VAHETA KRIIMULINE ESIKLAAS VÄLJA. KEVADISE HOOLDUSE AEG KÄES. JÄLGI OMA SÕIDUHARJUMUSI. ARMASTUS AMEERIKA AUTODE VASTU.
Auto Ekstra Neljapäev, 6. aprill 2017 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Marko Tiidelepp, tel 614 4095 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
2 Auto Ekstra
Neljapäev, 6. aprill 2017
Neljapäev, 6. aprill 2017
Auto Au u Ekstra 3
Rehvivahetuse aeg on ukse ees SILJA PAAVLE
silja.paavle@ohtuleht.ee
Viimane aeg on üle vaadata auto suverehvid, et vajadusel osta uued. Mida rehve valides silmas pidada? «Kuigi kõik teavad, et turvalisuse seisukohalt on olulised korralikud rehvid, sõidetakse sügisel tihti viimase piirini kulunud suverehvidega seni, kuni võib talverehvid autole alla panna. Kevadel, kui taas on aeg rehvivahetuseks, avastatakse järsku, et sõidukile on vaja uusi suverehve,» kirjeldab Baltikumi Pigu Gruppi kuuluva Kaup24 turundusjuht Nelja Kornfeld igakevadist olukorda.
Tutvu rehvitestidega Spetsialistid peavad turvaliseks kuni neljamillimeetrise sügavusega mustrit – suurema kulumise korral tasub südamerahu huvides uued rehvid hankida, ehkki selleks kohustust veel pole. Kui uusi rehve on vaja ja mõõdud teada – kuidas siis kõige kiiremini sobivad rehvid leida? Enne poodi minekut oleks mõistlik tutvuda värskete usal-
Eelista suverehvi
Suverehvide ja lamellrehvide vahel valides tasub eelistada esimesi: suverehvid on toodetud sõiduks ainult suvekuudel, need on lamellrehviga võrreldes raskema kummiseguga ja tagavad parema haarduvuse tee pinnaga. Lamellrehv, mis on küll sõitmiseks lubatud aasta läbi, kulub suvel suverehvist kiiremini ja pole – eriti väga kuuma ilmaga – ka nii turvaline. Allikas: reff.ee
dusväärsete allikate rehvitestidega, mida leiab paljude autoportaalide, aga ka veebipoodide lehekülgedelt. «Teste on palju ja eks ka tootjad teevad teinekord kallutatud teste,» ütleb Timur Grin, Reff OÜ müügijuht. «Meie näiteks valime enda leheküljele alati usaldusväärsete allikate testid.» Grin märgib, et kui sobiv müügikoht on leitud, tasub kindlasti arutada oma rehviostusoovi müügimehega – tema oskab soovitada õigeid rehve lähtuvalt sellest, kus peamiselt sõidetakse ja kas seda tehakse üksi või koos lastega. «Kui eelarve pole piiriks, saab just nii leida kõige õigemad rehvid. Piiratud eelarve puhul on asi keerulisem,» nendib Grin. Paraku kipub olema nii, et mida kallim rehv, seda parem, sest
30.
aprillini ei keela maanteeamet kasutada talverehve, kui tee- ja a ilmastikuolud seda nõuavad.. Eraldi korra korraldust a rehvide vahetamiseks ei anta, otsuse otsuss teeb iga autojuht ise, pidades silmass lähiaja ilmaprognoose ja lähtudes selle e millistel teedel ja mis kelsellest, laaegadel tal kõige rohkem sõita tuleb.
turvalisusele ei saa aa teha allahindlust. Ka võib soodsamate hindadega rehvide e kulumiskiirus olla kiirem kallima allima kaubamärgi toodete omast. ast.
Kui h hakkad rehve rehv v valima
Uuri valikut veebipoes Kornfeld soovitab b teha põhjaliku uu-ringu ka rehve e müüvate veebipoo-dide seas, sest sealtt rehve ostes on sa-geli võimalik hulk lk raha kokku hoida. Milliseid kaubamärke amärke tasub vaadata? G Grin rin nimetab premium klassi rehvidest hvidest GoodYeari, Continentalii jja aM Michelini. ich heli linii Hea on tema sõnul ka keskklassi rehvide hulka kuuluv Sava, mis tuleb GoodYeariga ühest tehasest, kuid on soodsama hinnaga. Premium-klassi rehvidele astuvad Grini sõnul soodsamate seast kannale firma Hankook rehvid, mis on juba all ka paljudel tehasest väljuvatel autodel. «Klientidelt saadud tagasiside aga kinnitab, et just GoodYeari rehvid haakuvad meie kareda asfaldiga väga hästi,» märgib Grin.
Vida Press
Mustrit peaks rehve ostes erit eriti itii hoolikalt it hoolik likalt lt jälgima jällgi jä lgima siis, sii iis kui kuii rehve ostetakse kahekaupa: siis võiks teise paari muster olla olemasolevate rehvide mustrile võimalikult sarnane. Taastatud rehve Grin aga enam osta ei soovita. «Nende puhul on tegu justkui legoga, kus ühe rehvi karkassile kleebitakse lintmuster peale,» ütleb ta. «Protekteeritud ja uute rehvide hinnavahe on praegu juba nii väike, et see kokkuhoid ei tasu ennast ära,» tõdeb ta. Liiati tuleb see sääst ju turvalisuse arvelt.
