I T S R E HAAB
Arvamusplats: VABA KODANIKU LINN Vaba Tallinna Kodanik on ainuke nimekiri, mille poolt saab hääletada, ilma et pärast hinges kripeldaks, kirjutab Andrus Kivirähk. Tallinnas peaksid toimetama inimesed, keda tõesti huvitab Tallinn ja kes tahavad midagi ära teha just siin, selles konkreetses linnas. LK 3
806 Hardo Aasmäe Majandusgeograaf HAABERSTI Linnapeakandidaat
891
818
Brit Kerbo
Karli Lambot
MTÜ Kodaniku Hääl juhatuse liige PÕHJA-TALLINN
Ettevõtja KESKLINN Linnavolikogu esimehe kandidaat
LINN ON RAAMAT Kas Ruhri projektil “2-3 Strassen” ning Tallinna kohalikel valimistel osaleval Vaba Tallinna Kodanikul on midagi ühist, küsib Andrei Hvostov. Linn on raamat ja “seda raamatut kirjutavad inimesed, kes tahavad osaleda kirjutamises ja kes suudavad seda teha”. LK 3 KUIDAS TALLINNAST SAAB EESKUJU Edgar Savisaare asendamine mõne teise partei linnapeaga sisulist muutust ei too, väidab Karli Lambot. Tallinna linnavalitsuse suuruse organisatsiooni nõudlik ja asjatundlik juhtimine käib suuremale osale parteilastest asjaarmastajatele lihtsalt üle jõu. LK 4
890
807
832
Külliki Kübarsepp
Mati Ilisson
Andrei Hvostov
VIK juhatuse liige PÕHJA-TALLINN
Juhtimiskonsultant HAABERSTI
Kirjanik ja ajakirjanik KESKLINN
VALIJAD, ÄRGE KARTKE VALIMISLIITUDE POOLT HÄÄLETADA Sotsioloog Juhan Kivirähk soovitab valijaile, et nad järgiksid kohalikel valimistel oma südametunnistuse häält ega kardaks häält anda kodanike valimisliitude poolt. LK 5 LÄBIMÕELDUD LINNALAHENDUSED Vaba Tallinna Kodaniku linnapeakandidaat Hardo Aasmäe avalikustab 18 konkreetset ideed Tallinna paremaks muutmiseks. LK 6
Lehes veel: Linnaosa kandidaatide artiklid LK 2
878
841
809
Silver Meikar
Jaan Riis
Jaanus Ojangu
Inimõiguste aktivist NÕMME
Looduse Omnibussi eestvedaja LASNAMÄE
Süsteemiinsener HAABERSTI
Gunnar Polma, Brit Kerbo, Tarmo Treimann ja Erik Vest tutvustavad valimisliidu seisukohti LK 4-5 Linnaosa programm ja Vaba Tallinna Kodaniku kandidaadid LK 7-8 Marek Strandbergi karikatuur LK 3
2
Tallinlaste uus võimalus
806
Hardo Aasmäe
Ilmselt tekib paljudel lugejatel küsimus, miks ma üldse kandideerin Tallinna linnavolikokku. Pean tunnistama, et see ei olnud kerge otsus. Erinevalt erakondadest, kuhu ma ei kuulu, on Vaba Tallinna Kodaniku nimekirjas kõik kandideerimas vabatahtlikult. Erakondades tehakse see paljudele kohustuslikuks, sest nagu ütleb Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip, poliitik ehk erakondlane peabki kogu aeg kandideerima. Mind ajendasid muud asjaolud. Kõigepealt võlus mind haritud noorte inimeste rühm, kes moodustavad Vaba Tallinna Kodaniku tuumiku. Mul ei olnud põhjust keelata neile oma kogemusi ja oskusi. Olin ikkagi XX sajandil ainuke Tallinna linnapea, kes oli selles ametis erialasel tööl. Enne ametisse asumist eelnes 15 aastat asustuse uuringuid ning ka sellekohane geograafiakandidaadi väitekiri. Samas olen muutunud üha rohkem murelikuks meie ühiskonna seisundi pärast. Veendusin selles taas kord Rahvarinde muuseumi avamisel. Riik ja Tallinn astuvad ühte poliitilist sammu, mis toetub nn õhukese riigi arusaamal. Võim on eemaldunud tegelikest probleemidest, lootes ekslikult, et turg lahendab kõik asjad kõige paremal moel. Tulemuseks on seisak ehk tagasiminek ja uute ideede puudus. Linnavõim lihtsalt ei tea enam, mida edasi teha. Selle ehedaks näiteks on meie merevärava, Tallinna Vanasadama ümbrus. Tegemist on Tallinna visiitkaardiga, mida läbivad miljonid välismaalased, kes viivad laia maailma sõnumi Tallinna linnast. Neile vaatab vastu hooldamata tühermaa, taamal elegantne keskaegne vanalinn. Linnavõimud müüsid aastaid tagasi sealsed maad erakätesse, lootes sellega probleemi kaelast ära saada. Tulemuseks on tavaline maaspekulatsioon ja hooldamata ala puju, ohakate, takjate jm umbrohuga. Sama lugu on laulva revolutsiooni ühe sümboli Linnahalliga. Linnavõimud sõlmisid lepingu Roland Lauderiga, et ta teeks linna eest selle korda. Tulemus on sama, mis Vanasadama ümbrusega. Linnahall laguneb vääramatult edasi. Keegi ei tule meie eest Tallinnat korda tegema. Täna võin kinnitada, et olen teinud kandideerimisega õige otsuse, sest käimasolev valimiskampaania näitab valitsemise sügavat ebateaduslikku laostumist. 117 000 kuuse Lasnamäele istutamise ja Ülemiste järvest supluskoha rajamise mõte näitab tegijate ulatuslikku võhiklikkust ning algelist mõtlemisvõimet. Omamoodi kandideerimise kaalutlus lähtub tõsiasjast, et peaaegu pooled meie linna kodanikud ei ole oma poliitilises pettumuses nõus enam hääletama ühegi erakonna poolt. Vaba Tallinna Kodanik pakub neile võimalust tulla tagasi hääletajate hulka. Meie valimisliidu nimekiri on oma loomult kahtlemata mitmekesisem kui erakondadel, sest ta on kohapõhisem. Lasnamäe ja Pirita on naabrid, kuid kohalikud küsimused on üsnagi erinevad. Sama erinevad ja võib-olla isegi mõneti vastandlikud on seal ka meie kandidaadid käesolevatel valimistel. See kirjusus esindab kogukondi paremini kui erakonnad. Praegused valimised on proovikiviks pettunud tallinlastele uue alternatiivi otsingul. Kui meid toetatakse, avab see tallinlastele uusi võimalusi. Kui meid ei toetata, siis jääb kõik vanaviisi, sest erakonnad jagavad võimu ära eelnevate kokkulepete alusel.
Minu Haabersti Kui vaadata Tallinna kaarti, siis Haabersti linnaosa on kõige läänepoolsem ja tundub olema ka kõige selgemate piiridega. Meie naabrid on Mustamäe, Kristiine, PõhjaTallinn ja Harku vald. Meie linnaosa sisaldab sama eriilmelisi asumeid kui on meie naabridki. Meil on palju merepiiri, koos Kakumäe plaažiga, meil on oma järv, mille suurust ei pea häbenema, meil on erinäolised aedlinnad Kakumäe, Tiskre, Pikaliiva, Mustjõe, meil on loomaaed ja vabaõhumuuseum. Selline kooslus oleks igale linnale ainult unistuseks. Samas tekitab see ka segadust, kui kõike seda püütakse juhtida ühest kohast ja ühe viletsa malli järgi. Meie linnaosal puudub selge keskus ja visioon, kuhu edasi liikuda. Me üritame areneda juhuslikkuse meetodil, kus arengumootoriks on ainult arendajate huvid. Meil on olemas üldplaneering, kuid selle abil linnaosa edendamisest pole keegi otseselt huvitatud, ega ka vastutav. Linnal ja linnaosal puudus huvi üldplaneeringu tegemisel aktiivselt kaasa lüüa. Arhitektid pidid nägema kurja vaeva, et oma tööd üldse avalikult esitleda ja arutleda saaks. Linnaosa halduskogus ei toimu tõsiseid arutelusid linnaosa arengu küsimustes. Viimase aja hulludest plaanidest on silma jäänud eriti kõrged hooned Haabersti veel ehitamata ristmiku vahetusse ümbrusse, loomaaia kõrval oleva halajasala vähendamine, et sinna rajada hüpersuur kaubanduskeskus,
mille juurdepääs on jalgsi liikujatele eluohtlik ja autojuhtidele tohutuid ummikuid tekitav. Veel soovitakse rajada uus jalgpallistaadion, mis on iseenesest tore valik, aga sellega kaasnev liiklussõlm on täiesti läbi mõtlemata ja tekitab taas täiendavaid ummikuid, isegi siis, kui oleks valmis uus täiemahuline ristmik. Kõiges selles ei saa süüdistada otseselt Haabersti linnaosavalitsust, tegemist on suurema ja ülelinnalise probleemiga. Linna keskvalitsus on võtnud kogu võimutäiuse enda kätte ja mingeid vahendeid ega otsustusõigust linnaosavalitsusele pole jäetud. Linnaosavalitsus on ainult linnapea täitevorgan kohapeal. Sellise juhtimisega on Haabersti määratud ääremaastuma. Selle vältimiseks tuleb otsustusõigus anda tagasi linnaosale. Veelgi enam, linnaosavalitsus peaks otsustusprotsessi kaasama ka erinevate asumite esindajad. Linnaosa halduskogu komisjonidesse tuleb kutsuda kõikide asumite esindajaid, olenemata sellest, mis nimekirjades keegi kandideeris või ei osalenud üldse valimistel. Õismäelt peaks kindlasti kaasatud olema korteriühistute esindajad, Kakumäelt Kakumäe seltsi rahvas ja Mustjõelt nende asumiseltsi esindajad. Ainult nii saame edasi minna oma linnaosa tasakaalustatud arenguga. Meie linnaosa puudutavad otsused tuleb teha kohapeal ja nende ellu viimiseks tuleb eraldada
809 Jaanus Ojangu linnaosale ka proportsionaalne osa linnaeelarvest. Ühiselt tegutsedes leiaksime lahendused enamikele oma linnaosa puudutavatele probleemidele. Suurimateks probleemideks on täna tehtavad rumalad otsused. Tänased otsused liikluskorralduse planeerimise vallas viivad meid varsti väga suurte ummikuteni ja seda mitte ainult liikluses. Täna ei suudeta lahendada Haabersti ristmikuga seotud probleeme ja sellega seatakse väga rängad tõkked kogu piirkonna arengule. Linn ei suuda teha koostööd naabervaldadega, mille tulemusena kannatavad iga päev tuhanded pered, kes peavad läbima stressirohkeid ristmikke, seisma pikkades ummikutes ja tunglema ülerahvastatud ühistranspordis. Kõik need mured oleksid lahendatavad, kui erinevad osapooled omaksid koostöötahet ja visiooni, kuhu poole soovitakse liikuda.
