb ohutule põlema ning et muretsetakse oma kodukoha ja selle looduskeskkonna pärast.

Toetan kaevandamiste puhul laiemalt põhimõtet, et kui üks ala ammendub, siis tuleb see enne korrastada ja alles seejärel võtame kasutusele uue. See, et meil on paljudel juhtudel ühes piirkonnas paralleelselt töös mitu sama maavara kaevandavat ettevõtet, ei ole minu hinnangul õige lähenemine. Ammendame ühe koha, rekultiveerime – metsastame, taastame põllumaa, teeme ujumiskoha või puhkeala – ja siis võtame kasutusele järgmise koha.

Kui jutt juba maavaradele läks, siis omaette teema on põlevkivi aher­aine suurem kasutuselevõtt, mis liigub meil hetkel küll üle kivide ja kändude, aga siiski liigub.

Töötan ka selle ressursi parema kasutusele­võtu eest tulevikus loodavate taristu­o bjektide ehituste juures. Näiteks kergliiklusteede muldkehades oleks võimalik seda materjali rohkem kasutada. Loodetavasti saame seda tulevikus rohkem tegema hakata ja selle võrra vähem uusi materjale kaevandada.

Keskkonnakaitsjad pole kavandatavast Eesti Energia õlitehasest vaimustuses. Kas nende mure on õigustatud?

vesinikutankla kavandatav vesikutankla

3/2020

EESTI EEST!

Maa- ja loodusvarade ahju ajamine lihtsalt elektri saamiseks ei ole pikemas perspektiivis mõistlik. Aga kui soovime, et meie riik omaks energiajulgeolekut, ja seni kuni tuule- ja päikeseenergia või mõni muu alternatiivne lahendus seda veel ei paku, tuleb meil mõnda aega – ehkki iga päevaga üha vähem – sellega jätkata.

Tehase rajamine ainult kütuse tootmiseks ei ole tänases maailmas enam jätkusuutlik tegevus, aga samas on Ida-Virumaale rajataval tehasel muid olulisi sotsiaalmajanduslikke aspekte. Ideaalis toodab see õlitehas toorainet ka keemiatööstustele.

Võime näha ka võimalusi ja lahendusi plastijäätmete ringlussevõtuks. Olen üsna lootusrikas, et lähema 15 aasta jooksul arenevad ka erinevad CO2 kinnipüüdmise tehnilised lahendused ja võib-olla oskame CO2 paremini ära kasutada.

Hiljuti tegid ettepaneku kaasata keskkonnajärelevalvesse vabatahtlikud abiinspektorid.

Mis on eesmärk?

kevadel loodame alustada ligi saja abiinspektoriga.

Kui suur probleem on Eestis keskkonnakuriteod? Mis tüüpi rikkumised need on?

Kurvastusega tuleb nentida, et keskkonnaalast kuritegevust on oluliselt rohkem, kui me igapäevaselt tajume. See on ka üks põhjus abiinspektorite institutsiooni loomiseks.

Palju probleeme on kalastuseeskirjade rikkumisega, aga kui rääkida suurematest rikkumistest rahalises mõttes, siis need on seotud jäätmevaldkonnaga.

Mis ajendas looma vesinikutöörühma?

Olen isiklikult veendunud, et tegemist on tulevikukütusega ja näen Eestil siin suurt potentsiaali nii kasutamise kui ka tootmise osas; vesinikust ja selle tootmisest võiks saada Eesti Nokia. Töötame selles suunas, et saada esimesed vesiniku tarbijad, näiteks mõne linna bussid või jäätmeautod. Siis oleks vaja 4-5 suuremasse linna ehitada ka vesinikutanklad. Loomulikult on vaja toe-

Kavatsen esitada muudatus­ ettepaneku, et järgmisest aastast vähendataks lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele.“

tehnoloogiate arenguks. Hea meel on nentida, et Eestis on erinevate tublide ettevõtjate ja teadlaste näol väga suur kompetents juba olemas.

Nüüd tuleb riigil leida võimalusi nende teadmiste rakendamiseks ja

9

Maailmas liigub transport elektrienergia peal? Kui palju riik seda valdkonda edendab?

Oleme võtnud vastu otsuse minna edasi raudtee elektrifitseerimisega.

See on üks suuri tegevusi. Kui vaa-

Elu näitab, kas meil on tulevikus nii palju kontoripindasid vaja nagu praegu.“ Rene Kokk

aidata meie ettevõtjad ka välisturgudele. Euroopa Liit on viimasel ajal samuti astumas samme vesiniku­ tehnoloogiate arendamiseks. Kas tahame või mitte, aga elektritaristu väljaehitamine on üsna kallis ja aeganõudev, seega usun, et see arusaam jõuab inimestele üha rohkem kohale ning see omakorda paneb otsima uusi lahendusi, milleks on ka vesiniku kasutuselevõtt. Nagu ikka on igal uuel asjal oma kasvuraskused, aga usun, et ühel päeval on vesinikukütus sama loomulik nagu praegu fossiilkütused.

Kas Eestis on huvigruppe, kes on vesinikuenergia arendamisest huvitatud?

On, ja tuleb ilmselt kohe ka juurde, kui suudame riigina sõnastada selgelt Eesti vesinikustrateegia lähikümnendiks ning luua esmase tarbimisevajaduse ehk bussid ja rongid.

data transpordisektorit laiemalt, siis minul isiklikult väga usku ei ole, et meil ühel päeval põllumehed elektritraktoritega kõik tööd ära teevad.

Elektrilisi lahendusi kindlasti juba on ja tuleb juurde, aga rasketehnika osas olen ma skeptiline, siin tuleb ilmselt mingi alternatiiv kas vesiniku näol või õpime tootma mõistliku hinnaga sünteetilist fossiilkütust.

Kui rääkida energia tulevikust, siis on arutatud ju ka tuumajaama ideed. Kas selle ideega on kuhugi jõutud?

Tuumajaama küsimusega on mul kavas lähema kahe kuu jooksul valitsuskabinetti minna ja tutvustada plaani luua töögrupp selle teema süvitsi arutamiseks ja kaardistamiseks. On vaja selgust, kas sellel energialiigil üldse on Eestis tulevikku.

See on teema, mis nõuab üldrahvalikku arutelu.

Rene Kokk

Kui tuua paralleel, siis on abipolitseinikud ennast enam kui küll õigustanud. Olemas on ka vabatahtlikud päästjad ja merepääste.

Sarnased probleemid on ka keskkonnainspektsioonis – tööpõld on lai, aga abikäsi jääb puudu. Seega loome keskkonnaabi inspektorite institutsiooni, mis on toeks keskkonnainspektoritele. Täpsemad plaanid ja koolitusprogrammid on ettevalmistamisel ja järgmise aasta

tada vesiniku tootmisega alustamist Eestis, aga alguses peame toetama nii tarbimise tekitamist kui ka tootmist. Töö selle nimel käib, ilmselt olen ise ka üks esimesi vesinikuauto ostjaid, kui Tallinn tankla saab.

Kui palju on maailmas vesiniku järele nõudlust?

Julgen väita, et iga päevaga üha rohkem. Vesinik energiakandjana avab tulevikus palju uusi võimalusi

Maailmas on ligi pooltuhat vesinikutanklat, neist paarsada asub Euroopas.

Allikas: Ludwig-Bölkow-Systemtechnik GmbH

Mainisite ühes hiljutises intervjuus, et Viljandisse võiks sõita esimene vesinikurong? Kui kaugest tulevikuhorisondist me üldse räägime?

Vesinikul sõitev Tallinn-Viljandi rong ei peaks olema järgneva 5-6 aasta perspektiivis enam ulme. Ühise tahte ja rahaliste vahendite olemasolul võib-olla ka varem. Eestis on olemas ettevõte, kes oleks valmis nõudluse olemasolul tegelema rongide ümberehitamisega vesinikuküttele.

Tänavu on siseturismi ilmselt rohkem kui eelnevatel aastatel.

Mis plaanid siin riigil on?

Korrastame olemasolevaid RMK matkaradu ja rajame jõudumööda juurde uusi matkaradu. Ilmselt külastatakse sel aastal Eesti vaatamisväärsusi oluliselt rohkem kui varem.

Kuidas ise puhkad?

Kui vähegi aega tekib, siis matkan mootorrattaga.

Miks me vajame vesinikuenergiat?

Vesinikuenergeetika on suur samm madala ökoloogilise jalajäljega majanduse suunas. Erinevalt fossiilkütustest ei tekita vesiniku põlemine mitte süsihappegaasi, vaid ainult puhast vett.

Tavaliselt esitletakse vesinikku transpordile mõeldud energiasalvestina. Ja vesinikku saabki väga hästi rakendada nii autode, rongide, laevade kui ka lennukite puhul.

Transpordile keskendub umbes veerand kõigist vesinikutehnoloogia arendustest. Lisaks sellele on vesinikutehnoloogia abil võimalik luua uus vähesaastav tööstus.

2019. aastal toodeti 70 miljonit tonni vesinikku, sellest peaaegu kõik aurumetaani ümbertöötlemisel maagaasist.

Aga vesinikku on võimalik toota ka biomassist (biolagunevad jäätmed, reovee sete, haljastusjäätmed) ja põlevkiviõlist.

Vesinikutehnoloogiad on praegu veidi kallimad kui võiks. Ent kui neid hakatakse maailmas rohkem kasutama, siis alanevad hinnad hüppeliselt, nii nagu oleme näinud päikesepaneelide ja tuuleenergia puhul.

10

3/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Anti Poolamets: Riigikaitseõppe läbinud gümnasistidest lumehelbekesi ei kasva!

Riigikogu liige, jurist ja ajaloolane ANTI POOLAMETS on kümme aastat oma muude tegemiste kõrvalt õpetanud gümnasistidele riigikaitset.

„

R

iigikaitse on parim õppeaine selleks, et meil ei tuleks lumehelbekeste põlvkonda,“ ütleb Poolamets, kelle tänavuses grupis oli 49 gümnaasiumi lõpuklassi õpilast Tallinna ­Tehnikagümnaasiumist.

Igal aastal läbib riigikaitse­õppe ligi 6000 õpilast üle Eesti, mis tähendab, et tegu on ühe populaarseima vabaainega. Enamikus koolides on riigikaitseõpe vabatahtlik, aga kuuldused sellest, et õppeaine on põnev, levivad kiiresti.

Poolamets kinnitab, et tänapäevasel riigikaitseõppel ei ole midagi ühist nõukaaegse sõjalise õpetusega, kus igavleti kalašnikovi puust maketi ja venekeelse rivisse kamandamise saatel. „Praegune riigikaitseõpe on põnev ja kasulik, kus õpitakse muu hulgas ka ellujäämisoskusi kriisiolukorras. Ajaloo teemadel panen õpilased koostama isiklikke lugu-

sid. Keegi toob kaasa oma sugulaste Vabadussõja-aegse päeviku, mõni aga avastab, et kõrvaltoas oleval vaarisal on rääkida mitme raamatu jagu sõjaaja lugusid. Aastaid viisin õpilasi oma töökohta Sisekaitse­ akadeemias, kus nad said korraliku koolituse nii märulipolitsei kui ka päästjate käe all,“ räägib Poolamets.

