Tartu Tudengipäevad - Öölaulupeo laulik 2010 by Neway

www.studentdays.ee

n Tude gip

ad äev

Tartu

Tartu Kevadpäevad 2010 a va i m väl

ÖÖLAULUPEO LAULIK

Kujundus: Neway AD. Trükk: R.M.S.R. OÜ Väljaandja: Ülikooli Kultuuriklubi Tartu Kevadpäevad 2010 www.studentdays.ee

Sisukord Aitäh, kallis sõber 4 Kummardus autoritele 5 Kas tunned maad 6 Mu isamaa armas 8 Mullu mina muidu karjas käisin 9 Viljandi paadimees 10 Vana jõgi 11 Sa tule nüüd 12 Mis värvi on armastus 14 Muinasjutumets 16 Juulikuu lumi 18 Ära piina mind 20 Leekiv armastus 21 Väike neiu 22 Korraks vaid 23 Miniseelik 24 Tartu marss 25 Helmi 26 Minu südames sa elad 27 Me pole enam väikesed 28

Pistoda laul 29 Mässajate laul 30 Meremehe armastus 32 Majakene mere ääres 33 Tuulevaiksel ööl 34 Käime katuseid mööda 35 Vana Vaksal 37 Kodulaul 38 Nõia elu 40 Põgene vaba laps 42 Eestlane olen ja eestlaseks jään 43 Laul Põhjamaast 44 Ei ole üksi ükski maa 45 Isamaa ilu hoieldes 47 Tõuse üles ja läheme ära 50 Naerata 51 Sõprade laul 52 Hey Jude 53 All you need is love 56 Sinu laul 62

Aitäh, kallis sõber! Ole laululind või harakas, sinu käes on laulik, mis hoolib vaid sellest, et sa oma vaimu vabaks ja hääle valla laseks. Laula oma hing ja meel rõõmsaks ning astu reipalt vastu suvele.

Foto: Ahto Sooaru

Ülikooli Kultuuriklubi Tartu Tudengipäevade peakorraldaja

Kummardus autoritele Kuigi kevadööd on meil külmad ja pimedad, toovad kümned armsaks saanud viisid juba seitsmendat aastat Kassitoomele sadu ja sadu inimesi, et üheskoos jahe org soojaks ja valgeks laulda. Kõigi nende unustamatute helide eest oleme tänulikud autoritele, kelle looming on meid aastast aastasse rõõmustanud ja ikka ja jälle kokku toonud. Öölaulupidu on suur kummardus nendele heliloojatele ja sõnameistritele, kes on end oma unustamatu laululoominguga meie südametesse kirjutanud.

KAS TUNNED MAAD Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere kaldale ja Munamäe metsalt, murult viib lahke Soome lahele? Refr. See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. Sest laulgem nüüd ja ikka ka: „See ilus maa on minu kodumaa!“ Siin teretavad metsaladvad nii lahkelt järvi, rohumaid; siin taeva vihmal oras võrsub ja päike paitab viljapäid. Refr. See on see maa… Siin kasvab Eesti meeste sugu ja sammub vabadusele; siin õitseb priskelt Eesti neiu ja sirgub Eesti mehele. Refr. See on see maa…

Siin tõstab rahvas põllu rammu ja matab endist viletsust; siin püüab rahvas vaimu valgust ja võidab endist pimedust. Refr. See on see maa… Oh tõotagem südamest me mehed olla igavest! Ja laulgem nüüd ja lõpmata: „sa kosu, kasva, kallis kodumaa!“ Refr. See on see maa…

MU ISAMAA ARMAS Mu isamaa armas, kus sündinud ma, :,: sind armastan ma järjest ja kiidan lauluga! :,: Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal; :,: kuid siiski kenad männid ja kuused, kased ka. :,: Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal; :,: kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool. :,: Oh õitse veel kaua, mu isade maa! :,: See maa, kus palju vahvust ja vaimuvara ka! :,: Su hooleks end annan ja truuks sulle jään :,: nii kaua, kui kord suren ja oma hauda lä‘en! :,:

MULLU MINA MUIDU KARJAS KÄISIN Mullu mina muidu karjas käisin, mullu mina karjas käisin. :,: Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, mullu mina karjas käisin. :,: Tegin mina pilli pajukoorest, pilli tegin pajukoorest. :,: Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, pilli tegin pajukoorest. :,: Istusin siis mättale mängimaie, puhuma siis pillilugu. :,: Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, puhuma siis pillilugu. :,: Salakesi kuulas minu mängu karjapõlve kaunim neiu. :,: Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, karjapõlve kaunim neiu. :,:

