Konservatiivide Vaba Sõna, 2 / 2019

ISSN 2504-5881

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja / 2/2019 issuu.com/konservatiividevabasona Mart Helme

Kas Euroopat õnnestub veel päästa?

Lk 3

EKRE kandidaadid Euroopa Parlamendi valimisteks Lk 4–5

Jaak Madison

Euroopat suudavad muuta ainult rahvuskonservatiivid

Martin Helme

Rahvuslikke väärtusi kaitsev valitsus Lk 10

Lk 6

ajaleht@ekre.ee www.ekre.ee

Konservatiivide programm on uue valitsuse võimuleppes hästi esindatud Lk 12–13

Henn Põlluaas:

„Eesti ühiskonda on viimase kümne aasta jooksul jõuliselt umbe aetud” Lk 14

Uus ajastu Eesti poliitikas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond asub ühena kolmest valitsusparteist tööle selle nimel, et Eestist saaks õiglasem, jõukam ja oma rahvaga arvestav eestimeelne riik.

U

ue valitsuse sünd sai võimalikuks seetõttu, et tänavuste Riigikogu valimistega toimus Eesti poliitikas tektooniline nihe. Kinnitust leidis tõsiasi, et neid inimesi, kes hindavad suveräänsust ega taha importida Eestisse immigrante, arulagedat kvoodipoliitikat ja sooneutraalsust, on seniarvatust rohkemgi – ligi 100 000. Üha enam tahetakse jääda eestlasteks ja nõutakse oma rahvaga arvestavat riigijuhtimist.

Valija tahte tulemusel suurenes EKRE Riigikogu fraktsioon varasemaga võrreldes kolm korda. Seitsme liikme asemel on Riigikogus nüüd 19 rahvuskonservatiivi, mis teeb EKRE fraktsioonist suuruselt kolmanda jõu parlamendis. Saadikute seas on juriste, sõjaväelasi, ajaloolasi, põllumajanduseksperte ja ettevõtjaid peaaegu kõigist Eesti valimisringkondadest.

Kõige olulisem on aga see, et hoolimata vasakliberaalide vihasest vastu töötamisest jõudsid rahvuskonservatiivid valitsusse. Kui enne valimisi püüdsid vasakpoolsed avalikkust veenda selles, et EKRE võimule kindlasti ei pääse, siis nüüdseks on selge, et koalitsiooni ei taheta moodustada hoopis Reformierakonnaga – Toompeal on hästi teada, et pole teisi nii alatuid ja ülbeid poliitikuid kui reformierakondlased.

EKRE osalemine valitsusliidus tähendab seda, et erinevalt neljast eelnenud opositsiooniaastast saab erakond nüüd hakata viima ellu oma programmi.

Tõsi, koalitsioonilepe on kompromiss kolme erakonna vahel ja mõne mõru pilli pidi alla neelama ka EKRE. Ent alternatiiv oleks olnud järgmised neli aastat opositsioonis, kus oleks tulnud vaadata pealt

EKRE fraktsioon kooseisus Alar Laneman, Rene Kokk, Jaak Valge, Riho Breivel, Henn Põlluaas, Ruuben Kaalep, Merry Aart, Uno Kaskpeit, Kert Kingo, Siim Pohlak, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Peeter Ernits, Martin Helme, Paul Puustusmaa, Jaak Madison, Anti Poolamets, Urmas Reitelmann, Leo Kunnas.

Foto: Erik Peinar, Riigikogu

Tulge kindlasti europarlamenti valima, et rahvuslastel oleks seal võimalikult suur esindus.”

Jaak Madison

Reformierakonna ja sotside valitsuse jätkuvat riigi tagant varastamist ja Eesti rahvusriiklust hävitavate otsuste vastuvõtmist. EKRE lähtus põhimõttest, et pool muna on parem kui tühi koor. EKRE poolt hääletanud inimesed võivad olla kindlad, et konservatiivne maailmavaade on võimuleppes hästi esindatud.

Uues valitsuses asuvad EKRE poolt koalitsioonilepet ellu viima viis ministrit: siseminister Mart Helme, rahandusminister Martin Helme, maaeluminister Mart Järvik, keskkonnaminister Rene Kokk

ja väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Marti Kuusik.

Tähenduslik on seegi, et sotsialist Eiki Nestori asemel valiti Riigikogu esimeheks rahvuskonservatiiv Henn Põlluaas.

EKRE saadikud hakkavad juhtima Riigikogu põhiseaduskomisjoni, probleemkomisjoni rahvastikukriisi lahendamiseks ja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.

Riigi õigetele rööbastele suunamine ei saa olema kerge. Esiteks on varasemad valitsused käivitanud protsesse, mille tagasipööramine nõuab aega. Teiseks tuleb arvestada koalitsioonipartnerite Keskerakonna ja Isamaaga. Kolmandaks on selge, et võimust ilma jäänud sotsid ja Reformi­erakond rakendavad töösse kõik oma propagandistidest käsilased, et loopida EKRE-le k ­ aikaid

kodarasse ja sisendada rahvale söögi alla ja söögi peale seda, millised on n-ö õiged ja millised valed erakonnad.

Samasugust vaenu ja vastutöötamist peavad taluma kogu Euroopa ja ka USA rahvuslased. Vasakpoolsete meelehärmiks kasvab aga rahvuslaste toetus rahva seas pidevalt, näiteks meie naabritel Põlissoomlastel jäi mõne nädala eest valimisvõidust puudu väga vähe.

Võitlus Eesti eest Euroopas Kuna suurem osa Eesti seadustest on Brüsseli direktiivide rakendused, siis on ülioluline, et rahvuskonservatiivid saaksid mõjuvõimu juurde ka Euroopa Parlamendis. Just rahvuskonservatiivid näevad Euroopa Liitu iseseisvate riikide liiduna, mitte Brüsselist kamandatava liitriigina.

Euroopa rahvuslased on alustanud koostööd, et asutada europarlamendis oma poliitiline blokk.

Hetkeseisuga on bloki tulevasteks liikmeteks Põlissoomlased, Itaalia Liiga, Taani Rahvapartei, Austria Vabaduspartei, Belgia flaamide erakond Vlaams Belang, Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja EKRE. EKRE eurovalimiste kandidaatide nimekirja ankrumees Jaak Madison kutsub kõiki inimesi kindlasti valima ja andma hääl selle toetuseks, et rahvuslastel oleks europarlamendis võimalikult suur esindus. „Mida rohkem on europarlamendis rahvuslasi, seda suurema tõenäosusega on võimalik peatada massiimmigratsioon, lõpetada rahvusriikluse hävitamine ja multikulti impeeriumi ehitamine ning pöörduda tagasi Euroopa Liidu kui riikide liidu juurde.”

Madisoni sõnul pole oma häält andes vaja karta, et EKRE juhtpoliitikud lähevad ära Brüsselisse. Europarlamendi valimistel kogutakse hääli kogu valimisnimekirja jaoks.

Erakonna prioriteediks on ja jääb tegevus Eestis.

Martin Helmet hakkab nõustama tunnustatud maksuekspert Lasse Lehis

Foto: Konservatiivide Vaba Sõna

Rahandusminister Martin Helmet hakkab finantsküsimustes nõustama tunnustatud maksuekspert Lasse Lehis.

Lehisel on kokkulepe, et Helme ametisse asumisel Eesti Maksumaksjate Liidu sõlmitakse nõustamisleping. juhatuse liige Lasse Lehis „Ministril on vaja viia end alaga kurssi ja saada erialast nõu, et teha pädevaid otsuseid,“ ütleb Lehis, kes nõustas Helmet ka koalitsiooniläbirääkimiste ajal.

Lasse Lehis on Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige.

2001. aastal kaitses Lehis Tartu Ülikoolis doktorikraadi majandusteaduses väitekirjaga „Eesti tulumaksureform“.

Ta on avaldanud arvukalt majandusteemalisi artikleid ja mitu maksundust käsitlevat raamatut.

2001. aastast on ta Rahvusvahelise Maksuõiguse Ühingu IFA-Eesti juhatuse esimees, 2007. aastast MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit juhatuse liige, 1999. aastast MTÜ Eesti Maksuteadlaste Selts juhatuse esimees, 1998. aastast Riigikohtu halduskolleegiumi nõunik. EVEA nimetas Lehise 2009. aasta ettevõtluse sõbraks.

Jaak Valge esitlemas oma värskeimat uurimust Riigikogu Valges saalis 23. aprillil 2019.

Ajaloolane Jaak Valge kirjutas Eesti parlamendi ajaloo kaante vahele Tuntud ajaloolase Jaak Valge sulest ilmus raamat „Eesti parlament 1917-1940”. Tegu on esimese põhjalikuma Riigikogule keskendunud teosega.

Töö raamatu kallal algas 2015. aastal, mil Valge ei osanud arvata, et teose valmimise ajaks on temast endast saanud Riigikogu saadik EKRE fraktsioonis.

Töö tellija ehk Riigikogu Kantselei soovis ülevaadet kõigist Riigikogu koosseisudest ja nende tegutsemisest ning mõjukaimatest parlamendiliikmetest. Raamat keskendubki parlamendi sisulisele tööle ja Eesti ajalugu kõige rohkem mõjutanud otsustele.

Ehkki uurimus on tehtud Riigikogu kantselei tellimusel, ei ole tegemist paraadkäsitlusega. „Eesti ajalugu kahe maailmasõja vahelises heitlikus Euroopas on sedavõrd omapärane ja huvitav, et selle silumine oleks patustamine ajaloo vastu ning vähendaks nende sündmuste potentsiaali kaasaja inspireerimisel,“ ütleb Valge. „Kuna parlament oli kriitiliste otsuste epitsentris, siis sõltus tema otsustest Eesti ajaloo käik. Halva otsusega võis suunata ühiskonna vigasele teele – tollane parlamendienamus tegi vahel briljantseid otsuseid, mõnikord aga ahastamapanevalt halbu. Mõnes kohas läks otsus üle noatera ja ma olengi viidanud, et areng oleks võinud ka teistmoodi minna, see oleks võinud muuta meie tänast olekut nii halvemaks kui ka paremaks.“

www.ekre.ee

Foto: Scanpix

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

EKRE korruptsioonivastast toimkonda juhib kogenud jurist Kert Kingo

Europarlamendis kavatseb EKRE moodustada Jussi Halla-aho (pildil) juhitud Põlissoomlastega ühtse löögirusika.

Foto: Scanpix

EKRE liitus algatusega koondada rahvuslased europarlamendis ühte fraktsiooni Eesti Konservatiivne Rahvaerakond liitus nelja Euroopa erakonna algatusega koondada rahvuskonservatiivid Euroopa Parlamendis ühtsesse poliitilisse blokki.

Itaalia Liiga, Soome Põlissoomlased, Taani Rahvapartei ja Alternatiiv Saksamaale (AfD) esindajad kutsusid 8. aprillil Milanos toimunud pressikonverentsil rahvuslikke jõude üles alustama valimiste järel koostööd Euroopa Parlamendis.

Erakondade siht on koondada ühtsesse fraktsiooni Euroopa rahvuslikud ja konservatiivsed erakonnad, kes praegu

on erinevate europarlamendi fraktsioonide vahel killustunud. Kavatsusest liituda on juba teatanud Austria Vabaduspartei ja Belgia flaamide erakond Vlaams Belang.

EKRE aseesimehe ja Euroopa Parlamendi saadikukandidaadi Jaak Madisoni sõnul sünnib rahvuslaste liitumise korral Euroopa Parlamendi suurimaid fraktsioone, millel on jõudu aidata Euroopa Liit tagasi õigetele rööbastele. „Rahvuslik blokk hakkab võitlema sellise Euroopa eest, kus liikmesriikidele jääb alles nende otsustusõigus ja kus muudetakse seaduste tegemi-

se protsess läbipaistvamaks.

See on Euroopa, mis kaitseb oma välispiire massiimmigratsiooni eest ja ohjeldab terrorismi ja islami levikut,“ ütles Madison.

Madison osutab, et kõik varasemad Eestist valitud eurosaadikud on liitunud selliste fraktsioonidega, mis seisavad võimu koondumise eest Brüsselisse. „EKRE valija võib kindel olla, et meie esindajad liituvad valituks osutumise korral uue rahvusliku fraktsiooniga ja hakkavad võitlema väikeriikide suveräänsuse eest,“ ütles Madison.

Kaitsepolitsei aastaraamat kinnitab EKRE hoiatusi Tänavune kaitsepolitsei aastaraamat annab kinnitust sellele, et rahvuskonservatiivide seniseid hoiatusi tuleb võtta tõsiselt.

Kapo räägib oma aastaraamatus õpirände kuritarvitamise ohust ja sellest, kuidas kolmandate riikide kodanikud kasutavad üliõpilase staatust Schengeni alale sisenemiseks.

Hiljem aga taotlevad lõpetajad alalist elamisluba ja asuvad Eestis tegema lihttööd, kutsudes siia ka oma pereliikmed.

Eestisse pürgivate tudengite hulk aina kasvab ja kapo hinnangul suureneb sellega ka kuritarvituste oht. Kui enamik noori kasutab viisat eesmärgipäraselt, siis paljud kolmandate riikide kodanikud kasutavad üliõpilase staatust peamiselt Schengeni alale pääsemiseks ja kaovad Euroopa Liidu avarusse juba enne õpingute alustamist. Siin tasub meenutada hiljuti võltsitud dokumentidega Eestisse jõudnud nigeerlasi, kes jäid vahele alles Soome suunduval laeval.

Eraldi juhitakse tähelepanu sellele, et sotsiaalmeedias on end sisse seadnud grupid, kes vahendavad näiliselt informatsiooni õppimisvõimaluste kohta, kuid samas antakse migrantidele täpsemalt teada, kuidas pääseda Eestisse ja siit edasi Lääne-Euroopasse.

Kapo viitab ka sellele, et vajalikele tippspetsialistidele rõhudes on riik teinud sisserändereeglite osas liiga suuri leevendusi. „Samas võetakse kolmandatest riikidest vastu suur hulk töötajaid ja üliõpilasi erialadele, mis eeltoodud nimekirja ei kuulu. On põhjust arvata, et mõnedki kolmandate riikide kodanike abielud on sõlmitud pelgalt viisa või elamisloa saamise eesmärgil,” seisab aastaraamatus.

Kapo täpsustab, et paljud siia tulijad asuvad tööle madalapalgalistel ja madala lisaväärtusega töökohtadel, kus ühiskonda sulandumine on ülimalt ebatõenäoline. Nagu Läänes, nii on ka Eestis oht no-go-tsoonide ja paralleel­

Foto: Scanpix

2/2019

Foto: Scanpix

2

Kapo hinnangul on riik teinud liiga suuri leevendusi sisserändereeglite osas.

ühiskondade tekkeks väga suur. Sellele järgneb aga juba radikaliseerumine ja terrorism. „Siinkohal peavad ka ülikoolid mõistma enda rolli välisriikidest pärit üliõpilaste valimisel ja Eestisse lubamisel ning arvestama muuhulgas tudengistaatuse väärkasutuse riske,“ soovitab kapo.

Lisaks väidab kapo, et Eestisse saabunud pagulased on halvasti integreerunud, nad pole lülitunud ühiskonna struktuuridesse, on kaasa läinud kuritegevusega ja paljud on siit ka lahkunud, ennekõike sotsiaalsete garantiide ja eesootava kogukonna puudumise tõttu. Rändest põhjustatud surve aga jätkub ja põlis­ elanikel ei õnnestu tulijaid enam lõimida.

www.ekre.ee

2/2019

EESTI EEST!

3

Kas Euroopat õnnestub veel päästa?

Euroopal on ellujäämiseks ainult üks lootus – tagasipöördumine rahvusriikide poole. Õnneks on rahvad üle kogu Euroopa ärkamas, kirjutab EKRE esimees MART HELME.

J

umalaema kiriku põlemine Pariisis on sümbol. Ei põlenud mitte üksnes keskaegsed palgid ja hindamatu väärtusega kunstitööd. Põles kogu Euroopa hing. Kas ka puhastustules, on omaette küsimus. Igatahes märkis see ehmatav sündmus hoopis suuremat tragöödiat kui ühe kiriku põlemine.

Nagu laserkiirega juhiti meie tähelepanu sellele, kui kaugele on tänapäeva Euroopa nihkunud oma kristlikest juurtest, kui hedonistlikuks ja materialistlikuks muutunud oma eluviisis ja väärtustes. Kui hingetuks ja maiselt egoistlikuks.

Selles kontekstis on muide sümptomaatiline, et rahvusvaheliselt arutletakse küll Jumalaema kiriku taastamiseks vajaminevate rahasummade üle, muretsetakse selle pärast, et ei ole piisavalt kiviraidureid ja et napib keskajal Euroopas külluses leidunud jämeda läbimõõduga iidset tammepuud, kuid ma pole veel kuulnud, et keegi räägiks Jumala­ ema kiriku tragöödia puhul sellest, et kirik on eelkõige jumalakoda, palvekoda, misjonikeskus, kristliku traditsiooni hoidja ja kandja ning et omal ajal ei püstitatud seda uhket hoonet mitte inimliku edevuse maamärgina, mitte turismiatraktsioonina, mitte pelgalt kunstiteosena, vaid kiituseks Issandale.

Millel tugineb Euroopa kultuur? Üks tark mees on öelnud, et Euroopa seisab kolmel künkal. Neist esimene on Antiik-Kreeka esteetika, teine Vana-Rooma õigusfilosoofia ja kolmas – ning spirituaalses plaanis vast kõige olulisem – Kolgata mägi, kus löödi risti Jeesus Kristus, ehk siis ristiusk.

Pealiskaudsel vaatlusel tundub see määratlus loogilisena. Ent kas tänapäeva, 21. sajandi kontekstis ka pädevana?

Kui me läheme teatrisse, kus näitlejad püherdavad roppustest koosnevaid dialooge kisendades poris, tekkib paratamatult küsimus, kas see on ikka kunst ja kas see on ikka välja kasvanud Antiik-Kreeka esteetikast?

