Konservatiivide Vaba Sõna Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
Veebruar 2015 August 2015
www.ekre.ee
VÕRUS AVATI ERAKONNA LÕUNA-EESTI KONTOR
EESTI RAHVA ERAKOND
KREEKA ÕPPETUND
INIMESED POLIITILISES MÄNGUS
EUROOPA ÄRKAB
EESTIVENE PIIRILEPINGUST
Lk 2
Lk 3
Lk 4-5
Lk 5
Lk 6-7
Lk 7
Konservatiivide Vaba Võitlesime pagulaste arvu Sõna toimetus usutles partei eurovalimiste 2000lt 150le!
esinumbrit Abi ei tohi anda enesehävituse hinnaga Martin Helmet.
Massilise sisserände lubamine tähendaks Eesti rahva genotsiidi, mida püütakse viia läbi meie enda kätega, kirjutab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas.
korda toob kaasa pingeid ja konflikte, kulusid ja koormust meie ühiskonnale. Pole kahtlust, et alati Brüsselile meelepäraselt käituv valitsus oleks ilma konservatiivide poolse survestamiseta nõustunud ka EL-i kvootidega ehk 1064 pagulasega ja see oleks tähendanud ligi kümmet tuhandet immigranti. Seega õnnestus meil hoida esialgu ära rahvana kokku ja moohalvim. Kuid võib karta, dustab selle „meie“. et tegemist pole ühekordKonservatiivse Rahvaese aktsiooniga. rakonna jaoks on endastmõistetav, et Eesti Oleme immigratsiooni on meie rahvuskodu, ja multikulti pooldajate mida tuleb hoole ja suust korduvalt kuulnud, armastusega arendada et tähtis ei olevat välimus, ning vajadusel vankuvaid keel. Kui tulevikus matult kaitsta, et ta elavad siin aafriklased, oleks koht, kus me takes räägivad eesti keehame kasvatada oma les, siis nemad olevatki lapsi ja ehitada oma eestlased. Meie põhiseariiki. Seega on ainult dus ütleb aga, et Eesti loogiline, et Eurooriigi olemasolu ülimaks pa poliitikas peame eesmärgiks ja kohustume kõige paremaks ja seks on tagada eesti keele, toimivamaks lahenrahva ja kultuuri säilimiduseks rahvusriikide ne. Just nimelt säilimine, tihedat koostööd, mis mitte transformeerumitoimub rangelt vabane. Päris kindlasti ei pee-
37-aastane Helme usub, et mandaat on võetav ja erakonnal on ees suur tulevik.
Konservatiivne Rahvaerakond hoiatas massiimmigratsiooni eest juba mitu aastat tagasi. Toona Konservatiivne Rahsüüdistati meid väljavaerakond läheb eumõeldiste levitamises. rovalimistele loosunNüüd seisame probleegiga „Meie Eesti eest miga silmitsi, kuid võime - rahvusriikide Eurootõdeda, et just meie erapa eest.“ Mida sellega konna kiire reageeringu, öelda tahetakse? avalikkuse informeerimiMeie loosung koosneb se ja kaasamise, suurmeekahest poolest, sest leavalduste korraldamise neil valimistel on kaks ning aktiivse töö tulemuolulist tahku: siseriiksena vähendati Eestisse lik ja üle-Euroopaline. toodavate immigrantide Igaühel on oma soe ja arvu tuhandelt paarisapositiivne seos Eestiga, jale. olgu selleks jaanilõke või laulupidu või vaPõhjust rõõmustamiseks naema vaarikamoos. siiski pole, sest koos järgi Tegelikult ongi ühitoodavate pereliikmetene mälu, arusaamad ga tähendab see ikkagi ja väärtused, see maa vähemalt paari tuhandet just see, mis seob meid sisserändajat, mis oma-
Tegelikult ongi ühine mälu, arusaamad ja väärtused, see maa just see, mis seob meid rahvana kokku ja moodustab selle „meie“. Konservatiivse Rahvaerakonna jaoks on endastmõistetav, et Eesti on meie rahvuskodu, mida tuleb hoole ja armastusega arendada ning vajadusel vankumatult kaitsta.
tahtlikkuse alusel ja vastastikkusel kasul. Selle kõige eest me neil valimistel võitlusse lätud põhiseaduse koostahemegi ja sellega olemisel ja rahvahääletusel me teravas kontrastis eesmärke paika pannes kõigi teiste parteidega silmas uue, võõrast kulEestis. tuuri, religiooni, kombeid ja arusaamu kandva Milliste ootustega rahva tekkimist eestlaste lähete valimistele? igipõlisele Ma peanelualale. täiesti rea-
protsendi kanti. 2004. terve nimekirja peale aastal oli see muide 27 kokku. Arvestades, et protsenti. Niisuguse sain üksinda eelmiste aktiivsuse puhul on ot- eurovalimistel ligi 10 sustava tähtsusega kü- 000 häält ja Rahvaliit simus, kas su toetajad sai toona enam-vähem tulevad välja või mitte, sama palju olen ma soo kaal on väike. Meie lootusrikas. Niisiis – kasuks on asjaolu, et kõik valima! listlikuks, et võtame terve riik on üks ringühe mandaadi. See ei kond ja igas Eesti otsas Kuidas hakkab välja saab omavastane hääle anda Riigikogu nägema kampaania? saa olema kerge – meieUusimmigrantide meeleavaldus hoone ees. Foto: erakogu. muiduerakonnale ei tule ega kõigile üles seatud kan- Kampaania Seda, et riik hakkab immigratsiooni pealemisja põlastusväärseUsume, gi juba käib – olime hakka kunagi ükski asi didaatidele. immigrantidele maksma surujad on unustanud, nagu ka nende eest esimene erakond, kes tulema kergelt – aga et meie tugevad esi- teks, toetusi, on suuremad nimel saavad rahvas võitles küsingi, alustasSestap välireklaamiga. numbrid kõik seisjad. see on mis täiesti teostatav. mille põlisrahva pensionitest, miksvalimistulemuse. me iseseisvust ja miks eestlased pahea Tõsi,peaksid napp eelarve Eurovalimiste osalus- ja palkadest lastetoetustahtsime. Kõik elada piirid, riigis, kus Meie arvutuste koha- tahtma neb sellele kuid protsent jaon alati väga vabadust test, ei osanud meie riigi eestluse aated, ideaalid, väärtustatakse immigranmadal, ühe meie enda selt on tarvis saada oleme selgelt nähtaloojad ega vabaduse pürgimused rohkem kui enda rahvad. umbes 30ja000 häält, et te küsitluse järgi eest jääb väärtused võitlejad uneski näha. 30 on pea peale pööratud naised saada mandaat – seda vast, miks peaksid jätkub lk 5 valimisaktiivsus Riigijuhid, multikulti ja ning muudetud taunitahtma sünnitada lapsi
2
riigis, millele valitsus hävingut kavandab? Kui eesti rahvast enam pole, ei oma ju ka riigi olemasolu tähendust. Riigivõim rikub nii põhiseadust kui selle vaimu. Tegemist on genotsiidiga, mida püütakse viia läbi meie endi kätega. Valitsus algatas propagandakampaania pagulaste vastuvõtmise toetuseks. Selle käigus ei peeta paljuks ka manipuleerida ja petta. Riigikantseleil lasti uurida inimeste meelsust, kõige populaarsem vastus (“Pagulased võiksid minna turvalisemasse paika kodumaal või koduriigi lähedal”), millega oli nõus 73 protsenti, vaikiti maha ja väideti, et inimesed toetavad pagulaste vastuvõtmist Eestisse. Tegelikult on üle
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja 80 protsendi inimestest pagulaste sissetoomise vastu, nagu näitas Delfi küsitlus. Valetatakse ka uuringu kohta, mille järgi eestlased olevat üks maailma sallimatuim rahvas. Kampaania, mida viiakse läbi arrogantse ja jõhkra teerullitaktikaga (sarnaselt taktikale, millega suruti peale ka nn homoseadus), eirab tõsiasju ja fakte. Dialoogi ei ole ning avatuse ja sallivuse loosungi all käib immigratsiooniga mittenõustajate vihane ründamine ning sildistamine. Hämatakse ja püütakse tekitada süütunnet, justkui me ei tunneks kaasa abivajajatele ega oleks solidaarsed oma EL-i ja NATO liitlastega. Samas ei puutu NATO üldse teemasse ning lõviosa
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond avas Võrus oma Lõuna-Eesti kontori Erakonna Lõuna-Eesti kontori avamine toimus 23. juulil kell 17.00 Võrus Vabaduse tänav 4. Kontor saab olema avatud kaks päeva nädalas. Kontoris hakkavad toimuma kokkusaamised liikmetega, toimuvad ringkonna juhatuse koos-
olekud, kohtuda on võimalik piirkonnast valitud riigikogu liikmetega. Avamisüritusel osalesid erakonna esimees Mart Helme, riigikogu liikmed Jaak Madison, Arno Sild, Uno Kaskpeit, ringkonna juhatuse liikmed, erakonna liikmed. Heisati erakonna lipp.
