Auto Ekstra aprill 2023

UURING: autosid palju, sõite vähe

Eestis on väga palju autosid –koguni 86 protsendil inimestel on kodus sõiduk ja paljudel on neid lausa mitu. Kuigi meie autod on lõunanaabrite omadega võrreldes väga uued, jäävad keskmised läbisõidud alla 20 000 kilomeetri aastas, selgus If Kindlustuse uuringust.

Kõige rohkem on autosid maal, kus ainult kahel protsendil peredest pole autot. Väikelinnades saab ilma autota hakkama 13%, suuremates linnades 15% ja Tallinnas 21% elanikest.

If Kindlustuse Balti kahjude tehnilise vanemeksperdi Marion Meiuse sõnul selgus uuringust, et kõige suuremat rolli mängib auto omamises ja kasutamises inimese elukoht.

„Selge on see, et maal elavad inimesed vajavad autot kõige rohkem. Suuremates linnades on lihtsam ilma autota hakkama saada. Suuresti just elukohast sõltuvad ka vahemaad, mida aasta jooksul autoga läbitakse. Kui linnades on ligi 30% neid inimesi, kes läbivad aastas oma sõidukiga alla 10 000 kilomeetri, siis maal on neid vaid 17%. Maal sõidetakse tavaliselt 10 000–30 000 kilomeetrit aastas,“ selgitas Meius.

Uuringust selgus, et autokasutuse harjumustes ei omanud suurt tähtsust inimeste haridustase, sissetulekud, vanus ega rahvus. Küll aga oli märgata, et naised sõidavad autoga vähem kui mehed.

Naiste seas oli kõige rohkem neid, kes sõidavad aastas alla 10 000 kilomeetri, ning teisena neid, kes sõidavad 10 000–20 000 kilomeetrit. Meeste seas oli populaarseim vastus 10 000–20 000 ja seejärel 20 000–30 000 kilomeetrit.

Eesti inimeste autopark on küllaltki uus, 40 protsendil on kuni kuue aasta vanune sõiduk. Uusi sõidukeid on üsna ühepalju nii maal kui ka linnas ja eri vanuses sõitjate käes. Mõnevõrra vanem sõidukipark on Lõuna- ja LääneEestis.

„Huvitava asjaoluna ilmnes, et uue auto ostmine ei tähenda automaatselt seda, et sellega rohkem sõidetakse. Pigem isegi vastupidi: ligi 30% uute autode omanikest sõidab ainult kuni 10 000 km aastas. Vanemate sõidukitega sõidetakse rohkem,“ lisas Meius.

IF KINDLUSTUS

Võrdlus naabritega

Teiste Balti riikidega võrreldes selgus uuringust, et kuigi Läti ja Leedu on pindalalt märksa suuremad kui Eesti, sõidetakse seal aastas keskmiselt läbi sama palju kilomeetreid. Kõige rohkem autosid on Leedus, kus see on 90% elanikest (Eestis 86% ja Lätis 85%). Eestis on aga märksa uuem autopark – kui siin on 40% autosid kuni kuue aasta vanused, siis Lätis on see näitaja 21% ja Leedus 18%. Kummagi lõunanaabri juures on enamik autosid vähemalt kümme aastat vanad: Leedus 61% ja Lätis 59%.

Kuus soovitust kasutatud elektriauto ostjale

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kasutatud elektri- ja hübriidautosid pole meie autoturult raske leida, pruugib vaid lahti lüüa Eesti suurim automüügiportaal

Auto24.ee. Elektriauto pole siinmail küll ammu enam mingi uudis, aga ülevaadet sellest, millele tuleks pruugitud elektriautot ostes tingimata tähelepanu pöörata, paljudel pole.

