GAASIAUTO VÕIB ÄRA TASUDA ÜHE AASTAGA. ARUKAS TSIKLIMEES KANNAB TURVALIST RÕIVASTUST. VALMISTU ÜLEVAATUSEKS. ETTEVAATUST, ÜLESÕIT!
Auto Ekstra Neljapäev, 26. aprill 2018 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Marko Tiidelepp, tel 614 4095 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht
UUS PEUGEOT 5008 ACTIVE PLUS 6-käiguline automaat
PARIM SUUR LINNAMAASTUR
ERIHIND
25 500
€
HINNAVÕIT 2 000 €
APPLE CARPLAY, ANDROID AUTO 12,3’’ DIGITAALNE NÄIDIKUTEPLOKK 8’’ PUUTETUNDLIKU EKRAANIGA RAADIO ESIISTMETE SOOJENDUS 18’’ VALUVELJED LED PÄEVASÕIDU- JA TAGATULED REAJÄLGIMISSÜSTEEM LIIKLUSMÄRKIDE TUVASTAMINE JUHI TÄHELEPANU JÄLGIMISE SÜSTEEM KAHETSOONILINE AUTOMAATNE KLIIMASEADE TAGUMISED PARKIMISANDURID JA TAGUMINE PARKIMISKAAMERA
Neljapäev, 26. aprill 2018
2 Auto Ekstra
A
! u u k s u t e h a v uto
U T S A V I D R O UUE F O T U A A N A V A T E H A V S I L L A PR I
9 9
Müü oma vana auto Info-Autole Maksame tema väärtusele 1 700 — 6 000 € peale
Too oma vana auto Info-Auto Tallinna, Tartu või Pärnu esindusse. Võtame vastu kõik autod margist sõltumata! Hindame ta ära ja lisame tema väärtusele 1 700 — 6 000 € juurde. Edaspidi naudid igat hetke oma uue Fordi roolis. Sooduspakkumine vana auto vahetamisel uue Fordi vastu kehtib aprilli lõpuni. Pakkumise tingimustega tutvu aadressil www.ford.ee või küsi lisainfot Info-Auto esindustest.
Info-Auto www.infoauto.ee
TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0121 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee
CO2 heide 98 – 146 g/km. Keskmine kütusekulu 3,8 – 6,3 l/100 km. Pildil olevad autod on illustreerivad. Pakkumine kehtib kuni 30.04.2018 või kampaaniaautode lõppemiseni. facebook.com/infoautoford
ford.ee
Neljapäev, 26. aprill 2018
Auto Ekstra 3
Gaasiauto võib ära tasuda juba üheainsa aastaga
Tiina Kõrtsini
VIDRIK VÕSOBERG
vidrik.võsoberg@ohtuleht.ee
Sõidad kas või ihuüksi Tallinnast Tartusse odavamalt kui liinibussiga. Bensiini- või diiselautoga võrreldes on kütusekulu hinnavahe mitmekordne. Erinevalt särtsuautost ei pea pelgama mahuka akupaketi väsimist, elektrikatkestusi ega pikki tankimisi. Summutist paiskub sisuliselt vett ja hingeõhku, kütust on LPG ja CNG gaasi peal sõitvale autole teoreetiliselt võimalik saada isegi lehmasõnnikust. Kõlab natuke liiga hästi, et olla tõsi, kas pole? Kus on konks? Siinkirjutaja on mõni aasta tagasi läbinud tuhandeid kilomeetreid kaheliitrise bensiiniCNG-mootoriga auto roolis. Keskmine gaasikulu oli viie kilogrammi ringis sajale kilomeetrile, kuid maanteel stabiilselt sõites õnnestus tablool näha ka kolmega algavaid numbreid. Autokütuse toonane umbes 70sendine kilohind tegi Tartu–Tallinna–Tartu reisi hinnaks 12 euro ringis. Üksinda! Bussis ja rongis küsiti juba toona kümne euro ringis ühe otsa eest. Sõiduomadustes oli sama suure puhtbensiinimootoriga võrreldes mõningane erinevus – pea 20 kilovatti võimsam Mondeo astus veidike reipamalt edasi. Miinused? Tol ajal oli CNGtanklaid kogu Eesti peale viis tükki: Tallinnas kaks, Narvas ja Pärnus üks. Kogu Lõuna-Eesti peale oli üks CNG-tankla ning see asus Tartu äärelinnas. Nii juhtus küll ja küll, et gaas (paagi maht umbes 20 kilo) sai tee peal otsa ja tilluke (vist viis liitrit) bensiinipaak pidi tuge pakkuma. Konks oli toona küll see, et tegu oli tööandjale kuuluva ametiautoga ja näiteks hooldusja remondikuludest ei teadnud ma midagi. Olgu etteruttavalt öeldud, et CNG-tanklate võrgustik on vahepealse paari aastaga kaks korda kasvanud ja teadaolevalt tekib surugaasitanklaid juurdegi. Need tanklad annavad muide põhjuse CNG-gaasimasinat rahvasuus puuksuautoks nimetada: õhukindlalt ühendatud tankuri ja paagi koostöös sünnivad väga kummalised ja algul ehmatavad hääled, mis tõesti meenutavad kõhugaaside vallapäästmist. Peale selle koosneb see compressed natural gas ehk kokkusurutud maagaas suuremalt jaolt metaanist, mis on ka üks kõhutuule koostisosi. Biometaani saab ka täiesti looduslike ainete – näiteks kas või loomasõnniku – käärimisel. Aga kui näiteks veis või inimene „tuult teeb“, siis väljuvad
„LPG-d täis tangitud paagiga saab pikemalt sõita ja ka tanklaid on rohkem, CNG paaki tuleb täita sagedamini ja seda kütust pakkuvaid tanklaid on vähem,“ selgitab Gazneti juht Kristjan Relvik (alumisel pildil).