VILJANDI PAADIMEES Käe ulatab noor paadimees nii lahkelt neiule, :,: kes aralt seisab tema ees, et sõita üle vee. :,: Refr. Ah silmad, need silmad, ei iial unune, need ilusad sinised silmad mul võitnud südame. Kui neiu paadis algab sõit, täis õnne kõik maailm, :,: ja neiu palgeil punab koit, tal õnnes särab silm. :,: Refr. Ah silmad… Ta kaela neiu langeb siis ja kingib suudluse, :,: silm särab rõõmupisarais, arm tungib südame. :,: Refr. Ah silmad… Hulk aastaid läind, kuid Viljandi järv ikka kohiseb, :,: hall paadimees sääl ikka veel neid silmi igatseb. :,: Refr. Ah silmad…

VANA JÕGI Kõike head, vilgas kodulinn, jätma pean mõneks ajaks sind, sest kuskil kaugel on ootamas mind üks vana jõgi. Telgi kaldale kaasa toon, Purju end värskest õhust joon Ja tunnen taas, et ta looduses on – see vana jõgi. Refr. Vana jõgi, vana jõgi – kui pelgupaik sa minu jaoks. Vana jõgi, vana jõgi – mis teen küll siis, kui sa ükskord kaod? Vetepeeglis kasesalu, väreluste värv, Käin paljapäi ja paljajalu, Puhkab pingul närv. Vana jõgi... Peatub siin rutlik ajasamm, Magab vaid vana veskitamm, On värskust täis iga päikesesamm, vana jõgi... Refr. Vana jõgi... 11

SA TULE NÜÜD Sa tule nüüd, käega kõigel löö, mis sind kinni peab, hoiab sind kaugel. Vaata siin ongi paradiis, millest oled sa unistan’d kaua. Näed nüüd - ei keegi meid saa segada, sest kahekesi me. Vaid valge liiv ja männipuud on peale meie siin. Sa kuula vaid mere vaikset viit, laulab kaasa liiv, naeratav päike hüüab sind, tule, usu mind, siin on õnnemaa, sellist ei leia mujal! Siis kahekesi käime me ja keegi meid ei näe, kui läbi lainte jookseme, mul hoiad kinni käest. Sa tule nüüd, käega kõigel löö, mis sind kinni peab, hoiab sind kaugel. Vaata siin ongi paradiis, millest oled sa unistan’d kaua. Näed nüüd - ei keegi meid saa segada, sest kahekesi me. Vaid valge liiv ja männipuud on peale meie siin.

Sa kuula vaid mere vaikset viit, laulab kaasa liiv, naeratav päike hüüab sind, tule, usu mind, siin on õnnemaa, sellist ei leia mujal! Siis kahekesi käime me ja keegi meid ei näe, kui läbi lainte jookseme, mul hoiad kinni käest. Me käime koos, usu mind, vaid siin õnne leiame, sina ja mina, käime koos, usu mind, vaid siin õnne leiame, sina ja mina, käime koos!

MIS VÄRVI ON ARMASTUS Su huultel nii värskelt kui juunis punetab maasikavärv; su juuksed on puravikpruunid, silmad kui sinine järv. Neid värve ma näen, neid värve ma tean, neist laulugi kokku sean... Refr. Kuid mis värvi on armastus, kes seda teab? Mis värvi on armastus? Kui teaks küll oleks hea! Su aknad maaliksin kohe just seda värvi ma, et iga päev mu armastust siis näeksid sa, siis näeksid sa. Mürkkollaseks muudab mind ootus, sinuta maailm on hall, vaid igatsust leevendav lootus särab kui hõbekristall. Neid värve ma näen, neid värve ma tean, neist laulugi kokku sean...

Refr. Kuid mis värvi on armastus… Öö purjetab mustaval laeval, tuleb siis päev, mul näib, et roosaka pintsliga taevast, värvimas koidukiir käib. Neid värve ma näen, neid värve ma tean, neist laulugi kokku sean… Refr. Kuid mis värvi on armastus…

MUINASJUTUMETS Mäletad, kord käisime muinasjutumetsas. Hoidsid kinni sa mu käest, kõigist õnnelikum ma olin selles metsas. Pimedusest valgusse viis meie rada. Palju me ei rääkinud. Sina tahtsid suuri puid ja ma sind puudutada. Refr. Ja kõik see oli kord ja las ta jääbki nii muinasjutumetsa sa ei tule tagasi. Ainus, mida soovin ma, et mind mäletaks veel sa muinasjutumetsas kohtusin kord haldjaga. Ajavool meid kaasa viis ja me saime suureks. Enam pole hiigelpuid. Vahel ootan sind veel seal, allikate juures. Refr. Ja kõik see oli kord ja las ta jääbki nii muinasjutumetsa sa ei tule tagasi…

