Pelgulinna aialeht ilmub taas Pdrastaastastvaheaegahakkabajaleht"Pelgulinn"taas ilmumatdnu P6hja-Tallinnavalitsusele, kes toetab viiljaannet rahaliselt.Ajaleht "Pelgulinn" hakkab rohkem avaldamamaterjale,mis kajastavadkogu meielinnaosategevust.Peaminesuund on konkreetseleinfole,mis aitaks e l a n i k k eo r i e n t e e r u d al i n n a o s av a l i t s u s ej a h a l d u s k o g un i n g t e i s t e ametiasutustetegevuses. See aitab elanikke sdiista end asjatutest jooksmistest iihe-teiseametiasutusevahet. Ootameteilt ettepanekuidajalehesavaldatavatematerjalidekohtaja loomulikultkaastciodnii Pelgulinna, Kalamajakui Kopliasumiteelanikelt ja asutustelt.Ajalehejdrgminenumberilmub aprillis. [oimetus
tfrnh
iill'i '
i :
'
Vabadusv6itlejad Eesti Vabariigi 80. juubeliaastal Vabadusv6itlejate PohjapiirkondakuuluvadPelgulinna, Koplija Kalamaja asumid.See piirkondon oma aktiivsetegevusegapdlvinudmitmelkorral juhtkonna esilet6stmist Vabadusv6itlejate Peastaabipoolt.Tdnu Mooblimaja vastutulelikkusele toimuvadnenderuumidesnuud kord kuus oiirkondlikud kokkutulekud, midajuhatabRalf Kaup.Samutiseisabettev6tmiste eesotsas uksvanemaidliikmeidRudolfBruus. KolonelBruussai 1.veebruaril 82-aastaseks. Teisesmaailmas6jas, Eesti kaitselaNngute ajal juhtis ta 46. rrigemendi2. pataljonija on autasustatud ljairguRaudristiga Riigikrlla, SiivertsijaVepsktllaedukatet6rjelahingute eest. Ta on saanud kahel korral haavata,olnud ka Eesti RiiqikaitseAkadeemia ja pUsibveelpraegugirivis. 6ppej6ud TeinuP6hjapiirkonnavabadusv6itlejate algatusele saiteoksVabaduss6ja lja llkoitekordustrukiilmumine. Headk6lapinda on leidnudka meieansambel. Repertuaaris on sddurilaulud, edukalton esinetudka vdljaspoolTallinna. P i i r i v a l v e7 5 . a a s t a p a e v a al u t a s u s t a t ai n s a m b l il i i k e m i dp i i r i v a l v e teenetemdrgiga. K6ikjalansambliesinemistel on k6lanudvabadusvditlejate marss,milles6nadja meloodia on loonudRalfkaup.Vabariigi aastapdeva eel antimitu kontsertis6javdeosades. Veel tahaksmdrkida,mis on sudamel.See on Vabadusemonumendi pustitamine TallinnasVabadusevriljakule.N6ukogudeokupatsiooni aastatel ja ausambad. hdvitatik6ikVabaduss6ja mdlestusmdrgid Nuud,iseseisvuse aastailon maakondades neidtaastatud160ringis.Teadaolevalt on sedateinud maakonnad oma kuluja kirjadega. VabadusemonumentTallinna tsentrumisse tulebpUstitada kindlasti. K6ikselleksvajalikon olemas.Vastavdokumentatsion on uleantudRiigikogule (TunneKelam),linnavalitsusele kuika Kaitsejdudude Peastaabile. 3. juunil 1997.aaastalv6tisRiigikogutihehtizilselt vastuotsuse monumentptistitada.Kui agav6etivasturiigi1998.a. eelarve,selleksrahaei leitud,48 hzirilt oli vastu.Kuhukadusid3.juunilantudpoolthdriled? Poleime, puudubrahvausaldus.Kuita nditaksrilesoma headtahet,siis et Riigikogul on ka rahvatoetustaga. Ralf Kaup
j:i
::r:,'r:l'l'
.
';
,:'':
'l'
,
1 .,;.::,:,t't
o m a tco,UU t,i I
.Lk;,3
. Linnaosa ametnike telefonid. Lk.4ia5 r Uhiselt masuurikate vastu, Lk. 6 r Elamumajandus pankrotis. Miks?
Meie linnaosa
tana ia homme PeeterLepa s6nulon linnaosas6igusjdrgsetele omanikeletagastatudligi 400 maja. See protsess jitkub. Ta mdrkis, et Tallinna kolme aasta a r e n g u p l a a n i so n k a linnaosade arengut kdsitlevad l6igud.
