E Ä M A LA S N
Arvamusplats: VABA KODANIKU LINN Vaba Tallinna Kodanik on ainuke nimekiri, mille poolt saab hääletada, ilma et pärast hinges kripeldaks, kirjutab Andrus Kivirähk. Tallinnas peaksid toimetama inimesed, keda tõesti huvitab Tallinn ja kes tahavad midagi ära teha just siin, selles konkreetses linnas. LK 3 LINN ON RAAMAT Kas Ruhri projektil “2-3 Strassen” ning Tallinna kohalikel valimistel osaleval Vaba Tallinna Kodanikul on midagi ühist, küsib Andrei Hvostov. Linn on raamat ja “seda raamatut kirjutavad inimesed, kes tahavad osaleda kirjutamises ja kes suudavad seda teha”. LK 3 KUIDAS TALLINNAST SAAB EESKUJU Edgar Savisaare asendamine mõne teise partei linnapeaga sisulist muutust ei too, väidab Karli Lambot. Tallinna linnavalitsuse suuruse organisatsiooni nõudlik ja asjatundlik juhtimine käib suuremale osale parteilastest asjaarmastajatele lihtsalt üle jõu. LK 4 VALIJAD, ÄRGE KARTKE VALIMISLIITUDE POOLT HÄÄLETADA Sotsioloog Juhan Kivirähk soovitab valijaile, et nad järgiksid kohalikel valimistel oma südametunnistuse häält ega kardaks häält anda kodanike valimisliitude poolt. LK 5
SELLE AHVI ME VALIME
А ВОТ ЭТУ ОБЕЗЬЯНУ МЫ ВЫБИРАЕМ!
LÄBIMÕELDUD LINNALAHENDUSED Vaba Tallinna Kodaniku linnapeakandidaat Hardo Aasmäe avalikustab 18 konkreetset ideed Tallinna paremaks muutmiseks. LK 6
Lehes veel: Linnaosa kandidaatide artiklid LK 2 Gunnar Polma, Brit Kerbo, Tarmo Treimann ja Erik Vest tutvustavad valimisliidu seisukohti LK 4-5
Sansibari endeem Tansaanias, Sansibari saarel Foto: Indrek Rohtmets “Blond ja stiilne” fotovõistluse 2013 tunnustatud töö “Pilti nähes hakkavad sõbrad naerma. Ta on nii minu nägu,” sõnab Lasnamäe esinumber ja Looduse Omnibussi eestvedaja Jaan Riis.
Linnaosa programm ja Vaba Tallinna Kodaniku kandidaadid LK 7-8 Marek Strandbergi karikatuur LK 3
2 Человек природы Яан Рийс: в одиночку ты никто
Loodusemees Jaan Riis: Üksinda ei ole sa keegi Boheemlasliku habeme, kammist kiusamata soengu, rätsepaist ja konventsioonidest ülemäära kammitsemata oleku ning laheda jutulaadiga Jaan Riis (55) ei ole teinud saladust, et kaksteist aastat tagasi tema algatusel esmalt ühe-, nüüd ka paarija mitmepäevastele kodumaistele ning aeg-ajalt kaugematelegi huviretkedele sõidutava Looduse Omnibussi käivitamine sai tõuke tema kehvast silmanägemisest.
841
Nüüd ka looduse omnilaev
Jaan Riis
55-летний Яан Рийс, человек с богемной бородкой, непотревоженной расческой шевелюрой, не слишком обихоженный портными и правилами, не скрывает, что запущенный им двенадцать лет назад проект Омнибус природы, в рамках которого людей вывозят на день-два и на подольше на природу родной страны или и за границу, получил начальный толчок с его плохого зрения.
Теперь и Омникорабль Природы
Tänavusest suvest on Jaan Riisi eestvedamisel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel käima lükatud ka Looduse Omnilaev, mis hakkab viima huvilisi Eestimaa saartele ja rannikupaikadesse. Uus ettevõtmine sai ideelise tõuke ja rahalise toe tänu sellele, et järgmine aasta on Venemaa, Eesti ja Soome koostöö raames kuulutatud Soome lahe aastaks. “Oleme jõudnud käia Pranglil, Naissaarel, Keril, Aksil.” Nagu nimigi ütleb, võivad omnibussi ja -laevaga tehtavatel loodusretkedel osaleda kõik. Ent võib-olla kõik ei teagi, et seesama Looduse Omnibuss korraldab ka tubaseid üritusi: igal esmaspäeval on loodusõhtud Rahvusraamatukogus ja kõik need aastad on korraldatud ka fotovõistlust Looduse Aasta Foto. Omnibussi retkede osalustasud ei ole suured. Ka loodusõhtud, kus esinejateks head loodusetundjad ja muusikud, on kuulajaile sümboolse hinnaga. Kuidas korraldajad neid ettevõtmisi ära majandavad? “Heade toetajate abiga,” tunnistab Riis, “Keskkonnaprogrammist eraldati Looduse Omnibussi ja Omnilaeva retkede toetuseks ligi viiskümmend tuhat eurot. Tänuväärselt on meie ettevõtmisi toetanud ka mõned suurfirmad, kes on võtnud auasjaks panustada nii-öelda sotsiaalsesse sektorisse.”
Начиная с этого лета по иницитиативе Яана Рийса и при поддержке Центра инвестиций в природу запущен и Омникорабль природы, который будет возить желающих на эстонские острова и побережье. Новое начинание получило толчок и денежную поддержку благодаря тому, что будущий год объявлен в рамках сотрудничества России, Эстонии и Финляндии годом Финского залива. «Мы успели побывать на Прангли, Найссааре, Кери, Акси.» Как говорит и название, в походах на природу на омнибусе и омникорабле могут принять все желающие. Но возможно, что не все знают, что этот самый Омнибус природы огранизует и мероприятия в помещении: каждый понедельник в Национальной библиотеке проходят вечера природы и все эти годы проводился также фотоконкурс «Фото природы года». Плата за участие в поездках Омнибуса природы невелика. И на вечера, на которых говорят знатоки природы и играют известные музыканты, билеты продают за символическую плату. Как справляются с экономической стороной дела устроители? «С помощью добрых меценатов,» признается Рийс. «Из природоохранной программы на поддержку Омнибуса и Омникорабля природы выделили около пятидесяти тысяч евро. Также мы благодарны за поддержку наших дел крупным фирмам, которые считают делом чести поддерживать социальные проекты.»
Tänase päeva südameasi
Что на душе сегодня
Tänavusest jaanuarist on Jaan Riis väärika ajalooga Eesti Looduskaitse Seltsi esimees, kus ta on liikmeks aastast 1976. Nüüd sätib mees mõtteid ja visioone sellest, kuidas ühistegevust avardada, süvendada, hoogustada ja värskemal viisil mõtestada. Looduskaitse Seltsi tugevus on järjepidevus, põhieesmärk on nii enda kui rahva harimine, loodus- ja kultuuripärandi hoidmine. “Oleme eri põlvkondadest mõttekaaslastele avatud liit,” sõnastab Riis oma visiooni. “Elus on kõige probleemsem see, kui arvame, et see või too asi pole võimalik. Kui teha koos, on kõik võimalik. Kui inimesed vabast tahtest tahavad midagi teha, siis see ongi see, mis elu ilusaks teeb.” Kümmekond korda tunni jooksul heliseb tema põuetaskus telefon, intervjuu andmise lõppedes helistab ta kordamööda kõigile tagasi. Paar-kolmsada telefoninumbrit on tal pähe õpitud – “lihtsalt mugavuse pärast”. Nii sujuvadki asjaajamised, kokkuleppimised, kolme-nelja ettevõtmise korraldamised ladusamalt ja valutumalt, selmet peaks tarvilikke kontaktnumbreid pabereid pidi ja sõna otseses mõttes luubiga taga otsima. “Kõige olulisem siin ilmas on ikka see, et üksinda ei ole sa keegi,” nendib Jaan Riis oma läbitunnetatud elutõe ja lisab eneseirooniliselt: “Ise tekitan probleeme, et neid siis kangelaslikult lahendada.” Lahendabki – ja ammugi mitte ainult omatekitatuid ja kaugeltki mitte vaid enese jaoks. Veendumusega, et kui on mõte, retsept ja tahe, ei ole miski võimatu.
Начиная с января Яан Рийс является председателем почтенного Общества охраны природы, в котором сам состоит с 1976 года. Теперь он собирает идеи и предложения о том, как расширить, углубить, стимулировать и осмыслить совместную деятельность. Сила Общества охраны природы в преемственности, основная задача - повышение уровня образования себя и людей, охрана природы и культурного наследия. «Мы союз, открытый идейным соратникам из разных поколений,» говорит Рийс о своем видении союза. Самое проблемное в жизни, когда мы думаем, что то или это неосуществимо. Если делать вместе, тогда все возможно. Если люди добровольно хотят что-нибудь сделать, то это и есть то, что делает жизнь красивой.» В ходе интервью его телефон звонит с десяток раз, после интервью он акуратно перезванивает всем по порядку. Двести- триста номеров телефонов он знает по памяти -»просто для удобства». Так и налаживаются дела, договоренности, организация трех-четырех затей одновременно, а раньше приходилось разыскивать необходимые контактные номера в прямом смысле с лупой. «Самое важное в этом мире, что в одиночку ты в нем никто,» подчеркивает Яан Рийс усвоенную на собственном опыте истину и добавляет с самоиронией: «Сам создаю проблему, а потом сам же ее героически и преодолеваю.» И преодолевает - вовсе не те, которые создал сам, и далеко не для самого себя. С убеждением, что если есть мысль, рецепт и желание, то нет ничего невозможного.