süsinikdioksiid, lämmastik, vesinik, hapnik ja metaan. Kui aga nina CNG-auto summuti juurde panna, siis sealt peaks tulema vaid süsihappegaasi ja veeauru.
Gaasiautod on tõusutrendis Autode müügi- ja hooldusettevõtete liidu juht Arno Sillat on öelnud, et autotööstuse tulevik on elektrimasinate päralt, aga tänasel päeval on üheks märksõnaks hübriidautod. Mullu kasvas Eestis autoturg suures mahus just hübriidide arvelt ning aasta teisel poolel
Volkswagen tõmbas pidurit
gu paigaldame seadmeid kolmneli korda rohkem,“ märkis ta.
Volkswageni grupi (VW, Audi, Škoda, Seat) masinate edasimüüja teatas hiljuti, et peatab uute CNG-autode tarnimise Baltimaadesse. Põhjus: ülevaatuspunktid ei ole piisavalt suutlikud, et kontrollida nende autode gaasimahutite ohutust. „See mõjutab turgu praegu väga korralikult, inimesed ei saa uut autot osta,“ nentis Gazneti juht Kristjan Relvik. „Opelit näiteks saavad. Aga minu teada sellega tegeletakse ja varsti saab kõik jälle korda.“
Relviku sõnul on CNG ja LPG gaasiga sõitvate autode puhul rusikareegliks see, et CNG-auto ostetakse enamasti n-ö tehaseseades ehk kas uue või pruugituna juba autotehases vastavad seadmed saanud masinana, LPG-seadmed lastakse aga paigaldada töökojas tavalisele bensiini- või diiselmootoriga (enamasti esimesele) autole.
kasvas jõudsalt CNG-hübriidide müük. Vahemärkusena: nii CNG kui ka LPG (butaani ja propaani segu, veeldatud naftagaas) peal sõitvad autod kasutavad masina soojenemisel või gaasi otsasaamisel fossiilkütust, reeglina bensiini, ehk ongi olemuselt hübriidid, mitte 100% gaasiautod. Ka aastaid autogaasiseadmeid paigaldanud ja hooldanud Gazneti juht Kristjan Relvik tõdeb, et gaasiautode trend liigub tõusujoones. „Kui võrrelda paari aasta taguse ajaga, siis prae-
Kas valida CNG või LPG?
CNG-autode valik on väiksem (näiteks mõni Volkswageni, Škoda ja Opeli mudel), aga LPGseadmed sobivad väga paljudele tavaautodele. Võimalik on lasta ka tavaautole CNG-seadmed paigaldada, kuid seda varianti kasutatakse väga harva. Kahe erineva gaasiautovariandi vahel kõhklev inimene peaks Kristjan Relviku sõnul peal eeltoodu võtma arvesse oma eeldatava läbisõidu ja ka marsruudid. LPG-d täis tangitud paagiga saab pikemalt sõita ja
Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele, uued ja kasutatud
+372 5268498, 766 8587, www.gersamia.ee, info@gersamia.ee
Neljapäev, 26. aprill 2018
4 Auto Ekstra
Tiina Kõrtsini
ka tanklaid on märgatavalt rohkem. CNG-paaki tuleb tankida tihedamini ja seda kütust pakkuvaid tanklaid on vähem. CNG on aga üks odavamaid autokütuseid ja suurte läbisõitude puhul tasub see kindlasti ära. Relvik märgib, et Gaznetil on igapäevakasutuses nii CNG- kui ka LPG-kütust tarbivad sõidukid. VW Touran kulutab tema kinnitusel saja kilomeetri läbimisele 4,5 euro eest CNG-d, Opel Zafira aga 5,5 euro eest LPG-d.
CNG
Kui kallis on soetada gaasiauto? Kristjan Relviku sõnul on gaasiauto – olgu uus või kohandatud – tavaliselt odavam kui diiselauto. Bensiiniautost on gaasimasin kallim seadme võrra. Neljasilindrilisele autole LPG-seadmete paigaldamine maksab tuhande euro ringis. CNG-seadet paigaldatakse harva, sest selle gaasi mahuti on paigaldustingimuste suhtes pirtsakam ja auto kohandamine maksab ligi 2000 eurot. Ka uus CNG-auto on umbes 2000 eurot kallim kui tavaline bensiini jõul liikuv sõiduk. Paljud inimesed on gaasiautode suhtes skeptilised, kuna pelgavad seadmete suuri hooldus- ja remondikulusid. Oma tõeterake selles on. Relvik ütles, et gaasiauto iga-aastane hooldus (mis tehakse koos õlivahetusega) maksab 35–45 eurot rohkem kui tavaauto hooldus. Et gaasiseade on automootori lisaseade, siis tekivad tõesti ka remondi lisakulud. „Aga ma toon oma klientidele alati näiteks diiselauto remondi, mis on sageli märksa kallim,“ märkis Relvik. „Paari diiselmootori pihusti või kõrgsurvepumba raha eest saab terve gaasiseadme. Gaasiseadme remondikulud pole midagi väga kosmilist: sõltuvalt tootjast umbes 100b000 kilomeetri tagant tuleb vahetada pihustid ja see maksab 100 eurot. Kulud gaasiautole on pigem väikesed.“ Gazneti juht rõhutas aga, et kõik sõidukid – sealhulgas ka gaasiautod – vajavad vähem kallist remonti, kui neid korrapäraselt ja kvaliteetselt hooldada.
