Korteriühistu, 27. veebruar 2014

Korteriühistute

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ ‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Neljapäev, 27. veebruar 2014

Toimetaja: Ia Mihkels | Projektijuht: Kaspar Kaljuste » 614 4096 | Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress

SUUREMAID TÖID TEEME ÜLE EESTI TEENINDAME ÖÖPÄEVARINGSELT

Dispetšer 24 h 648 2200, 511 6622, toruabi@toruabi.ee

www.toruabi.ee VDQWHKQLOLVHG MD WRUXW||G HOHNWULW||G YHHYDUXVWXVH NDQDOLVDWVLRRQL MD N WWHV VWHHPLGH DYDULLGH OLNYLGHHULPLQH NDQDOLVDWVLRRQLWUDVVLGH VXUYHSHVX WRUXVWLNH OHNHWH DVXNRKD PllUDPLQH IHNDDOLGH YlOMDYHGX NDQDOLVDWVLRRQL XPPLVWXVWH OLNYLGHHULPLQH NDHYHW||G MD YlOLVWUDVVLGH HKLWXV



‥

Koduost

‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥

2

Neljapäev, 27. veebruar 2014

KorteriĂźhistute leht

Korter oksjonilt: odavam Ostsite enampakkumiselt korteri, raha on makstud ja þnn justkui þuel, sest teiste samalaadsete korteritega vþrreldes tuli uus kodu kätte ßsna soodsa hinnaga. Oleksite valmis kohe sisse kolima, aga vþta näpust – korteri eelmine asukas on seal kogu oma maise varaga ees.

≤

ILLE GRĂœN-OTS LEHT@OHTULEHT.EE

Kui osta korter vþi muu kinnisvara kohtutäituri käest, siis seadus ßtleb, et ostjale langevad kþik riskid, mis on ostuga seotud, märgib Tallinna kohtutäitur ja kohtutäiturite ametikogu juhatuse liige Mati Kadak. Seepärast ongi niiviisi ostetud korterite hind samalaadsete turuväärtusest palju odavam.

Kui endine omanik ei koli välja

Alles mþne nädala eest pidi Tallinnas kohtutäituri enampakkumiselt korterit ostnu kasutama politsei abi, et eelmine omanik, kes niigi oli uue eluaseme leidmiseks kolm kuud aega saanud, korterist lahkuks. Oksjonikorterit ostes tasub ette arvestada, et selle kättesaamine ei pruugi minna tþrgeteta.

Mati Kadaku sþnul vþibki halvemal juhul minna nii, et endine omanik keeldub välja kolimast. Siis ei jää muud ßle, kui alustada väljatþstmismenetlust, selgitab ta. Uus omanik valib kohtutäituri, kes hakkab asjaga tegelema. Tavaliselt ajab väljatþstmise asju seesama täitur, kes korteri mßßs – vähemalt mina viin kßll alustatud asja ikka ise lþpuni.

Kuidas see asi aga käib – täitur ei lähe ju ise korteri ukse taha rusikatega vehkima, ust maha murdma, nßßd juba ebaseaduslikku asukat nattipidi välja tirima ja tema kraami välja viskama? Kþik käib ikka tsiviliseeritult, tegutsemise aluseks on kohtutäituri enampakkumise akt, ßtleb Kadak. Väljakolimiseks antakse aega kaks nädalat kuni kolm kuud. Kui inimene ikka välja ei koli, tuleb – kui väljenduda ametlikus keeles – rakendada sundi. See tähendab, et uus omanik peab tellima lukuabi (täitur vþib aidata asja korraldada), kes ukse lahti teeb. Eelmise omaniku vara tuleb toimetada kindlasse kohta hoiule, seda kaheks kuuks. Maksma peab kraami äraviimise ja hoiustamise eest paraku uus omanik, märgib Kadak.

Hoiule panna tuleb aga ainult need asjad, millel on mingi väärtus. Rämps läheb prßgimäele – aga ikka uue omaniku kulul.

Niisugust sundväljatþstmist ei tule ette vþtta kßll väga sageli, aga

juhtub siiski. Meie ei kauple ju korteritega, mis on vabatahtlikult mßßki antud, pþhjendab kohtutäitur. Osa senistest omanikest siiski annab asjast endale aru, nad lepivad olukorraga ja teevad koostÜÜd. Kadak lisab, et kui koostÜÜ algusest peale kenasti laabub, on korteri mßßgist vþimalik saada ka paremat hinda.

Seepärast soovitab ta neile, kes on sunnitud oma kodust loobuma, asjasse mþistlikult suhtuda.

Kes maksab tasumata arved?

Eesti KorteriĂźhistute Liidu (EKĂœL) Tallinna ja Harjumaa bĂźroo juhataja Raimo JĂľgeva arvates on kohtutäiturilt ostetud korteri probleem number Ăźks aga eelmise omaniku vĂľlad (kommunaalteenused jms) – ja seda mitte ainult uue omaniku, vaid ka Ăźhistu jaoks. ÂŤTihti juhtub, et korteriĂźhistu pole kohtutäiturit olemasolevatest vĂľlgadest teavitanud ja kui oksjoni tingimustes vĂľlanĂľuet kirjas pole, siis ei teki ka uuel omanikul kohustust seda vĂľlga tasuda,Âť nendib ta.

Kohtutäitur Mati Kadak kinnitab siiski, et praegune korterißhistute seadus ßtleb, et vþlgade eest vastutab uus omanik. Kui aga vana omaniku suhtes on kohus juba andnud välja maksekäsu, siis on uus ja vana omanik solidaarvþlgnikud.

Liis Treimann / Postimees

t *1 LBBNFSBE KB TBMWFTUJE t )% 4%* LBBNFSBE KB TBMWFTUVE t )Ă?CSJJE TBMWFTUJE

XXX CLFFTUJ FF WJEFPWBMWF

HIKVISION Digital Technology Co., Ltd on maailma suurim videovalveseadmete tootja ja mßßja.

HIKVISION alustas tegevust aastal 2001. Hetkel tÜÜtab tehastes ßle 8000 tÜÜtaja ja ßle 2800 inseneri.