Autor Piret Mäeniit (lühendatud ajakirjast Elukiri, oktoober 2013 )
Автор Пирет Мяэнийт (сокращенно из журнала Elukiri, октябрь 2013)
Muudame Lasnamäe turvalisemaks! Olen kahekümneaastane ja kõik need 20 aastat elanud Ida-Tallinnas meie Lasnamäe piirkonnas. Lõpetasin 2012. aastal gümnaasiumi. Olin koolis õpilasomavalitsuse liige ja Õpilasesinduste Assamblee peasekretär. Konverentsidel, foorumitel ja erinevatel kohtumistel otsisime lahendusi venekeelse kooliharidusega seotud küsimustele, arendades seeläbi õpilaste eestseisuse liidrite isiklikke teadmisi ja oskusi. Gümnaasiumi järel siirdusin kohe ajateenistusse. Valisin armeesse mineku vabatahtlikult, et teenistuse järel jätkata õpinguid ülikoolis ilma vaheaegadeta. Sõjaväes oli pealegi aega otsustada õppeasutuse ja eriala üle. Sel sügisel astusin Tallinna Tehnika Kõrgkooli masinaehituse erialale. Tõepoolest tuli aastane järelemõtlemise aeg kasuks, sest olen rahul valitud eriala ja kõrgkooliga. Vabal ajal tegelen muusikaga – mängin trummi ja kitarri, joonistan ja sõidan jalgrattaga. Minu tegevuskavasse kuulub samuti kindlasti ettevalmistus kohalike omavalitsuste valimisteks. Kandideerin valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik nimekirjas. Muidugi teen seda Lasnamäel, oma piirkonnas, kus sündisin ja üles kasvasin. Olen arvamusel, et Lasnamäe enda inimesed, kes teavad meie linnaosa probleeme sügavuti, on võimelised tooma kaasa muudatusi paremuse suunas. Lasnamäe on küll Tallinna suurim linnaosa, kuid kahjuks mitte parim. Selleks, et muuta linnaosa paremaks, mitu korda paremaks, on meie valimisliidul võimalusi, jõudu ja palju tahet. Paraku on praegu olukord selline, et hilisel õhtul ei ole Lasnamäe tänavatel ohutu viibida. Samuti ei ole turvaline lasta lapsi omapead õue mängima. Lastel ei olegi eriti muud valikut peale tänava, kuhu minna. Või kui ongi mõned huvialaringid või ajaveetmiskohad, siis need maksavad raha. Esimesed külmad pole enam mägede taga nagu talvgi. Meie, noored, saame veel hakkama, aga vanematel inimestel saab olema raske kõndida mööda Laagna tee sildade puhastamata treppe. Olen veendunud, et me võime muuta Lasnamäe vähemalt sama heaks kui teised linnaosad. Et iga inimene leiaks oma koha sisseostude tegemiseks, äritegevuse arendamiseks ja vaba aja veetmiseks, ilma et ta peaks üldse Lasnamäelt lahkuma.
842
Мне 20 лет и с самого рождения я живу на востоке Таллинна в нашем районе Ласнамяэ. В 2012-м году окончил гимназию. В школе состоял в ученическом самоуправлении, а также был генеральным секретарем в Ассамблее Ученических представительств. С помощью форумов, встреч и конференций мы решали различные вопросы русскоязычного образования и поднимали квалификацию лидеров ученических самоуправлений. После гимназии сразу пошел в армию, на срочную службу. Пошел добровольно, чтобы отслужив, продолжить обучение в университете без перерывов. Служба в армии также дала дополнительное время, чтобы окончательно выбрать учебное заведение и факультет.
Jevgeni Filatov
Определившись с местом обучения, я поступил в Tallinna Tehnika Kõrgkool. Год на раздумье помог, и мне нравится ВУЗ и профессия, на которую учусь. Помимо учебы, занимаюсь различными проектами в сфере образования и интеграции. В свободное время занимаюсь музыкой, играю на барабанах и гитаре, занимаюсь велоспортом и рисую. Еще в обычный порядок моих дел входит и подготовка к выборам в местные самоуправления. Я баллотируюсь в Ласнамяэ, в родном районе, где я родился и вырос. Баллотируюсь в списках избирательного союза «Свободный Гражданин Таллинна». Я считаю, что люди, проживающие в Ласнамяэ и знающие проблемы нашего района изнутри, смогут изменить его в лучшую сторону. Ласнамяэ - самая большая часть города в Таллине, но, к сожалению не самая обустроенная. Улучшить положение дел в Ласнамяэ у нас есть и возможности, и силы, и желание. К сожалению, подчас небезопасно выходить поздно вечером на улицу, отпускать детей одних гулять. Да и детям кроме улицы пойти особо некуда, а если и есть кружки или клубы, то это все за деньги. Не за горами первые заморозки, а там и зима. Ладно мы, молодежь, а вот людям постарше будет уже тяжело подниматься по нечищеным лестницам на мосты через Лагнаа теэ. Я уверен, мы сможем сделать, чтобы Ласнамяэ был не хуже, чем другие части города, и каждый человек смог бы найти и место для покупок, и для деловой деятельности, и устроить свой досуг, не выезжая из Ласнамяэ.
Petitsioon 3. oktoobril 2013 allkirjastasid Tallinna linna valimisliit Vaba Tallinna Kodanik, Viimsi valla valimisliit Parteivaba Viimsi, Keila valla valimisliit Oma Küla, Saku valla valimisliit Kodu, Saue valla valimisliit Koostöö ja Jõelähtme valla valimisliit Ühendatud Jõud peibutuspartide vastase petitsiooni. “Meie, Harjumaa valimisliitude esindajad, oleme seisukohal, et Riigikogu ja valitsuse liikmetest peibutuskandidaatide kasutamine kohalike omavalitsuse volikogude valimistel tuleb lõpetada. Leiame, et tegevus, kus volikokku kandideerivad parlamendisaadikud, valitsusliikmed ja maavanemad volikokku tegelikult ei lähe, petab valijaid, on moraalitu ja moonutab valimise tulemusi. Ka seab see kahtluse alla valimiste siiruse ja usaldusvääruse, viib volikokku asendusliikmed ja naeruvääristab sellega mandaadi kaalu,” seisab petitsiooni tekstis. Ürituse lõpus lennutati taeva poole 116 pardipildiga õhupalli, millele olid kirjutatud eelolevatel kohalikel valimistel kandideerivate ministrite, riigikogulaste, maavanemate ja teiste isikute nimed, kelle puhul võib olla kindel, et valimisvõidu korral nad kohalikus volikogus tööle ei asu.
3
Linn on raamat
Vaba kodaniku linn
Ma käisin kolme aasta eest vaatamas Euroopa kultuuripealinn 2010 avamist. “Linn” peaks siin kõlama mitmuses, sest kaasatud oli kogu Ruhri piirkond. Mis on teatavasti linnastu, kus elab ühtekokku kuus miljonit inimest. Kivisöe kaevandamine ja terasesulatamine on Euroopa vanades tööstusmaades üha ebapopulaarsem majandustegevus, sest õhku saastav ja tervist kahjustav tootmine on kandunud Hiinasse. Kunagine Saksamaa “sepikoda” Ruhr vaevleb juba pikemat aega identiteedikriisis. Tegevust pole, elumõte kipub kaduma. Euroopa kultuuripealinnaks saamine oli Ruhrile teretulnud võimalus hakata end uutmoodi määratlema. Tuhandetest üksikprojektidest, mis tegid Ruhri elu tollel aastal kirevaks, on mulle kõige eredamalt meelde jäänud kontseptuaalse kunstniku Jochen Gerzi projekt nimega “2-3 Strassen.” Teostusest. Ruhri piirkonnas valitakse välja kolm linna, nendes omakorda valitakse välja mõni täiesti tavaline tänav, kus elavad täiesti tavalised inimesed. Sellesse keskkonda n-ö istutatakse mujalt tulnud inimesed, kelle käsutusse antakse aastaks ajaks täiesti tasuta elamispind. Uustulnukate ainsaks kohustuseks on istuda iga päev arvuti taha ja kirjutada paar lehekülge teksti, kas päevikulaadset või ilukirjanduslikku või ükstakama millist, mis salvestatakse ühisel kõvakettal. Keegi kirjutavatest inimestest ei saa näha, mida on teinud ülejäänud projektis osalejad. Kord kirjapandut ei saa enam kustutada ega tagantjärele muuta. Kõik salvestub nii nagu see on. Aasta möödub, tekst ladestub, ja lõpuks antakse see välja ühe suure raamatuna. Mis juhtuski 2011. aasta kevadel. Ilmavalgust nägi 3000 lehekülge paks raamat, mis algab sõnadega: “Me oleme kuuekesi ja me külmetame. See on ilmselt esimene sissekanne ülepea, ja meil on maailmale öelda vaat mis…” Ad hoc kirjanikke polnud kuus, nagu sellest algusest võiks järeldada. Neid oli kokku 78, nad olid jaotunud 57 korterisse. Paljud inimesed jagasid korterit. Elasid kommuunis. Saksa keeles öeldakse selle kohta Wohngemeinschaft. Asja mõttest. Jochen Gerzi eesmärgiks oli luua selline olukord, kus 1) kirjanikuks pole mõni üksikindiviid vaid terve ühiskond, 2) luua raamat, mis “kirjutab ennast ise”, 3) tekitada tekst, mis dokumenteerib hetkeseisu läbi kogu aasta, 4) muuta keskkonda. Viimane eesmärk tundus mulle kõige paeluvam. Loomingulisus muudab keskkonda. Tänav, mis on sellisest projektist haaratud, peab mingil moel teisenema. Oluline on lisada, et ühises raamatukirjutamises võisid osaleda ka n-ö vanad olijad ehk põliselanikud; inimesed, kes elasid nendel tänavatel enne projekti alustamist. Kirjutajatena oli teretul-
Ütleme ausalt: vahepeal oli tunne, et polegi enam kedagi valida. Mitmete suurparteide sigadused ja eriti veel nende sigaduste küüniline eitamine kippusid hävitama igasugust lugupidamist erakonnapoliitika suhtes. Valijal on ju siiski olemas mälu ja miks peaks terve mõistusega inimene hääletama isikute poolt, kes on skandaalidest ning korruptsioonist läbi imbunud nagu suitsusauna palgid tahmast. Kohalike valimiste puhul käivitatud kampaania ei muutnud olukorda paremaks: parlamendierakonnad otsustasid taas tulla lagedale oma kopitanud peibutuspartide ning üldsõnaliste loosungitega. Osavõtlikkust ning huvi kohalike probleemide vastu ei suudetud enam isegi teeselda ja Tallinna tänavatele kleebitud näopildid mõjusid kui mõne seebiseriaali tegelaste postrid. Oli selge, et need pole mingid päris inimesed, kes saaksid ning sooviksid tegeleda linnakodanike pärismuredega. Sest mida me ootame kohalikelt volikogudelt? Kindlasti mitte suurt poliitikat ja maailmavaatelisi nägelusi. Me tahame, et meie kodu ja kodu ümbrus oleksid korras. Et me saaksime oma linnas mõnusasti ja õnnelikult elada. Ja me tahame, et inimesed, kes selle kõige eest hoolitsevad, teeksid oma tööd rõõmu ja täie pühendumusega, mitte ei piidleks hommikul ametisse tulles igatsusega Toompea poole. Koht kohalikus volikogus pole lohutusauhind või poliitiline pagulus, see pole koht noorte broilerite dresseerimiseks ega vanade varaste nuumamiseks. Me tahame näha Tallinnas toimetamas inimesi, keda tõesti huvitab Tallinn ja kes tahavad midagi ära teha just siin, selles konkreetses linnas. Aga võib-olla ka ainult konkreetses linnajaos! Ka see oleks väga hea. Väikestest asjadest sünnivadki suured, üks pusletükk asetub teise kõrvale ning tulemuseks on inimsõbralik ja hubane keskkond. Õnneks on sellised inimesed olemas, nad toimetavad asumiseltsides ja vabaühendustes. Tegelikult polegi neil tarvis kuhugi kandideerida, nemad teevad oma tööd niikuinii, vabatahtlikult ja lustiga. Küsimus on ainult selles, et kui on olemas ühes inimesed, kes teevad, milleks on siis veel tarvis teisi inimesi, kes istuvad, varastavad ja loobivad esimestele kaikaid kodarasse. Vaba Tallinna Kodanik on mulle sümpaatne just nimelt sellel põhjusel, et selle valimisliidu eesmärgiks ongi need teised, täiesti üleliigsed elukad võimust ilma jätta ning võttagi linn enda kätte. Vabade kodanike kätte. Ise hääletan ma Mustamäel. Praegu elan ma küll kesklinnas, aga Mustamäel olen elanud kauem, käinud seal koolis ja praegugi satun sinna sageli, kuna seal elab mu ema, elab hea sõber Mart Soidro, kes samuti Vabade Tallinna Kodanike seas kandideerib. Oleme Mardiga koos palju Tallinna eluolu arutanud ja kohalikke sulisid kirunud, aga ilmselt sai Mart aru, et ainult õllelaua juttudest enam ei aita, tuleb ise õlg alla panna ja vähemalt üritada midagi muuta. Mina olen valmis teda selles soovis igati toetama nagu kõiki teisigi toredaid Tallinna kaaskodanikke. Ma ei tea, kuidas neil valimistel läheb, aga ma tõesti ei näe ühtegi teist nimekirja, mille poolt hääletada, ilma et pärast hinges ei kripeldaks.