Mäletad sa seda puud, mille juures andsid suud ja siis ütlesid, et sa ei tule tagasi? Ma jäin siia ootama, ma jäin siia uskuma, et kõik muinasjutud hästi peavad lõppema. Refr. Ja kõik see oli kord ja las ta jääbki nii muinasjutumetsa sa ei tule tagasi. Ainus, mida soovin ma, et mind mäletaks veel sa muinasjutumetsas suudlesin kord haldjat ma. Ja kõik see oli kord ja las ta jääbki nii muinasjutumetsa sa ei tule tagasi. Ainus, mida soovin ma, et mind mäletaks veel sa muinasjutumetsas suudlesin kord haldjat ma. Muinasjutumetsas suudlesin kord haldjat ma.

JUULIKUU LUMI Kõik ei ole kõrb, mis paneb kurgu kuivama. Neetud külmus veel ei pruugi olla Antarktika. Kõik, mis ahvatleb ja hiilgab, pole ju veel kuld. Ma ei hüüa sinu nime, sest ma kardan tuld. Kõik ei ole teras, mis südamesse haava lööb. Kõik ei ole ajuvähk, mis mõistuse mult sööb. Kõik, mis ahvatleb ja hiilgab, pole ju veel kuld. Ma ei hüüa sinu nime, sest ma kardan tuld. Refr. Juulikuus lumi on maas, minu jaoks see pole ime. Seisad paljajalu rannas, oled kaunis, oled kummaline. Tean, et aasta veel ja sinust ilma jään ma niikuinii. Pimeduses kuulen häält, mis sosistab: „Hüvasti!“

Ainus pole joodud vein, mis hommikul sul valutama paneb pea. Iga naise puudutus ei saagiolla 체htemoodi hea. Iga elatud samm on l채hemale iseenda surmale. Ainus, mida ma tean, sind kunagi ei saanud p채ris endale. Refr. Juulikuus lumi on maas...

ÄRA PIINA MIND Päev paistab hommikul selge, võib-olla isegi helge. Tean, et see on vajalik mulle seniks, kui ma taas kuulen, et keegi jälle on teinud mu maha, teadnud nii täpselt, et ma olen paha Refr. Ära piina mind, ma ei ole sul ees. Ma tean – sa tunned sest mõnu. Ära näe mind, kui võid, ma pole su teel, ära arva, et kardan su sõnu Ära piina mind, ole vähemalt see, kellest lugu võiks pidada keegi. Ära taha enam teada, mida ma teen ära nuhi, palun lõpeta seegi. Öö tuleb jällegi kergem, võib öelda, isegi helgem Taas kallis võtab mu sülle. Ta hoiab tunded kõik mulle. Tean, et ööl see rahutus raugeb, kuid jälle – hommik, see polegi kaugel Refr. Ära piina mind... Ära mind piina... ära mind piina 20

LEEKIV ARMASTUS Võin mängida sinuga saunas, võin lebada sinuga teki all. Kuulud floorasse või oled faunas, pole tähtis, oled tõele nii lähedal. Võin kukkuda just nagu kivi, võin diktoriks hakata etv‘s. Palun ütle, mis on sinu nimi, mina olen mees. Ma ei löö sind, sest ainult mina tean, mis sul päriselt haiget teeb. Sa ei usu mind, kuidas ma su sisse näen ja see ehk ongi hea või… Võin olla päev läbi su kõrval, võin helistada kaubanduskeskusest. Võime kõõluda maailma serval, võime rääkida tühistest asjadest. Võin olla su mina ja teine, ma võiks olla su akude laadija ja võib-olla, et su hommikueine või kraadiklaas. Refr. Ma ei armasta sind, sest ainult mina tean, kuidas see haiget teeb. Sa ei aimagi, mis minust sinu sisse jääb ja see ehk ongi hea või… 21

