OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
Nr 10 . njukčamánu. 2019 . NOK 25
Masá jápmá vuoiŋŋašvardimii – Musihkka lea mu terapiija
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
Dehálaš vuolláičállin vaikko ii geatnegahte Mannan vahku vuolláičálle Álttá suohkan ja Sámediggi ovttasbargošiehtadusa. Sámedigge presideanta Aili Keskitalo njuorrasii. Dat ii leat imaš, go dán soahpamuša suhkan gáddái lea ádjánan logi jagi. Dál lea Sámedikkis ovttasbargošiehtadus maiddái Áltá suohkaniin. Dál nannegohtet suohkanis sámegiela. Earret eará ásahit ođđa sámi mánáidgárddi ja oahpaheaddjit Álttás besset liigeoahpu gazzat oahppan dihte sámegiela ja sámi kultuvrra. Sámegielagat galget maid beassat sámástit almmolašvuođain. Ovdalaččas lea Sámedikkis ovttasbargošiehtadus sihke Osloin, Romssain ja Bådådjuin. Earet dan lea Sámedikkis ovttasbargošiehtadus Trøndelága ja Finnmárkku fylkkagielddain. Dasa lassin gullet 13 gieldda sámi giellahálddašanguvlui. Sámedikki ovttasbargošiehtadusat eai geatnegahte sámegiela hárrái seamma láhkai go giellahálddašanguovllu šiehtadusat. Giellahálddašanguovllut leat geatnegahtton čađahit soahpamuša. Ovttasbargošiehtadus fas ii geatnegahte, muhto soahpamušain celket ahte eaktodáhtolaččat dáhttot nannet ja ovddidit sámegiela ja sámi kultuvrra. Vaikko ovttasbargošiehtadus ii geatnegahte, de eahpitkeahttá leat ovttasbargošiehtadusat gávpogiiguin dehálaččat. Sihke Oslos, Romssas ja Bådådjos leat sámegiel fálaldagat lassánan. Álttá suohkan lea stuora sámi suohkan. Doppe leat 300 mánás sámegieloahpahus skuvllas. Vaikko livččiimet vuordán ahte Áltá geatnegahttá iežas giellahálddašanguovllu šiehtadusain, de ovttasbargošiehtadus lea buoret go dušši. Dát soahpamuš ii oainnat lean diehttelas. Sámediggi ja sámi álbmot Álttás leat logi jagi juo bargan šiehtadusa ovdii. Soahpamuš mearkkaša olu mánáid boahtteáigái. Obbalohkái Álttá suohkana sámiide lea šiehtadus hirbmat dehalaš. Ja gii diehtá mii boahtteáiggis dáhpáhuvvá. Soaitá Áltá muhtun čáppa beaivvi laktásit sámi giellahálddašanguvlui, go fuomášit ahte ii sámi kultuvra, giella ja álbmot leat váralaš earáide, muhto baicce riggodahkan. ANNE BERIT ANTI
Redaktevra . Redaktööre . Redaktør
SÁMi ođasmagasijne saemien saernieh jïh kreejnije tjaalegh åtna noerhte- jïh åarjelsaemien gïelesne jïh daaroen.
SÁMi ođasmagasiidna lea ođas- ja čiekŋudeaddji magasiidna mii ilbmá oktii vahkkui davvisáme-, oarjelsáme- ja dárogillii.
SÁMi ođasmagasiidna inneholder samiske nyheter og fordypende artikler på nordog sørsamisk, samt norsk.
Almmusteaddji . Utgiver: iSÁMi.Press AS ,Pb. 15 N-9735 Kárášjohka / Karasjok, Mobil: +47 906 242 96 info@samimag.no . www.samimag.no . FB facebook.com/sami.magasiidna . Twitter @sami_magasiidna Váldodoaimmaheaddji . Redaktööre . Redaktør: Anne Berit Anti, Mobil:+47 482 93 362, anneberit@samimag.no Hábmen . Hammoedimmie . Grafisk design: Nils Egil Gaup Prentehus: Trykkeri: Fagtrykk Idé AS Trøndelag Fylkeskommune: avd. kultur og regional har gitt støtte til utgivelse av sør-samisk innhold. ISSN: 2535-4221
PFU: The magazine is produced according to the Ethical Code of Practice for the Norwegian Press, and the Rights and Duties of the Editor 2
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
Sáhtat váikkuhit sámi oahppoplánaide
Sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen sávvá olusat celket oaiviliiddaset oahppoplánaide. Govven: Torgrim Halvari
Dál leat vuođđo- ja joatkkaskuvlla ođđa oahppoplánaárvalusat gulaskuddamis. Nu maiddái sámi skuvlla, sámi gielaid ja sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánat. – Mii háliidit ahte nu olusat go vejolaš buktet gulaskuddancealkámušaid, dadjá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen.
teallima ja vuoigatvuođaid birra. Leat ain olu sámi mánát ja nuorat geat vásihit váivves cealkámušaid ja heajos guottuid sin vuostá, mii doaivvu mielde boahtá das ahte váilu diehtu sápmelaččaid birra.
mielddisbuktá ahte ferte heivehit oahpahusa nu ahte vuođđun leat sámi árvvut, sámi gielat, kultuvra ja servodateallin. – Sámediggái lea hui dehálaš ahte sámi skuvllat ja earát buktet cealkámušaid das ahte leatgo sámi gielat, kultuvra ja árvvut sajáiduhtton buori vuogi mielde sámi giela ja sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánain, loahpaha Mikkelsen.
– Mii fertet bargat dan ovdii ahte oahppoplánat šaddet buorren reaidun máhtu loktet, mii fas eastada negatiivvalaš cealkámušaid ja guottuid. Sámedikki bealis lea leamaš stuora Danne dárbbašit mii cealkámušaid fuomášupmi dasa ahte sámi sisdo- ahte leago sámi sisdoallu doarvái alu oččodit oahppoplánaide, sihke bures vuhtiiváldojuvvon našunála oahppoplánain, dadjá Mikkelsen našunála ja sámi plánaide. preassadieđáhusas. Gulaskuddanáigemearri lea geassemánu 18. beaivvi 2019. Dáhttut eastadit guottuid Máhttodepartemeanta mearriSámediggái lea leamaš dehálaš ahte Nannet sámi sisdoalu da oahppoplánaid 2019 čavčča ja buot oahppit Norggas galget oažžut doarvái máhtu sápmelaččaid birra, ámi oahppoplánain galgá leat dat váldojuvvojit adnui go skuvla sámi historjjá, kultuvrra, servoda- nannejuvvon sámi sisdoallu, mii álgá čakčat 2020.
