Seltskond: Silverspoon

Silverspoon/Hõbelusikas gastronoomiakonkurss on iga-aastane tähtsündmus, mille kaudu väärtustatakse Eesti toidukultuuri. Konkursi 16-aastase ajaloo jooksul on sellest kujunenud restoranisektori parimate tunnustamise vaieldamatu tipptaseme kvaliteedimärk. 18. septembril toimus Lennusadamas järjekordne Silverspoon Awards Gala, kus parimaid restorane tulid tervitama muuhulgas ka mitmed Valitsuse liikmed eesotsas peaminister Jüri Ratasega. Fotod: Margus Johanson

Dmitri Demjanovit tunnustati kui Eesti toidukultuuri suurimat mõjutajat

Marju Luik, La Prima Pizza restoranide kontseptsiooni autor

Aukülalised Martin ja Eeba Helme, Tõnu ja Liina Lukas, Urmas ja Egle Viilma

Restorani valdkonna paremaid tervitas peaminister Jüri Ratas

Maailmakuulus model Karmen Pedaru väisab Hõbelusika galat juba mitmendat korda

Anna ja Allar Levandi Hanno ja Helin Pevkur Colonna Capitali juhi Roberto De Silvestri kõrval säravad alati kaunid daamid

PahuPidi Pööratud…

... tagurpidi, teistpidi. Pole uurind, mispidi plaadi nimi „World Inverted“ peaks tõlgitud-mõistetud olema. Lihtsalt on kedratud, kuda kõlab duo teine kauamängiv. Mõneti vist teistmoodi kui debüüt, a peab täpsustusteks viimase üle kuulama või muusikakriitikuks hakkama. Kuid ikka domineerib tumedam, varjulisem, müstilisem, maagilisem, nii füüsilist kui metafüüsilist sügavust/tähendust otsiv meeleolu muusikas. Ei ole nii fun nagu Alice Imedemaal, Ott kosmoses või isegi Palle üksi maailmas. Ka ei tundu Maarja ja Hendrik (Kaljujärv aka Ruum) kui Hans ja Grete kuskil Grimmi muinasjutus nõiamoori piparkoogimaja kallal. Täitsa tänane tõsine maailm tiksub-tuksub folktroonilise tandemi sündisaundide/elektrooniaruiete vs. naislaulu/-hääle üminates-moonetes. Plaadifirma on kodune Õunaviks, aga Eesti asja on vähem kui esikplaadil. Laulusõnad kõlavad in english, eks igaüks otsusta, ons see hää või bääd. A plaat on hea. Avaloo nimi hirmutab („We Get Older“), kuigi on fakt (ka pahupidi maailmas?), aga haarab. Tea, kas sisend on ka kontsept/tervikteemana mõeldud, aga võetav on, ja selle tunde järgi tipneb see loos, kus vingutab ka viiul – „Circle“. Vinüüliversioonil on küll teine järjekord, okei. Kosmose-plaat see väga pole, aga kosmopoliitne? Vokaalis kostab vähenenud Eesti koostisosade kõrval India ingridiente, isegi Pärsiat maarja nuut & ruum: World iNvErTEd maarja nuut & sun araW: FaNTasias For violiN & GuiTar

ja Brasiiliat. Või on see siis kuulaja kiiks. P.S. Pange ka tähele, et topelt ei kärise, tubli Maarja Nuut üllitab kohe veel ühe albumi, „Fantasias for Violin & Guitar“, salvestatud Narvas ühisimprovisatsioonis koos Sun Araw’ga, olles veidi tšekkinud, tundub ka v. hea.

Põgenemine iseendasse

Kristjan järvi

Nordic EscapE

KJ energia on midagi, mida on raske pudelisse/purki ajada. Aga voilà, augustist on väljas Kristjani esimene omaloominguline album, mille on ta ka suuresti ise arvutiprogrammi ja masinaga mässates sisse mänginud. Abiks Nordic Pulse Ensemble, LSO, kuuleb ka Liisi Koiksonit jt. Nagu Kristjanile omane, ei ole siin pelgalt muusika, vaid ka maailmavaade. Ja musa ise – siit leiab nii romantilist klassikat, elektroonilist ambient’i ja biiti, regilaulu, mida kõike.

retro sovietcamP

olav ehala

doN JuaN TalliNNas

Tänavu 70. sünnipäeva pidanud helilooja Olav Ehala noorpõlve-oopus aastast 1971. Eriti vinüülina taas välja tooduna on kogumik eklektilist estraadi lahe kuulamine tänasele põlvkonnale ja kena meenutus omaaegsetele. Film ise ehk meelelahutuslik muusikal oma totravõitu koomilises groteskis oli isegi veidi vastaline muidu nii ideoloogiliselt ranges nõukaaegses kanoonikas.

jaga ja valitse

aigar vals impEraaTor

Kunst kuulub valitsejale. Ehk Valsile. Suht vabas ja voolavas vormis indie/art-popi võtmes väänutatud kogum lugusid trummari ja helidepunuja ning iseenda frontmäni esituses. Aigari vend, andekas kitarrist Argo, kes samuti kevadel hea uue plaadi tegi, mängib ka paaris loos kaasa. Sobib tšekkida, kui huvitab veidi vasakule kalduv asi, kunstivärk või peavoolule vastandumine.

nublu ’oia alt!

Pluuto

päripäEva

Populaarse räppari teismetäht Pluuto esikalbumi tosinas loos teevad kaasa veel nooruksed villemrillem ja heleeza ja kaw ja margieela, kõik väikse tähega nimed, aga suured tulevikutähed täiega kindlalt. On kõvasti moonutet vokaali, biiti ja meloodiat, aga veel ja veelgi enam tõelist tunnet, kirge ja romantikat. Teenage love will never die.

White men can’t jumP!

lexsoul dancemachine

lExplosioN ii

Eesti mehed tõestavad oma kolmanda kauamängivaga, et pole midagi, millega nad funk’i ja groove’i genereerimisel hakkama ei saa. Tehniliselt, vähemalt. Ja kirge ning huvi asja vastu on meestel jätkuvalt. Seda demonstreerivad tüübid eriti just livekeikka konditsioonis. Sedakorda on albumi sissevõtmisel ka paar välismaa mängijat kampa kaasatud. Siiski tundub seekordne kuidagi eriti poleeritud või isegi steriilne. Samas just selline saund võib mõnele kõrvapaarile vägagi sobida!

machine gun misha

misha Panfilov

raiN

No Misha on meil tõeline titaan, viljakuse sümbolmees ja Herakles, kes tulistab kui kuulipildujast: nii nagu mullu, siis ka sel aastal mitu plaati väljas: Centre El Muusa kauamängiv, koos Shawn Lee’ga üllitatud „Paradise Cove“ või oma Sound Combo LP „Days as Echoes“. Psühhedeelse retro-biidi ja funkygroove’i, library-musa, muzaki ja lounge’i vallas end kindla käega taastootja rollis kindlalt tundev muusik üllitas ka filmi „Rain“ soundtrack’i. Kollaaž tuttavat miljöö- ja meeleolumusa, aga ka törts indie-rokki..