nn. pagulastest on hea elu otsijad, kurjategijad või isegi islamiterroristid. Naisi ja lapsi on nende hulgas vaid 8%. Tõelistel hädasolijatel ei ole kusagilt võtta summasid, mida inimsmugeldajad küsivad. Selline äri ei saa takistamatult toimuda ilma organiseeritud kuritegevuse, Kreeka ja Itaalia piirivalve ja valitsusringkondade ning võimalik, et ka EL-i kõrgete ametnike korruptiivsete sidemeteta. Fakt, et kriisi põhjustega tegelemise asemel tegeletakse tagajärgedega, on kõnekas. Valitsus on maha vaikinud erinevatelt ametkondadelt ja ministeeriumitelt tellitud mõjuanalüüsid, milles toodi esile immigratsiooniga kaasnevad nega-
„On oluline hoida sidet kohalike inimestega, olla kursis nende tegelike probleemidega, viia need Toompeale ja anda endast parim lootuses, et tuleb kord aeg, kus ka Kagu-Eestist ei pea inimesed pere toitmiseks ja koolitamiseks massiliselt välja rändama, vaid saavad teha tööd omal maal, kasvatada lapsi täisväärtuslikus traditsioone austavas peres, tunda koosolemise rõõmu ja rääkida kodus oma keelt,“ ütles Valga-VõruPõlva ringkonna esimees Merry Aart.
tiivsed küljed ja ohud. Nimetatud analüüsidele löödi peale pitsat – ainult ametkondlikuks kasutamiseks. Avalikkusse ette on lekkinud vaid siseministeeriumi uuring, mis avaldati ajakirjanduses ja mille kohaselt oli kõigi, kaasa arvatud haridusministeeriumi, KAPO ja Punase Risti hinnang selge ja ühemõttelise – immigrantide vastuvõtmine tekitab suuri ja pöördumatuid probleeme. Valitsuse ignorantsusel ja rumalusel saavad olema tõsised ja katastroofilised tagajärjed. Näeme ju mis toimub Euroopa riikides, kus uksed võõrale ja tihtipeale vaenulikule kultuurile on avatud ning kus sisserännanute integreerimine on läbi kukkunud. Kui me ei ole
August 2015
suutnud integreerida siin aastakümneid elanud ja sündinud inimesi, siis väide, et suudame ainsa riigina integreerida üle Vahemere tulijaid, on soovmõtlemine. Eesti peab käituma iseseisva riigina ning otsustama ise, keda ja kuipalju me oma riiki lubame. Arvestada tuleb, et eestlasi on ainult 900 000 ja kolmandik elanikkonnast on juba niigi välispäritolu. Iga võnge, ka nn. vabatahtlik immigrantide vastuvõtt, ohustab meie rahvuslikku eksistentsi. On kahetsusväärne, et Vabaerakonnal puudub ka selles küsimuses seisukoht ja soov teha koostööd eesti rahva tuleviku nimel.
www.ekre.ee
Meie järgmine ülesanne on jälgida, et migrantide sundjagamine jääks ühekordseks aktsiooniks nagu EL ja valitsus on kinnitanud. Vaadates olukorda Vahemerel ei ole kahjuks põhjust seda uskuda. Euroopa Liidu tegevus vaid suurendab illegaalsete immigrantide voogu, seega kasvab surve ka nende ümberpaigutamiseks. Samuti peame jälgima, et ei hakataks suurendama Eesti seadusega sätestatud sisserändekvooti. Võttes arvesse, et kvoodi alla mittekäivate pagulaste arvud on väga suured, tuleb seda kvooti hoopis vähendada. Hädasolijaid tuleb aidata, kuid see ei saa toimuda enesehävitamise hinnaga.
onservatiivid ba Sõna 3
EESTI EEST!
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond – eesti rahva erakond
akonna häälekandja
Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond poleks riigikogus, poleks peale tavapäraste saalidebattide takistanud miski Reformierakonna poolt juhitaval vaesusevalitsusel peaaegu märkamatult vastu võtmast jõhkrat maksutõusude paketti, kirjutab Konservatiivse Rahvaerakonna esimees MART HELME.
Veebruar 2015
rahulepingust, meie restitutsioonilise riikluse nurgakivist, loobumise. Oleme selle vastu taas järjekindlalt protesteerinud ning rahvagi endaga kaasa tõmmanud ning kavatseme võitlust jätkata. Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond poleks riigikogus, võtaks moraalitu Reformierakonna poolt dirigeeritav teerull resigneerunult vastu ka kooseluseaduse rakendusaktid. Sellegi dekadentliku ning mehest, naisest ja lastest koosnevat perekonda kui ühiskonna vundamenti murendava seaduse vastu oleme seisnud kindlameelselt, trotsinud laimu ja sildistamisi, ja seisame rahva toel edasi. Kõike eelnevat loetlesin siinkohal mitte selleks, et oma saba kergitada, vaid selleks, et osundada kolmele olulisele seigale.
vatiivide Vaba imetus usutles urovalimiste brit Helmet. Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond poleks riigikogus, oleks Reformierakonna poolt juhitav oma rahva vaenulik valitsus vastu vaidlemata aktsepteerinud ka Euroopa Komisjoni poolt meile määratud kolme tuhande immigrandi vastuvõtmist. Aga meie protesteerisime, tõime rahva tänavale ja muutsime immigratsiooniteema Eesti tänavuse külma suve kõige kuumemaks teemaks. Taas ei suutnud me lõplikult väärata teerulli, kuid kolmest tuhandest on praeguseks saanud vähem kui kakssada ja meie võitlus jätkub.
