Koolitus, 28. jaanuar 2014

Koolitus

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ ‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Teisipäev, 28. jaanuar 2014

Toimetaja: Ia Mihkels | Projektijuht: Assol Aru » 614 4042 | Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress

VÕITMA ÕPID SA IGAL JUHUL KÕIGEPEALT ISEENNAST Jah, Kõrgem Sõjakool õpetab sulle meeskonnatöö ja ühiste eesmärkide kaudu oma “minast” kaugemale nägemist.

Tule uuri 14.-15. veebruar infomessil INTELLEKTIKA!



‡ RASKE VALIK:

Valikuaeg

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

2

Koolitus

kas kutse- või kõrgkool Mis saab edasi? Selle küsimusega seisavad igal kevadel silmitsi tuhanded koolilõpetajad.

On neid, kel selge siht silme ees, nii mõnelgi läheb aga valiku tegemine üsna umbropsu.

≤

ANNA-LIISA METS LEHT@OHTULEHT.EE

Tihti laseb koolilõpetaja end mõjutada kõrvalseisjatest, see ei pruugi aga otsustamist sugugi lihtsamaks teha. «Õpi ikka mõni amet, siis on töökohaga muretu,» ütleb elukogenud vanaisa. «Ülikool avardab silmaringi, siis on edaspidi maailm valla. Näed, naabri-Mare tütar läks lausa Ameerikasse edasi õppima!» muretseb ema, et viimati tähendab kutseharidus siiski piiratud valikuid hilisemas elus.

Meelt muuta võib alati

’’

Teisipäev, 28. jaanuar 2014

Mida arvavad asjast need, kel gümnaasiumijärgsed valikud juba aastate taha jäävad – kas tabati esimese korraga kümnesse või on tulnud oma toonaseid otsuseid kahetseda?

Mari Meidla (28) lõpetas gümnaasiumi üsna selge tulevikuplaaniga. Katsed tegi ta lõpueksamite järel TLÜ eesti filoloogia erialale ja IT Kolledžisse. Sisse sai mõlemasse, kuid valis esimese variandi ja spetsialiseerus keeletoimetamisele.

Edasiõppimisplaane tehes tuleks kindlasti mõelda ka sellele, kus võiks pärast lõpetamist tööd saada, kui palju selle eriala inimesi vajatakse.

Oma valikut pole Mari kahetsema pidanud, sest kohe pärast bakalaureuseõpingute lõppu asus ta tööle keeletoimetajana firmasse, kus on ametis tänini. «Viimastel aastatel olen hakanud ka tõlketöid tegema. Olen oma tasemega väga rahul ja tean, et suudan püsida konkurentsis,» ütleb ta.

Igasuguse töö puhul on mõistagi oluline ka selle eest saadav tasu.

Mari, kel praegu peres kasvamas kaks last, ütleb, et majanduslikult tuleb ta toime normaalselt, kuid ei salga, et tahaks tulla veel paremini.

«Kui saaks valida uuesti, suunduksin küll pigem IT-valdkonda, õpiksin programmeerimiskeeli.

Samuti oleks mul variandiks majandus, raamatupidamine ja muu selline,» arutleb ta. Samas tunnistab aga, et ei ole kindel, kas tal nende valdkondade peale annet oleks. «Keeleasjade peale on küll,» ütleb Mari.

Kas oma lapsi, kes praegu küll veel üsna väikesed, näeb ta tulevikus pigem kutse- või kõrgkoolis? «Pole vahet, ise otsustavad.»

Tuleks mõelda mitu aastat ette Rain (25), kes ei taha tehtud valikutest oma nime all rääkida, ütleb, et lõpetas Tallinna ülikoolis kolme aasta eest rekreatsioonikorralduse eriala, aga ei näe endal tööturul selles vallas erilisi väljavaateid. «Tagasi vaadates võin öelda, et sain päris palju teadmisi, õppida oli huvitav, aga kus ja kuidas õpitut rakendada, JÄTKUB LK

4»

Pärast gümnaasiumi ametikoolis juuksuriks õppinud Mari Jõgeva peab praegu bürooassistendi ametit ja tahab astuda ülikooli. Seniseid valikuid ta ei kahetse: «Inimene areneb ja soovid muutuvad, see on loomulik. Õpime nagunii kogu elu.» Mari Luud

Koolitus

Teisipäev, 28. jaanuar 2014

3

REKLAAMTEKST

Kuldne ajastu Räpina Aianduskoolis MÜÜdunud sßgis otsustas Räpinas olla kuldkollane – pikalt ja pþhjalikult. Ei mingeid vääratusi värvifännidelt vahtratelt vþi muudelt kirjulembestelt tßßpidelt.

Kullakarvalist tunnustust on koolile jagunud kogu aasta jooksul. Eesti parimaks kutseĂľpetajaks 2013 tunnistati aianduskooli Ăľpetaja Reti-Randoja Muts. Tiitliga “Maa Soolâ€? pärjati Ăľpetaja Malle Terepson-Madisson. PĂľlvamaa kĂľrgeima autasu, vapimärgi, pälvis kooli direktor Heino Luiga. Maastikuehituse Ăľpilased tulid Eesti-sisestelt kutsevĂľistlustelt tagasi tiitliga “Noor Meisterâ€?, oristikaĂľpilane Moonika Tohvri kutseĂľppurite maailmameistrivĂľistlustelt “World Skillsâ€? 13. kohaga. Räpina Aianduskooli aed “HĂźva leili!â€?

Tallinna Lillefestivalil pälvis publiku lemmiku tiitli.