Eestis on praegu 75 LPG ja kümme CNG tanklat, viimaseid ehitatakse aga juba lähiajal juurde.
„Gaasiautode trend liigub tõusujoones,“ ütleb autogaasiseadmeid paigaldava ja hooldava Gazneti juht Kristjan Relvik. „Paari aasta taguse ajaga võrreldes paigaldame praegu seadmeid kolm-neli korda rohkem.“
LPG
MURRAME MÜÜTE: gaasiauto poolt ja vastu MÜÜT 1: gaasiauto tehnika on keerukas, auto hooldamine ja remont on kallis. Remondi kohta nentis Gazneti juht Kristjan Relvik, et see võib kalliks osutuda küll – reeglina aga siis, kui autole on mõnes nurgataguses töökojas paigaldatud haruldane ja läbiproovimata kvaliteediga seade. Kui seade on levinud ja teada-tuntud kvaliteediga, esineb sel vähem vigu ja varuosad on kättesaadavamad. Autoajakirjanik Ylle Rajasaar kirjutas mõni aasta tagasi, et gaasiseade võib osutuda loteriiks: sa kas saad hea ja toimiva seadme või kulutad putitamisele raha, mille eest võib saada ümbermaailmareisi jagu bensiini. Relvik märkis hoolduse kohta veel, et pärast 100b000 kilomeetrit (garantiiaeg) kulub gaasiseadme sättimisele umbes 200 eurot. Gaasiga sõites on aga autoomanik selle läbisõidu juures hoidnud kütusekuludelt kokku umbes 6000 eurot. 15b000 kilomeetri läbimise järel – paljudele tavapärane aastane läbisõit – on gaasiauto omanik säästnud umbkaudu 1000 eurot. Meenutuseks: LPG-seade just nii palju maksabki. CNG autodest rääkides tõdes Relvik, et uuena ostetud masinaga ei juhtu 100b000 km jooksul suurt midagi. Probleeme võib hakata tekkima 200b000 või 250b000 kilomeetri läbimise järel – nii nagu tavalistel autodelgi.
MÜÜT 2: kohe-kohe tõstab riik märgatavalt aktsiisi või keeratakse kuskil gaasikraanid kinni. Kristjan Relviku sõnul on Eestis gaasiaktsiis fikseeritud – LPG-l 30% ja CNG-l 10% diiselkütuse aktsiisist – ja seega kindlus majas. Näiteks tänavu diisli aktsiisi ei tõstetud. Gaasi kinnikeeramise kohta nentis ta, et vaba turumajanduse juures seda ei tehta – kui ka üks müüja kraani sulgeb, saab teiselt ikka gaasi osta. MÜÜT 3: et gaas – erinevalt bensiinist või diislist – mootorit ei õlita, siis kulub see kibekiiresti läbi. „Seade peab olema korralikult paigaldatud ja seadistatud. Kui seda nõuetekohaselt hooldada, siis ei kulu midagi,“ sõnas Relvik. Ta lisas, et alates pliivaba bensiini kasutuselevõtust ei määri ka see kütus mootorit, seda teeb ikkagi õli. MÜÜT 4: LPG-paak hakkab lekkima ja lämmatab auto salongis istujad. CNG suruõhugaasiballoon plahvatab ja hukkab laiali paiskudes kõik ümbruskonnas viibijad. Relviku sõnul tunneb inimese nina gaasilõhna juba siis, kui selle sisaldus õhust on 0,3%. Sellises koguses pole gaas plahvatusohtlik ega mürgine ja spetsialistide poole pöördudes saavad nood lekkekoha kindlaks teha ja kõrvaldada. Kui tekib kõvem lekkimi-
ne, siis sulgeb süsteem automaatselt gaasiklapid. CNG-paagile tehakse iga viie aasta tagant survetest. LPG mahuti vahetatakse igaks juhuks välja kümne ja CNG-paak 20 aasta tagant. MÜÜT 5: gaasitanklaid on vähe. „Ei ole ju,“ oli Relvik väitest üllatunud. Tema andmetel on Eestis praegu 75 LPG-tanklat ja kümme CNG-tanklat ning viimaseid ehitatakse juba lähiajal veelgi juurde. „Rakvere, Jõhvi, Tallinnas Sikupilli ja Pääsküla – need on tulevased CNG-tanklad, mida ma kohe peast tean,“ märkis ta. MÜÜT 6: gaasiautol on vähem võimsust kui bensiini- või diiselmootoriga autol. Relviku sõnul ei saa mootorite tööpõhimõtete erinevuste tõttu bensiini- ja diiselmootorit võrrelda. Kui aga võrrelda bensiinija gaasimootorit, siis on väites terake tõtt. LPG-le on lubatud bensiiniga võrreldes mõneprotsendiline võimsusevahe, aga Relviku kinnitusel on ta näinud sedagi, et LPG dünopingis hoopis suurema võimsuse välja annab. Kütuste oktaanarvu erinevuse tõttu aga rakendub gaasi maksimumpöördemoment kuni paarsada mootoripööret hiljem. CNG-mootori puhul on võimsuste erinevused märgatavamad. Umbes sajakilovatise bensiinimootoriga auto võimsus võib CNG-l töötades olla kümmekond kilovatti väiksem.
