Suursaadik Ambassador: Kristina

VIIS AASTAT JA VEEL SUVENI

Kristina koos isa kirjutatud raamatuga.

Taani suursaadiku KRISTINA MISKOWIAK BECKVARDI jaoks on tema lähetus Eestis

esimene kord üldse selles tähtsas ametis olla. Pärast viit aastat siin viibimist saab aeg otsa suvel. Esimene kord jääb ikka meelde, aga kõige enam läks Kristina arvates korda aasta 2019, mida südant täitis rõõm korraldada Taani kuninganna Margrethe külaskäiku ja Tallinna esmamainimise 800 aasta juubeli tähistamist.

Tekst: Thea Karin Fotod: erakogu, Pulss, Thea Karin „Mitte kõik ei oska minu nimesid kohe õigesti hääldada,“ möönab Kristina Miskowiak Beckvard, selgitades, et eesnimi on põhjamaist päritolu, keskmine nimi on tema isa Poola pärand ning viimane tuleb Taani abikaasalt. „Teadsin varakult, et tahan tulevikus töötada eri kultuuridega, sest see oli minu peres ja veres olemas,“ ütleb Kristina. Tema debüüt suursaadikuna sai teoks Eestis: „Katsetan siin, kuidas olla missis Taani,“ naerab ta. „Ma tõesti naudin oma tööd ja arvan, et kõige olulisem minu kui suursaadiku jaoks on motiveerida oma meeskonda ning selgitada, mis on minu visioon – mille suunas me töötame. See peab olema selge nii saatkonnas endas kui ka inimestele,

kellega me Eestis koostööd teeme.“

Kristina suguvõsas on palju arste ja õdesid, aga meedikut temast ei saanud. Kokkupuude eri kultuuridega isa, onude ja tädide kaudu tekitas aga varakult arusaamise, et inimestel kõikides kultuurides on samad unistused nii enda kui ka oma laste jaoks. „Praegu mõtlen paljudele ukraina lastele, kelle lootused purunesid, kui nad pidid jätma oma kodu, isad ja vanaisad, põgenedes Venemaa juhtkonna jõhkra ja põhjendamatu rünnaku eest nende riigi vastu,“ tunnistab suursaadik, et südantsoojendav on olnud näha, et nii Eesti kui ka Taani võtavad neid avasüli vastu. „Diplomaatia Euroopas seisneb peamiselt partnerluste loomises meie ühiskondade arendamiseks, pidades silmas meie ühist õitsengut, näiteks kui teeme koostööd rohelise ja säästva tulevikuenergia alal. Kuid mulle on saanud väga selgeks nüüd, kui ülimalt oluline on meie julgeolekupartnerlus ning ma olen uhke Eesti-Taani koostöö üle julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas.”

EESTI JA TAANI – SAJANDITETAGUNE SIDE

Eestisse saabudes sai talle osaks meeldiv üllatus, ütleb Kristina, mis olid erinevad ajaloolised seosed Taani ning Eesti ja Tallinnaga. „Mul oli hea meel teada saada, et Tallinnas on Taani Kuninga aed. Ma pole kunagi olnud üheski teises linnas, kus on selline aed.“ Ühe versiooni kohaselt oli Kuninga aia nimetuse andmine seotud Taani kuningas Erik Menvedi ettepanekuga lahendada tüli sõltumatu all-linna kodanike ja Toompea võimukantsi vahel esimeste kasuks ning ehitada linnamüür sinna, mis on oma kohal praegugi.

Taani aja algus ja tegelikult kogu keskaegse Tallinna rajamise algus ulatub aga juba üle 800 aasta tagusesse aega, kui kuningas Valdemar II maabus siin koos oma ristisõdijate väe ja Taani peapiiskopiga. „Kõik algas küll võitlusega, ütleb suursaadik, aga sellele on järgnenud palju häid asju.“ Üks idee, mis tuli Kristinale seoses Taani Kuninga aiaga – rajada ka teisele poole linnamüüri Taani Kuninganna roosiaed 800 roosiga ja kaheksa Kopenhaageni pingiga, kingiks Tallinna linnarahvale.

See võimalus saabus tema jaoks erutavaima üritusega Eestis, ütleb ta – Taani kuninganna Margrethe II ametliku visiidiga Eestisse Tallinna esmamainimise 800 aasta juubeliks. „Kunagi pole Tallinnas olnud ühekorraga nii palju taanlasi,“ naerab Kristina. See oli üritus, mis leidis kõige rohkem kajastust Eesti meedias ja samuti Taanis pärast 1992. aastat. „Me tahame uskuda, et see toimus ka päriselt. See on legend, mida tuleb hoida, taevast langenud lipust, Dannebrogist, praegusest Taani rahvuslipust. „Suursaadikuna meeldib mulle ka, et Eesti valis 1925. aastal Valdemari kolm lõvi oma riigivapile, mis on minu jaoks meie sõpruse sümboliks.“