Välilaager – riigikaitseõppe tõmbenumber Suur osa toimub õuesõppena, mille hulka kuulub vähemalt kahepäevane laager n-ö kõigi sõjapidamise reeglite kohaselt. Laagreid korraldatakse koostöös Kaitseliidu, kaitseväe või õpetaja valitud instruktoritega.

Poolamets on mitu aastat viinud läbi üleelamisõpet nii teoorias kui ka praktikas. „Üleelamiskarbi [Komplekt hädaolukorras toimetulekuks, mis sisialdab muu hulgas tuletegemis-, veepuhastus-, kalapüügi-, esmaabi-, ehitus- ja

Kui oskame noori pingutama panna ja õpetada neile kriisideks valmistumist, siis on nad kiire õppimisvõimega ja väga moti­veeritud.“

orienteerumisvahendid – toim.] koostamine on näidanud, et tänapäeva õpilased on väga huvitatud looduses toimetulekust ja pakuvad nutikaid lahendusi. Huvitaval kombel tegid kõige parema üleelamiskarbi need õpilased, kellel polnud üldse raha ja kes pidid selle

www.ekre.ee

3/2020

EESTI EEST!

11

Anti Poolamets Roela vabatahtliku päästekomando maskoti, vapra kassi Albert Häirega.

Tuletõrjevõistlus Roela vabatahtlikus päästekomandos.

Laskeõpe on hea ettevalmistus ajateenistuseks.

Esmaabi õpetamine Roela vabatahtlikus päästekomandos.

koostama käepärastest vahenditest.

Laagris harjutatakse varjete ehitamist, vee filtreerimist ja muidugi lõkke tegemist. Õpitakse tundma söödavaid taimi. Menüüsse kuuluvad näiteks röstitud võilillejuured.

Eestil on suur metsavendluse kogemus, võiksime maailmas eristuda sissisõja pidamise oskusega.“ Tänavu jäi välilaager esimest korda ära koroonakriisi tõttu. „Aga tegime asenduseks veebiseminare ja õpilased kirjutasid essee kriisiaegadel toimetulekust.

Lugesin neid positiivse üllatusega – paljud olid plaanide tegemisel igati leidlikud. Pärast koolitust osati toitu ratsioneerida, teha valikuid olulise ja vähem olulise vahel. See lükkab ümber väite, et uus põlvkond on vati sees hoitud. Kui oskame neid pingutama panna ja kriisideks valmistumist õpetada, siis on nad kiire

õppimisvõimega ja väga motiveeritud,“ räägib Poolamets.

Eesti näitab eeskuju Eesti riigikaitseõpe on äratanud huvi ka Leedus, kus Poolamets käis haridustöötajate konverentsil tutvustamas Eesti kogemusi. „Neil on nüüd meie eeskujul õpe käima läinud. Ka Gruusia kaitseväelased on tundnud meie kogemuse vastu suurt huvi.“ Poolamets juhib tähelepanu, et potentsiaalne agressor kardab kõige rohkem relvastatud ja motiveeritud rahvast, eriti vabatahtlikke. „Seega peaksime riigikaitses panema raskuspunkti vabatahtlikkuse toetamisele ning Kaitseliidu, sealhulgas Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tugevdamisele,“ märgib Poolamets. „Šveitsi mudel võiks meil samuti silme ees terendada, sest see on riik, mis on suutnud tänu kirglikule riigi­

kaitselisele pühendumusele jääda vabaks ning õitsvaks kõigi Euroopat tabanud tormide ajal. Tean, et Kaitse­liit on järelkasvu pärast mures. Selleks tulebki noortega tegeleda, muidu tuleb üle 50-aastastel meestel seal loetud aastate pärast härrasmeeste klubi teha.“ Poolamets märgib, et riigikaitseõpetajad – neid on Eestis veidi üle saja – on aastaid teinud seda tööd peamiselt isamaalisest pühendumusest. „Kunagi arvestasin, et maksin tööle peale või kattis töötasu parasjagu kohale sõitmise kulud. Suur osa riigikaitseõpetajatest on aga valmis noori õpetama ka tööle peale makstes. Ma leian, et just sellised inimesed ning kaitseliitlased, naiskodukaitsjad ja teised vabatahtlikkuse alusel riiki teenivad inimesed on riigi vundament. Riik peaks neid tunnustama ja toetama.“

Hea maskeering päästab sõduri.

Küberkaitse võiks olla vabaaine Poolamets märgib, et riigikaitseõppes muutub aina tähtsamaks küberkaitse teema. Esimese koolina algatas Põltsamaa gümnaasium 2015. aastal küberkaitse õppesuuna.

Praeguseks on ilmunud esimene küberkaitseõpik.

„Küberkaitse võiks olla koolides vabaaine, sest vastab tänapäeva tööturu vajadustele ja aitab meid hoida maailma parimate IT riikide hulgas. Tipus püsimiseks ei tohi end hetkekski lõdvaks lasta, sest nii kui hoog raugeb, langeme me teise või kolmandasse liigasse,“ nendib Poolamets.

12

3 3/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

kordumakippuvat küsimust on rubriik, kus poliitikud vastavad neile sageli esitatavatele küsimustele

Miks ERKE e-valimiste pärast nii palju muretseb?

Me tahame, et e-valimised oleksid läbipaistvad ja ausad. Seni on e-valimised tekitanud oma läbipaistmatusega paljudes usaldamatust. Riik tahab küll olla IT vallas esirinnas, aga e-hääletuse läbiviimise protseduurid on jäänud primitiivseks.

Seni on võimalik saada teada ainult seda, kelle nimele väljastatud IDkaardiga hääletuskeskkonda sisse logitakse. Praegu ei kontrollita, kas süsteemi logib ikka sisse dokumendi omanik. See annab võimaluse häälte ostmiseks ja nendega sahkerdamiseks, seda kas ID-kaardi omanikule makstes, talle mingit teenet osutades või isiku teadmata tema kaarti salaja kasutades. Vaja on lihtsalt saada enda valdusesse teisele isikule kuuluv ID-kaart koos PINkoodidega. Selliselt antud häälte arv ei ole kuidagi piiratud.

On teada, et vanadekodudes antakse klientide dokumendid, sealhulgas ID-kaart koos PIN-koodidega, võimalike varguste vältimiseks hooldekodu töötaja „turvalisse“ valdusesse. Kes garanteerib, et mõni töötaja ei kasuta oma valdusesse saadud ID-kaarte salaja oma poliitiliste eelistuste elluviimiseks?

Praegu ei keela ükski seadus oma ID-kaardi ja PIN-koodide andmist teise isiku kätte. Sama skeemiga on saanud võimalikuks erinevate „tankistide“ tegevus näiteks maksudest hoidumisel äriühingute juhtidena.

See on suur probleem ka maksuametile, politseile, prokuratuurile ja kohtutele. Millegipärast kiputakse seda teemat vaka all hoidma ja probleemi lahendamist topelt-autentimise näol välditakse endiselt. Õiglustunnet riivab ka hääletusprotseduur. Miks võib e-hääletamisel erinevalt sedelhääletusest oma valikut korduvalt muuta? Argument, et niimoodi on võimalik ära hoida isiku mõjutamist ja häälte ostmist, ei ole pädev. Vastupidi, kus on garantii, et just pärast hääletamist, näiteks õhtuses sünnipäevalauas, ei hakata isikut hääle muutmiseks survestama, mõjutama või ära ostma?

Mitmekordne ümberhääletamise võimalus loob soodsa pinnase häältega kauplemiseks ja suurendab valimispettuse võimalust.

Elektroonne hääletamine peab toimuma sedelhääletuse reeglitele sarnaselt. Kui isikul pole võimalik valimispäeval valima minna, siis on

www.ekre.ee

Kert Kingo soovib e-valimised muuta ausaks ja läbipaistvaks.

Foto: KVS

selleks olemas kindel eelhääletuse periood.

Veel üks aspekt…. Valimisjaoskondades olevad jaoskonna­ komisjonid peavad seaduse kohaselt olema vähemalt viieliikmelised ja selle moodustamisel lähtutakse poliitilise tasakaalustatuse põhimõttest. See tähendab, et igal erakonnal võib jaoskonnakomisjonis olla oma esindaja. Nõnda on häälte lugemise protsess paremini kontrollitav ja tõenäosus pettust ära hoida suurem. E-häälte lugemise juures viibivad aga ainult valimisteenistuse juhi määratud isikud ja valimiskomisjoni liikmed, kelle poliitilised eelistused on teadmata. Seega puudub igasugune kindlustunne, et e-häälte lugemise juures on tagatud poliitiline tasakaalustatus ning valimistulemus on usaldusväärne.

Samuti on segane, kas ja kuidas jõuab e-hääl just selle kandidaadini, kellele valija häält anda tahtis. Tean juhust, kus väikeses maakohas hääletas abielupaar elektroonselt, sest nad polnud kindlad, kas neil on võimalik valimispäeval jaoskonda valima minna. Kui nad valimispäeval kindluse mõttes ka jaoskonda hääletama läksid, ei kajastunud üheski dokumendis, et sellest piirkonnast üldse keegi elektrooniliselt oma hääle oli andnud. Hästitoimiva süsteemi puhul selliseid asju juhtuda ei saaks ja see on märk, et elektroonilist valimissüsteemi ei saa praegusel kujul usaldada.

Suure küsimärgi all on ka see, miks hävitatakse e-hääletuse tule-

mused kohe pärast valimisi. Õiguse ja selguse huvides on alati olnud üldine põhimõte, et olulisi protokolle ja dokumente säilitatakse võimalikult kaua. Miks ei kasutata sama põhimõtet e-hääletuse tulemuste puhul?

Just see, et valimistulemused nii kiiresti hävitamisele kuuluvad, on umbusu tekkimise peamiseks põhjuseks. Elektroonilise valimise tulemuste protokolle peaks sarnaselt sedelhääletuse protokollidele säilitama võimalikult kaua. Vaidlustamise viide ei tohiks olla pelgalt formaalne, vaid eesmärk peaks olema võimalike rikkumiste või eksimuste tuvastamine. Ühiskond areneb iga päev, tehnoloogia iga sekund. Tagurlik oleks e-hääletamine ära lõpetada. Tänapäeval inimesed liiguvad ja rändavad palju, e-hääletamine võimaldab osaleda riigi olulistes otsustusprotsessides ka neil, kes ei viibi valimiste ajal Eestis.

E-hääletamine muutuks usalduslikumaks ja kasutuskõlbulikuks juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: tuvastatakse eraldi isik, kes ID-kaardiga hääletamissüsteemi sisse logib; elektrooniliselt saaks hääletada ainult üks kord ja ainult eelhääletamise perioodil; hääleõiguslikule kodanikule on arusaadav, kuidas liigub tema hääl ning kas hääl jõuab ikka tema poolt valitud isiku häälekontole. Ja lõpuks, e-häälte protokolle tuleks säilitada kauem, et vaidluste ja küsimuste korral saaks tõde tuvastada.

Kert Kingo, Riigikogu liige (õiguskomisjon)

Miks toetab EKRE Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) ülesannete andmist Riigikontrollile?