Nagu kasutatud auto ostu plaanides ikka, tasub ära teha põhjalik eeltöö ja uurida auto tausta, sest ka kaks samal aastal toodetud sõidukimudelit võivad olla jõudnud väga erinevasse seisukorda sõltuvalt senise omaniku sõidustiilist, auto läbisõidust ja avariilisusest, märgivad CarVerticali spetsialistid, jagades nõuandeid, mida tasub kasutatud sõidukit ostes arvestada.

Piiratud mudelivalik

Kasutatud elektrisõidukite valik on oluliselt piiratum kui bensiini- ja diiselmootoriga autode puhul. Kui soov on leida elektriautode järelturult näiteks kuni kümne aasta vanune pereauto või maastur, siis tasub aega ja kannatust varuda, sest sobiva leidmine võib olla keeruline.

See mure on siiski lahenemas, ehkki mitte väga kiires tempos, sest üha rohkem on tootjaid, kes otsustavad elektrisõidukite kasuks, ka lisandub järjest uusi mudeleid.

Uuri auto ajalugu

Omanik ei pruugi kogu infot oma müüki pandud auto kohta letti laduda – kõik inimesed lihtsalt ei ole ausad, on neid, kes isikliku kasu saamise nimel on valmis mõned asjad maha vaikima. Näiteks kui auto on sattunud avariisse, vähendab see tema edasimüügiväärtust, ehkki pealtnäha näib kõik korras olevat. Tegelikkuses on avarii läbi teinud auto ostmine alati riskantne, sellega ei pruugi olla ohutu sõita ja hilisema kasutuse käigus võivad tekkida mitmed probleemid.

Kui müüki vahendab mõni ettevõte, võib ta pakkuda võimalust uurida enne ostu sooritamist auto ajalugu: potentsiaalsed ostjad näevad pärast huvi pakkuva auto VIN-koodi sisestamist, kas auto on osalenud mõnes avariis, ka saab kontrollida, kas info läbisõidu kohta vastab tõele, veenduda, et sõiduk pole varastatud, näha auto registreerimisajalugu jmt.

Elu näitab, et kasutatud elektriautod on sama väljalaskeaasta bensiini- või diiselmootoriga autodega võrreldes tihtilugu paremas seisukorras –mis on ka loogiline, sest neil on

Laadida saab ka eramus ja kortermajas

Elektriautot võiks kodus laadida kas või seinapistikust nagu näiteks akuga aiatööriistu. Siiski on mugavam, turvalisem ja elektrisüsteemi vähem koormav toita oma autot spetsiaalse laadijaga, mida on lihtne eramusse paigaldada. Vajaduse korral saab elektriautolaadijatele lisada koormuse kontrolleri, mis lubab laadida ainult muust majapidamisest ülejääva elektriressursiga.

Üldjuhul piisab kodus ühefaasilisest laadijast, mille laadimisvõimsus on kuni 7,4 kW. Sellise laadija nimivool ühelt faasilt on 32A ja enamikus kodudes on see olemas. Vajadusel saab sellise laadija üsna lihtsalt seadistada ka 16A võimsuse peale. Laadija tuleks kodus paigaldada auto parkimiskoha lähedale.

Kortermajja laadijat paigaldades tuleb lähtuda hoone peakaitsme suurusest ja majaelanike igapäevasest tarbimisest. Laadija saab paigaldada ka siis, kui peakaitse on nii-öelda piiri peal, sest autod pannakse üldjuhul laadima ööseks, kui muu tarbimine on väike. Võimalusel on siiski mõistlik ampreid juurde hankida.

Kes laadijat valides hätta jääb, sel tasub pöörduda mõne elektriautolaadijate arendus-paigaldusfirma konsultandi poole, kes aitab leida lahenduse, mis vastab nii hoone elektrisüsteemi võimalustele kui ka auto vajadustele.

vähem liikuvaid osi. Kuivõrd kasutatud autot soovitakse osta ennekõike ikka uuega võrreldes oluliselt soodsama hinna pärast, tasub sõiduki seisukorra väljaselgitamisele aega ja vajadusel ka raha kulutada, sest kui hiljem tuleb hakata maksma riburada ilmsiks tulevate vi-

gade parandamise eest, võib loodetud soodne hind lõppkokkuvõttes osutuda illusiooniks.