Andrei Hvostov
Andrus Kivirähk
nud ka kõik külalised, kes tulid seda enneolematut asja kaema. Tekkis monoloog, mille autoriteks loendati lõpuks 887 inimest, kes lõid oma tekstid kuueteistkümnes erinevas keeles. Ahjaa – Ruhri kommuunides elasid selle aasta jooksul mitte ainult sakslased. Osalejaid oli Venemaalt, Marokost, Jaapanist, Slovakkiast… Raamat, mille autoriks on kommuun. Enamgi veel – autoriks on ühiskond. Või on autoriks hoopis… linn kui niisugune? Ma ei külastanud kõiki projektiga seotud kohti. Mulle näidati vaid ühte maja Mühlheimis. See oli 20-korruseline betoonkolakas, kus oli projekti tarvis eraldatud 13 korterit. Kõrghoone, seega “vertikaalne tänav.” Umbes sellised majad on ka meie nn magalates. Ma olen kunagi ise mõnda aega elanud Õismäel sarnases majas. Teadmata naabrite nimesid, tundmata nende nägusid, olles anonymus teiste anonüümide seas. Küllap te saate aru, millele panustas Jochen Gerz. Selleks, et kirjutada iga päev paar lehekülge teksti, pead sa autorina uurima seda keskkonda, kuhu sa oled sattunud. Minema välja, jalutama ja vaatlema, tutvuma naabritega, vahetama nendega mõtteid, otsima mingit ühisosa, et teha neile lõpuks ettepanek: “kallis naaber, kas sa ei tahaks mõned read ka enda poolt kirjutada meie ühisesse raamatusse?” Teleka ees lösutades või Facebookis klõbistades sellist kokkupuudet oma ümbruskonnaga ei saavuta. Tulemusest. Keskkond tõesti muutus. Mälestuseks sellest aastast on ühiselt rajatud kohvikud, näitusesaalid, lilleaed. Sõnaga – projektis osalenud tänavatel tekkis kogukond. Kas see on liiga ilus, et olla tõsi? Ma ei tea, kas Gerzi ürituses osalenud inimesed hindavad seda läbinisti positiivselt. Kuuldavasti tekkis seal ka pingeid ja mõned inimesed läksid aasta lõppu ootamata ära. Teadagi, Lääne inimene on suur individualist. Kommuunivärk ei sobi igaühele. Kuid mitte see pole põhiline, milleni ma tahan arutluskäiguga jõuda. On üks ütlus, et “arhitektuur on kiviks saanud sõna.” Seega – linn on raamat. Seda raamatut “kirjutatakse” samuti kollektiivselt. Tallinlastena me
«Linn on raamat, aga mitte igaüks pole kutsutud sellesse raamatusse kirjutama jumal teab mida»
teame, kuidas on “kirjutatud” meie linn. Tunnistagem ausalt, et siin võib leida ebaõnnestunud lauseid, lehekülgi, lausa peatükke. Kollektiivne looming peab siiski alluma mingitele reeglitele. Ei saa olla nii, et eraettevõtja lükkab miljööväärtuslikuks tunnistatud puitasumis püsti mõne betoonkolossi. Või siis suure plasttelgi põliste pargipuude alla. Linn on raamat, aga mitte igaüks pole kutsutud sellesse raamatusse kirjutama jumal teab mida. “2-3 Strassen” ühe tulemina valminud raamat ei sisalda lauseid, mida me võime kohata näiteks reeglitele mitte allutatud Eesti netikommentaariumis. Seal pole mõtteavaldusi, mis reedavad, et autor ärkas hommikul kohutavalt pahas tujus, või et ta ongi kogu aeg depressiivses meeleolus, mistõttu tal on tarvidus kogu maailm musta värviga üle valada. Või lausa sopaga. Ei ühtegi “pange end põlema…!” Aga pole ka mingit roosamannat. Alustatakse lausega “me oleme kuuekesi ja meil on külm.” See on 1. jaanuari sissekanne. Toas ongi külm. Ent kokkutulnud ei hakka sõimama Ruhri linnavõimusid või kunstnik Gerzi, kes pole hoolitsenud toasooja eest. Neil on külm, ent mitte see pole sõnum maailmale. Neil kuuel inimesel on ajada üks ühine asi, seda kibelevad nad teatama. Üks oluline asi veel. Need 78 inimest, kes kutsuti projektis osalema, ei olnud päris juhuslikud möödakõndijad. Kandideeris tervelt 1457 inimest. Nende hulgast sõeluti sobivad. Ma ei tea valikukriteeriumidest suurt midagi. Kindlasti eeldati seda, et inimestel on kirjutamisoskus ning et neil on mingid kindlad vaated elule. Et neil on seisukoht. Teatud mõttes toimusid valimised. Teatud mõttes. Inimeste sobivuse üle otsustasid Gerz ja tema meeskond. Nad olid umbes nagu jumala rollis. Demiurgid, kes ütlesid, mis läheb ja mis ei lähe mitte. Selles mõttes pole need niisugused valimised, mida nimetatakse “demokraatlikeks.” Aga mind huvitab praegu idee ise. Linn on raamat. Seda raamatut kirjutab ühiskond, mis koosneb omakorda kogukondadest. Seal raamatut kirjutavad inimesed, kes tahavad osaleda kirjutamises ja kes suudavad seda teha. See on oluline rõhutada – peab olema esmalt tahtmine ja teiseks suutlikkus. On mul õigus öelda, et Ruhri projektil “2-3 Strassen” ning Tallinna kohalikel valimistel osaleval Vaba Tallinna Kodanikul on midagi ühist? Ma arvan, et on küll. Andrei Hvostov on esseist ja kirjanik. Andrei kandideerib Vaba Tallinna Kodaniku valimisnimekirjas Kesklinnas.