Kas kaasaegne õiguspraktika, mis on läbi imbunud poliitikast ja peab oma ideoloogiliseks aluseks nn liberaalset demokraatiat, on ikka välja kasvanud Vana-Rooma õigusest või meenutab see üha enam pigem keskaegseid nõiaprotsesse, millede aluseks ja eesmärgiks pol-

Rahvuslikud jõud on juba võimul Austrias, Itaalias, Poolas, Ungaris, Tšehhis. Rahvuslikud jõud tegid äsja suurepärase tulemuse parlamendivalimistel Soomes.“ Mart Helme

nud ju mitte õiguse mõistmine, vaid hereetikute paljastamine ja hukkamine?

Ning kristlus. Kas ei näe me üha enam, kuidas ühiskond järjekindlalt materialiseerub ja kuidas vaimsete väärtuste asemel rõhutab seesama liberaalne demokraatia lakkamatult nn inimõigusi, mis lähemal vaatlemisel ei kujuta endast mitte midagi muud kui egoistlike ja sageli lausa loomalike instinktide ning ihade piiramatu rahuldamise õigustamist.

Liberaalse demokraatia vaate­ punktist on Jumal surnud. Sest liberaalne demokraatia ei näe, et inimesel oleks mingi kõrgem jumalik standard, millest juhinduda oma tegudes ning mille ees olla aruandekohustuslik.

Inglise ajaloofilosoof Arnold Toynbee on kirjutanud essee tsivilisatsioonide murdumisest. Selles analüüsib ta ka Euroopa tsivilisatsiooni allakäiku, mis 1960. aastatel, mil ta oma analüüsi tegi, polnud kaugeltki nii märgatav kui tänasel päeval. Õigupoolest, alles siis see murdumine hoo sisse sai. Just siis

Jumalaema kiriku põleng Pariisis märkis hoopis suuremat tragöödiat kui ühe kiriku põlemine. ­Põles kogu Euroopa hing.

Foto: Scanpix

leidsid aset kõik need liberaalse demokraatia postulaatideks kujunenud emantsipatsioonid ja nende tänased viljad, milleks on aina enam perverteeruvad homoõigused, meestevihkajalik feminism, multikulturalism, rahvusluse demoniseerimine, traditsioonilise perekonna halvustamine, vaimse küpsuse asendamine küsitava väärtusega teooriatega ja lihtsalt veiderdamine.

Oma analüüsis jõuab Toynbee troostitule järeldusele, et samal rajal jätkates ei ole Euroopal meile tuttava ja maailma suuresti oma näo järgi kujundanud tsivilisatsioonina tulevikku.

Kahetsusväärselt näeme praegu, et olemegi jõudmas Toynbee poolt ennustatud tuleviku lõppu. Euroopa, millele andsid tema unikaalsuse ja mõjukuse Kreeka, Rooma ja ristiusk, on suremas. Veelgi enam, Euroopa, millele on läbi ajaloo andnud võimsa arenguimpulsi selle paljurahvuselisus ja rahvaste ning riikide konkurents, on jõudnud direktiivse nivelleerimise, hingetu bürokraatia ja ideoloogilise piiratuse kaudu sügavasse stagnatsiooni.

Selles olukorras on Euroopal ellujäämiseks ainult üks lootus: tagasipöördumine rahvusriikide poole. Üksnes rahvusriigid suudavad tagada selle, et Euroopas tekib uuesti eluterve võistlusvaim, tõeline konkurents, mida ei lämmata rahvusvaheliste korporatsioonide huvides läbisurutavad direktiivid Euroopa Komisjonis, millele vähem arenenud riikide tarvis lisatakse siis näpuotsaga nn euroraha, mis aitab neidsamu riike üha kindlamalt lõa otsa võtta.

Õnneks näeme, et rahvad üle kogu Euroopa on ärkamas. Oma osa selles on nii rändekriisil kui ka jaburuseni jõudnud poliitkorrektsusel. Rahvuslikud jõud on juba võimul Austrias, Itaalias, Poolas, Ungaris, Tšehhis. Rahvuslikud jõud tegid äsja suurepärase tulemuse parlamendivalimistel Soomes.

Eestis on ainsaks rahvusriikluse ja Euroopa Liidu kui rahvusriikide ühenduse eest võitlevaks jõuks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.“ Mart Helme

Rahvusmeelsuse selgeks manifestatsiooniks on Brexit, mida eurofiilist peaminister Theresa May küll ennastsalgavalt ära püüab hoida.

Meil Eestis on ainsaks rahvusriikluse ja Euroopa Liidu kui rahvusriikide ühenduse eest võitlevaks jõuks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

Võtame suveräänsuse tagasi Me saame aru – ja kõik, kes meid toetavad, saavad samuti aru – ,et föderaliseeruvas ehk liitriigi poole

tüürivas Euroopa Liidus pole eesti rahval tulevikku. Me pihustume, meie maa ujutatakse mõne aastakümnega üle ukrainlaste, venelaste, neegrite ja moslemitega. Et seda vältida, on meil vaja võtta suveräänsus Euroopa Komisjoni käest tagasi, kehtestada piiridel tõhus kontroll, muuta majandus vähest tööjõudu vajavalt targaks ja tõsta meie inimeste elatustase ning sotsiaalsed tagatised tasemele, mis ei sunni inimesi võõrsile minema.

Kui siiani võisime neil teemadel vaid häirekella lüüa, siis nüüd, pärast märtsis saadud mandaati valijatelt, on meil võimalus hakata viima seda kõike sammhaaval ellu ka valitsuses.

Täname siinkohal kõiki neid, kes meid selles toetasid! Meie võitlus Eesti eest ei ole sellega lõppenud, vaid see alles algas.

Me näeme ju, kuidas euroreaktsionäärid ning nende ajakirjanduslikud lõukoerad muutuste kartuses vihast vahutavad. Me ei lase end sellest häirida. Me teame, et nemad ja nende selja taga seisev ning süstemaatiliselt Euroopa hinge hävitada püüdev Euroopa Komisjon on pikemas perspektiivis kaotajad.

Tsiteerigem siinkohal Ameerika politoloogi Daniel Pipes`i, kes lausus hiljutisel Ungari nädalal järgmised sõnad: „15-20 aastaga hakkavad konservatiivid valitsema kõikjal Euroopas ja siis ei ole peaminister Victor Orban enam nii üksi.”

Victor Orban ei ole juba praegu enam üksi. Tema kõrval on tõusva jõuna eri maade rahvuslikud parteid ja liikumised, teiste seas ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

4

2/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

EKRE kandidaadid

2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel

Meie võitleme Euroopa

Mart Helme

Martin Helme

Henn Põlluaas

Anti Poolamets

Mart Helme on poliitikas aastast 1994, mil teda kutsuti tööle välisministeeriumisse.

Seal töötas ta 2000. aastani, sellest neli aastat suursaadikuna Venemaal.

Mart Helme oli delegatsioonis, mis valmistas ette Lennart Meri Moskva visiiti, tänu millele lahkusid Eestist Vene väed. Pärast töötamist välisministeeriumis oli Helme välissuhete nõunik kahele põllumajandusministrile.

Aastaid luges ta ülikoolis rahvusvaheliste suhete alaseid loenguid. 2015. aastal valiti Mart Helme Riigikokku, kus ta oli muuhulgas ametis riigikaitsekomisjoni aseesimehena. 2019. aasta aprillist on Mart Helme Eesti Vabariigi siseminister.

Helme ütleb, et EKRE kavatseb europarlamendis ühineda fraktsiooniga, mis seisab rahvusriikide Euroopa eest ja selle eest, et säiliks liikmesriikide suveräänsus. „Välis-, maksu-, sotsiaalpoliitikas ei tohi tekkida üleliidulist ühtset, kohustuslikku poliitikat.

Föderaalses ja immigratsiooni soodustavas Euroopas ei ole meie rahval püsimajäämise lootust. EKRE esindaja hakkab europarlamendis võitlema Eesti suveräänsuse eest. Oleme ainus erakond, kelle poolt hääletades võib kindel olla, et Eesti rahva huvid Euroopa Liidus on kaitstud.“

Martin Helme on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo osakonna lähiajaloo eriala. 1995–2000 töötas ta välisministeeriumi konsulaarosakonnas ja poliitika planeerimise osakonnas.

2003. aastal asutas Helme töö kõrvalt Uurimiskeskuse Vaba Euroopa, et analüüsida kriitiliselt Eesti perspektiivi ühinemisel Euroopa Liiduga.

2003. aastal osales ta aktiivselt EL-i liitumisreferendumil liitumisvastaste poolel. 2006. aastatel lõi koos aatekaaslastega Eesti Rahvusliku Liikumise (ERL). 2012. aastal oli ta ERL-i ja Rahvaliidu ühinemise üks eestvedajaid. 2015–2019 oli ta Riigikogus EKRE fraktsiooni esimees ja parlamendi rahanduskomisjoni liige. Alates 2019. aasta aprillist on Helme rahandusminister.

Helme sõnul on Euroopa Liit impeeriumi-ihalejate eestvedamisel muutunud monstrumiks, mille elushoidmiseks on hakatud aina rohkem ja jõhkramalt kasutama jõuvõtteid, likvideerima sõna- ja arvamusvabadust, demokraatiat ning poliitilisi vabadusi. „Eesti rahvas pole selliseks arenguks mandaati andnud. Eesti inimesed pole kunagi nõustunud Brüsseli poolt saadetud migrantide, homoabielude ja ühtse maksupoliitikaga. EKRE eesmärk europarlamendis on kaitsta koostöös teiste maade rahvuslastega liikmesriikide iseotsustusõigust,“ ütleb Helme.

2019. aasta aprillis Riigikogu esimeheks valitud Henn Põlluaas oli eelmised neli aastat Riigikogu väliskomisjoni liige ja seetõttu hästi kursis nii meie välispoliitika kui ka Euroopa Liitu puutuvaga.

Ta oli tunnistajaks, kuidas peaaegu kõik välisministeeriumis koostatud Eesti valitsustegelaste Euroopa Liidu kohtumiste memod lõppesid sõnadega: „Eesti teotab EL-i seisukohti“.

Seda isegi siis, kui need seisukohad riivasid meie riiklikke ja rahvuslikke huve.

Põlluaas leiab, et tänane Euroopa on jõudnud teelahkmele. „Euroopalik kultuur ja rahvad kas lahustuvad massiimmigratsiooni ja ultraliberaalsete nn euroväärtuste pealetungis või ajavad selja sirgu ja seisavad uhkena enda eest. Mitte meie eripära ja suveräänsust piirava euroföderatsiooni eest, vaid suveräänsete rahvusriikide Euroopa eest,“ ütleb Põlluaas. „Kandideerin europarlamenti, sest usun, et need valimised on otsustavad. Iga minule antud hääl tugevdab EKRE võimalust saata europarlamenti vähemalt üks või isegi kaks saadikut.

Nendel valimistel kasvab vabaduse, iseseisvuse ja traditsiooniliste perekonnatraditsioonide eest seisjate arv europarlamendis märkimisväärselt. See suurendab võimalust, et võidab terve mõistus. Meie kohustus on seista Eesti eest Euroopa Liidus.“

Anti Poolametsal on nii ajaloolase kui ka juristi haridus ning ta on töötanud aastaid õppejõu ja õpetajana. Tema peamiseks mureks on rahvusriikide saatus globaliseerumissurve all. Euroskeptilist poliitikat hakkas ta aktiivselt tegema 2002. aasta paiku, kui oli märgata, et Euroopa Liitu minek hakkab Eesti suveräänsust lahustama.

2003. aasta sügisel kutsus Poolamets Eestisse esinema tolleaegse Briti Iseseisvuspartei esimehe, hilisema Brexiti eestvedaja Nigel Farage’i, kes selgitas Euroopa Liidu ohte.

Poolamets oli euroreferendumi ajal üks euroskeptikute kampaania eestvedajaid. 2010. aastal korraldas Poolamets Eesti krooni kaitsmise kampaania. „Rünnakud liikmesriikide suveräänsuse vastu ning teadlik multikultuurilise ühiskonna kujundamine ähvardab ajada kraavi kogu Euroopa. Tahan, et rahvusriigid saaksid mittevalitud bürokraatidelt võimu tagasi, et Euroopa detsentraliseeritaks ja et kolmanda maailma migrandimassid hoitaks nende oma kodus. Sellest sõltub ka Eesti saatus,“ ütleb Poolamets. „Ükski Riigikogu erakond pole Eesti suveräänsuse kahanemise pärast muret tundnud. EKRE on esimene, kes seisab selle eest, et Eesti huvid oleks esiplaanil.

Usun, et suudan Brüsselis teha Eesti huvide ja Euroopa piiride kaitsel ära rohkem kui ükski senine eurosaadik.“

nr

nr

nr

nr

144

145

146

147

www.ekre.ee

2/2019

EESTI EEST!

5

as iseseisva Eesti eest!

Peeter Ernits

Toivo Tasa

Maido Pajo

Urmas Jaak Reitelmann Madison

Peeter Ernits on olnud Eesti Loodusmuuseumi direktor, ajakirja Luup peatoimetaja, Maalehe peatoimetaja ja Eesti Ajakirjanike Liidu esimees.

Alates 2015. aastast on ta Riigikogu liige.

Mõned aastat tagasi kohtus Peeter Ernits Riigikogus kõrge euroametniku Frans Timmermannsiga. Timmermanns on Euroopa Komisjoni esimene asepresident. „Asepresident rääkis sellest, et Eesti peaks mõtlema rohkem Aafrikale. Ja mitte ainult mõtlema,“ märkis Ernits.

Seesama Timmermanns oli ühel tähtsal nõupidamisel öelnud, et rahvusriigid on saatanast, et need tuleb Euroopa Liidust välja rookida ning et tulevikus asustab meie kontinenti eri kultuuridest ja rassidest kokku segatud superkultuur.

Ernits juhib tähelepanu, et hiljuti võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Aafrika päritolu inimeste põhiõigustest. Selles öeldakse, et Aafrika päritolu inimestele tuleb tagada korralik eluase, tuleb kiita heaks tööjõu mitmekesisuse strateegia ja kehtestada orjanduse mälestuspäev. „Mina sellist euroliitu ei taha.

Tahan teha kõik selle nimel, et timmermannside ja nende andunud jüngrite unistused ei täituks. Just selle pärast kandideerin Euroopa Parlamenti.

Uues koosseisus on minusuguseid palju rohkem kui praegu,“ ütleb Ernits.

Toivo Tasa töötas 1990. aastatest alates suursaadikuna Austrias, Ungaris, Slovakkias, Tšehhi Vabariigis, Sloveenias, Šveitsis, Horvaatias, Jaapanis ja Lõuna-Koreas. Ta tegeles meie poliitika-, majandus-, teadus- ja kultuurisuhete arendamisega.

2014–2017 tegeles Tasa välis­ ministeeriumis e-riigi teemadega. Välisministeeriumist lahkumise järel pani ta 2018 õla alla EKRE-le.

Toivo Tasa sõnul on tähtis, et õnnestuks panna piir EL-i föderaliseerumisele ja liikmete suveräänsuse nõrgendamisele. „Eestit ei tohiks Brüsseli kaudu juhtida need, keda eestlased ei ole selleks valinud. Liberaaldemokraatia sildi varjus ei ole vaja sokutada meile uuesti kaela käske-keeldusid, mis kipuvad meenutama totalitaarsete isandate omi.

Toivo Tasa ütleb, et Eesti massiimmigratsiooni „kvoot» täitus mäekõrguselt juba 1945–1991, mil olime võõraste relvade survel jäämas vähemuseks omaenda kodus. „Nii otsatu sisseränne on meie EL-i partnerriikidele tundmatu ja uskumatu ka pärast 2015 vallandunud immigratsioonilaineid.

Tehkem kõik selleks, et meil siin jääks parema homse nimel kehtima Eestit rahvusriigina sätestav põhiseadus. Igaüks, kes ajab kas kodus või võõrsil Eesti asja, pidagu meeles lauluridu: „Oo Eestimaa /.../, kuni su küla veel elab, elad sina ka“!

Maido Pajo on sündinud Tartumaal, lõpetanud Tartu Ülikooli juristina ning teinud läbi teekonna ühismajandi juristist põllumajandusministri asetäitjani. Aastatel 1996–1999 oli ta Riigikogu liige ja kuulus maaelukomisjoni.

Pajo on kursis Euroopa Liidu arengutega ja tunneb selle asja­ ajamist alates 2003. aastast, mil osales ministri nõunikuna ELiga liitumise ettevalmistamisel, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika kohaldamisel.

Maido Pajo ütleb, et ta ei ole EL-i vastane, kuid ta kritiseerib EL-i senist juhtimist. „Vaja on vähendada Brüsseli ülikallist ja kohmakat aparaati ning sealt tulevaid koormavaid käske.

Vaja on lõpetada meie põllumeeste ebavõrdne kohtlemine ja tagada toetustasemete võrdsustamisega aus konkurents,“ ütleb Pajo. „EL-i välispiir tuleb saada kindla kontrolli alla, et lõpeks miljonitesse ulatuv illegaalne sisseränne. Vaba liikumise põhimõte ei tohi muuta Eestit ebaturvaliseks läbikäiguhooviks. Meie ei taha, et nn uus normaalsus jõuaks Euroopa tänavatelt Eestisse.“ Pajo ütleb, et Euroopat raputavate kriiside ületamiseks on vaja uut lähenemist ja uut mõtteviisi, mida kannavad eelkõige liikmesriikide rahvuslik-konservatiivsed jõud. Päästes Euroopa, päästame ka Eesti!

Urmas Reitelmann alustas oma tööalast tegevust Eesti Televisiooni uudistetoimetusest, hiljem tegutses ta nii raadios kui ka telekanalites uudistetoimetaja ja saatejuhina ning mitmete telesarjade ja -saadete produtsendina. Iseseisvuse taastanud Eestis töötas ta välisministeeriumis nõunikupressiesindajana Lennart Meri, Jaan Manitski ja Trivimi Velliste alluvuses. Viimased kuus aastat teenis Kaitseliidu peastaabis.

Alates 2019. aasta märtsist on ta Riigikogu liige.

Reitelmann meenutab Taanis juhtunud lugu. Noormees ja neiu võtsid pargis einet. Neile lähenesid kolm sissetungija väljanägemisega noorukit, kes küsisid pitsa täidise kohta.