Eesti ja Taani suhted tunduvad olevat olemas juba igavestest aegadest. „Meie ühine ajalugu on olnud turvalisusest, vabadusest ja solidaarsusest,“ räägib Kristina. Nii oli Taani 1991. aastal (Islandi järel) esimesi riike maailmas, mis taastas diplomaatilised suhted taasiseseisvunud Eestiga. Need suhted on viimasel sajal aastal arenenud. „Meil oli 200 vabatahtlikku Eestis, kes 1919. aasta aprillis võitlesid Eesti esimese vabariigi vabaduse eest,“ meenutab Kristina. Meie militaarkoostöö, sealhulgas Taani sõdurite viibimine Eestis osana NATO liitlaste suurendatud kohalolekust „on loomulik samm Taani ajaloolistes sidemetes meie Balti naabritega, eriti Eestiga,“ ütleb suursaadik.

SMØRREBRØD JA H. C. ANDERSEN

See, mida Taaniga tihedalt seostatakse – smørrebrød ja Hans Christina Andersen – ei olegi kulunud käibetõdemused, vaid tänapäevani toimivad tõed ja nimed. „Anderseni muinasjutud tähendavad taanlastele väga palju,“ ütleb Kristina, „sest neis on meile väga palju äratundmist, mõtlemisviisi ja kultuuri. Näiteks muinasjutt inetust pardipojast pole ju mitte ainult lugu temast, vaid ka sõnumist, et kui olete teistsugused, ärge mõelge, et olete halvemad – ja eriti ärge kunagi arvake, et olete paremad.“ Kristina selgitab, et sama kõnelevad Jante seadused, mida tuntakse väga hästi ka mujal Skandinaavias. „Selle mõte on, et ära lenda liiga kõrgelt, jää meiega ja tea oma kohta. Kuigi mõnikord ka vaieldakse selle üle, on see siiski seadus, mis aitab hoida ühiskonda koos.“

Smørrebrød’i ehk kaetud võileiba süüakse Taanis juba üle saja aasta ning Kristina ütleb, et ta ise ja eriti tema abikaasa sööks seda meeleldi lausa iga päev. Peale pannakse kartuleid, sibulaid või hoopis krevette, muna ja pasteeti. Praegu on tema lemmikuks karriheeringas mustal leival. Lap-

SUURSAADIKUNA MEELDIB MULLE KA, ET EESTI VALIS 1925. AASTAL VALDEMARI KOLM LÕVI OMA RIIGIVAPILE, MIS ON MINU JAOKS MEIE SÕPRUSE SÜMBOLIKS.

Suursündmus oli Taani kuninganna visiit Tallinna 2019, pildil teiste seas ka Eesti president. Foto: Annika Haas

sena oli ta aga pasteedifänn nagu enamik lapsi. Ja teab lisada, et kõige vanem smørrebrød on ka muuseumiobjektiks, see leiti pakituna 26.08.1886 sotsiaaldemokraatliku ajalehe vahele.

Kui Kristinast ei oleks saanud diplomaati, siis oleks ta õppinud muusikat või kunstiajalugu. Ta meenutab, millise kirega aitas ta kaasa Kadrioru kunstimuuseumi näitusele Taani kuldaja teostest, mida väga harva väljaspool kodumaad näidatakse. Ja nii on ta uhke oma isa Jerzy Miśkowiaki raamatu „Elisabeth Jerichau Baumann“ üle.

Teos on saksa-poola-taani kunstnikust, kes portreteeris Taani tähtsamaid isiksusi, nende seas ka H. C. Anderseni. Raamatu kaanepildil on allegooria Emake Taanist, kes hoiab lippu ja mõõka, ning Kristina mäletab, et see pilt kaunistas ka postkaarte ja šokolaadipakendeid.

Muidugi on suursaadikuproual siin oldud ajal siginenud mitmeid kohti Tallinnas, mis talle väga meeldivad. Aga päris lemmikkohad leiduvad männimetsaga palistatud valgetes liivarandades või omaenda töökoht Wismari tänaval – rõdu Taani saatkonna hoones, mille on projekteerinud arhitektuuribüroo Lundgaard & Tranberg. Sealt avaneb kaunis vaade nii-öelda Taani-linnale, mille kuningas Valdemari rajatud kindlusest linna kasvas. Ja mine tea, kus legendi kohaselt langes taevast Dannebrog. Mida aga Kristina väga sooviks Tallinnas rohkem näha, on turvalisi rattateid! Et seda võrratut linna kogeda nii, nagu taanlased kõige tervislikumaks peavad, ehk mitte enam ratsa-, vaid rattasadulast!

DANNEBROG & TALLINN: FROM LEGEND TO REALITY

Koos abikaasa ja ...taas jalgrattaga!

MEIE ÜHINE AJALUGU ON OLNUD TURVALISUSEST, VABADUSEST JA SOLIDAARSUSEST.

