Sport ekstra, 6. veebruar 2014 by SL Õhtuleht AS

Sport ekstra ÕHTULEHE AJAKIRI Neljapäev, 6. veebruar 2014

Sotši taliolümpiamängude eriväljaanne

HOKI RIOT!

MAAILMA TIPPMÄNGUD SOTŠIS ALATES 12. VEEBRUARIST LISAB PÕNEVUST

Hakkame pihta!

Teistmoodi olümpia H

omme avatav Sotši taliolümpia on Eesti spordipubliku jaoks teistsugune. Esimest korda pärast 1998. aastat sõidab meie delegatsioon olümpiale ning istub spordisõber teleka ette teadmises, et medalivõit võrduks suure imega. Seitse järjestikust medaliolümpiat on meid ära hellitanud. Jah, on loogiline, et 1,3 miljoni elanikuga riik jääb olümpial (vahetevahel) medalita, ent ega see tähenda, et säärase olukorraga tuleks leppida. Seniolematult mitmekesist Sotši olümpiat – 98 medaliala ja 87 osalevat riiki on talimängude rekord – vaadates tasub mõelda, mida ja kuidas saaks Eesti teha paremini, et 2018 Pyeongchangis läheks paremini. Vaatamisest rääkides, siis Eesti jaoks on Sotši olümpia esimene, mida näitavad mitu eestikeelset telekanalit. Traditsioonilise ETV kõrval sekkuvad mängu TV3 ja Viasat Sport Baltic. Detailidesse laskumata on selge, et televaataja saab konkurentsist vaid võita. Kui suveolümpia mastaap muudab nende tervikliku jälgimise võimatuks, siis taliolümpia (veel) nii suureks paisunud ei ole – maksimaalselt jagatakse ühel päeval välja kaheksa medalikomplekti, reeglina viis-kuus – ning soovitan soojalt võtta veidi aega ja heita end paariks tunniks curlingu, lühiraja kiiruisutamise, naiste jäähoki või küngaslaskumise rüppe. Ning mis kõige tähtsam – anda sellele pentsikule spordialale kõik võimalused enda lummamiseks. Kaotada pole midagi, ainult võita. Peaaegu nagu Eesti olümpiakoondisel. Loodetavasti aitab võidukohustuse puudumine muuta Sotši olümpia Eesti jaoks rõõmsaks ja krambivabaks. Medaliäng on seekord põhjusega puuduja. Leppigem sellega ja nautigem spordipidu. Sotši olümpia on erakordne väga tugeva poliitilise fooni poolest ning võõrustaja Venemaa rohketest puudustest ei tohi kindlasti mööda vaadata. Aga olümpia tähtsaimad tegelased on siiski sportlased, nende töö, pingutus ja võitlus. OTT JÄRVELA

Sport ekstra

Neljapäev, 6. veebruar 2014

LK 4 Eesti olümpiakoondise vast suurimaks lootuseks on tänu Euroopa meistrivõistluste 7. kohale tõusnud iluuisutaja Jelena Glebova. Ville Arike analüüsib Glebova šansse.

LK 6 Venemaa annab oma sportlastele andeks kõik peale jäähokikullast ilmajäämise. Ometi nad ilmselt sellest ilma jäävad. Vallot Pukk kirjutab, miks ja kuidas täpselt.

LK 8-9 Me kõik teame, et sporti kommenteerivad televiisoris Tarmo Tiisler, Kalev Kruus ja Lembitu Kuuse. Sotši olümpial muutub kõik – nimetatud leegioniga ühineb Mart Sander. Deivil Tserbi intervjuu.

LK 10 Sotši talimängud on järjekorras 22. Üks põnev fakt iga varasema taliolümpia kohta.

LK 12 Tutvume Eesti koondisega.

LK 14-15 Esimest korda näitavad Eestis olümpiat mitu telekanalit. Kõikehõlmav telekava.

LK 16 Õhtulehe veebileht kajastab Sotši olümpiat seniolematult mitmekülgselt.

LK 18 Mis juhtus 90 aastat tagasi, kui Chamonix’s peeti esimene taliolümpia?

LK 20 Meenutame meie seast lahkunud taliolümpiaalasid.

TOIMETAJA: Ott Järvela PROJEKTIJUHT: Marko Tiidelepp 614 4095 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Kroonpress

OHTULEHT.EE

Müügil Rademaris, Sportlandis ja A&T Sport kauplustes

Eesti lootus

Neljapäev, 6. veebruar 2014

GLEBOVA kolmas olümpia – kas taas seitse sammu edasi?

Jelena Glebova eelmine start olümpiarõngaste all: 2010 Vancouveris. REUTERS/SCANPIX

alla. 2012. aasta MM tõi kohe 13. ja EM 11. koha, eelmisel aastal tulemused mõnevõrra nõrgenesid. Tänavusel hooajal hakkas Glebova tegema koostööd tipptasemel koreograafidega (lühikava David Wilson, vabakava ShaeLynn Bourne), oluliselt paranesid artistlikkuse hinded ning see on tema punktisummad viinud stabiilselt 150–160 vahele. Jaanuarikuus Budapestis peetud EM andis kokku 155,71 punkti ja 7. koha. Kuid naisuisutajate üldine tase on samuti kõrge. Hoolimata kõigest 24 eluaastast on iluuisutaja Kõik EMil Glebovast ettepoole jäänud naised Jelena Glebova Eesti Sotši sportlasdelegatsiooni Sotšis ei võistle, sest Venemaa saab kolme asemel välja panna ainult kaks esindajat. Ent nädal pärast üks staažikamaid esindajaid, ta läheb oma kolEMi peetud ülejäänud maailmajagude ühisel, nn mandatele talimängudele. Kui tema teine start Nelja Kontinendi meistrivõistlustel sai koguni viie riigi 12 naist Glebova EMi skoorist parema tuletõi esimesega võrreldes seitsme võrra parema muse. Ja need riigid (USA, Kanada, Jaapan, Lõunakoha, siis kas niimoodi läheb nüüdki? Korea, Hiina) on olümpiamängudel kokku saanud 13 kohta. VILLE ARIKE Täiskasvanute seas tuli esimene arvestatav tuMõnda neist Glebova loodetavasti Sotšis ville.arike@ohtuleht.ee lemus aastal 2009, kui põhjanaabrite juures Hel- edestab, aga kerge see olümpiavõistlus ei tule. singis peetud EM tõi esitosina viimase koha. SeePärast detsembrikuist universiaadi teatas Eesti Ette me seda ei tea, aga tore oleks, sest kaheksa juures olid uisutaja ja treener Levandi selgelt pet- esiuisutaja, et siis oli tegemist ainult baasvarianaasta eest Torinos lõpetas Glebova 16aastase de- tunud lühikava punktides. diga, tiitlivõistlusteks muutub kava keerulisemaks. bütandina eelviimasel, 28. kohal. Neli aastat tagasi Vancouveri aasta 2010 tähendas olümpia eel- Ometi jättis ta ka EMil lutz’u ja flip’i kavast välja. Vancouveris jõudis ta juba vabakava esitama ja ta- proovina kodust EMi. Huvi Glebova esinemise vastu Glebova põhjendas seda vajadusega uisutada puhsuks lõpp-protokolli 21. rida. Miks mitte seda su- oli laes ning kuigi ta pidi võistluseelsetel nädalatel talt, sest erinevate hüpete punktivahed pole eriti juvat rida jätkata, seda enam, et EM läks hästi ja ka jagama intervjuusid vasakule ja paremale, suured ja ebaõnnestunud hüpe röövib uisutaja üldine tase on paranenud. tuli Vana Maailma paremikuga konkurohkem punkte. Milline on olnud Glebova pikk teekond maailma reerides siiski karjääri parim, 10. Olümpial on konkurents tihedam – olgem siiski ausad – arvestatavate keskmike koht. Koostöö ning seetõttu tuleb Gleboval ja tipptasemel sekka? Eesti täiskasvanute meistriks tuli ta esmaOlümpial lisandusid tugevad Krokavecil peamurdmist, mida kordselt juba kümme aastat tagasi, kuid katkematu Aasia ja Ameerika uisutajad võtta, mida jätta. Üks võimalus koreograafidega pole võidujada olnud. ning see tõi nagu eespool maion lühikavas kindla peale minek on oluliselt ja koha kindlustamine vabakaTiitlivõistluste tuleristsed sai ta 2005. aasta al- nitud, 21. koha. Punkte teenis parandanud guses 15-sena, esimesed katsetused lõppesid lü- Glebova EMil 138,93 ja olümvale ning seejärel raskemate Jelena Glebova hikava esitamisega või kvalifikatsioonis. Aasta pial 134,19. elementidega riskimine. artistlikkuse hiljem Torino olümpial oli ta veel õpitüdruku rollis. Järgnes veel aasta koostööd Elame, näeme. Naiste üksikhindeid. Anna Levandi käe all alustanud uisutaja arenes Levandiga, kuid seejärel siirdus sõidu individuaalvõistlus toimub alles olümpia viimastel päevadel. tasapisi ning teenis 2007 juunioride MMil 6. koha. Glebova slovakk Igor Krokaveci käe

Lรถfbergs Lila on Tartu Maratoni ametlik kohvipartner

Lรถfbergs Lila 500 g kohvipakiga kaasa helkur Helkuriga kampaaniatooteid on piiratud koguses

Jäähoki

Neljapäev, 6. veebruar 2014

ESSEE: Miks Venemaa hokikoondis Sotšis olümpiakulda ei võida! On möödunud üle 20 aasta ajast, kui Venemaa jäähokikoondis sai kaela olümpiakulla. Kodustel Sotši mängudel ihatakse üle kõige just hokikulda, aga selle võitmine on üks põrgulikult raske ülesanne. VALLOT PUKK vallot.pukk@ohtuleht.ee