Kontrolli aku kestvust

Vanemate elektrisõidukite üks oluline puudus on aku vähenenud jõudlus, mistõttu jääb lühemaks ka ühe laadimisega

läbitav vahemaa – vanema sõiduki akut tuleb sagedamini laadida kui uue oma, tehnoloogia tormiline areng lubab uutel elektrisõidukitel läbida ühe laadimiskorraga aina pikema vahemaa.

Ilmselge on, et olenemata mootori tüübist, vananevad aja jooksul kõik akud, nende seisukord võib kiiremini kehvemaks minna sõltuvalt suurtest temperatuurikõikumistest, läbisõidust jmt. Enamik autotootjaid annab akudele kaheksa-aastase või 160 000 km läbisõitu katva garantii. Kui sõiduk on selle piiri ületanud, on üsna tõenäoline, et akul on jaksu vähem.

Järele tasub uurida ka see, kust auto on toodud, sest elektrisõidukite liitiumioonakudele ei sobi näiteks palavus: Hispaaniast pärit kasutatud elektrisõiduki aku maht võib olla vähenenud, samas kui samasuguste näitajatega Hollandist või Saksamaalt toodud auto aku võib olla üsna heas seisukorras. Igal juhul on mõistlik seda kontrollida, sest aku vahetamine on kallis. Spetsialistid soovitavad enne tehingut üle vaadata elektrisõiduki aku seisukorra aruande.

Tarkvarauuendused

Arendajad uuendavad pidevalt elektrisõidukite – nagu ka kõigi teiste süsteemide – tarkvara: ilmsiks tulnud vead kõrvaldatakse ja lisatakse uusi funktsioone. Iga omanik ei kiirusta aga alati süsteemi uuen-

dama ja nii võibki juhtuda, et elektriauto töötab vana tarkvaraversiooniga, ehkki uus on ammu olemas. Sõiduki ostjale võib senise omaniku ükskõiksus tulevikus probleeme tekitada.

Sõiduki hooldus Usaldusväärse töökoja leidmine võib olla keerulisem kui vastne omanik oodata oskaks, sest kõik automehaanikud ei ole suutelised elektrisõidukeid remontima. Spetsialistid soovitavad hooldada elektriautot margiesinduses, kus kasutatakse originaalosi ja antakse tööle garantii. Sinna tasuks kontrolli viia ka auto, mida soovitakse osta, sest kogenud meistrid teavad, millele tähelepanu pöörata. Näiteks kui elektrisõiduk parajasti ei kiirenda, kasutab ta sõiduki aeglustamiseks regeneratiivpidurdust, mis vähendab pidurite kasutamist. See tähendab, et kulunud piduritega autot on palju kasutatud ja seda tuleks põhjalikult kontrollida. Enne kasutatud sõiduki ostmist tasub järele uurida ka see, millises remonditöökojas on tehtud senised hooldused.

Laadimistaristu

Enne elektriauto ostmist võiks tutvuda ka kohaliku laadimistaristuga. Paljudes linnades puudub korralik laadimistaristu ja laadimisvõimaluse leidmine võib osutuda peavaluks. Paagi täitmiseks kulub mõni minut, aga elektrisõiduki laadimine võib võtta kuni pool päeva. Nii peavad juhid, kes elavad või töötavad laadimisjaamadest kaugel, raiskama palju aega ootamisele.

Karin Kaljuläte / Ekspress Meedia

Unsplash, Aldo Luud

Piirkiirused suurenesid

Transpordiamet tõstis aprilli keskpaigas lubatud suurimaid piirkiiruseid eraldatud sõidusuundadega riigiteedel.