Esiteks – me oleme ainus kindla maailmavaate ja sirge selgrooga erakond Eesti praegusel poliitmaastikult. Teiseks – me seisame alati ja kindlalt kõigis rahvusele eksistentsiaalselt olulistes küsimustes rahva eluterve enamusega ühel pool rindejoont. Ning kolmandaks – meie erakond kuulub nende parteide hulka, kes üle kogu Euroopa tõstavad mässu selle vastu, mida valitsev eliit nimetab liberaalseks demokraatiaks, kuid mis tegelikkuses kujutab
Helme usub, on võetav ja Kui Eesti Konservatiivne on Rahvaerakond ees poleks riigikogus, ratifitseeriks julgeoleku sirmi k. ennast taha varjav riigireeturlik Reformierakonna teerull kõhklematult ka piirilepingu Venemaaga, mis ei anna Eestile mitte midagi peale territoriaalsete kaotuste ning Tartu
www.ekre.ee
endast juba selgelt pehmet totalitarismi. Seda teostatakse nn. kodanlike hukkamiste näol ehk valitsejatele ebamugavate inimeste ja liikumiste surnuksmaterdamisega peavoolu meedias ning nende ignoreerimises avalikus ja tõepoolest demokraatlikus diskussioonis. See nn. liberaalne demokraatia on muu hulgas kuulutanud lindpriiks ka inimese ühe kõige ürgsema tunde ja identiteedi, milleks on kokkukuuluvustunne keele ja kultuuri alusel ning millest kasvab välja rahvus ja rahvuslus. Iga erakonna eesmärgiks on oma programmiliste seisukohtade elluviimine. Meie erakonna programmi tuumaks on kõik see, mis puudutab meie
rahvust – meie keelt, meie kultuuri, meie majandust, meie haridust, meie suveräänsust. Me lähtume selles rahvahääletusel heaks kiidetud põhiseadusest. Praegu oleme oma eesmärkide saavutamisele küll lähemale jõudnud, kuid ikka alles pika tee alguses. Meil tuleb jätkata tööd oma erakonnaga, et vältida massimmigratsiooni vastu seismise kuulutamist rassismiks ja selle sildi all immigratsioonivastasuse kriminaliseerimist, nagu kavandavad liberaalse demokraatia apologeedid; et vältida homoabielude võrdsustamist traditsioonilise abieluga ning homodele lapsendamisõiguse andmist ning selle kriminaliseerimist
vihakõne sildi all, nagu kavandavad liberaalse demokraatia apologeedid; et vältida rahvustunde marginaliseerimist 19. sajandi ajast ja arust nähtusena ning rahvusluse eest seismise kriminaliseerimist rahvusliku vaenu õhutamisena, nagu kavandavad liberaalse demokraatia apologeedid ja paljut muud seesugust, mis kuulub igati elutervesse ühiskonda ning mille kriminaliseerimise katsed ise on kriminaalsed. Kuigi võime juba praegu öelda, et rahvaga ühel poolel olemine, aga ka soliidne 7600 liikme olemasolu, muudab meid selgelt rahvaerakonnaks, ei lõpe töö tõeliseks üldrahvalikuks rahvaerakonnaks saamisel iialgi. Sestap jätkame erakonna arendamist rohujuure tasandil, jätkame ajupotentsiaali koondamist ning võitlusstrateegiate ja arenguvisioonide välja töötamist, kaasates selleks spetsialiste. Mul on tunne, et kui laulva revolutsiooni ideoloogilisteks veduriteks olid suuresti meie kultuuriinimesed, kuna just nende autoriteet oli nõukogude võimu tingimustes rahvuskultuuri hoidjate ja ideoloogidena eriti kõrge, siis käesoleval ajal on aeg esile astuda teadlastel.
surutud kuldvasika kummardamise ideoloogia vajab propagandavaba, teaduslikku ning samas globaliseerumist mitte ignoreerivat rahvuslikku ümbermõtestamist. Me tahame olla selle protsessi ideoloogilisteks eestvedajateks, ajude koondajateks ning sündinud ideede avalikkusesse paiskajateks. Erinevalt võimuerakondadest, kes otsivad Eestile uut suurt narratiivi, on meil see narratiiv olemas. Selleks on eesti rahva elujõu ja elujulguse taastamine, kogu meie ajaloolise asuala taastäitmine inimestega. Selleks on inimväärse elu tagasitoomine ka ääremaale, majandustegevuse ja ühtlasi ka inimväärikust mitte alandava palga viimine maapiirkondadesse. Selleks on eestikeelse hariduse perspektiivseks ja respektaabliks muutmine meie ülikoolides ja teaduses ning loomulikult tugevnemisele uue hoo sisse andmine nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Uskuge: Eesti VÄÄRIB seda, eesti rahvas OOTAB seda, meie TAHAME seda!
Maailm on muutunud ja liberaalse demokraatia poolt inimestele peale
Tegelikult ongi ühine mälu, arusaamad ja Augusti algusest on meie erakonna tegevuVeebilehelt leiab ka väärtused, see maa just see, seob meid praktilisiprotsendi Konservatiivsel rahvana kokku ja mookanti. 2004. Konservatiivse sest,mis uudistest, liikmetest. näpunäiteid: Rahvaerakonna käsutukuhu maksta rahvana kokku ja moodustab selle „meie“. kuidas jaaastal dustab selle „meie“. oli see muide 27 Rahvaerakonnal ses uuenenud veebileht. Sealt leiate infot erakon- liikmemaksu, kus asuvad www.ekre.ee Konservatiivse Rahvaerakonna jaoks Konservatiivse Rahvaeprotsenti. Niisuguse na seisukohtade kohta, on erakonna kontorid, oluliuus veebileht Uue kujundusega ringkondade endastmõistetav, etlehtEestisamuti oninfotmeie rah- sed telefoninumbrid. rakonna jaoks on enaktiivsuse puhul on otannab parema ülevaate ja osakondade kohta. vuskodu, mida tuleb hoole ja armastusedastmõistetav, et Eesti sustava tähtsusega küga arendada ning vajadusel vankumatult on meie rahvuskodu, simus, kas su toetajad
terve kokku sain ü eurov 000 h sai to
4
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
August 2015
www.ekre.ee
