- JAHIKULTUUR -
Eesti võistkond Budapesti EM-il. Vasakult Mait Mägi, Andres Maripuu, Innar Uus, Eesti esindaja rahvusvahelises žüriis Jaan Ärmus ja Eesti delegatsiooni juht Andres Lillemäe.
Pikk tee düünides ehk lugu sellest, kuidas eestlane hirvepeibutamise
Euroopa meistriks tuli Hirvepeibutamise kunsti valdavad jahimehed juba sajandeid, võib-olla ka aastatuhandeid. Hirv on olnud ka meie laiuskraadidel kunagi elanud ulukiliik, aga see oli juba väga-väga ammu.
P
TEKST ANDRES LILLEMÄE, Eesti delegatsiooni juht FOTO IVE KUNINGAS
eibutamisoskus, mis suudab looma ära petta, näitab jahimehe väga head oskust. Kõik seda ei suuda: ei ole muusikalist kuulmist, ei tunta metsaelanike eluviise või ei ole lihtsalt sellist kõri (hirve jaoks), mis sellise jörina välja kannatab. Hiljem juba, kui toidu hankimine ei olnud enam eluliselt nii vajalik ega kütitud kõike, mis ette sattus, hakkas jahindus kujunema jahikultuuriks ja peibutamisest sai valiklaskmise tähtis osa. Valikuta küttimine on tapmine, valikuline küttimine jahipidamine.
Tähtis on näha ulukit täpselt ja määrata tema vanus. Kütitakse mitte sarvede suuruse, vaid nende arengu ja uluki vanuse järgi. Nõrgad ja perspektiivitud isendid kütitakse ära, tegijad jäetakse kasvama. Samuti peab silmas pidama karja õiget soolist ja vanuselist struktuuri. Aastatega on hirve peibutamine muutunud spordialaks, nagu on laskmine, odavise vms. Hirve peibutamise Euroopa meistrivõistlusi on korraldatud 22 korda. Esimene võistlus toimus 1999. aastal Saksamaal Dortmundis jahimessil. Meie Innar Uus tuligi 22. korral Budapestis Euroopa meistriks. Meeskondlikult olime kolmandad. Kõva sõna!
46
Kuidas kõik algas
Leedus Kaunases toimub juba aastaid suur jahindusmess „Spendrum ratas“. Aastal 2014 helistas mulle tolleaegne Leedu jahija kalameeste seltsi tegevjuht Eugenijus Tijushas ja pakkus välja, et nendel toimuvad jahimessi ajal hirve peibutamise meistrivõistlused, kas me ei tahaks osa võtta. Ma ei osanud kohe midagi vastata. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Helistasin Jaan Ärmusele, et saarlased ikka sellest asjast midagi teavad. Tuli välja, et asi oli ikka lapsekingades, aga vaikselt neil juba susises. Otsus oli lühike: on mis on, aga osa me võtame. Jaan haaras Saaremaalt kaasa veel Priit Karu ja Leetu me sõitsime.