Mida pakub HIKVISION

Suured lahendused

t ,PMN BBTUBU HBSBOUJJE LÙJLJEFMF UPPEFUFMF

t *1 /73 TBMWFTUJE LVOJ LBBNFSBU t ,VOJ )%.* NPOJUPSJ WÇMKVOEJU TBMWFTUJ LPIUB t +ÇMHJNJTUBSLWBSB J7.4 ßhildab 1024 kaamerat t J7.4 UBSLWBSB �IJMEBC BOBMPPH )% 4%* KB /73 TBMWFTUJE t *1 QJJMVLBBNFSBE KB  QBOPSBBNLBBNFSBE t 1××SELBBNFSBE JOGSBQVOB WBMHVTUVTFHB LVOJ NFFUSJU t 4."35 *1 LBBNFSBE OÇP UVWBTUVTFHB KB TJTTFUVOHJ BWBTUBNJTFHB

t +ÇSHNJTF QÙMWLPOOB JOGSBQVOB WBMHVTUVT t *TFLPIBOEVW FIL UBSL JOGSBQVOBWBMHVTUVT. t 4VVSFQÇSBOF UFIOJMJOF UVHJ t 7ÇMJLBBNFSBE PO MPPEVE LFTUNB 5××UFNQFSBUVVS  $ _  $ t 30* SFHJPO PG JOUFSFTU FIL WBMJUBW BMB kus peab olema parim kvaliteet. t % %/3 N�SB WÇIFOEVT parima pildi saavutamiseks ÜÜsel. t )JHI &ĀDJFODZ &ODPEJOH LBBNFSBUFM Hoiab kokku kþvaketta ruumi. t ,POmHVSFFSJUBW #-$ "MB NJMMF KÇSHJ WBMJUBLTF FSFEVTU

"NFUMJL UFIBTF FTJOEBKB BK Eesti AS Tel 650 6901 / Laki 12, Tallinn / www.bkeesti.ee

t "OBMPPH LBBNFSBE KB TBMWFTUJE

iVMS-4200 tarkvara ßhildub Windows ja Apple arvutitega. Klienditarkvara vþimaldab ßhildada kuni 1024 kaamerat vþi 256 seadet. iVMS-4500 tÜÜtab Apple Ipad, Iphone, Android telefonidaga, tahvelarvutitega ja Windows 8 telefonidega. Rakendus on tasuta ja selle saate alla laadida Google Play poest vþi App store-ist.

Väikesed lahendused t 1MVH BOE 1MBZ /73 TBMWFTUJE 10& QPSUJEFHB t ,BBNFSBE NÇMVLBBSEJ QFTBEFHB KB 8J'J LBBNFSBE t ,BBNFSBE TJTTFFIJUBUVE NJLSPGPOJHB KB LÙMBSJHB t -BJOVSLPCKFLUJJWJE LBBNFSBUFM LVOJ LSBBEJ t 4VVS WBMJL FSJOFWBJE LBBNFSBJE LVOJ .1

Tunned huvi?

-PF MÇIFNBMU LBBNFSB GVOLUTJPPOJEF KB T�TUFFNJ WÙJNBMVTUF LPIUB www.bkeesti.ee/videovalve

5PPEFUFHB TBBUF UVUWVEB LPEVMFIFM www.bkeesti.ee WÙJ o BQSJMMJM NFTTJM Eesti Ehitab 2014.

0MFNF LPIBM KB PPUBNF UFJE PNB TUFOEJT #

Korteriühistute leht

Neljapäev, 27. veebruar 2014

3

hind riskide arvelt Kadak märgib, et tema küsib enne müüki alati ühistult järele, kas senisel omanikul on ühistu ees võlgnevusi. Nii saab ostja juba ette arvestada lisakuludega. «Seadus ütleb ju, et kohtutäitur peab ostjat teavitama kõigist temale teadaolevatest andmetest müüdava vara kohta. Tõsi, seaduslikku kohustust selliste võlgade kohta omal algatusel järelpärimisi teha täituril pole,» selgitab Kadak.

Kohtutäitur tõdeb, et hoolimata võimalikest riskidest on huvi täiturite müüdavate korterite vastu päris suur. «Igale asjale on ostja ja müümata pole seni veel midagi jäänud,» ütleb ta. «Tõsi, vahel müün mõnda asja mitu aastat. Hästi lähevad kaubaks heas asukohas korterid. Nagu kinnisvara puhul öeldakse, on selle müügiedul kolm tingimust: asukoht, asukoht ja asukoht.»

Kuidas soodsat korterit leida?

Kes tahab korteri või maja osta enampakkumiselt, sel tasub silma peal hoida internetis tegutseval oksjonikeskusel oksjonikeskus.ee.

Ka varad.ee annab hea ülevaate pakutavast. Kohtutäitur Mati Kadaku müüdavad varad näiteks on näha netiküljel auction.ee. Enamasti avaldavad täiturid müügikuulutusi ka suurtes kinnisvaraportaalides (kv.ee ja city24.ee) ning näiteks Kuldse Börsi netiküljel.

Korteri saab oksjonilt osta ka laenuga Enampakkumisel osalemiseks ei pea ostjal tingimata rahakott puuga seljas olema – oksjonivaragi on võimalik soetada pangalaenuga.

«Sel kombel ostu rahastades on mõistlik laenukoormus eelnevalt koos laenukonsultandiga läbi arutada,» soovitab Swedbanki erakliendi laenude allosakonna valdkonnajuht Anne Pärgma. «Arvestada tuleb ka sellega, et enampakkumise võitja ja laenuvõtja peaks olema üks ja seesama isik.»

Pärgmal on ka mõned nõuanded, mida enampakkumisel korterit või muud vara ostes tasuks silmas pidada. «Enne enampakkumi-

selt vara ostmist on mõistlik hankida võimalikult palju infot vara, selle seisukorra ning varal lasuvate võimalike koormatiste, näiteks üürilepingu, ja kommunaalteenuste võlgnevuste kohta,» soovitab ta. «Seda tuleks küsida just kohtutäiturilt, kes müügiga tegeleb.»