Tegusad “aianduskoolikudâ€? toimetavad täna kuldses keskkonnas - iga viimase kui nurgataguseni renoveeritud, ligi 800 Ăľpilasega Räpina Aianduskool teeb kadedaks lähemad ja kaugemad kĂźlalised. Praktikandid Prantsusmaalt ei suuda lahkuda MAC-idega täidetud arvutiklassist, sakslased on rabatud kaunist Ăźmbritsevast looduskeskkonnast, kĂźlalised ida poolt hakkavad lihtsalt nutma ja kĂľigega harjunud ning emotsioone hoolikalt varjavad eestlased lasevad oma kerge kadedusega segatud „vau!â€? kuuldavale kui mitte mujal, siis vähemalt kooli

raamatukogus. Ăœhtviisi säravad nii Ăźhiselamud, modernne Ăľppekasvuhoone kui vĂľimla.

Kþiki endisi þpilasi ootab Räpina Aianduskool kßlla 7. juunil 2014, tähistamaks kooli 90. sßnnipäeva.

Tule ja saa praegusest kullasärast osa!

Kþiki tulevased þpilased on oodatud lahtiste uste päevale 8. mail 2014.

Aianduskooli igapäevastest tegemistest (näiteks, et mida siis ikkagi þpitakse maastikuehituses) saavad soovijad hea ßlevaate kooli facebook-i lehelt.

Asisem-tþsisem info – nagu näiteks sisseastumistingimused vþi þppekavad asuvad kodukal www.aianduskool.ee KES PÄÄSEB MARJAMAALE? Õppima vþib tulla Räpinasse nii peale pþhikooli lþpetamist kui ka siis, kui juba mitu kþrgharidust taskus. Ja ikka tasuta. Kþigile. Isegi tasuta lþunad on Räpinas olemas — kþigile päevases þppevormis þppijaile!

MIDA TÄHENDAB SESSIOON EHK KAUGÕPE? Sessioone on þppeaastas 6, iga kord nädal aega. Pþhja-Eestist pärit ses-

sioonþppijaile pakume ka varianti Räpina + Tallinn, kus teooriat þpitakse Tallinnas ning praktiline osa þppetÜÜst toimub Räpinas.

KAS SISSEASTUJATELE ON MINGISUGUSED KATSED? Päevaþppesse astujaile on vestlusvoor. Selle eesmärk on eelkþige sisseastujale eriala ja þpingute kohta informatsiooni anda – et ta saaks oma valikus kindlustunnet – vþi ka vastupidi, saaks þigel ajal aru, et see pole tema rida. Sessioonþppijatele on test väga ßldiste eriala puudutavate kßsimustega. Näiteks vþiks aianduse erialale astuja ikka mþne þunasordi osata nimetada...

Kellel päris pika kooliaja ees kerged kĂľhklused, vĂľib aeg-ajalt klĂľpsida kooli kodulehel täienduskoolituse linki - kord pakutakse koolitust Ăźhel, kord teisel teemal. 2013. aastal korraldas aianduskooli täienduskoolituse osakond Ăźhtekokku 56 koolitust kogumahuga 2182 tundi – 8-tunnisteks tÜÜpäevadeks arvutatuna teeb see 272 päeva. Ja „karvakasvand isamaad“ (vilistlase Madis JĂźrgeni väljend) haritakse kaugemalgi kui Räpinas – kagunurgast vaadates toimusid kaugemad koolitused 2013. aastal Sakus ja Rakveres.

SĂ•BRAPĂ„EVA TOMATIPROJEKT Sina ei teagi, mis see on? Ligi 800 seltskonda (klassid, noortekeskused jne) Ăźle Eesti on sellega liitunud ja Sina ei tea?

Mine meie kodulehele ja saa osa – vähemalt näpunäidetest!

LĂ„HITULEVIKU KOOLITUSED

AIANDUS MAASTIKUEHITUS FLORISTIKA KESKKONNAKAITSE TEKSTIILITĂ–Ă–

Kþiki tulevased þpilased on oodatud lahtiste uste päevale 8. mail 2014.

t Taimekaitse (taimekaitsetÜÜtaja tunnistuse saamiseks ja pikendamiseks) t Aianduslike ja talumajanduslike väikevormide ehitamine t Kasvuhoonekultuuride kasvatamise tehnoloogiad ja turundamise alused t RaietÜÜlise väljaþppe koolitus t Leinapärja aluse ja vaniku valmistamine t Piirdaedade ehitamine t Koduaia planeerimine ja kujundamine t Taimekaitse aluskoolitus professionaalsele kasutajale t Viljapuude ja marjapßßsaste kujundus- ja tervenduslþikus t Taasavastatud tervislikud aedviljad ja nende looduslähedane viljelemine; uued ja pþnevad aedviljad koduaias ja peolaual Osalejate arv on piiratud. Vajalik eelregistreerimine.

Täpsem info ja registreerimine: www.aianduskool.ee vþi tel. 79 61 549 vþi 53 461 209

888 "*"/%64,00- && t 888 '"$&#00, "*"/%64,00-

« ALGUS LK 2 seda pole ma suutnud välja mõelda,» nendib ta. «Seega üks asi, mida erialavalijaile võin öelda: kindlasti mõelge aegsasti ka sellele, kus pärast lõpetamist võiksite tööd saada, kui palju sellise eriala inimesi vajatakse.»

Rain tunnistab ka, et võinuks ise olla ülikooliajal aktiivsem, teha näiteks treeneripaberid mõnel spordialal, et saaks nüüd kas või lasterühmi juhendada. Praegu on tal aga plaan minna suveks tööle mõnda Itaalia või Hispaania kuurorti («Seal otsitakse minusuguseid, küll lapsi kantseldama, küll vanainimesi lõbustama!»), sügisel aga jätkata õpinguid kutsekoolis.