Kuulnud, et tegu on singitäidisega, peksti mõlemad noored rängalt läbi.

Euroopas toimuv puutub meisse vahetult ja järjest valulisemalt, moonutades Euroopat ja meie elulaadi. Reitelmann ütleb, et tema Euroopat ei rikasta mitte islam, vaid katalaanid, baierlased, bretoonid ja muhulased ning nende kristlusele rajatud elulaad ja kultuuriline mitmekesisus. „Euroopa seisab teelahkmel, eestlased koos teistega. Valikuid on kaks: allakäik ja mandumine või rahvuslik taassünd ja koondumine Viktor Orbani, Alice Weideli, Matteo Salvini ja Nigel Farage’i eeskujul. Valikud on eksistentsiaalsed,“ ütleb Reitelmann.

Jaak Madison oli neli viimast aastat Riigikogu liige ja Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees. Ta on Euroopa Liidu poliitikaga igapäevaselt seotud ja teab hästi, millised ohud selles kolossaalses masinavärgis Eestit ohustavad.

Riigikogu XIII koosseisus oli Madison ka Eesti delegatsiooni liige Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel. See andis hea võimaluse luua sidemeid teiste EKRE-le lähedaste erakondadega Euroopas.

Madison juhib tähelepanu sellele, et iseolemise nimel on Eestis võideldud mitme tugeva vaenlase vastu. „Iroonilisel kombel oleme 21. sajandi vabas Eestis kaotamas oma raskelt kättevõidetud suveräänsust.

Kui me vastupanu ei osuta, kaotab iseseisvuse kõigepealt riik ja seejärel rahvas,“ ütleb Madison. „Tänane euroliit ei ole enam see, millesse astumise poolt suurem osa Eesti rahvast 2004. aastal oli – tollal oli tegu rahvusriikide liiduga, mis praegu on mandunud ähvardavaks ja survestavaks Brüsseli ülemvõimuks. Püsimajäämiseks vajab Euroopa Liit naasmist varasemate väärtuste juurde.

Koostöös teiste liikmesriikide rahvuslastega võib see veel osutuda võimalikuks, mistõttu tuleb võidelda niisuguse Euroopa eest, kus liikmesriigid ise otsustavad oma seaduste üle.“

nr

nr

nr

nr

nr

148

149

150

151

152

6

2/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Euroopat suudavad muuta ainult rahvuskonservatiivid Neist Eesti eurosaadikutest, kes liituvad Brüsselis liberaalide või sotside poliitilise blokiga, ei ole Eesti riigile ja rahvale vähimatki kasu. Ainsana võitlevad Eesti eest rahvuskonservatiivid, kirjutab JAAK MADISON.

K

ui arvata välja mõni üksik erand, siis ei ole Eestil senistest eurosaadikutest suurt midagi kasu olnud.

Enamik neist on läinud Brüsselisse muganduma, mitte Eesti huve kaitsma. Poliitikat jälgivale inimesele on igati arusaadav, miks see nii on.

Nimelt on Eestist valitud saadikud liitunud europarlamendis fraktsioonidega, kes toetavad Euroopa Komisjoni föderalistlikku poliitikat, st kiidavad heaks võimu koondamise Brüsselisse, surudes maha igasugused rahvuslikud ilmingud liikmesriikides.

Näiteks kuuluvad europarlamendi liberaalsesse fraktsiooni ALDE nii Reformierakonna kui ka Keskerakonna saadikud. ALDE fraktsiooni esimees Guy Verhofstadt on aga üks tulihingelisemaid rahvusriikide vihkajaid ja föderaliste, kes pidevalt rõhutab vajadust „tugeva“ liitriigi järele. Kurb, aga tõsi – Yana Toom ja Kaja Kallas ajasid europarlamendis ühte ja sama Brüsseli asja. Ning Brüsseli, mitte Eesti, asja ajamist jätkavad seal ka nende mantlipärijad.

Euroopa Rahvapartei ehk EPP grupp, kuhu kuulub näiteks Tunne Kelam Isamaast, koosneb samuti föderalistidest. Kelam koos mitme teise Eesti saadikuga hääletas möödunud aasta aprillis resolutsiooni poolt, millega kutsuti üles kehtestama sanktsioone iseseisva Ungari vastu, sest too olevat „üle käte läinud“. Teisisõnu, karistati riike, kes ajavad iseseisvat migratsioonipoliitikat.

EPP grupi liidererakond on Angela Merkeli CDU (kristlikud demokraadid), kelle juhtimisel tekitati 2015. aastal migratsioonikriis, mille tagajärgi tunneme veel kaua. Kokkuvõttes, Kelam muudeti EPP-s kiiresti kuulekaks euroföderalistiks.

Sotsialistide grupist, kuhu kuuluvad Eesti sotsiaaldemokraadid, ei maksa üldse rääkida. Üldjoontes koosneb see blokk vasakradikaalsete vaadetega poliitikutest, kes leiavad, et paljulapseliste perede toetamise asemel tuleks propageerida seksuaalvähemusi ja muid hälbelisi liikumisi ning seda, et „moodsas perekonnas“ ei ole mitte ema ja isa, vaid on „vanemad“.

Rahvusriiklus on sotside jaoks loomulikult 19. sajandi ebainimlik düstoopia, nagu väljendus Eesti esisots sm Jevgeni Ossinovski. Iga

divuse suurendamiseks. Rääkida tahetakse ainult immigratsiooni vajalikkusest. Seetõttu oleme pannud oma valimisprogrammi punkti, millega rõhutame, et Euroopa Liit peab keskenduma rahvastiku loomuliku kasvu soodustamisele liikmesriikides. Luban, et meie esindajad Euroopa Parlamendis hakkavad Euroopa rahvaarvu kasvu soodustamise küsimust taguma kui tulist rauda.

sotside poolt antud hääl on Eesti riigi ja kultuuri vastu antud hääl.

Esikohal Eesti põhiseadus ja rahvuslikud huvid 26. mail toimuvatel europarlamendi valimistel on Eesti inimestel õnneks laiem valik. Erinevalt kõikidest teistest erakondadest seavad rahvuskonservatiivid Euroopa Liidu poliitika ajamisel esikohale Eesti põhiseaduse ja rahvuslikud huvid, mitte Euroopa Liidu aluslepingud.

EKRE programm Euroopa Parlamendi valimisteks on kahtlemata kõige konkreetsem, sisulisem ja jõulisem.

Juba programmi preambulis rõhutame, et Euroopa Liidu ülesanne peab olema liikmesriikide majandusalane arendamine, töökohtade loomine ja rahvusriikide kodanike elatustaseme parandamine, nii nagu see oli 1951. aastal asutatud Euroopa Söe- ja Teraseühendusel. Tuleb meeles pidada, et Euroopa Liidu ainus mõte oli algselt majandusalane koostöö, et vältida tulevikus uusi sõjalisi konflikte, eriti Saksamaa ja Prantsusmaa vahel.

Eesti seisukohast on oluline teha majandusalast koostööd, aga vastu tuleb seista liitriigi ehitamise püüdlustele. Mida rohkem valitakse europarlamenti rahvuskonservatiive, seda paremini on esindatud eesti rahva huvid.

Meie liitlased europarlamendis

Enamik senistest eurosaadikutest on läinud Brüsselisse muganduma, mitte Eesti huve kaitsma.“ Jaak Madison

nõrgestab meie julgeolekut. Meie julgeoleku tagab NATO ja me ei tohi lubada, et Euroopa Liit tekitab lõhesid suhtluses Ameerika Ühendriikidega. Euroopa Liit peab jääma majandusühenduseks, õigemini – see tuleb taas muuta majandusühenduseks.

Tihti võib kuulda väiteid, kuidas Euroopal on hädasti vaja migrante, sest rahvaarv väheneb ja Euroopa sotsiaalsüsteemi ülalpidamiseks ei jätku piisavalt töökäsi. Mida me aga ei kuule on ettepanekud demograafilise kriisi lahendamiseks ja sün-

Me ei ole europarlamendis kaugeltki üksi. Oleme juba alustanud koostööd paremkonservatiivse poliitgrupiga Rahvaste ja Vabaduste Euroopa Liikumine (ingl k Movement for a Europe of Nations and Freedom), mille moodustavad Euroopa riikide paremkonservatiivsed erakonnad. Praeguse seisuga on blokiga liitunud Austria Vabaduspartei, Itaalia Liiga, Belgia flaamide erakond Vlaams Belang, Alternatiiv Saksamaale (AfD), Soome Põlissoomlased ja Taani Rahvapartei.

Prognooside kohaselt saab sellest poliitilisest grupist üks Euroopa Parlamendi olulisimaid jõude, kel on tahet suunata Euroopa tagasi oma alglätete juurde ning kaitsta rahvusriikide suveräänsust ja eripärasid. Seepärast on oluline, et

iga Eesti inimene läheks valima ja toetaks konservatiive. On oluline, et saaksime võimalikult palju esindajaid Euroopa Parlamenti. Kui Suurbritannia euroliidust lahkub, saab Eesti ühe europarlamendi koha juurde – kuue asemel seitse saadikut.

Ära lase teistel otsustada, otsusta ise!

Me kõik teame inimesi, kes ei käi põhimõtteliselt valimas, sest nad arvavad, et nende häälest ei sõltu midagi. Tegelikult sõltub küll. Kui eemalejääjad, keda on sõltuvalt valimistest 30-50%, välja tuleksid, oleks valimistulemused suure tõenäosusega hoopis teistsugused. Ei tohi unustada, et kui jätad hääle andmata, siis otsustavad sinu eest teised.

Tasub meeles pidada, et Euroopa Parlamendi valimistel on Eesti üks valimisringkond, mis tähendab, et sõltumata elukohast saab iga inimene valida talle meelepärast kandidaati. Enne otsustamist küsi endalt: kes on see kandidaat?

Kelle huve ta teenib? Millise poliitilise blokiga ta Brüsselis liitub? Üks on kindel: liberaalidest ja sotsidest ei ole Brüsselis Eesti riigile ja rahvale mingit kasu. Parim valik on rahvuskonservatiivid. Iseseisva Eesti eest!

Euroopa Liit peab jääma majandusühenduseks, õigemini – see tuleb taas muuta majandusühenduseks.“ Jaak Madison

Immigratsioon kontrolli alla Oma programmis rõhutab EKRE vajadust reformida Lissaboni lepingut, millest sai 2009. aastal niinimetatud Euroopa Liidu põhiseadus. Rõhutame, et meie jaoks peab olema ülimuslik Eesti Vabariigi põhiseadus.

Leiame, et Euroopa Liit peab kaitsma ja väärtustama kristlikku kultuuriruumi ja tõelisi euroopalikke väärtusi, sest seoses moslemite arvu kiire kasvuga on Euroopa identiteet ja väärtused ohus. Ohu kõrvaldamiseks tuleb kontrollida immigratsiooni ja alustada illegaalsete immigrantide tagasisaatmist lähteriikidesse.

Lisaks peame vajalikuks tagada kõikide liikmesriikide võrdne kohtlemine. See puudutab eriti põllumajanduspoliitikat. Samuti leiame, et praeguse Euroopa Komisjoni katse kopeerida NATO-t paralleelse kaitseorganisatsiooni loomisega

Kuni Euroopat tüürivad Jean-Claude Junckeri taolised euroföderalistid ja nende käsilased, jätkub Eesti kamandamine Brüsselist. Et panna piir liitriigi ehitamisele, tuleb europarlamenti valida rahvuskonservatiivid.

Foto: Scanpix

www.ekre.ee

EESTI EEST!

2/2019

7

„Salajane migratsiooni­plaan“ toob päevavalgele ÜRO rändeleppe tagajärjed

Lääne-Virumaalt Riigikogu uude koosseisu valitud ajaloolane, jurist ja õppejõud Anti Poolamets andis eesti keeles välja Saksa ajakirjaniku Friederike Becki raamatu „Salajane migratsiooniplaan“, mis kirjeldab põhjalikult, kuidas massilise sisserände abil Euroopat lammutatakse.

M

is ajendas Anti Poolametsa andma oma kulu ja kirjadega välja kõhedust­ tekitava pealkirjaga ligi kolmesaja leheküljelist raamatut „Salajane migratsiooniplaan”? „Ma nägin, et puudub süsteemne ülevaade massiimmigratsiooni tegeliku tausta ja põhjuste kohta,” selgitab Poolamets. „Puudub piisav teave migratsiooni rahastamisvõrgustike kohta, näiteks multimiljardär George Sorose tegutsemisskeemide kohta. Imestan, et teda pole veel illegaalse immigratsiooni toetamise süüdistusega kohtu alla antud.

See kõik on eriti oluline just praegu, et mõista möödunud aasta lõpul heakskiidetud ÜRO rändelepingu vastuvõtmise põhjuseid, seda, et see annab migratsioonile uut hoogu ning asjaolu, et selle sätteid kasutades hakatakse jõuliselt maha suruma sõnavabadust.”

Poolamets märgib, et näiteks käivitas ÜRO peasekretär António Guterres uue üleilmse strateegia vihakõne vastu, mis olevat tema sõnul „mürgitamas” debatti rände teemal. „Guterres unustas ütlemata, et kogu rändepakt on suunatud nõudele, mille kohaselt peavad sihtriigid oma ühiskonna migrantide järgi ümber kujundama. „Salajase migratsiooniplaani” ülevaade migratsiooni toetavatest rahajõmmidest on tõeliselt jahmatav ning ehmatav on ka see, kui plaanipäraselt toimub Euroopa üleujutamine migrantidega. Paratamatult tekivad paralleelid ENSV-ga,” tõdeb Poolamets.

Lepingu ebademokraatlik vastuvõtmise protsess Poolamets juhib tähelepanu sellele, et ÜRO rändelepingu vastuvõtmise protsess oli silmapaistvalt ebademokraatlik. Tegu on pika ja detailse dokumendiga, mille ametlikuks nimeks on „Globaalne raamistik ohutu, korrastatud ja reeglipärase rände jaoks“ – lühidalt öeldes globaalne ränderaamistik. Selle lõplik tekst valmis 13. juulil 2018. aastal.

Lepingu vastuvõtmise üle hääletati Marrakechis juba 10.–11. detsembril 2018. ÜRO Peaassamblee võttis dokumendi ametlikult vastu 19. detsembril. „Lepingutekstide valmimise lühike periood ja eestikeelse tõlke valmimine alles pärast korduvaid nõudmisi näitab, kuidas taheti

ninapidi vedada mitte üksnes oma rahvast, vaid ka parlamendiliikmeid. Nii pidid isegi parlamendisaadikud viimase hetkeni leppima üksnes ingliskeelse tekstiga,” ütleb Poolamets.

Mõju Eestile ja lääneriikidele Poolamets osutab, et rändepakt hägustab veelgi piire illegaalse ja legaalse migratsiooni vahel. Lääneriigid saavad selle lepinguga kaela pika nimekirja kohustusi, millest peamiseks on kohustus jagada oma rahva jaoks loodud jõukus miljonitele ränduritele, kes tahavad Lääne sotsiaalabist viimast võtta. „Leping on kui Aafrika diktaatorite unelm, kes saadavad oma ülerahvastatud maalt osa inimesi Lääne ülalpidamisele. Vastu pole lääneriikidel saada midagi ning aastaid kestnud miljonite pagulaste sissemarsist tekkinud pinged on tõusmas haripunkti. Kui massiimmigratsioon samas tempos jätkub, ei ole Euroopa enam kunagi endine. Paljudes linnades hakkab põlisrahvas jääma vähemusse. See saab lõppeda ainult katastroofiga,” ütleb Poolamets. „Ära saab seda hoida üksnes praegu otsustavalt pidurit tõmmates. Vastasel korral peame arvestama, et terroriteod ei kao kusagile. Kaks eesti kodanikku on nende tõttu juba oma elu jätnud.”

Härrassotsid unustavad ära oma kodu Kõige kummalisem on see, et rändeleppe läbisurujad tahavad parandada maailma, aga ei näe abivajajaid omal maal, märgib Poolamets. „Sel ajal, kui härrassotsid Ossinovski ja Mikser nõuavad arenguabi andmist Aafrikale ja Aasiale „jõuka“ Eesti arvel, istuvad paljud meie pered külmas kodus ja pensionärid peavad vaatama, kuidas ots-otsaga kokku tulla.” Poolamets toob ühe näite: hiljuti teatati, et Ossinovski abikaasa Triinu Ossinovski veab projekti elektrijaama tegemiseks Birmasse. „Tuletan meelde, kuidas minu kodu ligidal Vinni vallas, Rohu külas lasterikas pere oma majja sisse põles, sest 200-eurose elektrivõla tõttu elasid nad küünlavalgel. Kahjuks ei suuda härrassotsid tunnistada häda omal maal. Selle asemel käib lakkamatult Eesti kui euroliidu musterõpilase ülistamine.”

Anti Poolametsa kirjastatud „Salajane migratsooniplaan” annab süsteemse ülevaate massiimmigratsiooni tegeliku tausta ja põhjuste kohta.

Foto: erakogu

Anti Poolamets: tahtejõuline poliitik saab Eesti ja Euroopa põlisrahvaste kaitseks palju ära teha Kandideerite ka Euroopa Parlamenti. Kas seal üldse saab midagi kasulikku ära teha? Millised on teie eesmärgid, kui osutute valituks?

Eurosüsteem on praegu ebademokraatlik.

Tegelikult juhib Euroopa Liitu peamiselt Euroopa Komisjon, mille kätte on koondunud tohutu demokraatlikult mittevalitud tippbürokraatide võim. Tavapärane võimude lahusus on EL-is täiesti paigast ära – Euroopa Komisjon algatab ise seadusi ja korraldab nende üle järelevalvet, kamandab liikmesriike ning tüürib Euroopat üha tihedama integratsiooni ehk föderaalse riikliku korralduse suunas.

Euroskeptikud on teinud Euroopa Parlamendis suurt tööd ja avalikustanud tugevas vähemuses olles ikkagi, kuidas Euroopa Liit rahvusriikidelt võimu kaaperdab. Nad on suutnud globaliste ka tegelikult takistada.

Briti euroskeptikud, eesotsas Brexiti eestvedaja Nigel Farage’iga, suutsid Suurbritannia koguni Euroopa Liidust välja viia. Farage’i tunnen juba aastast 2003, mil ta Tallinnasse esinema kutsusin.