Lubatud suurimat piirkiirust tõsteti neljarajalistel eraldatud sõidusuundadega maanteedel, kaherajalistel teedel jääb lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h ja 2+1 teedel 100 km/h.

Heades teeoludes ja valgel ajal on alates 11. aprillist lubatud sõita kiirusega kuni 120 km/h Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee Kose–Võõbu lõigul. Pimedal ajal, halvenenud teeolude, suure liiklussageduse või elektrooniliste märkide mittetoimimise korral on seal suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h.

Uuel Võõbu–Mäo lõigul kehtestatakse esialgu piirkiirus 110 km/h, mis tõstetakse 120 km/h-ni niipea, kui lõigul hakkavad tööle elektroonilised märgid.

Tallinna–Pärnu–Ikla maantee Laagri–Ääsmäe lõigul on valgel ajal suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h, pimedal ajal või suure liiklussagedusega aegadel 100 km/h.

Eelmise aastaga võrreldes on lisandunud Kärevere–Kardla uus 2+2 lõik, kus talvel tohtis sõita kuni 100 km/h ja nüüd 110 km/h.

Kokku suurendatakse lubatud sõidukiirust sel kevadel 120 km/ h-ni 84,5 kilomeetril, 110 km/h-ni 318,2 kilomeetril ja 100 km/h-ni 59,7  kilomeetril.

TRANSPORDIAMET

Kevadine autohooldus

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Talvistes ilmaoludes saab auto kõvasti vatti, rääkimata teedele-tänavatele puistatud soolast, seepärast on kevadine autohooldus ülioluline ja see ei tohiks piirduda vaid rehvivahetuse ja põhjaliku autopesuga.

Autoremondi täisteenust pakkuva ettevõtte Carfox kvaliteedijuht Markku Reinvee toob välja olulisima, millele kevadise hoolduse käigus tuleks tähelepanu pöörata, et tagada sõiduohutus ja pikendada auto eluiga.

Rehvivahetus

Hiljemalt 1. maiks tuleb naastrehvid vahetada suverehvide vastu, seejuures on vaja jälgida, et suverehvi muster oleks nõuetekohaselt vähemalt

1,6 mm sügavune. Rehvide kulumisaste annab asjatundjale lisainfot: kas sõidate enamasti ala- või ülerõhuga ja kas sildade reguleering on paigas.

Põhjalik pesu ja roostekontroll

Hooletusse jäetud roosteplekist võib kiiresti kujuneda suure väljamineku koht. Talvise libeduse vastu meie teedel kasutatav sool annab paraku

roostetamisele hoogu, seetõttu tasub igal kevadel auto nii pealt- kui ka altpoolt korralikult puhtaks pesta ja seejärel tuvastada võimalikud värvikahjustused. Kõige lihtsam test: tõmmake kriimustuse kohast küünega risti üle. Kui küüs millegi taha kinni ei jää, on värvikahjustus pindmine ja tõenäoliselt roostetama ei hakka.

Veermiku kontroll

Veermikule – auto kandvale raamistikule – kinnituvad mitmed detailid: jõuülekanne, vedrustuse, piduri-, rooli- ja väljalaskesüsteem. Veermiku peamiseks probleemiks on lõtkud ja nihked, mis talvistel konarlikel teedel on kerged tekkima. Need halvendavad auto juhitavust, oluliselt suureneb detailide kulumine. Veermiku seisukorda tuleks kontrollida olenemata auto vanusest vähemalt korra aastas.

Sildade reguleerimine

Rehvide kulumist ja kütusekulu vähendada ning auto stabiilsust teel suurendada aitab sildade geomeetria 3Dkontroll ja reguleerimine, mille käigus rattad joondatakse tagasi nende õigesse asendisse. Asümmeetria peamiseks tekkepõhjuseks on talvised jäätunud konarused teedel-tänavatel ja kevadised löökau-

gud, mida alati vältida ei õnnestu, aga ka auto üldine kulumine. Korrapärase hooldusega saab probleemi ennetada.