Kui 1992. aastal Albertville’is polnud kulla võitnud meestel ei riiki, lippu ega hümni ja mängiti nüüdseks unustusehõlma vajunud veidra tähekombinatsiooni SRÜ all, siis nüüd on asjad kolossaalselt teisiti. Sotši olümpiale sõitvate Vene hokimeeste õlgadel lasub meeletu surve, mille alt vääriliselt (loe: kullavõiduga, aga äkki piisab ka kahvatumast medalist) väljatulek nõuab ebainimlikku pingutust. Millised on Venemaa šansid? Peamised favoriidid on siiski 2010. aasta olümpiavõitja Kanada ja valitsev maailmameister Rootsi. Nii veider kui see ka pole – võrreldes teiste tippudega pole Venemaal piisavalt maailmaklassi hokimehi. Jah, on paar-kolm absoluutset staari, aga olümpiakullaks on vaja neid terve meeskonna jagu. Puudu jääb võimsusest ja universaalsetest mängijatest, kes löövad puhtaks oma väravaesise, aga hetk hiljem on juba kõvasti ohustamas vastase väravat. Koondise peatreeneri, endise tippkaitsja Zinetula Biljaletdinovi jaoks algab kõik kaitsemängust, aga just kaitsjad ongi venelaste suurim probleem. Esile saab tõsta vaid tunamulluse Stanley karikavõitja Vjatšeslav Voinovi (Los Angeles Kings) ja igiliikur Andrei Markovi (Montreal Canadiens). Venelaste ründeliini põhiraskus langeb praeguse sisuga «Suure kolmiku» ehk kapteni Pavel Datsjuki, Jevgeni Malkini Venelastel misele, ent väravaid eriti ei pole taganeda ja Aleksander Ovetškini õlgadele. viska. Aga varianti emb-kumb kuhugi – Nende pealt peavad tulema väravad, neist koondisest välja jätta ei kogu maa saanudki tekkida. Sest lihtnendele loodetakse. Malkin on tunnisvaatab ja tanud, et olümpiaturniir on ainult üks salt pole kedagi asemele seljataga on võtta! suur stress, milles puudub igasugune Moskva. Enamik Venemaa ründajalõbu. Datsjuki sõnul on surve kasvanud ebanormaalselt suureks ja meeskonnal test on mehed, kelle esimene pole õigust kusagil eksida. ülesanne on vastase elu oma tsoonis Suurt muret valmistab venelastele Ilja kibedaks teha ja mängida vähemuses. Kovaltšuki ja ka Aleksander Radulovi kehv mängu- Vastase värava poole vaadatakse alles pärast seda. vorm. Pärast kõmulist siirdumist New Jersey Üks väheseid rõõmu- ja lootuseallikaid on NHLi ühe Devilist Peterburi SKA-sse on Kovaltšuk langenud liidermeeskonna St. Louis Bluesi ründaja Vladimir superstaari seisusest lihtsalt hea mängija kategoo- Tarassenko, kes saab piisavalt mänguaega ja uhab riasse. teise aasta mehe kohta korralikult väravaid. Kas ta leiab kodusel suurturniiril selle hoova, Õnneks pole suuri muresid väravavahtidega. Esimis temast jälle selle vana hea Kovaltšuki teeb? numbriks saab arvatavasti Semjon Varlamov (CoKahtlane. Radulov kulutab viimasel ajal tohutult lorado Avalanche), varus on Sergei Bobrovski energiat vastaste ja kohtunike verbaalsele töötle- (Columbus Blue Jackets).

VENEMAA PISARAID EI USU: Ilja Kovaltšuk (nr 71) ja Aleksandr Ovetškin pärast mulluse MMi veerandfinaalis USA käest saadud 3:8 kolakat. Kui Sotšis samamoodi läheb, võrdub see rahvusliku katastroofiga. Venelastele üks päästerõngas Sotšis on olümpiaturniiri veider mänguformaat – alagrupiturniiri järel keegi välja ei lange ehk kui kaotad kolm esimest, aga võidad neli järgmist matši, oledki kullavõitja! Vastastest rääkides, siis Venemaa avamäng Sloveeniaga peaks olema sobiv sissejuhatus (tõsi, ei tasu unustada mullust MMi, kui alustati šokeeriva kaotusega Prantsusmaale), aga järgmine vastane on kohe USA, kes Venemaa mulluse MMi veerandfinaalis maa alla tampis. Kingitus pole ka kolmas mäng Slovakkiaga. Kokkuvõttes tõdegem, et olümpiaturniir on väga lühike ja tormiline, kus edu saavutamiseks peab hästi palju detaile paika loksuma. Kas siin võib peidus olla venelaste edu võti? Kui riietusruumis asjad sujuvad, siis äkki tõesti. Aga selge on see, kuigi nad pole kullasoosikud number üks, pole venelastel taganeda kuhugi – kogu maa vaatab ja selja taga on Moskva.

Persoon

Neljapäev, 6. veebruar 2014

MART SANDER: sport peabki koo ja ootamatustest – nii on ta kõige Muusik ja lavastaja Mart Sander kommenteerib olümpia ajal TV3s iluuisutamist, mida lapsepõlves ise harrastas. Nüüd jõuab ta jääle harva. «Paaril korral olen hokiuisud alla saanud, aga nii veider, kui see ka pole – iluuisutamise tehnika ja refleksid on lihasmällu talletunud!» räägib Sander. «Mis tähendab, et liikumist alustada ja pidurdada üritan ikka uisunina «hammastega» – hokiuiskude puhul tähendab see, et olen kohe ninali jääl.» DEIVIL TSERP

Ei löö. Arvan, et mul saab kolleegidega väga lõbus olema, saan ise palju targemaks ja ehk häälestavad tänu mulle ennast uisutamise lainele ka mõned inimesed, kes ala muidu väga andunult ei vaata.

deivil.tserp@ohtuleht.ee

Sporti jälgib Sander laiemaltki ega pelga öelda sõna sekka dopinguteemal. «Ma olen alati pidanud professionaalide vastaseid seadusi spordi kõige karjuvamaks ebaõigluseks. Samuti ka dopinguvastaseid seadusi,» avaldab ta.

Millist eeltööd olete juba teinud ja millega tahate end veel kurssi viia? Olen tõesti eeltööd teinud, juba ka sellepärast, et terve veebruari jooksul on minu igapühapäevane TV3 «Seitsmeste uudiste» ajaloolõik «Antiigiraport» pühendatud just iluuisutamise ajaloole. Olen vaadanud väga palju vanu filmilõike ning leidnud uusi lemmikuid. Loodan, et need lõigud on huvitavad vahepalad ja näitavad ilmekalt ala arengut läbi viimase sajandi.

Kui suure üllatusena tuli teile TV3 pakkumine kommenteerida Sotši olümpia iluuisutamisvõistlusi? Kõhklesite pikalt, enne kui andsite jahsõna? Jah, tuli üllatusena ning jah, kõhklesin! Küsisin: «Miks mina?» Vastus oli lihtne: TV3 juhatus leidis, et meelelahutuskanalil on õigus pakkuda ka «tõsise» ülekande puhul meelelahutuslikku aspekti. Teisisõnu, kui spordisaavutusi kommenteerivad spordispetsialistid, siis mina esindan justnagu vaataja häält – inimest, kellele ala meeldib ja kes tahab sellest dialoogi vormis rohkem teada saada. Vaevalt et enamik televaatajaid täpselt teab, mis on salchowi ja rittbergeri erinevused. Mina julgen seda ka oma targematelt kolleegidelt küsida ja loodetavasti on sellest kasu nii mulle kui ka vaatajale. Olete rääkinud, et lapsepõlves käisite aasta aega iluuisutamistrennis, mis kahjuks ei viinud kuhugi ja tekitas pigem hirmu panna uisud uuesti jalga. Kuivõrd on teil hiljem olnud tahtmist ala jälgida? Jälginud olen ikka, kuid jääle läinud enam praktiliselt mitte. Mul on millegipärast tõesti kerge paanika. Unes näen tihti, et liuglen veatult mööda jääd, elus on asi teismoodi. Paaril korral olen hokiuisud alla saanud, aga nii veider, kui see ka pole – iluuisutamise tehnika ja refleksid on täielikult lihasmällu talletunud! Mis tähendab, et liikumist alustada ja pidurdada üritan ikka uisunina «hammastega» – hokiuiskude puhul tähendab see, et olen kohe ninali jääl. Multitalendina olete erinevate projektidega kadestamisväärselt hästi hakkama saanud ja küllap ei teki probleeme ka nüüd. Või lööb pulss siiski tavapärasest natuke kiiremini?

Milline ala ja miks teile iluuisutamises enim meeldib? Muusiku ja lavastajana oskan ehk kõige paremini kommenteerida ning hinnata jäätantsu, aga kindlat lemmikala ei ole.

«Nõukogudeaegne päevavalguslampidega koolivõimla – see oli paras stalinlik õudusunenägu,» meenutab muusik Mart Sander kehalise kasvatuse tunde.

Mis mõtteid tekitas Venemaa staari Jevgeni Pljuštšenko skandaalimaiguline olümpiakoondisse võtmine? Ma olen alati pidanud professionaalide vastaseid seadusi spordi kõige karjuvamaks ebaõigluseks. Samuti ka dopinguvastaseid seadusi. Muusikuna olen elu aeg kogenud, kuidas iga muusik on nõus tegema ükskõik mida, et olla parim, et ennast arendada, et oma kunsti teha kus ja millise hinnaga aga võimalik. Dopinguteema on muidugi väga hall maastik ja kindlasti paljusid ajab raevu, et ma nii ütlen. Loodan, et ma ei saa kommenteerimiskeeldu! Aga minu jaoks on see täpselt selline punkt, nagu öeldaks, et seda raamatut me ei loe või seda muusikat me ei kuula, sest autor kasutas inspiratsiooniks narkootikume. Kas poleks absurdne? Meil oleks puudu pooled maailmakirjanduse tippteosed, suur hulk klassikalist muusikat ja ilmselt 90 protsenti rokkmuusikast! Kas teil on isiklikke lemmikuid, kelle etteasteid vaatate erilise pilguga? Ei ole ja kui oleks, siis jätaksin selle enda teada, sest kommentaator peaks jääma erapooletuks.