VÄIKE NEIU Ma ammu tean üht neidu, teist sellist vist ei leidu. On teda näha nüüd mu ainus soov. Niipea kui mõtlen talle, siis kohe tunnen jälle, et südamega korras pole lood. Oi-oo! See väike neiu. Refr. Pilved taevast kaovad siis, kui teda näen, ümberringi kõikjal päikesest sillerdav päev. Oleks hea, kui kogu aeg võiks olla nii ning ei seda taipa ma, miks küll on teisiti. Toond külma sügistuuled ja lehed langend puudelt. Kõik siiski nii kui olnud ennegi. Mis sest, et väljas hanged ning sõrmed külmast kanged, ta akna alla tee mind jälle viib. Oi-oo! See väike neiu. Refr. :,: Pilved taevast kaovad siis… :,: 22

KORRAKS VAID Refr. Korraks vaid ainult sain ma olla sinuga, korraks vaid – küllap nii siis peabki olema. Korraks vaid lootsin leida õnne ma, korraks vaid – kuid siis jälle läksid sa. Ütlesid, et lahkud minust – teise leidnud sa, nii teha võid, ei hakka hoidma kinni sind nüüd ma. Ilmas leidub teisigi, kes armastavad mind, no ütle, miks siis taga nutma pean ma praegu sind? Refr. Korraks vaid… Mine siis, kuid minneski sa seda meeles pea – ma peagi leian teise, kes on sama hell ja hea. Pole tarvis teada mul, et süüdi oled sa, küll aeg see kiirelt mööda lä’eb, pea unustan sind ma. Refr. Korraks vaid…

MINISEELIK Nii kaua Kaiest külmalt mööda läksin, ehk küll ta mind on püüdnud võluda. Ning alles eile kõik see muutus äkki, kui uues kleidis tööle tuli ta. Refr. Oi, miniseelik, mini-miniseelik, oi, ülemeelik tänapäeva mood! Kai nooruslik on justkui koolieelik – vist sellepärast südames mul kummalised lood. Ma käisin korda kolm ta laua juures ja korda kolm ma pidin ohkama… Kai üllatusest tegi silmad suured, kui kutsusin ta õhtuks kohtama! Refr. Oi, miniseelik… Kuid sügisõhtud pole suve moodi, ning põhja poole sihtis tuulelipp… Kai koju läks ja pidi heitma voodi – arst ütleb nüüd, et tal on kõva gripp. Refr. Oi, miniseelik… Seepärast südames mul kummalised lood. 24

TARTU MARSS Refr. Kauneim linn on Eestis Tartu, Emajõe kalda peal. Kes kord käinud seal, ei sel meelest lä’e kaunid tunnid Toomemäel. Kauneim linn on Eestis Tartu. Ja kui saatus sind on viin’d ära kaugele, koju viib su tee ikka Tartu tagasi. Sinna jäid minu isa ja ema, sinna jäid minu õde ja vend. Raskel tunnil Tartu linn meid kutsub – kätte jõudnud tasumise tund! Ei me kauem end oodata lase, võitlus ühine kõiki meid seob. Me tuleme ja võidame, „Vanemuises” laulame: Refr. Kauneim linn on Eestis Tartu…

HELMI Helmi, mulle õpeta, kuidas saaks kord minust tantsija, sest on vallanud mind džässirütm ning see võluv muusika. Helmi, mulle näita vaid, mõni moodne samm kuis foksis käib – paarist sammust peaks ju piisama, et ma võiksin tantsida. Ja kui kõlab me lemmikviis, tantsima sinu siis viin. Maailm siis kaob ja paradiis meile on avatud siin. Helmi, mulle õpeta, kuidas saaks kord minust tantsija, sest on vallanud mind džässirütm ja mind võlunud sa.

MINU SÜDAMES SA ELAD Öö on imesoe ja paistab kuu, Pimedus meil on pargiteil. Suudlust varjab pink või iidne puu – oma tuba puudub meil! Refr. Minu südames sa elad kenas päiksepoolses toas. Minu südames sa elad suure armastuse loal. Minu südames sa elad, seda keelata ei saa, sest mu südamesse sisse oled kirjutatud sa. Siiski meie õnn on noor ja kuum, mured seda käest ei vii. Leidub kuskil kord ka meile ruum – seni trööstin sind ma nii: Refr. Minu südames sa elad... Peagi punab koit, on kaste maas, Meile laulab ärkav lind. praegu piisab sest, kuid hiljem taas Lohutama pean ma sind: Refr. Minu südames sa elad...

