Pühakoda: Toomkirik

esimene ja kõige tähtsam

Tallinna Toomkirik on kõige vanem seni veel säilinud ehitis linnas. algusaegadest neitsi maarjale pühendatud pühakoda on senini kõigi eesti kirikute emakirik ja kirikupeade kodukirik. oluline kõigi jaoks on aga jumalakoda kui rikkaliku kultuuri- ja kunstiväärtuste hoidja.

Tekst: Pulss Fotod: Peeter Talvar, Pulss

Välisturistide pilku ja pildistamishuvi püüab Toompeal tihti esmalt just värvikas õigeusu kirik, Nevski katedraal, mida veel sada aastat tagasi värskes wabariigis mõeldi ümber ehitada või isegi õhku lasta. Siiski on Toomkirikul oma alles 20. sajandi algul tsaarivõimu ja venestamise sümbolina kerkinud „rivaali“ kõrval välise vaoshoituse taga väge ja sajandite sügavusse viivat pärandit.

Tõesti, Toomkirik on tähelepanuväärne, mitme ajastu kihistusi esindav sakraalehitis. Siin paikneb Eesti kõige rikkalikum hauaplaatide, epitaafide, sarkofaagide, hauamonumentide ja vapp-epitaafide kogu, mille vanus ulatub 13.–20. sajandini. Siinse jumalakoja eri sopistustest, nurkadest ja treppidest tulvab lugusid ja legende.

Praegu, tammetõrude rohkuse ajal, on paslik piiluda ka Toomkiriku kõrge katuse poole. Miks? Sellest loe, millele peapiiskop Urmas Viilma meie loos viitab! Tammetõru on olnud jõu ja võimaluste, hea õnne ja viljakuse sümbol juba paganatel, nii põhjarahvastel kui ka keltidel, tõenäoliselt ka muistsetel eestlastel.

ehiTuS läbi SaJandiTe

Kiriku ehitust, tõenäoliselt puidust, alustati kindlasti juba Taani kuningas Valdemar II ja Lundi peapiiskopi Anders Suneseni juhitud ristiretke käigus suvel 1219. Päris kindlalt ei teata aga, kas algkirik püstitati sama koha peale, kus see hiljem ja praegugi asub. Pärast poliitilisi pöördeid siinmail ja kaugemal valmis päris kivist kirikuhoone aastal 1240 ja pühitseti Pühale Neitsi Maarjale – Domus Mariana.

See oli väike ühelööviline hoone, mille müüritise osi on säilinud koori ja käärkambri vahelises seinas. Kirikuhoone suurendamist alustati kooriruumist, mis omandas praegused mõõtmed 14. sajandi esimeseks pooleks. Seejärel alustati ka pikihoone suurendamist, mis sai põhiosas tänapäevani säilinud kuju 15. sajandi keskel.

TuleKahJu 1684

Enne ja pärast ajaarvamine käib Toompeal hirmsa tulekahju järgi 6. juunil 1684, kui tuld võttis ka Toomkiriku puidust torn ning pühakoda süttis

põlema. Paljud tulekahjus lõksu jäänud toompealased olid viimases hädas põgenenud kirikusse, lootuses pääseda kõigevägevama kaitse alla, kuid kiriku katus varises sisse. Alles kaks ja pool aastat pärast tulekahju olid taastamistööd kirikus niikaugel, et sai jätkata teenistustega. Siiski on väga huvitav tõdeda, et suure tulekahju jäljed on praeguseni näha just Toomkirikus – sisenemine pühakotta on veidi kui laskuks keldrisügavusse. Põhjuseks asjaolu, et pinnas väljaspool hoonet ja

Euroopa uhkeim vapikogu!

Võimalik, et see on kõige vanem uks Tallinnas!

Skulptuur kuulsa Christian Ackermanni altarilt (17 s) Kunagi oli see värviline!

