ÄRA UNUSTA: METSLOOMAL ON ALATI PEATEE! KASKOKINDLUSTUS ANNAB TURVATUNDE. SÄTI AUTO SÜGISEKS VALMIS. KAS NAASTUD VÕI LAMELLID?
Auto Ekstra Teisipäev, 28. september 2021 • ÕHTULEHE TEEMALEHT
T
Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Riina Vahisalu • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus
MEN POWER kapslid on välja töötatud spetsiaalselt meestele, arvestades nende füsioloogilisi vajadusi. Kapslid sisaldavad Põhjamaa ginsengi-kuldjuure ekstrakti ja 15 erinevat antioksüdan-ti ning kroomi, kaitsmaks organismi rakutasandil vabade radikaa-lide kahjuliku toime eest ja pidurdamaks vananemisprotsesse.
Antioksüdandid, vitamiinid, kuldjuur Kuldjuur (Rhodiola rosae) annab uut energiat ja vastupidavust, edendab keskendumis- ja tähelepanuvõimet ning tõstab meeleolu. Kuldjuur annab jõudu ja aitab parandada vaimseid võimeid. Kuldjuur koos antioksüdatiivsete vitamiinide ja mineraalainetega aitavad ülal hoida meestele nii vajalikku elujõudu ja potentsi. Roheline tee ja antioksüdandid säilitavad organismi noorusliku ja tegusana. Lükopeen ja mustikaekstrakt parandavad silmade verevarustust ja nägemisteravust.
MÜÜGIL APTEEKIDE KÄSIMÜÜGILETIS, SUPERMARKETITES, www.tervis24.ee ja TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn
Tootja: Hankintatukku OY, Soome Hulgimüük: Loodustoode OÜ Tel. 666 0091
TOETAB MEESTE SEKSUAALSET VÕIMEKUST
Teisipäev, 28. september 2021
2 Auto Ekstra
Aldo Luud
Paki kokku lahtised asjad! Lahtised asjad auto sõitjateruumis kujutavad endast suurt ohtu nii autole kui ka sõitjaile. PZU kahjukäsitluse juht Jaanus Tanne toob näiteks juhtumi, kus lapse seljakott lendas äkkpidurdusel tagaistmelt sangpommina esiklaasi, purustades täielikult nii selle kui ka tahavaatepeegli. „Võime ainult ette kujutada, millised oleksid olnud tagajärjed, kui see kott oleks tabanud sõitjat,“ nentis Tanne. „Ka pooleliitrine veepudel muutub äkkpidurdusel kümnekiloseks surmarelvaks, mistõttu on äärmiselt oluline hoida kõik vähegi raskemad asjad kas pakiruumis või muu võimaluse puudumisel istmete all.“ Universaalkerega autodes ja maasturites tuleks kasutada pagasikatet: nii kaitsed oma asju uudishimulike pilkude, aga ühtlasi ennast ja kaasreisijaid kokkupõrkel või äkkpidurdusel katapulteeruvate esemete eest. IA MIHKELS Madis Veltman / Ekspress Meedia
Kui näed teel metslooma, tuleb kiirus maha võtta, vajadusel ka seisma jääda, sest ühele loomale võib järgneda veel teine ja kolmaski. Mingil juhul ei tohi hakata looma peletamiseks signaalitama – see võib anda loodetule vastupidise tulemuse.
PEA MEELES: metsloomal on alati peatee! IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Eestis juhtub ööpäevas keskmiselt 15 kokkupõrget sõidukite ja suurulukite vahel. Seda numbrit saaks oluliselt vähendada, kui autojuhid väldiksid kõige suuremaid vigu, seepärast käivitasid Eesti Jahimeeste Selts ja If Kindlustus üheskoos teavituskampaania „Metsloomal on alati peatee!“
Hoia pilk liiklusel! Kindlustajate kogemus näitab, et pooled ristmikel juhtunud õnnetustest on tagant otsasõidud, mis oleksid liiklusele keskendunud juhi ja piisava pikivahe puhul olnud välditavad. Palju on ka õnnetusi, mis tekivad manööverdamisel – ja sealgi on sageli oma roll tähelepanu hajumisel, olgu selle põhjuseks siis nutitelefon või nuttev laps. Ka ei vaevuta tihti enne manöövrit sisse lülitama suunatuld, mis annaks kaasliiklejaile võimaluse selle kavatsusega arvestada. „Vaatamata aktiivsele teavitustööle on nutitelefon autoroolis meie liikluses endiselt igapäevane nähtus, sellest tulenevalt pikeneb juhi reaktsioonikiirus,“ märkis PZU kahjukäsitluse juht Jaanus Tanne. „Kui lisame sinna juurde pea olematu pikivahe ning laiskuse suunatulede lülitamisel, siis ongi tulemuseks liiklusõnnetus.“ Tanne soovitab uut autot soetades kindlasti investeerida parkimisanduritesse ja muudesse elektroonilistesse abimeestesse, mis on liikluses abiks, aga rõhutab, et ainult neile lootma jääda siiski ei saa. IA MIHKELS
Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) president Margus Puust ütles suvel kampaania algusest teavitades, et jahimehed puutuvad iga päev kokku paljude liiklusõnnetustega, kus kokku on põrganud sõiduk ja metsloom. „Kampaania käivitasimegi selleks, et juhtida autojuhtide tähelepanu sellele, mida teha, et niisuguseid õnnetusi oleks vähem – ja mida teha siis, kui õnnetus ikkagi on juhtunud,“ rääkis Puust. „Panime Olerexi teenindusjaamadesse välja infomaterjali ja kleebised, mis inimesi juhendavad.“ If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde märkis, et kuna 80 protsenti metsloomadega juhtunud õnnetustest toimub suurulukitega, on tagajärjed tavaliselt üsna rasked: „Tihti lõpeb niisugune õnnetus looma surmaga, kuid ka autojuhid on saanud tõsiseid vigastusi või kaotanud elu. Seepärast on väga oluline, et inimesed teaksid, kuidas õnnetusse sattudes tegutseda.“
Levinud viga: signaali andmine Metsloomadel on aja jooksul kujunenud oma rajad, kus nad liiguvad – ja osa neist ületab sõiduteid. Nüüd on ohtlikuma-
Enneta kokkupõrget metsloomaga z Keskendu juhtimisele! Kui oled roolis, ära tegele telefoni ega teiste nutiseadmetega – jälgi maanteed ja selle ümbrust. Eriti tähelepanelik tuleb olla päikesetõusu eel ja pärast päikeseloojangut – siis on metsloomad eriti aktiivsed. z Vali ohutu kiirus vastavalt ilmastiku- ja teeoludele – nii annad endale rohkem võimalusi ohuolukorras reageerida. Arvesta, et loomad võivad olla aktiivsed ka halva ilma, eriti uduvihma ja kergema tuisu ajal. z Loomade silmad helendavad autotulede valgel ja nii on neid võimalik märgata enne, kui nad teele tormavad. Hämarikus ja öösiti pimedas sõites jälgi teeservi ja vähenda kiirust. z Looma märgates vähenda kiirust, vajadusel peata auto, lülita sisse ohutuled ja hinda olukorda. Kui näed üht looma teed ületamas, ole valmis, et järgneb veel teine või isegi kolmas – sageli liiguvad loomad mitmekesi koos. z Kevadel kohtab ulukeid sagedamini, sest neil on jooksuaeg, sügisel algab aga jahihooaeg, mis samuti ajab loomad tavapärasest rohkem liikvele. Siiski on metsloomaga teel kohtumine tõenäoline igal aastaajal. Ära kaota valvsust! z Jälgi maanteele üles pandud põdramärke, mis teavitavad metsloomade tavapäraste ületusteede piirkonnast. Tea, et märkidega näidatud piirkonnas on varem olnud metsloomadega kokkupõrkeid ja avariisid. z Hoia pikivahet: see peab olema piisav, et välti-
Alar Truu
Looma märgates vähenda kiirust või peata auto, lülita sisse ohutuled, et ka tagant tulijad teaksid tähelepanelikud olla, ja hinda olukorda. da otsasõitu ees järsult pidurdavale autole, kui temale peaks loom ette hüppama. Kui ees liigub aeglaselt auto, millel põlevad ohutuled, siis tuleb enne temast möödumist kindlasti veenduda, et ohumärguande põhjuseks pole teel olevad loomad. z Tutvu riigi maanteede loomaohtlikkuse kaardiga (https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus) – näed, kus on viimastel aastatel toimunud enim liiklusõnnetusi. z Korralikud pidurid, kojamehed ja rehvid aitavad tihti kokkupõrke ennetamisele kaasa. z Jälgi auto kaskokindlustuse kehtivusaega ja kanna hoolt, et selles sisalduks ka kokkupõrget metsloomaga puudutav kindlustuskaitse. Allikad: EJS, transpordiamet, If Kindlustus
Kui põrkasid maanteel ulukiga kokku z Peata sõiduk teepervel ja lülita sisse ohutuled. z Kui õnnetuses sai viga inimene, helista viivitamatult 112. Enamasti näeb häirekeskus 112-le helistaja asukohta kaardil. z Kui õnnetuses sai vigastada või surma metsloom, helista telefonil 1247 (ka siis, kui auto sai õnnetuses viga, kuid metsloom lahkus omal jõul).
te maanteede juurde küll ehitatud aiad ja ökoduktid – spetsiaalselt ulukitele liikumiseks mõeldud sillad –, kuid võimatu on neid kõikjale ehitada. Küll aga saab autojuht ootamatuks kohtumiseks valmistuda. Jahimeestele on teada, et nii mõnigi õnnetus juhtub seetõttu, et autojuht üritab maanteed
z Kas metsloom lamab teel ja võib olla veel elus? Ära mine talle lähemale kui kaks meetrit. Las seda teevad asjatundjad. z Kui on täiesti kindel, et metsloom on surnud ja tegu on metskitse või mõne väiksema loomaga, siis võid ta omal jõul teelt eemaldada. z Teata juhtunust oma kindlustusseltsile. Allikad: EJS, If Kindlustus
ületavat metslooma signaalitades tagant kiirustada või teelt eemale peletada, teadmata, et see annab loodetule vastupidise efekti. Margus Puusti sõnul proovib signaalist ehmunud loom põgeneda tema jaoks kõige kindlamat teed mööda. „See on rada, mida mööda ta just äsja tuli ja kus keegi teda ei eh-
matanud,“ selgitab Puust. „See aga tähendab, et juba maantee ületanud loom võib ümber pöörata ja otse auto ette astuda.“
Kasutage ohutulesid! Hiljutises saates „Rooli võim“ pani EJSi projektijuht, Pärnumaa jahimees Urmas Salmu autojuhtidele südamele: kui mär-
kate eemalt teepervel või juba teel metslooma, võtke kiirus maha ja lülitage sisse ohutuled, et ka tagant tulijad saaksid ohust aimu. Samamoodi tuleks käituda ka siis, kui surnuks sõidetud metsloom on ohtlikult tee ligidal ja keegi võib veel talle otsa sõita. „Oleme näinud maanteeameti salvestatud videolõike, kus on näha, et ühele loomale sõidetakse otsa ka kolm korda, kolm autot läheb ühe looma pärast remonti – ja mitte väikeste vigastustega.“ If Kindlustuse sõidukikahjude grupi juht Taavi Kruus märgib, et alati ei saagi loomaga kokkupõrget vältida. „Tihtilugu mõtlevad staažikamad juhid, et nad on piisavalt kogenud ja nendega selliseid õnnetusi ei juhtu – aga elu näitab, et juhtub küll,“ tõdeb Kruus. „Loomad tulevad teele lihtsalt niivõrd ootamatult, et juhi oskused ja kogemused selles olukorras sageli eriti ei aita. Tagajärjed on aga pahatihti tõsised nii loomadele kui ka autodele: keskmine remondi maksumus suurulukiga – põder, kits jt – kokkupõrke järel on 2500 eurot ja rohkem.“
Salvesta info teabelehelt Kampaaniat „Metsloomal on alati peatee“ alustades Olerexi teenindusjaamadesse laiali jagatud väikesed infokleebised said otsa paari päevaga, aga neid on plaanis juurde toota ja jagada siis ehk juba teisteski tanklates. Infomaterjal keskendub sellele, kuidas märgata metslooma ja mismoodi ohuolukorras käituda ning annab juhiseid, kuidas tegutseda, kui õnnetus on siiski juhtunud. Teenindusjaamas saab skaneerida telefoniga teabelehelt QR-koodi – nii saab salvestada kasuliku info oma nutiseadmesse.
Teisipäev, 28. september 2021
Auto Ekstra 3
Autolaen Bigbank efektiga www.bigbank.ee
Tuletame meelde, et iga finantsotsusega kaasnevad riskid ning kohustused, mistõttu palume laenutoodete tarbimise vajadus hoolikalt läbi mõelda. Näiteks 7000-eurose laenusumma puhul viieks aastaks fikseeritud intressiga 11,1% ja igakuise haldustasuga 1,5 eurot on krediidi kulukuse määr 12,32%, igakuine laenu tagasimakse 154,95 eurot, laenu tagasimaksete summa 9206,63 ning Sinu poolt makstav kogusumma 9296,63 eurot. Tutvu tingimustega lähemalt www.bigbank.ee ning vajadusel pea nõu spetsialistiga.
Teisipäev, 28. september 2021
4 Auto Ekstra
Alati ei suuda ka kogenud juht liiklusõnnetust ära hoida
Kaskokindlustus annab autoomanikule kindlustunde – õnnetuse korral ei jää remondikulud vaid tema kanda Ilmar Saabas / Ekspress Meedia
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Õnnetused ei käi mööda kive ja kände, vaid ikka mööda inimesi, ütles vanarahvas – ja autosid, võiks tarkust ajakohastada. Kaskokindlustus on autoomaniku üks võimalus õnnetuse tagajärgedele leevendust leida. Kasko hinnad on aastatega läinud odavamaks, ka on konkurents toonud kaasa paremini läbi mõeldud ja kliendi vajadustele kohandatud kindlustuspaketid – raske on leida põhjust, miks leping sõlmimata jätta. Küll aga tasub tingimused endale üksikasjalikult selgeks teha. „Kümmekond aastat tagasi määratles kaskokindlustuse leping juhtumid, mille korral kindlustus kahjud hüvitab, ja enamasti piirdusid need kitsalt riskide kirjeldusega: liiklusõnnetus, tulekahju või sõiduki vargus,“ meenutab lähiminevikku PZU sõidukikindlustuse grupi juht Claude Kaasik. „Asjad on nüüdseks muutunud, PZU lähtub kahjude hüvitamisel loogikast, et kõik, mis pole kindlustuslepingu põhjal välistatud, kuulub hüvitamisele.“
Parklakõkse ei maksa omavahel klaarida Millised on aga kõige sagedasemad autodega seotud õnnetusjuhtumid? If Kindlustuse sõidukikahjude grupi juht Taavi Kruus üllatab infoga, et ligikaudu pooled kõigist autodega seotud õnnetustest juhtuvad parklates. Paraku ei võta paljud juhid selliseid õnnetusi kuigi tõsiselt: If Kindlustuse läbi viidud uuringust selgus, et 22% juhtidest pole pidanud sellise õnnetuse registreerimist vajalikuks, sest kahjustused on olnud väikesed ja juhid on jõudnud omavahel kokkuleppele. Tegelikult on aga oluline õnnetus registreerida.
ERGO: maksad vaid nende kaitsete eest, mida vajad ERGO pakub klientidele nüüd võimalust oma kaskopakett kaitsekaitse haaval nagu pusle ise kokku panna. Miks? „Erinevate pakkujate kaskopakettides on üldjuhul ka kaitseid, mida kindlustusvõtja vajadusi ja tema autot arvestades ei pruugi üldse vaja minna. Miks aga maksta kaitsete eest, mida ei vajata, eriti kui arvestada, et mida rohkem kaitseid kaskopaketis on, seda kallim tuleb selle lõpphind,“ rääkis ERGO sõidukikindlustuse portfellijuht Kaido Naarits. „See ongi põhjus, miks pidasime vajalikuks hakata pakkuma võimalust, kus igaüks saab peale kasko baaskaitsete valida just need kindlustuskaitsed, mis on talle vajalikud – näiteks kui haagist ei ole, siis miks maksta paketi eest, milles sisaldub haagisekindlustus?“ ERGO kasko baaskaitsetega on kaetud näiteks loodus- ja liiklusõnnetuse, vandalismi, varguse ja tulega seotud õnnetuste jmt põhjustatud kahjud. Ka on baaskaitses autoabi kogu Euroopas. Baaskaitsete juurde saab valida endale sobivad lisakaitsed neljateistkümne kindlustuskaitse hulgast. Ka saab ise määrata omavastutuse suuruse. Allikas: ERGO
Vaata üle rehvimuster! Olematuks kulunud mustriga rehv ei taga märgades teeoludes pidamist, seepärast on kindlustajal õigus kahjude hüvitamisest kas osaliselt või täielikult keelduda. Rehvimustri sügavus peab suverehvidel olema vähemalt 1,6 mm, talverehvidel 30 mm.
Parklas ikka juhtub – kriim siin, mõlk seal. Kohapeal saja euroga nõustumine ja õnnetusest teatamata jätmine ei pruugi olla parim lahendus, sest parandustöö võib minna esialgu arvatust oluliselt kallimaks.
Kõige halvem, mida juht teha saab, on lihtsalt minema sõita, tõdeb Taavi Kruus: „Tänu koostööle politseiga, tunnistajatele ning auto- ja turvakaamerate piltidele leiavad kindlustused kiiresti enamiku õnnetuste põhjustajad. Lahkunud juht peab hiljem tasuma politseile trahvi ja maksma kinni mõlema sõiduki remondi, sest kui ta on sündmuskohalt lahkunud, ei saa ka kindlustus teda enam aidata.“ Kruusi sõnul pole abi ka sellest, kui jätta kirjake kannatada saanud auto kojamehe vahele – sedagi saab pidada sündmuskohalt lahkumiseks. „Ka võib kiri vihmaga loetamatuks muutuda, tuul võib selle ära viia või keegi lihtsalt ära võtta,“ loetleb Kruus. „Kui õnnetuse põhjustajal ei ole võimalik kannatanut leida, tuleb kindlasti helistada politseisse, et juhtum registreerida. Alles seejärel tohib sündmuskohalt lahkuda.“
Üsna sageli arvavad inimesed, et parem on omavahel kokkuleppele jõuda ja tasuda näiteks 100 eurot. „Ilmselt ei mõelda siis, et kriimustuse või mõlgi parandamine võib maksta ligi 500 eurot – meie kahjustatistika järgi ulatub keskmine parklakahju lausa 900 euro kanti,“ märgib Kruus. „Kui aga inimene registreerib liiklusõnnetuse, võib tema järgmise aasta kindlustusmakse tõusta paarikümne euro võrra. Seega toob omavahel üle antud sada eurot nii süüdlasele kui ka kannatanule vähemalt viis korda halvema tulemuse, kui õnnetuse korrektne vormistamine.“
Kasko võib katta ka tehnorikke Kindlustusfirmade kogemus näitab, et mida keerulisemaks muutub tehnoloogia, seda tõenäolisem on ka rike – ka uute autode puhul. Seetõttu ongi kindlustusfirmad hakanud pakkuma
ka tehnilise rikkekindlustust. PZU lisas selle Kasko Pluss paketile: sõiduki tehnilised rikked hüvitatakse juhul, kui auto on alla kuus aastat vana ja läbisõit jääb alla 130 000 kilomeetri. Olgu siinkohal märgitud, et samas paketis on uue auto kindlustamiseks ka eraldi uusväärtuse kaitse: kui klient satub avariisse autoga, mis on alla aasta vana, siis täishävingu korral hüvitab PZU kliendile auto ostuhinna. Kui hüvitatakse turuväärtus, siis makstakse peale kahjusumma veel 10% uue auto soetamiseks. Autoomanike huvi tehnorikke kindlustuse vastu on kõigiti põhjendatud. „Näiteks ostab klient endale luksusmaasturi, mille salongihind on 100 000 euro piiril ja tootja antud tehasegarantii kaks aastat. Kui siis kaks ja pool aastat hiljem lakkab auto mootor töötamast, pole maaletooja enam kohustatud remonti garantii korras hüvitama ning klient peab oma kuludega ostma uue mootori, mille hind võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse,“ toob PZU kahjukäsitluse juht Jaanus Tanne näite. „Mida keerukamaks muutuvad tehnoloogiad, seda sagedamini neid rikkeid ette tuleb. Teinekord on tehnilise rikke kahju nii suur, et majanduslikult pole mõistlik sõidukit remontida, siis hüvitatakse selle turuväärtus.“ If Kindlustus näiteks pakub tehnilise rikke kindlustust auto24 portaalis kuni kümne aasta vanustele autodele, mis annab selle teadmise, et kui kasutatud autot ostes peaksid peagi ilmnema varjatud vead ja tuleb teha remondikulutusi, ei ole omanik murega üksi. Ühtegi lepingut ei maksa sõlmida uisapäisa, erandiks pole ka kaskokindlustus. Veebilehel kindlustushind. ee saad võrrelda kindlustusfirmade pakkumisi, põhjalikku ülevaadet pakettide sisust pakuvad firmade kodulehed, alati tasub küsimuste korral firmaga ühendust võtta ja lasta kõik plussidmiinused endale üksipulgi selgeks teha – mõistlik on täpselt teada, mida oma raha eest saad.
KASVAV TREND EUROOPA LINNADES: kiiruspiirang 30 km/h Liiklusohutuse parandamiseks on Euroopa linnades kasvav trend 30kilomeetrise kiiruspiirangu kehtestamine, kinnitas Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei. Ta leiab, et seda võiks kaaluda ka Tallinnas. „Nii mõneski Euroopa linnas, näiteks ka Brüsselis, on see piirang kasutusele võetud,“ ütles Henrik Hololei eelmisel esmaspäeval avalikus vestlusringis keskkonna, transpordi ja liikuvuse teemadel, kus osalesid ka majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning transpordiameti peadirektor Kaido Padar. „See on praegu Euroopas üle-
üldine trend ja eksperdid on öelnud, et liiklusohutusele on sellest kindlasti kasu,“ märkis Hololei. „Ma usun, et teatud lõikudel on see ka Tallinnas igati mõistlik, näiteks kesklinnas. Kui kaugele seda viia ja kas kehtestada terve linna piires, see on juba kohalike inimeste otsustada, tervikuna on see õige suund.“
Ohutum ja vähem ummikuid
Aastakümneid domineerisid liikluses autojuhid, nüüd on tänavail üha rohkem muid sõidukeid ja iga liikleja peab tunnetama oma vastutust teiste ees. Madis Veltman / Ekspress Meedia
Ekspertide hinnangul ei ole 30bkm/h piirkiirus vajalik üksnes liiklusohutuse parandamiseks, vaid ka jalgsi, jalgratta ja ühistranspordiga sõitmise ning koolilaste iseseisva liikumise soodus-
tamiseks. Kokkuvõttes vähendab see kõik ka ummikuid. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas nõustus, et kiiruse vähendamine aitaks linnas liiklusohutust parandada: „Varem või hiljem jõuame me paratamatult olukorda, et on piirkondi, kus kiirus peaks olema väiksem.“
Iga liikleja peab tunnetama vastutust Transpordiameti peadirektor Kaido Padar nentis, et inimeste liikumisharjumused on viimastel aastatel kiiresti muutunud, koos sellega peab aga muutuma ka inimeste liikluskäitumine – igaüks peab tajuma oma vastutust.
„Uute liikumisvahendite lisandumine linnapilti toob meile uusi väljakutseid,“ ütles Padar. Tema sõnul on oluline, et turvaliselt sihtkohta jõudmiseks ei mindaks näiteks tõuksiga sõitma purjuspäi ning valitaks õige sõidukiirus ja -rada. Padar nentis, et Eestis on liikluses hukkunute ja vigastatute arv kümne viimase aastaga oluliselt vähenenud, kuid linnades ei ole liiklusohutus paranenud sama tempoga, mis asulavälistel teedel: „Ikka veel on linnades lubamatult palju raskeid õnnetusi jalakäijatega, eriti eakate inimestega.“ TRANSPORDIAMET
Teisipäev, 28. september 2021
Auto Ekstra 5
SUBAR U FORES TER nüü d erihin
LAOAUTOD KOHE SAADAVAL, TULE VALIMA!
naga
29 900
SUBARU FORESTER — TURVALINE KÕIGIS TEEOLUDES Turvaline nelikvedu Automaatkäigukast EyeSight juhiabisüsteemid
Apple CarPlay/Android Auto Võimekas hübriidmootor 3 aastat tasuta hooldust Ehitajate tee 122, Tallinn tel 659 9499
€
3 AASTAT TASUTA HOOLDUST
tallinn@autospirit.ee www.autospirit.ee
Pakkumine kehtib, kuni autosid jätkub. Täpsed tingimused autospirit.ee ja müügisalongis. Keskmine kütusekulu ja CO2 heitmed (NEDC/WLTP): 6,7/8,1 l/100 km, 154/185 g/km. 3 aastat tasuta hooldust läbisõidul 15 000, 30 000 ja 45 000 km.
Teisipäev, 28. september 2021
6 Auto Ekstra Andres Putting / Ekspress Meedia
Hea rehv tagab ohutu sõidu z Kas naastud või lamellid, otsustage vastavalt oma vajadustele, aga püüdke leida võimalus soetada talveks võimalikult heade testitulemustega rehvid – valiku võiks teha esiviisiku seast. z Miinuskraadide lisandudes kontrolli rehvirõhku – temperatuuri langedes see teatavasti väheneb. z Esimestel päevadel lume ja libedusega sõites hoia tavapärasest pikemat pikivahet ja võta kurve väiksema hooga. z Vahel väidetakse, et kui juba lamellrehv, siis võib sellega sõita aasta läbi. Põhjamaade kliimas see siiski nii pole: talvel sobib kasutamiseks spetsiaalne pehmema seguga talverehv, mille omadused püsivad ka madalal temperatuuril. z Ka siis, kui on valitud kvaliteetsed rehvid, tuleb olla valmis üllatusteks – ükski rehv ei hoia autot teel, kui sõiduk pole tehniliselt korras või juht piisavalt ettevaatlik.
Rehvid mäetippude ja lumehelbega Naastrehv tagab parema juhitavuse ja pidamise kiilasjääl ning kinnisõidetud lumel. Juhid, kes sõidavad enamasti kõrvalteedel, sageli öötundidel ja varahommikul, aga ka kasina sõidukogemusega juhid võiksid eelistada naastrehve. Talvine lamellrehv sobib ennekõike juhile, kes sõidab enamasti linnas või hästi hooldatud maanteedel.
Igatalvine rehvimure: kas naast või lamell? IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Mida lähemale jõuab rehvivahetuse aeg, seda enam koguvad autoomanike seas hoogu vaidlused, kas eelistada naast- või lamellrehvi. Mida arvavad asjatundjad – ja kuidas otsustada, kas senised talverehvid kõlbavad veel alla panna või tuleks need uute vastu vahetada? „See, millise rehviga veel sõita võib, on selgelt paika pandud: talverehvi minimaalne mustrisügavus peab olema vähemalt kolm millimeetrit,“ ütleb Rehvid Pluss müügijuht Indrek Kermon. „Tegelikult aga soovitavad toot-
jad vähemalt viit millimeetrit.“ Selle kasuks räägib ka tõsiasi, et kui sügisel panna alla rehvid, mille mustrisügavus ongi nõuetekohaselt 3 mm, siis tasub mõelda, kui palju sellest kevadeks, kui teeolud võivad minna veel eriti keeruliseks, järele jääb. „Kui kahtlete, kas rehvid veel sobivad või ei, näidake neid asjatundjaile – nemad aitavad otsustada,“ soovitab Kermon. Rehvi mustrisügavus on ülioluline, sest see mõjutab pidurdusteekonna pikkust.
Valik tee vajadust mööda Talverehve valima asudes tasub kõigepealt läbi mõelda, kus te sõidate, kui sageli sõidate, millal sõidate - sellest sõltub päris palju. Kes sõidab peamiselt
linnas, kus teed on ka talvel sama hästi kui lumevabad, soolasegused, sellele sobib hästi lamellrehv. „Tasub aga arvestada, et talviseid lamellrehve on kahte tüüpi – Põhjamaade ja Kesk-Euroopa omad,“ märgib Kermon. „Põhjamaadesse mõeldud lamellrehvide kummisegu on pehmem ja lamellilõiked tihedamad, need rehvid toimivad meie kliimas paremini kui pehmema kliimaga Kesk-Euroopasse mõeldud rehvid, mis on tugevama kummiseguga ja madalamatel temperatuuridel enam nii hästi ei toimi.“ Neile, kelle põhilised sõidud on maal, keeruliste teeoludega kõrvalteedel, mis veel kevadelgi pikalt jääs, soovitaks Indrek Kermon soetada siiski naastreh-
vid. „Neidki on kahte tüüpi,“ selgitab ta. „On neid, millel on naaste väga tihedalt – ja mida rohkem naaste, seda rohkem müra, aga on ka neid, kus naaste on vähem ja tänu sellele müra väiksem, kuid mis meie oludes ikkagi hästi toimivad.“ Sageli on just müra see põhjus, miks paljud eelistavad naastrehvidele lamelle.
Lamellid võib juba alla panna Rehvispetsialist Janek Lünekund (Rehvid.com) kinnitab samuti, et lamellrehvide kasutamise üks olulisi argumente on nende väga madal müratase. „Põhjamaade jaoks loodud paljude lamellrehvide pidamine on teinud viimastel aastatel suure hüppe, on saavutatud väga head
Alates 1. detsembrist brist 2022 peaastudeta talvevad sõidukite naastudeta eldud põhjarehvid olema mõeldud sutamiseks. maade kliimas kasutamiseks. d rehNõuetele vastavad vid on tähistatud märlm giga, millel on kolm emäetippu ja lumehelves. Kuivõrd talverehvid peavad enamasti vastu kauem kui vaid ühe hooaja, on mõistlik neil, kel vastu talve nagunii plaanis uued rehvid soetada, valida need, mis vastavad ka tuleval talvel kehtima hakkavatele nõuetele.
pidamistulemused ka naastrehviga võrreldes,“ ütleb ta. Lamellrehve võivad südamerahus kasutada juhid, kellel sõidukogemust juba omajagu ja kes sõidavad enamjaolt linnas, kus tänavad talv läbi puhastatud, valdavalt lumevabad ja soolasegused, mis ei lasegi jääl tekkida, ja kellel pikemaid sõite on talvel harva ja ka siis mööda puhastatud-hooldatud maanteid. Lamellrehvide kasutamise poolt räägib Lünekundi sõnul kindlasti ka fakt, et neid võib alla panna kas või kohe – erinevalt naastrehvidest, mida on lubatud kasutada alates 15. oktoobrist. Teada ju on, et talv tuleb meil alati ootamatult ja järjekorrad rehvivahetuses on siis kilomeetripikkused.
„Eesti tingimustes on mõistlik valida niinimetatud V-mustriga rehvid, kuna meil sajab väga sageli lörtsi, seda tüüpi rehvid tagavad aga hea juhitavuse ka vesistes tingimustes, kui kahe sõidurea vahele tekivad vaalud, mis muudavad möödasõidud väga ohtlikuks,“ juhendab rehvispets. Millistes oludes tasuks siiski jääda naastrehvide juurde? „See võiks olla algaja juhi eelistus, sest naastrehvid ei vea alt ka jäistes oludes,“ pakub Lünekund. „Ka tasuks seda valikut tõsiselt kaaluda inimestel, kes elavad linnast väljas, igapäevased sõidud tuleb teha mööda teid, mis pole alati kuigi hästi hooldatud, aga sõite tuleb alustada varajastel hommikutundidel.“
Tee ääres ratast vahetades ole tähelepanelik ja jälgi ohutust Mida teha, kui autol puruneb rehv sellistes oludes, kus loota saab ainult iseendale? Mis muud, kui käised üles käärida ja ratas ära vahetada. Mitme autoremondifirma soovitustest, mida tuleks rattavahetusel järgida, sai kokku järgmine nimekiri. z Stabiliseeri sõiduk, veendu, et sinu vahetus läheduses ei ole teisi liiklejaid, keda võiksid takistada või muul moel ohustada, lülita sisse parem suunatuli, aeglusta ja peatu paremal teepervel. z Peatudes veendu, et oled muust liiklusest ohutus kauguses ning võimalikult tasasel ja tugeval pinnal. z Pane peale käsipidur, jäta mootor seisma, lülita sisse ohutu-
Vida Press
led/küljetuled, halva nähtavuse korral või pimedas kasuta ohukolmnurka. Viimane tuleb teele panna sõidukile mitte lähemal
kui 25 meetrit asulas ja 50 meetrit väljaspool asulat ning arvestusega, et see oleks nähtav asulas vähemalt 50 m kau-
guselt ja väljaspool asulat vähemalt 100 m kauguselt. z Ohutuse huvides võid panna esirehvi ette ja tagarehvi taha tõkiskingad, alati on mõistlik tõmmata endale sellises olukorras selga ohutusvest. z Otsi välja tungraud ja asetada see auto alla kõvale pinnale umbes 20–30 cm purunenud rehvi koopast auto keskosa poole. Enamikul autodel asub
seal küljekarbi all sälk, kuhu tungraud asetada. Kui autot tõstma hakates muljub tungraud auto keredetaili, pole see õiges kohas – sellisel juhul lase tungraud alla, püüa leida õige koht ja proovi uuesti. z Ära mingil juhul pista millegi kontrollimiseks pead auto alla, mida hoiab üleval tungraud – sest kui see peaks juhtumisi libisema, võib rehvivahetus olla
su muredest väikseim. z Kui tungraud on korralikult paigas, keera see pooleldi pingesse, nii et rehv oleks veel kontaktis maaga, ning keera võtmega poldid lõdvaks, kuid mitte päris lahti. Polte keera lahti ja kinni nii nagu on näidatud joonisel. z Tõsta tungrauaga autot kõrgemale nii, et rehv oleks maast umbes 3–5 cm kõrgemal, keera poldid täiesti lahti ja tõsta ratas ära. Ettevaatuse mõttes võid asetada äravõetud ratta auto küljekarbi alla – juhuks, kui tungraud peaks alt vedama. z Aseta varuratas paika ja kinnita poldid poolenisti, siis eemalda tungraud ja keera poldid korralikult kinni. Allikad: Carfox, Autoekspert
Teisipäev, 28. september 2021
Auto Ekstra 7
RENAULT’ LINNAMAASTURID stiilsed ja võimekad
KADJAR
KOLEOS
242 €
/kuus
192 €
CAPTUR
186 €
/kuus
/kuus
automaatkäigukast täisleedtuled tehasegarantii 5 aastat / 100 000 km Renault Finance aastase fikseerimata intressimäära 1,99% + 3 kuu EURIBOR puhul on 29 014,80€ (Koleos) / 23 098,40€ (Kadjar) / 22 359€ (Captur) maksva sõiduki finantseerimisel kuumakse alates 242€ / 192€ / 186€ tingimusel, et sissemakse on 20%, lepinguperiood 60 kuud, jääkmaksumus 35%, läbisõidupiirang 20 000 km/aastas ja lepingutasu 250€. kasutusse võetav krediidisumma on 23 211,84€ / 18 478,73€ / 17 887,20€ ja krediidikulukuse määr on nimetatud tingimustel 1,98% / 2,05% / 2,07% aastas. krediidi saamiseks vajalik sõlmida kindlustusleping. Krediidi kogusumma on 30 622,72€ / 24 456,80€ / 23 681,21€, tagasimaksete arv 60. Krediidi kogusumma arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressikulu, lepingutasu ning ei ole arvestatud võimalikke sõiduki registreerimiskulusid, riigilõive, hindamisakti tasu ega finantseerimise eeltingimuseks oleva kasko- ja liikluskindlustuse makse suurust. hinnad sisaldavad käibemaksu. pilt on illustratiivne. pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub. keskmine kütusekulu (WLTP) 5,8-6,8 l/100 km, CO2 emissioon 132-153 g/km.
abcmotors.ee
Renault soovitab TALLINN: ABC Motors AS - Paldiski mnt 105, tel 674 7700 PÄRNU: Pereauto OÜ - Pärlimõisa tee 24, tel 4477 300 VILJANDI: Rael Autokeskus OÜ - Tallinna 97, tel 433 0987 HAAPSALU: Tradilo OÜ - Tallinna mnt 73, tel 473 1383 RAKVERE: Wiru Auto OÜ - Kreutzwaldi 7, tel 329 5560
Teisipäev, 28. september 2021
8 Auto Ekstra
Pixabay
Täke esiklaasis nõuab kiiret tegutsemist Pikaajaline kindlustusstatistika näitab, et keskeltläbi 4–5 aasta tagant juhtub iga autoga õnnetus, mis vajab esiklaasi parandust või vahetust – lausa 40% kõikidest liiklusõnnetustest on seotud auto klaasidega. If Kindlustuse sõidukikahjude grupi juhi Taavi Kruusi sõnul pöördub viiest autoomanikust kaks kindlustuse poole just klaasidega seotud murega.
Igast täkkest areneb pragu „Õnnetused ja kahjud sõltuvad muidugi iga juhi liikumistrajektooridest, sõitmise sagedusest, pikivahe hoidmisest ja teetöödest, kuid kindel on see, et autoklaasidega seotud mured puudutavad Eesti juhte konkurentsitult kõige tihedamini,“ rääkis Kruus. „Kogemus näitab, et igast täkkest areneb millalgi pragu, nii et kui klaasilt avastatakse täke, siis tuleb see ühel hetkel ikkagi parandada või klaas vahetada.“ Pole sugugi ebatavaline, et kui sõiduk pargitakse ruumipuudusel näiteks kahe rattaga kõnnitee äärele, avastab juht mõne tunni pärast tagasi tulles, et klaasitäkkest on vahepeal saanud suurem pragu. „See juhtub sellepärast, et klaas on oluline ka auto kere vaates – 34% auto kere jäikusest kan-
dub klaasile,“ selgitas Kruus. „Seega ei maksa klaasitäkkeid parandamata jätta.“
Parandamise uued trendid Veel kümme aastat tagasi kasutati auto esiklaasi vigastuste puhul klaasitäkete parandamist vähe, kõigist kahjudest vaid 0,2 protsenti, nüüd valib juba 10,5% juhtidest parandamise ega soovi klaasi välja vahetada, rääkis Kruus. Põhjamaades parandatakse tema sõnul niimoodi aga ligi 30% klaasidest, nii et meil on veel tükk maad minna. Põhjuseid eelistada täkete parandamist klaasivahetusele on mitu. „Kui täke klaasil ei häiri juhi vaatevälja, räägib see parandamise kasuks, sest läheb kiiresti – kulub umbes pool tundi, lõunapausil jõuab kenasti töökojast läbi sõita,“ kirjeldas Kruus. „Ka on aastatega tõusnud inimeste keskkonnateadlikkus – autoomanikud saavad aru, et keskkonna vaates ei ole mõistlik iga väikese täkke pärast klaasi utiliseerida ja uut toota.“ Kindlasti ei ole vigastatud autoklaasiga turvaline liigelda ja igal juhul on mõistlik esimesel võimalusel töökotta sisse keerata. Kaskokindlustuse korral on klaaside parandus-vahetus tavaliselt ilma omavastutuseta. Allikas: If Kindlustus
Pimedatel ja vihmastel sügisõhtutel on korralikud kojamehed hädavajalikud, et vaateväli püsiks selge.
Autode selve- ja automaatpesulad üle Eesti
avatud 24/7 Nüüd ka lihtne ja mugav PANGAKAARDIMAKSE!
www.linnapesulad.ee
www.aquapesula.ee
Teisipäev, 28. september 2021
Auto Ekstra 9
SÜGIS KÄES, TALV UKSE EES – kas auto on selleks valmis? IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Ehkki ilm võib aeg-ajalt näidata veel üsna suvist nägu, algas eelmisel nädalal siiski sügis. See tähendab, et autojuhtidel tuleb end valmis panna sõitudeks süvenevas pimeduses, vihmas, jäite ja libedusega – ja kaugel see talvgi oma külmakraadide ja lumega. Uueks hooajaks tuleb ette valmistada ka auto. Auto õigel ajal talvekorda seadmine aitab ennetada paljusid ootamatusi, mis enamasti kipuvad autoomanikku üllatama siis, kui selleks on kõige ebasobivam hetk. Vähe sellest: kõik, mis aitab ennetavalt tagada sõiduki korrasoleku, säästab lõppkokkuvõttes autoomaniku rahakotti ja närve, keskkonda ja auto eluiga. Seepärast panimegi kirja Carfoxi ja Autoeksperdi asjatundjate jagatud soovitused sügiseseks autohoolduseks. Alustada tuleks põhjalikust autopesust, põhjalik puhastus tuleks pärast suviseid ranna- ja metsaretki teha ka sõitjate- ja pa-
kiruumis. Kasuks tuleb auto vahatamine, sest vahatatud pinnale ei jää mustus nii kergelt külge.
Klaasid puhtaks Hea nähtavus on oluline igal aastaajal, keerulistes ilmaoludes aga eriti – ja neist juba sügisel puudust pole. Nagu paraku ka juhtidest, kelle sõiduki kojameestest näib olevat rohkem kahju kui kasu. Pruugitud kojameeste kumm muutub õhutemperatuuri langedes aina rabedamaks ja klaasipuhastid ei suuda oma tööd enam vajaliku tõhususega teha. Kojamehi võiks ideaalis vahetada kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, et tagada vihmaste ilmadega parem nähtavus. Vastu talve tasub kaaluda spetsiaalsete talviste kojameeste soetamist – nende konstruktsioon võimaldab sujuvamat liikumist ka üle osaliselt jäätunud klaasi ja seda kergemini puhastada.
Tuled põlema Üha olulisem on teha enne sõitma minekut tiir ümber auto ja veenduda, et kõik tuled põlevad – pole midagi hullemat, kui pimedal ajal vähe näha ja olla ise vähenähtav. Pimedale ajale vastu minnes tasub kriitilise pil-
guga kõik üle vaadata ja kui näiteks esituled on liialt tuhmunud, siis tasuks need välja vahetada – nähtavus läheb teel iga päevaga aina halvemaks. Kindlasti on vaja tuled ka reguleerida, siis on kindel, et tee sõiduki ees on hästi valgustatud, aga tuled ei pimesta vastutulijaid. Kontrolli üle ka taga- ja numbrituled, et tagapool sõitjail oleks lihtne autot märgata.
kontrollida aku seisukorda. Seda saab teha ise testriga või lasta aku üle vaadata töökojas. Kui autoga tehakse peamiselt lühikesi linnasõite, tuleb aku aegajalt korralikult täis laadida, et see ka tõeliselt külmal hommikul suudaks auto käima tõmmata. Laadida aitab spetsiaalne laadija või pikem (umbes 150 km) sõit. Kui laadimine enam ei aita, tuleb aku uue vastu vahetada.
Mis liigub, see kulub
Ära unusta vedelikke
Kindlasti tasub vastu talve veenduda, et pidurisüsteem on kõigiti korras. Kui suvel on palju sõidetud teekatteta kõrvalteedel, tasuks lasta üle kontrollida kogu veermik – peamiselt selleks, et tagada auto kindel teelpüsimine, mida kulunud veermikudetail võib halvendada, aga ka selleks, et veenduda kõigi liikuvate osade, nii vedrustuse, roolisüsteemi ja jõuülekande kui ka pidurite ning väljalaskesüsteemi veatus toimimises.
Sügisel tasub üle kontrollida ka kõik autos olevad vedelikudõlid. Üle tuleks vaadata mootori jahutusvedelik ja õlitase, samuti piduri- ja roolivõimendi vedelik. Sageli kipub ununema kõige lihtsam asi – et suvine klaasipesuvedelik tuleb vahetada talvise vastu, meenub tihtilugu alles siis, kui vedelik on paagis ära külmunud.
Kas aku veab välja? Külmal ajal, kui kõik vedelikud on külmad ja paksud, hakkab nõrk aku streikima. Seepärast tuleks enne püsivate miinuskraadide kohalejõudmist
Kontrolli üle rehvid Talverehvid on kohustuslikud küll alles 1. detsembrist, kuid lubatud juba 15. oktoobrist. Mõistlik oleks need alla panna enne esimeste öökülmade saabumist, sest sügisvihmad ja öine külm muudavad teed libedaks. Kui rehvid pole uhiuued, veendu, et
mustrisügavus on piisav (üle 3 mm), sest ülemäära kulunud rehvidega on keerulistes teeoludes libisemine ka väikesel kiirusel kerge tulema. Rehvivahetust on mõistlik teha töökojas, sest rattad tuleb ka tasakaalustada – muidu võivad need põhjustada vibratsiooni, mis kulutab veermikudetaile tavalisest kiiremini. NB! Väga oluline on sõita õige rehvirõhuga. Õhutemperatuuri mõjul muutub rehvirõhk umbes 2% iga 5 kraadi kohta, seepärast võiks rõhku mõõta iga kord autot tankimas käies.
Määri lukud ja tihendid Enne kui päris pakane kohale jõuab, tuleks määrida kõik auto lukuavad ning ukse-, mootori- ja pagasiruumi luugi tihendid – kui need kinni külmuvad, võib jõuga lahtitõmbamine tihendid lõhkuda. Määri lukke WD40 õliga, silikoonspreiga või küsi nõu remondikojast, kus tavaliselt oma sõidukiga käid, või autokaupu müüvast poest.
Vaheta porimatid Sajuseid päevi võib sügisel olla palju ja paratamatult tuuakse jalatsitega autosse vett ja po-
ri, mis kergesti võib imbuda sõiduki põrandakattesse ja põhjustada autos püsivat niiskust. Seepärast tasub suvised jalamatid vahetada kõrgema äärega kummimattide vastu.
Lahenda roostemure Üles tasub otsida ja parandada kõik värvitäkked ja kriipsudkraapsud, kus niiskus on juba jõudnud õrnalt söövitada ja/või värvikihi alla sattuda. Niiske sügisõhk ja teedele puistatav sool süvendavad värvisöövitust ja kui külmade saabudes pragudesse sattunud vesi jäätudes paisub, suurendab see kahjustust omakorda veelgi.
Mõtle talvevarustusele Pangakaardi või parkimiskella servaga on üsna vaevaline esiklaasi jääst puhastada. Soeta aegsasti lumekraabits ja hari, ka võiks autos olla jääsulataja suurema jää kiireks eemaldamiseks ja kotike liiva, mida vajadusel jää pealt liikuma saamiseks rataste alla puistata. Talveks varu pakiruumi ootamatuste puhuks kindapaar, väike labidas, taskulamp ja ka käivituskaablid – eriti kui on teada, et aku peale ei saa kindel olla.
Üle 25 aasta Mazdade remondi ja hoolduse kogemust. Pirita-Kosel Vabaõhukooli tee 68/ Karukella tee 1 12015 Tallinn Tel 623 7974, 50 27 524 email@eurotrans.ee
Mustamäel Teaduspargi 9a 12618 Tallinn Tel 680 0280, 56 800 280 info@eurotrans.ee
Teisipäev, 28. september 2021
10 Auto Ekstra Martin Ahven
Erki Pärnaku
Anneli Raud
IA MIHKELS
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Sügis võib suuremate vihmasabinate vahele pakkuda ka imeilusaid päikeselisi päevi, mida oleks patt nelja koduseina vahel veeta. Haara kaasa piknikukorv ja kasuta võimalust koos pere või sõpradega mõnusalt lõõgastuda ja akusid laadida kas või pärast tööpäeva, rääkimata nädalavahetusest.
Alpakasid kasvatatakse Eestis üsna palju – uuri, kus on sinu kodule lähim farm.
Viivikonna – kunagine kaevanduspiirkond on inimestest hüljatud.
Lennundusmuuseum Tartumaal esitleb Baltimaade suurimat lennukikogu.
Robin Roots
Koroonaaeg on meelelahutusele seadnud piiranguid, kuid õnneks pole see võtnud võimalust otsida elamusi looduskaunitest paikadest või veeta vaba aega mõne tegevusega värskes õhus. Selleks pole tingimata vaja sõita teise Eesti otsa – ilusat loodust või põnevat tegevust võib linnainimene leida ka otse kodulinna külje alt. Mõni siintoodud näide kohtadest, kuhu autoga jõuab Eesti suurematest linnadest vaid paari-kolmekümne sõiduminutiga, panevad ehk mõtte liikuma ja virgutavad otsima muidki kodulähedasi kohti, kus saab kähku oma akusid laadida.
Sadamad ja muinasjutuloss Tallinna lähedal on põnevaid paiku palju. Juba ilusat mereäärt on nautimiseks nii siin- kui ka sealpool pealinna. Miks mitte teha perega üks mõnus reis mööda väiksemaid teid, avastada Eestit ja tohutult arenenud väikesadamaid: pealinnast idas asub Hara sadam koos ajaloolise allveelaevade baasiga ja Kolga lahe pärliks nimetatud Kaberneeme sadam, lääne poole ja pisut kaugemale jääb kuulus Dirhami sadam. Sadamakohvikud on kas uksi sulgemas või juba kinni, sestap tasuks eeltööd teha ja järele uurida, kas ja kus saaks läheduses einestada – või siis piknikukorv kaasa võtta, et muretult päeva veeta, sügisest merd imetleda ja purjekaid vaadata. Neil aga, kes tahavad korraga nautida veekogu lähedust, põlispuude all jalutamist ja ilusat arhitektuuri, tasub pöörata autonina Keila-Joa poole. Just seal asub neogooti stiilis rüütliloss, mis pärast põhjalikku renoveerimist näeb välja nagu tõeline muinasjutupalee. Saab jalutada lossipargis ja imetleda Eesti suuruselt kolmandat langevat vee-
Hübriidsõiduk aitab kulusid säästa Kui väljasõidule saab minna eestlaste seas üha enam poolehoidu võitva keskkonnasõbraliku hübriidsõidukiga, ei löö ka turgutust ja elamusi pakkuva väljasõidu kütusekulu eelarvesse erilist auku. „Tänapäevane hübriidtehnoloogia võimaldab ka maanteel sõites kütust säästa, sealjuures suudavad neljanda põlvkonna hübriidid sõita elektriga kuni 125 km/h,“ ütles Amserv Auto juhatuse liige ja Toyota brändijuht Margus Nõmmik. Temagi töökogemus kinnitab eestlaste aina süvenevat usku uude tehnoloogiasse: kõikidest Eestis müüdud Toyota mudelitest on ligi 51% just täishübriidid. Kui linnasõidud saab uute mudelite puhul teha elektri jõul, siis metsa või mereranda sõites tagab sõidu säästlikkuse võimalus lülituda ümber täishübriidile. „See on üks põhjus, miks üha enam eestlasi eelistab just linnamaasturit,“ selgitab Nõmmik suurte autode üha kasvavat populaarsust. Samas lisavad tootjad üha enam võimsust ka väiksematele hübriidimudelitele, millest mõni tuleb juba sel sügisel turule ka nelikveolisena – nii on kindel, et looduses pole ka poriste sügisilmadega karta muda sisse kinnijäämist. „Uutele automudelitele lisavad tootjad nüüdisaegse tehnoloogia, mis võimaldab mobiili abil kasutada autos eri funktsioone, olgu need siis eri kaardirakendustega navigatsioonisüsteem või võimalus kuulata pikema reisi ajal muusikat ja podcast’e.“ Nõmmik toob näiteid, mis kinnitavad, et peale ohutusega seotud võimaluste, mille eesmärk on tagada uute sõidukite kasutajate turvalisus, mõtlevad tootjad ka matka- ja reisihuviliste sõiduaja sisustamisele. Allikas: Amserv
Keila-Joa neogooti stiilis rüütliloss on põhjalikult renoveeritud ja väärib uudistamist.
Loodusesse keha ja vaimu turgutama seina ehk Keila juga. Lossipargis ja lossis, mis kannab uhket nime Schloss Fall, on tihti kontserdid ja näitused – tasub varakult järele uurida, mis on millal toimumas, et oma väljasõitu sellega klapitada. Kes tunneb, et ühest päevast ei piisa, võib lossis ka ööbida.
Pärnust sõida alpakafarmi Pärnu ümbruses sihtkohta otsides ei maksa tähelepanuta jätta linnast umbes 25 km kaugusel Niidu külas asuvat Eesti suu-
rimat alpakafarmi. Oled sa perega, kallimaga või sõpradega – selle kohaga ei saa alt minna –, kedagi ei jäta ükskõikseks need leebe oleku ja pehme kasukaga uudishimulikud loomad, kellele otsa vaadates võid vanduda, et nad naeratavad. Hetkega on nunnumeeter laes! Farmis on veel teisigi neljajalgseid: küülikud, merisead, kääbuskitsed, minilambad ja laamad. Koju kaasa võtta neid ei saa, aga pehmet alpakavilla saab soetada küll. Tartust 16 km kaugusel Veskiorus asub ülipõnev lennun-
dusmuuseum, kus saab näha Baltimaade suurimat lennukikogu. Kui muuseumihoone kolmel korrusel on väljas ligi 400 lennundusajaloo seisukohast olulist kvaliteetset lennukimudelit, siis välialal eksponeeritakse juba päris ehtsaid lennumasinaid, näha saab helikopterit, hävitus- ja luure-, aga ka reisilennukeid. Vaatamise kõrval pakutakse külastajaile ka veidi põnevust: omal nahal järeleproovimiseks on muuseumis 20 meetri kõrgune katapult, Ameerika mägede ja piloteerimissimulaatorid, lan-
Kuhu suur jõuab linna emates pool dest vaidt auto etunnise sõidu ga?
gevarjuhüppe simulaatorid ja batuudid.
Narvast kummituslinna Eestis on ka tõeline kummituslinn – kunagine kaevanduspiirkond Viivikonna. Narvast võtab sinna jõudmine veidi üle poole tunni autosõitu. Viivikonnat on nimetatud lausa Eesti Tšornobõliks, sest uudistaja pilgule avanevad tühjad tänavad, kus loodus tasapisi võimust võtab, ja inimestest hüljatud majad. Siiski pole tegu viimseni väljasurnud kohaga, mõnikümmend
inimest Viivikonnas siiski elab. Pargi auto teeserva (Viivikonnas parkimiskohtade pärast võitlema ei pea) ja jaluta tänavatel, kus kunagi liikusid sajad inimesed. Viivikonnas on säilinud stanilistlikku arhitektuuri, mis annab veidi aimu omaaegsest hiilgusest. Kui selline vaatepilt aga liiga rusuvaks osutub, sõida edasi Puhatu soostikku, kus laiub Poruni ürgmets. Loodusteadlaste sõnul on soostikus haruldasi looduskaitse all olevaid taimi, mida mujal ei pruugi leidudagi.
Kes väärib tänavu liiklusohutuse auhinda? Transpordiamet ootab 18. oktoobrini kandidaate liiklusohutuse auhinnale, millega tunnustatakse inimesi ja organisatsioone, kes on isikliku eeskuju ja tööalase või ühiskondliku tegevusega silma paistnud liiklushariduse korraldamisel või liiklusohutuse arendamisel. Liiklusohutuse auhinnaga tunnustatakse kuni 30 isikut, organisatsiooni või sündmust ning auhind antakse välja kaheksas kategoorias. Varasemate aastatega võrreldes on tänavu uue kategooriana lisandunud liiklusohutuse vabatahtliku auhind. „Viimased aastad on seadnud piiranguid nii igapäevases tege-
vuses kui ka sündmuste korraldamisel, seetõttu on eriti oluline märgata neid ettevõtlikke ja tublisid inimesi, kes on leidnud võimalusi panustada liiklusohutusse, ja neid selle eest tänada,“ ütles transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Katrin Kärner-Rebane. „Esmakordselt annab transpordiamet välja liiklusohutuse vabatahtliku auhinna paikkondlikult, et tunnustada neid säravaid inimesi, kes vabatahtlikuna on panustanud oma kogukonnas, läbi viinud erinevaid tegevusi ja jaganud teadmisi liiklusohutusest.“ Mille eest võiks aga näiteks kohalik omavalitsus pälvida liiklusohutuse auhinna? Mulluse võitja –
Viru-Nigula vallavalitsuse – kohta on žürii kirjutanud: „Korrastatud ja juurde rajatud on kõnni- ja kergliiklusteid, eraldi on pühendatud tähelepanu sellele, et laste koolitee oleks võimalikult turvaline. On paigaldatud lisavalgustus, ehitatud ohutussaari, täiendatud teekattemärgistust, lisatud ülekäiguradu ohtlikesse kohtadesse ja paigaldatud autode sõidukiirust mõõtvad tablood. Koostöös maanteeametiga on vallavalitsus aasta jooksul läbi viinud mitmeid liiklusohutuskoolitusi.“
Igaüks võib pakkuda Kandidaate võivad esitada kõik Eesti asutused, ettevõtted, organi-
Liiklusohutuse auhinna kategooriad
z Liiklusohutuse kohaliku omavalitsuse auhind (üleriigiline) z Vastutustundliku ettevõtte auhind (üleriigiline) z Liiklusohutuse eeskuju (üleriigiline) z Aasta innovatsioon liiklusohutuses (üleriigiline) z Liiklusohutuse koostööpartneri auhind (üleriigiline ja paikkondlik) z Liiklusohutuse sündmuse auhind (paikkondlik) z Liiklusohutuse õpetaja auhind – lasteaedade ja koolide õpetajad, autokoolide õpetajad, liikluskoolitajad ja noorsootöötajad (paikkondlik) z Liiklusohutuse vabatahtliku auhind (paikkondlik) Allikas: transpordiamet satsioonid ja üksikisikud, täites ettepanekuankeedi, mille leiab transpordiameti kodulehelt. Ettepanekus tuleb põhjendada, miks peaks just seda inimest, organisatsiooni või sündmust tunnusta-
ma. Kui veebilehel ei ole mingil põhjusel võimalik ankeeti täita, siis võib saata ettepaneku e-posti aadressile Katrin.Karner-Rebane@transpordiamet.ee, teemareale tuleks kirjutada: Liiklusohu-
tuse auhind. Liiklusohutuse auhinda antakse välja alates 2009. aastast, varasemate aastate võitjad on kirjas transpordiameti kodulehel. IA MIHKELS
Teisipäev, 28. september 2021
Auto Ekstra 11
Teisipäev, 28. september 2021
12 Auto Ekstra
XXNNj XS=Nj6= &J NS /&&J 1SNj/ SS ƭNj 6®| » NjÅu ¿Å ¨Ê¿» ¨ÅNj®¨Nj§Ê qÓƫNj¸q ¨ ¢ Nj qNjq q¿uu¿Å¢ Nj¢q ¨ Ê¿NjÊÊ NjÓ¶ NjÓu ¿¶ Å¨Ê Nj¿¶ Ê Nj q¿ÊÅq§ ¿ ¿ƫNj Ê¿Nj ¶ Nj ®¢Ê¢ ¨ Nj¿ ¿q¢ Ê|Njè ¿ » ÅÊ Nj Êʧq ¿ ¿ưNj Su ¿Å ¨Ê¿» ¨ÅNj¿®| |Nj¿ÊÊ» ¸u»q¿ ¢ÅNj¨ Nj »q ¿ ÊÅ ¢ Nj Ê Nj qNju» ¢ ¨Å ¢ ƫNj ¿Nj¿®®Ó Óq Nj ® qNj ® ÊNjq qNjqÊÅ®Nj q¢ Ê¿ ¢ÅNj qNj ¨¨ Åq qNjqÊÅ® qNj¿ ®¨ ÊÓq Nj®®Åq§qÅÊ Nj Ê¢ÊÅÊ¿ ưNj6®| » NjÅ ¢ |NjqÊÅ® qƫNjN ¨qNj¢ Å¿q¢ÅNj¿¶ qƭ
ÊÅ®Nj uÅÅ Nj7X11& NjȆNj1 ¸ ¨ ÊÅq¿ÊNjŢǏNjȆNj1q NjqÊÅ® NjÓq¢ NjȆNj/ » NjÅq»¨ 6
ƭ N
1
$
= Nj
= Nj/
S= X
6
G Ê ®ÅNjGq»Å¨ »Nj
1
1ţNjŤưŦÅNj }Å Ó Nj ¢Ê $ NjţŢŢ
ťŨŪǏ
ťŪŪǏ
/¶ Nj ¨¨q¿Nj Êʧq ¿ NjƼ ®®¿Nj §ǀ qƽ 1u| ¿¶ ÅNjqq¿Åq¿NjŤŢNjŢŢŢNj § J ¨ ¸ » ®® NjŨŢNj ÊÊ
G ¢ÅNj®¨Nj ¢¢Ê¿Å» » Ó
ƭ N
= Nj
$
= Nj/
S= X
G Ê ®ÅNjťŢŢŪNj SNj GÊ» S } NjţťŢNj ÅŪNjūŨ bNj ¢q} NjGq}
ŧŤūǏ
ŧŦŦǏ
/¶ Nj ¨¨q¿Nj Êʧq ¿ NjƼ ®®¿Nj §ǀ qƽ 1u| ¿¶ ÅNjqq¿Åq¿NjŤŢNjŢŢŢNj § J ¨ ¸ » ®® NjŨŢNj ÊÊ
G ¢ÅNj®¨Nj ¢¢Ê¿Å» » Ó
/¶ Nj ¨¨q¿Nj Êʧq ¿ ¿Nj¿ ¿q¢ Ê|ƪNj NjN¶ Ê Nj» ¨ §q ¿ NjNj ŤŦ NjÅ ¨ ¨ Ê¿ ¿ Ê¿NjNj 1 ¢Ê¿ ¨ ¢Ê¿ÅÊ¿NjNj /q¿ ® ¨ ¢Ê¿ÅÊ¿NjÓ¶ Nj q Ê Nj ÍÓ Åq§ ¨ Nj» ¨ ¢ q¨ qNj¸®®¢ÅNjNj / ¨ ¢Ê¿ÅÊ¿ Ê Åʧ Å Nj u¿ Å¢ § ¨ NjNj /®»»q¢ ¿ NjÅ ¨® ®®¢ Ê¿ NjNj ¿ § ¨ Nj ®® ¿NjÅq¢Ó » Ó Nj ®®¿Nj ¿ § ¿ Nj» Ó Óq ÅÊ¿ qNjNj /ÍÅÊ¿ qq»ÅNjNj »Ó Å Njq § ¨ ¿Å» » § ¨ NjƶNj6®| » Nj¿®® Ê¿ÅÊ¿Å Nj q¿ÊÅq§ ¨ NjNj ¿ ¨ Ê¿qÊÅ®Nj q ¿Nj Ê Åʧ ¿NjNj J Ó NjÓq Åq§ ¨ Nj qNj¢q Ê¿Åq§ ¨
6®| » Nj ¿Å Nj NNjȆNj6u q¢Ê¿ NjŤƶťƫNjţŤŨţŪNjSq¢¢ ¨¨NjȆNjÔÔÔư§®| » ư
N 7Nj Nj= S= X
ƭ N 6 X
P ® qNj/® qºNjN¸®»Å¢ ¨ Nj q} ¢ ÅNjŤƫŢNjSN&NjţŦŢ bNjũ ưNj N NjŦǝŦ
ŨťŧǏ
/¶ Nj ¨¨q¿Nj Êʧq ¿ NjƼ ®®¿Nj §ǀ qƽ 1u| ¿¶ ÅNjqq¿Åq¿NjŤŢNjŢŢŢNj § J ¨ ¸ » ®® NjŨŢNj ÊÊ
G ¢ÅNj®¨Nj ¢¢Ê¿Å» » Ó
1 ¿q ¨ ®Nj¿qq§ ¿ ¿NjÓqqÅqNjÔÔÔư§®| » ư Nj Ó¶ NjÓ¶ÅqNj§ ¨Ê qNjÍ ¨ Ê¿Åƪ
.Ê¢ qNj6 q¿¨¶ Ê¢ qǾ§®| » ư ƼǛťũŤƽNjŧŧŧNjťũŨŤŤ