Haabersti ringtee vajab kiiret lahendust Aastaid on räägitud Haabersti ringrist-
mine mitmetasandiliseks ei ole otstarbekas,
miku väljaehitamisest, paraku on arengud
pigem tuleks läheneda elukorralduse paran-
Tallinna kõige ohtlikuma liiklussõlme osas
damisele terviklikult. Rahamahuka projekti
jätkuvalt tupikseisus. Valimiste-eelses sagi-
mitteteostumine võimaldab suunata vahen-
nas lubatakse ühelt poolt kolmetasandilise
did teistesse valdkondadesse, näiteks ülivaja-
ristmiku kiiret väljaehitamist, teisalt püü-
liku Kakumäe lasteaia ehitusse.
807
Mati Ilisson
neljakorruselist kortermaja.
takse planeeritava Maxima kaupluse ehi-
Tänaste linnajuhtide väitel toimub Ehi-
tusega ja sellele olulise juurdepääsuteega
tajate tee laiendamine Maxima kaupluse
seonduvat Ehitajate tee laiendamist näidata
ehitamise käigus 2014.–2015. aastal ja see-
ristmiku rekonstrueerimise suurejoonelise
järel rekonstrueeritakse Rannamõisa tee
algusena. Täna ei ole olemas ühtegi avalik-
ringristmikust kuni Lõuka tänavani. Kuna
kusele teadaolevat reaalset tegevuskava, mis
selget ajakava ei ole välja pakutud, võib va-
kinnitaks ristmikuga seonduvaid konkreet-
rasema kogemuse põhjal oletada, et planee-
seid lahendusi. Senini on linnajuhid põhjen-
ritav 900-meetrine lõik valmib uute kohalike
danud lahendi puudumist vahendite nappu-
omavalitsuste volikogude valimiste eel. Tuleb
se ja tõlgendusega, et investeering ristmiku
kahelda selle pikaleveniva lahendusvariandi
ajal tuleb käivitada tegevused hästitoimiva
väljaehitusega teeniks eelkõige lähivaldade
mõistlikkuses. Kindlasti halvendab pakutud
ühistranspordi korraldamiseks. See omakorda
huve. Kas see ikka on nii?
variant olukorda lähiaastatel veelgi, kuna
on eelduseks mõistlikule pargi-sõida süstee-
Mitmetasandilise ristmiku pooldajad loo-
elanike arv linnaosas ja linna lähiümbruses
mi kasutuselevõtule, mis võimaldab inimestel
davad selle valmimisega kaotada liiklusum-
kasvab kiiresti, samuti on planeeringute ko-
mugavalt, kiiresti ja stressivabalt linna saada.
mikud, aga ääretult kallis rajatis nii ehituse
haselt ringi lähedusse kerkimas erinevaid
Teisalt tuleb hoolitseda ka selle eest, et Haa-
kui ka hilisema ekspluatatsiooni osas ei pa-
ehitisi ja rajatisi. Ühe näitena nimetan ringist
bersti-siseselt saaks ühistranspordiga ligi nii
randa linnaosa elukeskkonda. Teisalt on um-
veidi enam kui kilomeetri kaugusele Ranna-
töökohtadele kui ka rekreatsioonialadele. La-
mikud täheldatavad eelkõige tipptundidel ja
mõisa tee ja Vana-Rannamõisa tee vahelisele
hendusvariandi võti on avatud ja kaasaegne
seega oleks kallis rajatis enamiku ajast ala-
alale hoogsalt kerkivat Pärnaõue elamurajoo-
linnaplaneerimine ning soov samm-sammult
koormatud. Arvan, et Haabersti ringi ehita-
ni, kuhu on plaanitud ehitada 48 kahe- kuni
eesmärkide poole püüelda.
Pakutud lahendused on täiesti sobimatud Haabersti inimestele. Vajame linnaosa elukeskkonda parandavat terviklahendust, selget nägemust ja tegevuskava edasiste arengute osas. Ühetasandilise ristmiku asjatundlik ja kiire rekonstrueerimine on võimalik teostada lähiperspektiivis. Mõne kilomeetri sõidutee laiendamine ja läbimõeldud liikluskorraldus ei ole linnale ülejõukäiv. Samal
3
Linn on raamat
Vaba kodaniku linn
Ma käisin kolme aasta eest vaatamas Euroopa kultuuripealinn 2010 avamist. “Linn” peaks siin kõlama mitmuses, sest kaasatud oli kogu Ruhri piirkond. Mis on teatavasti linnastu, kus elab ühtekokku kuus miljonit inimest. Kivisöe kaevandamine ja terasesulatamine on Euroopa vanades tööstusmaades üha ebapopulaarsem majandustegevus, sest õhku saastav ja tervist kahjustav tootmine on kandunud Hiinasse. Kunagine Saksamaa “sepikoda” Ruhr vaevleb juba pikemat aega identiteedikriisis. Tegevust pole, elumõte kipub kaduma. Euroopa kultuuripealinnaks saamine oli Ruhrile teretulnud võimalus hakata end uutmoodi määratlema. Tuhandetest üksikprojektidest, mis tegid Ruhri elu tollel aastal kirevaks, on mulle kõige eredamalt meelde jäänud kontseptuaalse kunstniku Jochen Gerzi projekt nimega “2-3 Strassen.” Teostusest. Ruhri piirkonnas valitakse välja kolm linna, nendes omakorda valitakse välja mõni täiesti tavaline tänav, kus elavad täiesti tavalised inimesed. Sellesse keskkonda n-ö istutatakse mujalt tulnud inimesed, kelle käsutusse antakse aastaks ajaks täiesti tasuta elamispind. Uustulnukate ainsaks kohustuseks on istuda iga päev arvuti taha ja kirjutada paar lehekülge teksti, kas päevikulaadset või ilukirjanduslikku või ükstakama millist, mis salvestatakse ühisel kõvakettal. Keegi kirjutavatest inimestest ei saa näha, mida on teinud ülejäänud projektis osalejad. Kord kirjapandut ei saa enam kustutada ega tagantjärele muuta. Kõik salvestub nii nagu see on. Aasta möödub, tekst ladestub, ja lõpuks antakse see välja ühe suure raamatuna. Mis juhtuski 2011. aasta kevadel. Ilmavalgust nägi 3000 lehekülge paks raamat, mis algab sõnadega: “Me oleme kuuekesi ja me külmetame. See on ilmselt esimene sissekanne ülepea, ja meil on maailmale öelda vaat mis…” Ad hoc kirjanikke polnud kuus, nagu sellest algusest võiks järeldada. Neid oli kokku 78, nad olid jaotunud 57 korterisse. Paljud inimesed jagasid korterit. Elasid kommuunis. Saksa keeles öeldakse selle kohta Wohngemeinschaft. Asja mõttest. Jochen Gerzi eesmärgiks oli luua selline olukord, kus 1) kirjanikuks pole mõni üksikindiviid vaid terve ühiskond, 2) luua raamat, mis “kirjutab ennast ise”, 3) tekitada tekst, mis dokumenteerib hetkeseisu läbi kogu aasta, 4) muuta keskkonda. Viimane eesmärk tundus mulle kõige paeluvam. Loomingulisus muudab keskkonda. Tänav, mis on sellisest projektist haaratud, peab mingil moel teisenema. Oluline on lisada, et ühises raamatukirjutamises võisid osaleda ka n-ö vanad olijad ehk põliselanikud; inimesed, kes elasid nendel tänavatel enne projekti alustamist. Kirjutajatena oli teretul-