Ma usun, et suudaksin europarlamendis rahvusriikide kaitseks nii mõndagi ära teha.

Tahan tuua kaasmaalasteni operatiivselt infot selle kohta, kuhu Euroopa tegelikult liigub. Peavoolumeediast sellist teavet ei leia.

Koos teiste euroskeptikutega, keda seekord saab olema mitu korda rohkem, saaks europarlamendis võtta liistule Junckeri-­suguseid tegelasi ja teha endast olenev, et Euroopa

Liitu ei kujundataks Euroopa Ühendriikideks.

Brüssel on Euroopa allakäigu sümbol, sest eurokvartalist lühikese jalutuskäigu kaugusel asub kurikuulus moslemilinnaosa Molenbeek, mida nimetatakse terroristide taimelavaks. Kui keset nn Euroopa pealinna on politsei kaotanud kontrolli suurte piirkondade üle, siis mida tahta veel teada-tuntud eeslinnadest-getodest?

Teiseks suureks eesmärgiks on teha kõik, et avalikustada massiimmigratsiooni tegelik taust ning paljastada selle mahitajad. Kui me täna täie jõuga ei tegutse, on homme juba hilja. Lääne-Euroopa suurlinnades hakkavad põliselanikud juba vähemusse jääma ning terrorismist on saanud „uus normaalsus”, nagu punane propagandist Ahto Lobjakas külmavereliselt kirjeldab.

Olulise teemana tahan seista ka täieliku internetivabaduse ja selle kaudu sõnavabaduse eest, mille piiramisel tuuakse ettekäändeks autoriõiguste või „vähemuste” kaitse. Paljud on näinud, kuidas Facebooki kontosid põhjuseta aresti alla pannakse. Üheks põhjuseks on Euroopa Liidu surve, kes tahab panna rahvuslikud mõtteavaldused ja eriti immigratsiooni kritiseerimise keelu alla.

Liberaalid või sotsid, olgu siis Eestis või mujal, kiidavad takka kõigele, mida Junckeri-­sugused lauale lükkavad. Tahtejõuline poliitik aga saab Eesti ja Euroopa põlisrahvaste kaitseks palju ära teha.

8

2/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Rahvuskonservatiivi EKRE-l on enim toetajaid 107 valimisjaoskonnas Vaadates tulemuste kaarti, suudab EKRE kõnetada nii Lääne-Eesti, Kesk-Eesti kui ka Lõuna-Eesti elanikke. Kõige enam leiab EKRE toetajatega piirkondi Lääne-Nigula, PõhjaPärnumaa, Saarde ja Räpina vallas.

Kokku 451 valimisjaoskonnast sai Reformierakond kõige rohkem hääli 211 jaoskonnas, EKRE 107, Kesk­ erakond 106, Isamaa 17, sotsid kuues ja Eesti 200 ühes. Kolmes jaoskonnas kogusid kaks edukamat erakonda täpselt ühepalju hääli, kusjuures kõigis kolmes oli üks n-ö viigi osaline EKRE.

Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita

Martin Helme ministriks saamisel on asendusliige

Arno Sild 575 häält Võru-, Valgaja Põlvamaa ja tema järel Tiit Kala 1033 häält Võru-, Valgaja Põlvamaa

Martin Helme 5963 häält

Urmas Reitelmann 2585 häält

Leo Kunnas 4813 häält

Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine

TALLINN Mustamäe ja Nõmme

Rene Koka ministriks saamisel on asendusliige

Kai Rimmel 873 häält Harju- ja Raplamaa

Rene Kokk 1458 häält

Henn Põlluaas 7390 häält

Siim Pohlak 4152 häält

Paul Puustusmaa 419 häält

Harju- ja Raplamaa

Helle-Moonika Helme 3202 häält

Hiiu-, Lääneja Saaremaa

Mart Helme ministriks saamisel on asendusliige

Urmas Espenberg 1974 häält Haabersti, PõhjaTallinn ja Kristiine

Pärnumaal oli EKRE edukas lausa 25 valimisjaoskonnas • Saaremaal võitis EKRE kuues valimisjaoskonnas, sealhulgas Ruhnu ja Vormsi saarel, lisaks oli ühes tulemus viigis Isamaaga.

• Võru-Valga- ja Põlvamaal oli EKRE edukas 21 jaoskonnas, seejuures Räpina vallas oli ülekaal teiste ees mäekõrgune.

• Läänemaal oldi edukad viies valimisjaoskonnas, seejuures Lääne-Nigula vallas jaoskonnas nr 6 oli edu järgnenud Reformierakonna ees kahekordne.

• Pärnumaal oli EKRE edukas lausa 25 valimisjaoskonnas, kahes oli võit mitmekordne.

• Harju- ja Raplamaal võideti 14 jaoskonnas, ühes oldi Reformierakonnaga viigis.

Mart Helme 9170 häält

Alar Laneman 673 häält

Pärnumaa

www.ekre.ee

9

2/2019

EESTI EEST!

servatiivid Riigikogus Kohtade jaotus parlamendis

34

+4 kohta

Anti Poolamets 3335 häält

Lääne-Virumaa

Riho Breivel 979 häält

ida-Virumaa

Kert Kingo 1082 häält

Kohtade jaotus parlamendis ja muutus võrreldes 2015. aasta valimistega (pluss/miinus)

26

EKRE

19

-1

+12

kohta

kohta

12 -2

kohta

10 -5

kohta

Tartu- ja Jõgevamaal võitis EKRE 15 jaoskonnas • Järva- ja Viljandimaal värvus kaart EKRE värvidega 12 jaoskonnas.

• Tartu- ja Jõgevamaal võitis EKRE 15 jaoskonnas, lisaks jagati ühes esikohta Reformierakonnaga.

• Lääne-Virumaal võitis EKRE seitsmes jaoskonnas.

EKRE tulemus jäi tagasihoidlikumaks suure muukeelse elanikkonnaga Tallinnas ja Ida-Virumaal.

Peeter Ernits 3846 häält

Jõgeva- ja Tartumaa

TARTU LINN

Jaak Madison 5612 häält

Jaak Valge 2740 häält

Ruuben Kaalep 566 häält

EKRE võitis Pärnumaal ning Lõuna-Eestis

Järva- ja Viljandimaa

Merry Aart 1245 häält

Uno Kaskpeit 3802 häält

Võru-, Valga- ja Põlvamaa

Riigikogu valimistel käis valimas 561 141 inimest, neist EKRE poolt hääletas 99 671.

Valimisaktiivsus: 63,7%.

Piirkondades, kus EKRE oli tugev, oli valimisaktiivsus võrreldes 2015. aastaga kõrgem.

Riigikogu valimistel on Eestis 12 valimisringkonda. Reformierakond võitis seitsmes, Keskerakond kolmes ja EKRE kahes valimisringkonnas – Pärnumaal (28,1% häältest) ja Võru-, Valga- ja Põlvamaal (24,% häältest).

Tartus, Jõgeva- ja Tartumaal, Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal, LääneVirumaal, Järva- ja Viljandimaal, Harju- ja Raplamaal sai EKRE paremuselt teise tulemuse.

10

2/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Koalitsiooniläbirääkimistel oli EKRE eesmärk saavutada asju, mis hakkavad pikas plaanis tööle konservatiivsete, rahvuslike väärtuste taastootjana.

Foto: Scanpix

Rahvuslikke väärtusi kaitsev valitsus EKRE sai koalitsioonileppesse suurema osa oma kõige olulisematest lubadustest, millest mitmed toovad Eesti ellu ja poliitikasse põhimõttelise muutuse, kirjutab EKRE aseesimees MARTIN HELME.

I

ga erakond töötab eesmärgi nimel saada rahvalt nii suur toetus, et oleks võimalik osaleda valitsuses ning viia ellu oma valimislubadused ja programm.

Meil on see just õnnestunud! Tänu erakonna liikmete südile tööle saavutas Konservatiivne Rahvaerakond märtsikuistel valimistel suurepärase tulemuse, mis andis meile võimaluse alustada koalitsioonikõnelusi. Üle kuu aja kestnud pingelised läbirääkimised ei olnud kerged, kuid olen veendunud, et suutsime kaitsta oma kõige olulisemaid programmilisi lubadusi.

Võimalus, et saame hakata peale valimisi oma programmi valitsuses ellu viima, ei olnud ju sugugi endastmõistetav. On tähelepanuväärne, et 101 liikmelises parlamendis on 70 saadikut valitud erakondadest, kes peavad end selgelt liberaalseks – 34 reformierakondlast, 10 sotsi ja 26 keskerakondlast. Suuta sellises kombinatsioonis luua konservatiivseid ja rahvuslikke väärtusi kaitsev valitsus, on mõnes mõttes tõeline kübaratrikk.

Kahtlemata aitas uue, rahvuskonservatiivide osalusega valitsuse sünnile kaasa Reformierakonna juhi Kaja Kallase saamatus, upsakus ja poliitiline diletantlus. Olles välistanud ühe suure Riigikogu erakonna, värvis Kallas enda ja oma partei nurka, kust tal ei õnnestunudki enam välja ukerdada.

Mõistnud oma valikute tagajärjel tekkinud paratamatut opositsioonipõlve, on Reformierakond ja sotsid võtnud kasutusele vaenu külvava, ähvardava ja demokraatia toimimist põlastava räige retoorika, milles nad pidevalt on süüdistanud just kõiki teisi.

Võimulepe tagab meie programmi elluviimise Loomulikult on koalitsioonid oma olemuselt kõigi osapoolte soovide lahjendatud variant. Selleks, et viia valitsuses ellu oma kõige olulisemaid eesmärke, tuleb leppida kokku veel kahe erakonnaga ja lisada võimuleppesse ka neile olulised programmipunktid. Vahel on saavutus seegi, et lepitakse kokku mingite asjade mittetegemises. Kui mõelda sellele, millised äsja valitud Riigikogu võimukombinatsioonid on valmis viima lõpule kooseluseaduse rakendamise ja millistes kombinatsioonides on seda võimalik tühistada, siis on matemaatika kurb: 30 häält tühistamise poolt, 70 häält rakendamise poolt. Sellises olukorras võib pidada võiduks kokkulepet, et võimuliidu erakonnad ei anna oma häält rakendamise poolt!

Samuti on oluline võit kokkulepe, et Eestile kahjuliku piirilepingu ratifitseerimist uues valitsuses ei toimu. Õnneks saame siiski tõdeda, et järgmise nelja aasta valitsemisplaan ei koosne peamiselt mitte asjadest, mis jäävad tegemata, vaid eelkõige asjadest, mis saavad tehtud.

Vahetult enne koalitsioonikõneluste algust tegi erakonna esimees plaani meie eesmärkidest läbirääkimistel. Selle plaani esitas ta erakonna juhatusele, kes moodustas läbirääkimiste delegatsiooni ning andis kaasa mandaadi. Tegemist ei olnud mitte niivõrd paberile pandud nimekirjaga asjadest, mida peame saavutama või mille peame ära hoidma, vaid eesmärkide komplektist, mille realiseerimise puhul hakkab valitsusvastutuse võtmine end meie jaoks poliitiliselt ära tasuma. Sisuliselt oli tegemist

kaudset kõneviisi, mis on osaliselt tõsi. Samas lähtub taoline kriitika ettekujutusest, nagu peaks koalitsioonileping olema detailne töö­ plaan, kus kirjas tegevused, tähtajad, summad, vastutajad. Ei pea. Koalitsioonileping on poliitiline deklaratsioon eesmärkidest, mis kolm erakonda moodustatavale valitsusele järgmiseks neljaks aastaks seadnud on. Valija annab oma hinnangu nende eesmärkide täitmise kohta järgmistel valimistel ning see hinnang on sisuline, mitte formaalne.

EKRE sai koalitsioonileppesse suurema osa oma kõige olulisematest lubadustest. Mitmed neist on aga Eesti elu ja poliitikat väga põhimõtteliselt muutvad.

Rahvaalgatus, immigratsiooni piiramine, odavam elekter

Piirikaubanduse ohjamiseks on plaanis alandada aktsiise – mida kiiremini ja ulatuslikumalt, seda suurem on sellest tõusev tulu Eestile.“ Martin Helme

suunistega, mida hakati nimetama punasteks joonteks ja mille üle kujunesid läbirääkimised kõige keerulisemaks. Meie eesmärk oli selge: saavutada tuleb asju, mis hakkavad pikas plaanis tööle konservatiivsete, rahvuslike väärtuste taastootjana ning tugevdavad sel moel ühteaegu nii meie erakonna positsioone kui ka meie demokraatiat ja ühiskonda.

Sõlmitud koalitsioonilepingule on ette heidetud liiga ümarat ja

Kõige tähtsam ja olulisem on kokkulepe, et tulevikus saab Eestis hakata korraldama siduvaid referendumeid rahvaalgatuse korras. Kui õnnestub seadustada rahvaalgatus, oleme andnud rahvale oluliselt suurema võimaluse suunata ning mõjutada poliitikat, muutes selle kaudu tugevamaks Eesti demokraatia ning luues vahendi, mis aitab väga tõhusalt vähendada lõhet rahva ja poliitilise eliidi vahel. Muuhulgas oleme loonud instrumendi, mille abil saame vajadusel tühistada kooseluseaduse, juhul kui Riigikogus selleks hääli jätkuma ei peaks!

Meie teine suur võit koalitsioonikõnelustel oli immigratsioonipoliitika vallas. Saame olla rahul sellega, et piirivalve taastatakse omaette struktuuri, eelarve, väljaõppe ja reservidega.

Väga oluline saavutus oli seegi, et uus valitsus kinnitas üle: migratsioon on iga riigi suveräänne õigus ning mingeid kvoote me ei aktsepteeri.

Samuti on oluline koalitsiooni kavatsus võidelda illegaalse rändega, muuhulgas sisserände kvoodi

erandite kuritarvitamisega ning massiliseks immigratsiooniallikaks kujunenud renditööjõuga.

Samas seadis valitsus endale ülesandeks asuda igati toetama eestlaste tagasirännet. Kuigi koalitsioonileppest ei leia sõna „tagasirändeagentuur“, on meie idee sellest seal ikkagi sees.

Kolmas oluline saavutus on kokkulepe, mille kohaselt tuleb e-valimised põhjalikult üle vaadata ja pulkadeks lahti võtta. Selleks kutsume kohale rahvusvahelised sõltumatud eksperdid. Anname häkkeritele võimaluse süsteemi katsetada ning otsida turvaauke. Meie eesmärk on tagada, et e-valimised oleks ausad, turvalised, kontrollitavad ja läbipaistvad – praegu need seda ei ole.

Kui selgub, et süsteem ei ole turvaline, tuleb selle kasutamine lõpetada.

Uus valitsus on võtnud endale eesmärgi viia ellu mitu sellist asja, mis peaks põhimõtteliselt parandama nii meie inimeste ostujõudu kui ka suurendama meie ettevõtete konkurentsivõimet ja ekspordisuutlikkust. Piirikaubanduse ohjamiseks on plaanis alandada aktsiise – mida kiiremini ja ulatuslikumalt, seda suurem on sellest tõusev tulu Eestile. Samuti on plaan langetada elektri- ja gaasiaktsiisi, mõlemad mõjutavad otseselt sadade tuhandete eesti inimeste igakuiseid kulusid kodusooja ja -valguse saamisel.

Valitsus on võtnud ka plaani ehitada – vajadusel laenurahaga – välja neljarealised teed Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva. Samuti kavatseme teha põhjalikult ümber pensionisüsteemi, muutes teise samba vabatahtlikuks.

Koalitsioonileppes on EKRE lubadusi veel kümnete kaupa. Nüüd algab töö selle nimel, et kokkulepitu saaks ka ellu viidud! Meie valija ootab meilt seda ning annab meile oma hinnangu, lähtudes just sellest, kas sõnadest saavad ka teod.

www.ekre.ee

2/2019

EESTI EEST!

Käsmu mere­muusemi peremees

11

REPORTAAŽ

Aarne

Vaik

Veerandsada aastat Käsmus unikaalset meremuuseumi pidanud Aarne Vaik on otseütleja. Nagu ka EKRE. Seetõttu tunneb ta rahvuskonservatiividega hingesugulust.

I

nimestele otseütlemised ei meeldi. Seetõttu on vanasse piirivalvekordonisse meremuuseumi püsti pannud Vaik oma otseütlemiste pärast sageli konflikti sattunud, kuid sama palju on tal ka poolehoidjaid. „Ma arvan, et ma olen EKRE-st radikaalsemgi, eks külarahvas paneb seda pahaks ka,” arutleb endine külavanem ja lisab siis täpsustuseks: „Ma ütlen küll teravalt, aga alati peab seal sees olema ka väike huumor.”

Meremuuseumi ootab ees järjekordne toimekas suvi. Kõledad talvekuud on jälle jäetud selja taha.

Aarne Vaik astub muuseumi trepile, tõmbab kopsudesse kevadist meretuult ning sasib oma Iiri setterite päid: „Eks teised teavad paremini, et Vaik on ütleja, kuid ega ma siis valesti ka ei ütle. Lühidalt öeldes lihtsalt on sõnastus täpsem ja teravam. Kui hakkad udutama, siis ei saagi lõpuks keegi aru, mida õieti öelda tahetakse.

Just nagu EKRE puhul – öeldakse, et EKRE ähvardas rahvarahutustega, aga ei ähvardanud ju! See oli prognoos selle kohta, kui kaua rahvas veel vaikselt kannatab.”

Laisad ametnikud Elus palju näinud Aarne Vaigu hinnangul on praegu kogu Euroopas mingisugune aktiviseerumise seisund, selline tähtede seis: „Vaata ajalugu – ühel hetkel olid diktaatorid igal pool, siis oli hipide ajastu.

Praegu on selline... kõik räägivad, et me pole kunagi nii hästi elanud, aga samas pole meid kunagi ka nii palju peedistatud. Ütle üks ametkond, mis töötab korralikult. Istuvad oma toolil, aga otsust ei julge teha. Alati ei saagi aru, kust algab vastutöötamine, kust algab rumalus.”