«Mõtlesin, et hea oleks selgeks õppida mõni ehituseriala,» ütleb ta.

«Nende oskustega leiab alati tööd, aga need kuluvad elus niisamagi ära. Kunagi tahaks siiski ka magistrisse minna, kuid see erialavalik pole mul veel selgeks mõeldud.»

Kahetseda pole põhjust Mari Jõgeva (27) valis pärast gümnaasiumi lõpetamist ametiõpingud, kuigi nii koolikaaslased kui ka kodused eeldasid, et ta astub ülikooli.

«Mina eelistasin kutsekat, kuna toona soovisin saada erialaoskusi. Õppisin juuksuriks. Siis paistis, et ülikoolis õpitav on nii laialdane ja kõikehõlmav,» meenutab Mari. Talle tundus asjalikum omandada elukutse, teoreetiliste teadmiste tagaajamine polnud siis huvitav. Juuksurina töötas ta aasta, nüüdseks on sellest saanud mõnus hobi.

Praegu aga soovib büroo assistendi ametit pidav Mari siiski ülikooli astuda. «Mina ei teadnud pärast keskkooli täpselt, mis on minu ala. Pärast seitset aastat töötamist tean, mida tahan. Eelmisel aastal ei saanud ma sisse, aga proovin tänavu uuesti,» räägib ta. Unistuseks on õppida infohaldust.

Tagasi vaadates kinnitab Mari, et valikute tegemisel ei muudaks ta siiski midagi: «Inimene areneb ja soovid muutuvad, see on loomulik. Õpime nagunii terve elu.»

Kutsekoolist ülikooli Tihti pelgavad lapsevanemad, et kui laps valib kutsekooli, siis on kõik läbi – eluajaks lihttööline.

Nii sügavalt istub mõnes täiskasvanus sees see, millega teda ennast kooliajal hirmutati.

Karl (18, nimi muudetud) valis pärast põhikooli vanemate tulisest vastuseisust hoolimata ametikooli. Vanemate pärast ei taha ta praegu ka oma nime lehes avaldada.

«Kevadel lõpetan ja tahan astuda ülikooli – osalt tõesti ka selleks, et vanematele näidata, kellel õigus oli,» naerab ta. Ametikoolis on Karl kogu aeg olnud kõige tublimate seas – eesmärk ülikooli sisse saada on innustanud.

«Päevakoolis ma vaevalt oleksin selline oivik olnud,» naerab ta. «Nüüd on mul aga ka korralik amet – pole keeruline tööd leida, et end kõrgkooli ajal ise ülal pidada. Nii mõnigi tuleb ametikooli pärast ülikooli – mina usun, et vastupidi on otstarbekam.»

Kommentaar

Koolitus

Uued t

Võta aega!

Karjäärinõustaja Piret Aruniit Tartu Kutsehariduskeskusest ütleb, et õnneks on kadumas suhtumine, et õige hariduse saab vaid ülikoolist. Kui veel kümne aasta eest hirmutati noori väljavaatega pääseda ainult kutsekooli, siis nüüd see enam nii ei ole.

«Kutseharidust on aastate jooksul omandama asunud palju selliseid inimesi, kellel ülikool juba korra lõpetatud,» räägib Piret. Pärast ülikooli paelub neid just kutsehariduse praktilisus: õpitakse konkreetset ametit, mitte teoreetilisi teadmisi. Ka tulevasest töökohast on ametiõppuritel paljude kõrgharitutega võrreldes parem ettekujutus.

Et kindlaks teha, kas tasuks astuda kutsevõi kõrgkooli, soovitab Piret pidada tingimata aegsasti nõu karjäärinõustajatega. Kui selleks aga enam aega ei jää, tasuks mõelda, kellena ennast viie aasta pärast tööturul nähakse: peab olema idee, mida õpituga peale hakata. «Noor peab enda jaoks sõnastama eesmärgi, mitte mõtlema: oh, see eriala tundub fun, seda õpingi.

Analüüsida tuleb seda, millistes ainetes läks koolis hästi, kas on mõni hobi, mis võib toetada mõnel erialal õppimist,» selgitab Piret.

Kui langetada valik ülikooli kasuks, siis ei ole mingit mõtet minna ainult bakalaureusekraadi püüdma: sellel puudub tööturul reaalne väärtus, paljud ametid eeldavad vähemalt magistrikraadi. «Bakalaureusekraad on justkui pool haridust, sellega ollakse poolel teel,» ütleb Piret. Kui juba kõrgkooli minna, tasub kohe planeerida õppeaja sisse ka magistriõpingud. «Ülikool on meil tihti loogiline jätk gümnaasiumile, asjade selline käik tuleneb meie väärtuskasvatusest, ja need väärtused on pärit meie kodudest, kus vanemad soovivad, et lastel oleks parem elu ja töö, kui on olnud neil,» räägib Piret.

Kui aga söögitegemist jumaldav noormees leiab, et tahab ametikoolis kokaks õppida, peaksid va-

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Teisipäev, 28. jaanuar 2014

4

Piret Aruniit soovitab erialavaliku asjus pidada aegsasti nõu karjäärinõustajaga. Erakogu nemad teda toetama, mitte nõudma, et noor tuleviku kindlustamiseks kas või tasulisel kohal ülikoolis majandust õpiks, sest see on ikka üks kasulik eriala.