ME POLE ENAM VÄIKESED Me teame, mis on hellus, mis on hool, meid saatnud armastus on igal pool. On aastad olnud õnneläikesed, kuid meie – me pole enam väikesed! Refr. Las jääda meile ka käimata teid, hulk karme päevi ja armunud öid! Las jääda meile veel võitmata vood ja meie laulda kõik laulmata lood, ja meie laulda kõik laulmata lood! Meid kanti hällist saati käte peal, ei lastud varvast ära lüüa eal. Meist hoiti eemal tormid, äikesed, kuid meie – me pole enam väikesed! Refr. Las jääda meile ka käimata teid… Me tööd ja mängud võeti vati seest, meid kaitsti kiivalt pettumuste eest, said kätte toodud kuud ja päikesed, kuid meie – me pole enam väikesed! Refr. Las jääda meile ka käimata teid… 28

PISTODA LAUL Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl või peitku ennast hoopis ta põues, sest nii on kindlamgi veel. See relv on ka imelik talisman, mis hoiab sind päeval ja ööl ja lõikab läbi kõik kütked, kütked, millesse satud sa teel. Ta jätab terveks, terveks vaid kütked, mis hoidmas teda sinu vööl. Neid kütkeid läbi tema ei lõika, sest nii on kindlamgi veel. Kust on ta sinu kätte jõudnud, seda sa ise ei tea. Mis lööke varjab ta ihutud tera, mis plaane varjab ta ehitud pea? Mis on küll selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob? Mis on tema õige hind ja kas ta jääb või kaob… Ühel seikleval priiuserüütlil… 29

MÄSSAJATE LAUL Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Jaa! Jaa! Jaa! Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja. Jaa! Jaa! Jaa! Mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa saavad meitele. :,: Jah, meitele, jah, meitele, jah, meitele, meitele, meitele. :,: Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Jaa! Jaa! Jaa! Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja. Jaa! Jaa! Jaa! Metsad põlevad, maad surevad, meie saame meitele. :,: Jah, meitele, jah, meitele, jah, meitele, meitele, meitele. :,:

Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Jaa! Jaa! Jaa! Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja. Jaa! Jaa! Jaa! Meie põleme, meie sureme, siis ei jää enam ühtegi orja, ühtegi orja, ühtegi orja, ei ühtegi, ühtegi peremeest! :,: Ühtegi orja, ühtegi orja, ei ühtegi, ühtegi peremeest! :,:

MEREMEHE ARMASTUS :,: Kord kalalaeva pardal ma kohtasin üht meest, kes kodunt laskis jalga oma kalli moori eest. :,: Refr. Uau-uau-uau holla-hii, ta ikka laulis nii: „Naise võin küll võtta ma, kuid merd ei iial jätta saa. Naist armastan ma palavalt, merd meeletult ja salaja!” :,: Las kaugenevad kaldad, see rõõmustab vaid meest, kes kodunt laskis jalga oma kalli moori eest. :,: Refr. Uau-uau-uau holla-hii… :,: Torm tõuseb, maru algab, ei hirmuta see meest, kes kodunt laskis jalga oma kalli moori eest. :,: Refr. Uau-uau-uau holla-hii… 32

MAJAKENE MERE ÄÄRES Kui on meri hülgehall ja sind ründamas suur hall. Kui on meri hülgehall ja sind ründamas on suur hall. Nõnda hea on mõelda siis, et kuskil rannaliiv ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Refr. Nii hea, nii hea on mõelda siis, et kuskil rannaliiv ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Seal, kus vana kaev on, kriiksuv aiavärav on. Seal, kus vana kaev on, kriiksuv aiavärav, värav on. Akna taga õhtu eel, vaatad mere poole veel. Ja mere ääres väike maja ootamas on mind. Refr. Nii hea, nii hea… 33

TUULEVAIKSEL ÖÖL Tuulevaiksel ööl, tean, mis moodi lööb, udukell su laevaninas, paigal püsib aeg. Tuulevaiksel ööl, süda kiirelt lööb, oodanud sind olen kaua, veidi jäänud veel. Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel, tuulesuund on nord, nüüd on minu kord teha tormi sinu südames. Tuulevaikne öö, udukell vaid lööb. Käed, mis tahtsid rooliratast, tahavad nüüd sind. Kumer silmapiir, lahku meid kord viis, sina otsid valget purje, mina otsin maad. Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel, tuulesuund on Nord, nüüd on minu kord teha tormi sinu südames. Refr. :,: Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel, tuulesuund on nord, nüüd on minu kord teha tormi sinu südames. :,:

KÄIME KATUSEID MÖÖDA Käime katuseid mööda, lähme kolame pööningute peal. Nad ei tea, mida mõelda, need, kes pole iial käinud seal. Näitab meile suunda vana tuulelipp, Siia ülesse kuulda Käime katuseid mööda, ei ole midagi. tule lähme turnime tornides. Lähme katsume pilvi, lähme värvime taeva siniseks. Ühed tahavad palju, teised rohkem veel. Mõned tahavad kõike, nad ei kõnni katustel. Refr. Me ei näe teisi kihutamas ringi. Meil on silmad ainult teineteise jaoks. Meil on aega hoida teineteisest kinni. Maailm kuhugi ei kao, maailm kuhugi ei kao...