Sotši 2014

Sander on telestuudios Hernitsa ja Šaraškiniga 7.–23. veebruarini kestva Sotši olümpia ajal avaneb Eesti iluuisutamishuvilistel hea võimalus jälgida sportlaste kaasakiskuvaid etteasteid TV3 vahendusel. Juba 8. veebruarist kommenteerivad võistlusi muusik ja lavastaja Mart Sander, endine iluuisutaja, kolmedel olümpiamängudel Eestit esindanud Margus Hernits ning tunnustatud kohtunik Anne Šaraškin. «Kui spordisaavutusi kommenteerivad spordispetsialistid, siis mina esindan justnagu vaataja häält – inimest, kellele ala meeldib ja kes tahab sellest dialoogi vormis rohkem teada saada,» selgitab Sander oma rolli tiimis.

Persoon

Neljapäev, 6. veebruar 2014

snema üllatustest magusam! Miljonid inimesed kogu maailmas istuvad televiisori ees ja vaatavad olümpia iluuisutamisvõistlusi, rääkimata nendest, kes maksavad soolast piletihinda ning jälgivad võistlust hallis. Kuidas seletate ala fenomeni? Kahtlemata on iluuisutamine kõige meelelahutuslikum ja visuaalsem spordiala, mis ühendab endas lisaks sportlikele standarditele ka kauneid kunste. See on ala, mida võib jälgida ja nautida terve pere ning väga erinevate huvidega inimesed. Igaüks leiab midagi silmale ja hingele. Eemaldume korraks olümpiateemast. Milline on teie isiklik suhe spordiga? Sirge rühi ja trimmis keha järgi võib aimata, et treenimiseks näpistate aega küll! Kerge jõusaal on tänapäeval elus läbilöömiseks hädavajalik. Muus piirdun jalgratta kasutamisega. Tegelikult hoiab lavatöö ja eriti dirigeerimine päris head toonust. Linnalegend räägib, et koolis läksite kehalise kasvatuse tundi vastumeelselt. Vastab see tõele või on folkloorikogujad liiale läinud? Ma tõesti ei armastanud seda tundi kohe mitte kuidagi… Ma olin küllalt omaette hoidev ja häbelik laps ning haisvas kitsas ühisriietusruumis ennast lahti koorida oli minu jaoks väga ebameeldiv. Lisaks olin lapsena alati kõige pikem ja kõhnem, nii et torkasin juba kaugele silma. Nõukogudeaegne päevavalguslampidega koolivõimla – see oli paras stalinlik õudusunenägu. Tagasi Sotši olümpia lainele. Kes on teie lemmik Eesti koondises? Nagu öeldud, ei tahaks kedagi teistele eelistada. Nii paljukest, kui meie esindajaid seal on – hoian kõigile pöialt! Milliseid alasid peale iluuisutamise kindlasti jälgite? Kui aus olla, siis sel aastal keskendun tõesti ainult iluuisutamisele, sest see võtab lõviosa minu ajast ning oleks ka kommenteerimistööta minu absoluutne lemmik. Lõpetuseks. Kogu Eesti spordimeedia kräunutab reekviemi pealkirjaga «Tulekul on meie läbi aegade kõige kehvem olümpia». Jagate seda pessimistlikku arvamust või suudate pakkuda mõne võimaliku positiivse üllataja? Igasugune etteprognoosimine on spordivõistluste puhul suhteliselt mõttetu tegevus. Sport peabki koosnema ootamatustest ja üllatustest – nii on ta kõige magusam! Mardo Männimägi

1924-2010

Neljapäev, 6. veebruar 2014

TRAGÖÖDIA: Vancouveri mängude avatseremoonia päeva hommikul kukkus Gruusia kelgutaja Nodar Kumaritašvili, lendas rajalt välja peaga vastu terasposti ja hukkus. AFP/Scanpix

Ametikult homme algavad – iluuisutajad ja vigursuusatajad alustavad võistlustega juba täna – Sotši taliolümpiamängud on järjekorras 22. Noppisime iga seni toimunud taliolümpia kohta välja ühe põneva fakti.

ATŠKOO ehk 21 taliolümpiafakti Chamonix 1924: Taliolümpiate kõigi aegade esimese kuldmedali võitis teisel päeval USA kiiruisutaja Charles Jewtraw, kes oli kiireim 500 m distantsil. Sankt Moritz 1928: Taliolümpiadebüüdi tegi Eesti, meid esindasid kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Lake Placid 1932: Mängud avas New Yorgi kuberner Franklin Delano Roosevelt, kes valiti hiljem samal aastal USA presidendiks. Garmisch-Partenkirchen 1936: Suurüllatus sündis jäähokiturniiril, mille finaalis alistas Suurbritannia seni kõik kullad noppinud Kanada. Sankt Moritz 1948: Iluuisutamise meeste üksiksõidu kullavõitja Dick Button sooritas esmakordselt võistlusel kahekordse axel’i. Oslo 1952: Suusahüppeid kogunes Holmenkollenisse jälgima 100 000 silmapaari eesotsas kuningas Haraldi ja printsess Ragnhildiga. Norra noppis kaksikvõidu. Cortina d’Ampezzo 1956: Suusahüpetes leiutas šveitslane Andreas Däscher uue stiili – kui varem hoiti õhulennu ajal käsi üle pea hoides enda ees, siis tema viis käed tahapoole. Uuest stiilist keeldunud norralased jäid medalita.

Squaw Valley 1960: Esmakordselt müüsid korraldajad teleõigusi, kompaniilt CBS saadi vastu 50 000 dollarit ja 31 tundi ülekandeid. Innsbruck 1964: Tavaliselt lumine Innsbruck oli sel aastal lumevaene. Austria sõdurid tegid ära meeletu töö, tõid mägedest käsitsi ja kelkudel alla tuhandeid kuupmeetreid lund ning mängud võisid toimuda. Grenoble 1968: Esimest korda osalesid Ida- ja Lääne-Saksamaa olümpiamängudel eraldi võistkondadega. Sapporo 1972: Tegemist oli viimase olümpiaga, kus kuldmedaleid võideti puusuuskadel. Pärast Sapporot algas plastiksuuskade võidukäik. Innsbruck 1976: Teist olümpiat järjest loobusid Nõukogude Liidu varjatud profisportlaste vastu protestivad kanadalased hokiturniirist ning venelased peremehetsesid neljandat korda järjest. Lake Placid 1980: «Ime jääl» – noor, põhiliselt üliõpilastest koostatud USA koondis pingutas kodupubliku ees ninast vere välja, alistas NSV Liidu punamasina 4:3 ja teenis kuldmedali. Sarajevo 1984: Maailma ja kohtunikud lummasid Inglise jäätantsijad Jayne Torvill ja Christopher

Dean – ainsal korral olümpiaajaloos hinnati nende vabakava artistlikkuse poolt ühel häälel maksimumhindega. Calgary 1988: Suusahüpetes krooniti kolmekordseks võitjaks soomlane Matti Nykänen, kes püsib kõmuajakirjanduse veergudel teatavasti siiani. Albertville 1992: Uusmeremaalanna Annelise Coberger tõi lõunapoolkerale esimese talimängude medali – ta sai mäesuusatamise slaalomis hõbeda. Lillehammer 1994: 13-aastasest Korea lühirajauisutajast Kim Yun-Mi’st sai kõigi aegade noorim olümpiavõitja. Nagano 1998: Suusataja Björn Dählie võitis veel kolm kuldmedalit ja tõusis kõigi aegade edukaimaks taliolümplaseks (8 kulda ja kokku 12 medalit). Salt Lake City 2002: Kanada võitis 50aastase pausi järel jäähokikulla, kui alistas finaalis 5:2 USA. Mänedžer Wayne Gretzky nuttis. Torino 2006: Eesti võitis kolm kulda. Läti aga oma esimese taliolümpiamedali, selle tõi kelgutaja Martinš Rubenis (pronks). Vancouver 2010: Hommikul enne mängude avatseremooniat hukkus kelgutamise treeningul noor grusiin Nodar Kumaritašvili.