Kreeka õppetund ehk kuidas aidata Euroopa rahanduskriisist välja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse liige IMRE MÜRK selgitab, miks oleks kogu Euroopale kasulik lõpetada pankade ületoitmine, taastada rahvuslikud valuutad ning taasavastada rahvusriigid. Kujutage, et korraldate mõnusa ja sõbraliku veiniõhtu oma 19-le sõbrale (täpselt niipalju on ka eurotsooni liikmeid). Hommikul ärgates avastate, et üks sõpradest (Kreeka) on suure pohmelliga elutoa diivanile tiksuma jäänud; ta soovib teilt peaparanduseks ühte õlut. Loomulikult toote te viisaka inimesena talle külmpapist õlle. Aga siis soovib ta teist ja kolmandatki õlut. Sel ajal kui teie ülejäänud sõbrad (Saksamaa, Prantsusmaa jt) tööd teevad, on õnnetu Kreeka langenud joomatsüklisse. Kas poleks loomulik valik lõpetada see allakäik ja anda õnnetule sõbrale hoopis klaas vett? Paraku selgub, et õhtul töölt naasvad ülejäänud sõbrad leiavad, et humaansem oleks vaesekest edasi joota ning lasta tal kassiahastuses vaevelda. Lepitakse kokku, et hädalist hoitakse kerge joomavine all. Nõnda avataksegi läbirääkimiste tulemusena taas uued õllepudelid ja nn. peo lõppu ei ole näha. Umbes nii võiks piltlikult kirjeldada Euroopas valitsevat arusaama kõrvuni võlgades olevast Kreekast ja tema laenuandjatest (peamiselt Saksamaa ja Prantsusmaa pangad). Samal ajal on Euroopas pead tõstmas ühtse rahandus- ja tsentraalse Euroopa Keskpanga poliitika vastaste (ehk euro-vastaste) alternatiivne vaade, mis rõhutab eelkõige rahvusliku valuuta
ja rahvuslike keskpankade suurt poliitilist ja majanduslikku väärtust. Nimetatud vaadet toetab hästi Itaalia valitsuse tegevus 1970. aastate majandussurutise ajal, mil tööpuudus oli katastroofilisel kõrge. Valitsus nö. ostis ühiskonnale sotsiaalse rahu, seda raha trükkimise ja inimestele nominaalselt suurema palga maksmisega. Kaasnev inflatsioon oli hind, mida maksti kodurahu ja töökohtade eest. Rahvusliku valuuta (liiri) paindlik kursimuutus ehk devalveerimine toimis justkui süsteemi turvavõrk: kuna Itaalia valitsus kulutas toona rohkem kui tal oli, ja kuna palgad olid liiga kõrged, korrigeeris turg seda ning liiri väärtus langes. Oluline on seejuures asjaolu, et vastupidiselt tänasele Kreekale (kelle võlad on eurodes), olid Itaalia toonased võlad liirides ja võetud Itaalia enda keskpangast. Nii devalveeriti rahvusliku valuuta devalveerimisega ka võlga. Kindlasti ei jää praegune Euroopa rahanduskriis viimaseks. Kuid tuginedes varasematele kogemustele, toob käesolev kriis varem või hiljem endaga kaasa uued valikud, mis muudavad oluliselt Euroopa Liidu senist nägu. Siiani on Euroopa rahanduskriisile püütud lahendust leida vanadele põhimõtetele tuginedes – Maastrichti kokkuleppega on püütud kõiki eurotsooni liimesriike allutada majanduspoliitiliselt ühtsete reeglite alla. Seda vaatamata liikmesriikide väga erinevale majanduslikule konkurentsivõimele ja sellest tulenevatele poliitilistele valikutele. Paradoksaalselt on ühtse Euroopa loomise visioo-
niga kaasas käinud põhimõtte, et kõik liikmesriigid on oma poliitilistes valikutes demokraatlikud ja suveräänsed. See aga tähendab, et kokkulepeteni ja tegelike otsuste tegemiseni jõudmine on tehtud praktiliselt võimatuks. Kokkuvõttes on see viinud Euroopa Liidu lõputute läbirääkimiste tsüklisse, kus näeme küll limusiinides läbirääkimistele saabuvaid poliitikuid, kuid ei näe kokkuleppeid. Raske on kokku lugeda kõiki (Kreeka vs troika ehk Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon ja IMF) läbirääkimiste voorusid, mis lõpevad alati sellega, et Kreeka saab järjekordse leevenduspaketi oma intressivõlgade tasumiseks tuumik-Euroopa pankadele ning annab vastu järjekordse katteta lubaduse teha eelarvekärpeid, müüa riigiettevõtteid ja viia ellu varem kokku lepitud reformid. Praeguseks on selge, et rahvusvaheline laenuandjate grupp ei suuda veel nii pea tõmmata kriipsu alla vaidlustele praktiliselt maksejõuetu Kreeka edasise saatuse üle eurotsoonis. Rahanduskriisi olemusse süvenenud poliitikud teavad juba ammu, et kriisile tegeliku lahenduse leidmiseks ei piisa vaid kokkuleppest Kreekaga. Vaja on lahti võtta kogu eurotsooni ja Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtted. Kuid selle Pandora laeka avamine tähendaks kogu senise Euroopa Liitu koos hoidva ideoloogia ümberdefineerimist. Tõenäosus, et Kreeka lahkub eurotsoonist on muidugi õhus ning majanduslikult elaksid Euroopa pangad ja riigid selle kindlasti üle, kuid liberaalsetel väärtustel tuginev tuu-
Kreeka riigi võlg on kasvanud juba üle 267 miljardi euro Soome Austria Belgia
UK USA Holland
Euroopa Keskpank IMF Hispaania
Itaalia Prantsusmaa
Saksamaa 0
10
20
30
40
50
60
70
80
Kreeka võlausaldajad, eur (miljard)
mik-Euroopa ei saa ideoloogilistel põhjustel sellega nõustuda. Kardetakse, et Euroopa killustub, langeb sisetülide küüsi ja nõrgeneb globaalses konkurentsivõitluses pöördumatult. Kreeka maksejõuetuse aktsepteerimisega ja väljaviskamisega eurotsoonist peaksid föderaalse Euroopa suunas liikujad tunnistama, et Euroopa Liitu tervikuna haarava ühisraha ja tugeva liidu loomise idee on läbi kukkunud. Kreeka väljumine eurotsoonist lööks kummuli seni toiminud müüdi, et ühise raha, vabalt liikuva kapitali ja ühtsete siseturu reeglite abil on võimalik tagada ühetaoline majandusareng ja elatustase kogu Euroopas. Euroopa Liiduga liitudes oli Kreeka elatustase ligi 75% Euroopa keskmisest. Vahepealsed buumiaastad kergitasid küll Kreeka majandusnäitajad Euroopa keskmisele lähemale, kuid nüüdseks, võlgade tagasimaksmise ajaks,
ähvardab Kreekat samale elatustasemele langemine, mis oli riigis 1980. aastatel. See omakorda tähendab, et vaatamata kolm dekaadi kestnud integratsioonile ja ühise majandusruumi loomise püüdlustele, konvergents Euroopas ei toimi. Jõukam osa Euroopast jääb jõukamaks ka edaspidi ning perifeeria ei suuda oma positsiooni parandada. Niisugune tõdemus on aga laastav ühtse Euroopa loomise liberaalsetele ideoloogidele. Antud olukorras on kaheldav, kas euro jääb üldse püsima. Põhimõtteliselt sõltub euro kriisist väljumine ja edasine saatus sellest, kumb poliitiline visioon jääb domineerima. Kas Belgia endine peaministri Guy Verhofstadt ja teiste liberaalide visioon föderaalsest Euroopast, mis võtab tsentraalse kontrolli alla kõikide liikmesriikide maksu- ja eelarvepoliitika, või realiseerub konservatiivsem
nägemus, mida esindab näiteks Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble. Sakslaste nägemuse kohaselt tuleks eurotsooni ja Euroopa Liidu edasiste arengute juures lähtuda Saksamaa ja talle majanduslikult sarnaste riikide ehk nn. tuumiku vajadustest ning luua kahekiiruseline Euroopa.