Üksik mees istub kodus, joob õlut ja üksinda kurvastab. Üksik hooldaja naine vaatab üksinda viimast seebikat. Klaasist akende taga ja neid on rohkem veel. Nad on üksinda kodus, nad ei kõnni katustel. Refr. Me ei näe teisi kihutamas ringi...

VANA VAKSAL Mind jälle äratab üks vana tantsuviis, sest rattad laulavad, kui tookord minnes siit. Ma tõusen rutates ja ennast valmis sean, sest varsti peatub rong vanas vaksalis. Refr. Siin ta on, vana jaam, millest kord astusin maailma õnne tabama. Tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele, rattad laulsid sama viit. Ja võtan kohvri ma, on sama lihtne ta, nii nagu lahkudes, mil rong mind ära viis. Pea ukski avaneb, mus miski ärkab taas, veel hetk ja olengi vanas vaksalis. Refr. Siin ta on, vana jaam… Perroon mu jalge all on rohtu kasvanud. Näe, vana kell käib seal, kuid aeg on ikka uus. Mis teada saanud ma, kas taband unelma või kõik on jäänud nii vanas vaksalis? Refr. Siin ta on, vana jaam… 37

KODULAUL Refr. :,: Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht, mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht? :,: Kodu, see ei ole koda, millel aken, uks. :,: Ilma kodutundeta me jääme kodutuks. :,: Refr. Mis on kodu, kus on kodu… Kodu lõhn on eriline, kodu värv ja maik. :,: Kodu on nii imeline tavaline paik. :,: Refr. Mis on kodu, kus on kodu…

Kodus m천ni v채ike asi korraga on suur. :,: Kodu oleme me ise: v채ikene ja suur. :,: :,: Kodu see on rohkem veel kui s천na selgeks teeb. Kodu see on headus, mis meid paremateks teeb. :,: Refr. :,: See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht! See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht! See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht! See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht! :,:

NÕIA ELU Inimestel elu igav, :,: haldjail hallivõitu. :,: Nõia elul, sel on võlu, :,: laskem luuasõitu! :,: Refr. Nõia elu, nõia elu, see, jah, on kõige parem! Ah, kui hea on olla nõid, kui sa vaid õppin’d oled. Nõia elu, nõia elu, see, jah, on kõige parem! Ah, kui hea on olla nõid, kui sa õppin’d oled. Inimene tõuseb vara, :,: ta on tööde ori. :,: Nõial kratt toob koju vara, :,: kulda on meil kui pori. :,: Refr. Nõia elu…

Nõidund ma ja uurind veidi, :,: kübara saan potist. :,: Aga tip-top ballikleidi :,: nõiun jahukotist. :,: Refr. Nõia elu… Teiste mured meile kama, :,: klõbistame sõrgu. :,: Aga pärast maiset jama :,: põrutame põrgu. :,: Refr. Nõia elu…

PÕGENE VABA LAPS Üle kõige on maailmal vaja üht vaba last, üht vaba last, kes midagi pole kuulnud heast ega kurjast, ei heast, ei kurjast ega viitsi mõeldagi püüdjate paelust, kuid püüdjail on vaja just vaba last. Refr. Põgene, vaba laps! See on ainus võimalus. Põgene, vaba laps! Vii peitu maailma vabadus, kuni veel sa vähegi suudad, kuni veel sa vähegi loodad, vähegi hoolid – põgene, vaba laps! Vägivald armastab vabadust, tahab ta võita ja vallutada. Vägivald igatseb vabadust enda naljale kallutada. Vägivald armastab vabadust, armastab vabadust. Põgene, vaba laps! Refr. Põgene, vaba laps… 42

EESTLANE OLEN JA EESTLASEKS JÄÄN Tuhat korda kas või alata, tuhat aastat tõusu, mitte luigelend. Oma rahvust maha salata sama ränk on nagu orjaks müüa end. Refr. Eestlane olen ja eestlaseks jään, kui mind eestlaseks loodi. Eestlane olla on uhke ja hää vabalt vaarisa moodi. Jah, just nõnda, vabalt vaarisa moodi. Tuhat kõuehäälset küsijat: Vaba meri. Põlis talud. Püha muld. Tuhat korda tuhat püsijat kõige kiuste elus hoiab püha tuld. Refr. :,: Eestlane olen ja eestlaseks jään… Nende mehiste meeste moodi. :,:

LAUL PÕHJAMAAST Põhjamaa, me sünnimaa, tuulte ja tuisuööde maa, range maa ja kange maa, virmaliste maa. Põhjamaa, me sünnimaa, iidsete kuuselaante maa, lainte maa ja ranna maa, sind ei jäta ma. On lumme uppund metsasalud, vaiksed taliteed, nii hellad on su aisakellad, lumel laulvad need. Põhjamaa, me sünnimaa, karmide meeste kallis maa, taplemiste tallermaa, püha kodumaa. Põhjamaa, me sünnimaa, hinges sind ikka kannan ma, kaugeil teil sa kallis meil, sind ei jäta ma.

EI OLE ÜKSI ÜKSKI MAA Jääb ikka nii, et Saaremaa näeb õhtupäikse õitsemist. Ta kõrval tunneb Hiiumaa üht õiget sugu õitsilist. Veel linnupesi Läänemaal võib leida rannaroost, veel aru annab Harjumaa me rahva sünniloost. Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa! Refr. Teab loodus vaid, teab isamaa – meil tuleb üksteist aidata… Ei ole üksi ükski maa, ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa! Ei ole jännis Järvamaa, kui seemne ootel põld on must. Ei peleta meid Pärnumaa jutt põlislaande eksinust. Kas tarkust toitev Tartumaa teab, mis on mehemeel? Kui kaua suudab Võrumaa end hoida õigel teel? 45

Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa! Refr. Teab loodus vaid… Kas jääb ka nii, et Mulgimaa eal pügada ei lase end? Kas vaikust valvav Valgamaa on hüüdjatega ühinend? Kui puhtaks jäävad Virumaal kõik selge veega allikad, siis alles julgen ütelda, et elan omal maal. Refr. :,: Teab loodus vaid… :,:

ISAMAA ILU HOIELDES Isamaa ilu hoieldes. Vaenlase vastu võideldes: pane tähele, pane tähele, pane tähele, pane tähele! Kui sina usud endaasse, kui sina usud endaasse arukate arvamisse, arukate arvamisse tugevate turjadesse, tugevate turjadesse vanemate vägevusse, vanemate vägevusse noorte meeste nobedusse, noorte meeste nobedusse õdedesse, vendadesse, õdedesse, vendadesse enne kõike endaasse, enne kõike endaasse, siis saad põlve parema, siis saad põlve parema. Kui sina usud hundi juttu, kui sina usud hundi juttu kardad koerte klähvimisi, 47

kardad koerte klähvimisi kuulad sakste sajatusi, kuulad sakste sajatusi kannupoiste kaebamisi, kannupoiste kaebamisi saamameeste salvamisi, saamameeste salvamisi madalate manitsusi, madalate manitsusi sõgedate sõitlemisi, sõgedate sõitlemisi siis ei saa sa midagi, siis ei saa sa midagi. Kui sina vajud valedesse, kui sina vajud valedesse upakile unedesse, upakile unedesse käpakile käsu alla, käpakile käsu alla röötsakile rubla alla, röötsakile rubla alla siis saad kirbud kubemesse, siis saad kirbud kubemesse sügelised südamesse, sügelised südamesse päised pähe, kondid kõhtu, 48

päised pähe, kondid kõhtu siis sa lähed põrgusse, siis sa lähed põrgusse. Kui sina usud endaasse, kui sina usud endaasse siis sina usud rahvaasse, siis sina usud rahvaasse taludesse tarkusesse, taludesse tarkusesse õpetusse, õigusesse, õpetusse, õigusesse kodukoha kaasikusse, kodukoha kaasikusse pilvepiiril pääsukesse, pilvepiiril pääsukesse siis saad vaimu vägeva, siis saad vaimu vägeva siis saad põlve parema, siis saad põlve parema