Pidurite kontroll

Pidurid on auto juures üks peamisi ohutust tagavaid süsteeme. Pidurivedelik seob niiskust ja isegi uuel autol tuleks niiskustaset iga paari aasta tagant mõõta. Liialt kõrge niiskustase vähendab oluliselt pidurisüsteemi tõhusust. Vanemal masinal tuleks kindlasti üle vaadata ka piduriketaste ja -klotside kulumisaste.

Mootoriõli ja -filter

Õli on mootori nõrgim lüli ja vanema auto puhul on hädavajalik see õigel ajal vahetada. Nimelt on tavapärases sisepõle-

Salong vajab puhastust

Värskendav salongipuhastus kulub kevadel kindlasti ära. Selle töö võib ise ära teha või tellida firmast, kus kõik vajalikud vahendid-seadmed-oskused olemas.

Istmeid ja vaipkatteidpolstreid tasub tolmuimejaga puhastada võimalikult sageli, et tolm ja liiv tekstiilidesse ei sööbiks. Autosalongi plastdetailide puhastamiseks võiks kasutada pigem pehmet mikrofiiberlappi, sest tolmuimeja otsik võib tekitada plastile väikeseid kriimustusi, mis hakkavad edaspidi tolmu ja mustust koguma.

Kui autos sõidab sageli kaasa koer, võib temast salongi jääda lisaks karvadele ka spetsiifiline lõhn, sellest jagusaamiseks võib pastdetaile töödelda lõhnu eemaldava vahendiga. Karvu on kõige lihtsam eemaldada lihtsalt kummikindas käega pühkides, eriti kui kinnas märjaks teha. Kasutada võib ka niisutatud käsna.

mismootoris peaaegu sada liikuvat osa, mis vajavad tõrgeteta toimimiseks õli, mis vähendab osade kulumist, aitab eemale juhtida hõõrdumisel tekkivat soojust ja seob endaga süsteemi sattunud mustust. Eesti kliimas peavad ka kõige kallimad õlid vastu vaid ühe hooaja, seega tasub kevadel õlivahetus ette võtta.

Jahutusvedelik

Jahutusvedelikku ei tule õnneks tihti vahetada. Mõne auto hooldusjuhendis on lausa kirjas, et mitte kunagi. Siiski peab siin arvestama Eesti kliimaga, kus temperatuuri kõikumine võib vähendada antifriisi baasomadusi. Jahutusvedeliku vahetamiseks tuleb pöörduda kindlasti professionaali poole, kuna tege-

Igasugused plekid tuleb puhastada võimalikult kohe, vanast plekist on oluliselt raskem jagu saada. Kui tekstiilpind jääb pärast puhastamist laiguline, saab selle korda keemilise salongipuhastusega. Seda tasuks lasta korrapäraselt teha, sest paratamatult sööbib tekstiilidesse mustust, millest kuivpuhastusega jagu ei saa.

mist on mürgise ainega, ka tuleb see õigesti utiliseerida.

Kliimasüsteem Auto õhukonditsioneer on ideaalne kasvulava mitmesugustele bakteritele, seentele ning mikroorganismidele. Kevadel tasub kindlasti lasta üle kontrollida konditsioneeri võimalikud lekked ning vahetada ka niiskust saanud salongifilter uue vastu.

Naised ja mehed suhtuvad autosse erinevalt

Naiste suhtumisel oma autosse on meestega võrreldes hulk erisusi, selgus Moller Baltic Impordi tellitud uuringust.

SUHE AUTOGA. Küsitletud meestest pidas autot oma identiteedi osaks 10%, naistest tunnistas sama 7%. Isiklikku suhet autoga tajuti võrdselt: mõlemast soost vastajaist 29%. Mida noorem vanuserühm, seda rohkem tajuti „lähisuhet“ autoga: alla 30aastastest tunnistas seda 44%.