Rusikareegel on, et CNG auto ostetakse enamasti n-ö tehaseseades, LPG seadmed lastakse aga paigaldada tavalisele bensiinivõi diiselmootoriga autole, tavaliselt esimesele.
Neljapäev, 26. aprill 2018
Auto Ekstra 5 kia.ee
VEENVAD ARGUMENDID Valitud mudelid kuni
-4500 €
. Säästlik diiselmootor. . Maksimaalne turvalisus. . Parim tehasegarantii. . Auhinnatud välimus. . Suurepärased sõiduomadused.
Kaasaegse turva- ja mugavusvarustuse, suurepäraste sõiduomaduste ja garanteeritud kvaliteediga Kia Sportage argumendid on testitud ka nõudlike inimeste peal. Kia Sportage LX 1.6, M, 2WD 17 990 €, Kia Sportage EX 2.0 CRDi, AT, 4WD 24 490 €
Enim müüdud diiselmootoriga linnamaastur Baltikumis. TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51 HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73 KOHTLA-JÄRVE: Inchcape Motors, Järveküla tee 22 VALGA: Salome Valga, Pihlaka 2 KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2
TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47
PÄRNU: Inchcape Motors, Tallinna mnt 82
RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44 NARVA: Sirtaki, P.Kerese 25
Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks veel Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril) vastavalt kohalikele eritingimustele. Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 5,7/149 kuni 10,0/237, maanteel alates 4,2/110 kuni 6,2/144, keskmine alates 4,7/124 kuni 7,6/177.
VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97
Neljapäev, 26. aprill 2018
6 Auto Ekstra
Motohooaja avapidu Pärnus Traditsiooniline Eesti mootorrattahooaja avamine on mootorratturite tähtsündmus, mis toob kokku tuhanded mootorratturid ja kümned tuhanded mootorrattahuvilised. Tänavu on avapidu 5. mail Pärnus. Päev algab kogunemisega Supeluse tänava festivalialal, kus näitavad oma uusimaid mootorrattaid ja varustust erinevad mootorrattabrändid, motopoed ja maaletoojad. Kavas on ohtralt meelelahutust kogu perele, kell 17 algab Eesti suurim mootorrataste paraad läbi Pärnu linna. Päeva lõpetab suur motopidu Sunseti klubis. Allikas: www.mootorratturid.ee
Volbriparaad näitab sadu tsikleid Harley Davidsoni klubi eestvedamisel siirduvad Harley-mehed ja -naised 30. aprillil tiirule mööda pealinna, et näidata linnarahvale ennast ja oma tsikleid – kokku on neid sadu. Põhjust kohale tulla on küllaga, sest sellist hulka tsikleid iga päev nii lähedalt juba ei näe – saati veel ühes kohas korraga. Paraadile eelneb ja järgneb kogu pere volbrimöll Tallinna laululaval. Uudistama on oodatud kõik ja piletiraha ei küsita. Kavas on köievedu, jalgpall, aeglussõit, näomaalingud ja palju muud – ning muidugi toob Harley Davidsoni esindus välja unistuste tsiklid. Ka Husgvarna demonsteerib oma uusi tänavasõidutsikleid. Sõiduelamuse võivad saada ka lapsed – tagaistmel sõites. Selle lõbu eest võetakse väike tasu, mis hiljem annetatakse heategevuseks. Kaskadöör Andrei Kuzmin rokib aga motoshow’l, kus kumm suitseb ja esiratas pikalt asfaldil ei püsi. „Tegemist on toredate meeste ja naistega, kellel kõigil on oma töö ja igapäevaelu,“ kirjeldab Harley klubi president Kaspar Kaugija oma karmsüdamlikke tsiklikamraade. „Kui nad iga päev kannavadki ülikonda, valget särki ja kikilipsu, siis niimoodi ju mootorrattaga ei sõida, imagomuutus võib aga anda kõrvalseisjale vihje, justkui oleks tegu karmide tegelastega. Tegelikult on nad lihtsalt inimesed, kes armastavad mootorratturielu.“ Kaugija sõnul lisandub tsikliringkonda järjest rohkem naismotoriste, kes sõidavad nii Harley kui ka kõigi teist marki tsiklitega. Õigupoolest polegi mark Kaugija meelest oluline: „Tähtis on eesmärk. Ja eesmärk on vabadus!“ ÕHTULEHT
Aruka mootorratturi tunneb ära turvavarustuse järgi KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Mootorratturite hulgas on tavaks öelda, et minnakse sõitma, mitte kukkuma. Õnnetusi siiski juhtub ja siis jääb suurel kiirusel liikuva mootorratturi ja teekatte vahele vaid turvavarustus – parem, kui see on korralik. „Mootorratas on targa inimese sõiduriist,“ ütleb Rapla autokooli juhataja Mati Anderspok. Enne mootorratta selga istumist tasub hoolega mõelda, kas oled teinud kõik võimaliku, et õnnetuse korral tervelt edasi liikuda.“ Rapla autokooli sõiduõpetajad on oma õpilaste tarbeks kokku pannud ülevaate sellest, mis peaks tingimata kuuluma korralikku sõiduvarustusse.