Pafi ol체mpiaennustus Osale tasuta ennustusm채ngus ja v천ida reis kahele Ahvenamaale!

ennusta.paf.ee

Eesti koondis 12

Neljapäev, 6. veebruar 2014

Laskesuusataja

Kalev Ermits Laskesuusataja

Kauri Kõiv Stardid Sotšis: • normaalmäe kval. (8.02) • normaalmägi? (9.02) • suure mäe kval. (14.02) • suur mägi? (15.02) Sünniaeg: 3.04.1991 Treener: Topi Sarparanta Varasemad olümpiad: debütant

Suusahüppaja

Kaarel Nurmsalu

Stardid Sotšis: • lühikava (19.02) • vabakava (20.02) Sünniaeg: 16.06.1989 Treener: Igor Krokavec Varasemad olümpiad: Torino 2006, Vancouver 2010

Laskesuusataja

Kadri Lehtla

Stardid Sotšis: • sprint (11.02) • sprinditeade (19.02) Sünniaeg: 11.04.1982 Treener: Christoph Schmid Varasemad olümpiad: Torino 2006, Vancouver 2010

Stardid Sotšis: • sprint (11.02) • 15 km klassikat (14.02) • 4x10 km (16.02) • sprinditeade (19.02) Sünniaeg: 13.01.1990 Treener: Mati Alaver Varasemad olümpiad: debütant

Murdmaasuusataja

Raido Ränkel

Stardid Sotšis: • suusavahetus (9.02) • 15 km klassikat (14.02) • 4x10 km (16.02) • sprinditeade (19.02) • 50 km vaba (23.02) Sünniaeg: 28.09.1982 Treener: Anatoli Šmigun Varasemad olümpiad: Torino 2006, Vancouver 2010

Murdmaasuusataja

Aivar Rehemaa

Stardid Sotšis: • normaalmägi (12.02) • suur mägi (18.02) Sünniaeg: 24.04.1993 Treener: Mats Piho Varasemad olümpiad: debütant

Kahevõistleja

Han Hendrik Piho

Stardid Sotšis: • sprint (11.02) • 10 km klassikat (13.02) Sünniaeg: 14.03.1990 Treener: Kalju Ojaste Varasemad olümpiad: Vancouver 2010

Murdmaasuusataja

Triin Ojaste

Stardid Sotšis: • individuaal (13.02) • teatesõit? (22.02) Sünniaeg: 19.09.199 Treener: Maris Cakars Varasemad olümpiad: debütant

Kristjan Ilves

Murdmaasuusataja

Peeter Kümmel

Stardid Sotšis: • 15 km klassikat (14.02) • 4x10 km (16.02) Sünniaeg: 13.04.1985 Treener: Mati Alaver Varasemad olümpiad: Vancouver 2010

Murdmaasuusataja

Algo Kärp

Stardid Sotšis: • sprint (8.02) • tagaajamine? (10.02) • individuaal (13.02) • segateade? (19.02) • teatesõit (22.02) Sünniaeg: 25.07.1983 Treener: Maris Cakars Varasemad olümpiad: Vancouver 2010

Grete Gaim Laskesuusataja Stardid Sotšis: • sprint (9.02) • tagaajamine? (11.02) • individuaal (14.02) • segateade? (19.02) • teatesõit (21.02) Sünniaeg: 21.05.1993 Treener: Maris Cakars Varasemad olümpiad: debütant

Jelena Glebova

Kahevõistleja

Iluuisutaja

Stardid Sotšis: • normaalmägi (12.02) • suur mägi (18.02) Sünniaeg: 10.06.1996 Treener: Tambet Pikkor Varasemad olümpiad: debütant

Laskesuusataja

Roland Lessing

Stardid Sotšis: • sprint (9.02) • tagaajamine? (11.02) • individuaal (14.02) • segateade (19.02) • teatesõit (21.02) Sünniaeg: 3.05.1985 Treener: Meelis Aasmäe Varasemad olümpiad: Vancouver 2010

Darja Jurlova Laskesuusataja Stardid Sotšis: • sprint (9.02) • tagaajamine? (11.02) • individuaal (14.02) • segateade? (19.02) • teatesõit (21.02) Sünniaeg: 3.03.1992 Treener: Maris Cakars Varasemad olümpiad: debütant

Stardid Sotšis: • sprint (8.02) • tagaajamine? (10.02) • individuaal (13.02) • segateade? (19.02) • teatesõit (22.02) Sünniaeg: 14.04.1978 Treener: Maris Cakars Varasemad olümpiad: Salt Lake City 2002, Torino 2006, Vancouver 2010

Siim-Tanel Sammelselg Suusahüppaja

Stardid Sotšis: • normaalmäe kval. (8.02) • normaalmägi? (9.02) • suure mäe kval. (14.02) • suur mägi? (15.02) Sünniaeg: 18.05.1993 Treener: Ahti Sammelselg Varasemad olümpiad: debütant

Siim Sellis Murdmaasuusataja Stardid Sotšis: • sprint (11.02) • sprinditeade? (19.02) Sünniaeg: 5.05.1987 Treener: Christoph Schmid Varasemad olümpiad: debütant

Warren Cummings Smith Mäesuusataja Stardid Sotšis: • suurslaalom (19.02) • slaalom (22.02) Sünniaeg: 21.06.1992 Treener: Bruce Knoepfel Varasemad olümpiad: debütant

Daniil Steptsenko Laskesuusataja Stardid Sotšis: • sprint (8.02) • tagaajamine? (10.02) • individuaal? (13.02) • teatesõit? (22.02) Sünniaeg: 13.08.1986 Treener: Maris Cakars Varasemad olümpiad: debütant

Johanna Talihärm Laskesuusataja Stardid Sotšis: • sprint (9.02) • tagaajamine? (11.02) • individuaal (14.02) • segateade? (19.02) • teatesõit (21.02) Sünniaeg: 27.06.1993 Treener: Maris Cakars Varasemad olümpiad: debütant

Karel Tammjärv

Murdmaasuusataja

Stardid Sotšis: • 15 km klassikat (14.02) • 4x10 km (16.02) • 50 km vaba (23.02) Sünniaeg: 25.05.1989 Treener: Mati Alaver Varasemad olümpiad: Vancouver 2010

Karl-August Tiirmaa

Kahevõistleja

Stardid Sotšis: • normaalmägi (12.02) • suur mägi (18.02) Sünniaeg: 7.07.1989 Treener: Tambet Pikkor Varasemad olümpiad: debütant

Triin Tobi

Mäesuusataja

Stardid Sotšis: • suurslaalom (18.02) • slaalom (21.02) Sünniaeg: 3.06.1995 Treener: Mikka Pelli Varasemad olümpiad: debütant

Indrek Tobreluts

Laskesuusataja

Stardid Sotšis: • sprint (8.02) • tagaajamine? (10.02) • individuaal (13.02) • segateade? (19.02) • teatesõit (22.02) Sünniaeg: 5.04.1976 Treener: Maris Cakars Varasemad olümpiad: Nagano 1998, Salt Lake City 2002, Torino 2006, Vancouver 2010

Viktor Romanenkov

Iluuisutaja

Stardid Sotšis: • lühikava (13.02) • vabakava? (14.02) Sünniaeg: 29.09.1993 Treener: Anna Levandi Varasemad olümpiad: debütant

SINU DIGIPOOD

22" 56cm

A energiaklass

LED LCD-TV

USB

22FLHYR168L

DIVX HD MP3 JPG

hind 199.tavahind 349.-

Piiratud kogus!

32" 80cm

digituunerid

SmartTV 2.0

pilt pildis

100Hz

DVB-T/C

100Hz

USB VIDEO

digituunerid

PIP

LED LCD-TV

200Hz

DIVX HD MP3 JPG

PPR

4.89

9.89

tavahind 249.-

tavahind 199.-

42"

SmartTV

107cm

WiFi

MKV DivX HD MP3 JPG

400Hz

DVB-T2/C/S2

PPR

USB VIDEO

LED LCD-TV

Selle teleriga saab vaadata ka uut Elioni nutiTV-d ilma digiboksita!* * Elioni nutiTV kasutamiseks peab olema tellitud vastav teenus.

40"

SmartTV

102cm

WiFi

DivX HD MP3 JPG

200Hz

DVB-T2/C

42VLE9372

digituunerid

A+

USB

1920x1080p SALVESTUS

USB VIDEO

CMR

energiaklass

FullHD

2013

40VLE5324

MKV DivX HD MP3 JPG

FullHD DVB-T/C/S2

5.25

hind 165.-

LED LCD-TV

USB VIDEO

1920x1080p digituunerid

kuumakse alates

hind 179.-

energiaklass

32F5300

kuumakse alates kuumakse alates

40" 102cm

USB salvestus

CMR

DVB-T/C

energiaklass

1920x1080p

FullHD

77 5.

salvestus

MKV DivX HD MP3 JPG

Müügil ka 24" HD mudel

kuumakse alates

USB

energiaklass

1920x1080p

FMX

GDL32AC519

USB VIDEO

FullHD

USB VIDEO

digituunerid

80cm

SALVESTUS

FullHD

LED LCD-TV

DVB-T/C

USB

hind 359.tavahind 529.-

LED LCD-TV

UE40F6400

digituunerid

Smart TV ja muud nutikad funktsioonid!

kuumakse alates

8.34

9.89

tavahind 439.-

tavahind 629.-

kuumakse alates

Müügil ka 32" mudel

hind 359.-

hind 299.-

47"

SmartTV

USB VIDEO

WiFi

MKV DivX HD MP3 JPG

LED LCD-TV

119cm

400Hz

DVB-T2/C/S2

47VLE9372SL

digituunerid

Parim valik! Ülihea hinna ja omaduste suhe!

PPR

A+ energiaklass FullHD

1920x1080p SALVESTUS

Energiasäästlik hea pildiga teler!

USB

1920x1080p SALVESTUS

2013

• uus Smart TV: veebibrowser, Youtube, Skype jpm. • 6 paari 3D prille

Naudi Olümpiaelamust Grundig tippklassi telerist! Piiratud kogus!

kuumakse alates

13.49

16.07

hind 499.-

• uus Smart TV 2.0 hääljuhtimine • lisapult ja 2 paari 3D prille

tavahind 899.-

• uus Smart TV: veebibrowser, Youtube, Skype jpm. • kaasas 6 paari 3D prille

www.klick.ee

osta kodust lahkumata

hind 599.tavahind 849.-

kuumakse alates

26.37

18.64

tavahind 1599.-

tavahind 1099.-

kuumakse alates

Müügil ka 55" mudel

hind 999.-

hind 699.-

Tähelepanu: Järelmaks on finantskohustus. Enne järelmaksu lepingu sõlmimist tutvuge vastava teenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga. UNO järelmaksu pakkujaks on Kaupmehe Järelmaks OÜ. Krediidi kulukuse määr on 25.56% aastas järgmistel näidistingimustel: järelmaksu summa 500€, intressiga 10.9%, tagastamise tähtaeg 3 aastat, lepingutasu 24.90€. Arvutus on ligikaudne ning võib erineda Teile pakutavatest tingimustest. Soovitame tutvuda järelmaksu infoga aadressil www.klick.ee/jarelmaks.

