Sámi ođasmagasiidna 06 -2019

OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER

Cavgil midjiide! info@samimag.no

Nr 06 . guovvamánu . 2019 . NOK 25

Boazodoallostivra bágge dál Jovsset Ánte njuovvat:

– Paradoksa go bággejit njuovvat seammás go rahpet Nussira

Váide iežaset lobihis guollebivdin – gárte duopmostuolu ovdii

Anastasia ráhkisvuohta

–Joekoen luste jïh gijhteles ööhpehtimmie

SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019

Leatgo Sámi mediat endorii jođus?

Jovsset Ánte galgá bákkus njuovvat amaset guohtuneatnamat guorbat. Jovsset Ánte ja eará boazosápmelaččaid johtingeainnu galgá Nussira ruvkedoaimma rahpat ja ruvkebázahusaid galget beassat luoitit njuolgga Riehpovutnii, man Sámediggi gohčoda Nationála luossavuotnan. Seamma eatnamiidda huksegohtet 420-kv linjá čavčča rájes.

Ja de leat bieggamillopárkkat. Mátta-Sámis gitta Davvi-Sápmái leat billistan ja ain dáhttot billistit guohtuneatnamiid bieggamillopárkkaiguin. Sámi guollebivdovuoigatvuođaid ge leat stádat nagodan billistit. Turisttain leat fáhkka eambbo vuoigatvuođat go giliássiin. Ja giella lea ain vártnuhis dilis. Eat báljo oaččo reivviid eatge gohččumiid čoahkkimiidda dahje buohccivissui sámegillii. Eanaš sajiid ferte rieja bajidit ovdal go lágidit sámegiel oahpahusa. Ja jus sápmelaš dárbbaša dulkka, de ferte buori áiggis dieđihit. SÁMi ođasmagasiidna heavgana fargga buot cavgilemiin, muhto mii vuoruhit dáid áššiid. Jus mii sámi mediat eat gozit dáid áššiid, de ii dáidde oktage eará dan dahkat.

Aftenpostena čálli, Anki Gerhardsen oaivvilda ahte Sámi mediat baicce berrejit vuoruhit eambbo siskkáldas riidduid gozihit. Mii galgat roggat, dutkat ja leat kritihkalaččat maiddái min iežamet servodahkii, eat aivve stádaid ektui. Son ovdamearka dihte ii diehtán ahte buot boazosápmelaččat eai doarjjo Jovsset Ánte. Dan ii diehtán ovdal go NRK Finnmárku čálii dan birra.

Seammás Gerhardsen dego gokčá čalmmiid, go ii namut ahte dábálaš demokratiijashan eai leat buohkat 100% ovtta oaivilis. Son gokčá čalmmiidis go ii dáhto oaidnit ahte Ráđđehus maiddái Sámis dáhttu gievrudahttit sin geain lea valljivuohta ovdalaččas go bákkus bággejit buohkaid njuovvat gorálaččat (proseanttaid mielde) seamma olu jus eai leat 100% ovttaoaivilis das movt unnidit boazologu.

Gerhardsen ii dáhto oaidnit ahte sihke Sámediggi ja NBR dáhtto suddjet nuoraid, geain lea vuollel 200 heakka justa danne go ii leat govttolaš rivvet unnimusain. Son gokčá čalmmiid go ii namut movt dat 230 boazosápmelačča geat geahpededje ealu, dahke dan danne go balle stáda ráŋggáštusas – eai fal danne go háliidedje. Son lea heaŋgasan dasa ahte eai buohkat doarjjo Jovsset Ánte.

In leat maid ovtta oaivilis dan hárrái ahte Sámi media ii leat kritihkalaš iežamet servodaga ektui. Sámi mediat leat gokčan kritihkalaš, siskkáldas áššiid. Sihke NRK Sámis, Ságahis ja Ávviris leat stuora doaimmahusat ja dieđán máŋga kritihkalaš ášši, man leat gokčan. Ságat čuovvu dárkilit mielde ja goziha vuđolaččat Sámedikki siskkáldas áššiin. NRK Sápmi lea čiekŋudan veahkaválddálašvuođa kultuvrii ja Ávvir lea dárkilit čuvvon boazodoalu siskkáldas riidduid. Daid lassin lea ollu eará. Manne Gerhardsen daid ii leat oaidnán? Hehttejitgo giellaváttisvuođat vai leago unnán beroštupmi?

Sámi media sáhttá álo šaddat buorebun, muhto dat ii mearkkaš ahte eat galgga leat áigeguovdilat. Ja justa dál leat eananvuoigatvuođa áššit ja Ráđđehusa váilevaš ja heajos sámepolitihkka hirbmat áigeguovdilis áššit. Livččii imaš jus mii dáid vuoigatmeahttunvuođaid birra eat oba čálaše go juo leat njealját stáhtafápmu. Ja lea maid nu ahte jus mii eat čále, jus mii leat jaskadat, de riikkamediat juo eai ollenge čuovvul dáid áššiid. Baicce ferten dadjat nuppe ládje: Sámi mediat ja sámi aktevrrat leat duođaid buori barggu dahkan, go maiddái dáčča mediat, eandalii riikkamediat, leat čálligoahtán eambbo go dušše heargevuodjimis ja Sámi álbmotbeaivve levgemis.

ANNE BERIT ANTI

Redaktevra . Redaktööre . Redaktør

SÁMi ođasmagasijne saemien saernieh jïh kreejnije tjaalegh åtna noerhte- jïh åarjelsaemien gïelesne jïh daaroen.

SÁMi ođasmagasiidna lea ođas- ja čiekŋudeaddji magasiidna mii ilbmá oktii vahkkui davvisáme-, oarjelsáme- ja dárogillii.

SÁMi ođasmagasiidna inneholder samiske nyheter og fordypende artikler på nordog sørsamisk, samt norsk.

Almmusteaddji . Utgiver: iSÁMi.Press AS ,Pb. 15 N-9735 Kárášjohka / Karasjok, Mobil: +47 906 242 96 info@samimag.no . www.samimag.no . FB facebook.com/sami.magasiidna . Twitter @sami_magasiidna Váldodoaimmaheaddji . Redaktööre . Redaktør: Anne Berit Anti, Mobil:+47 482 93 362, anneberit@samimag.no Hábmen . Hammoedimmie . Grafisk design: Nils Egil Gaup Prentehus: Trykkeri: Fagtrykk Idé AS Trøndelag Fylkeskommune: avd. kultur og regional har gitt støtte til utgivelse av sør-samisk innhold.

ISSN: 2535-4221

PFU: The magazine is produced according to the Ethical Code of Practice for the Norwegian Press, and the Rights and Duties of the Editor 2

OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER

SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019

Son lea dál oahppan máttasámegielat dulka

– Hirbmat somás ja dehálaš oahppu

Stig Arne Somby lea okta viđa studeanttain gii dál lea váldán eksámena máttasámegiel dulkonoahpus. Son hásttuha eambbosiid dahkan dan.

Dán dálvvi leat viđas gazzan máttasámegiel dulkaoahpu. Oahpahus galgá buoredit dulkonbálvalusaid gaskkal almmolaš ásahusaid ja máttasámegielagiid. ČÁLLÁN JA GOVVEN: TORGRIM HALVARI

Loga eambo

3

OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER

SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019

Viđas sáhttet dál nammadit iežas dulka-namahusain. Jagi leat sii gazzan oahpu movt dulkabálvalus doaibmá. Oahpahusas lea deattuhuvvon movt dulko go okta joavku galgá ságastit. Jus jáhkan dulkon lea dušše jorgalit maid nubbi dadjá, de jáhkat boastut. Dulkodettiin ferte olu eará ge vuhtiiváldit – Dulkan fertet vuosttažettiin máhttit goappašat giela hui bures. Galggat maid nagodit čilget eambbo go mii oba daddju ge. Fertet nagodit dan dili čilget, makkár mielas leat bealit.

Lea maid dehálaš áibbas riekta ja dárkilit čilget ja jus illá oba fuomášitge ahte leat das dulkome, na de gal leat buori barggu dahkame, čilge Stig Arne Somby gii lea okta daid viđa studeanttain gii lea eksámena čađahan.