Tahame muuta erakondade järelevalve tõhusamaks. Praegune ERJK koosneb peamiselt erakondade esindajatest või nendega ideoloogiliselt seotud isikutest ehk sisuliselt teostatakse järelevalvet iseenda üle.

Kui tulemusrikas saab olla iseenda üle järelevalve teostamine? Ka teistes valdkondades, näiteks majanduses või keskkonnakaitses, ei valva asjaosalised iseenda üle. Järelevalvet ja seadusest kinnipidamist teostavad erapooletud institutsioonid: politsei, maksuamet, keskkonnainspektsioon, finantsinspektsioon jne.

ERJK hakkas muutuma poliitilise ärapanemise organiks. Meediale pakuti konkurentide mustamiseks uudiseid stiilis „komisjon uurib erakonna x kahtlasi rahaasju“.

Seda isegi juhtumite puhul, kus oli teada, et mingit rikkumist tegelikult polnud. Sellise meediatsirkuse tegemine ei aita tuvastada tegelikke kuritarvitusi. Seepärast tegigi valitsus ettepaneku anda järelevalve erakondade rahastamise üle erapooletu organi ehk Riigikontrolli kätte.

Reformierakonna ja sotside reaktsioon valitsuse plaanile oli

ootuspäraselt valuline, ilmselt kardavad nad, et Riigikontroll tirib nende endi hämarad rahaasjad päevavalgele. Paanika oli nii suur, et hakati lausa Riigikontrolli ründama. Pole mingit kahtlust, et Riigi­kontrollis on oluliselt suurem kompetents ja nad teevad tööd oluliselt põhjalikumalt. Kui ERJK sai kokku kord kuus ja otsustas hääletuse teel, siis Riigikontrolli ametnikud töötavad viis päeva nädalas.

Kujutage ette, kui palju rohkem kaasusi jõuab menetleda Riigi­ kontroll.

Opositsioonierakondade süüdistus, et ERJK ülesanded antakse Riigikontrollile selleks, et lõpetada Keskerakonna suhtes alustatud menetlused, on täielik vale. Alustatud ja kohtusse jõudnud kaasuse lõpetamiseks peab olema seaduslik alus. Seda alust seaduses ei ole ega tule. Kõiki pooleliolevaid kaasusi menetletakse edasi.

ERJK ülesannete üleandmine Riigikontrollile muudaks erakondade rahastamise ausamaks ja läbipaistvamaks. Ämmakappide ja autorollode aeg on läbi!

Kert Kingo: „Riigikontroll saaks erakondade rahastamise järelevalvega oluliselt paremini hakkama kui poliitiliseks muutunud ERJK.“ Foto: KVS

www.ekre.ee

3/2020

EESTI EEST!

13

www.uueduudised.ee

www.uueduudised.ee

UUDISED ANALÜÜSID KOMMENTAARID INTERVJUUD

www.uueduudised.ee

RÄÄGIME ASJA

RÄÄGIMETV ASJAST. Mart Helme ja Martin Helme JA TASKUHÄÄLING

EKRE leiab, et lapsevanem vastutab oma lapse eest ja peab olema kursis, millist psühhiaatrilist nõu ja ravi tema lapsele antakse.

Foto: shutterstock

Uued Uudised on uudiste- ja arvamusportaal,  UUDISED mis kajastab ja mõtestab meie ümber toimuvat  ANALÜÜSID UUDISED  KOMMENTAARID Miks ei tohi anda alaealisele lapsele õigust otsustada oma ravi üle läbi rahvuskonservatiivse vaatevinkli. Portaal  INTERVJUUD ilma vanemate nõusolekuta, nagu taotlevadANALÜÜSID sotsid? peab oluliseks püsiväärtusi nagu perekond,  TVJApõlisrahvaste TASKUHÄÄLING religioon, õigused ja kultuuri Eriti ohtlik oleks seadusemuuSeetõttu piisab, kuiwww.uueduudised.ee psühhiaatSotsiaaldemokraatliku erakonna KOMMENTAARID Uued Uudised on uudiste- ja arvamusportaal, mis www.uueduudised.ee sisse datus depressioonis ja suitsiidile algatatud psühhiaatrilise abi seadu- rilise abi seadusesse viiakse kestvus. kajastab ja mõtestab Mart meie ümber toimuvat läbi rahRÄÄGIME ASJAST Helme ja Martin Helme kalduvate laste puhul.

Depressioose täiendamise eelnõu, mille alusel ainult erisäte, mis annab lapsele INTERVJUUD saaks alaealine tulevikus pöörduda psühhiaatri poole ilma vanemate nõusolekuta ja nende teadmata ning mis lubaks alaealisel ise otsustada oma ravi ja protseduuride üle, on selges vastuolus seniste seadustega.

Perekonnaseaduse järgi on lapsevanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja ja seaduse järgi vastutab lapsevanem oma alaealise lapse eest. Lapsevanemal pole võimalik vastutada lapse eest, kui lapsele on antud õigus ilma vanema teadmata mingis valdkonnas kaalukaid otsuseid langetada. Sotsiaaldemokraadid põhjendavad seadusemuudatuse vajalikkust sellega, et mõni laps ei julge psühhiaatrilise abi vajadusest oma vanematele rääkida või keelab mõni vanem psühhiaatri juurde mineku. Või on vanematel lapsest ükskõik.

Tõsi, on emasid-isasid, kes suhtuvad vanema rolli hooletult.

Selliste perede lapsed satuvad tihti seaduserikkumise teele, mille tõttu kannatab ka õppetöö.

Kriminaalpolitseis töötades puutusin kokku paljude probleemsete alaealistega. Probleemidesse satub laps sageli seetõttu, et vanematega on tekkinud konflikt ja suhtlusprobleemid. Sellises olukorras hakkavad lapsed ja noored tihti käituma enesehävituslikult.

Eestis on aga olemas tõhus võrgustik, mis aitab selliseid probleeme varakult märgata, neid ennetada ja nende puhul abiks olla. Sellesse võrgustikku kuuluvad lastekaitseamet, turvakodud, õppeasutuste psühholoogid, lasteaedade ja koolide õpetajad, noorsootöötajad, mitmesugused nõustajad, samuti perelepitajad. Kõik need valdkonnatöötajad teevad tihedat koostööd.

või noorele võimaluse pöörduda niravimite mõju on aeglane ja seni, vuskonservatiivse vaatevinkli. Portaal peab oluliseks Kõik Uute Uudiste artiklid ja saated on tasuta!

TV JA TASKUHÄÄLING kuni nende toime pole mõjuma psühhiaatri poole ilma vanemate püsiväärtusi nagu perekond, religioon, põlisrahvaste teadmiseta ainult juhul, kui lapsUUDISED on hakanud, peab suitsiidsel lapsel õigused ja kultuuri kestvus. jõudnud eelnimetatud ennetusja silma peal hoidma. Kuidas saaksid UUDISED ANALÜÜSID Uued Uudised on uudisteja võimalikku arvamusportaal, vanemad hoida ära traabivõrgustiku tegevusel õppeasuANALÜÜSID göödiat, kui neilmeie puudub teadmine tuse psühholoogi juurde, saab ja saatejuht mis kes kajastab mõtestab ümber toimuvat KOMMENTAARID vajadusel suunata lapse saatekirjaga ravimite olemasolust lapse valduAnti Poolamets läbi rahvuskonservatiivse vaatevinkli. Portaal KOMMENTAARID ses? psühhiaatri juurde. „Poolkuu IgorjaGräziniga„ Mart Helme ja Martin Helme INTERVJUUD Andres Raid Igor Gräzin peab oluliseks püsiväärtusi nagu perekond, Me ei saa paraku mööda vaadaPsühhiaatrilise ravi või protseAndres Raid, Igor Gräzin Mart Helme ja Martin Helme INTERVJUUD ta ka sellest, et sotside ettepaneku duuride määramine ilma vanemate religioon, põlisrahvaste õigused ja kultuuri TV JA TASKUHÄÄLING üheks ajendiks on nende ideolooteadmata saab toimuda ainult juhul, TV JA TASKUHÄÄLING kestvus. kui lapse hooldusõigus on antud giline tung „päästa“ noor inimene perekonna haarkellelegi teisele. Sel juhul peabUudised lapse oma Uued on „tagurliku“ uudiste- ja arvamusportaal, dest.

Kui vanamoodsat ema või Uute Uudiste artiklid ja saated on tasuta! hooldaja olema teadlikKõik hoolealusele Uued Uudised on uudisteja arvamusportaal, mis kajastab ja mõtestab meie ümber toimuvat määratud ravimitest või protseduu- isa takistamas pole, siis on hoopis mis kajastab ja mõtestab meie ümber toimuvat rahvuskonservatiivse Portaal identiteedikriisis ridest ja tal peab olemaläbi õigus nende kergem kallutadavaatevinkli. läbi rahvuskonservatiivse vaatevinkli.

Portaal Andres Raid ja Igor Gräzin peab oluliseks püsiväärtusi perekond, noort näiteks n-ö nagu sugu vahetama. üle otsustada. saatejuht Andres Raid ja Igor Gräzin Tuletame meelde, et sotsiaaldemoMis juhtub siis, kui lapsoluliseks saabpõlisrahvaste peab püsiväärtusi nagu religioon, õigused japerekond, kultuuri saatejuht saatejuht Aarne Mäe kraadid on soomuutmisõiguse hääõiguse võtta ise vastu religioon, otsuseid omapõlisrahvaste õigused ja kultuuri Anti Poolamets Andres Raid kestvus. ravi või protseduuride üle? Esmalt lekaimad propageerijad. Vanuses, „Poolkuu Igor Gräziniga„ kestvus. tekib küsimus, kui adekvaatne on kus nooruki meeleolud, enesehinAndres Raid, Igor Gräzin nang jaartiklid enesemääratlus on heitlik, depressioonis olev laps.

Isegi täis-Uudiste Kõik Uute ja saated on tasuta! võib ta liberaalse maailmavaatega kasvanud võivad sügava depressiooKõik Uute Uudiste artiklid ja saated on tasuta! psühhiaatri meelevallas võtta vastu ni korral olla otsustusvõimetud.

Kui laps otsustab iseseisvalt otsuseid, mis mõjutavad kogu tema psühhiaatri poole pöörduda ja talle edasist elu. Näiteks Soomes ulatub saatejuht saatejuht määratakse tugevatoimelised ravi- soovahetusega seonduvat ravi taotsaatejuht Anti Poolamets Andres Raid saatejuht mid, näiteks antidepressandid, siis levate alaealiste hulk ühes aastas „Poolkuu Igor Gräziniga„ Anti Poolamets Andres Raid Hakka meie sõbraks või jälgijaks: kuidas on võimalik lapsevanemal, juba sadadesse. Sealsed LGBT+ Andres Raid, Igor Gräzin „Poolkuu Igor Gräziniga„ saatejuht saatejuht kes ei tea, et laps selliseid ravimeid ringkonnad nõuavad alaealistele Andres Raid, õigust Igor Gräzin Erik Boltowski Aarne Mäe oma sugu muuta. Eesti sotvõtab, jälgida, et laps järgiks ravidistsipliini? Et rohud enda valdu- sid, nende tublid õpilased, ei julge sesse saanud laps võtaks neid õigel valju häälega oma eesmärke välja ajal, õiges koguses ja mitte koos öelda ja nii varjatakse neid kõlaalkoholi või mõne teise sobimatu va jutuga sellest, kuidas tahetakse parandada noorte olukorda. See ravimiga?