Bioloogiks õppinud ja juba ülikooli ajal tudengibändiga Rajacas poliitilise alltekstiga laule esitanud Vaik saadab pilgu silmapiirile, kus kriiskab üksik kajakas. „Rahvas näeb, et on vaja muutusi. Aga miks see Reformierakond nii närvis on? Sellepärast, et tema toetajad lõigatakse nüüd ära, toiduahel katkeb. Ma ei saa sellest aru,

kui räägitakse, et ei ole raha. Mul ka ei ole, aga kõik toimib. Lõpetagu see varastamine, lõpetagu see ebamajanduslik raiskamine riigis!”

Perenaine Triin Saks: „Meil läks üks tuttav pere jälle ära, teine pere kolis juba varem välismaale. Üks on Indoneesias, teine Tenerifel.

Nad on pettunud Eesti elus.”

Kirjanik sai šoki Rannakaluritel on Eestis toimuva suhtes oma kindel arvamus, mida Vaik ka ilmekalt edasi annab. Kuid ega kaptenite külas kõik ka EKRE poolt ole. Meremuuseumi perenaine Triin Saks ütleb, et ka Käsmus on peresid, kus üks pereliige hääletab EKRE ja teine näiteks Reformierakonna poolt.

Kuigi Aarne Vaiku võiks pidada lausa Käsmu maskotiks, on tema vaated elule ning poliitikale tekitanud külas üksjagu paksu verd.

Pärast seda, kui ta kohalikel valimistel EKRE ridades Vihula valla volikokku kandideeris, kirjutas käsmukas, sotsialistist professor Rein Raud, et kuni Aarne selle erakonnaga mingil viisil seotuks jääb, on tema jaoks osalemine meremuuseu-

mi tegevuses väga suur probleem.

Raud oli seni muuseumi nõukogu liige ja tema tuntusest ja tegevusest oli muuseumil palju abi.

Küsite, et kuhu jääb siis sallivus?

Vaat, ei oskagi vastata.

Suurema sadama vastu Praegu peab Aarne Vaik koos oma mõttekaaslastega võitlust suure sadamaprojekti vastu, mida kavandab tema naaber, kütuseärimees Heiti Hääl.

Põhjaranniku sadamates näeb Vaik lausa julgeolekuohtu, sest paljud neist lähevad idanaabrite kätte. „Vene allveealaevadki on meie vetes käinud, venelastel on omad huvid mängus, sealt hakkab see pihta – teeb ühe kohakese, kust edasi minna. Näiteks Tsitre kordon läks Georgi lindiga meestele.” „Samas pole venelasi enam vaja karta, nüüd tulevad hiinlased,” räägib muuseumimees edasi. „Nad teevad siia tunneli serva saared ja linnakud mitmele miljonile hiinlasele... Laste jaoks ei ole raha, pensionäride jaoks ei ole raha, aga Rail Balticu jaoks on raha, tunneli jaoks on raha.”

Kõik räägivad, et me pole kunagi nii hästi elanud, aga samas pole meid kunagi ka nii palju peedistatud.”

Aarne Vaik

Käsmu meremuuseumi juures on väike sadam olemas. See on koht, kus on suviti korraldatud lastele purjelaagreid, seal seisavad kohalike rannakalurite paadid, mõned jahid ning muuhulgas ka muuseumi juures valmis tehtud viikingilaev „Aimar”. Sobivalt väikseks võiks see sadam jäädagi, suurus ei takista selle korda tegemist.

Kui aga nüüd tahetakse sinna rajada suuremat sadamakompleksi, siis sellele on Vaik vastu. „Ega sellepärast pea sadamat ehitama, et tuua sada külastajat juurde. Mul käib aastas 40 000 külastajat.”

Perenaine Triin rõhutab, et sadamaala on Natura 2000 linnuala, loodusala ja elupaigatüüpide kaitseala. Ja kui arendav ärimees ise rahastab keskkonnamõjude hindamist, siis pole tulemus objektiivne ja võime sealt lugeda igasugu jaburusi. Näiteks on seal kirjas, et tegemist on väikese pindalaga ja sellise ala muutmisel ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju. „Kas looduskaitserežiimiga piirkonnas tohib kellegi arvates muuta ühehektarisel alal põhjasid tõesti lihtsalt sellise väitega, et see on väike ala ja ei mõjuta midagi?” küsib Triin.

Kui teadmised ja kultuur ei juhi raha, siis lähevadki asjad kreeni. Ja sellisest hinnangust pole Euroopa kõrgema kategooria Natura 2000 kaitsealale küll mingit kaitset loota.

Muuseum

Käsmu meremuuseumi peremees Aarne Vaik ja perenaine Triin Saks.

Foto: Toomas Tuul

Kui Aarne Vaik tuli oma plaaniga luua Vene piirivalvest tühjaks jäänud Käsmu kordonisse meremuuseum, kinkisid just venelased talle esimese eksponaadi, milleks oli raamat. „Vene piirivalveohvitser oli kultuurne inimene, nad on ka hiljem siin mitu korda külas käinud.”

Vaik meenutab, et 1992. aasta sügisel olid nõukogude piirivalvurid veel kordonis sees. Tema aga bluffis, et teeb sinna muuseumi. Esialgu oligi see idee tal ainult unistuseks.

Aga tollane maavanem Ants Leemets ütles, et võta ja tee. Vaik võttis ja tegigi. Siis oli see üks lagunenud sara keset prügi ja laga. Praegu, mil ümbrus on ilus ja koht ahvatlev, on tekkinud palju kadedaid. „Ega ma siis ei mõelnud, et see nii suureks kasvab. Mõtlesin, et küla jaoks siin nurgas, las olla. Nüüd on jõudnud lausa Euroopa tasemele, see on Eesti üks esindusmuuseumitest,” on Vaik oma saavutuse üle uhke. „Kord tuli üks ameeriklane siia, tal oli Eesti vaatamisväärsustest raamat kaasas, milles meie Käsmu meremuuseum sees. Ma küsin, miks Lennusadamat sees ei ole, ta vastas, et ei ole huvitav. Sakslane tuleb siia, ütleb, et ma olen sind näinud televiisoris kolm korda. Käiakse filmimas erinevatest turismiriikidest.” „Aga miks minu muuseum on teistsugune? Sest ma ignoreerin üldiseid muuseumitegemise reegleid; eks teistsugune äratab huvi.

Ma ei tunnista vitriine ega etikette.

Mul on väljas ainult originaalid ja ka pimedad võivad neid katsuda.

Oleme isemajandav väikemuuseum ja seegi on väike ime.” *** Lainet ei ole Käsmu lahe peal üldse ja kajakas on vait jäänud.

Sätin lahkuma, kui Vaik võtab varrukast kinni: „Kuule, EKRE-l peaks olema oma laul, kui nad rongkäigus käivad või koosolekuid peavad.

Tead, milline on tore laul? See on see, et mats alati on tubli mees, ei tema sotse pelga.”

Juttu vestis Aarne Mäe

2/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

Euroopa Liit olgu riikide liit, mitte liitriik!

SUUR ÜLEVAADE

Koalitsioon kinnitas, et valitsus viib ellu iseseisvat ja järjepidevat välis- ja julgeolekupoliitikat eeskätt oma kuuluvuse kaudu Euroopa Liitu ja NATO-sse. Valitsus kinnitas, et Euroopa Liidu tulevikku nähakse riikide liidu, mitte liitriigina.

Konservatiivide

Kohaldame eurodirektiivide rakendamisel tervet mõistust

programm

Eurodirektiivide üliagar rakendamine on Eestis saanud suureks ettevõtluse piduriks. Uus valitsus asub euroseadusi revideerima. Koalitsioonipartnerid otsustasid, et vähendatakse bürokraatlikku koormust inimestele ja ettevõtjatele ning Euroopa Liidu õigust kohaldatakse tervemõistuslikult, vältides ülereguleerimist.

on uue valitsuse võimuleppes hästi esindatud

Foto: scanpix

Võtame e-valimised pulkadeks lahti EKRE on aastaid tähelepanu juhtinud asjaolule, et e-valimised ei ole turvalised ja rikuvad põhiseaduses sätestatud põhimõtet, mille kohaselt peavad valimised olema ühetaolised.

Koalitsioonileppesse sõnastati punkt, mis võtab e-valimised tõsise tähelepanu alla. Võimuliit peab vajalikuks e-valimiste süsteemi täiendavat analüüsi ning sõltumatu rahvusvahelise auditi läbiviimist. Analüüside tulemustest sõltuvalt tehakse valimissüsteemi täiendamiseks vajalikud uuendused.

EKRE poliitilised oponendid on lõputult korrutanud kahte tüütut valet: esiteks, et EKRE ei saanud oma programmist koalitsioonileppesse suurt midagi, ning teiseks, et uus valitsus on seisakuvalitsus.

Mõlemad on propagandavaled, reaalsus on vastupidine. EKRE pidi küll tegema järeleandmisi, aga sai suurema osa oma kõige olulisematest lubadustest siiski leppesse sisse. Mitu neist toovad Eesti elus ja poliitikas kaasa põhimõttelised muutused. Alljärgnevalt anname ülevaate 35-leheküljelisest koalitsioonilepingust.

Elektriarved väiksemaks, aktsiisid madalamaks Maksude alandamise paketist õnnestus EKRE-l võimuleppesse sisse suruda punkt, mis muudab elektriarvete tasumise inimestele kergemaks.

Samuti on võetud eesmärgiks langetada võimalusel alkoholi- ja kütuseaktsiise. Valitsus leppis kokku, et vähendatakse elektri võrgutasusid ja taastuvenergia tasusid ning seatakse eesmärgiks maksutulude Eestisse tagasi toomine ning piirikaubanduse ohjeldamine aktsiiside langetamise kaudu.

Tagame avalikud teenused üle kogu Eesti Võimuliit leppis kokku, et tagatakse maakoolide, lasteaedade, arstiabi, operatiivse päästeteenistuse ja politsei, kiire internetiühenduse ning teiste avalike teenuste ühtlane kättesaadavus kogu Eestis. Kavas on anda rohkem raha ja otsustusõigust raha kasutamisel kohalikele omavalitsustele.

Omavalitsused ootavad seda muudatust juba aastaid.

Alustame neljarealiste maanteede väljaehitamist

Seadustame rahvaalgatuse ja rahvahääletuse

Valitsus seadis eesmärgiks põhimaanteede (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, TallinnPärnu) väljaehitamise neljarealiseks.

Foto: scanpix

Uus valitsus suurendab otsedemokraatiat, et rahvas saaks võimaluse rääkida riigi valitsemisel kaasa ka valimiste vahelisel ajal. Võimuliit algatab põhiseaduse muutmise rahvaalgatuse seadustamiseks ja rahvahääletuse laiendamiseks.

Tõsi, selleni on pikk tee, kuna vaja on muuta põhiseadust.

Põhiseaduse muutmine Riigikogu ühes koosseisus nõuab 76 saadiku algatust ja 68 saadiku toetust. Põhiseaduse muutmiseks korraldatav referendum nõuab 61 saadiku häält. Praegusel koalitsioonil neid hääli ei ole, seega tuli leida muu viis.

Ainus võimalus muuta põhiseadust olukorras, kus olemas on vaid 51 häält, on teha seda läbi kahe Riigikogu koosseisu.

Seega teeme rahvahääletuse ja rahvaalgatuse põhiseadusesse kirjutamisega algust nüüd kohe ning loome sellise poliitilise olukorra, millega järgmisel Riigikogu koosseisul on tekkinud teatavas mõttes moraalne kohustus menetleda see lõpuni.

Niisiis tuleb meil rahvaalgatuse seadustamiseks oodata veel vähemalt neli aastat, kuid kannatlikkus tasub end kuhjaga ära. Kui meil õnnestub rahvaalgatus seadustada, oleme andnud rahvale oluliselt suurema võimaluse suunata ja mõjutada poliitikat, muutes selle kaudu tugevamaks Eesti demokraatia ning luues vahendi, mis aitab väga tõhusalt vähendada lõhet rahva ja poliitilise eliidi vahel.

www.ekre.ee

Foto: scanpix

12

Rail Balticu lõpetamiseks otsitakse tagauksi

Reformime Eesti õigussüsteemi õiglasemaks

EKRE eesmärk on Rail Balticu kahjulik projekt tema praegusel kujul lõpetada, aga Keskerakond ja Isamaa võitlevad projekti lõpuleviimise eest. Valitsus leppis kompromissina kokku, et juhul kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Balticu projektile ootuspärast 81% kaasrahastust, vaadatakse üle projekti tasuvus, trass, ajakava ning kohalikud peatused. EKRE juhtkond usub, et Euroopa Liit ei rahasta Rail Balticu projekti teises faasis enam piisavas mahus, mis võimaldab projekti lõpetada.

EKRE justiitsreformikavast jõudis uude võimuleppesse punkt kiirendada kohtumenetlusi, et pikk ja kurnav kohtupidamine ei muutuks kohtualusele juba iseenesest karistuseks. Prokuratuuri üle hakkab toimuma parlamentaarne kontroll ning kohtupidamises hakatakse kasutama kriminaalmenetluse rahvakohtunikke.

Kaalutakse ka rahvakohtunike kaasamist teatud tsiviilmenetlustes nagu perekonnaõigus.

Kodanike seast loosiga valitavate rahvakohtunike kaasamine peaks vähendama kohtunike konnatiigistumist ja tsunftistumist ning tooma rahva õiguslustunde kohtuotsustesse.

www.ekre.ee

2/2019

EESTI EEST!

13

Immigratsioon Eesti kontrolli alla Immigratsioon on olnud EKRE üks tähtsamaid teemasid, sest demograafia määrab meie riigi saatuse. Kui jätkub kümnete tuhandete immigrantide sissevool, siis mõjutab see rahvastiku koosseisu ja sellest tulenevalt valimistulemusi.

Koalitsioonilepe sedastab, et immigratsioonipoliitika hoitakse Eesti kontrolli all ja valitsus ei nõustu kohustuslike pagulaskvootidega. Erilist tähelepanu hakatakse pöörama illegaalselt Eestis viibivate isikute kontrollile.

Samuti on oluline koalitsiooni kavatsus võidelda illegaalse rändega, muuhulgas sisserände kvoodi erandite kuritarvituste lõpetamise ning massiliseks immigratsiooniallikaks kujunenud renditööjõuga. Ühtlasi on kokku lepitud, et senisest rohkem pööratakse tähelepanu piirikontrollile põhjas ja lõunas ehk Euroopa Liidu sisepiiridel, mis on peamisteks suundadeks, kust saabuvad Eestisse euroliitu illegaalselt sisenenud moslemid ja aafriklased.

EKRE eesmärk on sõjaväestatud piirivalve taastamine, kuid koalitsioonipartnerid ei olnud sellega nõus. Kompromissina oldi valmis looma eraldi struktuuriüksus Politsei- ja Piirivalveameti alluvusse. Samuti tõhustatakse piirivalvuri õppesuunda Sisekaitseakadeemias.

Koalitsioonipartnerite vahel lepiti kokku, et valitsus saadab ÜRO-le kirja, milles selgitab, et Eesti ei pea Marrakechi rändelepet juriidiliselt ega poliitiliselt siduvaks.

Tagasirändeagentuur aitab inimestel Eestisse naasta Tagasirändeagentuuri loomise vajadusest on EKRE rääkinud juba neli aastat. Kuna järjest rohkem majanduslikel põhjustel välismaale kolinud inimesi soovib tagasi Eestisse kolida, peaks riik neile appi tulema.

Koalitsioonipartnerid leppisid kokku, et luuakse välismaalt tagasipöördumiseks institutsioon, mille ülesandeks on perede ja üksikisikute nõustamine. Seda selleks, et lihtsustada uuesti harjumist Eesti elukorraldusega, abistada elu- ja töökoha ning lastele koolikoha leidmisel ning muude praktiliste küsimuste lahendamisel.

Kodakondsuspoliitika põhimõtteid ei muudeta Koalitsioonipartnerid jõudsid kokkuleppe, et kodakondsuse ja keelepoliitika põhimõtteid ei muudeta. Ühtlasi tähendab see, et koalitsioon ei seadusta topeltkodakondsust. Lepiti ka kokku, et kui Eesti Vabariigile lojaalsusvande andnud isik sooritab terrorikuriteo või riigireetmise, võetakse temalt kohtuotsusega Eesti kodakondsus.

Abielu definitsioon põhiseadusesse Abielu määratlemine põhiseaduses mehe ja naise vahelise liiduna aitaks ära hoida homoabielu, polügaamia või muude „moodsate“ kooseluvormide seadustamise. Võimulepe sätestab, et 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste ajal küsitakse rahvalt, kas soovitakse täiendada põhiseadust ja määratleda abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Juhul, kui rahvahääletuse tulemus on positiivne, võetakse vastu põhiseaduse täiendus ja määratletakse abielu liiduna mehe ja naise vahel.

Foto: scanpix

Suured ja võimsad välismaised firmad ostavad järjest aktiivsemalt kokku Eesti maad ja metsa. EKRE leiab, et eestlane peaks jääma oma metsa ja maa peremeheks. Metsa ja maa müügi piiramine ei saa olema kerge, sest piirangutest on võimalik juriidiliste piruettidega mööda hiilida. Uus valitsus leppis kokku, et leitakse võimalusi reguleerida maa ja metsa müümist. Põllu- ja metsamaa müümisel ning rentimisel eelistatakse kohalikku tootjat.

Parandame arstiabi kättesaadavust Valitsus asub parandama arstiabi kättesaadavust ja lühendama ravijärjekordi. See punkt eeldab Haigekassa süsteemi reformi ja eelkõige seda, et osa kulusid (nt ravipäevade hüvitamine) viiakse Haigekassast Töötukassa alla. Selle tulemusel vabaneb üle saja miljoni euro. Vabaneva rahaga saab oluliselt lühendada ravijärjekordi.

Samuti hakkab valitsus tööle selle nimel, et inimestel oleks võimalik pöörduda perearsti poole ka õhtuti ja nädalavahetustel. See muudatus aitab ühtlasi vähendada EMO-de koormust. Kavas on säilitada maakondlikud haiglad ning rajada juurde tervisekeskusi.