TammeTõru KiriKu TorniTipuS

urmas viilma, EELK peapiiskop

Üllatasin hiljuti üht oma tuttavat väitega, mida ta esialgu ei uskunud. Küsisin, kas ta teab nimetada üht Tallinna kirikut, mille torni tipus on tammetõru. See, et kirikutorni tipus võib olla risti, kuke või tuulelipu asemel ka põlispaganatest eestlaste püha puu seeme – tammetõru –, ei tundunud talle usutav. Ometi on see tõsi. Tallinna ja kogu Põhja-Eesti vanima tänaseni tegutseva kiriku, Tallinna Piiskopliku Toomkiriku väikese barokse harjatorni tipus on tammetõru. Toomkirik on kõrgunud Toompeal üle Tallinna juba kaheksa sajandit. Seda on külastanud pea kõik kroonitud pead ja paljud võõraste riikide presidendid, kes Eestimaad on väisanud. See kirikutorn on igal Tallinna vanalinnast tehtud panoraamfotol ja paljudes filmikatketes, sealhulgas Christopher Nolani värskes filmis „Tenet“. Kuid tammetõrust harjatorni tipus, mis sinna on paigutatud tõenäoliselt pärast 1684. aasta Toompea suurpõlengut, pole ilmselt suur osa tallinlastestki kuulnudki. Ometi on see meie kõigi silmade ulatuses olnud juba pikka aega. Tasub tulla Toompeale seda tammetõru vaatama. Toomkiriku torni ronides saab seda näha lausa oma silmade kõrguselt.

kogu Toompeal on tulekahju tagajärgede tõttu enam kui meetri võrra kõrgem.

Hävinenud varasem gooti stiilis läänetorni kiiver asendati barokk-kiivriga aastatel 1778–1779 (arhitekt C. L. Geist).

KunSTi Ja KulTuuriVäärTuSi

Kiriku taastamise aegu tegutses linnas Köningsbergi meistri Christian Ackermanni puunikerdustöökoda. Puulõikemeistri juhendusel nikerdati silmapaistvalt peene tööna nii kiriku kantslipiirded kui ka altar.

Toomkiriku seintel asub ka Euroopa üks uhkeim vapp-epitaafide kollektsioon, mis vajaks täiesti omaette käsitlust. Põnevad on kabelid – Püha Jüri, Ferseni või nn kuninga kabel, kus seisab võimalik et Tallinna vanim uks!

Ja muidugi hauamonumendid! Kuulsamatest kirikusse maetud isikutest võiks nimetada tuntud rootsi väepealikku Pontus De la Gardie’d ning tema abikaasat, Rootsi kuninga Johann III tütart Sophia Gyllenhelmi, Katariina Suure favoriiti admiral Samuel Greighi ning esimest vene ümbermaailmareisi juhtinud admirali Adam Johann von Krusensterni.

Muidugi pole see veel kaugeltki kõik – ka oreli alguslugu viib meid juba 19. sajandisse.

Ferseni kabel: Kuberner Otto Wilhelm von Ferseni hauamonument ( 18 sajandi algus) Lõvi käppade vahelt on kadunud vapikilp!

liiderdaJa legend

Peasissekäigu juurest veidi lõunapoolse löövi suunas laiub külastajate jalge all kivitahvel sellise „Otto Johann Thuve. Edise, Vääna ja Koonu mõisniku haud. 1696 A.D“. Legendi järgi oli Thuve lustlik ja liiderlik mees, kel eluteel saatjaks vein, naised ja laul. Surivoodil vallanud meest aga patukahetsus ja ta palus matta end kirikuukse lävele, et inimesed, kes sisenevad ja ta hauaplaadil trambivad, päästaksid ta hinge. Selle peale on aga ka arvatud, et Thuve jäi siiski lõpuni endiseks, lootes teistpoolsusest oma hauaplaadi alt piiluda naisterahvaste seeliku alla!

me mäleTame

Eesti 20. sajandi käekäik muutus jäädavalt 1944. aasta suvel ja sügisel, kui sõja ja Nõukogude okupatsiooni hirmus lahkus siit 70 000 ‒ 80 000 inimest.