4
Kuidas Tallinnast saab eeskuju Karli Lambot
Mis oleks kui Tallinn saaks kõige paremini juhitud pealinnaks Euroopas, mis suudab ühel ajal tagada heaolu linnaelanikele, kuid olla avatud külalistele; suuta teha kiireid otsuseid, kuid alati nende tegemisel küsida kodanike arvamust; luua globaalselt konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond, kuid mitte unustada abivajajaid? Selles, kuidas eesmärgi saavutamise nimel tuleks reformida Talllinna juhtimist, võib olla erinevaid seisukohti. Võiksime aga kokku leppida, et samamoodi jätkates pole võimalik muutuseid saavutada. Küsimus ei ole ainult Keskerakonnalt, mis tõesti liiga kaua ja liiga valesti on linna juhtinud, võimu ära võtmises, vaid milleski palju enamas. Edgar Savisaare asendamine mõne teise erakonna linnapeaga sisulist muutust kahjuks ei too. Rohelise asemel värvitakse linn kollaseks, siniseks või punaseks, kõrgepalgalised töökohad jagatakse aga uutele broileritele ning pidu linnarahva rahaga võib jätkuda. Võib-olla suudetakse paar aastat olla vähem korrumpeerunud ja hoida propagandas madalamat joont, kuid järgmiste valimiste eel näeme samasugust lindilõikamist ja kingituste jagamist. Tunnistagem, et Tallinna linnavalitsuse suuruse organisatsiooni nõudlik ja asjatundlik juhtimine käib suuremale osale parteilastest asjaarmastajatele lihtsalt üle jõu. Mis oleks kui Tallinna linnapeaks saaks tippjuht, kes leitakse avaliku konkursi teel. Linnavalitsus moodustataks valdkonnaspetsialistidest ning sinna kuuluksid kõikide linnaosade juhid. Volikokku tuleks tagasi sisuline debatt arengusuundade ja poliitikate üle ning nad saaksid täitevvõimu üle teostada efektiivset järelevalvet. Mitte-erakondlik tippjuhist linnapea ning professionaalne linnajuhtimine ei ole ju ennekuulmatu ettepanek, vaid see töötab edukalt näiteks Inglismaal, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides. Miks ei peaks me seda ellu viima Tallinnas, seda enam, kui teame, et vana viisi jätkates Euroopa parimate hulka me kunagi ei saa. Karli Lambot on logistikaettevõtte ACE Logistics nõukogu esimees,. Karli kandideerib Vaba Tallinna Kodaniku nimekirjas Kesklinnas ja on valimisliidu volikogu esimehe kandidaat
Arvo Vallikivi (Valton):
Väärtustame head haridust ja õpetajat Gunnar Polma
Me väärtustame head haridust ja õpetajat ka tegelikult, mitte ainult sõnades. Nii saab ühe lausega kokku võtta Vaba Tallinna Kodaniku lubaduse. Tänaseks on Eesti taasiseseisvumisest möödunud 22 aastat. Nüüd naudime igapäevast vabadust – saame valida, keda süda kutsub. Võime ka ise valituks saada. Kellel on rohkem raha, sellel on suuremad võimalused. Kõigi erakondade ja valimisliitude valimislubadustes on haridus terminina tähtsal kohal. Paraku mitte alati sisuliselt. IRL soovib võrdseid võimalusi saamaks parimat võimalikku haridust nii Eestis kui ka mujal maailmas. Sotsiaaldemokraadid tahavad, et kõikjal Eestis oleks võimalik väärikalt elada – saada head haridust. Reformierakond soovib kõigile võimalust omandada vajadustele ja annetele vastav kvaliteetne haridus. Keskerakonna valimisprogrammis on seevastu terve peatükk pühendatud
Laste pealt kokku ei hoita! Brit Kerbo
Andrei Hvostov kirjutas septembris Eesti Päevalehes ilmunud artiklis “Laps on koer” irooniliselt: “...lapsed on väga kallis lõbu. Puhas kulu ja koorem. Lapsed ei käi tööl, nad ei maksa makse. Ja hullemgi veel: nad takistavad ka suuri inimesi tööl käimast, seega ka maksusid maksmast. Samal ajal tahavad lapsed kogu aeg midagi saada. Lasteaedasid. Koole. Mänguväljakuid. Igasugust muud trullallaad. Sotsiaaltöötajaid ja psühholooge näiteks”. Mis on sellel pildil valesti? Pildil on valesti see, et lapsed ei ole meie riigis prioriteet. Kui pöördud riigi poole, öeldakse, et ah, see on ju hoopis kohaliku omavalitsuse rida. Kui pöördud kohaliku omavalitsuse poliitikute poole, ütlevad nad, et kuulge, riik vähendas ju meie tulubaasi ja me ei saa midagi teha. Pildil on valesti see, et seadusest tulenevat kohus-
Indrek Tarand:
kvaliteetsele haridusele, mille tagamine on Keskerakonna prioriteediks. Siinkohal hüüan STOPP! Aitab konkurentide tutvustamisest! Käimas on suur valimisturg! Poliitikud peavad kohvikuid ja müüvad vanaemade moose, Keskerakond töötab ja reformistid saadavad IRL-i poolt siniseks võõbatud taevasse uhkusest pakatavaid kollaseid õhupalle! Sotsid imetlevad samal ajal oma reitingut. Põhjus, miks mina kandideerin, on lihtne: ma ei usu sellesse, et nüüd, pärast 22 aastat iseseisvust, iseenesest ime juhtub. Et senine võimuerakondade kvartett haridust ja õpetaja elukutset äkitselt väärtustama hakkab. Miks seda siis siiani tehtud ei ole? Ministritele on portfelle jaotatud, omavalitsusigi on nad juhtinud, kuid «See riik hariduse sisu ja õpetaja palk pole olnud kunagi tuleb nüüd tagasi takistuseks koalitsioonivõtta» de sõlmimisel või sõlmimata jätmisel. Ainult valimiste eel, kui PR-firmade näpunäidete järgi kirjutatakse programme ja kavandatakse hirmkalleid kampaaniaid, hakatakse taas “muretsema” hea hariduse pärast. Arvan, et sõnadelt tegudele üle minekuks on vaja riiki, mille me kodanikelt märkamatult, kuskil 2000. aastate alguspoolel erakondadele kaotasime. See riik tuleb nüüd tagasi võtta. Esialgu saada sõna omavalitsustes, siis samm-sammult tagasi Toompeale minna. Ja kuidas? Alus-
tada tuleb haridusest. Väärtustades haridust, oleme ehk 20 aasta pärast nii haritud, et oskame oma inimesi, oma riiki kitsaste erakondlike huvide eest kaitsta. Hariduse väärtustamisel alustame hea hariduse algusest – õpetajast. Oleme võrreldes okupatsiooniajaga nii mõneski hariduse aspektis pika sammu tagasi astunud. Suur tung teatud koolidesse ja vähene huvi teiste vastu näitab, et meie haridussüsteemis on suured käärid – drastilised vahed riigieksamite tulemustes on selle kõmutekitavaks tunnistajaks. Akadeemilistes ringkondades liigub must huumor: Tallinna Ülikool valmistab füüsikaõpetajaid ette lõpmatult palju rohkem kui Tartu Ülikool. Tallinnas nimelt on füüsikaõpetaja magistrantuuri valinud üks üliõpilane, Tartus ümmargune null. Vaba Tallinna Kodaniku valimisloosung on lihtne, me väärtustame head haridust ja õpetajat ka tegelikult, mitte ainult sõnades. Kui riik ei kavatse anda omavalitsustele piisavaid vahendeid, peab väheseid ressursse oskama paremini kasutada ning julgema ka raskeid (loe: populaarsusreitinguid mittearvestavaid) otsuseid langetada. Linnavolikogus soovin töötada selle nimel, et nii lasteaia- kui kooliõpetaja, aga ka kõik teised haridusvaldkonnas tegutsevad inimesed teavad, et linn panustab neisse. Suuremad palgad ja korras koolimajad kinnitavad, et lubadustest on saanud teod. Gunnar Polma on Tallinna Reaalkooli direktor. Gunnar kandideerib Vaba Tallinna Kodaniku nimekirjas Kesklinnas
kodanikke. Tegelikult on Tallinn piisavalt rikas, et parema tust tagada igale lapsele lasteaiakoht ei täida ei riik ega juhtimise ja eelarve otstarbekama jaotuse korral oleks ka omavalitsused. Kui tavaline kodanik seadust ei täida, võimalik täita kõik seadusest tulenevad kohustused. järgneb sellele trahv, ühiskondlik töö või koguni vangisLinnavõimu tegelikud eelistused tulevad selgelt vältus, aga igatahes on seaduse mittetäitmine karistatav. Riigi ja omavalitsuste jaoks on paljud seadused, näiteks ja, kui võrrelda erinevate eelarveridade kärpeid proportkoolieelsete lasteasutuste seadus, pelk paber. Kogumas sionaalselt. Aastatel 2007–2010 vähendati investeerintolmu koos sadade määruste ja arengukavadega, mida guid lasteaedadesse 94% ja samal ajavahemikul tõusid keegi linnavalitsuse enesereklaami kulud kolm korda. Sellel ei vaevu aastal raiskab linnavõim propagandaks 5 miljonit eurot «Sellel aastal raistäitma, linnakodanike raha. Selle raha eest oleks täna uutes, kab linnavõim propagandaks aga mida puhastes ja soojades lasteaiaruumides 300 väikelast. 5 miljonit eurot linnakodanike ametniSeega on küsimus valikutes. Lapsed peavad oleraha. Sama raha eest oleks täna ma jätkusuutliku riigi prioriteet. Kui pole lapsi, pole kud heal uutes, puhastes ja soojades peagi ka eesti keelt ja kultuuri. On aeg kiiresti mimeelel koostavad. dagi ette võtta, et lapsed oleksid turvaliselt hoitud lasteaiaruumides 300 Linnavõim ja lapsevanemad saaksid südamerahuga tööle tagaväikelast» on vähendanud insi pöörduda. Lastehoiu tagamine on ju ühtlasi ka majandusmeede, kuna enam töölkäivaid linnakovesteeringuid lasteaedanikke tähendab ka rohkem maksuraha linnadadele radikaalselt ja juba aastaid on haridusvaldkond eelarves. tugevalt alarahastatud. Linnavõimu valikute tõttu napib Selle ülesande püstituse puhul ei ole pistmist raha lasteaiaõpetajate täiskoormusega töötamiseks rahvusliku või erakondliku kuuluvusega või maailmavaaning eripedagoogide jaoks, kelle tuge paljud muditeliste eelistustega, küsimus on üldinimlik ja mõistetav lase d oma arenguks vajavad. Samuti on linna poolt – kui raha kõigeks ei jätku, siis tuleb valida, ja valida lõpetatud erahuvihariduse toetamine ning ka koolide vastavalt sellele, mis on tähtsam. Laste pealt ei ole õige piisav rahastus on tagamata. Tallinn eirab lasteaedade kokku hoida! tervisekaitsenõudeid, tuleohutusnõudeid ja õiguskantsleri tähelepanekuid. Probleemidega tegelemise asemel süüdistab linnaBrit Kerbo on MTÜ Kodaniku Hääl juhatuse liige. Brit kandideerib Vaba Talllinna Kodaniku nimekirjas Põhja-Tallinnas võim riiki, globaalset majandussurutist ja tülikaid linna-
Tiina Mägi:
Silver Meikar:
«Tervitan kodanikukeskse valimisliidu
«Mina kavatsen nendel valimistel Vaba
«Erakonnad on kinnised klubid. Selleks,
«Muutused sünnivad iga päev ning
teket Tallinna linnas, kus parteiline juhti-
Tallinna Kodaniku poolt hääletada ja kut-
et linnas midagi ära teha, ei peaks olema
sageli mõistame hetkel väiksena tundu-
mine ei ole piisavalt arvestanud kodanike
sun kõiki mõtlevaid inimesi samuti seda
kohustus liituda mõnega neist. Vaba Tallin-
va asja suurust alles aastate pärast. Nen-
soovidega. Vaba Tallinna Kodaniku nime-
võimalust kaaluma. Sellel nimekirjal on
na Kodanik on sisuline ja avatud alterna-
del kohalikel valimistel ei otsustata vaid
kirjas kandideerides aitan kaasa sellele, et
väga oluline võti kohaliku poliitika pare-
tiiv. Neil on usku ja idealismi ning ka indu
volikogude koosseisu järgnevaks neljaks
volikokku pääsevad need, kes seal reaal-
maks muutmisel. Me kodanikena saame
meie ühise elu heaks midagi ära teha.»
aastaks, vaid pannakse paika oluline vers-
selt tööd teha soovivad.»
kõik parte ja broilereid nullhäälte massi-
tapost Eesti poliitilise kultuuri arenemise
ga karistada ja vabadele kodanikele kaasa
teel. Kas see kinnistab kehtivat, või julgeb
aidata.»
taotleda muutust, see on valijate otsustada.»