Kuidas olla kindel, et laps ei jutt on õõnes. saatejuht saatejuht Olen nõus, et perevägivalla või kasuta omakasupüüdlikult ära talle Erik Boltowski saatejuht Aarne Mäe seksuaalse ärakasutamise puhul on saatejuht seadusega loodud võimalust pöörErik Boltowski Mäe lapsohvri pöördumine psühhiaatri duda „abi saamiseks» Aarne psühhiaatpoole meie ilma lapsevanema ri juurde hoopis selleks, et hiilidaHakka sõbraksteadmavõi jälgijaks: www.facebook.com/uueduudised kõrvale koolikohustuse täitmisest ta igati põhjendatud. Need on aga ja hulkuda niisama ringi? Või et erijuhtumid, mille lahendamiseks ta ei hakkaks talle väljakirjutatud piisab täiendavast erisättest.

Sotsiaaldemokraatide soovitud tugevatoimelisi ravimeid müüma teistele lastele? Tugevatoimeliste seadusemuudatus lõhub perekondi, Hakka meie sõbraks või jälgijaks: medikamentide tarvitamine ja sõl- lahutab ja võõrandab pereliikmeid www.facebook.com/uueduudised tuvusse langemine on kujunenud üksteisest. Vanematele peab jääma õigus vastutada oma lapse eest. noorte hulgas tõsiseks probleemiks.Hakka meie sõbraks või jälgijaks: www.facebook.com/uueduudised

KRIISIKABINET POOLKUU IGOR GRÄZINIGA RÄÄGIME ASJAST RÄÄGIME ASJAST

KRIISIKABINET

POOLKUU POOLKUU IGOR GRÄZINIGA KÜLAST KÜLLA IGOR GRÄZINIGA SERVITI

KRIISIKABINET KRIISIKABINET

SERVITI SERVITI

KÜLAST KÜLLA

SI VIS PACEM

KÜLAST KÜLLA KÜLAST KÜLLA

SI VIS PACEM SI VIS PACEM

Hakka meie sõbraks või jälgijaks: www.facebook.com/uueduudised

POOLK IGOR G

Andres R

SERVIT

saatejuht Andres Ra

SI VIS P

saatejuht Erik Bolto

www.face

14

3/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Andres Raid: „Võõrasse kirikusse ei minda oma usku kuulutama.“ Foto: KVS

Teleajakirjanik

Andres Raid: Harjuda saab, aga leppida ei või

Rahvuskonservatiivse portaali Uued Uudised üks saatejuhte ANDRES RAID on tuntud teleajakirjanik, keda mäletatakse püstolreporterina juba kaheksakümnendate aastate lõpust ja üheksakümnendate algusest Eesti televisiooni põnevate sündmuste kajastajana.

T

ema lobedat juttu toetavad sügavad teadmised ning neid jagab kunagine ETV, TV3 ja Tallinna TV saatejuht Uutes Uudistes koos Igor Gräzini ja paljude teiste huvitavate külalistega. „Lätete juurde jõudmiseks pead alati vastuvoolu ujuma ja see pole kuigi meeldiv tegevus, aga mina tahan ikkagi juurtesse süüvida,“ ütleb ta veendunult.

Andres Raid, töötasite reporterina ETV-s aastatel 1985-1995.

Miks te sealt ära tulite?

Asjad läksid seal kuidagi hapuks, õhkkond muutus ja… mulle pandi pahaks, et ma olin suhteliselt allumatu, samas tegin väga palju tööd ka väliskanalitele.

Selleks ajaks olin ma juba USA-s Berkeley ülikoolis kraadi kaitsnud.

Tundsin end suhteliselt vabana, mul ei olnud ametialaselt kellelegi midagi tõestada vaja.

Ma ei tea, millal see toimus ja mis oli selle põhjuseks, aga midagi seal muutus. Meeletust kollektiivsu-

sest ja ühekuuluvusest polnud äkki enam midagi järel – uues loomingulises kollektiivis on üks isiksus suurem kui teine.

Palju staare koos…

Võib-olla. Ma ise pole ennast kunagi mingiks staariks pidanud.

Urmas Ott on rääkinud, et telemaja oli justkui südamete murdmise maja.

Oli küll.

Mida selle all on mõeldud?

No Ott nende hulka ei kuulunud, Ott ei olnud mingi naistemees. Aga seal oli neid küll, kellele ei olnud võõras ükski patt. Sellest ei tehtud ka erilist saladust, nagu inimeste maailmas need asjad ikka käinud on.

Teie kohta levivad samuti jutud kui suurest naistemehest, teil jagub naisterahvastele meelitusi ette ja taha nagu varrukast, naissoo pilgud saadavad teid.

See on mingi jutt, mis on lahti ­läinud ja rahva poolt suuremaks

Andres Raid

räägitud. Aga mis siin pattu salata, ega ma pole ilu vastu kunagi ükskõikne olnud, seikluste vastu samuti mitte. Olgu need siis ükskõik millised. Seiklused on viinud mind igale poole maailma, kasvõi sõjakolletesse, kus ma väga palju ringi liikusin.

Millised need eredamad seiklused sellest põnevast ajast on? Olete kohtunud Ronald Reaganiga, Boris Jeltsiniga, isegi mitu korda.

Jeltsiniga ma kohtusin siis, kui ta polnud Nõukogude Liidu mõistes veel keegi – ta oli Sverdlovski (praegune Jekaterinburg) oblastikomitee kompartei esimene sekretär. Aga ta oli hoopis teisest puust.

Võis olla CBS kanal või isegi BBC, kes mind sinna kamandas, ja loomulikult tegin ka ETV-le midagi.

Küsimus oligi Jeltsinis, sest juba siis nähti temas tõusvat tähte. Tõepoolest, ma käisin seal kaks korda koos oma lemmikoperaatori Peep Laansaluga, kes oli hea kamraad ja lisaks ka väga hea operaator.

Siberis on inimesed teistsugused, sellest ka Jeltsini omapära.

Siberis osatakse inimest hinnata, ükskõik, mida temast ka ei arvata.

Mulle jäi meelde, et kui toodi süüa, siis Jeltsin ütles: „Pelmeenid peavad olema kuumad ja viin peab olema külm.“ Kui Moskvas kirjutati alla lepingut – suur iseseisvumine käis –, siis ulatas diplomaat Raul Mälk mulle

ühe raamatu Jeltsinist, et las ta paneb autogrammi, sest mina töllerdasin seal allakirjutajate poolel.

Ma läksin Jeltsini juurde, küsisin, et Boris Nikolajevitš, olge hea, pange autogramm sõbrale. Ta panigi ja seejärel võis protseduur lepingu allakirjutamiseks alata. Praegu poleks see mõeldav. Presidendina käis ta hiljem ka Tallinnas ja siis kohtusin Jeltsiniga vaid põgusalt.

Kuidas juhtus, et väliskanalid kaastöö tegemiseks just teid välja valisid?

44 Ajakirjanik Andres Raid töötas ETV-s aastatel 1985-1995, seejärel juhtis ta saateid EVTVs, hiljem Tallinna TV-s ning praegu Uutes Uudistes. Ta on teinud kaastöid ka paljudele välismaa uudistekanalitele.

44 Tal on Tartu ülikooli romaani-germaani filoloogia bakalaureusekraad, ta on läbinud USA-s Berkeley ülikoolis massikommunikatsiooni magistriõppe, tal on Tartu Ülikoolist doktorikraad sotsiolingvistikas.

44 Tema hüüdnimi on Ooberst.

Kõige suurem väärtus on tõde.

Paraku, just tõde on väärtus, mida meil väänatakse ja käänatakse täpselt nii, nagu kellelegi vaja.

Andres Raid

Ma olen ise ka mõelnud, kust see alguse sai; eks siin olid ka eriteenistused mängus. See oli 1987 või juba 1988, kui legendaarne USA saadik Moskvas Jack Matlock saatis mulle kirja. Ma olin enne käinud koos Urmas Reitelmanniga Moskvas tegemas saadet suurematest väljaannetest, uurimas, mida mujal maailmas meist räägitakse. Siis oli ju pilt palju kitsam, internetti ei olnud.

Ilmselt ameeriklased ikka vaatasid teie meelsust.

Seda kahtlemata. Tekkis usaldus.

Kuidas KGB sellele reageeris?

Siin oli üks vahejuhtum küll: kutsuti ETV-s… mis korrus see oli – seitsmes või kuues … kõige kõrgema kabinetti. Seal istus üks võidunud pintsakuga mees, vaistlikult sain kohe aru, kust kohast ta on. Siis küsib kõige suurem issanda jumala asemik maa peal, et kelle juures sa oma väljasaadetavaid materjale kooskõlastad. Ma ütlesin, et mitte kellegi juures, et miks peaks. Ta

www.ekre.ee

ütles selle peale, et meie siin seltsimeestega alati kooskõlastame kõik.

Ma pole sellist alandlikkust kunagi näinud. Ma tundsin end tol ajal veel ülbemana kui praegu ja lõin ukse tagantkätt kinni. Ise mõtlesin, et küllap on see mu viimane tööpäev selles majas. Aga ei, siis olid tuuled juba pöördumas ja erilisi repressioone enam ette ei juletud võtta.

Aga kõigist neist „seltsimeestest“ said hiljem millegipärast hirmsad vabadusvõitlejad.

Tundsite end nii kindlalt, et hirmu polnud?

Ega mu elul tol ajal väga viga polnud. Ma ei teinud ju mujale ka tasuta tööd. Tariifid olid seal hoopis teistsugused. Loomulikult tegin tööd ka soomlastele ja rootslastele, aga seda kõike muu töö käigus.

Meie kant pakkus sel ajal välja­ maale väga palju huvi. Konflikt müüb.

Kus te veel käisite?

Aafrikas, Afganistanis, Euroopas muidugi… Nägin Ceaușescu hukkamist.

Nägite surma lähedalt. Kuidas see teid muutis? Harjusite ära?

Mul oli sõjaväest selline kogemus olemas, seega ei olnud see uus.

Teine asi on aga, kellena sa seal oled. Niipea, kui hakkad pooli valima ja emotsioonidega kaasa lähed, muutub see talumatuks. Sa pead andma endale aru, et oled erapooletu ja annad edasi seda, mida sa näed. Kõik.

Mainisite Rumeenia kommunistliku diktaatori Nicolae Ceausescu hukkamist 1989. aastal Bukarestis.

See oli üks spordisaal, kooli võimla, kus kohtuistung toimus. Milline kohutav entusiasm, kohutav segadus, kõik jooksevad kuhugi.

Mulle meenutas see oktoobri­ revolutsiooni, nii, nagu ma seda ette kujutasin. Minu ettekujutluses just nii igasugused revolutsioonid käivadki – kõik jooksevad ringi, kõik õiendavad kellegagi, kõik otsivad taga mingeid vaenlasi, kõik pulbitseb igal pool. Kusjuures, nende segaduste käigus ei unustata mitte iialgi kassat. See on esimene asi, mis üle võetakse, ükskõik, kes võimule tuleb; esimene eesmärk on kassa üle võtta, ehkki kogu aeg käib mingi jaskar.