Rootsi, Soome ja Saksamaale põgeneti sageli vaid väikese kalapaadiga või suuremal alusel. Ronge ja karavane pommitati maismaal lennukitelt ning meri oli miinidest pungil. Igal aastal mälestatakse neid, kes sel ohtlikul teekonnal oma elu jätsid. Nii ka eelmise aasta septembris Eesti lipu all Antarktikasse suundunud „Admiral Bellingshausenil“, kui kõneles Urmas Viilma (fotol). 30. juunini saab Lennusadamas kuulda seitsme Eestist põgenenud tõsielulise tegelase lugu näitusel „1944 – SUUR PÕGENEMINE“. Nii lapsed kui ka täiskasvanud uskusid end olevat jõuluks kodus tagasi.

Ajastu vaikivate tunnistajatena on Lennusadama püsiekspositsioonis nähtavad kaks paati, mille abil põgeneti Soome ja Rootsi.

We remember

Estonia’s course in the twentieth century changed completely in the summer and autumn of 1944, when about 70,000 to 80,000 people left Estonia because of war and for fear of Soviet occupation.

People crossed the sea to Sweden, Finland, and Germany on fishing boats or larger vessels. On land, trains and caravans were bombed by planes, and the sea was full of mines. Those, who left their lives during this dangerous journey, are remembered by memorial acts every year. Last year a memorial speech was also held by Urmas Viilma (on the photo), the archbishop of the Estonian Evangelical Lutheran Church, on board of “Admiral Bellingshausen”, the Estonian expedition ship to Antarctica.

Until June, 30 an audio-visual exhibition ‘1944 – THE GREAT ESCAPE TO THE WEST’ by the Estonian Maritime Museum is open at the Seaplane Harbour. Seven true stories are told by children as well as grown-ups, who believed to return by Christmas.

The silent witnesses of the time - two refugee boats, which took people to Finland and Sweden – remain to be seen at the permanent exhibition of the Seaplane Harbour.

TundmaTu ooKean läänemeri maailmamereS

Kas teadsite, et Marsi pind on paremini uuritud kui ookeanide põhi? Või et maailma kõige paremini säilinud meteoriidikraater asub Eestis? Tule ja saa sellest kõigest teada, sukeldudes koos teadlastega sinisesse sügavikku uuel näitusel „Tundmatu ookean. Läänemeri maailmameres“ Lennusadamas.

Ameerika Loodusloomuuseum ja Eesti Meremuuseum kutsuvad kõiki ookeanide saladustest huvitunuid – noori ja vanu, kollanokki ja asjatundjaid – kaasahaaravale retkele imeilusas veealuses maailmas.

Seiklus algab tuttavlikest kaldale loksuvaist laineist ning viib mere sügavaimate ja varjatuimate kihtideni. Sa kohtad mitmekülgset mereelu, alates imepisikesest planktonist kuni kõige suuremateni: hiidkalmaaride, sinivaalade ja hiid-sarvikraideni. Sul on võimalus luua ise merepõhi ning saada tuttavaks teadlastega, kes kasutavad mere uurimiseks innovatiivset tehnoloogiat, nagu

Did you know that the surface of Mars is better examined than the world ocean; or that the best-preserved meteorite craters in the world is in Estonian seas? Come and dive into the deep blue together with the scientists at the new grand exhibition at the Seaplane Harbour “Unseen Oceans. The Baltic Sea in the World Ocean”.

The American Museum of Natural History and the Estonian Maritime Museum call everyone interested in the mysteries of the oceans – young and old, newbies and buffs – to embark a journey in the beautiful underwater world.