3
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
- Mii váldit dán duođas
Okta juohke logi sámedikkebargiin dieđihit vásihan givssideami ja vuortnuheami bargosajis. Sámedikkidirektevrá Rune Fjellheim bidjá dál johtui máŋga doaibmabiju čuovvulandihte mielbargi-iskkadeami gávnnahusaid.
Rune Fjellheim, Sámediggedirektevra. Govven Jan Roger Østby/Sámediggi.
Ođđa mielbargi-iskkadeamis vástidit 11,4 proseantta Sámedikki bargiin ahte sii leat vásihan givssideami dahje vuortnuheami bargosajis máŋimuš 12 mánu. Lea vuosttaš geardde ahte dát lea jerrojuvvon bargiid iskkadeamis. Buohtastahttindihte vástidedje 8,6 proseantta stáhtabargiin amma 2019:ii iskkadeami oktavuođas.
maid fertet čuovvolit. 11 proseantta lea 11 proseanttačuoggá menddo olu, dadjá Sámedikkidirektevrá Rune Fjellheim preassadieđáhusas mii lea sáddejuvvon mediaiide.
vuossárgga njukčamánu 18. beaivve. Mielbargit dieđihit vásihan givssideami dahje vuortnuheami sihke mielbargiin (56 proseantta dáhpáhusain) ja jođiheaddjiin (38 proseantta dáhpáhusain), vel lassiin geavaheaddjiin (13 proseantta dáhpáhusain).
Sámedikki mielbargi-iskkadeamis dieđihit golbma proseantta vásihan sávakeahtes seksuála fuomášumi dahje váivves dahje rihkolaš kom- - Ná ii galgga mis leat barggus, dadjá Fjellheim. mentáraid.
Máŋga doaibmabiju
Buot ossodagat geahčadit bohtosiid
- Dát iskkadeapmi ii čájet buot beliid ollislaš govas, muhto dattege Direktevrá muitalii váldobohtosilea mearkan ahte dás lea juoga id birra buot Sámedikki bargiide Direktevrá johttá dál boahttevaš 4
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
Govva: Sámediggi
vahkuid buot Sámedikki kántuvrrabáikkiid mielde ovttas fágaservviiguin digáštalladihte mielbargi-iskkadeami bargiiguin. Ovttaskas kántuvrrabáikkit leat dehálažža dán oktauvuođas go dat leat ovttaskas bargiid beaivválaš báiki. Sámedikki struktuvrra mielde eai leat ossodagat čátnon sierra kántuvrrabáikkiide. Buot ossodagat galget dál boahttevaš mánuid maid lassin geahčadit bohtosiid mat gusket ovttaskas ossodagaide ja ovttasráđiid gávnnahit doaibmabijuid mat sihke buoridit beliid ja doalahit daid osiid mat doibmet bures.
Ráhkadan dieđihankánala Sámedikki jođiheaddjit leat mannan čađa Sámedikki ehtalaš njuolggadusaid ja čielgaset deattuhan ahte Sámediggi ii dohkket givssideami, vuortnuheami dahje seksuála vuortnuheami. Dasa lassin ráhppo maid sierra dieđihankánala gos bargit sáhttet dieđihit moaitehahtti áššiid, maiddái anoyma vuogi mielde.
- Lea álo leamaš vejolaš dieđihit dohkketmeahttun dáhpáhusaid, muhto soaitá ahte ii leat leamaš doarvái čielggas buohkaide justte mo, maid ja geasa galgá dieđihit. Mii eat leat - Mii dáhkat dan ovttasráđiid goit dássážii ožžon dákkáraš dieđifágaservviiguin danin go mis hemiid dahje dieđuid mat čujuhit lea buohkain, sihke jođiheaddji- daid bohtosiidda maid dát mielbarin ja mielbargiin, oktasaš ovt- gi-iskkadeapmi čajeha. Leat danin tasvástádus das mo mii láhttet veahá vuorddekeahtes ja duođalaš barggus, ja dan oktavuođas bohtosat, dadjá Fjellheim. maid sihkarastit ahte Sámediggi ain galgá leat oadjebas ja bu- Ovddeš mielbargi-iskkadeamit eai orre bargosadji. Seammás lea leat guovdilastán givssideami, vuortjođiheaddjiin erenoámaš ovd- nuheami dahje seksuála vuortdasvástádus čuovvolit bargiid nuheami nu mo dán jagáš iskkadeiežaset ossodagain, dadjá Fjell- apmi, ja Sámedikkis eai leat danin buohtastahtti logut ovddit jagiid ektui. heim.
Áŋgiris mielbargit 2019:ii mielbargi-iskkadeapmi čájeha maiddái ahte Sámedikki bargit obbalaččat leat hui rábmásat bargosajis ja ahte bargit leat duđavažža ja sis lea motiivašuvdna. Olles 68 proseantta mielbargiiguin dieđihit alla áŋgirdeami, ja 58 proseantta ges dieđihit ahte čáđahannákca Sámedikkis lea allat dahje hui allat. Dákkáraš bohtosiid leat oaidnán ovddeš iskkademiin, mii maŋimuš čáđahuvvui 2016:is. - Mii háliidat doalahit daid beliid maid min bargit dieđihit leat buorrin bargosajis, seammás go mii maid čuovvolat daid beliid mat eai leat buori. Mielbargi-iskkadeapmi lea danin hui dehálaš midjide vai mii beassat buoridit diliid organisašuvnnas, dadjá direktevrá. Iskkadeami bohtosat maid čuovvoluvvojit jahkásaš mielbargiságastallamiin ja muhtin ráje fáttáin maid šaddet sáhkan bargiidsemináras dán geasi. 5
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
Jávohisvuođas almmolašvuhtii - SápmiToo dehálaš doaibma
Guovdageainnu sátnejođiheaddji Johan Vasara rámidii dáiddáriid, geat lágidedje SápmiToo.