Jávohisvuođageatnegasvuohta ja dárkilvuohta Čálalaš eksámenis lei dulkonteknihkas sáhka. Dulkan fertet bargat oččodit luohttevašvuođa joavkkus gean gaskkas dulkot, ja dulkondilis fertet maid čájehit dárkilit ahte leat bealátkeahtes.

– Mii leat oahppan ahte it galgga leat bealátkeahtes dušše nubbái, muhto bealátkeahtes goappašat beliide. Galggat guovtti beali ovddas bargat, iige dušše dan nuppi ovddas.

Dus lea maid jávohisgeatnegasvuohta, ja it ábut goassege muitalit earáide mii daddjui lánjas. Dat lea hirbmat dehálaš, čilge Somby gii jáhkká boahtteáiddis šaddet eambbo 4

dulkkat dađistaga go eambbosat ohppet giela.

– Sis geas lea máttasámegiella eatnigiellan lea vuoigatvuohta dulkomii go čoahkkinastet ovdamearkka dihte NAVain, politiijain ja eará almmolaš ásahusain. Dássážii leat dábálaččat bearašlahttu gii lea doaibman dulka ovdamearkka dihte vuorrasat olbmuide. Lea leamaš unnán dahje ii makkárge dulkongelbbolašvuohta gaskka dárogiela ja máttasámegiela, čilge Somby.

Son lea ieš oahppan davvija máttasámegiela ollesolmmožin. Dan maŋŋel lea giellabargu šaddan su deháleamos eallinbargu.

Somás oahppu Somby jáhkká ahte jus leat čeahppi sihke dárogielas ja máttasámegielas, ja dasto velá gaccat dulkaoahpu, de leat stuora

vejolašvuođat oažžut barggu.

Su mielas lei dulkaoahppu hirbmat suohtas.

– Dát lea okta daid somámus oahpuin maid lean čađahan.

Olu oahpahusas lea rollaspeallu gos okta ohppiin lea sámegielat pasieanta ja nubbi studeanta gii lea dárogielat doavttir dahje eará almmolaš olmmoš. Loahpalaš eksámen lei praktihkalaš bargu, rollaspeallan nugo mii leat jagis juo čađahan. Midjiide ii lean eksámen nu balddihahtti go leimmet viššalat hárjehallan ovttas. Mii leimmet bures ráhkkanan ja buohkat cevzziimet. Lei maid hirbmat suohtas leat mielde ovdánahttime giela. Dan botta go eará gielain dávjá lea terminologiija sajis daid iešguđetge fágaid ektui, de fertiimet oahpus hábmet iežamet terminologiija, juoga mii lei erenoamáš somá ja buorre ávkin, lohká Somby ja sávvá eambbosiid váldet máttasámegielat dulka-oahpu.

Lea leamaš unnán dahje ii makkárge dulkongelbbolašvuohta gaskka dárogiela ja máttasámegiela

SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019

Åarjelsaemien toelhke sjïdteme

OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER

–Joekoen luste jïh gijhteles ööhpehtimmie

Daan daelvien vïjhte almetjh åarjelsaemien toelhkeööhpehtimmiem vaalteme. Ööhpehtimmie aajkojne åtna buerebe toelhkedïenestem buektiehtidh byögkelesvoeten jïh åarjelsaemien saamastalliji gaskem.

TEEKSTE JÏH GUVVIE: TORGRIM HALVARI - JARKOESTIMMIE: ELLEN BULL JONASSEN mien gaskem, Somby tjielkeste.

Dïhte jïjtje dovne noerhte- jïh åarjelsaemien lïereme gosse geerve sjïdti, jïh dan mænngan mahte akte jieledelaavenjasse sjïdteme disse saemien gïeligujmie barkedh.

Lustes ööhpehtimmie

Stig Arne Somby lea akte dejstie vïjhte almetjijstie mij daan daelvien lea eksamenem vaalteme goh åarjelsaemien toelhke. Dïhte haasta mubpieh seammalaakan darjodh.

Vïjhte studenth maehtieh daelie jïjtjemse feegredh tihtelinie åarjelsaemien toelhke. Akten jaepien tjïrrh dah leah aktem veele ööhpehtimmiem tjïrrehtamme toelhkebarkoen bijre. Naakede destie maam tjïertesti ööhpehtimmesne lij guktie edtja jienebi almetji gaskem toelhkestidh.

Jis vïenhtih toelhkestimmie ajve lea jarkoestidh maam akte almetje don måbpan jeahta, dellie miste guarkah, gosse edtja toelhkine årrodh dellie tjuara jïjnjem krööhkestidh.

–Goh toelhke tjoerh uvtemes gåabpegh gïelh mej gaskem edtjh toelhkestidh, joekoen hijven haalvedh.

Edtja aaj buektiehtidh jiehtedh vielie goh dïhte mij jeahtasåvva. Aajmoe soptsestimmesne, guktie almetjh dam jiehtieh jïh jïjnje vielie. Aaj vihkeles veele årrodh, jïh jis jeatjah almetjh eah leah mahte aajhtseme gænnah toelhke lij desnie, dellie aktem hijven barkoem dorjeme, akte dejstie vïjhte studentijste, Stig Arne Somby tjielkeste.

Sjaevehtsvoetedïedte jïh nööjtraliteete Dennie tjaaleldh eksamenisnie maam toelhkh toelhketeknihkes-

ne utnin, dellie akte stoerre bielie lij guktie toelhke edtja barkedh juktie leajhtadimmiem sjugniedidh dej guejmiej luvnie mej gaskem edtja toelhkestidh. Daesnie akte teema lij nööjtraliteetem vuesiehtidh aktene toelhketsiehkesne.

–Mijjieh libie lïereme ij ov-partiske årrodh men göökte-partiske. Gosse toelhkine barka dellie vihkeles barkoem darjodh göökte guejmide jïh ajve dan akten guajman. Tjuara aaj maehtedh njaelmiem steeredh dan bijre mij tjiehtjielisnie jeahtasåvva, sjaevehtsvoetedïedtem ållesth steeredh lea akte vihkeles bielie toelhkebarkoste, Somby tjielkeste, mij veanhta båetijen aejkien gosse jienebh gïelem lierieh, dellie sæjhta daerpiesåbpoe sjïdtedh toelhkedïenesjigujmie åarjelsaemien gïelesne.

–Dej, mah åarjelsaemien ietniengïeline utnieh, lea reakta jïh lea reakta åtneme toelhkem nuhtjedh NAV:sne, pollisen luvnie jïh abpe byögkelesvoetesne, men daan raajan ajve akte fuelhkielïhtsege mij lea meatan orreme goh toelhke, vuesiehtimmien gaavhtan båarasåbpoe fuelhkielïhtsegidie.

Vaenie jallh ij guhte maahtoem åtneme toelhkestidh nöörjen jïh åarjelsae-

Somby veanhta jis dovne nöörjen jïh åarjelsaemien hijvenlaakan haalvoe jïh toelhkeööhpehtimmiem vaalta dellie stoerre nuepieh åtna barkoem åadtjodh, jïh altese mïelen mietie dellie ööhpehtimmie lij akte murreds dååjrese.

–Daate lea akte dejstie lustemes studijijistie maam vaalteme. Jïjnje dehtie ööhpehtimmeste lij råållaspïele gusnie akte dejstie meatanstudentijste vuesiehtimmien gaavhtan lij skïemtjije akten dåakteren luvnie jïh akte dejstie mubpieh studentijste lij akte nöörjen dïenestealmetje.

Dïhte minngemes eksamene lij akte praktihkeles laavenjasse, akte råållaspïele mij lij mahte seammalaakan goh dïhte maam dorjeme dan jaepien tjïrrh. Munnien jïh mov åarjelsaemien meatanstudentide eksamene ij lij dan isveligke, jïh miijieh limh mijjem haasteme abpe tïjjem, jïh gosse eksamenese böötimh dellie gujht hijven gåaradi.

Mijjieh limh jïjtjemem ryöjrehtamme daase jïh eksamenem dåhkasjimh gaajhkesh dovnesh. Aaj joekoen luste meatan årrodh gïelem evtiedidh.