V Võta arvesse auto tootja märg gitud rehvimõõte ning neile vastavaid koormus- ja kiirusindekseid. Vale mõõduga rehv võib suurendada müra ja kütusekulu. Kui ostad aasta-läbi-sõiduks mõeldud lamellrehvid, d aarvesta sellega, et suvel sõites kuluvad need kiiremini, seega on kul l rehvide e eluiga lühem. Kui olemas on taa nii suve- kui ka talverehvikomplekt, on rehvide e pikem ja see on rahakotile eluiga kokkuvõtte kokkuvõttes d soodsam. Kui tunned end rehvide ostmisel võhikuna, tasub end kurssi viia, mida autoportaalide rehvitestides soovitatakse. Neist saab palju infot ja kui valid testis häid punkte saanud rehvid, võib heades sõiduomadustes kindel olla. Võrdle e-poes rehvide andmeid, et leida endale sobivaim lahendus ja hind. Pea silmas, et seadusega lubatud miinimummustrisügavus on suverehvidel 1,6 mm, turvalisuse huvides ei peaks aga viimase piirini kulunud rehvidega sõitma. Ka liiga vanad rehvid kaotavad suure osa oma sõiduomadustest. Jälgi rehve ostes tarneaega – naastrehvidega võib sõita kuni 30. aprillini. Allikas: Nelja Kornfeld, kaup24.ee
Neljapäev, 6. aprill 2017
4 Auto Ekstra Auto Union 1000 SP (1960) – tuntud ka hüüdnimega Beebi Thunderbird. Toodeti aastail 1958–1965, 55 hj, suurim kiirus 140 km/h. Restaureeritud Tauf-Autos.
6 l, 917). Mootor 8, 48 Limousin (1 pe Ty ine ile ul ob ig m kä co Lo rid ja nelja õhkamortisaato ile ob m co 90 hj. Autol on ast.b Lo ratastega käiguk pronkshammas kui Ford T, tema em hk ro a rd u 30 ko – maksis tol ajal t aristokraadid Upper East Coas ainem ja – klientideks olid jt d ul Go amaker, Melon, lin Vanderbilt, Wan ix, Charlie Chap iste seas Tom M te , ad d ej ai itl em nä ts d ka ja elegan e. Üks kallimaid ja Cecil B. DeMill gi Ameerika autosid, mis kuna lmistatud. Ühendriikides va
Bentley S2 (1960). Toodeti aastail 1959-1962 kokku 2308 autot, neist ainult 30% vasakpoolse rooliga, mootor V8 190hj alumiiniumplokiga, maksimumkiirus 180 km/h. Esimene omanik perekond DuPont Ameerikas.
Autokogu sai alguse soovist soetada vanaisa Chevrolet IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Studebaker President Eight State Touring FE L (1930). Mootor 5,2 l, 8 silindrit, 115 hj, suurim kiirus 122 km/h. Väga vähe toodetud mudel: 1928. a toodeti üks, 1929. aastal neli ja 1930. aastal kaks.
Tauf-Autosse on Tartus nüüd oma autot müüa või selle asemele uut soetada soovijate kõrval asja neilgi, kes tahaksid lähemalt uudistada väärikaid uunikume. Näha saab ka selliseid markemudeleid, millest noorem rahvas pole varem ilmselt kuulnudki. Väljapanek on alguse saanud Tauf-Auto omaniku Tarmo Ufferti uunikumihuvist. Praegu on vaadata 31 autot, kindlasti tuleb neid veel juurde.
Tehnikamehest vanaisa «Laias laastus jaguneb kogu kolmeks,» ütleb Tauf-Auto tegevjuht Riivo Sinijärv. «Kõigepealt enne Teist maailmasõda toodetud autod, siis klassikalised Ameerika autod viiekümnendaist-kuuekümnendaist aastaist ja siis, kuna tegeleme ka Audide müügiga, selle automargi vanad mudelid.» On autosid, mida on kunagi restaureeritud ja see töö on pooleli jäänud, on neid, mis täiesti korda tehtud,
Tauf-Auto ja uunikumidekogu omanik Tarmo Uffert. Packard 443 De Ville (1928) on Ufferti sõnul väga luksuslik auto, millel on kaks akut, keskmäärimissüsteem, õhkkompressor, autosisene telefon jm. Mootor 6,3 l, 8 silindrit,b 120 hj. Aldo Luud
ja neid, millega see töö seisab alles ees. Autokogu omanik Tarmo Uffert ütleb, et esimese vanaauto soetas ta 12 aastat tagasi – see oli 1972. aasta Cadillac. «Alguse sai kõik sellest, et tegelikult tahtsin ma osta samasugust autot, nagu oli kunagi mu vanaisal – 1920. aastail toodetud puitkodaratega Chevrolet,» räägib ta. «Vanaisa autot pole ma küll kunagi näinud – ega ka 1933. aastal surnud vanaisa ennast –, põlvest põlve on pärandunud vaid jutud sellest autost. Valgamaal elanud vanaisa oli kõva tehnikamees, ehitas ise rehepeksumasinagi, ja tema Chevrolet oli toona Puka ainus auto. Küllap kusagilt sealt see autohuvi mul pärit ongi.» Üks Tarmo Ufferti autodest, 1960. aasta Bentley S2, on välja teeninud ka musta numbrimärgi. Vanaautode maailmaga rohkem kursis inimesed teavad, et see on taastatud autole omamoodi kvaliteedimärk – musta numbri saab klubi Unic komisjoni otsusel auto, mis on kindla protsendi ulatuses originaalilähedaselt taastatud. «Bentley puhul on see protsent 99,» ütleb Uffert. «Oleks võinud olla sada, aga originaalraadio oli puudu. Kusjuures see on mul isegi olemas, lampidega raadio, aga ei olnud peal, kui komisjon autot
Siin on marke, mida pole näinud isegi suured autohuvilised, rääkimata tavakülastajaist. Riivo Sinijärv, Tauf-Auto tegevjuht
üle vaatas – oli selline, mis mängib ka.» Kõik autod on sõidukorras ja kui aega on, käib Tarmo nendega sõitmas – enamasti ikka asja pärast, teiste omasuguste keskele. Mullu suvel käis ta näiteks uunikumide näitusel Vihula mõisas, samuti Pärnus, kus tänavugi tuleb suur vanaautode näitus – järjekorras juba viies.