Eesmärk on tagada inimestele arstiabi võimalikult kodu lähedal, seda regionaalpoliitilistel kaalutlustel. Lepiti kokku, et sünnitushaiglaid rohkem ei suleta. EKRE eesmärk on taastada sünnitusosakond ka Valga haiglas.

Valitsus kavatseb laiendada nõustamisprogramme teadlikuks pereplaneerimiseks, tervete laste sünniks, emade tervise kaitseks ja abortide arvu vähendamiseks.

Seisame Eesti põllumehe võrdse kohtlemise eest Võimuliit kavatseb tagada Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus.

Seistakse otsetoetuste võrdsustamise eest, makstakse meie põllumeestele üleminekutoetusi ning jätkatakse tõuaretustoetuste maksmist. Valitsus lubab tagada kõikide põllumajandustootjate võrdse kohtlemise, olenemata nende suurusest ja eripärast.

Samuti toetatakse mõistlikku tasakaalu tava- ja mahetootmise vahel. Kavas on keelustada GMO kultuuride kasvatamine Eestis, välja arvatud labori- ja teadus­ uuringud.

Foto: scanpix

Foto: scanpix

Otsime võimalusi piirata maa ja metsa müüki välismaalastele

Lasteaiatoit tasuta Valitsus kavatseb tagada kõigile lasteaialastele riigi poolt rahastatud tasuta, kvaliteetse ning tervisliku toidu lasteaias. Samuti tagatakse riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös lasteaiaõpetajate palgatõus.

Kaitseme lasteasutusi pedofiilide eest Paljudes riikides on kasutusel seksuaalkurjategijate ja pedofiilide registrid, kuhu kantakse kõik seksuaalkuritegude eest karistatud inimesed. Register võimaldab lasteasutustel kontrollida neile tööle tulla soovivate isikute tausta. Uus valitsus seab prioriteediks võitluse raske isikuvastase kuritegevuse, lähisuhtevägivalla ja eriti laste vastu suunatud seksuaalkuritegudega. Kavas on luua seksuaalkurjategijate, sealhulgas pedofiilide register.

Tühistame kooseluseaduse rahvahääletusel EKRE soov on kooseluseadus tühistada, kuid valitsuspartnerid sellega nõus ei ole.

See tähendab seda, et kui Reformierakond ja sotsid tulevad Riigikokku rakendusaktide eelnõuga, siis koalitsioonist nad poolthääli ei saa. Küll aga hakkab EKRE tööle selles suunas, et tühistada kooseluseadus rahvahääletusel.

Lõpetame puuetega inimeste mõnitamise Praegu peavad paljud sügava puudega inimesed käima igal aastal tõendamas, et neile pole vahepeal uus käsi või jalg külge kasvanud. Võimuliit kavatseb muuta püsiva puude tõendamise süsteemi lihtsamaks ja inimsõbralikumaks.

Algavad ettevalmistused eestikeelsele haridussüsteemile üleminekuks Täielikult eestikeelsele haridussüsteemile ei ole võimalik üle minna päevapealt. Kui sulgeda kohe kõik venekeelsed koolid, tähendaks see, et teatud piirkondades, eelkõige Tallinnas ja Ida-Virumaal, tuleks mõnda eestikeelsesse kooli näiteks paarsada umbkeelset last. Selle üle ei rõõmustaks ei eestlased ega venelased. Praegune valitsus alustab eeltööd selleks, et tulevikus oleks võimalik minna üle eestikeelsele haridusele.

Vaja on ette valmistada 7000 eesti keele õpetajat. Võimuliit leppis kokku, et erilist tähelepanu pööratakse piisava arvu õpetajate ettevalmistamisele ja motiveerimisele.

Viiakse sisse palga lisakoefitsient eestikeelse õppe edendamiseks.

Seati eesmärgiks, et kõik koolilõpetajad valdavad vabalt eesti keelt, on võimelised jätkama oma õpinguid Eesti kõrgkoolides ja on konkurentsivõimelised tööturul. Samuti töötatakse välja eestikeelse hariduse arendamise plaan, mis võimaldab lastel jätkata õpinguid eesti keeles.

Valitsus leppis kokku, et Kohtla-Järvel säilitatakse ja uuendatakse eestikeelne eraldiseisev õppeasutus.

14

2/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Parlamendi spiiker

Henn Põlluaas

Eesti ühiskonda on viimase kümne aasta jooksul jõuliselt umbe aetud

Riigikogu esimeheks valitud HENN PÕLLUAAS peab ametist tulenevalt hoidma distantsi erakondliku kuuluvuse ja oma tööülesannete vahel. Samas kinnitab Henn, et ei kavatse oma aateid maha salata ega jäta uue ameti tõttu midagi välja ütlemata.

Kuidas võttis perekond vastu uudise, et teist saab riigi tähtsuselt teine mees?

Perele ei tulnud minu valimine Riigikogu esimeheks päris üllatusena. See, et minust saab spiiker oli meil erakonnas kokku lepitud juba varem ja ma olin seda kodus pereringis arutanud. Nii abikaasal kui ka lastel oli selle üle loomulikult hea meel, aga nad tundsid arusaadavalt ka väikest muret selle üle, mida staatus ja sellega kaasnevad muutused nii minule kui ka paratamatult neile kaasa toovad. Valimise ajal hoidsid nad mulle ägedalt pöialt ja kui õhtul koju jõudsin, siis tähistasime seda üheskoos. Tütar õnnitles Skype’i teel Londonist.

Olete mõne nädala ametis olnud, millised on muljed?

Olen juhatanud nii Riigikogu kui ka juhatuse istungeid, kuid need on seni olnud väga lühikesed. Kogu spiikri tööspektriga pole ma jõudnud kokku puutuda. Muljed on igati positiivsed, kuid veidi harjumatu on ametiga kaasnev suurem tähelepanu.

Mis oli esimene suurem tööülesanne?

Peaaegu kohe tuli mul sõita Viini, kus toimus kahepäevane Euroopa Liidu parlamendi esimeeste konverents.

Põhiteemaks oli olukord Balkani riikides ja nende suurem kaasamine Euroopa Liitu. Samuti küsimus, kuidas korraldada paremini parlamentide vahelist koostööd. Keskendusin idanaaberlusele. Rõhutasin vajadust suurendada toetust Ukrainale ja Gruusiale, seda vastukaaluna Kremli agressiivsele geopoliitikale.

Konverents pakkus võimaluse saada tuttavaks teiste, eriti Balti ja Põhjala riikide spiikritega.

Kohtusite ka Eestis visiidil olnud Läti presidendiga. Millest temaga juttu oli?

Mul oli au võtta vastu Toompea lossis Läti presidenti ja tema delegatsiooni, kuhu kuulus ka välisminister. Aega oli ette nähtud 20 minutit, kuid et klapp oli meil hea

ja juttu jätkus kauemaks, siis venis kohtumine enam kui poole tunni pikkuseks. Rääkisime meie riikide suurepärastest suhetest, geopoliitilisest olukorrast, ühistest kultuurisündmustest, piiriülesest koostööst, kolme riiki ühendavast Balti Assambleest ja muust. Kiitsin president Vejonisele Läti spiikri – ta on samuti rahvuskonservatiiv – head kõnet Viinis.

Kas Riigikogu eelmine esimees Eiki Nestor jättis maha ka kolm ümbrikku või jagas enne lahkumist soovitusi?

Ma ei tea, kas esimeeste vahetumise puhul on soovituste jätmine tavaks, kuid midagi sellist Nestor minu jaoks maha ei jätnud. Ühte sahtlisse oli küll jäänud väljatrükk riigikogulase heade tavadega. Mis mind aga üllatas, oli kirjutuslauale jäetud tühi purk, milles ilutses uhkes üksilduses üks EKRE logoga lehmakomm. Miks Nestor selle sinna jättis või mida ta sellega mõtles, seda ma ei tea.

Kuidas kavatsete ühildada kaks rolli, olla kogu Riigikogu esimees ja riigi esindaja, aga samas ka EKRE liige ja aseesimees?

EKRE on rahva poolt demokraatlikel valimistel Riigikokku valitud erakond, kelle toetus ja esindatus parlamendis on eelmiste valimistega võrreldes peaaegu kolmekordistunud. On iseenesestmõistetav, et EKRE liikmed omavad riigis teatud positsiooni. Riigikogu esimehe roll ei tähenda seda, nagu peaksin ma maha salgama oma aated ning EKRE-st distantseeruma. Mind on Riigikokku valitud EKRE nimekirjast, sain 7392 häält ja isikumandaadi inimestelt, kes toetavad EKRE seisukohti ja eesmärke. Ma ei pööra selga neile ega oma erakonnale.

Kindlasti ei tohi ma aga pooli valida Riigikogu esimehe rollis istungeid juhatades. Siis esindan ma tervet Riigikogu ja pean tagama protseduurireeglite täitmise, võrdsed võimalused kõikidele saadikutele sõna võtmiseks ja küsi-

Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa esimene väliskülaline oli Läti president Raimonds Vējonis.

Foto: Erik Peinar, Riigikogu

Välismaiste soovitajate ja vähemuste juhitud teerulliga ühiskonna enamikust ülesõitmine peab lõppema, rahva arvamusega tuleb arvestada.“ Henn Põlluaas

muste esitamiseks. Tuleb osata hoida piisavat distantsi erakondliku kuuluvuse ja tööülesannete vahel ning olla aus ja objektiivne.

Sain sellega suurepäraselt hakkama Saue linnapeana enne seda, kui mind 2015. aastal parlamenti valiti ja ma ei kahtlegi, et saan ka nüüd.

Sama kehtib ka Eesti riigi esindamise puhul.

Kas kripeldama ei jää, et selles ametis võib poliitkorrektsuse tõttu midagi ütlemata jääda?

Rahvuskonservatiivses maailmavaates ei ole mitte midagi, mida peaks jätma ütlemata ühiskonnale peale surutava võltsi poliitkorrektsuse tõttu. Minu sõnapruuk on olnud alati korrektne – kõike saab ju öelda viisakalt ja teisi solvamata.

Ma ei usu, et mul jääks Riigikogu esimehe ameti tõttu midagi välja ütlemata. Vastupidi, ma saan selles rollis öelda märksa rohkem.

Riigikogu esimehe ametikoht annab laiema platvormi võimaluseks mõjutada Eesti poliitilist kultuuri. Mida te Eesti poliitilises kultuuris muudaksite?

Eesti ühiskonda on viimase kümne aasta jooksul jõuliselt umbe aetud.

Võimul olnud äärmusliberaalid on tõstnud nn sallivuse ning avatuse kõigele ja kõigile ebajumala staatusesse. Samas on nad jätnud endale õiguse olla äärmiselt sallimatud ja sildistavad oma oponentide ning rahvuskonservatiivset maailmavaadet jagavate inimeste suhtes. Nende suhtes, kes seavad esiplaanile traditsioonilised väärtused, rahvusriikluse ja meie identiteedi säilimise. Kindlasti ei ole see normaalne ega demokraatlik.

Välismaiste soovitajate ja vähemuste juhitud teerulliga ühiskonna enamikust ülesõitmine peab lõppema, rahva arvamusega tuleb arvestada.

Pole üllatus, et teil on maailmavaatelised erinevused president Kaljulaidiga, kelle asendaja te tema eemalviibimisel olete.

Kuidas te need ületate? Või kas peate seda üldse vajalikuks?

On loomulik, et inimestel on erinevad poliitilised vaated ja seisukohad.

See on demokraatliku riigi tunnus ja ei takista mul vajadusel presidendiga suhtlemist ega tema asendamist.

Konkreetsete ülesannete täitmine ei sõltu poliitilistest eelistustest. Oluline on, et erimeelsustest ei saaks meile kummalegi takistuseks seadusega pandud kohustuste täitmisel. Ma ei pea aga tõenäoliseks, et midagi sellist võiks juhtuda.

Kas vastab tõele, et Riigikogu esimees ise ei või enam autorooli minna?

Jah, kahjuks vastab see tõele. Rooli ei või minna isegi siis mitte, kui tahan näiteks naisega õhtul teatrisse minna. Riigikogu esimehe staatusest tulenevalt on mulle ette nähtud ametiauto ja autojuht. Ma püüdsin küll vastu puigelda, sest mulle meeldib ise autot juhtida, kuid sellised asjad on seadusega paika pandud. Siin on põimunud nii julgeoleku, staatuse, aja kui ka vastutuse küsimused ja kuigi Riigikogu esimehel on üsnagi palju sõnaõigust, siis säärastes asjades sellega lihtsalt ei arvestata.

www.ekre.ee

2/2019

EESTI EEST!

15

Marti Kuusik paneb

Eesti e-tiigri uuesti hüppama Uue valitsuse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister MARTI KUUSIK (48) seab sihiks meie saamise tugevaks eksportivaks IT-rahvaks, aga ühtlasi leiab ta, et innovatsioon ei tohi tulla turvatunde, sõnavabaduse ja põlisrahva arvelt.

N

ii panganduses kui ka kindlustuses juhtivatel kohtadel töötanud Marti Kuusiku viimane töökoht enne ministriametisse suundumist oli kaitsetööstusettevõttes Threod Systems OÜ. See on Eesti firma, mis tegeleb mehitamata lennusüsteemide arendamise ja tootmisega ning on väga hea näide täielikult Eestist võrsunud tipptehnoloogilisest tootmisest, mille turg on kogu maailm.

Oma eelmistest tegevustest võtab Kuusik ministriametisse kaasa hulga kogemusi, millest esimesena nimetab rahalugemise oskust ja seejärel võimet seada oma tegevustes adekvaatselt prioriteete.

Eesti e-edu tuleb taastada Ministrina hakkab Kuusik tegelema kõigega, mis edendab digipööret Eesti majanduses ja hariduses, samuti riigipoolse tee silumist Eesti ettevõtetele välisturgudele sisenemiseks ja välisinvestoritele siinsete investeerimisvõimaluste tutvustamiseks. „Praegu Eesti ju ekspordib küll, aga küsimus on, millises mahus ja kuidas saaks riik olla oma ettevõtetele senisest veelgi parem partner,” ütleb minister. „Seda saavad öelda eelkõige ettevõtted ise ja selle revisjoni kavatsen koos ettevõtlusringkondadega ka ametisse astudes teha.”

Eestis räägitakse meelsasti tiigrihüppest ja e-eduloost, aga tegelikkuses tundub, et oleme selles osas positsioone kaotamas. Kuusik rõhutab, et peame saama taas tugevaks IT-rahvaks, mis võimaldaks ammutada Eestisse jõukust kogu maailmast.

Kuusik: „Sooritame digipöörde hariduses – eeskujuks võiks olla Soomes saavutatu. Vajalik on koordineeritud, jõuline ja riiklikult suunatud haridustegevus IT-hariduse jagamiseks kõikides haridusastmetes, kaasa arvatud täiskasvanute õppes. IT valdkonna teeb võimalustelt pööraseks just see, et maailma muutmiseks ei pea omama suuri varem akumuleeritud varasid. Miljonilise käibega ettevõte võib alguse saada ühest arvutist.“ Ta lisab, et meil on suur võimalus teha Eestist veel tugevam IT-toodete eksportija. Töötamine selles sektoris saaks toimuda üle kogu riigi ning see aitaks tasandada ka regionaalseid erisusi. Ta leiab,

et väljaspool suurlinnasid on meil suurepärane elukeskkond ning seda tuleks kasutada.

Kuusik möönab, et minister ei ole oraakel ega kõige targem kõiges.

Küll aga on tema võimuses koondada parim teadmine hetkel, küsides seda teadmist otse ettevõtjatelt. On ju teada, et parim tulemus tuleb ikka parimatest peadest, seega on vaja tegeleda sellega, et meile need parimad pead tekiksid. „Kasuks tuleb teadmussiire maailmatasemega tegijatelt meie inimestele ja meie inimeste mastaapsem harimine. Kvalifitseeritud peade nappus on teada probleem.

Samas on see ka suur võimalus meie rahvale – targad töökohad oleksid ideaalis igal pool Eestis, vähendades regionaalpoliitilisi probleeme,” räägib Kuusik.

Turvaanalüüs e-valimistele Mis puutub paljuräägitud e-valimistesse, siis selle aadressil on tehtud arvestataval määral kriitikat ning seda ka kõrget erialalist ekspertiisi esindavate inimeste poolt. Seetõttu peab Kuusik heaks mõtteks tegeleda küsimusega täiendavalt: „Vaja on kuulata ära kriitikud – mida neil on öelda – ning eksponeerida e-valimiste süsteem – nii tarkvara, riistvara kui ka protsess – kõikvõimalikele rünnetele. Kui süsteem

Marti Kuusiku arvates võiksid targad töökohad laotuda ideealis ühtlaselt üle Eesti, vähendades regionaalpoliitilisi probleeme.

Foto: EKRE

hiljuti vastu võetud autoriõiguse direktiivil on suur mõju ettevõtlusvabadusele, sõnavabadusele ja privaatsusõiguse põhimõtetele. „Meil ei ole loomulikult vastuväiteid sellele, et autorite õigusi tuleb kaitsta.

Küll on aga probleem, kui interneti sisuloome kontrollimisse tekib tehisintellekti kaasamisega näiteks olukord, kus filtri omanik hakkab tegema oma suva järgi otsuseid selle kohta, mida kõlbab ja mida ei kõlba internetis avaldada,” hoiatab vastne minister.

Ta kardab, et tulemused võivad olla ettearvamatud ja tuua kaasa

EKRE ei ole mingi pime jõud, kes ei suuda näha rahvusvahelise koostöö kasulikke vilju, küll aga seistakse selle eest, et ränne ei tooks kaasa kannatusi meie rahvale.”

Marti Kuusik

peab rünnetele vastu, väga tore, saame kahtlused hajutada. Kui aga tuvastatakse turvaaugud, siis ei ole ju põhjust senisel moel jätkata. Asi tuleb kas parandada või kui see pole võimalik, siis lõpetada.“ Igal juhul peab süsteem olema täielikult manipulatsioonivõimalusi välistav. See tähendab ka seda, et turvalisuse kõige rangem testimine on enesestmõistetav, mitte mingi erakorralisus. Turvalisus ei ole kunagi valmis, iga parim tase on parim tase omas ajas.