AUTOLE HÜÜDNIMI. Hüüdnime annavad autole sagedamini naised (16%), aga seda teevad ka mehed (11%). Kõige levinumaks hüüdnimeks osutus Nunnu, enam kui kord esinesid nimed Hubert, Sirje, Tibu, Tupsu ja Volli. MARGITRUUDUS. 14% meestest kinnitas, et jääksid uut autot ostes truuks senisele automargile, naistest märkis sama 11%.

TURVALISUS. Suurimaks sooli-

seks erinevuseks auto omaduste hindamisel osutus turvalisus: üheks olulisemaks näitajaks auto ostmisel pidas seda 28% meestest ja tervelt 49% naistest.

TÄHTSAIMAD NÄITAJAD. Naised pidasid auto ostmisel olulisimaks madalat kütusekulu (75%), töökindlust (66%) ja turvalisust (49%). Meestel oli see pingerida teistsuguse järjestusega: töökindlus (76%), madal kütusekulu (64%) ja turvalisus (28%).

DISAIN. Vastupidi levinud arvamusele, et naised ostavad autot välimuse järgi, selgus uuringust, et väga oluliseks peab seda 16% meestest ja 11% naistest.

MOOTOR. Meestel jagunesid eelistused hübriid- ning bensiini- ja diiselmootoriga autode vahel ühtlasemalt, naiste eelistustes joondusid selgemalt hübriid- (38%) ja bensiinimootoriga (31%) auto. Meestest oluliselt vähem nimeta-

sud naised diiselmootorit (naised 23% vs. mehed 32%) ja täiselektrilist autot (naised 7% vs. mehed 13%).

NAISED HOOLIVAD. Küsitlusest ilmnes ka, et naised suhtuvad autosse hoolivamalt. Näiteks klopib jalad enne sõidukisse istumist puhtaks 74% naistest (meestest 69%) ning kui tekib rike, tegelevad naised enamasti sellega kohe (82%, meestest 74%).

Küsitlus eri automarkide omanike seas, kellest peaaegu pooled olid naised, viidi läbi osana Volkswageni 85. sünnipäeva kampaaniast. Moller Baltic Impordi Eesti piirkonna müügijuhi Kristjan Salaku sõnul selgus, et Volkswageni kasutaja ja üldisemalt naiste suhtumises autosse on palju sarnast: „Nad on praktilise hoiakuga ning hindavad auto puhul selle töökindlust ja vastupidavust.“

Unsplash/Sten Rademaker

Hea nägemine tagab

IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee

Vaata kriitilise pilguga üle auto esiklaas

Kevadel tasub oma auto esiklaasi lähemalt uurida, soovitavad

Klaasigrupi ja Carglassi meistrid: täkked ja praod pole ainus põhjus klaasivahetusse pöörduda – ka aja jooksul kriimuliseks

kulunud klaas võib nähtavust oluliselt takistada.

OLEMATU NÄHTAVUS. Klaasivahetus võib olla vajalik ka siis, kui tõsisemaid täkkeid-pragusid polegi ja pilvise ilmaga sõites paistab kõik olevat hästi. Kui aga ere päike otse esiklaasi kiiskab, võib nähtavus olla sama hästi kui olematu, sest klaas on kriimuline. Ohutuse huvides tasub selline esiklaas välja vahetada.

VALI TEENUSEPAKKUJAT.

Täkkeid põhjustab kõige sagedamini esiklaasi lennanud kivi, seepärast tasub liikluses hoida mõistlikku pikivahet - nii vähendad võimalust, et eessõitva auto rataste alt mõni kivi klaasi lendab. Kui aga täke juba on, tasub kohe abi otsida: väiksemaid täkkeid saab tihtilugu ka parandada. Kindlasti tasub valida kontrollitud taustaga teenusepakkuja, kelle töö kvaliteedile saab kindel olla. Uue esiklaasi võiks

pärast paigaldamist vahatada –siis paneb see ilmastikuoludele paremini vastu ja hea nähtavus on tagatud pikemaks ajaks.