Ütleme ausalt: vahepeal oli tunne, et polegi enam kedagi valida. Mitmete suurparteide sigadused ja eriti veel nende sigaduste küüniline eitamine kippusid hävitama igasugust lugupidamist erakonnapoliitika suhtes. Valijal on ju siiski olemas mälu ja miks peaks terve mõistusega inimene hääletama isikute poolt, kes on skandaalidest ning korruptsioonist läbi imbunud nagu suitsusauna palgid tahmast. Kohalike valimiste puhul käivitatud kampaania ei muutnud olukorda paremaks: parlamendierakonnad otsustasid taas tulla lagedale oma kopitanud peibutuspartide ning üldsõnaliste loosungitega. Osavõtlikkust ning huvi kohalike probleemide vastu ei suudetud enam isegi teeselda ja Tallinna tänavatele kleebitud näopildid mõjusid kui mõne seebiseriaali tegelaste postrid. Oli selge, et need pole mingid päris inimesed, kes saaksid ning sooviksid tegeleda linnakodanike pärismuredega. Sest mida me ootame kohalikelt volikogudelt? Kindlasti mitte suurt poliitikat ja maailmavaatelisi nägelusi. Me tahame, et meie kodu ja kodu ümbrus oleksid korras. Et me saaksime oma linnas mõnusasti ja õnnelikult elada. Ja me tahame, et inimesed, kes selle kõige eest hoolitsevad, teeksid oma tööd rõõmu ja täie pühendumusega, mitte ei piidleks hommikul ametisse tulles igatsusega Toompea poole. Koht kohalikus volikogus pole lohutusauhind või poliitiline pagulus, see pole koht noorte broilerite dresseerimiseks ega vanade varaste nuumamiseks. Me tahame näha Tallinnas toimetamas inimesi, keda tõesti huvitab Tallinn ja kes tahavad midagi ära teha just siin, selles konkreetses linnas. Aga võib-olla ka ainult konkreetses linnajaos! Ka see oleks väga hea. Väikestest asjadest sünnivadki suured, üks pusletükk asetub teise kõrvale ning tulemuseks on inimsõbralik ja hubane keskkond. Õnneks on sellised inimesed olemas, nad toimetavad asumiseltsides ja vabaühendustes. Tegelikult polegi neil tarvis kuhugi kandideerida, nemad teevad oma tööd niikuinii, vabatahtlikult ja lustiga. Küsimus on ainult selles, et kui on olemas ühes inimesed, kes teevad, milleks on siis veel tarvis teisi inimesi, kes istuvad, varastavad ja loobivad esimestele kaikaid kodarasse. Vaba Tallinna Kodanik on mulle sümpaatne just nimelt sellel põhjusel, et selle valimisliidu eesmärgiks ongi need teised, täiesti üleliigsed elukad võimust ilma jätta ning võttagi linn enda kätte. Vabade kodanike kätte. Ise hääletan ma Mustamäel. Praegu elan ma küll kesklinnas, aga Mustamäel olen elanud kauem, käinud seal koolis ja praegugi satun sinna sageli, kuna seal elab mu ema, elab hea sõber Mart Soidro, kes samuti Vabade Tallinna Kodanike seas kandideerib. Oleme Mardiga koos palju Tallinna eluolu arutanud ja kohalikke sulisid kirunud, aga ilmselt sai Mart aru, et ainult õllelaua juttudest enam ei aita, tuleb ise õlg alla panna ja vähemalt üritada midagi muuta. Mina olen valmis teda selles soovis igati toetama nagu kõiki teisigi toredaid Tallinna kaaskodanikke. Ma ei tea, kuidas neil valimistel läheb, aga ma tõesti ei näe ühtegi teist nimekirja, mille poolt hääletada, ilma et pärast hinges ei kripeldaks.
Andrei Hvostov
Andrus Kivirähk
nud ka kõik külalised, kes tulid seda enneolematut asja kaema. Tekkis monoloog, mille autoriteks loendati lõpuks 887 inimest, kes lõid oma tekstid kuueteistkümnes erinevas keeles. Ahjaa – Ruhri kommuunides elasid selle aasta jooksul mitte ainult sakslased. Osalejaid oli Venemaalt, Marokost, Jaapanist, Slovakkiast… Raamat, mille autoriks on kommuun. Enamgi veel – autoriks on ühiskond. Või on autoriks hoopis… linn kui niisugune? Ma ei külastanud kõiki projektiga seotud kohti. Mulle näidati vaid ühte maja Mühlheimis. See oli 20-korruseline betoonkolakas, kus oli projekti tarvis eraldatud 13 korterit. Kõrghoone, seega “vertikaalne tänav.” Umbes sellised majad on ka meie nn magalates. Ma olen kunagi ise mõnda aega elanud Õismäel sarnases majas. Teadmata naabrite nimesid, tundmata nende nägusid, olles anonymus teiste anonüümide seas. Küllap te saate aru, millele panustas Jochen Gerz. Selleks, et kirjutada iga päev paar lehekülge teksti, pead sa autorina uurima seda keskkonda, kuhu sa oled sattunud. Minema välja, jalutama ja vaatlema, tutvuma naabritega, vahetama nendega mõtteid, otsima mingit ühisosa, et teha neile lõpuks ettepanek: “kallis naaber, kas sa ei tahaks mõned read ka enda poolt kirjutada meie ühisesse raamatusse?” Teleka ees lösutades või Facebookis klõbistades sellist kokkupuudet oma ümbruskonnaga ei saavuta. Tulemusest. Keskkond tõesti muutus. Mälestuseks sellest aastast on ühiselt rajatud kohvikud, näitusesaalid, lilleaed. Sõnaga – projektis osalenud tänavatel tekkis kogukond. Kas see on liiga ilus, et olla tõsi? Ma ei tea, kas Gerzi ürituses osalenud inimesed hindavad seda läbinisti positiivselt. Kuuldavasti tekkis seal ka pingeid ja mõned inimesed läksid aasta lõppu ootamata ära. Teadagi, Lääne inimene on suur individualist. Kommuunivärk ei sobi igaühele. Kuid mitte see pole põhiline, milleni ma tahan arutluskäiguga jõuda. On üks ütlus, et “arhitektuur on kiviks saanud sõna.” Seega – linn on raamat. Seda raamatut “kirjutatakse” samuti kollektiivselt. Tallinlastena me
«Linn on raamat, aga mitte igaüks pole kutsutud sellesse raamatusse kirjutama jumal teab mida»
teame, kuidas on “kirjutatud” meie linn. Tunnistagem ausalt, et siin võib leida ebaõnnestunud lauseid, lehekülgi, lausa peatükke. Kollektiivne looming peab siiski alluma mingitele reeglitele. Ei saa olla nii, et eraettevõtja lükkab miljööväärtuslikuks tunnistatud puitasumis püsti mõne betoonkolossi. Või siis suure plasttelgi põliste pargipuude alla. Linn on raamat, aga mitte igaüks pole kutsutud sellesse raamatusse kirjutama jumal teab mida. “2-3 Strassen” ühe tulemina valminud raamat ei sisalda lauseid, mida me võime kohata näiteks reeglitele mitte allutatud Eesti netikommentaariumis. Seal pole mõtteavaldusi, mis reedavad, et autor ärkas hommikul kohutavalt pahas tujus, või et ta ongi kogu aeg depressiivses meeleolus, mistõttu tal on tarvidus kogu maailm musta värviga üle valada. Või lausa sopaga. Ei ühtegi “pange end põlema…!” Aga pole ka mingit roosamannat. Alustatakse lausega “me oleme kuuekesi ja meil on külm.” See on 1. jaanuari sissekanne. Toas ongi külm. Ent kokkutulnud ei hakka sõimama Ruhri linnavõimusid või kunstnik Gerzi, kes pole hoolitsenud toasooja eest. Neil on külm, ent mitte see pole sõnum maailmale. Neil kuuel inimesel on ajada üks ühine asi, seda kibelevad nad teatama. Üks oluline asi veel. Need 78 inimest, kes kutsuti projektis osalema, ei olnud päris juhuslikud möödakõndijad. Kandideeris tervelt 1457 inimest. Nende hulgast sõeluti sobivad. Ma ei tea valikukriteeriumidest suurt midagi. Kindlasti eeldati seda, et inimestel on kirjutamisoskus ning et neil on mingid kindlad vaated elule. Et neil on seisukoht. Teatud mõttes toimusid valimised. Teatud mõttes. Inimeste sobivuse üle otsustasid Gerz ja tema meeskond. Nad olid umbes nagu jumala rollis. Demiurgid, kes ütlesid, mis läheb ja mis ei lähe mitte. Selles mõttes pole need niisugused valimised, mida nimetatakse “demokraatlikeks.” Aga mind huvitab praegu idee ise. Linn on raamat. Seda raamatut kirjutab ühiskond, mis koosneb omakorda kogukondadest. Seal raamatut kirjutavad inimesed, kes tahavad osaleda kirjutamises ja kes suudavad seda teha. See on oluline rõhutada – peab olema esmalt tahtmine ja teiseks suutlikkus. On mul õigus öelda, et Ruhri projektil “2-3 Strassen” ning Tallinna kohalikel valimistel osaleval Vaba Tallinna Kodanikul on midagi ühist? Ma arvan, et on küll. Andrei Hvostov on esseist ja kirjanik. Andrei kandideerib Vaba Tallinna Kodaniku valimisnimekirjas Kesklinnas.