Mearan jeatjah gïelh daamtaj aktem evtiedamme terminologijem utnieh ovmessie faagesuerkiej sisnjeli, dellie mijjieh tjoerimh jïjtsh terminologijem evtiedidh, naakede mij lij joekoen gijhteles, Somby minngemosth jeahta, mij gegkeste jienebh ööhpehtimmiem vaeltieh goh åarjelsaemien toelhke.

5

OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER

SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019

Váide iežaset lobihis guollebivd Anne Nuorgam, Heidi Eriksen, Kati Eriksen ja su 17-jahkásaš gánda Erke Eriksen eai oaidnán eará go lobiheamet bivdit Veahčajoga vai sámi vuoigatvuođat čielggaduvvoše duopmostuolus. ČÁLLÁN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET, ÁNNE BIRET ANTI GOVVA: PRIVÁHTA

Anne Nuorgam, Heidi Eriksen, Kati Eriksen ja su 17-jahkásaš gánda Erke Eriksen leat áiddo leamaš čilgeme Lappi gearretrievttis manne bivde Suoma lágaid mielde lobiheamet.

Suoma vuođđolága mielde sámiin lea vuoigatvuohta doalahit iežaset eallinvuogi, ja dan vuoigatvuhtii gullá maiddái guollebivdu.

6

OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER

SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019

din – gárte duopmostuolu ovdii – Mii leat áiddo geargan Lappi gearretrievttis Ohcejogas ja mii leat hirbmat duhtavaččat. Mii čilgiimet ahte mii bivddiimet Veahčajoga Meahcceráđđehusa bivdolobi haga ja dasto almmuheimmet iežamet lobihis bivdin. Dát lea proteastan Suoma eiseválddiid ja Suoma guolástannjuolggadusaid vuostá, go eai doahttal sámi vuoigatvuođaide, čilge Kati Eriksen SÁMi ođasmagasiidnii.

Bivde lobiheamet Áibbas erenoamáš diggi lea áiddo leamaš Lappi gearretrievttis. Ášši mas bivdit ieža leat almmuhan iežaset bivdán Suoma lágaid vuostá, ii leat vissa meannuduvvon goassege ovdal Suoma diggevuogádagas.

– Suoidnemánu 29. beaivvi 2017:s mearrideimmet vuolgit guollebivdui Veahčajohkii.

Dat lei áibbas Suoma bivdolobi haga. Mii leat dolkan doarrut bivdolobi alde ja ahte turisttain leat eanet vuoigatvuođat go gili ássiin, čilge Eriksen.

Riidu Deanu ja dan oalgejogaid guollebivddus buollái geasset 2017, go Deanu ođđa soahpamuš ja guolástanláhka bođii fápmui. Sápmelaččaid mielas stáhta stivre guollebivddu badjel bávtti. Árbevirolaš fierbmebivddu leat gáržžidan measta 80 % ja oalgejogaid bivdu lea geavadis gildojuvvon stáhta čáziin.

– Cuoŋománus dat vuovdigohtet bivdolobi ja moatti diimmus

leat turisttat oastán visot rivttiid Veahčajogas. Mii geat leat bajásšaddan dáppe eat geargga reageret ge, ja lea veadjemeahttun cuoŋománus diehtit guđe beaivvi dáhttut bivdit.

Dasa lassin eai leat govttolaš hattitge giliássiide, lohká Eriksen.

– Ulbmilin lea nuppástahttit lága

Veahčajogas ii leat luossanálli áitojuvvon nugo čuoččuhit ja mis leat vuoigatvuođat bivdit.

Mis lei gearretrievttis hirbmat čeahpes bealušteaddji ja son jođihii ášši min ovddas hui bures, lohká Eriksen.

Duopmu celkojuvvo njukčamánus

Njukčamánu 6. beaivvi celko duopmu. Eriksen ja su biBivdiid ulbmilin lea vdoustibat leat gealdagasas nuppástuhttit guolástanlága, vuorddašeame. daningo láhka ii vástit sámiid riekteáddejumi. Buohkat sis – Beroškeahttá duomus, de leat Veahčajoga oasusgotti dat guoddaluvvo mis dahje njunušolbmot ja sihke Anne juo stáhtas. Plána lea loktet Nuorgam ja Kati Eriksen lea- dán ášši gitta Eurohpá olmba bargan Sámiráđis. Anne lea mošvuoigatvuođa duopmoleamaš Sámiráđi jođiheaddji. stullui ja eará riikkaidgaskasaš lávdegottiide. Mii eat dohkket Eriksen muitala ahte sii áigo šat badjelgeahččama ja dáhttvuos válddahallat virggálaš ut iežamet vuoigatvuođaid bemeahccevávttaide, muhto assat čađahit, lohká Eriksen. ahte lea váttis diehtit goas sii leat guovllus. Kati Eriksen lea ALVA, Sámi olmmošvuoiieš eaktodáhtolaš johkavákta gatvuođaid searvvi oktaja nu almmuhii iežas bivddu vuođaolmmoš Aslak Pieski virggálaš vávttaide, geat de lohká diggeáššis leat stuora váide sin bolesiidda. Dál leat mearkkašumit. aiddo gearretrievttis čilgen lobihis bivddu. Kati bárdni 17-ja- – Gažaldat lea viidásut áššis, hkásaš Erke Eriksen lei mielde go dušše guollebivddus. Lea danne go dáhttot čielggadit sáhka sámiid rievttis eallit sápsámi mánáid vuoigatvuođaid- melažžan ja ollašuhttit iežaset ge. eallinvuogi. Guolástanárbevierut gullet sámi eallinvuohkái, – Suoma vuođđolága miel- daningo dat nannejit bearašokde sámiin lea vuoigatvuohta tavuođaid, giela, vieruid ja árdoalahit iežaset eallinvuo- bedieđu. ALVA vuođđuduvvui gi, ja dan vuoigatvuhtii gullá 2018:s ja ulbmilin lea bargat maiddái guollebivdu. Dikkis sámiid vuoigatvuođa doalahit, sivahedje sámi kultuvrra leat ollašuhttit ja ovddidit. Dáinna luonddusuodjalemiin vuostála- áššiin bargat ja čuovvut, lohká gaid. Mii eat oainne dan, go Pieski.

7

OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER

SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019

Boazodoallostivra bágge dál Jovsset Ánte njuovvat:

– Paradoksa go bággejit njuovv

Jovsset Ánte Sara bággehallu njuovvat 75 heggii gáržžes guohtuneatnamiid geažil. Oktanaga Ráđđehus rahpá Nussir ruvkedoaimmaid. – Dát lea stuora paradoksa, lohká Sámediggeráđi Silje Karine Muotka.

Boazodoallostivra ii dáhto vuordit Ovttastuvvon Našuvnnaid Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi cealkámuša áššis ja bággejit dál Jovsset Ante Sara njuovvat 75 heggii gáržžes guohtuneatnamiid geažil. Seammás Norgga Ráđđehus rahpá Nussir ruvkedoaimmaid seamma guvlui gos Saras leat bohccot. ČÁLLÁN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET, ÁNNE BIRET ANTI GOVVEN: ROGER MANNDAL JA RAVDNA ANTI – Mun lean oaidnán boazodoallostivrra mearrádusa ja oainnán Jovsset Ánte Saras lea vejolašvuohta váidit mearrádusa.

Mun sávan son dahká dan, lohká Sámediggeráđi Silje Karine Muotka.

nii stáhta viđa jagi áigi go oaivvildii sus ii leat vejolaš eallit 75 heakkain. Son lea vuoitán sihke diggegottis ja lágamánnirievttis. Go Sara loahpas vuoittáhalai Alimusrievttis, de guoddalii ON Olmmošvuoigatvuođakomiteai ja biehttalii guldalit Norgga eiGaskavahku dat mearridii Bo- seválddi njuovvat 75 heggii. azodoallostivra bágget Jovsset Ánte Sara unnidit ealu nu ahte Sáhttá váidit mearrádusa báhcá 75 heakkain. Ášši lea jorran juo vihtta jagi. Sara stevd- Eanandoallodirektoráhta, 8

Stuorradiggi ja dál maiddái Boazodoallostivrage ii dáhtu vuordit ON, go čujuhit Alimusrievtti cealkámuššii ahte gáibádus njuovvat 75 heggii ii rihkku Sara siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid. Boazodoallostivra dattege lohká Sara sáhttit váidit mearrádusa ja lohká dál ahte jus Sara orohat Fálá, dáhttu veahkkin eará láhkai vuolidit orohaga boazologu, de lea datge vejolaš.

SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019

OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER

vat seammás go rahpet Nussira

Máret Ánne Sara ja Jovsset Ánte Sara lea ožžon olu doarjaga miehtá Norgga. Dál go Ráđđehus suovvá ruvkedoaimmaid Nussirii, de fas lea čuožžilan akšuvnnat miehtá Norgga. Sii dáhttut ruvddiiguin giddet iežaset Nussirii bissehan dihte doaimmaid.

– Lea dehálaš ahte buot siidaeaiggádat váldet ovddasvástádusa mearriduvvon bajimus boazologu doalahit. Lea ain vejolaš Sara orohagas veahkehit Sara dáinna lágiin ahte earát njuvvet iežaset ealus. Jus orohat šaddá ovttaoaivilvuohta dasa, de Boazodoallostivra sáhttá ášši ođđasit árvvoštallat, lohká Boazodoallostivrra jođiheaddji Lodve Solholm.

– Lea stuora paradoksa dat, lohká Boazodoallostivrra mearrádusa.

Sámediggeráđi Silje Karine Muotka ja lei sávvat boazodoallostivrra vuor- Eanandoallodirektoráhta boazododit ON dán ášši. alloossodat direktevra Liv Berit Hætta lohká Saras ain vejolaš guod– Dan dat eai vuordán, ja dat čájeha dalit mearrádusa. manne lea dehálaš sihkkarastit duohta mielváikkuhanfámu Boazodoal- – Dat mearkkaša ahte mii eat daga lostivrras ja ahte jođiheaddjit galgá maidege ovdal guoddalanáigi lea noleat gelbbolašvuohtabozodoalus, lo- hkan. Movt ášši dasto šaddá lea dan hká Muotka. duohken guoddala go ášši vai ii, lohká Hætta.

– Stuora paradoksa Odne ii leat Sámediggi BoazodoDušše moadde beaivvi ovdal Bo- allositvrras, go biehttalit searvamis Jovsset Ánte Sara oabbá Máret Ánne azodoallostivrra mearrádusa, de stivrii gos sápmelaččas álu lea un- Sara ii loga bearraša gearggus vel kommenteret ášši. Sara advokáhNorgga Ráđđehus iluin rabai Nussir nitlohku. ta Trond Biti ii leat vástidan SÁMi guovllu ruvkedoaimmaide. RuvOđasmagasiinna gažaldagaide ovkebázahusaid suvvet Riehpovuona Eai daga vuos maidege dalgo magasiidna deaddiluvvoi. bodnái gurret. Nussir lea Jovsset Ánte orohagas ja lea su johtingeaid- Dál lea Eanandoallodirektoráhta Maiddái Fálá orohatjođiheaddji ii nu. geas lea ovddasvástádus čuovvulit lean gávdnamis ságaide 9

OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER

SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019

Anastasia ráhkisvuohta

Lei čába geassebeaivi 1960. Ársjohka. Ársjoga gilli lea Barents meara gáttis, guovdu Guoládatnjárgga, buori luossajoga johkanjálmmis. Nuorra Anastasia ja su ráhkis Aleksander čohkahallaba dollagáttis bassimin váras luosa. Vilges buoidi šnjiriha luossabihtás, goaiku dollii. Nuora guovttos geahččaba nubbi nubbái ráhkkásaš čalmmiiguin. Soai leaba lihkolaččat.

Go Aleksander bođii vuosttas háve Ársjohkii militearahárjehallamii, de ii vuordán deaivat doppe ná čába čuvgesvuovttat sámenieidda. Nuora guovttos ráhkásmuvaiga vuosttas geahčastagas. “Vuolggátgo munnje eamidin?” – jearai Aleksander. “Áinnas!” – lei Anastasia vástádus.

Anastasia lei áiddo geargan alitoahpu eksámeniiguin ja bođii geasselupmui ruoktot, Ársjohkii. Ii leat šat go jagi vel studeret, de lea son ollesoahppan oahpaheaddji. Ársjoga gili ruoná guolbanis lea váhnemiid dállu. Anastasia illuda orrut geasi mearragáttis, bivdit luosa, suidnet, veahkehit eatni, duddjot, deaivat oappáid, vieljaid ja skuvlaskihpáriid. Muhto lei galgamuš deaivat nuorra soalddáha, geainna son náitalii dan gease.

Boazodilis dáloneallimii

Anastasia riegádii 1935 Pavlov-badjesohkii Dálvesiiddas. Dat báiki lei bearraša dálveorohat siseatnamis.

Juohke giđa bearaš bohccuiguin jođii máŋgalogi miilla geasseorohahkii mearragáddái, Ársjoga gillái. Anastasia riegádii maŋeščavčča ja lei moattemánnosaš go bearaš johtigođii davás mearragáddái.

laččain ledje stuorra bearrašat.

ahte oahpu maŋŋá oahpaheaddjit fertejedje máhcat ruovttoguvlui ja 1930-logus Sovjetlihttu bijai johtui bargat oahpaheaddjin. Sii eai sáhttán ekonomalaš nuppástusaid. Ovttaskas válljet eará bargoeallima eará sajis olbmuin ii šat sáhttán leat mihkkige máilmmis. priváhta opmodagaid. Visot bohccot, reagat, dávvirat, nuohtit, sáimmat ja Mánáidskuvlla maŋŋá Anastasia buot maid Anastasia bearaš oamasja eará su ahkásaš Ársjoga mánát tii ja geavahii beaivválaččat šadde sii sáddejuvvojedje internáhttii Grejuogadit buot olbmuiguin. Dan rájes miha-gillái, mii lei moadde miilla stáhta oamastii visot. Dat lei áigi Sovnuorttas Ársjogas. Dohko ii sáhttán jetlihtus, man gohčodit kollektivisebeassat eará láhkái go mearrafatnarenáigin. siin. Skuvlaluomuin beasai Anastasia finadit ruovttus.

1938 eiseválddit mearridedje heaittihit Anastasia ruovttubáikki, Dálvesiidda. Buohkat bákkus fertejedje 18-jahkásažžan Anastasia vulggii fárret mearragáddái Ársjohkii. Dop- Davviálbmogiid allaskuvlii Leninpe sápmelaččat eai goassege ovdal gradii. Máŋggat eará sápmelaččat orron dálvviid. Garra dálvestoarp- miehtá Guoládaga bohte maŋážasmat ja biekkat leat bosson Ársjoga sii dohko gazzat oahpaheaddjioahguolbana báljisin. Doppe lei lossat pu, maiddái Anastasia unna oappáš orrut dálvviid. Mii sáhttit otná be- Nina. Anastasia álo liikui hástalusaiaivvi čalmmiiguin imaštallat ja hirp- de ja válljii studeret kemiija ja biolomástuvvat jus mahkáš jurddašit ahte giija. Son áiggui duođaštit alccesis ja ovdamearkka dihtii Máhkarávjusiida earáide ahte son basttii váttis ja hástaKárášjogas livččii bággehallan fárret leaddji fága oahppat ja oahpahit.

Máhkarávjui ja orrut doppe birra jagi eaige beasaše šat goassege dál- Duoddarat ja liegga veeatnamiidda Kárášjohkii... Muhto máttabalvvat ná geavai Pavlov-sohkii ja buohkaide (lieggariikka honnet) earáide Dálvesiiddas.