Ka Pärgma nendib, et oksjonilt korteri ostnul võib teoreetiliselt mõni probleem tekkida: «Arvestama peab võimalusega, et endine omanik või tema üürnik ei pruugi olla valmis vara ostja soovitud ajal – või üldse – talle üle andma, vaja võib minna ka kohtu abi, see kõik aga lisab vara soetamise hinnale täiendavaid kulutusi.»

Pangad ise sundmüüke ei korralda Rahvasuust kuuleb sageli nende juhtumite kohta, kus inimene laenu maksmisega hätta on jäänud, lauset: «Kodu läks pangale.» Täpsuse huvides olgu öeldud, et pangad siiski sundmüüki, tihti just enampakkumisele minevate korterite/majadega ise ei tegele.

«Pank laenu tagatiseks olevaid kortereid enda omandisse ei võta ja ise neid ei müü,» selgitab Swedbanki erakliendi laenude allosakonna valdkonnajuht Anne Pärgma. «Võlgnevuste tõttu üles öeldud laenulepingud, mille tasumise osas ei jõuta kliendiga kokkuleppele, suunatakse sundmüüki täitemenetluse raames. Müügiga tegeleb kohtutäitur.»

Pärgma sõnul jõuavad oma elamise sundmüügini vaid need kliendid, kes vaatamata panga pakutud lahendustele ei ole ikkagi suutnud oma maksevõimet taastada ega ise

tagatist müüa. Sama saatus ootab ka neid, kellega pank ei saa kontakti või kui kliendipoolne koostöötahe puudub. Need kliendid, märgib Pärgma, kes pangaga varakult ühendust võtavad ja soovivad tekkinud probleemidele lahendust leida, selle üldjuhul ka leiavad.

«Harvad ei ole aga ka juhtumid, kus kliendi pangalaenu tagatiseks seatud vara jõuab sundmüügini põhjusel, et täitmata on kohustused teiste võlausaldajate ees – näiteks ollakse võlgu korteriühistule või ei suudeta tagasi maksta SMS-laenu,» kirjeldab Pärgma.

Nende nõuete katteks on täitur siis alustanud kliendi varade sundmüüki.

«Siiski on eraisikute võlaportfell paranenud ja sundmüüki tuleb vara suunata aina harvemini,» on Pärgma üsna optimistlik.

Soomlasest ostja soetab kodu Tallinna kesklinna Maa-ameti statistika kohaselt oli mullu iga viienda pealinnas tehtud kinnisvaratehingu taga välismaalane.

1Partner Kinnisvara Soome klientide maakleri Christian Ayreri sõnul on Eesti ja Tallinn Soome investoritele välisriikidest esimene valik. «Rootsis kinnisvara ei liigu ja sinna pole mõtet raha panna. Läti või Lõuna-Euroopa jäävad juba kaugeks ja arusaamatuks,» ütles Ayrer, kes mullu müüs soomlastele ligi 40 Tallinna korterit.

Põhjanaabritest kliendid eelistavad maakleri kogemust mööda Rotermanni ja Maakri ning vanalinna piirkonda. «Neile on kõige olulisem asukoht – reeglina otsitakse Tallinna kesklinna,» ütles Ayrer.

Huvilisi on tema sõnul soomlaste seas kahte sorti – keskealine jõu-

kas inimene, kel on siin äri või elu ja kes otsib endale teist kodu, ning need, kes näevad ostu puhtalt investeeringuna.

«Esimesed vaatavad suuremaid kortereid ning oma maitse järgi, investor otsib pigem mitut väiksemat, mida on kerge välja üürida,» ütles Ayrer, kelle sõnul meeldib soomlastele Eestis päris hästi, sest nende elu on siin anonüümsem ja rahulikum. «Soome väiksemates piirkondades võib olla päris palju naabrite pilkusid – kes kuidas elab, kes kui palju kulutab. Ka selle eest kolitakse ära,» märkis Ayrer.

Tallinna kinnisvara on soomlase jaoks soodne – Helsingi kesklinnas maksab ühetoaline korter 300 000 eurot, Tallinnas saab poole väiksema summa eest suure korteri.

2013: kalleimad ja odavaimad Eesti kalleim korter müüdi eelmisel aastal Tallinnas, selle hind ületas enam kui neljakordselt pingereas teiseks jäänud Pärnu korteri hinda.

Eesti odavaim korter müüdi mullu Viljandis. Pingeritta on seatud kalleimad ja odavaimad korterid kümnes Eesti suuremas linnas.

Eesti kalleimad: Tallinn – 1 115 113 eurot Pärnu – 263 000 eurot Tartu – 230 000 eurot Rakvere – 168 000 eurot Kuressaare – 105 000 eurot Viljandi – 100 000 eurot Narva – 85 000 eurot Haapsalu – 73 500 eurot Paide – 40 000 eurot Võru – 37 319 eurot

Eesti odavaimad: Viljandi – 100 eurot Võru – 250 eurot Rakvere – 500 eurot Tallinn – 800 eurot Pärnu – 1000 eurot Paide – 1090 eurot Tartu – 1800 eurot Narva – 2000 eurot Haapsalu – 4300 eurot Kuressaare – 5000 eurot

Allikas: LVM Kinnisvara

Siseviimistlus- ja maalritööd Kevadel hinnad soodsamad!

Trepikodade renoveerimine Büroopindade viimistlus Fassaadide värvimine Suuremahulised värvitööd: tootmishooned, laod jne.

www.4seina.com Ehitustööd | Fassaaditööd | Maalritööd | Viimistlustööd | Renoveerimine | Trepikodade remont

4seina OÜ telefon 5818 8580 e-post info@4seina.com

‡‡‡‡‡‡‡‡

Kodu & ehitus ilmub 27. märtsil.