Aga seal, jah, hakati ühel hetkel hoovis paugutama ja kui välja läksin, oli asi tehtud.

Tundub, et lisaks professionaalsusele on teil hulk iseloomujooni, mis selle tööga sobivad – saate ruttu omainimeseks ja tajute olukordi käigu pealt.

See ongi see asi, mida ma olen katsunud kolleegidele rääkida. Mitmele jänkile samamoodi. Ühele, kes mu kõrval Sierra Leones maha lasti.

Aafrikas. Öeldi, et andke lint kaamerast. Ta ei anna. Ma ütlesin talle, et anna ära, ära hakka vaidlema.

Tema, et mis asja, ma olen ameeriklane. Asi lõppes sellega, et lohistati eemale ja lasti maha.

3/2020

EESTI EEST!

Ühesõnaga, ma ei lähe võõrasse kloostrisse oma usku kuulutama!

Kui neil on sellised kombed, kui nad söövad sitikaid või midagi muud, siis see on nende õigus. Nad on teinud seda tuhat aastat ja minu asi ei ole minna õiendama, et miks nii või miks naa.

Siin kodus on teine asi, siin ma pean nõudma seda, mis käib siin hea tooni juurde ja millised on siin kombed.

Teid kujutati ka filmis, mis kajastas 1990. aasta sündmusi ja kus te läksite Pihkvast saadetud soomukikolonnile Tartu maanteele vastu ning hakkasite sundimatult Vene ohvitseriga suitsu tegema ja lobisema.

Seda küll. Vaatasime, et kolonn tuleb, mina hüppasin sinna ette, soomuk pidas kinni, sealt ronis välja üks ohvitser. Ja nii veider kui see ka polnud, ma tundsin teda sõjaväe

Või on mööda räägitud ja meelega valesti räägitud, et oma nahka päästa?

Täpselt niimoodi! Vaadake Tunne Kelamit, kes kirjutas kaebekirja, et teda ei võeta kommunistlikusse parteisse. Või Eiki Nestorit, kes astus viimasel hetkel – 1988. aastal – kommunistlikusse parteisse. Nüüd millegipärast ei mäleta. Seniilne ta ju veel pole. Või kui on, siis kuidas ta sai Riigikogu esimeheks?

Minu jutus ei ole absoluutselt mitte mingit vaenulikkust, aga need asjad on selgeks rääkimata, desovetiseerimisprotsess jäi meil ära.

Näiteks Tšehhis ei tohtinud kommunistid kümme aastat kõrgemates riigiametites töötada.

Ei ole need partorgid ühesugused, pole need kolhoosiesimehed ühe­sugused, aga kujunes nii välja, et pumba juures olijad pääsesid edasi pumpade juurde ja on seal tänase päevani. Ja just rahapumpade juures.

Tšehhis ei tohtinud kommunistid kümme aastat kõrgematel riigiametitel töötada. Aga meil sai 1988. aastal Kommunistlikusse Parteisse astunud Eiki Nestor Riigikogu esimeheks.

Andres Raid

ajast. Ta tundis minu ka kohe ära ja röögatas Gitler, sest mind kutsuti nõnda sõjaväes. Aga see polnud üldsegi halvustavalt, vaid pigem sõbralikult. Ma küsisin, et kuhu nad lähevad ja ta ei saanud seda öelda, kuid sain ta jutust aru, et seda pole pikalt. Keegi ei tahtnudki seda teletorni lõpuni ära võtta. Käisin seal kohapeal rääkimas, nad ütlesid, et kui vaja, tõmbavad alt „rubilniku“ välja ja kõik.

Müstiline on praegu vaadata, kuidas nende sündmuste ümber on hakanud igasugused müüdid tekkima.

Te ei kartnud?

Kui sa seal sehkendad, siis polegi mingit aega hirmu tunda. Ma olin näinud selleks ajaks oluliselt suuremaid õuduseid. Ja palju lähemalt.

Aga seal polnud kordagi sellist tunned, et nüüd läheb… see oli algusest peale [venelaste] poolt kuidagi lõdvalt võetud.

Kui olla ajaloo vastu aus, siis seal üleval teletornis istusid kaks venda, kes on tänaseks päevaks ka vangis olnud, sest nad peksid ja mõnitasid kinniseotud kätega jäägreid nii, et Lagle Parek, kes neid jäägreid vaatama läks, ei tundnud neid enam äragi. Ja Tunne Kelam parastas hiljem, et „võib-olla kukkusid trepist alla“.

Muide, eksiilvalitsus andis jäägritele auastmeid. Ja mis sellest tänaseks on saanud? Nõukogude Liidu poolt antud auastmeid Eesti Vabariik tunnistab ja tunnustab ja annab sealtmaalt edasi. Aga eksiilvalitsuse auastmeid mitte.

Need asjad on selgeks rääkimata. Paljud probleemid tulevadki sellest, et asjad on selgeks rääkimata.

See toob meelde niinimetatud sallijad, kes ei salli sallimatuid.

Need „sallijad“ on ise kõige suuremad mittesallijad. Inimesed isegi ei saa aru, kuidas nende maailmavaade ära muudetakse. See, mis oli eile täiesti vastuvõetamatu, tundub täna oi-kui-tore. Ja vastupidi. Nad on ära tinistatud. Me võime itsitada selle üle, aga see toimib.

See on nagu orjapidamine – sa hoiad orja tervena, ta teeb sulle kogu aeg tööd ja on seejuures veel õnnelik ka. Oluline on see, et sa suudad ta õnnelikuna hoida, et ta ei hakkaks ette kujutama, et võib ka teismoodi olla. Tal ei tule seda mõtetki: esiteks pole aega ja teiseks hoitakse teda teises keskkonnas. Sa teed, nagu ette nähtud. „Miks“ küsimusi ei hakka keegi küsima.

Võtame näiteks nõukogude ajal Loomingu Raamatukogus välja antud raamatuid – väga hea maailmakirjandus, raamatud ei maksnud midagi, tiraažid olid suured. Praegu müüb Pirelli kalender!

On kirjutatud, et eestlane ei viitsi arutleda ega filosofeerida, tema ei taha teada mitte „miks“, vaid „kuidas“. Tema tahab katsuda.

Mis haridus teil õigupoolest on?

Ma tahaksin vastata, et rahuldav haridus. Ma olen nii ka kusagil ankeeti kirjutanud. Minu arvates ei väljendu inimese haridus kuidagi osaletud kursuste hulgas, koolis käidud aastate või kusagil kabineti seinal rippuvate diplomite arvus.

Mitte kellegi kohta ma halba sõna ei ütle, aga, kallid sõbrad, see ei ole määrav. Määrav on hoopis midagi muud. Võtame näiteks inimese, kes on lõpetanud algkooli, põhikooli, keskkooli ja mingil moel

teinud ära ka bakalauruse. Aga tegelikult ta kirjutada ei oska, rääkida ei oska, funktsionaalne lugemisoskus puudub, emotsionaalselt täielik null! Tegemist on ühe suuremat sorti mölakaga, kes on selle üle veel uhke ka. Ja tema kohta võib öelda, et on haritud inimene.

Teine näide: kes on mingite maailmarändurite laps, on varasest noorusest peale maailmas ringi käinud ja kel on 18. eluaastaks selge taimede fotosüntees, ta teab, kus elab elevant, mida ta endast kujutab. Ta teeb vahet, mis on Anubis ja cannabis, mis vahe on Hippokratesel ja hippopotamusel, ta saab suurepäraselt aru, kus on Suur Vanker ja kuis elavad pingviinid, sest ta on neid näinud, ta räägib umbes viit keelt. Tal on teadmised ja isegi juba ka kogemused, kuigi tal ei pruugi olla diplomeid.

Ometi, teil on diplomid olemas.

Need ei oma minu jaoks isiklikult mingisugust tähtsust. Tõsi, ma tunnen uhkust selle üle, et olen Tartu ülikooli kasvandik ja et mu perekond oli nii tugev, et vedas mind lõpuni, ehkki mind visati pärast 8. klassi koolist välja. Loomulikult mitte õppeedukuse pärast – riigireetur ei sobinud sinna kooli, sest me panime koos klassivennaga 13-aastaselt Türki lõikama.

Kas olete mõelnud oma elu ja seiklused ka kirja panna?

Ei saa kirjutada, see teeks paljudele haiget. Ja võib-olla see, mida ma tean, pole päris täiuslik – midagi olulist jääb ütlemata. Pilt, mille ma maalin, ei ole seetõttu päris adek-

15

harjunud ja kahjuks ka leppinud.

Need on kaks eri asja: sa võid harjuda, aga leppima ei pea.

Mida oleks kõigepealt muuta vaja, millega ei tohiks leppida?

Mentaliteet. See on üks asi.

Teine asi on, et meil räägitakse kogu aeg mingitest salapärastest väärtustest. Tavaliselt käivad sinna ette erinevad epiteedid – euroopalikud, põhjamaised, natolikud… mingisugused epideedid. Aga mitte kunagi ei käi sinna juurde inimene.

Tartus oli üks seminar. Ma küsisin, et kogu aeg räägite siin mingisugustest väärtustest, aga – sotsiolingvistika on mu kirg – vabandage väga, kas te nimetaksite neist mõnda.

Siis tuli välja, et mõiste aksioloogia, mis tähendab klassikalist väärtusõpetust, oli selles seltskonnas võõras. Välja arvatud kahele mu endisele õpetajale, kuid ka nemad ei saa väga häält teha, sest on mingi nähtamatu sordiin, mis on peale ujunud.

Mis on kõige suurem väärtus?

Kõige suurem väärtus on tõde. Paraku, just tõde on väärtus, mida meil väänatakse ja käänatakse täpselt nii, nagu kellelegi vaja. Ja teemad, mille kohta nii palju sõna võetakse, neis tegelikult ei orienteeruta.

On terve hulk inimesi, kes on olnud iga võimu ajal, kaasaarvatud nõukogude võimu ajal, monopoli seisundis, selles mõttes, et nende käes on tõemonopol, nad kritiseerivad alati kuni teatud piirini. Näidates, et meil on demokraatia, meil on kriitika…

Ei ole need kolhoosiesimehed ühesugused, aga kujunes nii välja, et pumba juures olijad pääsesid edasi pumpade juurde ja on seal tänase päevani.“ Andres Raid

vaatne. Võib-olla midagi isegi kirjutaks, aga kindlasti mitte isiklikku elu.

Kas midagi on elus kripeldama ka jäänud?

No vot, see Berkeley ülikool, sinna oleks võinud jääda kauemaks… Võimalusi oli mujal maailmas ka.

Aga ei-ei-ei. Sa ei ole seal keegi, sa pole kunagi oma. See on nii, nagu arvas siinne Balti aadel kohalike kohta, kellega meil hirmsasti samastuda püütakse.

Nagu Bellingshausen – ta sündis Riia kubermangus Öseli saarel, Eestit polnud siis olemaski. Ma käin nende järeltulijatega tihedalt läbi.