Uunikum reklaami ei vaja «Bentleyga käisin eelmisel suvel ka Kaliningradis – või Königsbergis, nagu nad juba ka ise seda kutsuvad,» räägib Tarmo Uffert. Pidas ilusasti vastu, võitsime seal temaga veel vigursõiduvõistlusegi. Nüüd lähen mais Minskisse – sõitmist ikka on.» Lõuna-Eestis on ka oma vanaautode klubi SEVCC - South Estonian Vintage Car Club. Vanadest autodest ja nende taastamisest huvitatud inimesi on sealkandiski üsna palju – ja neid tuleb Ufferti sõnul kogu aeg juurde. «Mujal maailmas on see ammu väga levinud hobi, meil see aina kogub tuure,» ütleb ta. «Paljudele kogujatele on see investeering – väidetavalt on vanaauto väärtuse kasvukõver ajas suurem kui näiteks kullal. Auto on seda hinnalisem, mida vähem on seda omal ajal toodetud ning mida paremini ja terviklikumalt on see restaureeritud.» Tauf-Auto müügihalli välja pandud kogule pole seni erilist reklaami tehtud, aga uudistamas käiakse. «Paljud on endale autot valimas käies täiesti juhuslikult seda nägema sattunud ja nii on info suust suhu levinud,» ütleb firma tegevjuht Riivo Sinijärv. «Kes teab ja huvi tunneb, tuleb vaatama – ja vaadata kahtlemata tasub. Siin on ka selliseid marke, mida pole näinud isegi ennast üsna teadlikuks autohuviliseks pidavad inimesed, rääkimata tavakülastajaist.»
Neljapäev, 6. aprill 2017
Auto Ekstra 5
Tere, Sportage!
www.kia.ee
Tere, minu uus
Tehnikale öeldakse harva midagi ilusat Kas tuleb tuttav ette? #$@&%*! arvuti, #$@&%*! telefon, #$@&%*! printer. Automaatkastiga Kia Sportage on selles suhtes erand. Ta on meie inimeste südamed võitnud ja saanud Baltikumi enimmüüdud diiselmootoriga linnamaasturiks. Registreeru proovisõidule kia.ee ja ütle oma uuele Sportage’ile „Tere!”. TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: United Motors Pärnu, Tallinna mnt 82. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors Kohtla-Järve,Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Tartu, Pihlaka 2. Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks veel Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril) vastavalt kohalikele eritingimustele. Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 5,7/149 kuni 10,0/237, maanteel alates 4,2/110 kuni 6,2/144, keskmine alates 4,7/124 kuni 7,6/177.
Neljapäev, 6. aprill 2017
6 Auto Ekstra
Tulevik: autoomanikke jääb vähemaks Paljud praegused autoomanikud on valmis senisest omanikustaatusest tulevikus loobuma, vahendab portaal Accelerista IBMi uuringut «Auto 2025». Uuringu käigus küsitleti üle 16 000 autoostjat üle maailma, et selgitada välja, kuidas tahetakse autosid kasutada järgmisel kümnel aastal. Muu hulgas selgus, et 42% küsitletuist oleksid valmis auto kasutamisel kaaluma alternatiivseid võimalusi, näiteks lühiajalist renti, 24% oleks väga huvitatud ühiskasutusest, 39% oleks valmis kaaluma autojagamist ja 36% küsitletuist kasutaks sõidujagamise võimalust. Autojagamine, sõidujagamine ja inimeselt inimesele autorent pakuvad mugavust sõita autoga siis, kui vaja ilma seda ise omamata, kuid loovad autoomanikele ka võimalusi oma jõude seisva auto abil tulu teenida. Allikas: accelerista.com
Volga võib naasta täiesti uuena GAZ Grupp lõpetas 2010. aastal Volga tootmise, püsib aga võimalus, et neid autosid hakatakse uuesti tootma, kirjutab AutoNet.ee. GAZ Grupi emafirma Russian Machines Corporationi esimees Siegfried Wolf on öelnud, et Volga võib peagi naasta, kuid täiesti teise segmenti: Volga nime all hakataks müüma kergeid kommertssõidukeid, kaubikuid ja väikebusse. Wolf usub, et Volgaga käib kaasas maine, et tegu on vastupidava ja tugeva autoga. Tema hinnangul seostatakse Volgat tõsiduse ja usaldusväärsusega ja see on hea põhi, millelt alustada. «Kui me sellise auto ehitame, siis esindaks see vastupidavust, head hinda ja kvaliteeti,» rääkis Wolf. Allikas: autonet.ee
Augsburgi tuleb Mazda muuseum Saksamaal Augsburgis avatakse 13. mail riigi esimene Mazda sõiduautode muuseum, kirjutab Auto24. Uue muuseumi asukohas, endises trammidepoos on 1500 ruutmeetrit näituseruumi, sinna mahutatakse 50–60 ajaloolist Mazdat. Autoomanikud on Augsburgis tegutsev Mazda edasimüüja Walter Frey ja tema pojad Joachim ning Markus. Pere autokollektsioon on tegelikult veel suurem, sinna kuulub 140 autot. Eriti uhke on pere vankelmootoritega Mazdade üle: Cosmo Sport, kõik RX-mudelid, Rotary Pick-up ja Parkway Bus. Seetõttu tutvustatakse muuseumis ka vankelmootori ajalugu. Allikas: auto24.ee
Korrapärane hooldus IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
«Autole kulub põhjalik hooldus ja täiskontroll ära kaks korda aastas, kevadel ja sügisel,» ütleb Carfoxi tegevjuht Marko Kraas. «Siis püsib ta heas sõidukorras keskmisest oluliselt kauem.» «Paljude autojuhide kevadine – ja ka sügisene – autohooldus kipub piirduma rehvivahetuse, pesulas käimise ja salongipuhastusega,» teab Marko Kraas. «Ainult sellest aga sõiduki korralikuks kaitseks ei piisa, sest niiskus, pori, liiv ja sool on ühed kõige tõsisemad vaenlased auto välimusele ja seisukorrale.» Kraas soovitab autoomanikel ära kasutada autoteeninduste kevadisi pakkumisi: et korrapärane hooldus, täiskontroll ja remondivajaduse fikseerimine on auto eluea pikendamiseks olulise tähtsusega, on paljudel töökodadel hooajakampaaniad, mille käigus pakutakse soodsat hinda. Korrapärase kontrolli üks pluss – eriti kui autohoolduses käiakse alati ühes ja samas kohas – on ka see, et auto seisukorral on kogu aeg pilk peal: omanik saab teada, mis vajab vahetamist-kõpitsemist, millised on kiiremad tööd, mida annab veel edasi lükata. Ootamatuste eest pole keegi kaitstud, tõdeb Kraas, aga üldjuhul saab remondikulusid nii endale sobivalt kuude peale hajutada.