5
Valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik lähtekohad 2013. aasta volikogu valimisteks Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik (VTK) on laiapõhjaline valimisliit, mis on loodud osalemaks kohalike omavalitsuste valimistel Tallinnas. VTK koondab endas edumeelseid ja hakkajaid linnakodanikke ning on selge alternatiiv erakondadele, andes valikuvõimaluse nendele valijatele, kes pole valmis hääletama ühegi olemasoleva erakonna poolt. Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik on ainuke valimisliit, mis osaleb Tallinnas kohaliku omavalitsuse valimistel täisnimekirjaga. Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik lähtub tõdemusest, et kui erakonnad koondavad eneses sarnase maailmavaate ja erahuvidega inimesi, siis valimisliit VTK koondab eneses erinevaid inimesi, kes kajastavad Tallinna kogukonna tegelikku mitmekesisust. VTK on seisukohal, et kogukondlik lähenemine kohalikus omavalitsuses on tõhusam erakondlikust valitsemisest ja vastab paremini Eesti Vabariigi põhiseaduse tähele ja vaimule. Valimisliidu Vaba Tallinna Kodaniku valimisprogrammi kolm vaala on: 1) Tallinn vajab avatumat, kaasavamat ja kodanikulähedasemat juhtimist. Võim on liiga tsentraliseeritud ja otsustamine inimestest kaugele viidud. Soovime anda senisest enam õigusi linnaosadele. Kodanike ja kodanikuühenduste kaasamine otsustusprotsessi peab olema sisuline. 2) Tallinn vajab avatumat ja kaasaegsemat linnaplaneerimist. Üldplaneeringud peavad vaatama tulevikku, arvestama rahvastiku liikumisega ning tagama avalike teenuste kättesaadavuse (sh lasteaiad, koolid, mugav ja kiire ühistransport). Tallinn peab olema puhtam, rohelisem ja keskkonnasõbralikum linn. Planeeringumenetlus olgu avalik, avatud ja kaasav. Linn ja kohalik kogukond peavad tegema koostööd planeeringumenetluse kõige varasematest etappidest alates. 3) Tallinn peab olema parem elupaik lastega peredele. Praegu on puudu lasteaiakohtadest, lasteaiad on kehvas seisus ning üle poole lasteaiaõpetajatest ei saa täiskoormusega töötada. Koolivõrk on ebaühtlane ning vajab korrastamist. Huviharidus vajab suuremat tähelepanu. Lastega seotud valdkonnad peavad olema linnaeelarve koostamisel prioriteediks. Praegune linna valitsemine näitab ilmselgeid väsimuse märke, on puretud korruptsioonisüüdistustest, puuduvad pikaajalised tegevuskavad ning värsked ja tulevikku suunatud ideed linnakeskkonna kaasajastamiseks. Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik seisab Tallinna parema käekäigu eest, et kujundada pealinnast kaasaegne ja atraktiivne elukeskkond, üheskoos! Soovid lisateavet? Saada meile kiri aadressile Pikk 52, Tallinn; e-kiri vtk@vabakoda.ee. Loe meie täispikka programmi kodulehelt http://www.kodanikud.ee/valimisliidud/tallinn/
Programmi sünnilugu Tarmo Treimann Minu jaoks on meie programmi juures kõige väärtuslikum protsess, kuidas see valmis. Tegemist on tõelise meeskonnatööga, kus oma panuse said anda mitukümmend inimest. Programmitoimkond koosnes kuuest erineva valdkonna töögrupist. Töögrupid kogunesid regulaarselt nelja kuu jooksul (detsembrist 2012 kuni märtsini 2013) ning nende tööst võttis osa üle 30 inimese – valimisliidu kandidaadid, abilised ja oma ala eksperdid. Seejärel koostasid toimkondade eestvedajad töörühmades vastu võetud otsuste põhjal programmi lähtekohtade projekti. See dokument omakorda läbis käesoleva aasta mais-juunis „avatud ruumi“ meetodil korraldatud programmiseminari ning kaks avalikku arutelu. Seminarilt ja aruteludelt saadud tagasiside põhjal programmi lähtekohtasid täpsustati, parandati ja toodi välja ettepanekutest meie jaoks kõige olulisemad. Seega on tegemist paljude erinevate inimeste ühiste seisukohtade kogumiga ja paljuski ka kompromissiga. Meie programm ei saa aga kunagi lõplikult valmis. Seda peab olema võimalik täiendada, arvesse tuleb võtta muutunud asjaolusid ning häid uusi ettepanekuid. Programm ei saa olla suletud dokument, millest oma tegevuses jäigalt kinni hoida, vaid pigem üldine visioon, kuhu peaks linna areng suunduma. Me oleme üritanud programmi vähem kirjutada konkreetseid lahendusi ja rohkem visiooni ning eesmärke, kuidas asjad peaksid põhimõtteliselt toimima. Konkreetseid lahendusi saab leida üksnes koostöös linnaelanike ja kohalike kogukondadega, spetsialistide ja teadlastega. Parimad lahendused ei sünni puusalt tulistades, vaid ainult linnakodanikke kaasates.
Valijad, ärge kartke valimisliitude poolt hääletada Juhan Kivirähk
Dokumentaalfilm „Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?“, millega teater NO99 meenutab 2007. aasta maikuus toimunud „Ühtse Eesti“ suurkogu ja selle ettevalmistamist, tuli linale tänuväärselt õigel ajal. Nädala pärast toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis sunnib see pärima, mis on Eesti poliitikas selle ajaga muutunud? Kas erakonnad ja valijad on selle ajaga targemaks saanud? Poliitikute suhtumises paistab küll vähe muutunud olevat. Vaatamata kodanike kriitilise suhtumise kasvule, tunnevad parteid end hangunud poliitmaastikul endiselt suurepäraselt. Nad teavad, et praegu kehtivad reeglid erakonna asutamiseks, rahastamiseks ja valimistel osalemiseks muudavad uute poliitiliste jõudude võimalused parlamendiparteide positsioonide kõigutamiseks pea olematuks. Eelseisvate kohalike valimiste eel ongi tõusnud üles küsimus, kas kodanike valimisliitude poolt hääletamine võiks olukorda mingeid muutusi tuua? Poliitikud püüavad valmisliite suuremates linnades kas täielikult ignoreerida või hoiatavad nende poolt hääletamise eest. Ka paljud poliitvaatlejad on väljendanud oma skepsist valimisliitude võimaluste suhtes, pidades neid poliitikas hääbuvaks nähtuseks. Unustatakse ära, et erakonnad pääsesid valimisliitu-
de ees domineerima alles pärast seda, kui riigikogu 2002. aasta valimiste eel valimisliitude kandideerimist välistada püüdis. Alles õiguskantsleri sekkumine andis kodanikele taas õiguse oma nimekirjadega välja tulla, kuid selleks ajaks olid paljud senised ühendused juba loobunud. Tegelikult ei ole ju kodanike valimisliit oma olemuselt midagi muud kui omamoodi kohalik erakond. Ta ühendab sarnaseid eesmärke ja väärtusi jagavaid kodanikke, kellel on kindel soov arendada kohalikku elu kõigi inimeste üldiseks hüvanguks. Meie valdades on valimisliite, mis on osalenud järjepidevalt kõigil valimistel juba 90-ndate keskpaigast alates. Pigem on just suured parlamendierakonnad oma algsest kodanike vabaühenduse olemusest ja missioonist võõrandunud, kaotanud oma väärtuspõhisuse ja side valijatega ning muutunud riigivõimu vahetuks koostisosaks. Pärast seda, kui erinevad poliitilised skandaalid on erakondade sisedemokraatia seadnud tõsise kahtluse alla, tasub küsida, kas kohalikus omavalitsuses võimule pääsenud erakond ikka esindab piisaval määral kohaliku kogukonna huve suhetes riigivõimuga või kaldub ta pigem kaitsma ja toetama riigis võimu teostava või võimule pürgiva erakonna poliitikat kohalikul tasandil? On põhjust karta, et esiplaanile asetatakse pigem oma erakonna huvid, pisendades kohaliku võimu tähtsust ja tähendust. Võimude tasakaalustatuse huvides oleks kindlasti parem, kui kohalik võim esindaks selgelt vaid kohalikke kodanikke, kellel vasalli- (või opositsiooni-) suhted parlamendiparteidega puuduvad. Mina julgen küll valijaile soovitada, et nad järgiksid kohalikel valimistel oma südametunnistuse häält ega kardaks häält anda kodanike valimisliitude poolt. Nende inimeste entusiasm ja teotahe väärivad rakendamist kohaliku elu edendamiseks. See oleks võimalus tuua Eesti poliitikasse värskeid tuuli ja uusi tegijaid ning tasakaalustada kohalikke huve riigi üldiste huvidega. Võib-olla tuleks vabakonna aktivistide tegutsemist nähes ka parteilastele lõpuks ometi meelde, milliste eesmärkide ja ideaalidega nende erakondki kunagi asutati. Oma põhiolemuselt ei ole ju parteidki midagi muud, kui kodanike vabatahtlikud ühendused, mille tähtsaimaks eesmärgiks peaks olema omavalitsuse või riigi juhtimisel jõuda ühiskonna üldise hüveni. Juhan Kivirähk on sotsioloog
Tarmo Treimann on jurist ja valimisliidu programmitoimkonna juht. Tarmo kandideerib Vaba Tallinna Kodaniku nimekirjas Kristiine linnaosas
Koostöös paremad planeeringud Erik Vest
Planeeringute kehtestamise õiguse andmine linnaosa halduskogule kõrvaldaks mitmed kunstlikult loodud bürokraatiapidurid. Kohalike elanike ja neid esindavate vabaühenduste huvi kaasa rääkida kasvaks. See aitab kaasa parimate lahenduste saavutamisele.