Dáiddadállu lágidii vahkku áigi SápmiToo. Golmma beaivásaš doaluin celke ahte eai dohkket vuortnuheami, veahkaválddálašvuođa eaige seksuálalaš illasteami. ČÁLLÁN: JOHAN MATHIS GAUP . GOVAT: SUSANNE HÆTTA/DÁIDDADÁLLU Dáiddadállu lea sámi dáid- GOLBMA BEAIVVI dakollektiiva, mii ásahuvvui Guovdageainnus 2014. Dál leat Doalut biste golbma beaivvi ja 18 dáiddára kollektiivvas.
SápmiToo digaštallá Dáiddárkollektiivva oasseváldiid dovdat gievrras dáiddárin, vuortnuheame, geat dustet ja dáhttot cealkit dan maid earát eai duostta. Sii seksuálalaš illasteami ja dustet ja dáhttot searvat ja álgveahkaválddálašvuođa gahit servodatdigaštallama. lagas birrasis Dán háve dáhtto digaštallat veElle Sofe Sara ahkaválddálašvuođa ja seksuála illasteame, go 2017 dutkan čájeha ahte juohke nubbi nissonolmmoš leat vásihan dan. prográmmas ledje iešguđetge 6
lágan dáhpáhusat iešguđetge sajiin. – Mii lea SápmiToo? – SápmiToo digaštallá vuortnuheame, seksuálalaš illasteami ja veahkaválddálašvuođa lagas birrasis ja SápmiToo riegádii justa dainna go leat issoras logut mat leat almmuhuvvon dutkamis ja dat logut leat min guovlluin, lohká Elle Sofe Sara, okta Dáiddadálu oasseváldiin ja lágideddjiin.
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
Logaldallamat, dáiddačájáhusat, musihkka, bargobajit, filmmat, paneladigaštallan, luohti ja slampoesiija ledje prográmmas. Dovddus artisttat ja olbmot serve prográmmii ja ollugat ledje boahtán rahpan-doaluide Dáiddadállui. Doaluid loahpas, Mázes, lei Johan Sara Jr ja Mari Boine konsearta lávvardaga eahkeda. LIHKOSTUVVAN DOALUT Hui máŋggas serve doaluide. Lágideaddjit ledje hirbmat duhtavaččat, vaikko orroge váiban Máze konseartta maŋŋá.
Konseartta loahpahedje Máze luđiin ja beasaimet vissa gullat dan čaffadeamos «Golle Máze» -veršuvnna mii lea ovdanbukton “live”.
– Lea mannan oba bures, masá áibbas boasttuvuođaid haga. Dieđusge lea leamaš olu bargu. Mii han leat masá stuora festivála lágidan. Leamaš golmma beaivvi prográmma, lohká Elle Sofe. – Makkár máhcahat lea leamaš? – Hui buorre responsa leamaš. Olbmot giitalit doaluid ovddas. Sii lohket doaluid buorrin ja dehálažžan. Erenoamážit namuhit filbmaprográmma, Liv Inger Somby logaldallama, Safe Space ja bargobájiid. Erenoamáš somá lei go olles nuoraidskuvla searvvai bearjadaga - badjelaš čuođi oahppi! mojohallá Elle Sofe.
Liv Inger Somby logaldalai iežas prošeavtta birra man olis čohkkii historjjáid vuorrasat sámi nissonolbmuin.
– Juohke nubbi nisu Sámis vásiha veahkaválddálašvuođa. Lea go dát juoga man birra olbmot fertejit hupmat? – Lea dehálaš almmolašvuhtii loktet fáttá. Jus galgat jáhkkit 2017 dutkamii, de lea sáhka juohke nuppi nissonis. Dat mearkkaša ahte dat guoská dadjat juo juohke sámi bearrašii. Vuosttaš Lágideaddjit Elle Sofe Sara ja Dine Fenger Lynge buorresteigga Mari Boine konseartta lávki lea dovddastit ahte veahka- maŋŋá. Goappašagat leigga váiban, muhto hui duhtavaččat. Govven: Johan Mathis Gaup
Loga eambo
7
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
– Albma buorre lágideapmi. ean nu rámis go bessen oassálastit, logai Mari Boine lávddis.
– Vuosttažettiin fertet rámidit Dáiddadálu dáiddárkollektiivva lágidemiid dihte. Guovdageaidnu lea šaddan njunušin digaštallat áššiid nugo Sápmi Pride, seksuálalaš ovttadássásašvuohta dahje dán – Movt doalut leat čuohcan vahkkoloahpa fáttá. Mii fertet váldutnje? dit duođas dutkama mii čájeha – Juohke oassi prográmmas lea ahte min sámi nissonolbmot vásidovdduide čuohcan, muhto be- hit eambbo veahkaválddi go earát, arjadaga paneladigaštallan lei oba dehálaš ja garra vásáhus. Mii fertet váldit Nuorra nieida searvvai ja son lei rabas ja muitalii almmolašvuhduođas dutkama tii áššiid birra, maid birra earát mii čájeha ahte min eai huma, loahpaha Elle Sofe Sara. sámi nissonolbmot válddálašvuohta ja seksuála illasteapmi lea váttisvuohta Sámis. Easkka de sáhttit dáinna bargagoahtit.
DUHTAVAŠ JA GEARGGUS RUHTASEAHKAIN
vásihit eambbo veahkaválddi go earát
Guovdageainnu sátnejođiheaddji Johan Vasara lea rámis vahkkoloahpa dáhpáhusaid maŋŋá. Dat lea maid čuohcan su dovdduide.
seammás go galgat geahččagoahtit movt sáhttit bálkáerohusaid sohkabeliid gaskkas jávkadit.
8
Johan Vasara
– Fertetgo bargat guottuiguin? – Juo, nie álkit sáhttá dadjat. Ferte bargat eastademiin, muhto seammás čájehit dutkamat ahte sosiála servodaga erohusat dat váikkuhit dasa movt ruovttudilli lea ja movt ruovttus láhttet. Sátnejođiheaddji mielas lea Dáiddadálu bargu nu dehálaš ahte dáhttu sihkkarastit sin doaimma. – Mii oaidnit man dehálaš sin bargu lea servodahkii ja danne dáhtošeimmet golmma jagi ovttasbargošiehtadusa singuin mas lea árvu 600 000 ruvnno, mii galgá sihkkarastit sin doaimmaid. Sávvamis dat maid sihkkarastá servodatdigaštallama, seammás go nannet kulturbargiid, lohká sátnejođiheaddji rámis.