Veermik ja rehvid «Auto vedrustuse ja veermiku põhjalik kontroll annab hea ülevaate paljudest murekohtadest,» märgib Kraas. «Veermikudetailide töökord ja õige seadistus on ääretult oluline turvalisuse seisukohalt, ka tagab see peaaegu kõigi auto osade pikema eluea. Veermikudetailide hooletusse jätmist võiks võrrelda inimese liigeste-lihaste unarusse jätmisega.» Ka soovitab Marko Kraas rehvivahetusega mitte viima-
se piirini venitada. «Naastrehvide naastud kannatavad kuiva teed umbes 30 000–50 000 kilomeetrit, seega tasuks rehvid pärast ööpäevase õhutemperatuuri plusspoolele jõudmist suviste vastu vahetada,» ütleb ta. Suverehvi mustrit peetakse nõuetekohaseks, kui sellel on sügavust vähemalt 1,6 mm, turvalisuse seisukohalt oleks siiski mõistlik hakata vahetusele mõtlema juba siis, kui mustrisügavus on 3-4 mm. Sügavust on käepäraste vahenditega lihtne kontrollida, ütleb Kraas: «Võtke näiteks kahevõi üheeurone münt ja pistke see mustrisoone sisse. Kaheeurose serv on neli millimeetrit lai, eurosel kolm – selle järgi saab ka joonlauaga üle mõõtmata mustrisügavusest ettekujutuse.»
Värv, rooste ja mõlgid Auto värvi aitab säilitada korralik kevadine pigipesu ning korrapärane vahatamine-poleerimine 2–4 korda aastas. Vaha tagab auto värvile kaitsekihi UV-kiirguse eest, takistab mustuse kogunemist ja hõlbustab selle mahapesemist ning annab autole läike. «Kõik väikesed kriimudmõlgid tuleks parandada kohe: õige ajal hooldamata jäänud värvikriim võib muutuda kobrutavaks õudusunenäoks ning paranduse hind võib paari aastaga kümme korda kasvada,» hoiatab Kraas. Pärast talve ei tohiks pesemata jätta ka autoalust ja rattakoopaid, mis talve jooksul peavad kõige rohkem taluma soola mõju. Kui auto on võrdlemisi uus ning aluskülg ei roosteta tõsiselt, soovitab Marko Kraas kaaluda auto põhja katmist mastiksiga – bituumeni põhjal tehtud pritskattega, mis tahenedes toimib roostekaitse ja mürasummutina.
Töökorras pidurid Pidurite korrasoleku olulisuses ei kahtle keegi, aga neid lihtsalt kontrollima kuigi sageli ei jõuta. Eesti kliimas tuleks neid profülaktika mõttes
Põhjalik salongipuhastus Pärast talve kulub autole ära ka salongipuhastus. Kui sõiduk on talvel väga kõvasti vatti saanud, tasub puhastus tellida teenindusest, kus selleks on olemas kõik vajalik. Istmeid ja vaipkatteid-polstreid tasub tolmuimejaga puhastada võimalikult sageli, soovitavad sõidukite iluravi pakkuva Smartservice’i asjatundjad – siis ei saa tolm tekstiilidesse sööbida. Plastdetaile puhastades ei maksa tolmuimejat kasutada: selle otsik võib kergesti tekitada väikeseid ebameeldivaid kriimustusi. Ideaalselt korjab plastilt tolmu näiteks mikrofiiberlapp.
Mureks lemmiku karvad Neljajalgsetest lemmikutest võetakse kõige sagedamini autosse koer – ja sellega kaasnevad paratamatult ka koerakarvad. Salongis on neid kõikjal, kuhu loom vastu on puutunud, lisaks lendleb neid salongis ringi. Karvaajamise ajal võivad istmed-polstrid uskumatult kiiresti koerakarvadega kattuda ja sealt jäävad need ebameeldivalt kergesti autos sõitjate rõivaste külge. Et salong püsiks puhas – või vähemalt puhtam –, tuleks seda karvadest puhastada võimalikult sageli, siis läheb see hõlpsamalt. Karvade eemaldamiseks istmetelt ja polsterduselt on spetsiaalsed tolmuimejaotsikud, kiiresti saab tekstiilistmed karvavabaks ka kergelt niiske käsna või lihtsalt niiske pinnaga kummikindas käega pühkides. Lemmikloomast võib salongi jääda spetsiifiline lõhn, mis ei pruugibigaühele meeldida. Sellest aitab vabaneda plastdetailide töötlemine lõhnu eemaldava vahendiga.
Plekid puhasta kohe Igasugused plekid tuleb puhastada võimalikult kohe, vanast plekist on oluliselt raskem jagu saada. Nahkistmeid ja -detaile puhastama asudes tasub vahendit hoolikalt valida vastavalt sellele, kas nahk on poorse pealispinnaga või sile, kas pind on üldiselt määrdunud või vajab puhastamist lihtsalt plekk. Kõige kindlam on kasutada puhastamiseks puhast vett. Igasuguseid puhastusvahendeid peab alati kõigepealt proovima väikesel pinnal, mis kohe silma ei hakka, et kontrollida, kuidas see mõjub. Tekstiilistmeid jm hästi vett imava pealispinnaga materjale puhastades tuleks vett ja puhastusvahendit kasutada eriti ettevaatlikult, sest puhastatav pind võib kergesti jääda pärast kuivamist laiguline. Kui nii juhtub, aitab keemiline salongipuhastus, mida tasuks nagunii korrapäraselt teha, sest paratamatult sööbib tekstiilidesse mustust, millest kuivpuhastusega jagu ei saa. Allikas: smatrservice.ee/blogi
Vida Press
Neljapäev, 6. aprill 2017
Auto A uto E Ekstra kstra 7
pikendab auto eluiga Vida Press
kindlasti kontrollida vähemalt kaks korda aastas, hea ongi teha seda kevadise ja sügisese hoolduse käigus. «Kohe tuleb aga remonditöökotta minna siis, kui on tunda, et miski on pidurdamisel tavapärasest teisiti,» paneb asjatundja autojuhtidele südamele. Hoolduses tuleb alati pidurisüsteemi ka puhastada, et tagada selle korrasolek. Pidurivedelikku võiks vahetada vähemalt iga kahe aasta tagant ja seda ka siis, kui autoga pole vahepeal sõidetud.
