Üks maja A House: Ajamaja

KONTORIHOONEST VISIITKAARDIKS

Arhitektuurikriitik KARIN PAULUS vaatleb mullu valminud muutust Rotermanni

kvartalis, mis võiks pretendeerida suisa kvartali väravaks või visiitkaardiks.

Rotermanni kvartalis pakuvad uued hooned ikka üllatusi. On põnev jälgida, kuidas arhitektid püüavad pakkida tänapäevast elustiili vägevatesse tööstushoonetesse ning sedagi, millest loobutakse ja mil määral arvestatakse muinsuskaitseliste piirangutega.

Mullu valminud Ajamajaks tituleeritud hoone on kahtlemata vägagi silmapaistev – see asub kohe kvartali alguses, näoga saabuja poole. Koko Arhitektidele (autorid Raivo Kotov ja Ingrid Viskus) omaselt on müürid saanud enesele uue mütsi, kuid sel korral ulatub klaasine vorm ka vana maja kõrvale. Just pimedas on vaatepilt meeldiv – siis joonistub peegelklaasseinu kattev kärjestuktuur eriti kenasti välja. Uue ja vana tiiva keskmes on galeriitänav, millest ka tavakodanik võib läbi jalutada. Kui muud põhjust pole, siis kasvõi selleks, et imetleda lummavroheliste piimjate klaaspaneelidega ruumi ning kunagistesse aknaorvadesse paigutatud väljapanekut.

Hoone müürid on säilitatud, sest need ilmestavad hästi 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses rajatud Rotermanni vabrikute ansamblit. Esiti oli tegu Ernst Boustedti kavandatud kontorihoonega. Hoone lahendus on segu uusrenessansist ja juugendist. Paas, mis tänapäeval on pigem luksuslik valik, oli toona üks piirkonna odavamaid ehitusmaterjale, mistõttu ehitiste puhul kasutati seda laialt. Vaheldust toovad kühmulisest klomppaest ja krohvitud seinapinnad ning erikujulised aknad. Otsafassaadi ilmestavad kolm suurt kaarava, millest keskmine on suurim ning lahendatud kolmeks jaotatuna ehk siis Veneetsia aknana. Akende vahel on metallist aastaarv „1912“. Sel aastal toimus kvartali tihendamine, laiendati kaubamaja ning ehitati leivatehas ja kõnealune maja ehk uus kontorihoone.

Ligi sada aastat hiljem (selle maja projekt algaski tegelikult 2014) on arhitektid proovinud täiendada ala juhuslikkuse ja robustsusega, samuti pakkuda iseloomulikke eri proportsioone, muutuvat katusejoont ja tehnitsistlikkust. Kuigi valminud hoones on kuus maapealset ja kaks maa-alust korrust, ei saa mingil viisil öelda, et valitud lahendus oleks kuidagi liiga suur ning lömastaks ajaloolisi raame. Pigem vastupidi – lisatu on elav ja tänu liigendusele piisavalt diskreetne. Viilkatusele vastatakse kolme risttahukaga, millest kaks astuvad seeniorist justkui sammu tahapoole, kolmas aga ulatub konsoolse varikatusena sissepääsu kohale.

On vist ajaloo vingerpuss, et pärast aastakümneid kestnud mõttetalguid ja pooltühjana seismist on kunagisest väga uhkest Rotermannist saanud taas uhkete kontoritega hoone.

AJAMAJA (TIME HOUSE) AT ROTERMANN QUARTER Architectural critic Karin Paulus is weighing whether a office building ( turn into new from 100 years older one completed couple of months ago) in the Rotermann quarter is just one more office building or could it be claimed to be the gateway or even visiting card of the quarter? “Ajamaja is undoubtedly very prominent - it is located at the beginning of the quarter, facing the visitor. As is typical of Koko Architects (authors Raivo Kotov, Ingrid Viskus), the walls have got a new hat, but this time the glass form is also reaching out to the old house. Especially in the dark, the view is pleasant - then the structure that covers the mirror glass walls is especially nice. At the center of the new and old wing is a gallery street, through which the average citizen can walk. Nice job well done.