P6himureon elukeskkond I P6hia-Tallinnavalitsuse vanem PEETER LEPP. Linnaametnikest kirjutatakse palju ja neid kritiseeritakse.Mina tahaksinaga oma kolleegidekohta ka midagi head mdrkida, litles P6hja-Tallinnavalitsuse vanem PeeterLepp. Hoonetevdlisilmeon tunduvalt paranenud, uued kaubanduskeskusedkerkimas,pr0gimajandus korrastatud,ka kioskimajanduson saanudhoopisuue suuna.Algulolid kull kioskiteomanikudvastu, kuid peagisaid aru, et valgedja ilusad kioskidmeelitavadrohkemostjaidligi. Hoonete halduse munitsipaalettev6tete (end. majavalitsuste) r e o r g a n i s e e r i m i n eo n k u l g e n u d edukalt.Kui nuud moodustatudosatihingudsaavaddriregistrisse kantud, hakkavadkinad tegutsema.Nende tood elamute hoolduselhakkavad juhtima ja kontrollimavalitud n6ukogud. S e e g a v A l i s t a m er e s s u r s s i d e kontrollimatusuunamiseja kasutamise.See on ju m6eldudelanike huvidekaitseks.
Meie linnaosaelanikeo6himure hoidmine.Paneb on elukeskkonna muretsematranspordivoogude tihedus.m6nedetdnavateillekoormatus ja ohtlikevedudelibimineningsellest tekkivadliiklusummikud. Paljulahendab dra P6hja magistraalirajamine, m i s s u u n a b a u t o l i i k l u s el i n n a o s a keskeltkaugemale.Toodegatehakse algust1999.aastal.
Kerkivad iirikeskused "llmarise"suure iirikeskuse rajamineP6hjapuiesteelsaabteoks. Meie tahtsime,et sealnehoonestus oleks k6rgem Kalamaja asumi uldpildist.Seda arvestati.Niisuguse drikeskuserajamineon linnaosale kasulik.See paiksaab ldpukskorda ja lisandubka uusitookohti linnaosa elanikele. Teinesuuremobjekt on juba ehitamiselS6le tiinava diires Minski kauplusejuuresomanikeletagastatud maadele.Sinnatulevadelamukompleks, Arikeskus,kirik. Telliskivija Ristikutdnavanurgale(end.margariinivabriku alal)on samutiehitamisel dri-ja kaubanduskeskus. Toodkdivad seal kiiresti,aga vaikselt.Ehitajad arvestasidmeietingimust,et ehitus-
muraei hiiriks umbruskonna elanike rahu.
Pear6hkharidusele ja sotsiaaltcicile Sellelaastalon pear6hkpandud hariduseleja sotsiaalvaldkonnale. Rahasaamesellekstdnavurohkem. Jdtkub sotsiaalmajaviiljaehitamine Paljassaares, Puhangu10 aga ehitaKa kodutute takse sotsiaalkortereid. varjupaikon taastegevustalustanud. Linnaosaelanikevaba aja veetmise tingimusteparandamisekson plaaniskorrastadaKopli,Kalamaja, Tehnikatilikooli ning teised pargid. Jdtkub ka laste suvelaagritekorraldamine. M o o d u n u da a s t a l s a i v a l m i s Stroomi rannahooneesimene osa. Linn andis raha juurdeja ehitamine jdtkub. Sinna v6ib edaspidirajada jm. mdnguvdljakuid Peeter Lepp utleb, et linnaosa patrioodinaei.ndustuta vditega,et P6hja-Tallinnas on rohkemkuritegevustkuiteisteslinnaosades. Tdnavakuritegevusegasaab v6idelda ka parandamisega. tinavavalgustuse Hdsti hooldatudelamud ja iimbrus hoiab kurjategijaid eemal. Selge t6end sellekson Koplisvoi Pelgulinnasasuvad eramajadepiirkonnad, kus 6ige harva tuleb ette kuritegevust. Muide,ka Alasitdnava kodututevarjupaigapiirkonnason kuritegusid viihe. Linnaosavalitsusevanem lisab, et Koplismere aares on planeeritud uuteelamutepiirkond.
Ki.isitlesHugo Avila
Teeme oma kodu kauniks
Kaasaloiima on oodatudk6ikl K6igil kodukaunistamisest huvitatutel tasub poiirduda toimkonnaliikmetev6i otseselt P6hja-Tal Ii nna linnaosa LINNAMAJANDUSE juhataja OSAKONNA ARVOSOORANNA v6i osakonna peaspetsialisti KARMENLEHTMETSA poole(Niine2) .