TALLINN: Viru Keskus 6668160 | viru@klick.ee; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | kristiine@klick.ee; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | rocca@klick.ee; Ülemiste Kaubanduskeskus 6668159 | ulemiste@klick.ee; Järve Kaubanduskeskus 6668154 | jarve@klick.ee; Lasnamäe Centrum 6668128 | mustakivi@klick.ee; Mustika Keskus 6668151 | mustika@klick.ee; TARTU: Tasku keskus 666 8163 | tasku@klick.ee; Lõunakeskus 6668153 | lounakeskus@klick.ee; Kaubanduskeskus Eeden 6668164 | eeden@klick.ee; PÄRNU: Kaubamajakas 6668152 | parnu.papiniidu@klick.ee; VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | viljandi@klick.ee; JÕHVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | johvi@klick.ee; RAKVERE: Põhjakeskus 6668177 | rakvere.pohjakeskus@klick.ee; VALGA: Valga Maxima 6668121 | valga@klick.ee; PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | paide@klick.ee; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | kuressaare@klick.ee; VÕRU: Kagukeskus 6668173 | voru@klick.ee; RAPLA: Rappeli Keskus 6668174 | rapla@klick.ee.

Kampaania kestab 01.02.2014 - 28.02.2014. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed. Näidatud kuumaksed on arvutatud tingimusel, et järelmaksu lepingu perioodiks on 60 kuud.

Uskumatu hinnaga kvaliteetne LED LCD teler!

32"

Telekava

Neljapäev, 6. veebruar 2014

Neljapäev, 6. veebruar 8.00 10.00 12.00 13.55 16.00 17.30 19.10 20.00

Lumelauasõit, pargisõidu kvalifikatsioon (M) VSB Lumelauasõit, pargisõidu kvalifikatsioon (M) VSB Lumelauasõit, pargisõidu kvalifikatsioon (N) VSB Lumelauasõit, pargisõidu kvalifikatsioon (N) VSB Vigursuusatamine, küngaslaskumise kvalifikatsioon (N) VSB Iluuisutamine, võistkonnavõistluse meeste lühikava VSB, TV3 Iluuisutamine, võistkonnavõistluse paarissõidu lühikava VSB Iluuisutamine, võistkonnavõistluse paarissõidu lühikava TV3

Reede, 7. veebruar 17.50 Avatseremoonia 18.00 Avatseremoonia 20.55 Avatseremoonia

ETV VSB ETV2

Laupäev, 8. veebruar 7.30 10.40 10.45 11.45 12.00 13.30 15.30 16.25 16.30 16.30 18.10 18.20 18.25 19.00 20.00 20.07 21.35 23.00 00.25

Lumelauasõit, pargisõidu poolfinaalid (M) VSB Lumelauasõit, pargisõidu finaal (M) ETV2 Lumelauasõit, pargisõidu finaal (M) VSB Murdmaasuusatamine, 7,5 + 7,5 km (N) ETV Murdmaasuusatamine, 7,5 + 7,5 km (N) VSB Kiiruisutamine, 5000 m (M) VSB Kiiruisutamine, 5000 m (M) ETV (video) Laskesuusatamine, sprint 10 km (M) ETV Laskesuusatamine, sprint 10 km (M) VSB Iluuisutamine, võistkonnavõistluse jäätantsu lühikava TV3 Iluuisutamine, võistkonnavõistluse naiste lühikava TV3 Kelgutamine, ühekelgu 1. sõit (M) VSB (v) Suusahüpped, normaalmäe kvalifikatsioon (M) ETV2 Kelgutamine, ühekelgu 2. sõit (M) VSB Vigursuusatamine, küngaslaskumise kvalifikatsioon (N) VSB Iluuisutamine, võistkonnavõistluse paarissõidu vabakava TV3 Iluuisutamine, võistkonnavõistluse jäätantsu lühikava VSB (v) Iluuisutamine, võistkonnavõistluse naiste lühikava VSB (v) Iluuisutamine, võistkonnavõistluse paarissõidu vabakava VSB (v)

Pühapäev, 9. veebruar 8.50 9.00 11.10 11.15 11.45 12.25 13.45 14.30 16.25 16.30 17.00 18.05 18.20 19.00 19.15 19.25 20.30 21.15 21.30 22.10 23.05

Mäesuusatamine, kiirlaskumine (M) ETV2 Mäesuusatamine, kiirlaskumine (M) VSB Lumelauasõit, pargisõidu finaalid (N) ETV2 Lumelauasõit, pargisõidu finaalid (N) VSB Murdmaasuusatamine, 15 + 15 km (M) ETV Murdmaasuusatamine, 15 + 15 km (M) VSB Kiiruisutamine, 3000 m (N) VSB Kiiruisutamine, 3000 m (N) ETV Laskesuusatamine, sprint 7,5 km (N) ETV Laskesuusatamine, sprint 7,5 km (N) VSB Iluuisutamine, võistkonnavõistluse meeste vabakava TV3 Iluuisutamine, võistkonnavõistluse naiste vabakava TV3 Kelgutamine, ühekelgu 3. sõit (M) VSB (v) Kelgutamine, ühekelgu 4. sõit (M) VSB Iluuisutamine, võistkonnavõistluse jäätantsu vabakava TV3 Suusahüpped, normaalmägi (M) ETV2 Suusahüpped, normaalmägi (M) VSB Iluuisutamine, võistkonnavõistluse meeste vabakava VSB (v) Kelgutamine, ühekelgu 3. ja 4. sõit (M) ETV2 (v) Iluuisutamine, võistkonnavõistluse naiste vabakava VSB (v) Iluuisutamine, võistkonnavõistluse jäätantsu vabakava VSB (v)

Teisipäev, 11. veebruar 8.00 10.55 11.00 11.45 12.05 13.45 13.55 15.25 15.50 16.54 17.00 17.00 17.15 18.20 18.35 19.30 19.45 20.20 21.00 21.05 22.10

Mäesuusatamine, alpi kahevõistluse kiirlaskumine (N) Mäesuusatamine, alpi kahevõistluse kiirlaskumine (N) Lühiraja kiiruisutamine, 500 m, 3000 m teatesõit (N) Mäesuusatamine, alpi kahevõistluse slaalom (N) Mäesuusatamine, alpi kahevõistluse slaalom (N) Lühiraja kiiruisutamine, 500 m, 3000 m teatesõit (N) Kiiruisutamine, 500 m (M) Kiiruisutamine, 500 m (M) Laskesuusatamine, jälitussõit 12,5 km (M) Laskesuusatamine, jälitussõit 12,5 km (M) Kiiruisutamine, 500 m (M) Kelgutamine, ühekelgu 1. sõit (N) Kelgutamine, ühekelgu 2. sõit (N) Vigursuusatamine, küngaslaskumise finaal (M) Kiiruisutamine, 500 m (M)

ETV2 VSB VSB ETV VSB VSB VSB ETV ETV VSB ETV2 VSB (v) VSB VSB VSB (v)

VSB ETV2 VSB ETV VSB ETV VSB ETV2 VSB ETV VSB TV3 ETV2 VSB (v) VSB ETV2 VSB ETV ETV (v) VSB (v) VSB (v)

Kolmapäev, 12. veebruar 8.50 9.00 11.25 11.30 14.10 14.30 16.15 16.50 16.55 17.45 17.45 19.00 19.00 21.35 23.45 3.00

Mäesuusatamine, kiirlaskumine (N) Mäesuusatamine, kiirlaskumine (N) Kahevõistlus, normaalmäe hüpped Kahevõistlus, normaalmäe hüpped Kahevõistlus, 10 km Kahevõistlus, 10 km Kelgutamine, kahekelgu 1. sõit Kiiruisutamine, 1000 m (M) Kiiruisutamine, 1000 m (M) Kelgutamine, kahekelgu 2. sõit Iluuisutamine, paarissõidu vabakava Jäähoki, Läti – Šveits (M) Jäähoki, Tšehhi – Rootsi (M) Lumelauasõit, rennisõidu finaal (N) Iluuisutamine, paarissõidu vabakava Jäähoki, Tšehhi – Rootsi

ETV2 VSB ETV VSB ETV VSB VSB ETV VSB VSB TV3 VSB ETV2 ETV2 VSB (v) VSB (v)

Neljapäev, 13. veebruar 8.15 10.00 10.40 11.25 11.30 11.45 12.40 13.40 14.30 15.55 16.00 16.50 17.00 18.15 19.00 21.35 23.40 1.40 3.40

Esmaspäev, 10. veebruar 8.50 9.00 11.45 12.50 13.00 14.08 15.00 15.45 16.50 17.00 17.40 18.20 18.35 20.00 21.35

Vigursuusatamine, pargisõidu kvalifikatsioon (N) Vigursuusatamine, pargisõidu finaal (N) Vigursuusatamine, pargisõidu finaal (N) Murdmaasuusatamine, sprindi kvalifikatsioon (M ja N) Murdmaasuusatamine, sprindi kvalifikatsioon (M ja N) Murdmaasuusatamine, sprindi finaalid (M ja N) Murdmaasuusatamine, sprindi finaalid (M ja N) Kiiruisutamine, 500 m (N) Kiiruisutamine, 500 m (N) Laskesuusatamine, jälitussõit 10 km (N) Laskesuusatamine, jälitussõit 10 km (N) Iluuisutamine, paarissõidu lühikava Kiiruisutamine, 500 m (N) Kelgutamine, ühekelgu 3. sõit (N) Kelgutamine, ühekelgu 4. sõit (N) Lumelauasõit, rennisõidu finaal (M) Suusahüpped, normaalmägi (N) Suusahüpped, normaalmägi (N) Kelgutamine, ühekelgu 3. ja 4. sõit (N) Lumelauasõit, rennisõidu finaal (M) Iluuisutamine, paarissõidu lühikava