Kahekiiruseline Euroopa
1994. aastal, mil Euroopa Liitu kuulus vaid 12 liikmesriiki, avaldas praegune Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble raporti, milles ta tutvustas ideed tugeva tuumik-Euroopa loomisest (Kerneuropa). Tema sihiks oli juba siis luua tugeva Saksamaa majanduse ümber temaga kiiremini integreeruv riikide ühendus. Kuna majanduslikult tugevamatel riikidel on ühisosa lihtsam leida, nende vajadused ja probleemid on sarnased, siis integreeruks selline tuumik vastavalt oma majanduslikele ja poliitilistele ühistele huvidele
EESTI EEST! kiiremini kui ülejäänud liikmesriigid. Hiljem liitus kahekiiruselise Euroopa idee eestkõnelejatega ka Prantsusmaa poliitiline ladvik. Alates sellest ajast on pidevalt kõneldud kahekiiruselise Euroopa Liidu loomisest. Idee põhineb sellel, et tugevat majanduslikku ja poliitilist integratsiooni soovivatel riikidel tuleks võimalda kiirem integreerumine. Tuumiku vajadustega mitte haakuvatel liikmesriikidel aga võimaldataks areneda ja integreeruda omasoodu. Nn. teise ringi liikmed saaksid alati osaleda ühtsel siseturul – see oleks ka tugevamatele majandustele alati kasulikum – ja vajadusel harrastada lõdvemat eelarvedistsipliini. Neil ei oleks aga tuumikuga sama valuutat ega sõnaõigust takistada tuumik-Eu-
roopal majanduslikult kiiremini integreeruda või oma finantsdistsipliini kehtestada. On vana militaartõde, et rühm liigub sama kiiresti nagu selle kõige aeglasem liige. Euroopa Liidu põhimõte ongi siiani olnud liikuda ühiselt edasi ühtsete reeglite alusel, seda vaatamata aeglasemalt arenevale perifeeriale. Tõenäoliselt oleksid Saksamaa ja Prantsusmaa ilma Inglismaa vastuseisuta juba ammu loonud eraldi reeglid majanduslikult tugevama tuumik-Euroopa ja nõrgema ääremaa tarvis. Kuid poliitilistel ning ideoloogilistel põhjustel ei ole sel lastud juhtuda. Kahekiiruselise Euroopa idee peamiseks vastuväiteks ongi selle vastuolu ühtse Euroopa ideaaliga. Ometi on ka praeguses Euroopa Liidus, Schengeni ruumis
ja ühisel siseturul toimetavaid liikmesriike, näiteks Inglismaa, Rootsi ja Poola, kes pole euroalas ja ajavad oma rahandusning fiskaalpoliitikat.
Rahanduskriisi juured on panganduskeskses majanduspoliitikas
Lisaks ideoloogilistele takistustele on Euroopa rahanduskriisi oluliseks probleemide allikaks pangandusekeskne majanduspoliitika. Seda, et pankadel on suur mõjuvõim Euroopa arengu ja valikute üle näitab kasvõi asjaolu, et 2008. aastal Euroopat tabanud finantskriisist on võitjatena väljunud eelkõige pangad. Euroopa Liidu tuumikriikide ja Euroopa Keskpanga finantspoliitika peamiseks eesmärgiks on olnud suurte pankade päästmine ning see on neil ka õnnestunud.
Paul Puustusmaa: inimesed ei taha enam olla pealtvaatajad suures poliitilises mängus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu liikmed valisid 14. juunil 2015 volikogu esimeheks Paul Puustusmaa. Paul on Harju-Rapla ringkonna aseesimees, sündinud 1964. aastal Saaremaal, omandanud 1992. aastal juriidilise kõrghariduse Tartu Ülikoolis ning töötab tegevjuristina. Pärast valimisi ütlesid, et sinu eesmärgiks volikogu esemehena on erakonna liikmete suurem kaasamine ja rohujuure tasandi aktiveerimine. Ole hea ja räägi, kuidas sa soovid oma eesmärke ellu viia? Olen erakonnaga koos 2012. aastast ja adun rõõmuga, et Eesti inimeste teadlikkus meie erakonnast pidevalt kasvab. See peegeldub otseselt nii küsitluste tulemus-
tes, meedia tähelepanu tõusus kui ka liikmete aktiivsuse kasvus. Üha aktiivsemaks muutuvad näiteks liikmed, kes on meie erakonnaga koos olnud juba pikemat aega, kuid kes esialgu erinevatel põhjustel lihtsalt vaikselt kõrvaltvaatajad olid. Samuti on märkimisväärselt kasvanud erakonnaga liitujate hulk. Inimesed ei taha enam olla pealtvaatajad suures poliitilises mängus. Nad tahavad sellest aktiivselt osa võtta. Inimesed on mõistnud, et poliitika tegeleb nendega niikuinii, järelikult on tark püüda ka ise poliitikaga tegeleda, et seeläbi pisutki oma eluolu suunata. Erakonna ja selle juhtide kohustus on anda erakonna kõikide tasandite liikmetele mõista nende vajalikkusest. Erakonna liikmed on oma erakonna jaoks
väga vajalikud. Ilma nendeta ei oleks erakonda olemas. On äärmiselt oluline haarata liikmed aktiivsesse erakondlikku tegevusse erinevate ühiskondlik-poliitiliste, aga ka klubilis-organisatsiooniliste tegevuste kaudu, sealhulgas ka meelelahutusürituste kaudu. Milline peaks olema erakonna liikme roll erakonnas? Erakonda vormib ühine mõte ja ideestik ehk ideoloogia. Erakonna juhtide kohustus on hoida elus parteipoliitilist suunda ning levitada seda selliselt, et ideoloogia oleks mõistetav ja omaks üha laiemat toetuspinda. Teisalt on juhtide kohus hoida erakonda töökorras ja toimivana. Juhtide all pean silmas eelkõige erakonna erinevate tasandite
Selle tulemusena toimub aga rikkuse pidev kontsentreerumine väheste pankade kätte, inimeste tegeliku elatustaseme langemine ning ääremaa arengu pidurdumine. Pankade reservid on praegu rekordsuured, kuid pangad ei anna laenu ettevõtetele, sest jätkuvalt on pankadel kasulikum spekuleerida finantsturgudel. Kui aastakümned tagasi oli normaalne, et 90% pankade laenudest läks reaalmajandusse ja ettevõtetele, siis nüüd on olukord vastupidine – ligi 90% pankade rahast suunatakse jätkuvalt rahaturgudele ja mull muudkui paisub. Tuleb aru saada, et ainult pankade kaudu ja null-intressi abil ei ole võimalik Euroopas probleeme lahendada. Null-intressi-poliitika
juhte – nii ringkondade juhte, keskjuhatust kui ka kongressi, kõrgeima organi, vaheaegadel koos käivat volikogu. Kuid nagu öeldud – see masinavärk ei toimi ilma liikmeteta. Meie riigi valitsemissüsteem on kinnitatud parteilisena. Selleks on erinevad põhjused, mis omakorda saavad alguse riigi poolt kehtestatud õiguspoliitikast. Meeldib see meile või mitte, kuid meie riigi valimisüsteem ning valitsemine toimib täielikult erakonnapõhisena. Kodanik valitseb riiki esindusdemokraatliku valimiskorralduse kaudu. Partei on tööriist, mille abil on võimalik kujundada poliitikat. Partei on mõttekaaslaste seltskond, mis kujundab poliitilist programmi ja viib seda erakonna kaudu ellu. Seega on erakonna liikmed erakonna veri, liha ja aju. Ühe suure organismi olulised osad. Nagu öeldud, ilma liikmeteta pole ka erakonda. Oled Harju-Rapla ringkonna aseesimees. Kuidas ringkonnas töö läheb ja millega olete hästi hakkama saanud? On olnud keeruline, aga huvitav aeg. Praegune
probleemiks on just see, et puudub reaalne kasu toodangu või tööhõive näol. Viimaste puhul on eelduseks hoopis reaalsed investeeringud ja kulutused, mis peavad kusagilt tulema. Keegi, kas erasektor või avalik sektor, peab need kulutused tegema. Senine tarbijate kulutustel põhinenud majandusbuum ei saa aga enam senisel kujul korduda, sest lisaks riikidele on suurtes võlgades ka majapidamised. Niikaua kuni Euroopa Liidu valitsused on otsustanud, et peavad kuuluma ühtsesse eurotsooni ja tegutsema ühtsete reeglite järgi ja keelavad kulutamise, oleme olukorras, kus Euroopa rahandus- ja majandussüsteem ei parane, vaid liigub vaikse hääbumise suunas. Euroopa finantskriisile saab lahendust tuua vaid
juhatuse koosseis peab endiselt tegelema mitme raske tehnilise probleemiga. Nimetaks siin selliseid märksõnu nagu osakonnad, osakonnad ja veelkord osakonnad. Teiseks: info, info ja veelkord info. See peab liikuma nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Hästi on praegu see, et juhatus on ringkonna tööle saanud. Probleemiks on endiselt osakondade töö või õigemini nende vähesus. Ideaalis peaks igas omavalitsuses olema konservatiivide osakond, mis oleks struktuurselt seotud ringkonnaga. Aga me püüame paremuse poole. Julgen seda öelda juba ainuüksi seepärast, et olen näinud, kuidas läbi suurte raskuse ehitati vaid paari aastaga varemetest üles linn, st. erakond. Kivi kivi haaval taastati struktuuri, sidemeid, kontakte, toetati ja toetatakse üksteist ning erakonda, ja seda kõike toimetati esialgu ilma igasuguse riigi toetuseta – omaenda tahte ja jõuga. Miks otsustasid kandideerida volikogu esimeheks? Mida see töö erakonna arendamiseks teha võimaldab?