Herman Mikk - Tallinna Teatavasti kuulutas Vabariigi President vdlja KODUKAUNISTA- LooduskaitseSelts MISEAASTA. Huvo Avila - PelgulinnaSelts Selle teostuseks moodustati Lea Pedak- Kopli Selts KODUKAUNISTAMISEPEAKOGU Tarmo Tilling - KalamajaSelts ja edasise tegevuse kiiigus mittetulundustihingKodukaunistamise L i i t . V i i m a s e u l e s a n d e k so n g i Toimkonna tegevuskava k o d u k a u n i s t a m i s tee o s t a m i n ej a 1998.aastal korraldaminekultuuri,heakorraja l o o d u s h o i uv a l l a s . K o k k u v 6 t t e d 1 . L i n n a o s av i i d a m a i a n d u s e tehtustesitatakseiga aasta v6idu- korrastamine. puhaks.Niisiison tegemistjdtkuva, 1 . 1 . T d n a v a t e n i m e s i l d i dj a mitteuhekordseriritusega. majadenumbrid- J. Oprja. 1.2. Ootepaviljonidesse liiklusEsimesedsammud paigaldamine skeemide Nuudollaksegij6utudniikaugele, A. Soorand. Telefonid:6 407A17 et linnaosadetasandilon moodusja 2. Riigilipumastide kronsteinide ja 6 407019 tatud vastavad toimkonnad. ja nende umbrusekorrastamine28. jaanuarilkinnitas P6hja-Tallinna J. Oprja,U. Randmiie. Valitsuslinnaosavastavatoimkonna. 3 . L i n n a o s ak a u n i m a t ek o d u Linnaosavalitsusekorralduses ja teadvus- mdnguvdljakurajamine, olemasvdljaselgitamine aedade 28.jaanuarist1998.a. on oeldud: olevateviiikevorminekorrastaminetaminelinnaosatasandil- H. Nahko. H. Nahko,A. Soorand. J uhindudesKodukaunistamise 4. Uritusedja n6updevadkoduPeakogu iileskutsest "Eesti viiiirib ja looduskaitse kaunistuse teemadel kaunistamist" kinnitada kodu- Esimenearupidamine U. Randmiie. kaunistamisetoimkond jdrgmises 5. Linnaosalooduskaitseobjektide koosseisus: 29. jaanuaril toimuski meie - U. Mikk ja korrastamine tdhistamine juhataja: Helle Nahko P6hjal i n n a o s ak o d u k a u n i s t a m i steo i m 6. Kultuuri-,ajaloo-ja ajaloo- konnaesimenekoosolek. Talli n na vanema asetiiitja Arutati eesseisvaidtilesandeid. liikmed:Arvo Soorand - P6hja- m d l e s t i s t e t e a d v u s t a m i n e M. Gerretz. Tuleb selgitadaja tiipsustadalinnaTallinnaValitsuselinnamajanduse 7. Linnahallijuures oleva 1940, a. juhataja osas asuvad loodus-jamuinsuskaitse osakonna ktluditatute miilestusmiirqi korrasja nendeseisukord, allolevad objektid Malle Gerretz - P6hja-Tallinna - M. Gerretz. tamine h a a r a t a o m a t e gevusse kaasa Valitsuse kultuuri- ja spordit66 ja Pelgulinna, Kopli Kalamajaasumite 8. Lahenduseotsiminep6lenud, peaspetsialist e l a n i k k e , k e s a i t a k s i dn i m e t a t u d ja varisemisohtlike Karmen Lehtmets - P6hja- lagunenud rilesandeid ellu viia ja teeksidomaTallinnaValitsuselinnamajanduse hoonetelikvideerimisel H. Nahko. poolseid ettepanekuid kodukaunisJ. Oprja,A. Soorand. osakonna peaspetsialist tamise valdkonnas ning annaksid ja 9. AS BLRT TTU soojuslabori Jiiri Oprja - P6hja-Tallinna informatsioni. korrastamine Valitsusehoonetehaldusosakonna vaheliseraudteenSlva A. Soorand. juhataja asetiiitja 10. Stroomipuhkealalepuudeja Urmas Raidma- P6hja-Tallinna p66sasteistutamine- K. Lehtmets. PI,LGUtINNA Valitsuse haridusosakonna SELTS 11,Stroomipuhkealaleuue laste juhataja \ A.rrgz -a
tfl
-
gors
Seda on vaia teada
Pelgulinna Seltsi