4
Kuidas Tallinnast saab eeskuju Karli Lambot
Mis oleks kui Tallinn saaks kõige paremini juhitud pealinnaks Euroopas, mis suudab ühel ajal tagada heaolu linnaelanikele, kuid olla avatud külalistele; suuta teha kiireid otsuseid, kuid alati nende tegemisel küsida kodanike arvamust; luua globaalselt konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond, kuid mitte unustada abivajajaid? Selles, kuidas eesmärgi saavutamise nimel tuleks reformida Talllinna juhtimist, võib olla erinevaid seisukohti. Võiksime aga kokku leppida, et samamoodi jätkates pole võimalik muutuseid saavutada. Küsimus ei ole ainult Keskerakonnalt, mis tõesti liiga kaua ja liiga valesti on linna juhtinud, võimu ära võtmises, vaid milleski palju enamas. Edgar Savisaare asendamine mõne teise erakonna linnapeaga sisulist muutust kahjuks ei too. Rohelise asemel värvitakse linn kollaseks, siniseks või punaseks, kõrgepalgalised töökohad jagatakse aga uutele broileritele ning pidu linnarahva rahaga võib jätkuda. Võib-olla suudetakse paar aastat olla vähem korrumpeerunud ja hoida propagandas madalamat joont, kuid järgmiste valimiste eel näeme samasugust lindilõikamist ja kingituste jagamist. Tunnistagem, et Tallinna linnavalitsuse suuruse organisatsiooni nõudlik ja asjatundlik juhtimine käib suuremale osale parteilastest asjaarmastajatele lihtsalt üle jõu. Mis oleks kui Tallinna linnapeaks saaks tippjuht, kes leitakse avaliku konkursi teel. Linnavalitsus moodustataks valdkonnaspetsialistidest ning sinna kuuluksid kõikide linnaosade juhid. Volikokku tuleks tagasi sisuline debatt arengusuundade ja poliitikate üle ning nad saaksid täitevvõimu üle teostada efektiivset järelevalvet. Mitte-erakondlik tippjuhist linnapea ning professionaalne linnajuhtimine ei ole ju ennekuulmatu ettepanek, vaid see töötab edukalt näiteks Inglismaal, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides. Miks ei peaks me seda ellu viima Tallinnas, seda enam, kui teame, et vana viisi jätkates Euroopa parimate hulka me kunagi ei saa. Karli Lambot on logistikaettevõtte ACE Logistics nõukogu esimees,. Karli kandideerib Vaba Tallinna Kodaniku nimekirjas Kesklinnas ja on valimisliidu volikogu esimehe kandidaat
Arvo Vallikivi (Valton):
Väärtustame head haridust ja õpetajat Gunnar Polma
Me väärtustame head haridust ja õpetajat ka tegelikult, mitte ainult sõnades. Nii saab ühe lausega kokku võtta Vaba Tallinna Kodaniku lubaduse. Tänaseks on Eesti taasiseseisvumisest möödunud 22 aastat. Nüüd naudime igapäevast vabadust – saame valida, keda süda kutsub. Võime ka ise valituks saada. Kellel on rohkem raha, sellel on suuremad võimalused. Kõigi erakondade ja valimisliitude valimislubadustes on haridus terminina tähtsal kohal. Paraku mitte alati sisuliselt. IRL soovib võrdseid võimalusi saamaks parimat võimalikku haridust nii Eestis kui ka mujal maailmas. Sotsiaaldemokraadid tahavad, et kõikjal Eestis oleks võimalik väärikalt elada – saada head haridust. Reformierakond soovib kõigile võimalust omandada vajadustele ja annetele vastav kvaliteetne haridus. Keskerakonna valimisprogrammis on seevastu terve peatükk pühendatud
Laste pealt kokku ei hoita! Brit Kerbo
Andrei Hvostov kirjutas septembris Eesti Päevalehes ilmunud artiklis “Laps on koer” irooniliselt: “...lapsed on väga kallis lõbu. Puhas kulu ja koorem. Lapsed ei käi tööl, nad ei maksa makse. Ja hullemgi veel: nad takistavad ka suuri inimesi tööl käimast, seega ka maksusid maksmast. Samal ajal tahavad lapsed kogu aeg midagi saada. Lasteaedasid. Koole. Mänguväljakuid. Igasugust muud trullallaad. Sotsiaaltöötajaid ja psühholooge näiteks”. Mis on sellel pildil valesti? Pildil on valesti see, et lapsed ei ole meie riigis prioriteet. Kui pöördud riigi poole, öeldakse, et ah, see on ju hoopis kohaliku omavalitsuse rida. Kui pöördud kohaliku omavalitsuse poliitikute poole, ütlevad nad, et kuulge, riik vähendas ju meie tulubaasi ja me ei saa midagi teha. Pildil on valesti see, et seadusest tulenevat kohus-
Indrek Tarand:
kvaliteetsele haridusele, mille tagamine on Keskerakonna prioriteediks. Siinkohal hüüan STOPP! Aitab konkurentide tutvustamisest! Käimas on suur valimisturg! Poliitikud peavad kohvikuid ja müüvad vanaemade moose, Keskerakond töötab ja reformistid saadavad IRL-i poolt siniseks võõbatud taevasse uhkusest pakatavaid kollaseid õhupalle! Sotsid imetlevad samal ajal oma reitingut. Põhjus, miks mina kandideerin, on lihtne: ma ei usu sellesse, et nüüd, pärast 22 aastat iseseisvust, iseenesest ime juhtub. Et senine võimuerakondade kvartett haridust ja õpetaja elukutset äkitselt väärtustama hakkab. Miks seda siis siiani tehtud ei ole? Ministritele on portfelle jaotatud, omavalitsusigi on nad juhtinud, kuid «See riik hariduse sisu ja õpetaja palk pole olnud kunagi tuleb nüüd tagasi takistuseks koalitsioonivõtta» de sõlmimisel või sõlmimata jätmisel. Ainult valimiste eel, kui PR-firmade näpunäidete järgi kirjutatakse programme ja kavandatakse hirmkalleid kampaaniaid, hakatakse taas “muretsema” hea hariduse pärast. Arvan, et sõnadelt tegudele üle minekuks on vaja riiki, mille me kodanikelt märkamatult, kuskil 2000. aastate alguspoolel erakondadele kaotasime. See riik tuleb nüüd tagasi võtta. Esialgu saada sõna omavalitsustes, siis samm-sammult tagasi Toompeale minna. Ja kuidas? Alus-
tada tuleb haridusest. Väärtustades haridust, oleme ehk 20 aasta pärast nii haritud, et oskame oma inimesi, oma riiki kitsaste erakondlike huvide eest kaitsta. Hariduse väärtustamisel alustame hea hariduse algusest – õpetajast. Oleme võrreldes okupatsiooniajaga nii mõneski hariduse aspektis pika sammu tagasi astunud. Suur tung teatud koolidesse ja vähene huvi teiste vastu näitab, et meie haridussüsteemis on suured käärid – drastilised vahed riigieksamite tulemustes on selle kõmutekitavaks tunnistajaks. Akadeemilistes ringkondades liigub must huumor: Tallinna Ülikool valmistab füüsikaõpetajaid ette lõpmatult palju rohkem kui Tartu Ülikool. Tallinnas nimelt on füüsikaõpetaja magistrantuuri valinud üks üliõpilane, Tartus ümmargune null. Vaba Tallinna Kodaniku valimisloosung on lihtne, me väärtustame head haridust ja õpetajat ka tegelikult, mitte ainult sõnades. Kui riik ei kavatse anda omavalitsustele piisavaid vahendeid, peab väheseid ressursse oskama paremini kasutada ning julgema ka raskeid (loe: populaarsusreitinguid mittearvestavaid) otsuseid langetada. Linnavolikogus soovin töötada selle nimel, et nii lasteaia- kui kooliõpetaja, aga ka kõik teised haridusvaldkonnas tegutsevad inimesed teavad, et linn panustab neisse. Suuremad palgad ja korras koolimajad kinnitavad, et lubadustest on saanud teod. Gunnar Polma on Tallinna Reaalkooli direktor. Gunnar kandideerib Vaba Tallinna Kodaniku nimekirjas Kesklinnas
kodanikke. Tegelikult on Tallinn piisavalt rikas, et parema tust tagada igale lapsele lasteaiakoht ei täida ei riik ega juhtimise ja eelarve otstarbekama jaotuse korral oleks ka omavalitsused. Kui tavaline kodanik seadust ei täida, võimalik täita kõik seadusest tulenevad kohustused. järgneb sellele trahv, ühiskondlik töö või koguni vangisLinnavõimu tegelikud eelistused tulevad selgelt vältus, aga igatahes on seaduse mittetäitmine karistatav. Riigi ja omavalitsuste jaoks on paljud seadused, näiteks ja, kui võrrelda erinevate eelarveridade kärpeid proportkoolieelsete lasteasutuste seadus, pelk paber. Kogumas sionaalselt. Aastatel 2007–2010 vähendati investeerintolmu koos sadade määruste ja arengukavadega, mida guid lasteaedadesse 94% ja samal ajavahemikul tõusid keegi linnavalitsuse enesereklaami kulud kolm korda. Sellel ei vaevu aastal raiskab linnavõim propagandaks 5 miljonit eurot «Sellel aastal raistäitma, linnakodanike raha. Selle raha eest oleks täna uutes, kab linnavõim propagandaks aga mida puhastes ja soojades lasteaiaruumides 300 väikelast. 5 miljonit eurot linnakodanike ametniSeega on küsimus valikutes. Lapsed peavad oleraha. Sama raha eest oleks täna ma jätkusuutliku riigi prioriteet. Kui pole lapsi, pole kud heal uutes, puhastes ja soojades peagi ka eesti keelt ja kultuuri. On aeg kiiresti mimeelel koostavad. dagi ette võtta, et lapsed oleksid turvaliselt hoitud lasteaiaruumides 300 Linnavõim ja lapsevanemad saaksid südamerahuga tööle tagaväikelast» on vähendanud insi pöörduda. Lastehoiu tagamine on ju ühtlasi ka majandusmeede, kuna enam töölkäivaid linnakovesteeringuid lasteaedanikke tähendab ka rohkem maksuraha linnadadele radikaalselt ja juba aastaid on haridusvaldkond eelarves. tugevalt alarahastatud. Linnavõimu valikute tõttu napib Selle ülesande püstituse puhul ei ole pistmist raha lasteaiaõpetajate täiskoormusega töötamiseks rahvusliku või erakondliku kuuluvusega või maailmavaaning eripedagoogide jaoks, kelle tuge paljud muditeliste eelistustega, küsimus on üldinimlik ja mõistetav lase d oma arenguks vajavad. Samuti on linna poolt – kui raha kõigeks ei jätku, siis tuleb valida, ja valida lõpetatud erahuvihariduse toetamine ning ka koolide vastavalt sellele, mis on tähtsam. Laste pealt ei ole õige piisav rahastus on tagamata. Tallinn eirab lasteaedade kokku hoida! tervisekaitsenõudeid, tuleohutusnõudeid ja õiguskantsleri tähelepanekuid. Probleemidega tegelemise asemel süüdistab linnaBrit Kerbo on MTÜ Kodaniku Hääl juhatuse liige. Brit kandideerib Vaba Talllinna Kodaniku nimekirjas Põhja-Tallinnas võim riiki, globaalset majandussurutist ja tülikaid linna-
Tiina Mägi:
Silver Meikar:
«Tervitan kodanikukeskse valimisliidu
«Mina kavatsen nendel valimistel Vaba
«Erakonnad on kinnised klubid. Selleks,
«Muutused sünnivad iga päev ning
teket Tallinna linnas, kus parteiline juhti-
Tallinna Kodaniku poolt hääletada ja kut-
et linnas midagi ära teha, ei peaks olema
sageli mõistame hetkel väiksena tundu-
mine ei ole piisavalt arvestanud kodanike
sun kõiki mõtlevaid inimesi samuti seda
kohustus liituda mõnega neist. Vaba Tallin-
va asja suurust alles aastate pärast. Nen-
soovidega. Vaba Tallinna Kodaniku nime-
võimalust kaaluma. Sellel nimekirjal on
na Kodanik on sisuline ja avatud alterna-
del kohalikel valimistel ei otsustata vaid
kirjas kandideerides aitan kaasa sellele, et
väga oluline võti kohaliku poliitika pare-
tiiv. Neil on usku ja idealismi ning ka indu
volikogude koosseisu järgnevaks neljaks
volikokku pääsevad need, kes seal reaal-
maks muutmisel. Me kodanikena saame
meie ühise elu heaks midagi ära teha.»