5
uus poliitika, mis keskendub pankade päästmise asemel Euroopa Liidu toimimise põhimõtete ümbermõtestamisele ning loob eeldused inimeste heaolu tegelikuks paranemiseks. Seega ongi peamine väljakutse luua uus poliitika, mis suudaks aidata mitte pankasid, vaid pigem kodu ning töö kaotanud inimesi. See aga tähendab omakorda, et tuleb lõpetada pankade ületoitmisele keskendunud Euroopa majanduspoliitika, tuleb lõpetada Euroopa majandusliku ja poliitilise juhtimise tsentraliseerimine. Majandusse tuleb tuua uut hapnikku sisetarbimise turgutamise kaudu, taastada rahvuslikud valuutad või luua vähemalt kahekiiruseline Euroopa ning taasavastada rahvuslikud keskpangad ja rahvusriigid.
Olen toimetanud nii erakonna keskjuhatuses kui ka Harju-Raplamaa juhatuses. Olen põhikirja üks autoreid ja oman selget ettekujutust erakonna struktuurist ning toimimisest. Mind on alati pisut häirinud asjaolu, et volikogu on olnud vähenähtav ning tema tegelik potentsiaal, vähemalt nii nagu see on mõeldud põhikirjaliselt, pole esile tõusnud. Seetõttu on mu sooviks tõsta volikogu tegevus senisest nähtavamaks ja mõjusamaks. Eelduseks on muidugi, et volikogu liikmed seda ise tahavad. Millised on olulisimad väljakutsed äsja ametisse asunud volikogu esimehele ja aseesimehele? Volikogu töövormiks on koosolek ja korralised koosolekud toimuvad kord kvartalis. Esimene koosolek on nüüd juba toimunud. Samas on volikogul äärmiselt suur tegevuspotentsiaal, alates erakonna strateegia ja programmi kujundamisest kuni põhikirjaliste toimkondade loomiseni ning erinevate poliitikate väljatöötamiseni.
6
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
August 2015
www.ekre.ee
Konservatiivne Rahvaerakond on osa suuremast Euroopa ärkamisest
Euroopalike väärtuste eest seisjad on tõusuteel pea kõigis Euroopa riikides ja Eestis seisab nende väärtuste eest Konservatiivne Rahvaerakond, kirjutab fraktsiooni esimees MARTIN HELME. Muidugi, tähelepanu! Väljend euroopalikud väärtused ise on poliitilise võitluse objekt. Küsimus sellest, mis ikkagi on need väärtused, on tulise vaidluse all. Konservatiivid-rahvuslased leiavad, et Euroopa jõukus, tugevus, haritus ja kõrge elatustase on saanud võimalikuks vaid tänu selgele moraalsele vundamendile. Just see vundament on teinud meid töökaks ja viljakaks nii uue põlvkonna loomisel kui uute tehnoloogiate leiutamisel. Rahvuslik mõtteviis ütleb, et head piirid teevad head naabrid ning Euroopa rahvaste suveräänsus on pandiks nii rahule, kultuuri rikastavale rahvuste mitmekesisusele kui liberaalide poolt dogmaks muudetud sallivusele. Mitte et nad selle eest tänulikud oleks, aga liberaalid saavad nautida rahu, jõukust ja sallivust vaid tänu konservatiivsetele väärtustele.
Euroopa ei võrdu Euroopa Liiduga
Euroliberaalid seostavad euroopalikkust loomulikult hoopis muude asjadega. On tüütu ja tülgastav, et föderalistid tõmbavad teadlikult ja eksitavalt võrdusmärgi Euroopa ja Euroopa Liidu vahele. Nii ei olegi midagi imestada, kui nende jaoks tähendab
„Euroopa“ majandust pärssivat maksukeskkonda, sotsialismi aja mõõdu ja totruse saavu tanud bürokraatiat, üdini korrumpeerunud toetuste ja projektirahade jaotamist, rahvuskultuuride lagundamist ja õõnestamist uue euroopa inimese loomise nimel. Selle nuripidise ja trööstitu elukorralduse serveerivad nad meile aga äärmustesse kalduva ökofanatismi, homopromo, massimmigratsiooni ja muude 1960-ndates pärit maruvasakpoolsete utoopiate ideoloogilises kastmes, mida üritatakse seeditavaks teha sallivusele ja avatusele rõhudes. Kõige selle juures näeme me üha jõhkramaid võtteid teisitimõtlemise maha surumiseks. Ametliku ideoloogiaga mittenõustujaid sildistatakse aina agressiivsemalt. Teame ju kõik neid võlusõnu, mis peaks meid poliitikast automaatselt välja lülitama: vihkaja, rassist, sallimatu, parasjagu-vajaliku-eesliitega foob. Poliitilise korrektsuse sõnapaari taha üritatakse peita üha totalitaarsemate meetoditega peale surutavat vasakpoolset dogma.
Ametliku ideoloogiaga mittenõustujaid sildistatakse
Oleme jõudnud olukorda, kus 25 aastat peale glasnostit on taas asutud kehtestama otsesest tsensuuri: teisitimõtlemine on Euroopas kuulutatud vihakõneks ja vihakõne omakorda on muudetud kriminaalkuriteoks. Seegi on üks neid kohti, kus meie arusaamine euroopalikest väärtustest on kardinaalselt erinev võimuparteide omast.
Euroopa on sõna- ja südametunnistuse vabaduse häll, selle vabaduse eest on valatud korduvalt palju verd. Euroopa Liit on aga muutunud sõnavabaduse varjamatuks vaenlaseks. Ka meil Eestis valmistatakse eurodirektiivi alusel ette karistusseadustiku muutmist, mis võimaldaks rahvuslikke, traditsioonilisi pereväärtusi ja kontrollitud immigratsiooni pooldavaid seisukohavõtte kuulutada vihakõneks, mille puhul on ette nähtud kriminaalkaristused. Oleme seda kõike varem korduvalt näinud: radikaalsetest ideedest välja kasvanud poliitiline suund ei suuda end pluralismi ja vabaduse tingimustes võimul hoida ning muutub üha varjamatumalt totalitaarseks. On irooniline, et sellises olukorras süüdistavad võimul olevad käteväänajad terve mõistuse ja vabaduse kaitsele tõusnud jõudusid autokraatiaihaluses.