tegemistest Huvitavaidettev6tmisija meelelahutust pakubPelgulinna Seltsomaasumielanikele maikuuni. K6igepealtluhidalttee6htutestPelgulinna Rahvamajas(Telliskivi56) iga kuu kolmandalreedel.Seetiihendab20.veebruaril,20. mdrtsilja17.aprillil. Algus,nagu ikka, kell 16. 00. Alati antakseseal infot PelgulinnaSeltsitegevusest.Riidkimasja kusimustele vastavaskdivadmitmedlinnaosa juhid, viimati P6hja-Tallinna valitsuse vanemaasetditjaEnnoTdhve,kes tegeleb e l a m u m a j a n d u s keu s i m u s t e g aN . atuke pidulikumtee6htuon 20. veebruarilEesti Vabariigiaastapiievatdhistuseks. Nuudvdhekejututoast.Meieruumidon kitsukesed,mahutavad15 inimeseringis. Pidevaltkiiivad keskeltldbi12 inimestja keegi ei taha puududa.Hea ja mugav on tee- v6i kohvitassijuures s6brannagajuttu ajada.Teemasidon paljuja need ilmuvad spontaanselt,enamastipdevaprobleemidega seotult.Koos kdiakseigalteisipiieval kella 12-stja olenevaltmeeleolustkella 15-st- 16-ni.lga kuu viimaselteisipiieval on planeeritudka keegikulaline.Praeguei tea veel oelda,kes tulebjdrgmiselekokkusaamisele,viimaselkokkusaamisel kiis ja kesk-ja vanemaealistele tuntudhelilooja muusik Hans hindpere,kes elab Pelgulinnas. Huviga kuulatiheliloojajuttu oma loomingustja makilttema loodud laule. Jututuba asub PelgulinnaSeltsiruumides Heina11a,perenaine on Anu Paap. Nuudv6ib rdAkidaka PelgulinnaSeltsi tegevusestriiete jaotamisel neile asumi elanikele, kes neidvajasid.Kolmelpdeval23.,24.)a25.jaanuarilkiiisoma garderoobi tdiendamasule saja inimese.Vdlja jagati 450 mitmesugust16iva-ja pesueset. Suur tdnu nendeleinimestele,kes ei viska oma tarbetuid,kuid veel tarvitamisk6lblikkeriideidja jalan6usidminema,vaid toovad need jagamiseks.Samutitdname TallinnaLinnamisjonit, kes varustabmeid aegajalt vdlismaalt humanitaarabina saadud riideesemetega. Riietejagamistjdtkabselts, k u i n e i d j ; i l l e s a a m e . S e l l e s tt e a t a m e edaspidi. Pelgulinna Seltsi volikogu liige Saima Kallau
M6nelgi meist on vahel vaja minna P6hja-TallinnaValitsusse (Niine 2) asju ajama,dokumentevormistama,teavet saama.Kuid sageli ei tea, kelle poole piiiirduda ja millal on vastuv6tuajad. Avaldame niiiid linnaosa valitsuse ametnike kohta tdpsustatud nimekirja. Hoidke see ajalehenumberalles, mine'tea,millal seda infot vaja ldheb. Ka edaspidi avaldabajaleht"Pelgulinn" teavet linnaosaasutuste kohta. N I I N E2 AMETINIMETUS TELEFON
PeeterLepp
vanem
25064575
VASTUVOTUAEG
212
6407000
N 10.00-12.00
Enno T6hve
vanema asetditja
25088037 6407006
zt5
HelleNahko
vanema asetditja
25094865 640700'1
211
GristaVorobjovhaldussekretdr6407002 Liina Kiiter
n6unik
6407003
TiiuPerker
n6unik
6407004
SirjeZuravljovavan.spetsialist6407007 MareT6niste pearaamatupidaja 6407008 HeilikeSummlaraamatupidaja6407009 Andrus Kuusk arvutispets.
204 208 114
E 15.00-18.00 R 10.00-13.00
E 15.00-18.00 T 16.00-17.00 E 15.00-'18.00 N 9.00-12.00
206 205 205
25065205 6407010
SirjeKuusk
van.spetsialist6407011
MaleKuusk
van.spetsialist6407012
llina Riitsep
van.spetsialist6407013
MalleGerretz kultuurija sporditoo- 25084868 spetsialist 6407014 LilleJenk
E 15.00-17.00
203 207 103 108
E'15.00-18.00 N 9.00-11.00
113
N 10.00-12.00
104
E 14.00-18.00
ettev6tluse neasnetsialigf
6407015
K 9.00-12.00 MargaTulp
tarbijakaitse 6407016 vanemspels.
ArvoSoorand linnamajanduse osak.,juhataja 6407017
104
zuz
E 14.00-18.00 K 9.00-12.00 E'15.00-18.00 T 10.00-12.00 N 10.00-12.00
Karmen Lehtmets
van.spets.
6407019
201
E 15.00-18.00 T 10.00-12.00 N 10.00-12.00
HarryKdrp
spetsialist
6407018
201
E 15.00-'18.00 T 10.00-'12.00 N 10,00-12.00
Tiiu Laaneots elanikeregistri osak.juhataja 6407050
106
K 14.00-17.00
lor$a.1 $Wflllilill$$WliL$l|i{illlll,ffi'.]}hXlrri$irxli,llfiffi:ffiB$$'$$]', **U 5
AMETINIMETUS
Stella Skvartsova
Eve Pruuli
juhat.aset.