Mugav ja turvaline kiiver Kiiver on kohustuslik sõiduvarustuse element nii igapäevaliikluses kui ka autokoolis. Õppesõidu ajal saab nii mõneski autokoolis kasutada ka kooli kiivrit, kuid soovitatakse siiski kanda isiklikku peakaitset, mis kandjale täpselt sobib: mugav, tihedalt ümber pea, ei loksu ega lase läbi liigset müra. Kiivri sees kasuta-
tav kiivrisukk aitab hoida kiivri puhtana – pea higistab kiivris nii sooja kui ka jaheda ilmaga. Kiivrisukka tuleb vajadusel pesta.
Mootorratturi saapad Õppesõitude ajal on üldjuhul nõutud saapad, mis on paksema tallaga ning kaitsevad pahkluud. Ideaalne variant on spetsiaalsed motosaapad, mis kaitsevad varbaid, jalalaba, kanda, pahkluud ning sääri. Erinevalt tavalistest saabastest on neil spetsiaalselt tugevdatud nina, mis muudab käiguvahetamise ja pidurdamise lihtsamaks ja mugavamaks. Tavalise saapa nina mahub tihti halvasti käiguvaheti alla, muudab sõidu ebamugavaks ja ehk isegi ohtlikumaks. Kindlasti tuleb valida sellised motosaapad, mis ei pigista ega loksu, kusjuures tuleb arvestada, et kõndimismugavusest olulisem on nende saabaste puhul mugavus sõiduasendis.
Turvalised motokindad Kindad ei kaitse üksnes kukkumise korral kätt, vaid hoiavad ka sooja ja tagavad libisemisvastase haarde lenkstangist. Kukkumisel puu-
dutavad esimesena maapinda just peopesad, mistõttu on arukas kaitsta neid tugevamate nahk- või tekstiilkinnastega. Parematel motokinnastel on peopesal ka nn libisemispunnid või -tallad, mis võtavad asfaldil libisedes suurema osa hõõrdumisest enda kanda, jättes käed terveks. Seetõttu ei paku näiteks suusakindad mootorrattaga sõites piisavat kaitset. Vali motokindad, mis on paraja suurusega ja pole liiga jäigad. Katseta poes kinnaste omadusi, haarates mõne mootorratta lenksust või trepi käsipuust. Jäigad kindad takistavad pidurdamist, liiga väikeste kinnastega ei saa pöidlaga vajutada suunatulelülitit, liiga suurtele kinnastele tekib aga peopesale ebamugav volt.
Jope, püksid ja kaitsmed
Õpingute ajaks tuleb varuda pikkade varrukatega tugev jope ning pikkade säärtega tugevast materjalist püksid. Siiski on mõistlik võimalusel soetada spetsiaalsed mootorratturipüksid ja -jope, millel on sisseehitatud kaitsmed. Korralikud motorõivad kaitsevad kukkumisel nahka ja liigeseid, kuid hoiavad ka tuule, külma ja vihma eest. Rõivad peavad olema sobiva suurusega ja mugavad, kindlasti tuleb jälgida, et kaitsmed asuvad õigetel kohtadel ega liigu paigalt. Proovi valitud rõivastega istuda tsikli selga ja veendu, et püksisääred ja jope varrukad ei oleks liiga lühikesed. Tähelepanu tuleks pöörata ka riiete ja kiivri värvile: erksamad toonid teevad sind teistele liiklejatele paremini nähtavaks ja see on maanteel mõnes olukorras väga oluline. „Siiski tasub meeles pidada, et kiiver ja kaitsmed ei ole kindel tagatis õnnetusest vigastusteta pääsemiseks,“ märgib Mati Anderspok. „Need võivad sind säästa kõige hullematest vigastustest, kuid sõiduohutuse eest vastutab eelkõige siiski juht. Just seetõttu tuleb suurt rõhku panna turvalise sõidustiili õppimisele.“
PantherMedia/Scanpix
VARUOSAD Ameerika autodele kiirelt ja soodsalt!
Ralli- ja tuuningvarustus, paatide ja kaatrite varuosad. Järveotsa tee 50b, Tallinn telefon 655 0600 www.usparts.ee
Neljapäev, 26. aprill 2018
Auto Ekstra 7
TEHNOÜLEVAATUS ÜLE EESTI
3ÑIDUAUTOÒ KORRALINEÒ LEVAATUSÒ AJAÒBRONEERIMISELÒ ERIHINNAGA Broneeri aeg www.a-ülevaatus.ee
ERIHIND ÜLEVAATUSEL al.