Kuusik on öelnud, et Euroopas

võimaluse meelsuskontrolli tekitamiseks. Sellega ei saa kindlasti nõustuda, see oleks otsene vabaduse kadu. Võimalus vabaduse riiveks autoriõiguste kaitse sildi all on olemas ning seetõttu ei saa asjaga hurraatades kaasa joosta. Lahendused vajavad küpsemisaega.

Massiimmigratsioon versus teadmussiire Oma valimiskampaanias võttis Marti Kuusik sõna ka massiimmigratsiooni vastu. Samas räägivad IT firmad vajadusest tuua töötajaid

sisse. Negatiivse mõjuga massiimmigratsiooni all peab ta silmas miljonite kontrollimatut valgumist Euroopasse, tulijate agressiivset käitumist, oma elamisviisi pealesurumist; kokkuvõttes protsessi, mida tuleb vaadata aastakümnete perspektiivis. „Mõistlikult ja kontrollitult siia tööle tulevad mitmekordset keskmist palka teenivad IT-töötajad ei ole aga massiimmigratsiooni esindajad. See on normaalne kultuuriline vahetus ja teadmussiire, mis võimaldab ka meil endil targemaks ja majanduslikult jõukamaks saada,“ rõhutab ta.

Tähtis on aga see, et kontroll rändeprotsesside üle on põlisrahva käes ja ränne ei muuda tundmatuseni meie kultuurilist keskkonda.

Ta lisab, et EKRE ei ole mingi pime jõud, kes ei suuda näha rahvusvahelise koostöö kasulikke vilju, küll aga seistakse selle eest, et ränne ei tooks kaasa kannatusi meie rahvale.

Kuusik: „Seega ongi lahenduseks see, et me teeme vahet erineva iseloomuga rännete vahel ja suuname protsesse vastavalt vajadusele, seda riigi ja ettevõtjate koostöös.”

Sporditegemine on aukohal Marti Kuusik on olnud üle viie aasta ka Rakvere linna spordielu majandava asutuse juht – see oli tema jaoks viljakas ja emotsionaalselt tore aeg. Spordirahvas on ju oma tegemistes kirglik ja missioonitundega.

Ta meenutab, et ära sai tehtud palju häid asju – Rakvere sporditaristu seis on nüüd päris eeskujulik.

Marti Kuusik on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli tootmise ökonoomika ja juhtimise erialal. Ta on olnud ERGO Kindlustuse Põhja regiooni juht, Hansapanga Kesk-Eesti regiooni direktor, Rakvere Spordikeskuse direktor ning asub ministriametisse ettevõtte Threod Systems OÜ tegevjuhi asetäitja kohalt. Ettevõte toodab ja ekspordib mehitamata õhusõidukid ja elektrooptilisi sensorsüsteeme 12 erinevasse riiki. Kuusik on ka Rakvere linnavoli­ kogu liige, kuuludes EKRE fraktsiooni.

„Sport on mitmes mõttes ühiskonnale kasulik valdkond ja on väga hea tunne, et sain sellele oma tööga nende aastate jooksul kaasa aidata,” räägib minister, kes varem on tegelenud peamiselt võrkpalliga, kuid nüüd on lihtsalt harrastus­ sportlane, kes armastab liikuda kas jalgsi või rattaga. Ka suusatamine meeldib talle – eufooriline tunne pärast Tartu Maratoni täispika raja läbimist on tal siiani hästi meeles.

Kuusikul on kolm last, üks on juba täismehena oma elu peal, targal tööl IT valdkonnas. Kaks last käivad veel koolis ja teevad ka tublisti sporti – tütar on andekas võrkpallur ja noorem poeg tegeleb taipoksiga.

Kuigi tema päriskodu on alati olnud Rakveres, on Marti käinud juba aastaid tööl Tallinnas ning omanud ka erinevaid elukohti, seega ei muuda ministriamet tema igapäevaelus väga midagi.

16

2/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

Rene Kokk kavatseb

keskkonnaministrina kuulata rohkem rahva arvamust RENE KOKK (38) on ettevõtjana ja omavalitsuse poliitikuna teinud tööd selle nimel, et elu oleks võimalik ka väljaspool Harjumaa nn kuldset ringi. Nüüd seab ta keskkonnaministrina sihiks riiklikult oluliste otsuste tegemise kõiki osapooli kaasates ja rahva arvamusega arvestades.

Kuidas ennast kirjeldaksite?

Püüan elus lähtuda põhimõttest, et ära tee teistele seda, mida sa ei soovi, et sulle tehakse. Mulle ei meeldi võlts olek ja silmakirjalikkus, ehkki seda viimast kohtab kahjuks palju just poliitikas. Olen oma loomult inimene, kes püüdleb koostööle erinevaid osapooli kaasates.

Kus olete kasvanud, mida õppinud?

Sündinud ja kasvanud olen Raplamaal ja pool elu olen elanud Kehtna vallas. Perekond tegeleb põllumajandusega, selles olen ka ise pikalt tegev olnud.

Peale põhikooli asusin õppima Kehtna Kõrgemasse Põllumajanduskooli ja olin esimese lennu lõpetaja maaehituse erialal. Hiljem jätkasin õpinguid Eesti Põllumajandusülikoolis ökonoomika ja ettevõtluse erialal. Kuna vahepeal sai teenitud aega Eesti kaitseväes, siis oli kooli nimi lõpetamise ajaks juba muutunud Eesti Maaülikooliks. Lõpetasin selle 2007. aastal.

Eluloo järgi võiksite sobida maaeluministriks. Miks just keskkonnaministeerium?

Ma ei ole kunagi mõelnud, et minust võiks saada minister. See otsus ei tulnud sugugi kergelt ja mõtlesin pikalt, enne kui ütlesin oma jah-sõna.

Annan endast parima, et olla kaasav ja õiglane keskkonnaminister.

Saite Raplamaal laiemalt tuntuks paari aasta eest, kui võitlesite ARK-i osakonna püsimise eest.

Miks ARK Raplamaale nii oluline on? Ühel hetkel kuulsime Maanteeameti plaanist sulgeda Raplas teenindusbüroo. Ma ei ole seda kunagi varjanud, et üks põhjusi, miks ma selle teema juurde sattusin, oli minu isiklik huvi ettevõtjana [Rene ettevõte Jarex Invest OÜ tegeleb sõiduauto haagiste müügi ja rendiga – toim.]

Kui võitlus Maanteeameti büroo ja teenuste säilimise eest Raplas pihta hakkas, siis koondusid selle juurde kiiresti erinevate eluvaldkondade esindajad ja noored, kes olid huvitatud teenuse säilimisest

Rene Kokk – ettevõtja, Rapla vallavolikogu esimees, EKRE juhatuse liige.

Ta on lõpetanud Eesti Maaülikooli ökonoomika ja ettevõtluse eriala ja Kehtna Kõrgema Põllumajanduskooli maaehituse eriala. Kokk on Kaitseliidu Rapla maleva liige ja reservohvitser, samuti MTÜ Avalikult Riigireformist liige ja MTÜ Kose Laskespordiklubi liige. Tema peres kasvab kaks tütart.

Kokk kandideeris Riigikokku Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas ja sai 1458 häält.

Raplamaal. See oli kodanikuühiskonna algatus ja olen kindel, et Raplamaa inimesed hoiavad kokku ka tulevikus.

Kuidas jõudsite EKRE-sse?

EKRE-sse astusin 2014. aasta lõpus, kui üha rohkem hakkasid kõrva riivama väited, nagu oleksid maapiirkondades elavad inimesed kuidagi laisemad ja vähem edasipüüdlikud.

Lisaks hakkas kostuma juttu sellest, et Eesti on sisuliselt valmis, ainult mõni koht vajab veel „peenhäälestust“.

Leppisime tuttavatega kokku, et kutsume EKRE esindajad Raplasse ja uurime, millised on nende vaated.

Mõne aja pärast tegin avalduse ja astusin liikmeks.

Pärast erakonnaga liitumist olen teinud tööd selle nimel, et elu oleks võimalik ka väljaspool Harjumaa nn kuldset ringi ning teenuste kättesaadavus ei väheneks. Peale 2017. aasta kohalikke valimisi sai minust Rapla vallavolikogu esimees.

Mida õnnestus selles ametis saavutada?

Mul on hea meel selle üle, et üldjoontes on Rapla vallavolikogu suutnud teha oma tööd erakondade üleselt, laskmata end häirida sellest, mis toimub Toompea koridorides.

Volikogu kõik osapooled on minu hinnangul suutnud saada omavahel lugupidavalt läbi ja lähtunud otsuste vastuvõtmisel Rapla valla ja selle elanike vajadustest. Ma loodan, et selline suund jätkub ka edaspidi, oluline on leida lahendusi, kuidas suurendada vallas rahvaarvu.

Mis on need teemad, millega kavatsete hakata ministrina jõulisemalt tegelema? Üks olulisi küsimusi on prügimajanduse teema. Suur osa Eesti rahvast on osalenud Teeme Ära talgutel.

Aitäh kõigile tublidele inimestele selle tänuväärse töö eest! Aga miks me peame igal kevadel jätkuvalt väga suuri prügikoguseid loodusest koristama? Jäätmemajanduse reguleerimine vajab ülevaatamist.

Ka metsandus on oluline teema, mis meid kõiki ühel või teisel moel puudutab. Metsad peavad olema

Keskkonnaminister Rene Kokk leiab, et uusi kaevandusi ei tohiks kergekäeliselt avada ning tegevuse lõpetanud kaevandused tuleks kas metsastada või rekultiveerida. Viimase heaks näiteks on Männiku karjäär Tallinna lähedal.

Foto: EKRE

Ainult majanduskasvule orienteeritud majandusmudel hakkab maailmas ammenduma.”

Rene Kokk

kenasti majandatud, aga säilima peab ka elukeskkond loomadele-lindudele. Tuleb arvestada nii metsaomanike, metsatööstuse kui ka inimestega, kes tunnevad muret metsade ja elukeskkonna säilimise pärast.

Ei ole saladus, et Rail Balticu võimaliku rajamisega on omavalitsustele suurenenud surve erinevate maavarade kaevandamiseks. Ma ei ole kaevandamise põhimõtteline vastane, küll aga olen seda meelt, et iga uue kaevanduse rajamise eel peame väga põhjalikult kaaluma, kas karjääri avamine ikka on põhjendatud. Ma ei soovi ettevõtlust piirata, kuid ei pea ka mõistlikuks uute karjääride avamist piirkondades, kus juba leidub avatud karjääre ning tarbevaru on aastakümneteks olemas.

Tegevuse lõpetanud kaevandused tuleb kas metsastada või rekultiveerida, näiteks puhkepaikadeks.

Kogu maailma kuumim kesk­konnateema on ilmselt kliima

soojenemine. Kui palju peaks Eestis selle valdkonnaga tegelema?

Mul on olnud võimalus maailmas reisida ja olen näinud erinevate riikide ja rahvaste suhtumist looduskeskkonda.

Kindlasti tuleb selle teema käsitlemisel jätkuvalt kaasata teadlasi.

Kasutusele tuleb võtta kaasaegsemad tehnoloogiad, et meie jalajälg keskkonnale oleks võimalikult minimaalne, kuid et säiliks ka konkurentsivõimeline majandus.

Samas arvan, et ainult majanduskasvule orienteeritud majandusmudel hakkab maailmas ammenduma.

Kindlasti ei toeta ma majandusmudelit, mille puhul saab mingi tootega kaasa nn tasuta vidina, mille valmistamiseks on küll kasutatud ressurssi, kuid tegelikult rändavad need tasuta mittevajalikud vidinad esimesse prügikasti ja koormavad meie jäätmemajandust.

Olete olnud tööl ka laevakaitsjana. Kuidas te selle töö peale sattusite, mida nägite ja mis kogemuse see andis?

Sattusin sinna 2011. aastal pärast ühe ettevõtlusega seonduva etapi lõppu. Pakkumine tuli minu heade militaarvaldkonnas tegutsevate tuttavate kaudu. Kuna olin tegelenud turvatööga, laskespordiga ja olnud aastaid Kaitseliidu liige, siis tundus see ainulaadne ja huvitav.

Teenisin umbes tosina laeva peal ja külastasin mitmeid Araabia mere äärseid riike. Sain näha nende riikide keskkonnamuresid ja laevaliik-

lusest tulenevat keskkonnareostust.

Ligi kuus kuud laevakaitsja­ ametit oli mõneti võrreldav missiooni­sõdurite kogetuga kriisipiirkondades. Inimene õpib sellises olukorras kiiresti olema ratsionaalne. Omandasin oskuse säilitada külma närvi ja mitte alluda provokatsioonidele. Inimesed, kes on olnud pingeolukordades, kus enda elu eest seismisel saab loota ainult iseenda ja kaaslaste väljaõppele ning koostööle, hindavad elu põhiväärtused kiiresti ümber.

Me peaksime inimestena olema igapäevaselt üksteise suhtes lugupidavad. Kui vaatan seda ärapanemist ühiskonnas, meedias või ka Riigi­ kogus, siis näen, kui palju arenguruumi meil veel on.

Mis saab ministriametis teie ettevõtjatööst ja tegevusest kaitseliitlasena?

Ettevõttes on olemas inimesed, kes tegevust jätkavad. Olen läbi huumori­prisma öelnud, et tagasitee poliitikast oma tegemiste juurde peab olema tagatud, siis ei muutu sa nn süsteemi osaks.

Kaitseliidu tegevusse soovin endiselt rohkem panustada. Loodan, et suudan planeerida aega ka nende tegevuste tarvis. Kutsun kõiki üles liituma Kaitseliiduga ja andma oma panust riigikaitsesse. Kaitseliit on tubli organisatsioon, ka inimeste keskkonnaalaste teadmiste täiendajana. Viibides looduses riigi­ kaitseliste tegevuste raames, tekib tugevam side ka loodusega.

www.ekre.ee

2/2019

EESTI EEST!

17

Põline maapoiss

Mart Järvik: maaelu peab taas õitsema Vastne maaeluminister Mart Järvik (62) hakkab uues ametis võitema selle eest, et talupidamine ja maaelu erinevate nippidega taas õitsema hakkaks. Muuhulgas peab ta vajalikuks vähendada bürokraatiat, tagada Eesti põllumehele võrdne kohtlemine Euroopa Liidus ja asfalteerida kruusateed.

renoveerimisel. Kõige tõsisemateks ettevõtmisteks olid aga kultuurihalli ja Avatud Noortekeskuse renoveerimine. Üks suuremaid võitlusi oli valla päästekomando üleandmine riigile ja riigi päästekomando hoone rajamine Järvakanti. See oli pikk protsess ja vahepeal tundus, et sellele ei tulegi lõppu, kuid ka siin viis järjekindlus sihile.

Omavalitsuse juhina õnnestus mul aidata saada Euroopa struktuurifondidest toetusrahastus meie suurettevõtte O-I Production Estonia OÜ tehase renoveerimise projektile, mille areng tõi kaasa veel kolme tehase ehitamise Järvakandi alevi tööstusalale. Uutena kerkisid AS Messer hapnikutootmise jaam ning AS Järvaku poolt hallatav liivapesu tehas, lisaks ehitas Poola ettevõte Krynicki Recykling S.A. oma kapitali baasil üles klaasijäätmete sorteerimise tehase.

Ka kultuurielus oli põnevaid aegu. Olulisemateks sündmusteks olid Rabarock ning Järvakandi puusümpoosion.

Eesti valitsus on näinud nii selliseid ministreid, kes on oma valdkonnaga kursis kui ka neid, kes puutuvad sellega kokku alles esimesel ametipäeval. Kuidas teiega on? Kui kaua ja mil moel olete elus põllumajandusega kokku puutunud?

Olen põline maapoiss, sündisin endises Türi rajoonis Rassi talu­pere seitsmenda lapsena. Isatalu asus lähimast asulast linnulennult nelja kilomeetri kaugusel. Jalgsi üle soo viiv koolitee kestis umbes tund aega ja kodus õppisime petroolilambi valgel. Ema ja isa andsid kaasa eluks vajaliku töötahte, oskused ja austuse maaelu vastu.

Esimese põllumajandusliku hariduse omandasin Tihemetsa sovhoostehnikumis, mis andis laialdased teadmised tehnikaga toimetulemiseks. Tihemetsa andis ka esmased agronoomia- ja maaviljeluse alased teadmised, mida hiljem talupidamise juures vaja läks.

Soomes. Mis te seal tegite ja miks otsustasite Eestisse tagasi tulla?

Salo lähedal asuvad Antti Teollisuus OY tehased olid juba 1990ndate alguses sisustatud väga kaasaegse masinapargiga. Äsja oli ühe uue Jaapani lehtmetalli töötlemise robotsüsteemi tõttu koondatud ligi sada töölist, kuid meid, eestlasi, võeti heameelega tehasesse tööle. Tehase põhitoodanguks on teraviljakuivatid ning teravilja ladustamisega seonduva tootmine. Kõrvalharuna tehakse laevatööstuse tarbeks roostevabast terasest kajutiuksi.

Töötasin seal erinevatel töökohtadel, kõik metallitöö liigid said järgi proovitud. Tihemetsas õpitust oli Antti tehases palju abi.

Hiljem saigi minu tööks, oma talutööde kõrvalt, teraviljakuivatite ülespaneku järelevalve teostamine Balti ja Ida-Euroopa maades, seda kuni vallavanemaks saamiseni 2002. aasta sügisel.

Oleksite võinud olla vabalt ka keskkonnaminister, sest olete kaitsnud sel alal nii bakalau­ reuse- kui magistrikraadi? Mida te uurisite?

Esimese astme kõrghariduse lõputöö teemaks oli Järvakandi alevi ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava koostamine. Lõputöö sai edukalt kaitstud, läbis hiljem vajalikud avalikustamisprotseduurid vallavalitsuses ja seejärel rakendati Järvakandi vallavolikogu poolt ellu. Tänaseks on see kava 95% ulatuses teostatud.

Magistritöö kaitsesin teemal „Energiatõhusate ühiskondlike hoonete ja korterelamute kavandamine kohalikes omavalitsustes“.

Tegin arvutused Järvakandi ja veel mitme teise Raplamaa valla avalike hoonete tegeliku energia kulu ning võimaliku tegeliku vajaduse kohta, seda energiatõhusa ehitamise seisukohast lähtuvalt.