Info ja reklaami tellimine: kaspar.kaljuste@ohtuleht.ee, tel 614 4096



‡ Haldus

Õhtulehe erileht

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

4

Neljapäev, 27. veebruar 2014

Korteriühistute leht

Haldusfirma p esitama majan Mattias Tammet

Käes on kortermajade üldkoosolekute aeg, kus tehakse kokkuvõtteid möödunud aastal tehtust ja räägitakse sellest, mida tahetakse ära teha kättejõudnud aastal.

Seadus paneb vara valitsejana tegutsevale haldusfirmale või korteriühistu juhatusele kohustuse koostada majanduskava.

Majanduskava peab andma selgesti mõistetava ülevaate jooksval aastal kavandatavatest töödest ja nendeks planeeritavatest kuludest.

Iga kortermaja toimib isemajandava üksusena Nii nagu iga ettevõte – aga ka linn või riik – koostab eelseisvaks aastaks eelarve, prognoosib oma kulusid-tulusid ning arvutab läbi, kuidas saavutada nende vahel tasakaal, tuleb seda teha ka igas kortermajas.

Nõue, et maja peab saama haldustegevuse korraldajalt, olgu selleks siis teenust osutav haldusfirma või korteriühistu oma jõududega, majandustegevuse aastakava, kehtib seaduses juba ammu. Paraku puutume majadele haldusteenuse pakkumisi tehes väga tihti kokku olukorraga, kus tuleb ilmsiks, et senine haldaja ei ole kunagi aasta majanduskava koostanud.

Sellepärast on kohane meelde tuletada, et igal korteriomanikul on õigus nõuda majanduskava koostamist ja esitamist. Peale selle on seaduses ka sätestatud, et igale korteriomanikule tuleb vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu esitada tutvumiseks selle projekt.

Mida peab majanduskava käsitlema?

Seaduses on nimetatud, et kava peab sisaldama korterite ühise majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid, korteriühistu liikmete kohustusi varem kokku lepitud kulutuste ja koormatiste kandmisel ning andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.

Majanduskavas oleks vajalik eraldada prognoositavad kulud, mis on seotud haldamise ehk kinnisvara majandamise juhtimisega (seda koos raamatupidamisega), heakorra tagamisega seotud kulud, tehnohoolduse kulud kõigi maja toimimise aluseks olevate seadmete ja rajatiste hoolduseks, jooksval aastal kavandatavate remonditööde kulud, kõik nn prognoositavad tarbimispõhised otsekulud (elekter, küte, vesi

Majanduskavas tuleb läbi mõelda ja ette näha kõik maja korrashoiu tagamiseks vajalik, alates majahoidjale makstavast palgast ning lõpetades mahukate remonditöödega.

Ühistu majanduskava Majanduskava peab sisaldama korterite ühise majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning ühistu liikmete kohustusi varem kokku lepitud kulutuste kandmisel.

Kavas tuleks eraldada: ^ kulud, mis on seotud haldamise ehk kinnisvara majandamise juhtimisega (seda koos raamatupidamisega), ^ heakorra tagamisega seotud kulud, ^ tehnohoolduse kulud kõigi maja toimimise aluseks olevate seadmete ja rajatiste hoolduseks, ^ käimasoleval aastal kavandatavate remonditööde kulud, ^ kõik nn prognoositavad tarbimispõhised otsekulud (elekter, küte, vesi jt), ^ omanikukohustusega seonduvad kulud (kindlustus, pangateenused jmt).

Peale kulude peab majanduskava prognoosima ka tulusid – arvestusega, et kõik kavandatavad tööd saaksid rahaliselt kaetud.

Korteriühistute leht

Neljapäev, 27. veebruar 2014

5

eab alati duskava

’’

Möödunud aastale tagasivaatav aruanne ja eelseisvat aastat prognoosiv majanduskava on kinnisvara korrashoiu tagamiseks väga olulised dokumendid, mille koostamist nõuab ka seadus.

Peeter Prisk, DTZ Kinnisvaraekspert

jt) samuti ka nn omanikukohustusega seonduvad eeldatavad kulud (kindlustus, pangateenused, mugavusteenused tarbimise mõõtmisel jt).

Kavandatavate remonditööde osas peaks haldaja kindlasti üksikasjaliselt esitama need soovitused, milliseid töid oleks tarvilik teha ja mis hinnaga need eeldatavalt tehtud saaks. Üldkoosolekul need ettepanekud

siis kas kinnitatakse või muudetakse.

Majanduskava peab aga peale kulude prognoosima ka tulusid – sellise arvestusega, et kõik kavandatavad tööd saaksid rahaliselt kaetud. Üldkoosolek otsustab, kas kavandatavate kulude puhul koguneb remondifondi niigi piisavalt raha, kas tuleb mingiteks töödeks koguda ühistuliikmetelt mingi lisasumma

või võtta laenu. Selleks, et kinnitatud majanduskava juhtimisvahendina ka toimiks, oleks kindlasti vaja, et sellega ei tegeldaks vaid üks kord aastas, vaid iga kantud kulutuse korral jälgitakse majanduskava pidevat täitmist.

Loomulikult teeb elu kavandatud plaanidesse pidevalt muudatusi ja mingi erakorraline avariiline kulu võib prognoositut vägagi oluliselt muuta.

Selleks, et haldajana reageerida vastutustundlikult igale avariile, ongi vaja pidevalt jälgida majanduskava täitmist ehk nn suurt pilti. Kui kogu haldus on üles ehitatud ainult avariidele reageerimisele, võib ühel hetkel jõuda kätte olukord, kus möödapääsmatud kulutused käivad korteriomanikele üle jõu.

Kutselistelt haldusfirmadelt on majanduskava täitmise kohta alati võimalik teavet saada, sest planeeritu täitmist jälgitakse pidevalt ja muutustele reageeritakse kohe. Suuremate probleemide ilmnemisel võib tekkida ka vajadus kutsuda kokku uus üldkoosolek, et majanduskava oluline muudatus läbi arutada ning ühiselt kinnitada.