29 €
LASNAMÄE
MAARDU
JAAMA
RAE
Peterburi tee 63a Tallinn tel 661 8810
Fosforiidi 14 Maardu tel 611 9777
Jaama 161 Tartu tel 740 7010Ò
Taevavärava tee 9a Lehmja küla, Harjumaa
PELGULINNA
RAKVERE
TÄHE
RÄPINA
Paavli 4 Tallinn tel 660 2620
Päikese 3 Rakvere tel 322 3290
Tähe 106c Tartu tel 736 6002
6ÑÑPSUÒMNTÒ 2 PINA tel 799 5005
tel 606 4230
Neljapäev, 26. aprill 2018
8 Auto Ekstra
Mida teha, et auto ülevaat Hendrik Osula / Ekspress Meedia
KRISTJAN ARRAS
leht@ohtuleht.ee
Kui ees seisab autoga tehnoülevaatusele minek, tasub ebameeldivate üllatuste ennetamiseks käia kõigepealt läbi remonditöökojast ja lasta üle vaadata, kas kõik on korras. Vähemalt kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, tasuks eriti vanema auto puhul veenduda, et sõiduk on kõigiti töökorras, soovitavad nii tehnoülevaatuspunktide kui ka remondi- ja hooldusfirmade asjatundjad. Nii saab vajalikke remonditöid ja sel kombel ka kulusid hajutada pikema aja peale, kuid kõik ohutuse seisukohalt hädavajalik saab aegsasti tehtud. Ülevaatuse eel saab iga autoomanik ise nii mõnegi sõiduki ohutust ja töökorda mõjutava vea või puuduse ise kindlaks teha – tuleb lihtsalt teada, millele tähelepanu pöörata. Selle kohta, mida täpselt kontrollitakse, annab A-ülevaatus üksikasjaliku loetelu koos juhistega, mida järgida.
PEA MEELES: z enne ülevaatust tasuks autoga mõne korra tugevamini pidurdada – see kõrvaldab pidurduspindadele kogunenud niiskust ja väiksemaid hõõrdpindade kriimustusi ning mõõtmisel saab pidurite kohta tõepärasema tulemuse, z proovida tasuks ka seisupidurit, tõmmates selle sõidu ajal kergelt peale.
Tuled ja elektriseadmed
PEA MEELES: z kui tehasetähis asub raskesti ligipääsetavas kohas, võiks selle ülevaatuse kiirendamiseks ise üles märkida, z sõidukil peavad olema mõlemad registreerimismärgid ja need peavad olema kinnitatud õigesse kohta, z kaasa tuleb võtta sõiduki registreerimistunnistus ja esitaja isikut tõendav dokument.
PEA MEELES: z kontrolli rehvirõhku, see mõjutab vedrustuse ja amortisaatorite tööd, z üle tasub vaadata ka rehvide ja velgede üldseisu (muster ja selle sügavus, silmanähtavad kahjustused jmt), z sildade põhivead on liigendite ja laagrite lõtkud – need võiks lasta korda teha enne ülevaatust.
Sõiduki tuvastamine
Teljed, rattad, vedrustus
Pidurisüsteem
Kontrollitakse: tehasekood, registrikanded, dokumendid, registreerimismärk.
Kontrollitakse: esisilda, tagasilda, vedrustust ja amortisaatoreid, rehve ja velgi.
Kontrollitakse: seisupidurit, sõidupidurit, muid pidureid ja aeglusteid.
Ülevaatusel on ka auto omanikul hea võimalus näha, mis sõiduki põhja all toimub.
Kontrollitakse: lähitulesid, kaugtulesid, esitulesid, lisatulesid, tagatulesid, piduritulesid, suunatulesid, numbrimärgi tulid, muid tulesid ja valgustatud märke, akut ja juhtmeid, ohutulesid, reflektoreid ja signaali. PEA MEELES: z tulede korrasolekut tasub kindlasti enne ülevaatust kontrollida. Taga- ja suunatulede ning tagurpidikäigu tule kontrollimiseks paluge kellegi abi, z kõik sõidukile paigaldatud tuled peavad töötama, z unustada ei tohi numbrimärgitulesid, ehkki need sõitmist otseselt ei mõjuta, z ise saab üle kontrollida ka aku kinnituse ning teha kindlaks valed ja ohtlikud elektriühendused, z autol ei tohi olla lahtisi ripnevaid juhtmeotsi, teibiga teh-
tud parandusi ega muid lühiseohtu tekitavaid kahjustusi, z tagareflektorid on kohustuslikud autodel ja haagistel, nende puudumist on lihtne märgata, z töökorras peab olema ka signaal.
Heitgaasid ja lekked Kontrollitakse: bensiini heitgaase, diiselmootori heitgaase, müra, õlilekkeid. PEA MEELES: z enne ülevaatust tee väike soojendussõit, see põletab üleliigse tahma ja mõõtmistulemus saab täpsem: sooja mootoriga saab mõõta auto tavapärasele kasutamisele vastavaid tulemusi, z nõuetele mittevastav saaste ja müra tekivad tavaliselt katkise väljalasketorustiku tõttu. Summuti veast annab märku näiteks ebatavaline tööhääl, z mootor peab olema korras, eriti diiselmootoriga autode puhul on oluline vahetada õigel ajal jaotusrihm, z vedelikud ei tohi lekkida – lekkeid saab tuvastada auto parkimiskohta uurides.