Esiteks liigse bürokraatia vähendamine, teiseks meie põllumeestele võrdsete konkurentsitingimuste taotlemine samadel tingimustel EL-i teiste liikmesriikidega ja kolmandaks maaettevõtluse edendamine uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ning vajalike maksuerisuste loomisega.

Üheksakümnendatel aastatel töötasite terve kümnendi

Olete ka talupidaja. Kui palju tegelete ise põllumajandusega?

Talude taastamise alguses otsustasid minu õed-vennad, et pesamuna võiks võtta selle koorma enese õlule.

Mart Järvik

Olite vallavanem 16 aastat.

Mida peate vallavanema ametis oma suurimaks saavutuseks? Üks esimesi suuremaid töid vallavanemana oli Järvakandi klaasimuuseumi klaasikoja ja näitusemaja projekt – sellele rahastuse leidmine ja ehitamise organiseerimine. Järgmised suuremad ehitustööd olid perearsti ruumide jaoks Järvakandi hooldekodus. Edasi ootasid ees tööd gümnaasiumi tööõpetuse maja

Aktiivsemalt olin põllumees umbes kümmekond aastat ja kasvatasin nii teravilja kui ka köögivilja. Kahjuks talutootmine täistuure sisse ei saanud, sest teravilja hinnad kuivasid kokku.

Meie talumeestele sai saatuslikuks mujalt sisseveetav odav teravili ja muu põllumajanduslik toodang, mis teiste riikide doteeritud tootmise tõttu meie väiketootjad põhja viis. Koos naabertalu peremehega

Mart Järvik oli 2002–2018 Järvakandi vallavanem, 2009–2014 Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimees, 2009–2014 Eesti Linnade Liidu juhatuse aseesimees.

Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli loodusteaduskonna keskkonnakorralduse ja planeerimise magistriõppe ning Tartu Ülikooli Türi Kolledži bakalaureuseõppe keskkonnateaduse erialal.

Enne seda lõpetas Järvik Tihemetsa sovhoostehnikumi põllumajanduse mehhaniseerimise eriala insener-mehaanikuna.

Järvik on muu hulgas ka kaitseliitlane ja MTÜ Järvakandi Arendusseltsi juhatuse liige.

ostsime kahepeale ka uue teravilja­ kuivati, kuid olime sunnitud selle maha müüma, sest saime aru, et väiketalupidajal pole teraviljakasvatusest võimalik ära elada. Nina suutsid kuidagi vee peal hoida vaid suurmaaomanikud, kuid ega neilgi kerge polnud. Hädasti oleks olnud vaja sel perioodil rakendada omatoodangu kaitseks kaitsetolle.

Olete EKRE maaeluprogrammi üks autoreid. Kui palju sellest programmist jõudis koalitsioonileppesse? Kas olete tulemusega rahul?

Maaeluprogrammi koostajad käisid läinud aastal kümmekond korda Tuhalaanes koosolekut pidamas.

Meie ligi kümneliikmeline seltskond, keda vedas esinaine Merry Aart, koosnes maaelu valdkondade spetsialistidest, kes olid valitud nii, et programmis saaks kajastatud kogu maaelu probleemistik. Arvan, et kõige olulisemate probleemide ja nendele lahenduste leidmise loetelu sai programmi kirja. See osa, mis programmist koalitsioonileppesse jõudis, on märkimisväärne ja ootab täideviimist.

Mis on need kolm teemat, mida te peate oma südameasjaks?

Esiteks liigse bürokraatia vähenda-

Kauane vallajuht ja talupidaja asub ministeeriumis tööle selle nimel, et peatada maaelu taandareng ja külade tühjenemine.

Foto: EKRE

mine, teiseks meie põllumeestele võrdsete konkurentsitingimuste taotlemine samadel tingimustel EL-i teiste liikmesriikidega ja kolmandaks maaettevõtluse edendamine uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ning vajalike maksuerisuste loomisega. Neljanda punkti lisaks veel juurde, see on maapiirkondade teedevõrgu korrastamine ja teede asfaltvõi mustkatte alla viimine.

Olete kiitnud 1930ndate aastate Eesti põllumajandust.

Oponendid võivad väita, et tänapäeval on uus olukord. Mis te neile vastuseks ütlete?

Kes minu esmast väljaütlemist hoolega kuulas, see teab, mis selle ütlemise tegelik mõte oli. Tõin eeskujuks 1930. aastate poliitika, mil talupidamine ja maaelu pandi erinevate nippidega õitsema. Jään selle võrdluse juurde, sest maaelule on vaja riigi poolt uut hoogu juurde anda. Selge on see, et seda tuleb teha täiesti uues olukorras ning endist olukorda täpselt matkida pole mõtet. See pole ka võimalik.

Tähtis on eesmärk – maaelu peaks õitsema.

Millega tegelete tööst vabal ajal ja millega tegelevad teie teised pereliikmed?

Minu harrastusteks on varahommikune metsajooks koos koeraga, jalgrattasõit, suusatamine, lume- ja jäärajasõit. Hobideks on veel lugemine, mälumäng.

Abikaasa on aastaid olnud ametis lasteaiaõpetajana. Poeg on taaskasutatava klaasi ümbertöötlemise ettevõtte juht Järvakandis. Tütar elab Tartus ja on IT ettevõttes tööl audiitorina. Olen kolmekordne vanaisa.

18

2/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

mälumäng 1. Kellele neist kuulub Riigikogu valimiste absoluutne häälterekord?

Tema poolt hääletas 25 057 valijat. a) Edgar Savisaar b) Arnold Rüütel c) Siim Kallas 2. Milline neist on Eesti suuruselt viies saar? a) Vormsi b) Kassari c) Naissaar 3. Millises neist linnadest asub Eesti Spordimuuseumi filiaal? a) Rakveres b) Viljandis c) Otepääl 4. Kes on see laulja, kes mängis kaasa koguperefilmis „Eia jõulud Tondikakul“? a) Birgit Sarrap b) Sissi Nylia Benita c) Liis Lemsalu

Autor: Erki Evestus

ANEKDOODID Reformierakonna juht Kaja Kallas püüab kuldkala. Kalake hakkab paluma: „Lase mind vette tagasi, täidan ükskõik millise su soovi!” „Mul pole midagi soovida,” vastab Kallas. „Olen Reformierakonna esimees, mida mul veel vaja?

Parem keedan sinust uhke kullakarvalise uhhaa.” „Äkki ikka leiad midagi, mida soovida?

Sina saad oma soovi, mina saan vette tagasi.” „Hea küll: muuda kõik reformi­ erakondlased ausateks, omakasupüüdmatuteks ja heasüdamlikeks.”

Kuldkala vaatab Kallasele tükk aega kurvalt otsa ja ohkab: „Olgu peale, tee minust siis uhhaa.”

EKRE juht Mart Helme esineb rahvale: „Hea elu retsept eestlaste jaoks on lihtne.”

Rahvahulk vaatab talle huviga otsa. „Raske töö...”

Mõnisada inimest lahkub. „Rahvuslus...”

Lahkub veel sada inimest. „Ja mitte ainsatki sotsi!” lõpetab Helme, oodates, et nüüd lahkub veel rohkem inimesi. Keegi ei lahku. „Miks keegi ei lahku?” küsib Helme. „Ma ju ütlesin – mitte ainsatki sotsi!

Kas tõesti pole kogunenute seas ühtki sotsi?”

Hääl rahva hulgast: „Kõik sotsid lahkusid juba pärast teie sõnu raskest tööst ja rahvuslusest!”

„Arvan, et süüdi on see neetud pisargaasi pihusti.”

Somaalia immigrant saabub Berliini, väljub lennujaamast ja peatab esimese mööduja: „Tänan teid väga, härra! Saksamaa lubas mul siia elama tulla, andis mulle korteri ja toiduraha, lubas tasuta meditsiiniabi ja haridust ning vabastas maksudest!” „Te eksite, ma olen afgaan,” vastab mööduja.

Somaallane läheb edasi ja kõnetab järgmist möödujat: „Tänan teid selle kauni Saksamaa eest!” „Ma pole sakslane, olen iraaklane!” vastab kõnetatu.

Somaallane üritab järgmise inimesega: „Teie kodumaa on nii imeline!

Aitäh teile Saksamaa eest!” „Ma olen Pakistanist, mitte Saksamaalt,” saab ta vastuseks.

Viimaks peatab ta ühe naise: „Kas olete sakslanna?” „Ei, ma olen Süüriast.” „Aga kus siis kõik sakslased on?” küsib segaduses somaallane.

Süürlanna vaatab kella ja vastab: „Praegu on nad kõik ju tööl!”

Ühes Kölni baaris vestlevad kaks Süüria pagulast: „Miks alati, kui ma mõne saksa naisega seksin, hakkavad mul pisarad jooksma, silmad löövad tuld ja ninas on kõrvetustunne?” „Minuga on iga kord täpselt sama lugu.” „Huvitav, miks?”

Vana juut soovib Venemaalt lahkuda.

Välisministeeriumi ametnik küsitleb teda: „Abram Moissejevitš, miks te tahate ära sõita? Mis teid ei rahulda?” „Mind ei rahulda riigi suhtumine homoseksuaalsusesse!” „Kas meil on siis sellega probleeme?

Kõik on ju vaikne ja rahulik.” „Vaadake, Stalini ajal lasti selle eest maha, Brežnevi ajal pandi istuma, nüüd loetakse seda normaalseks.

Ma tahaksin lihtsalt enne ära sõita, kui see kohustuslikuks muudetakse!”

Jevgeni Ossinovski külastab Tallinna loomade varjupaika, imetleb seal vastsündinud kutsikaid ja küsib varjupaiga juhatajalt, mis tõugu nood on. „Need on sotsikutsikad,” vastab juhataja.

Soodsat reklaamivõimalust haistev Ossinovski naaseb järgmisel päeval koos Tallinna TV võttegrupiga.

Kaamera pannakse käima, esisots silitab kutsikaid ja küsib siis juhatajalt taas nende tõu kohta. „Need on ekrekutsikad,” vastab juhataja. „Kuidas nii?! Alles eile ütlesite mulle, et sotsikutsikad!” „Eks nad eile olidki, aga tänaseks on neil silmad lahti läinud!”

6. EKRE logol on Eesti rahvuslill rukkilill, mis sümboliseerib meie põhiväärtusi – rahvuslikke huve ja traditsioonide püsimist. Milline on rukkilille ladina­ keelne nimetus? a) Hepatica nobilis b) Centaurea cyanus c) Primula veris 7. Millise teatri üks majadest kannab Sadamateatri nime? a) Vanemuine b) Tallinna Linnateater c) Endla 8. Mitmendal sajandil rajati Piritale Birgitta klooster? a) 14. sajandil b) 15. sajandil c) 16. sajandil 9. Millise tuntud ettevõtte moto on „Elus on maitset”? a) Kalev b) A. Le Coq c) Leibur 10. Milline neist on aasta puu 2019? a) Laukapuu b) Kukerpuu c) Kibuvits 11. Mitme aasta vältel leiavad aset filmi „Tõde ja õigus“ sündmused? a) 18 aastat b) 21 aastat c) 24 aastat 12. EKRE peakontori aadress Tallinnas on a) Lossi plats 1a b) Toompuiestee 27 c) Tõnismägi 9

Vastused: 1a, 2b, 3c, 4c, 5b, 6b, 7a, 8b, 9b, 10c, 11c, 12b

Tühjade südamete laulupidu

5. Milleks on kasutatud tööriista nimega liimeister? a) Pullide kohitsemiseks b) Palkide koorimiseks c) Tule süütamiseks

2/2019

EESTI EEST!

foto: scanpix

www.ekre.ee

Eelmise lehenumbri ristsõna õige vastus on „...pole eksimusteks ruumi”.

EKRE sümboolikaga kruusi saavad loosi tahtel endale Helje Lipp Tõrvast, Urve Adov Kose-Uuemõisalt, Hillar Vainumets Tallinnast, Kaidi Tammiksalu Paidest ja Malle Kastan Tallinnast. Palju õnne!

Käesoleva numbri ristsõna vastuseid ootame hiljemalt 1. augustiks 2019 aadressile ajaleht@ekre.ee või Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Toompuistee 27, Tallinn 10149.

Viis õnnelikku õigesti vastanut võidavad endale EKRE sümboolikaga kruusi.

Palume vastuse juurde ära märkida ka selles ajalehenumbris kõige enam meeldinud kirjutise. Aitäh!

Ristsõna vastus: ______________________________________________________ MINU LEMMIKARTIKKEL SELLES LEHES: ______________________________________________________ Nimi ­_________________________________________________ Telefon _____________________________________________ Aadress _____________________________________________

19

20

2/2019

Konservatiivse Rahvaerakonna häälekandja

www.ekre.ee

EKRE platvorm 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks Euroopa Liidu ülesanne peab olema liikmesriikide majanduslik arendamine, töökohtade loomine ja rahvusriikide kodanike elatustaseme parandamine, nagu see oli Euroopa Liidu eelkäijal, 1951. aastal asutatud Euroopa Söe- ja Teraseühendusel.

Viimasel aastakümnel kiiresti toimunud Euroopa Liidu föderaliseerumise tulemusena on liikmesriikide suveräänsus vähenenud ning ebaproportsionaalselt suur võim on koondunud Euroopa Liidu institutsioonide kätte. Selleks, et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele demokraatia ning pöörduda tagasi Euroopa Liidu asutajate algeesmärkide juurde, on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitika Euroopa Parlamendis eelseisva viie aasta jooksul järgmine:

1

2

3

4

Euroopa Liit peab olema rahvusriikide liit, mitte liitriik! Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on võõrandamatu õigus suveräänsusele, st poliitilistele otsustele, mis lähtuvad eelkõige liikmesriigi põhiseadusest.

Euroopa Liit peab kaitsma ja väärtustama kristlikku kultuuri ja teisi traditsioonilisi euroopalikke väärtusi! Seoses moslemite arvu kiire kasvuga Euroopas on ohtu sattunud Euroopa identiteet ja väärtused.

Selle peatamiseks tuleb panna piir immigratsioonile ja alustada illegaalsete immigrantide tagasisaatmist lähteriikidesse.

riikidel, kes on liitunud Euroopa Liiduga oma rahva tahte alusel, peab olema õigus soovi korral ka takistuseta lahkumiseks.

5

6

7

8

Taotleme 2007. aastal sõlmitud ja 2009. aastal ratifitseeritud Lissaboni lepingu muutmist! Lissaboni lepinguga astuti pikk samm föderaliseerimise suunas, millega kahjustati liikmesriikide suveräänsust.

Austame samaväärselt nii suveräänsete riikide soovi liituda Euroopa Liiduga kui ka soovi lahkuda Euroopa Liidust! Liikmes­

9

Euroopa Parlamendis peavad liikmesriigid olema võrdsed! Praeguses Euroopa Liidus on erinevate liikmesriikide mõju ja võim erineva kaaluga. Selleks, et liikmesriikidel oleks võrdne hääleõigus, tuleb Euroopa Parlamendi koosseis valida nii, et igal liikmesriigil oleks võrdne esindatus.

Süvendame koostööd liikmesriikidega, kes lähtuvad Euroopa Liidu poliitikas meiega sarnastest väärtustest ja kaitsevad oma iseseisvust! Euroopa Liidus on tõusnud esile riigid, kes on asunud jõuliselt kaitsma oma suveräänsust ja õigust langetada otsuseid, mis lähtuvad nende rahvuslikest eesmärkidest.

Seisame selle eest, et Euroopa Liit ei nõrgestaks NATO kaitseallianssi! Euroopa Liidu kaitsepoliitika eesmärk ei tohi olla NATO võimekuse vähendamine ja ­NATO-le paralleelsüsteemi loomine. Euroopa Liidu kaitsepoliitika ei tohi lähtuda mõne liikmesriigi vastandumisest Ameerika Ühendriikidega.

Seisame selle eest, et iga liikmesriik tagaks oma välispiiride kaitse! Euroopa Liidu üheks aluspõhimõtteks olev Schengeni viisaruum saab toimida ainult siis, kui kõik liikmesriigid tagavad välispiiride kaitse ja julgeoleku. Vastasel korral – et kaitsta liikmesriikide julgeolekut – tuleb taastada Schengeni viisaruumis piirikontroll.

Seisame vastu ühtsele migratsioonipoliitikale, sh kvoodisüsteemile! Migratsiooni-

Eesti iseseisvuse eest!

poliitika on iga liikmesriigi suveräänse ­ poliitika osa, mida ei tohi otsustada ­Euroopa Liidu institutsioonid. Me ei luba kvoodi­ süsteemi ega Marrakechi rändepakti muutmist EL-i õiguse osaks.

10

Piirikontrolli taastamine Euroopa Liidu liikmesriikides ei tohi olla ainult Euroopa Komisjoni otsustada! Euroopa Liit peab muutma praegust poliitikat, mille kohaselt on liikmesriigil piirikontrolli taastamiseks vaja Euroopa Komisjoni nõusolekut. Julge­ oleku tagamiseks peab igal liikmesriigil olema õigus taastada erandkorras piirikontroll Euroopa Liidu sisepiiridel iseseisvalt.

11

Euroopa Liit peab kohtlema liikmesriike võrdselt! Tuleb lõpetada pikalt kestnud ebavõrdne liikmesriikide kohtlemine, eriti põllumajandustoetuste eraldamisel. Ei ole vastuvõetav, et ühtses majandusühenduses tekitatakse vanematele liikmesriikidele turueeliseid.

12

Euroopa Liit peab keskenduma rahvastiku loomuliku kasvu soodustamisele liikmesriikides! Seoses sellega, et Euroopa põlis­ rahvastiku sündimus on langenud alla taastetaseme, on Euroopa Liit aidanud kaasa immigratsiooni kasvule. Euroopa tulevik ei saa püsida immigratsioonil, vaid loomulikul iibel, mida Euroopa Liidul on võimalik motiveerida majanduslikult.

13

Seisame sõnavabaduse ja internetivabaduse eest. Me ei luba kasutada EL-i autoriõiguse valdkonna direktiive selleks, et piirata sõnavabadust ja internetis levivat infot.