Ka ei maksa edasiõppimisega kiirustada: kui kindel siht puudub, võib rahulikult gümnaasiumi järel aasta või paar õppimisest puhata, kas tööd teha või ringi reisida. Õige mõte võib sedasi tulla iseenesest.

Kutsehariduse plussiks on Pireti sõnul see, et oskustöölisi on alati vaja. Ka õppekavade koostamisel lähtutakse kutsehariduses sellest, millised erialad tagavad tulevikus kindla töökoha.

Meistriks ja juh

Ametikoolide üks suuremaid uuendusi on, et juba sel suvel võetakse õpilasi vastu uutele, V taseme ehk kutseerihariduse õppekavadele.

V kutsetasemel omandavad erialase ettevalmistuse spetsialistid ja meistrid. Vajadus nende järele on ettevõtetes suur. Kutseeriharidusõppes omandatud praktilisi teadmisi ja oskusi saab kohe tööturul rakendada ning saadud kogemuste baasil hiljem edasi õppida kõrgkoolis ja/või läbida täienduskoolitusi.

Õppekavad praktilisemaks «Uuendused toovad kutseharidusse senisest veelgi rohkem paindlikkust, õppekavad muutuvad veel praktilisemaks, õppurite tööturule jõudmise aeg lüheneb ja ettevalmistus töötamiseks ettevõtetes muutub paremaks,» rääkis Võrumaa kutsehariduskeskuse õppetalituse juhataja Terje Kruusalu. «Nüüdisaegne kutseharidus vastab üha enam tööturu reaalsetele vajadustele ja nõuetele, kutseeksami järel saa-

TULE TREENINGUTELE! VÕRKPALL TÜTARLASTELE

OODATUD ON TÜTARLAPSED: vanuses 7–15 eluaastat TREENINGUD TOIMUVAD: Tallinna Humanitaargümnaasiumis (Koidu 97)

VÕIMLEMINE

ILUVÕIMLEMINE RÜHMAVÕIMELMINE TANTSULINE VÕIMLEMINE OODATUD ON TÜTARLAPSED: vanuses 4–12 eluaastat

ERAKOOL WTC Tallinn, Jõe 5 Tallinn, telefon 611 6599, 55 14 677 e-post info@generum.ee Koolitusluba 6314HTM

ITIC/ISIC, WTC soodustus 5% Kliendisoodustus 10% TÕLKE- JA GIIDITEENUSED Individuaaltunnid alates 22.80 € ak/t Firmasisene koolitus alates 21 € + km ak/t

ÕPPIMINE TEEB ÕNNELIKUKS -

TREENINGUD TOIMUVAD: Tallinna Laagna Gümnaasiumis (Vikerlase 16) EESTI, VENE, INGLISE, SAKSA, ITAALIA, HISPAANIA, ROOTSI, PRANTSUSE, SOOME, TÜRGI JA LÄTI keele koolitus avalikes gruppides, individuaalselt ja firmasiseselt

UJUMINE

ALLVEEUJUMINE

TÜRGI KEEL algajatele ja astmele A1 4.02–19.05, 60 ak/t, minigrupis 360 €

OODATUD ON LAPSED VANUSES: vanuses 6–12 eluaastat

ITAALIA KEEL algajatele ja astmele B1/B2 3.02–19.05 ja 20.01-6.05 (LIITU!) 60 ak/t, minigrupis, 360 €

TREENINGUD TOIMUVAD: Tallinna Laagna Gümnaasiumi ujulas (Vikerlase 16)

SOOME KEEL alg-/elementaarastmele 3.02–19.05, minigrupis, 360 € INGLISE KEEL ELEMENTAARASTMELE algab juba homme hommikul kell 7.45!

E, R 29.01–25.04, 50 ak/t, minigrupis, 300 € INGLISE KEELE VESTLUSKURSUSED astmele B1+ minigruppides, 1x2 ak/t ndl K õhtul 29.01–7.05 ja E hommikul 3.02–19.05, 30 ak/t, minigrupis, 180 € INGLISE KEELE GRAMMATIKAKURSUSED 1x3 ak/t ndl E õhtul 3.02-19.05 ja R päeval 31.01-16.05, 45 ak/t, minigrupis, 270 €

Tallinnas Arte Gümnaasiumi ujulas (Ed.Vilde tee 62)

REGISTREERIMINE JA INFORMATSIOON:

Kristjan Palusalu Spordiklubist/Palusalu Spordikool telefonil +372 509 2127, marevooglaid@gmail.com Mare Vooglaid Palusalu Spordikool omab Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitusluba.

MÕTLE! OTSUSTA! KIIRUSTA!

Koolitus

Teisipäev, 28. jaanuar 2014

5

tuuled ametiõppes

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

hiks õpi kutsekoolis – saad kutseerihariduse

Esma- ja jätkuõppe kavad Kutsereformi tulemusena uuendavad kõik kutsekoolid oma õppekavad. Kutseõppe tasemed on liigitatud kutsekvalifikatsioonide raamistiku järgi, mis annab võimaluse mõista ja hinnata õppija saadud kvalifikatsiooni kogu Euroopas ühtemoodi, selgitas Kruusalu.

Ka võimaldab uus õppekorraldus liikuda paindlikumalt erinevatele õppetasemetele ning omandada kutsekvalifikatsiooni lisaks formaalharidusele ka läbi töökogemuse, täiskasvanuõppe ning täienduskoolituse.