aastaks, vaid pannakse paika oluline vers-
selt tööd teha soovivad.»
kõik parte ja broilereid nullhäälte massi-
tapost Eesti poliitilise kultuuri arenemise
ga karistada ja vabadele kodanikele kaasa
teel. Kas see kinnistab kehtivat, või julgeb
aidata.»
taotleda muutust, see on valijate otsustada.»
5
Valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik lähtekohad 2013. aasta volikogu valimisteks Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik (VTK) on laiapõhjaline valimisliit, mis on loodud osalemaks kohalike omavalitsuste valimistel Tallinnas. VTK koondab endas edumeelseid ja hakkajaid linnakodanikke ning on selge alternatiiv erakondadele, andes valikuvõimaluse nendele valijatele, kes pole valmis hääletama ühegi olemasoleva erakonna poolt. Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik on ainuke valimisliit, mis osaleb Tallinnas kohaliku omavalitsuse valimistel täisnimekirjaga. Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik lähtub tõdemusest, et kui erakonnad koondavad eneses sarnase maailmavaate ja erahuvidega inimesi, siis valimisliit VTK koondab eneses erinevaid inimesi, kes kajastavad Tallinna kogukonna tegelikku mitmekesisust. VTK on seisukohal, et kogukondlik lähenemine kohalikus omavalitsuses on tõhusam erakondlikust valitsemisest ja vastab paremini Eesti Vabariigi põhiseaduse tähele ja vaimule. Valimisliidu Vaba Tallinna Kodaniku valimisprogrammi kolm vaala on: 1) Tallinn vajab avatumat, kaasavamat ja kodanikulähedasemat juhtimist. Võim on liiga tsentraliseeritud ja otsustamine inimestest kaugele viidud. Soovime anda senisest enam õigusi linnaosadele. Kodanike ja kodanikuühenduste kaasamine otsustusprotsessi peab olema sisuline. 2) Tallinn vajab avatumat ja kaasaegsemat linnaplaneerimist. Üldplaneeringud peavad vaatama tulevikku, arvestama rahvastiku liikumisega ning tagama avalike teenuste kättesaadavuse (sh lasteaiad, koolid, mugav ja kiire ühistransport). Tallinn peab olema puhtam, rohelisem ja keskkonnasõbralikum linn. Planeeringumenetlus olgu avalik, avatud ja kaasav. Linn ja kohalik kogukond peavad tegema koostööd planeeringumenetluse kõige varasematest etappidest alates. 3) Tallinn peab olema parem elupaik lastega peredele. Praegu on puudu lasteaiakohtadest, lasteaiad on kehvas seisus ning üle poole lasteaiaõpetajatest ei saa täiskoormusega töötada. Koolivõrk on ebaühtlane ning vajab korrastamist. Huviharidus vajab suuremat tähelepanu. Lastega seotud valdkonnad peavad olema linnaeelarve koostamisel prioriteediks. Praegune linna valitsemine näitab ilmselgeid väsimuse märke, on puretud korruptsioonisüüdistustest, puuduvad pikaajalised tegevuskavad ning värsked ja tulevikku suunatud ideed linnakeskkonna kaasajastamiseks. Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik seisab Tallinna parema käekäigu eest, et kujundada pealinnast kaasaegne ja atraktiivne elukeskkond, üheskoos! Soovid lisateavet? Saada meile kiri aadressile Pikk 52, Tallinn; e-kiri vtk@vabakoda.ee. Loe meie täispikka programmi kodulehelt http://www.kodanikud.ee/valimisliidud/tallinn/
Programmi sünnilugu Tarmo Treimann Minu jaoks on meie programmi juures kõige väärtuslikum protsess, kuidas see valmis. Tegemist on tõelise meeskonnatööga, kus oma panuse said anda mitukümmend inimest. Programmitoimkond koosnes kuuest erineva valdkonna töögrupist. Töögrupid kogunesid regulaarselt nelja kuu jooksul (detsembrist 2012 kuni märtsini 2013) ning nende tööst võttis osa üle 30 inimese – valimisliidu kandidaadid, abilised ja oma ala eksperdid. Seejärel koostasid toimkondade eestvedajad töörühmades vastu võetud otsuste põhjal programmi lähtekohtade projekti. See dokument omakorda läbis käesoleva aasta mais-juunis „avatud ruumi“ meetodil korraldatud programmiseminari ning kaks avalikku arutelu. Seminarilt ja aruteludelt saadud tagasiside põhjal programmi lähtekohtasid täpsustati, parandati ja toodi välja ettepanekutest meie jaoks kõige olulisemad. Seega on tegemist paljude erinevate inimeste ühiste seisukohtade kogumiga ja paljuski ka kompromissiga. Meie programm ei saa aga kunagi lõplikult valmis. Seda peab olema võimalik täiendada, arvesse tuleb võtta muutunud asjaolusid ning häid uusi ettepanekuid. Programm ei saa olla suletud dokument, millest oma tegevuses jäigalt kinni hoida, vaid pigem üldine visioon, kuhu peaks linna areng suunduma. Me oleme üritanud programmi vähem kirjutada konkreetseid lahendusi ja rohkem visiooni ning eesmärke, kuidas asjad peaksid põhimõtteliselt toimima. Konkreetseid lahendusi saab leida üksnes koostöös linnaelanike ja kohalike kogukondadega, spetsialistide ja teadlastega. Parimad lahendused ei sünni puusalt tulistades, vaid ainult linnakodanikke kaasates.
