Film: Vee peal, lk

VEE PEAL

kelleks tahame saada?

„Vee peal“ (2020) on tõestisündinud lugu noore poisi Andrese elust, kes püüdleb läbi raskuste paremuse poole, olgu need raskused siis akadeemilised, meditsiinilised, füüsilised või hoopis emotsionaalsed, ja kellele meeldib üle kõige kala püüda.

Seal on hea olla

Andres on varateismeline poiss, kes elab maakohas oma vanaisa ja vanaemaga. Tema ema on põgenenud Rootsi ja isa jäänud Venemaal kadunuks. Andrese elu pole kergete killast: lisaks vanemate puudumisele tuleb tal kannatada koolikiusamist, õppimine ei edene kuigi hästi, vanaisa on temaga karm ja ta tunneb end üksildasena. Ainus tegevus, mis teda lohutab, on kalapüük. Ta harrastab seda koos naabrist sõbra Kollaga, kellel on küll hullupaberid, kuid siiski ka küllalt elutarkust poisile jagamiseks. Vee peal kogeb Andres selles keerulises maailmas rahu. Ka Kolla tõdeb, et „vee peal on hea olla, aga nii kui vee pealt ära astud, saab elu kätte.“

Kristlasena võime seda veepealset rahupaika võrrelda kirikuga, kus meil on hea olla. Tulles igapäevaste toimetuste keskelt kirikusse või ka lihtsalt palves Jumala ette, võime kogeda, et viibime justkui teises maailmas, kus on rahu. Pärast kosutavat aega jumalateenistusel või noorteõhtul peame aga pöörduma tagasi argielu juurde, kus võib ette tulla palju raskusi, kuid kuhu on ometi pärast vaimuliku toidu saamist ja oma murede Jumala ette kandmist jälle lihtsam minna.

Pöörded – nii halvemaks kui paremaks

Ühel päeval juhtub Andrese peres ehmatav sündmus – vanaisa haigestub raskesti ja pole teada, kas ta jääb ellu. Koos nutuse ja musta rätikut kandva vanaemaga käib Andres vanaisa haiglas vaatamas. Olukord on halb, aga arst ütleb siiski, et ta võitleb väga vapralt. Andres on murest murtud ja teeb otsuse, et nüüdsest peale hakkab ta hästi õppima – ehk aitavad tema head hinded vanaisal terveks saada? Kehv õppeedukus oli ju palju muret ja vaeva toonud.

Õpetajad märkavad, et Andresega on toimunud muutus. Ta õpib innukamalt, vahel lausa hiliste öötundideni välja. On veerandi lõpp ja Andres palub neilt võimalusi hinnete parandamiseks, mis talle ka antakse, arvestades poisis toimunud muutust ja vanaisa tervist. Päevikut parandatud hinnetega käib Andres haiglas ka vanaisale näitamas. Kuid niisugune pööre ei meeldi klassikaaslastele. Neile ei sobi, et õpetajad Andrest kiidavad, ja nii saab Andresest poiste pilke- ja löögialune.

SISALDAB SÜŽEE PALJASTUSI!

Andres on murest murtud, kuid teeb otsuse, et nüüdsest peale hakkab ta hästi õppima – ehk aitavad tema head hinded vanaisal terveks saada?

„Vee peal on hea olla, aga nii kui vee pealt ära astud, saab elu kätte.“

Suve seiklused

Saabub suvi. Andres saab jälle rohkem kalal käia ja hakkab naabrimees Valtrilt, kes on talle nii sõbra kui ka nõuandja eest, õppima võitlemise ja kaitsmise võtteid, et poiste keskel enda eest seista. Ka vanaisa tervis paraneb tasapisi ning ta lubatakse haiglast koju. Kuid Andrese elus toimub veel midagi erilist – nimelt tutvub ta ühe toreda omavanuse tüdruku Mariaga. Nad käivad koos kohvikus ja jalutamas. Lõpuks on tal sõber, kellega koos on väga hea olla.

Kõik on hästi, kuni Maria sõidab perega Pärnusse puhkama ning Andres peab temast pikemalt eemale jääma. Nad lepivad kokku, et tüdruk kirjutab Andresele Pärnust. Igal hommikul postkasti juures käies on ainus, mida ta sealt ei leia, oodatud kiri. Lootus järjest kahaneb ja kahaneb, kasvavad nukrus ja teadmatus. Hiljem näeb ta ühel peol, et Maria tantsib teise poisiga. Andres on kurb, aga elab oma elu edasi.

Sügisega saabub selgus

Kätte jõuab sügis ja Andresel tekib taas konflikt ühe koolikaaslasega. Seekord ähvardusele ja löökidele allumise asemel lööb Andres ise teise poisi pikali. Süüdi jääb Andres, kes saab juhtunu pärast koolist käskkirja. Ometi ei olegi asi nii halb – nii Valter kui ka vanaisa avaldavad poisile hoopis tunnustust, et ta on suutnud enda eest seista.

Selgub ka tõde Marialt saamata jäänud kirja kohta – ta avastab vanapaberikastist avatud ümbriku. Tuleb välja, et tüdruk siiski kirjutas ning kiri jõudis ka peatselt kohale, kuid sel päeval oli pensionipäev ja postkasti tühjendasid vanaema-vanaisa. Nad peitsid kirja, sest arvasid millegipärast, et poisile pole hea, kui ta tüdrukuga kirjutab. Taas murest murtud Andrest aitab Valter, kes salaja kirjutab Mariale, rääkides talle kogu loo ära. Lõpuks, kui Andres on jääaugust kala püüdmas, tuleb ka tüdruk sinna, et olla koos poisiga tema lemmikpaigas – vee peal.