«Et Võrumaa kutsehariduskeskuses on võimalik omandada rakenduskõrgharidust, siis sai meiegi kool võimaluse pakkuda uusi, viienda taseme õppekavasid,» rääkis õppetalituse juhataja. «Õpilasi hakkame uutele õppekavadele vastu võtma juba tänavu juunis. Viienda taseme õppekavad jagunevad esma- ja jätkuõppe õppekavadeks, uus on aga seegi, et kutsehariduses rakendub uue arvestuspunktina

EKAP – Eesti kutsehariduse arvestuspunkt.» Üks arvestuspunkt (EKAP) võrdub 26 tunniga, õppeaasta maht on 60 arvestuspunkti. V taseme õppekavadel on esmaõppe maht on 120–150 arvestuspunkti, jätkuõppes 15–60 arvestuspunkti, selgitas Kruusalu.

«Näiteks meie koolis saab gümnaasiumilõpetaja viienda kutsetaseme esmaõppes õppida tootmistehnoloogiks, mehhatroonikuks, mööbli valmistamise tehnoloogiks, telekommunikatsiooni spetsialistiks või majutus-

Kutsehariduse pakutavasse erialavalikusse tasub süveneda, sest uuringud näitavad, et lõpetajad on tööturul läbilöögivõimelised, saavad head palka ja on oma eluga rahul.

ettevõtte juhiks,» tõi Kruusalu näiteid Võrus õpetatavate erialade põhjal. «Jätkuõppesse saavad astuda neljanda või viienda kvalifikatsioonitaseme omandanud – või töökohal pmandatud vastavate oskustega – keskharidusega inimesed.» Jätkuõppes saab Võrus omandada näiteks toitlusettevõtte juhi või toitlustuskorraldaja, turundusspetsialisti, jaekaubandusüksuse juhtimise jpm ametite oskused.

kuulutab välja vastuvõtu 2014/15. õppeaastaks ELEKTROONSETE AVALDUSTE VASTUVÕTT alates 1. märtsist.

DOKUMENTE VÕETAKSE VASTU 12.–25. juunini tööpäeviti kell 10–16 Rävala pst 16, ruumis A 103.

SISSEASTUMISEKSAMID TOIMUVAD 26. juunist kuni 2. juulini.

t bakalaureuse- ja magistriõppe muusika, muusikapedagoogika ja lavakunsti erialadele, t magistriõppe kultuurikorralduse ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele

LÄHEMAT INFOT vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ning ettevalmistuskursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta saab EMTA koduleheküljelt www.ema.edu.ee ja www.lavakas.ee, telefonil 6675 709 või e-posti aadressil vastuvott@ema.edu.ee

Teadlik valik – parim valik Kutsehariduse pakutavasse erialavalikusse tasub kindlasti süveneda, sest asjakohased uuringud näitavad, et lõpetajad leiavad tööd nii teenindus- kui ka tehnoloogiavaldkonnas. Näiteks Võrumaa Kutsehariduskeskuse viimase 11 aasta vilistlasuuringu tulemused näitavad lõpetajate suurt läbilöögivõimet tööturul, head palka ning seda, et eluga ollakse rahul.

Muidugi teeb kutsekoolidele suurt rõõmu see, et väärtustatakse elukestvat õpet – suurt huvi tuntakse täiskasvanuile mõeldud kursuste-koolituste vastu.

«Meie kooliperele tähendab see, et meie kooli moto – «Hea kool kogu eluks!» – peab kõigiti paika,» rõõmustas Kruusalu. ≤ KRISTJAN ARRAS

Hiiumaa Ametikool Suuremõisa, Pühalepa vald, Hiiumaa, 92302 Infotelefonid 469 4391, 5647 1544 Dokumentide vastuvõtt 25.06–22.08.2014 E-post hiiumaa.ametikool@hak.edu.ee

3 a.

ülikooli sisseastumiseks bioloogia keemia keemia e-õpe

Vaata lähemalt www.gakk.ee Võta meiega ühendust info@gakk.ee või tel 6274065.

Suur-Kloostri 16, Tallinn

2014/2015 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE:

Keskkooli baasil

eesti keel inglise keel matemaatika

riigieksamiteks eesti keel inglise keel matemaatika

Floristika Maastikuehitus Puit- ja kiviehitiste restaureerimine Savikrohvi meister Keskkonnakaitse Väikesadama spetsialist Bussijuht Metsamajandus (raietööline) Väikeettevõtlus

Õppetöö alates 1. märtsist 2014. a

ETTEVALMISTUSKURSUSED PÕHIKOOLI LÕPETAJALE

ETTEVALMISTUSKURSUSED GÜMNASISTIDELE

ERIALAD 2014

dav kvalifikatsioon annab lõpetajale suurema kindlustunde, sest tööandjad on niisuguse ettevalmistusega töötajaist rohkem huvitatud.»

Dokumentide vastuvõtt ruumis B108 igal tööpäeval kell 10.00-15.00

Robotitehnik jätkuõpe (kaugõpe)

1 a.

Müügikonsultant jätkuõpe (kaugõpe)

0,5 a.

Juuksur (päevaõpe)

1,5 a.

*Meisterjuuksur jätkuõpe (õhtuõpe

0,5 a.

3-el õhtul nädalas) Sõidukikere- ja värvitööde 1 a. meister jätkuõpe (kaugõpe)

*Sisustustekstiilide õmbleja (õhtuõpe)

0,5 a.

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus.

* Tasuline õpe

TASEMEL KUTSEHARIDUS

Teisipäev, 28. jaanuar 2014

6

Koolitus

Kes palju teeb, see palju jõuab Mullu Valgamaa aasta õppija tiitliga pärjatud Katrin Uffert (44), kes pälvis täiskasvanud õppurite seas ka üleriigilise tunnustuse, on pärast pikki võõrsil elatud aastaid tagasi sünnimaal ja kiiresti siin kohanenud – paljuski tänu pärast saabumist läbitud õpingutele-koolitustele, usub ta ise.