Linnaruumi planeerimise põhiülesanne on leppida kokku maa-ala arengu põhimõtetes ja tingimustes. Selle käigus tuleb iga kord lahendada vastuolu olemasoleva ja uue vahel. Peamised vaidlused käivad alatasa selle üle, mida säilitada ja kui palju võib keskkonda muuta. Osalisi on seejuures palju ja kõigil neil on omad soovid – arendaja, arhitekt, linnavalitsus, volikogu, halduskogu, planeeringust puudutatud isikud, lihtsalt huvilised ja linnakodanikke ühendavad vabaühendused. Erinevad on eesmärgid ja vajadused ning kõiki neid tuleb planeeringu juures arvestada. Lahendus peab seega sündima koostöös ning erimeelsuste ületamiseks peavad otsused olema kaalutletud ja arusaadavalt põhjendatud. Linnavalitsuse kaalutlusele hinnangut andes aga ei saa linnavolinikud tugineda ainult seadusele, vaid peavad arvestama ka isiklikke põhimõtteid ja väärtusi. Kodanike valmisolek planeeringute puhul otse voli-
kogu poole pöörduda on kahjuks aastatega oluliselt langenud. Valitseb arusaam, et volikogul puudub tahe, oskus ja võimalus asja käiku sekkuda ja linnakodanike huve kaitsta. Inimesed, kes puutuvad planeerimisprotsessiga esimest korda kokku, eeldavad tihti, et detailplaneeringu lahenduse otsustab linnaosa halduskogu. See oleks asjade loogiline käik, kuid praegu see veel paraku nii ei ole. Tallinna linnavalitsus enda kätte haaranud nii täitevvõimu kui esindusvõimu rolli ja volikogust on saanud koht, kus käiakse kaks korda kuus linnavalitsuse tahet kinnitamas. Ei saa pidada heaks olukorda, kus linnakodanikud ja neid esindavad vabaühendused peavad oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Kakumäe sadama, Hipodroomi ja TOP-i planeeringulahenduste vaidlustamine kohtus, kus ühel pool lauda on linnavalitsus ja teisel pool lauda linnakodanikud, tõstatab taas küsimuse, kas linnavõim teenib avalikkuse huve või mitte. Tegelikult oleks planeerimine kõige efektiivsem, kui
asjahuvilised kaasataks juba algfaasis. Kavandatava lahendusidee tutvustamine halduskogule ja asumiseltsile juba enne planeeringu koostamise ettepanekut linnavalitsusele hoiaks kokku nii aega, raha kui närve. Olukorda saavad muuta vaid linnakodanike poolt valimistel antud hääled. Ühe erakonna üleolek ei tohiks olla nii suur, kui see on olnud Tallinna volikogus viimastel aastatel. Tasakaalustatum volikogu toob poliitikud mugavustsoonist välja ja paneb nad enam kodanikega arvestama. Vaba Tallinna Kodanik seisab selle eest, et planeeringute koostamine oleks läbipaistev ja toimuks koostöös kohaliku kogukonnaga. Lõpliku otsuse langetamise õigus peab jääma linnakodanikele! Erik Vest on Viimsi Vallavalitsuse maa- ja planeerimisameti juhataja. Erik kandideerib Vaba Tallinna Kodaniku nimekirjas Pirital
6 Hea tallinlane Keegi ei tule Tallinna meie eest korda tegema. Sellest saavad aru kõik valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik liikmed ja toetajad. Meie seas on mitmeid asumiseltside esindajaid, tuntud kohaliku elu aktiviste ja oma ala spetsialiste. Me oleme kõik vabad inimesed, keda ei ole sundinud kandideerima parteikontor või ülemus. Meid ühendab soov muuta Tallinn paremaks koduks kõigile linnaelanikele ning meie kokkulepitud seisukohad, mille oleme kirja pannud valimisliidu programmi ja läbimõeldud linnalahenduste ideedekogumikku. Ideedekogumikust ei leia te utoopilisi lubadusi, mida enne valimisi on ikka tavaks jagada. Seal pole ka kohta asjatundmatutele hüüatustele, nagu 117 000 kuuse paepinnasesse istutamine või linna joogiveeallika reostamine. Meil on läbimõeldud ja teostatavad plaanid ja me kavatseme need ka ellu viia! Palun tule valima ning toeta oma linnaosas kandideerivaid Vaba Tallinna Kodaniku kandidaate. Hardo Aasmäe majandusgeograaf Vaba Talllinna Kodaniku linnapeakandidaat
LÄBIMÕELDUD LINNALAHENDUSED 1. Tasuta prügivedu Berliini mudeli järgi
Berliinis on katsetatud tasuta prügivedu eeldusel, et elanikud sorteerivad ise oma prügi. Curitibas ostetakse elanikelt prügi. Maailmast on võimalik sellekohast kogemust mujaltki leida, mida on meil võimalik kohandada. Tänaseks on selleks ka tehnilised eeldused Tallinnas loodud. Prügipõletustehastes (nt Iru) on jäätmed muutunud kulust tuluks. Iru tehase koormamiseks hangitakse prügi juba Soomest. Täiesti ebanormaalne on olukord, kus välismaist prügi töödeldakse, mille tahked jäägid jäävad meile matmiseks, aga samas peavad tallinlased ise prügi ära andmisele peale maksma. Võrreldes Soomega on meie veokaugused väikesed. Seda süsteemi on võimalik rakendada juhul, kui kaasatud on kogukonnad ja korteriühistud ning kriminaalne äri ei ole imbunud jäätmekäitlusse.
2. Kodusoojus odavamaks Euroopa eeskujul
2007. aastast alates on Tallinnas toasooja hind kahekordistunud, samas kui nafta hind maailmaturul vaid 10%. Hinnatõusu taga on linnavõimu võimetus ohjeldada soojamonopoli. Euroopast eeskuju võttes tuleb tükeldada AS Tallinna Soojus. Soojusvõrkude omanik ei tohi olla kauba (soojuse) omanik. Soojusvõrk peab ostma sooja hulgi ja müüma jae või võimaldama erinevatel soojatootjatel kasutada oma võrke kauba müügiks otse tarbijale. Soojustootjad hakkaksid konkureerima, mis kujundaks praeguse monopoolse hinna asemel välja õiglase soojusenergia hinna. Samuti oleks soojusvõrgu omanikul suurem huvi vältida soojakadusid ülekandel. Pole mõtet õhku kütta. Selleks peab linnavõim kõigepealt lõpetama AS Tallinna Soojuse varade pikaajalise rendilepingu Tallinna Küte AS-iga. Sama lugu on Tallinna Vesi AS-iga, mis tuleb Tallinna linnale ja lähivaldadele/linnadele tagasi osta.
3. Ühistranspordi liinikorraldus linna vajadustele vastavaks
Tallinna liinikorraldus on pärit paljuski nõukogude ajast ega vasta täielikult tänastele linnaelanike vajadustele. Võrreldes nõukogude ajaga on elu ja töökohad mõnevõrra muutnud asukohta, ära on kadunud kunagised sõjaväebaasid ja mitmed suured ettevõtted on oma asukohta muutnud. Ühistranspordi liinivõrku aga ei ole vaatamata muutustele oluliselt tänapäevastatud.
4. Ühistransport kõigile tasuta
Kõigile tasuta ühistransport võimaldaks turistil külastada lihtsalt ja kiirelt kogu Tallinna. Säästame piletikontrolli arvelt. Samuti tuleb kaaluda bussiveeremi viimist vedelgaasile, kuna see on odavam ja keskkonnasäästlikum. Tuleb kaaluda ka trammide, trollide ja tänavavalgustuse jaoks ise elektri tootmist, et säästa elektrienergia ebamõistlikult kõrgetelt ülekandetasudelt. Taastada tuleb öine (00.00–05.00) tasuline trolli-, trammi- ja bussiliiklus. Esialgu katseliselt nädalalõppudel
5. Linnaosade ja nende halduskogude volituste laiendamine
Detailplaneeringud tuleb kehtestada kohalikes halduskogudes. Linnavalitsusele jääb järelevalve üldplaneeringule vastavuse üle. Linnaosadele tuleb anda selleks otstarbeks eelarve, mille kehtestab linnaosa halduskogu. Linnaosavanemast saab linnavalitsuse liige.
6. Tallinnas võim hajusamaks
Vähendame abilinnapeade arvu. Kesklinna vanema ja abilinnapea amet tuleb ühitada. Luuakse abilinnapea ametikoht koostööks linna tagamaaga/lähivaldade-linnadega. Linna peaarhitekt tuleb tõsta abilinnapea õigustesse ja muuta tema ametikoht mittepoliitiliseks nagu linnasekretäri amet, mis ei lähe vahetusse võimu poliitilise võimu muutudes.
7. Trammiga Piritale, ummikuid vähemaks
Trammitee Kesklinnast Piritale ja sealt edasi Haabneeme lihtsustab sealsete elanike tööl käimist ja vähendab liiklusummikuid Pirita teel. Trammitee on odavam lahendus kui teelaienduse ehitamine haljasalade arvelt ning selle hilisem hooldamine.
8. Kalamaja kaldapealne korda
Eesmärk on ühendada Vanasadama piirkond Lennusadamaga, väärtustades piirkonda ja suurendada lootusi Patarei renoveerimiseks. Kaldapealne väärtustaks kogu Kalamaja elurajooni. Kaldapealsele tuleks kaaluda suviste ujuvkaide rajamist erinevatele väikelaevadele. Kaide otsadesse saaks rajada ujumissillad suplejatele. Suvine lisakasutus aitaks osaliselt katta kaldapealse hooldamise püsikulusid.
9. Lahendus Linnahalli probleemile
Kui 1913. aastal sai valmis Estonia Seltsimaja (nüüd Estonia teater) pani eesti rahvas selleks raha kokku ja Juhan Liiv annetas oma pintsaku. Kellelegi ei tulnud pähe otsida välisrahastajat. Seepärast tuleb loobuda investeerimislepingust Roland Lauderiga ja Linnahall ise korda teha, sest tegemist on kultuuriasutusega. Selleks omakorda tuleb loobuda uue raekoja ehitusest praegusel kujul ja ühendada see Linnahalli uuendamisega. Linnahalli väärtusliku osa (suur saal) uuendamine tuleb siduda raekoja ehitusega. Kujuneks välja haldushoone, kus on ka kultuuri- ja konverentsikeskus. Saali mahutavus 5000–6000 kohta. Sellise saali puudumine on senini takistanud suurte rahvusvaheliste konverentside korraldamist Tallinnas. Kultuuri halduse kõrval peab hoonestus arvestama ka kaubandust, sadamateenindust ja majutust. Lennusadama eeskujul tuleb rakendada merekütet. Need tegevused aitaksid katta uue raekoja ülalpidamiskulusid.