VASTUVOTUAEG
TELEFON
E 9.00-12.00 14.00-18.00 K 9.00-12.00 14.00-17.00 N 9.00-12.00 R 9.00-12.00
6407051
passiametnik 6407056 115 KalamajaKodu ME ME KariamaaKinnisvarahoolduse
Ester Saarelehtpassiametnik 6407053 Pelgulinna KVHME
444
passiametnik 6407055 KoldeHHME
116
Ljubov Slepkina
passiametnik 6407055 Pelguranna KoduME JanikaKappo passiametnik 6407055 KolpiHHME
116
LiiviLipinski passiametnik 6407053 ij/e ja "Lutaanik"
115
Sirje Luhasoo van.spetsialist6407052
109 109
Tiiu Raukas
HeliOjamaa van.spetsialist6407054 Holly-Fleur Ulm
elamispinna arvestuseosak. juhataja 6407030
NadeZda Krainikova
van.spets.
6407031
KatrinLaur
spetsialist
6407032
PeeterErss
hoonete haldusosakonna juhataja 6413244
102
102 102
E 15.00-18.00 K 10.00-12.00 E 14.00-17.00 T 14.00-17.00
N I I N E9
Endla Goldsmidt Juri Oprja
sekretdr juhat-aset.
TarmoRand
van.spets.
6413273
25051 030,6413270 25251030, 6413270
MaieTooming van.raamatupidaja 6413294 L. Sinivee
M. S6ber
E 15.00-18.00
erastamissektori juhataja
6413248
erastamissektor
6413241
varadetagastamise spetsialist 6413240
E 15.00-18.00 E 15.00-18.00 E 15.00-1B.00 N 9.00-12.00 T 14.00-18.00 E 14.00-17.00 N 9.00-12.00 E 15.00-18.00 N 9.00-12.00
KOTZEBUE2 KatrinGorelov sotsiaalabi osak.juhataja 6407070 Vilma Prisja2naja SirjePallo
juhatajaaset. 6407072 VanuritePdevakeskusejuhat. 6407080
E 15.00-18.00 N 9.00-12.00
P6hja-Tallinna
Vanurite Pdevakeskus Pdevakeskus avati1996.a. detsembris. Meiemajastootavadhuvialaringid, klubides k d i v a d k o o s r i h i s t eh u v i d e g ai n i m e s e d , osutataksesoodushinnagateenuseid,on v6imaliklugedaajalehtijaraamatuid. Pdevajdrgmisedhuvialaringid: keskusestootavad - juhendablviViibur, OMBLUSRING kdib koosteisipdeviti kellI - 12.Juhendajaaitab pohil6ikeid, konstrueerida tehajuurdel6ikust ningteeb ka proovid. - juhendajaMariKariste, TIKKIMISRING tootabkolmapaeviti kell10 - 12.Ringiliikmed on teinudvdga palju ilusaidmuhu susse, r i S e l j o o t e h n i k aksr a e s i dj a l i n i k u i dn i n g valmistavadrahvariideid. Meie tikkimisring tootabka PelgulinnaRahvamajasTelliskivi 56 esmasodeviti kell 11 - 13. juhendaja S I L M U S K U D U M I S R I N- G TiinaMeeri,kdibkooskolmapdeviti kell14 16.Ringis6pitaksevagaerinevaidmustreid, on v6imalik6petajakdestsaadavastuseid teidhuvitavatele kusimustele. K A N G A S T E L G E D EK L U D U M I N EjuhendahaKaieTilk,ring kdib koos kolmapdevitikell 12 - 14. On v6imalikkududa 6petajajuhendamisel omakodudesse ilusaid pleedeja muidesemeid. kaltsuvaipu, R A V I V O I M L E M I N-Ej u h e n d a j aM a r i Kariste.Raviv6imlemisruhmad kdivadkoos esmaspaevitija neljapdeviti.Tootab kaks v6imlemisruihma, esimenealustabkell8.45 ja teine ruhm kell 9. 35. Piirastv6imlemist kdiaksedu5iall. JURISTv6tab vastu igal esmaspdeval kell9 - 12 ja 14 - '17.Juristikonsultatsioon on tasuta. J U U K S U Rt o o t a b m e i e m a j a s i g a l teisipdevalkell 9 - 16, l6ikusmaksab10 kroonijakeemilised lokid50 krooni.Juuksuri j u u r d e p a l u m e e e l n e v a l tr e g i s t r e e r i d a telefonil6 407 080 v6i 6 407 081. MASSAAZ - masseeriia tootab ja neljapdeviti esmaspaeviti, kolmapaeviti kell 1 4 - 1 7 . K o n s u l t e e r i d jaa r e g i s t r e e r i d a massaaZikssaabvastuv6tuaegadel telefonil 6 407 082. P6hja-Tallinna PensioniirideUhenduse esimees hr. KonstantinJunisovv6tab vastukolmapdeviti kell 14 - 16. Sellelaastalalustastood suhtlus- ja tantsuklubi"Suitsupiiiisuke",midajuhendab hr.BorisP6lme.Klubikdibkoosiga kuu teiseljaneljandalneljapdevalkell 14 - 17. lnformatsiooni pdevakeskuse tcio kohta saab toiipdeviti telefonidel 6 407 080ja 6 407 081. VPK juhataja Sirje Pallo