LEHT@OHTULEHT.EE

Valgamaa ei ole Eestis eriline tõmbekeskus – ikka eeldatakse, et sealt minejaid on rohkem kui sinna kolijaid. Ometi asutas Katrin Uffert pärast paari aasta tagust Eestisse naasmist end elama just sinna. Põhjus lihtne: Valgamaal on tema isapoolsete vanavanemate kodutalu. Seal ongi Katrin oma perega end nüüdseks sisse seadnud – tagasi oma juurte juures. Kui Valgamaalt minejad näevad oma tegutsemissihte ja -võimalusi mujal, siis Katrin tahab omalt poolt teha kõik, et elu just kodukandis edasi areneks.

Aastad võõrsil õpetavad palju

Koolitused.ee

Katrin Ufferti senine elu on suures osas möödunud võõrsil, sest kui ta oli nelja-aastane, kolis pere elama Venemaale. Side sünnimaaga siiski säiilis, sest lapsena veetis Katrin suved vanavanema-

te juures Aakres – nii see paik talle südame külge kasvaski.

Pärast keskkooli õppis Katrin Moskvas pedagoogika ja algõpetuse eriala ning töötas mõnda aega suurlinnas õpetajana. «See amet oma liiga rangete õppekavade ja paberimajandusega ei pakkunud mulle rõõmu ega võimaldanud rakendada loovust, ka töötasu oli üpris nigel,» on Katrin öelnud intervjuus ajalehele Valgamaalane. Tema jutust selgub, et kannapöördeid pole ta kunagi kartnud: õpetajatööst loobunud, läks ta hoopis restorani ettekandjaks.

Hakkajat inimest soosib ka saatus ja nii tõusis Katringi karjääriredelil kiiresti ning töötas Moskva hotellides ja restoranides osakonna juhi, mänedžeri ja direktorina. Restoranis töötades sai ta tuttavaks oma tulevase abikaasaga – hollandlasega, kes pidas seal peakoka ametit. Aasta elas pere mehe kodumaal, kuid sealt naasti taas Moskvasse. «Üks asi on jälgida elu eemalt, teine asi elada kohapeal. Minu

Täiskasvanukoolituse vallas näitas eelmine aasta taas, et kui soov ennast arendada on suur, ei ole vanus takistuseks – aasta õppijate tunnustusüritusel oli vanimal preemiasaajal aastaid 85.

Iga-aastase täiskasvanud õppija nädala kõrghetk on tublimate õppurite tunnustamine. Mullu pälvis aasta õppija tiitli ettevõtja Lauri Veso (38), kes oli edukas omal ajal katkenud haridustee jätkamisel: ta lõpetas eelmisel kevadel Tartu täiskasvanute gümnaasiumi ja asus edasi õppima Tallinna tehnikaülikoolis.

Aasta koolitajaks nimetati Rakvere ametikooli sepa- ja puidutöö õpetaja Riho Mäe, aasta koolitussõbralikuks organisatsiooniks AS Viking Window ning aasta koolitussõbralikuks omavalitsuseks Saaremaa Lümanda vald.

Aasta õppija eripreemia pälvisid Katrin Uffert (44) Valgamaalt ja Räpina rahvaülikooli õppija ja käsitöömeister Gerta Konsap (85) Põlvamaalt.

Rahva lemmiku tiitli täiskasvanud õppurite seas sai Hiiumaa õpetaja Tiia Palmiste Hiiumaalt, aasta koolitaja eripreemia Tallinna staažikas rahvatantsuõpetaja Erika Põlendik ning aasta koolitussõbraliku organisatsiooni eripreemia Sangaste Turismiküla Valgamaalt.

maailmapilti aga avardas see eluetapp kindlasti,» nentis Katrin.

Eestisse tuleku peapõhjusena nimetas ta pärast aasta õppija tiitli võitmist maakonnalehele antud intervjuus poja haridusteed: «Arvasime, et kõige parem on tal jätkata seda Tartu ülikoolis.»

Õpihimuline perekond

www.facebook.com/Koolitused.ee

MARJU TAMM

EESTI SUURIM KOOLITUSTE ANDMEBAAS

≤

Vanus on ainult number – õppige!

Aakres on pere end nüüd mõnusalt sisse seadnud; neil on moodne maakodu, suvel siblivad õuel kanad ja oma aiamaal saab kasvatada puhast söögikraami. Elatakse maal, aga käiakse tihti teatris ja kontsertidel – suurlinnaeluga harjunud inimestele pole Eestis ju miski liiga kaugel.

Kohe pärast Eestisse saabumist võtsid peale ülikooli astunud perepoja õpingud käsile ka ema ja isa. Katrini hollandlasest abikaasa õpib hoolega eesti keelt, ta ise aga on läbinud juba mit-

’’

Arvo Meeks (Valgamaalane)

«Ehk ongi nii, et alles siis, kui oled näinud elu mujal, saad aru, kui hea on Eestis,» ütleb Katrin.

meid koolitusi. Kohe pärast saabumist võttis ta end lähedaste soovitusel arvele töötukassas, ehkki töötustaatus tundus energilisele ja hakkajale naisele võõrastav. Siiski oli see õige otsus, teab ta tagantjärele – nii avanesid mitmed koolitusvõimalused, mis on tal aidanud paljudes asjades selgusele jõuda ja oma tulevikuplaanid täpsemalt paika panna.