Valijad, ärge kartke valimisliitude poolt hääletada Juhan Kivirähk
Dokumentaalfilm „Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?“, millega teater NO99 meenutab 2007. aasta maikuus toimunud „Ühtse Eesti“ suurkogu ja selle ettevalmistamist, tuli linale tänuväärselt õigel ajal. Nädala pärast toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis sunnib see pärima, mis on Eesti poliitikas selle ajaga muutunud? Kas erakonnad ja valijad on selle ajaga targemaks saanud? Poliitikute suhtumises paistab küll vähe muutunud olevat. Vaatamata kodanike kriitilise suhtumise kasvule, tunnevad parteid end hangunud poliitmaastikul endiselt suurepäraselt. Nad teavad, et praegu kehtivad reeglid erakonna asutamiseks, rahastamiseks ja valimistel osalemiseks muudavad uute poliitiliste jõudude võimalused parlamendiparteide positsioonide kõigutamiseks pea olematuks. Eelseisvate kohalike valimiste eel ongi tõusnud üles küsimus, kas kodanike valimisliitude poolt hääletamine võiks olukorda mingeid muutusi tuua? Poliitikud püüavad valmisliite suuremates linnades kas täielikult ignoreerida või hoiatavad nende poolt hääletamise eest. Ka paljud poliitvaatlejad on väljendanud oma skepsist valimisliitude võimaluste suhtes, pidades neid poliitikas hääbuvaks nähtuseks. Unustatakse ära, et erakonnad pääsesid valimisliitu-
de ees domineerima alles pärast seda, kui riigikogu 2002. aasta valimiste eel valimisliitude kandideerimist välistada püüdis. Alles õiguskantsleri sekkumine andis kodanikele taas õiguse oma nimekirjadega välja tulla, kuid selleks ajaks olid paljud senised ühendused juba loobunud. Tegelikult ei ole ju kodanike valimisliit oma olemuselt midagi muud kui omamoodi kohalik erakond. Ta ühendab sarnaseid eesmärke ja väärtusi jagavaid kodanikke, kellel on kindel soov arendada kohalikku elu kõigi inimeste üldiseks hüvanguks. Meie valdades on valimisliite, mis on osalenud järjepidevalt kõigil valimistel juba 90-ndate keskpaigast alates. Pigem on just suured parlamendierakonnad oma algsest kodanike vabaühenduse olemusest ja missioonist võõrandunud, kaotanud oma väärtuspõhisuse ja side valijatega ning muutunud riigivõimu vahetuks koostisosaks. Pärast seda, kui erinevad poliitilised skandaalid on erakondade sisedemokraatia seadnud tõsise kahtluse alla, tasub küsida, kas kohalikus omavalitsuses võimule pääsenud erakond ikka esindab piisaval määral kohaliku kogukonna huve suhetes riigivõimuga või kaldub ta pigem kaitsma ja toetama riigis võimu teostava või võimule pürgiva erakonna poliitikat kohalikul tasandil? On põhjust karta, et esiplaanile asetatakse pigem oma erakonna huvid, pisendades kohaliku võimu tähtsust ja tähendust. Võimude tasakaalustatuse huvides oleks kindlasti parem, kui kohalik võim esindaks selgelt vaid kohalikke kodanikke, kellel vasalli- (või opositsiooni-) suhted parlamendiparteidega puuduvad. Mina julgen küll valijaile soovitada, et nad järgiksid kohalikel valimistel oma südametunnistuse häält ega kardaks häält anda kodanike valimisliitude poolt. Nende inimeste entusiasm ja teotahe väärivad rakendamist kohaliku elu edendamiseks. See oleks võimalus tuua Eesti poliitikasse värskeid tuuli ja uusi tegijaid ning tasakaalustada kohalikke huve riigi üldiste huvidega. Võib-olla tuleks vabakonna aktivistide tegutsemist nähes ka parteilastele lõpuks ometi meelde, milliste eesmärkide ja ideaalidega nende erakondki kunagi asutati. Oma põhiolemuselt ei ole ju parteidki midagi muud, kui kodanike vabatahtlikud ühendused, mille tähtsaimaks eesmärgiks peaks olema omavalitsuse või riigi juhtimisel jõuda ühiskonna üldise hüveni. Juhan Kivirähk on sotsioloog
Tarmo Treimann on jurist ja valimisliidu programmitoimkonna juht. Tarmo kandideerib Vaba Tallinna Kodaniku nimekirjas Kristiine linnaosas
Koostöös paremad planeeringud Erik Vest
Planeeringute kehtestamise õiguse andmine linnaosa halduskogule kõrvaldaks mitmed kunstlikult loodud bürokraatiapidurid. Kohalike elanike ja neid esindavate vabaühenduste huvi kaasa rääkida kasvaks. See aitab kaasa parimate lahenduste saavutamisele.
Linnaruumi planeerimise põhiülesanne on leppida kokku maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes. Selle käigus tuleb iga kord lahendada vastuolu olemasoleva ja uue vahel. Peamised vaidlused käivad alatasa selle üle, mida säilitada ja kui palju võib keskkonda muuta. Osalisi on seejuures palju ja kõigil neil on omad soovid – arendaja, arhitekt, linnavalitsus, volikogu, halduskogu, planeeringust puudutatud isikud, lihtsalt huvilised ja linnakodanikke ühendavad vabaühendused. Erinevad on eesmärgid ja vajadused ning kõiki neid tuleb planeeringu juures arvestada. Lahendus peab seega sündima koostöös ning erimeelsuste ületamiseks peavad otsused olema kaalutletud ja arusaadavalt põhjendatud. Linnavalitsuse kaalutlusele hinnangut andes aga ei saa linnavolinikud tugineda ainult seadusele, vaid peavad arvestama ka isiklikke põhimõtteid ja väärtusi. Kodanike valmisolek planeeringute puhul otse voli-
kogu poole pöörduda on kahjuks aastatega oluliselt langenud. Valitseb arusaam, et volikogul puudub tahe, oskus ja võimalus asja käiku sekkuda ja linnakodanike huve kaitsta. Inimesed, kes puutuvad planeerimisprotsessiga esimest korda kokku, eeldavad tihti, et detailplaneeringu lahenduse otsustab linnaosa halduskogu. See oleks asjade loogiline käik, kuid praegu see veel paraku nii ei ole. Tallinna linnavalitsus enda kätte haaranud nii täitevvõimu kui esindusvõimu rolli ja volikogust on saanud koht, kus käiakse kaks korda kuus linnavalitsuse tahet kinnitamas. Ei saa pidada heaks olukorda, kus linnakodanikud ja neid esindavad vabaühendused peavad oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Kakumäe sadama, Hipodroomi ja TOP-i planeeringulahenduste vaidlustamine kohtus, kus ühel pool lauda on linnavalitsus ja teisel pool lauda linnakodanikud, tõstatab taas küsimuse, kas linnavõim teenib avalikkuse huve või mitte. Tegelikult oleks planeerimine kõige efektiivsem, kui
asjahuvilised kaasataks juba algfaasis. Kavandatava lahendusidee tutvustamine halduskogule ja asumiseltsile juba enne planeeringu koostamise ettepanekut linnavalitsusele hoiaks kokku nii aega, raha kui närve. Olukorda saavad muuta vaid linnakodanike poolt valimistel antud hääled. Ühe erakonna üleolek ei tohiks olla nii suur, kui see on olnud Tallinna volikogus viimastel aastatel. Tasakaalustatum volikogu toob poliitikud mugavustsoonist välja ja paneb nad enam kodanikega arvestama. Vaba Tallinna Kodanik seisab selle eest, et planeeringute koostamine oleks läbipaistev ja toimuks koostöös kohaliku kogukonnaga. Lõpliku otsuse langetamise õigus peab jääma linnakodanikele! Erik Vest on Viimsi Vallavalitsuse maa- ja planeerimisameti juhataja. Erik kandideerib Vaba Tallinna Kodaniku nimekirjas Pirital
6 Hea tallinlane Keegi ei tule Tallinna meie eest korda tegema. Sellest saavad aru kõik valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik liikmed ja toetajad. Meie seas on mitmeid asumiseltside esindajaid, tuntud kohaliku elu aktiviste ja oma ala spetsialiste. Me oleme kõik vabad inimesed, keda ei ole sundinud kandideerima parteikontor või ülemus. Meid ühendab soov muuta Tallinn paremaks koduks kõigile linnaelanikele ning meie kokkulepitud seisukohad, mille oleme kirja pannud valimisliidu programmi ja läbimõeldud linnalahenduste ideedekogumikku. Ideedekogumikust ei leia te utoopilisi lubadusi, mida enne valimisi on ikka tavaks jagada. Seal pole ka kohta asjatundmatutele hüüatustele, nagu 117 000 kuuse paepinnasesse istutamine või linna joogiveeallika reostamine. Meil on läbimõeldud ja teostatavad plaanid ja me kavatseme need ka ellu viia! Palun tule valima ning toeta oma linnaosas kandideerivaid Vaba Tallinna Kodaniku kandidaate. Hardo Aasmäe majandusgeograaf Vaba Talllinna Kodaniku linnapeakandidaat
LÄBIMÕELDUD LINNALAHENDUSED 1. Tasuta prügivedu Berliini mudeli järgi
Berliinis on katsetatud tasuta prügivedu eeldusel, et elanikud sorteerivad ise oma prügi. Curitibas ostetakse elanikelt prügi. Maailmast on võimalik sellekohast kogemust mujaltki leida, mida on meil võimalik kohandada. Tänaseks on selleks ka tehnilised eeldused Tallinnas loodud. Prügipõletustehastes (nt Iru) on jäätmed muutunud kulust tuluks. Iru tehase koormamiseks hangitakse prügi juba Soomest. Täiesti ebanormaalne on olukord, kus välismaist prügi töödeldakse, mille tahked jäägid jäävad meile matmiseks, aga samas peavad tallinlased ise prügi ära andmisele peale maksma. Võrreldes Soomega on meie veokaugused väikesed. Seda süsteemi on võimalik rakendada juhul, kui kaasatud on kogukonnad ja korteriühistud ning kriminaalne äri ei ole imbunud jäätmekäitlusse.
2. Kodusoojus odavamaks Euroopa eeskujul
2007. aastast alates on Tallinnas toasooja hind kahekordistunud, samas kui nafta hind maailmaturul vaid 10%. Hinnatõusu taga on linnavõimu võimetus ohjeldada soojamonopoli. Euroopast eeskuju võttes tuleb tükeldada AS Tallinna Soojus. Soojusvõrkude omanik ei tohi olla kauba (soojuse) omanik. Soojusvõrk peab ostma sooja hulgi ja müüma jae või võimaldama erinevatel soojatootjatel kasutada oma võrke kauba müügiks otse tarbijale. Soojustootjad hakkaksid konkureerima, mis kujundaks praeguse monopoolse hinna asemel välja õiglase soojusenergia hinna. Samuti oleks soojusvõrgu omanikul suurem huvi vältida soojakadusid ülekandel. Pole mõtet õhku kütta. Selleks peab linnavõim kõigepealt lõpetama AS Tallinna Soojuse varade pikaajalise rendilepingu Tallinna Küte AS-iga. Sama lugu on Tallinna Vesi AS-iga, mis tuleb Tallinna linnale ja lähivaldadele/linnadele tagasi osta.
3. Ühistranspordi liinikorraldus linna vajadustele vastavaks
Tallinna liinikorraldus on pärit paljuski nõukogude ajast ega vasta täielikult tänastele linnaelanike vajadustele. Võrreldes nõukogude ajaga on elu ja töökohad mõnevõrra muutnud asukohta, ära on kadunud kunagised sõjaväebaasid ja mitmed suured ettevõtted on oma asukohta muutnud. Ühistranspordi liinivõrku aga ei ole vaatamata muutustele oluliselt tänapäevastatud.