Nemad ütlevad ka, et me [baltisakslased] oleme olnud alati kõrvuti, aga mitte kunagi koos.

Eestis tunnete end hästi? Üks saksa laul on selline, et ma armastan tohutult oma maad, aga mulle üldse ei meeldi see riik. Mulle väga meeldib mu maa, aga see, mis siin toimub… väga palju sellest ei sobi. Paljude asjadega ollakse juba

Kas teile ei tundu, et meie ajakirjanikud lihvitakse ühenäoliseks?

Enam ei ole Tartu ülikoolis Juhan Peeglit, kes ütles, et hea ajakirjanik võid sa olla, aga inimene PEAD sa olema. I-N-I-M-E-N-E. Aga seda me ei näe.

Võtke näiteks ette liiklusõnnetuste statistika. Troll rammib bussi, tramm sõidab otsa sõiduautole, kallur sõidab kraavi, süüdi oli maha sadanud lumi, libe tee, ohtlik kurv…

Aga auto ju ise ei sõida, autot juhib inimene. Libe tee ei ole süüdi, süüdi on juhi poolt valitud vale kiirus, valed sõiduvõtted. Kurv ei hirmuta mitte kedagi, tema on seal kogu aeg rahulikult olnud.

Kas maailmakord muutub?

Ta on kogu aeg muutunud.

Kuhu ta nüüd pöördub?

Ta läheb totaalsemaks. Ja inimesi valmistatakse selleks eriti efektiivselt ette. Meil suhtutakse juba kas või kiibistamisse täiesti normaalselt.

Inimese privaatsus ei maksa enam mitte midagi.

16

3/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Merry Aart:

Põllumees peab saama teha oma tööd rahuliku südamega“ Lõuna-Eestist pärit Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ridadesse kuuluv Riigikogu liige MERRY AART on üks neist vähestest poliitikutest, kel on südamel maaelu ja põllumeeste mured.

Valitsuse sammud maaelu edendamiseks

A

lates 1989. aastast on ta tegelenud põllumeestele nõu andmisega, tegutsenud pikalt konsulendina, olnud vahepeal ametis ka põllumajandusministeeriumis ning praegugi seisab täie energiaga põllumeeste huvide eest. Ent nii, nagu on erinevaid põllumehi, on ka poliitikas erinevaid jõude ja see teeb kogu ettevõtmise mõnevõrra raskemaks, ehkki palju on juba ka saavutatud. „Olen näinud tootjate valu ja vaeva, kuidas nad on üles ehitanud oma ettevõtlust, kuidas mõni on kadunud ja teisel on hästi läinud, olen kuulnud nende plaane ja näinud lähedalt nende tegutsemist,“ räägib Merry, EKRE esindaja Riigikogu maaelukomisjonis.

Ta teab, mida tähendab maaelu ja talupidamine – ta on ise nii lehmi lüpsnud kui ka piima puki otsa viinud.

Merry ütleb, et on vahel kuri selle peale, et poliitikas ei jõuta tulemusteni nii kiiresti, kui tahaks. „Aga tean ka, et sageli võtavad protsessid väga palju aega. Seda enam, et teha tuleb kompromisse. Ja nagu me teame, ei ole kompromissi tulemus mitte võit-võit, vaid igal osapoolel tuleb midagi kaotada.“ Ta räägib, et põllu- ja looma­ pidajad on igas riigis enam-vähem ühesugused – Hollandis tehtud uuringute järgi on umbes 25 protsenti selliseid, kes teavad, mis on mis, nad oskavad asju ajada ja teevad seda edukalt. 10-15 protsenti on aga neid, kelle elustiil on virisemine – nemad ei mõtle kunagi sellele, kuidas midagi saab, vaid et miks ei saa. „Ma olen näinud erinevaid toot-

Merry Aart Merry Aart: „Sel, kes maal palju teeb ja toimetab, virisemise peale suurt aega ei jää.“ Foto: KVS

jaid, olen näinud, neid, kes tulevad nullist, ehitavad ettevõtte üles ja on edukad. Tean ühte endist inseneri, kes tegi oma asju samm-sammult, ta hoiab oma loomi ja oma inimesi ja tal on läinud hästi. Teine tootja viriseb ja kurdab, ent siis tuleks vaadata peeglisse, äkki saab ta ka ise midagi paremini teha,“ räägib Merry, tuues näiteks tuttava marjakasvataja, kes nendib küll, et olukord on keeruline, kuid püüab leida lahendusi.

Samas lisab Merry, et ega sel, kes maal palju teeb ja toimetab, virisemise peale suurt aega jää.

Konsulendina töötades tuli aga ette ka selliseid, kes tema nõu kuulda ei võtnud ja kõrbesid.

Merry tunnistab, et maal on erinevaid probleeme küllaga ja riik pole alati põllumeest toetanud ning hoidnud: „Praegu ma siiski julgen öelda, et mõeldakse põllumehe ja maainimese peale – võtame või maaelu arendamise sihtasutuse meetmed, võtame maaelu toetamise tervikuna, võtame postkontorid; maaelu on palju-palju rohkem asju kui põllumajandus.“ Ta lisab, et vaatamata kõigele on just põllumees see, kes targalt tegutsedes püsib üsna heal järjel ja ta tuletab meelde ütlemist, et vaata-

44 Sündinud Elvas.

44 Omandanud zooinseneri eriala, lisaks õppinud finantsmajandust maaülikoolis.

44 Töötanud aastaid põllumajanduskonsulendina.

44 Riigikogu EKRE fraktsiooni ja maaelukomisjoni liige alates 2019. aastast.

mata neljale aastaajale jääb põllumajandus Eestis ikka alles.

Kuigi Merry on juba üle aasta olnud parlamendiliige, tunneb ta end ikka veel rohkem konsulendi kui poliitikuna. Tal on säilinud kontaktid nii teadlaste kui ka tootjatega. „Ma tahan küll, et tulemused tuleksid kiiremini. Praegune valitsus mõtleb pikemalt ette ja ma näen, et sel mõtlemisel on ka tulemusi,“ märgib ta. „Ühtegi seadust ei saa teha nii, et see kõikidele sobiks, aga eks tuleb rääkida inimestega.

EKRE ei ole valinud lihtsat teed, aga eesmärk on, et põllumajanduses saaksid rohkem tööd Eesti inimesed ja teeniksid oma töö eest ka korralikku palka.“ Merry loodab, et peale on kasvamas uus põlvkond, kes viib maal ellu uusi ideid. Ta loodab, et meetmed, mis on vastu võetud, toovad maale rohkem noori, et inimesed tahaksid maale tulla ja et neile seal meeldiks. „Ma tegutsen selle nimel, et põllumees saaks teha oma tööd rahuliku südamega,“ ütleb ta.

Olime temaga kolleegid 2000. aastate alguses, kui alustasime koos põllumajandusnõustajatena, Merry oli looma-, mina taimekasvatuse poole peal. Merry eestvedamisel ehitati üles nii konsulentide ühing kui ka praegu tegutsev nõuandemaastik. Kindlasti on ta andnud selle valdkonna paremaks muutmiseks palju mõtteid ja sisendeid.“

Merry on inimene, kes on läinud Riigikokku omade keskelt, temaga saab suhelda normaalsel tasandil ja ta saab sinust aru. Kontaktid on ikka jäänud, ainult tase on natuke teine. Tunnen teda üle 30 aasta ja ta pole muutunud. Kõige tähtsam on tema puhul see, et ta viib informatsiooni alt üles.“

Arvo Aller, maaeluminister

Sulev Kuus, Teedla mõisa lüpsikarja omanik

Lisaks sellele, et riik hakkab maksma palgatoetust põllumajandusettevõtetele, et soodustada töö kaotanud inimeste palkamist marjakasvatussektorisse, on Arvo Alleri (EKRE) juhitud maaeluministeeriumis algatatud või algatamisel põllumeeste toetuseks veel hulk meetmeid, mis valitsus on vastu võtnud või võtmas.

44 Valitsus taastas vahepeal kaduma läinud omariikliku toetuse (top-up), mis on lubatud lisana Euroopa Liidu toetustele. Maksimumist ehk viieteistkümnest miljonist eurost jäi küll pisut puudu, aga kümme miljonit on ikkagi kopsakas panus.

44 Pandeemiast tingitud tööjõumurede leevenduseks andis valitsus siin viibinud võõrtöölistele võimaluse jätkata oma tööloa lõppemisel töötamist põllumajanduses kuni 31. juulini. Ukraina ei ole praegu nende kolmandate riikide nimistus, kellega Euroopa Liit soovitab piirid avada, sest koroonaviirus ei ole Ukrainas piisavalt taandunud.

44 Maaelu- ja toidusektori ettevõtete eriolukorra tõttu tekkinud kahju leevendamiseks eraldas valitsus MES-i (Maaelu Edendamise Sihtasutus) kaudu 200 miljonit eurot, et anda maaettevõtetele soodsat laenu (100 miljonit), laenukäendust (50 miljonit) ja võimalust oma maa ajutiseks müügiks koos tagasiostu õigusega (50 miljonit).

44 MES- i juurde on loomisel Maaettevõtlusfond mahuga vähemalt 30 miljonit eurot.

44 Valitsus jätkas põllumajanduse toetamist soodsama ja erimärgistatud kütusega.

44 Valitsus seisab Euroopa Liidu põllumajandustoetuste kiirema võrdsustamise eest, seda nii põllumajandusministri kui ka valitsusjuhi tasandil.

44 Jätkatud on turuvõimaluste laiendamist, ette on valmistatud uued kokkulepped Hiina ja Alžeeriaga.

44 Asjaajamist on lihtsustatud (nt loakohustus toidukäitlejal ja seemnekasutuse teatamiskohustus).

44 Pandeemia tingimustes on leevendatud toetuste rakendamise tingimusi, näiteks pikendatud investeeringute elluviimise tähtaegu.

44 Asendusteenust on laiendatud ka taimekasvatusele.

44 Jahiulukite käitlemiskohtade arendamiseks on rakendamisel investeerimistoetus.

44 Ettevalmistamisel on uus erakorraline toetusmeede toiduainesektori eksportööridele müügiedendustegevusteks välisturgudel.

44 Kalandussektoris on Euroopa Liidu vahenditest planeeritud ladustamisabi tootjaorganisatsioonidele ning käibelanguse toetuse maksmist nii kalatööstustele kui ka vesiviljelusettevõtetele.

44 Riik muudab põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetuse taotlemise tingimusi paindlikumaks. Edaspidi on toetuse saamiseks vajaliku haridusnõude täitmiseks piisav kutsekvalifikatsiooni 4. kutsetase. Eesmärk on võimaldada rohkemate noorte juurdepääs toetusele.

www.ekre.ee

3/2020

EESTI EEST!

Vestlusring:

17

huumorinurk

Kohane või sure ehk Kärbsemust aja kuidas pääseda kohtupingist ja häbipostist 2020. aastal?

Ajalugu muutub ja meie muutume koos ajalooga. Kriiskoosolekule kogunesid mustad ja valged jõud, et arutada, kuidas kultuurirevolutsioonilises olukorras ellu jääda.