tt
Uhiselt masuurikate vastu Tallinnas oli siis k6igemadalam P 6 h j a - T a l l i n n- e i o l e s i i n k o r r a k a i t s e g a l o o d s u g u g i koormusHaaberstilinnaosas- registp a r e m a d k u i i i k s k 6 i k m i l l i s e s reeritudkuritegudearv rihe politpealinnaosas. Vast on lood veelgi seinikukohta16,1,k6igek6rgemaga keerulisemad- seda tdnu linnaosa P6hja linnaosas- 37,3. Teiseksja olidKesklinnja N6mme, keerulisele kooslusele ja kirjule kolmandaks vastavalt 31,9 ja30,2. elanikkonnale. Nditekskuulsallda-Virumaaloli P6hja-Tallinna territooriu mil elab a m e t l i k u l t 5 5 0 0 0 m u u k e e l s e t koormus1,57,Tartus2,5ja Hiiumaal elanikku,tegelikult10 000 rohkem. 7,8 kordavdiksem. P6hiliseosa kuritegudest sooritavadki P6hjalinnaosak6igeproblemaavene keeltrddkivadelanikud.Siin ei tilisemad piirkonnad olid1996.a. Kopli ole ka midagi imestada,kuna 60% -426 juhtumit,S6le-324, Puhangu neiston suuremalv6ivdhemalmdiiral - 115ja Toostusetdnav- 109juhtuasotsiaalsed,kellegatuleks lausa mit. Need kandidolid kuritegevuse tegelda,kust aga v6tta selleksj6udu poolestteistestpikaltees. ja vahendeid. K6ige rahulikumadkohad olid Suured raskusedon ka noor- meielinnajaosRistikup6ik,56mera, s o o g a - j a j S l l e p 6 h i l i s e l tm u u - Malmi, Aarde, Karjamaaja N6lva keelsega.Erikoolidon tdis r6huvas k6ikidel oli 1996.aastal1 juhtum.Eks enamusesikkavenekeelseid alaealisi esitatudarvudpanem6tlemaja kukalt ja kes neistedkooliei mahu,see ei kratsima. viitsikdia ka tavakoolis.Seigeldakse PraegunetoimekasP6hja politja varastataksetdnavail, noorsooseijaoskonna komissarVelloKaldmde politseilagaeijdtkusamutij6uduega on ohjadkdttev6tnudja loodabasjade vahendeid. paranemist.Komissaron ka teavitaProbleemeon teisigi.V6tame nud, et infolekitajatekittesaamisel P6hja politseijaoskonna- paljud ootab neid karm karistus. hddadon saanudalgusesiit. EnneT a l l i n n a sh a k a t i o o l i t s e i t o o d k6ikeseepdrast,et personalkoosneb reformima,linnajddb neli politseir6huvas enamuses umbkeelsetest jaoskondanende seas ka P6hja politseinikest, nii m6nelgineist on linnaosa oma. kamraadlikud sidemedkahtlasteelePaljuskiei ole meil veel koosmentidega.Kuri on aga karjas, kui seisud kaetud.Praeguselekoormupolitseistlekibinfotettev6tmistest, nii sele lisandub Baltijaam, Kaubajaam kukuvadldbim6nedkioperatsioonid. ja Uheks nditeks on "metallivtirstide" Koplisadam,tulebka merepolitsei. meilju merepiiri karistamatusja vaat' et lausa avalik Ja see on m6istetav, ligemale20 km. tegutsemine. K o m i s s a rK a l d m d e o l a n e e r i b Hddad on lisaksveel selles,et panna kdima 68-liikmelisepatrulleestlasedsinna politseissetoole teenistuse meeskonna. Alalineoatrull minnaei soovi,p6hjusekska madal jaamas, saab olema nditeks Balti palk. Nii ongi nokk ja saba korraga jm. Ioomaaias Tegutsema hakkavad kinni. autopatrullid, kuid komissarleiab,et S a m a s o n P 6 h j a - T a l l i n n a jalgrattapatrullid on edukamadja ka linnaosaspolitseitookoormussuurem palju odavamad.Sellegatuleb kull k u i k u s a g i lm u j a l . K u n a 1 9 9 7 . a . n6ustuda. kokkuv6ttedon veel tegemata,siis Linnaosasuurimaksorobleemiks kasutan1996.a. andmeid. o n t d n a v a k u r i t e g u d ej a k o r t e r i -