4. Ühistransport kõigile tasuta
Kõigile tasuta ühistransport võimaldaks turistil külastada lihtsalt ja kiirelt kogu Tallinna. Säästame piletikontrolli arvelt. Samuti tuleb kaaluda bussiveeremi viimist vedelgaasile, kuna see on odavam ja keskkonnasäästlikum. Tuleb kaaluda ka trammide, trollide ja tänavavalgustuse jaoks ise elektri tootmist, et säästa elektrienergia ebamõistlikult kõrgetelt ülekandetasudelt. Taastada tuleb öine (00.00–05.00) tasuline trolli-, trammi- ja bussiliiklus. Esialgu katseliselt nädalalõppudel
5. Linnaosade ja nende halduskogude volituste laiendamine
Detailplaneeringud tuleb kehtestada kohalikes halduskogudes. Linnavalitsusele jääb järelevalve üldplaneeringule vastavuse üle. Linnaosadele tuleb anda selleks otstarbeks eelarve, mille kehtestab linnaosa halduskogu. Linnaosavanemast saab linnavalitsuse liige.
6. Tallinnas võim hajusamaks
Vähendame abilinnapeade arvu. Kesklinna vanema ja abilinnapea amet tuleb ühitada. Luuakse abilinnapea ametikoht koostööks linna tagamaaga/lähivaldade-linnadega. Linna peaarhitekt tuleb tõsta abilinnapea õigustesse ja muuta tema ametikoht mittepoliitiliseks nagu linnasekretäri amet, mis ei lähe vahetusse võimu poliitilise võimu muutudes.
7. Trammiga Piritale, ummikuid vähemaks
Trammitee Kesklinnast Piritale ja sealt edasi Haabneeme lihtsustab sealsete elanike tööl käimist ja vähendab liiklusummikuid Pirita teel. Trammitee on odavam lahendus kui teelaienduse ehitamine haljasalade arvelt ning selle hilisem hooldamine.
8. Kalamaja kaldapealne korda
Eesmärk on ühendada Vanasadama piirkond Lennusadamaga, väärtustades piirkonda ja suurendada lootusi Patarei renoveerimiseks. Kaldapealne väärtustaks kogu Kalamaja elurajooni. Kaldapealsele tuleks kaaluda suviste ujuvkaide rajamist erinevatele väikelaevadele. Kaide otsadesse saaks rajada ujumissillad suplejatele. Suvine lisakasutus aitaks osaliselt katta kaldapealse hooldamise püsikulusid.
9. Lahendus Linnahalli probleemile
Kui 1913. aastal sai valmis Estonia Seltsimaja (nüüd Estonia teater) pani eesti rahvas selleks raha kokku ja Juhan Liiv annetas oma pintsaku. Kellelegi ei tulnud pähe otsida välisrahastajat. Seepärast tuleb loobuda investeerimislepingust Roland Lauderiga ja Linnahall ise korda teha, sest tegemist on kultuuriasutusega. Selleks omakorda tuleb loobuda uue raekoja ehitusest praegusel kujul ja ühendada see Linnahalli uuendamisega. Linnahalli väärtusliku osa (suur saal) uuendamine tuleb siduda raekoja ehitusega. Kujuneks välja haldushoone, kus on ka kultuuri- ja konverentsikeskus. Saali mahutavus 5000–6000 kohta. Sellise saali puudumine on senini takistanud suurte rahvusvaheliste konverentside korraldamist Tallinnas. Kultuuri halduse kõrval peab hoonestus arvestama ka kaubandust, sadamateenindust ja majutust. Lennusadama eeskujul tuleb rakendada merekütet. Need tegevused aitaksid katta uue raekoja ülalpidamiskulusid.
10. Trammiga Mereväravast Õhuväravasse
Vanasadamat ümbritsev tühermaa on Tallinna linna häbistav visiitkaart. Räämas ala on aastaid kasutuseta ja vähesed rajatud hooned peale Tallinki hoone on arhitektuurselt alla keskmise taseme. Piirkonda rajatakse esinduslik hoonestu, mis sisaldab eneses kultuuri-, konverentsi-, teenindus- ja eluhoonestust. Linnavõimud tegid strateegilise vea 2001. aastal, kui müüsid selle ala erakätesse. Nüüd tuleb see viga parandada ja hoonestada tervikuna. Seda eelkõige erarahastusega, linna eestvõttel. Sellekohast kogemust on maailmas küllaga. Trammitee tuleb viia Tallinna Sadamast Tallinna Lennujaama, kuhu sarnastel alustel tuleb rajada Tallinna Õhuvärav. See võimaldaks ühendada sadama, bussijaama ja lennujaama tõhusa saastevaba ühistranspordiga. Kaudselt ühendaks see lahendus transpordivõrku ka raudteejaama Ülemistel.
11. Nõmme linnavalitsus tagasi ajaloolisse Nõmme keskusse
Omanikult tuleb osta tagasi või võtta pikaajalisele rendile kasutuseta kinohoone ja kõrvaltiib. Riigilt on vaja taotleda linna omandisse osa riigile kuuluvast hoone kõrvaltiivast. Majja koliks Nõmme linnaosa valitsus. Vabanevad ruumid Vabaduse puiestee ääres tuleb anda seltsi ja huvitegevuse käsutusse, täiendades Nõmme Kultuurikeskust.
12. Mustamäe I, II ja III mikrorajooni eluhoonestuse asendamine uue kaasaegse hoonestusega
Hooned on lootusetult vananenud füüsiliselt ja moraalselt. Kogu piirkond tuleb ümber planeerida ja hoonestus uuendada tihedas koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna ülikooli ja Eesti Maaülikooliga. Hoonestuse uuendamisega saab päästa korteriomanike kinnisvarade väärtuse. Samuti väheneksid otsesed eluasemekulud. Eesmärk on viia elamute energiatarve 250 kW/h-lt ruutmeetri kohta aastas 50 kW/h-le aastas.
13. Algatada Rahumäe – Ülemiste raudteeharu ehitus
Selleks on vaja linnal algatada detailplaneering 900 m pikkuse raudteeharu ehitamiseks Rahumäe ja Järve jaama vahelt Liiva–Tallinn-Väike jaama vahelisele liinile. See võimaldaks Paldiski–Rahumäe liinilt otse sõita Ülemistel jaama, kus on palju uusi töökohti ja ligipääs lennujaamale. Samas võimaldaks see raudtee Paldiskisse suunduvad kaubarongid saata otse Ülemistelt Paldiskisse ilma Kopli kaubajaama läbimata. See omakorda võimaldaks Kopli kaubajaama maad taotleda Tallinna omandisse. Seejärel on võimalik lõpule viia Balti jaama ümbruse korrastamine.
14. Vanalinna ümber haljasvöönd
Tuleb viia lõpule Tallinna vanalinna ümbritseva haljasvööndi rajamine, mida alustati rohkem kui sada aastat tagasi ja on tänaseni lõpule viimata.
15. Löökaukude vähendamiseks tuleb leida alternatiiv soolale lumetõrjes
Soola kasutamine murendab teekatet, mitmekordistades löökaukude teket ühe talve jooksul. Sool kahjustab jalatseid, hävitab teedeäärset muru ja kiirendab sõiduvahendite (autod, bussid, trammid) roostetamist. Teadus teab mitmeid alternatiive soolale ning kaaluda tuleb ka lihtsalt soolast loobumist. Löökauke ei aita enam vähendada poliitilised ja eelarvevaidlused, vaid teadmiste rakendamist füüsikast ja klimatoloogiast.
16. Piimamees ja juurviljamüüja tänavale
Linn peaks andma välja tänavamüügilube piima ja aiasaaduste müügiks. See sobib enamikele linnaosadele, eriti tiheasustusega korterelamurajoonidele. Lasnamäe, Mustamäe, Õismäe. Loodetavasti hoiab talu- ja linnarahva kaubanduslik otseside vaos toiduainete hindu ja tõstab Eesti toidutootmise tulukust ning konkurentsivõimet välistootjate ees.
17. Lubada taas aedrajoonides lõkke tegemist looduslike jäätmete põletamiseks
Tänane lõkketegemise keeld on ebateaduslik ja pole seotud keskkonnapuhtuse tõhustamisega. Palju keskkonnasäästlikum on nimelt puulehed, kulu, oksarisu jm kohapeal põletada ning tuhka kasutada väetisena. Vastasel korral viiakse mineraalained krundilt minema, mis viib mulla kurnamisele. Praegu võib lõket või lahtist tuld teha peoõhtul liha küpsetamiseks, samas pole lubatud orgaaniliste ohutute jäätmete õues põletamine. Pigem on see sundtulu prügiveoettevõtetele ja lisakulu linnaeelarvele. Lõkke tegemine on ökoloogilisem, sest säästab mulda, ei kulutata kütust vedudeks ja on paindlikum ilmastiku ning veerežiimi arvestamisel.
18. Haiglad kodanikukeskseks
Tallinna linnale kuuluvad haiglad tuleb äriühingutest-aktsiaseltsidest muuta sihtasutusteks. See välistaks nende erastamise võimaliku kava ja asendaks haiglatevahelise konkurentsi spetsialiseerumisega. See aitaks paremini kasutada tervishoiule suunatud vahendeid, hoida tervishoiu kaasaegset taset ja kavandada mõistlikke arengusuundi. Haiglate haldamine tuleb ümber korraldada. Praegustest juhtorganitest tuleb välja viia poliitilised, kuid asjatundmatud liikmed ja asendada nad asjatundlike inimestega. Tulevaste sihtasutuste juhtorganid tuleb depolitiseerida.
