- ajalugu -
150 aastat Jakob Feldmanni sünnist TEKST HEINO KASESALU FOTOD REPROD
Eestis oli 19. sajandi lõpukümnendil ja 20. sajandi esimesel poolel üks viljakamaid kirjamehi Jakob Feldmann. Alates 1935. aasta maist oli tema nimi Vanaaus.
T
a tegi kaastööd paljudele ajalehtedele ja ajakirjadele, kasutades varjunimesid. Nii olid tema kirjutiste autoriks märgitud Jaska, Jaska Tõde, Jakob Põllumees, „Põllumees“, „Tõde“ jm. Kasutas ka nimekuju J. A. Weltmann. Feldmanni kirjutiste teema oli väga mitmekesine. Ajakirjades Eesti Kütt (1921–1923) ja Eesti Mets (1921–1939) avaldas ta ka artikleid jahindusest.
Elulugu
Jakob August Feldmann sündis 24. septembril 1871 Pärnumaal Seli vallas vallakasaka pojana. Ta lõpetas 1885. aastal kohaliku kihelkonnakooli ning töötas seejärel mitu aastat vallakirjutaja abina Enges ja Selis. Pärast seda oli riigi ehitustööde ametnik Velisel (Läänemaa), Juurus (Harjumaa) ja Tallinnas. Feldmann lõpetas 1895. aastal Audru-Potsepa metsanduskooli ja töötas seejärel 11 aastat Viljandimaal Olustvere mõisas metsnikuna. Aastail 1905–1910 pidas ta Pärnumaal Uduvere alevikus raamatukauplust ja kudumisäri. Sel ajal tegutses ta juba ka ajakirjanikuna ja võttis aktiivselt osa seltskondlikust elust. Feldmann oli Enge põllumeeste seltsis tuntud tegelane, esines sageli ettekannetega ja oli seltsi pidudel menukas näitleja. Ta aitas oma raamatukauplusega kaasa kirjavara levimisele sealses piirkonnas, kogus rahvaluulet, oli tegev karskusseltsides. Aastail 1911–1919 töötas ta Pärnus, olles tegev mitmes ametis. Ta oli ajalehe Randlane toime-
Jakob Feldmann metsaametnikuna.
taja (1914), töötas Meie Kodumaa toimetuses (1915), oli miilitsajaoskonna ülem. Andis välja kalendreid ja tegeles tõlkimisega. Ta pöördus 1919. aastal tagasi metsanduse juurde. Oli aastail 1919–1921 Harju maakonna metsaülema ja seejärel Saku metskonna asjaajaja, 1922– 1929 Haapsalu metskonna metsnik, 1929–1931 metsahindamissalga vanem Läänemaal. Tervise halvenemise pärast oli Feldmann aastail 1932–1936 Piirsalu metskonna Keedika vahtkonna metsavaht, kust vabastati parandamatu haiguse tõttu. Kõigil neil aastail jätkas ta tegevust ajakirjanikuna, oli ajalehe Lääne Elu toimetaja (1928), huumoriajakirja Lõbus Külaline vastutav ja tegevtoimetaja (1931–1932). Ta andis välja kirjanduslikke kogumikke, mis sisaldavad peamiselt ajaviitekirjandust. Pensionile jäänuna elas Läänemaal ja Saaremaal. Jakob Feldmann suri 3. aprillil 1945 ja maeti Vilsandi saare kalmistule.
Jahinduslikud kirjutised
Jakob Feldmann.
70
Ajakirjas Eesti Kütt (EK) on tema artiklid ilmunud varjunime Jakob Põllumees all. Ajakirja 1921. aasta teises numbris oli avaldatud tema luuletus „Kütid metsa!“, mille esimene salm kõlab järgmiselt: „Tali tuleb – kütid välja! Lumelell on õues ju. Koerad kaasa, püssid selga – Jänestel on surma kuu.“ Samas ajakirjas 1922 nr 4 ilmus kirjutis „Lindude suuremad vaenlased. Kass.“ Selles on avaldatud arvamust,