Nii möödunud majandusaastale tagasivaatav aruanne kui ka eelseisvat aega prognoosiv majanduskava on kinnisvara korrashoiu tagamiseks väga olulised dokumendid, mille koostamist nõuab ka seadus. Tuletan kõigile omanikele meelde nende õigust seda alati oma maja haldajalt nõuda. ≤ PEETER PRISK DTZ Kinnisvaraekspert juhatuse liige

Enne koduostu võta ühendust ühistuga Veel enne, kui teha lõplik korteri ostuotsus, tasub ühendust võtta korteriühistuga, soovitab LVM Kinnisvara. Info huvipakkuvat korterit puudutavate võimalike võlgade kohta pole sugugi ainus asi, mida uurida – mõistlik on saada selge pilt sellestki, kui hästi on korraldatud ühistu töö ja kas võib oodata mingeid probleeme. ^ Mida sisaldab hooldus- ja haldustasu? Tavapäraste teenuste kõrval tasub uurida, kas see sisaldab ka üldaladelt muruniitmist ja parklast lumelükkamist või teevad neid töid ühistu liikmed graafiku alusel. ^ Kuidas jaotuvad kulud? Kulusid saab jagada korterite, ruutmeetrite või korteris elavate inimeste arvu alusel. Suure hulga üürikorterite puhul on ruutmeetrite järgi jaotus õigem, sest sageli vahetuvate inimeste üle arvet pidada on keeruline. ^ Millised on viimastel aastatel olnud suuremad erakorralised väljaminekud? Mõned erakorralised kulud on vältimatud, aga korduvad erakorralised väljaminekud on ohu märgiks hoone seisukorra või ühistu tegevuse osas. ^ Kui sageli ühistu liikmed vahetuvad? See näitab, kui tihti kortereid müüakse ehk kas omanikud on üldiselt majaga rahul või mitte. ^ Kui suurt osa korteritest kasutavad omanikud, kui suurt osa üürnikud? Omanike suurem osakaal lubab loota, et majas on vähem kolimisi ja muutusi. ^ Milliseid kokkuleppeid sisaldab ühistu põhikiri ja/või kodu-

kord? Võib selguda, et korteris, mis praegu on elektriküttega, tuleb järgmiseks kütteperioodiks taastada keskkütesüsteem, või tuleb akendevahetus tingimata tellida välisfassaaditöid teinud firmast, sest muidu ei kehti enam garantii maja renoveerimistöödele.

Tei e

tuleoht

^ Kas ühistul on olnud kohtuvaidlusi? See ei ole hea märk, sest kohtuskäigud toovad alati kaasa lisakulusid, mis pole seotud maja hooldamise või haldamisega. ^ Kas ühistul on reserve? Tingimata tuleb järele küsida seegi, kuidas on lood võlgnikega.

utu kodu

h

s k a e

Korstnapühkimine Ahjude, pliitide ja kaminate ehitamine Küttekehade remonttööd Korstna renoveerimine Furanflex lõõrisisuga Korstna ja kütteseadmete kontrollakti väljastamine kasutusloa saamiseks tesüsteemimeistri w.küt d.ee w w

BRAVOBERG OÜ Kadaka tee 5, Tallinn e-post info@bravoberg.ee telefonid +372 5696 9466, +372 5664 9095

Meie eesmärk on teie mugavus

Tellige kõik gaasi- ja sanitaartehnilised tööd ühest kohast!

+372 55 526 113 +372 670 0613

info@baltmir.ee www.baltmir.ee

www.bravoberg.ee

FASSAADITÖÖD Õhekrohv Fassaadi soojustamine

KATUSETÖÖD Lamekatuse

ja krohvimine Otsaseinade soojustamine ja krohvimine Kivipuruplaadi paigaldamine (Tempsi, Kivex) Puitvoodri paigaldamine Marmoroci paigaldamine Profiilpleki paigaldamine Rõdude remont

Lamekatuse remont Rullmaterjali

soojustamine

paigaldamine

Viilkatuse ehitamine Viilkatuse remont Vihmaveerennide ja vihmaveetorude paigaldamine

Varikatuste ehitamine

ÜLDEHITUS Koridori remont Sillutisribade/panduste valamine või ehitamine unikivist

Sokli ja vundamendi soojustamistööd

Trepimademete plaatimine

Pesubetoonplaadist trepimademete ja treppide paigaldamine

!

OÜ EHITUSKONSULT GRUPP Kadaka tee 5, Ahtri 10b, Tallinn Telefon 631 3067, 520 3869

info@ehg.ee, www.ehg.ee

Omaniku ehitusjärelvalve Ehitiste ekspertiisid Termograafia Ehitushankete korraldamine Ehitusjuhtimine Hoonete energiamärgis



Neljapäev, 27. veebruar 2014

‡

Korteriühistute leht

Kodukord

Sinu kaitse ehitusasjades.

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

6

Nii mõnigi

SENSUS Metering Systems, a.s. veearvestid

korteriühistu on

SÄÄSTAVAD TEIE AEGA JA RAHA! Korteri-, elamu- ja tööstuslikud vee- ja soojusarvestid, näitude edastamise süsteemid

ka oma kodukorda

PREM EESTI OÜ on kontserni SENSUS ametlik esindaja ja maaletooja Eestis

lemmikloomade,

Tallinn, Kadaka tee 5, tuba 323 ja tuba 108

prem@prem.ee, www.prem.ee

SENSUS veearvestite eelised: z Kauglugemissüsteemi kasutamine; z lihtne näitude ülelugemine; z mugav paigaldus ja kasutus; z garantii- ja postgarantii teenindus.

sisse kirjutanud

ennekõike koerte ja kasside pidamise

Müük, garantii- ja garantiijärgne teenindus, veearvestite taatlemine

reeglid – nende

telefon/faks 657 9948, 626 7881, 525 8857

täitmist tuleb nõuda.

Iga maja vajab peremeest!

Küsi haldusteenuse pakkumist DTZ Kinnisvaraeksperdist! www.dtz.ee

Mina?! Klähvin ja ulun üksinda kodus olles? Nalja teed või?!?

Pere silmis arm – majarahva

Omaniku kohustus on tagada

Kaarel Tigas

Koeral-kassil on korteris isegi parem elu kui eramaja õues, ütlevad loomaarstid – loom on siis kogu aeg inimesega koos ja õnnelik.