Kirju koer (väitlusjuht): „Mis tõi meid siia, ei vii meid edasi.

Me peame muutuma, aga – kuidas? Seltsimehed, ma ei tahaks küll hakata musta pesu pesema, aga…“ Must kass: „Ütlen ausalt, et mina tunnen end juba ammu represseerituna. Rassism mustade kasside vastu on fakt.“ Must ja Valge koer: „Meid jälle ahistab pidevalt must vares. Mis sellest, et üks meist on must. Sinusugusel kõutsil pole häda midagi.“ Must kass: „Kuidas ei ole?!

Inimesed, kes mind näevad, hakkavad üle õla sülitama, sageli teevad nad seda vastu tuult, nii et ma saan ise pihta.

Nõuan praeguste sündmuste valguses minu viivitamatut rehabiliteerimist.“ Must notsu: „Pilkajad põlvili suruda! Valgete ülemvõim kukutada!“ Ivar Must: „Ma palun igaks juhuks ruttu vabandust, et ma valgenahalisena endale sellise nime võtsin. Tegelikult pidasin silmas inglise keelt (ingl k: must - peab – toim.), sest haistsin estraadimuusika skeenel rahvusvahelist edu.“ Blacky ehk Lea Liitma ehk Lea Dali Lion: „Mul on ka oma kunagise bändinime pärast piinlik.“ Korstnapühkija: „Ma tahaksin ka vabandada, et mu nägu nii must on. Äkki jätate mu tööle edasi, luban edaspidi töö juures kilekoti pähe tõmmata.“ Aadu Must: „Oleme jõudnud ajaloo pöördepunkti. Enam ei tohi isegi valgendavat kreemi toota, pruunistavast kreemist rääkimata.“ Jaak Valge: „Sõbrad, kui nüüd püüda teemale sisuliselt läheneda, siis...“ Must kass: „Valge, sina ei tohi üldse midagi öelda. Vaevalt sul oma senise nimega enam ülikoolis loenguidki lastakse pidada.“ Mustla linnapea: „Lähme konkreetsemaks, teen ettepaneku vahetada Valgjärve nimi Mustjärve vastu.“ Jaak Valge: „Lubage mul juhtida tähelepanu, et Mustjärvesid on Eestis juba üle paari­ kümne.“

Mustamäe linnaosa vanem: „No siis Black Lake või Louis Armstrongi järv? Midagi rahvusvahelist! On tähtis, et meie liitlased mõistaksid meid, sest Eesti on väike ja avatud majandusega riik.“ Kirju koer: „Ja mis saab valgest sõstrast? Kuulutame võõrliigiks? Vastava ettepaneku on esitanud Must Sõstar.“ Aadu Must: „Väga õige küsimuse püstitus. Ma lisaksin musta nimekirja ka õunasordi „Valge klaarõun“. „Valge klaarõun“ ahistab oma varase küpsemisega hiljem valmivaid õunasorte. Sellisel käitumisel pole 21. sajandi maailmas kohta.“ Külajoodik: „Oot-oot, ega te ometi valget viina musta nimekirja ei kanna? Mida ma siis jooma hakkan, musta kohvi või?

Must kohv läbib seedekulgla ja see võib musti solvata. Ma ütleks, et kohvijoomine, aga ka musta leiva söömine, on lausa sümboolne kannibalism.“ Iivo Nei: „Tere päevast, me oleme oma maleföderatsioonis ammu nõudnud, et kaotataks rassiline diskrimineerimine malelaual. Miks peab nii olema, et valge alustab ja võidab?

Andestust, aga see on puhas vihakõne. Paul Keres võitis sageli mustadega, kuigi oli igavene teine. Sellise ebavõrdsuse kaotamiseks oleme teinud ettepaneku jätta malelauale ainult mustad malendid – las selgitavad paremuse omavahel.“ Külajoodik: „Kas valged ööd keelatakse ka ära? Ei saagi enam sumedal suveajal hommikuni tina panna?“ Valge Daam: „Aga mis minust saab?

Kirju koer: „Teiega on lihtne, edaspidi olete Must Mutt või Tõmmu Eit.“ Kirju koer: „Seltsimehed, midagi tuleb ette võtta Mustpeade majaga Tallinna vanalinnas. Ukse kohal on neegripea!

Ja miks seal käivad peamiselt valged?“ Must kass: „Tallinnas on üldse asjad paigast ära. Võtame kas või Marie Underi skulptuuri – see ju üleni valge. Ja mitte keegi ei tule selle peale, et see maha võtta. Kus on sotsid ja

liberaalid? Kus on Wolti ja Bolti tumedasilmsed töölisnoored? Miks ei haarata köisi ja haamreid?

Kas pean sinna ise kraapima minema või?“ Aadu Must: „Ausalt öeldes on mind alati häirinud, et Riigikogus on valge saal. Meil käib seal palju väliskülalisi, isegi Aafrikast, häbene või silmad peast. Nimetame ümber mustaks saaliks, näitame, et meile lähevad korda mustad elud.“ Must notsu: „Ja võõpame mustaks. Meil oli siin üks korstnapühkija, las toob nõgi.»

Luuletaja (ümisedes): „Valges saalis sinisilmsed kokku said, sinisilmsed kokku said ja punast peeti peale jõid.“ Sven Lõhmus: „Kas ma võin vahepeal Black Velveti nimel vabandada?“ Bläck Rokit: „Ma ka vabandaksin siinkohal. Minu laul „Mööngem seda tõika“ tuleks YouTube’ist ja kassettidelt kustutada.“ Arnold Schwarzenegger: „Ma palun ka vabandust. Olen nimevahetustaotluse juba sisse andnud, et Hollywoodis veel mõni film teha.“ Black Sabbath: „Oot, kas meie peaksime ka vabandama või?“ Kirju koer: „Ärge püüdke musta valgeks rääkida. Vastasel juhul on teil homsest eetrikeeld.“ Mustkunstnik: „Tahate, ma räägin vahelduseks anekdoo-

di… Kuidas kutsutakse mustanahalist kunstnikku? Loomulikult mustkunstnikuks.“ (Keegi ei naera.)

Külajoodik: „Hõkk, aga kas sa seda anekdooti tead – neeger päevitab?“ Kõik kooris: „Kuss!“ Joodik: „Mul on üks anekdoot veel. Neeger läheb sauna…“ Agatha Christie: „Vaata, et sind võlla ei tõmmata. Mina pean oma „Kümne neegri“ pärast isegi pärast surma kannatama.“ Astrid Lindgren: „Ja mina Pipi neegrist isa pärast. Olen hauas ringi pöörlemisest juba väsinud.“ William Shakespeare: „Teatan alandlikult, et võite mind Othello pärast ajaloost kustutada.“ Kirju koer: „Seda pole vaja.

Othello oli ju neeger ja tappis hoopis valge Desdemona. Niipidi võib!“ Giuseppe Verdi: „Mina igatahes vastutust enda peale ei võta, ma tegin „Othellole“ ainult muusika.“ Kalju Karask (Skype’i teel): „Tunnistan üles, et mängisin Estonias Othellot ja palun vabandust, et oma näo mustaks lasin võõbata. Teatri klaverimängija palus edastada vabanduse, et klaveril on musti klahve vähem kui valgeid.“

Eskimo jäätis: „Kuidas minuga jääb? Kas peaksin ära sulama? Tahate, et minust jääks alles valge laik?“ Mustla linnapea: „Valge laik – see kõlab nagu puhas rassism. Laike jagatakse Feisbukis. On parem, kui me sind, Eskimo, lihtsalt unustame.“ Kirju koer: „Just! Unustamine – see ongi lahendus. Aga meil on veel üks lahendamata küsimus. Nimelt – mis värvi on armastus.“ Uno Loop: „No kes seda teab.

Kui teaks, küll oleks hea.“ Kirju koer: „Ärge nüüd öelge, et valge, siis on meil varsti ka armastusega ühel pool.“ William Shakespeare: „Maailmas ei ole alati kõik nii mustvalge, nagu esialgu paistab.“ Kirju koer: „Aitäh, Villem, et juhatasid meid viimase päevakorrapunkti juurde. Parema tuleviku huvides peame asendama vanamoodsa sini-mustvalge lipu sini-must-musta trikolooriga. Nõus? Kes uue lipu valmis õmbleb?“ Neiu mustas kleidis (progressiivne noor): „Lipp on tegelikult nii 19. sajand. Teeme parem plakati tekstiga #must on uus valge ning hakkame piketeerima. Tammsaare kuju peaks maha tõmbama, see tüüp oli raudselt mingi orjapidaja.“ Juhan Liiv: „Must lagi on meie toal ja meie ajal ka.“ Kirju koer: „Vaiki, tagurlane!

Tegelikult on vanadel aeg koomale tõmmata. Ja nüüd kuulame lõpetuseks veel viimast korda Tarmo Pihlapi „Valgeid roose“ ja sööme moorapäid.

Homsest on need keelatud, kui rassivaenu õhutavad elemendid. Elagu vabadus, võrdsus ja vendlus!“

18

3/2020

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

mälumäng 1. Millist köögivilja kutsutakse eesti keeles spargelkapsaks? a) Lillkapsas b) Brüsseli kapsas c) Brokoli 2. Millise spordiala legendaarne kommentaator on Madis Kivilo, keda tuntakse ka hüüdnimega Mölamaffia? a) Kergejõustiku b) Jalgrattaspordi c) Sõudmise 3. Mitu korda oli elu jooksul abielus Georg Ots? a) 1 b) 2 c) 3 4. Millises looduspargis asub Hinni kanjon? a) Haanja b) Loodi c) Otepää Autor: Erki Evestus

ANEKDOODID „Kes maasikaid ei korja, see Eestisse ei saa!“ Ukraina vanasõna Jürgen Ligi ja Kaja Kallas sattuvad koos toidupoe vorstiletti.

Ligi müüjale: „Ja palun veel 200 grammi seda odavat keeduvorsti, koerale!”

Kallas: „Aga sul ju pole koera...?!”

Ligi: „Ära haugu vastu!”

Kupees istuvad neeger ja juut. „Kuulge, ega te juhuslikult juut ei ole?” küsib juut. „Ei, ma olen neeger,” vastab neeger. „Aga äkki oli teie isa või ema juut?” „Ei, ma olen puhas neeger.” „Võib-olla on teis siiski juudi verd?” „Ma olen neeger!”

Küsitlus kestab veel mõnda aega. Lõpuks ei pea neegril närvid vastu ja ta hüüab: „Jaa-jaa! Ma olen juut!” „Aga kuulge,“ ütleb juut, „miks te siis nii kangesti neegri moodi olete?”

Kristina Kallas otsustab helistada M ­ argus Tsahknale: „No tere! Millega tegeled?

Tööd on?”

Tsahkna vastab: „Tööd jagub. Sõitsin just Poola ja laen värsket kaupa peale.”

Kallas imestab: „Poolas? Mida sa sealt tood?”

Tsahkna: „Eesti maasikaid.” „Kas demokraatia mõtlesid välja teadlased või poliitikud?” küsib üks vanamemm ­teiselt. „Poliitikud.” „Ma arvan ka niimoodi. Teadlased oleksid seda kõike enne koerte peal katsetanud!”