7
VABA TALLINNA KODANIK HAABERSTIS 1. Koostöös kõigi asjassepuutuvate osapooltega leiame Haabersti ristmikule sellise lahenduse, mis on ka reaalselt teostatav. Me ei tee hiigelplaane, vaid leiame lahenduse, mis on mõistlik, praktiline ja rahaliselt teostatav. 2. Kakumäele ja Tiskrele on vaja lasteaed-algkooli. Iga asumi lapsed peavad saama oma kodulähedasse lasteaeda ja võimalusel ka algkooli. 3. Bussi- ja trolliliiklus nii Tiskrest, Kakumäelt kui ka Õismäelt tuleb planeerida nii, et kõikide asumite elanikud saaksid mugavalt kesklinna.
8 Hardo Aasmäe
806 Kui 90ndate alguses pidin linnapeana lammutama nõukogude süsteemi, siis hetkel vajab stagneerunud linnavalitsemine taas uusi tuuli ja liigselt poliitiline linnajuhtimise süsteem ilmselgelt depolitiseerimist. Aeg on juhtimine uuele põlvkonnale üle anda ja olen neile appi tulnud.
Kontakt: entsyklopeedia@gmail.com Sünniaeg: 11. veebruar 1951 Haridus: Tartu Riiklik Ülikool 1974, teaduste kandidaat (geograafia) Töökoht ja amet: MTÜ Entsüklopeedia juhatuse liige, peatoimetaja
Jaanus Ojangu Tahan kaasa aidata linnajuhtimise normaalsemaks muutmisele. Linnaosad peavad saama oma asju ise otsustada ja asumid peavad omama oma esindust linnaosas ja volikogus.
809
Soovin anda oma panuse kodukoha parema elukeskkonna kujundamisse. Pean tähtsaks, et linnaelu korraldamisel lähtutakse eelkõige inimeste vajadustest, mitte inimestest kui vahendist kellegi kildkondlike huvide või võimuiha rahuldamisel. Oma tegemistes pean oluliseks lähtuda väärtustest, milleks on hoolivus, usaldusväärsus, ausus, avatus ja kaasamine. Kontakt: mati.ilisson@vabakoda.ee Sünniaeg: 24. mai 1960 Haridus: Hüdrotehnikainsener, Eesti Põllumajanduse Akadeemia, 1987 Töökoht ja amet: Wilson Learning Estonia OÜ, juhatuse liige/konsultant Hobid: Erinevad sportlikud tegevused harrastaja tasemel, fotograafia, ehitus Moto: “Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed.” (Platon, 427 eKr–347 eKr)
Lia Murs
Kontakt: jaanus.ojangu@ gmail.com Kodulehekülg/blogi: http://jaanus.ojangu.net/ Sünniaeg: 9. september 1966 Haridus: Olen kõrgharidusega süsteemiinsener ja tegelen praegu suurte elektrivõrkude rajamisega. Töökoht ja amet: Ehitan alajaamu Merko Infra koosseisus ja aitan tudengitel elektrisüsteeme tundma õppida Tallinna Tehnikaülikoolis. Hobid: Hobideks on fotograafia, videokunst ja vanad asjad. Väga meeldib looduses käia ja kõike loodusega seonduvat televiisorist ja raadiost kuulata. Moto: Tallinn tagasi Eesti-meelseks linnaks!
Andreani Reeder
811
Haaberstis on palju, mida saaks paremini teha. Alustades suurema otsustusõiguse andmisest linnaosavalitsusele ja halduskogule. Nendele, kes teavad kõige paremini kohalikke (asumi) probleeme. Korrastamist vajab Harku järve ümbrus, elumajade juures tuleb lahendada parkimisprobleem. Õismäele on vaja luua toimiv asumikeskus. Kontakt: andreani.reeder@gmail.com Kodulehekülg/blogi: http://vaba.tk/ Sünniaeg: 5. august 1975 Haridus: Keskharidus Töökoht ja amet: Pumbahooldus OÜ, hooldusjuht Hobid: Orienteerumine, linedance Moto: Liikumine annab hea tervise, hea tervis annab selge mõtlemise!
Ursula Narva
Mati Ilisson
807
816
Soovin, et linnakodanikud räägiksid aktiivselt kaasa oma linna arengut puudutavates küsimustes. Sünniaeg: 16. mai 1964 Haridus: Keskeriharidus, IT-spetsialist Töökoht ja amet: IT-hooldus Hobid: Iluaiandus, lugemine, suusatamine Moto: Naerata, ja elu muutub ilusamaks!
Olen analüüsinud Haabersti võimalusi perekondade nõustamise seisukohalt. Leian, et linnaosas puudub sihtotstarbeline perede nõustamiskeskus. Nõustamiskeskuse loomine parandaks oluliselt siinse kogukonna heaolu, luues võimaluse otsida spetsialistide abi ja toetust peres ettetulevate raskete kriisi lahendamiseks.
810
Kontakt: lia.murs@gmail.com Sünniaeg: 6. aprill 1953 Haridus: Sotsiaaltöö magister, sotsiaaltöö ja füsioteraapia bakalaureus, kunstiterapeut, psühhoterapeut, imagoterapeut Töökoht ja amet: MTÜ Toots ja Teele holistilise ehk tervikliku maailmavaatega sotsiaalnõustaja. Hobid: Armastan jalutada, sõpradega vestelda, raamatuid lugeda, teatris käia ja klassikalist muusikat kuulata, õppida oma sõpradelt ja tuttavatelt elu saladusi Moto: Iga inimene on oluline ja elukeskkond peab vastama kõikide inimeste vajadustele ning looma võrdsed võimalused arenguks.
Antti Vari Kandideerin, sest toetan ettevõtmist, mille eesmärk on anda lõpuks asumiseltsidele ja linnaosavalitsustele sõnaõigus asumite arengu kavandamisel. Toetan ideed, mille järgi juhib linna konkursiga valitud linnadirektor ning ametkondade juhid on spetsialistid, kelle valimisel ei ole määrav erakondlik kuuluvus.
813
Helena Kukk
808
Soovin elu kodukohas ja selle ümbruses veel paremaks muuta. Sünniaeg: 1985 Haridus: Muusikapedagoogika magistrant Hobid: TriSmile triatlon Moto: Kui ise ei tee, ei tee keegi!
Sirje Pallo
812
Tahan kaasa aidata linnaosa kodanike probleemide lahendamisele. Tallinnas peab olema hea elada kõigil, ükskõik, mis rahvusest sa oled. Toetan ideed, mille järgi juhib linna konkursiga valitud linnapea, ja ametkondade juhtideks ning ametnikeks on spetsialistid, kelle valimisel ei ole määravaks erakondlik kuuluvus. Kontakt: sirjepallo11@gmail.com Sünniaeg: 17. veebruar 1952 Haridus: Kohtla-Järve 1. Keskkool 1970, Tartu Riiklik Ülikool Bioloogia-Geograafiateaduskond 1972–1977 geograaf, geograafiaõpetaja MA. Pean lugu elukestvast õppest, seepärast asusin sel aastal õppima maastikuehitust Räpina Aianduskoolis. Töökoht ja amet: Eraettevõtja: võrkturundus Faberlic, koostöölepingud Koduleidja OÜ ja Kurt Safir Saray Insaat Turizm Ticaret Ltd. Hobid: Reisimine, mäesuusatamine, aiandus, teater, lugemine, bridž Moto: Ma ei taha olla parem kui teised, tahan olla homme parem kui täna.
Ingrid Raudsepp-Ott Kandideerin, kuna soovin muutusi Tallinna linna juhtimises. Vähem korruptsiooni, rohkem kodanike kaasatust, kõikidele lastele lasteaiakoht. Kõigile linnalastele peab olema tagatud võimalus osaleda huviringide ja spordiringide tegevuses. Soovin paremat linna meie lastele!
814
Kontakt: inxy18@hot.ee Sünniaeg: 1989 Töökoht ja amet: Toitlustus, majutusettevõttes klienditeenindaja Hobid: Lugemine ja ristsõnade lahendamine Moto: Tee iga päev vähemalt üks heategu, veel parem kaks või kolm.
Tatjana Toomemägi
Kontakt: antti.vari2@gmail.com Sünniaeg: 11. oktoober 1977 Haridus: Tallinna 55. Keskkool, Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž Töökoht ja amet: Fujitsu, Balti regiooni riistvara müügijuht Hobid: Golf ja kokkamine
817
Urmas Ott
Soovin muuta Tallinna juhtimissüsteemi elukohalähedasemaks. Tahan muuta lasteaedade olukorda paremaks. Soovin arendada laste huviringide tegevust.
815
Kontakt: tatjanka84@bk.ru Sünniaeg: 1984 Haridus: Kõrgharidus elektroenergeetika erialal Töökoht ja amet: Ehitusvaldkonnas, projekteerija elektriosakonnas Hobid: Sport, foto, muusika Moto: Elame üks kord. Miks mitte elada seda elu täiel rinnal ja võtta elult kõik täies mahus?!
Kandideerin, kuna ei ole rahul Töökoht ja amet: Tallinna Reaalkool, riigikaitse huviringijuht. Misso Kool, majandusjuhataja/sekretär praeguse linnajuhtimisega. Hobid: Noored Kotkad Reaalkooli rühma rühmajuht. Litsentseeritud jalgpallikohKontakt: urmas@vabakoda.ee tunik, Kaitseliit Sünniaeg: 1982 Haridus: Rakenduskõrgharidus Moto: Ükskõik, mis rahvusest oled, kas sõidad autoga, käid jala või sõidad rattaga. Oled pereinimene või üksik, noor või vana. Tallinnas peab olema hea elada kõigil ja võrdsetel tingimustel.