Ilmtingimata tuleb aga omanikul arvestada nii omavalitsuse kehtestatud reeglite kui ka teiste majaelanikega.

≤

ILLE GRÜN-OTS

OÜ Lodiko Ehitus, Paneeli 2, Tallinn, telefon 505 8936, info@lodiko.ee

Mõne aasta eest juhtisid Pirita linnaosa ametnikud koeraomanike tähelepanu lemmikute koristamata julkadele üsna otsesõnu.

Lamekatuste remont ja soojustus Ремонт и утепление мягкой кровли

LEHT@OHTULEHT.EE

«See on lihtsalt kohutav, mis meie majas toimub,» sajatab Pelgulinna viiekorruselises kortermajas elav Erik. «Meiega kokku on trepikojas ehk neli peret, kellel pole kassi või koera. Enamikuga pole muret, aga kolm prouat on ikka täiesti segased! Üks laseb oma kassi trepikotta, sest: «Loomake tahab jalutada ja õue teda ju lasta ei saa!» Hiiglaslik kõuts sirtsutab pidevalt uksetagustes. Teine saadab koeraga õueminekut asutades peni juba trepikotta, aga en-

Juhtub ka nii Alati pole naabrite vimma põhjuseks mitte loom, vaid naabri kiuslik loomus. «Meie majas elab üks üksildane vanaproua. Ju tal üksi igav ka, igatahes käib ta kassiomanikust naabri ukse taha palderjani tilgutamas. Lõhn levib hästi, kassid toas muudkui kräunuvad – ja vanaproua tõttab ühistu esimehele kaebama, et kassikisa pärast pole majas üldse rahu,» naerab Mustamäe kortermajas elav Merike.

dal läheb alati toas veel ilmatu aeg – aga ju koer ei jõua kannatada, julgad või loigud on ühtelugu trepikoja nurgas. Muidugi pole loom süüdi – aga nii ei saa ju elada!»

Reeglitest lihtsalt ei hoolita Eriti verine on Erik aga oma korteri kohal elava naabri peale, kes hommikuti tööle ruttab, jättes koera üksi koju. «Nagu välisuks kinni langeb, nii see koer undama hakkab: alguses kiunub, siis hakkab klähvima, lõpuks ulguma. Vahepeal väsib vist ära, natuke aega on vaikust, aga paarikümne minuti pärast algab kõik uuesti. Nii päev läbi – aga meil on peres pooleaastane beebi, ühtelugu ei saa ta koera klähvimise pärast magada. Oleme perenaisega rääkinud, ta ütleb: tal on nii rahulik koer, kui ehk igatsusest vahel niutsatabki, sellest ei saa ju numbrit teha. Me olevat lihtsalt pahatahtlikud ja kiuslikud. Nagu seinaga räägi!»

KorteriĂźhistute leht

Neljapäev, 27. veebruar 2014 Tairo Lutter

7 Arno Saar

Säästvad soojuspumba lahendused

KORRUSMAJADE SOOJUSTAGASTUSEGA VENTILATSIOONI SĂœSTEEM

Muti tn 30 SĂźsteem paigaldatud 01.09.2013.

Soojuspumpadega soojust toodetud 113,1 MWh, tarbitud elektrit 48,7 MWh. Kohtugu koer teise koera vþi inimesega – omaniku asi on tagada kþigi turvalisus.

Lemmiku pidamise reegleid EelkĂľige tuleb kinni pidada kohaliku omavalitsuse kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjast, see on kooskĂľlas nii loomakaitse- kui ka veterinaarteenistuse seadusega.

Mþni näide Tallinnas kehtivast korrast. ^ Koera ja/vþi kassi on lubatud pidada elamus ja kinnisel territooriumil selle territooriumi omaniku loal, kusjuures territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks. ^ Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik, kuid tuleb välistada looma ärajooksmise ja inimestele vþi teistele loomadele kallaletungimise vþimalus. ^ Omanik peab tagama, et koer vþi kass ei häiriks ega ohustaks kaaskodanikku. Omanik kannab täielikku vastutust kþigi tagajärgede eest, välja arvatud juhud, kui koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. ^ Koera tohib viia avalikku kohta rihma, keti vms otsas ja vajadusel suukorviga, tagades kaaskodanike ja teiste loomade ohutuse.

mas karvakera a silmis nuhtlus , et tema lemmikloom naabreid ei häiriks Eesti KorteriĂźhistute Liidu (EKĂœL) Tallinna ja Harjumaa bĂźroo juhataja Raimo JĂľgeva teab, et lisaks Ăźldistele eeskirjadele, mille on kehtestanud iga omavalitsus, on nii mĂľnigi korteriĂźhistu ka oma kodukorda sisse kirjutanud lemmikloomade, ennekĂľike koerte ja kasside pidamise reeglid. Paraku ei hooli paljud loomaomanikud neistki. ÂŤKĂľige levinum probleem on koerte väljaheidete koristamata jätmine. Eks nßßd pärast lume sulamist on näha, kui seaduskuulekad on koeraomanikud – mĂľnel pool on see pilt ikka päris hirmus,Âť viitab JĂľgeva omanike kohustusele Ăľues oma koera järelt koristada, mida samuti pahatihti millekski ei peeta. Kui koerajulgad ikka korduvalt trepikojas on, soovitab JĂľgeva korra jaluleseadmiseks pÜÜrduda munitsipaalpolitseisse.

Sellisel juhul aga, kui mureks on naabri koer, kes ßksi kodus olles päev läbi lärmi teeb, tasuks alustada siiski omanikuga vestlemisest – alati ei pruugi tal aimugi olla, milliseid probleeme koer ßksi olles naabritele pþhjustab.

Kui vestlus tulemust ei anna, saab pÜÜrduda ßhistu juhatuse poole ja kui sellestki abi pole, siis vþib teha asjakohase avalduse kohalikule omavalitsusele.

Rohkem sallivust!