vargusterohkus.Eelmiseaastal6pul kasvas nende arv 14o/o.kuid see suurenemine on tingitudka sellest.et politseihakkastegutsemaparemini, asudes k6iki kuritegusidregistreerima. KomissarKaldmiieon kinnitanud kuritegudearv peab viihenemaja avastamiseprotsentt6usma.Tanavu ongi meil asjad hakanudparanema, igaavaldusja iga signaalpeabsaama lahendi. P6hja linnaosahalduskoguuus korrakaitse komisjon kinnitati 5. novembril1997. a. Moosustati meeskondhalduskoguliikmetest, s e l t s i d e e s i n d a j a t e s t .K o m i s j o n i k u u l u b k a p o l i t s e ij a K a i t s e l i i d u esindaja. P r o b l e e m e ,m i d a a r u t a d aj a lahendeidotsida,on. Parakup6rkuvad paljudhead ideedja lahendusja muude v6imalused sagelivahendite puudujddkide vastu. See sein aga tundub olevat nagu kummist.Siiski ptiuameteha,misneisoludesvdimalikja allaandmisest ei saajuttugiolla. Kahtlemataon kavatsusi,midahakkap6hjume elluviima,kuidm6istetaval sel ei kuuluneed siin avalikusta misele. POHJA.TALLINNAELANIKUD! Poordunteiepoole:kui panetetdhele korrarikkumisi, salaviinamrhiki, saladrikaid,metallisalajasikokkuostmisi punkriteolemasolu,mida k6ikeveel - kuiteie majadestegutsevadbaaridk6rtsid,mishdirivad teieelu,siispalun teatagesellestkirjalikultaadressil Niine2, P6hja-Tallinna halduskogu KORRAKAITSEKOMISJON.Sellisel juhul me saame kontrollida asjade l a h e n d i t . I n f o a n d j as a l a s t a t u s e garanteerime. Kuiaga ikkagipelgate, siisv6ibteadeolla ka anonijumne. Ufriseln6ul ja j6ul vast saame jagu. masuurikatsest
Korrakaitse komisjoni esimeesJi.iriLiim
Tallinna elamumdandus on pankrotis. Miks? Nii v?iidabpelgulinlane,P6hjaTallinnahalduskogujuures tegutseva revisjonikomisjoniliige ENNH I L L A R P E E B O S T E .J a p t i i i a b sellelektisimuselevastata. Teatavastimaksis riik vene ajal killlrirlriletugevastilisa,kuidmajade r e m o n d i k sj a h o o l d u s e k ss e l l e s t ikkagieijitkunudja needlagunesid. EestiVabariikleidis,et selliseltneid lagunevaidhooneidmajandadaei suudaja puudisneidsokutadatagasi endisteleomanikelev6i siis EVP-de abiluurnikele erastada.Kahjuks v6tab see vormistamineaastaidaega ja s e l l e p d r a s tp i d i d e n d i s e d m a j a valitsusednuudpddstma,misvdhegi saab,et hoonedkokkuei kukuks. Tagajdrjed olid kohe kdes. ja hooldusele Remondile liikslubatust rohkem raha ja v6imalusioli. Selle tulemusenatekkis P6hja-Tallinnaski m6ne aastaga 30,6 miljonikrooni surunev6lg,s. o. ulekulu.Pelgulinna asumilon see hetkel 3 miljoni suurune.Riikneidv6lgukustutadaei 2. Kesei suudaoma ilurijav6lga suudaja tahabneidikkaelanikekaela tasuda,see tuleksilma kohtutavdlja sokutadaiSee tdhendab,et sellisel t6sta ja v6imalusekorral paigutada juhuljdrgmistelaastateluldsemingit v d h e m a t e m u g a v u s t e g av i i i k s e suurematremontiei tehta. Seega masse korterisse. majadlagunevadedasi. 