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
– Lea buorre dovdu oassálastit ná dehálaš dáhpáhusain, ja seammás čuojahit Mázes, vaikko min gilis ii leat albma lávdi dákkár dáhpáhusaide, logai Johan Sara Jr.
MÁZE GUOVDDÁŽIS Lávvardaga sirde doaluid Guovdageainnus Mázii. Beaivet ledje iešguđetlágan doaimmat ja eahkedis lei konsearta lášmmohallanlanjas.
tii goruda. Loahpas son vel ovdanbuvttii dovdduid čuohcci luođi, mii ilbmá ođđa skearrus čakčat. Skearru son lea ráhkadan gudnejahttin dihte iežas mearrasámi ruohttasiid.
Lei erenoamáš nostalgiija go Maiddái Mari Boine logai dáid gili stuora musihkkár Johan beivviid dáhpáhusaid čuohcan Sara Jr ja Mari Boine leig- garrasit dovdduide. ga lávddis unna sámi gilážis, man áite buođđudit Áltáakšuvnnaid áigge. Dušše birrasiid 60 olbmo ledje boahtán konsertii, muhto magihkalaš dáhpáhus čuozai dovdduide.
Mu mielas lea hui dehálaš lágidit dákkár doaluid Sámis ja almmolašvuhtii loktet fáttá
Statistihkka han iešalddis muitala ahte lea dárbu hállagoahtit rahpasit dáid áššiin. Stuora gudni Dáiddadállui go nu duostilit ja čehpet lágidedje doaluid. – Inspirašuvdna? – Lean sihke ožžon inspirašuvnna ja lean maid oalle váiban dáid beivviid maŋŋel, muhto lean hirbmat ilus go serven. – Ledjet vuosttaš geardde lávddis Mázes. Lei go erenoamáš?
– Konsearta lei fiinnis ja čuozai dovdduide, muhto imaštan – Lei buorre! Lei nu fiinnis leat Mari Boine manne nu unnán gili olbmot ruovttugiláža lávddis ja dákkár ledje boahtán. Dan gal ferdehálaš fáttá oktavuođas. Hui ten dadjat. Áddejin nu ahte suddu go mis ii leat albma visti dákkár doaluide, logai Johan – Mu mielas lea hui dehálaš konsearta lei rabas buohkaiSara Jr konseartta maŋŋá. lágidit dákkár doaluid Sámis de, loahpaha máilmminásti ja Johan ovdanbuktin jaskkodah- ja almmolašvuhtii loktet fáttá. moddjesta. 9
Masá jápmá vuoiŋŋašvardimii
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
– Musihkka lea mu terapiija
- ”Čállit lávlagiid ja ráhkadit musihka lea mu eallin ja dego dálkkas munnje, lohká Svein Egil.
Badjelaš guokte jagi dassá SÁMi ođasmagasiidna ságastii Sančuari Svein Egil Oskaliin. Dalle son lei vuorddašeame ceavzá go vuoiŋŋašvardima maŋŋá. Sančuari heittii čuojaheames eaige sii joatkán šat ođđa CD:in, maid ledje válbmeme. Dál lea mokta máhccan ja eallima stuorámus illu lea bearaš, luondu ja musihkka. ČÁLLÁN JA GOVVEN: NILS EGIL GAUP – Guovtte jagi áigi leimmet ođđa CD válbmeme Stockholmmas. Dovden ahte in leat riekta dearvvaš ja máhccen ruoktut Guovdageidnui. Veallájin seaŋggas ja oaivi lei nu bávččas. Orui dego muhtin livččii veahčirin dearpame oaivái. Lei nu bávččas ahte illá nagodin čuoččatge leat. Go de dovden iežan veahá buorebun, de vulgen bargui. Deiven bargoustiba gii jearai leango jugadan ikte go ledjen nie olggosoaidnit. 10
Muitalin movt oaivebávččas masá goddá. Son siđai mu doaktára lusa mannat, muitala Svein Egil rahpasit.
Eallinvuohki sivvan vuoiŋŋašvardimii
SÁMi ođasmagasiidna lea Svein Svein Egil jeagadii bargoustiba Egil Oskala guossis Máttaluobbalis, ja manai doaktára lusa. Doavttir Guovdageainnus. Moai guldaletne sáddii su njuolgga Hámmárfeast- musihka su studios. Guokte jagi leat ta buohccivissui. Doppe oaččui vássán dan rájes go buohccái. Son Svein Egil duođalaš dieđu. Sus lea muitala rahpasit dáhpáhusas ja eará váttis áššiin, mat leat rievdadan olvuoiŋŋašvardin. les eallima. Son muitala ahte ovdalgo sáddejuvvui Hámmárfestii de lei – Dat lei ilgadis diehtu, lohká son.
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
Svein Egil oaččui erenoamáš skeaŋkka iežas čuojahanolbmás, Heaikkas. Gieđain dahkkon Ibanez-gitára. - Dat liggii váimmu, son duođašta.
Loga eambo
11
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
guhkit áiggi oaivebákčasiin rahčan.
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
Sudnos leat golbma máná. Ronja, Mathis Andreas ja Ole Thomas.