Labradorikasvataja ja hättasattunud koerte abistamisega tegeleva MTĂœ Koeratalu perenaine Monica Merima (pildil): ÂŤTsivilisatsiooni rĂźpes elamine ja edukas toimetulek eeldab inimestelt sallivust Ăźksteise suhtes. Tuleb arvestada nendega, kes elavad sinu Ăźmber, ning pßßda oma tegevuse vĂľi tegevusetusega teisi vĂľimalikult vähe häirida. See kehtib Ăźhtviisi nii kortermaja- kui ka eramajanaabrite suhtes, ega neid erinevusi palju olegi. Rohkem tasakaalu ja heatahtlikkust igal alal teeb elu helgemaks.

Lemmiklooma omanikul tuleb hoolitseda selle eest, et tema neljajalgne sþber ei jätaks endast maha väljaheiteid ega avaneks tal ka vþimalust koridori sirtsutada. Kui äpardus siiski peaks juhtuma, siis mþistagi koristab omanik oma looma järelt esimesel vþimalusel. Kindlasti tuleb austada ÜÜrahu.

Koera tuleb harjutada vaikselt ßksinda kodus olema, ßksindusahistuses ulgumine ja neurootiline klähvimine on probleemne käitumine, millega omanik peab tegelema. See on ravitav, aga nþuab palju aega ja kannatlikkust. Iga probleemi on alati lihtsam ennetada, kui hiljem ravida.

Parim on mitte lasta kutsikal neurootiliseks kasvada, vaid teda algusest peale koolitada, temaga tegelda. Kui midagi on viltu, tuleb kindlasti kßsida abi koerakasvatajatelt/treeneritelt, rääkida teiste koeraomanikega – igaßhel on killuke kogemust ja tarkust, mida jagada.

Kindlasti on abi internetist – sealt leiab igale haavale plaastri, Youtube on täis praktilisi þppevideosid.

Kortermajas, kus kĂľik on Ăźksteisele väga lähedal, on ka hääli rohkem. Keegi liigub trepikojas ja koer haugub selle peale märkuandvalt. Ăœhes korteris nutab imik, teises alustab koer seepeale kaeblikku ulgu.

Ei saa ka unustada, et on inimesi, kes lihtsalt ei salli loomi. Eelarvamustega, aga ka lihtsalt neurootilisele indiviidile annab lemmikloom liigagi tihti ettekäände naabrile nähvata vþi tema peale kaevata.

Igast väikesest asjast ei maksa aga tßli ßles kiskuda. Kþigest, mis häirib, tuleb asjaosalisega kþigepealt rahulikult rääkida.

Sääst 4194 ₏ Vilde tee 132 Sßsteem paigaldatud 01.10.2013.

Soojuspumpadega soojust toodetud 149,5 MWh, tarbitud elektrit 53,5 MWh.

Sääst 5703 ₏ Sþpruse pst 251 Sßsteem paigaldatud 08.12.2013.

Soojuspumpadega soojust toodetud 83,6 MWh, tarbitud elektrit 26,9 MWh.

Sääst 3536 ₏ SOOJUSTAGASTUSEGA VENTILATSIOONI LAHENDUSTEGA TUTVUMISEKS PÖÖRDUGE:

Movek Grupp OĂœ Laki 25, Tallinn Tel +372 472 0260 info@movekgrupp.com www.movekgrupp.com Lembit Ida, tel +372 5691 4292 lembit@movekgrupp.com

TĂ•HUS JA USALDUSVĂ„Ă„RNE

KOLMEKS pakub kestvaid ja energiasäästu tagavaid lahendusi mistahes kinnistuile!

Kuivmootoriga kĂźtte- ja tarbeveepumbad ning rĂľhutĂľstejaamad.

SPIROTECH Ăľhueemaldusseadmed

TĂ•HUS JA USALDUSVĂ„Ă„RNE

KOLMEKS OY Tallinna kontor ! !

!

Neljapäev, 27. veebruar 2014

8

Korteriühistute leht

REKLAAMTEKST

VAATA

Meie teenust kasutab

www.korteriyhistu.net

1155

KIRJUTA info@korteriyhistu.net HELISTA 730 4116

maja üle Eesti

Tõnu valiti taas ühistu esimeheks Tõnu on korteriühistu esimees. Tema sõbrad peavad kogu seda ühistuvärki mõttetuks ajaraiskamiseks, pensionäride ajaviiteks. Aga Tõnu usub, et ühiselt tegutsemine on kasuks kõigile. Ei kujuta ju ette, et maja värvides iga korter värviks jupi oma akende kõrvalt.

Kuigi jah, mõned nii teevad...

Mõni aeg tagasi internetis surfates sattus Tõnu põnevale veebilehele. Tegemist oli veebipõhise iseteenindusega korteriühistutele. Tõnu püüab ajaga kaasas käia, ta teeb oma maksed internetipangas, tuludeklaratsiooni esitas e-maksuameti kaudu ja rahvaloenduse ankeedi täitis samuti veebis. Ta sai kohe aru, milliseid võimalusi veebipõhine iseteenindus ühistule pakkuda võiks.

Tõnu registreeris oma ühistu seal ära ja pani koridori stendile välja vastava teate. Tõnu võttis esimese asjana ette kaua planeeritud maja renoveerimise pakkumiste kogumise. Ta täitis hanked.korteriyhistu.net lehel ankeedi ja jäi ootama pakkumisi fassaadi renoveerimiseks.

Veiko on programmeerija. Juba tema eriala sunnib teda proovima iga võimalikku tehnoloogilist vidinat.

Muusikat kuulab ta nutitelefonist, kinos pole juba ammu käinud, vaatab filme kodus arvutist. Loomulikult on tal ID-kaart ja kõik arved tellitud e-arvetena. Korteriühistu iseteenindusest kuuldes hakkasid tal näpud sügelema.

Ta logis sisse ja muutis esimese asjana arve ära e-arveks. Siis parandas ta ära oma kontaktandmetes meiliaadressi ja telefoninumbri. Seejärel surfas niisama ringi.

Miks on korteriyhistu.net parim?