Indrek Tarand ajas ülekäigurajal alla kaks jalakäijat ja küsib kohtus kohtunikult: „Mis nüüd siis saab?“ Kohtunik: „See, kes lõhkus oma peaga ära esiklaasi, saab kaks aastat röövkallaletungi eest, aga see, kes põõsastesse lendas, saab kolm aastat – põgenemiskatse eest saab aasta juurde.“

Küsimus: miks oli eestlastest ehitajatel Soomes taskus Andrus Ansipi pilt?

Vastus: kui koduigatsus peale tuli, siis vaatasid pilti ja igatsus oli kohe läinud...

Taavi Rõivas seisab paradiisi värava taga ja anub Peetruselt sisselaskmist. „Nii lihtsalt see ei käi,“ vastab Peetrus. „Teiesuguste kõrgete ninade jaoks on meil omaette protseduur. Esmalt peate veetma päeva põrgus, siis päeva paradiisis ja see­ järel peate valima, kumba eelistate!“ Sõidab siis Rõivas liftiga põrgusse. Mees leiab ennast imeilusalt golfiväljakult, ees on palju tuttavaid ja sõpru. Nad mängivad mõne sõbraliku mängu, ajavad juttu, söövad ja joovad head ja paremat. Öö veedab härra mugavas hotellis koos imeilusate seltsilistega.

Hommikul sõidab Rõivas liftiga paradiisi.

Peetrus määrab Rõivase inglite koori laulma. Öö veedab Rõivas aga askeetlikus toakeses, takuste linade vahel, ilma seltsiliseta.

Saabub hommik ja Peetrus kutsub härra enda juurde. „Nüüd oled sa näinud nii põrgut kui ka paradiisi ja pead valima, kus sa ülejäänud igaviku veeta tahad,“ ütleb Peetrus.

Rõivas vastab: „Paradiis on hea, aga põrgus on sõbrad. Ma valin põrgu.“ Peetrus saadab ta lifti ja Rõivas asub põrgu poole teele. Kui lifti uksed avanevad, leiab ta ennast aga prügimäelt. Tema sõbrad, kes paar päeva tagasi olid lõbusad ja nautisid elu, olid räbalates ja sorteerisid prügi.

Ehmunud Rõivas nõuav Kuradi käest selgitust. „Vaata sõber,“ vastas Kurat, „kaks päeva tagasi oli meil kampaania, et sa meid valiksid.“

malenurk LAHENDUS: ÜLESANNE: Napoleon oli suur malesõber.

Napoleon – kindral Legend räägib, et talle olevat Bertrand. St Helena, saarele saadetud komplekt Valge võidab malendeid, milles oli peidus üksikasjalik põgenemisplaan.

Kahjuks oli aegade üks geni­ aalsemaid väejuhte liialt hõivatud malemänguga ega taibanud malenuppude sisu põhjalikumalt uurida. Pole halba ilma heata. See partiilõpp on leidnud koha paljudes male­ õpikutes. Napoleon lõpetas partii toreda kombinatsiooniga: 1. Vf1-f8+ Oe7:f8 2. Oc1-g5+ Of8-e7 3. Og5:e7+ Kd8:e7 4. Lb3-f7+ Ke7-d8 5. Lf7-f8X. koostaja Eino Vaher

1818.

5. Mis kuu lõpuks tuleb Eestis tasuda igaaastase maamaksu esimene osa? a) Märtsi b) Mai c) Augusti 6. Millise haiguse epideemia laastas Eestit 19. sajandil kokku viiel korral, nõudes ühtekokku 4000 inimelu? a) Düsenteeria b) Kõhutüüfuse c) Koolera 7. Millises linnas asub kaunis ja esinduslik Sillapää loss? a) Türil b) Räpinas c) Karksi-Nuias 8. Mitu liiki kalu elab Peipsi järves? a) 27 b) 37 c) 47 9. Mitu aastat redutasid metsas vennad Aivar ja Ülo Voitka? a) 8 b) 11 c) 14 10. Mitu meetrit pidi läbima olümpiakulla võitmiseks Ants Antson? a) 500 b) 1000 c) 1500 11. Milline neist raamatusarjadest hakkas ilmuma kõige varem? a) „Seiklusjutte maalt ja merelt“ b) „Maailm ja mõnda“ c) „Mirabilia“ 12. Kes meie sportlastest kandideeris tänavu Hearts Awardi nime kandvale auhinnale? a) Ott Tänak b) Maicel Uibo c) Anett Kontaveit

Vastused 1c; 2b; 3c; 4a; 5a; 6c; 7b; 8b; 9c; 10c; 11a; 12c

www.ekre.ee

Eelmise lehenumbri ristsõna õige vastus on „…mitte ärategemisele“.

EKRE sümboolikaga kruusi saavad loosi tahtel endale Gerly T. Jõgeva vallast, Eda S. Otepäält, Evi K. Tallinnast, Andres M. Tallinnast ja Piia H. Paidest. Palju õnne!

Käesoleva numbri ristsõna vastuseid ootame hiljemalt 10. septembriks 2020 aadressile ajaleht@ekre.ee või Toompuiestee 27, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Tallinn 10149.

Viis õnnelikku õigesti vastanut võidavad endale EKRE sümboolikaga kruusi.

Palume ristsõna vastuse juurde ära märkida oma postiaadressi ja selles ajalehenumbris kõige enam meeldinud kirjutise. Aitäh!

3/2020

EESTI EEST!

Ristsõna vastus: ______________________________________________________ MINU LEMMIKARTIKKEL SELLES LEHES: ______________________________________________________ Nimi ­_________________________________________________ Telefon _____________________________________________ Aadress _____________________________________________

19

3 võimalust

aidata kaasa rahvuskonservatiivide edule Võimalus nr 1

Astu meie liikmeks!

Kui oled vähemalt 18-aastane, nõustud erakonna põhikirja ja programmiga ning tahad kaasa rääkida rahvuskonservatiivse poliitika kujundamisel ja elluviimisel, siis oled teretulnud EKRE ridadesse.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on Eesti Vabariigi järjepidevusest ja põhiseadusest lähtuv rahvuslik-konservatiivne erakond, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhi­ mõtete eest seisvaid inimesi.

Erakonna liikmel on õigus osaleda hääleõigusega erakonna koosolekutel, kus valitakse juhtorganeid, hääletatakse programmi või põhikirja üle või langetatakse muid erakonda puudutavaid otsuseid; on õigus kandideerida kõigile valitavatele ametitele erakonna sees vastavalt põhikirjale; on õigus teha ettepanekuid põhikirja ja programmi muutmiseks ning erakonnasiseste või erakonna tegevusega seotud küsimuste kohta; on õigus taotleda ja saada erakonnalt moraalset tuge ja kaitset ning toetust ühiskondlikus ja poliitilises tegevuses.

Erakonna liikmeks ei või olla ega võeta isikut, kes on tegutsenud Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamise vastu või tegutseb Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse vastu; ei toeta tegelikult erakonna seisukohti ja eesmärke; on osalenud okupatsiooniaegadel repressiivorganite tegevuses; on kuulunud või kuulub välisriikide luureorganitesse; omab kehtivat kriminaalõiguslikku karistust; on vabastatud avalikust teenistusest süülise tegevuse tõttu; kahjustab oma varasema tegevuse või käitumise tulemusel kujunenud maine tõttu erakonna mainet.

Liikmemaksu suurus on 12 eurot aastas ehk üks euro kuus.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna struktuuri moodustavad ringkonnad, mis kattuvad Riigikogu valimiste ringkondadega.

Ringkonna liikmed võivad luua osakondi valdades või linnaosades.

Erakonnaga liitumise avalduse saab esitada elektrooniliselt veebi­ lehel www.ekre.ee. Teine võimalus on võtta ühendust EKRE piirkonnajuhiga, kelle kontaktid siinkohal avaldame.

Põhja-Tallinna ringkond Põhja-Tallinna ringkond hõlmab Tallinna Kristiine, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosasid.

Kontakt: esimees Meelis Keerberg, mkeerb@gmail.com

Lääne-Tallinna ringkond Lääne-Tallinna ringkond hõlmab Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa.

Kontakt: esimees Mart Kallas, kallasmart@hot.ee

Ida-Tallinna ringkond Ida-Tallinna ringkond hõlmab Tallinna Lasnamäe, Pirita ja Kesklinna linnaosasid.

Kontakt: esimees Kairet Remmak-Grassmann, kairet.grassmann@gmail.com

Harju- ja Raplamaa ringkond Kontakt: esimees Siim Pohlak, siim.pohlak@riigikogu.ee

Läänemaa ringkond Kontakt: esimees Hardi Rehkalt, hardi11@hot.ee

Saaremaa ringkond Kontakt: esimees Daniel Mereäär, daniel.mereaar@gmail.com

Järva- ja Viljandimaa ringkond Kontakt: esimees Rein Suurkask, reinsuurkask@hotmail.com

Võru- Põlva- ja Valgamaa ringkond Kontakt: esimees Lilia Simmul, lilia.simmul@gmail.com

Lääne-Virumaa ringkond Kontakt: esimees Anti Poolamets, anti.poolamets@eesti.ee

Ida-Virumaa ringkond Kontakt: esimees Annika Hiiemäe, idaviru.ekre@gmail.com

Pärnumaa ringkond

Soome osakond

Kontakt: Helle Kullerkupp, kullerkupphelle@gmail.com või ekreparnu@gmail.com

Kontakt: esimees Rudolf Jeeser, ekre.soome@ekre.ee

Tartu ringkond

Rootsi osakond

Kontakt: esimees Merle Kivest, merlekivest@hotmail.com

Kontakt: esimees Indrek Tiik, tiikindrek@gmail.com

Tartu- ja Jõgevamaa ringkond Kontakt: esimees Kert Kingo, kert.kingo@gmail.com

EKRE peakontor Tallinnas Kontakt: sekretär Ülle Vunk, info@ekre.ee, tel 682 9555 Kontor asub aadressil Toompuiestee 27, Tallinn.

Võimalus nr 2

Tee erakonnale annetus!

Kui Sa ei soovi aktiivselt poliitikas osaleda, aga jagad rahvuskonservatiivset maailmavaadet, siis on võimalik teha erakonnale annetus. Nii toetad EKRE poliitilist tegevust, kaasa arvatud ajalehe Konservatiivide Vaba Sõna väljaandmist. Oleme väga tänulikud iga summa eest!

Erakonna konto SEB pangas: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EE301010002019895003 Erakonna konto LHV pangas:

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond EE677700771001338916 Annetuse tegemisel lisa selgitusse annetaja EES- ja PERENIMI ning kindlasti ka ISIKUKOOD. (Seadus ei luba erakondadel ilma nime ja isikukoodita annetusi vastu võtta.) Suur tänu!

Võimalus nr 3

Aita levitada rahvuskonservatiivset maailmavaadet!

Hakka meie sõbraks sotsiaalmeedias – nii oled kursis meie tegemistega ning saad kaasa aidata rahvuskonservatiivide seisukohtade ja sõnumite levikule.

EKRE Facebooki konto: www. facebook.com/rahvuspartei Portaali www.uueduudised. ee Facebooki konto: www. facebook.com/uueduudised