Õlide-vedelike kontroll Kevadel tasuks pilk peale heita kõikidele õlidele-vedelikele, et veenduda nende seisukorras. «Talvega niiskust sidunud mootoriõli tuleks vahetada värske vastu, sest üldjuhul tehakse suviti tavapärasest pikemaid sõite ja mootorit koormatakse keskmiseltb rohkem,» märgib Marko Kraas.b«Eriti oluline on see autode puhul, millega talvel on tehtud palju lühikesi alla 20minutilisi sõite.» Et vältida auto ülekuumenemist suvepäeval, tasub kontrol-
Korralik autopesu on oluline, aga kevadel tuleks peale selle kindlasti ette võtta ka põhjalikum hooldus. Vida Press
lida jahutusutusvedeliku ttaaset ja kvaaliteeti ning va-jadusel süsteem läbi pesta ja vedelik vahetahetada. Sinist ist ja rohelist jjahutusahutusvedelikku u tuleks tule tu leks ks vahetada vah ahet ettad ada a iga iga kahe aasta tagant – pärast seda kahanevad neil korrosiooni eest kaitsvad omadused. Lilla ja punase tooniga jahutusvedeliku vahetuse intervall on pikem. Kunagi ei tohi avada jahutusvedeliku anuma korki, kui mootor on vahetult enne seda pikalt töötanud: kuum jahutusvedelik võib paiskuda kätele ja näole ning tekitada tõsiseid vigastusi
Ohutus ja mugavus «Sõiduohutuse huvides tuleks alati kevadise hoolduse käigus veenduda, et auto kõik tuled on töökorras ja esituled õigesti reguleeritud,» tuletab Marko Kraas kõigile autoomanikele meelde. «Ka tuleb jälgida, kas klaasipuhastid teevad oma tööd korralikult, ja need õigel ajal välja vahetada – paduvihm võib maanteel olla eluohtlik, kui juhil pole korralikku nähtavust.» Üle tuleks vaadata ka kliimasüsteem ja talvega niiskust kogunud salongifilter.
Vida Press
Ideeauto jõuab peagi tootmisse? Automaailmas spekuleeritakse võimaluse üle, et aasta alguses Pariisis eelmise aasta kauneimaks ideeautoks kuulutatud Renault Trezor, mis debüteeris alles mullu sügisel Pariisi autonäitusel, jõuab veel enne kümnendivahetust seeriatootmisse, vahendab Auto24. Renault Trezori kõrval püüdsid kauneima ideeauto tiitlit ka Jaguar I-Pace, Aston Martin RB001 ja DS E-Tense. Renault’ prototüübi kõige erilisemaks detailiks on katus, mis salongi sisenemise võimaldamiseks avaneb pea tervenisti. Auto jõuallikaks on selle loojate sõnul 350hobujõuline elektrimootor, mida kasutavad elektrivormelite sarja Formula E võistlusautod. Nullist saja kilomeetrini peaks Trezor kiirendama umbes nelja sekundiga. ÕL
AUTOSPIRITIST
TIPPVARUSTUSES SUBARU
OUTBACK SUMMIT ERIHINNAGA EyeSight juhiabisüsteem m
elektrilise ajamiga tagaluuk
navigatsioonin süsteem Harman/Kardon premium helisüsteem
VEEL VIIMASED AVAL, AUTOD SAAD UNI HINNAVÕIT K
4800 € AUTO JA TEIE VANA SI OSTAME TAGA
LED esilaternad
sümmeetriline nelikvedu
18” kergmetallveljed 3 AASTAT TASUTA HOOLDUST
Ülirikkalik standardvarustus: U U U U U U
>ÕÌ >>Ì >ÃÌ ÃØ iiÌÀ i i Ûi`Õ Þi- } Ì Õ >L ÃØÃÌii à >ÕÌ >>Ì « `ÕÀ`ÕÃi > > `ÕÛ> ÀÕà ` Õ}> > ÃÌ i` ÃÌ i B Õ`i}> i i ÌÀ i Õ ÃÌi i i ÌÀ Ãi Ì Ài}Õ iiÀ Ì>Û ªÀÛ> ÃÌi
Kütusekulu 6,1-7,0 l/100 km, CO2 heitmed 159-161 g/km.
U U U U U U U
i i ÌÀ Ãi > > }> Ì>}> ÕÕ i i ÌÀ Ãi Ì Ài}Õ iiÀ Ì>Û >ÌÕÃi ÕÕ - >ÀÌ iÞ Õ«ÕÃÌ B Û ÌÕà ià >ÌiÀ >` «ÕÕÌii À>> }> >Û }>Ìà ÃØÃÌii >À > É >À` «Ài Õ i ÃØÃÌii »* > L >V » Õ ÃÌÕ` Ã> } Ã
U U U U U U U
À ÃÌiÛ>L>` BÛi«> Õ >ÌÌi` Ì>}Õ Ãi` Ì ÌÕ` >>Ã ` «>À Ã >> iÀ> Û >> `ÕÀ ` £n» iÀ} iÌ> Ûi i` iÌ> ÛBÀÛ Î >>ÃÌ>Ì Ì>ÃÕÌ> `ÕÃÌ
Ehitajate tee 122, Tallinn tel 659 9499 tallinn@autospirit.ee www.autospirit.ee
Neljapäev, 6. aprill 2017
8 Auto Ekstra
Ameerika auto lubab olla naiselik ja nautida rahulikku kulgemist «Kui varem õmblesin ma talvel suvekleite, siis tänavune talv on kulunud hoopis peadpidi kapoti all,» muigab Aile Kaasik. Kuue aasta eest vanadest Ameerika autodest lootusetult vaimustunud naine ostis endale uunikumi: 1960. aasta Plymouth Fury jõudis temani aasta algul. SILJA PAAVLE
silja.paavle@ohtuleht.ee
Paidelanna Aile Kaasik (41) on vanadest autodest huvitunud juba ammu – tänu vanemale vennale, kes on juba paarkümmend aastat soetanud endale kõikvõimalikke omapäraseid vanu autosid-busse. Kui Ailel hakkas igapäevatoimetustest rohkem aega üle jääma, sattus ta 2008. aasta veebruaris tänu sõpradele oma esimesele «Uunikute talverallile». Sealt kõik lahti läks. Küllap soosis asja Aile üleüldine huvi ajaloo ja vanade asjade vastu – ta on ametis sihtasutuse Ajakeskus Wittenstein juhiabi-koguhoidjana.
Seismine on auto surm Aile erilised lemmikud on 1950. aastate lõpu ja kuuekümnendate alguse Ameerika autod. Mis naist nende juures võlub? «Need on suured ja ilusad autod, mis teevad toredat häält. Ja kogu see disain ja suursugusus! Ka on need väga mugavad: sees on palju ruumi, rooli taha istudes maandud kui diivanile, kõik on elektrooniline ja automaatne, vajuta vaid nuppe ja gaasipedaali.» Tähtis on ka võimalus alati naiseks jääda – kaunid kleidid käivad selle ajastu autodega ju lahutamatult kaasas – ning hobiga kaasa tulnud sõbrad-tuttavad, kellele pole Aile kinnitusel võrdseid. Seni vuras naine suviti ringi sõprade-kollektsionääride iludustega, kes usaldasid
oma auto meeleldi tema kätte. «Nende huvi on oma masinad liikumises hoida ja neid näidata – seismine on auto surm,» selgitab Aile. «Ka on meie lühikestel suvedel piisavalt vanatehnika üritusi ja kokkutulekuid nii Eestis kui ka naaberriikides.» Aile suvede tippsündmuseks on juba aastaid Haapsalus peetav American Beauty Car Show ning Rootsis Västeråsi linnast alguse saanud Ameerika autode kokkutulek. «Seda reklaamitakse kui maailma suurimat kokkutulekut, igatahes toimub tänavune 40. üritus hoopis Lidköpingis, sest Västeråsi ei mahutud enam ära,» räägib ta. «Ka meie Ameerika sõbrad on vaimustunult nentinud, et Ameerikas ei saada kunagi 20 000 vana masinat ühele kokkutulekule.» Senine meeleolukaim retk jääb aga möödunud aasta septembrisse, kui uunikutega sõideti üle 5000 kilomeetri Krasnodari ja Sotši.
Plymouth Fury kui pensionisammas Alates sellest suvest saab Aile, kes talviti ja argisõitudel istub enamasti Audi A6 roolis, uhkeldada oma isikliku iluduse, 1960. aastal valminud Plymouth Furyga. Veel mõne aasta eest oli oma ameeriklane naise ilus unistus, nüüd on ta aga veendunud, et kui soovida kogu südamest, siis unistused täituvad.
Suvel Haapsallu! American Beauty Car Show Haapsalus on Baltimaade suurim Ameerika autode kokkutulek, mille lahutamatuteks osadeks on saanud autonäitus ja kiirendusvõistlus. Tänavu kokkusaamine on 14.–16. juulini. Näitusele Haapsalu lossihoovi mahub vaid sadakond autot, sinna valitakse välja uhkeimad. Kaheksas kategoorias kuulutab parimad välja žürii, oma lemmiku saab valida publik. Autosid saab näha ka kiirendusvõistlusel ja paraadsõitudel. Reede hilisõhtul näiteks on naiste cruising – roolis tohivad olla ainult naised. Pühapäevasele suurele läbi linna sõidule kogunevad kõik kokkutulekul osalenud autod ja veel ka need, kes ekstra selle traditsioonilise cruisingu ajaks on kohale sõitnud.
Aile räägib, et talle läks väga hinge suvel Melliste vanavaralaadal pealtkuuldud vestlus, kus üks vanahärra õpetas noormeest mõtlema sellele, et tuleks valida endale tasuv hobi ja koguda asju, mille väärtus ajas kasvab ja
mida saab näiteks lastele pärandada. «Mõtlesin pärast, et mul on ainult kahetoaline korter ja oma Audi,» naerab naine, kes just pärast seda hakkaski kõikvõimalikke oksjoni- ja kuulutusteportaale sirvima. «Mõtlesin, et
hangin endale kas või pensionisamba – meievanused inimesed ju pensioni tulevikus sisuliselt ei saa.» Kui Aile nägi oma praeguse auto pilti, oli ta hetkega kindel, et just see on tema auto. Inglismaalt jõudis masin Eestisse tänavu 3. jaanuaril. Sest saati jäigi õmblusmasin kõrvale – igal vabal hetkel on Aile hoopis garaažis auto kallal nokitsemas. «Ikka tahad ju teada, mis seal kapoti all ja mujal toimub,» ütleb ta ja naerab, et kleidid suvisteks sündmusteks tuleb nüüd e-Bayst osta. Hobi on Aile ellu toonud ka täiesti uusi tegemisi: kolmel vii-
VARUOSAD Ameerika autodele kiirelt ja soodsalt!
Mäealuse 3a, Tallinn telefon 655 0600 www.usparts.ee
Neljapäev, 6. aprill 2017
Auto Ekstra 9 Martin Vuks
masel aastal on ta olnud nii mitmeski pulmas autojuht. Tema kogemus näitab, et pruutpaarid on uhke Ameerika auto peale maiad: «Tahtjaid on rohkem kui ette võtta jaksan.» Pulmasõidu võtab Aile teha ainult siis, kui see tema ülejäänud tegemistega klapib, aga siis teeb seda ka kogu hingest: temast saab pruutpaarile terveks päevaks ka assistent ja abiline – kui vaja, kohendab ta pruudi kleidisaba, kui vaja, sätib peigmehe soengut.
Kapoti all saab lihtsate asjadega hakkama
Erakogu
1960. aasta Plymouth Fury kallal nokitsedes kuluvad praegu kõik Aile Kaasiku vabad hetked.
Nii mõneski pulmas, aga ka tänaval tekitab õbluke blond naine koguka ja uhke auto roolis elevust. Aile sõnul pole selles midagi erilist, ilusad autod ja ilusad naised lihtsalt käivadki käsikäes. Sõbra viiekümnendatest pärit Cadillaci või oma Plymouth Fury rooli pole tema arvates võimalikki teistmoodi istuda – ikka ajastutruu kleidi ja soenguga, mõlemad olid toona ju ülinaiselikud. Kui vaja, askeldab ta oma ilusa kleidiga möödakäijate hämmelduseks ka kapoti all, sest vanad autod kipuvad ikka keema minema ja siis on vaja mootorisse jahutusvedelikku lisada. Aile naerab, et tema hobi on üks pika kuluga krooniline haigus: kui kord nakatud, oled eluaeg tõbine ja võtad pikapeale kõik sellega kaasneva oma elustiiliks. Seda enam, et see elustiil tähendab võimalust olla igal sammul naiselik ja meie kiirustavas maailmas rahulikult kulgeda, sest vana ja väärika auto roolis ei kipu keegi Eesti hullumeelses liikluses kaasa kihutama või teiste sõidukite vahel siia-sinna süstima. «Lihtsalt sõidad, naudid ja tunned sellest kõigest rõõmu,» ütleb Aile. Tema sõnul saab rõõmu tihti suisa topelt, sest ilmselgelt teeb naine sellise auto roolis ka tee ääres seisjail tuju heaks – paljud lehvitavad ja naeratavad, kui kena naine ilusa autoga neist mööda sõidab.
Kas küljepeeglid tagavad hea vaate? Vida Press
Paljud autojuhid teavad, et küljepeegel on õigesti paigutatud, kui juht näeb sõiduasendis küljepeegli nurgast oma auto tagaosa. On see nii? «Tegelikult on meil sõidu ajal vaja näha kõike muud kui enda autot,» ütleb Carfoxi tegevjuht Marko Kraas. «Sellest võimalusest on abi näiteks parkimisel ja kitsastes kohtades tagurdades, sõidu ajaks on mõistlik peeglid rohkem välja sättida. Enne parkimist saab neid ju nõksu võrra sisse keerata.»
Peeglid täiendagu üksteist Iga juht peaks Kraasi sõnul õppima oma auto mõõte piisavalt hästi tajuma, et tagada ohutus ka siis, kui peeglist enda auto külge ei näe. Tähtis on tagada endale võimalikult täiuslik nägemisala auto ümber.» Ideaalis peaks küljepeeglite nähtavusala ristuma tahavaatepeegli nähtavusalaga vahetult enne ühe auto pikkust enda auto taga, selgitab Kraas. Õigesti paigutatud küljepeeglite peegeldusala ei tohiks kattuda sellega, mida juht näeb tahavaatepeeglist. Kõik kolm peeglit peaksid oma peegeldusalaga üksteist täiendama ehk peegeldama täiesti iseseisvat nähtavusala. Peegleid paika sättides soovitab Kraas panna pea tavalisest isteasendist vastu küljeklaasi ja reguleerida peeglit, kuni näha vaid vaevu oma auto tagaosa. Parempoolset küljepeeglit sättides peaks pea olema kallutatud umbes juhi ja kõrvalistuja istme vahelise ala keskele. Tahavaatepeegel peaks olema seatud nii, et sellest näeks 100% välja tagaaknast.
Pea meeles! Olgu peeglid kui tahes hästi sätitud: enne reavahetust tuleks ikka heita korraks pilk vastavale reale ja veenduda, et ükski auto või mootorrattur pole juhuslikult märkamata jäänud. Ka parkimisel või parkimiskohast välja manööverdamisel tuleb olenemata küljepeeglite asetusest ikkagi ka oma silmaga veenduda, et keegi/miski pole jäänud märkamata. Allikas: carfox.ee/blog
Mootoriõli, mis hoiab
mootori noorena! www.totaloil.ee
TOTAL mootoriõlid tagavad mootorite töökindluse ka kõige ekstreemsemates tingimustes.
Kui hooldusaeg käes, küsi Total mootoriõli oma autoteenindusest või Fixus kauplustest üle Eesti! Lai tootevalik kõigile automarkidele!
Peeglite asendit tuleks kontrollida loomulikust sõiduasendist, mitte sirge seljaga istudes, märgib Kraas.
Uutel autodel BLIS-andur Peeglite õige asetuse korral peaks tagant läheneva auto liikumine olema nähtav esmalt tahavaatepeeglist, siis küljepeeglist ja tahavaatepeeglist, järgnevalt küljepeeglist ja silmanurgast, seejärel jõuab auto silmanähtavusse. Mitmel autol on küljepeeglite välisservad pimeda ala vähendamiseks kumerad, siis pole vaja peegleid väljapoole sättida. Ka pole selleks vajadust uuemate autode puhul, millel on BLIS (Blind Spotb InformationbSystem) ehk pimeda nurga andur, mis teavitab küljepeeglis või armatuuris väikese tulukesega, kui midagi on pimeda nurga alas. IA MIHKELS
Neljapäev, 6. aprill 2017
10 Auto Ekstra
Vida Press
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Kevadise ereda päikese käes hakkavad eriti hästi silma kõik kriimud ja täkked auto esiklaasil. Millal on paras aeg võtta ette klaasivahetus? «Kindlat intervalli, mille järel esiklaas vahetust vajab, ei ole – kõik sõltub sellest, kus autoga sõidetakse,» ütleb Carglassi divisjonijuht Sven Freiberg. «Kui autoga sõidetakse suuremalt jaolt maanteedel ja läbisõit on suur, siis on see intervall lühem võrreldes autodega, mis liiklevad ainult linnas, kus võimalik kulumine on väiksem. Maanteel kahjustab klaasi pinda lendlev liiv ja kivikesed, rääkimata teiste autode rataste alt vastu lendu pääsevatest suurematest kividest.»
Ajaga klaas kulub Klaasile võivad liiga teha ka kulunud või puhastamata kojamehed ning klaaside jääkaabitsaga puhastamine – jäätunud klaasil on ikka mustust ja liivaterasid, mis klaasi puhastamise ajal omakorda selle pinda kriibivad. Klaasi kuludes hakkab ajapikku ka nähtavus kehvemaks muutuma, eriti vähegi keerulisemates ilmaoludes. «Esiklaasi vahetamise vajaduse tuvastab iga autojuht ise,» märgib Freiberg. «Seda pole keeruline märgata: kui näiteks madalalt paistva päikesega on nähtavus häiritud, sest klaas sillerdab, siis on ilmselt aeg see välja vahetada. Ka annab klaasi kehvast olukorrast märku see, kui pimedal ajal vihmase ilmaga sõites on nähtavus takistatud: kojamehed küll pühivad vee küll ära, kui vastutulevate autode tulede ja tänavavalgustuse valgus murdub klaasil nii, et see segab nähtavust.» Kui sellised olukorrad on tuttavad, tuleks ohutust silmas pidades esimesel võimalusel lasta klaas ära vahetada.
Kriimuline esiklaas on liikluses kõigile ohtlik Täkked tasub parandada
Freiberg. «Kui liikluses on juhil nähtavus häiritud, on see kõigile ohtlik.» Koos esiklaasi vahetusega tasub välja vahetada ka klaasipuhastid – siis on mõneks ajaks tagatud suurepärane nähtavus ka rasketes ilmaoludes.
Täkke parandamine on odavam kui klaasi vahetamine. Parandamine on keskkonnasõbralikum: klaasivahetusega tekib jäätmeid u 10 kg (klaasi ja tarvikute kaal kokku), täkkeparandusega ainult mõni gramm. Täkke saab lasta parandada ka ootetööna, aega kulub umbes pool tundi. Allikas: Carglass
Täkkest saab pragu
«Asi ei ole ju ainult juhi mugavuses, vaid ka tema enda ja teistegi liiklejate, sealhulgas jalakäijate ohutuses,» tõdeb Sven
Autoklaasid Müük ja paigaldus Täkete parandamine Klaasikahjude käsitlemine Klaaside toonimine Tähe 127, Tartu Tel 506 7180 734 3755
www.sixklaasid.ee
Klaasile tekkinud suuremad ja väiksemad täkked tuleks alati lasta parandada sõltumata sellest, kas need on juhi otseses vaateväljas või mitte, sest täkked võivad muutuda praoks kiiremini kui oodata oskaks.
KATKINE SUMMUTI? POLE PROBLEEM! Müük, vahetus, remont Mustamäe tee 18, tel. 655 8013, 501 7260 Peterburi tee 38/10, tel. 5690 8600 e-post: info@summutiabi.ee
Valmistatud Soomes
www.fenno.ee Selle kupongiga laos olevad summutid -20%
«Liimitud klaas moodustab tänapäevaste autode kere jäikusest umbes 30 protsenti, mis tähendab, et kõik põrutused ja väänded, mida auto kere kannatab, kanduvad üle ka klaasidele,» selgitab Sven Freiberg. «Väikegi täke võib põhjustada klaasi pragunemise, kui auto satub näiteks löökauku.» Täkke praoks arenemist mõjutab ka temperatuuride vahe. «Kui talvel suunatakse külmunud klaasile autosalongi maksimaalsel võimsusel soojendus, on pragu kiire tulema,» toob Freiberg näite.
Kui pragu on juba tekkinud, tuleb ette võtta klaasivahetus, seepärast tasub lasta täkked parandada. «Parandamine ei kaota täket ära, see jääb alati mingi nuga alt nähtav,» märgib Freiberg. «Küll aga takistab see täkke arenemist praoks, taastab klaasi vigastuse-eelse tugevuse ja parandab ka nähtavust.» Kes täkke parandamise sooviga töökotta läheb, peab siiski alati arvestama väikese võimalusega, et parandamise käigus klaasile mõjuva surve tõttu saab sellest pragu.
Neljapäev, 6. aprill 2017
Auto Ekstra 11
! u u k s u t e h a v o t u A TU S A V I D R O F UTO UUE A A N A V A T E H VA S I L L I APR
9 9
Müü oma vana auto Info-Autole Maksame tema väärtusele 1 200 — 4 500 € peale
Too oma vana auto Info-Auto Tallinna, Tartu või Pärnu esindusse. Võtame vastu kõik autod margist sõltumata! Hindame ta ära ja lisame tema väärtusele 1 200 — 4 500 € juurde. Edaspidi naudid igat hetke oma uue Fordi roolis. Sooduspakkumine vana auto vahetamisel uue Fordi vastu kehtib aprilli lõpuni. Pakkumise tingimustega tutvu aadressil www.ford.ee või küsi lisainfot Info-Auto esindustest.
Info-Auto www.infoauto.ee
TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0121 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee
CO2 heide 98 – 146 g/km. Keskmine kütusekulu 3,8 – 6,3 l/100 km. Pildil olevad autod on illustreerivad. Pakkumine kehtib kuni 31.04.2017 või kampaaniaautode lõppemiseni. facebook.com/infoautoford
ford.ee
Neljapäev, 6. aprill 2017
12 Auto Ekstra
ROHKEM VABADUST, ROHKEM MAITSET.
A L AT I VÄ R S K E