Ta sai teada, mis kulud olid ühistul viimasel kuul ning milliste reeglite alusel neid jaotatakse korterite vahel.

Näitude veebipõhist sisestamist plaanis ta kindlasti kasutama hakata. Statistika osa tundus põnev, aga hetkel olid seal ainult viimase kuu andmed. Lahkudes tundus Veikole, et ta saab ühistu asjaajamistest palju paremini aru kui enne.

Tiiu on õpetaja. Ta elab koos oma emaga ja tal on kaks kassi: Albert ja Valdur. Arvuti ostis ta endale paar aastat tagasi, kui õpetajatele oli sooduspakkumine. Tiiu on läbinud mitu arvutikoolitust ja eneselegi üllatuseks saab paljude asjadega hakkama.

Tiiule meeldib, kui asjad on korras, oma koha peal.

Segadust ta ei salli. Seetõttu meeldis talle korteriühistu iseteenindusest kõige rohkem kalender – millal on ühistu koosolek, millal küttesüsteemi surveproov, millal ühine hoovi koristamine. Kuigi seal oli ka võimalus tellida meeldetuletus meili peale, Tiiu märkis need kuupäevad ikkagi endale taskukalendrisse. Sest see on alati käepärast.

Lennu on kunstnik. Talle meeldib teha suuri asju ja mõelda lennukaid mõtteid. Sellest vist tema nimigi...

Arvuti on Lennul selleks, et poeg mängida saaks.

Rahaasjade eest hoolitseb Lennu naine. Sest milleks raisata aega ebaolulise peale?

Siiski sattus ka Lennu korteriühistu iseteenindusse.

Nimelt, kuna maja renoveerimisega seoses oli plaanis maja värvimine, siis algatas keegi majaelanikest asjakohase teema ühistu elektroonilisel teadetetahvlil.

Kuidagimoodi sattus see ka Lennu kõrvu. Ta tundis, et see on asi, milles ka temal on oma sõna sekka öelda. Poja abiga õnnestus tal sisse logida ning see teema üles leida.

Kohe näha, et seal võtsid sõna inimesed, kes kunstiajaloost ega värvikompositsioonist midagi ei teadnud. Nad vajasid harimist. Lennu veetis öö arvuti taga.

Veera on pensionär. Ots-otsaga kokkutulemiseks käib ta teatris garderoobitädiks. Palju sealt just ei teeni, aga lapselastele kommiraha ikka. Pealegi, ostes turult on kõik veidi odavam ja lisaks värskem!

Veerale lähevad ühistu asjaajamised vägagi korda, ta kuulub ka revisjonikomisjoni. Sest kes muidu pensionäride eest seisab, kui mitte nemad ise? Arvutitest ja internetist ei tea Veera midagi. Ega tahagi teada. Või siiski?

Korteriühistu esimehe jutust jäi Veerale kõrvu, et kõik viimased ühistu koosolekute protokollid on kuskil internetis olemas. Ta kirjutas koridori stendilt üles aadressi ja järgmine kord tütrele külla sõites palus sellel uurida, mida see tähendab. Tütre abiga said nad sisse logitud ning seal need protokollid olidki. Veera lasi kõik endale välja trükkida. Hea õhtul magamajäämiseks lugeda.

Tõnu on jälle korteriühistu esimees. Ta valiti üldkoosolekul ka järgmiseks aastaks tagasi. Majaelanikud olid rahul mitmete Tõnu algatustega, näiteks kevadine koristuspäev, maja renoveerimine ja laste mänguplats hoovis. Ka veebipõhist iseteenindust pidasid nad oluliseks. Ehk nagu Veera ütles: “Peaasi, et need protokollid on kuskil olemas ja ühes kohas.”.

Korteriyhistu.net on üks vähestest spetsiaalselt korteriühistule loodud tarkvaradest, mille nurgakivideks on lihtsus, kasutajamugavus ja paindlikkus.

Korteriyhistu.net filosoofia lähtub elu normaalsest arengust ja uutest võimalustest – olgu selleks remondifondi kulutuste jälgimine, elektrooniline teadetetahvel, otsekorralduste asendamine e-arvetega või kaugraamatupidamine. Tänu e-arvete tasuta vastuvõtmisele on ühistu asjaajamist võimalik korraldada vaid veebipõhiselt.

1.

LÄBIPAISTVUS – kõik sisestatud andmed on koheselt nähtavad kõigile osapooltele. Ka korteriomanikud saavad tutvuda ühistu tulude ja kuludega ning näha kuidas nende raha kulutatakse.

2.

MUGAVUS – üle interneti on kõik andmed alati kättesaadavad. Ligipääs nii kontorist kui kodust.

Juhatusel on korteriomanike telefoninumbrid alati käepärast. Korteriomanik saab näite sisestada ja dokumente vaadata interneti kaudu.

3.

TURVALISUS – andmed on turvalises serveris, millest tehakse regulaarselt tagavarakoopiaid.

Andmetele esmaseks ligipääsemiseks peab autentima ID-kaardiga või panga kaudu. Nii ei näe võlglaste nimekirja need, kes ei peaks.

4. STANDARDSUS – tegemist on standardlahendusega, mis juurutab korteriühistu parimaid praktikaid.

See tähendab, et kogu asjaajamist on lihtne kellelegi teisele üle anda.

Iga ühistu leiab tasuta või tasuliste teenuste seast endale sobiva komplekti.

KAITSE ENNAST JA OMA LÄHEDASI! TAMREX 6kg pulberkustuti

Kvaliteetne TAMREX suitsuandur

49.- €

10.- €

Kvaliteetne TAMREX suitsuandur

TAMREX vingugaasiandur

VAIGISTUSNUPUGA

14.- €

25.- €

Nupu vajutus vaigistab anduri 5-10 minutiks.

KVALITEETSED TERVIKLAHENDUSED OHUTUSEST

SUITSUANDURID

TULEKUSTUTID

ESMAABI

TÖÖKINDAD

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TÖÖRIIDED

ISIKUKAITSEVAHENDID TÖÖJALANÕUD

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE Pikk 2