10. Trammiga Mereväravast Õhuväravasse
Vanasadamat ümbritsev tühermaa on Tallinna linna häbistav visiitkaart. Räämas ala on aastaid kasutuseta ja vähesed rajatud hooned peale Tallinki hoone on arhitektuurselt alla keskmise taseme. Piirkonda rajatakse esinduslik hoonestu, mis sisaldab eneses kultuuri-, konverentsi-, teenindus- ja eluhoonestust. Linnavõimud tegid strateegilise vea 2001. aastal, kui müüsid selle ala erakätesse. Nüüd tuleb see viga parandada ja hoonestada tervikuna. Seda eelkõige erarahastusega, linna eestvõttel. Sellekohast kogemust on maailmas küllaga. Trammitee tuleb viia Tallinna Sadamast Tallinna Lennujaama, kuhu sarnastel alustel tuleb rajada Tallinna Õhuvärav. See võimaldaks ühendada sadama, bussijaama ja lennujaama tõhusa saastevaba ühistranspordiga. Kaudselt ühendaks see lahendus transpordivõrku ka raudteejaama Ülemistel.
11. Nõmme linnavalitsus tagasi ajaloolisse Nõmme keskusse
Omanikult tuleb osta tagasi või võtta pikaajalisele rendile kasutuseta kinohoone ja kõrvaltiib. Riigilt on vaja taotleda linna omandisse osa riigile kuuluvast hoone kõrvaltiivast. Majja koliks Nõmme linnaosa valitsus. Vabanevad ruumid Vabaduse puiestee ääres tuleb anda seltsi ja huvitegevuse käsutusse, täiendades Nõmme Kultuurikeskust.
12. Mustamäe I, II ja III mikrorajooni eluhoonestuse asendamine uue kaasaegse hoonestusega
Hooned on lootusetult vananenud füüsiliselt ja moraalselt. Kogu piirkond tuleb ümber planeerida ja hoonestus uuendada tihedas koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna ülikooli ja Eesti Maaülikooliga. Hoonestuse uuendamisega saab päästa korteriomanike kinnisvarade väärtuse. Samuti väheneksid otsesed eluasemekulud. Eesmärk on viia elamute energiatarve 250 kW/h-lt ruutmeetri kohta aastas 50 kW/h-le aastas.
13. Algatada Rahumäe – Ülemiste raudteeharu ehitus
Selleks on vaja linnal algatada detailplaneering 900 m pikkuse raudteeharu ehitamiseks Rahumäe ja Järve jaama vahelt Liiva–Tallinn-Väike jaama vahelisele liinile. See võimaldaks Paldiski–Rahumäe liinilt otse sõita Ülemistel jaama, kus on palju uusi töökohti ja ligipääs lennujaamale. Samas võimaldaks see raudtee Paldiskisse suunduvad kaubarongid saata otse Ülemistelt Paldiskisse ilma Kopli kaubajaama läbimata. See omakorda võimaldaks Kopli kaubajaama maad taotleda Tallinna omandisse. Seejärel on võimalik lõpule viia Balti jaama ümbruse korrastamine.
14. Vanalinna ümber haljasvöönd
Tuleb viia lõpule Tallinna vanalinna ümbritseva haljasvööndi rajamine, mida alustati rohkem kui sada aastat tagasi ja on tänaseni lõpule viimata.
15. Löökaukude vähendamiseks tuleb leida alternatiiv soolale lumetõrjes
Soola kasutamine murendab teekatet, mitmekordistades löökaukude teket ühe talve jooksul. Sool kahjustab jalatseid, hävitab teedeäärset muru ja kiirendab sõiduvahendite (autod, bussid, trammid) roostetamist. Teadus teab mitmeid alternatiive soolale ning kaaluda tuleb ka lihtsalt soolast loobumist. Löökauke ei aita enam vähendada poliitilised ja eelarvevaidlused, vaid teadmiste rakendamist füüsikast ja klimatoloogiast.
16. Piimamees ja juurviljamüüja tänavale
Linn peaks andma välja tänavamüügilube piima ja aiasaaduste müügiks. See sobib enamikele linnaosadele, eriti tiheasustusega korterelamurajoonidele. Lasnamäe, Mustamäe, Õismäe. Loodetavasti hoiab talu- ja linnarahva kaubanduslik otseside vaos toiduainete hindu ja tõstab Eesti toidutootmise tulukust ning konkurentsivõimet välistootjate ees.
17. Lubada taas aedrajoonides lõkke tegemist looduslike jäätmete põletamiseks
Tänane lõkketegemise keeld on ebateaduslik ja pole seotud keskkonnapuhtuse tõhustamisega. Palju keskkonnasäästlikum on nimelt puulehed, kulu, oksarisu jm kohapeal põletada ning tuhka kasutada väetisena. Vastasel korral viiakse mineraalained krundilt minema, mis viib mulla kurnamisele. Praegu võib lõket või lahtist tuld teha peoõhtul liha küpsetamiseks, samas pole lubatud orgaaniliste ohutute jäätmete õues põletamine. Pigem on see sundtulu prügiveoettevõtetele ja lisakulu linnaeelarvele. Lõkke tegemine on ökoloogilisem, sest säästab mulda, ei kulutata kütust vedudeks ja on paindlikum ilmastiku ning veerežiimi arvestamisel.
18. Haiglad kodanikukeskseks
Tallinna linnale kuuluvad haiglad tuleb äriühingutest-aktsiaseltsidest muuta sihtasutusteks. See välistaks nende erastamise võimaliku kava ja asendaks haiglatevahelise konkurentsi spetsialiseerumisega. See aitaks paremini kasutada tervishoiule suunatud vahendeid, hoida tervishoiu kaasaegset taset ja kavandada mõistlikke arengusuundi. Haiglate haldamine tuleb ümber korraldada. Praegustest juhtorganitest tuleb välja viia poliitilised, kuid asjatundmatud liikmed ja asendada nad asjatundlike inimestega. Tulevaste sihtasutuste juhtorganid tuleb depolitiseerida.
7
VALIMISLIIDU VABA TALLINNA KODANIK LASNAMÄE PROGRAMMI LÄHTEKOHAD ИЗБИРАТЕЛЬНЫЙ СОЮЗ СВОБОДНЫЙ ГРАЖДАНИН ТАЛЛИННА ОСНОВНЫЕ ПОЛОЖЕНИЯ ПРОГРАММЫ
Lasnamäe on koduks ligi 120 000 inimesele. Kui Tallinn välja jätta, siis oleksime me Tartu kõrval suuruselt teine linn Eestis. Meie plussiks on hea taristu – võimalus jõuda kiiresti tööle, kooli ja poodi. Kuid paljud lahendused on jäetud poolikuks või sootuks tähelepanuta. Seega on viimane aeg kasvatada kvantiteet kvaliteediks. SAAB KA ODAVAMALT
ME EI KÄI SIIN AINULT MAGAMAS
TASUTA PRÜGIVEDU Lasnamäe piiril paiknevas Iru Elektrijaamas toodetakse soojust prügist, mistõttu on ebaõiglane, et meie peame selle sama prügi äraveo eest maksma.
- Igas Lasnamäe asumis (mikrorajoonis või veel väiksemas mõttelises jaotises) rajame keskuse, kus on: raamatukogu, ruumid ühistegevuse jaoks, tuba, kus lasnamäelasi hakkavad mõistliku regulaarsusega vastu võtma linna(osa)valitsuse ametnikud. - Toome talunikud oma toodanguga tänavatele; otsekauplemine võimaldab saada kvaliteetset toidukaupa mõistliku hinna eest ja koduukse lähedalt. - Teeme mänguväljakud turvaliseks ning rajame uusi; mänguväljakute juurde paigaldame treeningseadmed täiskasvanutele. - Korrastame koolivõrgu, tagame õpilastele õppevahendid ja tugiteenused, lastel võimaldame õppida eesti keelt juba lasteaias; - Algatame maapealsete kõrgepingeliinide maa alla viimise, mille arvelt suurendame rohe- ja puhkeala.
KODUSOOJUS ODAVAMAKS Euroopalik praktika on, et võrgu omanik ei ole võrgu kaudu edastatava soojuse omanik. Lõhkudes monopoli ja tekitades konkurentsi, saame soojusele õiglase hinna.
LASNAMÄE ON ISESEISEV LINNAOSA - Linnaosal peab olema oma eelarve ja detailplaneeringute kehtestamise õigus. - Halduskogu ise valib linnaosavanema. - Linnaosavanem on linnavalitsuse liige. TALLINN ON DEMOKRAATLIKU VALITSEMISEGA LINN - Võim antakse tagasi volikogule, linnavalitsus depolitiseeritakse, linnapea valitakse konkursi korras. - Lõpetatakse linna raha raiskamine erakondlikuks propagandaks ja populistlikeks projektideks. - Tagatakse osalusdemokraatia rakendamine asumiseltside jms kodanikuühenduste liikmete ning vabade linnakodanike kaasamise kaudu.
Ласнамяэ является домом для более чем 100 000 человек. Если не считать Таллинна, мы были бы вторым по величине городом Эстонии наряду с Тарту. Наше преимущество - хорошая инфраструктура - возможность быстро добраться до работы, школы, дома. Однако многие решения остались половинчатыми или и вовсе невоплощенными. Таким образом, пришло время превратить количество в качество. МОЖНО И ДЕШЕВЛЕ
МЫ ТУТ НЕ ТОЛЬКО СПИМ
БЕСПЛАТНЫЙ ВЫВОЗ МУСОРА. В находящейся на границе Ласнамяэ электростанции Иру из мусора производят тепло, поэтому несправедливо, что за вывоз этого самого мусора мы должны еще и платить.
- в каждом поселении (микрорайоне) Ласнамяэ создадим центр, в котором будут: библиотека, помещения для совместной деятельности, комната, в которой жителей будут с разумной регулярностью принимать чиновники городской управы и управы части города. - приведем хуторян с их продукцией на улицы: прямая торговля позволяет получить качественные продукты по разумной цене неподалеку от дома. - сделаем игровые площадки безопасными и построим новые. рядом установим тренажеры для взрослых. - приведем в порядок школьную сеть, обеспечим учеников учебными пособиями и сопутствующими услугами, обеспечим детей возможностью изучать эстонский язык уже начиная с детского сада. - приведем в порядок Горхолл и территорию вокруг него. - инициируем перевод надземных линий высокого напряжения под землю, за счет чего расширим зеленые насаждения, зоны отдыха и пр.