– Doavtterspesialista siđai ovttat máno rievdadit eallinvuogi ja oaiv- – Boarráseamos guovttos vildii mu speallan visot eallingoart- Ronja ja Mathis Andreas ipmirdeigtaid boastut. ga váralašvuođa. Ole Thomas, mu nuoramus ii lean logi jahkásaš ge go Dan sadjái go mannat doaktára lusa, buohccáime guovtte jagi áigi, muiSvein Egil lei bákčasiid geahpedan tala Svein Egil. gáfe juhkamiin. Dat lei dat áidna mii veahkehii, vai nagodii bargat ja – Dađistaga oinniime ahte ii veahket leat mielde Beaivváš Sámi Teáhtera moraštit ovddalgihtii ja lea olu buoturneas, mas son bargá teknihkkárin. ret eallit nu bures go vejolaš ja moraštit maŋŋel jus juoga dáhpáhuvvá. – Lean álo bargan kultuvrrain, musi- Mii eallit nu dábálaččat go vejolaš hkain ja teáhteriin. Ja mun lea johtán ja Marena dálkkas lea veahkehan. olu bargguin. Lean bargan iđđedis Prognosat leat buori. gitta eahkedii čađa gaskka. Lassin olu gáffii de lean borran go heive ja Eallin odne – Illuda fas junkfood lea leamaš mu biebmu bargomátkkiin. In leat dearvvašlaš eal- leat 100% áhčči lima eallán ja go jurddašat mus leat leamaš 90:s gitta 120 mátkkoštan- Dál Svein Egil bargá 20 proseantta jándora jahkái, iige heajos borran ja ja sávvá áiggi mielde beassat eambstreassa leat veahkehan dearvvašvu- bo bargat. Doavttir lea čielgasit dieđihan ahte ii oaččo stresset. Son htii. iešge dovdá ahte streassa ii leat buorre. Mađi eambbo streassa šaddá, Ovttasássi maid buohcá dađi eambbo bávččaga maid oaivi. Sus lea álo varradeattu mihtidanSvein Egil lea leamaš hui buozas, apparáhtta mielde. Aiddo dál leage iige leat áibbas dearvvašnuvvan vel. áigi mihtidit deattu. Son viežžá mihDasa lassin lea su ovttasássis Mare- tidanapparáhta. Son bidjala dan nis borasdávda. gihtii ja mihtida varradeattu. – Ii han dat lean dušše dat ahte mun ledjen buohccán, muhto mu guoibmi geas ovdal leamaš borasdávda, fas fáhtehalai borasdávdii. Golbma mánu maŋŋel go ieš buohccájin de oaččui Marenge diehtit ahte borasdávda lea ruovttoluotta. Lei hui ártegis dilli. Maren ii diehtán ceavzá go son ja mun in diehtán ceavzzán go mun. Ja de galggaime mánáide dan muitalit, ja dat lea váddáseamos maid sáhtát muitalit. Olu jurdagat. Movt galggat mánáide muitalit ahte eadni lea fas buozas. Ean dieđe movt ihttá beaivi šaddá. Lei hui váttis. Lea váddásat diehtit ahte du guoibmi lea buozas, muhto mii leat geahččalan leat rahpasat. Nuoramus ii dieđusge dieđe man váralaš dávddat leat. 12
– Son lea hui áŋgir čiekčat spáppa ja eará valáštallamiin. In sáhttán seamma olu su čuvodit go maid lea čuvodan Mathis Andre ja Ronja spábbačiekčamis. Dál jáhkán dearvvašnuvvat eambbo ja eambbo ja de beasan fas čuvodit nuoramusa. Lean leamaš juo moatti hárjehallamis mielde. Maid dat lea mearkkašan dutnje? – Dat addá eallinmovtta. Mu ruoktu, mánát ja ovttasássi mearkkaša visot munnje. In dieđe movt áigi golašii sin haga. Maiddái musihkka lea dálkkas. Go barggan musihkain de vajálduhtán visot ja dego manan eará máilbmái. Go beaivvit šaddet lossadat ja váivvit de lea buorre musihkain bargat.
Jurddašan olu jápmima birra Svein Egil lea olu jurddašan jápmima birra, maŋŋel go buohccái. Son dovddai iežas fieradeame niibeávjju alde. Son állanii lihkus rievttes beallái ja dál lea gievrrat ja dearvasat.
– Boares olbmot lávejit lohkat ahte go juo riegádat, de galggat maid jápmit. Go leat nuorra ja dearvvaš, de – Dál beasan oaidnit, galggan go leat it oba jurddahala ge dieid áššiid. It jaskadat, boagusta son. don jurddašala ahte galggat jápmit, muhto ealát dego máilmmimeašttir Varradeaddu lea buorre. Eallinnugo mun ge dahken. Jurddašin odne vuohki maid lea buorránan. dagan dien, ihtin duo ná ja goalmmát beaivvi čuojahan Sančuaris ja – Boran olu dálkasiid, inge stresse jođán miehtá. Dearvvaš olbmot galnugo ovdal. Ovdal livččen njuiket get nie jurddašit. Go buohccájin de ovttatmano jus lei maid nu maid jurddašin ahte lean gusto oba láhka galggan dahkat. Dál. Jurddahalan jápmima. ahte ii leat nu dehálaš jus in daga dan dalán. – Lean maid lohkan ahte jus fas oaččun vuoiŋŋašvardima de eai galgGo Svein Egil lei vearrámus dilis, de ga mu heakka bisuhit jus in ipmir šat ii sáhttán čuvodit nuoramusa, Ole maidege ja jus geavan rullastullui. Dalle lea buoret jápmit iige leat veahThomasa, spábbačiekčamis. Dál lohká dili rievdat veahážiid mielde, tun sidjiide, lohká Svein Egil. ja son illuda fas čuovvugoahtit Ole Svein Egil lohká mánáid ja lagasolThomasa.
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
Svein Egil Oskal čájeha ođđa CD, “Sarvvagalbba”. Ii oba leatge diehttelas ahte CD gárvánii.
bmuid doarjaga leat veahkehan. Dat Ii leat suhttan Ipmilii leat addán fas vuoimmi. Manat go girkus ja oskkutgo Ipmil – Mu ránnát leat buoremus ránnát áhččái? mat gávdnojit. Sii movttiidahttet ja lohket veahkehit jus lea mihkkege. – Lean bajásšaddan oskut ja Gili olbmot ge leat čájehan ipmár- oahpahuvvon mannat girkus. dusa eaige leat ballan jearrat movt manná. Dat dagaha ahte muitalat ja Leatgo suhttan Ipmil áhččái go du seammás humadat eará áššiid. Dat bearrašis lea buozalmasvuohta? addá movtta ja vuoimmi go sáhtán hupmat olbmuiguin. Ja go barggus – In leat goassege dan jurddahallan. finan hoavddain ja Leif Isak Niluti- Marenis lea borasdávda ja ii leat ieš in de datge movttiidahttá jurddašit sivalaš das, muhto mu buozalmaihttábeaivvi birra, lohká son. svuohta boahtá mu iežan eallinvuogis. Lean borran menddo olu sáltti, Nu ahte eallin ii leat áibbas seavd- sohkkara, beare olu gáfe juhkan ja njat? gáhkuid ja nu ain. Ovdalii albma iđitbiepmu de lean Essos viežžalan – Ii. Min nuorat lávejit lohkat ahte ii burgera. Lea iežan sivva. galgga čohkkát okto bávččas jurdagiiguin. Baicce riŋgestit de. Muhtin be- Bearaš, ránnát, musihkka, musiaivvit leat dieđusge lossadat, muhto hkkakollegat ja luondu leat leamaš čuvggoda álo fas. Lea maid buorre stuora veahkkin. Bargoaddi Bemeahci vánddardit, oakkastit geassit. aivváš Sámi Teáhter ge lea leamaš Eallimis olu buori bealit man galgá stuora doarjjan Svein Egilii. fátmmastit ja go jurddašalan, de jurddašan ahte gal minguin ge loahpas – Ii leat vuosttaš geardde go Marenis galgá mannat bures, lohká son ja ju- leamaš borasdávda. Vuosttaš háve rddaša iežas ja Maarena dearvvašledje mánát unnit ja mun ledjen turvuođa. neas go buohccái. Jerren Leif Issahis
(Svein Egila hoavda journ. čilgehus) maid árpmiid galggan dahkat. Maren lei sáddejuvvon Tromsii ja mus ledje golbma smávva máná ruovttus. Leif Issát sáddii mu ruoktut ja gávnnai eará mu sadjái. Mu bargosadji lea oba máŋga noađi lokten eret olggiin. Mis lea leamaš álo oba buorre bargobiras ja sii leat álo leamaš oba veahkkái. Sii leat áibbas fantastiska. Leatgo dus rávvagat eará bearrašiidda geat leat seamma dilis? – In jáhke ovttage bearrašis seammalágan dilli, dovddut ja hástalusat. Sáhtán goit lohkat ahte maŋŋel dálkki de firte ja maŋŋel heajos beivviid de čuvggoditge beaivvit. Váldde vára buriid beivviin ja ále moraš ovddalgihtii. Rabasvuohta lea maid leamaš dehálaš, dat ainjuo lea mu veahkehan, lohká Svein Egil.