VEAD PUHASTAMISEL. Autoomanik võib esiklaasi puhtast teadmatusest ise ära kraapida, näiteks kui kasutab talvel aknaklaasi jääst puhastamiseks metallist servaga kaabitsat. Kuival ajal, kui tolmu on palju, tasub korrapäraselt vahetada klaasipuhastajaid, sest ka kehvas seisus kojamehed, mis töötades klaasile nähtavaid jälgi jätavad, kahjustavad seda ajapikku.

VÄLDI RISKE. Auto esiklaasi vahetamiseks ei maksa valida suvalist töömeest, kellest pole teada muud, kui et hind on tal odav. Kui piisavat kogemust ja vajalikke teadmisi klaasivahetuse kohta pole, ei saa tulemuses kindel olla. Juba vale liim võib mõne aja pärast probleeme põhjustada, sest selle vastupidavus ei pruugi olla piisav. Valesti tehtud töö tuleb lõpuks ikkagi lasta üle teha ja nii läheb loodetud odav töö lõpuks kallimaks, kui oleks olnud kohe korraliku töökoja kasuks otsustades. IA MIHKELS

Hea nägemine on autojuhile teadagi ülioluline, seepärast on mõistlik käia korrapäraselt nägemiskontrollis ka siis, kui enda arvates on kõik korras – mida varem tekkivale probleemile jaole saab, seda parem, aga optometristilt võib saada ka soovitusi, mida järgides saab end autoroolis oluliselt mugavamalt tunda.

„Mõne aja eest märkasin, et hämaras sõitmine on ebamugavaks muutunud, see nõuab justkui pingutust ja silmad väsivad,“ räägib 30aastase autojuhistaažiga Ilmar. „Läksin optometristi vastuvõtule, kus selgus, et nägemisega peaks üldjoontes – eriti vanust arvestades – olema kõik hästi. Kurtsin siis oma muret, üks soovitus viis teiseni ja lõpptulemusena on mul nüüd spetsiaalsed autojuhiprillid. Tunnistan ausalt, et ei teadnud sellisest võimalusest seni mitte kui midagi, ega polnud ju uurinud ka –aga kui oleksin teadnud, oleks need ammu juba soetanud, sest vahe on ikka märkimisväärne.“

Autojuhiprillid abiks

„Võib juhtuda, et inimene vajab kahte paari prille: üks paar

igapäevaseks kandmiseks, teine paar hilisõhtusteks ja öisteks autosõitudeks – spetsiaalsed autojuhiprillid aitavad nähtavust pimedal või hämaral ajal oluliselt paremaks muuta,“ üt-

gatavalt ohutumaks.“ Optometrist selgitab, et hämaras või pimedas sõites silma pupill suureneb ning nägemisteravus ja distantside hindamisvõime kahaneb. Spetsiaalne autojuhtimi-

ohutuma autosõidu

Käi korrapäraselt silmakontrollis!

z Külasta optometristi vähemalt kord kahe aasta jooksul, et läbida põhjalik nägemiskontroll –või sagedamini, kui sul on mõni nägemisega seotud kaebus või silmahaigus.

z Kui märkad, et öistel autosõitudel on tekkinud nägemisega probleeme, räägi neist kindlasti oma optometristile.

z Kui põed diabeeti, kontrolli oma silmi vähemalt kord aastas ja järgi hoolikalt arsti soovitusi dieedi, veresuhkru kontrolli, insuliini ja enesehoolduse kohta. Nii vähendad diabee­

seks mõeldud prilliklaas arvestab sellega, et neis oludes on silma pupill suurem, ja kompenseerib nägemisteravuse vahe.

„Autojuhiprillide klaasidel on ka spetsiaalne pinnakate, mis aitab vähendada pimestumist vastutulevate autode tuledest ja peegeldustest,“ lisab Tarumi kolleeg Kätlin Võhmar. „Vastutulevate sõidukite tuled on pimedas liiklemisel üks tugevamaid segajaid, mis nõuab niigi pinges silmadelt aina uuesti pimedusega harjumist.

Autojuhiprillid aitavad vähendada tulede valgusvihu mõju lausa üle 60%.“

Spetsiaalsed prillid võimaldavad optometristide sõnul ka kergemini fookustada pilku sõidutee, tahavaate- ja küljepeeglite ning armatuurlaua vahel.

Klaasid aitavad leevendada liigset pinget silmades ja see

tilise retinopaatia tekkimise riske, mis võib ilma hoiatuseta areneda raskeks nägemiskaotuseks.

z Pöördu viivitamatult optometristi poole, kui avastad märke nägemist muutvate silmahaiguste sümptomitest. Kiire reageerimine on äärmiselt oluline, sest paljud sümptomid ilmnevad alles haiguse hilises staadiumis –võimalikult varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist.

Allikas: Nägemisuuringud OÜ

muudab autosõidu mugavamaks.

Päikeseprillide õige tumedus Päikesepaistelise ilmaga peaksid autojuhil olema autos alati käepärast päikeseprillid.

Autosõiduks päikeseprille valides soovitavad optometristid aga jälgida, et need oleksid õige tumedusastmega.

„Päikeseprillide klaasid jaotatakse vastavalt nende valguse läbilaskvusele viide kategooriasse: esimese ehk 0-kategooria klaasid lasevad läbi 80–100% valgusest ning on toonitud või ainult õrna värvusega, aga kõige tumedamad ehk 4. kategooria klaasid lasevad läbi ainult 3–8% valgusest,“ selgitab Liina Tarum. „Viimased passivad kasutamiseks väga intensiivse valguse korral, näiteks kõrgmäestikes või veekogudel. Autojuhtidele pole nii

tumedad klaasid head, neile võiks soovitada 2. (valguse läbilaskvus 18–43%) ja 3. kategooria (valguse läbilaskvus 8–18%) klaasidega päikeseprille.“

Peegeldust

vähendav polaroid

Autoroolis kandmiseks sobivad suurepäraselt ka polariseeritud klaasidega päikeseprillid. „Polaroidklaasides on peale kontrasti suurendava tooni spetsiaalne filter, mis vähendab pindadelt tekkivaid häirivaid peegeldusi,“ kirjeldab Kärli Võhmar. „Sellised peegeldused tekivad tavaliselt siledatelt pindadelt, näiteks asfaltteelt, ja seetõttu on polariseeritud päikeseprillid autojuhtidele väga hea valik.“ Polaroidklaase valides tuleb optometristide sõnul arvestada aga sellega, et need võivad vähendada digiekraanide nähtavust.

VEOAUTODE JA HAAGISTE remont ja hooldus

SÕIDUAUTODE JA KAUBIKUTE remont ja hooldus

WIELTONI HAAGISED/VARUOSAD

REHVIVAHETUS + 3D-sillastendil geomeetria

reguleerimine

ALUMIINIUMI KEEVITUS

TAGALUUKTÕSTUKITE paigaldus/hooldus/varuosad

LISATULEDE müük ja hooldus, AUTOAKUD

Aardla 23h, Tartu, E–R 8–17

tel 5650 7507, 564 2008 · info@tomarservice.ee

tomarservice · www.tomarservice.ee

Tallinnas: Pilvetee tn 8/2

Viimsis: Muuli tee 10 Peetris: Vana-Tartu mnt 74

Pärnus: Papiniidu 17

Saugas: Lauka tee 6

Haapsalus: Tehnika põik 2