Vigursuusatamine, pargisõidu kvalifikatsioon (M) Skeleton, 1. sõit (N) Skeleton, 2. sõit (N) Vigursuusatamine, pargisõidu finaal (M) Vigursuusatamine, pargisõidu finaal (M) Murdmaasuusatamine, 10 km (N) Murdmaasuusatamine, 10 km (N) Lühiraja kiiruisutamine, 500 m (N) Jäähoki, Venemaa – Sloveenia (M) Laskesuusatamine, 20 km (M) Laskesuusatamine, 20 km (M) Kiiruisutamine, 1000 m (N) Iluuisutamine, meeste lühikava Kelgutamine, teatevõistlus Jäähoki, Kanada – Norra (M) Lühiraja kiiruisutamine, 500 m (N) Jäähoki, Venemaa – Sloveenia (M) Jäähoki, Slovakkia – USA (M) Jäähoki, Kanada – Norra (M)

VSB VSB (v) VSB ETV2 VSB ETV VSB VSB ETV2 ETV VSB ETV2 TV3 VSB ETV2 ETV2 (v) VSB (v) VSB (v) VSB (v)

Reede, 14. veebruar 7.30 8.50 9.00 10.00 11.45 12.00 13.20 13.45 14.30 14.40 15.55 16.00 17.00 17.00

Kiiruisutamine, 1000 m (N) VSB (v) Mäesuusatamine, alpi kahevõistluse kiirlaskumine (M) ETV2 Mäesuusatamine, alpi kahevõistluse kiirlaskumine (M) VSB Jäähoki, Tšehhi – Läti (M) ETV2 Murdmaasuusatamine, 15 km (M) ETV Murdmaasuusatamine, 15 km (M) VSB Mäesuusatamine, alpi kahevõistluse slaalom (M) ETV2 Mäesuusatamine, alpi kahevõistluse slaalom (M) VSB Jäähoki, Rootsi – Šveits (M) ETV2 Skeleton, 1. sõit (M) VSB Laskesuusatamine, 15 km (N) ETV Skeleton, 2. sõit (M) VSB Laskesuusatamine, 15 km (N) VSB Iluuisutamine, meeste vabakava TV3

19.00 19.30 20.40 23.40 0.45

Jäähoki, Norra – Soome või Kanada – Austria (M) Suusahüpped, suure mäe kvalifikatsioon (M) Skeleton, 3. ja 4. sõit (N) Vigursuusatamine, vigurhüpped (M) Iluuisutamine, meeste vabakava

VSB ETV2 ETV2 (v) VSB (v) VSB (v)

Laupäev, 15. veebruar 8.50 9.00 11.45 12.00 13.30 14.00 14.30 15.30 16.25 16.45 18.15 18.15 19.05 19.25 21.30 21.30 22.10 0.10 1.55

Mäesuusatamine, ülisuurslaalom (N) Mäesuusatamine, ülisuurslaalom (N) Murdmaasuusatamine, 4x5 km (N) Murdmaasuusatamine, 4x5 km (N) Lühiraja kiiruisutamine, 1500 m (N), 1000 m (M) Lühiraja kiiruisutamine, 1500 m (N), 1000 m (M) Jäähoki, USA – Venemaa (M) Kiiruisutamine, 1500 m (M) Kiiruisutamine, 1500 m (M) Skeleton, 3. sõit (M) Skeleton, 4. sõit (M) Skeleton, 4. sõit (M) Jäähoki, Rootsi – Läti (M) Suusahüpped, suur mägi (M) Jäähoki, Šveits – Tšehhi (M) Kiiruisutamine, 1500 m (M) Jäähoki, USA – Venemaa (M) Suusahüpped, suur mägi (M) Jäähoki, Šveits – Tšehhi (M)

ETV2 VSB ETV VSB VSB ETV2 ETV2 VSB ETV VSB VSB ETV2 VSB ETV2 ETV2 VSB (v) VSB (v) VSB (v) VSB (v)

Pühapäev, 16. veebruar 8.50 Mäesuusatamine, ülisuurslaalom (M) 9.00 Mäesuusatamine, ülisuurslaalom (M) 9.50–11.55 Tartu maraton 11.55–13.30 Tartu maraton 11.10 Lumelauasõit, krossi finaalid (N) 11.15 Lumelauasõit, krossi finaalid (N) 11.55 Murdmaasuusatamine, 4x10 km (M) 12.00 Murdmaasuusatamine, 4x10 km (M) 14.30 Jäähoki, Venemaa – Slovakkia (M) 14.30 Jäähoki, Venemaa – Slovakkia (M) 16.50 Kiiruisutamine, 1500 m (N) 16.55 Laskesuusatamine, 15 km (M) 17.00 Laskesuusatamine, 15 km (M) 17.00 Iluuisutamine, jäätantsu lühikava 18.15 Bobisõit, kahebobi 1. sõit (M) 19.00 Jäähoki, Soome – Kanada (M) 19.50 Bobisõit, kahebobi 1. sõit (M) 20.55 Iluuisutamine, jäätantsu lühikava 0.40 Jäähoki, Soome – Kanada

ETV2 VSB ETV ETV2 ETV2 VSB ETV VSB VSB ETV ETV2 ETV VSB TV3 VSB ETV2 VSB VSB (v) VSB (v)

Esmaspäev, 17. veebruar 9.00 11.25 11.30 15.45 16.30 16.55 17.00 18.05 19.10 19.15 21.10 23.30 0.50 4.25

Lumelauasõit, krossi kvalifikatsioon (M) Lumelauasõit, krossi finaalid (M) Lumelauasõit, krossi finaalid (M) Vigursuusatamine, vigurhüpete kvalifikatsioon (M) Bobisõit, kahebobi 3. sõit (M) Laskesuusatamine, 12,5 km (N) Iluuisutamine, jäätantsu vabakava Bobisõit, kahebobi 4. sõit (M) Suusahüpped, meeskonnavõistlus (M) Suusahüpped, meeskonnavõistlus (M) Jäähoki, 2. poolfinaal (N) Laskesuusatamine, 12,5 km (N) Iluuisutamine, jäätantsu vabakava Jäähoki, 1. poolfinaal (N)

ETV ETV VSB VSB VSB ETV TV3 VSB ETV2 VSB VSB VSB (v) VSB (v) VSB (v)

Teisipäev, 18. veebruar 8.55 9.00 10.00 11.25 11.30 12.30 12.30 13.30 14.10 14.30 15.00

Mäesuusatamine, suurslaalomi 1. sõit (N) Mäesuusatamine, suurslaalomi 1. sõit (N) Jäähoki, 1. mäng play-off’is (M) Kahevõistlus, suure mäe hüpped Kahevõistlus, suure mäe hüpped Mäesuusatamine, suurslaalomi 2. sõit (N) Mäesuusatamine, suurslaalomi 2. sõit (N) Kahevõistlus, 10 km Kahevõistlus, 10 km Jäähoki, 2. mäng play-off’is (M) Kiiruisutamine, 10 000 m (M)

ETV2 VSB ETV2 ETV VSB ETV VSB ETV ETV ETV2 VSB

Telekava

Neljapäev, 6. veebruar 2014

17.00 19.00 19.00 21.35 23.45 1.15

Kiiruisutamine, 10 000 m (M) Jäähoki, 3. või 4. mäng play-off’is (M) Jäähoki, 3. või 4. mäng play-off’is (M) Vigursuusatamine, rennisõidu finaal (M) Vigursuusatamine, rennisõidu finaal (M) Jäähoki, mäng play-off’is (M)

ETV VSB ETV2 ETV2 (v) ETV2 (v) VSB (v)

Kolmapäev, 19. veebruar 7.15 8.55 9.00 10.00 11.00 11.15 12.25 12.30 13.40 13.45 14.10 14.30 15.00 16.20 16.30 17.00 17.15 19.00 19.00 23.45

Lumelauasõit, paralleelsuurslaalomi kvalifikatsioon (M ja N) VSB Mäesuusatamine, suurslaalomi 1. sõit (M) ETV2 Mäesuusatamine, suurslaalomi 1. sõit (M) VSB Jäähoki, 1. veerandfinaal (M) ETV2 Murdmaasuusatamine, sprinditeate poolfinaalid (M ja N) ETV Murdmaasuusatamine, sprinditeate poolfinaalid (M ja N) VSB Mäesuusatamine, suurslaalomi 2. sõit (M) ETV2 Mäesuusatamine, suurslaalomi 2. sõit (M) VSB Murdmaasuusatamine, sprinditeate finaalid (M ja N) ETV Lumelauasõit, paralleelsuurslaalomi finaalid (M ja N) ETV2 Murdmaasuusatamine, sprinditeate finaalid (M ja N) VSB Jäähoki, 2. veerandfinaal (M) ETV2 Lumelauasõit, paralleelsuurslaalomi finaalid (M ja N) VSB (v) Laskesuusatamine, segateatesõit ETV Laskesuusatamine, segateatesõit VSB Iluuisutamine, naiste lühikava TV3 Kiiruisutamine, 5000 m (N) ETV2 Jäähoki, 3. või 4. veerandfinaal (M) VSB Jäähoki, 3. või 4. veerandfinaal (M) ETV Jäähoki, veerandfinaal (M) VSB (v)

Neljapäev, 20. veebruar 5.30 9.55 10.00 10.50

Iluuisutamine, naiste lühikava Kahevõistlus, meeskonnavõistluse hüpped Kahevõistlus, meeskonnavõistluse hüpped Vigursuusatamine, krossi eelsõidud (M)