Anastasia gearggai alitoahpuin

Oahpaheaddjin

Juo 1920-logu rájes Sovjetlihtu eiseválddit háliidedje skuvlet oahpaheddjiid davviguovllu álgoálbmogiidda. Dan nammii lei ceggejuvvon Davviálbmogiid allaskuvla Leningrad-gávpogii (otná gávpotnamma lea Sankt Petersburg). Doppe álgoálbmotnuorat miehta Davviguovllu, Sibirjjás ja Ruošša Gáiddus-Nuorttas gazze alitoahpu ja ledje mielde álgoSu bearaš lei doložiid rájes birgen álbmotgielaideaset dutkamis ja čálbivdduin, guolástemiin ja boazodo- linvugiid ráhkadeamis. Stáhta mávsaluin. Anastasias ledje njealje vielja sii visot olggosgoluid orruma, oahpu ja guokte oappá. Daid áiggiid sápme- ja mátkkošteami ovddas. Eaktu lei 10

1961. Maiddái su isit Aleksander lei geargagoahtán militearabálvalusain Guoládagas. Daid áiggiid bákkolaš militearabálvalus bisttii guokte jagi.

Aleksander lei eret Azov mearragáttis Mátta-Ruoššas, Čáhppes meara lahka. Son navddii ahte Anastasia vuolggášii su mielde liegga balvvaid vuollái, gos lea šattolaš eana, liegga mearra, honnet ja čába rásit.

Muhto Anastasia váibmu lei čadnon davás. Son ii sáhttán guođđit Sámi.

Son fertii bargat oahpaheaddjin Kirovsk-gávpoga skuvllas guovdu Guoládatnjárgga, gos leat alla Hibiny várit ja viiddis duoddarat.

OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER

SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019

Anastasia, Aleksander ja sudno skihpárat Ársjoga gilis, 1961. Govva lea Anastasia priváhta arkiivvas.

Aleksander manai okto. Anastasia váibmu čierui. Su ráhkisvuohta Sápmái lei dál sutnje jeđđehussan. Soames gesiid finai son gálledeamen Ársjoga, gos ráhkisvuohta Aleksanderii buollái ja gos su sámi ruoktu lei.

Duojáris nisu, Anastasia oahpahalai duddjoma eatnistis ja soga nissoniin.

Son goarui, duddjui ja hervii dujiidis čába bearralhearvvaiguin. Ráhkisvuohta báittii su dujiin ja hearvvain ja illudahtii buohkaid, geat atne su giehtadujiid.

mearragáttis, máŋgačuođi kilomehtera duohkái siseatnamii, Lujávrái.

Fárrui ii sáhttán váldit eará go atnudávviriid. Dálut, áittit, fatnasat báhce Ársjohkii. Olbmot fertejedje fas oktii guođđit ruovttubáikki ja visot maid ledje huksen ja ráhkadan máŋgalogi jagis. Máttuid hávdeeana bázii divššokeahttá Ársjoga guolbanii. Ársjohkii eai lean geainnut. Dohko sáhtii beassat dušše stuorát mearrafatnasiin garra Barentsmeara mielde.

Davviriikkain ge. Anastasia eatnigillii lei ráhkaduvvon čállinvuohki.

Ná šattai gielddasámegiella buot Ruoššabeale sámiid čállingiellan, beroškeahttá suopmanerohusain. Lujávrri internáhtaskuvllas álggahuvvui sámegiela oahpahus, moadde diimmu vahkus. Sámi kulturvahkut, sámi giellabeaivvit, sámi duodjemárkanat miehtá Guoládaga álge lágiduvvot jahkásaččat. Anastasia lei mielde. Son oassálasttii vuosttas sámi searvvi, Guoládaga Sámi Searvvi vuođđudeapmái 1989, vaikko eiseválddit vigge ge guđe láhkai caggat searvvi ceggema. Anastasia nuorat oabbá Nina lei ollu jagiid Guoládaga Sámi Searvvi jođiheaddjin. Olles Sápmi dovdá Nina Afanasieva, gii lea áiggiid čađa leamaš nana sámi politihkar Ruošša bealde.

Lujávri lei ársjohkalaččaide ja eará báikkiin fárrehuvvon sámiide amas.

Sii geain ledje fuolkkit Lujávrris, ledje Lujávrái 1960-logus Sovjet eiseválddit bidje lihkolaččat. Earát fas fertejedje heiođđa politihka johtui. Ulbmil lei sen- vehit iežaset ođđa báikái, ođđa sámi traliseret ja oažžut buoret kontrolla suopmanii, ođđa eallinvuohkái geađviiddis Ruoššariikka badjel. 1968 lei geblohkkadáluin. Ná gárttai Lujávri mearriduvvon ahte Anastasia ru- 1960-logus stuorámus sámi báikin. ovttubáiki Ársjohka fertii heaittihuvvot, nu maiddái máŋggat eará unnit Duodji ja sámi lihkadus Anastasia ráhkisvuohta duodjái sámi gilážat miehta Guoládatnjárgga. Áiggit golle. 1980-logus badjánii movttiidahtii su johtit olbmuid mielÁrsjoga sámit bággehalle eret fárret sámi lihkadus Ruošša bealde, nu go de jearahallamin duddjonteknihkaid

Loga eambo

11

KULTUVRA . KULTUR

SÁMi ođasmagasiidna . 05 . 2019

Árasjoga guolbba ja boares hávdeeana, 2018. Govva: Aleksander Stepanenko.

ja hearvvaid birra. Son finai museaid ja arkiivvaid vuorkkáin Ruoššas ja olgoriikkas. Son čohkkii dieđuid, govaid, minstariid. Ruoktot boađedettiin son goarui ja duddjui, válddii atnui boares bearralhearvvaid, ovddidii sámi bivttasteami. Son lei njunnošis ealáskahttimin sámi gákteárbevieru.

muitomearka.

Beaivenieida

Anastasia oahppit muittašit ahte son muitalii oahpahusdiimmuin ollu sámi máidnasiid ja muitalusaid sámi historjjás. Dat dagai su duodjeoahpahusa gelddolažžan. Nuortasámiin leat máidnasat Beaivenieiddas, gii Njunuš duojár oahpahii olbmuide hearvadujiid. Ná 1990 Lujávrri ámmátskuvla hástalii lei maiddái Anastasia, dego BeaiveAnastasia oahpahit duoji. Skuvllas nieida, gii ráhkisvuođainis nannii lei boazodoallu ja eará ámmáhiid sámiid duodjemáhtu, oahpahii bearoahpahus, muhto duodji ii vel oa- ralhervema ja gáktegoarruma ja gákhpahuvvon. Duddjon lei Anastasiai tegeavaheami. astoáiggi buđaldus. Ámmátskuvllas son beasai dahkat duoji iežas ám- Anastasia lei áŋgiruššamin sámi duomáhin. Anastasia barggai duodjeo- ji čájehit máilbmái. Son lei mielde ahpaheaddjin 17 jagi. Dan áiggis lágideamen stuorra čájáhusa Arts of son skuvlii máŋga buolvva čeahpes the Arctic Ruonáeatnamis, Alaskas, duojáriid, ráhkadii oahpponeav- Kanádas, Sámis ja Jakutskas (Sibirjjás, vuid, čálii máŋga girjji sámi bivt- Ruoššas) 1990-1993. Soaitá lei dat tasteami, duddjoma ja bearralher- čájáhus, mii mobiliserii Anastasia ja vema birra. Olusat oaivvildit ahte eará duojáriid cegget iežaset duodjeLujávrri ámmátskuvla, mii odne organisašuvnna. Čeepes’ saam’ (Čeagohčoduvvo Northern National hpes sámit) lei vuođđuduvvon Sámi College, lea Anastasia stuorámus álbmotbeaivve 6.2.1993. Anastasia 12

válljejuvvui jođiheaddjin ja jođihii organisašuvnna ollu jagiid.

Son elii guhkes eallima. Gii diehtá, leigo son goassege gáhtan ahte ii vuolgán liegga máttabalvvaid vuollái nuorran. Muhto muitaluvvo ahte go Anastasia lei eret vádjoleamen, de gullui savkaleamen ráhkis Aleksandera nama.

“Duojáris gieđat” RDM - Sámiid Vuorká-Dávvirat Kárášjogas lea ráhkadan čájáhusa Anastasia Mozolevskaia birra. Čájáhus “Duojáris gieđat” muitala Anastasia, su álbmoga ja ruovttuguovllu historjjás, sámiid rahčamušain ja vuoittuin. Muhto eanemusat dat čájáhus muitala ráhkisvuođa birra sámi árbái, sámegillii, duodjái ja Sámeeatnamii. Čájáhus rahppo guovvamánu 27.beaivve dii. 18.00.

SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019

GIRJEÁRVVOŠTALLAN

Girječálli Inga Ravnna

Ii dát leat dat eana In leat guhkes áigái dohppen gihtii dakkár girjji, mii livččii Inga Ravnna girjjis Ii dát leat dat eana. hálahan mu dan muddui, go Inga Ravna Eira ja Mathis Nan- lat”. Dat imaštallá “geat neavrudego girji – Ii dát leat dat eana. dje dálkkiid” ja “geat suddadedje jieŋaid jihkiid”. ČÁLLÁN: Fierranjot Máret Kirsi Girjji dehálaš sága mieđuštit MatFerten dovddastit ahte girji orui his Nango njuohtamat, mat váldet soames vahku idjabeavddi alde min mielde duoddarii, mii leat ovdalgo de muhtun eahkeda me- luonddus, ja dovdat luonddu jiearridin guovllastit mii čiehkáda na, mii jearaha maid mii leat daMathis Nango čáppa dáiddagova hkamin, go “ordarádjá gorgŋon duohken, ja maid mearkkaša girjji – šattut lieđit sirdán – vuovddit namma – Ii dát leat dat eana. suhkon”. Go mihkkige ii leat nu mo ovdal.

Go de viimmat álgen lohkat, de girji measta geaiddui mu: Beaiv- Uksáhkká vuorjá beaivváža váža mánát – gullabehtet go mu, mánáin vástádusa: “Maid muitaUksáhká – mun lean ipmiliid áir- livččen – ráđđejeaddji bearrašii – ras – Ii dát leat dat eana – maid ipmiliidda ja vuoiŋŋaide – maid ráđđejeaddji bearaš – ipmilat ja cealkkášin dis dearvvuohtan – mii – guđiimet didjiide. maid dajašin maid maid”.

bohtet álo dihto rytmihkain, ja nohket dávjá nuppi jearaldahkii, “Gos bohte dát suttádagat”. Dat dahká ahte teavstta intensiteahta badjána dađistaga, ja deattasta fuolastuvvama min eatnamiin.

Divttat leat fámolaččat čállojuvvon, ja njamistit fárrui ollislašvuhtii, maid fertejin lohkat gitta lohppii, go vuos álgen. Dat ii dáhpáhuva nu dávjá diktagirjjiiguin, ferten dovddastit. Dovden ahte govat adde juogalágan ráfi lohkamii, luonddu ráfi, ja lea hui oadjebas, go juohke rabastagas lea álo govva ja dikta, govva ja dikta.

Nuppi dáfus govaid sevdnjes alit ivdni ja fiskada šerres kontrásta nannejit dovddu das ahte mii eat leat rievttes guvlui jođus. Dat Girjji siidduin Uksáhkká hállá Álgodikta “Beaivváža mánát” ge- hállet ovttas Uksáhká jienain – ja eatnama mánáide – beaivváža ardduhuvvo máŋgii girjjis, ja ollu vehá sivahalletge: “mii attiimet mánáide – midjiide, ja imaštallá eará divttat álget álo Uksáhká je- didjiide šerres almmi” ... “manne “Gosa lean boahtán - áibmu nu araldagain: “Gosa lean boahtán”. hilgguidet sivdnideami álggu”. lossat suohkat – vuoiŋŋahagat Maiddái govvádusat das mo min dahkánit – áimmuid háhpohal- eanan lea rievdan, ja goarránan, Ávžžuhan lohkat!

13

KRONIHKKA - KRONIKK

SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019

Ránes molsun

KRONIHKKA: Sámediggepresideanta Aili Keskitalo

Sámediggepresideanta Aili Keskitalo. Govven: Anne Rasmus

Dan molsumis maid stáhtaráđđi Torbjørn Røe Isaksen lea dál rahpan Riehpovuonas ii vuhttoge ruonas. Stáhtaráđđi berre leat várrogas ivdnás ideálagovvideami geavahemiin ja baicca geahččalit ákkastallat manin son atná dárbbašlažžan bilidit nationála luossavuona ja váldit sámi boazosápmelaččain sin eallinlági, čállá sámediggepresideanta Aili Keskitalo kronihkastis.

Aftenposten lea oaivečállosisttis guovvamánu 15. beaivviovttaoaivilis Torbjørn Røe Isakseniin ahte ruvkebázahusaid luoitin merrii lea dárbbašlaš oassi ruoná molsumis maid máilbmi dál dárbbaša. Sámedikkis mii oaidnit ahte mearadoallofitnodagat, mearrabivdit ja meahcástallanorganisašuvnnat geain lea beroštupmi Riehpovutnii eai leat ovttaoaivilis máŋgga áššis, muhto buohkat ballet Røe Isaksena ruoná 14

molsuma bohtosiin.

Go juo lea sáhka ivdneviidodagas: Riehpovuotna lea okta min alit bealdduin. Ii leat sáhka ávdin, šattohis vuonas mii galgá billistuvvot.

Vuotna lea fas ealáskan maŋimuš ruvkebázahusaid luoitima maŋŋel.

Vuonas lea dorski ja Stuoradiggi lea mearridan ahte Riehpovuotna lea okta min nationála luossavuonain.

Dasa lassin leat máŋga mearadoallofitnodaga gávdnomis vuona birrasis, mat háliidit duohtandahkat eambbo doaibmalobiid, nu ahte leat gávdnomis doarvái aktevrrat geain livččii beroštupmi Riehpovutnii.

Dat mas buohkat leat ovttaoaivilis lea, ahte veaikeruvkebázahusaid luoitin buktá eahpesihkarvuođa daningo dain leat vejolaš bázahusat mat ođđasit billistit vuona mii aiddobáliid lea ealáskan ja šaddan šattolažžan.

Duohtavuođas lea Røe Isaksena retorihkka, maid Aftenposten orru dohkkeheamen, muhtun lágaš “Orwelliánalaš” málle. Nappo: Go sii

geain lea fápmu ja beroštupmi álget ideálaid birra hupmat, de lea ágga geahččat sisdoalu dárkileappot.

Røe Isaksen orru oaivvildeamen leat buorebun ahte Norga – ovdalii go earát – roggá veaikki, daningo mii dahkat buoret ja buhttáseappo barggu. Muhto: Ii oktage máilmmis heaitte roggamis veaikki daningo mii dan dahkat. Áidna masa veaikki roggan váikkuha lea ahte veaiki šaddá hálbbibun. Vaikke Teslat soitet gártat hálbbibun, de ii leat makkárge ágga oaivvildit ahte veaikeroggan Afrihkás ja Latin-Amerihkás šaddet duođi buorebun ja buhttáseabbon duššefal danin go veaiki šaddá hálbbibun.

Ii datge leat duohta ahte máilbmái livččii moge buorrin go mii luoitit ruvkebázahusaid nationálalaččat gáhttejuvvon luossavutnii. Ruvkebázahusaid luoitimis leat eahpesihkkaris ja guhkesáigásaš váikkuhusat.

SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019

KRONIHKKA - KRONIKK

direktoráhtas vurdojuvvoge – ja daid vuođul konkluderen seamma láhkai go Sámediggi: Lea duođaid stuorra eahpesihkarvuohta das, ahte gártágo Nussir goassege gánnihahtti fitnodahkan ja gánnihahttin servodahkii.

Govva: Ravdna Anti

Aftenpostena njunuščálli ja Røe Isaksen sáhttiba ieža návlet veaikespiikkára iežaska eappelmurrii ja dainna lágiin iskat veaikki mirkkolašvuođa. Vaikke ulbmilin ii leat veaikki luoitit merrii, de leat bázahusain ávdnasat main leat seamma váikkuhusat.

Stáhtaráđđi ja máŋggas su lassin leat maŋimuš beivviid lohkan ahte Nussir lea vuđolaččat guorahallojuvvon.

Dát doallá deaivása daningo mii Sámedikkis lea ieža maiddái ferten čađahit guorahallama. Guorahallamat maid su departemeanta lea Nussiris ožžon ekonomalaš ja servodatlaš váikkuhusain leat duođaid váilevaččat. Jus mii galggašeimmet dain váldit vuođu, de galggašii jáhkkit ahte Finnmárkku álbmogis ii leat eallinláhki ja ahte mii mielas dohkkehit garra luonddubillistemiid vai háhkat bargguid. Dát ii leat duohta. Duohtavuođas duvdá ruvke Fálesnuoris eará ealáhusdoaimmaid eret, ja dasa lassin gáibida ruvkke

duohtandahkan sisafárrema.

Mátta-Várjjaga ruvkedoaimmaid vásáhusaid mielde maŋimuš jagiid oaidnit ahte leat unnán Finnmárkulaččat geat doppe barget. Dása lea áibbas čielga sivva – namalassii ahte Finnmárkulaččain leat barggut.

Guolásteapmi, mearadoallu ja huksen- ja rusttetdoaimmat leat lassánan mearkkašahtti ollu ja das lea mearkkašahtti váikkuhus bargofámu ohcaleami lassáneapmái.

Dán leat ekonomat min ovddas guorahallan. Minerálahálddašandirektoráhtta lea lohkan sihke min ja Nussira guorahallamiid.

Direktoráhtas leat vuđolaččat geahččan guorahallamiid – numo direktoráhtas vurdojuvvoge – ja daid vuođul konkluderen seamma láhkai go Sámediggi: Lea duođaid stuorra eahpesihkarvuohta das, ahte gártágo Nussir goassege gánnihahtti fitnodahkan ja gánnihahttin servodahkii. Røe Isaksen ja su

departemeanta leat liikká, ákkaid vuođul maid dušše sii ieža dihtet, válljen konkluderet nuppegežiid. Røe Isaksenis lea duohta ahte guorahallamat leat čađahuvvon, son lea dušše válljen garvit daid.

Mearradutkaninstituhtas leat maiddái guorahallan birasváikkuhusaid vuđolaččat. Mii Sámedikkis leat geavahan instituhta árvvoštallamiid iežamet árvvoštallamiid vuođđun.

Dán ii leat ráđđehus dahkan. Ohpit: Guorahallamiin ii leat mihkkege sivaid, muhto Røe Isaksen garvvaša ja ii hálit geavahit daid.

Ii leat dan veara risikeret sámi bearrašiid eallinlági ja vuona billisteami jus ulbmilin lea ásahit oanehisáiggi doaimma man boađusin lea ahte muhtun minerálafitnodateaiggádat dainna riggot. Lea áibbas áddehahtti ahte Røe Isaksen háliida hupmat eará áššiid birra, muhto ii molsun dainna šatta duođi ruotnaseabbon.

15

SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019

FEARA MII

Dán vahku beakkálmasa árgab

Juohke vahku deaivvadat muhtin sámi beakkalmasain. Rawdna Carita Eira lea álu áigeguov avahuvvon vuođđun Juoiggas bihtás Beaivváš Sámi Našunála teáhteris. Turnea lea justa loah hirbmat duhtavaš. Son lea dán vahku beakkálmas ja sus lea olu fiinna sánit erenoamážit das Buoremus biebmu? Čielgemális ja hummer. (Ii oktanaga gal... :-) Buoremus jugos?

Buhtes čáhci Buoremus bivttas?

Liidnegákti Favorihtta ivdni?

Ruoná-alit Buoremus girji?

Nils Aslak Valkeapää: Beaivvi áhčážan.

Buoremus lávlla?

Nils Aslak Valkeapää: Go lea duottar, giđđa.

Movt lea okta dábálaš bargobeaivi dus?

Lihkan beal gávccis, ordnen iežan ja manan bargui Beaivváš Sámi Našunála Teáhterii. Doppe álggahan beaivvi ovttas bargoustibiiguin.

Mii hui dávja reaškit bures ovttas lea hui movttagis joavku! Ja doppe mii ovttas plánet mii dán beaivvi gálgá dáhpáhuvvat. Raban maila, vástidan ja sádden dieđuid. Dávjá leat čoahkkimat sihke bagadalliin ja teknihkálaš ossodagain ovdal go neavttárat bohtet. Hárjehallamat lávddis álget dii 11.00. Go mii bargat lávddis, de čohkkan sálas ja dárkkistan teavstta. Mii bargat lávddis gitta 16.00 rádjai. Mus leat dávjá moadde diimmu bargu dan maŋŋil ge, go ráhkadan juohke vahku plánaid ovttas bagadalliin movt lágidat hárjehallamiid ja movt bargu ovdána kostyme-ossodagas, scenografija-ossodagas, rekvisittaiguin jamusihka- ja čuovgaossodagas.

Veahkehan buohkaid nu ahte gulahallan ossodagaid gaskkas manná njuovžilit. Inspisientta lea buohkaid biiga ja buohkaid áhkku. Lea buot fiidnámus bargu go beasan geahččat movt juohke bihttá ovdána. Ja 16

de finan teáhterhoavdda Rolffa luhtte unna mohkkáža bargobeaivvi loahpas vai son beassá gullat movt min bargu ovdána. Buvttadanáigodat bistá sullii 7 -8vahku juohke bihtás. Dasto lea vuosttáščájálmas ja de turnea mii bistá 5-6 vahku.

Máŋgii lean turneajođiheaddjin jus lea stuora bihtá ja olu bargit. Go gearggan barggus manan ruoktut, gohkken ja vuoinnastan. Ja go mus leat friddjabeaivvit, ja de geahččalan čállit. Mánát leat fárren ruovttus ja dasto manná olu áigi bargui, muhto mun liikun bargat ja mus lea hui fiinna bargodilli.

Mii lea buoremus mii lea dáhpáhuvvan du karrieras?

Buoremus dáhpáhus lei go ráhkadeimmet ”Jielemen Aavoe” -čájálmasa Tråante 2017 oktavuođas. Lei bargu masa bidjen olu návccaid ja ráhkisvuođa, ja mis lei nu erenoamáš fiinna joavku. Gávnnadeapmi, energiija ja ráhkisvuohta maid vásihin doppe, sihke lávddi alde, deaivvadeamis gehččiid ja dáiddariid gaskkas, ja ráhkisvuohta min iežamet álbmogii, dan mun vurken váibmui agibeaivái.

Mii lea heajomus vásáhus du bargoeallimis?

Heajomus vásáhus lei go mun heiten bohccuiguin Helgelánddas 2002:s.

Lei váddáseamos mearrádus maid lean goassege dahkan. Dat dagahii stuora háviid, ledjen oalát láhppon, in ipmirdan movt galgen nagodit eallit viidáset dan eallinvuogi ja iežan bohccuid haga. Muhto jáhkán ahte eallin joatkašuvvá nu movt lea oidnojuvvon, ja áiggi mielde gávdnen goitge ođđa bálgá ja ođđa eallinvuogi.

Mii inspirere du?

Luondu ja ráhkesvuohta. Olbmot geat ráhkisvuođain ja mahtolašvuođain bargá iežas bargguid nu bures go sáhttá. Mu eadni, Jusse

Niillas Mihkkala Máret Ravdna lea mu deháleamos ovdagovva ja lea alo leamaš dan. Islánda lea dat báiki mii addá munnje hui ollu - doppe leat nu ollu kontrastat ja ivnnit.

Seamma leat mearra sulluin davvin ja davvi rittuin. Ráhkistan meará.

Movt buoremus vuoiŋŋastat?

Go lean luonddus; ovdamearka dihte muhtin sullos Helgelánddas miessemánus go lottit leat ollen davás. Mobiltelefuvnna, TV ja dihtora haga. Go beasan dolastit ommanis dahje olgun ja viežžat čázi gáivvos, borrat meara herskkuid maid lean čoaggán ja čohkkát olgun beaivvi ovddas ja guldalit hávddaid (ærfugl) jienaid. De lean duođaid lihkolaš.

Mii dárbbašat buoret Sámi. Movt dan oažžut?

Mii fertet bargat rivttiid ovddas, nanosmahttit ja oahppat dovdat iežamet kultuvrra ja álbmoga, ieža ohcat máhtolašvuođa ja dieđuid.