The journey begins from the familiar waves that break on the shore and ends in the deepest and hidden layers of the sea. You will meet diverse sea life from tiny planktons to the most colossal giant squids, blue whales and giant manta rays. You will get a chance to create your own sea bottom and become acquainted with some scientists using innovative technäiteks pehmeid robotkäsi süvaveekalade püüdmiseks.

Läänemeri on aga vastupidiselt ookeanidele maailma enim uuritud veekogu. Eesti Meremuuseum palus viie valdkonna kohalikul teadlasel vastata näitusel küsimusele: mis teeb meie kodumere nii ainulaadseks?

Saad teada Läänemere vee iseärasustest ning sellest, kuidas siinsed asukad selles ainulaadses keskkonnas hakkama saavad. Akvaariumis näeb mitut võõrliiki. Sinuni tuuakse ohutute laevateede loomise tõed ning veealuse pärandi saladused. Näitusel saab ka näha, milline on Neugrundi meteoriidikraater, mis tekkis 530 miljonit aastat tagasi.

Pärast ennastunustavat retke on sul teadmisi nii saatuslike keskkonnariskide kohta kui ka sellest, mida tuleb olukorra parandamiseks ette võtta.

Näitused ookeanidest ja Läänemerest on selle sügistalve hitt peredele ja kõigile neile, kes janunevad

unSeen oCeanS The balTiC Sea in The World oCean

avastuste järele. nologies, like soft robot hands that catch deep-water fish.

The Baltic Sea, on the contrary, is one of the most extensively explored seas in the entire world. The Estonian Maritime Museum has invited local researchers from five research areas to answer: what makes the Baltic Sea so unique?

You will learn about the particularities of the sea, how different creatures cope in the unique environment of the Baltic Sea and even see some species in the aquarium. You will get the knowledge on how the safe fairways are created, what is the underwater heritage, and how the Neugrund meteorite crater, formed 530 million years ago, looks like.

After an immersive journey you will also end up with some knowledge about fatal environmental risks, and steps that must be taken to improve the situation.

The exhibition is a must-see attraction for families and anyone thirsty for discoveries.

Tere TulemaST Tallinna lennuJaama!

Viimased pool aastat on muutnud paljude inimeste ja ettevõtete igapäevast elu ja toimimist. uue normaalsusega on kohanenud ka Tallinna lennujaam. Siin on sulle põgus ülevaade sellest, millega nüüd reisile minnes ja eestisse saabudes arvestada.

Tänaseks ei ole ilmselt kellelegi üllatuseks, et olukord Euroopas võib kiiresti muutuda ning enne reisile minekut tuleb igaühel teha eeltööd ja olla valmis kiiresti plaane muutma. Tõsi, puhkusele minnes tahaksime ju lõõgastuda ning mitte muretseda, kuid praegu on koduse eeltöö tegemine saanud osaks puhkusest. Seda eriti olukorras, kus riikidel puuduvad ühtsed kokkulepitud reeglid.

Paar soovitust reisimiseks: 1. Enne reisi uuri, millised piirangud kehtivad sihtkohariigis. 2. Registreeri oma reis välisministeeriumi kodulehel. 3. Reisil olles järgi kohalikke soovitusi ja juhiseid.

Kätepesu ja desinfitseerimine on saanud osaks meie igapäevaelust ning ka maske oleme harjunud tavapärasest rohkem nägema ja kandma. Seda kõike tuleb meeles pidada ka lennuki pardal. Nimelt tuleb praegu lennureisile minnes kanda maski ning vältida lennukis asjatut liikumist. Maski on soovitatav kanda ka lennujaamas olles, kuna piiratud ruumi tõttu ei ole kõikjal võimalik hajutatuse põhimõtet järgida ning sellisel juhul on mask hea kaitsevahend. Kõigil, kel maski pole, on võimalik osta see mõnest lennujaama kauplusest.