Euroopa rahvad ei lepi enda hävitamise või orjastamisega
Kõikjal Euroopas on tõusuteel parteid, mis astuvad vastu neile väga ohtlikele ja tõsistele suundumustele, mis ähvardavad muuta meid kõiki vaesemaks, vähem vabaks ja vähem turvaliseks. Inimesed kõikjal Euroopas on näinud, mida toob endaga kaasa massiline immigratsioon Aafrikast ja Lähis-Idast ning tunnevad omal nahal, kuidas see paiskab nad nende endi kodumaal võõrasse ja vaenulikku kultuurikeskkonda, muudab nende linnad ja kodud ebaturvaliseks ning vähendab riikide jõukust ja kogukondade sidusust. Vene ajal öeldi,
Riia konservatiivide meeleavaldus. Foto: erakogu.
et propagandaga ei saa asfaldiauke täita. Mitte ükski kogus propagandat ei suuda kinni mätsida seda inetut reaalsust, mille toob endaga kaasa moslemite immigratsioon. Hurjutamine ja ähvardamine võlusõnadega ei aita ka, sest inimestel hakkab ühel hetkel tööle nii isiklik kui rahvuslik ellujäämisinstinkt, mis on palju võimsam ebaõiglaselt sildistatud saamise hirmust. Just selle tõttu ei muretse ma üleliia palju Eesti võimuparteide ja nende meedias tegutsevate ideoloogiatöötajate uute jutupunktide pärast, millega üritatakse tembeldada igasugune opositsioon valitsusele vihkamiseks või äärmusluseks. Eesti võimuerakonnad on aastaid olnud ilma ühegi algupärase ideeta või kohaliku mõttetööta maksumaksja kulul vegeteerivad poliitilised toiduahelad, kes võtavad kriitilise mõtlemiseta üks-ühele üle mujal Euroopas vasakliberaalide poolt juurutatud mallid. See taktika kukub läbi. See on juba läbi kukkunud. Poliitikute ja valijate ähvardamine ning süüdistamine sallimatuses ei ole suutnud ära hoida uute, enamasti rahvuslike jõudude esiletõusu kogu Euroopas. Eesti on siin pigem trendist pisut maas. Lätis sai Konservatiivse Rahvaerakonna sõsarpartei Visu Latvia valitsusse juba mitme aasta eest. Soomes on Põlissoomlaste partei kahtedel valimistel järjest löönud totaalselt segi kogu senise poliitilise korralduse ning murdnud end samuti valitsusse. Taanis on Rahvapartei juba mitte aastaid vaid
aastakümneid suutnud ära hoida riigi suveräänsuse täieliku loovutamise Brüsselile ja just selle tõttu ei pea taanlased muretsema ei Kreeka võla ega pagulaskriisi pärast. Rootsi, mis oli aastaid kõigi vasakpoolsete sallivuslaste üks lemmiklaps, näeb samuti valimistest valimistesse Rootsi Demokraatide osakaalu suurenemist. Siinjuures tuleb mõista, kui ränga surve all selle partei juhtkond ja aktivistid on – kogu paduvasakpoolne Rootsi meedia ei säästa oma jõudu ega vaeva, ammugi mitte tõtt, et maalida oma maa patriootidest kõige hirmsamaid pilte. Aga seegi ei ole aidanud. Inimesed vaatavad oma kodulinnade tänavapilti ja neile meedia poolt serveeritud fantaasiamaailma ning tõdevad, et usuvad oma silmi rohkem kui valitsuse nn. tõtt õhtustes uudistes.
Inimesed usuvad oma silmi
Ent rahvuslik ärkamine ei toimu ainult meie naabruses. Poolas on aastaid mänginud poliitikas keskset rolli Seaduse ja Õigluse partei, mis on end opositsioonist taas välja murdmas ning loodab võtta, peale sellekevadisi edukaid presidendivalimisi, võimu sügisel toimuvate parlamendivalimiste järel. Just tänu Seaduse ja Õigluse partei Poola huve kaitsvale poliitikale on ka poolakatel õnnestunud pääseda Kreeka abipaketis osalemisest, tulla majandussurutisest läbi pea langusesse minemata ning hoida ära homoideoloogia pealesurumine Poola ühiskonnale.
Teine suur Kesk-Euroopa riik Ungari on aga viimastel aastatel käitunud sisuliselt iseseisvalt, olles sellega ära teeninud europoliitikute ja -ametnike sisiseva vaenu ning vastutöötamise. Meie poliitikud, samuti meie meedia, käitub siin kuuleka klähvatsina ja räägib Viktor Orbani valitsusest eksklusiivselt negatiivses võtmes. Ent liigume kaugemale läände. Hollandis on avaliku arvamuse küsitlused juba mõnda aega näidanud, et üle poole elanikkonnast pooldab iseseisvuse täit taastamist ja euroliidust lahkumist. Et Holland on vana demokraatia, kajastub see selgelt ka Hollandi parlamendiparteide seisukohtades. Naaberriik Belgia, mis on ju euroriigi süda ja peaks olema selle väike föderaalne mudel, on selgelt rahvusliku tõusu lainel. Belgia rahvastikust 60 protsenti moodustavatest flaamidest selgelt üle poole soovib oma alade eraldumist Belgiast, seda just keelelisel alusel ning rahvusliku iseolemise ja isemajandamise saavutamiseks.
Suurbritannia referendumi ootel
Suurbritannias on valitsus pannud paika, et järgmisel aastal toimub referendum, millel küsitakse rahvalt, kas nad soovivad olla edasi Euroopa Liidu liikmed või taastavad täieliku suveräänsuse. Briti valitsev Konservatiivne partei on aastaid pidanud kaitsma oma poliitilist territooriumi Briti Iseseisvuspartei rünnakute eest, viimased on omakorda aastaid
EESTI EEST! nõudnud riigi lahkumist euroliidust. Põhjendus on lihtne: 1972. aastal liituti millegi hoopis muuga, kui seda on tänane Euroopa Liit. Rahval peab olema võimalus oma valikuid ümber vaadata, kuna asjaolud on tundmatuseni muutunud. Tähelepanuväärne on seegi, et Euroopa hegemooni Saksamaa sisepoliitikas on toimunud viimastel aastatel
murrang ning Alternatiiv Saksamaale sunnib üha jõulisemalt vanasid võimuparteisid nii liidumaade kui ka üleriigilisel tasandil arvestama rahva arvamuse ja Saksa põhiseadusega. Alternatiiv Saksamaale ja veel mitmed väiksemad erakonnad vastustavad nii oma rahaasjade äraandmist Brüsselile kui ka massilist immigratsiooni. Seda kõike loomulikult meedia ja võimuparteide hüstee-
rilise sõimu ja laimulaine taustal. Rahvuslikult meelestatud ja oma otsustusõiguse eest võitlevaid parteisid on viimastel aastatel saatnud edu ka Lõuna-Euroopas. Tõsi, Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal pole maailmavaateliselt pea midagi ühist näiteks Prantsusmaal jõuliselt esilekerkinud Rahvusrindega, kuna nende
majandusprogramm on selgelt vasakpoolne, samuti ei leia me kuigi palju kokkupuutepunkte Hispaanias poliitilist tähelendu tegeva Podemos parteiga. Kuid kõiki ülalnimetatud poliitilisi jõude iseloomustab üks ühine joon: nad ei ole nõus andma oma rahva ja riigi saatust võõrastele kusagil kaugel Brüsselis, Berliinis või Frankfurdis, kuna puuduvad demokraatlikud hoovad panna
7
neid inimesi oma otsuste eest vastutama. Euroopa rahvad tahavad oma saatust uuesti enda kätte ja erinevalt euroföderalistidest, kes sooviks kogu Euroopat ühe mõõdupuu järgi ja keskselt valitseda, ühendab rahvuslikke jõude loomulik mõistmine, et igas riigis ongi oma kultuurilised, majanduslikud, geograafilised ja ajaloolised eripärad. Just nendest kasvavad välja kohalikud soovid
ja lahendused, mis on just selles riigis toimivad ja hea. Me ei pea otsima parteilist ühisosa rahvuslike jõududega teistes Euroopa riikides. Meile piisab sellest, et me kõik soovime oma elu korraldada ise. Ja meile annab jõudu teadmine, et eestlased on selles küsimuses sama euroopalikud, kui on soomlased, poolakad, hollandlased, inglased või sakslased.