Valgamaa kutseõppekeskuses lõpetas ta mullu kevadel mitmekuulise ettevõtluskoolituse. Selle ajal valmis ka äriplaan – oma ettevõtte asutamisele oli Katrin mõelnud juba Moskvas elades, nüüd leidis ta, et on just õige aeg ammune unistus teoks teha.

Plaanis on luua firma, mis hakkab korraldama üritusi ja pulmi, kusjuures klientidena ei peeta silmas mitte üksnes kohalikku rahvast: siia loodetakse tuua seltskondi Venemaalt. Tunneb ju Katrin tänu Moskvas töötatud aastatele hästi sealt tulijate soove ja ootusi.

Edendamas kodukandi elu Arvesse tulevad turistid mujaltki – et Katrin räägib peale eesti ja vene keele vabalt ka inglise ja hollandi keelt, pole tal suhtlemisega probleeme, nii et ei pea pelgama, et keelebarjäär takistaks välis-

maalastest klientide soove mõista ja arvesse võtta.

«Kavatsen pakkuda kogu ürituse korraldust algusest lõpuni: viisad, riietus, soengud, meik, toit, ööbimised, transport,» kirjeldas tulevane ettevõtja. Nii palju kui võimalik tahab ta ennast eri valdkondades edasi koolitada, et vajadusel oma firmas ise millegagi hätta ei jääks.

Seejuures ei õpi Katrin ainult mitmesuguste kutseoskuste pärast – ta usub, et just õpingud aitasid tal pärast Eestisse saabumist siinsesse ellu kiiresti ja valutult sisse elada. Ta on liitunud ka kohaliku külaseltsiga ning püüab omalt poolt teha kõik, et elu kodukohas edeneks.

Katrin tunnistab, et ehkki välismaal elamine ja töötamine õpetab palju, on tal siiski pisut kurb vaadata, et inimesed Eestist lahkuvad, lootes õnne mujal leida.

«Mitmes riigis elanuna ei saa ma kuidagi nõus olla, kui öeldakse, et siin on halb elada,» ütleb ta. «Pigem võiksid inimesed ise siin midagi ära teha, et elu veel paremaks muutuks. Aga ehk ongi nii, et alles siis, kui oled näinud elu mujal, saad aru, kui hea on Eestis.»

Haridusministeeriumi koolitusluba: 6252HTM

Miks õppida keeli Sugestos? | Kasutame õpimeetodeid, mis avavad maksimaalselt õppija potentsiaali. | Materjali kiiremaks ja püsivamaks omandamiseks arvestame erinevate õpistiilidega, mälu toetamiseks kasutame assotsatsioonide ja kujutluspiltide loomist, rütmi, riimi,muusikat. | Kõne -ja tööalase keele õppimine ja kinnistamine toimub erinevates elulistes situatsioonides, inspireerivas ja toetavas õpikeskonnas. | Õppijad saavad juurde julgust ja enesekindlust suhtlemiseks võõrkeeles.

Rohkem infot www.sugesto.ee Narva mnt. 6-9, Tallinn | tel. 660 1559 | faks 660 1343 | e-post info@sugesto.ee

Koolitus

Teisipäev, 28. jaanuar 2014

7

Sugesto lugu Meil alati on valikute jada ja võimalus sealt leida oma rada, siis kurssi hoida, kulgeda ka kurvidesse kihutada julgeda.

Teel olemisest rõõme leida, neid imehetki jagada ja hoida ja ikka meeles kanda, ikka küsida miks sellel teel meil vaja püsida.

MONIKA VEISSON Keelekursustel kasutame interaktiivseid meetodeid, s.h. sugestiivõpet, mis võimaldab täielikumalt rakendada õppijate potensiaali ja kiirendab keeleõppe protsessi kuni kolm korda.

Mulle on elus alati meeldinud teater ja näitlemine. Minu suuremad mõjutajad ongi olnud kaks inimest, kes on otseselt või kaudselt selle valdkonnaga seotud. Üliõpilasena käisin Jaan Toominga draamastuudios. Tegelikult ei olnud see niivõrd draama ja näitlemine klassikalises mõttes, vaid just oma loova potentsiaali äratamine, iseenda otsimine ja leidmine, suhestumine teiste inimestega, neilt uute impulsside saamine. Jaan Tooming mängis šamaani trummi ja meie instrumentideks olid peamiselt me hääled ja kehad. Saime nii palju eksperimenteerida, algsetest hõigetest ja viisijuppidest arenesid huvitavad rütmid ja muusikalised mustrid.

See kogemus oli nii võimas ja puhastav, et pean seda oma tulevase elu üheks olulisemaks tõukejõuks. Sealt tuli julgus suhelda inimestega, improviseerida, uskuda endasse, kaasata inimesi ühistegevusse. Arvan, et ilma selle kogemuseta ei oleks ma ka kunagi sugestiiv-õpetajaks saanud.

Teine inimene, kes suunas mind otseselt sugestiivõppe rajale oli professor Galina Kitaigorodskaja Moskva Ülikoolis. Tema koolitus avas täiesti uue tasandi õpetamises. Nõukogude ajal võis seda nimetada revolutsiooniks õpetamise metoodikas.

Peale seda koolitust julgesin õpetajana väljuda raamidest, rajada keeleõpe mitte suhtlemise mängimisele, vaid tõelisele, loomulikule suhtlemisele, vabastada õppijad pingetest ja hirmudest, anda neile võimalus oma potentsiaali täielikuks avaldumiseks.

Tund sarnanes pigem etendusega, kus olid haaratud kõik meeled ja inimesed unustasid ära, et nad on tegelikult keeletunnis.