Kere ja šassii Kontrollitakse: kerekarpe ja põhjaplaati, karkassi, sildade kinnitustalasid, summutisüs-
Neljapäev, 26. aprill 2018
Auto Ekstra 9
tus saaks edukalt läbitud Hendrik Osula / Ekspress Meedia
teemi, keret, kütusepaaki ja -torusid, kaitsekonstruktsioone, pakiraami, muid šassii- ja kerekonstruktsioone. PEA MEELES: z korrapärane pesemine aitab vältida korrosiooni ja hoida auto kere paremas korras.
Juhtseadmed Kontrollitakse: roolivardaid, -otsi ja -karpi ning muid juhtseadmeid. PEA MEELES: z jälgi sõidu ajal, milline on auto pööratavus vasakule ja paremale või kas auto kisub teel olles ühele poole, z kui autol on roolivõimendi, peab see olema töökorras.
Muud seadmed ja varustus Kontrollitakse: jõuülekannet, turvavöid ja turvavarustust, ühendusseadmeid, ohukolmnurka, kiiruspiirangumärki, mootorit, lukustusseadet, immobilisaatorit, muid seadmeid ja varustust. PEA MEELES: z kui tead, et sidur libiseb, lase see korda teha – see võib olla ülevaatuse mitteläbimise põhjus, z rooli- või käigukastilukk peab olema korras: kui nt võtit saab mootori töötamise ajal
süütelukust välja võtta, on enamasti põhjuseks võtme kulumine ja see tuleb vahetada uue vastu, z turvavööd peavad olema terved ja kahjustusteta ning kerimis- ja lukustusseadmed õigesti töötama, z kui autol on veokonks (ühendusseade), peab see olema töökorras ka juhul, kui te seda ei kasuta, z kontrolli üle lisavarustuse (porikaitsmed, põrkeraud, rattaraam, suusaboks jm) kinnitus.
Nähtavus ja mõõteseadmed Kontrollitakse: tuuleklaasi ja selle puhastusseadmeid, muid aknaid, peeglit, vaatevälja, juhtseadmeid, spidomeetrit ja sõidumeerikut, kiirushoidikut ja muid mõõteseadmeid. PEA MEELES: z klaasipesuvedelikupaak ei tohi kunagi tühi olla, z kui klaasipuhastikummid pole enam parimas seisukorras, paigalda uued, z tuhm ja kulunud kivitäketega tuuleklaas mõjutab nähtavust, kui see on halb, tuleb klaas lasta vahetada, z ka peeglid peavad olema tuhmumise ja kriimustustemõradeta.
Neljapäev, 26. aprill 2018
10 Auto Ekstra
Tahad osta teise ringi mootorratast Nii mõnigi tsiklihuviline peab uhiuue mootorratta ostmist mõttetuks rahakulutamiseks. Mida aga pidada silmas kasutatud ratast ostes? Kui tead, millist tsiklit tahad, tasub lähemalt uurida mototehnika.ee, bikepoint.ee või rahvamoto.ee saite, kust võib leida väga häid hinnapakkumisi, soovitab mootorratturid.ee. On aga veel hulk nippe, mis kasutatud mootorratta ostmisel abiks.
Mida vältida z Remontivajavat mootorratast ostes tasub olla eriti ettevaatlik, sest kunagi ei tea, kas see investeering tasub end ära või on pill määratud mahakandmisele. z Tsikliga trikitamine lõhub mootorit, käigukasti ja vedrustust. Kui mootorrattaga on trikisõitu tehtud, ei maksa seda osta – muidugi kui just ei plaani ise sama teha. z Ära osta mootorratast, millel on paindunud või välja väändunud raam. See on su tervisele ohtlik.
Mida soovida z Tasub tahta mootorratast, millel pole avariide ajalugu. Mõni müüja võib seda tahtlikult varjata, seega tuleks ratta seisukorra asjus silmad lahti hoida. z 50 000 kilomeetrit pole autole teab mis läbisõit, mootorratta puhul on seda aga palju. Mõistlik on osta tsikkel, mille kilometraaž jääb alla 20 000, ideaalis 7000 km kanti. z Kõige paremad müüjad on need, kellel on müügiga kiire: aja- või PantherM edia/Scanp ix rahapuuduse tõttu on nad sunnitud ostjale hinnas vastu tulema ja nii võid saada oma unistuste tsikli märksa odavamalt. Kokkusaamine müüjaga on mõistlik kokku leppida avalikus kohas – liikvel on igasuguseid inimesi ja ettevaatlikkus ei ole kunagi ülearune. Mõistlik on kaasa võtta sõber või tuttav, kes tsiklite hingeelu hästi tunneb ja saab olla abiks ratta ülevaatamisel. Alati tasub küsida ostule ka garantiid, mida meelsasti pakuvad mitmed motopoed. Motopoest ostes on plussiks ka see, et kui tsikliga midagi juhtub, siis tead täpselt, kuhu pöörduda. Allikas: mootorratturid.ee
Ilmar Saabas / Ekspress Meedia
Ettevaatust raudtee ülesõidukohas! 22 õnnetusest, mis eelmisel aastal raudteel juhtusid, olid ligi pooled – kümme – mootorsõiduki ja rongi kokkupõrked.