gude Liidu lagunemine katastroof. Täna toimub selle restauratsioon.
suur mereala Narva lahel, kus paiknevad väidetavalt rikkalikud uraanivarud. Kõik see on sedavõrd pretsedenditu, et paneb sügavalt mõtlema, kelle huve piirilepingu soovijad tegelikult esindavad. Eesti huve igatahes mitte. Meie ei võida selle lepinguga midagi. See, et Venemaa meie alasid tagasi ei anna, ei tähenda seda, et me nendest loobuma peaksime. Ajutine kontrolljoon toimib ja meil on aega oodata. Kunagi saabub ehk aeg, mil õiglus ja demokraatia jõuavad ka Venemaale.
Eesti-Vene piirilepingult tuleb allkiri tagasi võtta kontrolljoon, mida juba ehitatakse, on seadusega juba sätestatud.
Meie praegune valitsus on kuritegelikult ignorantne kolossaalse majandusliku kahju suhtes, mida põhjustab riigile Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimine, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni aseesimees HENN PÕLLUAAS. Peaminister Taavi Rõivase ametisse kinnitamisel Riigikogus küsisin temalt, kas ta kavatseb seista ka Eesti territoriaalse terviklikkuse eest, nagu Eesti seisab Gruusia ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse eest. Peaminister vastas, et ei kavatse. Uus piirileping Venemaaga olevat vajalik, et oleks õigusselgus ja oleks võimalik piir välja ehitada. Õigusselguse nimel meenutan valitsusele, et meil on kehtiv piirileping Tartu rahulepingu näol olemas. Ka ajutine
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et Eesti-Vene piirilepingu sõlmimiseks pole vajadust ega vähimatki poliitilist, majanduslikku või muud põhjendust. Uus loovutuslik piirileping kahjustab Eesti riigi ja rahva huve ning on otseses vastuolus põhiseadusega. Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelist ajutist kontrolljoont, mis sündis okupatsiooni ajal piiri ebaseadusliku nihutamise tulemusena, ei saa vaadelda kui riigipiiri, mis tuleks lepinguga legaliseerida. Ükski rahvusvaheline konventsioon ei nõua okupeeritud aladest loobumist. Vastupidi, okupeeriv riik peab tingimusteta lahkuma okupeeritud aladelt ja kompenseerima kõik tekitatud kahjud. Vene Föderatsiooni territoriaalsetel nõudmistel, nagu ka Eesti võimude valmisolekul loobuda okupeeritud aladest, mis sai alguse president Lennart Meri sõlmitud kurikuulsate
juulilepingutega, puudub õiguslik alus. Vähe sellest, Eesti ei nõua erinevalt Lätist ja Leedust isegi okupatsioonikahjude kompenseerimist. Piirilepingu sõlmimine toob kaasa meie riikluse alustala, Tartu rahulepingu kehtivuse ja Eesti Vabariigi juriidilise järjepidevuse katkemise. Alistudes Venemaa survele niivõrd olulises enesemääramisõigust ja suveräänsust puudutavas küsimuses, tunnistab Eesti ennast ENSV järglaseks kõiges sellest tulenevas. Märge, nagu reguleeriks leping ainult piiriküsimust, jätab Venemaale tegelikult vabad käed meie ajaloo ja õigusjärglusega ümber käimiseks, mis ongi üks Kremli taotlustest. On ju Venemaa järjekindlalt eitanud Tartu rahulepingu kehtimist ja Eesti okupeerimist, nõudnud muulastele kodakondsuse nullvariandi ja kakskeelsuse sisseseadmist jne. Piirilepingu sõlmimine annab Venemaa nõudmistele aluse. Musta stsenaariumi korral võib see viia isegi riigi ülevõtmiseni valimistel, NATO-st
väljaastumiseni jne. Eriti mõistusevastane on meie riigijuhtide, koalitsioonierakondade ja Keskerakonna soov ratifitseerida piirileping olukorras, kus Venemaa näitab üles otsest vaenulikkust Eesti suhtes, on kuulutanud oma eesmärgiks impeeriumi taastamise tsaariaegsetes piirides, prokuratuur kavatseb kuulutada Eesti taasiseseisvumise ebaseaduslikuks, meie õhuruumi rikutakse järjepidevalt, piiri taha tuuakse lisavägesid, korraldatakse õppusi Balti riikide ründamiseks ning Eesti vastu käib jätkuv propagandaja infosõda. Kui seda tahetakse väidetavalt heade suhete nimel, siis on see järjekordne vale, sest kõik teavad, et Venemaa ei pea kinni ühestki kokkuleppest ega lepingust. Tehku Eesti mida tahes, heade suhete võti asub Kremlis. Kreml ei ole aga headest suhetest Eestiga huvitatud, nii nagu ei ole Kreml huvitatud headest suhetest Ukraina, Euroopa Liidu, NATO või ükskõik kelle teisega. Putini sõnul oli Nõuko-
Järelandmised ja territoriaalsed kingitused ainult suurendavad Venemaa julgust ja isu. Lisaks loob piirilepingu sõlmimine ja meie alade okupeerimise legaliseerimine rahvusvahelise õiguse pretsedendi ja annab näilise õigustuse ka Krimmi okupeerimisele. See on sama, mis ukrainlastele noa selga löömine. Meie võimulolijad on kuritegelikult ignorantsed selle kolossaalse majandusliku kahju suhtes, mida piirilepingu sõlmimine riigile tekitab. Okupeeritud aladel leidub suures hulgas erinevaid maavarasid: põlevkivi, klaasiliiva, asbesti, keraamikasavi. Tasuta ära antavast põlevkivist toodetud diiselkütus kataks Eesti vajaduse tervelt kolmveerand sajandiks. Ja kõige tipuks ollakse valmis tooma piiri ENSV ajaga võrreldes veelgi enam lääne poole. Venemaale antakse täiendavalt, vabatahtlikult ja ilma kompensatsioonita ära ka
Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et välisminister Paeti poolt allkirjastatud Eesti-Vene piirilepingult tuleb allkiri kiireimas korras tagasi võtta ja leping denonsseerida. Piirilepingu sõlmimist ja ratifitseerimist tuleb käsitleda põhiseaduse, rahva huvide ja õigusriikluse printsiibi teadliku ja tahtliku rikkumisena. Isikud, kes sellise lepingu sõlmivad ja kinnitavad, tuleb võtta vastutusele riigireetmises vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.
8
Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja
August 2015
www.ekre.ee
KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND PIDAS SUVEPÄEVI
Seekord tuldi kokku 1. augustil Peipsi ääres Kauksi rannas.
Fotod: erakogu.