Lendamine ja lennujaamas viibimine on sama ohutu kui varem. Nagu ikka, saab iga reisija ohutusele kaasa aidata, pidades kinni kehtestatud reeglitest. Lennujaamas on kasutusele võetud tänapäevased ja keskkonnasõbralikud puhastuslahendused, mis tagavad ruumide ja pindade puhtuse ka tavapäraste koristuskordade vahel. Terminali avatud ja kinnisele alale on paigutatud täiendaval hulgal desinfitseerimisjaamu ning ekraanid tuletavad viiruseleviku tõkestamise meetmeid pidevalt meelde.

Vabariigi Valitsuse otsusega on alates 1. septembrist võimalik kõigil kõrge nakkuskordajaga riikidest saabuvatel Eesti kodanikel teha lennujaamas tasuta esmane koroonatest, mis aitab vähendada eneseisolatsiooni aega. Juhul, kui esmane test on negatiivne, saab inimene hädavajalikke toimetusi ja käike jätkata ning seitsme päeva möödudes teha teise testi. Kui teine test on samuti negatiivne, saab inimene on tavapärase elu juurde naasta. Siiski on väga tähtis, et enne negatiivse testitulemuse saamist tuleb järgida eneseisolatsiooninõudeid, sest vaid nii saame üheskoos piirata viiruse levikut.

Kui on tunne, et tahaks lennata, aga mitte välismaale, siis on kõigil soovijatel võimalik ette võtta lennureis Kärdlasse või Kuressaarde. Miks mitte külastada sel sügisel kauneid kodumaa saari! Sihtkohadega saad tutvuda ja lennupiletid osta lennujaama kodulehelt.

Kohumiseni lennujaamas!

WelCome To The Tallinn airporT

The last six months have changed the daily lives and functioning of many people and businesses. Tallinn Airport has also adapted to the new normality. Here is a brief overview of what to consider when going on a trip and arriving in Estonia.

Today, it is probably no surprise to anyone that the situation in Europe can change quickly, and before you go on a trip, everyone has to do the groundwork and be prepared to change their plans quickly. True, when we go on vacation, we would like to relax and not worry, but today, doing homework has become part of the vacation. This is especially the case where countries do not have uniform agreed rules.

Here are some tips for traveling:

Before traveling, find out what restrictions apply in the destination country.

Register your trip on the website of the Ministry of Foreign Affairs.

Follow local recommendations and guidelines when traveling.

As of 1 September, people returning to Estonia from COVID-19 risk countries can have themselves tested for coronavirus at the airport and at the ferry port to reduce the period of self-isolation and to return to work. Testing is free for the Estonian residents, while foreigners can pay on-site by a bankcard.

The test can be taken based on a referral provided on-site, in the pedestrian area of terminals A and D of the Port of Tallinn with the help of medical personnel from Confido, and at the temporary Qvalitas testing point at Tallinn Airport. Drawing up referrals and obtaining the sample takes approximately five minutes. People are tested at the port and the airport in order of arrival. The testing points remain open until the last ferry or airplane passengers have arrived.

Foreigners can take a coronavirus test for a fee in order to reduce their compulsory self-isolation period. To book a time please call one of the service providers that provide a fee-based testing service.

Testing will be carried out by a public testing organisation based on a contract concluded with the Health Board; samples will be analysed by the SYNLAB

lab. Individuals who have been tested must fully self-isolate until they have received their test results. Negative test results will be communicated by a text message. Those who tested positive will receive a call. The results can be viewed also in the digilugu.ee health information system by logging in using the ID card. In the case of a negative test result, the person will be required to self-isolate in a limited form for the first seven days, which means that they may go to work and get groceries, but must avoid all unnecessary contact. They should also maintain a distance from the others at work.

Another test must be taken no sooner than seven days after the first test result and if this is negative as well, a person can continue their normal life. This means that an individual who has tested negative twice will not be subject to the fourteen-day self-isolation requirement which is applicable to everyone who has arrived from a risk country and has not been tested. The public testing call centre will contact the person to agree on a time for the second test.