Eat ábut goassege vuollánit dainna bargguin. Lea maid dehálaš ráhkistit guhtet guoibmámet; geahččalit oaidnit, guldalit, beroštit ja ipmirdit nubbi nuppi. Astta guldalit min nuoraid. Astta guldalit min vuorrasiid. Muitit ja bidjat áiggi vuoiŋŋalašvuhtii, oktavuođa oažžut luondduin ja min máttuiguin - viežžat návccaid doppe. Duostat hupmat maiddai áššiid birra mat leat unohasat, bákčasat. Veahkehit nubbi nuppi nođiid guoddit. Eat nagot visot ipmirdit, muhto lea alo vejolaš ipmirdit eambbo.

Dat lea dehálaš jus galgá leat vejolaš dálkkodit ja buoridit min álbmoga dili. Ja mii dárbbašit dálkkodit ja dikšut nubbi nuppi, vai hávit ja bákčasat mat leat leamaš ja ain leat, besset savvut ja buorránit.

Mun jáhkán ahte Duohtavuođakommišuvdna sáhttá leat buorre álgu dasa, jus dahkkojuvvo riekta.

SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019

FEARA MII

beaivi

vdil. Justa dál leat su teavsttat gehpahuvvon ja Rawdna Carita lea sa movt Sápmi galggašii ovdánit.

Olmmoš berre leat dihtomielalaš; jurddašit maid ja movt dadjá áššiid, movt ieš láhtte, movt neavvu ja nanne min mánáid ja nuoraid. Mii geat leat eallán guhkit galggašeimmet leat ovdagovat. Jurddašan ahte eat dárbbaš vajálduhttit boasttuvuođaid mat leat dáhpáhuvvan, muhto gávdno álo čuovga gos nu - ja geahččalan muittuhit iežan juohke beaivvi geahččat čuovgga ja ráhkesvuođa guvlui dávjjibut go seavdnjada ja vaši guvlui.

Kolonistalaš riikkaid vuogádagaid, lágaid, ovdagáttuid ja jurddašanvugiid rievdadit lea váttis, váibadahtti ja áddjás bargu. Mun jáhkán ahte lea vejolaš buoridit dili jaahte áiggit rivdet, muhto jus mii galgat dan nagodit, de lea maid dehálaš gávnnadit ja čaibmat ovttas. Borrat sámi herskkuid ovttas. Juoigat ovttas. Sallalaga vázzit. Muitit dikšut verddevuođa.

Biebmat ráhkisvuođa.

Sámis mii sáhtášeimmet leat čeahpit fuomášit ja dikšut áššiid, mat čatnet min oktii ja nannejit min buohkaid, eatge áššiid mat earuhit min álbmoga. Mu vásahus lea ahte sámegielat eai leat nu váddásat ipmirdit jus mii dáhttut oahppat. Čallinvuogit leat hui iešguđetlaganat, ja dat lea mu mielas hehttehussan sámi giellaovdaneapmái, ja lea juoga maid livččii vejolaš rievdadit ja buoridit.

Gávnnadit ii leat váralaš, rabasvuohta ii leat váralaš - dávjá sáhttá oahppat dahjefuomášit ođđa áššiid doppe gos it vuordde dan. Leage sáhkkii positiivalaš vuogi mielde; Gii leat don? Makkár lea du eallin? Sáhtášin go oahppat juoidá ođđa dus? Mus lea hui jáhkku min nuoraide. Sii leat nannosat, čeahpit ja ohppet jođánit - ja mun oahpan nu olu sis. Beaivvi mánát fas bohtet johtit beaivvi guvlui,nu movt čuožžu Anders Fjellnera Beaivvinieida luođis. Dasa gal luohtán ja jáhkán.

17

SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019

FEARA MII

Njuorat mánás galgá álohii silba lahkosis, amas gufihttar dan lonuhit.

– Vuorrásat galggaše searvat gieldda ja fylkkadiggeválggaide

Ellen Brita Anti

QUIZ Sámedikki vuorrasiidráđđi. Sámedikki preassagova

1. Gie dom ellen voestes saemien saevegem darjoeji mij åtnasovvi Altagïrremisnie?

Gii ráhkadii sámi leavgga álgoárvalusa Álttá miellačájáhusa oktavuođas?

2. Gie gærjam “Ædnan” tjaaleme?

Gii lea čállán girjji “Ædnan”?

3. Guktie Saemiedigkiej laavenjostoeårgaanen nomme?

Manin gohčoduvvo Sámedikkiid ovttasbargoorgána?

4. Gie lij meatan Sápmi sistersdokumentaresne?

Geat artisttaid leigga mielde Sápmi sisters -dokumentearas?

5. Gubpede Mr. Rallycross Martin Schanche båata?

1. Synnøve Persen, 2. Linnea Axelsson, 3. Saemien parlamentarihkeles raerie / Sámi parlamentáralaš ráđđi, 4. Maxida ja Timimie Märak, 5. Leirpollen/ Gieddegohpis 18

Politihkalaš bellodagat ja listtut ráhkkanit čavčča gieldda- ja fylkkadiggeválggaide. Go diehtit ahte vuorrasat lassánit, de vuorjašuvvat das go nu unnán vuorrasat leat nominerejuvvon sihkkaris sajiide válgalisttain, oaivvilda Sámedikki vuorrasiidráđđi.

Norgga álbmogis leat jo miljovnna ássi badjel 60 jagi. Danne lea dehálaš ahte vuorasolbmot besset oasálastit politihkalaš stivrenvuogádagas. Ja erenoamážit maŋŋil go leat oktiičaskán gielddaid ja fylkkaid, de politihkalaš áššiid mearridit dál guhkkelis min go ovdal. Álbmotválljejuvvon orgánain váilot odne vuorrasiid ovddasteaddjit, čállá Sámediggi preassadieđáhusas.

Sámedikki vuorrasiidráđđi oaivvilda vuorrasat galggašedje vuolgit válgalisttuide evttohassan sihkkaris sajiide nu ahte lea sis lea vejolaš beassat gielddastivrraide ja/dahje fylkkagielddaide. Go dáid listtuin leat evttohassan, de lea maid vejolaš válljejuvvot gielddaid ja fylkkaid vuollásaš lávdegottiide.

Sámedikki vuorrasiidráđđái lea dehálaš ahte politihkalaš bellodagain ja listtuin leat válgaprográmmat main lea fokus vuorrasiidpolitihkkii.

Go vuorrasat oasálastet politihkalaš bargguin báikkálaččat, de besset iežaset eallineavttuid ovdánahttit gielddain ja fylkkain.

Sámedikki vuorrasiidráđđi ávžžuha politihkalaš bellodagaid ja listtuid maiddái vuorrasiid fátmmastit politihkalaš stivrenvuogádagas ja maiddái hábmet vuorrasiidpolitihka iežaset válgaprográmmain.

SÁMi ođasmagasiidna . 06 . 2019

ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNONSE

19

Fra / from: SÁMi ođasmagasiidna Pb 15 9735 Kárášjohka/Karasjok Norga/Norway

MiiKampánjafálaldat dárbbašit du /vai beassat ain muitalit ja čiekŋut Kampanjefaalenasse /Kampanjetilbud: sámi kultuvrii, historjái ja vuoigatvuođaáššiide.

Diŋgu don ge SÁMi ođasmagasiinna

Geassekampánja!

Digitála + bábir: 1 mánu, 50 ru

Sommerkampanje! Digital + papir: 1 måned kr 50 Loga SÁMi ođasmagasiinna geassemánus!

Les SÁMi ođasmagasiidna i sommeren!

Diŋgo / Dongkh / Bestill: Eambo SÁMidieđut: ođasmagasiidna: Digitála + bábir, 3 mánu: www.samimag.no 290 ru.

Digitála + bábir, 6 mánu:

490 ru.

Digitála + bábir, 12 mánu:

790 ru.

Mii vuorbádit diŋgojeddjiid gaskkas Ovlla Gaup duddjon guvssi beassáziidda!

MÁVSSE/BETAL MED

Jus vippset 499,- ru/49 eur deike: Sádde vel čujuhusa e-postii: abo@samimag.no

de oaččut Sombbi Nigá girjji + jahkái SÁMi ođasmagasiinna