Tehnilise järelevalve amet (TJA) teeb kõikide õnnetuste asjaolude väljaselgitamiseks koostööd raudtee-ettevõtete ning politsei- ja piirivalveametiga, et jõuda iga juhtumi põhjusteni. Õnnetusjuhtumite analüüs näitab, et ühegi 2017. aasta õnnetuse põhjus ei olnud infrastruktuuri või veeremi tehnorikkes – põhjuseks oli liikleja hooletus ning liiklus- ja ohutusreeglite rikkumine. Raudtee on kõrgendatud ohuga piirkond ja seal liigeldes tuleb olla eriliselt tähelepane-
lik, järgida liiklusreegleid ja märke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi.
Sõidukijuhi meelespea z Raudteesõidukile tee andmiseks jää seisma tõkkepuu või liiklusmärgi ees, nende puudumisel vähemalt viie meetri kaugusel esimesest rööpast. Teised peatumist kohustavad juhud on loetletud liiklusseaduses § 60. z Enne raudtee ületamist veendu alati, et raudteeülesõidukohale ei lähene raudteesõidukit. z Sõiduteel on keelatud parkida raudteeülesõidukohale lähemal kui 50 meetrit. z Raudteeülesõidukohal ei tohi teha tagasipööret, möödasõitu ega vedada veoasendisse seadmata või ülesõidukohta kahjus-
tada võivad masinat või haakeriista. z Sõidukit on keelatud peatada raudteeülesõidukohal. z Raudteed ei tohi ületada foori keelava tulega sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist, sulguva, suletud või avaneva tõkkepuu korral sõltumata foorituledest. z Halva nähtavuse (nt pime aeg, tihe sadu, pimestav päike) ja li-
bedaga tuleb raudtee ületamisel olla eriliselt tähelepanelik. Autojuhid peavad libedaga arvestama sõiduki pikemat pidurdusteekonda ning alustama tavapärasest varem sõiduki kiiruse vähendamist enne ülesõitu. z Kui oled mingil põhjusel – näiteks sõiduki rikke tõttu – jäänud seisma ülesõidukohal, hoolitse selle eest, et inimesed lahkuksid sõidukist, seejärel tee kõik endast sõltuv, et ülesõidukoht vabastada. Kui see ei õnnestu, peab juht jääma sõiduki juurde ja raudteesõiduki eemalt nähtavale ilmumisel liikuma sellele kiiresti vastu, andes peatumismärguande, tehes käega ringikujulisi liigutusi. Pimeda ajal tuleb käes hoida süüdatud valgusallikat, helkurit vmt. Allikas: TJA
Raudteest püütakse pahatihti üle lipsata ka siis, kui tõkkepuu on all ja fooris keelav tuli.
Autoklaasid Müük ja paigaldus Täkete parandamine Klaasikahjude käsitlemine Klaaside toonimine APRILLIS JA MAIS KÕIK AUTOKLAASID 20%!
Tähe 127, Tartu Tel 506 7180 734 3755
www.sixklaasid.ee
KATKINE SUMMUTI? POLE PROBLEEM! Müük, vahetus, remont Mustamäe tee 18, tel. 655 8013, 501 7260 Peterburi tee 38/10, tel. 5690 8600 e-post: info@summutiabi.ee
Valmistatud Soomes
www.fenno.ee Selle kupongiga laos olevad summutid -20%
Neljapäev, 26. aprill 2018
Auto Ekstra 11
BMW LAMMUTUS d u t i l l o r t n o k lt e t a v t i õ s meilt ostetud e d al ig a e am nn A . Varuos elt d u m o r e t asoleku garantii. t rr i ko e al m os , ru va t l e d BMW us.ee t u m m a l w m info@b s.ee u t u m m a l w www.bm
valt ta s a v s u iv b o s a s o ru Va rile! iga BMW kere numb
AVATUD E–R 10.00-17.30 11.00-14.00 L
Igal kuu viimasel laupäeval suletud
bmwlammutus.ee augusel. k u id õ s o t u a e is ASUME lt 12 minutil e rv Jä t s a n in ll a sT Harjumaa , 7 0 5 5 Viljandi mnt ääre 7 , ld a v u k õmme küla, Sa n ti s u a S , lu a T a tk Ve tel 514 3664
Neljapäev, 26. aprill 2018
12 Auto Ekstra
MAAGAASIGA SÕIT ON PUHAS VÕIT Alates maist müügil ka
N, A A T E M IO B E IN A KODUM
Maagaas on soodne ja säästlik autokütus, millega kulub Sul 100 kilomeetri läbimiseks vaid 3 eurot. Seda on lausa kaks korda vähem kui bensiiniga sõites. Maagaasiga säästad ka loodust, sest gaasi täielikul põlemisel jääb järele vaid CO2 ning veeaur.
a ig s a a g a a m lt e s a mis sarn on väga puhas ja soodne.
www.gaas.ee
Vali tuleviku kütus!