Dál lea CD almmuhuvvon Svein Egil čájeha ođđa CD, “Sarvvagalbba” man dál leat buvttadan ja almmuhan. Dáinna álge máŋga jagi
Loga eambo
13
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
áigi, ovdalgo Svein Egil buohccái. – Mun, Heika Hætta ja Janne Dalquist álggiimet CD buvttademiin Stockholmmas. Nugo muitalin de šadden ruoktut vuolgit go buohccájin. Go de dihten mii lei, čálistin Heikii dieđu čilgejin dili ja mu olmmái čálii ges “god bedring”, bohkosa Svein Egil. Sii šadde ovtta oaivilii ahte bissehit prošeavtta oalát. 6-7 lávlaga gerge báddet. Soai leaba Heaikkain 35 jagi čuojahan ovttas ja sudnos lea buorre oktavuohta. Son lea olmmái geasa Svein Egil álo sáhttá riŋget, ja čakčat son riŋgii ja muitalii ahte dál lea gearggus fas studioi. – Dáhtuime Roger Ludviksena, Vamp bassista Kjetil Dallanda ja Violet Roada rumbočuojaheaddji Espen Høgmo veahkkin. Janne Dalquist lei gearggus studioin ja nu mii manaimet Stockholbmii. – Lea erohus luđiiguin odne ja dalle
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
go ledjen áibbas dearvvaš. Soames luođit ođđa skearrus leat vuolgán jurdagiin mat ledje go buhcen. “Máttuid lusa” lean čállán mu buozalmasvuođa birra ja dan sáhttá dulkot gosa háliida, go dat sáhttá nu olu eará ge. Lean maid Marenii dahkan luođi daid áiggiid go buohccái.
Beaivvi maŋŋel ledjen geargan muitoluđiin movttegis olbmui. Son lei dego iđitbeaivváš, moddjái ja movttat juohke iđida. Luohti čuojahuvvui Thomas hávdádusas.
– Dát CD lea mearkkašan oba olu. Mokta lea buorránan. Dál illudan fas live čuojahit go dál lean gearggus. Go buohccájin de nu moivejin go galMuitoluohti Thomasii gen geahččalit dárustit, ja gitárainge Dán skearrus lea teakstačállin lea moivejin sakka. Ovdalii go molson mearkkašan olu. Olu dovddut leat D-agoarttas G-agortii, de gárttai čadnon ođđa CD:i. baicce C agortii. Lei hui imaš, ja in ipmirdan dalle manne mun lean – Beaivesuotnjara birra čállen, go nie. Dál dieđán ja dál manná bures diibmá riŋgii mu buorre ustit, Stál- go lean beassan hárjehallat bures, langazza buvttadeaddji, Mikael Bro- moddjesta son. din. Son jearai muittán go Thomasa Sančuari čuojaha sihke Guovdagegii maid lei studios dalle. Mikael mu- ainnus ja Kárášjogas dáid beassážiitalii Thomasa jápmán borasdávdii. id. Máŋggas lohket ahte eai leat albIi lean go 50 jagi boaris. Mikael mui- ma beassážat ovdal go Sančuari lea talii Thomasa álo guldalan Sančuari lávddis. SÁMi ođasmagasiidna giitá dan botta go redigerii musihka, go Svein Egila go juogada jurdagiiddis nu liikui luđiide. Mikael jearai ingo ja rahpasit muitala eallimis. Sávvat daga luođi sutnje hávdádusbeaivái. buot buriid sutnje ja bearrašii.
Lávdde alde fas - joavku lea dál álgán čuojahit fas. - Mun nu illudan ja lean váillahan lávdde alde čuozzut. 14
ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNONSE
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
SÁMEGIELKURSSAT . SAEMIEN GUVSJH SAMISKKURS
Sámegielkurssat neahttas . Nettbaserte samiskkurs DAVVISÁMEGIELA LÁIDEHUSKURSA - Vuosttas lávki Elementærkurs i nordsamisk
DAVVISÁMEGIELLA -Samisk 1-2-3-4 Nordsamisk nybegynnerkurs
SAEMIEN KUVSJH - Åvtese 1-2-3 Sørsamisk nybegynnerkurs
JULEVSÁMEGIELLA - Samisk 1-2-3-4 Lulesamisk nybegynnerkurs
JUOIGGAS / JOIK
Interaktiiva CD ja neahttaoahpponeavvu, mas 9 čeahpes juoigi juiget oktiibuot 25 luođi. En interaktiv ressurs (CD eller online), der du lærer deg 25 joiker av mange av Sápmis beste joikere. Buohkat, geat leat registrerejuvvon Norgga ássin sáhttet ohcat kursamávssu ruovttoluotta máksima, go leat čađahan kurssa. Kursavgift refunderes etter gjennomført kurs for personer med norsk bostedsadresse.