VSB (v) ETV VSB VSB (v)

11.25 11.30 12.40 13.00 15.30 16.30 17.00 17.45 19.00 19.30 22.00 23.25

Vigursuusatamine, krossi finaalid (M) Vigursuusatamine, krossi finaalid (M) Kahevõistlus, meeskonnavõistluse 4x5 km Kahevõistlus, meeskonnavõistluse 4x5 km Curling, finaal (N) Vigursuusatamine, rennisõidu kvalifikatsioon (N) Iluuisutamine, naiste vabakava Iluuisutamine, naiste vabakava Jäähoki, finaal (N) Vigursuusatamine, rennisõidu finaal (N) Vigursuusatamine, rennisõidu finaal (N) Curling, finaal (N)

ETV2 VSB ETV VSB ETV2 VSB TV3 VSB ETV2 VSB ETV2 (v) VSB (v)

Reede, 21. veebruar 9.45 10.30 11.25 11.30 13.00 14.00 14.00 14.40 15.30 16.25 16.30 18.30 19.00 19.25 21.35 22.30

Vigursuusatamine, krossi kvalifikatsioon (N) Curling, pronksimatš (M) Vigursuusatamine, krossi finaalid (N) Vigursuusatamine, krossi finaalid (N) Curling, pronksimatš (M) Jäähoki, 1. poolfinaal (M) Jäähoki, 1. poolfinaal (M) Mäesuusatamine, slaalomi 1. sõit (N) Curling, finaal (M) Laskesuusatamine, 4x6 km (N) Laskesuusatamine, 4x6 km (N) Mäesuusatamine, slaalomi 2. sõit (N) Jäähoki, 2. poolfinaal (M) Jäähoki, 2. poolfinaal (M) Mäesuusatamine, slaalomi 2. sõit (N) Lühiraja kiiruisutamine, 500 m, 5000 m teatesõit (M), 1000 m (N) 23.40 Lühiraja kiiruisutamine, 500 m, 5000 m teatesõit (M), 1000 m (N) 2.25 Curling, finaal (M)

VSB VSB ETV2 VSB VSB VSB ETV ETV2 ETV2 ETV VSB VSB ETV2 VSB ETV2 ETV2 (v) VSB (v) VSB (v)

Laupäev, 22. veebruar 7.15 9.15 11.15 11.15 13.20 13.35 14.40 14.45 16.20 16.30 17.00 18.30 18.40 19.55 20.00 21.05 22.40 1.10 3.45

Lumelauasõit, paralleelslaalomi kvalifikatsioon (M ja N) VSB Jäähoki, 1. või 2. poolfinaal (M) VSB (v) Murdmaasuusatamine, 30 km (N) ETV Lumelauasõit, paralleelslaalomi finaalid (M ja N) VSB Murdmaasuusatamine, 30 km (N) VSB (v) Lumelauasõit, paralleelslaalomi finaalid (M ja N) ETV2 (v) Mäesuusatamine, slaalomi 1. sõit (M) ETV2 Mäesuusatamine, slaalomi 1. sõit (M) VSB Laskesuusatamine, 4x7,5 km (M) ETV Laskesuusatamine, 4x7,5 km (M) VSB Jäähoki, pronksimatš (M) ETV2 Iluuisutamine, võitjate paraad TV3 Bobisõit, neljabobi 1. sõit (M) VSB Mäesuusatamine, slaalomi 2. sõit (M) ETV2 (v) Bobisõit, neljabobi 2. sõit (M) VSB Mäesuusatamine, slaalomi 2. sõit (M) VSB (v) Iluuisutamine, võitjate paraad VSB (v) Kiiruisutamine, võistkondlik jälitussõit (M ja N) VSB (v) Murdmaasuusatamine, 30 km (N) VSB (v)

Pühapäev, 23. veebruar 6.45 8.40 9.00 12.00 11.25 11.55 12.55 13.00 14.00 14.00 17.00 17.45 18.00

Jäähoki, pronksimatš (M) Murdmaasuusatamine, 50 km (M) Murdmaasuusatamine, 50 km (M) Eestlased Sotši taliolümpial Bobisõit, neljabobi 3. sõit Bobisõit, neljabobi 3. sõit Bobisõit, neljabobi 4. sõit Bobisõit, neljabobi 4. sõit Jäähoki, finaal (M) Jäähoki, finaal (M) Sotši olümpia tipphetked Lõputseremoonia Lõputseremoonia

VSB (v) ETV ETV ETV, kokkuvõte ETV2 VSB ETV2 VSB VSB ETV ETV, kokkuvõte ETV VSB

TEGUTSE TARGALT - ÕPI TUNDMA OMA GEENE!

SA POLE RAHUL OMA KEHAGA? Eesti geneetikute ja toitumisnõustajate koos töös välja töötatud geenitest FiguraGen Weight aitab leida personaalselt sobiva toitumisviisi, et hõlbustada kehakaalu jälgimist.

FIGURAGEN WEIGHT geenitest aitab:

Teada saada kaalutõusu riskid Leida sobiva dieedi Hinnata treeningu toimet kehakaalule Teada saada isu ja toidueelistuse eripärad

DNA-proovi saab endalt ise hõlpsasti võtta ja postiga laborisse saata. Vastus näitab, milliste toitainete liigne tarbimine on suurimaks kaalutõusu riskiks. Vastus sisaldab personaalseid toitumissoovitusi ja 3 päeva näidismenüüd kehakaalu alandamiseks.

Rohkem infot ja tellimine: www.geenitestid.ee Testi saab osta ka Tallinna spordiklubides Scala Fitness Club ja Arigato, samuti OÜ-st Figuurisõbrad ja Biokliinik ning Südameapteekides

Geneetilist analüüsi teostav labor: IB Genetics OÜ, Akadeemia tee 15, Tallinn, tel. 6204347

www.ohtuleht.ee

Neljapäev, 6. veebruar 2014

Miks närida kuivikut, kui pakutakse torti? Vaata Sotši talimängude erikülge: http://www.ohtuleht.ee/sport/sotsi

Just pealkirjas sätestatud motost lähtudes oleme valmis teinud ja täidame olümpia ajal usinalt põneva sisuga Õhtulehe Sotši talimängude erikülge aadressil http://www.ohtuleht.ee/sport/sotsi, mille leiad hõlpsasti ka Õhtulehe avaküljelt. OTT JÄRVELA Õhtulehe sporditoimetuse juhataja

Me ei kirjuta ega avalda erilehel midagi klausli «selle asja lihtsalt peame avaldama» alusel, vaid ikka ja ainult põhjusel, et see konkreetne lugu, uudis, foto, video või kombinatsioon mitmest neist on meie meelest meie lugeja jaoks huvitav ja tähtis. Muidugi ei puudu erilehelt kohustuslikud elemendid nagu ajakava, võitjad ja medalitabel, samuti Eesti koondislaste tutvustus. Aga see on kõik toetav materjal. Põhiline on ikkagi lugu – Sotši taliolümpia lugu, Igal argimida me teile sõnas ja pildis jutustama hakkame. Sotši päeva olümpia ise on juba nii mitmepalgeline, et mitmeke- hommikul sise ja põneva loo sünnis erilist kahtlust pole, aga kell 11 omalt poolt üritame vunki juurde keerata. läheb 6.–25. veebruarini igal argipäeva hommikul kell 11 Õhtulehe läheb Õhtulehe veebilehel otse-eetrisse meie olüm- veebilehel piastuudio. Sotši sõitvad Õhtulehe ajakirjanikud Deivil otseTserp ja Ott Järvela ning fotograaf Stanislav Moškov eetrisse peavad blogi, kust saab lugeda ja näha põnevaid meie nüansse olümpia telgitagustest. olümpiaHitiks tõotab kujuneda Sõprade Klubi ennustus- stuudio. mäng, kus olümpiavõistluste tulemusi asuvad teineteise võidu ära arvama Kristjan Kangur, Joel Lindpere, Konstantin Vassiljev ja Heiki Nabi. Pole paha seltskond, pole paha. Põhjalikumale spordisõbrale (miks mitte ka mälumänguhuvilisele) pakuvad kindlasti huvi taliolümpia kavva kuuluva 15 spordiala põhjalikumad tutvustused (kas teate näiteks, kuidas iseloomustab kelgutamist tuntud USA näitleja Robin «Mrs. Doubtfire» Williams?) ja eelmise 21 taliolümpia ülevaated. Põnevat kraami on meil külluses, kõik kenasti ära sorteeritud (loe: hõlpsasti leitav) ja lugemiseks-vaatamiseks valmis. Ning kindlasti on erilehel ka paar viga, mis annavad küll endast parima, aga ei suuda olümpiarõõmu rikkuda. Jälgi Sotši taliolümpia Õhtulehe rüpes nii paberis kui ka veebis. Me garanteerime sulle meeldejääva olümpia!

Keskmine k端tusekulu al. 4,3 l/100km

UUS PEUGEOT 5008

PANE OMA MUGAVUS PROOVILE! XTR ALUSPESU TÖÖTAMISEKS JA SPORTIMISEKS

Snickers Workwear XTR soe aluspesusärk

Suurbritannia delegatsioon 1924. aasta taliolümpia avaparaadil. SCANPIX

art 9430/0418

HIND 55 €

Skandinaavia oli taliolümpiale vastu!