ОТОПЛЕНИЕ ДЕШЕВЛЕ. Европейская практика такова, что владелец трубопроводов не может быть и владельцем производителя тепла. Разрушив монополию и создав конкуренцию, получим справедливую цену за отопление.
ЛАСНАМЯЭ - САМОСТОЯТЕЛЬНАЯ ЧАСТЬ ГОРОДА - у части города свой бюджет и право инициирования детальной планировки. - административный совет сам выбирает старейшину части города. - старейшина части города является членом городской управы. ТАЛЛИНН - ГОРОД С ДЕМОКРАТИЧЕСКИМ УПРАВЛЕНИЕМ - власть передается обратно административному совету, горуправа деполитизируется, мэр выбирается путем открытого конкурса. - прекращается использование городских денег на партийную пропаганду и популистские проекты. - будет внедряться демократия участия через привлечение общин поселений и свободных граждан города.
8 Loodusemees Jaan Riis Kontakt: info@looduseomni-
buss.ee
Sünniaeg: 3. septembril 1958
Tallinnas,
Haridus: õppis Tallinna 16.
Keskkoolis, kus lõpetas 1977. aastal ajaloo eriklassi. 1985. aastal lõpetas Tartu Ülikooli majandusgeograafina. Töökoht ja amet: Ta on töötanud Eesti Looduskaitse Seltsis ning olnud selle juhatuse kauaaegne liige. 1990. aastatel töötas Tallinna Keskkonnaametis linnaökoloogina, aastail 1997–2001 oli ajakirja Loodus (praegune Loodusesõber) looja ja väljaandja. Alates 1999. aastast toimuvad tema eestvedamisel Eesti Rahvusraamatukogus loodusõhtud, alates 2001. aastast on Jaan Riis fotovõistluse Looduse Aasta Foto peakorraldaja ning samast aastast sõidab ringi ka Looduse Omnibuss. Tehtu tunnustusena pälvis ta 2008. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja 2011. aastal Looduse Kuldmärgi ja Erik Kumari preemia. Aastast 2013 Eesti Looduskaitse Seltsi esimees.
841
Kadi Lambot Kui oluline inimene palus kaasa lüüa, siis tuleb seda teha.
846
Kontakt: kadi.lambot@gmail.
com
Sünniaeg: 5. september 1967 Haridus: 1992. aastal lõpeta-
sin Tartu Ülikoolis ravi eriala. Töökoht ja amet: Hetkel osalen programmis “Arstid tagasi tervishoidu”. Eelnevalt olen töötanud mitmete ettevõtete (AS Tere ja AS Eesti Ajalehed) juhina ja Eesti Haigekassas.
Moto: Targutamine ja virisemine ei aita, ise tuleb käed külge lüüa!
Katrin Mesilane Tallinna linnajuhtimine vajab korrastamist. Olen veendunud, et linnaosad on väärt seda, et saavad ise oma asju otsustada. Tahan kaasa aidata sellele, et Lasnamäel leiaks igaüks endale meelepäraseid sportimis- ja ajaveetmisvõimalusi.
849
842
Jevgeni Filatov
Usun, et meie saame teha Lasnamäe paremaks nagu seda on teised linnaosad Tallinnas. Lasnamäe on neist kõige suurem ja meil kõigil on nii palju võimalusi seda paremaks muuta. Lasnamäel peaks iga inimene leidma koha, kust osta endale vajalikke kaupu, kus saaks arendada äritegevust ja loomulikult ka hästi puhata. Kõike seda peaks olema võimalik teha Lasnamäelt lahkumata.
Kontakt: jevgeni.filatov@gmail.com Sünniaeg: 23. veebruar 1993 Haridus: Keskharidus, 1. kursus Tallinna Tehnika Kõrgkoolis Töökoht ja amet: Teenindaja Hobid: Muusika, jalgrattatrial Moto: Teeme asju paremaks!
Kati Lepp
847
Olen siin ilmas juba üksjagu elanud, kolm last suureks kasvatanud ning mulle tundub, et kõik siin linnas ei liigu nii, nagu õige oleks. Mulle meeldiks, kui linna juhiksid oma ala spetsialistid, et suuremate otsuste puhul peetaks nõu linnaosade inimestega, et rahva raha ei lastaks lihtsalt tuulde. Pean tähtsaks head haridust ning näen kitsaskohti meie koolisüsteemis. Tahan sõna sekka öelda linnajuhtimise normaalsemaks muutmisel.
Kontakt: liivarull@gmail.com Sünniaeg: 18. veebruar 1962 Haridus: Tallinna Pedagoogiline Instituut, pedagoogika ja kasvatustea-
duste metoodika (võrdsustatud MA) Töökoht ja amet: Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi õpetaja Hobid: Mängin Teoteatris; tegelen maakodus potipõllunduse ja hoidistamisega, vanade asjade taastamisega; sõidan jalgrattaga, suusatan; teen käsitööd. Meeldib käia looduses, kuulun Eesti ornitoloogiaühingusse
Moto: Alati saab paremini!
Liisa Ojangu Sillutan teed, et vabas Eestis kasvanud noored võtaksid juhtimise üle.
851
lojangu-lojangu.blogspot.com Sünniaeg: 18. märts 1990 Haridus: Õigusteaduse bakalaureus Töökoht ja amet: Harju Maakohus, ametnik; OÜ Leesi pood, juhataja Hobid: Ettevõtlus, aiandus, loodus, maaelu edendamine
Moto: Mitte kusagil ei oota midagi ees, alati tuleb kõik ise kaasa tuua.
Moto: Kus viga näed laita, seal mine ja aita!
Erki Prisk
Margus Sardis
Tallinna linnajuhtimine on liiga tsentraliseeritud. Linnaosade juhtivorganitel (halduskogud) peab olema õigus otsustada oma linnaosade eluolu üle. Lasnamäe on nagu suur väikelinn. Selles linnas on paljugi, mida annaks arendada, muuta, täiustada, luua. Tahan, et selles suures väikelinnas tunneks end turvaliselt ning leiaksid endale meelepärast huvitegevust, ajaviidet, sportimisvõimalusi ja kultuuriüritusi olenemata rahvusest nii lapsed, noored, keskealised kui ka pensionärid. Olen valmis andma oma panuse selle saavutamiseks.
Lasnamäe on koduks enam kui 100 000 inimesele. Kui Tallinn välja jätta, siis oleksime Tartu kõrval suuruselt teine linn Eestis. Meie plussiks on hea taristu – võimalus jõuda kiiresti tööle, kooli ja poodi, kuid paljud lahendused on jäetud poolikuks või sootuks tähelepanuta. Seega on viimane aeg kasvatada kvantiteet kvaliteediks.
Kontakt: erki.prisk.0304@gmail.com Sünniaeg: 3. aprill 1968 Haridus: Keskharidus Töökoht ja amet: Logistikavaldkond, sisekontrolli spetsialist/haldusjuht Hobid: Kirjandus, jõusaal, karaoke
Kontakt: liisaojangu@hot.ee Kodulehekülg/blogi: www.
856
Kontakt: sarts@mailer.ee Sünniaeg: 2. august 1968 Haridus: Akadeemia Nord, õigusteaduskond 2007 Töökoht ja amet: Lexar Õigusbüroo, partner; koolitus- ja teabekeskus MTÜ Oma Pere, juhatuse esimees Hobid: Kirjandus, muusika
Moto: “Alati andesta oma vaenlastele – miski ei ärrita neid rohkem.” (Oscar Wilde)
844
Kandideerin Lasnamäel, sest usun: Lasnamäe väärib paremat kohtlemist ja suuremaid õigusi ning võimalusi oma asumi edendamiseks. Leian, et Tallinna haiglad tuleb koondada ühtse juhtimise alla, lõpetada tarbetu haiglatevaheline konkurents, väärtustada personali teadmisi ja oskusi, vähendada administratiivkulusid, suurendada täiendusõpet ja võimaldada spetsialistidel rakendada oma teadmisi maksimaalselt patsiendi raviks. Veel seisan selle eest, et kõigile koolinoortele oleks tagatud vaba pääs kõikidesse Tallinna spordiasutustesse.
Kontakt: veikoherodes@hotmail.com Sünniaeg: 1969 Haridus: Lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1993. aastal Töökoht ja amet: Põhja-Eesti Regionaalhaigla arst Hobid: Kestvussport Moto: Kui ise ei tegutse, siis pole mõtet ka teisi kritiseerida.
Triinu Lepp Toetan valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik tegevust ja programmilisi eesmärke.
848
Kontakt: triinulepp1992@gmail.
com
Sünniaeg: 22. märts 1992 Haridus: Tallinna Polütehni-
kum; Tööstus- ja soojusautomaatika süsteemid Töökoht ja amet: Tudeng elektritehnika erialal Tallinna Tehnikakõrgkoolis Hobid: Fotograafia, sport, muusika, teater
Moto: Muutusi saab läbi viia ainult siis, kui ise selle jaoks midagi teha.
Marina Pimenova Tahan oma linnaosa paremaks muuta. Tean, kuidas ja mida teha!
Kontakt: katrin.mesilane@ gmail.com Sünniaeg: 6. november 1966 Haridus: Kõrgharidus (Int.BBA) EBS-ist Töökoht ja amet: Olen suhtekorraldaja, tegelen ka tervendamise eri moodustega Hobid: Üle kõige armastan sportida. Harrastan jooksu, ujumist, rattasõitu, rulluisutamist ja suusatamist. Samuti laulan Rahvusraamatukogu Naiskooris.
854
Veiko Herodes
Kontakt: marina.pimenova@ gmail.com Kodulehekülg: mpimenova. livejournal.com Sünniaeg: 13. juuli 1987 Haridus: 2007–2010, ärijuhtimine BA, Euroakadeemia; 2010–2012 majandus ja ärijuhtimine MA, Euroakadeemia Töökoht ja amet: Reklaamimüügi projektijuht
853
Hobid: Pildistamine, lugemine, jalutamine, joonistamine, reisimine
843 Mamukel Gorelashvili 845 Richard Karelson 850 Katrin Männimets-Sevastjanov 852 Marko Paap 855 Arne Sarapuu 857 Jegor Sevastjanov 858 Robert Vill