Eambo dieđut / Mer info: www.e-skuvla.no
15
KRONIHKKA - KRONIKK
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
Mikkel Eskil Eriksen sámediggeráđđi
Mikkel Eskil Eriksen sámediggeráđđi. Govven: Torgrim Halvari
Davvi Universitehtat njunnošis earenoamáš oahppofálaldagaiguin Sámi buohccidivššároahpu ja sámi oahpaheaddjioahpu bokte ožžot guokte davimus universitehta nannoseabbo olggošgova ja čuožžovašvuođa, čállá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen dán kronihkas.
Davvi Universitehta lihkostuvvá oažžut oahpposaji sihke Bådådjos ja Lievenges/Levangeris sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuide. 2016 ovttastupmi dagahii vejolažžan álggahit ja čađahit dakkár oahpu, ja dat lea mielddisbuktán buori ovdáneami Davvi Universitehta regionála čanastupGuokte davimus universitehta mái lulli- ja julevsámi guvlui. leat álggahan dahje leat pláneme sámi oahpuid. Davvi Universi- Sámi buohccidivššároahpu ásatehta lea bidjan johtui julevsámi heapmi UiT:s ja Sámi allaskuvllas ja lullisáme vuođđoskuvlaoahpa- lea seamma dehálaš. Mearkkašan headdjeoahpu, ja leat álggaheame veara lea ahte ii leat buohccisámi bargosadjevuođđuduvvon divššároahppu mas lea veahá sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu. sisdoallu, muhto sámi buohcciRomssa Universitehta ja Sámi al- divššároahppu. Dat oahppu lea laskuvla leat pláneme sámi buohc- fálaldat stuora našuvnnalaš buohccidivššárdárbui, muhto das lea cidivššároahpu. maiddái oppasámi dimenšuvdna Dát leat stuora lávkkit stuora ja mas lea vejolašvuohta rekruteret guovddáš sámi servodathástalu- studeanttaid Ruoŧas ja Suomas. said dustemis. Sihke skuvllain ja mánáidgárddiin váilot dál oahpa- Seammás sámi buohccidivššároheaddjit geain lea sámegielgelb- ahpu bokte dego doahttaluvvo bolašvuohta. Sámediggái bohtet prinsihppa ahte sámi álbmogis lea beaivválaččat dieđut mánáidgárd- geatnegasvuohta oažžut ovttaárdiin ja skuvllain hástalusaid bir- vosaš dearvvašvuođabálvalusaid, ra sámi oahpaheaddjigelbbo- ja vástida sámi álbmoga dárbbuide lašvuođa rekruteremis. Dat lea dearvvašvuođadilálašvuođas. duođalaš hástalus min servo- Dát leat golbma stuora sámi oadagas dál, muhto dobbelis oaidnit hppoásahusa mat ovttas dustejit čovdosiid. Danne lea buorre ahte stuora sámi servodatdárbbuid. Oa16
hppoásahusat hábmejit dál iežaset olggošgova ja dahket iežaset relevántan iešlágán oahpuiguin, mat váikkuhit iešlágán gelbbolašvuođa riikkaidgaskasaš surggiin. Sámediggi háliida ovttas oahppoásahusaiguin ovdánahttit ja oččodit eanet sámi oahpuid. Mii háliidit gozihit ahte ásahuvvon struktuvrrat, lágat ja láhkaásahusat eai galgga hehttet sámi servodatdárbbuid čoavdima. Mii áigut váldit iežamet oasi ovddasvástádusas oahpuide rekruteremis stipeandaortnegiid bokte, ja árjjalaččat rekruteret joatkkaskuvlaohppiid. Sámediggeráđđin mun rámidan ásahusaid buori ja nanu barggu ovddas. Mun lean hui movttat go dát golbma ásahusa ovttasbarget, ja vuorddán gealdagasas boahttevaš sámi oahpuid sajáiduvvama. Seammás áigu Sámediggi čuovvulit oahppoásahusaid initiatiivva ahte evttohit bistevaš sámi ovddasteami universitehta stivrrain. Dat nanne universitehtaid regiovnnalaš sajádaga ja čalmmustahttá universitehtaid fátmmastanguovllu. Mii dárbbašit dakkár ásahusaid ja mii dárbbašit sin dáhtu dustet sámi servodatdárbbuid.
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
KRONIHKKA - KRONIKK
Universiteeth noerhtene njueniehkisnie sjïere studijefaalenassigujmie Saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmie jïh saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieh aktem sagke nænnoesåbpoe regijonaale profijlem jïh relevansem dejtie göökte noerhtemes universiteetide vedtieh, saemiedigkieraerie Mikkel Eskil Mikkelsen daennie kronihkesne tjaala. Doh göökte noerhtemes universiteeth leah saemien studijigujmie nïerhkeme jallh leah aalkeme saemien studijh soejkesjidh. Noerhte universiteete julevsaemien jïh åarjelsaemien maadthskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmiem tjïrrehteminie daelie, jïh varke akte maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmie barkoesijjesne edtja aelkedh. Universiteete Romsesne jïh Saemien Jïlleskuvle lea aalkeme saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmiem soejkesjidh. Daelie guhkies sïllh vaaltasuvvieh juktie doh stoerre jïh vihkeles saemien siebriedahkehaestemh dåastodh. Mijjieh joekoen gellie lohkehtæjjah saemien gïelemaahtojne fååtesibie dovne skuvlide jïh maanagïertide. Saemiedigkie biejjieladtje bïevnesh maanagïertijste jïh skuvlijste åådtje mah haestemh utnieh lohkehtæjjah dåårrehtidh saemien lohkehtæjjamaahtojne. Daate lea praaretje haestemh mejtie mijjen siebriedahke åtna, men aktene guhkiebasse perspektijvesne raerieh gååvnesieh. Dan