TÕUSE ÜLES JA LÄHEME ÄRA Tõuse üles ja läheme ära, kaste langeb ja märjaks saab maa. Tõuse üles ja läheme ära, kauem siia me jääda ei saa. Võta kinni, kui tahad, veel kaelast, võta sõrmedest, hoia veel käest. Aga ehted, mis kadusid kaelast, ükskord tagasi küsid mu käest. Tõuse üles ja läheme ära, kauem siia me jääda ei saa. Öö on lühike, hilja või vara juba on, enam aru ei saa. Võta kinni, kui tahad, veel kaelast, võta sõrmedest, hoia veel käest. Aga ehted, mis kadusid kaelast, ükskord tagasi küsid mu käest. Tõuse üles ja läheme ära, kaste langeb ja märjaks saab maa. Tõuse üles ja läheme ära, kauem siia me jääda ei saa. 50

NAERATA On arm meil möödunud ja ees nüüd lahkumine. Kas tõesti loodad sa, et õnn on igavene? Las meeldiv mälestus meil möödund päevist jääb, sest lahkuda ju saab ka sõpradena, armas. Refr. Seepärast naerata nüüd jälle sa, naerata, nagu eile armas. Pisarad nüüd kuivata naerata, õnn ei ole kaugel. Kui hinges on üksindus ja südames igatsus, siis möödund õnne meenuta, naerata, naerata Kui vahel tunned sa end veidi üksikuna, siis tea, et möödub see, taas saad sa rõõmu tunda. Kui silmis pisarad, sa pühi ära nad, su kaunid silmad on ju naeratuseks loodud. Refr. Seepärast naerata nüüd jälle sa…

SÕPRADE LAUL NR 2 Sõbrad, teiega on hea, aga elu samme seab, hakkan minema nüüd oma kitsast rada. Aeg vaid üksi seda teab, karmis saladuses peab, kus on peidet’ minu saabumise sadam. Refr. :,: Ja mu õnn võiks olla suur, kui te ükskord, nähes kuud, mõtleksite siis ei rohkem ega vähem, kui et kurat teab, mismoodi tal seal läheb. :,: Uusi sõpru, usun veel, leian tollel võõral teel, aga mäletate, kuidas jõime viina. Kuidas rõõmsaks muutus meel, kui kitarre ainus keel võis meid pikaks õhtuks unustusse viia. Refr. Ja mu õnn võiks olla suur…

Hey Jude Hey Jude Don‘t make it bad Take a sad song And make it better Remember To let her into your heart Then you can start To make it better Hey Jude Don‘t be afraid You were made to Go out and get her The minute You let her under your skin Then you begin To make it better And any time you feel the pain Hey Jude, refrain Don‘t carry the world Upon your shoulders For well you know That it‘s a fool Who plays 53

It cool By making his world A little colder Na-na na Na Na na na Na Na Hey Jude Don‘t let me down You have found her Now go and get her Remember To let her into your heart Then you can start To make it better So let it out, and let it in Hey Jude, begin You‘re waiting for someone to perform with And don‘t you know, that it‘s just you Hey Jude, you‘ll do The movement you need is on your shoulder Na-na na Na Na na na Na Na

Hey Jude Donâ&#x20AC;&#x2DC;t make it bad Take a sad song And make it better Remember To let her under your skin (Oh!) Then you begin To make it better Better-better-better-better-better-Aaah! (Yeah, yeah, yeah, yeah, yeah, yeah) Na Na-na Na na na-na (Make it Jude) Na na na-na Hey Jude

ALL YOU NEED IS LOVE Love, love, love, love, love, love, love, love, love. There‘s nothing you can do that can‘t be done. Nothing you can sing that can‘t be sung. Nothing you can say but you can learn how to play the game It‘s easy. There‘s nothing you can make that can‘t be made. No one you can save that can‘t be saved. Nothing you can do but you can learn how to be you in time – It‘s easy. All you need is love, all you need is love, All you need is love, love, love is all you need. Love, love, love, love, love, love, love, love, love. All you need is love, all you need is love, All you need is love, love, love is all you need. There‘s nothing you can know that isn‘t known. Nothing you can see that isn‘t shown. Nowhere you can be that isn‘t where you‘re meant to be. It‘s easy.

All you need is love, all you need is love, All you need is love, love, love is all you need. All you need is love (all together now) All you need is love (everybody) All you need is love, love, love is all you need.

Tartu Tudengip채evade F채nnileht Facebookis:

www.facebook.com/studentdays Liitu meiega!

Tartu Tudengip채evade suur s천ber:

T채helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol v천ib kahjustada teie tervist.

Sinu laul

www.peugeot.ee

207

Täiuslik tudengiauto Hind alates 1Ķ9

Ĵ00 EEK

Keskmine kütusekulu olenevalt mootorist 4,4 – 6,9 l/100 km ja CO2 117 – 160 g/km.

suured s천brad: