lehekuu
2015
Pelgulinna oma leht. Pausidega aastast 1993.
HEI –HEI Pelgulinn! Pelgulinna asumipidu kestab seekord kaks päeva jutti
Pelgulinna Seltsi rahvas on pikalt eeltööd teinud ja saanud kokku põneva programmi . Vabatahtlik töö on raske, aga rõõm seda suurem, kui kõik on OK ja sa ise saad nautida oma töö tulemust koos teistega.
ralt, mis on avatud kella 12.oo-16.00.. Kuna eelmisel aastal oli huvi hoovikohvikute järgi väga suur, otsustasime nüüd anda rahvale Pelgulinna põnevate hoovidega tutvumiseks rohkem aega. Iga hoov üllatab oma eripäraga, sest ikka tahetakse ju olla naabrist parem!
Tänavu möödub 145 aastat Pelgulinna ja kogu Tallinna ajalugu mõjutanud Balti jaama avamisest . Nii on kõik huvilised oodatud laupäeval, 23. mail kell 11.00 Balti jaamast algavale Jaak Juske ajalootuurile, mis keskpäeval läheb Mööblimaja parklast sujuvalt üle asumipäeva meeleolukaks ava rongkäiguks, mis kulgeb sinkavonka läbi Pelgulinna, tükati lagunenud asfaldiga kaetud tänavate Ristiku Põhikooli õuele välja.
Pelgulinna päevad on kohaliku seltsi jaoks vaid üks mitmest suuremast ettevõtmisest. Traditsiooniks on saanud Muhemängud septembris-oktoobris Pelgulinna Gümnaasiumi hoovis. Eelmisel aastal toimus esmakordselt Jõuluootus Pelgulinnas, kus põhitegelaseks oli tõeline Jõuluvana oma kinkekotiga Pelgulinna heade laste jaoks ja kuna meil on ainult head lapsed – siis kinke said kõik, oli ka kuum supp, pisike käsitöölaat ja Pelgulinna Gümnaasiumi laste kontsert. Pidu toimus Pelgulinna ristteel – Maisi putka taga – Kolde puiestee ja Ristiku uulitsa nurgal. Sooviksime väga sinna istutada ka Pelgulinna jõulupuu.
Pelgulinna päeva avamine toimub kell 13 Ristiku Põhikooli hoovis. Pika päeva sisustavad esinejate-rohke kontsert, laat, vanade fotode näitus, töötoad, loterii ekskursioonid, erinevad mängud ja töötoad lastele , kohvikud, omavahelised ootamatud kohtumised ja jutuajamised ning kõige lõpuks öökino. Võimalik on külastada ka Peeteli kirikut ja torni ning Eesti Filmiarhiivi. Kõige selle keskel toimetab Tarabella oma (koera ) tegemisi. Pühapäev, 24. mai on aga seekord tervenisti hoovikohvikute pä-
Väga populaarsed on teeõhtud eakatele, mis toimuvad regulaarselt iga kuu Pelgulinna Rahvamajas ja mille külastatavus kasvab pidevalt. Tundub, et varsti võib Rahvamaja saal kitsaks jääda! On ju tore kohtuda sõpradega meeldivas seltskonnas, lisaks kontsert, sõnavõtud ja teetassi kõrvale ka midagi magusat. Sageli on see paljudele ainuke koht, kuhu tullakse. Liikumispuudega inimesed tuuakse kohale Põhja-Tallinna sotsiaalosakonna autoga ja vahel tuleb teha mitu sõitu, et kõik ikka kohale jõuaksid. Üle Eesti on tuntuks saanud Pelgulinna Seltsidaamid oma aktiivse tegutsemisega. Tundub, et abistades teist inimest abistad ka ennast, nii säilib elulust ja saad tunda rõõm oma tegudest. Edu neile prouadele ja härrale!
Nii et Tallinna vanim asumiselts elab ja õitseb. Pelgulinn on pealinna asumiliikumise kaardil tugevalt esindatud. Hei pelgulinski, nii et võta kaasa pere, sõbrad ja tuttavad ning Lisaks oleme võtnud rohkearvuliselt osa kevadistest Põhja-Tallinna kohtume Pelgulinna päeval ja hoovikohvikutes! koristustalgutest Stroomi rannas ja kaasa rääkinud Stroomi metsa kaitseala moodustamisel. Liitusime ka Eesti Vabariik 100 asumilii- Pelgulinna Seltsi eestvedaja kumisega ja osaleme ürituste kavandamisel. Pille-Maris Arro
1
Pelgulinna Päeva ajakava 23.mail 2015
11:00
Jaak Juske ajalootuur mööda Telliskivi tänavat (algus Balti jaama kõrval asuva vana veduri juurest)
12:00
Pelgulinna Päeva avarongkäik algusega Mööblimaja eest
13:00
Asumipäeva avamine Ristiku Põhikooli hoovis
KONTSERDIL Risiku põhikooli hoovis astuvad üles: Pelgulinna Rahvamaja naisja segarahvatantsurühmad Eesti Ukuleleorkester Mustlas- ja kõhutantsijad tantsutrupist Zahira Desiree tantsustuudio HEIDY TAMME
Anna-Liisa Niinemets Gevin Niglas The Brackets Swimps Minor Details Right Might Beebilõust & Big Mora jt
Pelgulinna Rahvamaja naisrahvatantsurühm ning segarahvatantsurühmad „Tontar“/ „Kelmiküla“
Juhendaja Eerika Põlendiku käe all on Pelgulinna Rahvamajas hoolsalt tantse harjutanud ja lihvinud naisrahvatantsurühm ja segatantsurühm …., kes ka sel kevadelgi astuvad oma lustlike tantsudega üles Pelgulinna Päeval.
Eesti Ukuleleorkester
oma helgete helidega erilise, sõbraliku õhustiku, mistõttu on meie kontsertidel harva näha morni ilme ja murekurdudega kuulajaid. Eesti Ukuleleorkestri repertuaaris on armastatud meloodiad Eestist ja laiast ilmast. Orkestris on mitu head lauljat, mistõttu ukulele kõlab peamiselt laulude saateks. Kollektiivi kümne liikme seas on inimesi väga erinevatelt elualadelt, kuid üks on ühine – elurõõm, mida me tahame ukulele saatel kuulajateni kanda. Oleme iga oma esinemise üle uhked ja elevil!
Ennäe imet – Eesti Ukuleleorkester!
PROGRAMMIS:
tegevused lastele, laat, suvelillede müük, kohvikud, loterii, vanade fotode näitus, taiji harjutused (Kolde tänaval), Jaak Juske Pelgulinna jalutuskäik (algus Maisiputka juurest), Öökino, üllatused. Saab mudida, ronida, joonistada, palli taguda jpm!
Pelgulinn on hea energia ja sünergiaga kant. Selle üks kinnitusi on Eesti Ukuleleorkester, mis alustas tegutsemist alles läinud sügisel Pelgulinna Rahvamajas, ent on juba andnud rea edukaid kontserte ning kasvanud kümneliikmeliseks. Ukulele on Havailt tuttav maheda moega instrument, mis on maailmas ammu populaarne, kuid Eestis alles oma väärilist kohta leidmas. Pisike neljakeelne pill loob
13:00-15:00
avatud Peeteli kirik ja avatud Eesti Filmimuuseum Ristiku uulitsa lõpus Pelgulinna päevade ajal on avatud ka Pelgulinna piiripunkt – vana veetorn Telliskivi tänaval, kus toimub EKA ehte- ja sepakunsti tudengite tööde näitus.
Pelgulinna Avatud Hoovid 24.mail 2015
Rohu 14
Kolde pst.46
potitaimed
Hoovikohvik (soolased ja magusad suupisted)
Maisi 29
Auna 3
„Kimp“ lilleseade töötuba, müügil õue- ja
„Värsked õied“ hoovikohvik koos hoovikont-
Hoovikohvik käsitöö õlle ja kirbukaga
sertiga, mis algab kell 14.00
Roo 5
Nabra 2/3
hoovikohvik ja kirbuks
„Nabermanni“ hoovikohvik , käsitöö õlu jm.
Heina 8
Ristiku/Timuti nurgal
„Grill ja chill“, käsitöö õlu ja palju muud
„Ristikheina kohvik“
Härjapea 25
Ristiku/Kolde pst. nurgal
Swimps
Swimps on muhe ühemehebänd, mis on tegutsenud umbes kaks aastat. Kasutades erinevaid tehnilisi vidinaid, loob Swimps instrumentaalmuusika ja vokaaliga lahedaid kõlasid. Swimpsi lugude seas on nii mõnusat kulgemismuusikat kui ka hoogsaid reggae-rütme, mis kedagi külmaks ei jäta.
Desiree
tantsuneiud käivad tantsimas kaks korda nädalas Pelgulinna Rahvamajas. Lisaks tantsule teevad tüdrukud juhendaja hoolika pilgu all ka akrobaatikat, improvisatsiooni ja spagaate. Sügisest ootab Desiree juurde uusi huvilisi juba 5ndast eluaastast! Rohkem infot: desireestuudio.eu
Desiree
„Pirukas“ – hoovikohvik ja kirbukas
„Ristikheina kiosk“
Heidy Tamme
Kolde pst. 41
Õle 9a
Pelgulinna Päeva õhtune kontsertkava algab Pelgulinnas elava armastatud laulja Heidy Tamme etteastega, kus kõlavad tema tuntud ja igihaljad laulud. Vanemale põlvkonnale pakub see kindlasti rännakut nooruspõlvemaadele, noorematel on hea võimalus tuttavlike palade saatel mõnusalt aega veeta. Üks on kindel, Heidy maheda lauluhäälega saab Pelgulinna kontsert alles tõelise hoo sisse! Heidy Tammet saadab pianist Vladimir Krieger.
„ 41Kohvik“- hoovikohvik
„Kirbukas“
Pebre 8
Auna 6
Flo Kasearu Majamuuseum
NUKU teatrikohvik
Ristiku 79
Kõrre 14 Rukki 24
„Agar-agar“ hoovikohvik
2
Eesti Ukuleleorkester
Heidy Tamme Foto: Kalev Lilleorg
Minor Details
Zahira Stuudio
Zahira Stuudio kõhu- ja mustlastantsijad vastavad, miks nad tantsivad
Liina: „Sest kõhutants on üks naiselikumaid tantse, olemise viise, mida tean.“ Marion: „Tantsimine on tore ja lõbus, seab enesele väljakutseid“
Ruth: „Hakkasin tantsima seepärast, et oma sisemine karu üles leida ja ära dresseerida“ Tiina: „Mustlastantsus saab hing väga ilusal kombel välja kooruda ja täies ulatuses tiibu sirutada“ Riina: „Tantsin seepärast, et ilma tantsimiseta ei suudagi enam elada“
Gevin Niglas
Gevin Niglas on 16-aastane noormees siit samast Pelgulinnast ja „Eesti otsib superstaari“ fännidele tuttav 2015. a hooaja saatest. Gevin armastab muusikaga tegeleda – peamiselt laulmise, kitarri- ja klaverimänguga, vabal ajal kirjutab ka laule. Tulevikus tahaks ta läbi lüüa soololauljana nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Gevin Niglas
Minor Details on alternatiivse pop-rocki kollektiiv Tallinnast, mis sai esimest korda kokku 2013. a augustis. Koosseisu kuuluvad Imre Miilberg (vokaalid/kitarr), Tarvo Tammeoks (soolokitarr/taustvokaal), Mikk Leonhard Kerner (trummid) ja Mikk Andresen (bass). Bändi põhilisteks mõjutajateks võib pidada Foo Fightersit, Biffy Clyrot, Kings Of Leoni ja Red Hot Chili Peppersit. 2014. a maikuus andis Minor Details välja oma esimese salvestise – neljaloolise EP “Major Problems” ning 2015. a jaanuaris avaldas bänd oma esimese videosingli “Save The Failures”.