For the Danish Ambassador Kristina Miśkowiak Beckvard, her mission to Estonia is the first time in this important position. And after five years here, time runs out in the summer. You don't easily forget the first time of course! But going through these years, in Kristina's opinion, 2019 was the most eventful and successful. That year was filled with the joy of organizing the visit of Queen Margarete of Denmark and the celebration of the 800th anniversary of the first mention of Tallinn and legend of Dannebrog the National Flag of Denmark

Exposure to different cultures already very early on through her Polish father, uncles and aunts led to the realization that people in all cultures have the same dreams for themselves and their children. "Today I think of many children from Ukraine, whose hopes were shattered when they had to leave their homes, fathers and grandfathers, fleeing the brutal and unjustified attack on the country by the Russian leadership," the ambassador admits that it has been heartwarming to see that both Estonia and Denmark are embracing them. Kristina says that it has become very clear to her now how extremely important is the security partnership…”and I am proud of the EstonianDanish co-operation in the field of security and defense.” When she arrived in Tallinn, she was glad to know that there is the Danish King's Garden in the Old Town near the medieval towers and wall. However, the development of the medieval Tallinn dates back more than 800 years, when King Valdemar II landed here with his crusader army and the Danish archbishop. "It all started with a battle," admits the ambassador, “but many good things have followed." One idea that came to Kristina in connection with the King's Garden was to design a rose garden with 800 roses and eight Copenhagen benches just on the other side of the city wall - so now it would be called Danish Queen's Rose Garden. The gift to the people of Tallinn!

Kristina's favorite places of town can be found on the sandy beaches lined with pine forests or her own workplace on Wismar Street - the balcony of the Danish Embassy building, designed by Lundgaard & Tranberg. It offers a beautiful view of the Old Tallinn. But what Kristina would love to see more in Tallinn is safe bike paths! To experience this wonderful city the way the Danes would love it.

FOTO: LIIS REIMAN JAZZ

JAZZKAAR tuleb taas!

33. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar toimub 24. aprillist 1. maini 2022 kuues linnas üle Eesti, võõrustades muusikuid 14 riigist ning tuues Eestisse jazzimaailma põnevaimad artistid.

Jazzipeo staarid on vokaaljazzidiiva Dee Dee Bridgewater, legendaarne saksofonist Kenny Garrett, mandoliinistaar Hamilton de Holanda, trompetist Avishai Cohen, fenomenaalne Rootsi bänd Dirty Loops, minimalismivõlur Neil Cowley, lummav lauljatar China Moses, Grammy nominent Cyrille Aimée ning meie Eesti parimad jazzmuusikud.

Jazzkaarel kuuleb uut loomingut, kogeb värskeid kontserdiformaate, saab osa julgetest austusavaldustest ja näeb senitundmatuid muusikalisi kooslusi. „Saame üle paari aasta taas pakkuda jazzisõpradele sama rikkalikku kava kui enne pandeemiat. Kavasse on lisandunud palju uusi andekaid muusikuid, kelle festivalidebüüdile tasub kaasa elada. Rõõmustan, et kohtume üle pika aja taas aprillikuus kevadisel jazzipeol,“ märgib festivali kunstiline juht Anne Erm.

Festivali avab 24. aprillil Vabal Laval Eesti metsale, selle väele ja hoidmise vajalikkusele pühendatud uudisteos „Ood metsale” pianist Joel Remmeli ja kontrabassist Peedu Kassi sulest, kus laval on nii jazzmuusikud, klassikud kui ka elektroonikud. Kontserdikuulaja saab kogeda siristavat metsvinti, tormituules või sae all murduvat mändi, igavikulist rabaväljade tühjust ja ilu. Heliteose live-esitust täiendab visuaalidega videokunstnik Alyona Movko-Mägi ning valguskunstnik Meelis Lusmägi. Oma 50 aasta juubelit tähistab Jazzkaarel kitarrist Jaak Sooäär, kes musitseerib sünnipäevakontserdil ansambliga Eesti Keeled, solistid Riho Sibul ja Vaiko Eplik. Kooslus Mingo Rajandi / Eva Koldits toob publiku ette uudisteosena passiooni „Elajannad” – see on tänapäeva naise pilk Kreeka tragöödiate kangelannadele näitleja ja muusikute esituses.

Hamilton de Holanda. Foto Rafaê.

Maria Faust. Foto: Toomas Volkmann

JAZZKAAR Taking place in April again after a pause of more than two years, Jazzkaar 2022 has now announced its long-awaited programme. The headliners of this year’s jazz celebration from April 24 to 1 May will be the legendary saxophonist Kenny Garrett, mandolin star Hamilton de Holanda, trumpeter Avishai Cohen and jazz singer Dee Dee Bridgewater.

The 33rd Tallinn International Jazzkaar Festival will welcome

Avishai Cohen. Foto: Johan Jacobs

artists from 13 countries, presenting their new creations, concert formats, tributes and collectives: “We can once again offer jazz fans a programme as diverse as before the pandemic. We have included in our programme numerous new talented musicians whose festival debuts are worth experiencing. I am glad that we get to meet again for a springtime jazz celebration in April, after a long pause,” says Anne Erm, the Artistic Director of the festival.