Kogesime rõõmsa hämmeldusega, et see kõik toimib. Sealt jäi vaid sammuke oma keeltekooli rajamiseni.

1991 aastal oli aeg küps ja 1. märtsil toimus asutamiskoosolek.

Uus ilmakodanik, nimega Sugesto, sai sünnitunnistuse.

Sugesto esimene kodu oli Rahvusraamatukogu vastvalminud hoones ja esimeses kodus sündis ka Sugesto logo.

Trepp meie logol kinnitab, et keeleoskus annab võimaluse elus kõrgemale pürgida (pealegi tuli õppijatel tõusta mööda treppe meie esimesse kodusse neljandal korrusel).

Monika Veisson, keeltekooli looja ja tegevjuht räägib Sugesto sünniloo.

EREDAMAD MÄLESTUSED

SUGESTO SAAVUTUSED

Mäletan, et 90-ndate alguses sai meie kursuste eest maksta nii rublade kui ka valuuta (FIM) eest. Krooni algusaastatel maksis üks 60-tunnine kursus 490 krooni.

Oleme püsinud oma teel 23 aastat. Keeltekool Sugesto on Eesti vanimaid, järjepidevalt ainult täiskasvanute keelekoolitust ja õpetajate täiendkoolitust pakkuv erakool Eestis.

Kõige nõutavam oli inglise, soome ja saksa keel ning eesti keel välismaalastele. Meie esimesed nö. välimaalastest kunded oli grupp noori ärimehi USA-st. Tegime nendega ka väljasõidukursuse Hiiumaale. Millegipärast üllatas neid sellel sõidul kõige rohkem Hiiu õlu, mille nad ristisid „tiigripiimaks“ ja eestlaste oskus ilma avajata pudeleid avada.

Sugestos on saanud keeleõpet üle 11000 inimese, kes on õppinud eesti, vene, inglise, saksa, soome, rootsi, prantsuse, hispaania, itaalia, portugali ja ungari keelt.

Kõige huvitavamad väljakutsed Sugesto algusaastatest: z keelealane koostöö USA demineerimis-spetsialistidega 1997. a z Eesti Misside sponseerimine ja keelealane konsulteerimine 1992. a z kõige varasemad keeletunnid 90-ndate keskel, mis algasid Eesti Telefonis kell 6.45 Kõige põnevamad koolituskohad, mis meil on olnud: z ühe Tallinna teadusinstituudi võimlas, kus õppijad istusid kaasatoodud triibulistest riidest aiatoolides z tehastes, kuhu õpetaja pidi sisenema kaitseriietuse ja kiivriga z õmblusvabriku Baltika mannekeenide ja uute rõivaste näidiste saalis z nõukogude-aegses puhvetis, Viljandi lossi varemetes z Vilsandi saarel, kuhu sõitsime läbi mere kastiga veoautos

Oleme korraldanud keelekoolitust enam kui 150 asutusele ja organisatsioonile Eestis. Meie kõige pikaajalisemad koostööpartnerid on Riigikantselei, AS ABB, AS Baltika, AS Tallink, AS Elion, AS Kalev, Integratsiooni Sihtasutus MEIS ja Eesti Töötukassa.

Oleme jaganud oma innovatiivsete meetoditega õpetamise kogemust rahvusvahelistes täiskasvanute haridusprojektides Grundtvig ja korraldanud õpetajate koolitusi Kreeka, Hispaania, Norra, Tšehhi ja Soome kolleegidele.

Oleme toonud värskeid mõtteid ja võtteid täiskasvanute keelekoolitusse ja usume, et suuudame ka edaspidi pakkuda oma õppijatele palju rõõmu keeleoskusest.

Rohkem infot www.sugesto.ee

KEELTEKOOL SUGESTO Narva mnt. 6-9, Tallinn | tel. 660 1559 | faks 660 1343 | e-post: info@sugesto.ee

Teisipäev, 28. jaanuar 2014

8

Ja igas alguses peitub vĂľlur, kes meid kaitseb ja elada aitab. / Hermann Hesse /

Koolitusluba 4438HTM

Ettevalmistuskursused

RÕÕM MUUSIKAST 2014 3–7 aastastele lastele 26. mai – 15. juuni 2014 KUI SULLE MEELDIB LAULDA JA TANTSIDA, AVASTADA ENDA JAOKS MUUSIKA VÕLUMAAILMA NING KINKIDA PALJUDELE INIMESTELE RÕÕMU MUUSIKAST, SIIS OOTAME SIND LASTEEKRAANI MUUSIKASTUUDIOSSE! Kursusele saab registreerida vabade kohtade olemasolul kuni 5. mai 2014.a.

8-aastased ja vanemad lauljad saavad kandideerida kooriklassidesse muusikalise katse pĂľhjal.

Kandideerida soovijal tuleb saata vabas vormis avaldus, kus on kirjas lapse nimi ja täpne vanus, eelnev muusikaline kogemus ning lapsevanema kontaktid, aadressile koorikool@gmail.com Palun lisada ka lßhike motivatsioonikiri: miks soovite, et teie laps alustaks þpinguid Lasteekraani Muusikastuudio Koorikoolis

Info www.muusikastuudio.ee ‡

Tule ja þpi väikelaevajuhiks!

Pþhjalik koolitus Praktiline meresþiduþpe Rahvusvaheline juhitunnistus Järgmine koolitus Tallinnas 9. veebruar - 3. märts 2014 Nädalalþpud L - P 10 - 19 Merepraktika kevadel

PĂľhjalike teadmistega turvaliselt merele!

Tel 504 3130 info@paadiluba.ee www.paadiluba.ee

Koolitus