3 . K u n s t l i k u dr i u r i o i i r m d d r a d Olukorrastvdljapddsuei osata tulekstuhistada.Tulebarvestada,et a g a l e i d a . P u u t a k s ek u l l o p e r a a - ukskiomanikega uhistueitaha lasta torfirmadeloomisegaasjaparandada, oma majatuhjanaseista,sestsiis ei kuid kahjuksei ole needki mingid laekuju rildseteenusteega remondi i m e t e g i j a dS. e d a k u s i m u s tt u l e k s eesttasumiseksraha. hoooisteisitilahendada. U u r i s u u r u s k u j u n e bj u i k k a Kui tahetakseeladakapitalistliku automaatseltvdlja vastavaltelanike s u s t e e m ij d r g i , s i i s t u l e k s k a n i i maksuv6imele. Eluasemetoetusele ei talitada. maksa ka ainult loota. (P6hja1 . T u l e b o t s u s t a v a lst i h i l i k e l t T a l l i n n a ss a a d i n d i t e k s 1 9 9 6 . a . ritiriv6lglastelthakata v6lga sisse e l u a s e m e t o e t u s t2 5 , 6 5 m i l j o n i t n6udmakuni v6lglasevara muumi- krooni.) seni v6i uuriv6lglasev6lavanglasse 4. Kindlastion vaja hoogustada sundtoolepanemiseni.P6hja-Tallin- majauhistuteloomist.See saab aga nas oli ainult 1996. a. l6pul 21,2 a i n u l t s i i s s u n d i d a ,k u i u h i s t u l e miljonitkrooniuririv6lga. antavalehooneleei kleebitaktilge
majavalitsusteolematuid vdi tilemakstudhooldus-ja remondiv6lgu. U t r i s t u dp e a k s i d a l u s t a m a o m a tegevustpuhastepaberitega. 5. Linnavalitsusel ega operaatorfirmadeleitohiksolla6igustmajast laekuvatrltlrirahateisteleobjektidele v6i majadelekantid. See paneks rlurnikuv6i rlhistuliikmeidm6tlema, kuidasoma maja saaks vdhemate kuludegapareminimajandada, et siis ka ise vdiksematrirlrimaksta. probleemidon ainult Esiletoodud osake sellest, millele peavad inimesed m6tlema,kui nad soovivad normaalselt elada.Kahjukson selleni veel pikktee.
Enn Peeboste EduardT[itirikarikatuur
\ ."--S\\rl
-..^tarD- arg)>Dq t'tA^ Y :-
-
l :s:ffiflrr.I*t.
'o(l' o
'?l-
t@* .J
-iHmB-
*ffi#;
18.mdrtsilsaab heliloojaja muusik HANSHINDPERE 70-aastaseks.
U& (t-
\ .*.x -F -F. s
>*J y (*
,.. 'Ott k rrt \O
o OS o
ilffi,{ri,,tr#lIi,lJl,t*glli*wug,ttllil
8
Paliu 6nne!
H a n s H i n d p e r eo n s t i n d i n u d J6hvis, kuid suurema osa oma elust elanudTallinnasja viimased paarki,immendaastat Pelgulinnas. Tema loomingut tunnevad hiisti k6ik kesk- ja vanemas eas inimesed. Tema loodud laule on esitanud Artur Rinne, Urve Tauts, Voldemar Kuslap, Heli Lddts, Uno Loop, KalmerTennosar,HelgiSallo ja teised solistid. Hans Hindpere loodud muusikat on ette kandnud koorid, orkestrid, ansamblid. Vastavalt kokkuleppele lubas - heliloojaniiiid luua viisi ka PELGULINNA LAULULE. Selle tulevase laulu, mida saaksid laulda solistid I Ansambel"Vanads6brad". mida on iimmarguselt30 aastatjuhatanud ja ansamblid,s6nade autori otsiHans Hindpere.esinemasTallinnaMiiiiblimajas.Klaverit mingib mine ongi kdsil. Ehk kirjutabteist k e e g i , l u g u p e e t u d " P e l g u l i n n a " helilooia ise. lugeja! Soovime juubilarile jdtkuvat loomingulistedu! Svea Salumd'e Pelgulinna Selts
lElllutILA\A\lDlt 1KlEsslk(lUtss "Loitsukelleris"
Miiiirivahe t7
f,eib ja leivak6rvane - k6ik korraga
tel.6 44 682A
Ajaleht "Pelgulinn" ootab kaast<iod. arvamusi ja ettepanekuid Pelgulinna,Kopli ja l , Kalamajaelanikelt PelgulinnaSeltsi fuumides , H e i n a1 1 A . '
KOtDf,POflST ! Noarootsi
ll-ervisltikur lEturviiisi Sellrtsl
loengutsLikkel teemal "Looduspdraneviljelus" 6., 7., 8. mdrtsil Riigiarhiivi saalisManeeZi4, R 1 8- 2 ' 1 L, 1 0 - 1 8 ,P ' 1 0- 1 5 LEKtOT AIME.INGRIDSUGIS
PelgulinnaSeltsi ajaleht
PETGUTINNA SETTS
ToimetajaHugo Avila tel 472 303 Reklaam P.-M.Arro tel 499 094 Fotograaf Artur Rdtsep Kiiljendus Piret Mdeniit
Arpeeviti iiheksast Piihapieviti iiheksast
iiheksani kolmeni
Ristiku 54
Raamitudja kujundatudreklaam 100 - 250 kr olenevaltsuurusest. Reklaamitellimisel3 jdrjestikuses lehes hinnasoodustus 25Y'. Triikitud Riigi Arvutuskeskuse Trtikikojas. 1000 eksemplari.