Uue põlvkonna soe aluspesusärk, mille loomisel on kasutatud parimaid materjale ja parimat tehnoloogiat. Särk hoiab sind kuiva ja värskena, see on mugav ning juhib higi ja niiskuse kehapinnalt eemale. Riietus pakub kaitset, isoleerib ja ventileerib just õigeid kehapiirkondi. Materjal on kõrgtehnoloogiline AVS kangas (56% polüamiid, 40% polüpropüleen, 4% elastaan, 200g/m2). Värvus: tumehall/must

Snickers Workwear

Kui suveolümpia taaselustati sajanditepikkuse vaheaja järel teatavasti 1896. aastal olümpia hällis Ateenas, siis talimängudel on oma sünnilugu.

art 9431/0418

VILLE ARIKE

HIND 49 €

ville.arike@ohtuleht.ee

Uue põlvkonna aluspesupüksid, mille loomisel on kasutatud parimaid materjale ja

Juba sajandivahetusel kuuldus hääli talialade kaasamisest olümpiaprogrammi. Esimese alana pääses 1908. aasta Londoni suvemängude programmi iluuisutamine. 1911. aastal tehti ettepanek muuta skandinaavlaste poolt ellu kutsutud «Põhja mängud» taliolümpiaks, kuid rootslased ja norralased deklareerisid, et nende võistlused jääl ja lumel on sügavalt rahvuslikud ning neid pole soovitav segada antiikses Kreekas alguse saanud olümpiatraditsioonidega. 1920. aasta Antverpeni suvemängude programmis leidis iluuisutamise

parimat tehnoloogiat. Püksid hoiavad sind kuiva ja värskena, mis on mugavad ning juhivad higi ja niiskuse kehapinnalt eemale. Riietus pakub kaitset, isoleerib ja ventileerib just õigeid kehapiirkondi. Materjal on kõrgtehnoloogiline AVS kangas (56% polüamiid, 40% polüpropüleen, 4% elastaan, 200g/m2). Värvus: tumehall/must

Snickers Workwear Wool Mix sokid art 9202/0418

HIND 17 € Mugavad, elastsed ja soojad töösokid, sobivad hästi ka sportimiseks. Tugevdused kanna ja varba osas, õhem ja elastne jalavõlvi osas, talla all sooned niiskuse juhtimiseks. Kanna taga hõõrdumist vähendav paksendus. Materjal WoolFusion isoleeriv segulõng -60% vill, 20% polüamiid, 6% siid, 4% Lycra. Värvus: tumehall/must

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 28.02.2014 või kuni kaupa jätkub!

XTR pikad aluspesupüksid

kõrval koha ka jäähoki. Üha enam riike toetas talimängude ideed ning kaks aastat hiljem murti skandinaavlaste vastuseis. Nii palju nad suutsid teha, et esialgu nimetati mängud Pariisi suveolümpiaga seotud rahvusvaheliseks talispordinädalaks. Hiljem nimetas ROK need õigustatult taliolümpiamängudeks. I taliolümpiamängud peeti Chamonix’s 1924. aasta 25. jaanuarist 5. veebruarini. Võisteldi 9 spordialal (bobisõit, curling, iluuisutamine, jäähoki, patrullsuusatamine, murdmaasuusatamine, kahevõistlus, suusahüpped, kiiruisutamine). Osales 16 riigi 258 sportlast, medaleid jagus 10 riigi esindajatele.

1924. aasta taliolümpia põnevamad sündmused: Taliolümpiamängude kõigi aegade esimese kuldmedali võitis teisel päeval USA kiiruisutaja Charles Jewtraw, kes oli kiireim 500 m distantsil. ^ Iluuisutamisvõistlusel osales alles 11-aastane Sonja Henie. Ehkki ta lõpetas sel korral veel viimasena, sai ta fännide lemmikuks ning kolmel järgmisel olümpial kerkis juba kullanaiseks. ^ Iluuisutaja Gillis Grafström leidis end unikaalsest olukorrast, saades esimeseks sportlaseks, kes kaitses suveolümpiamängudel võidetud tiitlit edukalt talimängudel. ^ Kanada hokimeeskond lõpetas eelturniiri nelja võidu ja väravate vahega 110:3. Kaks päeva hiljem sattusid kanadalased Grafströmiga samasse olukorda ning nendest said seni viimased sportlased, kes on suvemängude kulda taliolümpial kaitsnud. ^ Esimest korda kaasaegsete olümpiamängude ajaloos jäi korraldaja kuldmedalita, prantslased teenisid vaid kolm pronksi. ^ Aastal 2006 andis ROK tagasiulatuvalt medalid 1924. aasta olümpia parematele curlinguvõistkondadele. Seni oli curling olnud nende mängude näidisala staatuses, kaheksa aasta eest aga leiti, et see pidi olema ametlik ala. ^

nutikas randmevõru Jälgi oma aktiivsust 24/7

Jälgi oma saavutusi

Polar Loop märkab iga su liigutust: see ütleb sulle, kui aktiivne oled olnud ja tuletab meelde, kui oled olnud pikka aega väheaktiivne. See salvestab une kestust ja hindab selle kvaliteeti.

ja et sinu aktiivsus tugitoolisportlasena ei langeks.

Saavuta oma eesmärk

Lisa südame löögisagedus Saa tagasisidet ja nutikaid juhiseid oma treeningu kohta, kui kasutad lisaseadmena saadaval olevat Polar Bluetooth Smart vööandurit.

Märka, kuidas sinu valikute abil saab täidatud igapäevane liikumisvajadus. Saa praktilisi nõuandeid, kuidas olla iga päev liikumises.

Polari nutikas randmevõru on saadaval hästivarustatud spordipoodides. Tutvu lähemalt polarestonia.ee ning www.polarloop.com/et

Olid ajad, olid alad...

Neljapäev, 6. veebruar 2014

Taliolümpia darvinismi ohvrid OTT JÄRVELA ott.jarvela@ohtuleht.ee

1992. aastal otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee, et näidisaladega edaspidi olümpiaid ei solgita. Talimänge väisanud kummalisi alasid silmitsedes tuleb ROKi otsust kiita – muidu peaksime olümpia asemel sõna otseses mõttes Mutionu pidu. Taliolümpiamängude kavas on hetkel 15 spordiala: murdmaasuusatamine, laskesuusatamine, suusahüpped, kahevõistlus, mäesuusatamine, vigursuusatamine, lumelauasõit, kiiruisutamine, lühiraja kiiruisutamine, iluuisutamine, curling, jäähoki, bobisõit, skeleton ja kelgutamine. Kuigi keskmisele eestlasele võib pentsikuna tunduda curling (harju kasutavad ju koristajad, mitte sportlased?) ja keskmisele jänkile murdmaasuusatamine (miks sõita mäest üles, kui saab sõita alla?), siis tegelikult on pisikese mõttetöö tulemusel võimalik veenduda mõlema ala mõistlikkuses. Taliolümpiat näidisaladena väisanud spordialade puhul see alati nii ei ole. HOBUSUUSATAMINE. Võistlus oli lihtne: hobune vedas köie otsas suusatajat, esimesena finišisse

Suusaballett oli näidisala 1988. ja 1992. aasta taliolümpial, ent on praeguseks rahvusvahelisel tasemel välja surnud.

jõudnu võitis. Näidisala 1928 (NB! Võistlus lummas kõiki sedavõrd sügavalt, et tulemused unustati üles kirjutada, väidetavalt võitsid šveitslased). KOERARAKENDITE VÕIDUSÕIT. Erinevused hobusuusatamisest: 1) hobuse asemel on veojõuks inimese parim sõber, 2) hobuseid oli üks, koeri mitu. Aga mitu koera annavad kokku ühe hobujõu? Näidisala 1932. BAIERIMAA CURLING. Erinevus päris-curlingust – harju ei kasutata, kividel on pikemad sangad ning lisaks täpsusele võisteldakse ka pikima liu peale (olümpiarekord 158,9 m). Näidisala 1936, 1964. TALVINE VIIEVÕISTLUS. 10 km suusatamine, laskmine, kiirlaskumine, vehklemine ja ratsutamine. Miks? Ei tea, ei tea… Näidisala 1948. JÄÄPALL. Venemaal ja Rootsis väga, Soomes lihtsalt populaarne pallimäng pole olümpiale jõudnud liiga väikese kandepinna tõttu. Näidisala 1952. SUUSABALLETT. Nüüdseks täielikult väljasurnud ala – võistluste korraldamine lõpetati 2000. aastal. Näidisala 1988, 1992. SÖÖSTLASKUMINE. Võidab see, kes saavutab mäest alla suusatades suurima kiiruse. Maailmarekord 251,4 km/h. Näidisala 1992 (Aare Tamme sai 30. koha). Lõppsõnaks ütleme: seitse vaprat.

, D A V A D II K D U IK N A OM D A V A G L E P ID D N E R KONKU UUS SUBARU FORESTER

Subaru Forester 2.0 XS AT

Toyota RAV4 Luxury Plus AT

Honda CR-V Elegance AT

2,0 bensiin

automaat CVT

automaat

220 mm

187 mm

165 mm

8,1 l 6,5 l

9,2 l 7,2 l

10 l 7,5 l

150 g/km

166 g/km

175 g/km

Vedav sild

pidev nelikvedu

elektrooniliselt juhitav nelikvedu

Lubatud haagise mass

2000 kg

1500 kg

Mootor Käigukast Kliirens Kütusekulu linnas keskmine CO2 heitmed

Ksenoontuled

jah

Maastikuabi

X-Mode

puudub

Hooldus (3 aastat)

TASUTA

tasu eest

25 500 €*

28 190 €

27 130 €

Hind

Allikas: ametlike esindajate kodulehed. * Subaru Foresteril kampaaniahind, mis kehtib piiratud koguses laoautodele. Subaru Forester 2.0XS AT tavahind on 27 700 €

Kõigile Subaru mudelitele

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST CO2 150–197 g/km; keskmine kütusekulu 5,7–8,5 l/100 km

Ehitajate tee 122, Tallinn

tel 659 9499

e-post: tallinn@autospirit.ee

www.autospirit.ee

L䟒bis䟡idupiiranguta garantii AASTANE