åvteste hijven vuejnedh Noerhte Universiteete lea lyhkesamme dej saemien lohkehtæjjaööhpehtimmiejgujmie dovne studijesijjesne Bådåddjo jïh Lievenge. Daesnie fusjovne jaepeste 2016 vihkeles orreme juktie maehtedh tjïrrehtidh jïh aelkedh aktem dagkeres studijem, jïh destie Noerhte Universiteete aktem hijven evtiedimmiem åådtjeme sov regijonaale tsåeptseste åarjel- jïh julevsaemien dajvesne. Aktem saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmiem UiT:sne jïh Saemien jïlleskuvlesne tseegkedh lea seamma vihkeles. Vïhtesjh daate ij leah ajve akte skïemtjesåjhtereööhpehtimmie ohtje saemien sisveginie, men akte saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmie. Daate faalenasse akte dåarjoe dan stoerre nasjonaale daerpiesvoetese skïemtjesåjhteridie, men lissine aktem abpesaemien dimensjovnem åtna dåårrehtimmienuepiejgujmie saemien bieleste Sveerjesne jïh Såevmesne. Seamma tïjjen dïhte saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmie akte byjhkesjimmie dehtie prinsihpeste mij jeahta saemien årrojh krïevenassem utnieh seammavyörtegs healsoedïenesjh utnedh jïh lea vaestiedasse dejtie daerpiesvoetide mejtie saemien årrojh healsoesuerkesne utnieh. Daate lea golme vihkeles saemien ööhpehtimmieinstitusjovnh mah ektesne stoerre saemien siebriedahkedaerpiesvoeth dåastoeh. Ööhpehtimmieinstitusjovnh
daelie sijjen profijlem evtiedieh jïh jïjtjemse sjyöhtehke darjoeh sjïere studijigujmie, mah joekoen sijhtieh maahtoem eevtjedh gaskenasjonaale suerkine. Saemiedigkie sæjhta ööhpehtimmieinstitusjovnigujmie laavenjostedh saemien studijh guhkiebasse evtiedidh jïh jienebh saemien studijh buektiehtidh. Mijjieh sïjhtebe tsevtsiedæjjine årrodh juktie tseegkeme struktuvrh, laakh jïh mieriedimmieh eah edtjh heaptojne årrodh olles saemien siebriedahkedaerpiesvoeth loetesovvh. Mijjieh edtjebe mijjen bieliem dåårrehtimmiedïedteste vaeltedh studiji åvteste stipendeöörnegigujmie jïh eadtjohke dåårrehtimmine learoehkijstie jåarhkeskuvline. Goh saemiedigkieraerie manne daejtie institusjovnide garmerdem mah aktem hijven jïh nænnoes barkoem dorjeme. Manne aavojne vuartesjem dan laavenjostose mij tseegkesåvva dej golme institusjovni gaskem, jïh gieltegsvoetine vuartam dejtie minngebe saemien ööhpehtimmide mah sijhtieh båetedh. Seamma tïjjen Saemiedigkie aaj sæjhta skraejriem bæjjese vaeltedh ööhpehtimmieinstitusjovnijste mah aktem staeries saemien representasjovnem raeriestieh universiteeti ståvrojne. Daate universiteeti regijonaale sijjiem vihteste, jïh universiteeti gïehtelimsdajvem tjyölkehkåbpoe dorje. Mijjieh dagkerh institusjovnh daarpesjibie, jïh mijjieh dej væljoem daarpesjibie juktie saemien siebriedahkedaerpiesvoeth dåastodh. 17
ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNONSE
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
Gelddolaš lohkamuš stuorámus mánáide ja nuoramus nuoraide! Miellagiddevaš ja geahpas lohkat maiddái ollesolbmuide!
Gos don leat, Elle? muitala Jovnna birra, gii áiggošii rumbokursii, muhto ii beasa go eadni lea vahkuid eret, ii ge sáhte vuojihit. Suhtuin Jovnna dearpá buot rumbun ja fáhkka gávdná juoidá, mii doalvu su čearggus dáhpáhusaide.
Gos don leat, Elle? lea gelddolaš muitalus ustitvuođa birra ja iežas dovdama birra.
Haddi: kr 199,-
ISBN: 978-82-92649-36-7 Diŋgo girjji: adm@e-skuvla.no.
Girječálli Kirsi Máret Paltto lea Fierranjogas eret muhto orru dán áigge Kárášjogas. Gos don leat, Elle? lea su vuosttaš girji. Ovdal son lea almmustahttán earret eará noveallaid, Nigá ja Nelle -muitalusapplikašuvnna ja maiddái unnoraččaid musihkka-CD, Hutkangiissá lávlagat.
www.e-skuvla.no 18
ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNONSE
SÁMi ođasmagasiidna . 10 . 2019
Bargu
Guovssahas mánáidgárdi ohcá guokte sámegielat mánáidgárdeoahpaheaddji, goappašagat 100% bistevaš virggiide. Sjømannsbyen mánáidgárddi Mearranásti ossodat ohcá sámegielat mánáidgárdeoahpaheaddji 100% bistevaš virgái. Beaivválaš giella lea sámegiella, ja min guovddáš ášši lea ovddidit sámegiela ja sámi kultuvrra. Leat go čeahppi gaskkustit ja leat čeavlái iežat sámi identitehtain? De min mánát ohcalit juste du!
Háliidat go máilmmi buoremus barggu? tromso.kommune.no/jobb
Oahpahala don maid mátta- dahje julevsámegiela neahtas! Lær deg samisk på nett!
ABC-Company E-skuvla AS
www.e-skuvla.no
19
Fra / from: SÁMi ođasmagasiidna Pb 15 9735 Kárášjohka/Karasjok Norga/Norway
MiiKampánjafálaldat dárbbašit du /vai beassat ain muitalit ja čiekŋut Kampanjefaalenasse /Kampanjetilbud: sámi kultuvrii, historjái ja vuoigatvuođaáššiide.
Diŋgu don ge SÁMi ođasmagasiinna
Geassekampánja!
Digitála + bábir: 1 mánu, 50 ru
Sommerkampanje! Digital + papir: 1 måned kr 50 Loga SÁMi ođasmagasiinna geassemánus! Les SÁMi ođasmagasiidna i sommeren!
Diŋgo / Dongkh / Bestill: Eambo SÁMidieđut: ođasmagasiidna: Digitála + bábir, 3 mánu: www.samimag.no 290 ru. Digitála + bábir, 6 mánu:
490 ru.
Digitála + bábir, 12 mánu:
790 ru.
Mii vuorbádit diŋgojeddjiid gaskkas Ovlla Gaup duddjon guvssi beassáziidda!
MÁVSSE/BETAL MED
Jus vippset 499,- ru/49 eur deike: Sádde vel čujuhusa e-postii: abo@samimag.no
de oaččut Sombbi Nigá girjji + jahkái SÁMi ođasmagasiinna