Anna-Liisa Niinemets 13-aastane Anna-Liisa õpib Gustav Adolfi Gümnaasiumi muusika-matemaatika klassis ning on olnud pelgulinlane 8 aastat. Laulmise ja muusikaga on ta tegelenud juba lasteaiast saati ning osalenud ka paljude lauluringide tegevuses, nt GA Muusikakooli laulustuudios, GA Vokaalansamblis, Pelgulinna rahvamaja soololaulus ning nüüd huvialakoolis Meero Muusik pop-laulu individuaaltunnis. Lisaks tegeleb Anna-Liisa alates esimest klassist laulude kirjutamisega. Kahel viimasel aastal on ta osalenud oma kirjutatud lauludega kooli lauluvõistlusel Hõbehääl, mille sellel aastal võitis. Lisaks laulmisele ja klaverile on ta iseseisvalt hakanud tegelema kitarriõpingutega ning äsja ostis omale ka ukulele. Tema muusikalistel tegemistel saab silma peal hoida Soundcloudis ning Youtube’is.
Kuidas kõlab psühhedeelne funk-soul muusika aastal 2015? Vastus on The Brackets! Kuigi bändiliikmed ise ei ole sellega päris nõus, on just (psühhedeelne) funk-soul see, milleks muusikakriitikud bändi loomingut peavad. The Brackets (e.k. „sulud“) koosneb viiest muusikat armastavast noorest: Maria Merisalu (vokaal ja laulusõnad), Mihkel Haugas (kitarr), Joel Võsu (trummid), Roland Palkov (bass) ning Eero Tölpt (klahvid). 2014. a lõpus andis ansambel välja oma esimesed kaks singlit: “Change
of Vibrations” ja “How to Feel”. Viimane oli ka Raadio 2 nädala demo. Üsna pea saavad fännid kuulata ka stuudioversiooni lugudest “Finally Be Free” ja “I’ve Been Searching”, mida bänd hiljuti lindistamas käis. Oodata on ka videot! The Bracketsit saab tänavu live’is kuulata mitmel festivalil, nt maikuus Kalamaja ja Pelgulinna päevadel ning suvekuudeks on plaanitud väike tuur. The Brackets internetis: facebook.com/ daBrackets; soundcloud.com/the-brackets-music
Anna-Liisa Niinemets
Saima Kallau – tantsupedagoog ja Pelgulinna Seltsi hing Saima Kallau sai tänavu vabariigi aastapäeval Põhja-Tallinna kõrgeima tunnustuse Põhjatähe. Saima on töötanud tantsupedagoogi ja kultuuriametnikuna alates 1955. aastast. Täna pensionipõlve pidav vanaproua on ka üks Tallinna vanima asumiühenduse Pelgulinna Seltsi asutajatest ja eestvedaja tänaseni.
Olen Kelmiküla tüdruk. Sündisin Tehnika tänavas raudtee majas. Siis saime aga kolmetoalise korteri Paldiski maanteel raudteele kuulunud uues majas. Nõukogude võim võttis selle maja ära, aga uut korterit vastu ei andnud. Nii rändasime pool aastat mööda Tallinna. Saksa ajal saime uue korteri raudtee uutes majades Koplis. 1941. aastal vaheta raudteel töötanud ema selle korteri vastu Kopli kaubajaama kõrval asuvas Heina tänava majas. Seal elan tänagi. Nii et oled terve elu elanud PõhjaTallinnas. Kas mäletad ka 1944. aasta märtsipommitamist?
Right Might
Neljaliikmelise bändi Right Mighti koosseis sai tuttavaks 2004. a kui bändiliikmed Renet Järv (soolokitarr, klahvpillid), Karl Erik Tass (soolokitarr, vokaal), Karl-Erik Lett (vokaal, basskitarr) ja Andreas Kübar (löökpillid) läksid Tallinna Reaalkooli esimesse klassi. Alles möödunud aastal tekkis poistel idee teha oma bänd ning ühiselt lõkke ääres tekkinud meeleolumuusika sai tasapisi oma kindlamad vormid. Right Might peab oma trumbiks head isekliimat ning koos tehakse muusikat ja nauditakse seltskonda ka nüüd, kui gümnaasium on poiste kooliteed lahku viinud.
Pelgulinna Seltsi juhatuse liikmed Pille-Maris Arro, Arvo Kull ja Saima Kallau 2007. aastal.
Kust sa pärit oled?
The Brackets
The Brackets
Minor Details
Beebilõust
Beebilõust&BigMora Beebilõust a.k.a Andrus Elbing on Saaremaalt pärit räppar, keda on kirjeldatud ka kui „mees nagu getofilmist“. Vaatamata karmile minevikule on Elbing harvakohtava sisemise põlemisega osav sõnaseadja. Käesoleval aastal ilmus Beebilõustal uus album “RESOTSIALISEERUMINE X VALGE LIPP”, mis on toorem, jõulisem, kaasaaegsem kui kunagi varem.
Right Might
3
Jah, olime Timuti tänava alguses naabritel külas, kui anti õhuhäire. Millegipärast oli toona teadmine, et see on õppehäire. Kui aga undamine ja mürin väga suureks läksid, varjusime meie maja keldrisse. Paks betoonlagi kaitses meid. Lähikonnas sai suuremaid purustusi tänase Kolde lasteaia kvartal. Mäletan, et Kopli kaubamajas seisis laskemoona vedav ešelon, mis süttis. Üks julge kohalik mees ronis vedurisse ja juhtis rongi elumajadest eemale Timuti ja Kõrre tänava vahelisele alale, mis oli toona
veel valdavalt hoonestamata. Seal siis see rong põles ja prõksus. Ainuke maja, mis purustusi sai, oli Heina tänava ääres asuv tööstushoone, toonane saeveski. Tuleme nüüd uuemasse aega. Kuidas sai alguse Pelgulinna Selts? Olime nõukogude ajal harjunud, et abivajajaid toetatakse, aidatakse. Ja siis oli järsku see kõik läinud. Nii tekkis 1990. aastate alguses mõte luua kohalike asutuste juhte koondav direktorite nõukogu. Kõige rohkem aitas meid mööblimaja direktor Uno Kallas. Andis meile ruumi, kõik, mida oli vaja. Direktorite nõukogust ei tulnud aga kokkuvõttes midagi välja. Siis hakkasime mõtlema piirkondliku seltsi loomise peale. Asumiseltsi käivitamisel oli väga palju abi Pelgulinnast pärit Enn Sarvest. Asutamiskoosolek toimus 1992. aasta veebruaris rahvamajas. Saal oli rahvast täis. Millega selts oma algusaastatel tegeles? Mille eest seisite? Toona oli mõte, et Pelgulinn võiks olla omaette linnaosa. Aga noh niivõrd väike asum ei kandnud ikka linnaosa rolli välja. Toetasime Kelmiküla liitmist Pelgulinna ja Põhja-Tallinnaga. Toona tahtis Kelmiküla enda alla Kesklinn. Siis jäigi linnaosa piiriks Paldiski maantee. Väga oluline oli toona sotsiaalabi. Inimesed olid hädas, kuidas edasi elada. Toodi konteineritäis humanitaarabi. Juhatuse liikmete vahel jagasime tänavad ära, kes kus abi jagab.
JÄTKUB VIIMASEL LEHEKÜLJEL
KAARDI SELETUS 1. 2. 3. 4.
Kolde pst.46 – Hoovikohvik (nii soolased kui magusad suupisted) Auna 3 – Hoovikohvik käsitöö õlle ja kirbukaga Roo 5 – hoovikohvik ja kirbuks Heina 8 – „Grill ja chill“, käsitöö õlu ja palju muud 5. Härjapea 25 – „Pirukas“ – hoovikohvik ja kirbukas 6. Kolde pst. 41 –„ 41Kohvik“- hoovikohvik 7. Pebre 8 - Flo Kasearu Majamuuseum 8. Ristiku 79 – „Agar-agar“ hoovikohvik 9. Rohu 14 – „Kimp“ lilleseade töötuba, müügil õue- ja potitaimed 10. Maisi 29 – „Värsked õied“ hoovikohvik koos hoovikontsertiga, mis algab kell 14.00 11. Nabra 2/3 – „Nabermanni“ hoovikohvik , käsitöö õlu jm. 12. Ristiku/Timuti nurgal – „Ristikheina kohvik“ 13. Ristiku/Kolde pst. nurgal – „Ristikheina kiosk“ 14. Õle 9a – „Kirbukas“ 15. Auna 6 – NUKU teatrikohvik 16. Kõrre 14 17. Rukki 24 18. Telliskivi 15 – Hea toidu kodu 19. Telliskivi 51 – Shvips 20. Telliskivi 2 – Kolm Sibulat
na U tu mb ke es va si na in st ol i si ild
Rongkäigu teekond Filmiarhiiv
17 8
Ristiku tn kool,
peamine Pelgulinna Päeva sündmuste toimumise koht!
2
15
1 10
13 6
12
Randa Politsei Peeteli kirik
Polik
Pelgulinna sünnitusmaja
Einoh, täitsa hullumaja!
Trollipark
Nukufilm Kalamaja päevad
Loomelinnak
7
11 4
19
Rahvamaja
9
Rõivas
14 5 3
kliinik
18
Gümnaasium
Kassisaba päevade asukoht
Mööblimaja
20
aja elgum i bl ab P äik
ö k Mö rest alg a rong juu a Päev linn
Head Pelgulinna päevalised, tulge kohale jala või jalgrattaga, nii on ruumi rohkem ja tuju hea ka neil, kelle hoovivärav muidu kinni pargitaks.
Uue Maailma päevad siin all
Tallinna kõnniteede liikumistakistused 2011-2014 Ühel sombusel märtsikuu hommikul võtsin ette tee Tallinna Puuetega Inimeste kotta Endla tänaval. Minuga samaaegselt saabus maja ette üks mikrobuss, millest ratastooliga väljasõitev meesterahvas osutub Jüri Järveks, kellega paari minuti pärast taas avaras kontoriruumis kohtume. Ees ootab juba sujuvalt mööda kontorit ringi vurav ja alati muheda olekuga Villu Urban, mõlemad mehed esindavad Tallinna Liikumispuudega Inimeste ühingut, mille juhatuse esimees ongi Jüri. Need mehed on koos teiste vabatahtlike juhatuse liikmetega Kristo Priksi ja Arko Vooliga, viimase nelja aastaga Tallinna linnatänavatel märkimisväärse töö ära teinud. Võtnud nendega laua taha istet, laseb Jüri jutupaelad valla ja räägibki kõigest lähemalt. Tallinna Liikumispuudega Inimeste ühingu liikmed on ratastoolidega erinevates Tallinna piirkondades viimase nelja aasta jooksul läbi sõitnud sadu kilomeetreid ja need ära kaardistanud. Põhjust ei pruugi terve jalakäija kohe tabadagi, kuid tegemist on väga vajaliku ja tänuväärt ettevõtmisega kõigi jaoks. Algatus tuli liikumispuuetega inimeste endi poolt aastal 2011. Kuna nemad ise sõidavad teid igapäevaselt ratastoolis läbi, märkavad nad ka kõige paremini tee läbimist takistavaid pisitakistusi: äärekivid, nihkunud luugid, lagunenud tee, lahtised vihmaveerennid jne. Kirjutades oma esimest rahastusprojekti antud ettevõtmisele, märkisid nad ka sinna ära, et praegune tänavate olukord ei ole ebamugav mitte ainult liikumispuuetega inimestele, vaid ka kõigile teistele – lastevankritega jalutajad, jalgrataste ja rulluiskudega sõitjad, vanurid, kellel on liikumisraskused. Esimesena valisid nad läbisõitmiseks üsna väikese piirkonna - sadama ja tiheda liiklusega kesklinna ala. Ette võeti kõik kõnniteed, ülekäigukohad, fikseeriti kõik nendega seotud takistused. Peale igat läbisõitu esitati linnale vastavad raportid. „Õnneks on koostöö sujunud kenasti, linna ametnikud on tänulikud tehtud töö eest ja võtavad tähelepanekuid ja ettepanekuid arvesse, nii mõnedki kohad on kommunaalameti poolt juba korda saadud. Töö jätkub Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu poolt ja Tallinna
Linna rahastusel. Meie rõõmuks on läbi sõidetud ka suur osa Pelgulinnast. Pelgulinn on väga huvitav koht, siin on nii pikalt mõnusalt läbitavaid alasid, kui väga keerulise läbitavusega teid ja halvas seisus ristmikke. Nähes tõestusmaterjali Paldiski mnt ja Sõle tänava ristmiku praegusest olukorrast, ehmus isegi kommunaalameti esindaja. Kommunaalameti juhataja lubas, et nad võtavad selle võimalikult ruttu käsile, seal on kõnnitee servad kohati 15 cm kõrged ja isegi rattaga on raske neid ületada, rääkimata siis ratastoolist või lapsevankrist. Samas nägemispuuetega inimeste jaoks on kõnniteeserva tunnetamine väga oluline, mida kõrgem, seda parem. Kuldne kesktee on Tallinna linna normi järgi 2-3 cm, kõik mis läheb üle 3 cm, on ratastoolis liiklejale raske ületada ja on ohtlik. Ratastooliga kõnniteeserva ületamisel saab määravaks ka sentimeeter liiga palju, sest alla sõites võib toolist lihtsalt välja kukkuda, rääkimata üles sõitmisest.
• • • • • • • • • • •
Teine huvitav teelõik on kindlasti Sõle tänava ja Paldiski mnt viadukti vaheline vasakpoolne kõnnitee, kus trolliliinide postid on keset kitsast kõnniteed, kuid tõeline takistusriba algab siis, kui jõuad keset kõnniteed kasvavate puudeni, mis kasvavad majadele nii lähedal, et sealt kõrvalt lihtsalt mööda ei mahugi. Üheks ohukohaks on ka majade keldritesse viivad ukseavad, mis on kui augud keset teed, kuhu on eriti pimedas oht sisse sõita ka jalgratturil. Lisaks Paldiski mnt ja Sõle ristmikule plaanib kommunaalamet lähiajal ette võtta ka sünnitusmaja ja haigla juures mõned kõrged äärekivid, kus käib rohkem puudega inimesi ja ka vanureid. Rääkides piirkonna headest külgedest, siis Pelgulinna süda ise on võrdlemisi hästi läbitav, kõik teed, mis on viimasel ajal renoveeritud, seal on arvestatud meiepoolseid ettepanekuid. Telliskivi tänav on väga ilusti korda tehtud ja parandatud. Kalamajas Soo ja Salme tänavatel tehti ka palju lõike korda. “
Meeste sõnul on olukord järjest paremaks läinud, põhiline, et pisiparanduste olulisust ei alahinnataks. Samal ajal kui ühest kohast parandad, teisest kohast kulub. Võrreldes Tallinna kesklinna põhjanaabrite Helsingiga, on Jüri kindel arvamus see, et Tallinna teedel on mugavam ja kindlam liigelda. Oma ettevõtmise ühe lisaboonusena toob Jüri välja ka järgmise: „Tavaolukorras sa ei ukerda tooliga linna läbi, aga selle töö juures on hea see, et tegelikult näed linna ka.“ 2011. ja 2012. aastal tehtud kaartide eest tunnustati Tallinna Liikumispuuetega Inimeste Ühingut vabatahtliku töö tulemusena valminud parima ArcGIS online kaardi loomise eest, kust on võimalik jooksvalt ülevaadet saada tänavate olukorrast kaardistamise ajal. Sinna märgitakse ära nii uued läbisõidetud teelõigud kui ka parandamist vajavad ja juba parandatud kohad. Lisaks leiab sealt ka kaardistamise alale jäänud invaparkimiskohad ja täpsustused.
Seega kasutamiseks nii tavakodanikele kui ka ametnikele juhtnööride saamiseks. Kogu tehtud töö on leitav internetist http://www.liikumisvabadus.invainfo. ee/?go=webmap Kuna kõik on pidevas muutumises, ei ole kaarti hetkel paberkujul välja antud, välja arvatud üks kord spetsiaalselt turistide jaoks mõeldud kaart liikumispuuetega inimestele, mis hõlmas nii kesklinna, vanalinnaosa, sadama piirkonda kui ka Haabersti kanti. Soovin meestele Pelgulinna rahva poolt edu igati tubli ja vajaliku tegevuse jätkamisel ja sujuvat koostööd Tallinna linnaga, sest need on inimesed, kes tahavad reaalselt linnas midagi ära teha ja seda teevadki! http://liikumisvabadus.invainfo.ee/ Tere tulemast liikumisvabadusse! Kaisa Vajak
Pelgulinna Rahvamaja kutsub sügisel 2015 järgmistesse RINGIDESSE ja KURSUSTELE
Pelgulinna Rahvamaja LASTE SUVINE KUNSTIKURSUS 8.-19.06 2015
Info ja registreerimine: KÕHUTANTS Tel 6733965, 53303390 MUSTLASTANTS Pelgulinn56@gmail.com SHINDO www.pelgulinn56.ee KATARIINA ENERGIATREENING DESIRE` SHOWTANTSUTRUPP VÄIKESTELE TÜDRUKUTELE TANTSUTRUPP DESIRE` NOORTELE UKULELE ANSAMBEL TÄISKASVANUTELE QIGONGI TERVISEVÕIMLEMINE EAKATELE ÕMBLUSKURSUS MASINKUDUMISE KURSUS MASINTIKKIMISE KURSUS
Kursus on mõeldud 7.-12. aastastele kunstihuvilistele lastele. Joonistatakse ja maalitakse kodulinna kaunites ja huvitavates kohtades. Kursus toimub kolmel korral nädalas-esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Kursuse tasu on 30 eurot. Üks päev 5 eurot. Tasu hulka on arvatud töövahendid ja ühiskülastuse pääsmed. Kogunemine esimesel päeval Pelgulinna Rahvamajas Telliskivi 56 kell 12.00. Registreerimine kuni 1.juunini tel. 53303390; 6733 965; E- post: pelgulinn56@gmail.com Kunstikursus lõpeb ühise piknikuga!
6
lehekuu Igaüks võib olla elupäästja
et see võib päästa eelkõige inimelu, aga mitte trahvi saamise hirmus nagu see praegusel hetkel suuresti on.
Tarabella 1927 Mul tegelt nimeks pandi Bella ma olin kutsikas, ma polnud koer kõik hoidsid siis mind hästi hellalt mul nende süles oli soe
Käisime Lilleküla päästekomandos, mille väljasõidupiirkonnaks on Pelgulinn ning uurisime Lilleküla päästekomando pealikult Kristian Sirbilt, kas ja kuidas igaüks saab anda oma panuse tulekahjude ennetamisse.
Täiskasvanute teadlikkuse suurendamiseks käivad päästjad juba teist aastat inimesi nende kodudes nõustamas. Inimesi nõustatakse tuleohutuse küsimustes just nende individuaalsetest vajadustest lähtuvalt. Nõustamise käigus selgitatakse inimesele, kuidas konkreetse tuleohutusnõude täitmine on seotud tema ohutuse ja turvalisusega ning mil viisil nõuete mittetäitmine seab ohtu tema ja ta lähedaste elu ning vara.
Öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles. Mis sinu kogemus selle vanarahva tarkuse peale ütleb?
Kui inimene soovib, et te tuleksite ja tema koduse tuleohutuse üle vaataksite, siis mis ta peab tegema?
Kristian Sirp: Jah öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles, kuid tegelikult lahtiste silmadega enda ümber vaadates võime näha õnnetuste põhjustajaid – katkine küttekolle, ülekoormatud elektrisüsteem, ebasobivale alusele paigaldatud küünlad, suitsetamine eluruumides, lõkke jätmine järelvaleta – need kõik on võimalikud ohuallikad, mis räägivad sellest, et siit võib tulekahju alguse saada.
Kristian Sirp: Päästeametil on sel aastal plaanis külastada ja nõustada15000 majapidamist. Oma soovist saab teada anda meie infotelefonil 1524 ning siis juba vaadatakse, millise komando väljasõidupiirkonda see majapidamine jääb. Pelgulinnas käib tuleohutusealast kodunõustamist tegemas Lilleküla päästekomando.
Eelmisel aastal toimus Põhja-Tallinnas 298 tulekahju, millest 131 korral käidi prügi, lõket või grilli kustutamas. Eluhoonete tulekahjusid oli 52, milles hukkus 4 inimest. Ligikaudu 60 000 elanikuga linnaosa kohta on seda liiga palju.
Õle tänaval 1930. aastate alguses. Toona oli Õle, vana nimega Grigori tänav Pelgulinna peatänav, kustkaudu käis ka bussiühendus kesklinnaga. Ardo Ingari kogust.
Pelgulinna ajalugu saab taas kaante vahele Kui kõik läheb plaanipäraselt, näeb järgmisel aastal trükivalgust Pelgulinna ajaloost rääkiv raamat. Robert Nermani koostatud Pelgulinna ajaloo ilmumisest möödas juba üle paarikümne aasta. Kuna seda väga nõutud raamatut on ühe raskem leida, otsustas Pelgulinna Selts võtta ette asumi ajaloost rääkiva uue raamatu väljaandmise. Raamatu koostajaks on Jaak Juske, kes nii internetis kui ajalehes Pelgulinna ajaloost kirjutanud, lisaks on ta kaardistanud kõigi meie asumi majade ja tänavate lood.
Jaak Juske sõnul on Pelgulinna elanikkond sel sajandil tublisti uuenenud. „Ja inimestel on huvi oma kodukoha ajaloo vastu. Nii on uue Pelgulinna ajalooraamatu koostamine hädavajalik. Lisaks tuleb panna kirja ka viimase 20 aasta olulisemad sündmused siinkandis,“ rääkis Juske. Raamatu käsikiri peab olema valmis selle aasta lõpuks. Ilmumine jääb seega 2016. aastasse.
Miks inimesed siis midagi ette ei võta? Raamatu koostamisele saavad kaasaaidata kõik tänased ja kunagised pelgulinlased. Kõik mälestuskillud või vanad fotod Pelgulinnast on väga oodatud. Need võib saata aadressile jaakjuske@gmail.com
NUK aas U tea ter tak s P koli NUK U e b oma teate lgul Aru etend r kolib inna nes tänava ustege aastak se. vus sa nu
Sam rga Kon e Au jaks l k rim urent as maj asuva na ja N s iske siam as t egu se hoo h UKUl o sku e t ja S t s. erti sevad m ea mee n äärm Tea fi ise lk ee tsee tr - väg ldivas olida n lt van i kolim s a al is elav palju e kogu õnda alga inna te e põhj d us a v on t ad just teatr konda saa a ehitu trimaj eks on i li ja a kõ Pelg egemis Pelgu töötaja s t ö lin öd rv d t u Aun oks. a tä Eten uue al teate katega tuttav nas, se 5. s nava duse kor r Pelg tutv a paig ega ept l d u r a hoo aldab ulinna misek aga. toim embr lgava 6 s aja d il u ava . septe Päeval tuleb mai vad se 2015 j e m a ni 2 a ise mbri ning Sep 016 l kuni nin t e g pe l ka su . ga s mbri rep ure k äev tutv aab te uu mä a. atri u n d g a u tea k . k tris Oota odule avame se! pelg hel jub uka a id
2015
Kristian Sirp: Enamasti arvatakse, et minuga ei juhtu midagi, et olen selle katkise ahjuga juba tükk aega elanud ja midagi ei ole juhtunud. Ja võib tõesti nii minna, et ei juhtugi midagi, aga samas on risk olemas. Mõnikord jääb inimestel ka teadlikkusest puudu ja selles valdkonnas on Päästeamet viimastel aastatel jõuliselt edasi liikunud, tõstmaks kodanike teadlikkust. Kuidas siis inimeste teadlikkust tõsta? Kristian Sirp: Igal aastal käib Lilleküla päästekomandos mitmed sajad lapsed, samuti käivad päästjad ise lasteaedades lastele tuleohtudest rääkimas. Seda kõike eesmärgiga, et meie järgmine põlvkond peab juba täiesti iseenesestmõistetavaks, et suitsuandur paigaldatakse sellepärast,
Ma närisin, mis ette juhtus ja lõpuks sain ma hambad uued mu perenaine Olga nõudis puhtust ja Oskar tegi tara suure Nüüd olen juba päris suur mind teised koerad narrivad ka kirbud on mind hakanuuud vaid Tarabellaks kutsuma Miks olema pean tara taga ma tahaks joosta teistega. Kui närin selle tara maha siis naudin elu täiega! Samoot Sooda
15000 on suur arv, aga teisipidi siiski ainult väike osa Eestimaa kodudest. Mida inimesed ise saavad veel teha, et oma kodu ja koduümbrus tuleohutumaks muuta? Kristian Sirp: Päästeamet, päästekomando päästjad tõesti igasse kodusse ei jõua ning siin saab appi tulla igaüks, kes hoolib oma kogukonnast. Selleks, et olla elupäästja ei pea alati põlevasse majja tormama vaid piisab kui panna tähele oma ümbritsevat keskkonda ning inimesi. Alustuseks võiks kindlaks teha, kas teie ja teie naabrite suitsuandurid on töökorras ning maja juures olevad lõkkeplatsid ja puuriidad on ohutus kauguses üksteisest ja majast. Kulupõlengute vältimiseks tuleb hoida korras maja ümbrus, ning vajadusel likvideerida muu tuleohtlik praht. Korterelamutes tuleb jälgida, et evakuatsiooniteed vabalt läbitavad, vajadusel vabastada esemetest, mis seda blokeerivad. Ettevaatlik
peaks olema ka lahtise tulega. Piisab juba pisiasjadest, hoidmaks ära suuremat kahju teket. Kui palju väljasõite teil on? Kristian Sirp: Aastate lõikes on keskmisel 1900 väljasõitu, mis teeb keskmiselt 5 väljasõitu 24 tunnise vahetuse vältel. Meie väljasõidupiirkond on väga vaheldusrikas – mitmekordsed paneelelamud, eramud, tööstushooned, kaubanduskeskused, spordikompleksid jne. Kas Lilleküla päästekomando ka Pelgulinna kogukonnaga sidet hoiab? Kristian Sirp: Lisaks Pelgulinnale on meie väljasõidupiirkonnad ka enamus Kristiine ja Haabersti linnaosast, osaliselt Kesklinn, Mustamäe ja lisaks kolmandik Harku vallast – kokku ligikaudu 50 km2. Kõigi piirkondadega väga tihedat kontakti hoida on muidugi keeruline, aga me tuleme üritustele kui meid kutsutakse – linnaosade avalikud üritused, käime lähiümbruse lasteaedades lastele tuleohutuse alast infot jagamas ja koolid käivad meie juures komandos. Samuti kutsume juba mitmendat aastat järjest sügisel huvilisi endale komandosse külla lahtiste uste päevale.
Lilleküla komando päästja Pelgulinna elanik Tarmo Hiiesalu tutvustab väikesele huvilisele päästevarustust
7
Lilleküla päästekomando pealiku Kristian Sirbiga vestles Jaanika Palm
“Üks küsimus pelgulinlastele” Pelgulinna leht alustab uue artiklisarjaga “Üks küsimus pelgulinlastele”. Igas artiklis uurime juhuslikult valitud pelgulinlaste käest, mida nad arvavad mõne aktuaalse või muidu kaaspelgulinlasi huvitava teema kohta. Avaartiklis uurime, mis on kohalike arvates Pelgulinna peamine väärtus, miks siin hea elada on ja mida saaks paremaks muuta? Üksmeelselt leiab enamik vastajad, et Pelgulinna peamised väärtused elukeskkonnana on rahulik ja roheline keskkond. Oluliseks peetakse mere lähedust. Urmas (20) Roo tänavalt märgib, et saab lähedal jooksmas ja rattaga sõitmas käia. Samuti on lähedal Telliskivi loomelinnak ja kesklinn. Age (31) Heina tänavalt peab elukeskkonda siin mõnusaks, sest lapsekäruga on piisavalt jalutamise võimalusi, lähedal on oma saiakiosk ja kohvik - kõik eluks vajalik käe-jala juures. Valve (70) Orase tänavalt on Pelgulinnas elanud üle 30 aasta, sest koht on talle üks väga armas ja kodune kant. Ta on kasvatanud siin üles oma lapsed, lapselapsed ja nüüd vaatab juba lapselapselapse järele. Ka Valve arvates peitub Pelgulinna võlu roheluses ja mere läheduses.
Kui Pelgulinna parimad omadused olid enamiku vastajate meelest sarnased, siis neid asju, mis elukeskkonda Pelgulinnas häirivad või mille olemasolust siin puudust tuntakse, on väga erinevaid.
JÄTKUB LK3 LUGU
Eriti teeb elanikele muret vandalism. Piret (23) Orase tänavalt on seda isiklikult kogenud, kui tema auto kodutänavas alles hiljuti sihilikult ära rikuti. Urmas arvab, et et vandalismi tase on just viimasel ajal uuesti tõusnud piirkonda tekkinud narkomaanide näol.
Võitlesime Stroomi metsa jalgpallistaadioni ja hiljem sõidutee ehitamise vastu. Et mets võetaks kaitse alla. Kardan, et läbimurde plaan on ikka mõne ametniku sahtlis alles.
Sergei (39) räägib, et Pelgulinnas võiks rohkem lapsi väljas olla, kuid selleks oleks vaja rohkem mänguväljakuid, kus nad aega veeta saaksid. Vilma (71) tunneb puudust kohalikust ujulast või spordisaalist. Katri (35) Ristiku tänavalt räägib, et suureks probleemiks on raskete sõidukite liikumine. Tänava ääres asuvad puumajad vibreerivad iga kord, kui liinubuss mööda sõidab ja see on inimesi isegi mujale kolima pannud. Samuti on tänav väga kitsas ja põhjustab seetõttu tiheasustatud alale omaseid parkimisprobleeme. Kes soovib Pelgulinna plusside ja miinuste kohta samuti sõna sekka öelda, võib seda teha Pelgulinna Seltsi Facebookilehel!
TÄNAME PELGULINNA PÄEVADE TOETAJAID:
JIMMY
Seisime selle eest, et Telliskivi tänavas asuv rahvamaja jääks ikka pelgulinlastele. Kirik taotles hoonet tagasi. Kohus tagastamistaotlust ei toetanud.
Olime vabastatud vangide Pelgulinna elamise suunamise vastu. Toona suunati nad kõik elama Rohu tänavasse. Lõpuks saavutasime selle, et korteri Pelgulinnas said vaid need, kes siitkandist pärit. Probleemiks olid toona ka lahtised õllemüügikohad. Iga Heina tänavasse suubuva tänava otsa pidi selline õllepaak tulema.
Peeteli koguduse minevikust ja olevikust 19. detsembri 1938 ajaleht „Uus Eesti“ teatas Pealinna uudiste rubriigis pealkirja „Peeteli kirik õnnistati“ all, et Pelgulinn sai pühakoja. Ajaleht kirjutas toona järgmist: “Tallinna linn sai pühapäeval juurde pühitsetud jumalakoja Peeteli kiriku näol. Kiriku õnnistamisteenistusest võtsid osa Wabariigi Walitsuse esindajana haridusminister kol. A. Jaakson, piiskop H. B .Rahamägi, Tallinna praost H. Kubu, koguduse nõukogu ja juhatuse tegelejad, palju kutsutud külalisi ja koguduse liikmeid. Ruumikas kirik oli inimestest täitunud viimase kohani. Koguduse esimees Juursalu avaldas oma sõnavõtus tänu Wabariigi Presidendile K. Pätsile, Walitsusele Walitsusele ja kõigile neile, kes kaasa on aidanud kiriku ehitamisele.“ Peeteli kiriku ehitajaks oli Pelgulinna rahvas ja Peeteli kogudus, mis oli asutatud ligikaudu kümme aastat varem, Jüripäeval, 23.aprillil 1927. Seega olid oma sünnilt nii Peeteli kogudus kui kirik Eesti Vabariigi aegne Eesti Evangeelse Luteri kiriku ja Pelgulinna kogukonna lapsed. Kirik sündis
Sellele plaanile saime kiiresti kriipsu peale. Pelgulinna leht ilmus regulaarselt oktoobrist 1993 kuni detsembrini 1996. Ja siis veel paar numbrit 1998. aastal. Algselt polnud meid kaastöölisi, aga õige pea need tekkisid. Oluline oli 1990. aastatel ka töö kohalikus valimiskomisjonis, sest kohalikel valimistel tahtsid saada kandideerimisõiguse mitmed inimesed, kes ei elanud Tallinnas või ei osanud eesti keelt.
Moodustasime ka kohaliku Kodukaitse. Patrullisime koos politseinikuga. Meil oli oma kinnine ruum Orase tänava majavalitsuse hoones. Seal olid meil ka vajalikud sidevahendid.
selts maikuus 1993. See toimus Ristiku Põhikooli saalis. Rääkisime Pelgulinna minevikust, olevikust ja tulevikust. Hiljem korraldasime Pelgulinna päeva koos rahvamaja inimestega. Asumipäeva peeti järgmistel aastatel Telliskivi tänava ääres täna tühjana seisval kinnistul, kus toona turg oli. Milline on sinu kui põlise pelgulinlase soov tänastele ja tulevastele pelgulinlastele? Paljud noored, pered leiavad siia endale väga hea kodu. Noored on kõige tähtsam, et Pelgulinn ei kaoks. Et Pelgulinn poleks magala, vaid kodu. Jaak Juske
Esimene Pelgulinna päeva korraldas
Heina tänavalt
nii koguduse liikmete kui kõigi pelgulinlaste tarvis ja täitis selleks kutsutuna oma misjoniülesannet Tallinna äärelinnas. Ja teeb seda väikese vaheajaga tänini. Peeteli tegevuse ja misjoni võib võtta lühidalt kokku järgmisesse: olla ligimese kõrval kohas kuhu ta Jumala tahtel on sündinud, olla avatud ustega ja palvetada, hoolida ja armastada oma lähikondlasi, eelkõige Pelgulinnas ja Tallinnas, aga ka kaugemal olijaid ja külalisi kõikjalt. See ongi kiriku roll nii avaramas plaanis kogu ühiskonnas kui ka Peeteli kiriku olemuseks – anda kõigile teada Jumala hoolitsusest ja kinnitada kõigile, et nende eest palvetatakse pidades jumalateenistusi ja palvusi. Täna on Peeteli koguduses jumalateenistusliku elu kõrval tegev sotsiaalkeskus ja koguduse elu rikastavad mitmekülgne muusikatöö, kontserdid, kord nädalas toimuv memmedele mõeldud memmedeõhtu, pühapäeviti on avatud lastetuba. Leeritöö korraldamisel lähtutakse eelkõige leerilaste võimalustest ja soovidest. Läbi aastate on teenitud ligimest ka väljaspool linnaosa piire koos kaplanitega misjonipõllul.
veteranipäevaga tänu- ja mälestusteenistus kaitseväe ja kaitseliidu veteranide auks ja teenistuses langenute mälestuseks. Jumalateenistusele järgnes kontsert Tallinna Muusikakeskkooli laulueriala õpilasete esituses.
Hiljuti, 19. aprillil, tähistas kogudus oma 88. sünnipäeva ja peeti seoses
Läinud aastal lisandus kogudusetöösse tütarkirikuna kuulutuspunkt Harkujärvel. Peeteli Harkujärve filiaal pakub ümberkaudsetele elanikele lisaks usulistele funktsioonidele ka kultuurilisi, hariduslikke ja sotsiaalseid võimalusi, tehes tihedat koostööd vallavalitsuse ja kohaliku kooliga, olles nõnda omalaadi kogukonnakeskuseks. Pelgulinna kiriku perspektiiviks on jätkuvalt kanda endas pelgulinlaste jaoks kodukiriku soojust ja olla oma Pelgulinna kohta kõrge kirikutorniga kõigile kutseks ning teenäitajaks koju. Ning seista Pelgulinna teiste asutuste: koolide, sünnitusmaja, Mereväebaasi ja paljude teiste hulgas Pelgulinna ühe sümbolina nii kodukandi inimese kui külalise südames ja silma ees. Alo Martinson
HÄMARIK Rehepapi tallist Juurus SEB 10052031153003, MTÜ Pelgulinna Selts Tallinn , Õle 1 www.pelgulinna selts.ee Kontakt: Pille-Maris Arro tel: 5163235 Ajalehe trükkis AS Printall; tiraaž: 1500
8